Vastus pöördumisele

Riigikantselei [email protected] Teie 26.07.2022 nr RIIGIKOGU/22- Rahukohtu 3 0859/-2T, 2-5/22- Tallinn, 15161, Harju maakond 01454/ Meie 13.08.2022 nr 1.2-3/2545-2 Sotsiaalministeeriumi ettepanek valitsuse arvamuse kujundamiseks seoses tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõuga Sotsiaalministeerium vaatas läbi Riigikogu liikmete esitatud tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu (654a SE) ja seletuskirja ja ei näe võimalust toetada Riigikogu liikmete Tarmo Kruusimäe, Üllar Saaremäe, Raivo Tamme, Heiki Hepneri, Tõnis Mölderi, Marko Šorini, Mihhail Stalnuhhini ja Marek Jürgensoni algatatud eelnõu. Järgnevalt anname selgitused Sotsiaalministeeriumi seisukoha põhjendamiseks. Eelnõus on käsitletud mitmeid teemasid: nikotiinitoodete reguleerimist, tubakatoodetega seonduvate toodete kaugmüüki ja väljapanekut ning elektrooniliste sigarettide täitevedelike maitseid. Leiame, et kehtiv tubakaseadus vajab täiendamist vaid nikotiinitoodete osas, ülejäänud küsimuste osas toetab kehtiv regulatsioon Eesti arengudokumentides (Eesti 2035, Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030) kokkulepitud eesmärkide saavutamist. Nikotiinitoodete reguleerimine terviseohutuse seisukohast on oluline teema, kuid Sotsiaalministeeriumi poolt tehtud analüüsi põhjal on selgunud, et tubakaseaduse muutmise vajadus on mõneti laiem, kui välja pakutud tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõus 654a SE. Leiame, et tubakaseadust on vajalik täiendada nikotiinitoodete üldisema regulatsiooniga, mis seab toodetele kvaliteedinõuded, nikotiini piirsisalduse, vähendades seeläbi mürgistuste riski ja ohtu tarbijate tervisele. Samuti on vaja täpsustada ka taimsete suitsetatavate toodete nõudeid ning kehtestada riigilõivud tubakatoodete koostisosadest teavitamisele. Nikotiinitoodeteist levinuim ja ka turul kõige püsivama positsiooniga nikotiinitoode on kahtlemata nikotiinipadi (kasutatakse ka terminit tubakavaba huuletubakas või snus), kuid viimase kümnendi jooksul on tootjad katsetanud ka teiste nikotiinitoodete turuletoomisega, näiteks nikotiinigeelid, nikotiiniga hambatikud jms. Kuigi nimetatud tooted pole Eesti turul olulist edu saavutanud, peame vajalikuks töötada välja tubakaseaduse muudatused, mis reguleeriksid nikotiinitooteid üldiselt, mitte vaid üht tootekategooriat selles valdkonnas. Terviseameti Mürgistusteabekeskusesse on alates 2020. aastast sagenenud pöördumised seoses nikotiinipatjadega. 2019. aastal oli nikotiinimürgistusi kokku 29, neist 20 snusi/nikotiinipatjadega (mürgistuste puhul ei ole täpsustatud, mis tootega täpsemalt tegemist oli), 2020. aastal oli mürgistusi kokku 39, nendest snusi/nikotiinipatjadega 28 ning 2021. aastal oli pöördumisi 65, neist snusi/nikotiinipatjadega 40. Mitmetes pöördumistes on lapsed vanuses 11-12 kuud imenud või alla neelanud nikotiinipadja. USA-s analüüsitud 13 705 Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 tubakatoodetega (nii sigaretid kui uudsed tubakatooted) juhtunud mürgistusjuhtumist toimusid üle 70% lastega vanuses alla ühe eluaasta1. Seega peab nikotiinitoodete regulatsiooni esmane eesmärk peab olema tooteohutus, eriti ohutus lastele, kes võivad eksikombel nikotiinipadjad kätte saada. Nikotiin on mürgine aine ning väikelapsele on eluohtlik juba üsna väike kogus. 10 mg nikotiini loetakse lastele surmavaks nikotiinikoguseks, täiskasvanutele võib osutada surmavaks koguseks 30-60 mg nikotiini2. Leiame, et eelnõus väljapakutud ülempiir nikotiinipadja nikotiinisisalduse (25 mg/g) kohta on ohutust silmas pidades liiga kõrge. Eelnõuga lubatud maksimaalse sisaldusega nikotiinipadi oleks väikelapsele surmav, eelnõu ei paku välja ka teisi üldtunnustatud ohutusmeetmeid, kaitsmaks lapsi juhusliku mürgistuse eest, näiteks lapsekindla turvasulguriga pakendi nõue. Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et nikotiinipatjade nikotiinisisalduse ülempiiri määramisel on võetud aluseks apteekides käsimüügis olevate nikotiini asendusravi tooted, milles on nikotiini kuni 40 mg. Paraku on siin võrreldud võrreldamatut ning tuginetud ka valeinfole. Ravimiregistri andmetel on müügiloaga nikotiinasendusravi tooteid 28, millest Eestis turustatakse 15. Neist suurima nikotiinisisaldusega on Nicorette Invisipatch 25 mg transdermaalne plaaster, mille kasutusaeg on 16 tundi. Nikotiinasendusravis kasutatavad närimiskummid nikotiini sisaldusega 2–4 mg, suuõõnesprei 1 mg pihustuses, pressitud losengid 1,5–4 mg nikotiini, transdermaalsed plaastrid erineva kangusega 7–25 mg, kusjuures plaastri kasutusaeg on 16- 24 tundi, mis tähendab seda, et 25 mg nikotiini vabaneb terve päeva jooksul, mitte ühekorraga. Seevastu nikotiinipatjade kasutamisel ei ole nikotiini eraldumine nii ühtlane pikema aja jooksul. Erinevate nikotiini sisaldavate toodete (nii tubakaga kui tubakavabade toodete) tervisemõju hinnates tuleb arvestada mitte ainult toote nikotiinisisaldust, vaid ka nikotiini imendumise efektiivsust ja kasutusaega. Üks võimalik eeskuju nikotiinitoodetele nikotiinisisalduse ülempiiri seadmisel võiks olla tubakadirektiivi regulatsioon e-sigarettide vedelikele. Direktiivi preambula punktide 38 ja 39 kohaselt peaks „…olema lubatud ainult selline nikotiinisisaldusega elektroonilise sigareti vedeliku turule lubamine, mille nikotiinikontsentratsioon ei ületa 20 mg/ml, mis on nikotiinikontsentratsioon, mis on võrreldav lubatud nikotiiniannusega, mis eraldub tavasigaretist selle suitsetamiseks vajamineva aja jooksul. Lubatud on ainult selliste elektrooniliste sigarettide turule laskmine, mis eraldavad nikotiiniannuseid ühtlaselt ja võrreldavalt tavasigaretiga, 1 mg nikotiini tavasigareti suitsetamiseks kuluva aja jooksul.“ Erinevalt e-vedelikest tuleb nikotiinitoodete puhul reguleerida nikotiinisisaldust toote portsjoni või annuse kohta, mitte tootes mg/g kohta, sest arvestades laste mürgistuste ohtu, loeb nikotiinipadja või konkreetse toote portsjoni nikotiinisisaldus ning nikotiin ei eraldu ühtlaselt nagu e-sigaretti suitsetades. Tavasigarettidele ning ka elektroonilise sigareti vedelikele seatud nikotiinisisalduse ülempiir on kehtestatud lähtudes teadmistest, et kõrgem nikotiinitase kui 1 mg annustatava portsjoni kohta aitab kaasa nikotiinisõltuvuse tekkele ja kinnistab nikotiinisõltuvust tugeval määral3. 1 Unintentional Child Poisonings Through Ingestion of Conventional and Novel Tobacco Products Gregory N. Connolly, Patricia Richter, Alfred Aleguas, Terry F. Pechacek, Stephen B. Stanfill, Hillel R. Alpert Pediatrics May 2010, 125 (5) 896-899; DOI: 10.1542/peds.2009-2835 2 Mishra A, Chaturvedi P, Datta S, Sinukumar S, Joshi P, Garg A. Harmful effects of nicotine. Indian J Med Paediatr Oncol. 2015;36(1):24-31. doi:10.4103/0971-5851.151771 3 Tobacco Product Standard for Nicotine Level of Combusted Cigarettes https://www.federalregister.gov/documents/2018/03/16/2018-05345/tobacco-product-standard-fornicotine- level-of-combusted-cigarettes  3 Nikotiinitaseme vähendamine aga täiendavalt 0,5 mg vähendaks veelgi toodete nikotiinisõltuvust tekitavaid omadusi4. Nikotiinitoodete puhul toimib nikotiin sarnaselt tavasigaretiga, kuid manustamisviisist tuleneb erinevus nikotiini omastamises organismi poolt. Erinevatel hinnangutel imendub nikotiinipadjas sisalduvast nikotiinist ca 25–30%5, mistõttu oleks tavasigaretiga võrreldav kuni 4 mg nikotiinisisaldusega nikotiinipadi ning sellest kangemate toodete puhul on oht, et nad kinnistavad ja süvendavad nikotiinisõltuvust. Näiteks Soome ja ka mitmete teiste EL liikmesriikide praktikas on nikotiinipadjad nikotiinasendusravi tooted ning müüakse apteekides nikotiinisisaldusega 2 mg ja 4 mg, suurema nikotiinisisaldusega tooted on retseptiravimid. Kogudes ja analüüsides andmeid kavandatavate tubakaseaduse muudatuste tarvis kaardistas Sotsiaalministeerium muuhulgas ka Eestis müüdavate nikotiinipatjade nikotiinisisaldusi. 2021. aasta jaanuaris tuvastas ministeerium esialgse vaatluse põhjal 117 erinevat toodet, millest 13 toote puhul oli nikotiinisisaldus üle 20 mg/portsjoni, nikotiinisisaldusega 10 mg ja vähem mg/portsjoni kohta oli 53 tootes, keskmine nikotiinisisaldus nikotiinipatjades 117 toote põhjal oli 11,68 mg/portsjoni kohta. Võrdluseks võib lisada veel, et klassikalistes, tubakat sisaldavates huuletubakates on portsjoni nikotiinisisaldus pigem madalam ning nikotiini imendub neist vähem kui nikotiinipadjast. Eelnõus välja pakutud nikotiinipatjade nikotiinisisalduse ülempiir 25 mg/g on vaieldamatult liiga kõrge, eriti arvestades, et 10 mg nikotiini loetakse lastele surmavaks. Nikotiinitoodete nikotiinisisalduse ülempiir peaks jääma alla 10 mg toote portsjoni kohta. Kangemaid tooteid ei peaks üldse laiatarbekaubanduses müüma ning kui selliseid tooteid üldse mingitel tingimustel Eesti turule lubada, peaksid nende pakendid olema varustatud lapsekindlate turvasulguritega. Seega, toetamaks tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamist, on Sotsiaalministeerium tellinud rakendusliku uuringu „Alternatiivsete nikotiinitoodete tarbimise uuring“, mille tulemusena valmib analüüs alternatiivsete nikotiinitoodete tarbimise levimusest Eestis, luuakse alternatiivsete nikotiinitoodete tarbijate profiilid ning pakutakse välja võimalikud sekkumised, mida võiks Eesti rakendada, et ennetada ja vähendada alternatiivsete nikotiinitoodete tarbimist. Uuringus analüüsitakse nikotiinitoodete tarvitamist laiemalt, et saada ülevaade nikotiinitoodete tarvitamise põhjustest ja eesmärkidest. Uuringu läbiviijaks on MTÜ Balti Uuringute Instituut, kelle poolt töötati välja selle aasta veebruaris uuringu detailplaani ja uuringu täpne metoodika, aprilli lõpuks valmistati ette küsitlusuuring ja koostati küsimustikud, koostati esialgne teaduskirjanduse ülevaade. Küsitlusuuring viiakse läbi kevadel ja suvel ning uuringu lõppraport valmib 2022. aasta lõpuks. Selles osas, mis puudutab e-vedelike maitseid, soovib Sotsiaalministeerium juhtida tähelepanu, et eelnõu seletuskirjas on esitatud väiteid, mis ei ole antud kontekstis asjakohased või ei vasta tõele. Seletuskirjas leitakse, et tubakatootega seonduvate toodete maitseid tuleks lubada, kuna nikotiinasendusraviks mõeldud toodetel on maitsed lubatud. Lisaks on eelnõu seletuskirjas öeldud, et e-sigaretid on mõeldud täiskasvanud suitsetajatele, kes kasutavad neid suitsetamisest loobumiseks. See võrdlus ja väide ei ole antud juhul asjakohased. Kuigi ravimiseadusega reguleeritud nikotiinisõltuvuse raviks mõeldud tooted on maitsestatud, siis maitsete valik on väga piiratud. Samas e-vedelike maitseid on loendatud juba üle saja tuhande. Nikotiinasendusravi tooted on disainitud nikotiinisõltuvuse raviks, sealhulgas võõrutusnähtude 4 Benowitz NL, Henningfield JE. Reducing the nicotine content to make cigarettes less addictive. Tob Control. 