Valikukomisjoni koosoleku protokoll
meetme tegevuse 2.5.1 „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine”
sotsiaalkaitseministri 14.09.2015 määruse nr 42 „Erihoolekandeasutuste
reorganiseerimine“ § 6 punkti 2 tegevusteks esitatud projektide osas
Toimumiskoht: Meriton Conference & SPA Hotel Tallinn (Köhler ruum), Toompuiestee
27/Paldiski mnt 4 (Tallinn)
Toimumisaeg: 17.11.2016, kell 13:40-18:10
Komisjoni koosseis:
esimees:
Rait Kuuse Sotsiaalministeerium
liikmed:
Raimo Saadi Sotsiaalministeerium
Siiri Saarmäe Rahandusministeerium
Maarja Mänd Rahandusministeerium
Margit Laurson Sotsiaalkindlustusamet
Kairit Numa Eesti Puuetega Inimeste Koda
Komisjoni koosoleku päevakava:
9.40-10.00 Saabumine ja hommikukohv
10.00-12.15 Reorganiseerimise projektide (Tegevus 1) hindamine
12.15-13.00 Lõuna buffet samas
13.00-14.45 Uute teenuskohtade rajamise (Tegevus 2) projektide hindamine
14.45-15.00 Pirukapaus
15.00- päevakorra ammendumiseni jätkub uute teenuskohtade rajamise (Tegevus 2)
projektide hindamine
Koosolekul osalesid lisaks Sotsiaalministeeriumist:
Tiia Taevere, Marek Atonen, Marion Rummo, Merlin Tatrik
1. Arvestuslikud hindamiskriteeriumid
Marek Atonen selgitas hindamistabeli põhjal kriteeriumeid, kus hindepunktid olid välja
arvutatud hindamisjuhendis toodud valemite ning jaotustingimuste põhiselt. Arvutatud
kriteeriumid olid järgmised:
1.1.1 kohtade arv;
1.1.2 kohtade jaotus hoonetes;
1.2 ööpäevaringse teenuse muutus;
1.3 valmivad kohad 2018;
3.1.2 keskmine koha maksumus;
3.2.2 energiatõhusus;
4.3.1 KOV kokkulepe;
4.3.2 teenuseüksuse asukoht;
4.3.3 KOV teenuste pakkumine.
Komisjoni liikmed leppisid kokku, et kui hindamiskomisjoni liikmete punktid on ühetaolised,
siis neid ei arutata süvitsi kui komisjoni liige ei tee vastupidist ettepanekut. Arutatakse läbi
probleemkohad (kriteeriumile antud hinded), kus on vaja leida konsensus.
2. Hindamiskriteerium 2.1
Komisjoni liikmed leppisid kokku, et siin ja ka teiste hinnatavate kriteeriumide puhul, kui
hindamiskomisjoni liikmete punktid on ühetaolised, ei arutata neid eraldi süvitsi kui komisjoni
liige ei tee vastupidist ettepanekut. Arutatakse läbi probleemkohad (kriteeriumile antud
hinded), kus on vaja leida konsensus.
Alakriteerium 2.1.1
Hindamiskomisjoni liikmete hinnangud on ühetaolised. Nende aluseks on ettevalmistatud
tabel teenuseüksuse asukohas kättesaadavate avalike teenuste osas.
Alakriteerium 2.1.2
Ülevaade projektide osas kus hinnangud erinesid:
Paikuse Vallavalitsus – punktid varieeruvad 0-2. Konsensuslikult otsustati hinnanguks 0
punkti, kuna puudub kaardistus ja kokkulepped.
Tabivere Sotsiaalkeskuse projekti konsensuslik hinnang 2 punkti (taotluses olid välja toodud
tööandjad).
Maardu Linnavalitsus – punktid varieeruvad 0-2. Oli mainitud kaitstud töö teenust, ent see on
teenus mitte otsene tööturule integreerimine või hõive arendamine. Esitatud olid ainult
vallavalitsuste kinnitused, kaardistused on puudu, välja ei ole toodud tööandjad. Taotluse
punktis 4.2.7 on välja toodud võimalikud koostöövõimalused. Hinnati 2 punktiga.
Tartu Linnavalitsuse punktid varieeruvad 2 ja 3. Otsustati hinnata 2-ga, kuna konkreetseid
fikseeritud kokkuleppeid ei ole toodud.
MTÜ Toetuskeskus Meiela konsensuslik hinne 3 punkti ehk lepped on taotlusele lisatud.
Tallinna Linnavaraamet – välja on toodud konkreetsed töökohad, aga mitte tööandjad,
konkreetsed kokkulepped puuduvad. Konsensuslikult hinnati 2 punktiga.
Võhma Linnavalitsus – hinnatud 2 või 3 punktiga. Kaardistatud on, kuid kokkuleppeid ei ole.
Hinnati 2 punktiga.
Hiiu Vallavalitsus – kuna on olemas konkreetsed koostööpartnerid, kellega koostöö toimib,
siis otsustati hinnata 3 punktiga.
Torma Vallavalitsus (hinded 2-3) – kuna kokkulepped olemas hinnati 3 punktiga.
Kuusalu Vallavalitsus (hinded 2-3) – Kuusalu vald pakub ise töökohti, olemas lepingud hõive
edendamiseks ehk projekt sai 3 punkti.
Vändra – olemas kokkulepped ning hinnati 3 punktiga.
Viru Hoolekande AS projektid – hinnati 3 punktigaga, sest tööandjatega fikseeritud
kokkulepped on olemas.
Jõhvi Vallavalitsus – hinnati 3 punktiga, sest fikseeritud kokkulepped olemas.
SA Liikva Päikesekodu – taotluses toodud 1 võimalik tööandja, samas sellega fikseeritud
kokkulepe olemas ja komisjonis leiti, et see on asukohaga arvestavas mahus, 3 punkti.
Alakriteerium 2.1.3
Kajastatud järgnevalt hinnangud, kus ekspertide antud hindepunktides oli erisusi:
Paikuse Vallavalitsus (p 0-2) – kaardistatud on teenused, aga kokkuleppeid ei ole. Seega
hinnati 2 punktiga.
Tabivere vallavalitsus – kaardistatud teenused, aga kokkuleppeid ei ole. Seega otsustati
hinnata 2 punktiga.
Maardu Linnavalitsus – mainitud on teenuse kohti, välja toodud teenuskohad ning teenused
üles loetletud, kuid kokkuleppeid teenusteks ja tegevusteks pole. Hinnati 2 punktiga.
Tartu Linnavalitsus – kuna on olemas selge teenuste kaardistus ja võimalused (sh
linnapoolsed) aktiviseerivateks teenusteks, siis hinnati 3 punktiga.
MTÜ Toetuskeskus Meiela – Võru Linnavalitsuse kinnituskiri on olemas, taotlusest tulevad
välja koostöökokkulepe ja aktiveerivad tegevused, mida päevakeskustes osutatakse ning
otsustati hinnata 3 punktiga.
Tallinna Linnavaraamet – taotlusest tuleb välja, et toimivad koostöösuhted aktiveerivateks
tegevusteks on olemas, otsustati hinnata 3 punktiga.
Alutaguse Hoolekeskus SA – hinnati 3 punktiga (lisatud konkreetsed kokkulepped).
Võhma Linnavalitsus – võimalused kaardistatud, konkreetseid kokkuleppeid ei ole välja
toodud, hinnati 2 punktiga.
Hiiu Vallavalitsus –võimalused kaardistatud, kokkuleppeid ei ole välja toodud, 2 punkti.
EIT Tugiliisu Villa Liisu – võimalused on kaardistatud, kuid ei ole toodud konkreetseid
kokkuleppeid nende kasutamiseks (2 punkti)
EIT Tugiliisu Toetatud Kodud – kaardistus on olemas, samas konkreetset kokkulepet ei ole,
2 punkti.
EIT Tugiliisu Kakumäe Kodu – kaardistus on olemas, samas konkreetset kokkulepet ei ole
ning projekt sai 2 punkti.
Torma Vallavalitsus – kaardistus olemas, ent ei ole olemas konkreetseid kokkuleppeid.
Projekti hinnati 2 punktiga.
Kuusalu Vallavalitsus – kaarditatud võimalikke tegevusi, kuid kokkuleppeid konkreetselt ei
ole, hinnati 2 punktiga.
Vändra Vallavalitsus – tegelusvõimalused kaardistatud ning kokkulepped olemas. Projekti
hinnati 3 punktiga.
Viru Hoolkande AS (Kohla-Järve, Tapa, Rakvere) – kaardistatud võimalused, kuid
kokkulepped puuduvad, hinnati 2 punktiga.
Jõhvi Vallavalitsus – olemas kaardistus ja kokkulepped. Lisaks plaanivad luua kaitstud töö
võimalused teenuseüksusesse (luuakse koos projektiga). Hinnati 3 punktiga.
SA Liikva Päikesekodu – kokkulepe ja koostöövõimalused välja toodud 3 punkti
Zunt OÜ projektid – olemas osaline kaardistus. Kokkulepete puhul tekkis küsimus, et Ingli
puudutus on toodud partneriks, aga allkirjastajad on projektides erinevad. Hinnati 2 punktiga.
Vita Varius OÜ (Ülejõe, VitaVarius) – olemas osaline kaardistus, kuid kokkulepped
puuduvad. Hinnati 2 punktiga.
3. Hindamiskriteerium 2.2
Alakriteerium 2.2.1
Tartu Linnavalitsus – hinnati 5 punktiga. Hhea kaardistus ning projekt on
deinstitutsionaliseerimise (edaspidi DI) põhimõtetega vastavuses.
MTÜ Toetuskeskus Meiela – hinnati 5 punktiga, sest on DI põhimõtetega vastavuses..
Tallinna Linnavaraamet – teeb 30 kohta konkreetsesse ühte hoonesse, samas teeb need
teenuskohad esmahaigestunutele, väga läbimõeldud sihtrühmale, hinnati 5 punktiga.
Alutaguse Hoolekeskus SA – suur krunt, kus on üldhoolekande teenus, ööpäevaringse
erihoolduse kohad ja kogukonnapõhised kohad. Vaatamata võimalikule erinevale
täiendavale sihtgrupile, tekib suur teenuste kogum. Hinnati 3 punktiga.
Võhma Linnavalitsus – teenuse lahendus teenusekeskne. Selle asemel et paigutada inimesi
tavapärasesse elukeskkonda, tehakse kõik teenuskohad ühte kohta. Hinnati 3 punktiga.
Hiiu Vallavalitsus – projektis on planeeritud teenusekompleksi rajamine ühte kohta ning tekib
üks suur kompleks. Hindeks anti 3 punkti.
EIT Tugiliisu Villa Liisu – tavapärases elukeskkonnas kogukonnas elamine. Hinnati 5
punktiga.
EIT Tugiliisu Toetatud Kodud – tavapärane elukeskkond, toetab DI põhimõtteid. Hinnati 5
punktiga.
EIT Tugiliisu Kakumäe Kodu – tavapärane elukeskkond, mis toetab DI põhimõtteid. Hinnati 5
punktiga.
Kuusalu Vallavalitsus – kavandatud teha korterelamuna, mis paikneb keskuse sees. Hinnati
5 punktiga.
Vändra Alevivalitsus – hinnati 5 punktiga, sest on DI põhimõtetega vastavuses.
Viru Hoolekande AS (Kohtla-Järve, Tapa, Rakvere) – tehakse maksimaalsed teenusüksused
kõigi projektide puhul, mis ei toeta parimal võimalikul viisil DI põhimõtteid. Hinnati kõiki
projekte 3 punktiga, sest projektid on sama ülesehitusega ja ei toeta parimal võimalikul viisil
DI põhimõtteid.
Jõhvi Vallavalitsus – üksus planeeritud 4-korruselisse maja. Üldhooldus on ühes hoones.
Hajutatust ei ole, tekib suur kompleks. Hinnati 3 punktiga
SA Liikva Päikesekodu – on muust kogukonnast eemal, teenustele juurdepääs võib olla
raske. Hinnati 3 punktiga.
Zunt OÜ (Villa Mare, Fööniks) – koos dementsete ja eakatega tekib kokku ca 103 kliendiga
kompleks. Hindeks anti projektile 3 punkti.
VitaVarius OÜ (Ülejõe, VitaVarius) – tehakse maksimaalsed teenusüksused. Selgitused DI
rakendamisest segased. Pole selged asukohad ning seega ka inimeste integreeritus
kogukonnaga. Hinnati 3 punktiga.
Alakriteerium 2.2.2
Ülevaade projektide osas, kus hinnangud projekti muudatuste vajalikkusele erinesid:
Alutaguse Hoolekeskus SA – hinnati 5 punktiga.
Võhma Linnavalitsus – hinnati 5 punktiga.
Hiiu Vallavalitsus – hinnati 5 punktiga.
EIT Tugiliisu Villa Liisu, Toetatud Kodud, Kakumäe Kodu – hinnati 5 punktiga.
Torma vallavalitsus – hinnati 5 punktiga
Kuusalu Vallavalitsus – hinnati 5 punktiga
Vändra Alevivalitsus – hinnati 5 punktiga
Viru Hoolekande AS Kohtla-Järve – taotlus väga üldine, luuakse uus üksus olemasoleva
teenuseüksuse kõrvale. Vajalikkus luua teenusüksus olemasoleva teenusüksuse kõrvale ei
ole selgitatud ning lisatud vaid üleriigiline teenuse vajadus. Hinnati 3 punktiga.
Viru Hoolekande AS Rakvere ja Tapa – vajaduse põhjendus kui ka lahendus on väga
üldsõnaliselt kirjeldatud, mis ei võimalda hinnata elukvaliteedile avalduvat mõju (nt
mitmesed toad jne), lisaks ei ole piirkondliku teenuse vajadust analüüsitud (on vaid riiklik
üldine). Hinnati 3 punktiga,
Jõhvi Vallavalitsus – hinnati 5 punktiga, sest piirkondlik vajadus on olemas ja analüüsitud.
SA Liikva Päiksekodu – 5 punkti.
Zunt OÜ Villa Mare ja Fööniks – ei ole ära selgitatud, miks tehakse ühte kohta kaks 30-
kohalist teenuseüksust ehk selline vajalikkus põhjendamata. Hinnati 3 punktiga
VitaVarius OÜ (Ülejõe, VitaVarius) – projektide vajalikkus on osaliselt lahti kirjutatud.
Komisjonis kaaluti, kas sellised projektid on vajalikud ning kas neid on vajalik (ja võimalik)
toetada. Hinnati 3 punktiga.
Alakriteerium 2.2.3
Paikuse Vallavalitsus – eraldi maja ainult kahele inimesele. Toetatud elamise kliendid, kes
peaksid olema võrdlemisi iseseisvad. Ei ole aru saada, miks tehakse kahele inimesele eraldi
maja. Hinnati 3 punktiga.
Tabivere Vallavalitsus – hinnati 5 punktiga
Tartu Linnavalitsus – hinnati 5 punktiga.
MTÜ Toetuskeskus Meiela – rajatakse galerii teenuskohtadega, ei teki selget arusaama,
missugune on lahendus. Toodud küll alternatiive, ent osade puhul ei ole võimalik hinnata
nende realistlikkust. Hinnati 3 punktiga.
Tallinna Linnavaraamet – tehnilist lahendust ja põhjendusi on kirjeldatud üldsõnaliselt.
Samas on kaalutud erinevaid alternatiive. Kuna tehakse teenuseid esmahaigestunutele on
valitud lahendus sobiv ning projekti hinnati 5 punktiga.
Alutaguse Hoolekeskus SA – projekti hinnati 5 punktiga.
Võhma Linnavalitsus – on kaalutud erinevaid alternatiive. Luuakse ühiselamu tüüpi
teenusüksus. Taotlusest ei selgu üheselt, miks on valitud antud lahendus. Hinnati 3 punktiga.
Vändra Alevivalitsus – lahendus, kus tualettruumid on planeeritud suurema hulga klientide
peale, ei sobi toetatud elamise klientidele. Kavandatud on toetatud elamine, samas
kajastatakse teenuseid justkui kogukonnas elamisele. Komisjonis oli kaalumisel, kas hinnata
0 punktiga. Komisjon vaatas küsimuse üle ja otsustas hinnata projekti 3 punktiga, sest
projekti lahendus tervikuna on sobiv, kuid vajab inimeste võimaluste osas (tualett,
toiduvalmistamine) parandamist.
Viru Hoolekande AS (Kohtla-Järve, Tapa, Rakvere) – hinnati 3 punktiga, sest ei ole selgelt
välja toodud põhjendusi, miks on keskustesse valitud just 30-sed lahendused ning
missuguseid alternatiive on kaalutud.
Jõhvi Vallavalitsus – vastavalt eskiisile on ühes tiivas kokku 12 planeeritud tuba
teenuskohtadeks, mis ei vasta tingimustele. Taotluse tekstis on selgelt väljendatud taotleja
soov teha 10-kohalised väiksemad peresarnased ja vajadusepõhised grupid. Projekti hinnati
3 punktiga lähtuvalt taotluse tekstist. Toodi välja, et on vaja jälgida, et rakendataks ikkagi
taotluses kirjeldatud ja peresarnasele tingimusele vastavat lahendust.
Zunt OÜ ja VitaVarius OÜ projektid – projektide lahendused tekitavad küsimusi nende
sobivuses meetme tegevusest toetamiseks. Taotlustes esitatud lahenduste sobivus on
korralikult selgitamata ning seetõttu ei ole selge, miks on valitud just selline lahendus. Samas
puuduvad projektis otseselt institutsionaalsele hoolduse põhimõtted, mida võib lugeda
projektide nimedes (hooldekodu). Komisjon hindas projekte 3 punktiga.
4. Hindamiskriteerium 2.3
Hindamise lähtekohad:
Projektide puhul kus tehakse tavapärast peremaja lähenemist, siis neid projekte ei
hinnata uuenduslikeks, kuna see on taotlusvooru aluseelduseks.
Lahendused, mille puhul on klassikaline lahendus ja Eesti kontekstis teenuse uudsust
ei ole, hinnati läbivalt koondhindega 1.
Tartu Linnavalitsuse projekt sai 3 punkti kuna kavandab rakendada ja kaasata vabatahtlikke
töötjaid.
Tallinna Linnavaraamet, ühe sihtrühma kontekstis on välja töötatud uus teenuse lähenemine,
hinnati 5 punktiga.
EIT Tugiliisu (Villa Liisu, Toetatud Kodud, Kakumäe Kodu) – hinnati 3 punktiga. Töö
metoodika on uudne (Hamet, CARe). Taotluses kirjeldatud, kuidas antud metoodikaid on
kavandatud rakendada.
Jõhvi Vallavalitsus – teenuse enda efektiivsuse mõttes oli lisatud uusi elemente, hinnati 3
punktiga.
SA Liikva Päikesekodu – uuenduslikuna hinnati Son-rise metoodika kasutamist. Projekti
hinnati 5 punktiga.
VitaVarius OÜ projektid – taotluses lisatud metoodikad, kuid ei olnud välja toodud, mil viisil
neid rakendada kavatsetakse. Hinnati 3 punktiga, kuna vähemalt metoodilise lähenemise
uuenemist on loetletud.
5. Hindamiskriteerium 3
Alakriteerium 3.1.1
Otsustati võtta aluseks eraldi hanke alusel sisse ostetud eksperdi BDA Consulting OÜ
hinnangud eelarve kulude põhjendatusele. Hinnangud olid skaalal 1-2-3 ning need
teisendatakse alakriteeriumi skaalale 3-4-5.
Hindaja skaalal alumisel astmel ehk 1 punkti saanud projektide osas ei ole hinnangud
sellised, et neile peaks hindamisel andma 0 punkti, mis tähendaks, et projekti ei saa toetada.
Ühtki projekti ei hinnatud 0 punktiga.
Alakriteerium 3.2.1
Otsustati võtta aluseks eraldi hanke alusel sisse ostetud eksperdi BDA Consulting OÜ
hinnangud finantsanalüüsi kvaliteedile. Hinnangud olid skaalal 0-2-4 ning need teisendatakse
eranditega alakriteeriumi skaalale 2-4-7.
Hindaja on välja toonud, et Paikuse Vallavalitsuse ja VitaVarius OÜ projektides ei vasta
finantsanalüüs juhendikohasele metoodikale, mis tulenevalt hindamisjuhendis toodud
skaalale tähendab, et projektid saavad hindamiskriteeriumis 0 punkti ning projekte edasi ei
hinnata.
Paikuse Vallavalitsuse projekti selgitused:
„Esitatud finantsanalüüsi kumulatiivne rahavoog on kõikidel tegevuste aastatel
negatiivne ning seetõttu ei ole projekti rahastamine jätkusuutlik. Negatiivne rahavoog
tekib, kuna taotleja on teinud rahavoogude arvestamisel vigu:
1) On arvestanud projekti käibemaksu kuluna kahekordselt projektis ja
kuludes, mistõttu see tekitab ühekordse negatiivse rahavoo. Katteallikat ei
ole lisatud.
2) Ei ole toonud välja katteallikat esimese tegevusaasta negatiivsele
majandustulemile.
Kui taotleja teeb vastavad muudatused saab projekt olla jätkusuutlik, samas ei ole
projekt esitatud kujul jätkusuutlik ning hinde andmisel lähtuti komisjonile esitatust.“
Lisaks:
1) Taotlusvormis toodud tabel 3.5 ei ühti ühegi FA-s kasutusel oleva toetuse
arvestamise tabeliga.
2) FA-s toodud andmete alusel on toetusmäär oluliselt madalam. Toetusmäära
muudavad madalamaks FA koostamisel tekkinud vead.
3) Eeltoodud punktides kirjeldatud vead mõjutavad toetuse arvestamist,
mistõttu FA-s esitatud arvestus on vigane.
