Leping

HALDUSLEPING NR 1.8-2/1900-1 IMMUNOHEMATOLOOGILISTE UURINGUTE REFERENTTEENUSE OSUTAMISE ÕIGUSE ANDMISE KOHTA 2022 Eesti Vabariik Sotsiaalministeeriumi kaudu, keda esindab tervise- ja tööminister Peep Peterson (edaspidi riik), kes tegutseb põhimääruse ja vereseaduse § 18 alusel, ja SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (registrikood 90006399), asukoht J. Sütiste tee 19, Tallinn, keda esindab juhatuse esimees Agris Peedu (edaspidi täitja), (keda edaspidi nimetatakse ka pool või koos pooled), sõlmisid lähtudes halduskoostöö seadusest (edaspidi HKTS) ja vereseadusest ning kooskõlas riigihankes „Immunohematoloogiliste uuringute referentlabori ülesannete (vereseaduse § 17) täitmine Sotsiaalministeeriumile“ viitenumbriga 249313 (edaspidi riigihange) sätestatud tingimustega käesoleva halduslepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Lepinguga volitab riik täitjat haldusülesande täitmiseks, milleks on vereseaduse §-is 17 nimetatud ülesannete täitmine (edaspidi referentteenuse osutamine) vastavalt riigihanke alusdokumentides (edaspidi RHAD) esitatud tingimustele ning kooskõlas täitja esitatud pakkumusega. 1.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on riigihanke alusdokumendid (edaspidi hanke alusdokumendid), täitja pakkumus, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad. 1.3. Leping koosneb lepingu tekstist, lepingu lisadest ja lepingu muudatustest, milles lepitakse kokku pärast lepingule allakirjutamist. 1.4. Lepingul on allakirjutamisel järgmine lisa: 1.4.1. lisa 1 – aruande vorm. 2. Poolte kohustused 2.1. Immunohematoloogiliste uuringute referentteenust osutab immunohematoloogiliste uuringute referentlabor. Nõuded teenuse osutajale ja teenuse osutamise korraldamisele ning immunohematoloogiliste uuringute referentlabori ülesanded on sätestatud vereseaduse §-des 16–18. 2.2. Immunohematoloogiliste uuringute referentlabor peab olema igal ajahetkel valmis leidma kiiresti sobivat doonoriverd haruldase veregrupiga patsientidele, mistõttu peab olema tagatud juurdepääs doonori vere varule ja ööpäevaringne valve. Teenuse osutamisel on vajalik tagada ööpäevaringne (sh nädalavahetused ja riigipühad) väljakutse valve ning igakülgne valmisolek referentteenuse osutamiseks vastavat pädevust omava(te) isiku(te) poolt, kellel on immunohematoloogiliste uuringute referentlabori juhataja või vastutava arsti poolne volitus teha iseseisvat tööd. 2.3. Immunohematoloogiliste uuringute referentlabor on labor, kes osutab referentteenust, sealhulgas määrab kliiniliselt olulistes veregruppide süsteemides antigeene ja antikehi ning juhendab metoodiliselt Eesti Vabariigis tegutsevaid teisi selle valdkonna laboreid. Immunohematoloogiliste uuringute referentlabori eesmärk on tagada immunohematoloogiliste uuringute kvaliteet. 2.4. Lisaks on referentlabori ülesanne juhendada vereülekande eelsete uuringute läbiviimist teiste tervishoiuteenuse osutajate verekabinettides ja laborites, kes teostavad vereülekannet vajavatele patsientidele ja rasedatele rutiinanalüüsina antikehade sõeluuringut eesmärgiga selgitada välja igale patsiendile ülekandeks sobivad veredoosid või jälgida loote seisundit raseduse ajal. 2.5. Täitja kohustub immunohematoloogiliste uuringute referentlabori ülesannetes referentteenuse osutamisel: 2.5.1. oma pädevuse ulatuses koordineerima, suunama ja kontrollima asjaomaste laborite diagnostikat;  2.5.2. määrama kliiniliselt olulistes veregruppide süsteemides antigeene ja antikehi; 2.5.3. rakendama rutiindiagnostikat immunohematoloogia valdkonnas (v.a tervishoiuteenuse osana ravikindlustuse eelarvest rahastatavate rutiinuuringute tegemine); 2.5.4. valdama ja rakendama referentmeetodeid; 2.5.5. valmistama referentmaterjali ja -paneele; 2.5.6. juurutama uusi diagnostikameetodeid ja koguma infot erinevate uute meetodite kohta ning võrdlema neid tõhususe seisukohast; 2.5.7. korraldama erialanõustamist ja -õpet ning osalema teadustöös; 2.5.8. osalema immunohematoloogia valdkonnas tehtud analüüside rahvusvahelises kvaliteedikontrollis. 2.5.9. tagama ööpäevaringse (sh nädalavahetused ja riigipühad) väljakutse valve ning igakülgse valmisoleku referentteenuse osutamiseks vastavat pädevust omava(te) isiku(te) poolt, kellel on immunohematoloogiliste uuringute referentlabori juhataja või vastutava arsti poolne volitus teha iseseisvat tööd; 2.5.10. tagama referentteenuse osutamise erialase hariduse, vajaliku väljaõppe, tehniliste teadmiste ja töökogemusega töötajate poolt; 2.5.11. andma põhjendatud juhtudel huvitatud isikutele teavet referentteenuse kohta ja vajadusel koostama referentteenust puudutavaid infomaterjale, korraldama nende trükkimise ja asjaomastele isikutele edastamise. 2.6. Riik kohustub: 2.6.1. maksma punktides 2.1-2.5. nimetatud kohustuste osas referentteenuse osutamise eest täitjale tasu; 2.6.2. jagama täitjaga referentteenust puudutavat infot; 2.6.3. kaasama täitja referentteenust puudutavate õigusaktide muutmisesse arvamuse andmiseks vastavatele eelnõudele. 3. Haldusülesande täitmiseks sõlmitava lepingu muud tingimused 3.1. Täitjalt lepingu täitmiseks tagatise andmist ei nõuta. 3.2. Täitja peab küsima riigilt nõusolekut järgmiste toimingute tegemiseks: 3.2.1. Täitja juriidilise isikuga ühinemiseks, jagunemiseks või ümberkujundamiseks, kui sellega ei kaasne täitja eraõigusliku juriidilise isiku lõppemine, mis on lepingu lõpetamise aluseks; 3.2.2. Täitja vara võõrandamiseks, investeerimiseks või laenu võtmiseks, kui tehingu maht on 1/10 või enam aktsia- või osakapitali suurusest; 3.2.3. tehingu tegemiseks, millega kaasneb täitja ettevõtte või selle osa omandi või valduse üleminek; 3.2.4. äriühingu aktsia- või osakapitali vähendamiseks, kui vähendatav osa moodustab 1/10 või enam aktsia- või osakapitali suurusest. 3.3. Riik annab punktis 3.2 nimetatud toiminguteks loa või teavitab loa andmisest keeldumisest 10 päeva jooksul alates taotluse esitamisest. Loa andmisest keeldumine peab olema põhjendatud. 3.4. Täitja kohustub teavitama riiki HKTS § 15 lõikes 3 kirjeldatud juhtudel. 4. Referentteenuse osutamise prognoosimine, rahastamine ja aruandlus 4.1. Riik maksab referentteenuse osutamise eest täitjale tasu maksimaalselt kuni 619 375 eurot (ei maksustata käibemaksuga vastavalt KMS § 16 lg 1 p 2). Lepingu iga-aastaseks maksumuseks on maksimaalselt kuni 123 875 eurot. Lepinguperioodide eest, mis ei kattu kalendriaastaga arvestatakse referentteenuse tasu proportsionaalselt iga- aastasest summast vastavalt teenuse osutamise tegelikule perioodile. 4.2. Täitja esitab referentteenuse osutamise prognoosi (lisa 1 vormil lahtrite 1, 3 ja 5 ulatuses). Prognoos esitatakse lepingu sõlmimise aastal vahemiku lepingu sõlmimisest kuni 31. detsembrini kohta. Järgnevate lepinguga kaetud aastate osas esitatakse prognoos kahes osas (poolaasta kaupa): aruandlusperioodide 1. jaanuar-30. juuni ja 1. juuli-31. detsember kohta. Kui lepingu viimase aasta aruandlusperiood on lühem kui  poolaasta, esitab täitja prognoosi aruandlusperioodi kohta alates 1. juulist kuni lepingu lõppemiseni. 4.3. Täitja esitab riigile punktis 4.1 nimetatud referentteenuse osutamise prognoosi hiljemalt 15 tööpäeva jooksul uue aruandlusperioodi algusest. 4.4. Riik maksab referentteenuse osutamise eest täitjale tasu vastavalt tegelikult osutatud teenusele ja sellega seotud kuludele referentteenuse kohta esitatud ja riigi poolt kinnitatud aruande alusel (lisa 1) kuni kaks korda kalendriaastas. 4.4.1. Täitja kohustub esitama iga-aastaselt lepingu täitmise kohta referentteenuse osutamise aruande (lisa 1) hiljemalt 15 tööpäeva jooksul uue aruandlusperioodi algusest. 4.4.2. Riik kinnitab referentteenuse osutamise aruande (lisa 1) hiljemalt 30 tööpäeva jooksul kättesaamisest. 4.5. Täitja esitab riigile arve e-arvena. Arvele tuleb märkida riigihanke viitenumber 249313. 4.6. Vastavalt raamatupidamise seaduse §-le 71 on e-arve operaatoriks masintöödeldava algdokumendi käitlemise teenuse pakkuja, kelle kohta on tehtud märge riigi andmetes juriidiliste isikute kohta peetavas riiklikus registris. 4.7. E-arve saatmise võimalused on: 4.7.1. kui täitja on e-arvete operaatori klient, tuleb e-arve edastada oma e-arvete operaatorile, kelle kaudu see jõuab riigini. 4.7.2. e-arvet on võimalik saata tasuta riigile, kasutades e-arveldaja infosüsteemi (http://www.rik.ee/et/e-arveldaja). Selleks on vaja avada e-arveldaja infosüsteemis kasutaja konto ja sisestada konkreetne riigile suunatud müügiarve sellesse infosüsteemi riigi e-arvete operaatorile edastamiseks. 4.7.3. e-arve võib saata tasuta ka arved.ee infosüsteemi kaudu (https://www.arved.ee). Selleks on vaja avada arved.ee infosüsteemis kasutaja konto ja sisestada konkreetne riigile suunatud müügiarve sellesse infosüsteemi riigi e-arvete operaatorile edastamiseks. 4.7.4. Täitja, kes ei ole registreeritud Eestis, saab arve esitada e-arvena üle- Euroopalise elektrooniliste dokumentide ja e-arvelduse võrgustiku PEPPOL kaudu või PDF-vormingus riigi volitatud esindaja e-posti aadressile. 4.8. Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 14 tööpäeva arve esitamisest. 4.9. Kui riigil on küsimusi täitja poolt esitatud lepingu punktis 4.4.1 nimetatud aruande kohta, kohustub täitja esitama omapoolsed selgitused riigi määratud tähtaja jooksul. Enne esitatud selgitustega nõustumist riik punktis 4.4.1 nimetatud aruannet ei kinnita. 4.10. Täitja kohustub esitama riigile kinnitatud majandusaasta aruande ühe kuu jooksul pärast majandusaasta aruande kinnitamist. 5. Järelevalve lepingu täitmise üle 5.1. Järelevalveasutuseks, kes kontrollib lepingus nimetatud tööde nõuetekohast täitmist ja täitja vastavust HKTS-ga ettenähtud nõuetele, on Sotsiaalministeerium (lepingus nimetatud „riik“). 5.2. Riigil on kõik järelevalveasutusele HKTS-is ettenähtud õigused ja kohustused. 5.3. Täitja on kohustatud järgima lepingu kehtivuse jooksul HKTS-i haldusülesannet täitvale isikule kehtestatud kõiki nõudeid. 5.4. Riigil on haldusülesande puuduliku täitmise korral õigus juhtida täitja tähelepanu esinevatele puudustele ja nõuda puuduste kõrvaldamist, määrates vajadusel puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. 5.5. Riigil on õigus teha täitjale järelevalve käigus avastatud puuduste kõrvaldamiseks ettekirjutusi. 5.6. Täitja kohustub esitama riigile nõudmise korral järelevalve teostamiseks vajalikke dokumente. 6. Poolte vastutus 6.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses.  6.2. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad pooled võlaõigusseaduse § 103 lõikes 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis ei olene nende tahtest või muid sündmuseid, mida Eesti Vabariigis kehtiv kohtupraktika tunnistab vääramatu jõuna. 6.3. Pooltel on kohustus kirjalikult teavitada teist poolt lepingu täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust lepingu täitmisele. Teavitada tuleb 5 päeva jooksul arvates takistavast asjaolust teada saamisest. 6.4. Pooled kinnitavad oma teadlikkust asjaolust, et endale lepinguga võetud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral on nad kohustatud hüvitama teisele poolele oma süülise tegevuse või tegevusetusega tekitatud kahju täies ulatuses. 7. Konfidentsiaalsus 7.1. Täitja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on riigil eeldatavalt õigustatud huvi. 7.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid riigi eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. 7.3. Täitja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides. 7.4. Täitja kohustub tagama, et tema esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid käesolevas lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist. 7.4.1. Juurdepääs andmetele võib olla vaid piiratud arvul inimestel. Nimetatud töötajad peavad andma allkirja selle kohta, et nad on tutvunud andmekaitsealaste õigusaktidega ja sellest tulenevalt on kohustatud hoidma saladuses neile tööülesannete täitmisel teatavaks saanud isikuandmeid ning ärisaladust ka pärast isikuandmetega seotud tööülesannete täitmist või töö- või teenistussuhte lõppemist. 7.4.2. Täitja peab tegema mõistlikke pingutusi, et isikuandmetele juurdepääsu ei saa isikud, kes on kriminaalkorras karistatud. 7.5. Täitja rakendab asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, et vastata andmekaitse üldmääruses toodud nõutele, sealhulgas tagama, et juurdepääs isikuandmetele on tagatud vaid isikutele, kelle tööülesannetega see otseselt seostub ning tagama, et isikuandmeid töötlema volitatud isikud (sh töötajad) järgivad konfidentsiaalsusnõuet (v.a kui seadus ei sätesta teisiti). 7.6. Täitja kohustub rakendama asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid viisil, et isikuandmete töötlemine vastaks üldmääruse artikli 32 nõuetele, sealhulgas vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele andmetöötlusseadmetele ning tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja milliseid isikuandmeid töödeldi (sh kui andmeid töödeldi omavoliliselt vms). 8. Teadete edastamine ja volitatud esindajad 8.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest jms. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm.  8.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingu punktis 8.4 märgitud kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. 8.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kätte saaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud 5 kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide, saatmise korral loetakse teade kätte saaduks e-kirjas näidatud saatmise kellaajal. 8.4. Poolte esindajate kontaktisikud on: 8.4.1. Riigi esindaja kontaktisik on ravimiosakonna nõunik Marlen Timm, telefon +372 6269751, e-post [email protected] või teda asendav ametnik. Riigi volitatud esindajal on õigus esindada riiki kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a lepingu muutmine, lepingu ühepoolne erakorraline lõpetamine ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamine. 8.4.2. Täitja esindaja kontaktisik on laboriuuringute osakonna juhataja-ülemarst Eve Laansoo, telefon +372 617 3013, e-post [email protected]. 9. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine 9.1. Leping jõustub selle sõlmimisest, aga mitte enne kui 01.09.2022. Leping loetakse sõlmituks hilisemast allakirjutamise kuupäevast ja kehtib 5 aastat. 9.2. Lepingut võib muuta või täiendada ainult poolte eelneval kirjalikul kokkuleppel kooskõlas RHS §-is 123 ja HKTS-is sätestatuga. 9.3. Riigil on õigus leping ühepoolselt lõpetada teatades sellest üks kuu ette HKTS §-is 11 sätestatud alustel ja tingimustel või kui täitja ei vasta vähemalt ühele HKTS § 12 lõike 2 punktides 1–3 loetletud tingimustest ega ole võimeline riigi määratud tähtaja jooksul puudust kõrvaldama. 9.4. Riigil on õigus leping ühepoolselt lõpetada ka juhul, kui: 9.4.1. Täitja on jätnud punktis 4.4.1 sätestatud tähtajaks esitamata aruande tasu kasutamise kohta. Lepingu võib riik üles öelda vaid juhul, kui on täitjale pärast tähtaja möödumist aruande esitamise kohustust meelde tuletanud ja 2 nädala jooksul pärast meeldetuletust ei ole täitja aruannet esitanud; 9.4.2. Täitja on korduvalt jätnud seaduses või lepingus toodud ülesande ja riigi vastavasisulise nõudmisega ettekirjutuse täitmata; 9.4.3. Täitja on muul viisil ülekaalukat avalikku huvi raskelt rikkunud; 9.5. Lepingu võib erakorraliselt üles öelda võlaõigusseaduse §-is 196 sätestatud tingimustel. 9.6. Kui töö tegemine on takistatud riigi kohustuste mittetäitmise tõttu, on täitjal õigus oma lepingus sätestatud tööde teostamise tähtaega riigi või riigi poolt viivitatud aja võrra edasi lükata. 10. Lõppsätted 10.1. Kõik lepingu täitmisel ja tõlgendamisel tekkinud vaidlused lahendavad pooled eelkõige läbirääkimiste teel. Kui lepingust tulenevaid vaidlusi ei õnnestu lahendada poolte läbirääkimistega, lahendatakse vaidlus vastavalt halduskohtumenetluse seadustikule Tallinna Halduskohtus vastavalt Eesti Vabariigi kehtivatele õigusaktidele. 10.2. Täitja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik. Täitja Riik SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Sotsiaalministeerium Registrikood 90006399 Registrikood 70001952 J. Sütiste tee 19, 13419 TALLINN Suur-Ameerika 1, 10122 TALLINN Tel +372 617 1300 Tel + 372 626 9301 Agris Peedu Peep Peterson Juhatuse esimees Tervise- ja tööminister LISA 1 ARUANDE VORM LEPINGU NUMBER: TÖÖDE TEOSTAJA: TÖÖDE TEOSTAJA ESINDAJA: Tööde teostamise kestus Tööde teostamise algus: / / Tööde teostamise lõpp: / / Tehtud tegevused Alljärgnevalt on toodud juhend aruandlusperioodil planeeritud ja tehtud tegevuste kirjeldamiseks. Tehtud tegevuste kirjeldus peaks kajastama kõiki aruandlusperioodi jooksul tehtud tegevusi, mis on loetletud lepingu punktis 2.5. 6. Tegevuste kirjeldus  Palume esitada tegevuste üldkirjeldus. 