Sotsiaalkaitseministri määrus "Perelepitaja koolitused"

Sotsiaalkaitseministri määruse „Perelepitaja koolitused“ seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrusega kehtestatakse riikliku perelepitusteenuse osutamise käigus lepitusmenetlust läbiviiva perelepitaja koolituste tingimused ja kord, sealhulgas nõuded koolituste sisule ja mahule. Perelepitaja koolitusi korraldab Sotsiaalkindlustusamet vajaduspõhiselt, tagades riiklikele perelepitajatel vajalikud teadmised ja oskused lepitusmenetluse läbiviimiseks. Määrus kehtestatakse riikliku perelepitusteenuse seaduse (RPLS) § 6 lõike 4 alusel. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna nõunik laste ja perede osakonnajuhi ülesannetes Liisa-Lotta Raag (626 9253; [email protected]). Määrus on välja töötatud koos Sotsiaalkindlustusametiga. Mõjude hindamise on teinud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna analüütikud Age Viira (626 9141; [email protected]) ja Mari Sarv ([email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Alice Sündema (626 9271, [email protected]). Määrus on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (626 9320; [email protected]). 1.3. Märkused Määrus on seotud Riigikogus 22.11.2021 vastu võetud riikliku perelepitusteenuse seadusega (438 SE). Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määruse §-s 1 sätestatakse määruse reguleerimisala, mille kohaselt kehtestatakse määrusega riikliku perelepitusteenuse osutamise käigus lepitusmenetlust läbiviiva perelepitaja koolituse ja täienduskoolituse tingimused ja kord ning nõuded koolituste sisule ja mahule. Määruse §-s 2 sätestatakse koolituste täpsustatud sisu ja maht. Lõike 1 kohaselt jaguneb perelepitaja koolitus baaskoolituseks ja laste kaasamise koolituseks. Lõike 2 kohaselt on baaskoolituse maht 160 akadeemilist tundi ning koolitus koosneb seitsmest moodulist ja eksamist. Koolitusele lisandub superviseeritud praktika kümne perega. Baaskoolituse õppekava I moodul Lepituse mõiste, kujunemislugu, lepitusprotsessi ülesehitus, kommunikatsiooniteooria alused. II moodul Konfliktiteooria ja -dünaamika. Perekonna ja paarisuhte kujunemine, konfliktid perekonnas. Lahkumineku tasandid, emotsioonid lahkuminekul.  2 III moodul Lepitaja roll (kehakeel, võim ja vastutus jne). Lepitusprotsessi kujundamine ja tehnikad. Kokkulepete sõlmimine. Perelepituspraktikaga alustamine – kõik osalejad alustavad praktiseerimist perelepitajatena. IV moodul Õigusaktid perelepituses. Perelepitusprotsessi ja -süsteemi mõjutavad õigusaktid ja praktika. Täidetava vanemluskokkuleppe loomine. V moodul Refleksioon. Perelepitaja tööd mõjutavad isikuomadused ja mustrid, tugevad küljed, arengukohad. Emotsioonid perelepituses, emotsioonidega töötamine. Tagasiside andmine perelepitusprotsessis. VI moodul Lapsed ja laste huvide arvestamine perelepituses. Laste arengufaasid ja vanemate lahutuse mõju eri faasides. Laste vajaduste arvestamine vanemate lahkumineku korral. Koostöö teiste spetsialistidega. VII Perelepitaja praktilise ja teoreetilise eksami sooritamine, portfoolio refleksioon ja moodul tagasiside andmine. Lõikes 3 sätestatakse, et laste kaasamise koolituse maht on 40 akadeemilist tundi ning see koosneb üheksast moodulist. Koolituse teoreetiline osa on 22 tundi ja praktiline osa 18 tundi. Laste kaasamise koolituse õppekava I moodul Antakse ülevaade lapse kaasamise sisust ja eesmärkidest. Käsitletakse lapse parimaid huve ja võimalust olla ära kuulatud, kuidas lapse kaasamine perelepituse protsessis välja näeb ja lapse kaasamise vajalikkust. II moodul Tutvustatakse õigusakte, mis reguleerivad laste kaasamist perelepituses. III moodul Antakse ülevaade lapse kaasamisest perelepitusse, tutvustatakse lapse kaasamise eeldusi ja erijuhtusid ning lapse kaasamise etappe. IV moodul Tutvustatakse intervjueerimist toetavaid ja takistavaid tegureid (nt keskkond, erinevad küsimuste liigid), samuti abivahendeid, et hõlbustada lapsega suhtlemist. Selgitatakse lapse korduva ärakuulamise mõju ning luuakse seosed lapse võimaliku sekundaarse ohvristumisega. Selgitatakse kontakti loomise olulisust ning kontakti loomise (sh aktiivse kuulamise) võtteid ja tehnikaid. V moodul Lapse intervjueerija positsioon, isikuomadused ja personaalne areng. Tutvustatakse lapse intervjueerija isikuomadusi ja haridusnõudeid, samuti enesetäiendamisega seonduvat (nt koolitused, praktika, kovisioonid, supervisioonid). VI moodul Partnerite, sh lastekaitsetöötaja ja lastega töötavate spetsialistide roll lapse intervjueerimise korraldamisel. Antakse ülevaade lapsevanema rollist lapse intervjueerimisel. Tutvustatakse teiste spetsialistide rolli lapse intervjueerimise korraldamisel. VII moodul Lapse erivajadustega arvestamine intervjueerimise korraldamisel. Lapse eripärasid arvestavad töömeetodid. VIII Ülevaade rahvusvahelisest praktikast lapse kaasamisel perelepitusse, sh moodul piiriülene lepitus. IX moodul Harjutuste käigus kinnistatakse teoreetilised teadmised laste kaasamisest perelepitusse praktilisteks oskusteks. Lõikes 4 sätestatakse, et perelepitaja koolituse õppekava peab tagama lepitusmenetlust läbiviivale perelepitajale vajaliku ettevalmistuse ning toetama talle seaduses või muus õigusaktis pandud ülesannete täitmist, sealhulgas lapse õiguste ja huvide kaitsmist ning lapse ärakuulamist lepitusmenetluses (vt koolituse õppekavad). Lõikes 5 sätestatakse, et kui perelepitaja töötab perega, kus on esinenud lähisuhtevägivalda (RPLS § 11 lg 1 p 1), peab täienduskoolituse õppekava tagama lepitusmenetlust läbiviivale perelepitajale vajaliku ettevalmistuse tööks lähisuhtevägivalla ohvriga ning andma põhjaliku ülevaate lähisuhtevägivalla olemusest, sealhulgas vägivallatseja olemusest, samuti lapse huvide ja heaolu tagamisest lepitusmenetluse läbiviimisel. Täienduskoolituse maht on 60 akadeemilist  3 tundi ning see koosneb kuuest moodulist. Koolituse teoreetiline osa on 22 akadeemilist tundi ja praktiline osa 18 akadeemilist tundi. Lähisuhtevägivalla ohvriga töötamise õppekava I moodul Vägivalla mõiste ja vormid: - lähisuhtevägivalla (LSV) mõiste; - LSV liigid; - Eesti LSV statistiline ülevaade. II moodul Lähisuhtevägivalda käsitlevad õigusaktid: - rahvusvaheline õigus; - kriminaal- ja tsiviilkohtumenetlus LSV juhtumites; - lähenemiskeeld. III moodul Vägivallatseja olemus: - vägivallatseja psühholoogia; - vägivalla traditsioonilised ja kultuurilised eripärad; - vägivallatsejat iseloomustavad märgid; - vägivallatseja perekonna erinevates rollides; - LSV tekkemehhanismid ja eskaleerumise põhjused. IV moodul Lähisuhtevägivalla ohver: - ohvri olemus, käitumine ja psühholoogia; - märgid, mis viitavad LSV esinemisele perekonnas; - LSV mõju ohvri elule ja tervisele; - vägivaldses suhtes püsimise põhjused. V moodul Laps lähisuhtevägivalla keskel: - lapse arengu etapid; - lapse arenguhäired ja nende võimalikud põhjused; - LSV mõju lapse arengule; - laps LSV ohvri ja tunnistajana; - laps manipuleerimisobjektina; - vanemast võõrandamine ja selle tagajärjed; - tugivõrgustiku olulisus vägivalda kogenud lapsele. VI moodul Koostöövõrgustiku olulisus ja spetsialistide rollid: - riiklikud teenused peredele, kus esineb LSV; - võrgustikutöö võimalused LSV juhtumite puhul; - perelepitaja roll võrgustikutöös. VII moodul Perelepituse eripärad lähisuhtevägivalla juhtumites: - erijuhtumite mudeldus ja tööjuhend LSV esinemise korral perelepituses; - perelepitaja kontakti loomise võtted; - klientide käitumise hindamine, sh võimaliku ohu märkamine ja vajaduse korral abimeetmete rakendamine; - kaaslepitus; - turvalisus perelepituse protsessis. Lõikes 6 sätestatakse, et kui perelepitaja töötab perega, kus lepitusosaline/lepitusosalised on intellektipuudega või psüühikahäirega (RPLS § 11 lg 1 p 3), peab täienduskoolituse õppekava tagama lepitusmenetlust läbiviivale perelepitajale vajaliku ettevalmistuse tööks psüühilise erivajadusega inimesega ning andma ülevaate levinumatest psüühikahäiretest, sealhulgas psüühikahäire ja intellektipuudega vanema peamistest probleemidest perelepituses, samuti erinevatest tehnikatest lepitusmenetluse läbiviimisel. Täienduskoolituse maht on 60 akadeemilist tundi ning see koosneb viiest moodulist. Koolituse teoreetiline osa on 22 akadeemilist tundi ja praktiline osa 18 akadeemilist tundi. Psüühilise erivajadusega inimesega töötamise õppekava  4 I moodul Psüühikahäire ja intellektipuue: müüdid ja eelarvamused. Psüühikahäire ja intellektipuude peamised põhjused. II moodul Lühiülevaade levinumatest psüühikahäiretest: meeleoluhäired (depressioon ja bipolaarne häire), aktiivsus- ja tähelepanuhäire, psühhootilised häired, autismispektri häired. Kuidas neid ära tunda, millised on piirangud ja ressursid. III moodul Psüühikahäire ja intellektipuudega vanema peamised probleemid perelepituse kontekstis. Psüühikahäirega vanemaga suhtlemise tehnikad, suhtlemist takistavad ja soodustavad tegurid. Suhtlemise poh ̃ ireeglid ja tehnikad. Praktilised ülesanded. IV moodul Kontakti ja usaldusväärse suhtlemiskeskkonna loomine perelepituse protsessis. Kuidas võib perelepitaja luua kontakti psüühikahäire või intellektipuudega vanemaga, millised on vajalikud eeltingimused suhtlemiseks. Vanema tugiisiku (usaldusisiku) kaasamine perelepitusprotsessi. Praktilised ülesanded. V moodul Kaaslepitus perelepituses psüühikahäire ja intellektipuudega vanemaga. Tugiisiku kaasamine perelepitusse. Praktilised ülesanded. Lõikes 7 sätestatakse, et perelepitaja koolituse õppekava ning lähisuhtevägivalla ohvriga töötamise täienduskoolituse õppekava ja psüühilise erivajadusega inimesega töötamise täienduskoolituse õppekava kinnitab Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA). Koolituste õppekavad avaldatakse SKA kodulehel. Määruse §-s 3 sätestatakse koolituste korraldamise tingimused. Lõike 1 kohaselt korraldab perelepitaja koolitusi SKA, lähtudes täiskasvanute koolituse seadusest, sealhulgas selle § 9 lõikes 1 nimetatud täienduskoolituse standardis sätestatust. Lõikes 2 sätestatakse, et kui isik läbib perelepitaja koolituse, väljastatakse talle selle kohta tunnistus. Kui isik läbib perelepituse erijuhuga töötamiseks vajaliku täienduskoolituse, väljastatakse talle selle kohta tõend. Määruse §-s 4 sätestatakse määruse jõustumisaeg 1. septembril 2022. a, samal ajal RPLS-iga. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Mõju SKA töökorraldusele SKA lastekaitse osakond arendab riiklikku perelepitusteenust juba aastast 2020. RPLS-i jõustumisega tekkis SKA-le täiendavaid kohustusi ning SKA-st sai teenuse koordineerija. SKA on praeguseks koolituste korraldamisega alustanud ning kaks baaskoolituse gruppi on koolituse lõpetanud. Peagi on alustamas kolmas koolitusgrupp ning algavad ka esimesed laste kaasamise koolitused. Praegu tehakse ettevalmistusi, et hankida perelepituse erijuhtumitega tegelemiseks vajalikud täienduskoolitused. Käesoleva määrusega kehtestatavate koolituste tingimused ja kord, sealhulgas nõuded koolituste sisule ja mahule, on välja töötatud koostöös SKA spetsialistidega ning need toetavad SKA-d koolituste korraldamisel. Koolituse tingimused ja kord aitavad kaasa koolituste ühtlasele tasemele ja perelepitusteenuse kvaliteedile. Mõju ulatus on keskmine, SKA töökorraldust toetavalt positiivne. Määrusega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi. Sihtrühma suurus on väike, sest mõjutatud on ainult üks riigiasutus. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski SKA-le ei tuvastatud.  5 Koolituste korraldamise kulud ja mõju riigieelarvele Perelepitaja koolituse ja täienduskoolituse väljatöötamise ning koolituste pakkumise kulud kaetakse 60 riikliku perelepitaja koolitamiseks Norra ja EMP eelarvevahenditest. Vahendeid on võimalik kasutada 2023. aasta lõpuni. Edaspidi korraldatakse koolitusi vajaduspõhiselt SKA riikliku perelepitussüsteemi vahenditest. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamiseks koolitatakse Norra ja EMP vahendite toel 60 perelepitajat. Baaskoolituse kulu ühe grupi kohta (20 inimest grupis) on 36 400 eurot (sisaldab koolitust, toitlustust, majutust ja supervisioone praktika ajaks). Perelepituse erijuhtude täienduskoolituste ja laste kaasamise koolituse hind ühe grupi kohta on 15 000 eurot (sisaldab koolitust ja toitlustust). Järgnevate aastate koolitusvajadus selgub pärast riikliku perelepitusteenuse rakendamist ja koolituste korraldamist. Määruse rakendamiseks on riigieelarves olemas vajalikud vahendid (vt eelmine punkt). 6. Määruse jõustumine Määrus on kavandatud jõustuma 1. septembril 2022. a, samal ajal RPLS-iga. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Lepitajate Ühingule, MTÜ-le Lepituse Instituut, Eesti Naiste Varjupaikade Liidule, Eesti Naisteühenduste Ümarlauale ja Eesti Puuetega Inimeste Kojale. Justiitsministeerium ja Rahandusministeerium kooskõlastasid eelnõu märkusteta. Haridus- ja Teadusministeeriumi märkustega on arvestatud (täpsustati § 3 lõiget 2).  MINISTRI MÄÄRUS 23.08.2022 nr 67 Perelepitaja koolitused Määrus kehtestatakse riikliku perelepitusteenuse seaduse § 6 lõike 4 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse riikliku perelepitusteenuse osutamise käigus lepitusmenetlust läbiviiva perelepitaja koolituse ja täienduskoolituse tingimused ja kord ning nõuded koolituse sisule ja mahule. § 2. Koolituste sisu ja maht (1) Perelepitaja koolitus jaguneb baaskoolituseks ja laste kaasamise koolituseks. (2) Baaskoolituse maht on 160 akadeemilist tundi ning see koosneb seitsmest moodulist ja eksamist. (3) Laste kaasamise koolituse maht on 40 akadeemilist tundi ning see koosneb üheksast moodulist. (4) Perelepitaja koolituse õppekava peab tagama lepitusmenetlust läbiviivale perelepitajale vajaliku ettevalmistuse ning toetama talle seaduses või muus õigusaktis pandud ülesannete täitmist, sealhulgas lapse õiguste ja huvide kaitsmist ning lapse ärakuulamist lepitusmenetluses. (5) Riikliku perelepitusteenuse seaduse § 11 lõike 1 punktis 1 nimetatud perelepituse erijuhuga töötamiseks peab täienduskoolituse õppekava tagama lepitusmenetlust läbiviivale perelepitajale vajaliku ettevalmistuse tööks lähisuhtevägivalla ohvriga ning andma põhjaliku ülevaate lähisuhtevägivalla, sealhulgas vägivallatseja olemusest, samuti lapse huvide ja heaolu tagamisest lepitusmenetluse läbiviimisel. Täienduskoolituse maht on 60 akadeemilist tundi ning see koosneb kuuest moodulist. (6) Riikliku perelepitusteenuse seaduse § 11 lõike 1 punktis 3 nimetatud perelepituse erijuhuga töötamiseks peab täienduskoolituse õppekava tagama lepitusmenetlust läbiviivale perelepitajale vajaliku ettevalmistuse tööks psüühilise erivajadusega inimesega ning andma ülevaate levinumatest psüühikahäiretest, sealhulgas psüühikahäire ja intellektipuudega vanema peamistest probleemidest perelepituses, samuti erinevatest tehnikatest lepitusmenetluse läbiviimisel. Täienduskoolituse maht on 60 akadeemilist tundi ning see koosneb viiest moodulist.  2 (7) Paragrahvi 2 lõigetes 1, 5 ja 6 nimetatud koolituste õppekavad kinnitab Sotsiaalkindlustusamet. § 3. Koolituste korraldamine (1) Paragrahvi 2 lõigetes 1, 5 ja 6 nimetatud koolitusi korraldab Sotsiaalkindlustusamet, lähtudes täiskasvanute koolituse seadusest. (2) Perelepitaja koolituse läbimise järel väljastatakse koolituse läbinule tunnistus. Täienduskoolituse läbimisel väljastatakse koolituse läbinule tõend. § 4. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. septembril 2022. a. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler