Eelnõu kooskõlastamiseks

Seletuskiri haridus- ja teadusministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tõenduspõhise ja õppija arengut toetava kvaliteedijuhtimise edendamine üldhariduses“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus ja eesmärk Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. Käskkirjaga korraldatakse Haridus- ja noorteprogrammi meetme 21.4.8.2 „Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitus ja -keskkonnad" tegevuse „Õppekava ja koolikorralduse arendustegevused” elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ning korda. Meetme rahastamine Euroopa Regionaalarengu fondist aitab kaasa Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 poliitikaeesmärgi “Sotsiaalsem Eesti” erieesmärgi (d)(ii) “Hariduse, koolituse ja elukestva õppe valdkonna kaasavatele ja kvaliteetsetele teenustele võrdse juurdepääsu parandamine, arendades juurdepääsetavat taristut, sealhulgas tugevdades vastupidavust seoses kaug- ja e-õppe ning -koolitusega" saavutamisele. Tegevusega panustatakse Eesti 2035 strateegilisse sihti „Arukas, tegus ja tervist hoidev inimene“ ja „Haridusvaldkonna arengukava 2021−2035“ eesmärkide saavutamisse. Käskkirja eelnõu ja seletuskirja koostas Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna hariduspoliitika ja õpetajakoolituse valdkonna nõunik Maie Kitsing (tel 735 0113; [email protected]), strateegilise planeerimise ja kommunikatsiooni osakonna välisvahendite juht Inge Oopkaup (tel 735 0279; [email protected]), välisvahendite nõunik Ragne Hoff (tel 735 0306, [email protected]), õiguspoliitika osakonna õigusnõunik Kadi Mölder (tel 735 0234, [email protected]) ja strateegilise planeerimise valdkonna peaekspert Meelis Aunap (tel 735 0105, [email protected]). Eelnõu väljatöötamisse kaasati Haridus- ja Noorteameti koosseisus iseseisvaid ülesandeid täitva Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri juhataja Heli Mattisen (tel 517 8197, [email protected]) ja üldhariduskoolide arendusprogrammi koordinaator Helen Arus (tel 520 9733, [email protected]). Kavandatud toetuse eesmärk on aidata kaasa kohalike omavalitsuste ja haridusasutuste kvaliteedi ja innovatsiooni tõenduspõhise juhtimisvõimekuse tõstmisele, kindlustamaks kvaliteetse, kaasava ja kestliku hariduse kättesaadavus kõikides Eesti piirkondades. Kvaliteetse hariduse fookus on õppijakesksusel, seetõttu on kõikide tegevuste elluviimisel arvestatud õppija vajadusi ja eripära. Läbivalt on rakendatud võrdõiguslikkuse printsiipi (sooline võrdsus, hariduslike erivajadustega õpilastega ja uusimmigrantide vajadustega arvestamine). 1.1. Tegevuse taust Üldharidussüsteemi kvaliteedil on oluline mõju õppe tulemuslikkusele, selle edendamisel on kindel roll nii riigil, õppeasutuse pidajal kui ka õppeasutuse personalil. Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi HTM) peab muuhulgas kindlustama, et kõigil osapooltel oleks ühtne arusaam hariduse kvaliteedist ja kvaliteedi edendamiseks oleksid olemas vajalikud hindamisvahendid, andmekogud, kasutajasõbralikud keskkonnad andmete analüüsiks ja sisehindamiseks ning tugisüsteem kvaliteedi edendamiseks, sh nende õppeasutuste abistamiseks, kes on raskustes. Kvaliteedi edendamine õppeasutuses peab omandivormist sõltumata toimuma teaduspõhisel lähenemisel kindla raamistiku ja ühtsete kvaliteedikriteeriumite järgi. Selline lähenemine loob võimaluse ühtlaselt kõrgetasemelise kvaliteedi saavutamiseks kõikides õppeasutustes. 2021. aasta sügisel kinnitatud „Haridusvaldkonna arengukava 2021−2035“ rõhutas muuhulgas, et nüüdisaegne (muutunud) õpikäsitus ei ole soovitud mahus rakendunud ning õpe ei ole piisavalt õppijakeskne. Õppija parimal viisil toetamiseks on esmatähtsusega teadlik ja põhjendatud õppija omadusi arvestav õppimise suunamine, õppe kohandamine ja õpikeskkonna loomine. Juhi rolliks on luua tingimused õpikäsituse rakendamiseks. Uuringud näitavad, et positiivsel koolikliimal on oluline mõju paljudele õppimist mõjutavatele aspektidele, sh õpiedukusele1. Õppijakeskse koolikultuuri loomine eeldab terviklikku lähenemist, sidudes nii õppesisu, õpikäsituse, juhtimise, personali kui ka füüsilise, vaimse ja sotsiaalse õpikeskkonna. Õppijat toetav kvaliteetne arengukeskkond peab järjepidevalt arenema, arvestades nii ühiskonna muutusi kui ka teadusuuringute tulemusi. Pidev muutus toob kaasa vajaduse oma tegevust analüüsida, hinnata ja järeldustest lähtuvalt arengut suunata, seetõttu on kvaliteedi edendamine pidev protsess ja selle edendamine on järjepidevalt aktuaalne kõikides õppeasutustes. Raskustes olevaid õppeasutusi tuleb toetada, kuid ainult nendele keskendumine võib pärssida pikemas perspektiivis kogu süsteemi tulemuslikkust2. Üldhariduse kvaliteedi edendamise valdkonnas on Euroopa Sotsiaalfondi toel läbi viidud kaks programmi. Koolikatsuja 2006+ (aastatel 2006−2008) arendas õppeasutuste kvaliteedi kindlustamise süsteemi, hõlmates muuhulgas tõenduspõhise juhtimise mõtteviisi esmast juurutamist õppeasutustes. Programm käivitas juhtimisalase nõustamisteenuse osutamise koolidele, millest loobuti 2010. aastal, eelkõige majandussurutisest tulenevatel põhjustel. Koolijuhtidel oli võimalik jätkuvalt kasutada nõustamisteenust, sest nõunikud olid ette valmistatud ja sisehindamine kohustuslik, kuid ilma nö õigusliku surveta, ei tunnetanud neist enamik välise vaate olulisust õppeasutuse arendamisprotsessis. Aastatel 2008−2013 toetas üldhariduse kvaliteedi arendust Euroopa Sotsiaalfondi programm „Õppe kvaliteedi parendamine õppeasutuste sise- ja õpitulemuste välishindamissüsteemi arendamise kaudu“ (edaspidi ÕKVA). Programmis jätkati õppeasutuste juhtide ja pedagoogide ning õppeasutuse pidajate koolitamist sisehindamise teemal. Kuigi ÕKVA programmis keskenduti eelneva kvaliteediprogrammiga võrreldes rohkem õppe- ja kasvatustöö valdkonna analüüsimisele, jäi siiski puudu teaduslikel alustel väljatöötatud näitajatest ja andmete kogumisel puudus terviklik süsteem. 1 MacNeil, Prater & Busch 2009; Stewart 2008, viidatud OECD, 2014. OECD. (2014). TALIS 2013 Results. Paris: Organisation for Economic Co-operation and Development. Retrieved from http://www.oecd- ilibrary.org/content/book/9789264196261-en 2 Van Twist, M., M. van der Steen, M. Kleiboer, J. Scherpenisse and H. Theisens (2013), Coping with very weak primary schools: towards smart interventions in Dutch education policy. A Governing Complex Education Systems Case Study, OECD. 2 Vaatamata sellele, et Eesti üldharidussüsteemil, eelkõige põhiharidussüsteemil, on PISA uuringute põhjal maailma mastaabis kõrge tulemuslikkus, on erinevates valdkondades mitmeid vajakajäämisi − nii akadeemilistes teadmistes, oskustes kui ka võrdse juurdepääsu kindlustamisel hariduse omandamisele. Näiteks on poiste lugemisoskus ca ¾ õppeaasta võrra kehvem tüdrukute lugemisoskusest. Meie õpilaste teadmised ja oskused küll ületavad baastaseme3, kuid arenenud riikide saavutustasemele (PISA uuringus III tase) ei vasta paljude koolide õpilased4. Kuigi Eestis on koolidevaheline erinevus õpilaste lugemistulemuse põhjal oluliselt väiksem kui OECD riikides keskmiselt (vastava indeksi põhjal 16,8 versus 29), on Soomes vastav indeks peaaegu kolm korda väiksem (16,8 vs 6,7) (OECD, 2019). PISA taustaandmete analüüsid viitavad raskustele õppijakeskse koolikultuuri loomisel5. Ka siseriiklikud uuringud näitavad probleeme nüüdisaegse õpikäsituse rakendamisel. 2021. aastal läbi viidud üldhariduskoolide õpilaste rahulolu uuringu tulemused näitavad varieeruvust rahulolufaktorites (arengut toetav tagasiside, kurnatus, seotus kooliga, jne). Tallinna Ülikooli distantsõppe läbiviimist käsitlev uuring tõi välja, et 10% valimis olnud koolidest on nn minnalaskva juhtimiskultuuriga, 29% õpilastest ei tajunud või tajusid ebapiisavalt toetavat keskkonda, õpilased vajasid suuremat märkamist ja täiendavat tuge. Mitmed uuringud on välja toonud õpilaste ja õpetajate vaimse tervisega seotud probleemid. Tervise Arengu Instituudi poolt läbi viidud uuringu6 kohaselt väidab iga viies õpilane, et ta ei saa õpetajat usaldada (19%). Rahvusvaheline õpetajate ja koolijuhtide uuring TALIS 20187 tõi välja, et ligikaudu iga viies õpetaja kogeb oma töös stressi. Õppeasutuste tegevusnäitajate analüüside kohaselt on ca 15% üldhariduskoole, kus haridus- ja teadusministri määrusega8 kehtestatud tegevusnäitajatest vähemalt kolm on n–ö punased (metoodikas rakendati põhimõtet, et Eesti keskmisest vähemalt ühe standardhälbe võrra kehvem tulemus on selline, mis on nö „punane“ ning vähemalt ühe standardhälbe võrra parem tulemus nö „roheline“). Eelpool nimetatud uuringute tulemusena võib väita, et kuigi Eesti haridussüsteem on oma põhiolemuselt tugev ja edumeelne, on õppijakeskse koolikultuuri edendamiseks ning kvaliteedijuhtimise rakendamiseks vajalik luua süsteemne ja erinevaid osapooli kaasav lähenemine. 3 PISA uuringu kohaselt nimetatakse baastasemeks taset, mis on vajalik noorele igapäevaseks hakkamasaamiseks ühiskonnas, sõltumata riigi jõukusest. 4 Tire, G., Puksand, H., Lepmann, T., Henno, I., jt. (2019). PISA 2018. Eesti tulemused. https://harno.ee/sites/default/files/documents/2021-02/PISA%202018-19_RAPORTweb.pdf 5 Kitsing, M. & Täht, K. (2020). PISA 2018: Eesti haridussüsteemi iseloomustab ressursside võrdne jaotus. https://www.hm.ee/sites/default/files/29.09.20_pisa_2018_ressursside_analuus.pdf 6 Oja, L., Piksööt, J., Aasvee, K., Haav, A. jt. (2019). Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine 2017/2018. õppeaasta uuringu raport. https://intra.tai.ee/images/prints/documents/157970053289_eesti_kooliopilaste_tervisekaitumine.pdf 7 Taimalu, M., Uibu, K., Luik, P., Leijen, Ä. & Pedaste, M. (2020). Õpetajad ja koolijuhid väärtustatud professionaalidena. 