2013;22 Suppl 1(Suppl 1):i14-i17. doi:10.1136/tobaccocontrol-2012-050860 5 Digard H, Proctor C, Kulasekaran A, Malmqvist U, Richter A. Determination of nicotine absorption from multiple tobacco products and nicotine gum. Nicotine Tob Res. 2013 Jan;15(1):255-61. doi: 10.1093/ntr/nts123. Epub 2012 May 13. PMID: 22585541; PMCID: PMC3524070.  4 ja suitsetamise tungi leevendamiseks suitsetamisest motiveeritud loobumisel ja suitsetamise vähendamisel enne täielikku loobumist neil, kes ei suuda või ei ole valmis suitsetamisest järsku loobuma. Kuna suitsetamisest loobumiseks ettenähtud tooted on reguleeritud ravimiseadusega, siis neile kehtestatakse nõuded ravimiseadusega. Antud juhul on aga tegemist tubakaseadusega, mille alla ei kuulu sõltuvusest loobumiseks ettenähtud tooted. Tubakaseaduse reguleerimisalasse kuuluvad tooted ei ole mõeldud suitsetamisest loobumiseks/nikotiini tarbimise vähendamiseks või piiramiseks, vaid sellega reguleeritakse siiski selliste toodete koostist, pakendit, märgistust ja kättesaadavust, mida inimesed kasutavad nikotiinisõltuvuse rahuldamiseks. Et aga sõltuvuse tekitamine ja selle soodustamine ei ole rahvatervise seisukohalt mõistlik ega kasulik, siis seatakse tubakaseadusega teatavad piirangud, et vähendada selliste toodete kättesaadavust ning ahvatlust nende tarbima hakkamiseks. Eelnõu seletuskirjas on toodud väide, et erinevad uuringud on näidanud, et maitse- ja lõhnaainete olemasolu nikotiinitoodetes soodustab nende abil suitsetamisest loobumist. Käesolevaks ajaks on ülevaateartiklis, mis hõlmab 40 tubakatoodete maitsetele pühendatud uuringut, leitud vastupidi, et maitsed mängivad olulist rolli tarbimise alustamisel ja kasutamise jätkamisel ning vähendavad soovi lõpetada tubakatoodete tarvitamine.6 Teaduslikud uuringud näitavad, et noorte hulgas on erinevate ahvatlevate maitsete olemasolu uudishimu järel põhjusena teisel kohal e-sigarettide proovimiseks.7 Lisaks on leitud, et peamiseks e-sigarettide kasutamise põhjuseks on erinevate maitsete proovimise võimalus. 8 Seega võib eeltoodud uuringute ja veel paljudes teistes teaduslikes allikates toodud andmete põhjal väita, et e-sigarettide maitsete lubamine suurendab tõenäosust, et e-sigareti abil „värvatakse“ uusi sõltlasi alaealiste ja mittesuitsetajate hulgast. Samuti tundub arusaamatu eelnõus toodud keelu alla jäävate maitsete valik. Ühelt poolt on sellises sõnastuses toodud maitsete keelu üle järelevalve tegemine äärmiselt keeruline, et mitte öelda võimatu, kuna puuduvad vajalikud definitsioonid, mille alusel hinnata, kas tegemist on lubatud maitsega või mitte. Näiteks küpsiste maitse valmistootena on keelatud, samas kookide, nagu tiramisu, maitse ei ole keelatud. Ometi aga moodustab valmis tiramisu maitsest suure osa just küpsise maitse, mis tiramisu maitse komponendina ei ole keelatud. Seega ei ole selle punkti lisamine otstarbekas, kuna praeguses lähenduses ei ole selle üle võimalik järelevalvet teha. Teiselt poolt on mitmed uuringud näidanud, et kõige eelistatumateks maitseteks e-sigarettide tarvitajate seas ei ole niivõrd kommid ja maiustused, kui hoopis puuviljade maitsed, mida eelistab lausa 44,9% tarvitajatest ning sellele järgneb kohe mentool, mida eelistab 43,9% tarvitajatest. Maiustuste maitsed jäävad neist kaugele maha (25,7%).9 USA koolinoorte seas 2021. aastal läbi viidud uuringu tulemusena selgus aga, et puuviljade maitsed on noorte seas ülekaalukalt eelistatud. Nimelt eelistasid puuviljade maitseid lausa 78,7% ühekordsete e- 6 Huang L-L, Baker HM, Meernik C, Ranney LM, Richardson A, Goldstein AO. Impact of non-menthol flavours in tobacco products on perceptions and use among youth, young adults and adults: A systematic review. Tobacco Control. 2017; 26(6):709–19. https://doi.org/10.1136/tobaccocontrol-2016-053196 PubMed PMID: WOS:000413529500026. PMID: 27872344 7 Bold KW, Kong G, Cavallo DA, Camenga DR, Krishnan-Sarin S. Reasons for trying e-cigarettes and risk of continued use. Pediatrics. 2016; 138(3). Epub 2016/08/10. https://doi.org/10.1542/peds.2016- 0895 PMID: 27503349; PubMed Central PMCID: PMCPMC5005025 conflicts of interest to disclose. 8 Cooper M, Harrell MB, Perry CL. A qualitative approach to understanding real-world electronic cigarette use: Implications for measurement and regulation. Preventing Chronic Disease. 2016; 13. https://doi. org/10.5888/pcd13.150502 PubMed PMID: WOS:000375199500007. PMID: 26766848 9 Bonhomme MG, Holder-Hayes E, Ambrose BK, Tworek C, Feirman SP, King BA, et al. Flavoured noncigarette tobacco product use among us adults: 2013–2014. Tobacco Control. 2016; 25(Suppl 2):4–13. https://doi.org/10.1136/tobaccocontrol-2016-053373 PubMed PMID: 2016-61125-002. PMID: 27794065  5 sigarettide tarbijatest ning ka muude e-sigareti tüüpide kasutajate seas oli ülekaalukalt eelistatuimaks puuviljade maitsed.10 Seega ei leia Sotsiaalministeerium, et maitsete keeldu tuleks lõdvendada ning lubada turule uuesti paljud maitsed, mis tarbijate jaoks on eelistatud maitsete esirinnas. Selliste teadusuuringute valguses on ka mitmed Euroopa Liidu liikmesriigid läinud maitsete keelustamise teed (Soome, Leedu, Ungari, Holland ja Taani) või kavandavad maitsete keelustamist (Läti jt). Samuti tahame tähelepanu juhtida, et ei vasta tõele, justkui oleks teaduslike uuringute abil ümber lükatud teave e-vedelike maitse- ja lõhnaainete terviseohust. Tegelikkus on täpselt vastupidine, maitse- ja lõhnaainetega seotud terviseriskidest tuleb üha enam teaduslikku tõendust, näiteks 2020. aasta uuring11 kinnitab lõhna- ja maitseainete toksilisust suurendavat toimet. Samuti on leitud, et mõned maitsestatud e-sigaretid sisaldavad suurtes kogustes kemikaale, mis ei ole sissehingamisel ohutud.12 Tervise- ja keskkonnariskide ning tekkivate ja hiljuti avastatud terviseriskide teaduskomitee avaldas 16.04.2021 lõpparuande elektrooniliste sigarettide tervisemõju kohta ja nende rollist suitsetamisega alustamisel või suitsetamisest loobumisel13. Teaduskomitee hindas elektrooniliste sigarettide tervisemõju Euroopa Komisjoni palvel, et mõista paremini elektrooniliste sigarettide tervisemõju ning mõju laiemalt rahvatervisele. Teaduskomitee leidis kokkuvõtvalt oma hinnangus, et on keskmine teaduslik tõendus selle kohta, et elektroonilised sigaretid on noorte jaoks värav suitsetamisele ning tugev teaduslik tõendus, et elektroonilise sigareti maitsed omavad olulist rolli elektrooniliste sigarettide kasutamisel ja nende kasutamisega alustamisel. Teisalt leiti komitee poolt, et on nõrk teaduslik tõendus toetamaks elektrooniliste sigarettide efektiivsust suitsetamisest loobumisel, samas leiti nõrk kuni keskmine teaduslik tõendatus elektrooniliste sigarettide rolli kohta suitsetamise vähendamisel. Sama suur, nõrk kuni keskmine, on teaduslik tõendus elektrooniliste sigarettide kantserogeensest mõjust hingamiselunditele, keskmine kuid kasvav tõendatus kahjulike tervisemõjude kohta, seda eelkõige südameveresoonkonnale. Eelnõuga on soovitud ka lubada tubakatoodete riigisisest kaugmüüki. Põhjendusena on toodud regionaalne ebavõrdsus ja rõhutud sellele, nagu oleks e-sigarettide näol tegemist suitsetamisest loobumiseks mõeldud toodetega, mille kättesaadavus on regioonides piiratud. Kuna suitsetamisest loobumiseks mõeldud tooted kuuluvad ravimiseaduse alla, mitte tubakaseaduse alla, siis ei käsitleta e-sigarette suitsetamisest loobumiseks ettenähtud toodetena. Suitsetamisest loobumiseks mõeldud toodetena ei käsitleta tavamüügis olevaid e- sigarette ka üheski teises liikmesriigis. Ka WHO on oma raportis „Report on the Global Tobacco Epidemic 2019“ viidanud, et viimastel aastatel on tubakatööstus toonud müügile laias valikus uudseid tooteid, millest enamuse puhul simuleeritakse suitsetamist kui tegevust ning selle käigus viiakse inimese organismi nikotiini. Organismi jõudva nikotiini kogus võib ületada traditsiooniliste suitsetamisvahendite, nagu 10 Eunice Park-Lee; Chunfeng Ren; Michael D. Sawdey; Andrea S. Gentzke; Monica Cornelius; Ahmed Jamal; Karen A. Cullen. E-Cigarette Use Among Middle and High School Students — National Youth Tobacco Survey, United States, 2021. Morbidity and Mortality Weekly Report, October 01, 2021, Vol 70, No 39, US Department of Health and Human Services/Centers for Disease Control and Prevention 11 Salam S, Saliba NA, Shihadeh A, Eissenberg T, El-Hellani A. Flavor-Toxicant Correlation in E-cigarettes: A Meta-Analysis. Chem Res Toxicol. 2020 Dec 21;33(12):2932-2938. doi: 10.1021/acs.chemrestox.0c00247. Epub 2020 Nov 13. PMID: 33185445; PMCID: PMC7759004. 12 Tierney PA, Karpinski CD, Brown JE, Luo W, Pankow JF. Flavour chemicals in electronic cigarette fluids. Tobacco control. 2016; 25(E1):e10–e5. https://doi.org/10.1136/tobaccocontrol-2014-052175 PMID: 25877377 13 Scientific Committee on Health, Environmental and Emerging Risks  6 sigarettide, vesipiibu ja suitsuvabade tubakatoodete kaudu saadavaid nikotiini koguseid. Samal ajal aga turustatakse neid tooteid väidete abil, et tegemist on puhtamate alternatiividega tavapärastele sigarettidele, suitsetamisest loobumise vahenditega või „vähendatud riskiga“ toodetega. WHO hinnangul kaasneb nende kasutamisega mitmeid tundmatuid faktoreid, mis tähendab, et neid ei saa soovitada kui tarvitamiseks turvalisi tooteid. Lisaks on märgitud, et neid toodetel on potentsiaali jääda välja olemasolevate tubaka tarbimise piiramise meetmete alt, nagu pääsemine maksustamisest või nende kasutamine suitsuvabades kohtades.14 Kaugmüügi osas aga tõestas Eesti Päevaleht väga veenvalt ka oma 02.08.2022 avaldatud artiklis „Veipimisplahvatus. Koolid ägavad, aga katse tõestab, et keelatud kauba tee alaealisteni on valla“, et kaugmüügi teel on alaealistel tunduvalt lihtsam e-sigarette kätte saada. Seega, kui isegi praeguste suhteliselt rangete müügipiirangute juures ei ole alaealistel probleeme e-sigarette kätte saada, siis leiame, et müügipiirangute nõrgendamine teeb selle kättesaadavuse veelgi lihtsamaks. Seega ei toeta Sotsiaalministeerium müügipiirangute lõdvendamist, vaid pigem tuleks üle vaadata, kas peaks müügile kehtestama veel täiendavaid nõudeid ning tugevdama järelevalvet. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Peep Peterson tervise- ja tööminister Aive Telling 7153 474 [email protected] Annemari Linno 6269 247 [email protected] 14 https://fctc.who.int/newsroom/news/item/12-09-2019-the-convention-secretariat-calls-parties-to-remain- vigilant-towards-novel-and-emerging-nicotine-and-tobacco-products