Üldhinnag: „Tulenevalt vigadest ei ole rakendatud juhendikohast metoodikat,
põhjendused puuduvad, eeldused puuduvad.“
VitaVarius OÜ projektide puhul üldhinnang:
„Projekti tulude kasv põhjendamata. Kulude eeldused selgitamata. Esitamata on
investeeringute eluead. Sellest tulenevalt ei saa hinnangut anda investeeringute
jääkväärtuse arvutustele. Ebakõlad investeeringute esitamisel. Info puudub
käibemaksu abikõlblikkuse kohta. Segamini on kasutatud inflatsiooniga korrigeeritud
kulusid ja reaaldiskontomäära, ei saa lugeda toetuse arvutust juhendikohaseks.
Projekti kumulatiivsed rahavood on negatiivsed. Eksitud on FNPV/C, FRR/C ja
FNPV/K ja FRR/K arvutamisel.“
Komisjon hindas Paikuse Vallavalitsuse ja VitaVarius OÜ projekte 0 punktiga, sest
hindamiskriteeriumi järgi saab juhendit mitte järginud analüüs vastava hinde. Projekte
komisjoni poolt edasi ei hinnatud.
2 punkti – finantsanalüüsis kasutatud eeldustes ja esitatud majanduslikes
põhjendustes ja selgitustes on olulisi puudusi, kuid on rakendatud juhendikohast
metoodikat. Projekti eelarves kulude planeerimises on mõõdukad puudused ning
selgitustes ja arvutustes ebatäpsused;
0 punkti – finantsanalüüsis kasutatud eeldused ja esitatud majanduslikud
põhjendused ja selgitused ei ole asjakohased ning ei ole rakendatud juhendikohast
metoodikat. Finantsanalüüsi põhjal ei ole võimalik projekti toetada (ülemäärane tulu
teenimine, projekt pole jätkusuutlik jm).
6. Hindamiskriteerium 4
Alakriteerium 4.1.1.1
Kogemuse hindamine – hinnatakse vastavalt juhendile ERF või muudest analoogsetest
allikatest sarnase mahuga projektide rakendamise kogemust 2 punktiga. Kui on projektide
rakendamise kogemus, siis 1 punkt.
Viru Hoolekande AS-il endal kogemused puuduvad ning sellest tulenevalt 0 punkti.
Alakriteerium 4.1.1.2
Tartu Linnavalitsus on projektis välja toonud Maarja küla kogemused, taotlejal endal on
sotsiaalteenuste osutamise kogemus, mistõttu hinnati 1 punktiga.
Tallinna Linnavaraameti osas arvestab komisjon kogemusena Tallinna Vaimse Tervise
Keskuse kogemust erihoolekandeteenuste osutamisel kuna tegemist on ühise eelarve alusel
tegutsevate linna asutustega.
Viru Hoolekande ASi kogemust hinnati 1 punktiga, sest toetuse taotlejal puudub kogemus,
kuid see on olemas projektimeeskonnal.
Alakriteerium 4.1.2
Riskide hindamise riskianalüüsides oli praktiliselt kõigis puudusi. Samas ei ole võimalik
ühelegi projektile anda 0 punkti, sest kõigil oli riske kavandatud.
Hiiu Vallavalitsuse ja Vändra Alevivalitsuse projektide puhul olid kavandatud põhjalikumad
maandusmeetmed ning neid projekte hinnati 3 punktiga. Kõik ülejäänud hinnatavad projektid
said 2 punkti.
Alakriteerium 4.2
Tallinna Linnavaraamet – projekteerimine pikem kui ehitus. Samas on ootuspärane
planeeritud elluviimine. Hinnati 3 punktiga.
Alutaguse Hoolekeskus SA on planeerinud pärast ehitust veel pool aastat projekti
administreerimist, mille vajadus ei ole selge. Hanke aeg samuti lühike. Hinnati 2 punktiga.
Hiiu Vallavalitsus – planeeritud projekti administreerimine 4 kuud pärast ehitust, mille vajadus
on ebaselge. Hinnati 2 punktiga.
EIT Tugiliisu projektid – projekti administreerimise perioodi vajalikkus (pool aastat pärast
ehitust) on ebaselge. Hinnati 2 punktiga.
Torma Vallavalitsus – projekteerimine ja hanked on üksteise otsas ning ajakava planeeritud
pingeline. Samas planeeritud ehitamise periood kaheperemajale on optimaalsest pikem (21
kuud) Hinnati 2 punktiga.
Kuusalu Vallavalitsus – taotluses planeeritud ehitusaeg on arvestades ehitusmahtu pikem
optimaalsest (ajakavas 18 kuud). Projekti hinnati 2 punktiga.
Vändra Alevivalitsus – projekti lõppfaas on intensiivne ning algusfaasi arvel oleks seda
võimalik ühtlustada. Projekti hinnati 2 punktiga.
Viru Hoolekande AS projektid – arvestades hoonete mahtu on ehitus planeeritud pikemalt kui
võiks, millega kaasneb ka pikem administreerimise periood. Projekte hinnati 2 punktiga.
SA Liikva Päikesekodu hinnati 3 punktiga.
Zunt OÜ projektides on ebaselge ehitusperioodi lõpp, 2018 oktoober või mai, mistõttu hinnati
ajakava 2 punktiga.
Koondtulemused
Meetme tegevuse määruse § 6 punkti 2 tegevuses hindamiseks esitatud 24-st projektist
hindas komisjon lõpuni 21 projekti, mis järjestati tulenevalt hindamiskriteeriumidele antud
hindepunktide summast. Seega kujunes projektide eelistusnimekiri, mis on aluseks
investeeringute kava koostamiseks. Projektide eelistusnimekiri on järgmine:
Euroopa
Punktisumma Regionaalarengu Fondi
toetuse summa, €
Taotleja
1. EIT Tugiliisu „Tugiliisu Toetatud Kodud“ 88,53 299 350
2. Tallinna Linnavaraamet 84,00 1 020 000
3. Torma Vallavalitsus 83,47 692 070
4. SA Liikva Päikesekodu 82,00 1 020 000
5. Tartu Linnavalitsus 82,00 1 697 875
6. Vändra Alevivalitsus 81,56 208 897
7. Tabivere Sotsiaalkeskus 81,00 34 850
8. EIT Tugiliisu „Villa Liisu“ 80,00 467 058
9. EIT Tugiliisu „Kakumäe Kodu“ 79,00 305 327
10. Kuusalu Vallavalitsus 77,00 392 000
11. Jõhvi Vallavalitsus 75,27 883 586
12. Hiiu Vallavalitsus 75,00 339 755
13. Alutaguse Hoolekeskus SA 75,00 1 020 000
14. Zunt OÜ Villa Mare 74,00 594 651
15. Zunt OÜ Fööniks 74,00 599 250
16. Viru Hoolekande AS Kohtla-Järve 73,00 942 098
17. Viru Hoolekande AS Tapa 73,00 942 098
18. MTÜ Toetuskeskus Meiela 72,00 590 798
19. Maardu Linnavalitsus 70,28 508 861
20. Viru Hoolekande AS Rakvere 70,00 1 020 000
21. Võhma Linnavalitsus 64,00 476 000
Võrdsete punktidega projektide osas on juhindutud sotsiaalkaitseministri 14.09.2015
määruse nr 42 „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ (edaspidi TAT) § 13 lõikest 5,
mille järgi eelistatakse võrdsete koondhinnetega projektide korral projekti, mille § 13 lõike 1
punktis 1 nimetatud hindamiskriteeriumi hinne on kõrgem. Selle võrdsuse korral võetakse
projektide eelistusnimekirja koostamisel aluseks keskmine ühe teenuskoha rajamise
maksumus Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest. Kui eelnev ei selgita projektidest
eelistatumat, heidetakse valiku tegemiseks liisku.
SA Liikva Päikesekodu ning Tartu Linnavalitsuse projektid said kokkuvõttes võrdsed hinded.
Võrdsete punktidega projektide osas paigutus SA Liikva Päikesekodu projekt Tartu
Linnavalitsuse projektist pingereas ettepoole, sest selle projekti puhul oli TAT § 13 lõike 1
punktis 1 nimetatud üldkriteeriumi (projekti mõju prioriteetse suuna eesmärkide
saavutamisele) raames hinnatud kolme põhikriteeriumi hinnete summa on kõrgem (summad
vastavalt 30 ja 29).
Hiiu Vallavalitsuse ja Alutaguse Hoolekeskus SA projektidel on TAT § 13 lõike 1 punktis 1
nimetatud üldkriteeriumi raames hinnatud kolme põhikriteeriumi hinnete summa võrdne.
Vastavalt TAT § 13 lõikele 5 võetakse sellisel juhul järjestamisel aluseks ühe teenuskoha
rajamise maksumus ERF vahenditest, mis on soodsam Hiiu Vallavalitsuse projektis
(vastavalt 33 976 eurot ja 34 000 eurot).
Zunt OÜ projektide puhul on vastavalt TAT § 13 lõikele 5 ettepoole asetunud samuti
soodsama keskmise maksumusega projekt (ühe teenuskoha rajamise maksumus ERF
vahenditest Villa Mare 19 822 eurot ja Fööniks 19 975 eurot), kuna TAT § 13 lõike 1 punktis
1 nimetatud üldkriteeriumi hinnete summa on võrdne
Hindamiskomisjoni poolt 0 punktiga välistavas kriteeriumis hinnatud (Paikuse Vallavalitsuse
ja VitaVarius OÜ) projektide osas koostab rakendusasutus (Sotsiaalministeerium)
investeeringute kavasse arvamata jätmise otsuse. Käskkiri edastatakse toetuse taotlejale.
Hindamistulemuste tabel on lisatud protokolli lisana.
SIHTASUTUS PÄIKESEKODU TEENUSED (90013176)
Kehtetud nimed: Sihtasutus Kodu Nurme Mõisas.
Üldinfo
Registrikood
90013176
Õiguslik vorm
Sihtasutus
Aadress
Harju maakond, Harku vald, Liikva küla, Varsa tee 16, 76921
Staatus
Registrisse kantud
Registreeritud
30.09.2015
Asutamise aeg
18.09.2015
Majandusaasta periood
01.01 - 31.12
Põhikiri muudetud
20.10.2021
E-arvete vastuvõtmine
Juriidiline isik ei võta vastu e-arveid.
Maksualane info
Juriidilisel isikul SIHTASUTUS PÄIKESEKODU TEENUSED (90013176) on seisuga 09.08.2022 maksuvõlg.
Nõude liik Võlasumma (eurodes) Sh tasumisgraafikus (eurodes) Sh vaidlustatud (eurodes)
Kinnipeetud tulumaks 2 971.92 2 971.92 0
Töötuskindlustusmakse 456.67 456.67 0
Sotsiaalmaks 9 295.30 9 295.30 0
Kogumispensionimakse 177.82 177.82 0
KOKKU 12 901.71 12 901.71 0
Tasumisgraafikus oleva võla tasumise lõppkuupäev: 14.03.2023
Võla alguskuupäev: 10.02.2022
Tasutud maksud, maksustatav käive ja töötajate arv 2022 II kvartalis
Riiklikud maksud
36 663.89 EUR
Tööjõumaksud
38 811.75 EUR
Maksustatav käive
-
Töötajate arv
Väljavõtte aeg: 09.08.2022 23:25
Allikas: e-äriregister (https://ariregister.rik.ee/)
18
Majandusaasta aruannete esitamise info
Periood Esitatud
01.01.2021 - 31.12.2021 19.07.2022
01.01.2020 - 31.12.2020 28.06.2021
01.01.2019 - 31.12.2019 29.12.2020
01.01.2018 - 31.12.2018 29.12.2020
01.01.2017 - 31.12.2017 09.07.2018
Vaata kõiki esitatud aruandeid (6)
Esindusõigus
Nimi Isikukood Roll
Alan Vaht 37606290292 Juhatuse liige
* Sihtasutust võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige.
Käibemaksukohustuslase info
Juriidiline isik ei ole käibemaksukohustuslane.
Tegevusload ja majandustegevusteated
Register Load ja teated
Majandustegevuse register (load) 2
Tegevusalad
Tegevusala Liik
Vanurite ja puuetega inimeste hoolekandeasutuste tegevus Põhitegevusala
Eesmärk
Sihtasutuse eesmärgiks on heategevuslik hariduse, tervishoiu ja sotsiaalhoolekande toetamine avalikes huvides, et luua sotsiaalteraapiline elu- ja
töökeskkond intellektipuudega noortele ja täiskasvanutele.
Väljavõtte aeg: 09.08.2022 23:25
Allikas: e-äriregister (https://ariregister.rik.ee/)
Sihtasutus Liikva Päikesekodu (90013489)
Üldinfo
Registrikood
90013489
Õiguslik vorm
Sihtasutus
Aadress
Harju maakond, Harku vald, Liikva küla, Oja, 76921
Staatus
Registrisse kantud
Registreeritud
25.08.2016
Asutamise aeg
18.08.2016
Majandusaasta periood
01.01 - 31.12
Põhikiri muudetud
04.07.2017
E-arvete vastuvõtmine
e-arveldaja, Registrite ja Infosüsteemide Keskus (70000310)
Maksualane info
Juriidilisel isikul Sihtasutus Liikva Päikesekodu (90013489) on seisuga 09.08.2022 maksuvõlg.
Nõude liik Võlasumma (eurodes) Sh tasumisgraafikus (eurodes) Sh vaidlustatud (eurodes)
Intress 159 159 0
Töötuskindlustusmakse 1 154.65 1 154.65 0
Sotsiaalmaks 15 876.40 15 876.40 0
Maamaks 26.82 0 0
Käibemaks 88 153.11 2 500.80 0
Kogumispensionimakse 431.85 431.85 0
Kinnipeetud tulumaks 8 120.86 8 120.86 0
KOKKU 113 922.69 28 243.55 0
Tasumisgraafikus oleva võla tasumise lõppkuupäev: 31.10.2023
Võla alguskuupäev: 20.09.2021
Tasutud maksud, maksustatav käive ja töötajate arv 2022 II kvartalis
Riiklikud maksud
4 515 EUR
Tööjõumaksud
Väljavõtte aeg: 09.08.2022 23:25
Allikas: e-äriregister (https://ariregister.rik.ee/)
3 943.45 EUR
Maksustatav käive
113 029.58 EUR
Töötajate arv
0
Majandusaasta aruannete esitamise info
Periood Esitatud
01.01.2021 - 31.12.2021 -
01.01.2020 - 31.12.2020 08.05.2022
01.01.2019 - 31.12.2019 06.01.2021
01.01.2018 - 31.12.2018 06.01.2021
25.08.2016 - 31.12.2017 18.05.2019
Esindusõigus
Nimi Isikukood Roll
Janno Kell 36906180297 Juhatuse liige
* Sihtasutust võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige.
Käibemaksukohustuslase info
Käibemaksukohustuslase number
EE102061222
Käibemaksukohustuslase periood
09.04.2018 – ..
Tegevusalad
Tegevusala Liik
Vaimupuudega ja psüühiliste erivajadustega isikute hoolekandeasutuste tegevus Põhitegevusala
Vaimupuudega ja psüühiliste erivajadustega isikute hoolekandeasutuste tegevus Statistiline tegevusala
Eesmärk
Sihtasutuse eesmärk on autistlikele ja intellektipuudega inimestele heategevusliku külakogukonna põhise elu- ja töökeskkonna loomine ning neile
elukestva õpetuse, täisväärtusliku ja inimväärse elu ning ühiskonnas aktiivse osalemise võimaldamine.
Väljavõtte aeg: 09.08.2022 23:25
Allikas: e-äriregister (https://ariregister.rik.ee/)
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge tehtud: 29.01.2021
Kehtib kuni: 29.01.2026
Alus: AvTS § 35 lg 1 p 17
Teabevaldaja: Riigi Tugiteenuste Keskus
OTSUS
01.02.2021 nr 11.2-6 / 0141
Tallinn
05. septembri 2017. a otsusega nr 071 on kinnitatud SA Liikva Päiksekodu, (edaspidi toetuse
saaja) toetuse taotlus number 2014-2020.2.05.17-0035 projekti „Liikva Päikesekodu rajamine"
elluviimise toetamiseks Euroopa Regionaalarengu Fondist, muudetud 28.11.2018. a otsusega
nr 11.6-6/0080, 11.07.2019. a otsusega nr 11.6-6/0302 ja 25.10.2020. a otsusega nr 11.6-
6/1195.
02. novembril 2020. a on toetuse saaja edastanud avalduse projekti „Liikva Päikesekodu
rajamine“ taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks.
Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse
taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse
kehtestamiseks“ § 10 lõigete 1 ja 2 ning Sotsiaalkaitseministri 14. septembri 2015. a määruse
nr 42 „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ § 25 lõike 1 alusel:
1. Rahuldada SA Liikva Päikesekodu, registrikood 90013489, asukoht Oja, Harku vald,
76921, Harju maakond, 14. jaanuari 2021. a avaldus taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks
projekti number 2014-2020.2.05.17-0035 „Liikva Päikesekodu rajamine“ osas ning teha 05.
septembri 2017. a otsuses nr 071 järgmised muudatused:
1.1. Muuta otsuse punkti 2 ja sõnastada see alljärgnevalt:
„2. Projekti kogumaksumus on 3 582 780,00 (kolm miljonit viissada
kaheksakümmend kaks tuhat seitsesada kaheksakümmend) eurot.“
2. Struktuuritoetuse registris teostada muudatused.
3. Otsust on võimalik vaidlustada struktuuritoetuse seaduse § 51 sätestatud korras,
esitades vaide rakendusüksusele 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast
haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiina Sams
Toetuste rakendamise osakonna juhataja
Toetuse saaja: Sihtasutus Liikva Päikesekodu Projekti nimi: Liikva Päikesekodu rajamine Projekti number: Projekt nr 2014-2020.2.05.17-0035 Projekti algus ja lõpp: 01.08.2017 - 31 .0 3 .202 1 Projekti kulude käibemaks : Jääb kulude tegija kanda Muudatuse põhjendus: Samuti soovime muuta tulevikus osutatava teenuse liiki selliselt, et kogukonnas elamise teenuse asemel hakata osutama Igapäevaelu toetamise teenust päeva ja nädalahoiuna . Sa Liikva Päikesekodu erihoolekande sihtgrupiks on vaimse alaarenguga inimesed (RKH-10, F71-79) seal hulgas Downi sündroomiga, autismispektrihäiretega ja harvikhaigustega täisealised ning riiklikule erihoolekandeteenusele õigustatud inimesed. Tegemist on inimestega kes ei ole suutelised toime tulema iseseisvalt ja vajavad püsivalt hooldust ja/või järelevalvet ja/või tegevuste ülevõtmist teise isiku poolt ning vajavad pidevat individuaalset tähelepanu, kohandatud keskkonda ja autismispektrihäirete korral autismipedagoogiliste oskustega spetsialistide tuge (autismipedagoogilised juhendusvõtted, alternatiivkommunikatsioon jne) . Eeltoodud vaimse alaarenguga inimestele on väga oluline tagada mõtestatud tegevustest koosnev "programm" ja arenguvõimalus , et hoida ära võimalik tagasilangus arengus seoses täiskasvanuks saamisega ja kooli lõpetamisega ning vähendada lähedaste hoolduskoormust ja toetada nende töölaadset tegevust ning osalemist ühiskonnaelus. Samuti on oluline tagada autismispektrihäiretega inimestele habilitatsioonisüsteem hoidmaks ära äärmiselt kahjustava käitumise avaldumise. Siin on kõige olulisem komponent kohandatud keskkond , õige toetus ning järjepidevus . Parim võimalus säilitada omandatud oskused ja toimetulek on jätkata juba harjumuspäraste rutiinidega tegeledes nendega terve päeva jooksul ning mitu päeva järjest (näiteks töön ä dala). SA Liikva Päikesekodu kirjutas 2017 aastal sotsiaalministeeriumi poolt läbiviidud taotlusvooru ERF meetme „Erihoolekade teenuskohtade reorganiseerimine“ taotluse sooviga luua projekti raames Liikva külla, Harjumaale uued kogukonnapõhise erihoolekande teenuskohad. Kogukonnapõhine erihoolekandeteenus oli 2017 aastal parim valik mida oli võimalik SA Liikva Päikesekodu sihtgrupi vajadustele mõeldes teha kuid millise teenuse riiklikud nõuded olid ilmselgelt suure- ja äärmusliku toetusvajadusega ning autismispektrihäiretega inimeste jaoks ebapiisavad. 2018 aasta 01. jaanuarist jõustus uus erihoolekandeteenus – igapäevaelu toetamise teenus päeva- ja nädalahoiuteenusena. Analüüsides selle, uue erihoolekandeteenuse riiklikke miinimumnõudeid sai selgeks et ka see erihoolekandeteenuse toetus ei ole piisav osadele suure- ja äärmusliku toetusvajadusega- ning autismispektrihäiretega inimestega tegelemiseks. Külla aga on see erihoolekandeteenus olemasolevatest teenustest kõige sarnasem eeltoodud erihoolekande sihtgrupi vajadustele. SA Liikva Päikesekodu pöördus 2019 aastal Sotsiaalministeeriumi – ja Riigi Tugiteenuste Keskuse poole küsimusega kas käesoleva meetme raames on võimalik ta otl eda kogukonnapõhise erihoolekandeteenuse muutmist igapäevaelu toetamise teenuseks päeva- ja nädalahoiuteenusena. Järelpärimise tulemusel selgus et see on meetme tingimuste kohaselt võimalik. SA Liikva Päikesekodu viis 2019 – 2020 aastal läbi koostöös SA Autismifondiga „Toetan erilist elu“ uuringu – kampaania suure- ja äärmusliku toetusvajadusega ning autismispektrihäiretega inimeste perede seas ning sai kinnitust, suure huvi osas just igapäevaelu toetamise teenuse vastu päeva- ja nädalahoiuteenusena. Pered tõid lisaks välja oma pikaajalise ootuse mis tagaks nende lapsele tulevikus 24/7- ning vajaliku toetava personaliga teenuse (kui pere enam ei jaksa või pere enam ei ole). Vaheetapina oma lapse iseseisvumise teel pidasid pered igapäevaelu toetamise teenust päeva- ja nädalahoiuteenusena väga heaks ja vajalikuks lahenduseks. Uuringu käigus registreerus SA Liikva Päikesekodu potentsiaalsele igapäevaelu toetamise teenusele päeva- ja nädalahoiuteenusena üle 100 Harjumaa pere kellest u 80% ei olnud ennast võtnud arvele teenuskoha ootele sotsiaalkindlustusametis just vajaliku toetusega ja sobiliku teenuskoha puudumisel. Lisaks viis SA Autismifond „Toetan erilist elu“ läbi SA Innove meetme „Uued lahendused sotsiaalvaldkonnas“ täiendava uuringu, küsitledes põhjalikult suure ning äärmusliku toetusvajadusega peresid nende vajaduste osas. Ka selle uuringu tulemusel oli just igapäevaelu toetamise teenus päeva- ja nädalahoiuteenusena kõige sobilikum eeltoodud peredele ja sihtgrupile. Tänaseks on esitanud SA Liikva Päikesekodule avalduse üle 40 konkreetse Harjumaal elava isiku (isiku eestkostja või pere) saada teenuskoht SA Liikva Päikesekodus. SA Liikva Päikesekodu taotleb projekti raames kogukonnapõhise erihoolekandeteenuse muutmist Igapäevaelu toetamise teenus päeva- ja nädalahoiuteenusena ( IET päeva- ja nädalahoid ). Projekti käigus luuakse 30 teenuskohta. Lisatud failid: Finantsanalüüs Finantsanalüüsi seletuskiri MES- laenuleping Sisu Vormi algus Projekti valdkonnad Vormi lõpp Valdkond, millesse projekt panustab: ERIHOOLEKANDEASUTUSTE REORGANISEERIMINE (2.5.1) Projekti väljund: Projekti väljundiks on Harku valda autistlikele ja sarnase intellektipuudega noortele ja täiskasvanutele 3 0 i gapäevaelu toetamise teenuskohta päeva- ja nädalahoiu teenu sena (IET päeva- ja nädalahoid) ning päeva- ja koolituskeskuse rajamine. Projekti kirjeldus Olemasolev olukord ja ülevaade projekti vajalikkusest: Projekti eesmärk ja tulemused: Projekti strateegiliseks eesmärgiks on pakkuda autistlikele ja sarnase intellektipuudega isikutele täisväärtuslikku ja kvaliteetset elukeskkonda ning eneseteostusvõimalusi, tagades sellega nende potentsiaali arvestava elu. Projekti otseseks eesmärgiks on Harku valda Liikva külla autistlikele ja sarnase intellektipuudega noortele ja täiskasvanutele 30 i gapäevaelu toetamise teenuskohta päeva- ja nädalahoiu teenu sena (IET päeva- ja nädalahoid) koha ning päeva- ja koolituskeskuse rajamine. Projekti eesmärkide saavutamiseks luuakse raskema puudega ning i gapäevaelu toetamise teenus t päeva- ja nädalahoiu teenu sena (IET päeva- ja nädalahoid) vajavatele autistidele kodu koos päeva- ja koolituskeskusega, kus nad saavad nii elada, töötada kui tegeleda teraapiliste tegevustega. Kergema puudega autistidele luuakse võimalused kasutada päeva- ja koolituskeskust, mis toetab nende igapäevast toimetulekut, arendab nende võimeid ning loob võimalused aktiivseks ühiskonna-, sh tööelus osalemiseks. Harku valda ehitatakse 3 elumaja ning päeva- ja koolituskeskus. Hoonetest moodustuvasse keskusesse asub elama 3 0 autismispektri või muu sarnase intellektihäirega klienti, päeva- ja koolituskeskuse teenuseid (teraapiaid, arendavaid ja/ või töiseid tegevusi) asub kohapeal elajate kõrval kasutama veel terve hulk mujal kogukonnas või toetatud elamise teenusel olevaid sama häirega isikuid. Elumajades arvestatakse keskuse tulevaste elanike autismispektri häirest tuleneva vajadusega isikliku magamistoa järele ehk igasse elumajja planeeritakse 10 magamistuba erivajadustega inimestele, samuti t egevus- ja ühisruumid , sh köök ja elutuba ning abiruumid. Arvesse võetakse autismispektri või muu sarnase intellektihäirega inimeste vajadust ja suutlikkust tulla igapäevaeluga oma võimete piires toime, sh teha endale ise lihtsamaid toitusid, pesta pesu, triikida, koristada jms. Päeva- ja koolituskeskus rajatakse arvestusega, et seal hakatakse läbi viima nii keskuse elanike kui mujal elavate kergema autismispektri või muu sarnase intellektihäirega isikute päevahoiuteenust, teraapiaseansse, ühisüritusi, koolitusi, samuti osa päevastest arendavatest ja töistest tegevustest. Päevakeskuses luuakse ruumid vähemalt järgnevatele arendavatele ja töistele tegevustele: vaibakudumine, puu- ja savitöö. Samuti rajatakse päevakeskusesse võimalused teraapiate, sh füsioteraapia, massaaž jm läbiviimiseks. Keskuse territooriumil luuakse klientidele võimalus tegeleda mahepõllumajandusega, saaduseid ise kasvatada ning turustamiseks ette valmistada. Koostööpartnerite abil luuakse keskuse klientidele võimalused hobuteraapiaks Kukrumäe Ratsatalus ning teraapiliseks või töiseks tegevuseks Vääna Puukoolis. Projekti käigus rajatavad hooned, siseruumid ja taristu on planeeritud ehitada ka liitpuudega (sh. liikumispuue) inimesi ning nende vajadusi silmas pidades. Projekti lühikokkuvõte avalikkusele: Projekti eesmärgiks on rajada Harku valda autistlikele ja sarnase intellektipuudega inimestele 30 i gapäevaelu toetamise teenuskohta päeva- ja nädalahoiu teenu sena (IET päeva- ja nädalahoid) kohta koos päeva- ja koolituskeskusega. Projekti käigus luuakse raskema puudega ning autistidele kodu koos päeva- ja koolituskeskusega. Kergema puudega autistidele luuakse võimalused kasutada päeva- ja koolituskeskust, mis toetab nende igapäevast toimetulekut ning loob võimalused aktiivseks ühiskonnaelus osalemiseks. Projekti tulemuste jätkusuutlikkus: Projekti eeltingimused: Projekti kasusaajad: Projekti kasusaajate asukoht: Kasusaajate maakond: Kasusaajate linn/vald: Projekti kasusaajate täpsustus: Näitajad Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine (2.5.1) Näitaja nimetus Mõõtühik Algväärtus Sihtväärtus Projektiga hõlmatud teenuseüksuste arv üksus Ehitatav pind m2 Renoveeritav pind m2 Ööpäevaringse erihooldusteenuse teenuskohtade arv teenuseüksuses teenuskoht Kogukonnas elamise teenuskohtade arv teenuseüksustes teenuskoht 0 0 Toetatud elamise teenuskohtade arv teenuseüksustes teenuskoht Igapäevaelu toetamise teenus päeva ja nädalahoiuna 30 (IET päeva- ja nädalahoid) teenuskoht 0 3 0 Valdkonna ülesed näitajad Loodud kvaliteetsete teenuskohtade arv tk Kas projekt on kliimat ja keskkonnahoidu edendava mõjuga? JAH / EI Kas projekt on võrdseid võimalusi edendava mõjuga? JAH / EI Kas projekt on regionaalarengut edendava mõjuga? JAH / EI Kas projekt on riigivalitsemist edendava mõjuga? JAH / EI Tegevused Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine (2.5.1) Projekti tegevuse tunnus Projekti tegevuse nimetus Tegevuse täpsustus Planeeritud algus Planeeritud lõpp 1 Ettevalmistustööd 2 Projekteerimine 3 Ehitamine 4 Maa ost 5 Ruumide ost Projekti elluviimiseks tehtud ettevalmistustööd: Kas projektijuhtimise teenust ostetakse sisse: Projekti mitteabikõlblikud kulud ning kasutatavad proportsioonid: Projekti mitteabikõlblikeks kuludeks on: Detailplaneeringu ja ehitusprojekti koostamine ehituse omanikujärelevalve Ehitisse paigaldatavate seadmete hankimine ja paigaldamine Abihoone ehitamise kulud Eluhoonete ehituskulud, mis ületavad käesoleva projekti mahtu . Projektiga seotud tegevuste käibemaksukulu Kuludega seotud käibemaks Kokku on mitteabikõlblikud kulud 2 055 051 eur. Eelarve Üldtingimused Taotletud toetuse määr (%): kõigil tegevustel sama Kas projektiga teenitakse tulu?: projektiga teenitakse tulu Tulu tingimused : Projekti maksumus ( p uhastulu ei teenita või ette maha ei arvata ) Kogumaksumus (EUR): 3 582 78 0 eur Abikõlbliku kulu summa (EUR): 1 527 729 eur Taotletud toetuse määr (%): 66 , 77 % Taotletav toetuse summa (EUR): 1 020 000 eur Omafinantseeringu summa (EUR): 507 729 eur Projekti maksumus ( a nalüüsitud puhastulu teeniv projekt ) Kogumaksumus (EUR): Projektiga teenitava puhastulu kogusumma (EUR): Tegevuste toetatav summa (EUR): Finantseerimisvajaku määr (%): Abikõlbliku kulu summa (EUR): Taotletud toetuse määr (%): Taotletav toetuse summa (EUR): Omafinantseeringu summa (EUR): Tegevuste eelarve Projekti kulude hüvitamise ühtne määr (%): ei kohaldu Projekti tegevuse tunnus Projekti tegevuse nimetus Eelarve rea täpsustus Tegevuse toetatav summa (EUR) 1 Ettevalmistustööd 2 Projekteerimine 3 Ehitamine Ehitustööde maksumuse arvestamisel on aluseks võetud ehituse riigihanke tulemused, mille kohaselt antud mahus hoonestuse ehitamise hinnaks on 2 856 899,58 eurot (ilma käibemaksuta). Kuna kogu hoonestuse ehitusmaksumus ületab esialgse planeeritud ehitusmaksumuse olulisel määral, on arvestatud, et ehitustööde maksumusest on abikõlblikuks osaks eluhoonete ehitamine ( 1 527 729 eurot) ning abihoone/teraapiakeskuse hoone ja projekti mahtu ületava eluhoonete mahud ehitatakse projektiväliselt (mitteabikõlbliku kuluna), sihtasutuse poolt. 1 527 729 eur 4 Maa ost 5 Ruumide ost Kokku (EUR): Horisontaalsed kulud 6 Projekti administreerimine Kokku (EUR): 1 527 729 eur VALDKOND KOKKU (EUR): 1 527 729 eur
3362960 -26035 0 0 38735 -26035 0 0 3164840 193040 0 0 429260 360680 LIIKVA PÄIKESEKODU SA FINANTSANALÜÜSI SELGITUS 0 0 LIIKVA PÄIKESEKODU SA FINANTSANALÜÜSI SELGITUS 495935 -1905 38735 328295 0 0 38735 411480 0 0 2431415 78105 TALLINN 2020 0 0 TALLINN 2020 21590 -418465 0 0 4086860 -418465 0 0 SISUKORD TOC \o "1-3" \h \z \u FINANTSANALÜÜS PAGEREF _Toc45702605 \h 3 Finantsanalüüsi üldpõhimõtted PAGEREF _Toc45702606 \h 3 Finantsanalüüsi objekti määratlemine PAGEREF _Toc45702607 \h 3 Finantsanalüüsi stsenaariumid PAGEREF _Toc45702608 \h 4 Koguinvesteering PAGEREF _Toc45702609 \h 4 Tegevustulud ja –kulud PAGEREF _Toc45702610 \h 6 Nullstsenaarium PAGEREF _Toc45702611 \h 6 Täisstsenaarium PAGEREF _Toc45702612 \h 7 Juurdekasvuline stsenaarium PAGEREF _Toc45702613 \h 10 Finantseerimisallikad PAGEREF _Toc45702614 \h 10 Projekti jätkusuutlikkus PAGEREF _Toc45702615 \h 10 Investeeringute tasuvuse määr PAGEREF _Toc45702616 \h 11 Omafinantseeringu tasuvuse määr PAGEREF _Toc45702617 \h 11 Toetuse suuruse arvutamine PAGEREF _Toc45702618 \h 12 F INANTSANALÜÜS Finantsanalüüsi üldpõhimõtted Projekti finantsanalüüsis tuginetakse Sotsiaalministeeriumi poolt koostatud finantsanalüüsi koostamise juhendile ning Euroopa Komisjoni kulude-tulude analüüsi juhendi („ HYPERLINK "http://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docgener/studies/pdf/cba_guide.pdf" Guide to Cost- Benefit Analysis of Investment Projects " ) metodoloogiale. Finantsanalüüsi käigus hinnatakse eelkõige järgmist: investeeringute rahalist tasuvust ja omakapitali rahalist kasumlikkust; fondidest saadava toetuse mahtu; projekti rahastamise jätkusuutlikust. Finantsanalüüs viiakse läbi diskonteeritud rahavoogude meetodil ( Discounted Cash Flow (DCF) ). Projekti mõju leidmiseks tehakse kulude-tulude analüüs inkrementaalkulu meetodil: projekti hinnatakse projektiga stsenaariumi ning alternatiivse, projektita stsenaariumi erinevuste alusel. Lähtutud on järgmistest põhimõtetest: Analüüsis võetakse arvesse ainult raha laekumisi ja väljamakseid, s.t välja jäetakse kulum, reservid, hindadega seotud ja tehnilised ettenägematud kulud ning muud raamatupidamiskirjed, mis ei vasta tegelikele rahavoogudele. Finantsanalüüs tehakse taristu kasutaja seisukohast. Käesolevas projekti raames rajatav taristu hakkab kuuluma SA Liikva Päikesekodu’le. Tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse arvutamiseks kasutatav reaaldiskontomäär on 4% vastavalt Sotsiaalministeeriumi poolt koostatud finantsanalüüsi koostamise juhendile. Rahaline diskontomäär kajastab kapitali alternatiivkulu. Projekti rahavoogude prognoosid hõlmavad ajavahemikku, mis vastab projekti majanduslikult kasulikule elueale ja võimalikule pikaajalisele mõjule. Projekti arvestusperioodiks on 36 aastat: projekti algusajale eelnevad kolm aastat (2014-2016), projekti elluviimise 3 aastat (2017-20 20 ) ning 30 aastat rajatava infrastruktuuri majanduslikult kasulikku eluiga (202 1 -2049). Finantsanalüüs tehakse (reaalsete) püsihindadega, s.t lähteaastal kindlaks määratud hindadega. Analüüsi tegemisel on rakendatud põhimõtet, et ostult (kulu) ega müügilt (tulu) arvestatavat käibemaksu ei võeta arvesse, kui projekti elluviija saab käibemaksu tagasi. Kui käibemaksu tagasi ei saada, siis võetakse see arvesse. Käesolevas projektis on taotlejaks käibemaksukohustuslasest sihtasutus, kes saab küll käibemaksu tagasi , kuid pakub olulises mahus teenuseid, millele käibemaksu ei kohaldata. Seetõttu kajastatakse kulud koos käibemaksuga. Otsesed maksud (kapitali-, tulu- või muud maksud) võetakse arvesse ainult rahalise jätkusuutlikkuse kontrollimisel, ent mitte rahalise kasumlikkuse arvutamisel: rahalist kasumlikkust arvutatakse enne nende maksude mahaarvamist. Finantsanalüüsi objekti määratlemine Käesoleva finantsanalüüsi objektiks on SA Liikva Päikesekodu planeeritav tegevus. SA Liikva Päikesekodu poolt rajatakse Liikva külla, Harku valda Harjumaal autistlike noorte ja täiskasvanute päeva- ja koolituskeskus ning 4 0 päeva- ja nädalahoiu (IET) teenuse kohta (30 kohta neist on käesoleva projekti raames loodavad kohad). Finantsanalüüsi stsenaariumid Finantsanalüüsis kajastatakse kolme stsenaariumit: Nullstsenaarium kajastab taotleja projektiga seotud tegevuste tulude ja kulude prognoosi ilma projektita (st tulude ja kulude prognoos juhul, kui projekti ei viida ellu). Täisstsenaarium kajastab taotleja nullstsenaariumis aluseks võetud tegevuste tulude ja kulude prognoosi koos investeeringuprojektiga (st tulude ja kulude prognoos juhul, kui projekt viiakse ellu). Juurdekasvuline stsenaarium kajastab täisstsenaariumi ja nullstsenaariumi erinevust ( incremental method ). Juurdekasvulises stsenaariumis on välja toodud projekti tulemusena lisanduvad tegevustulud ja lisanduvad tegevuskulud. Juurdekasvuline stsenaarium on aluseks investeeringute rahalist tasuvuse ja omakapitali rahalise kasumlikkuse mõõtmisel. Koguinvesteering Projekti raames ehitatakse Liikva külla Suure-pärna kinnistule kolm e luhoonet . Igasse elamusse on planeeritud kümme magamistuba (ühesed toad). Suuremate ruumidena on lisaks ette nähtud köök, elutuba, tualetid ning teised toetavad abiruumid. Lisaks kolmele elamule ehitatakse eraldi hoonena päeva- ja koolituskesku s , kuhu paigutub suur saal, teraapia- ja koolitusruumi d , administratsiooniruum ning tegevusega kaasnevad abiruumid. Päeva- ja koolituskeskuse hoone planeeritakse tulevase juurdeehitus võimalusega. Detailplaneeringu maksumuseks kujuneb 6 000 eurot (sh . km . ), sisaldades mh . ka vajalikke geodeetilisi uuringuid ning geoaluse koostamist. Detailplaneeringu koostamise kulu on arvestatud mitteabikõlbliku kuluna, kuivõrd see väljub toetusprojekti eelarvest. Kulu kannab projektiväliselt Sihtasutus omavahenditest. Projekteerimistööde maksumuseks kujuneb 19 800 eurot. Lisaks arvestatakse ehitusprojekti ekspertiisi kuluks 1 500 eurot. Kõik eelnevad hinnad on esitatud käibemaksujärgselt. Projekteerimistööde ja ekspertiisi teostamise kulu on arvestatud mitteabikõlbliku kuluna, kuivõrd see väljub toetusprojekti eelarvest. Kulu kannab projektiväliselt Sihtasutus omavahenditest. Ehitustööde maksumuse arvestamisel on aluseks võetud ehituse riigihanke tulemused, mille kohaselt andtud mahus hoonestuse ehitamise hinnaks on 2 856 899,58 eurot (ilma käibemaksuta). Kuna kogu hoonestuse ehitusmaksumus ületab esialgse planeeritud ehitusmaksumuse olulisel määral, on arvestatud, et ehitustööde maksumusest on abikõlblikuks osaks eluhoonete ehitamine ning abihoone/teraapiakeskuse hoone (ning projekti mahtu ületav eluhoonete ehitamine) ehitatakse projektiväliselt (mitteabikõlbliku kuluna) , sihtasutuse poolt. Ehituse omanikujärelvalve maksumuseks on arvestatud 30 000 eurot (sh. km.). Omanikujärelvalve teostamise kulu on arvestatud mitteabikõlbliku kuluna, kuivõrd see väljub toetusprojekti eelarvest. Kulu kannab projektiväliselt Sihtasutus omavahenditest. Toetusest teavitamise kuludes on arvestatud avalikkuse teavitamisega läbi meediakanalite, tänutahvli paigalduse ja avalikkusele suunatud avamisürituse kuludega, kokku 1 200 eurot (sh . km . ). Teavituskulud on arvestatud mitteabikõlbliku kuluna, kuivõrd see väljub toetusprojekti eelarvest. Kulu kannab projektiväliselt Sihtasutus omavahenditest. Hoonete sisustuse hinnanguline maksumus on 96 000 eurot (sh . km . ) ning vastav summa leiab kasutust nt elamute köökide ja abiruumide, kuid ka päeva- ja koolituskeskuse loovus- ja teraapiaruumide sisustamisel. Sisustuskulud on arvestatud mitteabikõlbliku kuluna, kuivõrd see väljub toetusprojekti eelarvest. Kulu kannab projektiväliselt Sihtasutus omavahenditest. Muu sisustuse kulu on projektis kajastamata, kuivõrd tegemist 100% ulatuses mitteabikõlbliku kuluga ning taotluse esitamise seisuga on sisustuse vajadus täpselt määratlemata. Projektijuhtimise korraldab sihtasutus omavahenditest ning käesoleva projekti eelarve juures see ei kajastu. Käibemaks on projekti raames mitteabikõlblik kulu, kuna Sihtasutus on käibemaksukohuslane. Projekti koguinvesteering koos mitteabikõlblike kuludega on 3 582 781 eurot. Eelarve kalkuleerimise alused on kokkuvõtlikult esitatud MS Exceli failis töölehel "Eelarve alused" ning eelarve prognoos töölehel "Projekti eelarve". Projekti koguinvesteering sisaldab käesoleva projekti raames tehtavaid järgmisi abikõlblikke ja mitteabikõlblikke kulusid: Tabel . Projekti eelarve projektiperioodi lõikes Projekti eelarve - summaarne Summa KM Kokku Abikõlblik Mitteabikõlblik Kinnistu ost 0 0 0 0 0 Detailplaneering 5 000 1 000 6 000 0 6 000 Projekteerimine 17 750 3 550 21 300 0 21 300 Ehitusprojekti koostamine 16 500 3 300 19 800 0 19 800 Ehitusprojekti ekspertiis 1 250 250 1 500 0 1 500 Ehitamine 2 961 900 592 380 3 554 280 1 527 729 2 026 551 Ehitustööde tegemine (kogukond) 2 220 836 444 167 2 665 003 1 527 729 1 137 274 Ehitustööde tegemine ( p-ja koolituskeskus 636 064 127 213 763 277 0 763 277 Ehituse omanikujärelevalve 25 000 5 000 30 000 0 30 000 Sisustus (kohtkindel) 80 000 16 000 96 000 0 96 000 Toetuse kasutamisest teavitamine 1 000 200 1 200 0 1 200 Projektijuhtimine 0 0 0 0 0 EELARVE KOKKU 2 985 650 597 130 3 582 780 1 527 729 2 055 051 Projekti algusaeg on 201 7 II kvartal ja lõpptähtaeg (hoone valmimise ja sisustamise tähtaeg) 31.03.2021 . Põhivara asenduskulusid arvestusperioodil arvestatud ei ole. Investeeringu jääkväärtus finantsanalüüsi arvestusperioodi viimasel aastal puudub, kuna analüüsi periood kattub investeeringu oodatava kasuliku elueaga. Tabel . Projekti eelarve jaotus aastate lõikes Projekti eelarve jaotus aastate lõikes 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 KOKKU Kinnistu ost 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Detailplaneering 0 0 0 0 6 000 0 0 0 6 000 Projekteerimine 0 0 0 0 0 21 300 0 0 21 300 Ehitusprojekti koostamine 0 0 0 0 0 19 800 0 0 19 800 Ehitusprojekti ekspertiis 0 0 0 0 0 1 500 0 0 1 500 Ehitamine 0 0 0 0 0 3 000 3 169 643 381 639 3 554 281 Ehitustööde tegemine (kogukond) 0 0 0 0 0 0 2 665 004 0 2 665 004 Ehitustööde tegemine ( p-ja koolituskeskus 0 0 0 0 0 0 381 639 381 639 763 277 Ehituse omanikujärelevalve 0 0 0 0 0 3 000 27 000 0 30 000 Sisustus (kohtkindel) 0 0 0 0 0 0 96 000 0 96 000 Toetuse kasutamisest teavitamine 0 0 0 0 0 0 1 200 0 1 200 Projektijuhtimine 0 0 0 0 0 0 0 0 0 EELARVE KOKKU 0 0 0 0 6 000 24 300 3 170 843 381 639 3 582 781 sh. abikõlblik 0 0 0 0 0 2 220 836 0 2 220 836 Sh. mitteabik 0 0 0 0 6 000 24 300 950 007 381 639 1 361 945 Koguinvesteering, jääkväärtus ja asendusinvesteeringute prognoos on kokkuvõtvalt esitatud töölehel MS Exceli faili töölehel "Tabel 1". Tegevustulud ja –kulud Nullstsenaarium Liikva Päikesekodu SA loomise aluseemärgiks on organisatsiooni põhikirja kohaselt Liikva Päikesekodu rajamine. Taotlemise hetkel ei ole Liikva Päikesekodu rajamiseks koostatud ega esitatud alternatiivseid projektitaotlusi. Samuti ei piisa sihtasutuse asutajaliikmete kasutuses olevatest rahalistest vahenditest projekti elluviimiseks plaanilises mahus ilma taotletava toetuseta. Sellest tulenevana on vaatlusaluses finantsanalüüsis loetud nullstsenaarium võrdseks olukorraga, kus projekti ei teostata ning sellest omakorda tulenevana puuduvad nullstsenaariumi põhiselt nii sissetulevad kui väljaminevad rahavood. Täisstsenaarium Tegevustuludeks projekti elluviimisel on Igapäevaelu toetamise teenust nädalahoiuna pakutakse kolmekümnele inimesele korraga. Teenuse hinnaks on arvestatud 15 6 0 eur/kuu (millest 1092 eur on riiklik toetus, 88 eur inimese omaosalus ning 3 8 0 eur asukohavalla poolne panus). L oovus- ja teraapia sessioonide pakkumine (sessiooni maksumus 25 eur/k ord ). Arvestatud on keskmiselt 2 0 tasulise sessiooniga nädalas. Päikesekodu elanikel sisaldub teatud arv sessioone elamiskulude sees. Päevahoiuteenuse pakkumine . Arvestatud on keskmiselt 10 päevahoiuteenusel viibijaga kuus. Päevahoiuteenuse kuu maksumuseks on arvestatud 50 0 eurot, millest 250 eurot moodustab isiku asukohavalla poolne toetus ja 250 eurot isiku omaosalus. Kogukonnas elamise teenuse korral on eeldatud keskuse maksimaalse täituvusega. Tegevuskulude prognoosimisel on arvestatud järgmisi kuludega: Mittemeditsiiniliste kaupade ja muude ostetud tööde ja teenuste kulud Kinnistute, hoonete ja ruumide ülalpidamise kulud Kinnistute, hoonete ja ruumide remondikulud Põhivara ja kuluinventari remont ja hooldus Toitlustamine ja toiduained Infotehnoloogiakulud Töötajatega seotud kulud (mitte palgakulud) Bürootarbed, posti ja sidekulud Transport ja sõidukite ülalpidamiskulud Muud majandamiskulud Töötasud Käibemaksukulud Muud kulud Kui ei ole eraldi nimetatud, siis kõik alljärgnevad kulud on esitatud käibemaksueelselt. Ravimite, meditsiiniliste materjalide ja ostetud tervishoiuteenuste maksumused on arvestatud võrdväärseks nulliga, kuivõrd SA Liikva Päikesekodu ei osuta tervishoiuteenuseid ning kogukonnas elamise teenust kasutavate isikutel vajalikud igapäevased ravimid ja tervishoiuteenused ostetakse teenuse saajate isiklike vahendite ning haigekassa toetuse abil. 1. Mittemeditsiiniliste kaupade ja muude ostetud tööde ja teenuste kulud: Hõlmavad põhiosas alljärgnevalt mittemainitud Päikesekodu käigushoi dmisega kaasnevaid kulusid. Nii mittemeditsiiniliste kaupade kui muude ostetud tööde ja teenuste kulude aastaseks maksumuseks on planeeritud 2 500 eurot. 2. Kinnistute, hoonete ja ruumide ülalpidamise kulud sisaldavad endas järgmisi kulusid : Energiakulu (küte ja elekter) Vee- ja kanalisatsiooniteenus Prügivedu Koristuskulud Valve- ja signalisatsioonikulud Kindlustuskulud Elektrikäit, ATS ja ventilatsioonisüsteemide hooldus Energiakulu kalkuleerimisel on võetud aluseks projekti raames ehitatava hoonestuse pindalad ruutmeetrites ning asjaolu, et hooned ehitatakse vastavuses liginullenergiahoonetele seatud energiatõhususe määradele. Hoonestuse aastane kütte- ja elektrikulu on leitud vastavalt majandus- ja taristuministri määrusele „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“, mille kohaselt ei tohi ehitatava väikeelamu maksimaalne energiatõhususe (ET) arv nimetatud juhul ületada 50 kWh/m² aastas ning haridushoone korral ületada 90 kWh/m² aastas (päeva- ja koolituskeskust on antud juhul käsitletud haridushoonena). Nii elamute kui päeva- ja koolituskeskuse puhul on eeldatud, et aastane energiakulu jaguneb kasutatava elektrienergia ja soojusenergia vahel võrdselt. Kuna hoonepargi kütmine on kavas lahendada maakütte baasil (pumbad ja soojusvahetid kasutavad töötamiseks elektrit), siis on kasutatav soojusenergia hulk võrdsustatud elektrienergiaga. Elektrienergia hinnaks, ca 8,5 senti/kWh, on võetud 20 19 . aasta Eesti keskmine elektrienergia hind (sisaldavana võrgutasusid, taastuvenergia tasu, aktsiise ja muid kaasnevaid komponente peale käibemaksu) . Vee saamine lahendatakse kinnistu lähedal asuva pumbajaama abil. Arvestuslikuks vee hinnaks ühe m 3 kohta kujuneb 0,50 eurot. Tarbitava vee kogus väikeelamute korral on leitud arvestusega, et üks elanik tarbib ööpäevas keskmiselt 143 l. Päeva ja koolituskeskuse puhul on eeldatud, et keskmine ööpäevane tarbimine ühe inimekvivalendi kohta jääb suurusjärku 30 l (keskmine ööpäevane kasutajate arv 40 inimest). Reovee küsimus lahendatakse kinnistusiseste imbväljakute abil, millele täiendusena ehitatakse välja mahutid üleliigse reovee kogumiseks. Finantsanalüüsis on arvestatud eeldusega, et reoveena ei kuulu purgimisele mitte rohkem kui 20% tarbitud puhtast veest. Harku vallas reovee kogumise teenust osutav Strantum OÜ hinnakirja kohaselt maksab 10 m 3 reovee kogumine ja purgimine 66,67 eurot. Korraldatud jäätmekäitlust teostab Veolia Keskkonnateenused AS. Arvestatud on kahe 2,5 m 3 konteineri tühjendusega kaks kord kuus korra hinnaga 22,43 eurot ja kahe konteineri rendiga tükihinnaga 19,17 eurot kuus. Koristusteenust on kavas sisse osta üksnes päeva- ja koolituskeskuse tarbes ning selle hinnaks arvestatakse 1,00 EUR/m² kohta kuus. Elamute korrashoidmine korraldatakse läbi sealsete elanike panustamise. Valve ning signalisatsioonikulud on vastavalt 15 EUR/kuus elamu kohta ning 25 EUR/kuus päeva- ja koolituskeskuse hoone kohta. Kindlustus on vastavalt 250 EUR/aastas elamu kohta ja 500 EUR/aastas päeva- ja koolituskeskuse kohta. Elektrikäidu, ATS ja ventilatsioonisüsteemide hoolduseks arvestatakse vastavalt 200 EUR/aastas elamu kohta ning 900 EUR/aastas päeva- ja koolituskeskuse kohta. 3. Kinnistute, hoonete ja ruumide remondikulud: Jooksva remondikulu osas on arvestatud kulumääraks 4 ,0 eurot ruutmeetri kohta aastas. 4. Põhivara ja kuluinventari remont ja hooldus Põhiinventari ja kuluinventari remondi- ja hoolduskuluks on planeeritud 2% kohtkindla sisustuse soetusmaksumusest. 5. Toitlustamine ja toiduained Eraldi toitlustamise sisseostmist ei kavandata. Elanike toit valmistatakse kohapea l elanike kaasabil. Arvestuslik päevane kulu ühe kogukonna teenuse ja päevahoiuteenuse raames Liikva Päikesekodus elava teenusesaaja kohta on 3 ,5 eurot. 6. Infotehnoloogiakulud Infotehnoloogiakuludena on käsitletud jooksvat vajadust täiendada/asendada päevakodus kasutusleidvat riist- ja tarkvaralahendusi. Oodatav aastane kulu on 10 00 eurot. 7. Töötajatega seotud kulud (mitte palgakulud) Ennekõike personali koolitus- ja lähetuskulud. A astane kulu jääb suurusjärku 5 0 00 eurot. 8. Bürootarbed, posti ja sidekulud Hinnanguliselt 100 eurot kuus. 9. Transport ja sõidukite ülalpidamiskulud Arvestatud on nelja väikebussi (9 kohta) kuise kasutusrendiga ( 70 0 EUR), kuise kütusekuluga (200 EUR) ja kuise hooldus- ja kindlustuskuluga (150 EUR). Buss on vajalik kogukonna liikmete transportimiseks ning väljasõidule viimiseks. 10. Muud majandamiskulud Muude majandamiskulude alla on koondatud taotleja poolsed igapäevase tegevusega kaasnevad kaudkulud. Arvestuslikult 5 00 eurot kuus. 11. Töötasud Personalikuludes on arvestatud järgnev ate ametite ja brutopalkadega. Tabel . Täisstsenaarium – töötajate brutopalkade arvestus Töötajad brutopalk inimeste arv Keskuse juhataja 2 500 €/kuus 1 Assistent/raamatupidaja 9 00 €/kuus 1 Perevanemad 1 150 €/kuus 12 Päevahoiuteenuse osutajad 1 150 €/kuus 4 Töömees/välitegevuste korraldaja 1 1 00 €/kuus 1 Tegevusjuhendajad (2 in osakoormusega) 1 1 00 €/kuus 0,5+0,5 Kokku 23 400 €/kuus 20 12. Käibemaksukulud Käibemaksukulu alla on koondatud eelnevalt nimetatud käibemaksu kandvatele kuludele lisanduv käibemaks. 13 . Muud tegevuskulud: Muude tegevuskulude alla on võetud kõik eelnimetamata kulud, sh ootamatute kulude reserv. Arvestuslikult 2 000 eurot aastas. Juurdekasvuline stsenaarium Lahutades täisstsenaariumi tuludest-kuludest nullstsenaariumi tulud-kulud on saadud nn juurdekasvuline stsenaarium ( incremental method ). Juurdekasvulises stsenaariumis on välja toodud projekti tulemusena lisanduvad tegevustulud ja lisanduvad tegevuskulud. Juurdekasvuline stsenaarium on aluseks investeeringute rahalist tasuvuse ja omakapitali rahalise kasumlikkuse mõõtmisel. Finantseerimisallikad Projekti finantseerimisallikateks on struktuurifondi toetus ja Maaelu Edendamise Sihtsasutuse (MES) poolt Liikva Päikesekodu SA-le antav pikaajaline laen Struktuurifondidest taotletakse toetust „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014 – 2020“ prioriteetse suuna 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ meetme 2.5. „Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks“ tegevuse 2.5.1. „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ raames. Maksimaalne võimalik toetus 30 kogukonnas elamise koha loomisel on 1 020 000 eurot. Käesoleva taotlusega küsib taotleja toetust maksimaalses võimalikus summas. Proje kti omafinantseeringu panustab projekti SA L iikva Päikesekod u a asutajaliikmete ning MES-i poolt Sihtasutusele antava te laenu de ga , kogusummas 2 562 781 eurot. Laenu periood on 2 5 aastat, 4 % intressiga. Laenu ga kaetakse nii Sihtasutuse omaosaluse abikõlblik osa kui ka projektiga seotud mitteabikõlblik ud kulu d. Alljärgnevas tabelis on esitatud projekti finantseerimise allikad aastate lõikes. Tabel . Projekti finantseerimisallikad 201 4 201 5 201 6 201 7 201 8 201 9 20 20 202 1 KOKKU Struktuurifondide toetus 1 020 000 1 020 000 Laenud 6 000 24 300 2 150 843 381 639 2 562 781 Finantsressursid kokku 0 0 0 0 6 00 0 24 300 3 170 843 381 639 3 582 781 Finantseerimisallikate kogusumma katab projektiga seotud kulud. Projekti finantseerimise allikad on esitatud MS Exceli failis töölehel „Tabel 3". Projekti jätkusuutlikkus Projekti rahalist jätkusuutlikkust analüüsitakse täisstsenaariumi põhiselt. Projekti jätkusuutlikkuse arvutused on esitatud MS Exceli failis töölehel „Tabel 4". Sissetuleva rahavoona käsitletakse: täisstsenaariumi kõiki tegevustulusid; kõiki projekti finantseerimisallikatest saadavaid laekumisi. Väljaminevate rahavoogudena käsitletakse: projekti investeeringu kogumaksumust; täisstsenaariumi kõiki tegevuskulusid; põhivara asenduskulusid . Kumulatiivne rahavoog kõigil projekti prognoosi aastail on nullist suurem (või null). See näitab, et tegemist on jätkusuutliku projektiga ning kõik kulud on kaetud finantsressurssidega. Projekti elluviimise perioodil on jätkusuutlikus tagatud struktuurifondide toetuse ja taotleja poolt kaasatava omafinantseeringu abil. Pikemas perioodis on jätkusuutlikkus tagatud sihtasutuse majandustegevuse rahavoogudega, sealjuures katavad sissetulevad rahavood planeeritud mahus tegevuste teostamisega kaasnevad kulud. Investeeringute tasuvuse määr Selgitamaks, kas projekti investeering vajab tagastamatut toetust, arvutatakse välja investeeringu tasuvuse määr (vt. MS Exceli failis töölehel „Tabel 5"). Investeeringu rahalist tasuvust hinnatakse järgmiste näitajate alusel: investeeringu tasuvusmäär (FRR/C) investeeringu rahaline nüüdispuhasväärtus (FNPV/C). Need näitajad osutavad, kas projekti puhaslaekumisega on võimalik katta investeeringukulud, olenemata nende finantseerimise viisist. Käesoleva projekti investeeringu rahaline nüüdispuhasväärtus FNPV/C= - 1 023 6 79 eurot ning invest eeringu tasuvusmäära FRR/C = 0, 2 %. Investeeringu tasuvusmäär on väiksem kui analüüsi puhul kasutatav 4% reaalne diskontomäär ning investeeringu rahaline nüüdispuhasväärtus on negatiivne. Seega investeering tulu ei tooda ning vajab kaasfinantseerimist tagastamatu toetuse näol. Omafinantseeringu tasuvuse määr Omakapitali tasuvust analüüsitakse eesmärgiga kontrollida, kas projekt on tulus kapitalipaigutuse seisukohalt (vt. MS Exceli failis töölehel „Tabel 6"). Omakapitali tasuvust hinnatakse järgmiste näitajate alusel: omakapitali tasuvusmäär (FRR/K) omakapitali rahaline nüüdispuhasväärtus (FNPV/K). Käesoleva projekti omakapitali rahali ne nüüdispuhasväärtus FNPV/K = - 515 5 91 eurot ning oma ka pitali tasuvusmäär FRR/K = -4 %. Diskontomäärast väiksem omakapitali tasuvusmäär ning nullist väiksem omakapitali rahaline nüüdispuhasväärtus näitavad, et projekt ei ole omakapitali paigutuse seisukohalt tasuv ning ilma struktuurifondide toetuseta pole taotlejal majanduslikult otstarbekas käesolevat projekti ellu viia. Toetuse suuruse arvutamine Projekti toetus on Euroopa Regionaalarengu Fondist eraldatav tagastamatu rahaline abi. Käibemaks on mitte abikõlblik kulu, kuna taotlejaks on käibemaksukohustuslasest sihtasutus. Toetuse suuruse arvutamisel on aluseks projekti finantseerimisvajak, mis leitakse juurdekasvulise stsenaariumi alusel diskonteeritud investeeringukulu ja projekti diskonteeritud puhastulu vahena. Toetuse suuruse määramise aluseks olevad projekti abikõlblikud kulud ei tohi ületada projekti finantseerimisvajakut (maksimaalsed abikõlblikud kulud). Otsuse summa leidmisel on aluseks finantseerimisvajaku määr, mis kajastab finantseerimisvajaku osakaalu diskonteeritud investeeringukulust (osakaal diskonteeritud investeeringukulust, mida projekti diskonteeritud puhaslaekum ei kata). Tabel . Toetuse suuruse arvutamine Diskonteeritud väärtus (puhas nüüdisväärtus , NPV), eurot Põhivara investeeringud 2 608 245 Tuluteenivad tulud 1 088 094 Kulud, mis on seotud tuluteenivate tuludega 6 452 042 Põhivara asenduskulud 0 Investeeringu jääkväärtus vaatlusperioodi lõpuks 0 Investeeringuga seotud puhastulu -5 363 948 Finantseerimise puudujääk (investeeringu kogukulude diskonteeritud väärtus – puhastulu diskonteeritud väärtus) 7 972 193 Toetuse määra arvestused euro või % Projekti finantseerimise puudujäägi määr (% investeeringu kogukulude diskonteeritud väärtusest) 100% Abikõlblikud kulud 1 527 729 Toetuse määramise aluseks olevate abikõlblike kulude summa (abikõlblikud kulud x finantseerimise puudujäägi määr) 1 527 729 Toetuse määr, % 66,77% Toetuse suurus, eurot (toetuse määramise aluseks olevate abikõlblike kulude summa x toetuse määr) 1 020 000 Taotletava toetuse maksimaalne summa Projektiga loodavaid teenuskohti 3 0 Toetuse maksimaalne summa 1 020 000 Analüüsi kohaselt on taodeldav toetussumma võrreldav maksimaalse võimaliku määruses "Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine" märgitud toetussummaga (maksimaalselt 30 teenus kohta, maksimaalselt 34 000 euro suurune kohapõhine toetus ehk kokku mitte enam kui 1 020 000 eurot).
TALLINNA SOTSIAAL- JA TERVISHOIUAMET
Teie: 20.09.2019
SA Autismifond “Toetan erilist elu”
Meie: 24.09.2019 nr 1.-13/372-3
[email protected]
SA Liikva Päikesekodu poolt loodavate erihoolekande
teenuskohtade Tallinna linna poolne täiendav rahastus
Lugupeetud Janno Kell
Tallinna linn jätkuvalt toetab psüühikahäirega inimestele, sh autismispektri häiretega inimestele
erihoolekande teenuskohtade loomise algatust SA Liikva Päikesekodu poolt Harjumaale, Harku valda,
Liikva külla. Vastavuses 04.04.2019 saadetud vastuskirjale on Tallinna linn ja SA Liikva Päikesekodu
pidanud läbirääkimisi Tallinna linna autismispektri häiretega inimestele vajaliku teenuse kättesaadavuse
parandamiseks ning Tallinna linn vajab prognoositavalt vähemalt 30 teenuskohta. Tallinna Sotsiaal- ja
Tervishoiuamet on valmis planeerima linnaeelarvesse nimetatud teenuse täiendava finantseerimisena
Sotsiaalkindlustusameti poolt teenusele suunatud Tallinna linna elaniku eest vajadus- ja juhtumipõhiselt SA
Liikva Päikesekodule kuni 450 eurot kuus. Eelarve planeerimisel arvestame teenuse komponente
võrdväärselt teiste analoogsete teenuseosutajatega ning võtame arvesse iga konkreetse puudega inimese
majanduslikku toimetulekut.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Vahur Keldrima
Juhataja
Raimo Saadi 6457803
[email protected]
Paldiski mnt 48a
10614 Tallinn Tel 645 7440
Registrikood 75014965 E-post
[email protected]
Tallinna Halduskohus eie 30.06.2022 * r 3-22-1134 *
[email protected] Meie 15.08.2022 nr 1.5-2/2332-4
Seisukoht haldusasjas nr 3-22-1134
Kaebaja: SA Liikva Päikesekodu
registrikood 90013489
Liikva küla, Oja, 76921
Harku vald Harju maakond
Kaebaja esindaja: vandeadvokaat Silja Holsmer
Advokaadibüroo Supremia
Telliskivi 60, 10412 Tallinn
e-post:
[email protected]
tel +372 5098787
Vastustaja: Sotsiaalministeerium
Registrikood 70001952
Suur-Ameerika 1, Tallinn
[email protected]
Vastustaja esindajad: Lily Mals
Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik
[email protected]
Piret Eelmets
Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik
[email protected]
Esitame vastavalt Tallinna Halduskohtu kohtumäärusele asjas 3-22-1134 vastuse SA Liikva
Päikesekodu (ka kaebaja) esitatud kaebusele.
1. ASJAOLUD
1.1. Sotsiaalministri 14.09.2015 määrusega nr 42 „Erihoolekandeasutuste
reorganiseerimine“ (edaspidi määrus nr 42), millega kehtestati „Ühtekuuluvuspoliitika
fondide rakenduskava 2014–2020” (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna 2
„Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ meetme 2.5 „Hoolekande taristu arendamine,
keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks“ tegevuse 2.5.1
„Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ (edaspidi Meetme) toetuse andmise
tingimused. Määruse nr 42 alusel toetuse andmise eesmärgiks oli tagada psüühilise
erivajadusega inimestele paremad elamis-, õppimis- ja töötamistingimused.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
1.2. 18.09.2015 asutati Sihtasutus Päikesekodu Teenused (endine nimi Sihtasutus Kodu
Nurme Mõisas (30.09.2015 - 29.10.2021)) (lisa 1), mille eesmärgiks on heategevuslik
hariduse, tervishoiu ja sotsiaalhoolekande toetamine avalikes huvides, et luua
sotsiaalteraapiline elu- ja töökeskkond intellektipuudega noortele ja täiskasvanutele.
1.3. Sotsiaalministeerium viis määruse nr 42 alusel 2016. a läbi taotlusvooru
investeeringute kava koostamiseks.
1.4. SA Liikva Päikesekodu asutati 18.08.2016 (lisa 2) eesmärgiga luua autistlikele ja
intellektipuudega inimestele heategevusliku külakogukonna põhine elu- ja töökeskkond
ning neile elukestva õpetuse, täisväärtusliku ja inimväärse elu ning ühiskonnas aktiivse
osalemise võimaldamine.
1.5. SA Liikva Päikesekodu osales Meetme taotlusvoorus ning kaebaja projekt sai 82 punkti
100st, olles pingereas neljas (lisa 3). Vabariigi Valitsuse 12.01.2017 korralduse nr 7
"Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.5 tegevuse 2.5.1 „Erihoolekandeasutuste
reorganiseerimine” investeeringute kava kinnitamine“ lisa kohaselt anti kaebajale
toetust Harku vallas Liikva külas Eestis ainulaadse autismispektri ja sarnase
intellektihäirega isikutele kogukonnas elamise teenust pakkuva keskuse, koos päeva-
ja koolituskeskusega, loomiseks. Projekti tulemusena pidi kaebaja looma 30 uut
kogukonnas elamise teenuskohta. Projekti eeldatav maksumus oli taotluse kohaselt
1 527 729 eurot ning projektile määratud maksimaalne Euroopa Regionaalarengu
Fondi toetuse summa 1 020 000 eurot moodustas kõigist projekti abikõlblikkest
kuludest 66,77%. Vastavalt taotlusele ning kaebaja avaldatud informatsioonile anti
projektile toetust eeldusel, et projekti tulemusena ei teki täiendavaid püsikulusid.
Sotsiaalkaitseministri 21.12.2015 määruse nr 65 „Erihoolekandeteenuste maksimaalne
maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise
tingimused ja kord“ (Määrus nr 65) § 2 lg 4 kohaselt on sotsiaalhoolekande seaduse
(SHS) §-s 98 nimetatud kogukonnas elamise teenust saama õigustatud isikul, kes
on suunatud nimetatud teenust saama, õigus saada kogukonnas elamise teenust
maksimaalse maksumusega 507 eurot kalendrikuus. Nimetatud summa oli see, mida
Sotsiaalkindlustusamet (SKA) oleks pidanud kaebuse esitajale hakkama projektis
kavandatud teenuse osutamisel maksma.
1.6. Vastustajale teadaolevalt, olles kaasatud 2021. a kevadel mõnedesse
läbirääkimiskohtumistesse, pidas vastustaja Tallinna linnaga, kui suurima
erihoolekandeteenusele suunatavate isikute kohaliku omavalitsusega (edaspidi KOV),
arutelusid, seoses ruumidega seotud kulude katmisega lähtuvalt sotsiaalhoolekande
seaduse (SHS) §-st 89. Vastustaja teab, et Tallinna linn keeldus kaebaja nõutud
ulatuses kulusid hüvitamast, sest taotletud summad olid ebamõistlikult suured
küündides peaaegu tuhande euroni ning arvetel kajastatud informatsioon ei andnud
kinnitust, et need kulud on ruumidega seotud. Samal ajal oli Tallinna Sotsiaal- ja
Tervishoiuamet juba 24.09.2019 kirjas nr 1.-13/372-3 (lisa 4) SA-le Autismifond
“Toetan erilist elu“ selgitanud, et „Tallinna linn jätkuvalt toetab psüühikahäirega
inimestele, sh autismispektri häiretega inimestele erihoolekande teenuskohtade
loomise algatust SA Liikva Päikesekodu poolt. /…/ Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet
on valmis planeerima linnaeelarvesse nimetatud teenuse täiendava finantseerimisena
Sotsiaalkindlustusameti poolt teenusele suunatud Tallinna linna elaniku eest vajadus-
ja juhtumipõhiselt SA Liikva Päikesekodule kuni 450 eurot kuus. Eelarve planeerimisel
arvestame teenuse komponente võrdväärselt teiste analoogsete teenuseosutajatega
ning võtame arvesse iga konkreetse puudega inimese majanduslikku toimetulekut.“.
3
1.7. Pärast mitmeid projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamisi muudeti kaebaja taotlusel
01.02.2021 otsusega nr 11.2-6/0141 (lisa 5) SA Liikva Päikesekodu rahastamise otsust
– muuhulgas muudeti teenuse liiki: kogukonnas elamise teenuse asemel hakata
osutama igapäevaelu toetamise teenust päeva ja nädalahoiuna (jätkuvalt luuakse
projekti käigus 30 teenuskohta). Rahastamisotsuse muutmise tulemusena muutunud
osutatava teenuse tõttu kohaldub teenuse rahastamisele SKA poolt Määruse nr 65 § 2
lg 4 asemel lg 12, mille kohaselt on suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi
vajaval raske, sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intellektihäirega täisealisel
isikul õigus saada igapäevaelu toetamise teenust maksimaalse maksumusega 60 eurot
ööpäevas kuni 23 ööpäeva eest kuus, kui on täidetud kõik samas sättes kehtestatud
tingimused. Sellisel juhul tasub SKA ühes kuus ühele isikule teenuse osutamise eest
kuni 1380 eurot (23x60).
1.8. Kaebajale väljastati 09.02.2021 erihoolekandeteenuste osutamiseks tegevusluba nr
SEH000472 (lisa 6) tegevuskohaga Varsa tee 16 Liikva küla, Harku vald, Harju
maakond. Tegevusloa kohaselt võis kaebaja osutada teenust:
1) alates 09.02.2021 maksimaalselt 15le inimesele;
2) alates 18.03.2021 maksimaalselt 21le inimesele;
3) alates 12.10.2021 maksimaalselt 10le inimesele;
4) alates 03.01.2022 maksimaalselt 5le inimesele.
SKA suunamisotsuste kohaselt viibis SA Liikva Päikesekodu teenusel (lisa 7):
1) märtsis 2021. a 14 inimest;
2) aprillis 2021. a 17 inimest;
3) mais 2021. a 18 inimest;
4) juunis 2021. a 17 inimest;
5) juulis 2021. a 18 inimest;
6) augustis 2021. a 18 inimest;
7) septembris 2021. a 18 inimest;
8) oktoobris 2021. a 9 inimest;
9) novembris 2021. a 2 inimest;
10) detsembris 2021. a 2 inimest;
11) jaanuaris 2022. a 2 inimest;
12) veebruaris 2022. a 1 inimene.
1.9. SA Liikva Päikesekodu ja Sotsiaalkindlustusameti1 vahel sõlmiti 08.03.2021 leping nr
5.2-9/1473-1 erihoolekandeteenuste – igapäevaelu toetamise teenus päeva- ja
nädalahoiuteenusena – osutamiseks Sotsiaalkindlustusameti suunamisotsuse alusel
SA Liikva Päikesekodu poolt isikutele riigieelarvest rahastatava erihoolekandeteenuse
osutamiseks vastavalt väljastatud tegevusloale ning teenuse osutamist alustati
09.03.2021.
1.10. Sihtasutusele Päikesekodu Teenused väljastati 10.08.2021 hooldusraviasutuse ning
vaimupuudega ja psüühiliseerivajadusega isikute ning ainesõltlaste
hoolekandeasutuste tegevusluba nr SEH000486 (lisa 8) tegevuskohaga Varsa tee 16,
Liikva küla, Harku vald, Harju maakond2. Tegevusloa kohaselt võis sihtasutus
Päikesekodu Teenused osutada teenust:
1) alates 10.08.2021 maksimaalselt 10le inimesele;
1 Kohus on oma määruses ekslikult märkinud, et leping on Sotsiaalministeeriumi ja SA Liikva
Päikesekodu vahel.
2 Tegevuskoht on nähtav majandustegevuse registris. Kättesaadav:
https://mtr.ttja.ee/taotluse_tulemus/561488#erihoolekandeteenused
4
2) alates 11.10.2021 maksimaalselt 17le inimesele;
3) alates 05.01.2022 maksimaalselt 25le inimesele;
4) alates 02.05.2022 maksimaalselt 29le inimesele.
1.11. SA Liikva Päikesekodu esitas 31.03.2022 Sotsiaalministeeriumile taotluse hüvitada SA
Liikva Päikesekodu poolt teenuse osutamise perioodil (kaebuse lisa 5 taotluse lisa
4kohaselt 08.03.2021 kuni 28.02.2022) ruumidega seotud tasumata kulud
kogusummas 83 554,06 eurot.
1.12. Sotsiaalministeerium keeldus 20.04.2022 kirjaga kaebaja 31.03.2022 taotluse
rahuldamisest, sest SHS § 72 lg 1 alusel koostoimes SHS §-ga 89 on igapäeva elu
toetamise teenusega seotud ruumide kulude katmise kohustus KOV-l ning KOV-l on
õigus ise otsustada toetuse suuruse üle.
1.13. SA Liikva Päikesekodu esitas 20.05.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse
Sotsiaalministeeriumilt kahjuhüvitise summas 83 554,06 euro välja mõistmiseks
ajavahemiku 09.03.2021 kuni 28.02.2022 eest.
1.14. Tallinna Halduskohus võttis 30.06.2022 määrusega SA Liikva Päikesekodu kaebuse
menetlusse, määras vastustajaks Sotsiaalministeeriumi ning andis vastustajale tähtaja
kaebusele seisukoha esitamiseks.
2. KAEBUSE ALUS JA SISU
2.1. Kaebaja leiab, et vastustaja on õigusvastaselt keeldunud riigi poolt rahastava teenuse
osutamisega seotud kulu hüvitamisest ning õiguste rikkumise kõrvaldamine muul viisil
võimalik ei ole. Kaebaja põhistab oma nõudeõigust sellega, et on pidanud aktiivset
suhtlust nii riigi kui KOV-dega eesmärgil leida probleemile lahendus, mis ei ole tulemusi
andnud.
2.2. Kaebaja osutab igapäevaelu toetamise teenust, mis on erihoolekandeteenuse alaliik.
SHS § 72 lg 1 koostoimest SHS §-ga 89 tuleneb üheselt ja arusaadavalt, et
igapäevaelu toetamise teenust rahastatakse riigi ning KOV vahenditest ning KOV-le on
antud õigus ise otsustada, millises ulatuses kulusid kantakse. KOV-d on ruumidega
seotud kulud hüvitanud üksnes osaliselt. Kaebaja märgib, et ruumide rajamine on
nõudnud kulutusi ning ruumidega seotud kulusid hüvitamata, ei ole võimalik ka ruumide
rajamiseks võetud kohustusi täita ning ilma ruumideta ei ole võimalik teenust osutada.
2.3. Määruses nr 65 ei ole igapäeva elu toetamise teenuse puhul arvestatud kulude
koostisosana ruumidega seotud kulu. Mistõttu tuleneb SHS § 72 lg-st 1 üheselt, et
igapäevaelu toetamise teenuse rahastamine on riigi ja KOV jagatud kohustus, kuid ühe
teenuse osutamisega seotud kulukomponendi arvestamine on kulude koosseisust
jäetud välja, seega ei ole teenuse osutamise rahastamine tagatud, sest KOV-l on õigus
tasuda SHS § 89 alusel ruumidega seotud kulusid enda määratud ulatuses.
2.4. SA Liikva Päikesekodu viitab kaebuses sotsiaalriigi ja inimväärikuse põhimõttele,
pidades oluliseks, et sõltumata sellest, kes sotsiaalhoolekande ülesannet täidab, on
põhiõiguste realiseerumise ja põhiseaduse põhiprintsiipide elluviimise kohustatud
lõppkokkuvõttes tagama seadusandlik võim. Seaduse reservatsiooni põhimõttest
lähtuvalt ei ole Eesti Vabariigi Põhiseadusest (PS) tulenevate põhimõtetega kooskõlas
regulatsioon, mille tulemusel on ministri määrusega võimalik välistada igapäevaelu
toetamise teenuse kui riigieelarvest finantseeritavate teenuse kulude koosseisust
5
ruumidega seotud kulu. Määruse nr 65 regulatsioon on vastavas osas vastuolus PS’ga
ja tuleb kohaldamata jätta.
2.5. Kaebaja peab alternatiivseks võimaluseks tõlgendada kehtivat regulatsiooni selliselt,
et ruumidega seotud kulu hüvitamine toimub iseseisvalt väljaspool Määruse nr 65
regulatsiooni lähtuvalt SHS § 72 lg-st 1 ning SHS §-st 89, mille kohaselt on tegemist
riigi ja KOV-i jagatud kohustusega, kus KOV poolt katmata osas tuleb vastustajal
ruumidega seotud kulud hüvitada.
2.6. Kaebaja leiab, et kahju suurusena tuleb arvestada ruumidega seotud kulude
mittehüvitatavat osa, sest õiguspärase olukorra puhul oleks igapäevaelu toetamise
teenuse finantseerimise puhul riik hüvitanud ka teenuse osutamise vältimatu
komponendi, s.o. ruumidega seotud kulu, millest antud juhul on keeldutud. Kaebaja on
kahjunõude arvestanud ajavahemiku 09.03.2021 kuni 28.02.2022 eest, mil igakuiselt
jäid ruumidega seotud kulud hüvitamata 564,00 euro ulatuses teenuse saaja kohta, s.o
kokku summas 83 554,06 eurot.
3. VASTUSTAJA VASTUVÄITED KAEBUSELE
Vastustaja ei nõustu kaebusega. Vastustaja esitab oma seisukoha järgnevalt käsitledes esmalt
kaebuse menetlusse võtmise õigsust (I), teisena vastustaja kindlaks tegemist (II), kolmandana
põhiõiguste riive võimalikkust (III) ning viimasena esitab vastustaja sisulised vastuväited
esitatud kaebusele (IV) juhul, kui kohus siiski menetleb SA Liikva Päikesekodu kaebust
sisuliselt.
I
3.1. Vastustaja hinnangul tulnuks kaebus sellisel kujul jätta riigivastutuse seaduse
(RVastS) § 7 lg 1 ning halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 2 p 1 ja §
121 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.
3.1.1. Kaebaja on kohtule esitanud nõude Sotsiaalministeeriumilt kahjuhüvitise
summas 83 554,06 eurot välja mõistmiseks. Kaebaja leiab, et vastustaja on
õigusvastaselt keeldunud riigi poolt rahastatava teenuse osutamisega seotud
kulu hüvitamisest ning kaebaja õiguste kaitse muul viisil võimalik ei ole kui
kulude hüvitamisega. Kaebaja põhistab oma nõudeõigust sellega, et on pidanud
aktiivset suhtlust riigiga ning alustas KOV-dega läbirääkimisi juba 2020. a
septembris eesmärgil leida probleemile lahendus, mis ei ole tulemusi andnud.
3.1.2. Vastustaja kaebajaga ei nõustu. Vastavalt RVastS § 7 lg-le 1 võib isik, kelle
õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus
suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud
võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud
viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Kaebaja ei ole kasutanud esmaseid
õiguskaitsevahendeid, esitada tühistamis- ja kohustamiskaebus (RVastS §-d 3
ja 6), seega ei ole kaebaja kasutanud võimalust kahju vältida või kõrvaldada
õiguste kaitsmise või taastamisega. Kaebaja on need võimalused jätnud
kasutamata. Kirjalik pöördumine vastustaja poole, millele saadi 20.04.2022
keelduv vastus, ega ka läbirääkimised KOVidega ei ole RVastS mõistes
käsitletavad tühistamis- ega kohustamiskaebusena. Kaebaja ei ole vastustajale
teadaolevalt vaidlustanud ei KOVi otsuseid rahuldada tema taotlus ruumikulude
hüvitamiseks väiksemas summas kui kaebaja soovis ega ka
Sotsiaalministeeriumi 20.04.2022 keelduvat otsust. Ometi nõuab kaebaja
6
20.05.2022 kaebuses kahju hüvitamist ajavahemiku 09.03.2021 kuni
28.02.2022 eest, s.o enam kui aasta peale väidetava nõude esmast tekkimist.
Vastustajale jääb põhjendatult mulje, et kaebaja on hüvitamiskaebuse esitanud
põhjusel, et kaebetähtaeg tühistamis- või kohustamiskaebuse esitamiseks on
möödunud.
3.1.3. Kahjunõue võib olla välistatud või avaliku võimu kandja vastutus piiratud, kui
kahju tekitanud haldusakti või toimingu vaidlustamine oleks kahju ära hoidnud,
kõrvaldanud või vähendanud ning kahju ärahoidmise, kõrvaldamise või
vähendamise võimalikkus pidi olema kannatanu jaoks arusaadav ja haldusakti
või toimingu vaidlustamata jätmiseks ei olnud mõjuvaid põhjuseid (RKHKo 3-3-
1-18-12). Seega ei ole RVastS § 7 lg 1 eesmärgiks perspektiivitute taotluste
esitamiseks kohustamine. Perspektiivikus ei ole tõendamisküsimus, vaid
õigusliku hinnangu küsimus. Perspektiivituse otsustamise aluseks saab olla
üksnes kohtulikult kaitstava subjektiivse õiguse rikkumise võimatus, mitte
rikkumise heastamise ehk üldise edukuse võimatus ehk teisiti öeldes kaebus
on perspektiivitu siis, kui väidetavat õigust polegi võimalik rikkuda, mitte aga
siis, kui rikkumist ei ole võimalik hüvitada.3 Asjaolu, et vastustaja ja ka KOVd
keeldusid kohtuväliselt maksmast kaebajale tema nõutud summasid, ei
välistanud kaebaja õigust esitada põhjendatud nõue kohtumenetluses. See, kas
nõue oleks rahuldatud või mitte, ei omagi kaebuse perspektiivi hindamisel
tähendust. Kaebaja ei saa eeldada, et läbirääkimised on edukad ning jääda
nende peale lootma. Seega oleks käesoleval juhul olnud esmaste
õiguskaitsevahendite, esitada tühistamis- ja kohustamiskaebus,
kasutamine põhjendatud.
3.1.4. Ka on kaebaja põhjendanud oma nõuet kohustamisnõudena ega ole käsitlenud
kahju hüvitamise aluseks olevate tingimuste täitmist – kaebaja peab kahju
hüvitamise nõude korral tõendama vastustaja teo, kahju, põhjusliku seose
vastustaja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kaebuse p-s 29 märgib
kaebaja, „et ruumidega seotud kulu hüvitamine toimub iseseisvalt väljaspool
Määruse nr 65 regulatsiooni lähtuvalt SHS § 72 lg-st 1 ning SHS §-st 89, mille
kohaselt on tegemist riigi ja kohaliku omavalitsuse jagatud kohustusega, kus
kohalikul omavalitsusel on otsustada enda poolt kaetavate kulude ulatus“.
Samuti selgitatakse kaebuses, et kaebaja hinnangul on tal õigus suuremale
ruumikulu hüvitisele. Samas RVastS § 7 lg 3 aluselt hüvitatakse sama sätte
lõigete 1-21 alusel otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline
kahju hõlmab VÕS § 128 lg 3 kohaselt eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara
väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see
tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad
mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või
vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks
ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Seega ei ole kahjuna
käsitletav väidetava kohustuse mittetäitmisel saamata jäänud osa. Kaebaja
leiab, et riik peab hüvitama temale teenuse osutamisel tekkinud ruumi kulud,
seda saab ta nõuda aga kohustamiskaebuse raames. Vastustaja saab aru, et
kaebaja soov oligi eelkõige põhistada, miks vastustaja on kohustatud kaebaja
3 Riigikohtu 01.02.2008 kohtupraktika analüüs „Kaebuse ilmselge põhjendamatus“, Liina Kanger, lk 9.
Kättesaadav:
https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/analyysid/2008/analyys_kaebuse_ilmselge_perspe
ktiivitus_l_kanger.pdf
7
nõutava kulu hüvitama. Sisuliselt leiab kaebaja, et vastustajal oli kohustus
vaidlusalune ruumide kulu kaebajale maksta. Seega sai ka kaebaja ise aru, et
esitada tulnuks kohustamisnõue.
II
3.2. Vastustaja leiab, et kaebaja ei saa nõuda ruumide (sh amortisatsiooni) kulude
hüvitamist vastustajalt. Sotsiaalministeeriumi hinnangul tulnuks kohtul vastustaja
tuvastamisel lähtuda sellest, kellega kaebajal on tekkinud või võib kõige tõenäolisemalt
tekkida vaidlus asjaolu üle, mille tuvastamist kaebuses taotletakse.
3.2.1. Vastavalt HKMS § 17 lg-le 1 on vastustaja Vabariigi Valitsus, peaminister,
minister, riigiasutus, kohaliku omavalitsuse üksus, avalik-õiguslik juriidiline isik
või avalikku ülesannet enda nimel täitev eraõiguslik juriidiline või füüsiline isik,
kelle tegevuse peale on esitatud kaebus või kellega kaebajal on tekkinud või
võib kõige tõenäolisemalt tekkida vaidlus asjaolu üle, mille tuvastamist
kaebuses taotletakse. HKMS § 18 lg 1 kohaselt teeb vastustaja vaidluse
esemest lähtudes kindlaks kohus. Menetlusosaliste seisukohad vastustaja
määratlemisel ei ole kohtule siduvad.
3.2.2. Kaebaja on esitanud kaebuse Sotsiaalministeeriumilt kahjuhüvitise välja
mõistmiseks. Vastustaja saab kaebusest aru selliselt, et kaebaja soovib
üleüldiselt SA Liikva Päikesekodu poolt igapäeva elu toetamise teenuse
osutamiseks kasutatavate kõikide ruumidega kaasneva kulu, sealhulgas
kommunaalkulude ja amortisatsiooni, hüvitamist osas, mida KOV (vt kaebuse
lisa 5 tabel „ruumide kulud 2021“ ja „KOV_tasud) ei kata. Kaebaja selgitab, et
tema nõue tuleneb asjaolust, et ta osutab SHS § 87 kohast igapäevaelu
toetamise teenust ning temale teenuse osutajana on jäänud ajavahemikus
09.03.2021 kuni 28.02.2022 igakuiselt ruumidega seotud kulud hüvitamata
564,00 euro ulatuses teenuse saaja kohta, s.o kokku summas 83 554,06 eurot.
Vastustaja märgib, et vastavalt SHS § 72 lg-le 1 koostoimes SHS §-ga 89 on
igapäeva elu toetamise teenusega seotud ruumide kulude katmise kohustus
KOV-l ning viimasel on õigus ise otsustada toetuse suuruse üle. Seega ei allu
käesolevas vaidluses vastustaja määramine HKMS § 17 lg 3 teisele
lausele, mille kohaselt seadusega ja seaduse andmata jätmisega tekitatud
kahju hüvitamise nõude puhul on vastustajaks ministeerium, kelle
valitsemisalasse seadus kuulub. Vastustaja märgib, et seaduses on selgelt
sätestatud teenusega seotud ruumide kulude katmine ja see on üle antud KOV-
le. Seega ei saa ka sama kohustuse täitamata või mittenõuetekohase täitmise
osas kahju hüvitamise nõue olla suunatud kellegi teise kui KOV vastu. Ka ei
nähtu kaebusest, et kaebaja oleks kahtluse alla seadnud SHS §-i 89 kehtivuse
või kohaldatavuse või et kaebajale ei oleks ruumidega seotud kulusid seaduse
alusel üldse hüvitatud. Vastustaja ei saa nõustuda sellega, et kui kaebaja seab
kahtluse alla temale makstava hüvitise suuruse SHS § 89 alusel, tekkib tal
seadusega ja seaduse andmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamise nõue.
Siinjuures märgib vastustaja, et kaebaja ei ole kordagi oma nõudes isegi
tuginenud RVastS §-le 14.
3.2.3. Seega on kaebaja sisuliselt möönnud, et SHS näeb ette korra, kuidas toimub
ruumidega seotud kulude hüvitamine. Vastustaja peab oluliseks siinkohal
viidata ka kaebuse p-le 10 ja kaebuse lisale 3, kus on selgelt ka kaebaja tellitud
ekspertarvamuses õigesti leitud, et „Amortisatsioon on ruumide kasutuskulu,
8
mis tekib vara kasutajal /…/ teenuse osutamiseks vajalike ruumide
kasutamisest vara kasuliku eluea jooksul. Tegemist on ruumi kasutuskuluga
olukorras, kus ruumid on teenuseosutaja omandis (ruumi mitte omamisel
rakenduks rendikulu).“ Mistõttu on vastustaja veendunud, et vastav nõue –
ruumidega seotud kulude hüvitamiseks – tulnuks esitada kohaliku
omavalitsuse vastu.
III
3.3. Kaebaja ei kuulu PS § 28 isikulisse kaitsealasse. Vastustaja saab kaebusest aru
selliselt, et kaebaja on esitanud taotluse kontrollida õigustloova akti vastavust
põhiseadusele. Kaebaja hinnangul on Määrus nr 65 vastuolus põhiseadusega.
Täpsemalt leiab kaebaja kaebuse p-des 26-29, et vastuolu seisneb selles, et PS § 26
kohaselt on puuetega inimesed riigi ja kohaliku omavalitsuse erilise hoole all ning
koostoimes PS §-dega 3 ja 11 ning § 94 lg-ga 2 ei ole PS-ga kooskõlas regulatsioon,
mille tulemusel on ministri määrusega võimalik välistada igapäevaelu toetamise
teenuse kui riigieelarvest finantseeritavate teenuse kulude koosseisust ühe vältimatu
komponent, s.o. ruumidega seotud kulu.
3.3.1. PS § 28 lg 4 sätestab, et nii riik kui ka kohalikud omavalitsused peavad
puuetega inimestele pöörama oma tegevuses tähelepanu nii õiguse loomisel
kui ka rakendamisel. PS § 9 lg 2 kohaselt laienevad PS loetletud õigused,
vabadused ja kohustused juriidilistele isikutele niivõrd, kui see on kooskõlas
juriidiliste isikute üldiste eesmärkide ja selliste õiguste, vabaduste ja kohustuste
olemusega. PS ei ava puude mõistet. Küll aga teeb seda Eestile siduv Puuetega
inimeste õiguste konventsioon, mille art 1 lg 2 järgi on isik puudega, kui tal on
pikaajaline füüsiline, vaimne, intellektuaalne või meeleline kahjustus, mis võib
koostoimes mitmete takistustega tõkestada tema täielikku ja tõhusat osalemist
ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel. PS § 28 lg-st 4 tuleneb riigile ja KOV-
dele positiivne kohustus kõrvaldada puudest johtuvat faktilist ebavõrdsust moel,
mis võimaldab puuetega inimestel realiseerida õigusi teiste inimestega
võrdselt.4 Kuigi juriidilistel isikutel võib olla puutumus puuetega inimestega mh
nende teenindamise kaudu, on siiski kaheldav, et sihtasutusel saab olla õigus
nõuda enese kohtlemist viisil, mis kaitseb puuetega inimeste õigusi. Kuivõrd
puuetega inimese erikaitse laieneb üksnes inimesele endale ja tema lähemale
perele, siis sihtasutuse puhul on see ilmselt võimatu. Sihtasutuste seaduse § 1
lg 1 sätestab, et sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning
mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide
saavutamiseks. Kui kaebaja ei kuulu põhiõiguse kaitsealasse, mille kaitseks on
kaebus esitatud, siis ei ole kaebus lubatav (HKMS § 44).
3.3.2. Riigikohtu halduskolleegium on olukorras, kus kaebuse esitas MTÜ, kellel on
erinevalt sihtasutusest liikmed, eristanud kaebuse esitamist enda subjektide
kaitsmiseks ja kellegi teise huvide kaitsmiseks.5 Teisena nimetatu on lubatav
4 Eesti Vabariigi kommenteeritud väljaanne. Paragrahv 28 kommentaarid, p 34 ja 35. Kättesaadav:
https://pohiseadus.ee/sisu/3499
5 RKHKm 10.04.2001, nr 3-3-1-16-01, p 5: „KOKS § 62 lg. 1 p-st 3 ei tulene omavalitsusüksuste liidu
õigus pöörduda oma liikmete huvides halduskohtusse. See õigus ei oleks küll omavalitsusliitude
olemusega vastuolus, kuid pole ka nende tegevuse vältimatu eeldus. Liikmete huvide kaitsmine ei
seisne üksnes huvide kohtulikus kaitsmises. Kui möönda liikmete huvides kohtusse pöördumise õigust
omavalitsusliitude puhul üksnes sellest tulenevalt, et omavalitsusliit on loodud tema liikmete huvide
kaitseks, siis tuleks kaebeõigust eeldada ka enamike teiste isikute ühenduste puhul ilma seaduses
9
siis, kui seadusega on selline õigus juriidilisele isikule antud (nt
keskkonnakaitses populaarkaebus, erakond) või kui enda õiguste kaitsmiseks
antakse volitus. Kuna sihtasutusel ei ole liikmeid, kelle õiguseid või vabadusi
piirang riivaks, on tema tegevuse, sh kohtusse pöördumise eesmärk avaliku
huvi tagamine. Selline kaebus sarnaneb populaarkaebusele, mille esitamiseks
on üldjuhul vaja seadusandja volitust (HKMS § 44 lg 2). Kui tõlgendada PS §
28 lg-t 4 sotsiaalhoolekande seaduse § 87 kontekstis, siis juriidiline isik ei saa
olla teenuse saajaks vaid üksnes teenuse osutajaks, ega saa seega ise vahetult
realiseerida puuetega isiku õiguseid. Kohtus kaitstav subjektiivne õigus tuleb
vaid sellisest õigusnormist või haldusaktist, mille eesmärk on kaitsta mh tema
huve. See tähendab, et ka juhul, kui kaebuses väidetakse piirangu vastuolu
põhiseadusega, peab see olema seostatud kaebaja enda õiguste väidetava
rikkumisega (HKMS § 44 lg 1). Kohtusse pöördumise aluseks ei saa olla
pelgalt piirangu väidetav objektiivne vastuolu põhiseadusega.
3.3.3. Vastustaja peab oluliseks selgitada, et alates 10.08.2021 hakkas kaebaja
senistes ruumides teenuse pakkumist järk-järgult üle võtma Sihtasutus
Päikesekodu Teenused. Antud sihtasutusele on väljastatud tegevusluba, mis
võimaldab tal osutada sama teenust nagu kaebaja samades ruumides – Varsa
tee 16, Liikva küla, Harku vald, Harjumaa. Samal ajal, kui kaebaja tegevusloa
järgne teenuse maht järk järgult vähenes, suurenes Sihtasutuse Päikesekodu
Teenuse tegevusloajärgne teenuse osutamise maht (lisa 7):
Maksimaalne isikute arv
Tegevusloa muutmise
kuupäevad SA Liikva SA Päikesekodu
Päikesekodu Teenused
18.03.2021/10.08.2021 21 10
seisuga
12/11. 10.2021 seisuga 10 17
03/05.01.2022 seisuga 5 25
02.05.2022 seisuga 1 29
Seega on teenuse pakkumine abivajavatele isikutele ka täna tagatud.
IV
Kui kohus menetleb asja sisuliselt, siis esitab vastustaja järgmised vastuväited.
3.4. Vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu – kahjunõue ei ole RVastS
§ 7 lg 1 ja § 8 lg 1 alusel põhjendatud.
3.4.1. Vastustaja leiab, et kui kohus ei jäta kaebust kaebeõiguse puudumise
tõttu läbi vaatamata, siis tuleb kaebus jätta rahuldamata, sest vastustajal
puudub õigus hüvitamiskaebuse esitamiseks. Vastavalt RVastS § 7 lg-le
sisalduva selgesõnalise volituseta. HKMS § 7 lg-s 3 sisalduv klausel "kui seadus talle sellise õiguse
annab" kaotaks sellega oma mõtte. Kuna HKMS § 7 lg. 3 viitab erandlikule seadusest tulenevale
kaebeõigusele, peab vastavast seadusest ilmnema selgelt seadusandja tahe lubada ühendusel oma
liikmete huvides kohtusse pöörduda.“
10
1 võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega
avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui
kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4
ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Nagu vastustaja oma
seisukoha p-s 3.1. märkis, ei ole kaebaja kasutanud esmaseid
õiguskaitsevahendeid, esitada tühistamis- ja kohustamiskaebus (RVastS §-d
3 ja 6). Seega ei ole kaebaja kasutanud võimalust kahju vältida või kõrvaldada
õiguste kaitsmise või taastamisega. Vastavate võimaluste kasutamata jätmise
tõttu ei ole kahjunõude esitamine põhjendatud.
3.4.1.1. Kahju hüvitamise eeldusena peab ka isik ise võtma kasutusele meetmeid,
et kahju ära hoida (RVastS § 7 lg 1). Vastustaja jääb seisukoha punktides
3.1.1–3.1.4 esitatu juurde. SHS-i ning selle alusel antud õigusaktidega on
reguleeritud kas ja kuivõrd hüvitatakse teenuse pakkujale kulud. SHS §
72 reguleerib erihoolekande rahastamist ning selle lõike 1 kohaselt
rahastatakse erihoolekandeteenust saama õigustatud isikule osutatavat
erihoolekandeteenust riigieelarvest Sotsiaalkindlustusameti eelarve
kaudu, kogukonnas elamise teenust või ööpäevaringset
erihooldusteenust saama õigustatud isiku poolt ning SHS §-s 89
sätestatud juhul kohaliku omavalitsuse üksuse poolt. Seega on kaebaja
poolt osutatava teenuse eest kolm maksjat:
1) SHS § 72 lõige 3 täpsustab, et erihoolekandeteenust rahastatakse
teenuseosutaja ja Sotsiaalkindlustusameti vahel sõlmitud
halduslepingu, teenuseosutaja esitatud arvete ning isikule väljastatud
suunamisotsuse alusel. Kaebaja on kinnitanud, et SKA on kaebajaga
halduslepingu sõlminud (kaebuse lisa 2). Määruse nr 65 alusel tasub
SKA kaebajale 60 eurot ööpäeva eest iga isiku kohta, kellele teenust
osutatakse, maksimaalselt 23 ööpäeva eest kuus
(23p*60eurot=1380eurot/kuus/teenuskoht). Kaebaja on kahjunõude
arvestanud ajavahemiku 09.03.2021 kuni 28.02.2022 eest.
Tegevusloa kohaselt osutas kaebaja teenust alates 09.02.2021
maksimaalselt 15le inimesele; alates 18.03.2021 maksimaalselt 21le
inimesele; alates 12.10.2021 maksimaalselt 10le inimesele; alates
03.01.2022 maksimaalselt 5le inimesele ning alates 02.05.2022
maksimaalselt 1le inimesele. SKA suunamisotsuste alusel oli teenusel
olnud isikute arv kaebaja väidetust (kaebuse lisa 5 (KOV tasud)) erinev
(vt seisukoha punkt 1.8, lisa 7). SKA tasub teenuse osutamise kulud
vastavalt Määrusele nr 656. Vaidlusalusel perioodil tasus SKA
kaebajale kokku 115 113,23 eurot.
6 Määruse nr 65 § 1 lg 1 kohaselt kaetakse erihoolekandeteenuste maksimaalse maksumuse hulgas
järgmised kulude koostisosad:
1) personali palga- ja koolituskulu;
2) personali transpordikulu, mis on seotud teenust saavate isikute asjaajamisega;
3) nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 13 lõike 1 punktis 4 nimetatud isikute tervisekontrolli
kulu ja töötajate vaktsineerimise kulu;
4) büroo- ja postitarvete ning sideteenuste kulu.
Sama sätte lõige 2 täpsustab, et igapäevaelu toetamise teenuse puhul kaetakse maksimaalse
maksumuse hulgas lisaks lõikes 1 sätestatule järgmised kulude koostisosad:
1) sotsiaalhoolekande seaduse § 87 lõikes 2 sätestatud tegevuste elluviimiseks vajalike vahendite,
materjalide, ruumide sisustuse ja muu kulu;
2) teenuseosutaja omandis või kasutuses olevate teenuse osutamise ruumide koristustarvete kulu.
11
2) SHS §-st 89 tuleneb, et kohaliku omavalitsuse üksus on
kohustatud tagama teenuseosutaja kasutuses või omandis
olevate ruumidega seotud kulude katmise kohaliku omavalitsuse
kehtestatud ulatuses. Kaebaja väitel (kaebuse lisa 5) hüvitavad kõik
teenusel olevate isikute elukohajärgsed KOV-d kaebajale 236 eurot
kuus.
3) Vastustajale teadaolevalt tasuvad teenuse saajad ka ise kaebajale
oma majutuse ja toidu eest. Vastustajale ei ole teada, millises ulatuses
teenuse saajad on kaebajale tasunud. Vastustaja eeldab, et see võib
olla 316 eurot kuus7, mis on samaväärne iga-aastase riigieelarve
seadusega8 sätestatud maksimaalne lubatud kulu, mida võib küsida
ööpäevaringset erihooldusteenust saama suunatud isikult. Samal ajal
on kaebaja jätnud tõendamata, kust selline summa tegelikult tuleb
ning vastustajal on põhjendatud kahtlus, et teenuse saajad on
tegelikkuses tasunud tunduvalt rohkem.
Seega teadis kaebaja juba tegevusega alustades, et teenuse
rahastamiseks on ette nähtud kindel kord.
3.4.1.2. Kaebaja on seda ka oma kaebuses käsitlenud. Kaebaja sai või vähemalt
pidi aru saama, mis on tegelike või eeldatavate kulude maht ja kes millised
kulud kannab. Kaebuse kohaselt on vaidluse all ruumidega seotud kulude
kandmine, täpsemalt leiab kaebaja, et kuludeks on teenuse osutamiseks
kasutatavate ruumide amortisatsioonikulu. Kaebuse p-s 10 sedastab
kaebaja muuhulgas, et on kaebuse lisa 3 alusel saanud kinnitust, et
ruumide amortisatsioon on ruumidega seotud kulu. Vastustaja peab
oluliseks märkide, et nõustub kaebuse lisa 3 seisukohaga. Seega oli
kaebajale teada, kes ja kuivõrd peab tema poolt osutatavat teenust
rahastama. Kaebaja väitel on ta pidanud kohaliku omavalitsusega
läbirääkimisi, kuid vastustajale ei ole teada, et kaebaja oleks oma
vastavate õiguste kaitseks pöördunud kohtusse. Vastustaja leiab, et
kaebajal ei olnud takistusi, mis ei võimaldanud tal oma õigusi kaitsta ja
seeläbi kahju vältida. Seega tuleb jätta kaebus rahuldamata.
3.4.2. Juhul kui kohus leiab, et kaebaja on siiski kasutanud esmaseid
õiguskaitsevahendeid (RVastS §-d 3, 4 ja 6) või nende kasutamine ei oleks
olnud põhjendatud (vt seisukoha punkt 3.1.3), siis esitab vastustaja
hüvitamiskaebusele järgmised vastuväited.
3.4.2.1. Üldiselt tuleb kahjunõude rahuldamisega luua varaline olukord, milles
kannatanu oleks siis, kui tema õigusi poleks rikutud (RVastS § 8 lg 1).
Seega on kõigepealt oluline tuvastada, kas vastustajal on tekkinud kahju
hüvitamise kohustus (RVastS § 7 lg 1) – kas avaliku võimu kandja on
õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud kaebaja õigusi.
3.4.2.2. Vaidlust ei ole selles, et Sotsiaalministeerium on avaliku võimu kandja.
Seega on oluline tuvastada, kas vastustaja on õigusvastaselt rikkunud
kaebaja õigusi. VastS § 7 lg-s 4 sätestatu järgi kohaldatakse avaliku võimu
7 Vastustaja teeb sellise järelduse tulenevalt asjaolust, et kaebaja hinnangul on tema kaebuse lisa 5
(ruumide kulu 2021) kohaselt ruumide kulu kuus 1 teenuskoha kohta 880,00 eurot. Samas leiab kaebaja,
et igakuiselt jäid ruumidega seotud kulud hüvitamata 564,00 euro ulatuses teenuse saaja kohta. Seega
on eeldab vastustaja et 880,00 eurost on maha arvatud teenuse saaja poolt tasutud 316,00 eurot.
8 Vastav määr on sätestatud nt 2022. aasta riigieelarve seaduse § 2 lg 6 p-s 2.
12
teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks riigivastutuse seadusele ka
eraõiguse kahju hüvitamise sätteid, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti
ja see pole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega. Eraõiguse kahju
hüvitamise sätete kohaselt peab kaebaja kahju õigusvastasest tekitamisest
tuleneval süül põhineva deliktilise vastutuse kohaldamiseks üldjuhul
tõendama vastustaja teo, kahju, põhjusliku seose vastustaja teo ja kahju
vahel ning teo õigusvastasuse. Kui kaebaja on tõendanud, et vastustaja on
põhjustanud õigusvastaselt kahju, vabaneb vastustaja vastutusest, kui ta
tõendab oma süü puudumise (Riigikohtu 12.12.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-
2-1-132-16, p 14). RVastS § 7 lg 4 ja VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju
tekitamine õigusvastane mh siis, kui kahju tekitati seadusest tulenevat
kohustust rikkuva käitumisega. Seaduses sätestatud kohustuse rikkumist
peab tõendama kaebaja (Riigikohtu 01.06.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-
38-16, p 11).
3.4.2.3. Käesoleval juhul ei ole kaebaja tõendanud, et vastustaja on põhjustanud
õigusvastaselt kahju. Kaebaja väitel tekkis tema kahju seoses sellega, et
mitte keegi ei ole talle hüvitanud ruumide kulu tema nõutud ulatuses.
Vastustaja on seisukohal, et ta ei ole oma kohustusi, sh hüvitusnõude
mitterahuldamisel, rikkunud ega seega kaebajale kahju põhjustanud.
Vastustaja hinnangul on kaebajale tegelikult ruumide kulude katteks hüvitist
makstud. Seda on teinud KOV-d ning seda on kinnitanud ka kaebaja ise
(kaebuse lisa 5).
3.4.2.4. Vastustaja saab kaebusest aru selliselt, et kaebaja hinnangul mh ruumide
kulust eraldada amortisatsioonikulu, mis on üheks osaks kaebaja nõudest.
Amortisatsioonikulu on ruumidega seotud kulu. Kuid arvestades, et see ei
ole otsene rahaline kulu, vaid põhivara soetus- ja investeeringumaksumuse
osaline kuludesse kandmine ning remondikulu kui samaaegselt käsitletav
põhivara säilitamiseks tehtav otsene kulu, siis on see KOV poolt hüvitatava
kulu sees ning pelgalt kulumit hüvitada ei ole põhjendatud. Ka
ekspertarvamuses (kaebuse lisa 3, lk 9 viimane lause) märgitakse, et
“Kulumi mitte arvestamine kulukomponendina võib tähendada ka seda, et
järjepidevate investeeringute tegemine tegevuskohustuse täitmiseks ei ole
tagatud.”.
3.4.2.5. Vastustaja selgitab, et SA Liikva Päikesekodu on loodud Euroopa
Regionaalarengu Fondi toel. Vabariigi Valitsuse 12. jaanuari 2017. a
korralduse nr 7 "Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.5 tegevuse
2.5.1 „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine” investeeringute kava
kinnitamine“ lisa kohaselt anti kaebajale toetust Harku vallas Liikva külas
Eestis ainulaadse autismispektri ja sarnase intellektihäirega isikutele
kogukonnas elamise teenust pakkuva keskuse, koos päeva- ja
koolituskeskusega, loomiseks. Toetuse abil rahastati mh hoone ja rajatiste
kui põhivara ehitust, mille amortisatsioonikulu hüvitamist taotleb kaebaja
kahju osana. Projekti tulemusena pidi kaebaja looma 30 uut kogukonnas
elamise teenuskohta. Projekti eeldatav maksumus oli taotluse kohaselt 1
527 729 eurot ning projektile määratud maksimaalne toetus summas 1
020 000 eurot. Antud projektile toetuse andmise eelduseks oli muuhulgas,
et projekti tulemusena ei teki täiendavaid püsikulusid. Seega on kaebaja
juba põhivara (hoonete) jaoks saanud riigieelarvest tagastamatut toetust 1
020 000 eurot ning seda ei saa riik topelt hüvitada. Samuti ei saa käsitleda
13
kahjuna eelviidatud vahendite arvel rajatud hoonete amortisatsiooni.
Vastustaja rõhutab, et SHS § 72 lg 1 alusel on kaebajal poolt pakutav
teenus raastatud kolme allika kaudu (vt ka vastustaja seisukoha p 3.4.1.1.
– SKA tasub teenuse osutamise kulud; teenust saav isik tasub ise majutuse
ja toidu eest ning KOV katab teenuse osutamise ruumide kulud). Kõik
eelviidatud kulud on suunatud sellele, et kaetud oleks teenuse mõistlikud
kulud.
3.4.2.6. Isegi kui ruumidega seotud kulud (sh amortisatsioonikulu) oleks ühiselt
hüvitatav KOV ja riigi poolt, siis see ei saa olla konkreetse teenuse osutaja
kulutuste/investeeringute põhine – hüvitamise määr arvestatakse
keskmisena sellise teenuse osutamise juures, arvestades eelarvelisi
võimalusi. Kuigi ka õiguskantsler märkis oma 2016. a seisukohas, et kulude
hüvitamine peaks arvestama tegelikke kulusid – ei saa need avaliku sektori
piiratud ressursside juures katta teenuse osutaja kulusid tema soovitud
ulatuses. SKA hüvitab igapäevaelu toetamise teenus päeva- ja
nädalahoiuteenuse osutamisel Määruse nr 65 kohaselt 60 eurot ööpäevas
kuni 23 ööpäeva eest kuus, s.o ühes kuus kuni 1380 eurot. Tallinna
Sotsiaal- ja Tervishoiuameti 24.09.2019 kirjas nr 1.-13/372-3 (lisa 4)
selgitatakse, et teenusele suunatud Tallinna linna elaniku eest on linn
vajadus- ja juhtumipõhiselt valmis hüvitama kuni 450 eurot kuus,
arvestades teenuse komponente võrdväärselt teiste analoogsete
teenuseosutajatega ning võttes arvesse iga konkreetse teenuse saaja
majanduslikku toimetulekut. Kaebaja ise kinnitab (lisa 5 KOV tasud), et
temale on KOVid tasunud igakuiselt 236 eurot. Lisaks selgub kaebaja
lisadest, et teenuse saajad on ise kaebajale tasunud vähemalt 316 eurot
(vt seisukoha p 3.4.1.1 alapunkt 3). Seega on kaebajale teenuse eest
hüvitatud ühe täidetud teenuskoha kohta kuus vähemalt 1932 eurot.
3.4.2.7. Vastustaja ei ole tegevuse ega tegevusetusega takistanud kaebajal
igapäevalelu toetamise teenuse osutamist, kaebaja on sõlminud vastava
teenuse osutamiseks SKA-ga halduslepingu (SHS § 72 lg 3), mille alusel
on kaebajale ka hüvitist makstud, ning KOV-id on kaebaja enda kinnitusel
temale tasunud SHS § 89 alusel hüvitist ruumide kulu katmiseks. Lisaks
tasuvad teenusel osalejad ka omaosaluse tasu (vt käesoleva seisukoha p
3.4.1.1. alapunkt 3). Sotsiaalministeeriumil ei tulene seadusest kohustust
maksta teenuse pakkujale eraldi täiendavat hüvitist ruumide kasutamise
eest kaebaja näidatud kulude alusel. Igapäevaelu toetamise teenust päeva-
ja nädalahoiuteenusena osutab Eestis veel 23 isikut, kellest kuus on
äriregistri andmetel kohaliku omavalitsuse (valla või linna) hallatavad
asutused ja kaks Eesti riigi hallatavat asutust, ülejäänud on kaebajaga
sarnased eraettevõtjad ning kellelgi neist ei ole sarnaseid raskusi tekkinud.
Vastustajale teadaolevalt maksavad KOVid teenuseosutajatele ruumi
kulude eest keskmiselt 80 eurot kuus teenuse kasutaja kohta. SHS-s on
kehtestatud regulatsioon, kuidas ja kelle poolt toimub
erihoolekandeteenuste rahastamine.
3.4.2.8. Kaebaja heidab vastustajale ette, et Määrusega nr 65 on loodud
regulatsioon, millega igapäevaelu toetamise teenuse kulude koosseisust
on välistatud üks vältimatu komponent, s.o. ruumidega seotud kulu.
Kaebaja etteheide on ekslik. Vastava kulu hüvitamine ei ole tõesti
reguleeritud Määrusega nr 65, kuid on reguleeritud SHS §-s 89. Vastustaja
14
ei saa seega nõustuda kaebajaga selles, et ruumidega seotud kulude
hüvitamise pidi ette nägema Määrusega nr 65.
3.4.2.9. Vastustaja märgib, et kaebaja ei ole oma nõude alusena ega
põhjendustes lähtunud RVastS §-st 14, mistõttu vastustaja vastavat
alust ka ei käsitle.
3.4.2.10. Vastutaja arvates ei ole ta kahju tekitanud, mistõttu ei ole vastustaja
ka kujundanud seisukohta kahju suuruse kohta. Samuti ei ole kaebaja
esitanud põhjendusi, tõendeid ega selgitusi sellest, kuidas on tema nõude
suurus kujunenud. Seega ei ole võimalik vastustajal seda ka
adekvaatselt hinnata. Siiski märgib vastustaja, et kaebaja on kaebuse
lisas 5 (ruumide kulu 2021) toonud ära, et ühe teenuskoha kohta on ühes
kuus ruumide kulu kokku 880,00 eurot, millest 446,52 eurot on ruumide
amortisatsioon. Vastustajale jääb arusaamatuks, kuidas selline summa on
leitud. Kaebaja on kahjunõude arvestanud ajavahemiku 09.03.2021 kuni
28.02.2022 eest, mil igakuiselt jäid ruumidega seotud kulud hüvitamata
564,00 euro ulatuses teenuse saaja kohta, s.o kokku summas 83 554,06
eurot. Kaebaja on aluseks võtnud, et ruumide eest tasub temale üksnes
KOV 236 eurot jättes samas arvestamata kaks teist teenuse eest maksjat
– SKA ja teenuse saaja ise. Siiski võib oletada, et summa 564 kujunes just
üksnes teenuse saaja omaosaluse lahutamisel 880 eurost, seega jääb
arusaamatuks, miks ei ole viimasest lahutatud 236 eurot. Kaebaja nõue
põhineb amortisatsioonikulu hüvitamisel, aga kahjunõude kogusumma
sisaldab ka kommunaalkulusid (880 eurot jaguneb kaebuse lisa 5 tabelis
„Ruumide kulu 2021“ järgmiselt: 433,48 „kommunaalkulud“ ja 446,52 eurot
„amortisatsioon“). Kokkuvõttes on kahjunõude ulatus - katmata ruumidega
seotud kulud või üksnes amortisatsioonikulu - ning summa arusaamatu ja
tõendamata.
3.4.2.11. Lisaks on kaebaja kaebuse lisas 5 (Ruumide kulu 2021) märkinud, et „üks
kümne teenuskohaga maja kasulik netopind on 323,8 m2 + abiruumid 145
m2“. Samal ajal nähtub ehitisregistrist, et kinnistul Varsa tee 16, Liikva küla,
Harku vald, kus kaebaja teenust osutas, on rajatud 3 tugikodu hoonet ja
üks abihoone. Tugikodu hooned on kasutatava pinnaga 309,1 m2 9 ning
abihoone 286,3 m2 10. Seega jääb vastustajale arusaamatuks, millest
tuleneb 323,8m2 +145m2. Samuti ei selgu, miks on selline pind ja selle kulu
arvutatud teenuskoha kohta, kui teenusel saab olla kokku kuni 30 inimest.
Seega tuleb vastustaja hinnangul kahju suuruse tõendamiseks kaebajal
esitada ka selgitused kahjusumma arvutuskäikude ja õiguslike aluste
kohta, sh selgitada millisel alusel need (nt amortisatsioonikulu) on
arvutatud.
Eeltoodust lähtuvalt palub vastustaja:
9 Harju maakond, Harku vald, Liikva küla, Varsa tee 16/2 (elamu):
https://livekluster.ehr.ee/ui/ehr/v1/building/121294331;
Harju maakond, Harku vald, Liikva küla, Varsa tee 16/3 (elamu):
https://livekluster.ehr.ee/ui/ehr/v1/building/121297311
Harju maakond, Harku vald, Liikva küla, Varsa tee 16/4 (elamu):
https://livekluster.ehr.ee/ui/ehr/v1/building/121297322
10 Harju maakond, Harku vald, Liikva küla, Varsa tee 16 (mitteelamu):
https://livekluster.ehr.ee/ui/ehr/v1/building/121333085
15
1) jätta SA Liikva Päikesekodu kaebus läbi vaatamata;
2) juhul, kui kohus leiab, et SA Liikva Päikesekodu on esitanud õigesti
hüvitamiskaebuse Sotsiaalministeeriumi vastu, palub vastustaja jätta kaebuse
rahuldamata;
3) juhul, kui kohus leiab, et SA Liikva Päikesekodu hüvitamiskaebus on
põhjendatud, palub Sotsiaalministeerium anda täiendav tähtaeg kahju suuruse
osas seisukoha kujundamiseks ning palub kohtul kohustada kaebajat esitama:
a) tõendid teenuse saajate endi poolt tasutud summade kohta;
b) selge arvutuskäik kahju summa kohta;
c) amortisatsiooni kulu arvestuskäik ja arvestuse alusdokumendid.
4. Menetluslikud küsimused
4.1. Vastustaja palub jätta kõik menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja peab oluliseks
märkida, et juhul, kui menetluskulud peaksid jääma vastustaja kanda, siis tuleks neid
poole võrra vähendada, sest kaebuse punktid 1-13, 15 ja 21-29 kattuvad 31.03.2022
Sotsiaalministeeriumile seistatud taotlusega (kaebuse lisa 5).
4.2. Vastustaja on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses.
4.3. Vastustaja leiab, et asja lahendamine kompromissiga või muul viisil kokkuleppel ei ole
võimalik.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Lily Mals
õigusnõunik
Lisad:
1. Sihtasutus Päikesekodu Teenused registrikaart
2. SA Liikva Päikesekodu registrikaart
3. Hindamisprotokoll
4. Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti 24.09.2019 kiri nr 1.-13/372-3
5. 01.02.2021 rahastamisotsus nr 11.2-6/0141
6. Tegevusluba nr SEH000472
7. SKA suunamisotsused 08.03.2021-28.02.2022
8. Tegevusluba nr SEH000486
Suunamisots Maksim
Otsuse Otsuse
Suunamisotsus use aalne
Kuu Teenuseosutaja kehtivuse kehtivuse
e number väljastamise päevade
algus lõpp
kuupäev arv
3 Liikva Päikesekodu SA T00072497 11.03.2021 08.03.2021 08.11.2025 23
3 Liikva Päikesekodu SA T00072582 08.03.2021 08.03.2021 07.03.2026 23
3 Liikva Päikesekodu SA T00072469 08.03.2021 08.03.2021 12.01.2026 23
3 Liikva Päikesekodu SA T00072467 08.03.2021 08.03.2021 11.01.2026 23
3 Liikva Päikesekodu SA T00072470 10.03.2021 08.03.2021 25.08.2025 23
3 Liikva Päikesekodu SA T00072476 10.03.2021 08.03.2021 12.02.2025 23
3 Liikva Päikesekodu SA T00072464 08.03.2021 08.03.2021 07.01.2026 23
3 Liikva Päikesekodu SA T00072459 09.03.2021 09.03.2021 18.01.2026 23
3 Liikva Päikesekodu SA T00072457 09.03.2021 09.03.2021 22.10.2025 23
3 Liikva Päikesekodu SA T00072456 09.03.2021 09.03.2021 28.01.2025 23
3 Liikva Päikesekodu SA T00072494 11.03.2021 11.03.2021 26.07.2025 21
3 Liikva Päikesekodu SA T00072519 12.03.2021 15.03.2021 02.03.2025 17
3 Liikva Päikesekodu SA T00072520 12.03.2021 15.03.2021 15.11.2022 17
3 Liikva Päikesekodu SA T00072516 12.03.2021 15.03.2021 25.08.2024 17
4 Liikva Päikesekodu SA T00072497 11.03.2021 08.03.2021 08.11.2025 23
4 Liikva Päikesekodu SA T00072582 08.03.2021 08.03.2021 07.03.2026 23
4 Liikva Päikesekodu SA T00072469 08.03.2021 08.03.2021 12.01.2026 23
4 Liikva Päikesekodu SA T00072467 08.03.2021 08.03.2021 11.01.2026 23
4 Liikva Päikesekodu SA T00072470 10.03.2021 08.03.2021 25.08.2025 23
4 Liikva Päikesekodu SA T00072476 10.03.2021 08.03.2021 12.02.2025 23
4 Liikva Päikesekodu SA T00072459 09.03.2021 09.03.2021 18.01.2026 23
4 Liikva Päikesekodu SA T00072457 09.03.2021 09.03.2021 22.10.2025 23
4 Liikva Päikesekodu SA T00072456 09.03.2021 09.03.2021 28.01.2025 23
4 Liikva Päikesekodu SA T00072494 11.03.2021 11.03.2021 26.07.2025 23
4 Liikva Päikesekodu SA T00072519 12.03.2021 15.03.2021 02.03.2025 23
4 Liikva Päikesekodu SA T00072520 12.03.2021 15.03.2021 15.11.2022 23
4 Liikva Päikesekodu SA T00072516 12.03.2021 15.03.2021 25.08.2024 23
4 Liikva Päikesekodu SA T00072880 29.03.2021 01.04.2021 12.09.2024 23
4 Liikva Päikesekodu SA T00072886 29.03.2021 01.04.2021 31.03.2025 23
4 Liikva Päikesekodu SA T00073218 08.04.2021 12.04.2021 20.08.2025 19
4 Liikva Päikesekodu SA T00072464 08.03.2021 08.03.2021 07.01.2026 23
5 Liikva Päikesekodu SA T00072497 11.03.2021 08.03.2021 08.11.2025 23
5 Liikva Päikesekodu SA T00072582 08.03.2021 08.03.2021 07.03.2026 23
5 Liikva Päikesekodu SA T00072469 08.03.2021 08.03.2021 12.01.2026 23
5 Liikva Päikesekodu SA T00072467 08.03.2021 08.03.2021 11.01.2026 23
5 Liikva Päikesekodu SA T00072470 10.03.2021 08.03.2021 25.08.2025 23
5 Liikva Päikesekodu SA T00072476 10.03.2021 08.03.2021 12.02.2025 23
5 Liikva Päikesekodu SA T00072459 09.03.2021 09.03.2021 18.01.2026 23
5 Liikva Päikesekodu SA T00072457 09.03.2021 09.03.2021 22.10.2025 23
5 Liikva Päikesekodu SA T00072456 09.03.2021 09.03.2021 28.01.2025 23
5 Liikva Päikesekodu SA T00072494 11.03.2021 11.03.2021 26.07.2025 23
5 Liikva Päikesekodu SA T00072519 12.03.2021 15.03.2021 02.03.2025 23
5 Liikva Päikesekodu SA T00072520 12.03.2021 15.03.2021 15.11.2022 23
5 Liikva Päikesekodu SA T00072516 12.03.2021 15.03.2021 25.08.2024 23
5 Liikva Päikesekodu SA T00072880 29.03.2021 01.04.2021 12.09.2024 23
5 Liikva Päikesekodu SA T00072886 29.03.2021 01.04.2021 31.03.2025 23
5 Liikva Päikesekodu SA T00073218 08.04.2021 12.04.2021 20.08.2025 7
5 Liikva Päikesekodu SA T00073626 28.04.2021 03.05.2021 11.11.2025 23
5 Liikva Päikesekodu SA T00074126 18.05.2021 19.05.2021 06.05.2026 13
6 Liikva Päikesekodu SA T00072497 11.03.2021 08.03.2021 08.11.2025 23
6 Liikva Päikesekodu SA T00072470 10.03.2021 08.03.2021 25.08.2025 23
6 Liikva Päikesekodu SA T00072457 09.03.2021 09.03.2021 22.10.2025 23
6 Liikva Päikesekodu SA T00072519 12.03.2021 15.03.2021 02.03.2025 23
6 Liikva Päikesekodu SA T00072520 12.03.2021 15.03.2021 15.11.2022 23
6 Liikva Päikesekodu SA T00072516 12.03.2021 15.03.2021 25.08.2024 23
6 Liikva Päikesekodu SA T00072880 29.03.2021 01.04.2021 12.09.2024 23
6 Liikva Päikesekodu SA T00072582 08.03.2021 08.03.2021 07.03.2026 23
6 Liikva Päikesekodu SA T00072469 08.03.2021 08.03.2021 12.01.2026 23
6 Liikva Päikesekodu SA T00072467 08.03.2021 08.03.2021 11.01.2026 23
6 Liikva Päikesekodu SA T00072476 10.03.2021 08.03.2021 12.02.2025 23
6 Liikva Päikesekodu SA T00072459 09.03.2021 09.03.2021 18.01.2026 23
6 Liikva Päikesekodu SA T00072456 09.03.2021 09.03.2021 28.01.2025 23
6 Liikva Päikesekodu SA T00072494 11.03.2021 11.03.2021 26.07.2025 23
6 Liikva Päikesekodu SA T00072886 29.03.2021 01.04.2021 31.03.2025 23
6 Liikva Päikesekodu SA T00073626 28.04.2021 03.05.2021 11.11.2025 23
6 Liikva Päikesekodu SA T00074126 18.05.2021 19.05.2021 06.05.2026 23
7 Liikva Päikesekodu SA T00072497 11.03.2021 08.03.2021 08.11.2025 23
7 Liikva Päikesekodu SA T00072582 08.03.2021 08.03.2021 07.03.2026 23
7 Liikva Päikesekodu SA T00072469 08.03.2021 08.03.2021 12.01.2026 23
7 Liikva Päikesekodu SA T00072467 08.03.2021 08.03.2021 11.01.2026 23
7 Liikva Päikesekodu SA T00072470 10.03.2021 08.03.2021 25.08.2025 23
7 Liikva Päikesekodu SA T00072476 10.03.2021 08.03.2021 12.02.2025 23
7 Liikva Päikesekodu SA T00072459 09.03.2021 09.03.2021 18.01.2026 23
7 Liikva Päikesekodu SA T00072457 09.03.2021 09.03.2021 22.10.2025 23
7 Liikva Päikesekodu SA T00072456 09.03.2021 09.03.2021 28.01.2025 23
7 Liikva Päikesekodu SA T00072494 11.03.2021 11.03.2021 26.07.2025 23
7 Liikva Päikesekodu SA T00072519 12.03.2021 15.03.2021 02.03.2025 23
7 Liikva Päikesekodu SA T00072520 12.03.2021 15.03.2021 15.11.2022 23
7 Liikva Päikesekodu SA T00072516 12.03.2021 15.03.2021 25.08.2024 23
7 Liikva Päikesekodu SA T00072880 29.03.2021 01.04.2021 12.09.2024 23
7 Liikva Päikesekodu SA T00072886 29.03.2021 01.04.2021 31.03.2025 23
7 Liikva Päikesekodu SA T00073626 28.04.2021 03.05.2021 11.11.2025 23
7 Liikva Päikesekodu SA T00074126 18.05.2021 19.05.2021 06.05.2026 23
7 Liikva Päikesekodu SA T00075080 07.07.2021 08.07.2021 01.07.2026 23
8 Liikva Päikesekodu SA T00072497 11.03.2021 08.03.2021 08.11.2025 23
8 Liikva Päikesekodu SA T00072470 10.03.2021 08.03.2021 25.08.2025 23
8 Liikva Päikesekodu SA T00072457 09.03.2021 09.03.2021 22.10.2025 23
8 Liikva Päikesekodu SA T00072519 12.03.2021 15.03.2021 02.03.2025 23
8 Liikva Päikesekodu SA T00072520 12.03.2021 15.03.2021 15.11.2022 23
8 Liikva Päikesekodu SA T00072516 12.03.2021 15.03.2021 25.08.2024 23
8 Liikva Päikesekodu SA T00072880 29.03.2021 01.04.2021 12.09.2024 23
8 Liikva Päikesekodu SA T00072886 29.03.2021 01.04.2021 31.03.2025 23
8 Liikva Päikesekodu SA T00073626 28.04.2021 03.05.2021 11.11.2025 23
8 Liikva Päikesekodu SA T00074126 18.05.2021 19.05.2021 06.05.2026 23
8 Liikva Päikesekodu SA T00075080 07.07.2021 08.07.2021 01.07.2026 23
8 Liikva Päikesekodu SA T00072582 08.03.2021 08.03.2021 07.03.2026 23
8 Liikva Päikesekodu SA T00072469 08.03.2021 08.03.2021 12.01.2026 23
8 Liikva Päikesekodu SA T00072467 08.03.2021 08.03.2021 11.01.2026 23
8 Liikva Päikesekodu SA T00072476 10.03.2021 08.03.2021 12.02.2025 23
8 Liikva Päikesekodu SA T00072459 09.03.2021 09.03.2021 18.01.2026 23
8 Liikva Päikesekodu SA T00072456 09.03.2021 09.03.2021 28.01.2025 23
8 Liikva Päikesekodu SA T00072494 11.03.2021 11.03.2021 26.07.2025 23
9 Liikva Päikesekodu SA T00072582 08.03.2021 08.03.2021 07.03.2026 23
9 Liikva Päikesekodu SA T00072469 08.03.2021 08.03.2021 12.01.2026 23
9 Liikva Päikesekodu SA T00072467 08.03.2021 08.03.2021 11.01.2026 23
9 Liikva Päikesekodu SA T00072476 10.03.2021 08.03.2021 12.02.2025 23
9 Liikva Päikesekodu SA T00072459 09.03.2021 09.03.2021 18.01.2026 23
9 Liikva Päikesekodu SA T00072456 09.03.2021 09.03.2021 28.01.2025 23
9 Liikva Päikesekodu SA T00072886 29.03.2021 01.04.2021 31.03.2025 23
9 Liikva Päikesekodu SA T00073626 28.04.2021 03.05.2021 11.11.2025 23
9 Liikva Päikesekodu SA T00074126 18.05.2021 19.05.2021 06.05.2026 23
9 Liikva Päikesekodu SA T00075080 07.07.2021 08.07.2021 01.07.2026 23
9 Liikva Päikesekodu SA T00072494 11.03.2021 11.03.2021 26.07.2025 23
9 Liikva Päikesekodu SA T00072497 11.03.2021 08.03.2021 08.11.2025 23
9 Liikva Päikesekodu SA T00072470 10.03.2021 08.03.2021 25.08.2025 23
9 Liikva Päikesekodu SA T00072457 09.03.2021 09.03.2021 22.10.2025 23
9 Liikva Päikesekodu SA T00072519 12.03.2021 15.03.2021 02.03.2025 23
9 Liikva Päikesekodu SA T00072520 12.03.2021 15.03.2021 15.11.2022 23
9 Liikva Päikesekodu SA T00072516 12.03.2021 15.03.2021 25.08.2024 23
9 Liikva Päikesekodu SA T00072880 29.03.2021 01.04.2021 12.09.2024 23
10 Liikva Päikesekodu SA T00072497 11.03.2021 08.03.2021 08.11.2025 23
10 Liikva Päikesekodu SA T00072467 08.03.2021 08.03.2021 11.01.2026 12
10 Liikva Päikesekodu SA T00072476 10.03.2021 08.03.2021 12.02.2025 12
10 Liikva Päikesekodu SA T00072459 09.03.2021 09.03.2021 18.01.2026 12
10 Liikva Päikesekodu SA T00072456 09.03.2021 09.03.2021 28.01.2025 12
10 Liikva Päikesekodu SA T00072494 11.03.2021 11.03.2021 26.07.2025 15
10 Liikva Päikesekodu SA T00072880 29.03.2021 01.04.2021 12.09.2024 15
10 Liikva Päikesekodu SA T00074126 18.05.2021 19.05.2021 06.05.2026 23
10 Liikva Päikesekodu SA T00075080 07.07.2021 08.07.2021 01.07.2026 15
11 Liikva Päikesekodu SA T00072497 11.03.2021 08.03.2021 08.11.2025 23
11 Liikva Päikesekodu SA T00074126 18.05.2021 19.05.2021 06.05.2026 23
12 Liikva Päikesekodu SA T00072497 11.03.2021 08.03.2021 08.11.2025 23
12 Liikva Päikesekodu SA T00074126 18.05.2021 19.05.2021 06.05.2026 23
1 Liikva Päikesekodu SA T00072497 11.03.2021 08.03.2021 08.11.2025 23
1 Liikva Päikesekodu SA T00074126 18.05.2021 19.05.2021 06.05.2026 17
2 Liikva Päikesekodu SA T00072497 11.03.2021 08.03.2021 08.11.2025 23
Päevasel ajal teenuse Öisel ajal või üle 10 tunni
kasutamine - tööpäev või teenuse kasutamine -
nädalavahetus tööpäev või nädalavahetus
Teenusel
Planeeritud olnud Nädalva
Tööpä Nädalvah Teenusel
teenuse päevade Päevase aja Tööpäev h. Öise aja
evade . päevade oldud
kogumaksu arv summa ade arv päevade summa
arv arv ööde arv
mus päevasel arv
ajal
1 196,00 € 0 0,00 € 18 18 936,00 €
805,00 € 18 18 504,00 € 0 0,00 €
805,00 € 0 0,00 € 16 16 560,00 €
805,00 € 0 0,00 € 18 18 630,00 €
1 196,00 € 0 0,00 € 18 18 936,00 €
805,00 € 0 0,00 € 18 18 630,00 €
805,00 € 1 1 28,00 € 2 2 70,00 €
805,00 € 0 0,00 € 17 17 595,00 €
1 196,00 € 0 0,00 € 17 17 884,00 €
805,00 € 0 0,00 € 18 18 630,00 €
735,00 € 0 0,00 € 18 18 630,00 €
884,00 € 0 0,00 € 13 13 676,00 €
884,00 € 0 0,00 € 5 5 260,00 €
884,00 € 0 0,00 € 13 13 676,00 €
1 196,00 € 0 0,00 € 23 21 2 1 196,00 €
805,00 € 0 0,00 € 18 17 1 630,00 €
805,00 € 0 0,00 € 21 21 735,00 €
805,00 € 0 0,00 € 21 21 735,00 €
1 196,00 € 0 0,00 € 20 20 1 040,00 €
805,00 € 0 0,00 € 21 21 735,00 €
805,00 € 0 0,00 € 21 21 735,00 €
1 196,00 € 0 0,00 € 20 20 1 040,00 €
805,00 € 0 0,00 € 16 16 560,00 €
805,00 € 0 0,00 € 21 21 735,00 €
1 196,00 € 0 0,00 € 20 20 1 040,00 €
1 196,00 € 0 0,00 € 7 7 364,00 €
1 196,00 € 0 0,00 € 21 21 1 092,00 €
1 196,00 € 1 1 41,00 € 20 20 1 040,00 €
805,00 € 1 1 28,00 € 16 16 560,00 €
988,00 € 1 1 41,00 € 13 13 676,00 €
805,00 € 2 2 56,00 € 0 0,00 €
1 196,00 € 0 0,00 € 23 21 2 1 196,00 €
805,00 € 0 0,00 € 18 18 630,00 €
805,00 € 0 0,00 € 21 21 735,00 €
805,00 € 0 0,00 € 21 21 735,00 €
1 196,00 € 0 0,00 € 20 20 1 040,00 €
805,00 € 0 0,00 € 21 21 735,00 €
805,00 € 0 0,00 € 21 21 735,00 €
1 196,00 € 0 0,00 € 21 21 1 092,00 €
805,00 € 0 0,00 € 21 21 735,00 €
805,00 € 0 0,00 € 21 21 735,00 €
1 196,00 € 0 0,00 € 19 19 988,00 €
1 196,00 € 1 1 41,00 € 0 0,00 €
1 196,00 € 0 0,00 € 21 21 1 092,00 €
1 196,00 € 0 0,00 € 21 21 1 092,00 €
805,00 € 1 1 28,00 € 15 15 525,00 €
364,00 € 0 0,00 € 0 0,00 €
805,00 € 1 1 28,00 € 0 0,00 €
455,00 € 1 1 28,00 € 0 0,00 €
1 196,00 € 0 0,00 € 19 19 988,00 €
1 196,00 € 0 0,00 € 19 19 988,00 €
1 196,00 € 0 0,00 € 18 18 936,00 €
1 196,00 € 0 0,00 € 18 18 936,00 €
1 196,00 € 0 0,00 € 0 0,00 €
1 196,00 € 0 0,00 € 17 17 884,00 €
1 196,00 € 0 0,00 € 19 19 988,00 €
805,00 € 0 0,00 € 16 16 560,00 €
805,00 € 0 0,00 € 19 19 665,00 €
805,00 € 0 0,00 € 19 19 665,00 €
805,00 € 0 0,00 € 16 16 560,00 €
805,00 € 0 0,00 € 19 19 665,00 €
805,00 € 0 0,00 € 14 14 490,00 €
805,00 € 0 0,00 € 19 19 665,00 €
805,00 € 0 0,00 € 17 17 595,00 €
805,00 € 1 1 28,00 € 0 0,00 €
805,00 € 3 3 84,00 € 0 0,00 €
1 196,00 € 0 0,00 € 19 19 988,00 €
805,00 € 0 0,00 € 19 19 665,00 €
805,00 € 0 0,00 € 22 22 770,00 €
805,00 € 0 0,00 € 22 22 770,00 €
1 196,00 € 0 0,00 € 21 21 1 092,00 €
805,00 € 0 0,00 € 21 21 735,00 €
805,00 € 0 0,00 € 22 22 770,00 €
1 196,00 € 0 0,00 € 22 22 1 144,00 €
805,00 € 0 0,00 € 15 15 525,00 €
805,00 € 0 0,00 € 22 22 770,00 €
1 196,00 € 0 0,00 € 12 12 624,00 €
1 196,00 € 1 1 41,00 € 0 0,00 €
1 196,00 € 0 0,00 € 12 12 624,00 €
1 196,00 € 0 0,00 € 22 22 1 144,00 €
805,00 € 0 0,00 € 21 21 735,00 €
805,00 € 1 1 28,00 € 0 0,00 €
805,00 € 2 2 56,00 € 0 0,00 €
805,00 € 6 6 168,00 € 0 0,00 €
1 196,00 € 0 0,00 € 21 21 1 092,00 €
1 196,00 € 0 0,00 € 17 17 884,00 €
1 196,00 € 0 0,00 € 20 20 1 040,00 €
1 196,00 € 0 0,00 € 20 20 1 040,00 €
1 196,00 € 0 0,00 € 3 3 156,00 €
1 196,00 € 0 0,00 € 22 21 1 1 144,00 €
1 196,00 € 0 0,00 € 22 20 2 1 144,00 €
805,00 € 0 0,00 € 20 20 700,00 €
805,00 € 0 0,00 € 10 10 350,00 €
805,00 € 6 6 168,00 € 0 0,00 €
805,00 € 7 7 196,00 € 0 0,00 €
805,00 € 0 0,00 € 21 21 735,00 €
805,00 € 0 0,00 € 21 21 735,00 €
805,00 € 0 0,00 € 23 21 2 805,00 €
805,00 € 0 0,00 € 15 15 525,00 €
805,00 € 0 0,00 € 8 8 280,00 €
805,00 € 0 0,00 € 11 11 385,00 €
805,00 € 0 0,00 € 23 21 2 805,00 €
805,00 € 0 0,00 € 22 22 770,00 €
805,00 € 0 0,00 € 22 22 770,00 €
805,00 € 0 0,00 € 23 21 2 805,00 €
805,00 € 0 0,00 € 22 22 770,00 €
805,00 € 0 0,00 € 22 22 770,00 €
805,00 € 0 0,00 € 8 8 280,00 €
805,00 € 0 0,00 € 16 16 560,00 €
805,00 € 0 0,00 € 20 20 700,00 €
805,00 € 0 0,00 € 0 0,00 €
805,00 € 12 12 336,00 € 0 0,00 €
805,00 € 0 0,00 € 23 21 2 805,00 €
1 196,00 € 0 0,00 € 22 22 1 144,00 €
1 196,00 € 0 0,00 € 14 14 728,00 €
1 196,00 € 0 0,00 € 22 22 1 144,00 €
1 196,00 € 0 0,00 € 21 21 1 092,00 €
1 196,00 € 0 0,00 € 17 17 884,00 €
1 196,00 € 0 0,00 € 15 15 780,00 €
1 196,00 € 0 0,00 € 19 19 988,00 €
1 265,00 € 0 0,00 € 21 21 1 155,00 €
456,00 € 0 0,00 € 8 8 304,00 €
456,00 € 0 0,00 € 3 3 114,00 €
456,00 € 0 0,00 € 8 8 304,00 €
456,00 € 0 0,00 € 7 7 266,00 €
570,00 € 0 0,00 € 13 11 2 494,00 €
825,00 € 0 0,00 € 11 11 605,00 €
874,00 € 1 1 30,00 € 0 0,00 €
570,00 € 8 8 240,00 € 0 0,00 €
1 265,00 € 0 0,00 € 22 22 1 210,00 €
874,00 € 0 0,00 € 0 0,00 €
1 265,00 € 0 0,00 € 20 20 1 100,00 €
874,00 € 0 0,00 € 0 0,00 €
2022
1 288,00 € 0 0,00 € 14 14 784,00 €
654,50 € 0 0,00 € 0 0,00 €
1 288,00 € 0 0,00 € 18 18 1 008,00 €
Summa
kokku Täitmata
osutatud teenuskoh Teenuse Summa Teenust
(öö)päevad a tasu liik Summa täitmata saanud
e eest (65%) teenuse kohatasu Summa klientide
(EUR) eest eest kokku Kuu arv
936,00 € 169,00 € 8 645,00 € 2 577,25 € 11 222,25 € märts.21 14
504,00 € 195,65 € Odav
560,00 € 159,25 € Odav
630,00 € 113,75 € Odav
936,00 € 169,00 €
630,00 € 113,75 € Odav
98,00 € 459,55 € Odav
595,00 € 136,50 € Odav
884,00 € 202,80 €
630,00 € 113,75 € Odav
630,00 € 68,25 € Odav
676,00 € 135,20 €
260,00 € 405,60 €
676,00 € 135,20 €
1 196,00 € 0,00 € 13 079,00 € 2 291,90 € 15 370,90 € apr.21 17
630,00 € 113,75 € Odav
735,00 € 45,50 € Odav
735,00 € 45,50 € Odav
1 040,00 € 101,40 €
735,00 € 45,50 € Odav
735,00 € 45,50 € Odav
1 040,00 € 101,40 €
560,00 € 159,25 € Odav
735,00 € 45,50 € Odav
1 040,00 € 101,40 €
364,00 € 540,80 €
1 092,00 € 67,60 €
1 081,00 € 74,75 €
588,00 € 141,05 € Odav
717,00 € 176,15 €
56,00 € 486,85 € Odav
1 196,00 € 0,00 € 12 190,00 € 2 759,90 € 14 949,90 € mai.21 18
630,00 € 113,75 € Odav
735,00 € 45,50 € Odav
735,00 € 45,50 € Odav
1 040,00 € 101,40 €
735,00 € 45,50 € Odav
735,00 € 45,50 € Odav
1 092,00 € 67,60 €
735,00 € 45,50 € Odav
735,00 € 45,50 € Odav
988,00 € 135,20 €
41,00 € 750,75 €
1 092,00 € 67,60 €
1 092,00 € 67,60 €
553,00 € 163,80 € Odav
0,00 € 236,60 €
28,00 € 505,05 € Odav
28,00 € 277,55 € Odav
988,00 € 135,20 € 10 697,00 € 3 721,25 € 14 418,25 € juuni.21 17
988,00 € 135,20 €
936,00 € 169,00 €
936,00 € 169,00 €
0,00 € 777,40 €
884,00 € 202,80 €
988,00 € 135,20 €
560,00 € 159,25 € Odav
665,00 € 91,00 € Odav
665,00 € 91,00 € Odav
560,00 € 159,25 € Odav
665,00 € 91,00 € Odav
490,00 € 204,75 € Odav
665,00 € 91,00 € Odav
595,00 € 136,50 € Odav
28,00 € 505,05 € Odav
84,00 € 468,65 € Odav
988,00 € 135,20 € 11 649,00 € 3 625,70 € 15 274,70 € juuli.21 18
665,00 € 91,00 € Odav
770,00 € 22,75 € Odav
770,00 € 22,75 € Odav
1 092,00 € 67,60 €
735,00 € 45,50 € Odav
770,00 € 22,75 € Odav
1 144,00 € 33,80 €
525,00 € 182,00 € Odav
770,00 € 22,75 € Odav
624,00 € 371,80 €
41,00 € 750,75 €
624,00 € 371,80 €
1 144,00 € 33,80 €
735,00 € 45,50 € Odav
28,00 € 505,05 € Odav
56,00 € 486,85 € Odav
168,00 € 414,05 € Odav
1 092,00 € 67,60 € 12 184,00 € 3 277,95 € 15 461,95 € aug.21 18
884,00 € 202,80 €
1 040,00 € 101,40 €
1 040,00 € 101,40 €
156,00 € 676,00 €
1 144,00 € 33,80 €
1 144,00 € 33,80 €
700,00 € 68,25 € Odav
350,00 € 295,75 € Odav
168,00 € 414,05 € Odav
196,00 € 395,85 € Odav
735,00 € 45,50 € Odav
735,00 € 45,50 € Odav
805,00 € 0,00 € Odav
525,00 € 182,00 € Odav
280,00 € 341,25 € Odav
385,00 € 273,00 € Odav
805,00 € 0,00 € Odav
770,00 € 22,75 € Odav 14 481,00 € 2 535,65 € 17 016,65 € sept.21 18
770,00 € 22,75 € Odav
805,00 € 0,00 € Odav
770,00 € 22,75 € Odav
770,00 € 22,75 € Odav
280,00 € 341,25 € Odav
560,00 € 159,25 € Odav
700,00 € 68,25 € Odav
0,00 € 523,25 € Odav
336,00 € 304,85 € Odav
805,00 € 0,00 € Odav
1 144,00 € 33,80 €
728,00 € 304,20 €
1 144,00 € 33,80 €
1 092,00 € 67,60 €
884,00 € 202,80 €
780,00 € 270,40 €
988,00 € 135,20 €
1 155,00 € 71,50 € 3 512,00 € 1 570,40 € 5 082,40 € okt.21 9
304,00 € 98,80 € Odav
114,00 € 222,30 € Odav
304,00 € 98,80 € Odav
266,00 € 123,50 € Odav
494,00 € 49,40 € Odav
605,00 € 143,00 €
30,00 € 548,60 € Odav
240,00 € 214,50 € Odav
1 210,00 € 35,75 € 1 210,00 € 603,85 € 1 813,85 € nov.21 2
0,00 € 568,10 € Odav
1 100,00 € 107,25 € 1 100,00 € 675,35 € 1 775,35 € dets.21 2
0,00 € 568,10 € Odav
784,00 € 327,60 € 784,00 € 753,03 € 1 537,03 € jaan.22 2
0,00 € 425,43 € Odav
1 008,00 € 182,00 € 1 008,00 € 182,00 € 1 190,00 € veebr.22 1