2 osa. https://www.innove.ee/wp-content/uploads/2020/04/TALIS2_kujundatud.pdf 8 Haridus- ja teadusministri 2. mai 2016 määrus nr 16 “Koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide, kutseõppeasutuste ja täienduskoolitusasutuste tegevusnäitajad”. https://www.riigiteataja.ee/akt/119052016012?leiaKehtiv 3 Tegevusega toetame põhimõtet, et igal Eesti õppuril oleks ligipääs tema arengut toetavale haridusele ning õppeasutuse turvalisele keskkonnale. Ka „Haridusvaldkonna arengukava 2021−2035“ rõhutab, et nüüdisaegse õpikäsituse rakendamist tuleb kõigil haridustasemetel ja - liikides jätkata ning pakkuda õppeasutustele ja teistele osalistele selleks tuge. Muuhulgas tekib kohustus luua üldhariduse tulemus- ja kvaliteediraamistik9 (Vabariigi Valitsus, 2021). Õppeasutuse kvaliteedi edendamise aluseks on ühtne arusaam õppeasutuste kvaliteetsest toimimisest ja tulemuslikkusest. Arengut toetava enesehindamise eelduseks on kokku lepitud hindamiskriteeriumid, kvaliteetsete andmete kättesaadavus õppeasutuse ja ka pidaja põhiselt ning võimalus end võrrelda teiste, samalaadsete õppeasutuste ning pidajatega. Enesehindamise hea tava kohaselt kaasatakse välishindajad, kes annavad eneseanalüüsile objektiivse tagasiside ning aitavad koos õppeasutusega (ja võimalusel ka pidajaga) defineerida edasised tegevused, sh välise toe kaasamise vajaduse. Viimase puhul on võimalik hindamisjärgselt kaasata mentor(id) või pakkuda muid arengutoe võimalusi läbi pikemajaliste programmide. Kirjeldatu moodustab terviku, mida nimetame kvaliteedi hindamise metoodikaks, mis hõlmab hindamisprotsessi, hindamise osapooli ja nende rollist tulenevaid ülesandeid ning hindamiskriteeriume. Tõenduspõhise hindamisprotsessi läbimine ja väline tagasiside võimaldaksid õppeasutusel teadvustada oma asutuse tugevusi ja väljakutseid, kavandada asjakohased meetmed kitsaskohtade leevendamiseks ning saada hakkama väljakutsetega. Pidajale ja riigile pakuks sellise metoodika järgi hindamine läbimõeldud ja ressurssidega kindlustatud tuge ning võimalust kasutada tulemuslikumaid õppeasutusi hea praktika levitamiseks. Eeltoodu viitab, et meil on õppeasutusi, kus õppurite vajadusi märgatakse ja arvestatakse vähem, õppe- ja kasvatustööd ei seirata sihipäraselt, õppeasutuse kultuur on sageli stressitekitav ega kujunda kuuluvustunnet õpilastes ega suurenda õpetajate kutsekindlust. Nimetatu annab märku, et on õppeasutusi, kus ollakse raskustes oma tegevuste, õpikeskkonna ja tulemuslikkuse analüüsimisega ning otsuseid ei tehta tõenduspõhiselt ja õpilaste vajadusi arvestades. Muutuste edukaks läbiviimiseks on vaja kogu personali sisemist motivatsiooni ja teadlikkuse kasvu, sestap on vajalik pikemaajaline suunatud tugi, mis lõimib akadeemilise kompetentsi ja asjatundlike praktikute kogemuse. Kuigi õppeasutuse kvaliteedi eest vastutab nii õppeasutuse juht kui ka õppeasutuse pidaja, osaleb kvaliteedialases tegevuses kogu asutuse personal. Samas toob „Haridusvaldkonna arengukava 2021−2035“ Eesti haridussüsteemi ühe kitsaskohana välja õppeasutuste juhtide ja pidajate ebaühtlase valmisoleku haridusuuenduste elluviimisel. Vaatamata nii kirjeldatud haridusprobleemidele kui ka õppeasutuste ebaühtlasele kvaliteedile, ei ole taasiseseisvumisest saadik pööratud tähelepanu õppeasutustele, kus ollakse raskustes õigusaktides sätestatud ülesannete täitmisega. Sihipärast tuge ei ole neile õppeasutustele pakutud. Neis omavalitsustes, kus on haridusvaldkonda kureeriv töötaja, kes samaaegselt peab tegelema sotsiaaltööga ja/või kultuuriga, on üsna tõenäoline, et õppeasutus ei saa tuge ka pidajalt. 9 Vabariigi Valitsus. (2021). Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035. https://www.hm.ee/sites/default/files/haridusvaldkonna_arengukava_2035_kinnitatud_vv_0.pdf 4 Tingimused tõenduspõhiseks juhtimiseks on viimasel kümnendil oluliselt muutunud − andmebaase on täiendatud ja testide sisulise arendusega on kaasnenud tagasiside arendus, mis on vajalik õppetöö kohandamiseks vastavalt õppija vajadustele. Varem nimetatud ÕKVA programm pani aluse Eksamite Infosüsteemi (edaspidi EIS) loomisele, millest on käesolevaks ajaks arenenud e-ülesannete loomise ja haldamise, lõpueksamite tööde koostamise ja kättesaadavaks tegemise ning lõpueksamite sooritamise ja standardiseeritud hindamise keskkond. 2013. aastal loodud Haridussilm10 on muutunud nii visuaalselt kui ka sisuliselt, loodud on Koolikaart, kus iga kooli kohta on kuvatud peamised näitajad. „Haridusvaldkonna arengukava 2021−2035“ on ühe kitsaskohana toonud esile puudujäägid õppeasutuse pidajate ja juhtide ning õpetajate andmekirjaoskuses ja tõenduspõhises juhtimises. Kuigi Eesti Hariduse Infosüsteemi raames on järjepidevalt täienenud haridussüsteemi muutusi kirjeldavad andmekogud, puudub toimiv ja õppeasutuse/pidaja vajadustest lähtuv elektroonne keskkond, mis süstematiseeriks ja seoks olemasolevad andmed tervikuks nii, et oleks tagatud juhtimisotsuste asjakohasus. „Hariduse seire- ja mõõdikutesüsteemi arendamise projekt 2019−2021“11 raames läbiviidud uuringus nenditi, et nii süsteemi, haldusüksuse kui ka õppeasutuse strateegiliseks juhtimisprotsessiks on vajaka ühtsetest metoodikatest ja vahenditest enesehindamiseks ning võrdlusuuringuteks; puudub töökeskkond, kuhu erinevatest andmebaasidest andmed koonduksid ja puudub ka võimalus teostada andmeanalüüsi organisatsiooni vajadustest lähtuvalt12. Erinevates protsessides (nt sisehindamine, õppeasutuste strateegiline planeerimine, välishindamine jne) kasutatakse erinevaid näitajaid, mistõttu näitajate süsteem nõuab ajakohastamist ja metoodikad asjakohastamist. Eeltoodu põhjal ja arvestades Eesti Haridusvaldkonna arengukava 2021−2035 eesmärke on kavandatud toetuse kasutamiseks kolm tegevust. Esimese tegevuse raames töötatakse välja üldhariduslike õppeasutuste hindamiseks üldine metoodika ja hindamiskriteeriumid. Teine tegevus keskendub tuge vajavate õppeasutuste süsteemsele toetamisele. Lisaks vajavad õppeasutused ja pidajad tõenduspõhiseks juhtimiseks keskkonda, kus lisaks riiklike andmebaaside andmetele oleksid andmed ka teistest keskkondadest. Haridussilma portaalil puudub hetkel funktsionaalsus, millega õppeasutuse juht saaks oma asutuse kohta koondatud andmeid kompleksselt analüüsida ja soovi korral andmeid oma vajadustest lähtuvate eesmärkidega seostada või teiste asutuste andmetega võrrelda. Kolmanda tegevuse raames on kavandatud Haridussilmas arendada välja vastav keskkond ja funktsionaalsus. Toetus panustab „Haridusvaldkonna arengukava 2021−2035“ kõikidesse eesmärkidesse – loob kvaliteediraamistiku üldharidusele, töötab välja juhtimiseks digilahenduse ning tõstab osapoolte oskust info töötlemisel ja tõlgendamisel. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 10 https://www.haridussilm.ee/ee 11 https://www.hm.ee/et/hariduse_seire_ja_moodikud 12 OECD. (2020). Enhancing data informed strategic governance in education in Estonia. Report on current data use and future data needs of schools and school owners. OECD Publishing. https://www.hm.ee/sites/default/files/output_1.3.2_report_on_current_data_use_and_future_data_needs_of_scho ols_and_school_owners_final.pdf. 5 Käskkirja lisa, millega kehtestatakse toetuse andmise tingimused, koosneb 14 punktist. Punktis 1 kirjeldatakse toetuse andmise tingimuste reguleerimisala, toetuse andmise eesmärki, tulemust ning mõisteid. Toetuse andmise eesmärk on arendada õppijakeskset koolikultuuri läbi õppeasutuse pidajate ja juhtide kvaliteedi edendamise alase kompetentsi, sh tõenduspõhise juhtimisvõimekuse tõstmise. Toetuse andmise tulemusel on Eestis kokku lepitud ja valideeritud üldhariduse kvaliteedikriteeriumid ja nende sise- ja välishindamise metoodika. Paranenud on nii õppeasutuste juhtide, nende pidajate kui töötajaskonna arusaam õppijakesksest kvaliteedikultuurist, samuti oskused kasutada, tõlgendada ja rakendada andmeid nii piirkonna hariduse valdkonna ja õppeasutuse juhtimisel kui ka õppijate arengu toetamisel. Tegevuse raames on välja töötatud ja testitud digilahendus, mis seob Haridussilma sisevaates omavahel kõik õppeasutuse ja pidaja jaoks relevantsed andmed, võimaldab neid keskkonnas analüüsida (sh eristada soo, vanuse, rahvuse, erivajaduse järgi), lisada õppeasutuse eesmärkide vaates olulisi lisaandmeid ning kasutada neid tõenditena kvaliteedikriteeriumite täitmise analüüsi ja sisehindamise aruande koostamisel. Õppeasutuse jaoks, kes tuvastavad sisehindamise tulemusel kitsaskohad, millest jagusaamiseks vajavad kas enda, pidaja või hindamisekspertide hinnangul välist abi, on olemas teaduspõhised ning parimat praktilist kogemust vahendavad arendusprogrammid, mille mõju on tegevuse raames valideeritud. Mõistete lahti kirjutamisel on lähtutud õigusaktides kasutatud mõistete määratlusest (nt sisehindamine, pidaja jne) või on aluseks võetud vastavas valdkonnas levinud tõlgendused (nt kvaliteet, kvaliteedikriteeriumid, mentor jne). Punktis 2 kirjeldatakse toetatavaid tegevusi. Eesti üldhariduse korraldamist iseloomustab detsentraliseeritus, mis tähendab, et õppeasutused on üsna autonoomsed nii juhtimise kui ka õppe-kasvatustöö küsimustes. Kvaliteedi edendamise valdkonnas on üleriigiliselt loodud üldised raamid õppeasutuse tõenduspõhiseks juhtimiseks. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 78 alusel on koolil kohustus läbi viia sisehindamist, mille käigus analüüsitakse õppe- ja kasvatustegevust ja juhtimist ning hinnatakse nende tulemuslikkust. Täpsustatud aga pole, kuidas kool sisehindamist peaks läbi viima ning puuduvad kriteeriumid, mida hindamisel aluseks võtta. Samasugune lähenemine on koolieelse lasteasutuse seaduses koolieelse lasteasutuse sisehindamise kohta (§ 242). Eespool välja toodud probleemidest lähtuvalt on toetuse andmise tegevus jaotatud kolmeks alategevuseks. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava „ei kahjusta oluliselt“ ehk DNSH analüüsis on hinnatud, et toetatav meede ei põhjusta olulist kahju keskkonnaeesmärkide saavutamisele ning täiendavate nõuete kehtestamine ei ole vajalik. Alategevus 1 raames luuakse üldhariduses terviklik kvaliteedi edendamise süsteem, mis on vajalik, et kõik asjaomased osapooled mõistaksid sarnasel viisil, mis on kvaliteetne üldharidus, mis on nende rollid kvaliteedi kindlustamisel ja millest tuleks selle edendamisel juhinduda. Süsteemi väljatöötamise protsessi kaasatakse kõiki asjaomaseid osapooled (õppeasutuste juhid, õpetajad, pidajad, lapsevanemad, õpilased) ja seda läbi suuremate esindusorganisatsioonide ning liitude. Lisaks planeeritakse kaasata nii ülikoole kui teisi valdkondlikke tippeksperte. 6 Protsessi juhib elluviija, kellel on pikaajaline kogemus nii kõrg-, kutse- kui ka täienduskoolituse kvaliteedi hindamissüsteemide ülesehitamisel. Esimeses etapis töötatakse välja õppeasutuste kvaliteedi hindamise metoodika, mis on kvaliteedikriteeriumite ning enesehindamist ja asjatundlike ekspertide objektiivset tagasisidet sisaldav süsteemne kogum. Loodavad kvaliteedikriteeriumid koosnevad sisendi, väljundi, protsessi või selle osade kokku lepitud faktoritest, mille alusel on võimalik hinnata seda, mil määral õppeasutuse tegevuste ja/või tulemuste kvaliteet vastab kokkulepitud nõuetele. Nõuded omakorda lähtuvad erinevate osapoolte kokkulepitud ootustest, sh strateegilistest eesmärkidest ja õigusaktidest. Oluline on kriteeriumite kokku leppimisel silmas pidada õppijakesksust ning õppija vajadusi arvestava koolikultuuri toetamise olulisust. Väga oluliseks ülesandeks saab olema pidaja rolli mõtestamine hindamismetoodika rakendamisel. Kvaliteedihindamise põhialusteks on planeeritud sisehindamise (sh eneseanalüüsi) läbiviimine organisatsiooni enda poolt ning väliste hindamisekspertide tagasiside. Hindamine aitab välja selgitada organisatsiooni tugevused ja nõrkused ning toetada pidevale parendamisele ning õppimisele suunatud kvaliteedikultuuri arengut. Kvaliteedihindamine on antud alategevuse raames kujundav hindamine, mille eesmärk on anda tagasisidet ning selgitada välja arengutoe vajadus. Välist arengutuge pakkuvad programmid töötatakse välja ja piloteeritakse sama toetuse andmise tingimuste alategevuse 2 raames. Hindamismetoodikas on kesksel kohal usaldusväärsed andmed, õppeasutuse eneseanalüüsi võimekus ja selle võimekuse tõstmine. Usaldusväärsete andmete kättesaadavust ning võimalust andmeid võrrelda ja jagada toetab alategevuse 3 raames edasi arendatav ning Haridussilmal baseeruv digitaalne e-lahendus, mis on mõeldud kasutamiseks nii õppeasutusele kui tema pidajale. Eneseanalüüsi võimekuse tõstmist toetavad loodavad juhendmaterjalid ning korraldatavad infopäevad ja koolitused kavandatavas piloodis osalejatele. Pidajate puhul pööratakse tähelepanu hariduse kvaliteedi alase teadlikkuse tõstmisele ning andmekirjaoskuse arendamisele, et pidajatel oleks võimekus toetada õppeasutusi kvaliteedihindamisel. Kvaliteedimudeli lahutamatuks osaks on võimalus saada asjatundlikku tagasisidet ehk organisatsioonivälist vaadet sõltumatutelt valdkonna hindamisekspertidelt. Ekspertide hinnang baseerub loodud hindamiskriteeriumitel ning õppeasutuse koostatud eneseanalüüsil. Ekspertidel peavad olema oskused ja pädevus õppeasutusi hinnata, tagasisidet anda ja protsessi jooksul nii õppeasutusele kui ka pidajale tuge pakkuda. Vastav spetsiifiline hindamiskompetents on üldhariduses alles tekkimas ja vajadus hindamisekspertide järele on ajas kasvav, mistõttu on oluline toetada üldharidusvaldkonna tippekspertide arengut ja pakkuda asjaomaseid koolitusi ning seminare. Alategevuse 1 teises etapis katsetatakse koostöös pidajaga alategevuse 1 jooksul kokku lepitud metoodikat õppeasutuse hindamises, et välja selgitada, mil määral toetab metoodika organisatsiooni kvaliteedikultuuri kujunemist ja edasiarendamist. Kvaliteedihindamise metoodika katsetamiseks viiakse läbi konkurss, kuhu kutsutakse osalema pidajaid koos oma õppeasutusega (õppeasutustega). Lõpliku valiku tegemisel arvestatakse, et valimisse kuuluksid a) õppeasutused erinevatest Eesti piirkondadest, b) nii eesti kui muu õppekeelega õppeasutused, c) erineva õppijate arvuga õppeasutused, d) riiklike tulemusnäitajate põhjal otsustades erineva tulemuslikkusega õppeasutused. Metoodikat katsetatakse vähemalt 35 üldhariduskoolis. Katsetamise eesmärk on analüüsida ja hinnata, kas välja töötatud hindamiskriteeriumid annavad 7 asjaomast tagasisidet, võimaldavad defineerida olulisimad õppeasutuste väljakutsed ning näitavad ära sekkumisloogikate, sh arengutoe vajaduse. Metoodika eesmärgikohase ja laialdase kasutamise kindlustamiseks on oluline, et kõik hindamisprotsessis osalejad oleksid professionaalsed, seetõttu viiakse õppeasutustele ja pidajatele läbi infoseminare ning koolitusi. Samuti koostatakse juhendid hindamisprotsessi läbiviimiseks nii pidajatele kui ka õppeasutustele. Alategevuse lõppeesmärgiks on anda sisend põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõusse, pakkudes välja osapooltega kooskõlastatud ja tõenduspõhised üldhariduskoolide kvaliteedikriteeriumid ning võimalikud hindamisviisid. Alategevuse 2 raames töötatakse välja ja viiakse partnerülikoolide – Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool – poolt läbi arendusprogrammid, mis on mõeldud õppeasutustele, kellel on raskusi probleemide põhjuste väljaselgitamisega ning kes vajavad tuge õppijast lähtuvate eesmärkide seadmisel, tegevuste elluviimisel ning nende mõju hindamisel. Alategevuse partnerite poolt pakutav konkreetne arengutugi peab arvestama õppeasutuste eripäraga, pidades silmas nii õppurite, personali kui ka keskkonnast tulenevaid arenguvajadusi, ning valima just antud õppeasutuse väljakutsetest lähtuvad toetusmeetmed. Programmid peavad olema üles ehitatud viisil, mis toetaks õppeasutuste poolset aktiivset panustamist, sh enda valitud eesmärkidega tegelemist, praktiliste õpiülesannete lahendamist jms. Tähelepanuta ei tohi jätta ka õppeasutuse pidaja rolli ja vastutust õppeasutuse arengus. Programmidesse kutsutakse osalema õppeasutused kelle puhul: - on arengutoe vajadus tõendatud ja soovitatud alategevus 1 raames läbi viidud kvaliteedi- hindamise tulemusena või - riiklikult kogutud asjaomased näitajad (võimaluse korral soolises lõikes) annavad indikatsiooni arengutoe ja välise sekkumise vajadusest. Konkreetsed õppeasutuste valikukriteeriumid lepitakse kokku HTMi, elluviija ning partneritega koostöös. Alategevuse raames testitakse erinevate kuni 3-aastaste, kuid mitte lühemate kui 2-aastaste arenguprogrammide sobivust õppeasutuste toetamiseks. Õppijakeskse koolikultuuri loomine eeldab õpetamisega ja õppimisega seotud väärtuste ning uskumuste muutmist. Täiskasvanud inimeste mõttemaailma muutumine on aeganõudev protsess ning selle muutmine õpetajakeskselt lähenemiselt õppijakesksusele nõuab teaduspõhist lähenemist. Pikaajalistes arendusprogrammides pakutakse õppeasutuste meeskonnale kompleksset, tõenduspõhist ja õppijast lähtuvat ja koostöisel koolikultuuril tuginevat kvaliteedijuhtimise arengut toetavat, muutuste juhtimisele keskenduvat tuge. Iga osalev õppeasutus tegeleb programmi raames kas tõendite alusel enda valitud või kvaliteedihindamise tulemusena hindamisekspertide poolt soovitatud juurprobleemi(de)le lahenduste otsimisega. Väga olulisel kohal alategevuse elluviimisel on hindamine, kas kavandatud meetmed on tõhusad ning kutsuvad esile oodatud muutuse. Seetõttu määratlevad partnerid koostöös elluviijaga arendusprogrammis õppijatega ja õpetajatega seotud tulemusnäitajad, mida regulaarselt seiratakse ning mille alusel hinnatakse arendusprogrammi edukust. Õppijatega seotud näitajad on antud soolises lõikes, et võimaldada paremini näha erinevust ja toetada seeläbi arendusprogrammi tegevuste positiivset efekti nii poistele kui ka tüdrukutele. Õppeasutusi suunatakse analüüsima näitajaid soolises lõikes, arvestades asjakohasust. Samuti viiakse vähemalt kord aastas läbi programmide edenemist kajastav terviklik analüüs, mis võtab muuhulgas arvesse erinevatelt osapooltelt saadud tagasisidet ning sisaldab vajadusel ettepanekuid parendustegevusteks. 8 2021. aastal kutsuti alategevus 2 ette valmistamiseks ellu HTMi, Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri (edaspidi ka HAKA) ja Tallinna Ülikooli koostöös üldhariduskoolide pilootprogramm, mis on andnud väga olulist sisendit meetme üles ehitamiseks. Üheks praktiliseks näiteks on lisaks ülikoolile mentorite ehk haridusvaldkonna tippekspertide kaasamine pilootprogrammi, selle testimine ning analüüsimine. Pilootprogrammi kaasati kuus eriilmelisti üldhariduskooli Eesti erinevatest paikadest, kes lisaks igakuistele Tallinna Ülikooli poolt korraldatud seminaridele ja õpiülesannetele said endale toeks kaks mentorit. Mentorite töö on pidevalt monitooritud, tagasisidet mentorite töö tõhususe kohta annavad nii osalevad koolid, mentorid ise kui ka teised programmi partnerid. Piloodi tulemusena saame öelda, et koolijuhi, õppejuhi, juhtivõpetajana töötanud või mõnda muud olulist oskusteavet omavad ning kvaliteedijuhtimise protsesside ja mentorluse põhitõdedega kursis olevad eksperdid hoiavad ülikoolide poolt pakutava teadusliku lähenemise tasakaalus õppeasutuse reaalse elu tundmisega. Neil on oluline roll toetada järjepidevalt õppeasutuse meeskonna motivatsiooni, olla abiks õpiülesannete lahendamisel ning praktiliste näidete toomisel. Vähetähtis ei ole konflikti lahendamise ja meeskonna kujundamise oskus. Samuti on neil kandev roll suhtlusel õppeasutuse pidajaga. Vastavalt õppeasutuse suurusele ning teemade ja väljakutsete sügavusele on mõistlik ka edaspidi rakendada tandem-mentorluse süsteemi ehk ühte õppeasutust toetab korraga kaks erinevate tugevuste ja oskustega üksteist täiendavat tippeksperti. Selle kasuks räägib asjaolu, et mentorlus on põhitöö kõrvalt tehtav tegevus. Piloot andis kindlust teadmises, et alategevuse raames on oluline partneri koostöö programmis osaleva kooli pidajaga. Pidajal on väga oluline roll koolide valikuprotsessis – just pidaja käes on oluline lisainfo nii kooli väljakutsete kui kooliga seotud tulevikuplaanide osas. Samuti tuleb pidaja esindajaid hoida programmi käigust informeerituna ning võimalusel programmide teatud osadesse kaasata. See annab pidajale olulist teadmist tegevuste kohta, mida on mõistlik ja vajalik õppeasutuste puhul silmas pidada ning toetada selleks, et kvaliteedi arengut omalt poolt võimestada. Piloot näitas, et üldjuhul peaks toetava arendusprogrammi kestus olema õppeasutuses vähemalt kolm aastat, mille jooksul organisatsiooni liikmete uuenenud arusaamad ja omandatud teadmised toovad kaasa käitumise muutuse. Partneritega koostöö aluseks on raamleping HAKA, HTMi, Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli vahel, kus on määratletud partneri kohustused arendusprogrammi eesmärgikohasel elluviimisel, täpsustades seejuures läbiviidavad tegevused, tulemused, rahastamise ja tegevuste elluviimise põhimõtteid. Muuhulgas sätestatakse, et partner: - pakub kuni kolmeaastases arendusprogrammis osalevate õppeasutuste meeskondadele kompleksset, tõenduspõhist ja õppijast lähtuvat ja koostöisel organisatsioonikultuuril tuginevat kvaliteedijuhtimise arengut toetavat, muutuste juhtimisele keskenduvat tuge. Iga osalev õppeasutus tegeleb programmi raames kas tõendite alusel enda valitud või kvaliteedihindamise tulemusena hindamisekspertide poolt soovitatud juurprobleemi(de)le lahenduste otsimisega. Õppeasutuses, kus väljakutsed on selgemalt piiritletud ja/või toe rakendamisel on näha kiiremat positiivset muutust, võib arendusprogrammi rakendamise kestus olla lühem kui kolm aastat. Programmi pikkuse otsustab partner koostöös elluviijaga; 9  - määratleb koostöös elluviijaga õppijate ja õpetajatega seotud tulemusnäitajad, mida programmiperioodi jooksul regulaarselt monitooritakse ning mille alusel hinnatakse programmi edukust; - analüüsib ja hindab iga arendusprogrammi puhul regulaarselt ja vähemalt kord aastas programmi raames läbiviidud tegevusi, programmi edenemist ja erinevatelt osapooltelt saadud tagasisidet, tegevuste ja tulemuste vastavust seatud eesmärkidele ja teeb ettepanekuid parendustegevuseks. Analüüsi põhiselt viiakse arendusprogrammidesse sisse vajalikud muudatused; - tagab programmis osalevatele õppeasutustele regulaarse toe mentoritelt (juhid, õppejuhid, spetsiifilist oskusteavet omavad praktikud), kelle profiil sõltub programmis osaleva õppeasutuse vajadustest; - lepib koostöös elluviijaga kokku arendusprogrammide tulemusnäitajad; - teeb programmi rakendamisel koostööd programmis osaleva õppeasutuse pidajaga – pidaja osaleb arendusprogrammis; - viib iga arendusprogrammi puhul läbi regulaarselt ja vähemalt kord aastas küsitlusi, analüüsib programmiga seotud erinevatelt osapooltelt saadud tagasisidet, omapoolset hinnangut programmi edenemise osas, vastavust seatud eesmärkidele ja ettepanekuid parendustegevusteks ning viib analüüsitulemustest lähtuvalt arendusprogrammidesse sisse vajalikud muudatused. Alategevuse 3 raames luuakse automatiseeritud tõendamist võimaldav ning tõenduspõhist juhtimist toetav digilahendus, mis koondab õppeasutuse ja pidaja rolliomaseid vajadusi arvestades olulised riiklikud ja õppeasutuse sisesed tegevus- ja tulemusnäitajad ja muud kokku lepitud arvandmed, toob nende põhjal välja võimalikud parendusvaldkonnad, võimaldab planeerida konkreetsed arendustegevused ning hinnata nende tõhusust. Lahendus võimaldab seega saada pädevat ja tõenduspõhist tagasisidet õppeasutuse arengu kohta, võrrelda seda teiste sarnaste õppeasutustega ning on seetõttu heaks abivahendiks väljakutsete tuvastamisel. Täpne lähteülesanne töötatakse välja teenusedisaini põhimõtteid arvestades aastal 2023. Kaasatakse olulised osapooled: õppeasutuste, kohalike omavalitsuste, erakoolipidajate, riigi, ülikoolide ja erasektori esindajad. Lähteülesande koostamise eelduseks on, et olemasolev platvorm, millele lisafunktsionaalsus luuakse, peab võimaldama: - agregeerida andmed muuhulgas rahvastikuregistrist, Eesti Hariduse Infosüsteemist, riiklikest rahuloluküsitlustest, e-koolist/Stuudiumist, e-päevikust, aga ka vajadusel õppeasutuse ja pidaja enda sisendist; - tekitada isikutuvastuse põhiselt personaalne töölaud nii õppeasutuse kui pidaja vaates, kus on võimalik näha asutuse lõikes riiklike tegevus(tulemus)näitajate arengut ajas ning võrrelda neid andmeid enda poolt valitud teiste õppeasutustega Eestis. Alategevuse raames luuakse lahendused, mis võimaldavad: - õppeasutusel lisada organisatsiooni arengueesmärgid ning vajadusel siduda nende jälgimine kas riiklike andmebaasides olemasoleva infoga või sisestada enda kogutud andmed käsitsi; - koostada õppeasutuse meeskonnal ja pidajal tõenduspõhiseid ülevaateid nii sisehindamise kui võimalike teiste kvaliteedihindamise protsessist lähtuvate analüüside tarbeks; 10  - pidajal sisestada piirkonna haridusstrateegilised mõõdetavad eesmärgid, jälgida haridus- strateegiliste eesmärkide täitmist nii enda poolt hallatavate õppeasutuste lõikes kui ka riiklike andmete olemasolul võrrelda neid nii Eesti keskmise kui teiste pidajate omaga; - tekitada valitud andmetest visuaalselt hästi loetavad ja maha laaditavaid infograafikuid ja/või kokkuvõtteid. Kavandatud tegevus võimaldab muuhulgas sujuvamalt juhtida nii üldhariduslike õppeasutuste kui ka noortevaldkonna tegevuste kvaliteeti. Üldhariduse ja noortevaldkonna tegevuste (antud „Toetuse andmise tingimused“, edaspidi „TAT“) ja noortevaldkonna poolt loodava TATi ühisosaks saab olema kvaliteedijuhtimise digitaalne töölaud, mis koosneb mitmest n−ö „digisahtlist“ ja millest ühes on kättesaadavad erinevates andmebaasides paiknevad andmed. Kavandatud on andmete ristkasutus (noorsootöö ja üldhariduse andmed). Loodava digikeskkonna andmetele on juurdepääs nii asutuste pidajal kui ka noorsootöö- ja õppeasutusel (juhid, õpetajad). Juurdepääs sihtgrupiti määratletakse mõlema TATi elluviimise käigus. Koostööd lihtsustab asjaolu, et mõlema TATi elluviijaks on Harno ning digitöölaua väljatöötamisel on mõlema valdkonna puhul partneriks HTMi tehnoloogiaosakond. Samuti luuakse kooskõla pidajatele loodud digikeskkonnaga, mis hindab noorsootöö teenuste kvaliteeti. Digilahendus peab võimaldama õppeasutuse juhil kvaliteetsete andmete põhjal ajasäästlikult ja tõenduspõhiselt oma asutuse tegevust ja tulemuslikkust hinnata ning seeläbi arengut suunata. Samuti peaks lahendus andma pidajale võimaluse oma õppeasutuste tegevust ja tulemuslikkust hinnata, oma piirkonna õppeasutuse arengut toetada ning kooskõlas muude teenustega, nt noorsootöö, arendada. Teenusedisaini protsessi raames tuleb tähelepanu pöörata sellele, milliseid andmeid ja millise sagedusega on õppeasutustel ja pidajatel võimalik võrrelda ja kasutada. Näiteks kui teatud andmed kuvatakse EHISe kaudu 10.11 seisuga, siis võib tekkida vajadus kaaluda nt arengukava seisukohalt teatud andmete kuvamise võimalust rohkem kui kord aastas. Väga oluline on kasutaja vaates süsteemi lihtsuse ja kasutajasõbralikkuse pidev analüüsimine ning parendustegevuste planeerimine ja ellu viimine. Lisaks ehitab partner välja digilahenduse juurde funktsionaalsuse kasutajate toetamiseks (ing. keeles helpdesk). Vastav funktsionaalsus võimaldab kasutajal esitada küsimusi ja saada vastused, pakkuda partneril koolitusi õppeasutuste meeskondadele ja pidajatele ning läbi viia infoseminare andmete kasutamise ja tõlgendamise teemal. Samuti töötatakse välja asjaomased, lihtsasti mõistetavad juhendmaterjalid, kasutades selleks kaasaegseid info edastamise viise (selgitavad videod jms). Riigiabi analüüs Riigiabi reeglistiku eesmärk on välistada igasugune Euroopa Liidu (EL) siseturu kaitset kahjustav ja konkurentsi moonutav abi ettevõtjatele riigi poolt, mis on keelatud. Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid ning siseriiklikul tasandil konkurentsiseaduse riigiabi peatükk (6. ptk). Vastavalt ELi toimimise lepingu artikkel 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokku sobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Otsustamisel, kas tegemist on riigiabiga, tuleb toetusmeedet hinnata viie kriteeriumi alusel: 11  1) abi antakse riigi, linna või valla vahenditest; 2) abi antakse ettevõtjale; 3) abimeetmel on valikuline iseloom; 4) abimeede annab abi saajale majandusliku eelise; 5) abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Üksnes juhul, kui abi vastab kõigile kriteeriumile, on tegemist riigiabiga. Käesoleval juhul on tegevuste elluviija ehk toetuse saaja Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur (HAKA), mis on Haridus- ja Noorteameti koosseisus iseseisvaid avalikke ülesandeid täitev struktuuriüksus. Toetuse andmisega toetatakse HAKA haldusülesannete täitmist. HAKA põhiülesanded on reguleeritud Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri 16. juuni 2020. a määruse nr 19 „Haridus- ja Noorteameti põhimäärus“ § 23 lõikes 3. Alategevuse 2.2. puhul on partnerina tegevuse elluviijateks (toetuse saajad) lisaks HAKAle ka Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool. Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool on avalik-õiguslikud juriidilised isikud, kes on loodud seaduse alusel avalike ülesannete täitmiseks. Vaatamata asjaolule, et tegemist on avalik-õiguslike juriidiliste isikutega, võib ka sellisel juhul pidada vastava isiku tegevust majandustegevuseks, kui tegevusi võib liidu õiguse mõttes kvalifitseerida majandustegevuseks. Majandustegevus on mis tahes tegevus, mis seisneb kaupade ja teenuste pakkumises turul. Käesoleval juhul töötatakse tegevuse raames õppeasutuste tarbeks välja ja viiakse õppeasutustes läbi arendusprogramme. Tegevuse eesmärgiks on pakkuda õppeasutustele arengutuge. Tegemist ei ole majandustegevusega toetamisega ega anta toetust ettevõtjale. Alategevuse 2.3. puhul on partnerina tegevuse elluviijaks Haridus- ja Teadusministeerium, mis on valitsusasutus ja mis täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid oma valitsemisalas ning mis ei vii läbi majandustegevust. Alategevuse 2.3. raames luuakse digilahendus nii õppeasutustele kui ka pidajatele, toetamaks õppeasutuse juhtimiskvaliteeti, mis omakorda toetab kvaliteedi edenemist Eesti üldhariduslikes õppeasutustes. Vastavalt ELi toimimise lepingu artikkel 107 lõikele 1 ei ole käesoleval juhul tegemist riigiabi andmisega, kuna tegemist ei ole majandustegevuse toetamisega. Punktis 3 kirjeldatakse tulemusi. Alategevuse 1 tulemusel luuakse ja rakendatakse õppeasutuste kvaliteedi seiresüsteem, kvaliteedi hindamise metoodika, sh hindamiskriteeriumid. Tegevusse kaasatakse õppeasutuste juhte, õpetajaid, tugispetsialiste, pidajaid ja teadlasi ning haridusametnikke, kindlustamaks konsensuslik arusaam üldhariduse kvaliteedist ja selle edendamisest, sh hindamisest. Hindamiskriteeriumite väljatöötamisel jälgitakse, et juhtimisel, õpetamisel ja õpikeskkonna loomisel oleks kujundatud kõikide õpilaste arenguks võrdsed võimalused. Selleks, et olla kindel, kas väljatöötatud metoodika on reaalselt rakendatav, kõikidele arusaadav ja täidaks oma eesmärki, katsetatakse metoodikat õppeasutustes. Seejuures kaasatakse hindamisprotsessi teisi osapooli – pidajaid, hindamiseksperte ja mentoreid – vastavalt hindamismetoodikas kirjeldatud rollile. Vastava tegevuse spetsiifiliseks näitajaks on 12 välja töötatud üldhariduse kvaliteedikriteeriumid ja kvaliteedihindamise metoodika, mis täna üldhariduses puuduvad. Teiseks näitajaks on erineva omandivormiga õppeasutuste arv, kus katsetatakse kvaliteedihindamise metoodika toimivust. Sihttasemeks 2029. aastal on katsetamine läbi viia vähemalt 35s õppeasutuses. Alategevuse 2 tulemusel on arendusprogrammi valitud õppeasutuste arengut toetatud ning nende tulemuslikkus on paranenud. Loodud on rohkem kui kaks mudelit, millega on toetatud õppeasutusi, kus on tajutud arenguvajadust või kus ollakse raskustes õigusaktides sätestatud ülesannete täitmisega. Programmi läbinud õppeasutustes on paranenud õppija õppimist, motivatsiooni ja heaolu ning õpetajate heaolu ja professionaalset arengut kirjeldavad tulemus- ja tegevusnäitajad. Tegevuse 2 spetsiifiliseks näitajaks on arendusprogrammides osalenud õppeasutuste arv, mis on vähemalt 50. Arendusprogrammides osalevate õppeasutuste arv võib kujuneda suuremaks juhul, kui mõne õppeasutuse puhul peaks mõju avaldumiseks ja kinnistumiseks piisama lühemast kui 3-aastasest programmist. Arvestades partnerülikoolide jõudlust pakkuda järjepidevat tuge õppeasutustele, samuti mentorite töökoormust, õppeasutuse arendusprogrammi kolmeaastast kestust ja tegevuse abikõlblikkuse perioodi, ühineb igal õppeaastal (alates 2022. aasta sügisest) arendusprogrammiga kümme õppeasutust. Alategevuse 3 tulemusel on loodud kasutajatele ligipääsetav ja nende poolt kasutajasõbralikuks hinnatud digilahendus õppeasutustele ja pidajatele kvaliteedi edendamiseks, samuti on loodud juhendid digilahenduse kasutamiseks. Kolme alategevuse ülese mõju näitajaks on õppijate baasvajaduste (õppija autonoomia, seotus ja enesetõhusus) rahuldatuse määr, mille algtase 2021. aastal oli 3.35, mis on võetud ka näitaja algtasemeks (2022. a andmed ei ole antud TATi koostamise ajal veel avaldatud). Aluseks võetakse autonoomia, seotuse ja enesetõhususe näitajad nende 100 õppeasutuse puhul, kus need näitajad on Eesti kõige madalamad, näitaja arvutatakse riiklike rahuoluküsitluste andmete põhjal. Sihttasemena on näitaja väärtuseks seatud 2029. aastaks vähemalt 3.5. Kõigi kolme punktides 2.1.−2.3. kirjeldatud alategevuse puhul ei ole tegemist majandustegevuse toetamisega ega anta toetust ettevõtjale. Punktis 4 nimetatakse tegevuse rakendusasutus ja rakendusüksus. Rakendusasutuseks on Haridus- ja Teadusministeerium ja rakendusüksuse ülesandeid täidab Riigi Tugiteenuste Keskuse. Punktis 5 käsitletakse elluviijat ja partnereid. Toetuse elluviijaks on Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur, mis kuulub iseseisvaid ülesandeid täitva struktuuriüksusena Harno alla. Harno põhimäärusest tulenevalt on HAKAl kohustus viia läbi hariduse valdkonna hindamise ja kvaliteedi alast koolitustegevust ja nõustamist ning kvaliteedi alaseid arendusprojekte ning piloothindamisi. HAKAl on pikaajalised kogemused kõrg- ja kutsehariduse kvaliteedi edendamisel. Kutseõppe kvaliteedi hindamise eesmärk langeb kokku üldhariduse kvaliteedi hindamise eesmärgiga – tegemist on kujundava hindamisega, mille käigus antakse kutseõppeasutustele tagasisidet, toetudes asutuse eneseanalüüsile. HAKA kuulub Euroopa kvaliteediagentuuride assotsiatsiooni 13 ENQA (European Association for Quality Assurance in Higher Education) ja Euroopa kvaliteediagentuuride registrisse EQAR. Agentuuril on 2019. aastal välja töötatud “EKKA Kvaliteediraamat13”, kus on ülevaade agentuuri töökorralduse alustest, mh personalist ja ressurssidest. Üldhariduse valdkonnas on HAKA koostöös Tallinna Ülikooli ning HTMga välja töötanud ja rakendanud käesoleval õppeaastal koolide arendusprojekti, mille käigus toetatakse koole probleemide väljaselgitamisel ja väljakutsetega hakkamasaamisel. Haridus- ja teadusministeeriumi juhtkonnas on leidnud heakskiitu otsus lisada HAKA põhimäärusesse kaks uut põhiülesanne – üldhariduse ja täienduskoolituse kvaliteedi hindamine ja vastavate kordade väljatöötamine. Otsus on seletuskirja koostamise hetkel menetlemisel. HAKA kogemuste pagas hariduse kvaliteedi edendamisel võimaldab sujuvalt alustada üldhariduse kvaliteedi edendamisega. Elluviijale on toetuse alategevuse 2 partneriteks Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool. Tegemist on ülikoolidega, kus on võimalik õppida õpetajate esmakoolituse õppekavadel ja kuhu on koondunud põhiosa nii õpetajate kui koolijuhtide täiendusõppest ning kus on välja töötatud konkreetseid täienduskoolituse pakette nüüdisaegse õpikäsituse toetamiseks ja sellealaseks arendustööks õppeasutuses. Õpetaja- ja haridusjuhtide koolituse kvaliteedi aspektist on väga oluline, et ülikoolidel oleks kogemus erinevat tüüpi õppeasutustega, sh nendega, kus ollakse raskustes riigi tasandil sätestatud ülesannete täitmisega. Vastav kogemus aitaks ülikoolidel tulevikus paremini sihistada ka esma- ning täienduskoolitust. Tallinna Ülikool on ellu kutsunud „Tulevikukooli“ programmi, kus osalevad koolid ühe õppeaasta vältel, saades regulaarset ülikooli konsultandi nõustamist muutuse elluviimiseks; korraldatakse igakuised seminarid tõenduspõhise muutuste juhtimise oskuste arendamiseks; viiakse läbi kooli muutusest lähtuv ja muutust toetav koolitusseminar kogu kooliperele ning koostatakse koolikultuuri küsitlustulemuste raport. „Tulevikukooli“ arendusprogramm käivitus projekti „Haridusuuenduse kompetentsikeskuse arendamine Tallinna Ülikoolis“ raames aastal 2017 ning on kuni siiani pakkunud koolidele võimalust teaduspõhiselt oma arengut juhtida ja saada ka Tallinna Ülikooli teadlastelt selleks tuge. HTMi COVID-19 väljumise plaani ühe tegevusena viidi ellu koolide arendusprojekt, milles kohandati “Tulevikukooli” lähenemist kuuele koolidele, kes tunnetasid muutuste vajadust. Antud juhtprojekti läbiviimisel saadud kogemusi on kavas kasutada TATi teise tegevuse väljatöötamisel ja elluviimisel. Tallinna Ülikool on välja töötanud ka Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel õppeasutuse sisehindamise juhendi. Tartu Ülikool on samuti nüüdisaegse õpikäsituse toetamiseks välja töötanud mitmeid toetustegevusi: haridusasutustel on olnud võimalik vastavalt enda prioriteetidele valida erinevaid tõenduspõhiseid sekkumisi ja nende põhjal välja arendatud teenusepakette muutuste saavutamiseks. Valminud on nüüdisaegse õpikäsituse mudelil põhinev kooli sisehindamisvahend. Testitud on muutuste juhtimise mudeli CBAM (Concerns-Based Adoption Model − muredel põhinev muutustega kohanemise mudel) sobivust. Sünteesitud mudelit on kasutatud sisendina muutustega kohanemise faaside küsimustiku parendamisse. Valminud on haridusasutuste teemapõhise koostöö võrgustikukompassi prototüüp, mille alusel on võimalik 13 EKKA Kvaliteediraamat https://ekka.edu.ee/wp-content/uploads/EKKA_kvaliteediraamat_2019.pdf 14 disainida vastav veebirakendus, samuti on LTT ja üldhariduse ning kunstide/disaini valdkonnas kootsimis- ja nõustamisteenuste paketi prototüüp. Tartu Ülikooli Eetikakeskus on HTMi riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009–2013" ja selle jätkuprogrammi 2021–2026 raames loonud koolide ja lasteaedade tunnustusprogrammi. Tunnustusprogrammid toetavad koolide ja lasteaedade väärtusarenduse tegevust ning arendavad haridusasutuste eneseanalüüsioskusi. Õppeasutuste tunnustusprogrammi kesksed tegevused on õppeasutuse eneseanalüüs lähtuvalt Eetikakeskuse poolt välja töötatud ”hea kooli” või ”hea lasteaia” mudelist ning eneseanalüüsidele antav tagasiside. Kolmanda tegevuse puhul on elluviija partneriks HTM, täpsemalt tehnoloogia juhtimise osakond. HTMi tehnoloogia juhtimise osakonna põhiülesanded on ministeeriumi ja valitsemisala valdkondade ning ministeeriumi haldusala haridusvaldkonna infosüsteemide ja andmekogude tõhusa ja jätkusuutliku arendamise ja toimimise juhtimine ning nende turvalisuse ja töökindluse tagamine. Osakond vastutab ka Haridusstatistika platvormi Haridussilm arendamise, hoolduse ning halduse korraldamise eest. Tehnoloogia juhtimise osakond vastutab digilahenduste ja e-teenuste arendamise eest, et tagada haridusandmete leitavus, kvaliteet, ligipääsetavus ja kasutamine nii riigi kui ka õppeasutuse tasandi otsustusprotsessides. Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 kohaselt on Eesti haridussüsteemi üheks kitsaskohaks infosüsteemide ebapiisav kasutusmugavus ja koosvõime, mis ei vasta ootustele ega toeta õppe andmepõhisust. HTMi tehnoloogia juhtimise osakonna kaasamine partnerina on seega äärmiselt oluline, et toetada andmepõhisteks otsustamiseks vajaliku võimekuse väljaarendamist. Tegevuse elluviimine partneri rollis annab sisendi ka teiste samadele sihtrühmadele suunatud e-teenuste planeerimisse, aitab saavutada tegevuste efektiivsust ja lihtsustab e-teenuste haldust ja hooldust, aitab vältida erinevate digilahenduste killustatust ja konsolideerida vastavad e-teenused ühtse statistika- ja analüütika platvormile (Haridussilm). Tegevuse elluviimine aitab siduda andmed, sh lähteandmed, andmeanalüüsi tõenduspõhiste juhtimispraktikatega ning kindlustada pidajale terviklik vaade nii haridus- kui ka noortevaldkonnast. Samuti tagab HTMi partnerina kaasamine alategevuse jätkusuutlikkuse pärast tegevuse lõppu, mil vastutus teema osas jääb jätkuvalt HTMile. Partner lähtub alategevuste elluviimisel riigihangete seadusest. Alategevuse 3 partneriks on HTM. Valiku aluseks on asjaolu, et HTMi on koondunud oskusteave haridusstatistikast, andmete tootmine ja haridusvaldkonna, sh üldhariduse digilahenduste ning e-teenuste arendamine ja hooldus. Asutus tegeleb haridusvaldkonna andmehalduse korraldusega. Vähemtähtis ei ole kasutajapoolne vaade. Nii õppeasutuse juhil kui pidajal on mugavam ja ajasäästlikum kasutada üht platvormi andmete seiramiseks, töötlemiseks ja juhtimisotsuste tegemiseks. Partneri kohustus on tagada pidajale haridus- ja noorsootöö teenuste hindamisel kooskõlas olev digilahendus. Punkt 6 kirjeldab tegevuste sihtrühmi ja juhtimist. Üldhariduse kvaliteedi arendamisega seotud tegevuste ellu rakendamisel on põhiline roll õppeasutusel ja tema liikmeskonnal. Pidajal on oluline ülesanne, loomaks keskkond ja tingimused, mis õppeasutust toetavad ning tema rolli täitmisel abistavad. Seetõttu on oluline toetada mõlemaid osapooli nende ülesannete võtmisel ja kandmisel. 15 Esimese ja teise alategevuse sihtrühmaks on õpetajad, tugispetsialistid, juhid jt õppeasutuste meeskondade liikmed, õppurid ning õppeasutuste pidajad, alategevuse 1 juurde lisanduvad ka poliitika kujundajad. Kolmanda alategevuse sihtrühmaks on õppeasutuste meeskondade liikmed ning õppeasutuste pidajad. Õppeasutusena peetakse silmas alus- põhi- või üldkeskhariduse omandamist võimaldavat lasteasutust või kooli. Õppeasutuse meeskonna alla kuuluvad nii juhtkonna liikmed, õpetajad, tugispetsialistid ja teised töötajad, sh tugipersonal. Õppeasutuse pidajaks on antud meetme kontekstis eelkõige kohalik omavalitsus, aga ka riik, õppeasutuse pidaja rolli täitev ettevõte või mittetulundusühing. Punktis 7 sätestatakse tegevuste abikõlblikkuse periood. Tegevused on abikõlblikud alates 1.04.2022 ja peavad olema ellu viidud hiljemalt 31.08.2029. Punktis 8 sätestatakse tegevuste eelarve. Tegevuste kogumaksumus on 7 142 857 eurot, millest EL toetuse osakaal on 70% ehk 5 000 000 eurot. Riikliku kaasfinantseeringu osakaal on kuni 30% ehk 2 142 857 eurot. Alategevus 1 puhul moodustavad 1 109 046 eurot projekti ellu viivate HAKA töötajate personalikulud (seisuga 31.12.2022 kokku koormus 4,5) ning kolme alategevuse arendustöörühmade liikmete/ekspertide töötasud, kes ei ole HAKA töötajad. 738 372 eurot on kavandatud kvaliteedihindamist läbi viivate ekspertide ning õppeasutuste ja kohalike omavalitsuste eneseanalüüsi toetavate mentorite tööjõukuludeks. Projekti üldjuhtimiseks on koguperioodiks kavandatud 343 557 eurot otseseid personalikulusid. Partneritele eraldatava toetuse maht on alategevuse kaks puhul 3 108 090 eurot ning alategevusel kolm 1 113 128 eurot. Alategevus kahe puhul rakendatakse ühikuhinda. Alategevuse 3 puhul toimub rahastamine IT hankelepingu alusel. Iga-aastased tegevuskavad ning eelarve kinnitab haridus- ja teadusminister. Punktis 9 tuuakse välja tegevuste abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud. Alategevuses 1 "Üldhariduse kvaliteedisüsteemi arendamine" on abikõlblikud kulud seotud kvaliteedisüsteemi väljatöötamise ja rakendamisega. Selle alla kuuluvad elluviija otsesed arendustegevustega ja kvaliteedihindamiste läbiviimisega seotud personalikulud, kõikide alategevustega seotud arendustöörühmade ja tööga seotud tööjõukulud (lepingulised eksperdid) ja lähetuskulud, samuti õppeasutustele ja kohalikele omavalitsustele tuge pakkuvate mentorite töötasud ning kvaliteedihindamisi läbi viivate ekspertide töötasud võlaõiguslike lepingute alusel. Abikõlblikud on ka alategevustega seotud uuringute, analüüside ja küsitluste kavandamise ja läbiviimisega seotud kulud, millest osa moodustavad otsesed personalikulud, kuid osaliselt viiakse alategevuses 1 läbi ka uuringu hankeid. Alategevuse 1 all on koolitusena käsitletavad arendustöörühma liikmete, mentorite, hindajate ja elluviijate oskusteabe, sh rahvusvahelise oskusteabe hankimine üldhariduse kvaliteedialastelt konverentsidelt, seminaridelt ja/või õppevisiitidelt. Alategevuse 1 raames on kavandatud mitmeid üldhariduse kvaliteeti käsitlevad ja koolituse eesmärki täitvad üritused, nagu näiteks teabepäevad, arutelukoosolekud, infoseminarid ja konverentsid, mis toimuvad vastavalt tegevuskavadele ning lähtuvad kvaliteedihindamise süsteemi arendusvajadustest. Seega on abikõlblikud ka kõik ürituste korraldamisega seotud kulud (koosolekute korraldamis- ja osalemiskulud, sh tõlkimise, ruumide ja tehnika rendi kulud ning üritustele ligipääsetavuse tagamisega seotud kulud. Alategevuses 1 on olulisel kohal erinevate sidusrühmade teavitamine. Teavitamisega seotud digilahenduste ja 16 trükistega, aga ka mudeli kasutuselevõtuks loodud veebipõhiste juhendmaterjalide (sh videote) koostamise ja avalikustamisega seotud kulud kuuluvad samuti abikõlbliku kulude ala. Alategevus 2 "Arengutugi õppasutustele“ põhineb ühikuhinnal. Ühikuhinna arvestuse aluseks on ühe õppeasutuse arendusprogrammi arenduse ja läbiviimisega seotud kuud aastas. Ühikuhind on ühe õppeasutuse arendusprogrammi ühe kalendriaasta kulu 20 515 eurot. Ühikuhind on tegevuse lõplik kulu, muid kulusid muul viisil tegevuse raames toetusest ei hüvitata. Ühikuhinda makstakse vahemaksetena ehk kaks korda aastas võrdsetes osades (korraga 50% ühikuhinna maksumusest) vastavalt osalevate õppeasutuste arvule. Väljamakse aluseks on ülikooli esitatud sisuaruanne iga osaleva õppeasutuse lõikes, milles on välja toodud arendusprogrammi rakendamise kohustuslikud elemendid (mentorite ja pidajate kaasamine, regulaarne tagasiside ja analüüs, osalevate õppeasutuste tagasiside) ning kokkulepitud indikaatorite vahetulemused. Kui kool on arendusprogrammis osalemise lõpetanud, siis sisuaruannet enam ei koostata ning antud kooli arendusprogramm loetakse lõppenuks ning vahetulemused saavutatuks. Alategevuse 3 "Tõenduspõhist juhtimist toetava digilahenduse väljatöötamine" finantseerimine on toimub IT hanke alusel. Kõik hangitavad digilahendused peavad vastama kehtivatele ligipääsetavuse nõuetele (Euroopa standard EN 301 549 V2.1.2 (2018-08)). Abikõlbmatud on kõik ühendmääruse § 17-s nimetatud kulud. Lisaks on abikõlbmatud hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost ning siseriiklikud lähetuskulud sh ametniku, teenistuja, töö-, töövõtu- või käsunduslepingu alusel projekti heaks teenust osutava või tööd tegeva isiku või projekti tegevuste elluviimisega seotud kolmanda isiku riigisisese lähetamise või liikumisega seotud sõidu- ja majutuskulud tegelike kulude alusel. Projekti heaks töötava personali, sh ametniku, teenistuja, lepingulise töötaja või kolmanda isiku riigisisese lähetamisega tekkivad sõidu- ja majutuskulud on summaliselt väiksed, kuid nõuavad abikõlblikkuse tõendamiseks ja kontrollimiseks suurt hulka dokumente, mis tähendab suurt halduskoormust nii toetuse saajale kui rakendusüksusele ning riski mitteabikõlblike kulude tekkimiseks. Kuluefektiivsuse tagamiseks ning mitteabikõlblike kulude tekkimise riski maandamiseks tegevuse elluviimisel on otstarbekaks hüvitada riigisisese lähetamisega seotud kulud toetuse saajale lihtsustatud viisil 15% ühtse määrana saadavatest projekti kaudsetest kuludest. Toetuse saaja lähtub riigisisese lähetusega seotud kulude hüvitamisel töötajale, sh ametnikule, teenistujale, lepingulisele töötajale või kolmandale isikule piirmääradest, mis on kehtestatud kas siseriiklikult või vastavuses toetust saavale asutusele antud pädevusega. Punktis 10 käsitletakse toetuse maksmise tingimusi ja korda. Toetus makstakse välja tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse §-dele 24-26, § 27 lõike 1 punktile 1 ja lõikele 4 ning § 28 lõigetele 1 ja 3. Kaudsed kulud hüvitatakse 15% ühtse määra alusel arvestatuna otsestest personalikuludest. Tegevuse 2 eest makstakse ühikuhinna alusel. Arendusprogrammide rahastamisel on arvestusühikuks ühe õppeasutuse arendusprogramm, mille ühikuhind aastas on 20 515 eurot. Väljamaksed toimuvad kaks korda aastas võrdsetes osades (korraga 50% ühikuhinna maksumusest). Väljamakse aluseks on ülikooli esitatud sisuaruanne iga osaleva õppeasutuse osas, milles on välja toodud arendusprogrammi rakendamise kohustuslikud elemendid (mentorite ja pidajate kaasamine, regulaarne tagasiside ja analüüs, osalevate õppeasutuste 17 tagasiside) ning kokkulepitud indikaatorite vahetulemused. Ühikuhinna suuruse analüüs ning rakendamise metoodika on koostatud ühendmääruse § 19 alusel. Punktis 11 käsitletakse elluviija ja partnerite kohustusi. Elluviijale kohalduvad kõik ühendmääruse§ 43 alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused, lisaks on elluviija kohustatud ellu viima tegevused vastavalt tegevuskavale ja eelarvele ning koostama vahearuanded ja lõpparuande. Elluviija kaasab tegevuskava väljatöötamisse HTMist antud toetuse meetmehoidja või tema poolt määratud asendaja, esitab rakendusüksusele registri kaudu rakendusüksuse kehtestatud vormil järgneva aasta tegevusplaani toetatava tegevuse elluviimiseks hiljemalt 1. detsembriks. Punktis 12 käsitletakse TATi elluviimise aruandlust. Elluviija esitab rakendusüksusele registri kaudu rakendusüksuse kehtestatud vormil toetatava tegevuse elluviimise edenemise vahearuandeid hiljemalt 20. jaanuariks ja 15. augustiks. Kui viga registri töös takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise tähtajaks esimene tööpäev peale vea kõrvaldamist, sellisel juhul rakendusüksus teavitab elluviijat registri töö taastumisest. Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 1. punktis 3 loetletud näitajate täitmine koos sisuliste selgitustega näitaja ala- või ületäitmise kohta; 2. ülevaade tegevuste elluviimisest; 3. ülevaade esinenud probleemidest ja ettevõetud abinõudest; 4. hinnang ellu viidud tegevuste tulemuslikkusele. Elluviija esitab rakendusüksusele registri kaudu rakendusüksuse kehtestatud vormil toetatava tegevuse elluviimise lõpparuande 45 päeva jooksul alates abikõlblikkuse perioodi lõppemisest 31.08.2029. Kui viga registri töös takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse esitamise tähtajaks esimene tööpäev peale vea kõrvaldamist, sellisel juhul rakendusüksus teavitab elluviijat registri töö taastumisest Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. Juhul kui vahe- või lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. Puuduste esinemisel vahe- või lõpparuandes annab rakendusüksus elluviijale vähemalt 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. Punktis 13 käsitletakse finantskorrektsiooni tegemise aluseid ja korda. Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt ÜSSi §-dele 28−30 ja ühendmääruse §-dele 37−39. Punktis 14 käsitletakse vaiete menetlemist. Vaidemenetlus viiakse läbi vastavalt ÜSSi §-dele 31 ja 32. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusega Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 4. Käskkirja mõjud 18 Toetuse andmise tulemusena on suurenenud tõenduspõhise ning õppija arengut toetava kvaliteedijuhtimise võimekus nii üldhariduslikes õppeasutustes kui nende pidajate juures, mille tagajärjel suureneb õppijakesksus õppeasutuses, mis omakorda tõstab õpilaste põhivajaduste rahuldamist, suurendab nende rahulolu ja mõjutab positiivselt nende akadeemilisi tulemusi. Senisest enam pööratakse tähelepanu iga õppuri vajaduste või eripära arvestamisele, olgu need vajadused tingitud kas tema sotsiaalmajanduslikust taustast, soost, rahvusest, erivajadusest või immigrandi staatusest. Loodava digitöölaua kasutajatele on tulemuslikumaks juhtimiseks kindlustatud ajasäästlikum ja kasutajasõbralikum andmete koondumise keskkond ja neile on loodud võimalus oma eesmärkidest lähtuvalt andmeid analüüsida ning aruandeid koostada. Õppeasutuse hindamissüsteemi loomine aitab leida tuge vajavad õppeasutused. Esmakordselt on rakendatud süsteemne ja mõjus tugi õppeasutustele, kus vajatakse abi väljakutsetega toime tulemiseks, mis omakorda mõjutab nende õppeasutuste õpilaste õpitulemusi ja rahulolu ning pikemas perspektiivis paremat toimetulekut elus. 5. Käskkirja kehtivus Käskkiri hakkab kehtima üldises korras. Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt 1. aprillist 2022. a. Tagasiulatuv rakendamine on vajalik seetõttu, et alategevuse 2 raames elluviidavad arendusprogrammid järgivad õppeaasta loogikat. Selleks, et septembris 2022 saaksid alustada esimesed 10 õppeasutust, on vaja teha eeltööd enne suvevaheaega. Eeltöödega on osaliselt juba alustatud: ülikoolidega on peetud läbirääkimisi arendusprogrammide elluviimise ja õppeasutuste valiku põhimõtete teemal. 6. mail tulid kokku Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool, HTM ja elluviija, et jagada erinevaid lähenemisviise ja tutvustada metoodikaid, mida arendusprogrammide rakendamisel arvestada. Juhul kui käskkirja rakendumine peaks edasi lükkuma, satub ohtu ka programmi tulemusnäitaja täitmine (arendusprogrammi on läbinud vähemalt 50 õppeasutust). 6. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning arvamuse avaldamiseks Haridus- ja Noorteametile, Riigi Tugiteenuste Keskusele, Eesti Koolijuhtide Ühendusele, Tallinna Ülikoolile ja Tartu Ülikoolile. Ülle Matsin üldhariduspoliitika osakonna juhataja 19  EELNÕU 21.07.2022 MINISTRI KÄSKKIRI [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tõenduspõhise ja õppija arengut toetava kvaliteedijuhtimise edendamine üldhariduses“ elluviimiseks Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel: 1. Kehtestan toetuse andmise tingimused Haridus- ja noorteprogrammi meetme 21.4.8.2 „Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitus ja -keskkonnad“ tegevuse „Õppekava ja koolikorralduse arendustegevused“ elluviimiseks (lisatud). 2. Määran Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri käskkirja punktis 1 nimetatud tegevust ellu viima. 3. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas minister  Lisa KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tõenduspõhise ja õppija arengut toetava kvaliteedijuhtimise edendamine üldhariduses“ elluviimiseks“ Tegevuse „Tõenduspõhise ja õppija arengut toetava kvaliteedijuhtimise edendamine üldhariduses“ elluviimiseks toetuse andmine Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 (edaspidi ÜSS) alusel. 1. Reguleerimisala Käskkirjaga korraldatakse Haridus- ja noorteprogrammi meetme 21.4.8.2 „Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitus ja -keskkonnad" tegevuse “Õppekava ja koolikorralduse arendustegevused” elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ning korda. Meetme rahastamisega Euroopa Regionaalarengu fondist aidatakse kaasa Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 poliitikaeesmärgi “Sotsiaalsem Eesti” erieesmärgi (d)(ii) “Hariduse, koolituse ja elukestva õppe valdkonna kaasavatele ja kvaliteetsetele teenustele võrdse juurdepääsu parandamine, arendades juurdepääsetavat taristut, sealhulgas tugevdades vastupidavust seoses kaug- ja e-õppe ning - koolitusega" saavutamisele. Tegevusega panustatakse Eesti 2035 strateegilisse sihti „Arukas, tegus ja tervist hoidev inimene“ ja „Haridusvaldkonna arengukava 2021−2035“ eesmärkide saavutamisse. Toetatavad tegevused aitavad edendada soolist võrdõiguslikkust ja eri rahvusest ning erivajadustega õpilaste võrdseid võimalusi ja panustavad Eesti 2035 näitajatesse „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“ ja „Ligipääsetavuse näitaja“. 1.1. Toetuse andmise eesmärk ja tulemused 1.1.1. Toetuse andmise eesmärk on tõsta kvaliteedi edendamise kultuuri, sh tõenduspõhise juhtimise kultuuri üldhariduslikes õppeasutustes ja kohalikes omavalitsustes, toetamaks kvaliteetse, kaasava ja kestliku hariduse kättesaadavust kõikidele õpilastele, sõltumata nende soost, vanusest, rahvusest, erivajadusest, sotsiaalmajanduslikust olukorrast või elukohast. 1.1.2. Toetuse andmise tulemusena on suurenenud tõenduspõhise ning õppija arengut toetava kvaliteedijuhtimise võimekus nii üldhariduslikes õppeasutustes kui nende pidajate juures. Muutus toimub tänu laiapõhjalisele kokkuleppele üldhariduse kvaliteedikriteeriumite ja nende hindamise põhimõtete osas, õppeasutustele tuge pakkuvatele arendusprogrammidele ning õppeasutuse ja pidaja vajadusi arvestavale ning 1  2 andmeid lõimivale digitöölauale, mille abil on muuhulgas võimalik määratleda õppeasutuse kitsaskohad. 1.1.3. Kavandatud tegevused toetavad üldhariduse ja noortevaldkonna sidusust nii kohalikul kui ka riiklikul tasandil, tõenduspõhist juhtimist ja lihtsustavad kohalike omavalitsuste tööd, mille läbi tõuseb nii üldhariduse kui ka noorsootöö kvaliteet. 1.2. Mõisted 1) Üldharidus − alus-, põhi- ja (üld)keskharidus. 2) Õppur – õppeasutuses alus-, põhi- ja (üld)keskharidust omandav isik. 3) Õppeasutus – alus- põhi- või üldkeskhariduse omandamist võimaldav lasteasutus või kool. 4) Arendusprogramm – tegevuste kogum, mis on suunatud koolidele, kellel on väljakutseid õppijakeskse koolikultuuri rakendamisel. Koolid valitakse programmi välja töötatud kriteeriumite järgi. Programmis pakutav pikaajaline arengu tugi hõlmab nii kooli meeskondade individuaalset nõustamist kui koolitusi meeskondadele. 5) Kvaliteet – kvaliteet on määr, mille tunnuste kogum täidab haridusvaldkonnas kokkulepitud nõudeid nii õpilaste, õppeasutuse personali ja juhtide kui ka pidajate ja ühiskonna vaates. Kvaliteedi kindlustamist mõistame kui „pidevat täiustumist“, mille aluseks on organisatsiooni soov vastata oma igapäevase tegevuse ja selle tulemustega nii sisemiste kui väliste huvipoolte vajadustele ja ootustele, mis on ajas muutuvad. 6) Kvaliteedikriteeriumid – sisendi, väljundi, protsessi või selle osade omadused, mille alusel on võimalik hinnata, mil määral tegevuste või tulemuste kvaliteet vastab nõuetele, mis lähtuvad erinevate osapoolte kokkulepitud ootustest, sh strateegilistest eesmärkidest ja õigusaktidest. 7) Kvaliteedi hindamise mudel − standardite, kvaliteedikriteeriumite ja kvaliteedihindamise tegevuste süsteemne kogum, mis toetab organisatsioonis kvaliteedikultuuri kujunemist ja arengut. Sisehindamine (sh eneseanalüüs) ning väliste hindamisekspertide tagasiside aitab välja selgitada organisatsiooni tugevused ja nõrkused ning toetada pidevale parendamisele ning õppimisele suunatud kvaliteedikultuuri arengut. Kvaliteedihindamine on antud käskkirja kontekstis kujundav hindamine, mille eesmärk on anda tagasisidet ning selgitada välja arengutoe vajadus. 8) Sisehindamine − sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada õpilaste arengut toetavad tingimused ja kooli järjepidev areng. Selleks selgitatakse välja kooli tugevused ning parendusvaldkonnad, millest lähtuvalt koostatakse kooli arengukava. 9) Eneseanalüüs – enesehindamine, mis on osa pidevast parendamise ringist, mida rakendatakse regulaarselt eesmärkide seadmise, planeerimise, tegevuste rakendamise ja parendamise protsessis. Eneseanalüüs ehk enesehindamine on mh aluseks organisatsiooni arengu kavandamisel ja pidevas parendamises ning annab sisendi sisehindamise aruandesse. 10) Pidaja − õppeasutuse pidaja rolli täitev kohaliku omavalitsuse üksus, samuti ka ettevõte, mittetulundusühing või riik. 11) Hindamisekspert/valdkonna ekspert − üldhariduse valdkonna tippekspert, kellel on tõendatud teadmised kvaliteedisüsteemi põhialustest, üldharidust reguleerivatest  3 õigusaktidest ning kellel on motivatsioon panustada teise organisatsiooni arengut toetavasse tagasisidestamisesse ja kvaliteedisüsteemi arendamisesse. 12) Mentor − üldhariduse valdkonna tippekspert, kelle on meeskonna ja/või protsessijuhtimise kogemus ning kellel on oskused ning motivatsioon panustada (teise) õppeasutuse arengutoe pakkumisse. 2. Toetatavad tegevused Tegevus jaotub kolmeks alategevuseks ja need on üle-eestilised – tegevuse tulemusi saavad kasutada Eesti õppeasutused ja nende pidajad. Alategevuste läbiviimisel ei anta riigiabi. Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju. 2.1. Alategevus 1: Üldhariduse kvaliteedisüsteemi arendamine Täiendatakse üldhariduse terviklik kvaliteedi edendamise süsteemi, kujundades osapooltes ühtne arusaam kvaliteetsest üldharidusest ja nende rollidest kvaliteedi kindlustamisel ning edendamisel. Elluviija, kaasates õppeasutusega seotud sisemiste ja väliste huvigruppide esindajaid, akadeemilisi töötajaid ja haridusametnikke: 2.1.1. töötab välja õppeasutuse kvaliteedi hindamise metoodika, sh üldhariduse kvaliteedikriteeriumid õppeasutuse tulemuslikkuse võimalikuks seireks, mis muuhulgas aitab välja selgitada õppeasutuse arengutoe vajaduse. Metoodikas on kesksel kohal usaldusväärsetel andmetel põhinev õppeasutuse eneseanalüüs ja asjatundlik tagasiside sõltumatutelt valdkonna ekspertidelt ning muud kvaliteedihindamise praktikatele asjaomased sekkumislahendused. Metoodikat katsetatakse ja rakendamise toetamiseks koostakse juhendid ning viiakse läbi infoseminarid ja koolitused hindajatele, õppeasutustele ja pidajatele; 2.1.2. analüüsib metoodika rakendamise toimivust ning asjakohasust, viib vajadusel läbi teisi, tegevuse eesmärkidega kattuvaid analüüse ning teeb ettepanekud poliitikakujundajale üldhariduse kvaliteedi hindamise raamistiku kujundamiseks, sh hindamismetoodika ja selle alla kuuluvate hindamiskriteeriumite kasutusele võtuks; 2.1.3. töötab koostöös partneritega välja alategevus 2.2. raames arendusprogrammides osalevate õppeasutuste valiku kriteeriumid, osaleb arendusprogrammide väljatöötamises, seirab arendusprogrammide elluviimist ning osaleb arendusprogrammide mõju hindamises; 2.1.4. kaardistab alategevuse 2.3. puhul õppeasutuste ja pidajate vajadused, annab sisendi digilahenduse väljatöötamiseks, osaleb digilahenduse testimises ja sisuarenduses ning juhendmaterjalide koostamises. Alategevuse sihtrühm: õpetajad, tugispetsialistid, juhid jt õppeasutuste meeskondade liikmed, õppurid ning õppeasutuste pidajad, poliitika kujundajad. 2.2. Alategevus 2: Arengutugi õppeasutustele Luuakse ja rakendatakse arendusprogrammid õppeasutustele, kus vajatakse tuge õppijakeskse koolikultuuri edendamisel ja tõenduspõhise juhtimise elluviimisel. Alategevuses on partneriteks Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool. Partner, kaasates elluviijat ning teisi asjaomaseid osapooli:  4 2.2.1. töötab välja ja rakendab kuni kolmeaastaseid arendusprogramme õppeasutustele, mille raames pakuvad ülikoolid koos mentoritega kompleksset, tõenduspõhist ja õppijakeskse kvaliteedijuhtimise arengut toetavat ja muutuste juhtimisele keskenduvat tuge koolimeeskondadele. Meeskonnad tegelevad programmi jooksul kas tõendite alusel enda valitud või kvaliteedihindamise tulemusena hindamisekspertide poolt soovitatud juurprobleemi(de)le lahenduse otsimise ja rakendamisega. Partner teeb arendusprogrammide ettevalmistamisel ja läbiviimisel igakülgset koostööd õppeasutuste pidajatega. Alategevuse sihtrühm: õpetajad, tugispetsialistid, juhid jt õppeasutuste meeskondade liikmed, õppurid ning õppeasutuste pidajad. 2.3. Alategevus 3: Tõenduspõhist juhtimist toetava digilahenduse väljatöötamine Arendatakse välja ja rakendatakse õppijakeskse koolikultuuri edendamiseks ja tõenduspõhiseks juhtimiseks digilahendus õppeasutustele ja pidajatele. Alategevuse partneriks on Haridus- ja Teadusministeerium. Partner, kaasates elluviijat, sisemiste ja välimiste huvigruppide esindajaid, ülikoole ja haridusametnikke: 2.3.1. arendab välja ja rakendab Statistikaportaali Haridussilm platvormil tõenduspõhist juhtimist toetava digilahenduse, mis koondab õppeasutuste ja pidaja rollispetsiifilisi vajadusi rahuldavad andmed, kvaliteedihindamise protsessis olulised sisehindamist ja eneseanalüüsi võimaldavad e-teenused ning tagab nende koosvõime teiste haridusvaldkonna e-teenustega nii pidaja kui ka kooli tasandil. Alategevuse sihtrühm: õppeasutuste meeskondade liikmed ning õppeasutuste pidajad. 3. Tulemused 3.1. Punktis 2 nimetatud esimese alategevuse „Üldhariduse kvaliteedisüsteemi arendamine“ elluviimise tulemusena on loodud ja katsetatud õppeasutuste kvaliteedi hindamise metoodikat, sh hindamiskriteeriumid ning nende toimimist ja vastavus Eesti Haridusmaastiku ootustele. Teise alategevuse „Arengutugi õppeasutustele“ tulemusena on välja töötatud ja rakendatud arendusprogramme, mille läbimisel on õppeasutustes paranenud õppija õppimist, motivatsiooni ja heaolu kirjeldavad tulemusnäitajad. Kolmanda alategevuse „Tõenduspõhist juhtimist toetava digilahenduse väljatöötamine“ tulemusena on loodud digilahendus õppeasutustele ja pidajatele tõenduspõhiseks kvaliteedijuhtimiseks, mis on nende poolt ka kasutajasõbralikuks hinnatud. 3.2. Punktis 2 nimetatud tegevuste elluviimist ja oodatava(te) tulemus(t)e saavutamist mõõdetakse järgmiste näitajatega (tabel 1). Tabel 1. Alategevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad (punktis 2 nimetatud alategevused).  5 Näitaja Alg- Vahesiht Sihtta Selgitav teave nimetus ja Tase -tase se mõõtühik (2022) (2024) (2029 ) Tulemus- Õppijate 3.35 Ei 3.50 Autonoomia, Meetmete näitaja baas- (2021) kohaldu seotuse ja nimekirja vajaduste enesetõhususe näitajad rahuldatuse näitajad 100 õppe- määr, asutuse puhul, kus õpilaste need näitajad on hinnangu Eesti kõige keskmine madalamad. Näitaja arvutatakse riiklike rahuoluküsitluste õpilaste hinnangute põhjal, mis on antud 5-pallilisel skaalal. Kasutatud on hinnangu keskmist. Siht on saavutada keskmiseks vähemalt 3,5. Väljundi- Tegevustest 0 20 85 Vähemalt 50 näitaja kasu saanud õppeasutust on õppeasutuste läbinud arv arendusprogrammi ja vähemalt 35 õppeasutust on läbinud kvaliteedihindamise metoodika katsetuse. Unikaalsete õppeasutuste arv. TAT Näitaja Õppe- 0 1 1 Juhile, pidajale ja spetsiifilin 1.1. asutuste riigile vajalikud e näitaja - Välja on kvaliteedi- üldharidusliku Tegevus 1 töötatud kriteeriumid õppeasutuse üldharidu ja kvaliteedi- kvaliteedi se hindamise hindamiseks loodud kvaliteed metoodika kriteeriumid ja i- (tükk) vähemalt 1 kriteeriu hindamise mid ja metoodika, mis  6 kvaliteed luuakse koostöös i- juhtide ja pidajate hindamis esindajatega, e kaasates teadlasi. metoodik a TAT Näitaja Katsetused 0 5 35 Vähemalt 35s spetsiifilin 1.2. läbinud õppeasutuses, mis e näitaja - Kvaliteed õppe- paiknevad i- asutuste arv erinevates Tegevus 1 hindamis regioonides ja on e eri tüüpi metoodik katsetatakse ate koostöös pidajaga toimivust metoodikaid, mida on täiustatakse katsetatu vastavalt katsetuste d tulemustele. erinevate s oma- valitsuste s ja eri tüüpi õppe- asutustes TAT Näitaja Arendus- 0 4 50 Arendusprogrammi spetsiifilin 2.1. programmi valitud koolid e näitaja - Arendus- läbinud otsustatakse program koolide arv kokkulepitud Tegevus 2 mis kriteeriumite alusel, osalemin milleks kasutatakse e peamiselt Haridussilmas avalikustatud näitajaid ja arvestatakse kooli osalemise motivatsiooni. Arvestuslikult lisandub igal aastal 10 kooli. TAT Näitaja Loodud digi- 0 - 1 On loodud, toimib spetsiifilin 3.1. lahendus ja vastab kehtivatele e näitaja - Tõendus- (tükk) ligipääsetavuse põhiseks nõuetele. Tegevus 3 juhtimise  7 ks loodud digi- lahendus õppe- asutustel e ja pidajatele 4. Rakendusasutus ja rakendusüksus 4.1. Rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium. 4.2. Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste keskus. 5. Elluviija ja/või partner(id) 5.1. Punktis 2 toodud tegevuse elluviijaks on Haridus- ja Noorteameti koosseisu kuuluv iseseisvaid ülesandeid täitev Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur (HAKA). 5.2. Punktis 2 toodud alategevuse 2.2. partneriteks on Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool. Punktis 2 toodud alategevus 2.3. partneriks on Haridus- ja Teadusministeerium. 6. Sihtrühm 6.1. Sihtrühmaks on õpetajad, tugispetsialistid, juhid jt õppeasutuste meeskondade liikmed ning õppeasutuste pidajad, poliitika kujundajad. 7. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.04.2022−31.08.2029. 8. Tegevuste eelarve ja toetuse määr Tegevuste kogumaksumus on 7 142 857 eurot, mida rahastatakse järgnevalt: Euroopa Regionaalarengu Fondist 5 000 000 eurot (kuni 70% kogumaksumusest) ja riiklik kaasfinantseering 2 142 857 eurot (vähemalt 30% kogumaksumusest). Toetuse määr on 100 %. Tabel 2. Tegevuste eelarve Alategevused Kulu liik Summa Alategevus 1 2 249 437 € Üldhariduse kvaliteedisüsteemi arendus Otsesed personalikulud 1 847 417 € Muud otsesed kulud 402 020 € Alategevus 2 Partnerite kulu 3 108 090 € Arengutugi õppeasutustele ühikuhinna alusel  8 Alategevus 3 Partneri digilahenduse 1 113 127 € Tõenduspõhist juhtimist toetava hanke kulu digilahenduse välja töötamine Horisontaalsed projektijuhtimise kulud Otsesed personalikulud 343 557 € 15% otsestest personalikuludest kaudseteks kuludeks 328 646 € EELARVE KOKKU 7 142 857 € 8.1. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused “ (edaspidi ühendmäärus) §-s 15 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele. 8.2. Abikõlblikud on järgmised punktis 2.1. nimetatud toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud: 8.2.1. otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse §-s 16; 8.2.2. kaudsed kulud 15% otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 21 lõigetele 1 ja 3−6; 8.2.3. tõlketööde, trüki- ja kujundustööde, konverentsiteenuste ja ürituste korraldamise kulud, teavituskulud; 8.2.4. veebipõhiste juhendmaterjalide (sh videote) koostamise, kujundamise ja avalikustamise kulud; 8.2.5. koolituskulud; 8.3. Alategevuse 2.2. kulud on abikõlblikud ühikuhinna alusel. Ühikuhind programmis osaleva õppeasutuse kohta aastas on 20 515 eurot. 8.4. Alategevusega 2.3. on abikõlblikud otseselt digilahenduse hankelepingu alusel tekkivad kulud. 8.5. Abikõlbmatud on kõik ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud. Lisaks loetakse abikõlbmatuteks kuludeks: 8.5.1. hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost; 8.5.2. projekti heaks töötava personali, sh ametniku, teenistuja, töö-, töövõtu- või käsunduslepingu alusel projekti heaks teenust osutava või tööd tegeva isiku või projekti tegevuste elluviimisega seotud kolmanda isiku riigisisese lähetamise või liikumisega seotud sõidu- ja majutuskulud tegelike kulude alusel. 9. Toetuse maksmise tingimused ja kord 9.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt ühendmääruse §-dele 24−26, § 27 lõike 1 punktile 1 ja § 28 lõigetele 1 ja 3. 9.2. Toetus makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1, ühtse määra alusel vastavalt § 28 lõikele 4 ning ühikuhindade alusel vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 1. 9.3. Tegevuse 2.2 eest makstakse toetust ühikuhinna alusel. Ühikuhind on ühe kooli arendusprogrammi kohta 20 515 eurot aastas. Maksed toimuvad kaks korda aastas võrdsetes osades (korraga 50% ühikuhinna maksumusest). Makse aluseks on ülikooli esitatud sisuaruanne iga osaleva kooli osas, milles on välja toodud arendusprogrammi rakendamise kohustuslikud elemendid (mentorite ja pidajate kaasamine, regulaarne  9 tagasiside ja analüüs, osalevate koolide tagasiside) ning kokkulepitud indikaatorite vahetulemused. 10. Elluviija ja partneri kohustused 10.1. Elluviijale kohalduvad ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatud kohustused. Lisaks on elluviija kohustatud: 10.1.1. koostama aastase tegevuskava ja eelarve ning viima vastavalt sellele tegevused ellu; 10.1.2. esitama aruandeid vastavalt punktis 12 sätestatule; 10.1.3. kinnitama toetatavate tegevuste elluviimisega seotud rakendamise korrad. 10.2. Elluviija kaasab aasta tegevuskava koostamisse Haridus- ja Teadusministeeriumi. 10.3. Elluviija sõlmib ülikoolidega partnerluslepingud alategevuse 2 (punkt 2.2.) läbiviimiseks. 10.4. Partner peab täitma ühendmääruse §-s 10 nimetatud kohustusi. 11. Aruandlus 11.1. Elluviija esitab juhtnõukogule ja rakendusasutusele (meetmehoidjale) e-kirja teel ning rakendusüksusele registri kaudu rakendusüksuse kehtestatud vormil toetatavate tegevuste elluviimise aasta vahearuande hiljemalt järgmise aasta 20. jaanuariks ning poolaasta vahearuande 15. augustiks. Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 11.1.1. punktis 3 loetletud näitajate täitmine koos sisuliste selgitustega, sh näitaja ala- või ületäitmise kohta; 11.1.2. ülevaade punktis 2 loetletud tegevuste elluviimisest; 11.1.3. hinnang ellu viidud tegevuste tulemuslikkusele; 11.1.4. ülevaade esinenud probleemidest, riskidest ja ette võetud abinõudest. 11.2. Elluviija esitab juhtnõukogule ja rakendusasutusele e-kirja teel ning rakendusüksusele registri kaudu rakendusüksuse kehtestatud vormil toetatavate tegevuste elluviimise lõpparuande 45 päeva jooksul alates tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Lõpparuandes peab lisaks vahearuandes nõutavale infole olema kajastatud ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust Haridusvaldkonna arengukava 2021−2035 ja Haridus- ja noorteprogrammi eesmärkide ning strateegia „Eesti 2035“ sihtide saavutamisele ja horisontaalsete põhimõtete edendamisele. 11.3. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 11.4. Juhul kui vahe- või lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 11.5. Puuduste esinemisel vahe- või lõpparuandes annab rakendusüksus elluviijale vähemalt 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 12. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt ÜSSi §-dele 28−30 ja ühendmääruse §-dele 37−39.  10 13. Vaiete menetlemine 13.1. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSSi § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3. 13.2. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele vastavalt ÜSSi § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 2. 13.3. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.  Kooskõlastamiseks: 3.08.2022 nr 8-2/22/3244 Rahandusministeerium Sotsiaalministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Eesti Linnade ja Valdade Liit Arvamuse avaldamiseks: Haridus- ja Noorteamet Riigi Tugiteenuste Keskus Eesti Koolijuhtide Ühendus Tallinna Ülikool Tartu Ülikool Haridus ja teadusministri käskkirja eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tõenduspõhise ja õppija arengut toetava kvaliteedijuhtimise edendamine üldhariduses““ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis nimetatud tähtaja jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas Minister Lisad: 1. Eelnõu 2. Lisa 3. Seletuskiri Maie Kitsing 735 0113 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/22-0903 - Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tõenduspõhise ja õppija arengut toetava kvaliteedijuhtimise edendamine üldhariduses" elluviimiseks Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 23.08.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9171dc97-b2a2-4221-8ba6-63ab348a69f4 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9171dc97-b2a2-4221-8ba6-63ab348a69f4?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main