2. Praktiline korraldus  Palume esitada rakendatud metoodikate/ tehtud toimingute ülevaatlik kirjeldus soovitavalt punkthaaval lähtudes lepingu punktis 2.5 esitatud tegevuste loetelust (sh palume märkida kas tegevus on rutiinne või mitte. Juhul kui rutiinse tegevuse korral on praktilise korralduse kirjeldus varasemas aruandes esitatud, siis tuleks kirjeldada üksnes aruandlusperioodil tehtud muudatusi praktilises korralduses). 3. Tegevuste tulemused ja tagasiside tehtud tegevustele  Palume esitada tegevuste tulemuste kirjeldus, mis peaks hõlmama nii positiivseid kui negatiivseid asjaolusid (nt tunnustused labori tööle, tegevustega seotud kõrvalekalded ja verevalvsuse juhtumid jms). Tulemuste kirjelduses tuleks viidata milliste lepingu punktis 2.5 loetletud tegevustega on tulemus seotud. 4. Jätkutegevus  Kas ja kuidas on planeeritud jätkutegevused järgnevaks aruandlusperioodiks (juhul kui rutiinsete tegevuste praktilise korralduse osas muudatusi ei ole planeeritud, siis neid tegevusi ei pea selles punktis kajastama)? 5. Majanduslik külg  Kas tehtud tegevusi finantseeriti täiendavate ressurssidega? Kui jah, siis milliste tegevuste osas ja sellisel juhul palume kirjeldada täiendava finantseerimise otsinguid ning sellega seoses tekkinud tähelepanekuid, esinenud raskuseid. 6. Järeldused, ettepanekud  Palume kirjeldada tööde tegemisel ilmnenud korralduslikke probleeme.  Muud kommentaarid Elluviimata tegevused Alljärgnevalt on toodud juhend lepingu punktis 2.5 loetletud ja aruandlusperioodiks planeeritud, kuid referentteenuse osutamise käigus elluviimata tegevuste kirjeldamiseks. Elluviimata tegevuste kirjeldus peaks kajastama kõiki lepingu punktis 2.5 loetletud tegevusi, mis aruandlusperioodi jooksul tegemata jäid. 1. Elluviimata tegevuste loetelu  Palume esitada loetelu nendest lepingu punktis 2.5 loetletud tegevustest, mida aruandlusperioodi jooksul ei tehtud. 2. Tegevuste tegemata jätmise põhjused  Palume anda ülevaade põhjustest, miks tegevused jäid tegemata (põhjuseks võib olla ka asjaolu, et tegevust ei peagi iga-aastaselt tegema). 5. Majanduslik külg  Kas elluviimata tegevuste jaoks otsiti täiendavaid ressursse? Kui jah, siis milliste tegevuste osas ja sellisel juhul palume kirjeldada täiendava finantseerimise otsinguid ning sellega seoses tekkinud tähelepanekuid, esinenud raskuseid. 6. Järeldused, ettepanekud  Palume kirjeldada ideid ja ettepanekuid kuidas korraldust parendada, et kõik vajalikud tegevused saaksid tehtud (ideed ja ettepanekud võivad olla suunatud nii täitjale endale kui teistele tegevusega seotud osapooltele, sh Sotsiaalministeeriumile (lepingus nimetatud „riik“).  Muud kommentaarid Teenuse osutamise prognoosi ja lepingu täitmise aruande vorm Tööde teostaja Lepingu nr ja kuupäev AADRESS, TELEFON, E-POST Aruandluse periood Tulemuslikkus (arvuliselt mõõdetav tehtud tegevuste kirjeldus (nt Tegevuse maksumus kululiigiti Tehtud Planeeritud analüüsitud proovide arv, (käesoleval aruandlusperioodil; EUR) tegevus tegevus osalejate arv, meetodite arv (lepingu punktis 4.1 (vastavalt lepingu jms)) loetletud tegevuste punktis 4.1 esitatud Kulu selgitus SM-i poolt hõlmatud Tegeliku kulu tegevusloetelule) osaluse ulatuses (st toimingute loetelu) Planeeritud sellest SM-i sellest SM-i vahe sellest SM-i Planeeritud Tegelik Tegelik kulu suurimate kuluartiklite kulu osalus osalus planeeritud osalus loetelu koos kuluga maksumusega) 1 2 3 4 5 5a 6 6a 7 8 8a KOKKU Tasu saaja EES- JA PEREKONNANIMI esindaja ALLKIRI Aruande täitmise kuupäev: