Eelnõu kooskõlastamiseks

EELNÕU 18.08 . 2022 Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus 1. peatükk Üldsätted § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev as seadus es sätesta takse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (edaspidi ühine põllumajanduspoliitika ) abinõud , nende rakendamise alused ja kor d , riikliku ja haldusjärelevalve teostamise alused ja ulatus ning vastutus käesoleva seaduse rikkumise eest. (2) Euroopa Liidu õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades Euroopa Liidu õigusaktide ja käesoleva seaduse erisusi. § 2. Ühise põllumajanduspoliitika abinõud (1) Ühise põllumajanduspoliitika abinõud käesoleva seaduse tähenduses on: 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 , mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamis t , haldamis t ja seire t ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261 ) , alusel ja korras rakendatavad abinõud; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 , millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186 ) , alusel ja korras rakendatavad abinõud , sealhulgas artiklis 147 sätestatud riiklik üleminekutoetus; 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549–607) artikli 5 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487–548) alusel ja korras rakendatavad abinõud; 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671–854), alusel ja korras rakendatavad turukorraldusabinõud ; 5 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta (ELT L 343, 14.12.2012, lk 1–29) sätestatud alusel ja korras rakendatavad abinõud; 6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus e (EL) 2019/787, milles käsitletakse piiritusjookide määratlemist, kirjeldamist, esitlemist ja märgistamist, piiritusjookide nimetuste kasutamist muude toiduainete esitlemisel ja märgistamisel, piiritusjookide geograafiliste tähiste kaitset ning põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi ja destillaatide kasutamist alkohoolsetes jookides ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 110/2008 ( ELT L 130, 17. 0 5.2019, lk 1 – 54 ) , alusel ja korras rakendatavad abinõud ; 7 ) Euroopa Parlamendi ja nõ ukogu määruse (EL) nr 1144/2014 siseturul ja kolmandates riikides võetavate põllumajandustoodete teavitus- ja müügiedendusmeetmete kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 3/2008 (ELT L 317, 04.11.2014, lk 56–70), alusel rakendatavad teavitus- ja müügiedendusmeetmed. ( 2 ) Vabariigi Valitsus või valdkonna eest vastutav minister võib oma pädevuse piires kehtestada ühise põllumajanduspoliitika abinõu rakendamiseks määruse küsimuses, mille otsustamise õigus on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud Euroopa Liidu õigusaktide ja nende alusel kehtestatud õigusaktide kohaselt liikmesriigil. ( 3 ) Vabariigi Valitsus võib ühise põllumajanduspoliitika abinõu rakendamiseks anda oma pädevuse piires korralduse ning valdkonna eest vastutav minister oma pädevuse piires käskkirja küsimuses, mille otsustamise õigus on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud Euroopa Liidu õigusaktide ja nende alusel kehtestatud õigusaktide kohaselt liikmesriigil. § 3. Euroopa Komisjoni teavitamine ühise põllumajanduspoliitika abinõu rakendamisest Kui Euroopa Liidu õigusaktides ei ole sätestatud ühise põllumajanduspoliitika abinõu rakendamisega seotud andmete esitajat, edastab andmed Euroopa Komisjonile Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud tähtaegadel ja korras valdkonna eest vastutava ministri määratud riigiasutus. 2. peatükk Rakendavad asutused § 4 . Makseasutus (1) Ühise põllumajanduspoliitika abinõu rakendamise korral on makseasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 9 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 7 tähenduses Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA ). (2) PRIA-l on õigus täita makseasutuse ülesandeid alates akrediteerimise otsuse tegemise päevast. (3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu mää ruse (EL) 2021/2116 artikli 9 lõikes 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 7 lõikes 1 nimetatud ülesande täitmise võib makseasutus anda üle teisele asutusele või isikule käesolevas seaduses sätestatud alustel. § 5 . Pädev asutus (1) Ühise põllumajanduspoliitika abinõu rakendamisel on pädev asutus Maaeluministeerium, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 8 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 8 alusel kehtestatud õigusakti tähenduses on pädev asutus üksnes Maaeluministeerium. § 6. Sertifitseerimisasutus (1) Sertifitseerimisasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 12 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 9 tähenduses on Maaeluministeerium. (2) Maaeluministeerium võib sõlmida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklis 12 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli s 9 sätestatud ülesande täitmiseks halduskoostöö seaduses sätestatud korras halduslepingu eraõigusliku juriidilise isikuga, kellel on tehniline oskusteave ja teadmis ed ühise põllumajanduspoliitika kohta ning küllaldane toetuste auditeerimise kogemus . Eraõigusliku juriidilise isiku volitamise nimetatud ülesande täitmiseks otsustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. 3. peatükk Menetluse üldsätted § 7. Taotluse ja muu menetlusdokumendi esitamine , muutmine ja tagasivõtmine (1) Ühise põllumajanduspoliitika abinõu s osalemiseks esitatakse taotlus, maksetaotlus ja muu menetlusdokument PRIA-le või käesolevas seaduses sätestatud juhul muule isikule või asutusele elektrooniliselt või kirjalikult paberil . (2) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada taotluse, maksetaotluse ja muu menetlusdokumendi esitamise üksnes e-teenuse keskkonna kaudu või muul viisil elektrooniliselt. ( 3 ) Ühise põllumajanduspoliitika abinõus osalemiseks esitatud t aotluse tähtaja jooksul esitamata jätmise korral taotluse esitamise tähtaega ei ennistata ja taotlus jäetakse läbi vaatamata, kui Euroopa Liidu asjakohastes õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. ( 4 ) Kui e-teenuse keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab taotluse , maksetaotluse või muu menetlusdokumendi esitamist, pikeneb selle dokumendi esitamise tähtaeg e-teenuse keskkonna tehnilise vea kõrvaldamiseks kulunud tööpäevade arvu võrra. Kui tehniline viga kestab alla ühe tööpäeva, pikeneb taotluse, maksetaotluse või muu menetlusdokumendi esitamise tähtaeg ühe tööpäeva võrra. (5) Kui taotleja muudab või võtab tagasi taotluse, maksetaotluse või muu menetlusdokumendi eesmärgiga vältida toetuse vähendamis t või käesoleva seaduse 12. peatükis sätestatud kaitsemeetme kohaldamist , vähenda takse tema toetust või kohaldatakse kaitsemeedet algse taotluse alusel, kui Euroopa Liidu õigusaktides, käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. § 8 . Esitatud nõuete täitmise, t aotluse ja muu menetlusdokumen di kontrollimine (1) Ühise põllumajanduspoliitika abinõu kohta esitatud nõuete täitmist ning taotluses, maksetaotluses ja muus menetlusdokumendis esitatud andmete õigsust kontrolli b PRIA või käesolevas seaduses sätestatud juhul muu isik või asutus . (2) Maaeluministeerium, Põllumajandus- ja Toiduamet, Keskkonnaamet, Maksu- ja Tolliamet ning käesoleva seaduse §-s 1 0 nimetatud riigi sihtasutus kontrollivad ü hise põllumajanduspoliitika abinõu kohta esitatud nõuete täitmist ning taotluses, maksetaotluses ja muus menetlusdokumendis esitatud andmete õigsust valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud määruses sätestatud juhul ja ulatuses . ( 3 ) Ühise põllumajanduspoliitika abinõu kohta esitatud nõuete täitmist ning taotluses, maksetaotluses ja muus menetlusdokumendis esitatud andmete õigsust kontrollitakse taotleja esitatud andmete ja tõendite alusel, andmekogude ja teiste riigiasutuste valduses olevate andmete alusel, mille nad on saanud seaduses sätestatud ülesannete täitmisel, ning kohapealse kontrolli käigus . ( 4 ) Ühise põllumajanduspoliitika abinõu kohta esitatud nõuete täitmist on õigus kontrollida ka taotlejaga seotud kolmanda isiku juures, kes valdab abinõu ga seotud andmeid või dokumente, ja toetatava tegevuse elluviimise kohas . ( 5 ) Ühise põllumajanduspoliitik a abinõu rakendamise kontrollimist koordineerib PRIA, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. (6) Ühise põllumajanduspoliitika abinõu kohta esitatud nõuete täitmist on õigus kontrollida pilti edastavat või salvestavat seadet kasutades . (7) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud seadme kasutamise täpsemad tingimused ja korra. § 9 . Otsuse elektrooniline kättetoimetamine Elektroonilise kättetoimetamise korral loetakse ü hise põllumajanduspoliitika abinõu rakendamisega seotud otsus või muu menetlusdokument ka haldusmenetluse seaduse § 27 lõike 2 punktides 3 ja 4 nimetamata isikule elektrooniliselt kättetoimetatuks, kui selle isiku avaldatud elektronposti aadressil on saadetud otsus , otsuse väljavõte või muu menetlusdokument või teade nimetatud dokumentide kättesaadavaks tegemise kohta e-teenuse keskkonnas . 4. peatükk Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027 sekkumised 1. jagu Üldsätted § 1 0 . Toetuste andmise korraldamine (1) K äesoleva seaduse § 2 lõike 1 punkti de s 1 ja 2 nimetatud ühise põllumajanduspoliitika abinõude elluviimiseks rakendatakse Euroopa Komisjoni otsusega heakskiidetud kava „Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027” (edaspidi strateegiakava ) alusel: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 5 lõike 2 punktis c nimetatud ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artiklis 1 6 osutatud otsetoetuste vormis sekkumis i (edaspidi otsetoetused ); 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 5 lõike 2 punktis b nimetatud ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 III jaotise III peatükis osutatud teatavatesse sektori tesse sekkumis i (edaspidi teatavatesse sektoritesse sekkumis e liigid ); 3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklis 6 nimetatud ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 III jaotise IV peatükis osutatud maaelu arengu edendamisse sekkumis i (edaspidi maaelu arengu toetused ). (2) Strateegiakava kiidab Maaeluministeeriumi ettepanekul heaks Vabariigi Valitsus. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 119 lõikes 12 nimetatud muudatused kiidab heaks Maaeluministeerium. ( 3 ) M aaelu arengu toetust antakse muu hulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 , millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi , Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus- , K alandus - ja Vesiviljelus fondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231 , 30.06.2021 , lk 159 – 706 ) , artikli 3 4 lõike 1 punkti s b nimetatud tegevuste elluviimise ks sama määruse artikli 32 lõikes 1 nimetatud kohaliku arengu strateegiate alusel (edaspidi LEADER-projektitoetus ) . ( 4 ) Strateegiakava rakendamisel täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artiklis 123 nimetatud korraldusasutuse ülesandeid Maaeluministeerium , kui käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides ei ole sätestatud teisiti . PRIA ja t eised riigi asutused ning isikud täidavad vahendusasutusena neid korraldusasutuse ülesandeid , mille täitmine on neile pandud käesoleva seadusega või valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga. ( 5 ) Metsanduse valdkonna toetuste andmise korral võib riigi sihtasutus, kellel on küllaldane metsanduse valdkonna toetuste taotluste menetlemise kogemus (edaspidi riigi sihtasutus ), täita järgmisi korraldusasutuse ja makseasutuse ülesandeid: 1) taotluste ja maksetaotluste vastuvõtmine; 2) taotluste ja maksetaotluste nõuetekohasuse kontrollimine; 3) taotluste hindamine ja paremusjärjestuse moodustamine; 4) toetuse vähendamine; 5) taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine; 6) taotluse rahuldamise otsuse muutmine või kehtetuks tunnistamine; 7) riikliku järelevalve teostamine; 8) tema otsuse või toimingu peale esitatud vaide lahendamine. ( 6 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud riigi sihtasutuse nimetab Vabariigi Valitsus korraldusega, määrates kindlaks need strateegiakava sekkumis te raames antavad toetused , mille saamiseks esitatavaid taotlusi ja maksetaotlusi riigi sihtasutus menetleb, ning need käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud ülesanded, mida riigi sihtasutus täidab. ( 7 ) Käesoleva paragrahvi lõ ike 6 kohaselt nimetatud riigi sihtasutusega sõlmib PRIA halduskoostöö seaduses sätestatud korras halduslepingu. § 1 1 . Kalendri aastal antavate toetuste ja toetuste andmiseks ettenähtud vahendite kindlaksmääramine (1) S trateegiakava sekkumis t e raames kalendriaastal antavad toetused kehtestab v aldkonna eest vastutav minister igal aastal määrusega , märkides vajaduse korral ära need eelarveaastal antavad toetused, mida antak s e ainult maksetaotluse alusel ja üksnes kehtiva kohustuse ulatuses. (2) Kohaliku arengu strateegia meetmed, mille raames on kalendri aastal võimalik LEADER-projektitoetust taotleda, taotlusvoorude toimu mise aja ja nimetatud meetmete raames toetuse andmiseks ettenähtud vahendite jaotuse määrab kohalik tegevus rühm kindlaks iga kalendriaasta kohta koostatud kohaliku arengu strateegia rakendamise kavas (edaspidi rakenduskava ). ( 3 ) K alendri aastal ettenähtud vahendite jaotuse strateegiakava sekkumiste raames antavate toetuste , toetatavate tegevuste, muude strateegiakava s nimetatud aluste ja vajaduse korra l taotlusvoorude kaupa otsustab valdkonna eest vastutav minister igal aastal käskkirjaga . Vahendite jaotus e võib kehtestada ka pikemaks ajavahemiku ks kui kalendri aasta. ( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 34 lõike 1 punkti des b ja c nimetatud toetuse vahendite jaotuse kohalike tegevus rühmade kaupa kogu programmiperioodiks otsustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. ( 5 ) Kui kohalik tegevusrühm on 2027. aasta 31. detsembriks jätnud kasutamata käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud toetuse vahenditest üle 20 protsendi, loetakse kasutama ta vahendid 20 protsenti ületavas osas vabanenuks. V abanenud vahendi te jaotuse kohalike tegevusrühmade kaupa aastateks 2028 ja 2029 otsustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. ( 6 ) Toetuse taotlemise õigust ei teki, kui selle toetuse andmist ei ole käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud määruses või kohaliku arengu strateegia meedet ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud rakenduskavas kalendriaastal ette nähtud . § 1 2 . Kulude mõistlikkus (1) T oetuse abil tehtavad kulud peavad olema tehtud sihtotstarbeliselt ja mõistlikult ning majanduslikult soodsa i mal viisil. Kõik toetusest hüvitatavad kulud peavad olema abikõlblikud. (2) T oetuse saaja peab toetatava tegevusega seotud kulude tegemisel järgima käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud ostumenetluse nõudeid. ( 3 ) O stumenetluse korraldamise täpsemad tingimused ja korra, sealhulgas tingimused, millistel juhtudel tuleb ostumenetlus korraldada riigihangete registris , kehtestab v aldkonna eest vastutav minister määrusega . ( 4 ) Kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses, peab ta tegevusega seotud hangete korraldamisel järgima riigihangete seaduses sätestatud nõudeid. ( 5 ) Kui toetuse andmise tingimustes on ette nähtud võrdlushindade meetodi kasutamine, võib toetust taotleda üksnes sellise asja soetamiseks või teenuse tellimiseks, mis on kantud käesoleva seaduse § 11 3 lõikes 5 nimetatud võrdlushindade kataloogi. Toetuse suuruse arvutamisel on aluseks põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud asja või teenuse taotluse esitamise hetkel kehtinud abikõlblik käibemaksuta maksumus (edaspidi piirhind ) ning toetuse andmise tingimustes kehtestatud maksimaalne toetuse määr ja suurus. § 1 3 . T oetuse maksmine (1) T oetus t makstakse toetuse saajale, sealhulgas hankemenetluse korras valitud toetuse saajale, maks e otsuse alusel. (2) PRIA teeb toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel toetuse maks mise või maksmisest keeldumise otsuse. (3) Kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks, et taotleja rikub tegevuse elluviimise nõudeid või ei täida muid toetus e saaja kohustusi , võib PRIA vähenda da makstavat toetust või keelduda toetuse maksmisest , arvestades rikkumise raskust, ulatust, püsivust ja korduvust. ( 4 ) PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse, kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks taotluse rahuldamata jätmise alused. ( 5 ) Toetuse maksmisest keeldumise otsuse korral võib PRIA või riigi sihtasutus tunnista da taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks. (6) Käesoleva seaduse alusel antava toetuse maksmise nõue ei ole toetuse saaja poolt loovutatav ja makstud toetus ei ole toetuse saaja arvelduskontol sundtäidetav. 2. jagu Otsetoetused § 1 4 . Sekkumiste raames antavad o tsetoetused (1) K äesoleva seaduse alusel ja korras antakse igal kalendriaastal otsetoetusi järgmis te sekkumiste raames : 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 2 1 kohane jätkusuutlikkuse tagamiseks makstav põhisissetuleku toetus ; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 2 9 kohane jätkusuutlikkuse tagamiseks makstav täiendav ümberjaotav toetus; 3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 31 kohane kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavadega seotud toetus . (2) K äesoleva seaduse alusel ja korras võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule anda otsetoetusi järgmiste sekkumiste raames : 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 28 kohane v äikepõllumajandustootja toetus; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 30 kohane t äiendav sissetulekutoetus noorele põllumajandustootjale; 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 32 kohane tootmiskohustusega seotud toetus . § 1 5 . Otsetoetuse saamiseks toetuse taotlejale esitatavad nõuded ja toetuse andmise tingimused (1) Otsetoetust võib anda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 3 punktis 1 nimetatud isik ule või isikute ühendus ele , kes vastab asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud toetuse saamise nõuetele. (2) Otsetoetuse andmise täpsemad tingimused ja korra (edaspidi koos otse toetuse andmise tingimused ) kehtestab kooskõlas strateegiakava s sätestatuga valdkonna eest vastutav minister määrusega. ( 3 ) Otse t oetuse andmise tingimustes võib sätestada: 1 ) toetatavad tegevused ja nõuded taotlejale; 2) toetusõigusliku maa ja toetusõiguslike loomade kohta esitatavad täpsemad nõuded; 3) valdavalt või ajutiselt mittepõllumajanduslikuks tegevuseks kasutatavate põllumajandusmaade loetelu; 4 ) toetuse minimaalse ja maksimaalse suuruse ning ühikumäära; 5 ) põlluraamatusse kantavad lisa andmed; 6 ) põlluraamatu elektroonilise pidamise kohustuse; 7 ) toetuse vähendamise täpsemad alused ja korra ; 8 ) toetuse ühikumäära vähendamise täpsemad alused ja korra; 9 ) toetuse piiramise ja järkjärgulise vähendamise tingimused ja korra; 10 ) ettevõtte või majapidamise üleandmise tingimused ja korra; 11 ) toetuse maksmise tingimused ja korra ; 12 ) seireks ja hindamiseks vajalikud andmed . (4) Otsetoetuse andmise tingimused võib kehtestada eraldi iga otsetoetuse kohta. § 16 . Otse toetuse taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine (1 ) PRIA rahuldab k õik nõuetekohased otsetoetuse taotlused . Otse toetuse taotlus loetakse nõuetekohaseks, kui asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele vastavad nii taotleja, taotlus kui ka toetatav tegevus. (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 nimetatud pindala- ja loomapõhiste otsetoetuste puhul loetakse taotlus kindlaksmääratud toetusõigusliku maa ja looma osas nõuetekohaseks ka siis, kui toetust on taotletud muu hulgas kindlaks määramata maa ja looma kohta. See ei välista käesoleva seaduse 12. peatükis sätestatud kaitsemeetme kohaldamist . ( 3 ) O tse toetuse andmise tingimuste s sätestatu kohaselt kehtestab toetuse ühikumäära valdkonna eest vastutav minister või otsustab PRIA . Kui otsetoetuse andmise tingimustes sätestatu kohaselt otsustab toetuse ühikumäära PRIA, arvestab ta otsetoetuste andmiseks ettenähtud vahendeid , toetuse minimaalset ja maksimaalset ühikumäära ning nõuetekohaste taotlustega hõlmatud toetusõiguslikuks tunnistatud maa hektarite, loomade või muude toetusõigust andvate ühikute arvu . ( 4 ) PRIA arvutab otsetoetuse suuruse , arvestades toetuse ühikumäära, toetusõiguslikuks tunnistatud maa hektarite, loomade või muude toetusõigust andvate ühikute arvu, otsetoetuse maksimaalset suurust ja nõu et e rikkumisega seotud vähendamisi. ( 5 ) Kui otsetoetuste andmiseks ettenähtud vahenditest lähtudes ei ole võimalik ra huldada kõiki nõuetekohaseid taotlusi, vähendab PRIA otsetoetuse andmise tingimustes sätestatu kohaselt kas toetuse ühikumäära või toetuse summat, järgides taotlejate võrdse kohtlemise põhimõtet. Kui otsetoetuse suurus arvutatakse rohkem kui ühe ühikumäära alusel, võib PRIA vähendada üht, mitut või kõiki ühikumäärasid. ( 6 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 17 kohaldamisel võetakse arvesse isiku poolt toetuse taotlemise aastale vahetult eelne nud kalendriaastal Maksu- ja Tolliametile esitatud andmed põllumajandusliku tegevusega seotud tööjõukulude suuruse kohta. ( 7 ) Kui taotlejal on alla ühe hektari põllumajandusmaad, on tootmiskohustusega seotud loomapidamistoetuse miinimumsumma 100 eurot. ( 8 ) Lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikl is 62 sätestatud alusele teeb PRIA otsetoetuse taotluse rahuldamata jätmise otsus e , kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta nõuetele , kui Euroopa Liidu õigusaktidest ei tulene teisiti; 2) taotleja ei esita ega tee teatavaks menetluses tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendeid või takistab kohapealse kontrolli tegemist ; 3 ) taotluses või taotluse menetluse käigus on teadlikult esitatud valeandmeid. (9) Taotluse vastavust toetuse saamise nõuetele kontrollib PRIA, Põllumajandus- ja Toiduamet või Keskkonnaamet toetuse andmise tingimustes sätestatud juhul ja ulatuses. 3. jagu Teatavatesse sektoritesse sekkumise liigid 1. jaotis Sektoripõhi sed sekkumi sed § 1 7 . Sektoripõhi s e sekkumi s e toetuse taotlemine ja andmine (1) Sektoripõhise sekkumise korral antakse toetus t käesoleva seaduse alusel tunnustatud tootjaorganisatsioon ile ja tootjaorganisatsioonide lii dule . (2) Sektoripõhise sekkumise toetuse saamiseks peab tootjaorganisatsioonil ning tootjaorganisatsioonide liidul olema Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 50 kohane PRIA heakskiidetud tootjaorganisatsiooni või tootjaorganisatsioonide liidu rakenduskava (edaspidi tootjaorganisatsiooni rakenduskava ) ning asutatud rakendusfond selle rahastamiseks. (3) Rakendusfondile ja tootjaorganisatsiooni rakenduskavale esitatavad täpsemad nõuded ning rakenduskava muutmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (4) Kui tootjaorganisatsiooni rakendus kava vastab Euroopa Liidu õigusaktides, käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele, teeb PRIA rakendus kava osalise või täieliku heakskiitmise otsuse. ( 5 ) PRIA teeb tootjaorganisatsiooni rakendus kava heaks kiitmata jätmise otsuse , kui tootjaorganisatsiooni, tootjaorganisatsioonide liidu või rakenduskava nõuetekohasuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) tootjaorganisatsioon või tootjaorganisatsioonide lii t ei vasta talle esitatud nõuetele; 2) rakendus kava ei vasta sellele esitatud nõuetele; 3) rakendus kavas või rakenduskava heakskiitmise me netluse käigus on teadlikult esitatud valeandmeid; 4) tootjaorganisatsioon või tootjaorganisatsioonide lii t ei esita ega tee teatavaks menetluses tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendeid või takista b kohapealse kontrolli tegemist. (6 ) Tootjaorganisatsiooni r akendus kava PRIA-le esitamisega loetakse sektoripõhise sekkumise toetuse taotlus esitatuks ja PRIA tehtud rakendus kava heakskiitmise otsusega loetakse taotlus rahuldatuks. (7) Sektoripõhise sekkumise toetuse andmise täpsemad tingimused ja tootjaorganisatsiooni rakenduskava heakskiitmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. ( 8 ) Sektoripõhise sekkumise t oetuse andmise tingimustes ja korras sätestatakse : 1 ) toetuse määr; 2 ) rakenduskava esitamise ja heakskiitmise tingimused ning kor d : 3 ) toetuse maksmise tingimused ja kor d ; 4 ) seireks ja hindamiseks vajalikud andmed. ( 9 ) Tootjaorganisatsioon ja tootjaorganisatsioonide liit haldavad oma tegevuseks asutatud rakendus fondi pangakonto kaudu. 2. jaotis Mesindussektori sse sekkumine § 1 8 . Mesinduskogu ja selle tegevuskava (1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 III jaotise III peatüki 3. jaos sätestatud mesindussektori sse sekkumise korral antakse toetust mesindussektori isikute ühendustest moodustatud mittetulundusühingule või seltsingule (edaspidi koos mesinduskogu ), ke lle põhikirjaline või seltsingulepingu kohane eesmär k on strateegiakavas sätestatud mesindussektori sse sekkumise eesmärgi saavutami n e. (2) Mesinduskogu töötab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärgi saavutamiseks ja toetuse taotlemiseks välja tegevuskava, mis sisaldab kavandatud tegevuste kirjeldust ning nende elluviimiseks kavandatud vahendite jaotust kõikide strateegiakavas sätestatud mesindussektori sse sekkumis e viiside kaupa. (3) Mesinduskogu t egevuskava väljatöötamiseks ja elluviimiseks peab mesinduskogu partnerina kaasama vähemalt ühe mesinduse ja meetoodete uuringuid te ge va teadus - ja arendus asutuse või põllumajanduse ja maaelu valdkonnas küllaldase kogemuse ja eksper di teadmis tega isiku . (4) Nõuded mesinduskogule, sealhulgas mesinduskogu liikmele ja liikmete arvu le , ning mesinduskogu tegevuskava ja selles esitatud tegevuste kohta kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 19 . Mesinduskogu t egevuskava hindamine ja heakskiitmine (1) PRIA hindab nõuetekohast mesinduskogu tegevuskava selle hindamis e kriteeriumite alusel . (2) Kui mesinduskogu tegevuskava vastab nõuetele ja on tulnud hindamistulemuste alusel koostatud paremusjärjestuses esimesele kohale, teeb PRIA tegevuskava osalise või täieliku heakskiitmi se otsuse. (3) PRIA teeb mesinduskogu tegevuskava heaks kiitmata jätmise otsuse, kui mesinduskogu või selle tegevuskava nõuetekohasuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) mesinduskogu ei vasta talle esitatud nõuetele; 2) tegevuskava ei vasta sellele esitatud nõuete le ; 3) tegevuskavas või tegevuskava heakskiitmise menetluse käigus on teadlikult esitatud valeandmeid; 4) mesinduskogu ei esita ega tee teatavaks menetluses tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendeid või takista b kohapealse kontrolli tegemist; 5 ) esitatud on mitu tegevuskava ja kõnealune tegevuskava ei tulnud nende paremusjärjestuses esimesele kohale; 6 ) tegevuskava rahastamiseks ei ole piisavalt raha. (4) Mesinduskogu t egevuskava PRIA-le esitamisega loetakse taotlus käesoleva seaduse § 1 8 lõikes 1 nimetatud toetuse saamiseks esitatuks ja PRIA tehtud tegevuskava heakskiitmise otsusega loetakse taotlus rahuldatuks. (5) Mesinduskogu t e gevuskava esitamise ja heakskiitmise korra , tegevuskava hindamis e kriteeriumid , toetuse määra ja suuruse ning abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 2 0 . Tegevusaruanne ja toetuse maksmine (1) Mesinduskogu viib heakskiidetud tegevuskavas kavandatud tegevused ellu ja koostab iga tegevuskavaga hõlmatud põllumajandusliku eelarve aasta kohta tegevuskava täitmise aruande (edaspidi tegevusaruanne ) . (2) PRIA kiidab nõuetekohase tegevusaruande heaks. Kui tegevusaruanne ei vasta nõuetele, jätab PRIA selle heaks kiitmata ja peatab mesinduskogu tegevuskava rakendamise kuni tegevusaruande heakskiitmiseni. ( 3 ) PRIA otsustab toetuse maksmise käesoleva seaduse § -s 1 3 sätestatud korras. Lisaks käesoleva seaduse § 1 3 lõikes 3 sätestatud alustel e teeb PRIA toetuse maksmisest keeldumise otsuse , kui mesinduskogu tegevuskava rakendamine on käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel peatatud . ( 4 ) Nõuded tegevusaruandele ning tegevusaruande esitamise ja heakskiitmise korra, nõuded maksetaotlusele ja kuludokumentidele ning toetuse maksmise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 4. jagu Maaelu arengu toetused 1. jaotis Üldsätted § 2 1 . Maaelu arengu toetuse andmise viisid (1) Maaelu arengu toetus t võib anda: 1) avatud taotlemise korras; 2) hankemenetluse korras või 3) otsustuskorras. (2) Valdkonna eest vastutav minister otsustab maaelu arengu toetuse andmise viisi strateegiakava sekkumis t e raames antava te toetuste kaupa , lähtudes strateegiakavast . (3) Sama strateegiakava sekkumise raames antavat toetust ei rakendata samal ajal mitmel käesoleva paragrahvi lõi kes 1 nimetatud toetuse andmise viisil. § 2 2 . Maaelu arengu toetuse taotlejale esitatavad nõuded M aaelu arengu toetust võib anda isik ule , kes vastab asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud toetuse saamise nõuetele. 2. jaotis Maaelu arengu toetuse taotluse menetlemine avatud taotlemise korras § 2 3 . Maaelu arengu toetuse andmine (1) Avatud taotlemise korras antakse maaelu arengu toetust konkursi korras valitud parima taotlusega kavandatud tegevuse või parimate taotlustega kavandatud tegevuste elluviimiseks või konkurssi korraldamata kõikide nõuetekohaste või kõikide nõuetekohaste ja hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele vastavate taotlustega kavandatud tegevuste elluviimiseks. (2) Kui maaelu arengu toetust antakse konkursi korras valitud parima taotlusega kavandatud tegevuse või parimate taotlustega kavandatud tegevuste elluviimiseks, valitakse parim taotlus või parimad taotlused taotluste võrdleva hindamise teel. (3) Kui maaelu arengu toetust antakse konkurssi korraldamata kõikide nõuetekohaste või kõikide nõuetekohaste ja hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele vastavate taotlustega kavandatud tegevuste elluviimiseks, antakse toetust taotluste esitamise ajalises järjekorras kuni eelarve ammendumiseni või eelarve piires kõigile taotlejatele , vähendades proportsionaalselt antava toetuse suurust. (4) Kohaliku arengu strateegia rakendamisel antakse LEADER-projektitoetust avatud taotlemise korras. § 24 . Maaelu arengu toetuse andmise tingimused (1) Maaelu arengu toetuse andmise ja kasutamise täpsemad tingimused ning korra (edaspidi koos toetuse andmise tingimused ) avatud taotlemise korra l kehtestab kooskõlas strateegiakavas sätestatuga valdkonna eest vastutav minister määrusega. (2) Toetuse andmise tingimustes võib sätestada: 1) toetuse andmise eesmärgi, toetatava d tegevuse d ja toetuse andmise vormi ; 2) abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude liigid ja muud kulu abikõlblikuks arvamise tingimused , sealhulgas toetatava tegevuse elluviimise kulude abikõlblikkuse tähtaja ; 3) kulude mõistlikkuse ja põhjendatuse tõendamise viisi , tingimused ja korra; 4) toetusõigusliku maa ja toetusõiguslike loomade kohta esitatavad täpsemad nõuded; 5 ) toetuse minimaalse ja maksimaalse määra , suuruse ning ühikumäära; 6 ) taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded ning nõuded toetatava tegevuse elluviimise suutlikkuse kohta ; 7 ) põlluraamatusse kantavad lisa andmed; 8 ) põlluraamatu elektroonilise pidamise kohustuse; 9 ) taotluse esitamise ja menetlemise tingimused ning korra; 10 ) taotluse hindamis e kriteeriumid , hindamise tingimused ja korra ning taotluse eelistamise võimalused võrdsete näitajatega taotluste korral ; 1 1 ) taotluse rahuldamise aluse vastavalt käesoleva seaduse § -s 2 8 sätestatule; 1 2 ) toetuse vähendamise täpsemad alused ja korra; 1 3 ) toetuse ühikumäära vähendamise alused ja korra; 1 4 ) toetuse saaja kohustused , sealhulgas toetusega seotud kulude ja neid kajastavate kulu- ja maksedokumentide arvestuse pidamise ja dokumentide säilitamise nõuded ning aruannete esitamise tingimused ja korra ; 1 5 ) maksetaotluse le esitatavad nõuded ning maksetaotluse esitamise tingimused ja korra; 1 6 ) toetuse maksmise tingimused ja korra ; 1 7 ) tegevuse elluviimise tähtaja ja tingimused; 1 8 ) toetuse abil soetatud, ehitatud või renoveeritud vara kasutamise tingimused, sealhulgas selle sihipärase kasutamise tähtaja; 1 9 ) ettevõtte või majapidamise üleandmise tingimused ja korra; 20 ) kohustuse suurendamise, vähendamise, asendamise, üleandmise ja ülevõtmise tingimused ning korra; 2 1 ) seireks ja hindamiseks vajalikud andmed . (3) Toetuse andmise tingimused võib kehtestada eraldi iga strateegiakava sekkumise raames antava toetuse kohta. § 2 5 . Maaelu arengu toetuse taotlemine (1) Maaelu arengu toetuse saamiseks esitab taotleja ettenähtud tähtajal ja korras taotluse PRIA-le või riigi sihtasutusele, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. (2) LEADER-projektitoetuse taotleja esitab taotluse PRIA-le kohaliku tegevus rühma kaudu. § 2 6 . Maaelu arengu toetuse taotluse nõuetekohasus (1) Maaelu arengu toetuse taotlus loetakse nõuetekohaseks, kui asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele vastavad nii taotleja, taotlus kui ka toetatav tegevus. (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 nimetatud pindala- ja loomapõhiste maaelu arengu toetuste puhul loetakse taotlus kindlaksmääratud toetusõigusliku maa ja looma osas nõuetekohaseks ka siis, kui toetust on taotletud muu hulgas kindlaks määramata maa ja looma kohta. See ei välista käesoleva seaduse 12. peatükis sätestatud kaitsemeetme kohaldamist. ( 3 ) Taotluse vastavust toetuse saamise nõuetele kontrollib PRIA, Põllumajandus- ja Toiduamet, Keskkonnaamet või riigi sihtasutus toetuse andmise tingimustes sätestatud juhul ja ulatuses . § 2 7 . Maaelu arengu toetuse taotluse hindamine (1) Maaelu arengu toetus e taotlusi hinnatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL ) 2021/2115 artiklis 79 nimetatud sekkumis te puhul , kui toetuse andmise tingimustes ei ole sätestatud teisiti. (2) Maaelu arengu toetuse taotlusi hin davad PRIA ja riigi sihtasutus toetuse andmise tingimustes sätestatud tingimustel ja korras ning hindamiskriteeriumite alusel. Hindamistulemuste alusel võib moodustada taotluste paremusjärjestuse. (3) Kui toetuse andmise tingimuste kohaselt võib esitada maaelu arengu toetuse taotluse , mis sisaldab rohkem kui üht e toetatavat tegevust, võib toetuse andmise tingimustes ette näha, et toetatavaid tegevusi hinnatakse ja seatakse paremusjärjestus s e eraldi . ( 4 ) LEADER-projektitoetuse taotlusi hindab kohalik tegevusrühm ning tema rahastamisettepaneku alusel kontrollib PRI A taotluste nõuetekohasust. Kui kohalik tegevusrühm on esitanud taotluste paremusjärjestuse ettepaneku, moodustab PRIA nõuetekohaste st taotluste st paremusjärjestuse ning reastab taotlused kohaliku tegevusrühma ettepaneku alusel. PRIA ei asu ise taotlusi üle hindama. ( 5 ) Maaelu arengu toetuse t aotluste hindamisse kaasatud isiku nime ja tema antud hinnangu t on keelatud avaldada viisil, mis võimaldab nime ja hinnangut omavahel seostada. § 2 8 . Maaelu arengu toetuse taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine (1) Kui maaelu arengu toetuse taotlus on nõuetekohane ja vastab vajaduse korral hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele, rahuldatakse taotluste hindamise korral maaelu arengu toetusteks ettenähtud vahendite piires toetuse andmise tingimuste s sätestatu kohaselt: 1) hindamistulemuste alusel koostatud taotluste paremusjärjestuses esimesele kohale tulnud taotlus; 2) hindamistulemuste alusel koostatud taotluse paremusjärjestusse seatud parimad taotlused ; 3) kõik taotlused , vähendades vajaduse korral toetuse summat võrdeliselt iga taotleja kohta , või 4) kõik taotlused, eelistades ajaliselt varem esitatud taotlusi . (2) Kui toetuse andmise tingimustes ei ole ette nähtud maaelu arengu toetuse taotluste hindamist, rahuldatakse kõik nõuete kohased taotlused maaelu arengu toetusteks ettenähtud vahendite piires toetuse andmise tingimuste s sätestatu kohaselt: 1) vähendades vajaduse korral toetuse summat võrdeliselt iga taotleja kohta ; 2) vähendades vajaduse korral toetuse ühikumäära või 3 ) eelistades ajaliselt varem esitatud taotlusi . ( 3 ) Lisaks Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud alus t ele tehakse maaelu arengu toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest : 1) taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta toetuse andmise ja kasutamise nõu etele , kui Euroopa Liidu õigusaktidest ei tulene teisiti; 2) taotleja ei esita ega tee teatavaks menetluses tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendeid või takistab kohapealse kontrolli tegemist ; 3) taotlust ei rahuldata käesoleva paragrahvi lõike 1 , 2, 6, 7, 8 või 9 kohaselt ; 4) taotluses või taotluse menetluse käigus on teadlikult esitatud valeandmeid. ( 4 ) Maaelu arengu toetuse t aotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb PRIA või riigi sihtasutus. ( 5 ) T oetuse andmise tingimustes võib ette näha, et kui taotluse rahuldamine täies ulatuses ei ole põhjendatud taotluses sisalduvate mitteabikõlblike kulude tõttu, võib maaelu arengu toetuse summat vähendada tingimusel, et viiakse ellu taotluses kavandatud tegevus ja saavutatakse toetuse andmise eesmärk . Kui taotleja ei ole nõus toetuse summa vähendamisega, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. Toetuse summa vähendamine ei mõjuta taotluste paremusjärjestust, kui sellega ei kahjustata avalikku huvi või teiste taotlejate õigusi . ( 6 ) Kui toetuse andmise tingimuste kohaselt hinnatakse taotluses sisalduvaid tegevusi eraldi , võib taotluse rahuldada nende tegevuste osas, mille osas tuleks taotlus rahuldada käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 või 2 alusel. ( 7 ) Kui hindamistulemuste alusel välja valitud ja vajaduse korral paremusjärjestusse seatud nõuetekohast maaelu arengu toetuse taotlust ei ole võimalik täies ulatuses rahuldada, sest taotletava toetuse suurus ületab sekkumise, sekkumise raames toetatava tegevuse või muu strateegiakavas nimetatud aluse kohta sama aasta maaelu arengu toetusteks ettenähtud vahendite jäägi, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui toetuse andmise tingimustes ei ole sätestatud teisiti. ( 8 ) PRIA teeb nende nõuetekohaseks tunnistatud LEADER-projektitoetuse taotluste osalise või täieliku rahuldamise otsuse, mille kohta on kohalik tegevus rühm teinud taotluste rahastamis ettepaneku. § 29 . Maaelu arengu toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine (1) Maaelu arengu toetuse taotluse rahuldamise otsust võib toetuse saaja algatusel muuta üksnes põhjendatud juhul ning tingimusel, et algselt kavandatud tegevus viiakse olulises osas ellu , saavutatakse toetuse andmise eesmärgid ja toetuse summa ei suurene. Põhjendatud juhuna käsitatakse asjaolu, mida ei olnud võimalik toetuse taotlemisel ette näha. (2 ) Kui toetuse saaja ei ole võimeline toetuse andmise tingimustes sätestatud tähtaja jooksul toetatavat tegevust ellu viima, võib PRIA või riigi sihtasutus käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimusi arvestades toetuse saaja taotluse alusel määrata täiendava tähtaja tegevuse elluviimiseks. (3 ) Maaelu arengu toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotlust ei rahuldata, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimused ei ole täidetud või kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) muudatuse tulemusena ei vasta toetuse saaja või toetatav tegevus toetuse saamise nõu et ele; 2 ) muudatus e tegemine kahjustaks avalikku huvi või teiste taotlejate õigusi . (4 ) Kui toetuse andmise tingimustes ei ole sätestatud teisiti, võib põhjendatud juhul asendada maaelu arengu toetuse abil soetatava asja või tellitava teenuse teise samaliigilise asja või teenusega või muuta kavandatud ehitustöid taotluse rahuldamise otsust muutmata tingimustel, et saavutatakse toetuse andmise eesmärgid, ei esine käesoleva paragrahvi lõike s 3 s ätestatud asjaolusid ega muutu: 1) asja või ehitise kasutamise otstarve; 2) teenuse sisu või tulemus või 3) ehitise algselt kavandatud omadused. (5 ) Maaelu arengu toetuse taotluse rahuldamise otsus e võib tunnista da täielikult või osaliselt kehtetuks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) ilmneb asjaolu, mille puhul taotlust ei oleks rahuldatud; 2) toetuse saaja ei ole toetatavat tegevust tähtaja jooksul ellu viinud; 3 ) toetatavat tegevust ei ole võimalik tähtaja jooksul ellu viia; 4) toetuse saaja ei täida Euroopa Liidu õigusaktides või käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustusi; 5) sama otsus e alusel elluviidava tegevusega seoses on tema suhtes kohaldatud käesoleva seaduse 12 . peatükis sätestatud kaitsemeede t ; 6 ) toetuse saaja taotleb taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamis t . § 3 0 . Toetatava tegevuse rahastamine enne kulutuste tegemist (1) Toetuse andmise tingimustes sätestatud juhul võib pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist rahastada toetatava tegevuse elluviimist riigieelarvelistest vahenditest enne töö või teenuse tellimise või vara soetamise eest tasumist . (2) Toetatava tegevuse elluviimist võib käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt rahastada, kui toetuse saaja o n esitanud käesoleva seaduse § 1 04 kohase tagatise, mis katab makstava summa kogu ulatuses . (3) Toetuse andja võib loobuda tagatise nõudmisest , kui toetuse saaja on piisavalt usaldusväärne ning on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest: 1 ) töö või teenus on lõpetatud või vara on üle antud ning toetuse saaja on selle vastu võtnud ja selle eest tasunud vähemalt omafinantseeringuga võrdse raha summa ; 2 ) tegevuse elluviimist rahastatakse Euroopa Parlame ndi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 34 lõike 1 punkti c kohaselt. ( 4 ) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt saadud raha võib kasutada üksnes asjakohase toetatava tegevuse abikõlblike kulude eest tasumiseks. Nimetatud kulude eest peab olema tasutud toetuse andmise tingimustes sätestatud tähtaja jooksul, kuid hiljemalt 2029. aasta 1. juuliks. (5) Pärast toetatava tegevuse abikõlblike kulude eest tasumist esitab toetuse saaja maaelu arengu toetuse maksmise aluseks olevad dokumendid PRIA-le , kes teeb toetuse maksmise või maksmisest keeldumise otsuse. ( 6 ) Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist toetuse maksmise korral arvestatakse otsuse kohaselt ma kstavast toetusrahast tasaarve stuse korras maha käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt toetuse saajale makstud raha. Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist toetuse maksmisest keeldumise otsuse korral maksab toetuse saaja käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt saadud raha tagasi. ( 7 ) Kui toetuse saaja tegevuses ilmnevad asjaolud, mis seavad kahtluse alla tema võime kasutada käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt saadud raha sihipäraselt ja tähtpäevaks, võib toetuse andja otsustada rahastamise väiksemas ulatuses, määrata abikõlblike kulude tegemiseks käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tähtajast lühema tähtaja või nõuda piisava tagatise esitamist. ( 8 ) Toetuse saaja loetakse piisavalt usaldusväärseks, et rahastada toetatava tegevuse elluviimist tagatist nõudmata, kui on täidetud kõik järgmised tingimused : 1) tal ei ole riikliku maksu võlgnevust või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud ning maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg tasutud ajakava kohaselt; 2) tema või tema suhtes valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust; 3) ta on varem riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral on tagasimaksed tasunud ettenähtud tähtpäevaks ja summas; 4) t a on varem käesoleva seaduse § 2 8 või käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt saadud toetust kasutanud sihipäraselt ja tähtpäevaks. ( 9 ) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohase rahast ami se t aotlemise ja taotluse menetlemise korra, taotlusele esitatavad nõuded ning rahast ami se määra ja suuruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 3 . jaotis Kogukonna juhitud kohalik areng – LEADER § 3 1 . Kohalik u arengu strateegia ja kohalik tegevusrühm (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 31 nimetatud kogukonna juhitud kohalikku arengut viiakse ellu kohaliku arengu strateegiate alusel, mille on heaks kiitnud Maaeluministeerium. (2) Kohaliku arengu strateegia töötab välja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 33 nimetatud kohaliku tegevusrühma määratlusele vastav mittetulundusühing, kelle põhikirjaline eesmärk on kohaliku elu arendamine ja kes vastab kohaliku tegevusrühma kohta kehtestatud nõuetele (edaspidi kohalik tegevusrühm ). (3) Kohalikule tegevusrühmale esitatavad nõuded, sealhulgas nõuded kohaliku tegevusrühma põhikirja, liikmesuse, juhtimise ning tegevusaja ja -piirkonna kohta, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (4) Kohaliku tegevusrühma üldkoosolekul võib isik osaleda ja hääletada ainult ühe liikme esindajana. Kohaliku tegevusrühma liige ei tohi üldkoosolekul osaleda ega hääletada teise liikme esindajana. (5) Kohaliku tegevusrühma juhatusel on vähemalt kolm liiget. (6) Kohalik tegevusrühm tagab, et üks kolmandik juhatuse liikmetest vahetub põhikirjas ettenähtud juhatuse ametiaja möödumisel. (7) Maaeluministeerium teeb kohaliku arengu strateegia heakskiitmise otsuse , kui nimetatud strateegia vastab sellele esitatud nõuetele ja hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele ning selle on koostanud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuetele vastav kohalik tegevus rühm . (8) Maaeluministeerium teeb kohaliku arengu strateegia heaks kiitmata jätmise otsuse, kui strateegia nõuetekohasuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) kohalik tegevusrühm ei vasta talle esitatud nõuetele; 2) kohaliku arengu strateegia ei vasta sellele esitatud nõuete le või strateegia ei vasta hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele; 3) kohaliku tegevusrühma tegevuspiirkonna kohta esitatud strateegia kattub tervikuna või osaliselt teise kohaliku tegevusrühma tegevuspiirkonna kohta esitatud strateegiaga; 4) kohaliku arengu strateegias või strateegia heakskiitmise m enetluse käigus on teadlikult esitatud valeandmeid. (9) Kohaliku arengu strateegiale esitatavad nõuded, sealhulgas täpsemad nõuded Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 32 lõikes 1 nimetatud strateegia elementide kohta, strateegia esitamise, hindamise ja heakskiitmise täpsema korra ning strateegia hindamis e kriteeriumid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 3 2 . Kohaliku arengu strateegia rakendamine (1) Heakskiidetud kohaliku arengu strateegiat rakendab selle esitanud kohalik tegevusrühm, kes koostab iga kalendriaasta kohta rakenduskava, mis lisaks käesoleva seaduse § 1 1 lõike s 2 sätestatule sisaldab ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 34 lõike 1 punktis c nimetatud tegevusteks ettenähtud vahendite jaotust. (2) Kohaliku arengu strateegia rakendamisel täidab kohalik tegevusrühm Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 33 lõikes 3 sätestatud ülesandeid, sealhulgas: 1) koostab LEADER-projektitoetuse taotluste hindamis e kriteeriumid; 2) nõustab taotlejat enne taotluse esitamist toetatava tegevuse kohaliku arengu strateegiale vastavuse s ; 3) võtab va stu taotlused; 4) kontrollib taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse vastavust kohaliku arengu strateegiale; 5) hindab taotlusi hindamiskriteeriumite alusel; 6) teeb vajaduse korra l PRIA-le ettepaneku taotluste paremusjärjestusse seadmise kohta või edastab PRIA-le teabe taotluste hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele vastavuse kohta; 7) teeb PRIA-le ettepaneku taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise ja taotluse s nimetatud tegevuse rahastamise suuruse määramise kohta ning edastab taotlused PRIA-le. (3) Kui koos LEADER-projektitoetuse taotlusega ei ole esitatud kõiki andmeid ja dokumente, mis on vajalikud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ülesande täitmiseks, nõuab kohalik tegevusrühm taotlejalt vajalike andmete ja dokumentide esitamist. (4) Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel nõutud andmeid või dokumente ei esitata, jätab kohalik tegevusrühm LEADER-projektitoetuse taotluse hindamata ning edastab selle PRIA-le märkusega, et taotlust ei olnud võimalik hinnata. PRIA jätab taotluse läbi vaatamata ilma puuduste kõrvaldamise tähtaega määramata. (5) Kohaliku arengu strateegiat võib rakendada ühiselt selliselt, et seda toetatakse vähemalt Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning muu asjaomase fondi vahenditest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 31 lõigete 1 ja 3 alusel (edaspidi ühisstrateegia ). (6) Ühisstrateegia hindamiseks ühise vooru korraldamise ning ühisstrateegia rakendamise jälgimiseks asjaomase fondi korraldus - ja rakendus asutusega ühiskomisjoni moodustamise otsustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga , kooskõlastades selle enne kehtestamist nimetatud rakendus asutusega. (7) Ühisstrateegiale kohaldatakse käesoleva seaduse § 3 1 lõigetes 7 –9 sätestatut. (8) Ühisstrateegiaga seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 34 lõike 1 punktis c nimetatud tegevuse kulu kaetakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi vahenditest. 4 . j aotis Maaelu arengu toetuse andmine hankemenetluse korras § 3 3 . Hankemenetlus (1) Maaelu arengu toetust võib anda , korraldades hankemenetluse riigihangete seaduses sätestatud alustel ja korras ning arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. (2) Maaelu arengu toetuse andmisel hankemenetluse korras loetakse toetuse taotlus esitatuks riigihangete seaduse kohase pakkumuse, hankemenetluses osalemise taotluse, ideekonkursi puhul ideekavandi või sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse puhul taotluse, pakkumuse või huvi kinnitamise teate esitamisega. (3) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada täpsemad nõuded toetuse saajale, nõuded toetatava tegevuse ja sõlmitava hankelepingu kohta ning toetuse saaja vali mise kriteeriumid. (4) Toetuse saaja on isik, kellega Maaeluministeerium või PRIA on sõlmi nud riigihangete seaduses sätestatud korras hankeleping u . (5) Lisaks riigihangete seaduses sätestatud pakkuja ja taotleja kõrvaldamise alustele kõrvaldatakse pakkuja ja taotleja hankemenetlusest, ku i esinevad käesoleva seaduse §-s 2 8 sätestatud taotluse rahuldamata jätmise alused. 5 . jaotis Maaelu arengu toetuse andmine otsustuskorras § 3 4 . Maaelu arengu t oetuse andmine otsustuskorras (1) Otsustuskorras võib maaelu arengu toetust anda riiklik u programmi või riikliku kava või oluli s e avalik u huvi ga tegevuse elluviimiseks , kui see on koosk õlas Euroopa Liidu asjakohaste õigusaktidega . Otsustuskorras võib toetust anda ka käesoleva seaduse §-s 48 sätestatud põllumajanduse teadmussiirde- ja innovatsiooni süsteemi ülesannete täitmiseks. (2) Otsustuskorras võib maaelu arengu toetust anda riigiasutusele, kes seda programmi või kava või olulise avaliku huviga tegevust ellu viib või täidab põllumajanduse teadmussiirde- ja innovatsiooni süsteemi ülesandeid . (3) Maaelu arengu t oetuse andmisel otsustuskorras on abikõlblikud need kulud, mis on abikõlblikud E uroopa L iidu asjakohaste õigusaktide , käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktide või strateegiakava kohaselt . (4) Maaelu arengu toetuse andmise otsustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga, määrates toetuse saaja, toetatav a tegevus e , toetatava tegevuse eesmär gi ja elluviimise tähta ja ning toetuse suurus e . K äskkirjas võib täpsustada kulude abikõlblikkust. 6 . jaotis Maaelu arengu toetuse andmine rahastamisvahendi kaudu § 3 5 . Rahastamisvahend (1) Maaelu arengu toetust võib tagastatava toetusena anda strateegiakavas sätestatud tingimustel ja korras ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 58 sätestatud rahastamisvahendi kaudu , lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artiklis 80 sätestatud tingimustest . (2) Lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõu kogu määrusest (EL) 2021/1060 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimustest, sõlmib Maaeluministeerium rahastamisvahendi kaudu maaelu arengu toetuse andmiseks halduskoostöö seaduses sätestatud korras halduslepingu maapiirkonna ettevõtluse toetamiseks asutatud riigi sihtasutusega, mille asutajaõigusi teostab Maaeluministeerium. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud halduslepinguga lepitakse muu hulgas kokku Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 X lisas nimetatud tingimustes, et tagada rahastamisvahendi nõuetekohane rakendamine ja õigus võtta lepingutasu . (4) Maaelu arengu toetuse andmisele rahastamisvahendi kaudu ei kohaldata käesoleva seaduse §-des 22 –30 s ätestatut. (5) Rahastamisvahendile makstakse maaelu arengu toetus t käesoleva paragrahvi l õikes 2 nimetatud halduslepingu alusel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklis 3 2 sätestatud tingimuste kohaselt. (6) Rahastamisvahendile antud toetust või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määr use (EL) 2021/1060 artikli 60 tähenduses sellesse tagasi laekunud vahendit ja sellest saadavat tulu, kasumit või muud sissetulekut (edaspidi koos tagasilaekunud vahend ) kasutatakse samas rahastamisvahendis või muus rahastamisvahendis k ooskõlas sama määruse artikli 60 lõikega 2 ja artikli 62 lõikega 1 kuni 20 29 . aasta 31. detsembrini. (7) 20 30 . aasta 1. jaanuarist kuni 203 7 . aasta 31. detsembrini tagasilaekunud vahendite kasutamise valdkonna, eesmärgid ja tulemused ning vahendite kasutamise eest vastutava asutuse määrab kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikliga 62 valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. 5. jagu S trateegiakava sekkumiste ga seotud ühtne haldus- ja kontrollisüsteem ning tingimuslikkus 1 . jaotis Ühtne haldus- ja kontrollisüsteem § 3 6 . Üht s e haldus- ja kontrollisüsteem i rakendamine (1) Euroopa Parlam endi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 1 nimetatud ü ht s e haldus- ja kontrollisüsteem i (edaspidi ühtne süsteem) rakendamisel kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 66 lõike 1 punktides a – e ja g sätestatut . (2) Ühtset süsteemi rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 nimetatud pindala- ja loomapõhiste otsetoetuste ning maaelu arengu toetuste suhtes. § 37 . Põldude identifitseerimise süsteem Euroopa Parlam endi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 68 lõike 1 kohase p õldude identifitseerimise süsteem i rakenda misel arvestatakse sama määruse artiklis 68 , komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2022/1172, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2116 ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas ühises põllumajanduspoliitikas ning tingimuslikkusega seotud halduskaristuste kohaldamise ja arvutamise osas (ELT L 183, 08.07.2022, lk 12–22), ning komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/1173, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 kohaldamise eeskirjad ühise põllumajanduspoliitika ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi kohta (ELT L 183, 08.07.2022, lk 23–34), sätestatut. § 38. Georuumiline ja loomapõhine taotlussüsteem (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 nimetatud pindalapõhiste otse toetuste ja maaelu arengu toetuste puhul esitab taotleja toetuse saamiseks sama määruse artikli 69 lõikes 1 nimetatud georuumilise taotluse. (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 nimetatud loomapõhiste otsetoetuste ja maaelu arengu toetuste puhul esitab taotleja toetuse saamiseks sama määruse artikli 69 lõikes 2 nimetatud taotluse. ( 3 ) Valdkonna eest vastutav minister võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud taotl uste kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 69 lõigetes 1– 3 ja 6 , komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2022/1172 ning komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/1173 sätestatut arvestades määrusega kehtestada : 1) taotlusele esita tavad täpsemad nõuded ; 2) taotluse esitamise ja taotluse menetlemise täpsemad tingimused ning korra ; 3) eeltäidetud taotluses esitatud andmete parandamise täpsemad tingimused ning korra ; 4) taotluse muutmise ja osalise või täielikult tagasivõtmise täpsemad tingimused ning korra . (4) Valdkonna eest vastutav minister võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud taotluste kohta määrusega kehtestada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 69 lõikes 4 nimetatud automaatse taotluste süsteemi ning selle rakendamise täpsemad tingimused ja korra , arvestades sama määruse artikli 69 lõigetes 4 ja 5 ning komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/1173 sätestatut. § 39 . Pinnaseiresüsteem (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 70 lõikes 1 nimetatud pinnaseiresüsteemi rakenda misel arvestatakse sama määruse artiklis 70 , komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2022/1172 ning komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/1173 sätestatut. (2) K äesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud pinnaseiresüsteemi rakendamise l on õigus kasutada pilti edastavat või salvestavat seadet. (3 ) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud pinnase ire süsteemi rakendamise , sealhulgas käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud seadme kasutamise täpsemad tingimused ja korra. § 40 . Toetuse saajate identifitseerimise süsteem Euroopa Parlam endi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli s 7 1 nimetatud t oetuse saajate identifitseerimise süsteemi raken da misel arvestatakse sama määruse artikli s 71 ja komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2022/1172 sätestatut. § 41 . Kontrollisüsteem Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklis 72 nimetatud k ontrollisüsteemi rakendamisel arvestatakse sama määruse artiklis 72 sätestatut. 2 . jaotis Tingimuslikkus ja sellega seotud kontrollisüsteem § 42 . Tingimuslikkus (1) Tingimuslikkus käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artiklis 12 nimetatud maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete ning kohustuslike majandamisnõuete süsteem . (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõudeid peavad täitma Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 83 lõikes 1 nimetatud toetuste taotlejad. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (4) PRIA saab kohustada taotlejat, kes on rikkunud püsirohumaa säilitamise nõuet, püsirohumaa tagasi rajama. § 43 . Tingimuslikkuse ga seotud kontrollisüsteem (1) Käesoleva seaduse § 4 2 lõikes 1 nimetatud nõuete täitmist kontrollivad PRIA , Põllumajandus- ja Toiduamet ning Keskkonnaamet. (2) PRIA , Põllumajandus- ja Toiduamet ning Keskkonnaamet korraldavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kontrolle Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli s 83 sätestatut arvestades , sealhulgas muude õigusaktide alusel nendes õigusaktides sätestatud nõuete kontrollimisel. (3) Valdkonna eest vastutav minister võib käesoleva seaduse § 42 lõikes 1 nimetatud nõuete täitmise kontrollimiseks määrusega kehtestada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) (EL) 2021/2116 artikli 83 lõikes 2 nimetatud lihtsustatud kontrollisüsteemi rakendamise juhud ja ulatuse. 6 . jagu Seire , aruandlus ja hindamine § 4 4 . Seire ja aruandlus (1) Strateegiakava s eire andmete kogumise ja aruannete koostamise korraldab PRIA. (2) Strateegiakava toetust and ev isik ja asutus on kohustatud PRIA-le esitama seire ja aruandluse andmed. ( 3 ) Strateegiakava toetust saa v või toetust saanud isik ja asutus on kohustatud esitama toetuse saamise ja kasutamise kohta seireks vajalikud andmed strateegiakava seir avale isikule või asutusele . (4) Strateegiakava seir ava isiku või asutuse ning strateegiakava seire ja aruandluse täpsemad tingimused ja korra kehtestab v aldkonna eest vastutav minister määrusega . (5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artiklis 124 sätestatud seirekomisjoni moodustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. § 4 5 . Hindamine (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli s 140 sätestatud strateegiakava hindamis eks vajalikke tegevusi korraldab Maaeluministeerium . (2) Maaeluministeerium peab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hindamise ks : 1) määra ma Maaeluministeeriumi valitsemisala asutuse või 2) vali ma juriidilise isiku, kellega sõlmitakse halduskoostöö seaduses sätestatud korras haldusleping . ( 3 ) Strateegiakava alusel toetust saanud isik ja asutus esitavad toetuse saamise ja kasutamise kohta hindamiseks vajaliku d andmed strateegiakava hinda vale isikule või asutusele. Strateegiakava hinda v isik või asutus võib toetuse hindamiseks vajalikke tegevusi teha toetuse saaja ettevõttes või majapidamises üksnes toetuse saaja nõusolekul. ( 4 ) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada strateegiakava hindamise täpsemad tingimused ja korra. 7 . ja gu Ü hise põllumajanduspoliitika võrgustik § 4 6 . Riiklik ühise põllumajanduspoliitika võrgustik Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 1 26 lõikes 1 nimetatud riikliku ühise põllumajanduspoliitika võrgustiku ülesannete täitmise korraldab Maaeluministeerium. 8 . ja gu Teavitamine, tähistamine ja viitamine § 4 7 . Teavitami s e, tähistami s e ja viitami s e tingimused ning kord Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada strateegiakava raames antava toetuse andmisest ja kasutamisest teavitamise, toetatud objektide tähistamise ning Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi osalusele viitamise täpsemad tingimused ja korra. 9 . ja gu T eadmussiirde- ja innovatsioonisüsteem § 4 8 . Põllumajanduse teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteem (1) Põllumajanduse teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi (edaspidi AKIS ) ülesan n e on arendada teadmussiir de- ja nõustamisteenust, tagada nõustamisteenuse kättesaadavus ning täita muid Euroopa Liidu õigusaktidest ja strateegiakavast tulenevaid ülesandeid . (2) AKIS -e ülesandeid täida b Maaeluministeeriumi hallatav asutus , kelle ülesan ne on … [ täiendame põhimääruse vastuvõtmisel ] . PRIA täidab neid AKIS e ülesandeid, mille täitmine on talle pandud käesoleva seadusega või valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga . ( 3 ) Maaeluministeeriumi hallatav asutus koostab AKIS -e ülesannete täitmiseks tegevuskava , mis sisaldab tegevuste kirjeldust ja nende elluviimiseks kavandatud vahendite jaotust. Tegevuskava Maaeluministeeriumile esitamisega loetakse taotlus toetuse saamiseks esitatuks. ( 4 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud t egevuskava kiidab heaks Maaeluministeerium. Tegevuskava heakskiitmisega loetakse taotlus toetuse saamiseks otsustuskorras rahuldatuks. 5. peatükk Ühise põllumajanduspoliitika kohased programmiperioodi 2014–2020 maaelu arengu toetused § 49 . Maaelu arengu toetuste andmise korraldamine (1) Maaelu arengu toetusi antakse Euroopa Komisjoni otsusega heakskiidetud programmi „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” (edaspidi arengukava ) alusel ja korras. (2) Arvestades arengukavas sätestatud tingimusi, antakse maaelu arengu toetust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320–469), artikli 35 lõike 1 punktides b ja c nimetatud tegevuste elluviimise ks ( käesolevas peatükis edaspidi projektitoetus ) sama määruse artikli 33 lõikes 1 nimetatud kohaliku arengu strateegiate alusel. (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 65 lõikes 4 nimetatud ülesannete jaotus korraldusasutuse, makseasutuse ja kohaliku tegevusgrupi vahel määratakse kindlaks käesolevas jaos. (4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 66 lõikes 1 nimetatud korraldusasutuse ülesandeid täidab Maaeluministeerium. (5) Metsanduse valdkonna toetuste andmise korral võib riigi sihtasutus täita järgmisi ülesandeid: 1) taotluste ja maksetaotluste vastuvõtmine; 2) taotluste ja maksetaotluste nõuetekohasuse kontrollimine; 3) taotluste hindamine ja paremusjärjestuse moodustamine; 4) toetuse vähendamine; 5) taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine; 6) taotluse rahuldamise otsuse muutmine või kehtetuks tunnistamine; 7) riikliku järelevalve teostamine; 8) tema otsuse või toimingu peale esitatud vaide lahendamine. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud riigi sihtasutuse nimetab Vabariigi Valitsus korraldusega, määrates kindlaks toetuse liigid, mille raames esitatavaid taotlusi ja maksetaotlusi riigi sihtasutus menetleb, ja need käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud ülesanded, mida riigi sihtasutus täidab. (7) Käesoleva paragrahvi lõike 6 kohaselt nimetatud riigi sihtasutusega sõlmib PRIA halduskoostöö seaduses sätestatud korras halduslepingu. § 50 . Eelarveaastal antavate maaelu arengu toetuste ja toetuste andmiseks ettenähtud vahendite kindlaksmääramine (1) Nende arengukava meetmete, alameetmete ja tegevuse liikide loetelu, mille raames on eelarveaastal võimalik maaelu arengu toetust taotleda, kehtestab valdkonna eest vastutav minister igal aastal määrusega, märkides vajaduse korral ära need eelarveaastal antavad maaelu arengu toetused, mida on võimalik taotleda ainult Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 62 alusel kehtestatud õigusaktis nimetatud iga-aastase maksetaotluse alusel või artikli 76 alusel kehtestatud õigusaktis nimetatud maksetaotluse alusel ja üksnes kehtiva kohustuse ulatuses. (2) Kohaliku arengu strateegia meetmed, mille raames on eelarveaastal võimalik maaelu arengu toetust taotleda, ja nimetatud meetmete raames toetuse andmiseks ettenähtud vahendite jaotuse määrab kohalik tegevusgrupp kindlaks iga kalendriaasta kohta koostatud kohaliku arengu strateegia rakendamise kavas (edaspidi strateegia rakendamise kava ) . (3) Maaelu arengu toetusteks eelarveaastal ettenähtud vahendite jaotuse maaelu arengukava meetmete, alameetmete ja tegevuse liikide ning muude arengukavas nimetatud aluste kaupa otsustab valdkonna eest vastutav minister igal aastal käskkirjaga. (4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 35 lõikes 1 nimetatud toetuse vahendite jaotuse kohalike tegevusgruppide kaupa kogu programmiperioodiks otsustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. ( 5 ) Valdkonna eest vastutav minister võib muuta käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud toetuse vahendite jaotust ja käskkirjaga otsustada nimetatud toetuse 2022. aasta lõpuks kasutamata jäänud vahendite jaotuse kohalike tegevusgruppide kaupa. ( 6 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 14 lõikes 1 nimetatud toetuse jaotuse pikaajaliste programmide puhul otsustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga kuni programmiperioodi lõpuni olenevalt programmi pikkusest. ( 7 ) Maaelu arengu toetuse taotlemise õigust ei teki, kui selle toetuse andmist ei ole eelarveaastal ette nähtud käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud määruses või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud strateegia rakendamise kavas , mille PRIA on heaks kiitnud. § 51 . Maaelu arengu toetuse taotlejale esitatavad nõuded ja toetuse andmise tingimused (1) Maaelu arengu toetust võib taotleda isik, kes vastab asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides, arengukavas ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud toetuse saamise nõuetele. (2) Kooskõlas arengukavas sätestatuga võib v aldkonna eest vastutav minister määrusega kehtestada m aaelu arengu toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning korra (edaspidi koos maaelu arengu toetuse andmise tingimused ). (3) Maaelu arengu t oetuse andmise tingimustes võib sätestada: 1) toetatavad tegevused ja nõuded taotlejale; 2 ) abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude liigid ning muud kulu abikõlblikuks arvamise tingimused; 3) kulude mõistlikkuse tõendamise viisi ning tõendamise täpsemad tingimused ja korra; 4) toetusõigusliku maa ja toetusõiguslike loomade kohta esitatavad täpsemad nõuded; 5) viite kohaldatavale riigiabiskeemile, kui antav toetus on riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 tähenduses; 6) toetuse määra ja suuruse, sealhulgas toetuse minimaalse ja maksimaalse suuruse ning ühikumäära; 7) taotlusele esitatavad nõuded või taotluse vormi; 8 ) põlluraamatusse kantavad lisa andmed; 9 ) taotluse esitamise ja menetlemise tingimused ning korra; 10 ) taotluse hindamise kriteeriumid ja hindamise korra, sealhulgas taotluse eelistamise võimalused võrdsete näitajatega taotluste korral ; 1 1 ) taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise korra, sealhulgas rahuldamise aluse, vastavalt käesoleva seaduse § 6 4 lõikes 1 sätestatule; 12 ) toetuse vähendamise korra; 1 3 ) toetuse ühikumäära vähendamise alused ja korra; 1 4 ) toetuse saaja kohustused, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 71 sätestatud kestvusnõude täitmise kohustuse, maksetaotluse, iga-aastase maksetaotluse ja tõendavate dokumentide esitamise tingimused ja korra ning maksetaotlusele ja iga-aastasele maksetaotlusele esitatavad nõuded või maksetaotluse vormi; 1 5 ) tegevuse elluviimise tähtaja ja tingimused; 1 6 ) ettevõtte või majapidamise üleandmise tingimused ja korra; 17 ) kohustuse suurendamise, vähendamise, asendamise, üleandmise ja ülevõtmise tingimused ning korra; 18 ) toetuse maksmise tingimused ja korra. (4) Maaelu arengu t oetuse andmise tingimused võib kehtestada eraldi iga arengukava meetme, alameetme ja tegevuse liigi kohta. § 5 2 . Maaelu arengu toetuse andmine rahastamisvahendi kaudu (1) Maaelu arengu toetust võib tagastatava toetusena anda arengukavas sätestatud tingimustel ja korras ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 37 sätestatud rahastamisvahendi kaudu. (2) Lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 1303/2013 ning selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimustest, sõlmib Maaeluministeerium rahastamisvahendi kaudu maaelu arengu toetuse andmiseks halduskoostöö seaduses sätestatud korras halduslepingu maapiirkonna ettevõtluse toetamiseks asutatud riigi sihtasutusega, mille asutajaõigusi teostab Maaeluministeerium. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud halduslepinguga lepitakse muu hulgas kokku Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 IV lisas nimetatud tingimustes, et tagada rahastamisvahendi nõuetekohane rakendamine ja õigus võtta lepingutasu . (4) Maaelu arengu toetuse andmisele rahastamisvahendi kaudu ei kohaldata käesoleva seaduse §-des 6 1 – 6 7 sätestatut. (5) Rahastamisvahendile makstakse toetus t käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud halduslepingu alusel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklites 41 ja 42 ning halduslepingus sätestatud tingimuste kohaselt. (6) Rahastamisvahendile antud toetust või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 44 tähenduses sellesse tagasi laekunud vahendit ja sellest saadavat tulu, kasumit või muud sissetulekut kasutatakse samas rahastamisvahendis või muus rahastamisvahendis kooskõlas sama määruse artikli 43 lõikega 2 ja artikli 44 lõikega 1 ku ni 202 5 . aasta 31. detsembrini. ( 7) 202 6 . aasta 1. jaanuarist kuni 203 3 . aasta 31. detsembrini käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud tagasilaekunud vahendi ja sellest saadava tulu, kasumi või muu sissetuleku kasutamise valdkonna, eesmärgid ja tulemused ning vahendite kasutamise eest vastutava asutuse määrab kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikliga 45 valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. § 5 3 . Kohalik tegevusgrupp ja kohaliku arengu strateegia (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 32 nimetatud kogukonna juhitud kohalikku arengut viiakse ellu kohaliku arengu strateegiate alusel, mille on heaks kiitnud Maaeluministeerium. (2) Kohaliku arengu strateegia töötab välja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 II osa III jaotise II peatükis nimetatud nõuetele vastav mittetulundusühing, kelle põhikirjaline eesmärk on kohaliku elu arendamine ja kes vastab kohaliku tegevusgrupi kohta kehtestatud nõuetele (edaspidi kohalik tegevusgrupp ), kooskõlas sama määruse artikli 33 lõikega 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1305/2013 ja lähtudes arengukavast. (3) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada k ohalikule tegevusgrupile esitatavad nõuded, sealhulgas nõuded kohaliku tegevusgrupi põhikirja, liikmesuse, juhtimise, tegevusaja ja -piirkonna kohta . (4) Kohaliku tegevusgrupi üldkoosolekul võib isik osaleda ja hääletada ainult ühe liikme esindajana. Kohaliku tegevusgrupi liige ei tohi üldkoosolekul osaleda ega hääletada teise liikme esindajana. (5) Kohalik tegevusgrupp tagab, et üks kolmandik juhatuse liikmetest vahetub põhikirjas ettenähtud juhatuse ametiaja möödumisel. (6) Kohaliku tegevusgrupi juhatusel on vähemalt kolm liiget. (7) Maaeluministeerium teeb kohaliku arengu strateegia heakskiitmise otsuse, kui nimetatud strateegia vastab sellele esitatud nõuetele ja hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele ning selle on koostanud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuetele vastav kohalik tegevusgrupp. (8) Maaeluministeerium teeb kohaliku arengu strateegia heaks kiitmata jätmise otsuse, kui kohaliku arengu strateegia nõuetekohasuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) kohalik tegevusgrupp ei vasta talle esitatud nõuetele; 2 ) kohaliku arengu strateegia ei vasta sellele esitatud nõuet ele ; 3) kohaliku arengu strateegia ei vasta hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele; 4) kohaliku tegevusgrupi tegevuspiirkonna kohta on esitatud mitu kohaliku arengu strateegiat ja kõnealune strateegia ei tulnud nende paremusjärjestuses esimesele kohale; 5) kohaliku arengu stratee gias või strateegia heakskiitmise menetluse käigus on teadlikult esitatud valeandmeid . (9) V aldkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada k ohaliku arengu strateegiale esitatavad nõuded, sealhulgas täpsemad nõuded Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 33 lõikes 1 nimetatud strateegia elementide kohta, strateegia esitamise, hindamise ja heakskiitmise täpsema korra ning strateegia hindamis e kriteer iumid . § 5 4 . Kohaliku arengu strateegia rakendamine (1) Heakskiidetud kohaliku arengu strateegiat rakendab selle esitanud kohalik tegevusgrupp, kes koostab iga kalendriaasta kohta strateegia rakendamise kava , mis lisaks käesoleva seaduse § 50 lõikes 2 sätestatule sisaldab ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 35 lõike 1 punktides d ja e nimetatud tegevusteks ettenähtud vahendite jaotust. Strateegia rakendamise kava kiidab heaks PRIA. (2) V aldkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada strateegia rakendamise kavale esitatavad nõuded ning selle vastuvõtmise, esitamise ja heakskiitmise korra. (3) PRIA kontrollib kohaliku tegevusgrupi vastavust asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. (4) PRIA teeb strateegia rakendamise kava heakskiitmise otsuse, kui nimetatud kava vastab käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud määruses sätestatud nõuetele ning sisaldab selle esitamise aastale järgneval kalendriaastal toetatavate tegevuste ja kohaliku arengu strateegia meetmete kirjeldust ning nende elluviimiseks kavandatud vahendite jaotust. (5) PRIA teeb strateegia rakendamise kava heaks kiitmata jätmise otsuse, kui kava nõuetekohasuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) strateegia rakendamise kava ei sisalda selle esitamise aastale järgneval kalendriaastal toetatavate tegevuste või kohaliku arengu strateegia meetmete kirjeldust või nende elluviimiseks kavandatud vahendite jaotust; 2) strateegia rakendamise kava ei vasta muudele käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud määruses sätestatud nõuetele. (6) Kohaliku arengu strateegia rakendamisel täidab kohalik tegevusgrupp Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 34 lõikes 3 sätestatud ülesandeid, sealhulgas: 1) koostab projektitoetuse taotluste hindamis e kriteeriumid; 2) võtab vastu taotlused; 3) kontrollib taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse vastavust kohaliku arengu strateegiale ja strateegia rakendamise kavale ; 4) hindab taotlusi hindamiskriteeriumite alusel; 5) teeb PRIA-le ettepaneku taotluste paremusjärjestusse seadmise kohta; 6) teeb PRIA-le ettepaneku taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise ja taotluse s nimetatud tegevuse rahastamise suuruse määramise kohta ning edastab taotlused PRIA-le. (7) Kui koos projektitoetuse taotlusega ei ole esitatud kõiki andmeid ja dokumente, mis on vajalikud käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud ülesande täitmiseks, nõuab kohalik tegevusgrupp taotlejalt vajalike andmete ja dokumentide esitamist. (8) Kui käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel nõutud andmeid või dokumente ei esitata, jätab kohalik tegevusgrupp projektitoetuse taotluse hindamata ning edastab selle PRIA-le märkusega, et taotlust ei olnud võimalik hinnata. PRIA jätab taotluse läbi vaatamata ilma puuduste kõrvaldamiseks tähtaega määramata. § 5 5 . Nõustamis- ja koolitusteenuse ning muu teadmussiirde ja teavituse osutaja valimine (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 15 lõike 1 punktis a sätestatud nõustamisteenuse osutaja valib sama määruse artikli 15 lõikes 3 nimetatud valikumenetluse kohaselt Maaeluministeerium. (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 15 lõike 1 punktis c sätestatud koolitusteenuse osutaja valib sama määruse artikli 15 lõikes 3 nimetatud valikumenetluse kohaselt PRIA. (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 14 lõikes 2 nimetatud toetuse saaja valib pikaajaliste programmide ja nõustajate järelkasvu arendamise koolitusprogrammi puhul riigihangete seaduses sätestatud alustel ja korras PRIA. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud toetuste puhul loetakse maaelu arengu toetuse taotlus esitatuks riigihangete seaduse kohase pakkumuse, hankemenetluses osalemise taotluse, ideekonkursi puhul ideekavandi või sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse puhul taotluse, pakkumuse või huvi kinnitamise teate esitamisega käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul Maaeluministeeriumile ning lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel PRIA-le. (5) Toetuse saaja on isik, kellega Maaeluministeerium või PRIA on käesoleva paragrahvi lõigete 1–3 alusel sõlminud riigihangete seaduses sätestatud korras hankelepingu. (6) V aldkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada k äesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud taotlejale, toetuse saajale ja toetatavale tegevusele esitatavad täpsemad nõuded ning toetuse saaja vali mise kriteeriumid. (7) Valdkonna eest vastutav minister võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud pikaajaliste programmide ja nõustajate järelkasvu arendamise koolitusprogrammi puhul määrusega kehtestada taotlejale, toetuse saajale ja toetatavale tegevusele esitatavad täpsemad nõuded ning toetuse saaja vali mise kriteeriumid . (8) Valdkonna eest vastutav minister võib käskkirjaga kehtestada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 14 kohase teadmussiirde ja teavitustoetuse puhul tegevuste elluviimiseks prioriteetsete teemade loetelu, pikaajaliste programmide ja nõustajate järelkasvu arendamise koolitusprogrammi puhul programmile esitatavad nõuded ning sama määruse artikli 15 lõike 1 punkti c kohase nõustajate koolituse puhul toetatavate koolituste õppekavad. § 5 6 . Innovatsiooniklaster ja innovatsiooniklastri tegevuskava (1) Innovatsiooniklaster Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 35 lõike 1 punkti a kohase toetuse saamiseks on sama määruse artikli 2 punkti q tähenduses mittetulundusühing, kelle põhikirjaline eesmärk on arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamine ja kelle liikmeteks on kokku vähemalt kümme põllumajandustootjat või -töötlejat, kes ei ole seotud ettevõtjad konkurentsiseaduse tähenduses (edaspidi klaster ). (2 ) Klastri t egevuskava elluviimiseks peab klaster partnerina kaasama vähemalt ühe teadus- ja arendusasutuse või juriidilise isiku, kelle peamine eesmärk on uute toodete, tavade, protsesside või tehnoloogiate arendamine. Klaster võib nimetatud eesmärgi saavutamiseks kaasata ka teise partneri, kes osaleb tegevuskava elluviimisel. (3 ) Eesmärgi saavutamiseks ja toetuse taotlemiseks töötab klaster arengukavast lähtudes välja klastri tegevuskava, mis sisaldab kavandatud tegevuste kirjeldust ning nende elluviimiseks kavandatud vahendite jaotust. ( 4 ) Klastri põhikirjas nähakse ette, et klastri tegevuskavaga seotud üldkoosoleku otsus võetakse vastu, kui selle poolt hääletab kokku vähemalt 80 protsenti klastri liikmeks olevatest põllumajandustootjatest või -töötlejatest. ( 5 ) Klaster peab olema avatud teistele klastri tegevuskava eesmärkide elluviimisest huvitatud isikutele. ( 6 ) V aldkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada k lastri põhikirja, liikmesuse, juhtimise ning klastri tegevuskava ja selles esitatud tegevuste kohta esitatavad täpsemad nõuded, tegevuskava vastuvõtmise, esitamise ja heakskiitmise korra ning tegevuskava hindamis e kriteeriumid. (7 ) Valdkonna eest vastutav minister võib käskkirjaga määrata klastri prioriteetsed tegevusvaldkonnad. § 5 7 . Klastri tegevuskava hindamine ja heakskiitmine (1) PRIA kontrollib klastri tegevuskava vastavust asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele ning hindab tegevuskava vastavust hindamiskriteeriumitele. (2) Kui klastri tegevuskava vastab käesoleva seaduse § 5 6 lõike 6 alusel kehtestatud määruses sätestatud nõuetele ja hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele ning tegevuskava on tulnud hindamistulemuste alusel koostatud klastri tegevusvaldkonna paremusjärjestuses esimesele kohale, teeb PRIA tegevuskava osalise või täieliku heakskiitmise otsuse. (3) PRIA teeb klastri tegevuskava heaks kiitmata jätmise otsuse, kui klastri või tegevuskava nõuetekohasuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) klaster ei vasta talle esitatud nõuetele; 2) tegevuskava ei vasta sellele esitatud nõuet ele ; 3) tegevuskava ei vasta hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele; 4) tegevuskavas või tegevuskava heakskiitmise menetluse käigus on teadlikult esitatud valeandmeid; 5) klastri tegevusvaldkonna kohta on esitatud mitu tegevuskava ja kõnealune tegevuskava ei tulnud nende paremusjärjestuses esimesele kohale; 6) tegevuskava rahastamiseks ei ole piisavalt raha. (4) Klastri t egevuskava PRIA-le esitamisega loetakse taotlus käesoleva seaduse § 5 6 lõikes 1 nimetatud toetuse saamiseks esitatuks ja PRIA tehtud tegevuskava heakskiitmise otsusega loetakse taotlus rahuldatuks. (5) K äesoleva seaduse § 5 6 lõikes 1 nimetatud t oetuse maksab välja PRIA käesoleva seaduse §-s 6 6 sätestatud korras. § 5 8 . Põlluraamat Kui see on maaelu arengu toetuse andmise tingimustes ette nähtud, kannab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artiklites 28 ja 29 nimetatud toetuse taotleja veeseaduse alusel peetavasse põlluraamatusse peale veeseaduses nimetatud andmete ka toetuse andmise tingimustes nimetatud andmed taotleja põllumajandusliku tegevuse kohta. § 59 . Tehnili s e abi toetus (1) Arengukava elluviimise tehniliseks abiks antakse toetust (edaspidi tehnilise abi toetus ) kooskõlas arengukavaga, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 59 lõikega 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 51 lõikega 2. (2) Tehnilise abi toetust võivad taotleda korraldusasutus ja makseasutus . (3) Valdkonna eest vastutav minister võib käskkirjaga otsu s tada t ehnilise abi toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise ja iga-aastase tehnilise abi toetuse vahendite jaotuse toetuse saajate vahel tegevuste kaupa. (4) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada t ehnilise abi toetuse täpsemad nõuded abikõlblike tegevuste ja kulude kohta ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise korra, taotlusele esitatavad nõuded ning toetuse maksmise korra. (5) Tehnilise abi toetuse taotlus jäetakse rahuldamata käesoleva seaduse § 6 4 lõikes 4 sätestatud alustel. (6) Tehnilise abi toetuse maksab välja PRIA käesoleva seaduse §-s 6 6 sätestatud korras. § 6 0 . Kulude mõistlikkus (1) Maaelu arengu toetuse abil tehtavad kulud peavad olema mõistlikud, vajalikud toetuse eesmärgi saavutamiseks ning vastama asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides, arengukavas ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimustele. (2) Kulude tegemisel peavad toetuse taotleja ja toetuse saaja järgima maaelu arengu toetuse andmise tingimustes sätestatud nõudeid. Kui toetuse taotleja või toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses, peab ta lisaks järgima riigihangete seaduses sätestatud nõudeid. (3) Kui maaelu arengu toetuse andmise tingimustes on ette nähtud võrdlushindade meetodi kasutamine, võib toetust taotleda üksnes sellise asja soetamiseks või teenuse tellimiseks, mis on kantud käesoleva seaduse § 113 lõikes 5 nimetatud võrdlushindade kataloogi. Toetuse suuruse arvutamisel on aluseks põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud asja või teenuse taotluse esitamise hetkel kehtinud abikõlblik käibemaksuta maksumus ning maaelu arengu toetuse andmise tingimustes kehtestatud toetuse maksimaalne määr ja summa. § 6 1 . Maaelu arengu toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine (1) Maaelu arengu toetuse saamiseks esitab taotleja maaelu arengu toetuse andmise tingimustes ettenähtud tähtajal ja korras taotluse Maaeluministeeriumile, PRIA-le või riigi sihtasutusele, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. (2) P rojektitoetuse taotleja esitab taotluse PRIA-le kohaliku tegevusgrupi kaudu. (3) Maaelu arengu toetuse taotleja on kohustatud: 1) võimaldama kontrollida taotluse, taotleja ja toetatava tegevuse nõuetekohasust, sealhulgas teha kohapealset kontrolli; 2) teavitama taotlust menetlevat asutust viivitamata taotluses esitatud andmete muu tumi sest või ilmnenud asjaolust, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist; 3) tõendama taotlust menetleva asutuse nõudmisel maaelu arengu toetuse andmise tingimustes ettenähtud omafinantseeringu või muu vahendi või dokumen di olemasolu; 4) tõendama kulude mõistlikkust; 5) esitama taotlust menetleva asutuse nõudmisel toetuse andmise otsustamiseks oluliste asjaolude tõendamiseks vajaliku lisateabe. (4) Taotluse vastavust maaelu arengu toetuse saamise nõuetele kontrollib Maaeluministeerium, PRIA, riigi sihtasutus või arengukavas nimetatud riigiasutus arengukavas ettenähtud ulatuses või oma pädevuse piires. Taotluse kontrollimise käigus kontrollitakse taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse vastavust toetuse saamise nõuetele. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isik ja asutused kontrollivad taotluse vastavust toetuse saamise nõuetele esitatud taotluse ja muude dokumentide ning nendes esitatud andmeid tõendavate dokumentide ja andmekogude alusel ning kohapealse kontrolli käigus. (6) Taotluse vastavust maaelu arengu toetuse saamise nõuetele on õigus kontrollida ka taotlejaga seotud kolmanda isiku juures, kes valdab toetuse saamisega seotud andmeid või dokumente, ja toetatava tegevuse elluviimise kohas. § 6 2 . Maaelu arengu toetuse taotluse hindamine (1) Nõuetekohaseid m aaelu arengu toetuse taotlusi hinnatakse maaelu arengu toetuse andmise tingimustes sätestatud korras ja hindamiskriteeriumite alusel. (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 49 lõikes 2 nimetatud toetuste taotlusi ning käesoleva seaduse § 5 5 lõigetes 1–3 nimetatud valikumenetluse korras valitavaid taotlusi ei hinnata, kui toetuse andmise tingimustes ei ole sätestatud teisiti. (3) Nõuetekohaseid maaelu arengu toetuse taotlusi hindab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hindamiskriteeriumite alusel maaelu arengu toetuse andmise tingimustes ettenähtud tingimustel ja korras Maaeluministeerium, PRIA või riigi sihtasutus. ( 4) Maaelu arengu t oetuse andmise tingimustes võib ette näha, et taotlusi hinnatakse enne nende nõuetekohasuse kindlakstegemist. Sellisel juhul kontrollitakse pärast taotluste paremusjärjestuse koostamist vähemalt nende taotluste nõuetekohasust , mis tuleksid paremusjärjestuse kohaselt rahulda da . (5) P rojektitoetuse taotlusi hindab kohalik tegevusgrupp enne taotleja ja taotluse nõuetekohasuse kontrollimist. (6) Hindamise tulemuste alusel moodustab PRIA või riigi sihtasutus taotluste paremusjärjestuse. Maaeluministeeriumi või kohaliku tegevusgrupi tehtud hindamise korral moodustab taotluste paremusjärjestuse PRIA, arvestades hindaja esitatud paremusjärjestuse moodustamise ettepanekut. (7) Taotluste hindamisse kaasatud isiku nime ja tema antud hinnangu võib avaldada viisil, mis tagab, et nime ja hinnangut ei ole võimalik omavahel seostada. § 6 3 . Maaelu arengu toetuse vähendamine (1) PRIA või riigi sihtasutus otsustab maaelu arengu toetuse vähendamise Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 64 lõike 6 ning artikli 77 lõike 7 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud alustel ja korras. (2) Kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses, siis riigihangete seaduses sätestatud nõuete rikkumise eest vähendatakse toetuse saajale antavat toetust liikmesriigi suhtes kohalduva finantskorrektsiooniga samadel alustel ja ulatuses. § 6 4 . Maaelu arengu toetuse taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine (1) Kui taotleja, taotlus ja toetatav tegevus vastavad maaelu arengu toetuse saamise nõuetele ning taotlus vastab hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele, rahuldatakse toetuseks ettenähtud vahendite piires toetuse andmise tingimuste kohaselt: 1) hindamistulemuste alusel koostatud taotluste paremusjärjestuses esimesele kohale tulnud taotlus; 2) hindamistulemuste alusel välja valitud ja vajaduse korral paremusjärjestusse seatud parimad taotlused või 3) kõik taotlused. (2) Kui käesoleva seaduse alusel ei ole ette nähtud maaelu arengu toetuse taotluste hindamist, rahuldatakse kõik nõuetekohased taotlused toetuseks ettenähtud vahendite piires. (3) Kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artiklites 28–30 ning 33 nimetatud toetusteks ettenähtud vahenditest lähtudes ei ole võimalik rahuldada kõiki nõuetekohaseid maaelu arengu toetuse taotlusi, võib PRIA või riigi sihtasutus teha taotluse osalise rahuldamise otsuse, vähendades toetuse ühikumäära maaelu arengu toetuse andmise tingimustes sätestatud alustel ja korras. (4) Lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 59 lõikes 7 ja artiklis 60 ning sama määruse alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud alustele tehakse maaelu arengu toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui: 1) taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta vähemalt ühele nõudele, mis on esitatud taotlejale, taotlusele või toetatavale tegevusele, kui Euroopa Liidu õigusaktidest ei tulene teisiti; 2) taotlust ei rahuldata käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt või 3) taotluses või taotluse menetluse käigus on teadlikult esitatud valeandmeid. (5) Maaelu arengu toetuse t aotluse osalise või täieliku rahuldamise otsuse või taotluse rahuldamata jätmise otsuse teeb PRIA, Maaeluministeerium või riigi sihtasutus. (6) Maaelu arengu toetuse andmise tingimustes võib ette näha, et kui taotluse rahuldamine täies ulatuses ei ole põhjendatud taotluses sisalduvate mitteabikõlblike kulude tõttu, võib toetuse summat vähendada tingimusel, et saavutatakse tegevuse eesmärgid. Kui taotleja ei ole nõus toetuse summa vähendamisega, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. Toetuse summa vähendamine ei mõjuta maaelu arengu toetuse taotluste paremusjärjestust, kui paremusjärjestus on moodustatud enne toetuse summa vähendamist. (7) Kui hindamistulemuste alusel välja valitud ja vajaduse korral paremusjärjestusse seatud nõuetekohast maaelu arengu toetuse taotlust ei ole võimalik täies ulatuses rahuldada, sest taotletava toetuse suurus ületab meetme, alameetme, tegevuse liigi või muu arengukavas nimetatud aluse kohta sama aasta toetusteks ettenähtud vahendite jäägi, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui maaelu arengu toetuse andmise tingimustes ei ole sätestatud teisiti. (8) PRIA teeb nende nõuetekohaseks tunnistatud projektitoetuse taotluste osalise või täieliku rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse, mille kohta on kohalik tegevusgrupp teinud taotluste paremusjärjestuse ja rahastamise ettepaneku. § 6 5 . Maaelu arengu toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine (1) Maaelu arengu toetuse taotluse rahuldamise otsust võib toetuse saaja algatusel muuta üksnes põhjendatud juhul ning tingimustel, et tegevus on olulises osas ellu viidud, saavutatakse tegevuse eesmärgid ja toetuse summa ei suurene. Põhjendatud juhuna käsitatakse asjaolu, mida ei olnud võimalik toetuse taotlemisel ette näha. ( 2 ) Maaelu arengu toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotlust ei rahuldata, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimused ei ole täidetud või kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) muudatuse tulemusena ei vasta toetuse saaja või toetatav tegevus toetuse saamise nõu et ele; 2) muudatus on tehtud enne taotluse rahuldamise otsuse muutmist; 3) muudatus ega oleks mõjuta t ud taotluste paremusjärjestust selliselt, et oleks muutunud rahuldamisele kuulunud parim taotlus või parimad taotlused. ( 3 ) Kui maaelu arengu toetuse andmise tingimustes ei ole sätestatud teisiti, võib põhjendatud juhul asendada toetuse abil soetatava asja või teenuse teise samaliigilise asja või teenusega või muuta kavandatud ehitustöid taotluse rahuldamise otsust muutmata tingimusel, et saavutatakse tegevuse eesmärgid, ei esine käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 3 sätestatud asjaolusid ega muutu: 1) asja või ehitise kasutamise otstarve; 2) teenuse sisu või tulemus; 3) ehitise algselt kavandatud omadused. ( 4 ) Maaelu arengu toetuse taotluse rahuldamise otsus e võib tunnista da täielikult või osaliselt kehtetuks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) ilmneb asjaolu, mille puhul taotlust ei oleks rahuldatud; 2) toetuse saaja ei ole tegevust ettenähtud tähtaja jooksul ellu viinud; 3) tegevust ei ole võimalik tegevuse elluviimise tähtaja jooksul ellu viia; 4) toetuse saaja ei täida Euroopa Liidu õigusaktides või käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustusi; 5) toetuse saaja esitab avalduse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks. § 6 6 . Maaelu arengu toetuse maksmine (1) Maaelu arengu toetus t makstakse toetuse saajale, sealhulgas valikumenetluse korras valitud toetuse saajale, toetuse maksmise otsuse alusel. (2) PRIA teeb maaelu arengu toetuse maksmise otsuse toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel ja maksab toetuse välja või teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse. (3) PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse, kui pärast taotluse rahuldamist, kuid enne toetuse maksmist tehakse kindlaks taotluse rahuldamata jätmise alused või kui toetuse saaja ei ole täitnud toetuse saaja kohustusi. (4) Toetuse maksmisest keeldumise otsuse korral võib PRIA või riigi sihtasutus tunnistada taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks. (5) PRIA peatab toetuse maksmise Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 64 lõike 6 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud alustel ja korras. § 6 7 . Maaelu arengu toetuse maksmine enne kulutuste tegemist (1) Maaelu arengu t oetuse andmise tingimustes sätestatud juhul võib pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist maksta toetuse välja riigieelarvelistest vahenditest enne töö või teenuse tellimise või vara soetamise eest tasumist: 1) kui toetuse saaja on esitanud käesoleva seaduse § 10 4 kohase tagatise, mis katab väljamakstava summa kogu ulatuses; 2) tagatist nõudmata, kui töö või teenus on lõpetatud või vara on üle antud , toetuse saaja on selle vastu võtnud ja selle eest tasunud vähemalt omafinantseeringuga võrdse summa ning toetuse saaja on piisavalt usaldusväärne , või 3) tagatist nõudmata, kui tegevuse elluviimist rahastatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 35 lõike 1 punktide a, d ja e ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 51 lõike 2 kohaselt ning toetuse saaja on piisavalt usaldusväärne. (2) Usaldusväärsust ei kontrollita nende toetuse saajate puhul, kelle tegevust rahastatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 51 lõike 2 kohaselt. (3) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada k äesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud toetuse maksmise taotlemise ja taotluse menetlemise korra, taotluse vormi või taotlusele esitatavad nõuded ning rahastamise määra ja suuruse. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt saadud toetust võib kasutada üksnes asjakohase tegevuse abikõlblike kulude eest tasumiseks. Nimetatud kulude eest peab olema tasutud maaelu arengu toetuse andmise tingimustes sätestatud tähtaja jooksul, kuid hiljemalt 202 5 . aasta 1. juuliks. (5) Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist toetuse maksmise korral arvestatakse toetuse maksmise otsuse kohaselt makstavast toetusrahast tasaarvestuse korras maha käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt toetuse saajale makstud raha. Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist toetuse maksmisest keeldumise otsuse korral maksab toetuse saaja käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt saadud raha tagasi. (6) Kui toetuse saaja tegevuses ilmnevad asjaolud, mis seavad kahtluse alla tema võime kasutada käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt saadud toetust sihipäraselt ja tähtpäevaks, võib toetuse andja otsustada rahastamise väiksemas ulatuses, määrata abikõlblike kulude tegemiseks käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tähtajast lühema tähtaja või nõuda piisava tagatise esitamist. (7) Toetuse saaja loetakse piisavalt usaldusväärseks, et maksta toetus välja tagatist nõudmata, kui: 1) tal ei ole riikliku maksu võlgnevust või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud ning maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg tasutud ajakava kohaselt; 2) tema suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust; 3) ta on varem riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral on tagasimaksed tasunud ettenähtud tähtpäevaks ja summas; 4) ta on varem käesoleva seaduse § 6 4 või käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt saadud toetust kasutanud sihipäraselt ja tähtpäevaks. § 6 8 . Seire ja hindamine (1) V aldkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada a rengukava seire ja hindamise korra. (2) Toetuse saaja esitab maaelu arengu toetuse saamise ja kasutamise kohta seireks ja hindamiseks vajaliku teabe arengukava seir avale ja hinda vale isikule. Arengukava hinda v isik võib toetuse hindamiseks vajalikke tegevusi teha toetuse saaja ettevõttes või majapidamises üksnes toetuse saaja nõusolekul. § 69 . Teavitamine, tähistamine ja viitamine Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada m aaelu arengu toetuse andmisest ja kasutamisest teavitamise, toetatud objektide tähistamise ning Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi osalusele viitamise täpsema korra. § 70 . Nõuetele vastavus (1) Nõuetele vastavus käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 93 lõikes 1 nimetatud kohustuslike majandamisnõuete ning maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete täitmine. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõudeid peavad täitma Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artiklites 28–30 ja 33 nimetatud toetuste taotlejad. (3 ) PRIA avaldab kohustuslikud majandamisnõuded oma veebilehel. (4 ) Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuete täitmist kontrollivad PRIA ning oma pädevuse piires Põllumajandus- ja Toiduamet ning Keskkonnaamet. ( 6 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud n õuete kontrollimisel rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 99 lõike 2 kohast varajase hoiatamise süsteemi. ( 7 ) Kui taotleja ei täida k äesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõudeid, otsustab PRIA või riigi sihtasutus toetuse vähendamise või taotluse rahuldamata jätmise Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artiklites 97 ja 99 sätestatud alusel ja ulatuses ning artikli 101 alusel kehtestatud õigusakti alusel ja ulatuses. (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud otsuse tegemisel arvestatakse käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud asutuste või teiste kontrolliasutuste poolt käesolevas seaduses ja muudes seadustes sätestatud järelevalvetoimingute käigus kindlakstehtud nõuete rikkumist. (9 ) Toetuse vähendamise ja taotluse rahuldamata jätmise korral ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 97 lõikes 3 nimetatud võimalust jätta toetus vähendamata või taotlus rahuldamata summa ulatuses, mis ei ületa 100 eurot taotleja ja toetusperioodi kohta. 6 . peatükk Põllumajandustoodete ühise turukorralduse abinõud 1. jagu Üldsätted § 71 . Põllumajandustoodete ühise turukorralduse abinõude rakendamisega seotud otsuste tegemine (1) Käesolevas peatükis sätestatud põllumajandustoodete ühise turukorralduse abinõude rakendamise ga seotud otsuse d teeb Euroopa Liidu asjakohastes õigusaktides ning käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras PRIA, kui käesoleva seaduse alusel ja korras ei ole otsuse tegemise õigust antud teisele asutusele. ( 2 ) Käesolevas peatükis sätestatud põllumajandustoodete ühise turukorralduse abinõude rakendamise korral jä etakse taotlus rahuldamata, kui tehakse kindlaks vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) isik , taotlus või kavandatav tegevus ei vasta ettenähtud nõuetele; 2) isik ei esita ega tee teatavaks menetluses tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendeid või takistab kohapealse kontrolli tegemist ; 3) taotluses või taotluse menetluse käigus on teadlikult esita t ud valeandmeid. (3) Kui põllumajandustoodete ühise turukorralduse abinõude rakendamise korral ilmnevad pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud asjaolud või isik ei võimalda teostada riiklikku järelevalvet esitatud nõuete täitmise üle , otsusta takse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistami n e. § 72 . Põllumajandustoodete ühise turukorralduse abinõudes osalemise heakskiitmine (1) Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud juhul peab isik olema põllumajandustoodete ühise turukorralduse abinõudes osalemise ks heaks kii detud . ( 2 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud h eakskiidu taotlemise ja taotluse menetlemise täpsema korra ning taotlusele esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. ( 3 ) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada k äesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud heakskiidu saamise täpsemad nõuded. § 73 . Turuinfo esitamine, kogumine ja töötlemine (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artiklites 151 ja 223 sätestatud põllumajandustoodete ühise turukorralduse abinõude rakendamiseks vajalike Euroopa Komisjonile esitatavate andmete (edaspidi turuinfo ) kogumise ja töötlemise korraldab Maaeluministeerium, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. (2) Maaeluministeerium võib turuinfo kogumiseks ja töötlemiseks: 1) määrata valitsemisala asutuse; 2 ) valida juriidilise isiku, kellega sõlmitakse halduskoostöö seaduses sätestatud korras haldusleping , või 3 ) tellida turuinfo kogumise ja töötlemise Statistikaametilt riikliku statistika seaduse § 20 alusel riikliku statistika programmivälise statistikatööna. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel turuinfot koguv ja töötlev isik või asutus tagab turuinfo kogumiseks ja töötlemiseks esindusliku valimi olemasolu ning turuinfo esitajate isikuandmete töötlemise ja kaitse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 224 kohaselt . (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud valimisse kuuluvad ettevõtjad on kohustatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikule või asutusele esitama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 223 alusel ettenähtud andmed. (5) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada turuinfo esitamise, kogumise ja töötlemise täpsemad nõuded ja korra. (6) Statistikaamet teeb Maaeluministeeriumile kättesaadavaks turuinfo esitamiseks, kogumiseks ja töötlemiseks vajalikud andmed. Maaeluministeerium tagab andmete konfidentsiaalsuse. § 74 . Euroopa Komisjonile turuinfo edastamine (1) Turuinfo edastab Euroopa Komisjonile Maaeluministeerium. (2) Kui käesoleva seaduse § 73 lõikes 2 nimetatud isiku või asutusega on sõlmitud asjakohane kokkulepe, edastab Euroopa Komisjonile turuinfo see isik või asutus. (3) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada Euroopa Komisjonile turuinfo edastamise täpsemad nõuded ja korra. 2. jagu Põllumajandustoodete ühise turukorralduse abinõud 1. jaotis Tootjaorganisatsiooni, tootjaorganisatsioonide liidu ja tootmisharudevahelise organisatsiooni tunnustamine § 75 . Tootjaorganisatsioon T ootjaorganisatsioon ina võib tunnustada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse s (EL) nr 1308/2013 sätestatu d eesmärgil tegutsev at sama määruse artikli 1 lõikes 2 nimetatud põllumajandustoo dete sektorites tegutsevaid tootjaid ühendav at juriidilist isikut , kes vastab tootjaorganisatsioonile esitatud nõuetele . § 76 . Tootjaorganisatsiooni t unnustamine (1) Tootjaorganisatsiooni tunnustamine on menetlus, mille käigus hinnatakse taotleja vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1308/2013 II osa II jaotise III peatükis ja teistes asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. ( 2 ) Tootjaorganisatsiooni tunnustatakse tähtajatult. (3) Tootjaorganisatsioon teavitab PRIA-t oma liikmeskonna muutmisest ning põhikirja ja tootjaorganisatsioonina tegutsemise muude oluliste asjaolude muutumisest. (4) Tootjaorganisatsiooni tunnustamise täpsemad nõuded, sealhulgas nõuded tootjaorganisatsioonile, nõuded tema põhikirja, temaga seotud asjakohases põllumajandustoodete sektoris tegutseva te tootja te arvu ning toodangu koguse või väärtuse kohta, tunnustamise taotlemise ja taotluse menetlemise korra ning taotlusele esitatavad nõuded ja teavitamisel esitatavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 77 . T ootjaorganisatsioonide liidu ja tootmisharudevahelise organisatsiooni tunnustamine (1) Käesoleva s seaduse s tootjaorganisatsiooni tunnustamise kohta sätestatut kohald atakse ka t ootjaorganisatsioonide liidu ja tootmisharudevahelise tootja organisatsiooni suhtes, kui Euroopa Liidu õigusaktides või käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. ( 2 ) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada t ootjaorganisatsioonide liidu ja tootmisharudevahelise organisatsiooni tunnustamise täpsemad nõuded, sealhulgas nõuded tootjaorganisatsioonile, nõuded tema põhikirja , liikmete arvu ning toodangu koguse või väärtuse kohta , tunnustamise taotlemise ja taotluse menetlemise korra ning taotlusele esitatavad nõuded ja teavitamisel esitatavate andmete loetelu. 2. jaotis Sekkumiskokkuost ja eraladustamine § 78 . Kontrolliasutus sekkumiskokkuostu ja eraladustamise rakendamise korral (1) Kokkuostetava ja eraladustatava põllumajandustoote vastavust koostis- ja kvaliteedinõuetele ja ladustamiskoha nõuetekohasust ning sekkumiskokkuostu korral käitleja käitlemisruumi, sealhulgas hoiu- ja säilitusruumi nõuetekohasust kontrolli vad Põllumajandus- ja Toiduamet ning PRIA. (2) Sekkumiskokkuostu korral sekkumistoote teise liikmesriiki pakkumisel väljastab Põllumajandus- ja Toiduamet kvaliteedisertifikaadi . (3) Põllumajandustoote teises liikmesriigis eraladustamise korra l väljastab Põllumajandus- ja Toiduamet tõendi toote päritolu kohta. § 79 . Sekkumiskokkuostul kasutatav ladustamiskoht (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus t e (EL) nr 1308/2013 ja (EL) 2021/2116 alusel kehtestatud õigusaktides sätestatu d nõuete le vastav ladustamiskoht leitakse hankemenetluse kaudu riigihangete seaduses sätestatud alustel ja korras. ( 2 ) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada sekkumiskokkuostul kasutatava ladustamiskoha kohta esitatavad täpsemad nõuded. § 80 . Sekkumiskokkuostu ja eraladustamise korraldamine (1) Põllumajandustoote sekkumiskokkuostu korral esitab isik pakkumuse ning eraladustamise korral pakkumuse või taotluse eraladustamislepingu sõlmimiseks PRIA-le. (2) Eraladustamise korral käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud pakkumuse või taotluse rahuldamise korral sõlmib PRIA isikuga eraladustamislepingu. (3) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada põllumajandustoote sekkumiskokkuostu ja eraladustamise täpsema korra, sealhulgas sekkumiskokkuostu ja sekkumisvarudest pärit toote müümise täpsema korra , pakkumuse kohta esitatavad nõuded ning nõuded eraladustamislepingu sõlmimiseks esitatava pakkumuse ja taotluse ning eraladustatava põllumajandustoote kohta . 3. jaotis Haridusasutuses puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoote pakkumise, sellega kaasnevate haridusmeetmete ja seotud kulude toetus § 81 . Haridusasutuses puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoote pakkumise, sellega kaasnevate haridusmeetmete ja seotud kulude toetuse andmine (1) Haridusasutuses puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoote pakkumise, sellega kaasnevate haridusmeetmete ja seotud kulude toetust (edaspidi koos koolikava toetus ) antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1308/2013 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud alusel ja korras. (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 23 lõikes 8 nimetatud riikliku strateegia (edaspidi koolikava strateegia ) kehtestab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. (3) Koolikava toetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 23 lõikes 1 nimetatud nende tegevuste elluviimise ks, mille toetamine on ette nähtud koolikava strateegias. (4) Koolikava toetuse raames toetatavad tegevused, sealhulgas pakutavate toodete ja pakkumisega kaasnevate haridusmeetmete loetelu, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsema korra ning taotlusele esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (5) Kaasnevate haridusmeetmete rakendamiseks antava toetuse määra kogu koolikava toetusest ja kaasnevate haridusmeetmete puhul ühe lapse kohta antava koolikava toetuse suuruse kehtestab v aldkonna eest vastutav minister määrusega, lähtudes nõukogu määruse (EL) nr 1370/2013, millega määratakse kindlaks põllumajandustoodete ühise turukorraldusega seotud teatavate toetuste kehtestamise meetmed (ELT L 346, 20.12.2013, lk 12–19), artikli 5 lõikes 1 sätestatud ülemmäärast ning sama artikli lõike 2 teise alalõigu alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud kulude ülemmäärast. (6) Valdkonna eest vastutav minister võib käskkirjaga otsustada riikliku lisatoetuse andmise nende tegevuste elluviimise ks, mille toetamine on ette nähtud koolikava strateegias, arvestades selleks riigieelarvest eraldatud vahendeid . § 82 . Koolikava toetuse andmise korraldamine (1) Koolikava toetuse saamiseks esitab heakskiidetud taotleja taotluse PRIA-le. (2) Koolikava toetuse taotluse võivad esitada haridusasutus, linna- ja vallavalitsus oma haldusterritooriumil paikneva haridusasutuse kohta ning puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoote pakkuja. (3) Linna- ja vallavalitsus , puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoote pakkuja võivad koolikava toetust taotleda, kui nad on selles haridusasutusega kirjalikult kokku leppinud. (4) Õppepäeva jooksul pakutava puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoote pakkumise eest antava koolikava toetuse määra ühe lapse kohta arvutab PRIA, arvestades selleks riigieelarvest eraldatud vahendite jaotust, abisaa v ate laste arvu ning õppepäevade arvu. PRIA avaldab toetuse määra oma veebilehel kümme tööpäeva enne taotlusperioodi algust. (5) Haridusasutuses pakutava puu- ja köögivilja vastavust turustusstandarditele ning piima ja piimatoote vastavust kvaliteedi- ja koostisnõuetele kontrollib Põllumajandus- ja Toiduamet. (6) Kohapealset kontrolli haridusasutuses, sealhulgas sellises haridusasutuses, kes ise koolikava toetust ei taotle, kuid osaleb koolikava toetuse rakendamisel, teeb PRIA. (7) Koolikava toetuse saaja teavitab haridusasutuses avalikkust toetuse saamisest ja kasutamisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 24 lõike 4 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud korras. § 83 . Koolikava toetuse seire ja hindamine (1) Koolikava toetuse saaja esitab toetuse saamise ja kasutamise kohta seireks ja hindamiseks vajaliku teabe. (2) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada koolikava toetuse rakendamise seire ja hindamise korra. 4. jaotis Kaubavahetus kolmanda riigiga § 84 . Kontrolliasutus kolmanda riigiga kaubavahetuse korral (1) Põllumajandustoote ja töödeldud põllumajandustoote Eestisse importimise ja Eestist eksportimise korral kontrollib Maksu- ja Tolliamet impordi- ja ekspordilitsentsi ning muu nõutud dokumendi olemasolu ja nõuetekohasust, toote vastavust impordi- ja ekspordilitsentsile, ekspordideklaratsioonile ja seestöötlemise sertifikaadile, toote päritolu ning sisenemishinnasüsteemi ja tariifikvootide rakendamist. (2) Euroopa Liidu asjakohastes õigusaktides ettenähtud juhtudel kontrollib põllumajandustoote nõuetekohasust eksportimisel ja importimisel , väljastab asjakohase tõendi ning kontrollib töötlemiseks ettenähtud imporditud veiseliha sihipärast kasutamis t Põllumajandus- ja Toiduamet. (3) Imporditud humala ja humalatoodete kvaliteedistandarditele vastavust kontrollib Põllumajandus- ja Toiduamet. ( 4 ) Kolmas riik käesoleva seaduse tähenduses on väljaspool Euroopa Liidu tolliterritooriumi asuv riik. § 85 . Põllumajandustoodete kaubavahetus kolmanda riigiga ( 1 ) Muuks otstarbeks kui külvamiseks ettenähtud kanepiseemnete impordilitsentsi saamiseks peab isiku olema heaks kiitnud PRIA. Nimetatud impordilitsentsi saanud isik esitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 177 lõike 2 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud kanepiseemnete kasutamist tõendavad dokumendid PRIA-le 12 kuu jooksul impordilitsentsi väljastamise kuupäevast arvates. ( 2 ) PRIA kontrollib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kanepiseemnete kasutamist tõendavate dokumentide vastavust Euroopa Liidu asjakohastele õigusaktidele ja käesoleva seaduse alusel kehtestatud õigusaktidele ning teeb kohapealset kontrolli. ( 3 ) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada põllumajandustoote impordi- ja ekspordilitsentsi andmise täpsemad nõuded. ( 4 ) P õllumajandustoote impordi- ja ekspordilitsentsi andmise tingimustes sätestatakse : 1) nõuded impordi- ja ekspordilitsentsi saamiseks; 2) taotl use esitamise ja menetlemise kor d ; 3) taotlusele esitatavad nõuded ; 4) nõuded kanepiseemete kasutamist tõendavatele dokumentidele. ( 5 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 190 kohaselt peavad imporditud humal ja humalatooted vastama Euroopa Liidus koristatud humala või sellest valmistatud toodete kvaliteedistandarditele. 5. jaotis Koostis- ja kvaliteedinõuded ning turustusstandardid § 86 . Põllumajandustoodete k oostis- ja kvaliteedinõuded ning turustusstandardi d (1) P õllumajandustooted peavad vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud koostis- ja kvaliteedinõuetele ning turustusstandarditele. (2) Põllumajandustoote koostis- ja kvaliteedi nõuetele ning turustusstandardite le vastavu se määramise l käesoleva seaduse alusel ei kohaldata maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse §-des 33 – 35 sätestatut. Põllumajandustoote koostis- ja kvaliteedinõuetele ning turustusstandard ite le vastavuse määramise analüüs tehakse Põllumajandus- ja Toiduameti valitud laboratooriumis. ( 3 ) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada põllumajandustoote pakendamise ja märgistamise täpsemad nõuded ning Euroopa Liidu õigusaktides lubatud erandid turustusstandardite täitmisele põllumajandustoodete liikide kaupa. ( 4 ) Põllumajandustoote vastavust Euroopa Liidu õigusaktides turukorralduslikul eesmärgil põllumajandustootele kehtestatud turustusstandardite le , kvaliteediklasside nõuetele , koostis- ja kvaliteedinõuetele ning märgistuse, sealhulgas nimetuse nõuetele kontrollib Põllumajandus- ja Toiduamet. ( 5 ) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud ülesannetele täidab Põllumajandus- ja Toiduamet ka neid k oostis- ja kvaliteedinõue te ning turustusstandardite ga seotud ülesandeid, mille täitmine on talle pandud valdkonna eest vastutava ministri õigusaktiga. § 87 . Veise-, sea- ja lambarümpade kvaliteediklassid (1) Lihakäitlemisettevõt tes peab täitma Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse s (EL) nr 1308/2013 ning selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud veise - , sea- ja lambarümpade kvaliteediklasside nõudeid. (2) Veise-, sea- ja lambarümpade kvaliteediklasside täpsemad nõuded ning veise-, sea- ja lambarümpade kohta esitatavate nõuete kohaldamise ulatuse, meetodid ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (3) Veise-, sea- ja lambarümpade kvaliteediklasse võib määrata isik, kes on läbinud veise-, sea- ja lambarümpade kvaliteediklasside nõuetele vastavuse määramise koolituse ning saanud Põllumajandus- ja Toiduameti sellekohase tunnustuse. (4) Veise-, sea- ja lambarümpade kvaliteediklasside määramiseks tunnustamise saamise nõuded ning tunnustamise taotlemise ja taotluse menetlemise täpsema korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (5) Veise-, sea- ja lambarümpade kvaliteediklasside määramise nõuetekohasust ning kuni 12 kuu vanuste veiste liha kategooriatesse liigitamist kontrollib Põllumajandus- ja Toiduamet. § 88 . P uu- ja köögivilja turustusstandardid ( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 I lisa IX osas nimetatud puu- ja köögiviljad peavad vastama sama määruse artiklites 75 ja 76 ning selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud turustusstandarditele nendes õigusaktides sätestatud tingimustel . ( 2 ) Turustusstandarditele vastavuse kontrollimise ks vajaliku teabe hoidmiseks asutab Põllumajandus- ja Toiduamet puu- ja köögivilja turustavate ettevõtjate andmekogu. ( 3 ) Puu- ja köögivilja turustavate ettevõtjate andmekogusse kantakse nende ettevõtjate kohta , kes tegelevad turustusstandarditega hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 I lisa IX osas loetletud puu- ja köögivilja turustamisega , järgmised andmed: 1) ettevõtja nimi ja registri - või isiku kood või registri- või isikukoodi puudumise korral ettevõtja asukohariigi asjakohane identifitseerimistunnus või isiku sünniaeg; 2) ettevõtja kontaktandmed ja tegevuskoht ; 3) teise lepinguriigi või kolmanda riigi ettevõtja puhul ettevõtja asukoha aadress, kui see erineb tema postiaadressist; 4 ) erimärgistusloa number ; 5 ) muud Euroopa L iidu õigusaktide s ettenähtud andmed . ( 4 ) Puu- ja köögivilja turustav ettevõtja, kes on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 91 punkti b alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud korra kohaselt liigitatud madalaimasse riskikategooriasse, kes vastab samas õigusaktis sätestatud nõuetele ja kellel on erimärgistuse luba, võib pakendi märgistamisel kasutada sama määruse kohast erimärgistust. ( 5 ) Põllumajandus- ja Toiduamet otsustab erimärgistuse loa andmise või sellest keeldumise ühe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. ( 6 ) Andmed ettevõtjale antud erimärgistuse loa kohta avaldab Põllumajandus- ja Toiduamet oma veebilehel. ( 7 ) P uu- ja köögivilja turustusstandarditele vastavuse kontrollimise koolituse kohta esitatavad nõuded ning täpsemad tingimused ettevõtja andmete kandmiseks puu- ja köögivilja turustavate ettevõtjate andmekogusse kehtestab v aldkonna eest vastutav minister määrusega . 6 . jaotis Erakorralised meetmed § 89 . Erakorralis te meetme te rakendamine (1) Kui Euroopa Komisjon võtab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artiklite 219 – 221 alusel vastu meetme i d, sealhulgas t uruhäirete, loomahaiguste , taimekahjurite , tarbijate usalduse kaotuse ja muude probleemide vastu, võib valdkonna eest vastutav minister määrusega kehtestada nende meetmete rakendamise täpsemad alused ja korra, lähtudes asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud nõuetest. (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 220 lõikes 3 nimetatud taotluse esitab Euroopa Komisjonile Maaeluministeerium. 7. peatükk K valiteedikavad § 90 . Euroopa Liidu ja riiklikud kvaliteedikava d (1) Kvaliteedikava käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Komisjoni tunnustatud kaitstud päritolunimetuse, kaitstud geograafilise tähise ja garanteeritud traditsioonilise toote kvaliteedi kava ning käesoleva seaduse alusel ja korras Põllumajandus- ja Toiduameti poolt tunnustatud kvaliteedikava . (2) Kaitstud päritolunimetuse, kaitstud geograafilise tähise ja garanteeritud traditsioonilise toote vastavust asjaomasele spetsifikaadile ja registreeritud nimetuse turul kasutamise vastavust Euroopa Liidu õigusaktides kehtestatud nõuetele ning k valiteedikava nõuetekohasust kontrollib Põllumajandus- ja Toiduamet. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud ülesannetele täidab Põllumajandus- ja Toiduamet ka neid kvaliteedikavaga seotud ülesandeid, mille täitmine on talle pandud valdkonna eest vastutava ministri õigusaktiga. § 91 . Euroopa Liidu kvaliteedikava (1) K aitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega p õllumajandustoo de , toi t , piiritusjoo k või vein või garanteeritud traditsiooniline põllumajandustoode või toit on käesoleva seaduse tähenduses toode, mille nimetus on registreeritud ühel järgmiste st alus test : 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1151/2012; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artiklid 92–123 ; 3) Euroopa Parlamendi j a nõukogu määrus e (EL) 2019/787 artiklid 21–42 . (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse alusel toote nimetuse registreerimiseks esitab taotleja taotluse Maaeluministeeriumile, kes otsustab taotluse nõuetekohasuse ja Euroopa Komisjonile edastamise või edastamata jätmise. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse alusel toote nimetuse registreerimise taotlemise ja taotluse menetlemise täpsema korra ning taotlusele esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, lähtudes asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud nõuetest. (4) Tootja või töötleja teavitab Põllumajandus- ja Toiduametit enne kaitstud päritolunimetuse ga või kaitstud geograafilise tähise ga põllumajandustoote või toidu või garanteeritud traditsioonilise põllumajandustoote või toidu turule viimist. Kui nimetatud põllumajandustoode või toit ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 artiklis 7 või 19 sätestatud tootespetsifikaad ile , keelab Põllumajandus- ja Toiduamet toote turule viimise. § 92 . Riiklik kvaliteedikava (1) K valiteedikava töötab välja ja seda rakendab käesoleva seaduse alusel kehtestatud määruses sätestatud aktiivseid põllumajandustootjaid ühendav tulundusühistu, mittetulundusühing või seltsing (edaspidi koos kvaliteedikava rakendav tootjarühm ) . (2) K valiteedikava rakendav tootjarühm võtab k valiteedikava vastu mittetulundusühingute seaduse § 7 või tulundusühistuseaduse § 6 kohases põhikirjas või võlaõigusseaduse § 580 lõike 1 kohases seltsingulepingus sätestatud korra kohaselt üldkoosoleku, volinike koosoleku või seltsinglaste otsusega. (3) Kvaliteedikava peab vastama järgmistele nõuetele : 1 ) kvaliteedikava raames toodetud lõpptoode on põllumajandustoode või jaekaubanduses realiseeritav toiduks ettenähtud eriliste omadustega toiduaine, mille tootmise põhitoorainena kasutatakse 100 protsendi ulatuses kvaliteedikavas osalevate põllumajandustootjate toodetud põllumajandustooteid; 2 ) kvaliteedikava raames toodetud lõpptoode vastab vähemalt ühele k omisjoni delegeeritud määrus e (EL) 2022/126 , millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2115 täiendavate nõuetega teatavatele sekkumisviisidele, mille liikmesriigid määravad kindlaks kõnealuse määruse kohastes ajavahemikuks 2023–2027 ette nähtud ÜPP strateegiakavades, ning eeskirjadega, milles käsitletakse maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise (HPK) 1. standardi kohast suhtarvu (ELT L 20, 31. 0 1.2022, lk 52–94) , artikli s 47 sätestatud nõu d ele ; 3) kvaliteedikava peab olema avatud ka teistele huvitatud isik utele . ( 4 ) K valiteedikava rakendava tootjarühma juhatus peab kvaliteedikavas osalejate nimekirja. (5) Kvaliteedikava s sätestatud nõuetele vastavust kontrollib kvaliteedikava rakendava tootjarühma valitud, kuid kvaliteedikavas osalejatest sõltumatu asjaomaste teadmiste ja oskustega ning käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud nõuetele vastav isik või asutus. ( 6 ) T äpsemad nõuded kvaliteedikava, sealhulgas nõuded kvaliteedikava rakendava tootjarühma , kvaliteedikavas osaleja ja kvaliteedikava kontrolliva isiku või asutuse kohta kehtestab v aldkonna eest vastutav minister määrusega . § 93 . K valiteedikava tunnustamine ja tunnustamata jätmine ning tunnustamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine (1) K valiteedikava tunnustamine on menetlus, mille käigus hinnatakse kvaliteedikava vastavust Euroopa Liidu asjakohastes õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. ( 2 ) Põllumajandus- ja Toiduamet kontrollib kvaliteedikava nõuetekohasust ning teeb kvaliteedikava tunnustamise, tunnustamise otsuse muutmise või tunnustamata jätmise otsuse. K valiteedikava ei tunnustata enne tehnilisest normist teavitamise menetlemise läbimist. ( 3 ) K valiteedikava tunnustatakse tähtajatult. ( 4 ) Põllumajandus- ja Toiduamet teeb kvaliteedikava tunnustamata jätmise otsuse, kui kvaliteedikava nõuetekohasuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) kvaliteedikava ei vasta sellele esitatud nõuetele ; 2) taotluses või taotluse menetluse käigus on teadlikult esitatud valeandmeid; 3) kvaliteedikava rakendav tootjarühm ei esita ega tee teatavaks menetluses tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendeid või takistab kohapealse kontrolli tege mist . ( 5 ) K valiteedikava tunnustamise taotlemise ja taotluse menetlemise täpsema korra, nõuded taotluse le ning kvaliteedikava tunnustamise otsuse muutmise ja kvaliteedikava raames toodetud lõpptoote märgistamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. ( 6 ) Põllumajandus- ja Toiduamet võib kvaliteedikava tunnustamise otsuse tunnistada kehtetuks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest : 1) kvaliteedikava rakendav tootjarühm esita b sellekohase taotluse või lõpetab oma tegevuse ; 2) kvaliteedikava ei vasta sellele esitatud nõuetele ; 3 ) kvaliteedikava rakendav tootjarühm ei võimalda teostada riiklikku järelevalvet kvaliteedikava le esitatud nõuete täitmise üle. § 94 . K valiteedikava kohta andmete avaldamine Põllumajandus- ja Toiduamet avaldab oma veebilehel tunnustatud kvaliteedikava, seda rakendava tootjarühma nime ja tunnustatud kvaliteedikavas osalejate nimed . 8 . peatükk Teavit us - ja müügiedendusmeetmed § 95 . Teavit us - ja müügiedendusmeetme te rakendamine (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1144/2014 artiklis 14 liikmesriigile pandud lihtprogrammide elluviimise, seire ja kontrolliga seotud ülesandeid ning sama määruse artiklis 25 sätestatud meetme mõju hindamisega seotud ülesandeid täidab PRIA. ( 2 ) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada teavitus- ja müügiedendusmeetmete rakendamise , sealhulgas rakendamisel osaleva partneri valimise täpsemad nõuded ja korra. 9 . peatükk Üleminekutoetused § 96 . Üleminekutoetus e taotlemine (1) Eelarveaastal antavad üleminekutoetused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (2) E elarve aastal k äesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antavateks üleminekutoetusteks ettenähtud vahendite jaotuse toetuse liikide kaupa otsustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. (3) Üleminekutoetuse taotlemise õigust ei teki ja toetust ei maksta, kui selle toetuse andmist ei ole käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud määrusega eelarveaastal ette nähtud. § 97 . Üleminekutoetuse saamise nõuded (1) Üleminekutoetust võib taotleda põllumajandusliku tegevusega tegelev isik kasvatatava toetusõigusliku põllumajanduslooma kohta või üleminekutoetuse toetusõiguse alusel. (2) Üleminekutoetuse saamise nõuded kehtestab kooskõlas Euroopa Parlamendi ja n õukogu määruse (EL) 2021/2115 artiklis 14 7 sätestatud alustega valdkonna eest vastutav minister määrusega. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõuded võib kehtestada eraldi iga üleminekutoetuse liigi kohta. § 98 . Üleminekutoetuse toetusõigus (1) Ülemineku toetuse toetusõigus on käesoleva seaduse alusel isikule määratud või isiku omandatud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud toetusõigus. (2) Ü leminekutoetuse toetusõiguste määramise aluseks on: 1) isikule 2018. aastal ühtse pindalatoetuse taotluse menetlemise käigus kindlaks määratud nende hektarite arv, millel kasvatati nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks ning muudetakse määruseid (EMÜ) nr 2019/93, (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001, (EÜ) nr 1454/2001, (EÜ) nr 1868/94, (EÜ) nr 1251/1999, (EÜ) nr 1254/1999, (EÜ) nr 1673/2000, (EMÜ) nr 2358/71 ja (EÜ) nr 2529/2001 (ELT L 270, 21.10.2013, lk 1–69) , artiklis 141 ja IX lisas nimetatud põllukultuure; 2) isikule 2018. aastal ühtse pindalatoetuse taotluse menetlemise käigus kindlaks määratud ning 2018. aastal Põllumajandus- ja Toiduameti poolt põldtunnustatud nende heinaseemnepõldude hektarite arv, millel kasvatati nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 XI lisa punktides 3 ja 4 nimetatud liigi seemet, välja arvatud hariliku herne ( Pisum sativum L. (partim)) ja põldoa ( Vicia faba L. (partim)) seeme; 3) isikule 2015. aasta 31. märtsi seisuga määratud piima tootmiskvoot kilogrammides; 4) isiku poolt põllumajandusloomade registri andmetel 2018. aasta 31. detsembri seisuga peetavate selliste veiste ja piimalehmade arvule vastav loomühikute arv , kes olid 2018. aasta 31. detsembri seisuga lihaveiste jõudluskontrolli all ja kellel oli nimetatud tähtpäevale eelnenud aasta jooksul sündinud vähemalt 50 -protsendilise lihatõu veresusega vasikas; 5) isiku peetavate uttede arv, mis põllumajandusregistri andmetel 2018. aasta 31. detsembri seisuga ei ole väiksem kui kümme. (3 ) Teave isikule määratud ülemineku toetuse toetusõiguse kohta avaldatakse PRIA veebilehel. § 99 . Ülemineku toetuse toetusõiguse üleandmine (1) Isik, kellel on üleminekutoetuse toetusõigus, välja arvatud heinaseemne üleminekutoetuse toetusõigus, võib seda võõrandada. (2) Isik, kes on omandanud üleminekutoetuse toetusõiguse võõrandamise teel, esitab võõrandamiskokkuleppe kohta kirjaliku teabe PRIA-le hiljemalt koos asjakohase üleminekutoetuse taotlusega, mille alusel teeb PRIA kanded põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse. (3) Üleminekutoetuse toetusõigus on päritav. Üleminekutoetuse toetusõigust pärima õigustatud isik esitab pärimist tõendavad dokumendid PRIA-le hiljemalt koos asjakohase üleminekutoetuse taotlusega, mille alusel teeb PRIA kanded põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse. (4) Üleminekutoetuse toetusõiguse üleandmisest teavitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (5) Määratud üleminekutoetuse toetusõigust ei saa võõrandada väiksemas mahus kui üks ühik, välja arvatud juhul, kui PRIA on määranud üleminekutoetuse toetusõiguse, mille suurus on ühiku murdosa. (6) Isik, kes on omandanud üleminekutoetuse toetusõiguse võõrandamise teel, ei saa seda võõrandada, välja arvatud otsejoones ülenejale ja alanejale sugulasele ning külgjoones sugulasele ja abikaasale, kui põllumajandusettevõte antakse üle samale isikule. (7) Kui üleminekutoetuse toetusõiguse aluseks olev põllumajandusmaa või -loom oli muul õiguslikul alusel kui omandiõigus selle isiku kasutuses, kellele üleminekutoetuse toetusõigus määrati, siis kasutusõiguse lõppedes ei lähe toetusõigus üle põllumajandusmaa või -looma omanikule. § 100 . Üleminekutoetuse taotlemine ja taotluse menetlemine (1) Üleminekutoetuse taotlemiseks esitab taotleja taotluse PRIA-le. (2) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada üleminekutoetuse taotlemise ja taotluse menetlemise korra ning taotlusele esitatavad nõuded. (3) Üleminekutoetuse taotlemise ja taotluse menetlemise korra ning taotlusele esitatavad nõuded võib kehtestada eraldi iga toetuse liigi kohta. § 101 . Üleminekutoetuse vähendamine (1) Üleminekutoetust vähendatakse, kui: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL ) 2021/2115 artikli 21 kohase jätkusuutlikkuse tagamiseks makstava p õhi sissetuleku toetuse kindlaksmääratud hektarite arv on väiksem taotleja ülemineku toetuse toetusõiguste arvust; 2) kindlaksmääratud põllumajandusloomade arv on väiksem taotlusel märgitud põllumajandusloomade arvust; 3) taotleja peetavasse põllumajandusloomade arvestusse või veisepassi on teadlikult kantud valeandmeid. (2) Üleminekutoetuse vähendamise ja selle arvutamise täpsemad alused toetuse liikide kaupa kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 102 . Üleminekutoetuse taotluse rahuldamata jätmine Üleminekutoetuse taotlus jäetakse rahuldamata, kui: 1) taotleja ei ole põllumajandusliku tegevusega tegelev isik või ei kasvata toetusõiguslikku põllumajanduslooma; 2) taotlejal ei ol e ülemineku toetuse toetusõigust; 3) taotluses esitatud või menetluse käigus kindlaksmääratud põllumajandusmaa pindala või põllumajandusloomade arv on väiksem toetuse saamiseks vajalikust põllumajandusmaa pindalast või põllumajandusloomade arvust; 4) taotleja ei vasta muudele toetuse saamise nõuetele; 5) taotleja on teadlikult esitanud valeandmeid; 6) taotleja ei võimalda teha kohapealset kontrolli. § 103 . Üleminekutoetuse ühikumäär (1) Üleminekutoetusteks riigieelarvest eraldatud vahendite jaotuse toetuse liikide kaupa otsustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. (2) PRIA otsustab üleminekutoetuse ühikumäära, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud vahendite jaotusest ja toetusõiguslikuks tunnistatud ülemineku toetuse ühikutest ning järgides taotlejate võrdse kohtlemise põhimõtet. 10 . peatükk Tagatised § 104 . Tagatise esitamine (1) Nende ühise põllumajanduspoliitika abinõude puhul, mille rakendamise korral näevad Euroopa Liidu määrused või käesolev seadus ette kohust u se täitmise tagamiseks tagatise andmise, esitatakse tagatis PRIA-le deposiidina või garantiina , kui Euroopa Liidu õigusaktides ei ole sätestatud teisiti . (2) Tagatist ei nõuta, kui on täidetud Euroopa Parlame ndi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 64 lõike 3 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud tingimused. (3) Tagatis esitatakse ja vabastatakse ning tagatist kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklis 64 ning sama artikli lõigete 3 ja 4 alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud alustel ja korras. ( 4 ) Valdkonna eest vastutav minister võib ühise põllumajanduspoliitika abinõu rakendamiseks vajaduse korral määrusega kehtestada tagatise esitamise, kasutamise ja vabastamise täpsema korra. 1 1 . peatükk Põllumajandusarvestus § 105 . Põllumajandusliku raamatupidamise andme võrk (1) N õukogu määruse (EÜ ) nr 1217/2009 , millega luuakse Euroopa Liidu põllumajanduslike majapidamiste tulusid ja majandustegevust käsitlevate raamatupidamisandmete kogumise võrk (ELT L 328 , 15.12.2009, lk 27) , artiklis 7 sätestatud kontaktasutuse ülesan nete täi tmist korral dab Maaeluministeerium . (2) Maaeluministeerium võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kontaktasutuse ülesannete täitmiseks määrata valitsemisala asutuse , valida juriidilise isiku, kellega sõlmitakse halduskoostöö seaduses sätestatud korras haldusleping , või täita neid ülesandeid ise . (3) P õllumajanduslik e raamatupidamis andmete kogumiseks sõlmib k ontaktasutus andmekogujatega ja aruandvate majapidamistega nõukogu määruse (EÜ) nr 1217/2009 art ikli 5a alusel koostatud valimiplaani alusel asjakohased lepingud . (4) Käesoleva paragrahvi l õikes 3 nimetatud aruandvad majapidamised ei saa lepingu lõppemisel keelata lepingu kehtivuse ajal esitatud andmete edasist töötlemist. § 106 . Põllumajandusarvestuse korraldamine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 138/2004 põllumajanduse arvepidamise kohta ühenduses (ELT L 33, 05.02.2004, lk 1–87) II lisas nimetatud põllumajandusarvestuse näitajate hinnangulised andmed koondab Maaeluministeerium ning kalendriaasta lõpptulemuste andmed Statistikaamet samas määruses ettenähtud tähtaegade jooksul . 12 . peatükk Ühise põllumajanduspoliitika abinõud ega seotud Euroopa Liidu finantshuvide kaitse ks kohaldatavad meetmed § 107 . Ühise põllumajanduspoliitika abinõud ega seotud Euroopa Liidu finantshuvide kaitse ks meetmete kohaldamine (1) Käesolevat peatükki kohaldatakse käesoleva seaduse 4. ja 6. –8. peatükis sätestatud ühise põllumajanduspoliitika abinõude suhtes. (2) Arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/2116 ning nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (ELT L 312, 23.12.1995, lk 1–4) artiklis 5 sätestatut , kohaldatakse ü hise p õllumajanduspoliitika abinõude puhul Euroopa Liidu finantshuvide tõhusaks kaitseks asjakohas t meedet (edaspidi kaitsemee de ) . (3 ) Kaitsemeetmete kohaldamisel võetakse olenevalt tuvastatud rikkumisest või nõudele mittevastavusest arvesse tuvastatud rikkumise või nõu dele mittevastavuse raskust, ulatust, püsivust, korduvust ja tahtlikkust. (4 ) Kaitsemeedet ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 59 lõikes 5 sätestatud juhtudel. (5 ) Ühise põllumajanduspoliitika abinõude puhul otsustab kaitsemeetme kohaldamise PRIA või riigi sihtasutus . ( 6 ) Kui toetuse taotleja või saaja annab oma põllumajandusliku majapidamise või toetuse kasutamisega seotud muu ettevõtte täielikult või osaliselt üle isikule , keda loetakse temaga seotud isikuks tulumaksuseaduse § 8 tähenduses , siis : 1) lähevad kaitsemeetme otsuse tagajärjed üleantud põllumajandusliku majapidamise ga või muu ettevõttega proportsionaalses osas üle selle ülevõtjale , kui üleandja suhtes on kohalda tud käesoleva s peatükis sätestatud kaitsemeedet ; 2) rakendatakse kaitsemeedet üleantud põllumajandusliku majapidamise ga või muu ettevõttega proportsionaalses osas selle ülevõtjale , kui üleandja tegevusega seoses on tuvastatud käesoleva s peatükis sätestatud kaitsemeetme kohaldamise alused. (8) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada kaitsemeetmete kohaldamise täpsemad tingimused ja korra. § 108 . Kaitsemee teme kohaldamine pettuse puhul (1 ) Kui toetuse taotleja või toetuse saaja esitab teadlikult valeandme i d, mille alusel otsustatakse toetuse andmine või selle suurus, eesmärgiga saada alusetult ühise põllumajanduspoliitika abinõu raames antavat toetust, keelatakse tal ühe või mitme ühise põllumajanduspoliitika abinõu raames toetus t taotle da valeandmete esitamise tuvastamise kalendriaasta l ja kuni kahe l sellele järgneva l kalendriaasta l . ( 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklis 62 sätestatud olukorra tuvastamisel keelatakse taotlejal või toetuse saajal ühe või mitme ühise põllumajanduspoliitika abinõu raames toetust taotleda kunstlik ult tekitatud tingimuste tuvastamise kalendriaastal ja kuni kahel sellele järgneval kalendriaastal. ( 3 ) Kui isik taotleb ühise põllumajanduspoliitika abinõu raames antavat toetust, mille taotlemine on käesoleva paragrahvi lõi getes 1 ja 2 nimetatud otsusega keelatud, tagastatakse taotlus seda läbi vaatamata. § 109 . Ühtse haldus- ja kontrollisüsteemiga seotud kai ts emeetmed (1) Käesolevas paragrahvis sätestatud kaitsemeetmeid kohaldatakse eraldi kõigi selliste maade ja eraldi kõigi selliste loomade kohta, mille või kelle kohta on kehtestatud ühesuguse suurusega ühikumäär , või eraldi iga loomatõu või -liigi kohta . (2) Käesolevas paragrahvis sätestatud kaitsemeetmete kohaldamisel arvutatakse erinevus taotlusel märgitud ja kindlaksmääratud pindala vahel (edaspidi pindalaerinevus ) ning erinevus taotlusel märgitud ja kindlaksmääratud loomade arvu vahel (edaspidi loomade arvu erinevus ) eraldi iga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 nimetatud pindala- või loomapõhise otsetoetuse või maaelu arengu toetuse kohta. (3) Pindala- ja loomade arvu erinevus arvutatakse eraldi kõigi selliste maade ja eraldi kõigi selliste loomade kohta, mille või kelle kohta on kehtestatud ühesuguse suurusega ühikumäär, või eraldi iga loomatõu või -liigi k ohta , seejuures tasaarvestatakse omavahel taotlusel märgitust suuremad ja väiksemad kindlaksmääratud maa pindalad. (4) Kui taotleja taotleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 nimetatud pindalapõhist otsetoetust või maaelu arengu toetust kuni 50 protsenti suurema pindala kohta, kui on tema kindlaksmääratud pindala, vähendatakse tema toetust maksimaalselt viimati nimetatud pindala ületavale pindalale vastava toetuse suuruse võrra. (5) Kui taotleja taotleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 nimetatud pindalapõhist otsetoetust või maaelu arengu toetust üle 50 protsendi suurema pindala kohta, kui on tema kindlaksmääratud pindala, jäetakse tema taotlus seda maad puudutavas osas täielikult rahuldamata. (6) Kui taotleja taotleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 nimetatud pindalapõhist otsetoetust või maaelu arengu toetust maa kohta, mille kohta kehtestatud ühikumäär on suurem, kui on tema kindlaksmääratud maa kohta kehtestatud ühikumäär, jäetakse tema taotlus seda maad puudutavas osas täielikult rahuldamata ning tema toetust vähendatakse käesoleva paragrahvi lõigete 4 ja 5 kohaselt , võttes aluseks selle maa kohta kehtestatud ühikumäära suuruse, mille kohta taotleja toetust taotles. (7) Kui taotleja taotleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 nimetatud pindalapõhist otsetoetust või maaelu arengu toetust maa kohta, mille kohta kehtestatud ühikumäär on väiksem, kui on tema kindlaksmääratud maa kohta kehtestatud ühikumäär, võetakse toetuse määramisel aluseks selle maa kohta kehtestatud ühikumäära suurus, mille kohta taotleja toetust taotles. (8) Kui taotleja taotleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 nimetatud loomapõhist otsetoetust või maaelu arengu toetust kuni 50 protsenti suurema arvu loomade kohta, kui on tema kindlaksmääratud loomade arv, vähendatakse tema toetust maksimaalselt viimati nimetatud loomade arvu ületavale loomade arvule vastava toetuse suuruse võrra. (9) Kui taotleja taotleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 nimetatud loomapõhist otsetoetust või maaelu arengu toetust üle 50 protsendi suurema arvu loomade kohta, kui on tema kindlaksmääratud loomade arv, jäetakse tema taotlus neid loomi puudutavas osas täielikult rahuldamata. (10) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud kaitsemeetmeid ei kohaldata, kui pindalaerinevus on kuni kolm protsenti või kuni kaks hektarit. Kaitsemeetme kohaldamata jätmise aluseks on kas eelnimetatud protsendimäär või hektarite arv olenevalt sellest, kumma puhul on pindalaerinevus väiksem. (11 ) Käesoleva paragrahvi lõigetes 8 ja 9 sätestatud kaitsemeetmeid ei kohaldata, kui loomade arvu erinevus on kuni kolm looma. (12) Käesoleva paragrahvi lõigetes 8 ja 9 sätestatud kaitsemeetmete kohaldamise kas eraldi kõigi selliste loomade kohta, kelle kohta on kehtestatud ühesuguse suurusega ühikumäär, või eraldi iga loomatõu või -liigi kohta kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 110 . Tingimuslikkusega seotud kaitsemeetmed (1) Kui taotleja rikub käesoleva seaduse § 4 2 lõikes 1 nimetatud nõudeid, kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklites 84 ja 85 sätestatud alusel ja ulatuses ning komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2022/1172 sätestatud alusel ja ulatuses kaitsemeedet . (2 ) K äesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kaitsemeedet toetuse saaja ja kalendriaasta kohta Euroopa Parlam endi ja nõukogu määruse (EL) 2021 /2116 artikli 84 lõike 2 punkti b alusel ei kohaldata, kui vähendamise või väljaarvamise summa on kuni 100 eurot. (3) K äesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kaitsemeedet ei kohaldata Euroopa Parlam endi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 84 lõike 2 punkti s c sätestatud juhul. (4) K äesoleva paragrahvi lõ ikes 1 sätestatud kaitsemeetme puhul kohaldatakse käesoleva seaduse § 1 07 lõikes 6 sätestatut põllumajandusliku majapidamise ülevõtja suhtes ka siis, kui ülevõtja ei ole seotud isik tulumaksuseaduse § 8 tähenduses. § 111 . Euroopa Liidu õigusaktis sätestatud vahetu õigusmõjuga kaitsemeetme kohaldamine Kui Euroopa Liidu õigusaktis on sätestatud ühise põllumajanduspoliitikaga seotud vahetu õigusmõjuga kaitsemeede , kohaldatakse abinõus osaleva isiku suhtes kaitsemeedet selles õigusaktis sätestatud alustel ja ulatuses. 1 3 . peatükk Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide register § 112 . Põllu majandustoetuste ja põllumassiivide registr i eesmärk ning vastutav ja volitatud töötleja (1) P õllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri (edaspidi register ) eesmärk on koguda, töödelda ja säilitada andmeid ühise põllumajanduspoliitika abinõude, maaelu ja põllumajandusturu korraldamise riiklike abinõude ning kalandusturu korraldamise abinõude rakendamiseks , eriotstarbelise diislikütuse ostuõiguse kasutamiseks ja järelevalve teostamiseks . (2) Registri põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (3) Registri vastutav töötleja on PRIA ja volitatud töötleja määratakse registri põhimääruses. § 113 . Registrisse kantavad andmed (1) Registrisse kantakse ühise põllumajanduspoliitika abinõus osaleva isiku ja taotluse kohta esitatud ning ühise põllumajanduspoliitika abinõu rakendamise käigus saadud järgmised andmed: 1) ühise põllumajanduspoliitika abinõus osaleva isiku nimi, registri- või isikukood või isikukoodi puudumise korral sünniaeg, andmed tema tegevuskoha ja arvelduskonto kohta ning tema kontaktandmed ; 2) ühise põllumajanduspoliitika abinõus osalemiseks esitatud taotluse andmed , taotluse menetlemise käigus saadud andmed ning toetuse saamise ja kasutamise kohta kogutud seireandmed , mille töötlemine on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määr use (EL) 2021/2115 artiklis 13 0 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 223 või nende määruste alusel kehtestatud õigusaktides ; 3) ühise põllumajanduspoliitika rakendamise käigus tehtud otsuste, sõlmitud lepingute ja sooritatud toimingute andmed. (2) Registri osad on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule p õllumassiivi kaart , võrdlushindade kataloog ja seaduses sätestatud muu andmekogum . (3) Põllumassiivi kaart koostatakse maakatastriseaduse §-s 13¹ nimetatud kõlvikukaardi ja sama seaduse §-s 14 1 nimetatud aluskaartide alusel. ( 4 ) Põllumassiivi kaardi koostamise ja põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise tingimused ja korra ning põllumassiivi kasutamise kohta esitatavad andmed ja nende esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. ( 5 ) V õrdlushindade kataloog i kantakse maaelu arengu toetuse abikõlblikuks kuluks oleva asja või teenuse kinnitatud piirhind koos andmetega vastava asja või teenuse kohta, mille puhul maaelu arengu toetuse andmisel kasutatakse võrdlushindade meetodit. ( 6 ) Võrdlushindade kataloogi kantavate asjade ja teenuste loetelu, piirhinna mõistlikkuse kontrollimise ja kinnitamise ning andmete kataloogi kandmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. ( 7 ) Registrisse kantud andmete õigsuse eest vastutab nende esitaja. R egistrisse kantud andmete muutumise korral esitatakse viivitamata avaldus andmete muutmiseks. § 114 . Registriandmete avaldamine (1) Teabevaldaja on kohustatud tunnistama andmed ühise põllumajanduspoliitika abinõus osaleva isiku , tema taotluse ja muu menetlusdokumendi ning kontrolli tulemuste kohta asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks, kui Euroopa Liidu õigusaktides või käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. (2) Lisaks avaliku teabe seaduse § 38 lõikes 3 nimetatud isikule on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabele juurdepääsu õigus isikul, kes täidab avalikke ülesandeid seaduse, haldusakti või halduslepingu alusel, seir aval või hinda val isikul seireks või hindamiseks vajalikus ulatuses ning menetlusse kaasatud eksperdil. § 115 . Registriandmete avalikustamine (1) PRIA avalikustab käesoleva seaduse alusel oma veebilehel järgmised andmed: 1) Euroopa Parlam endi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli s 98 nimetatud andmed; 2) isiku identifitseerimiseks ettenähtud unikaalse numberkoodi, kui toetust saanud isiku nime ei avalikustata Euroopa Parlame ndi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 98 lõikes 4 sätestatud juhul; 3) põllumassiivide andmed ja põllumassiivide kaardid; 4) isikule määratud tootmiskvoodi suuruse; 5) säilitatava püsirohumaa pindala põllumassiivide kaupa; 6) püsirohumaa osakaalu vähenemise korral uuesti rajatava püsirohumaa pindala; 7) põllumassiivil asetsevad maastikuelemendid; 8 ) tunnustatud tootjarühma nime, tootjarühma põhitoote kirjelduse ja tootjarühma liikmete nimed; 9) t unnustatud t ootjaorganisatsiooni nim e, valdkonna , kus tootjaorganisatsioon on tunnustatud , ja tootjaorganisatsiooni liikmete nime d; 10 ) võrdlushindade kataloogi kantud asjade ja teenuste andmed ning piirhinnad ; 11) muud Euroopa Liidu õigusaktide või seaduste kohaselt avalikustatavad andmed . (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud andmed avalikustatakse Euroopa Parlame ndi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 100 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatu kohaselt . 1 4 . peatükk Riiklik ja haldusjärelevalve § 116 . Riikliku järelevalve ulatus ja teostajad (1) Riikliku järelevalve käigus kontrollitakse ühise põllumajanduspoliitika abinõus osalemiseks esitatud nõuete täitmist ja toetuse saaja tegevuse vastavust pärast toetuse maksmist taotluse rahuldamise otsuses, asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. ( 2 ) A sjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides ning k äesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet PRIA, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. ( 3 ) Käesoleva seaduse 6 . peatüki 2. jao 3 . jaotises sätestatud koolikava toetuse andmise üle teostab PRIA riiklikku järelevalvet ka sellises haridusasutuses, kes ise koolikava toetust ei taotle, kuid kes osaleb koolikava toetuse rakendamisel. ( 4 ) Põllumajandus- ja Toiduamet, Keskkonnaamet ning riigi sihtasutus teostavad riiklikku järelevalvet nende strateegiakava sekkumiste kohta esitatud nõuete ja nende programmiperioodi 2014–2020 maaelu arengu toetuste kohta esitatud nõuete täitmise üle, m illele vastavust nad kontrollivad käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud määruses sätestatud juhul ka taotluste lahendamisel. (5) K äesoleva seaduse §-s 78 sätestatud põllumajandustoote koostis- ja kvaliteedinõuetele vastavuse üle ning ladustamiskoha nõuetekohasuse ja sekkumiskokkuostu korral käitleja käitlemisruumi, sealhulgas hoiu- ja säilitusruumi nõuetekohasuse üle teostavad riiklikku järelevalvet Põllumajandus- ja Toiduamet ning PRIA. ( 6 ) Põllumajandus- ja Toiduamet teostab põllumajandustoodete ühise turukorralduse abinõude rakendamisel riiklikku järelevalvet: 1) k äesoleva seaduse § 73 lõikes 4 sätestatud turuinfo esitamise kohustuse täitmise ja esitatud andmete õigsuse üle ; 2 ) k äesoleva seaduse § 8 0 lõikes 3 nimetatud sekkumisvarudest pärit toote müümisel toote Euroopa Liidu sisese kasutusotstarbe kindlaksmääramise korral toote koguste vastavuse üle ; 3 ) käesoleva seaduse § 85 lõike s 5 sätestatud imporditud huma la ja humalatoodete kvaliteedistandarditele vastavuse üle ; 4 ) k äesoleva seaduse § -des 86 ja 88 sätestatud koostis- ja kvaliteedinõuete le ning turustusstandarditele vastavuse üle; 5) käesoleva seaduse §-s 87 nimetatud veise-, sea- ja lambarüm pade kvaliteediklassi de määramise nõuetekohasuse ning kuni 12 kuu vanuste veiste liha kategooriatesse liigitamise üle . (7 ) Põllumajandus- ja Toiduamet teostab riiklikku järelevalvet ka k äesoleva seaduse § 91 lõikes 1 nimetatud määruste alusel põllumajandustoote, toidu, piiritusjoogi või veini Euroopa Liidu kvaliteedimärki kandva toote registreeritud spetsifikaad ile vastavuse ja registreeritud nimetuse nõuetekohase kasutamise üle ning k äesole va seaduse §-s 9 3 sätestatud alusel ja korras tunnustatud kvaliteedikava täitmise või rakendamise üle. ( 8 ) Maksu- ja Tolliamet teostab riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 8 0 lõikes 3 nimetatud sekkumisvarudest pärit toote müümisel toote vahelattu paigutamise ja laost väljaviimise üle kolmandasse riiki eksportimise korral, kui toodet ladustatakse enne eksportimist mujal kui sekkumislaos . ( 9 ) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada turuinfo esitamise kohustuse täitmise ja esitatud andmete õigsuse üle järelevalve teostamise korra. ( 10 ) Puu- ja köögivilja turustusstandarditele vastavuse järelevalve täpsema korra ning turustusstandarditele vastavuse järelevalve erikorra jaemüügi etapil kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. ( 1 1 ) Vajaduse korral osutab PRIA kontrolli tegemisel Euroopa Komisjonile ametiabi. § 117 . Tehingute kontroll (1) Lisaks käesoleva seaduse §-s 1 16 sätestatule teostatakse riiklikku ja haldusjärelevalvet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 I V jaotise III peatükis sätestatud tehingute teostamise ja nõuetekohasuse üle samas määruses sätestatud alustel ja korras. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud järelevalvet teostab PRIA , arvestades Euroopa Parlamend i ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 77 lõikes 3 sätestatud tingimusi . § 118 . Haldusjärelevalve korraldus ( 1 ) Haldusjärelevalve käigus kontrollitakse käesoleva seaduse kohaselt sõlmitud halduslepingute täitmist , ühise põllumajanduspoliitika abinõus osalemiseks esitatud nõuete täitmist ja toetuse saaja tegevuse vastavust pärast toetuse maksmist taotluse rahuldamise otsuses, asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele, kui toetuse saaja on riigi või kohaliku omavalitsuse asutus või muu avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud isik või asutus. ( 2 ) Käesoleva seaduse § 4 lõike 3, § 6 lõike 2, § 34 lõike 2, § 3 5 lõike 2, § 45 lõike 2 punkti 2, § 49 lõike 7 , § 73 lõike 2 punkti 1 ja § 105 lõike 2 alusel sõlmitud halduslepingu täitmise üle teostab haldusjärelevalvet Maaeluministeerium. ( 3 ) Käesoleva seaduse § 4 lõike 3, § 6 lõike 2, § 34 lõike 2, § 35 lõike 2, § 45 lõike 2 punkti 2, § 49 lõike 7 , § 73 lõike 2 punkti 1 ja § 105 lõike 2 alusel sõlmitud halduslepingu ühepoolse lõpetamise ning muu sellise asjaolu ilmnemise korral, mis takistab halduslepingu sõlminud isikul halduslepingut edaspidi täita, antakse lepingu täitmisega seotud materjal viivitamata üle Maaeluministeeriumile, kes korraldab haldusülesande edasise täitmise. ( 4 ) Käesoleva seaduse § 1 0 lõike 7 ja § 49 lõike 7 alusel sõlmitud halduslepingu täitmise üle teostab haldusjärelevalvet PRIA. ( 5 ) Käesoleva seaduse § 1 0 lõike 7 ja § 49 lõike 7 alusel sõlmitud halduslepingu ühepoolse lõpetamise ning muu sellise asjaolu ilmnemise korral, mis takistab halduslepingu sõlminud isikul halduslepingut edaspidi täita, antakse lepingu täitmisega seotud materjal viivitamata üle PRIA-le, kes korraldab haldusülesande edasise täitmise. ( 6 ) Ühise põllumajanduspoliitika abinõude rakendamiseks vastu võetud asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostab haldusjärelevalvet käesoleva seaduse §-s 116 sätestatud isik või asutus, kui toetuse saaja on riigi või kohaliku omavalitsuse asutus või muu avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud isik või asutus. § 119 . Haldusjärelevalv e erisused kohaliku tegevusrühma tegevuse nõuetekohasuse kontrollimisel (1) PRIA kontrollib kohaliku tegevusrühma ja tema tegevuse vastavust Euroopa Liidu asjakohastes õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele ning nõuab kohalikult tegevusrühmalt viivitamata nende nõuete täitmist, kui ilmneb, et kohalik tegevusrühm või tema tegevus ei vasta nõuetele või kohalik tegevusrühm takistab oma tegevuse üle järelevalve teostamist. ( 2 ) Kui kohalik tegevusrühm või tema tegevus ei vasta Euroopa Liidu asjakohastes õigusaktides, käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele või kui esineb muu põhjus, mis takistab kohalikul tegevusrühmal jätkata kohaliku arengu strateegia või ühisstrateegia rakendamist, võib PR IA peatada kohaliku tegevusrühma õiguse võtta vastu LEADER-projektitoetuse taotlusi ja neid menetleda. ( 3 ) Kohalik tegevusrühm , kelle puhul PRIA on peatanud LEADER-projektitoetuse taotluste menetlemise, võib nende menetlemist jätkata PRIA sellekohase kirjaliku nõusoleku kättetoimetamisest alates. PRIA annab nõusole ku, kui kohalik tegevusrühm ja tema tegevus vastavad kõik idele asjakohas tele nõuetele . ( 4 ) Kui kohalik tegevusrühm ei ole määratud tähtpäevaks täitnud kohustusi, mille täitmist on PRIA nõudnud käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel, võib PRIA peatada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 34 lõike 1 punkti s c nimetatud toetuse maksmise kohalikule tegevusrühmale või Maaeluministeerium tunnistada kehtetuks kohaliku arengu strateegia või ühisstrateegia heakskiitmise otsuse. § 120 . Riikliku järelevalve erimeetmed (1) Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32 ja 49–52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. (2) Kui eluruumi kasutatakse ka äriruumina, võib korrakaitseorgan selle töö- või lahtiolekuajal läbi vaadata ilma korrakaitseseaduse § 51 lõikes 2 sätestatud halduskohtu loata. (3) Korrakaitseorgan võib võtta vallasasja läbivaatusel isiku kulul proove. Kui läbivaadatud vallasasja ei ole võimalik pärast läbivaatust tavapäraselt kasutada, ei hüvitata isikule vallasasja või vallasasja tavapäraseks kasutamiseks taastamise maksumust. (4) Riikliku järelevalve meetmeid võib kohaldada sellest ühise põllumajanduspoliitika abinõus osalevale isikule ette teatamata. Riikliku järelevalve meetme kohaldamisest võib ette teatada üksnes siis, kui etteteatamine ei ohusta meetme kohaldamise eesmärgi saavutamist. § 121 . Riikliku järelevalve erisused (1) Riikliku järelevalve meedet kohaldav korrakaitseorgani ametiisik kannab järelevalvetoimingu tegemise ajal vajaduse korral või isiku nõudmisel isiku antud eri- või kaitseriietust. (2) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada nende järelevalvetoimingute loetelu, mille tegemise ajal peab korrakaitseorgani ametiisik kandma eri- või kaitseriietust . (3) Korrakaitseorgan võib ühise põllumajanduspoliitika abinõu rakendamiseks esitatud nõuete täitmise ja toetuse saaja tegevuse nõuetekohasuse kontrollimiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32 ja 49–52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras ka ühise põllumajanduspoliitika abinõus osaleva isikuga seotud kolmanda isiku juures, kes valdab nimetatud abinõude rakendamisega seotud andmeid või dokumente, ning toetatava tegevuse elluviimise kohas. § 122 . Ühise põllumajanduspoliitika abinõu rakendamisega seotud vaidluste lahendamine (1) Ühise põllumajanduspoliitika abinõu rakendamisega seotud vaidluste korral tuleb enne halduskohtule kaebuse esitamist läbida vaidemenetlus haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras. (2) Kui vaie esitatakse riigi sihtasutuse otsuse või toimingu peale, lahendab vaide riigi sihtasutus. (3) Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul selle vastuvõtmisest arvates. Vaide lahendamise tähtaega võib pikendada kuni 30 kalendripäeva võrra, kui see on vajalik üksikjuhtumi keerukuse või ühel ajal esitatud vaiete paljususe tõttu, teavitades sellest vaide esitajat. § 123 . Toetuse tagasinõudmine (1) Kui pärast toetuse maksmist selgub, et toetus on makstud toetuse andmise ja kasutamise nõuete le mittevastavuse , nõuete rikkumise või kaitsemeetme kohaldamise tõtt u alusetult, võib toetuse nõuda toetuse saajalt osaliselt või täielikult tagasi nõukogu määruses (EÜ, Euratom) nr 2988/95 , Euroopa Parlamendi ja nõu kogu määrustes (EL) 2021/2116 ja (EL) 2021/2115 ning teistes Euroopa Liidu asjakohastes õigusaktides sätestatud alustel ja tähtajal . Toetuse tagasinõudmise otsuse teeb PRIA. (2) Kui pärast üleminekutoetuse maksmist selgub, et toetus on makstud alusetult, nõutakse see toetuse saajalt osaliselt või täielikult tagasi. Toetus e tagasinõudmise otsuse võib teha kümne aasta jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemise päevast arvates. (3) Käesoleva seaduse § 3 0 lõike 1 ja § 6 7 lõike 1 kohaselt saadud raha nõutakse tagasi käesoleva seaduse § des 1 24 –1 26 sätestatud korras, kui toetuse saaja kohta tehakse E uroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist toetuse maksmisest keeldumise otsus või kui toetuse saaja on saadud raha kasutanud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks. ( 4 ) Kui tagasi nõutakse toetus, mis on e baseaduslik või väärkasutatud riigiabi n õukogu määruse (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT L 248, 24.09.2015, lk 9–29) , tähenduses , nõutakse see tagasi konkurentsiseaduse §-s 42 sätesta tud alustel ja korras ning sellisel juhul tagasinõudmise suhtes käesoleva seaduse §-e 1 24 –1 26 ei kohaldata . § 124 . Toetus e tagasimaksmine (1) Toetuse saaja peab tagasinõutava toetuse tagasi maksma 60 kalendripäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse tegemise päevast arvates, kui Euroopa Liidu asjakohastes õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. (2) PRIA tasaarvestab tagasinõutava toetuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 58 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud tingimuste kohaselt toetuse tagasinõudmise otsuse tegemise päevast arvates. (3) Kui toetuse saaja jätab toetuse tagasinõudmise otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul täitmata ja kui mõistliku aja jooksul ei ole võimalik tagasinõutavat toetust tasaarvestada, on PRIA -l õigus anda toetuse tagasinõudmise otsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tasaarvestamist võib teha ka pärast toetuse tagasinõudmise otsuse sundtäitmisele andmist. ( 5 ) Toetuse tagasimaksmisel laekunud maksest loetakse kõigepealt tasutuks tagastatav toetus, siis intress ja viimasena viivis. § 125 . Toetus e tagasimaksmise ajatamine (1) PRIA võib ajatada toetuse tagasimaksmise toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel. T oetuse tagasimaksmise ajatamise korral tuleb toetus tagasi maksta toetuse tagasimaksmise ajakava kohaselt 12 kuu jooksul toetuse tagasimaksmise ajatamise otsuse tegemise päevast arvates . Toetuse tagasimaksmise ajatamise korral on õigus nõuda tagatist . (2) PRIA võib ajatada toetuse tagasimaksmise pikemaks ajavahemikuks , kui toetuse tagasimaksmine 12 kuu jooksul võib osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks . (3) Kui toetuse saaja ei tasu toetuse tagasimaksmise ajatamise korral osamakseid toetuse tagasimaksmise ajakava kohaselt, võib PRIA tunnistada toetuse tagasimaksmise ajatamise otsuse kehtetuks ja võimaluse korra l tagasinõutava toetuse tasaarvesta da . Kui mõistliku aja jooksul ei ole võimalik tagasinõutavat toetust tasaarvestada, on PRIA -l õigus anda toetuse tagasinõudmise otsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. § 126 . Viivis ja intress (1) Kui toetuse tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta või toetus t ei ole tasaarvestatud, peab toetuse saaja maksma viivist 0,06 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivise arvestamine lõpeb, kui viivise summa ületab selle arvestamise aluseks oleva tagasinõutava toetus e suuruse. ( 2 ) Toetuse tagasimaksmise ajatamise korral maksab toetuse saaja intress i alates käesoleva seaduse § 1 24 lõikes 1 sätestatud tähtpäevale järgnevast päevast. Intressimäär tagastatava toetuse summa jäägilt on kuue kuu euribor pluss kolm protsenti aastas. Kuue kuu euribor võetakse toetuse tagasimaksmise ajatamise otsuse tegemisele eelneva pangapäeva seisuga. Intressiarvestuse baasiks on 360-päevane periood. Negatiivse euribori korral ei kohaldata summeeritud protsendimäärasid alla ühe. ( 3 ) Viivist ja intressi ei nõuta riigiasutuselt, välja arvatud juhul, kui Euroopa Komisjon nõuab viivise või intressi tasumist riigilt. Sellisel juhul nõuab riik viivist või intressi Euroopa Komisjonile tasutud viivise summa ulatuses. ( 4 ) Ühise põllumajanduspoliitika abinõu rakendamisele ei kohaldata riigivastutuse seaduse § 23 punktis 1 sätestatut. 1 5 . peatükk Vastutus § 127 . Andmete esitamise nõude rikkumine (1) Ühise põllumajanduspoliitika abinõu rakendamiseks turuinfo esitamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. § 128 . Menetlus Käesoleva seaduse §-s 1 27 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on oma pädevuse piires PRIA või Põllumajandus- ja Toiduamet. 1 6 . peatükk Rakendussätted § 129 . Makseasutuse akrediteering Enne 2023. aasta 1. jaanuari kehtinud korras akrediteeritud makse asutus täidab makseasutuse ülesandeid akrediteerimise otsuses sätestatud kohustuste osas edasi. § 130 . Seaduse kohaldamine enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud halduslepingu suhtes Enne 20 23 . aasta 1. jaanuari kehtinud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 6 lõike 2, § 65 lõike 7 ja § 68 lõike 2 alusel sõlmitud ning käesoleva seaduse jõustumise ajal kehtiv haldusleping kehtib kuni lepingus sätestatud tähtpäevani. § 1 31 . Seaduse kohaldamine enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud muu lepingu suhtes (1) Enne 20 23 . aasta 1. jaanuari kehtinud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 85 lõike 1 ja § 86 lõike 2 alusel sõlmitud ning käesoleva seaduse jõustumise ajal kehtiv leping kehtib kuni lepingus sätestatud tähtpäevani. (2) Enne 2023. aasta 1. jaanuari kehtinud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 71 alusel korraldatud riigihangete tulemusel sõlmitud hanke lepingud nõ ustamis- ja koolitusteenuste osutamiseks ning teadmussiirde pikaajaliste programmide ellu viimiseks kehtivad kuni lepingus määr atud tähtpäevani. § 1 32 . Õigusaktide kehtivus (1) Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse ( RT I, 04.12.2014, 3 ) alusel antud õigusakt id kehti vad kuni nende kehtetuks tunnistamiseni. (2) Aastatel 20 23 –20 25 võib valdkonna eest vastutav minister käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud õigusakte muuta. § 13 3 . Ühise põllumajanduspoliitika abinõu s osalemi ne (1) Enne 2023. aasta 1. jaanuari kehtinud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel ühise põllumajanduspoliitika abinõus osalemise käigus tekkinud õigused ja kohustused j äävad kehtima ka pärast käesoleva seaduse jõustumist . ( 2 ) Enne 2023. aasta 1. jaanuari kehtinud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel ühise põllumajanduspoliitika abinõus osalemise puhul tuleb enne halduskohtule kaebuse esitamist läbida vaidemenetlus haldusmenetluse seaduses ning käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras. § 134 . Kohalik tegevusrühm Käesoleva seaduse 5 . peatükis nimetatud kohalik tegevusgrupp loetakse kohalikuks tegevusrühmaks , lähtu des Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklist 33. § 135 . Puu- ja köögivilja turustavate ettevõtjate andmekogu ning erimärgistuse luba (1) Käesoleva seaduse § 88 lõikes 3 nimetatud puu- ja köögivilja turustavate ettevõtjate andmekoguna käsitatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud õigusaktide alusel asutatud puu- ja köögivilja turustavate ettevõtjate andmekogu. (2) Käesoleva seaduse § 88 lõikes 4 sätestatud erimärgistuse luba, mis on välja antud enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud korras, kehtib kuni selle kehtivusaja lõpuni. § 136 . Toidukvaliteedikava tunnustatuse kehtivus Enne 2023. aasta 1 . jaanuari kehtinud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel tunnustatud toidu kvaliteedikav a loetakse käesoleva seaduse alusel tunnustatud kvaliteedikavaks . § 137 . Tootjarühma tunnustatuse kehtivus Enne 20 23 . aasta 1. jaanuari kehtinud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 88 alusel tunnustatud tootjarühm a tunnustus kehtib kuni ühise põllumajanduspoliitika abinõus osalemise lõpuni . § 138 . Enne käesoleva seaduse jõustumist antud toetuse tagasinõudmine (1) Enne 20 23 . aasta 1. jaanuari kehtinud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel antud toetus nõutakse tagasi käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras. (2) Enne käesoleva seaduse jõustumist tagasi nõutud toetuse puhul arvestatakse viivist ja intressi käesolevas seaduses sätestatud määras sellelt toetuse osalt, mis on tagasi maksmata 2023. aasta 1. jaanuari seisuga. (3) Enne käesoleva seaduse jõustumist tagasi nõutud toetuse puhul kohaldatakse käesoleva seaduse § 1 24 lõikes 5 sätestatut alates 2023. aasta 1. jaanuarist laekunud maksetele. § 139 . Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide register Käesoleva seaduse § 112 lõikes 1 nimetatud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrina käsitatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud õigusaktide alusel asutatud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrit. § 1 40 . Toetuse andmise tingimuste kehtestamine enne strateegiakava heakskiitmist (1) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada toetuse andmise tingimused enne, kui Euroopa Komisjon on strateegiakava heaks kiitnud. (2) Strateegiakava toetuse andmist ei otsustata enne, kui Euroopa Komisjon on strateegiakava heaks kiitnud. (3) Kui strateegiakava kavand erineb heakskiidetud strateegiakavast , võib muuta enne strateegiakava heakskiitmist kehtestatud toetuse andmise neid tingimus i , mi s on vastuolus heakskiidetud strateegiakavaga . (4) Kui toetuse andmise tingimusi muudetakse käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt, määratakse taotlejale tähtaeg, et viia taotlus toetuse andmise tingimustega kooskõlla. Kui taotleja ei ole nõus taotlus t muutma või ei muuda seda määratud tähtaja jooksul, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. § 14 1 . Karistusregistri seaduse muutmine Karistusregistri seaduse § 20 lõike 1 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „11) Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametil ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses nimetatud riigi sihtasutusel sama seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud abinõude rakendamise ning eelnimetatud seaduse alusel riikliku järelevalve teostamise eesmärgil; “. § 142. Konkurentsiseaduse muutmin e Konkurentsiseaduse § 30 lõike 3 punkt is 3 asendatakse tekstiosa „ ja §-s 49 2 “ tekstiosaga „ning §- de s 42 ja 49 2 “; § 143. Maaparandusseaduse muutmine Maaparandusseaduse § 83 lõike 2 punktis 2 asendatakse sõnad „Põllumajandusuuringute Keskus“ tekstiosaga „ Maaeluministeeriumi hallatav asutus , kelle ülesanne on … [täiendame põhimääruse vastuvõtmisel] “; § 14 4 . Maksukorralduse seaduse muutmine Maksukorralduse seaduse § 29 punktist 30 jäetakse välja sõnad „toetuse saamise nõuetekohasuse ja toetusraha sihipärase kasutamise kontrollimiseks sotsiaalmaksu tasumise kohta töötajate arvu ja tasutud summade kaupa kuude lõikes ning“. § 14 5 . Seaduse kehtetuks tunnistamine Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus (RT I, 04.12.2014, 3) tunnistatakse kehtetuks. § 14 6 . Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, ….. ……. 2022. a ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus … …..2022. a Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) KAVAND 0 9 .0 5 . 2022 Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus S isukokkuvõte Euroopa Liit (edaspidi EL ) võttis ühise põllumajanduspoliitika (edaspidi ÜPP ) reformimiseks vastu määrus te paketi, mis näevad ette tervikliku reeglistiku järgmise perioodi ÜPP rakendamiseks. See omakorda toob kaasa muudatuste tegemise vajaduse ka riigisiseses õiguses. Kuna käesoleva seaduse eelnõu muudatused moodustavad üle ühe kolmandiku 19. novembril 2014. aastal vastu võetud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (edaspidi ELÜPS ) tekstist, oli mõistilik välja töötada uus ELÜPS-i eelnõu terviktekst. Uue perioodi toetuste rakendamiseks on uue seaduse kehtestamine kujunud tavaks lisaks ÜPP-le ka kalandusturu korraldamise abinõude ja struktuuritoetuse puhul. Euroopa Komisjon esitas järgmise perioodi ÜPP reformipaketi eelnõu 1. juunil 2018. a. Ettepaneku üheks peamiseks eesmärgiks oli lihtsustada ja kaasajastada ühist põllumajanduspoliitikat, andes liikmesriikidele senisest suurem otsustusõigus, kuidas ja kuhu eelarvevahendeid paigutada. Samuti oli ettepanekus väga olulisel kohal keskkonna- ja kliimakaitse – uus ÜPP seab põllumajandustootjatele selles valdkonnas kõrged eesmärgid, kombineerides selleks mitmeid kohustuslikke ning vabatahtlikke meetmeid. Liikmesriigid ja Euroopa Parlament võtsid reformi aluseks olevad määrused vastu 2021. a viimases kvartalis. Võrreldes käesoleva eelarveperioodiga muutub oluliselt ÜPP rakendusmudel – praegused maaelu arengukavad asenduvad ÜPP strateegiakavadega (edaspidi strateegiakava ) , mis hõlmavad nii ÜPP esimest (rahastus Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist) kui ka teist sammast (rahastus Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist) ja tagavad valdkonna terviklikuma planeerimise. Strateegiakava d peavad täitma üheksat ÜPP eesmärki: õiglase sissetuleku tagamine, konkurentsivõime suurendamine, toidutarneahelas ebaausate kaubandustavade vähendamine, kliimamuutusele suunatud tegevused, keskkonnahoid, maastike ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, põlvkondade vahetumise soodustamine, maapiirkondade elavdamine ja toidukvaliteedi ning tervise kaitsmine. Uue rakendusmudeli abil soovitakse suurendada liikmesriikide paindlikkust poliitika rakendamisel ning arvestada rohkem kohalike eripäradega. EL-i tasandil seatakse küll ühised eesmärgid, kuid liikmesriigid saavad strateegiakava des arvesse võtta kohalikke tingimusi ning poliitika on võrreldes senisega rohkem tulemustele suunatud. Komisjon peab iga liikmesriigi kava heaks kiitma, et tagada kavade järjepidevus ja ühtse siseturu toimimine. Samuti jälgib komisjon iga riigi tulemuslikkust ja kokkulepitud eesmärkide saavutamiseks tehtud edusamme. Siiski rakendatakse järgmisel eelarveperioodil ÜPP-d ka strateegiakava de väliselt, seda eeskätt põllumajandusturgude ühise turukorralduse valdkonnas. Seoses Euroopa Parlamendi ja nõ ukogu määruse ga programmiperioodi 2014–2020 maaelu arengu toetuste rakendamise pikendamisega kahe aasta võrra on eelnõus reguleeritud ka programmiperioodi 2014–2020 maaelu arengu toetus tega seonduv , kuna nende toetuste andmist võib jätkata kuni 2023. aasta lõpuni. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja d Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Maaeluministeeriumi maaelupoliitika ja analüüsi osakonna nõunik ud Ove Põder (6256 290, [email protected] ), Paula Talijärv ( 6256 278, [email protected] ), Taavi Kurvits (625 6 526, [email protected] ) ja Katre Kirt (6256 140, [email protected] ) ning sama osakonna peaspetsialist Virge Harzia (6256 188, [email protected] ), põllumajanduspoliitika osakonna valdkonnajuh id Kerli Nõges (625 6 560, [email protected] ), Janeli Tikk (6256 299 , [email protected] ) ja Erkki Miller (6256 503, [email protected] ), sama osakonna nõunik ud Ragne Lokk (6256 148, [email protected] ), Liis Raska (625 6 125, [email protected] ) , Kadri Rand (6256 143, [email protected] ), Kalev Karisalu (6256 517, [email protected] ) ja Liina Jürgenson (6256 270, [email protected] ) ning sama osakonna peaspetsialist Renata Tsaturjan (6256 507, [email protected] ), maakasutuspoliitika osakonna nõunik Veronika Vallner-Kranich (6256 253, [email protected] ) ning sama osakonna peaspetsialist id Siim Suure (6256 118, [email protected] ) ja Birgit Pai (6256 146, [email protected] ) , teadus- ja arendusosakonna nõunik Helena Pärenson (6256 550, [email protected] ) ja sama osakonna peaspetsialist id Lehti Veeväli (6256 563, [email protected] ) , Liivi Aume-Jänes ( 6256 257 , [email protected] ) ning Gret-Kristel Mällo (6256 553, [email protected] ) . Eelnõu koostamisel osalesid Maaeluministeeriumi õigusosakonna nõunikud Kadri Jänes (625 6539, [email protected] ) ja Mari-Liis Kivipõld (625 6283, [email protected] ) ning sama osakonna peaspetsialistid Helen Palginõmm (625 6 260 , [email protected] ) ja Maarika Öövel (625 6197, [email protected] ) . Eelnõu mõjude hindamise ja kaasamise küsimustes on konsulteeritud Maaeluministeeriumi strateegia- ja finantsosakonna nõuniku Aare Kasemetsaga (625 6132, [email protected] ). Juriidilise ekspertiisi on eelnõule teinud Maaeluministeeriumi õigusosakonna nõunik ud Jaana Lepik (625 6202, [email protected] ) ja Ketlyn Roze (625 6127, [email protected] ) ning eelnõu toimetas keeleliselt sama osakonna peaspetsialist Laura Ojava (625 6523, [email protected]). 1.3. Märkused Käesolev seaduse eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. E elnõu on seotud järgmiste EL-i õigusaktidega: – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 , millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186) (edaspidi ÜPP strateegiakavade määrus ) ; – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 , mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261 ) (edaspidi ÜPP horisontaalmäärus ) ; – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549–607); – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487–548); – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671–854); – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta (ELT L 343, 14.12.2012, lk 1–29); – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/787, milles käsitletakse piiritusjookide määratlemist, kirjeldamist, esitlemist ja märgistamist, piiritusjookide nimetuste kasutamist muude toiduainete esitlemisel ja märgistamisel, piiritusjookide geograafiliste tähiste kaitset ning põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi ja destillaatide kasutamist alkohoolsetes jookides ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 110/2008 (ELT L 130, 17.5.2019, lk 1–54); – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1144/2014 siseturul ja kolmandates riikides võetavate põllumajandustoodete teavitus- ja müügiedendusmeetmete kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 3/2008 (ELT L 317, 04.11.2014, lk 56–70); – Euroo pa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021 2021, lk 159–706) (edaspidi ühissätete määrus ) ; - – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2020/2220, millega kehtestatakse teatavad üleminekusätted Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) ja Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) toetuse kohta 2021. ja 2022. aastal ning muudetakse määrusi (EL) nr 1305/2013, (EL) nr 1306/2013 ning (EL) nr 1307/2013 seoses 2021. ja 2022. aastal eraldatavate vahendite ja nende määruste kohaldamisega ning määrust (EL) nr 1308/2013 seoses 2021. ja 2022. aastal eraldatavate vahendite ja sellise toetuse jaotamisega (ELT L 437, 28.12.2020, lk 1–29) . Eelnõu väljatöötamine on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2021–2023 tegevus t ega 3.47, 7.5 ja 7.10 „Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava“. Eelnõuga muudetakse maksukorralduse seaduse redaktsiooni RT I, 22.12.2021, 12 , maaparandusseaduse redaktsiooni RT I, 01.07.2020, 8, karistusregistri seaduse r edaktsiooni RT I, 22.05.2021, 5 ja konkurentsiseaduse redaktsiooni RT I, 30.12.2021, 12 . Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk ÜPP rakendamisele annavad õigusliku aluse EL-i toimimise lepingu artiklid 32–38. ÜPP on loodud EL-i toimimise lepingu artikli 33 lõikes 1 nimetatud eesmärkide täitmiseks ning ühise põllumajandustoodete turu toimimise ja arengu tagamiseks. ÜPP-d rahastatakse Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (edaspidi EAGF ) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (edaspidi EAFRD ). 2017. aastal sai alguse EL-i ÜPP reformiprotsess. Selle tulemusel EL-i õiguses tehtud muudatuste tõttu on vajalik käesoleva seaduse eelnõus sätestada rakendatavad meetmed ja teostatavad tegevused EL-i ÜPP rakendamiseks. EL-is on ÜPP-d suures osas reguleeritud liikmesriikidele tervikuna õiguslikult siduvate ja vahetult kohaldatavate määrustega. Samas on paljudes määrustes liikmesriigile antud õigus või pandud kohustus võtta vastu õigusakte määruste rakendamiseks, näiteks haldusküsimuse lahendamiseks või pädeva asutuse määramiseks. Seaduse eesmärk on ajakohastada vajalikud viited EL-i õigusele, muuta rakendatavaid sätteid vastavalt ÜPP reformipaketile, tugineda EL-i ÜPP abinõude rakendamiseks vajalikele eeldustele, rakendamise kontrollile ning seirele vastavuse le ÜPP horisontaalmäärusega; teha muudatused põllumajanduslike otsetoetuste süsteemis ning luua eeldused nii nende, teatavate turukorraldusmeetmete kui ka maaelu arengu toetuste rakendamiseks s trateegiakava de kaudu kooskõlas ÜPP strateegiakavade määrusega; viia põllumajandustoodete ühise turukorralduse abinõude rakendamine vastavusse muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1308/2013 ning tagada kõigi abinõude rakendamiseks sobilik haldusmenetlus. Lisaks sätestatakse alused programmiperioodi 2014–2020 maaelu arengu toetuste andmiseks. Viimati nimetatus ei ole võrreldes kehtiva ELÜPS- i ga muudatusi tehtud. Eelnõu väljatöötamiskavatsust ei ole koostatud, kuna seaduseelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist ning see on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011 . a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punktiga 2, mis annab erandi sellisel juhul väljatöötamiskavatsust mitte koostada. 3 . Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 1. peatükk Üldsätted Paragrahvis 1 sätestatakse käesoleva seaduse eelnõu reguleerimisala. Lõikes 1 sätestatakse käesolevas seaduses sätestatavad EL-i ÜPP abinõud (otsetoetused, turukorraldusmeetmed, maaelu arengu toetused jms), nende meetmete rakendamise alused ja kord, riikliku ja haldusjärelevalve teostamise alused ja ulatus ning vastutus käesoleva seaduse rikkumise eest. ÜPP abinõusid on kirjeldatud paragrahvi 2 sisu selgituses . ÜPP abinõude hulka kuulub ka riiklik üleminekutoetus (seni kehtinud seaduses lihtsalt „üleminekutoetus“) , mille näol on tegemist abinõuga, mida liikmesriikidel on võimalik rahastada oma eelarvetest, ent mille rakendamise aluseks on üks ÜPP alusmäärusi, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115 , täpsemalt selle artikkel 147 . Lõikes 2 sätestatakse haldusmenetluse seaduse kohaldatavus. Paragrahvis 2 sätestatakse ÜPP abinõud. Lõike 1 punktide 1– 7 kohaselt on nendeks mitmesugused EAGF-ist rahastatavad meetmed (põllumajandusturgude ühise korralduse meetmed, põllumajanduslikud otsetoetused ), EAFRD-st kaasrahastatavad maaelu arengu toetused (sh perioodist 2014–2020 pärinevad maaelu arengu toetused), põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedipoliitika abinõud ning teavitus- ja müügiedendusmeetmed. Lõigete 2 ja 3 kohaselt on sätestatud võimalus kehtestada Vabariigi Valitsusel ja valdkonna eest vastutaval ministril määrus või üksikjuhtumi reguleerimiseks üksik- ehk haldusakt küsimuses, mille otsustamise õigus on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud EL-i õigusaktide või nende alusel kehtestatud õigusaktide kohaselt liikmesriigil. Analoogsed volitusnormid ÜPP rakendamiseks on sätestatud 2004. aastast ning sisaldusid ka perioodi 2014–2020 reguleerivas ELÜPS- i s . EL-i õigusaktides esineb norme, milles on öeldud, et asjakohase rakendamise korra kehtestab liikmesriik. EL-i õigusest võib tulene da liikmeriigile volitusi nii sellistes küsimustes, mis Eesti õiguse kohaselt eeldab õigustloova akti ehk määruse kehtestamist kui ka küsimustes, mis on kohane lahendada üksikakti ga ehk vastavalt kas korraldusega või käskkirjaga. Sellise normi alusel tuleb õigusakti kehtestamise l arvestada mitme olulise tingimusega, mis täpsustavad volituse sisu, ulatust ja eesmärki. Esiteks peab selle volitusnormi alusel õigusakti kehtestamiseks sisalduma EL - i õigusaktis liikmesriigile antud volitus asjakohase küsimuse otsustamiseks. Volituse andnud EL-i õigusakt määrab kindlaks ka liikmesriigile antud volituse sisu ja eesmärgi. Teiseks on volitusnorm piiratud ÜPP kohaldamisega, mis tähendab, et selle volitusnormi alusel saab õigusakti kehtestada ainult siis, kui liikmesriigile volituse andnud EL-i õigusakt reguleerib ÜPP küsimusi. Kolmas oluline tingimus, mis piirab selle volitusnormi alusel õigusakti kehtestamist, on valdkonna eest vastutava ministri pädevus. Siinjuures tuleb esiteks arvestada põhimõttega, et seadusandja peab kõik põhiõiguste seisukohalt olulised küsimused otsustama ise, mistõttu ei ole selle volitusnormi alusel võimalik kehtestada põhiõigusi ja -vabadusi piiravaid õigusnorme. Teiseks tuleb arvestada, et valdkonna eest vastutava ministri pädevus mingi õigusakti kehtestamiseks on piiratud Maaelu ministeeriumi valitsemisala küsimuste reguleerimisega. See, millised küsimused kuuluvad ministeeriumi valitsemisalasse, on kindlaks määratud Vabariigi Valitsuse seaduses. Ministeeriumi valitsemisalast väljuvad küsimused kuuluvad Vabariigi Valitsuse pädevusse. Kavandatavas volitusnormis ei ole vajalik Vabariigi Valitsuse ja Maaeluministri pädevust täpsemalt eristada. Arvestades, et kõiki juhtumeid ei saa ette näha, ei ole võimalik nimetatud volitusnormide puhul volituse sisu ja ulatust eelnõus täpsustada. Eelnõu § 2 lõigetes 2 ja 3 sisalduvate üldise iseloomuga volitusnormide puhul on tegemist nii-öelda päästerõngaga, kui EL-i ÜPP rakendamiseks on vaja kiireloomuliselt reageerida. Nende küsimuste osas, mille otsustamine on kehtivate EL-i õigusaktide kohaselt juba liikmesriigile antud, on eelnõus sätestatud ka asjakohased täpsemad volitusnormid. Kuid kõiki juhtumeid, millal ÜPP rakendamiseks tuleb anda riigisisene õigusakt, ei ole võimalik ette näha. Kiireloomuline reageerimine on üldjuhul osutunud vajalikuks just isikute soodustamiseks. Nt maaeluministri 12. septembri 2016 . aasta määrus e nr 5 4 „ Piimatootmise vähendamise toetus“ kehtestati selleks, et ü lemaailmse nõudluse vähenemise ja pakkumise suurenemise, samuti Venemaa Föderatsiooni kehtestatud impordipiirangutest tingitud tõsistest turuhäiretest tulenevalt kiireloomuliselt toetada EL piimatootjate vabatahtlikku piimatoodangu vähendamist , et nad tuleksid toime turuhäiretega selles sektoris . Paragrahvis 3 reguleeritakse Euroopa Komisjoni teavitamine ÜPP abinõude rakendamisest. 2. peatükk Rakendavad asutused Paragrahvis 4 käsitletakse makseasutust ja tema ülesandeid. Lõike 1 kohaselt on ÜPP abinõude rakendamisel selleks sarnaselt käesolevale perioodile Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA ). Valdavalt jäävad makseasutuse ülesanded, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklist 9 samaks, üheks oluliseks lisanduseks on s trateegiakava rakendamise kohta iga-aastase tulemusaruande koostamine ja selle Euroopa Komisjonile esitamine . Kuna eelnõu alusel jätkub ka programmiperioodi 2014 – 2020 maaelu arengu toetuste rakendamine, siis jätkab PRIA makseasutuse ülesannete täitmist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 art ikli 7 kohaselt. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 7 lõike 2 kohaselt liikmesriigid akrediteerivad makseasutustena asutused või talitused, kelle halduslik ülesehitus ja sisekontrollisüsteem annavad piisava tagatise selle kohta, et maksed on seaduslikud ja korrektsed ning nende suhtes kohaldatakse nõuetekohast arvepidamist. PRIA saab makseasutuse ülesandeid täita alates akrediteeringu saamisest. Suures osas jätkab PRIA ülesannete täitmist senise akrediteeringu alusel edasi (eelnõu § 129). Lõike 3 kohaselt võib m akseasutus oma ülesandeid (välja arvatud maksete tegemine, mis tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 9 lõikest 1) delegeerida nii teistele isikutele kui ka teistele riigiasutustele , käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras . Paragrahvis 5 sätestatakse, et sarnaselt praegusele perioodile on ühise põllumajanduspoliitika abinõude rakendamisel pädevaks asutuseks Maaeluministeerium, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Maaeluministeeriumi määratlemine üldpädevusega asutusena on vajalik, et tagada ÜPP lünkadeta rakendamine. Lõikes 2 sätestatakse Maaeluministeeriumi roll pädeva asutusena Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 8 tähenduses (sarnaselt praegusele perioodile). Kui praegusel perioodil piirdusid pädeva asutuse ülesanded makseasutusele akrediteeringu andmise, läbivaatamise ja tühistamisega (järelevalve, Euroopa Komisjoni teavitamine), siis uuel perioodil on pädeva asutuse ülesanded lisaks makseasutuse akrediteerimisele ka sertifitseerimisasutuse määramine ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklis 10 nimetatud koordineeriva asutuse akrediteerimine. Erinevalt lõikes 1 sätestatud üldpädevusega seotud ülesannete täitmisest, või b makseasutuse ja koordineeriva asutuse akrediteerimisega ning sertifitseerimisasutuse määramisega seotud ülesandeid täita üksnes Maaeluministeerium. Paragrahvis 6 käsitletakse sertifitseerimisasutust, milleks lõike 1 kohaselt on Maaeluministeerium (sarnaselt praegusele perioodile) . Lõike 2 kohaselt on Maaeluministeeriumil õigus sõlmida sertifitseerimisasutuse ülesannete täitmiseks haldusleping eraõigusliku juriidilise isikuga, kellel on tehniline oskusteave ja teadmised ühise põllumajanduspoliitika kohta ning küllaldane toetuste auditeerimise kogemus . Kumbki lõige ei ole sisuliselt muutunud võrreldes kehtiva seadusega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 12 alusel antud komisjoni rakendusmääruse ga kehtestatakse normid, mis on seotud sertifitseerimis asutuse toimimisega, sealhulgas kontrollide ja kontrollitavate asutustega, koostatavate sertifikaatide, aruannetega ning au diteerimispõhimõtted ja auditeerimismeetodid. 3. peatükk Menetluse üldsätted Selles peatükis sätestatu kohaldub kõikide eelnõus kavandatud ÜPP abinõude suhtes, kui seaduses endas ei ole sätestatud erinorme. Paragrahvis 7 sätestatakse taotluse ja muu menetlusdokumendi esitamine ja muutmine. Võrreldes kehtiva seadusega sisulisi muudatusi esimeses kolmes lõikes ei ole. Lõikega 1 sätestatakse üldreeglid ÜPP abinõudes osalemiseks esitatavate dokumentide kohta. ÜPP abinõu de s osalemi ne eeldab taotlus e , maksetaotlus e ja muu menetlus dokumen di esitamist. Milline konkreetne dokument esitamisele kuulub, sõltub juba toetuse tingimustest. Dokumendid esitatakse reeglina PRIA-le . Seaduses sätestatud juhul võib dokumendid esitada muule isikule või asutusele. Näiteks m aaelu arengu metsanduse valdkonna toetuste puhul esitatakse taotlus riigi sihtasutusele, kes on nimetatud eelnõu §-s 10. Dok umendid või b hald us organile esitada elektrooniliselt või kirjalikult paberkandjal. Haldusmenetluse seaduse § 14 lõike 4 kohaselt esitatakse e -teenuse keskkonna kaudu taotlus, maksetaotlus ja muu menetlusdokument isiku ühest tuvastamist võimaldaval turvalisel viisil . Muul viisil elektrooniliselt dokumentide edastamisel lisatakse digitaalallkiri ning vajaduse korral e-tempel. Üldjuhul esitatakse taotlus e-kesk k onna kaudu PRIA iseteeninduskeskkonnas , kuhu sisenemiseks tuleb esmalt tuvastada isik usamasus kasutades ID-kaarti või Mobiil-ID - d. Lõikega 2 sätestatakse volitusnorm, mille kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister otsustada, millal on taotluse, maksetaotluse ja muu menetlusdokumendi esitamine lubatud üksnes e-keskkonna kaudu või muul viisil elektrooniliselt. Praegusel perioodil on valdava enamuse toetuste puhul mindud edukalt üle toetuste taotlemisele PRIA e- teenuse keskkonna kaudu. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 nimetatud pind a lapõhiste otsetoetuste ja maaelu arengu toetu ste puhul nähakse sama määruse artikli 69 lõikes 1 ette georuumilise taotluse esitamine , mis saab olla vaid elektrooniline. V iidatud toetused moodustavad s trateegiakava alusel antavatest toetustest taotlejate arvukuse poolest suurima osa. Muud toetused on valdavalt suunatud ettevõtjatele või teistele juriidilistele isikutele, kes tulenevalt teistest õigusaktidest peavad oma tegevuse korraldamisega seotud kohustusi täitma samuti elektrooniliselt (nt majandusaasta aruannete esitamine jms). Eelnõuga jäetakse ka võimalus otsustada taotluse ja muude dokumentide esitamine elektrooniliselt muul moel kui e- teenuse keskkonna kaudu, näiteks e-posti teel. Dokumentide elektrooniliselt või e- teenuse keskkonna kaudu kohustuse otsustamisel tuleb arvesse võtta abinõu sihtgrupp i ja nende võimekus t elektrooniliseks asjaajamiseks ning ka seda kas elektroonilise taotlemine aitab kaasa kiiremale ja lihtsamale haldusele. Lõikega 3 sätestatakse, et taotluse esitamise tähtaeg jäetakse ennistamata ja taotlus läbi vaatamata, kui taotlust ei esitata tähtaegselt. Niisuguse erandi kehtestamise võimaluse näeb ette haldusmenetluse seaduse § 34 lõige 5. Siinkohal on mõeldud neid taotlusi, mis esitatakse abinõudes osalemiseks, mitte abinõudes osalemise käigus esitatud täiendavaid taotlusi nagu näiteks maksetaotlus toetuse välja maksmiseks. Sellise erandi k ehtestamine on vajalik selleks, et tagada tähtaegne taotluste menetlemine ja konkursi korras toetuse andmisel taotlejate võrdne kohtlemine nõudmiste võrdse rakendamise kaudu analoogselt riigihangete seaduse kohase pakkumismenetluse kõrvaldamise alustega. Seega t oetuse taotluse esitamise tähtpäevaks esitamata jätmise korral ei võeta taotlust menetlusse, kui EL-i asjakohastes õigusaktides ei ole sätestatud teisiti . Lõikes 4 sätestatakse, et k ui e-teenuse keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab taotluse esitamist, pikeneb toetuse taotluse, maksetaotluse või muu menetlusdokumendi esitamise tähtaeg e-teenuse keskkonna tehnilise vea kõrvaldamiseks kulunud tööpäevade arvu võrra. Isegi kui taotluse esitamine on takistatud alla ühe tööpäeva, pikeneb taotluste vastuvõtt ühe tööpäeva võrra, et tagada kõikide taotlejate võrdne juurdepääs avalikele vahenditele. Lõikes 5 on võrreldes kehtiva seadusega sisustatud taotluse muutmist ja tagasivõtmist pisut teisiti. Praegusel perioodil on EL -i õigusaktides suhteliselt täpselt sätestatud , millal ja mis tingimustel on esitatud taotluste muutmine ja tagasivõt mine lubatud. Järgmisel periood näeb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 art ikli 59 lõig e 6 l iikmesriigi le ette õiguse sätestada võimalus toetusetaotluste ja maksetaotluste korrigeerimiseks pärast nende esitamist, ilma et see mõjutaks õigust toetust saada, eeldusel , et korrigeeritavad elemendid või väljajätmised olid põhjustatud heaus kselt . L isaks on eelduseks s ee , et korrigeerimine tehti enne seda, kui taotluse esitajat teavitati kohapealse kontrolli jaoks valituks osutumisest või enne kui pädev asutus tegi taotlust käsitleva otsuse. Eelnimetatud tingimused viitavad sellele, et aktsepteerida ei tuleks selliseid hilisemaid kohandusi, mis viitavad sellele, et taotluse esitamisel on teadlikult esitatud andmed, mis tegelikkusele ei vasta ja mille läbi püütakse toetust saada alusetult . Seetõttu ei ole eelnõus taotluste, maksetaotluse võ i muu menetlusdokumendi muutmine või tagasivõtmine välistatud , kuid selliselt toimides ei saa tagajärgedest kõr vale hiilida. Oluline on haldusorganil teha taotlust ning muid andmeid ja asjaolusid hinnates kindlaks, et dokumentide muutumine või tagasivõtmine ei toimu heas usus, vaid eesmärgiga vältida toetuse vähendamist või eelnõu 12. peatükis sätestatud kaitsemeetmete kohaldamist. Kaitsemeetmed ÜPP abinõudega seotud E L finantshuvide kaitse ks suunatatud meetmed, mida EL õiguses tähistatakse terminiga haldus karistused . Viimase kindlaks tegemise korral vähendatakse isiku toetust või kohaldatakse kaitsemeedet algse taotluse alusel, kui EL-i õigusaktides, käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. Paragrahvis 8 sätestatakse taotluse ja muude menetlusdokumentide kontrollimisega seotud üldnormid. Lõike 1 kohaselt kontrollib ü hise põllumajanduspoliitika abinõu kohta esitatud nõuete täitmist ning taotluses, maksetaotluses ja muus menetlusdokumendis esitatud andmete õigsust PRIA või käesolevas seaduses sätestatud juhul muu isik või asutus. Seega on üldjuhul kontrolli tegijaks PRIA, kuid seaduses sätestatud juhul võib selleks olla ka muu asutus või isik. Lõike 2 kohaselt kontrollivad Maaeluministeerium, Põllumajandus- ja Toiduamet (edaspidi PTA ) , Keskkonnaamet, Maksu- ja Tolliamet ning käesoleva seaduse §-s 10 nimetatud riigi sihtasutus ühise põllumajanduspoliitika abinõu kohta esitatud nõuete täitmist ning taotluses, maksetaotluses ja muus menetlusdokumendis esitatud andmete õigsust valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud määruses sätestatud juhul ja ulatuses. Tegemist on selliste kontrollide tegemisega, mida nimetatud asutus või isi k teeb käesoleva seaduse alusel, mitte eriseadusest tulenevate ülesannete täitmise käigus. Täpsem juht ja kontrolli ulatus sätestatakse ministri määrusega või on määratletud seaduses endas. Lõike 3 kohaselt kontrollitakse ü hise põllumajanduspoliitika abinõu kohta esitatud nõuete täitmist ning taotluses, maksetaotluses ja muus menetlusdokumendis esitatud andmete õigsust taotleja esitatud andmete ja tõendite alusel, andmekogude ja teiste riigiasutuste valduses olevate andmete alusel, mille nad on saanud seaduses sätestatud ülesannete täitmisel, ning kohapealse kontrolli käigus. Teise riigiasutus e poolt oma seaduses sätestatud ülesande täitmisel sa adud andmeid saab samuti ühise põllumajanduspoliitika abinõude kohta es itatud nõuete täitmise ning taotluses, maksetaotluses või muus menetlusdokumendis esitatud andmete õigsus e kontrollimisel kasutada. Näiteks võib olla asjakohane pärida Maksu- ja Tolliametilt andmed ettevõtja põllumajandusliku müügitulu kohta, et teha kindlaks ettevõtja vastavus toetuse saamise nõuetele. Samuti pärida andmeid Keskkonnaametilt keskkonnaalaste õigusaktide alusel tehtud kontrolli käigus tuvastatud asjaolude kohta, mis võivad olla eelduseks näiteks keskkonnasõbraliku toetuse saamiseks. Lõike 4 kohaselt on ü hise põllumajanduspoliitika abinõu kohta esitatud nõuete täitmist õigus kontrollida ka taotlejaga seotud kolmanda isiku juures, kes valdab abinõuga seotud andmeid või dokumente, ja toetatava tegevuse elluviimise kohas eesmärgiga tagada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklis 59 liikmesriikidele pandud kohustus kontrollida EAGF-st ja EAFRD-st rahastatavate tegevuste seaduslikkus ja korrektsus ning võidel da eeskirjad e eiramiste ja pettuste vastu. Kolmandaks isikuks, võib olla toetuse saaja partner, isik kellelt toetuse saaja tellis töö või teenuse või muu isik, kellel oma seotuse tõttu toetuse saajaga võib olla menetluses tähtust omavaid andmeid . Ka HMS § 38 lõige 1 annab haldusorganile õiguse nõuda haldusmenetluse käigus ka muudelt isikutelt nende käsutuses olevate tõendite ja andmete esitamist, mille alusel haldusorgan teeb kindlaks asja lahendamiseks olulised asjaolud. Kolmanda t elt isikutelt andmete küsimise õigsust on käsitlenud Riigikohus asjas 3-18-1511 , sedastades, et ELÜPSi ja HMS sätted koostoimes võimaldavad kaaluda, kas nõuda kolmandalt isikult infot ja millist infot nõuda, sh kui ulatuslikult on vaja infot kolmanda isikuga majanduslikes suhetes olnud isikute kohta. Kõnealune kohtuasi käsitas küll riikliku järelevalve käigus kontrollide tegemist ja andmete küsimus, kuid toetuse andmise seisukohalt äärmiselt oluline juba välistada alusetute maksete tegemine. Selle kaalumise käigus peab PRIA arvestama nii kolmanda isiku kui ka tema võimalike tehingupartnerite õigustega. Teabenõue peab olema proportsionaalne (HMS § 3 lõige 2, KorS § 7, PS § 11). Euroopa Parlamendi ja nõukogu mä äruse (EL) 2021/2116 artiklis 76 kohaselt on teatud EAGF-st rahastatavate abinõude puhul kolmas isik, füüsiline või juriidiline isik, kes on otseselt või kaudselt seotud EAGF rahastamissüsteemi raames tehtud tehingutega. Sama määruse artiklis 78 sätestatakse ka kolmandate isikute suhtes tehtavate kontrollide tegemise õigus ja ulatus. Lõikega 5 sätestatakse, et ühise põllumajanduspoliitika abinõu rakendamise kontrollimist koordineerib PRIA, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kontrollide koordineerimise ülesande panemine PRIAle on ainumõeldav, kuivõrd just PRIA on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 9 lõike 1 tähenduses m akseasutus , kes vastuta b kulude haldamise ja kontrolli eest ning teiselt täidab ta ka mitmed korraldusasutuse ülesandeid . Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 kohase ü htse haldus- ja kontrollisüsteemi (edaspidi ühtne süsteem ) raames on uuel perioodil jäetud liikmesriikidele senisest suurem paindlikkus kontrollisüsteemiga ette nähtud tingim uste välja töötamiseks. Komisjon ei näe ette kontrollide läbi viimiseks detailsete reeglite kehtestamist EL i määruste tasandil nagu see oli reguleeritud programmperioodil 2014 – 2020 . L ähtud e s s trateegiakava s väljatöötatud sekkumistest ja vajadustest on see jäetud liikmesriigi pädevusse . Liikmesriigil on kohustus luua toetustega seoses kontrollisüsteem, et taga da EL-i tõhus finantshuvide kaitse. Sellest tulenevalt loob PRIA ühtse süsteemi rakendamiseks kontrollisüsteem i, mis hõlmab haldus,- kohapealse- ja vaj a duse korral kaugseire teel tehtavaid kontrolle. Ee s pool nimetatud kontrollide läbiviimiseks ettenähtud täpsemad tingimused, korra ning tähtajad kehtestatakse PRIA poolt vastavate protseduuridega, mis kinnitatakse PRIA peadirektori käskkirjaga. Üldisemad kontrollisüsteemi põhimõtted tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu mää ruse st (EL) 2021/2116. Ühtlasi on sama määruse alusel antud delegeeritud ja rakendamisvolituste kaudu komisjonil õigus määratleda juhtimis- ja kontrollisüsteemi koha ldamiseks täpsemad tingimused. Kuivõrd lisaks PRIAle võivad kontrolle teha ka teised asutused, siis kontrollide tegemise koordineerimiseks võib PRIA nende asutustega nii nagu seni sõlmida töökorraldust sisaldavaid kirjalikke kokkuleppe id . Nende kokkulepete sisuks saavad olla üksnes õigusloovast õigusaktist tulenevate ülesannete täitmise täpsem korraldamine. Lõikega 6 sätestatakse, et ü hise põllumajanduspoliitika abinõu kohta esitatud nõuete täitmist on õigus kontrollida pilti edastavat või salvestavat seadet kasutades . K ontrollide läbiviimiseks kasutatakse satellii tpilte, ortofotosid, asukohamärgisega fotosid, mehitamata õhusõidukeid ehk droone jne. Valdkonna eest vastutav minister võib lõike 7 kohaselt määrusega kehtesta da käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud seadme kasutamise täpsemad tingimused ja korra. Paragrahvis 9 sätestatakse, et ü hise põllumajanduspoliitika abinõu rakendamisega seotud otsus või muu menetlusdokument loetakse ka haldusmenetluse seaduse § 27 lõike 2 punktides 3 ja 4 nimetamata isikule elektrooniliselt kättetoimetatuks, kui selle isiku poolt avaldatud elektronposti aadressile on saadetud otsus, otsuse väljavõte või muu menetlusdokument või on saadetud teade nimetatud dokumentide kättesaadavaks tegemise kohta e-teenuse keskkonnas. Võrreldes kehtiva seadusega on ÜPP abinõude rakendamisega seotud otsuste ja muude menetlusdokumentide kätte toimetamis ega seonduvat muudetud seetõttu, et eelnõu koostamise ajaks on suhtluses riigiga valdavalt üle mindud elektroonilisele asjaajamisele ja haldusmenetluse seaduse nõuded elektroonilise menetluse osas on samuti muu tunud . Haldusmenetluse seaduse kohaselt ei ole isiku nõusolek haldusakti elektroonilise l kättetoimetamisel enam eelduseks. Haldusmenetluse seaduse § 27 l õike 2 punkt 3 näeb ette, et elektrooniliselt tehtud dokumendi võib lugeda kättetoimetatuks üksnes äriühingu äriregistriss e kantud elektronposti aadressile saadetud dokumentide puhul. Kuivõrd elektrooniline menetlus ja suhtlus haldusorganiga on kujunenud kõigi juriidiliste isikute ja samuti füüsiliste isikute puhul tavapäraseks, on k äesoleva eelnõuga laiendatud isikute ringi , kelle puhul loetakse otsus või muu menetlusdokument kättetoimetatuks, kui see dokument või teade dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta on saadetud isiku e-posti aadressile. Eelduseks on, et isik on eelnevalt enda või oma esindaja elektronposti aadressi haldusorganile avaldanud. 4. peatükk Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027 sekkumised 1. jagu Üldsätted Paragrahvis 10 sätestatakse s trateegiakava alusel antavate toetuste andmise korraldamine. P erioodi l 2023–27 hõlmab üks ühtne programmdokument lisaks maaelu arengu toetustele ka ÜPP I sammast (otsetoetused, teatud sektoraalsed turukorraldusprogrammid) ning seda rahastatak se kahest fondist (EAFRD, EAGF), milles l iikmesriigid määravad riigi tasandil kindlaks suurema osa toetuste toetuskõlblikkuse tingimustest. Lõike 1 punktides 1– 3 on loetletud kõik s trateegiakava ga hõlmatud ÜPP abinõud: otsetoetused, s trateegiakava ga hõlmatud ühise turukorralduse abinõud ja maaelu arengu toetused. Lõikes 2 sätestatakse, et s trateegiakava , sealhulgas kava hilisemad muudatused kiidab Maaeluministeeriumi ettepanekul heaks Vabariigi Valitsus, mis on identne seniste maaelu arengukavade heakskiitmise praktikale. Samuti sätestab lõige 2, et s trateegiakava puhtalt tehnilist laadi muudatused kiidab hea ks Maaeluministeerium, mis on erinevus võrreldes senise praktikaga, kus ka maaelu arengukavade puhtalt tehnilist laadi muudatused kiitis heaks Vabariigi Valitsus. Lõikes 3 sätestatakse, et maaelu arengu toetust antakse muu hulgas ka ühissätete määruse artikli 34 lõike 1 punktis b nimetatud tegevuste elluviimiseks sama määruse artikli 32 lõikes 1 nimetatud kohali ku arengu strateegiate alusel (edaspidi LEADER-projektitoetus ) . Võrreldes programmiperioodiga 2014 –2020 on säte jäänud suuresti samaks. Sättes rõhutatakse, et LEADER-projektitoetus on üks maaelu arengu toetustest ning seda antakse vaid kohaliku arengu strateegiate alusel. Sättest on välja jäetud osa, milles rõhutatakse s trateegiakava s sätestatud tingimustega arvestamist. Kuna LEADER-projektitoetuse puhul on tegu samuti ühe maaelu arengu toetusega, mida toetatakse EAFRD-st, siis tuleneb s trateegiakava le vastavuse nõue juba käesoleva paragrahvi lõike 1 punktist 3 . Sätte põhiline rõhutus on see, et LEADER-projektitoetust saab anda vaid kohaliku arengu strateegiate alusel. Nimelt ühissätete määruse artikli 31 lõike 2 punkti c kohaselt viiakse kogukonna juhitud kohalikku arengut (ÜPP strateegikavade määruse artikli 3 punkti 15 kohaselt kui programm LEADER) ellu kohaliku arengu strateegiatega ning artikli 33 lõike 1 kohaselt rakendavad neid strateegiaid üksnes kohalikud tegevusrühmad. Eelnev tähendab, et LEADER - i puhul kehtestab s trateegiakava ainult üldised tingimused ja eesmärgid, kuid konkreetsed kohaliku arengu strateegiaid, sealhulgas kohaliku arengu strateegia meetmed, milles sisalduvad täpsemad toetatavad tegevused, peab oma tegevuspiirkonna jaoks välja töötama iga kohalik tegevusrühm ise. Sättes nimetatud LEADER-projektitoetuse tegevuste all on mõeldud ühissätete määruse artikli 34 lõike 1 punkti b kohaselt kohaliku arengu strateegia raames valitud teg evusi , sealhulgas koostöö tegevusi ja nende ettevalmistamise tegevusi . Lõikes 4 sätestatakse, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artiklis 123 nimetatud s trateegiakava korraldusasutuse ülesandeid täidab Maaelu ministeerium , analoogiliselt perioodiga 2014–2020, kus Maaeluministeerium (kuni 2015. aastani Põllumajandusministeerium) täitis maaelu arengukava korraldusasutuse ülesandeid . Enamikku artikli 123 lõikes 2 nimetatud ülesannetest täidab korraldusasutus ise , s amas võib korraldusasutus osa oma ülesandeid delegeerida teistele asutustele, jäädes ise siiski vastutama nimetatud ülesannete juhtimise ning rakendamise tõhususe ja korrektsuse eest. Eelkõige täidab lisaks Maaeluministeeriumile korraldusasutuse ülesandeid vahendusasutusena PRIA . Korraldusasutuse ülesanded antakse kas seadusega või ü ks ik juhtumitel valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga . Viimane s aab kõne alla tulla Maaeluministeeriumi valisemisala piires ning millega ei anta pädevust selliste ülesannete täitmiseks, mis võivad kolmandatele isikutele õigusi või kohustusi kaasa tuua . Lõikes 5 kohaselt antakse metsanduse valdkonna toetuste andmise korraldamisel osa korraldusasutuse ja makseasutuse ülesandeid tulenevalt selle valdkonna eripärast üle riigi sihtasutus ele , kellel on kogemus metsanduse valdkonna toetuste menetlemisega. Riigi sihtasutus, kes tegeleb metsanduse valdkonna toetuste taotluste menetlemisega, täidab järgmisi ülesandeid: taotluste ja maksetaotluste vastuvõtmine , taotluste ja maksetaotluste nõuetele vastavuse kontrollimine , taotluste hindamine ja paremusjärjestuse moodustamine; toetuse vähendamine , taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine , taotluse rahuldamise otsuse muutmine või kehtetuks tunnistamine , riikliku järelevalve teostamine , tema otsuse või toimingu peale esitatud vaide lahendamine. Loodud on analoogne võimalus perioodiga 2014 – 2020, kus metsanduse valdkonna toetuste taotlusi menetles ja sellega seotud ülesandeid täitis SA Erametsakeskus (edaspidi EMK ), kes omab vastavat kogemust aastast 2006. EMK on riik asutanud eesmärgiga tagada jätkusuutliku ja keskkonda kaitsvale metsamajandamisele tugineva erametsanduse arendamine ning üheks tema põhiülesandeks on erametsanduse ja metsandusvaldkonnaga seonduvate riiklike toetuste ja kompensatsioonide andmise korraldamine. Kõnealuse sihtasutuse asutamisel, eesmärgi seadmisel ning ülesannete panemisel on riik EMK-le juba põhimõtteliselt delegeerinud teatavate haldusülesannete täitmise. EMK-l on olemas vajalik kogemus ja kompetents eelnõuga volitatavate ülesannete täitmiseks. Hinnates varasemate perioodide metsanduse toetuste menetlemise kvaliteeti ja seda eelkõige läbi kohtuotsuste, võib väita, et taotluste menetlemine ja nende üle riikliku järelevalve teostamine EMK poolt on olnud efektiivne. See annab kindluse eeldada, et ka perioodil 2023–2027 haldusülesande täitmise kvaliteet ei halvene ja ei ole mõistlik suurendada halduskulutusi PRIA-le sama oskusteabega inimressursi värbamiseks, mis kõnealusel riigi sihtasutusel juba olemas on. Samas uuel programmperioodil ei pruugi selleks asutuseks jääda EMK, sest vastavalt riigireformi tegevuskavale aastateks 2021 – 2023 kavandatakse Keskkonnaministeeri umi haldusalas olevate asutuste nagu EMK ja Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK ), kes mõlemad tegelevad oma valdkonnas toetuste jagamise ja nõustamisteenusega, liitmist. See tähendab asutuste üh endamist, kus esialgsete plaanide kohaselt ühendav SA on KIK ja ühendatav asutus on EMK. Ühinemise järgselt loetakse EMK lõppenuks, ja KIK saab EMK õigusjärglaseks. Ilmselt tuleb haldusülesande volitamisel kaaluda EMK õigusjärglasele kõnealuste ülesannete panemist, kuna Eestis puudub riigi sihtasutusele ka alternatiivne valik teiste juriidiliste isikute näol, kes volitatavaid ülesandeid sama efektiivselt täita suudaks. Riigi sihtasutus täidab nii korraldusasutuse kui ka makseasutuse ülesandeid. Olenemata sellest, milline metsanduse valdkonna kogemusega olev asutus menetleb metsanduse valdkonna toetusi, jääb kehtima põhimõte, et PRIA on lõppastmes vastutav selle eest, et enne toetuse saajale tehtava makse heakskiitmist oleks kontrollitud taotluste ja taotlejate vastavust nõuetele ning kulude abikõlblikkust, tehtud maksed peavad kajastuma raamatupidamises täpselt ja põhjalikult, õigusaktidega ette nähtud kontrollid peavad olema tehtud . Toetuse maksmise või maksmata jätmise otsuse te eb ja toetuse maksab välja PRIA . Koos metsanduse valdkonna toetuste menetlemine volitamisega riigi sihtasutusele, on otstarbekas delegeerida ka samade toetuste osas riikliku järelevalve teostamise pädevus samale isikule. Kuivõrd riigi sihtasutus lahendab isiku taotluse toetuse saamiseks kuni makseotsuse tegemiseni iseseisvalt, on seda tal kogu vajalik teave ja dokumentatsioon (s.o taotlused ja muud taotlemise käigus esitatud dokumendid, toetuse andmise aluseks olevad haldusaktid ja protokollid kontrollide tegemise kohta), et viia läbi toetuse kasutamise sihipärasuse ehk kestvusnõude kontrolli või teha kahtluse korral kontrolle toetuse maksmise õiguspärasuse kindlakstegemiseks. Arvestades, et sihtasutusel, kellele on delegeeritud taotluse menetlemine, on juba olemas volitatud ülesannete täitmiseks inimressurss ja vajalik oskusteave, annab riiklikku järelevalve volitamine samale isikule märkimisväärse kulutuste kokkuhoiu. Riigi sihtasutus on ka käimasoleva perioodi metsanduse valdkonna toetuste puhul edukalt riikliku järelevalvet teostanud. Kuivõrd põhiseaduslik seadusreservatsiooni nõue ja seaduses sisalduvad halduskoostöö seaduse §-s 4 nõutud tingimused on täidetud, ei kahjusta haldusülesande täitmiseks volitamine avalikku huve ega nende isikute õigusi, kelle suhtes haldusülesannet täidetakse. Kuna sihtasutusele volitatakse riigi täitevvõimu ülesande täitmine – t alle on antud pädevus teha haldusmenetluse seaduse tähenduses üksikotsuseid, siis ta peab haldusorganina järgima ülesannete täitmisel kohalduvaid õigusnorme ja õiguse üldpõhimõtteid. Lõikega 6 sätestatakse, et Vabariigi Valitsus e korraldusega määratakse metsanduse valdkonna toetuste taotluste menetleja, samuti määratakse kindlaks need strateegiakava sekkumiste raames antavad toetused, mille saamiseks esitatavaid taotlusi ja maksetaotlusi riigi sihtasutus menetleb, ning need käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud ülesanded, mida riigi sihtasutus täidab. Lõikega 7 sätestatakse, et PRIA kui makseagentuur sõlmib halduslepingu selle riigi sihtasutusega, keda Vabariigi Valitsus on oma korraldusega määranud metsanduse valdkonna toetuste menetlejaks. Riigi sihtasutusega sõl mib PRIA halduslepingu halduskoostöö seaduses sätestatud korras . Isikuga halduslepi ngu sõlmimisel juhindutakse muuhulgas halduskoostöö seaduse § 13 kohaselt riigihangete seaduses sätestatud teenuste hankelepingu sõlmimise tingimustest ja hankemenetluse läbiviimise korrast. Kuivõrd metsanduse valdkonna toetuste menetlemine on lubatud volitada vaid riigi sihtasutusele, kohaldub isiku valimisele riigihangete seaduse § 12 regulatsioon sisetehingute kohta. Halduslepingu sõlmimise l täpsustatakse ülesande täitmise üksikasju . Paragrahv 1 1 reguleerib kalendriaastal antavate s trateegiakava toetuste kindlaksmääramist ja toetuste eelarvete otsustamist. Nimetatud sätted on vajalikud s trateegiakava eesmärgipärase juhtimise , sea lhulgas finantsilise juhtimise, tagamiseks. Lõikega 1 antakse valdkonna eest vastutavale min istrile volitus kehtestada n eed s trateegiakava sekkumiste raames antavad toetused, mida kalendriaastal antakse, märkides vajaduse korral ära need eelarveaastal antavad toetused, mida antakse ainult maksetaotluse alusel ja üksnes kehtiva kohustuse ulatuses. Strateegiakava eelarve seisukohast on mitmeaastaste kohustustega toetuste puhul oluline sätestada, kas taotlejatel on võimalik konkreetsel aastal toetusskeemiga liituda (milleks tuleb esitada toetusetaotlus) või on uutele taotlejatele toetusskeemiga liitumist piiratud ning toetust saavad ainult toetusskeemiga juba liitunud isikud (kes peavad toetuse saamiseks esitama maksetaotluse), ning kas olemasoleva kohustusega taotlejatel on võimalik kohustust suurendada või on seda võimalust piiratud . See tähendab, et teatud toetuste puhul võib tekkida vajadus lubada toetust taotleda üksnes nendel, kes eelnevatel aastatel on juba toetusskeemiga liitunud. Lõikes 2 sätestatakse, et kohalik tegevusrühm peab kindlaks määrama iga kalendriaasta kohta koostatud kohaliku arengu strateegia rakendamise kavas (edaspidi rakenduskava ) järgmise: 1) nende kohaliku arengu strateegia meetmete loetelu, mille raames on kalendriaastal võimalik LEADER-projektitoetust taotleda; 2) nimetatud meetmete t aotlusvoorude toimumise ajad ja 3) nimetatud meetmete raames toetuse andmiseks ettenähtud vahendite jaotuse. Lisaks eelnevale peab raken duskava sisaldama ka eelnõu § 32 lõike 1 kohaselt ühissätete määruse artikli 34 lõike 1 punktis c nimetatud tegevusteks ettenähtud vahendite jaotust – kohaliku arengu strateegia ja selle rakendamise juhtimine, seire ja hindamine, sealhulgas sidusrühmade vahelise teabevahetuse hõlbustamine ( kohaliku tegevusrühma toetus) . Seega peab rakenduskava hõlmama nii LEADER-projektitoetus t kui ka kohaliku tegevusrühma toetus t . Arvestades, et ühissätete määruse artikli 33 lõike 3 punktide c ja d kohaselt on k onkursikutsete ettevalmistamine ja avaldamine ning tegevuste valimine ja toetuse summa kindlaksmääramine üksnes kohaliku tegevusrühma ülesanded, siis on ka rakenduskava s kohustuslik välja tuua kalendriaastaks planeeritava d strateegia meetme d , taotlusvoorude toimumise a jad ja meetmete vahendite jaotus . Võrreldes programmiperioodiga 2014 –2020 on suurimaks muudatuseks rakenduskava puhul see, et PRIA ei tee enam rakenduskava heakskiitmise või heakskiitmata jätmise otsust, sest rakenduskava sisu kindlaksmääramine on tegelikult üksnes kohaliku tegevusrühma ülesanne. Samuti ei sisalda rakenduskava enam strateegia meetmete, sealhulgas koostöömeetmete kirjeldust. Strateegia meetmed kirjeldatakse edaspidi üksnes kohaliku arengu strateegias. Nimelt varem kordasid rakenduskavas olevad strateegia meetmete kirjeldused kohaliku arengu strateegias kirjeldatud meetmeid. See aga ei ole otstarbekas, sest strateegia meetmete sisuliseks muutmiseks pidi kohalik tegevusrühm igal juhul muutma ka oma strateegiat ning seejärel rakenduskava, mis tekitas täiendavat töö koormust, sest strateegia kiidab heaks Maaeluministeerium ja rakenduskava kiitis heaks PRIA. Rakenduskava on oma olemuselt kohaliku tegevusrühma enda tegevuskava, mis kirjeldab tema järgmise kalendriaasta tegevusi (strateegia meetmete loetelu, taotlusvoorude ajad ning meetmete eelarved), seega ei olnud PRIA-l põhjust seda heaks kiitmata jätta, v.a olukorras, kus meetmete eelarved ületasid kohalikule tegevusrühmale eraldatud eelarvelisi vahen deid või meetmete kirjeldus oli vastuolus strateegiaga. Mõlemal juhul oleks kohalik tegevusrühm pidanud tegema muudatused, misjärel PRIA oleks rakenduskava heaks kiitnud. Seega esitatakse rakenduskava edaspidi PRIA-le üksnes teadmiseks. Ühissätete määruse artikli 33 lõike 3 punkti d kohaselt esitab kohalik tegevusrühm taotlused lõplikuks kontrolliks vastutavale asutusele enne toetuse heakskiitmist, mistõttu teeb PRIA endiselt lõplikult siduva otsuse LEADER-projektitoetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta, mistõttu peab PRIA-l endiselt säilima võimalus kontrollida, et ei tehtaks taotluste rahuldamise otsuseid rohkem kui on toetusteks ettenähtud eelarvelisi vahendeid . Selle üle on kontrolli edaspidi PRIA-l võimalik teha automaatselt PRIA e-teenuse keskkonnas enne seda kui kohalik tegevusrühm rakenduskava vastu võtab (kohalik tegevusrühm esitab selle enne vastu võtmist PRIA-le teadmiseks) , mis välistab olukorra, kus kohalik tegevusrühm võtab vastu sellise rakenduskava, mis sisaldab ettenähtud vahendite jaotust suuremas osas kui talle on määratud eelarvelisi vahendeid. Rakenduskava võetakse vastu kohaliku tegevusrühma üldkoosoleku otsusega, mis tähendab, et rakenduskava on sisuliselt üldkoosoleku otsus, kuid selguse ja järjepidevuse huvides on sarnaselt programmiperioodiga 2014 –2020 dokumendi nimetusena kasutatud endiselt rakenduskava. S eega s isuliselt teevad kohalikud tegevusrühmad selle lõike alusel kohaliku arengu strateegiate rakendamiseks sama, mida valdkonna eest vastutav minister teeb käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 3 alusel s trateegiakava sekkumiste rakendamiseks. Rakenduskava aitab planeerida tegevusi igaks kalendriaastaks ning selle alusel saavad konkreetse tegevuspii r konna toetuse taotlejad teada, millal ja millisteks tegevusteks ning kui suurte vahendite ulatuses on neil kalendriaastal võimalik toetust taotleda. Käesoleva paragrahvi lõike 6 kohaselt ei teki toetuse taotlemise õigust, kui strateegia meedet ei ole rakenduskavas kalendriaastal ette nähtud. Lõikes 3 sätestatakse, et valdkonna eest vastutav minister otsustab igal aastal käskkirjaga kalendriaastal ettenähtud vahendite jaotuse s trateegiakava sekkumiste ning või malike muude s trateegiakava s toodud aluste kaupa. Muudeks alusteks võivad olla vahendite jaotus sekkumise raames toetatavate sekkumisviiside või tegevuste kaupa, maakondade kaupa, erinevat tüüpi taotlejate kaupa (nt põllumajandustootjad, muud ettevõtjad), ettevõtjate tegevusvaldkondade kaupa (nt piimatootmine, teraviljakasvatus, muu loomakasvatus, muu põllumajandustootmine) jne. Põhimõttelise uuendusena võrreldes s eni kehtinud seaduse analoogilise , maaelu arengu toetusi reguleerinud sättega on võimalus kehtestada vahendite jaotus ka pikemaks perioodiks kui kalendriaasta. Põllumajanduslike otsetoetuste jaoks on EL eraldanud Eestile aastateks 2021 – 2027 kokku 1,354 miljardit eurot. ÜPP 2021–2027 väljatöötamise läbirääkimised EL-i tasandil ei lõppenud 2020. aastaks. Seetõttu muutusid 2021. ja 2022. aasta üleminekuaastateks, kus uue perioodi vastavate aastate vahendite kohta rakendatakse ÜPP eelarveperioodi 2014–2020 reegleid. Eestile tähendab see, et 2021. ja 2022. aastal on võimalik kasutada uue perioodi vahenditest otsetoetusteks 384 miljonit eurot. Otsetoetuste eelarve aastail 2023–2027 on kokku 1,008 miljardit eurot. Nimetatud summa jaguneb eelnimetatud toetuste vahel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 reeglitele. EL-i poolt on kindlaks määratud, et ökokavade aastane eelarve peab olema vähemalt 25% otsetoetuste aastasest eelarvest, tootmiskohustusega seotud otsetoetuste le on võimalik eraldada 13% ja veel täiendavalt 2% otsetoetuste eelarvest on võimalik eraldada valgurikaste kultuuride kasvatamiseks. Lisaks peab liikmesriik eraldama otsetoetuste eelarvest minimaalselt kolmele protsendile vastava summa I sambast ja II sambast makstavate noorte põllumajandustootjate toetustele. Ülejäänud toetuste eelarve oleneb rakendusvalikutest , ehk sellest, milliseid toetuseid ja millises ulatuses liikmesriik otsustab rakendada. Tulenevalt nendest valikutest ja teiste toetuste jaoks kavandatud eelarvetest kujuneb lõpuks ka põhi sissetuleku toetuse eelarve. Lõiked 4 ja 5 reguleerivad kohalikele tegevusrühmadele toetuse vahendite jaotamist. Lõike 4 kohaselt ühissätete määruse artikli 34 lõike 1 punktides b ja c nimetatud toetuse vahendite jaotuse kohalike tegevusrühmade kaupa kogu programmiperioodiks otsustab valdkonna eest vastutav minister (maaeluminister) käskkirjaga. Maaeluminister määrab kindaks üksnes EAFRDst koos Eesti riigieelarvest lisanduva osaga antavad LEADER toetuse vahendid. Paragrahvi 32 lõikes 5 sätestatud ü hisstrateegia rakendamisel määrab teis e fondi vahendid asjaomane rakendusasutus (näiteks Euroopa Sotsiaalfond+ puhul määrab toetuse vahendid Sotsiaalministeerium) . Lõike 5 kohaselt k ui kohalik tegevusrühm on 2027. aasta 31. detsembriks jätnud kasutamata käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud toetuse vahenditest üle 20 protsendi, loetakse kasutamata vahendid 20 protsenti ületavas osas vabanenuks. Nimetatud vabanenud vahendite jaotuse kohalike tegevusrühmade kaupa aastateks 2028 ja 2029 otsustab valdkonna eest vastutav minister (maaeluminister) käskkirjaga. Võrreldes programmiperioodiga 2014 –2020 ei ole sätted oluliselt muutunud, küll aga kehtestatakse nüüd kohalike tegevusrühmade le toetuse vahendite jaotusel palju selgemad alused. Arvestades, et LEADER - it rakendatakse kohaliku arengu strateegiate alusel, mida viivad ellu üksnes kohalikud tegevusrühmad, siis on otsustatud neile toetuse vahendid jaotada endiselt terveks programmiperioodiks, et tagada nende toimimine kogu selle kehtivuse ajal. Vahendid jaotatakse ühissätete määruse artikli 34 lõike 1 punktides b ja c nimetatud toetuste kohta, mis on vastavalt LEADER-projektitoetus ja kohaliku tegevusrühma toetus. Eeldatavasti kiidab Maaeluministeerium kohaliku arengu strateegiad heaks 2023. aastal ning esimesed taotlusvoorud korraldatakse 2023. aasta teises pooles või 2024. aasta alguses. Seega peaks 2027. aasta lõpuks eeldusel, et kasuta takse iga aasta võrdset osa eelarvest, olema kohalikel tegevusrühmadel kasutamata toetuse vahendid alla 20 protsendi . Juhul, kui 2027. aasta 31. detsembriks on mõnel kohalikul tegevusrühmal jäänud toetuse vahenditest kasutamata siiski üle 20 protsendi , loetakse kasutamata vahendid 20 protsenti ületavas osas vabanenuks. See tähendab, et maaeluminister saab sellisel juhul uuesti otsustada selle osa toetuse vahendite jaotuse, mis ületab kasutamata toetuse vahenditest 20 protsenti , kõikide kohalike tegevusrühmade vahel aastateks 2028 ja 2029 . Kasutamata toetuse vahenditeks loetakse need vahendid, mis on kohalikule tegevusrühmale eraldatud, kuid mille osas PRIA ei ole teinud taotluse rahuldamise otsust hiljemalt 31.12.2027. Otsustamisel arvestab maaeluminister käesoleva seaduse alusel kehtestatava kogukonna juhitud kohaliku arengu – LEADER maaeluministri määruses lubatud maksimaalset kohaliku t egevusrühma toetuse eelarve osa selliselt, et kohaliku tegevusrühmale määratud kohaliku tegevusrühma toetus ei ületa nimetatud määruses lubatud protsendi määra . Kohalik tegevusrühm konsulteerib vajadusel PRIA-ga enne 2028. aasta rakenduskava vastu võtmist kasutamata vahendite osakaalu osas. Sätte eesmärgiks on tagada kohalikele tegevusrühmadele võimalus viia ellu kohaliku arengu strateegiaid ning planeerida taotlusvoorude korraldamist ühtlaselt kogu programmiperioodi jooksul. Samuti on oluline tagada kohalikele tegevusrühmadele kindlus nende enda ülalpidamise toetuse osas, tagades sellega rahalise võimekuse, et nad suudaksid täita ühissätete määruse artikli 33 lõikes 3 sätestatud üksnes neile pandud ülesandeid ühtlaselt kogu programmiperioodi jooksul. See tähendab, et lõike 5 kohaselt jaotab maaeluminister vabanenud kasutamata toetuse vahenditest üksnes 20 protsenti ületava protsendi osa (näiteks 22 protsendi puhul 2 protsenti) ning seega vähemalt 20 protsenti toetuse vahenditest jääb igale kohalikule tegevusrühmale igal juhul alles kuni programmiperioodi lõpuni, st seda osa kohalike tegevusrühmade vahel ümber ei jaotata. Lõike 6 kohaselt ei teki ÜPP toetuse taotlemise õigust, kui selle toetuse andmist ei ole käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud määruses või kohaliku arengu strateegia meedet ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud rakenduskavas kalendriaastal ette nähtud. Paragrahv 12 reguleerib kulude mõistlikkust . Toetuse abil tehtavad kulud peavad olema tehtud sihtotstarbelisel t ja mõistlikud ning majanduslikult soodsamal viisil. Toetuse saaja kulutused, mida ta soovib toetuse abil teha, peavad olema sihitud sellele, et viia ellu üksnes toetuse tingimuste kohaselt lubatud tegevus, mis panustab ühtviisi nii s trateegiakava kohase toetuse andmise ning sellega kooskõlas olevate toetuse saaja enda te gevuste eesmärkide saavutamisse. Avalike vahendiste kasutamisel tuleb toetuse saajal hoiduda toreduslike kulutuste tegemise eest ja teha mõistlikke ja majanduslikult otstarbekaid valikuid, nii nagu ratsionaalselt kaalutlev ettevõtja toimiks oma vahendeid kasutades. H üvitatavate kulude katmiseks ei pea alati valima kõige odavamat teenust või hinda, kuid kallima teenuse või hinna valimine peab olema objektiivselt põhjendatud, näiteks: garantiitingimused, hooldustingimused, toetuse eesmärkide saavutamiseks vajalikud eritingimused jms. Kõik hüvitatavad kulud peavad olema abikõlblikud. Seniste EL õigusaktide kohaselt oli kulude mõistlikkuse välja selgitamiseks välja toodud peamiselt kolm erineva t kulutuste mõistlikkuse hindamise meetodid: võrdlushindade meetod (nn hinnakataloog), hindamiskomitee, erinevate pakkumist võrdlemine. Samad meetodid on kasutatavad ka järgmisel perioodil, mida kokkuvõtvalt tähistatakse terminiga ostumenetluse nõuded. Võrreldes kehtiva seadusega on gi riigihangete kõrval selgelt välja toodud nn tavapärane ehk ostumenetluse korras kulu de mõistlikkuse tagamise meetod. L õikes 4 nähakse valdkonna eest vastutavale ministrile ette võimalus kehtestada nõue, et ostumenetlus tuleb läbi viia riigihangete registris. Toetuse tingimustes valitud kulude mõistlikkuse viis ei piira PRIA kui makseasutuse õigust EL fondidest antava toetusrahade otstarbeka ja säästliku kasutamise tagamiseks rakendada teisi objektiivseid meetodeid kulude mõistlikkuse väljaselgitamisel, näiteks kasutada indikatsioonihinna mudelit ja küsida ekspertarvamust. Kui õigusaktid määraksid, et kulu mõistlikkuse hindamiseks tohib kasutada üksnes kolme hinnapakkumuse meetodit, siis takistaks see uurimispõhimõtte realiseerimist ja oleks vastuolus haldusmenetluse põhimõtetega. Toetuse abil tehtavate kulude mõistlikkuse tagamise põhimõte kehtib ka valdkonna eest vastutava ministri poolt toetuse andmise tingimustes lihtsustatud kulumeetodil makstava toetuse suuruse või ühtse määra alusel makstavat toetuse ühikumäära kujundamisel. Lõikes 5 sätestatakse, et kui toetuse andmise tingimustes on ettenähtud võrdlushindade meetodi kasutamine, võib toetust taotleda üksnes sellise asja ostmiseks või teenuse tellimiseks, mis on kantud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri § 113 lõikes 5 nimetatud võrdlushindade kataloogi ning et toetuse suuruse arvutamisel on aluseks põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud asja või teenuse taotluse esitamise hetkel kehtinud ja seaduse alusel sätestatud korras kinnitatud piirhind ning toetuse andmise tingimustes kehtestatud maksimaalne toetuse määr ja su mma. Võrdlushindade kataloogi on hetkel kandtud abikõlblik põllumajandustehnika ning peab Eesti Taimekasvatuse Instituut (edaspidi ETKI). Edaspidi võib lisaks maaeluarengu toetustele ka võrdlushindade kataloogi võtta kasutusele ka teatud sektoritesse sekkumise meetmes. Paragrahv 13 reguleerib toetuse maksmist. Toetuse maksmise osas ei ole muudatusi võrreldes kehtiva seadusega. PRIA kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/211 6 artikli 9 t ähenduses makseasutusel on üldine vastutus kulude haldamise ja kontrolli eest. Erinevalt muudest ülesannetest, mida võib delegeerida teistele asutustele või isikutele, on toetuse maksmise ainuüksi PRIA pädevuses , seda ka nende meetme puhul , kus taotluse ÜPP abinõus osalemiseks on lahendanud teine asutus või isik. Toetus makstakse toetuse saajale makseotsuse alusel . Selguse huvides on seaduses toodud välja, et toetus makstakse sellele toetuse saajale, kes on valitud hankemenetluse korra s näiteks Maaeluministeeriumi poolt, samuti makseotsuse alusel. Sõltuvalt toetuse liigist lahendatakse isiku taotlus toetuse saamiseks kas ühe- või kaheetapiliselt. Kaheetapiline menetlus toimub eelkõige investeeringu toetuste puhul, kus esmalt tehakse taotluse rahuldamise otsus – e elhaldusakt, millega määratakse õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omava teatavad asjaolu d (taotleja ja kavandatava tegevuse vastavus toetuse saamise tingimustele) ning toetuse maksmise otsus – haldusakt, mille ga tuvastatakse tehtud kulutuste abikõlblikkus ja elluviidud tegevuse vastavus esitatud nõuetele , ning mille alusel tekib isikul õigus toetusraha saamisele. Toetuse saaja kohustuseks on eelkõige toetutava tegevuse ellu viimine täpselt nii nagu ta on seda taotluses kavandanud ja nii taotluse rahuldamise otsuses on see kindlaks määratud. Tegevuse elluviimise käigus selgunud muudatuste tegemisel kavandatud tööde või soetatava vara osas tuleb juhinduda seaduse §-s 29 sätestatust. Pindala- ja loomapõhiste otsetoetuste ning maaelu arengu toetuste puhul sellist kahe etapilist menetlust ei ole, vaid PRIA lahendab taotluse ühe haldusaktiga, milles tuvastab nii isiku vastavuse t oetuse saamise tingimustele kui ka otsustab toetuse maksmise ja maksmisele kuuluva summa. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/211 6 artikli 44 lõike 1 kohaselt on liikmesriigil kohustus tagada, et toetust makstakse välja toetuse saajale ja see makstakse täies ulatuses. Seega jätkuvalt on lubatud maksed üksnes toetuse saajale endale, mitte näiteks teenuse pakkujale või lii singuandjale. Viidatud artikli lõike 4 kohaselt võib liikmeriik otsustada kuni 50% ulatuses teha ettemakseid. Kas ja millistel tingimustel ettemaksete tegemist rakendatakse otsustab valdkonna eest vastutav minister toetuse andmise tingimustes. Kui PRIA tuvastab enne toetuse maksmist taotluse rahuldamata jätmise alused või kui toetuse saaja ei ole täitnud toetuse saaja kohustusi , toetust välja ei maksta ning PRIA või metsanduse toetuste puhul riigi sihtasutus võib seejärel tunnistada taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks. Kui PRIA-l on maksetaotluse menetlemise käigus tekkinud eeskirjade tõsisema eiramise või pettuse põhjendatud kahtlus , mille välja selgitamine võib olla tavakontrollist aeganõudvam , milletõttu ei ole haldusakti andmine ettenähtud tähtaja jooksul võimalik , on PRIA tuginedes haldusmenetluse §-le 41 õigus anda taotlejal teada, millal haldusakt on tõenäolise lt võimalik anda või sama seaduse § 64 lõike 1 alusel peatada taotluse rahuldamise otsuse kehtivus. Ei ole välistatud, et sellised asjaolud võivad ilmneda ka pärast makseotsuse tegemist , kuid enne toetusraha üle kandmist, mispuhul on vajalik peatada hoopiski makseotsuse kehtivus. Kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks, et taotleja rikub tegevuse elluviimise nõudeid või ei täida muid toetuse saaja kohustusi , võib vähenda da makstavat toetust, arvestades rikkumise raskust, ulatust, püsivust, korduvust ja tahtlikkust. Tegemist ei ole eelnõu peatükis 12. sätestatud kaitsemeetmega ( halduskaristusega ) vaid eeskirjade eiramise tõttu põhjendamatust soodustusest ilma jäämisega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 nimetatud pindala- ja loomapõhiste otsetoetuste ning maaelu arengu toetuste puhul tähendab eeltoodu seda , et taotleja on rikkunud selliseid nõudeid, mis ei ole toetusõiguslikkuse nõuded (nt, et taotleja peab olema juriidiline isik, toetusõiguslik on üksnes söötis maa) ja mille rikkumine toob kaasa toetuse vähendamise (nt on rikutud baasnõuet, täiendavat nõuet – nt viljavahelduse nõuet, sertifitseeritud seemne kasutamise nõuet). Nimetatud toetuste puhul tehakse taotluse rahuldamise otsus ja toetuse maksmise otsus ühe otsusena. Kui enne selle otsuse tegemist tehakse kindlaks, et taotleja rikub tegevuse elluviimise nõudeid, vähendatakse toetust. Maaelu arengu investeeringutoetuse puhul võib tegemist olla näiteks nõutud investeeringu elluviimisele esitatud nõuete eiramisega nagu tähtaegade järgmine, teavitamise kohustus või nõutavate dokumen tide esitamata jätmi ne . Samuti tagatakse kõnealuse sättega Euroopa Parlamendi ja nõukogu m ääruse (EL) 2021/2116 artikli 61 täitmine, mille kohaselt peab liikmesriik tagama, et hankelepingute sõ lmimise korrale mittevastavusese tõttu keeldutakse toetuse maksmisest vastavalt mittevastavuse raskusele ja on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega . Sama määruse 54. selgituspunkti kohaselt võib proportsionaalse hindamiseks tugineda komisjoni kehtestatud asjakohastes t suunistes t finantskorrektsioonide kohta, mida kohaldatakse kõnealusele korrale mittevastavuse puhul liidu eelarve jagatud täitmise kohaselt rahastatavate kulude suhtes. See, mis ulatuses toetust vähendatakse, oleneb konkreetsest rikkumisest ning toetuse vähendamise ulatus otsustatakse kaalutlusõiguse alusel, arvestades rikkumise raskust, ulatust, püsivust, korduvust ja tahtlikkust. Kui taotleja on rikkunud aga toetusõiguslikkuse nõuet (nt taotleja ei ole olegi juriidiline isik), jäetakse taotlus rahuldamata. Toetuse maksmise paragrahvi on toodud üle kehtivas seaduses toetuse tagasimaksmist reguleerivas paragrahvis asunud tingimus, mille kohaselt toetuse maksmise nõue ei ole toetuse saaja poolt loovutatav ja makstud toetus ei ole toetuse saaja arvelduskontol sundtäidetav . Ka selle perioodil kehtib ÜPP toetuste puhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus e (EL) nr 2021 /2 116 art iklist 44 tulenevalt toetuse saajale täies ulatuses tasumise põhimõte, mille kohaselt makstakse nimetatud määrusega ettenähtud rahastamisega seotud maksed toetuse saajatele välja täies ulatuses, kui liidu õiguses ei ole sõnaselgelt sätestatud teisiti. Euroopa Kohtu otsuses nr C-132/95 pandi paika oluline seisukoht: toetuse tasaarveldamine riikliku nõudega on siseriiklik küsimus, kui sellega ei kahjustata konkreetsel juhul liidu eesmärke. Kuna liidu poliitikate alla kuulub nii ühtekuuluvuspoliitika kui ka ühine põllumajandus- ja kalanduspoliitika, siis kohtuotsuse tähenduses hõlmab liidu poliitika ka neid nimetatud poliitikaid ja nende eesmärke. Selline lähenemine tuleneb liidu õiguse rakendamise üldpõhimõttest, et iga siseriiklik meede ei tohi kahjustada liidu poliitikate eesmärkide elluviimist. Seega nõude loovutatavus ja nõuete sissenõudmine muude nõuete katteks ei tohi kahjustada projekti elluviimist, kuna projekti rahastatakse avalikes huvides, mitte kitsalt toetuse saaja huvides ehk tema kulude katmises. Asjakohase sätte puudumine EL toetuste andmist käsitatavates seaduses tõi kaasa perioodil 2007-2013 olukorra, kus kohtutäiturid ja maksuhaldurid esita sid toetusi menetlevatele ja neid välja maksvatele asutustele (maksea sutus , rakendusüksus) taotlusi toetusenõuetele sissenõuete pööramiseks. Avalik-õiguslike nõuete loovutatavuse osas esines arvamuste lahknevusi, mille suhtes võttis Riigikohus asjas 3-2-1-134-12 seisukoha, et õigusaktides oleva selge keeluta, ei saa väita, et toetuse väljamaksmise nõue ei ole loovutatav. Nii Riigikohus (otsus nr 3-2-1-134-12) kui ka Justiitsministeerium on oma eelnevalt esitatud seisukohtades märkinud, et õigusselgus põllumajandustoetuste loovutamise ja arestimise osas on vajalik, kusjuures peab nii nõude loovutamise kui ka nõude alusel väljamakstud summa arestimise regulatsiooni kehtestamisel lähtuma samadest põhimõtetest. 2. jagu O tsetoetused Paragrahvi 14 lõigetega 1 ja 2 sätestatakse Eestis rakendatavad põllumajanduslikud otsetoetused. Lõikes 1 nimetatakse need otsetoetused, mis on liikmesriigile rakendamiseks kohustuslikud ja mida antakse iga-aastaselt. Nendeks toetuseks on jätkusuutlikkuse tagamiseks makstav põhi sissetuleku toetus (edaspidi ka PST ), jätkusuutlikkuse tagamiseks makstav täiendav ümberjaotav toetus (edaspidi ka ÜJT ) ning kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavadega seotud toetus (edaspidi ka ökokava ). Ökokavasid , mida liikmesriik rakendab, võib seejuures olla rohkem kui üks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artiklile 21 kohaselt on liikmesriigil kohustus rakendada jätkusuutlikkuse tagamiseks makstavat p õhi sissetuleku toetust , mis on pindalapõhine otsetoetus põllumajandusmaal põllumajandusliku tegevuse läbi viimise eest. Põllumajandusliku tegevusena mõistetakse põllumajandusmaa kasutamist põllumajanduslikuks tootmiseks (taimekasvatus eks, loomade pidamiseks jne) ning põllumajandusmaa hoidmist karjatamiseks ja harimiseks sobilikus seisukorras , ehk hooldamist. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 29 kohaselt on liikmesriigil kohustus rakendada jätkusuutlikkuse tagamiseks makstavat t äiendav at ümberjaotav at toetus t . Toetuse eesmärgiks on suunata rohkem toetusvahendeid väikese ja keskmise suurusega taotlejatele. Taotleja peab täitma põhi sissetuleku toetuse saamise tingimusi, mis sätestatakse täpsemalt riigisisese määrusega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 31 kohaselt on liikmesriigil k liima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavadega seotud toetus e ehk ökokava puhul kohustus rakendada otsetoetuste raames vabatahtlikke keskkonnakavasid põllumajandustootjatele, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artiklis 6 sätestatud erieesmärke. Nimetatud sekkumiste peamine eesmärk on panustada senisest veelgi enam keskkonnahoiu suurendamisse ja kliima muutuste leevendamisse , soodustada keskkonnasäästlikku majandamist ning kaitsta elurikkust ja maastikule iseloomulike vormide säilitamist. Lõikes 2 nimetatud otsetoetused on liikmesriigile rakendamiseks vabatahtlikud . Nendeks toetusteks on väikepõllumajandustootja toetus, täiendav sissetulekutoetus noortele põllumajandustootjatele ja põllumajandustootmisega seotud toetused, millest viimaseid võib olla rohkem kui üks. Väikepõllumajandustootja toetus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 28 kohaselt on otsetoetus liikmesriigi poolt määratletud väiketootjatele ülempiiriga 1250 eurot taotleja kohta. Täiendav sissetulekutoetus noorele põllumajandustootjale on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 30 kohaselt suunatud äsja esmakordselt põllumajanduslik u tegevusega alustavale alla 40- aastasele põllumajandustootjale, kes juhi b põllumajanduslikku majapidamist. Toetuse eesmärgiks on soodustada põlvkondade vahetust ja noorte ettevõtjate liitumist põllumajandussektoriga. Tootmiskohustusega seotud toetust on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 32 kohaselt võimalik maksta selliste põll umajandussektorite toetuseks , mis on sotsiaal-majanduslikel või keskkonnaalastel põhjustel Eesti põllumajanduse jaoks olulised. Toetuse saamiseks peab taotleja kasutama teatud suurusega või kasvatama teatud arvul toetusõiguslikke loomi. Tootmiskohustusega seotud toetuste eesmärgiks on toetada sektori jätkusuutlikkust, suurendada konkurentsivõimet või tõsta toodangu kvaliteeti. Paragrahvis 15 sätestatakse otsetoetuse saamise nõuded ja tingimused toetuse taotlejale. Otsetoetuse saamiseks peab nii toetuse taotleja kui ka põllumajandusmaa, mille kohta to etust taotletakse, vastama kehtestatud nõuetele. Otsetoetu s e taotleja peab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 3 punkti 1 kohaselt vastama põllumajandustootja mõistele ja viima läbi põllumajanduslikku tegevust EL i territooriumil. Põllumajandusliku tegevusena mõistetakse põllumajandusmaa kasutamist põllumajanduslikuks tootmiseks (taimekasvatus eks, loomade pidamiseks jne) ning põllumajandusmaa hoidmist karjatamiseks ja harimiseks sobilikus seisukorras , ehk hooldamist. Lisaks eeltoodule peab otsetoetuste taotleja vastama asjakohastes EL-i õigusaktides ja riigisisestes õigusaktides kehtestatud nõuetele ja täitma Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artiklites 12 ja 13 sätestatud tingimuslikkuse nõudeid. Juhul, kui nõuded ei ole täidetud, vähendatakse taotlejale makstavaid otsetoetuseid või jäetakse toetuse taotlus rahuldamata. Tingimuslikkuse nõuded on sätestatud käesoleva eelnõu 5. jao teises jaotises. Lõikes 1 sätestatakse, et otsetoetust võib anda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 3 punktis 1 nimetatud isik ule või isikute ühendus ele , kes vastab asjakohastes EL-i õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud toetuse saamise nõuetele. Lõikega 2 antakse valdkonna eest vastutavale ministrile õigus kehtestada kooskõlas s trateegiakava s sätestatuga o tsetoetuse andmise täpsemad tingimused ja kord . Lõike 4 kohaselt võib o tsetoetuse andmise tingimused kehtestada eraldi iga otsetoetuse kohta , näiteks kliima- ja keskkonnakavade või täiendava ümberjaotava sissetulekutoetuse kohta, mille alusel saavad taotlejad otsetoetusi taotleda . Lõikes 3 loetletakse, mida võib otsetoetuse andmise tingimustes sätestada: toetatavad tegevused ja nõuded taotlejale; toetusõigusliku maa ja toetusõiguslike loomade kohta esitatavad täpsemad nõuded; valdavalt või ajutiselt mittepõllumajanduslikuks tegevuseks kasutatavate põllumajandusmaade loetelu; toetuse minimaalse ja maksimaalse suuruse ning ühikumäära; põlluraamatusse kantavad lisaandmed; põlluraamatu elektroonilise pidamise kohustuse; toetuse vähendamise täpsemad alused ja korra; toetuse ühikumäära vähendamise täpsemad alused ja korra; toetuse piiramise ja järkjärgulise vähendamise tingimused ja korra; ettevõtte või majapidamise üleandmise tingimused ja korra; toetuse maksmise tingimused ja korra; seireks ja hindamiseks vajalikud andmed. Paragrahvis 16 sätestatakse otsetoetuse taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine. Lõike 1 kohaselt rahuldab PRIA kõik nõuetekohased otsetoetuse taotlused. Otsetoetuse taotlus loetakse nõuetekohaseks, kui asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele vastavad nii taotleja, taotlus kui ka toetatav tegevus. Sama paragrahvi lõikega 2 täpsustatakse, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 nimetatud pindala- ja loomapõhiste otsetoetuste puhul loetakse taotlus kindlaksmääratud toetusõigusõigusliku maa ja looma osas nõuetekohaseks ka siis, kui toetust on taotletud muu hulgas kindlaks määra mata maa ja looma kohta, mis omakorda ei välista eelnõu peatükis 12. sätestatud kaitsemeetme te kohaldamist. Kui taotleja taotleb näiteks pindalapõhist otsetoetust kuni 50 protsenti suurema pindala kohta, kui on tema kindlaksmääratud pindala, vähendatakse tema toetust maksimaalselt viimati nimetatud pindala ületavale pindalale vastava toetuse suuruse võrra. See tähendab, et kohaldatakse kaitsemeedet (eelnõu § 109 lg 4 ). Samas , kui taotleja taotleb pindalapõhist otsetoetust üle 50 protsendi suurema pindala kohta, kui on tema kindlaksmääratud toetusõiguslik pindala, jäetakse tema taotlus täielikult rahuldamata (eelnõu § 109 lg 5 ). Seega võib kindlaksmääratud pindala ületava osa kohta toetuse taotlemise tagajärg olla ka see, et taotlejale toetust ei makstagi. Lõikes 3 sätestatakse, et otsetoetuse andmise tingimuste kohaselt kehtestab toetuse ühikumäära valdkonna eest vastutav minister või otsustab selle PRIA. Kui o tsetoetuse andmise tingimuste kohaselt otsustab ühikumäära PRIA , siis arvestab ta otsetoetuse andmiseks ettenähtud vahendeid , toetuse minimaalset ja maksimaalset ühikumäära ning nõuetekohaste taotlustega hõlmatud toetusõiguslikuks tunnistatud maa hektarite, loomade või muude toetusõigust antavate ühikute arvu. Lõike 4 kohaselt arvutab PRIA otsetoetuse suuruse, arvestades toetuse ühikumäära, toetusõiguslikuks tunnistatud maa hektarite, loomade või muude toetusõigust andvate ühikute arvu, otsetoetuse maksimaalset suurust ja nõude rikkumisega seotud vähendamisi. Seega on otsetoetuste ühikumäärad üldjuhul igal aastal muutuvad, mitte fikseeritud. Lõikes 5 sätestatakse, et kui otsetoetuste andmiseks ettenähtud vahenditest lähtudes ei ole võimalik ra huldada kõiki nõuetekohaseid taotlusi, vähendab PRIA otsetoetuse andmise tingimustes sätestatu kohaselt kas toetuse ühikumäära või toetuse summat, järgides taotlejate võrdse kohtlemise põhimõtet. Kui otsetoetuse suurus arvutatakse rohkem kui ühe ühikumäära alusel, võib PRIA vähendada üht, mitut või kõiki ühikumäärasid. Mitme ühikumääraga otsetoetused võivad olla tootmiskohustusega seotud otse toetused ja ökokavad. Lõikes 6 sätestatakse , et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 17 kohaldamisel võetakse arvesse isiku poolt toetuse taotlemise aastale vahetult eelnenud kalendriaastal Maksu- ja Tolliametile esitatud andmed põllumajandusliku tegevusega seotud tööjõukulude suuruse kohta. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 17 lõike 1 kohaselt võib liikmesriik kehtestada korra, mi lle kohaselt makstakse põhisissetuleku toetust jätkusuutlikkuseks kuni 100 000 euro suuruses summas isegi juhul , kui taotleja oleks õigustatud seda toetust suuremas mahus saama. Lisaks sellele või selle asemel võib liikmesriik Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 17 lõike 2 kohaselt vähendada toetussummasid teatud määrade kaupa. Sel juhul toimub vähendamine kuni 85% ulatuses PST-st, kui taotleja kohta makstav toetuse summa ületab 60 00 0 eurot. Kui PST maksimaalseks piirmääraks seatakse 100 000 eurot ja rakendatakse ka PST vähendamist, siis vähendamist saab rakendada ainult vahemikus 60 000 – 100 000 eurot. Vastavad vähendamise määrad kehtestab liikmesriik põhimõttel, et iga vähendamise määr on seda kõrgem, mida suurem on PST summa. Mõlemal juhul rakendatavate vähenduste korral suunatakse vähendustest saadavad eelarvelised vahendid jätkusuutlikkuse tagamiseks makstav a täiendava ümberjaotava toetuse eelarvesse. Juhul , kui liikmesriik ei rakenda seda toetust põhjusel, et on tõendatud väikese ja keskmise suurusega taotlejate toet amine teiste otsetoetuste kaudu või ei esine vajadust eraldada selle toetuse eelarvesse täiendavaid vahendeid, kasutatakse vähendamisest saadud vahendid teiste otsetoetuste , v . a tootmiskohustusega seotud otsetoetuste, andmiseks . Saadud toetussummadest võib aga enne vähenduste tege mist või maksimaalse määra kehtestamist maha arvata põllumajandusliku tegevusega se o tud tööjõukulud. Juhul, kui pärast tööjõukulude maha arvamist ületab toetussumma ikkagi piirmäära, vähendatakse toetust vastavalt . Tööjõukulude hulka võib arvestada vaid lepinguliste töötajate tegelikke tööjõukulusid. Lõikes 7 sätestatakse, et k ui taotlejal on alla ühe hektari põllumajandusmaad, on tootmiskohustusega seotud loomapidamistoetuse miinimumsumma 100 eurot. Seega kui taotlejal on alla ühe hektari põllumajandusmaad, on tootmiskohustusega seotud loomapidamistoetuse miinimumsumma Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 18 kohaselt 100 eurot. Lõike 8 kohaselt teeb PRIA otsetoetuse taotluse rahuldamata jätmise otsus e l isaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikl is 62 sätestatud alusele , kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) taotleja, taotlus või taotleja tegevus ei vasta nõuetele , kui EL-i õigusaktidest ei tulene teisiti; 2) taotleja ei esita ega tee teatavaks menetluses tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendeid või takistab kohapealse kontrolli läbiviimist; 3 ) taotluses on esitatud teadlikult valeandmeid. Tegemist on PRIA töö koormuse vähendamiseks kehtestatud asjaolude loeteluga, et mitte asjatult kulutada ressursse toetuse taotluse menetlustoimingute läbiviimiseks olukordades kui on ilmne, et toetuse taotlus jäetakse rahuldamata. Lõike 9 kohaselt kontrollib taotluse vastavust toetuse saamise nõuetele PRIA, PTA või Keskkonnaamet toetuse andmise tingimustes sätestatud juhul ja ulatuses. 3. jagu Teatavatesse sektoritesse s ekkumis e liigid 1. jaotis Sektoripõhine sekkumine Paragrahv is 1 7 sätestatakse täpsemad nõuded sektoripõhise sekkumise korral antavale toetusele. Teatud põllumajandussektorites ÜPP eesmärkide saavutamisele kaasa aitamiseks rakendavad liikmesriigid sektoripõhiseid sekkumisi. Euroopa Parlame ndi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 III peatük ki on koondatud sätted puu- ja köögiviljasektori, veinisektori, mes industoodete sektori, oliiviõli- ja lauaoliivide sektori ning humalasektori jaoks, samuti muude sektorite jaoks, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 1 lõikes 2 (teraviljasektor, erinevad lihasektorid, piimasektor, jne). Osad nendest sekkumistest on liikmesriikidele kohustuslikud, osad vabatahtlikud. Mesindussektori sekkumi ne on kõikidele liikmesriikidele kohustuslik . Seevastu puu- ja köögiviljasektori sekkumine on kohustuslik vaid siis, kui selles sektoris on tunnustatud tootjaorganisatsioon . Veinisektori, oliiviõli - ja lauaoliivide sektori ja humalasektori sekkumist on võimalik rakendada vastavates tootjariikides ning muude sektorite puhul võib liikmesriik rakendada sektoripõhist sekkumist vastavalt vajadusele. Sektoripõhise sekkumise raames on puu- ja köögivilja ja muude sektorite tootjate moodustatud tootjaorganisatsioonidel ja tootjaorganisatsioonide liitudel võimalik taotleda toetust rakenduskava kulude osaliseks hüvitamiseks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 67 on kohaselt on muudes sektorites lubatud taotleda toetust rakenduskava kulude osaliseks hüvitamiseks ka tunnustatud tootjarühmadel, kuid Eestis toetatakse uuel programmperioodil vaid tunnustatud tootjaorganisatsioone, seega tuleb tunnustatud tootjarühmadel oma tegevus tootjaorganisatsioonile esitatavatele nõuetele vastavusse viimiseks ümber kujundada ja jätkata tegevust tunnustatud tootjaorganisatsioonina. Puu- ja köögiviljasektori t oetus on m aksimaalselt 4,1 % tootjaorganisatsiooni turustatud toodangu väärtusest või 4,5% tootjaorganisatsioonide liidu turustatud toodangu väärtusest ja maksimaalselt 50% tegelikest tekkinud kuludest. Muude sektorite toetus on maksimaalselt 6% tootjaorganisatsiooni või tootjaorganisatsioonide liidu turustatud toodangu väärtusest ja maksimaalselt 50% tegelikest tekkinud kuludest. Puu- ja köögivilja sektori ja muude sektorite sektoripõhise sekkumise skeem on sarnane varem kehtinud puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsiooni ning tootjaorganisatsioonide liidu toetuse ga . L õike 1 kohaselt peab sektoripõhise sekkumise toetuse taotlemiseks tootjaorganisatsioon või tootjaorganisatsioonide liit olema tunnustatud käesoleva seaduse alusel. Lõike 2 kohaselt peab sektoripõhise sekkumise t oetuse saamiseks tootjaorganisatsioonil ja tootjaorganisatsioonide liidul olema vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artiklile 50 PRIA poolt heaks kiidetud rakenduskava ning asutatud rakendusfond selle rahastamiseks. Rakendusfondi asutamise kohustus sätestatakse tulenevalt sellest, et toetuse puhul kehtib üldine põhimõte, et toetuse saaja peab eristama selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muud est kulu- ja maksedokumentidest. Sama määruse artikkel 68 kohaselt makstakse l iidu finantsabi rakendusfondidele, mille on asutanud määruse (EL) nr 1308/2013 kohaselt tunnustatud tootjaorganisatsioonid või nende liidud . Sektoripõhiste sekkumiste kavandmine, aruandlus ning tulemuslikkuse kontrollimine ja heakskiitmine toimub rakenduskavade tasandil. Rakenduskavade kestus on vähemalt kolm ja kõige rohkem seitse aastat. L õike s 4 sätestatakse, et rakenduskava heakskiitmise ja heakskiitmata jätmise otsuse teeb PRIA tuginedes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/2115 ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele . Alused , millal tegevuskava jäetakse heakskiitmata on sätestatud lõikes 5 . Lõike 6 kohaselt on r akenduskava ühtlasi ka taotlus sektoripõhise sekkumise toetuse saamiseks ja seega eraldi taotlust toetuse saamiseks esitama ei pea ja eraldi menetlust toetuse saamiseks ei ole. Toetuse saamine otsustatakse ühes rakenduskava heakskiitmisega . Toetuse maksmine toimub seaudse § 13 alusel. L õi gete s 3 , 7 ja 8 antakse valdkonna eest vastutav ale minist rile volitus määrusega kehtestada rakendusfondi le ja rakenduskava le esitatavad täpsemad nõuded ja rakenduskava muutmise kor d ning sektoripõhise sekkumise toetuse andmise täpsemad tingimused ja kord . L õike s 8 sätestatakse, et valdkonna eest vastutav minister võib sektoripõhise sekkumise toetuse andmise tingimustes ja korras sätestada täpsemad nõuded toetuse määra, tegevuskava esitamise ja heakskiitmise tingimus te ja korra ning toetuse maksmise tingimus te ja korra kohta . Toetuse maksmise tingimused võivad hõlmata ka toetuse ettemaksmise tingimusi kooskõlas EL õigusnormidega. L õike 9 kohaselt haldab tootjaorganisatsioon või tootjaorganisatsioonide liit oma tegevuseks asutatud rakendus fondi pangakonto kaudu. Rakendusfondi asutamise nõuet on selgitatud eelnõu § 17 lõike 2 selgitava osa juures. 2. jaotis Mesindussektori sekkumine 2. jaotises (§-d 1 8 – 20 ) sätestatakse sektoripõhistest sekkumistest eraldi sätted mesindussektori sekkumis e kohta. Mesindussektori s ekkumise puhul on tegemist kuni EL i 2014 – 2020 eelarveperioodi lõpuni Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 alusel rakendatud 3-aastaste mesindusprogrammide jätkamisega uuel EL i 2023 –2027 eelarveperioodil Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 alusel. Alustatu edasiarendamiseks ning seniste tulemuste kinnistamiseks jätkatakse mesindussektori sekkumise puhul eelmiste programmiperioodide tegevusi (koolitus, infomaterjalid, meeanalüüsid, turu-uuringud, jne), kuid sektori arenguvajadusest ja meetme eelarve suurenemisest tulenevalt lisanduvad ka uued tegevused: müügiedendus, teavitustegevus ja turundus ning koostöö teadusprogrammide rakendamisega tegelevate asutustega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 43 lõike 2 kohaselt on mesindussektori sekkumise rakendamine kõikidele EL liikmesriikidele kohustuslik. Sama määruse artikli 54 kohaselt püüavad liikmesriigid mesindussektoris saavutada vähemalt ühte artikli 6 lõikes 1 osutatud asjakohast erieesmärki. Eesti s trateegiakava eelnõu kohaselt panustab mesindussektori sekkumine artikli 6 lõikes 1 sätestatud erieesm ärkide valikust erieesmärki 2: „suurendada konkurentsivõimet ja turule orienteeritust, pöörates erilist tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digiüleminekule“. Valitud eesmärgi saavutamiseks määrab iga liikmesriik Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 55 lõikele 1 tuginedes kindlaks sobivad sekkumis viisi d. Eesti s trateegiakava ettevalmistamisel toimunud arutelude käigus mesindusorganisatsioo nide esitatud ettepanekute põhja l rakendatakse artikli 55 lõikes 1 esitatud sekkumisliikide valikust järgmisi sekkumis viis e: a) mesinikele ja nende organisatsioonidele suunatud nõustamisteenused , tehniline abi, koolitus, teave ja parimate praktikate vahetamine, sealhulgas võrgustike kaudu; b) investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse ning muud tegevused, sealhulgas: i) võitlus kahjurite ja mesilaste haigustega, eriti varroatoosi tõrje; ii) mesilasperede arvu suurendamine liidus, muu hulgas mesilaste aretamine; c) tegevused laboratooriumide toetamiseks mesindustoodete, mesilaste kao või tootlikkuse languse ja mesilastele potentsiaalselt toksiliste ainete analüüsimise eest; d) koostöö asutustega, kes on spetsialiseerunud mesindust ja mesindustooteid käsitlevate teadusprogrammide rakendamisele; e) müügiedendus, teavitustegevus ja turundus, sealhulgas turuseire ning tegevused, mille eesmärk on eelkõige tõsta tarbijate teadlikkust mesindustoodete kvaliteedist. Paragrahvi 1 8 on koondatud nõuded ja tingimused mesindussektori sekkumise toetuse saajale ning tema poolt koostatavale tegevuskavale. Lõikes 1 sätestatakse mesindussektori sekkumise korral antava toetuse saaja, kelleks on Eestis tegutsevate mesindus sektori isikute ühendustest moodustatud eraldi juriidiline isik (mittetulundusühistu) või juriidilise isiku staatuseta isikute ühendus (seltsing), üldise nimetusega mesinduskogu. Toetust saada soovival m esinduskogu l peab mittetulundusühingute seaduse § 7 kohases põhikirjas või võlaõigusseaduse § 580 lõike 1 kohase s seltsingulepingu s olema sätestatud eesmärgiks s trateegiakava s sätestatud mesindussektori sekkumise eesmärgi saavutamine . Võrreldes kuni ELi 2014 – 2020 eelarveperioodi lõpuni rakendunud 3-aastaste mesindusprogrammidega, kus programmide läbiviimise eest vastutas üks juhtiv mesindussektori isikute ühendus korraga, tõhustab mesindussektori sekkumise korral antava toetuse ühistaotlemine ühenduste poolt nende koostööd ning tekitab tegevustes suuremat sünergiat. Mesindussektori sekkumise toetust antakse tagastamatu abina s trateegiakava s sätestatud mesindussektori sekkumise eesmärgi saavutamiseks teostatud tegevustega kaasnevate abikõlblike kulude hüvitamiseks. Toetuse suurused liikmesriikide lõikes on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 X lisas. Eestile EL eelarvest määratud toetuse summa on 140 473 eurot põllumajandusliku eelarveaasta kohta, millele Eesti riigieelarvest lisandub samapalju – kokku ca 280 tuhat eurot põllumajandusliku eelarveaasta kohta. P õllumajanduslik eelarveaasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021 /2 116 artikli 3 5 kohaselt hõlmab tehtud kulusid ja saadud tulusid, mille makseasutused kannavad EAGFi ja EAFRD raamatupidamisarvestusse seoses N põllumajandusliku eelarveaastaga, mis algab N–1 aasta 16. oktoobril ja lõpeb N aasta 15. oktoobril . Põllumajandusliku eelarveaasta kohta ettenähtud t oetuse kogusumma jagunemise mesindussektori sekkumis viiside lõikes otsustab maaeluminister käskkirjaga vastavalt käesoleva seaduse § 1 1 lõikele 3. Lõikega 2 seatakse mesindussektori sekkumise eesmärgi saavutamiseks ja toetuse taotlemiseks moodustatavale mesinduskogule tegevuskava väljatöötamise kohustus. Tegevuskava peab sisaldama kavandatud tegevuste üksikasjalikku kirjeldust ja põhjendust ning nende tegevuste elluviimiseks kavandatud vahendite jaotust kõikide s trateegiakava s sätestatud mesindussektori sekkumis viis ide (sekkumis viis id a, b, c, e ja f) lõikes . Tegevuskavas planeeritavad tegevused peavad vastama s trateegiakava s sätestatud mesindussektori sekkumis viis ide kohta sätestatud nõuetele ning planeeritav eelarve nii kokkuvõttes kui ka eraldi kõikide sekkumis viis ide lõikes peab igal eelarveaastal jääma vastaval eelarveaastal toetusek s ettenähtud vahendite piiresse. Samuti pannakse tegevuskavas paika mesinduskogu liikmete ülesanded planeeritavate tegevuste teostamisel. Lõike 3 kohaselt peab mesinduskogu tegevuskava väljatöötamiseks ja elluviimiseks kaasama partnerina vähemalt ühe mesinduse või meetoodete uuringuid teostava teadus - ja arendus asutuse või muu põllumajanduse ja maaelu valdkonnas küllaldast kogemust ja eksper di teadmis tega isiku. Partneri kaasamine võimaldab ühelt poolt kasutada tegevuskava koostamisel ja elluviimisel ära täiendavaid mesindus- või teadusalaseid teadmisi ja oskusi, teiselt poolt aga tõsta mesinduskogu administreerimis- ja finantsvõimekust. Lõikes 4 antakse maaeluministrile volitus kehtestada määrusega nõuded mesinduskogule, sealhulgas mesinduskogu liikmele ja liikmete a rvule, ning tegevuskava ja selles esitatud tegevuste kohta esitatavad täpsemad nõuded. Mesinduskogu osas sätestatakse määrusega muuhulgas mesinduskogu liikmete minimaalne arv ning mesinduskogu liikmeteks olevate mesindus sektori isikute ühenduste liikmete minimaalne arv, samuti mesinduskogu ja partneri vahe line lepinguline suhe ja selles leping us nõutavad andmed . Tegevuskava osas sätestatakse muuhulgas selle kehtivuse aeg ning tegevuskavas nõutavad andmed . T egevuskavas esitatud tegevuste osas täpsustatakse toetatavaid ja mittetoetatavaid tegevusi. Paragrahvis 1 9 käsitletakse mesinduskogu esitatud tegevuskava hindamist ja heakskiitmist. M esindusesektori sekkumise korral antavat toetust saav mesinduskogu selgitatakse välja avatud taotlusvooru tulemusel . Lõike 1 kohaselt hindab PRIA mesinduskogu esitatud ja nõuetele vastavat tegevuskava hindamiskriteeriumite alusel . Hindamiseks moodustab PRIA mesindussektori ja selle arengute kohta ekspertteadmisi omavatest isikutest (sh teadlased, õppejõud) spetsiaalse hindamiskomisjoni , kuhu kuuluvad ka PRIA ja Maaeluministeeriumi esindajad . Lõike 2 kohaselt hakkab toetust saama nõuetele vastava tegevuskava hindamistulemuste alusel koostatud paremusjärjestuses esimesele kohale tulnud mesinduskogu. Mesindussektori sekkumise eesmärgi saavutamiseks teostatavate tegevuste efektiivseks rakendamiseks piisab täiesti ühest mesinduskogust. Kuigi Eesti kontekstis on kahe või enama mesinduskogu moodustamine vähetõenäoline, sätestatakse kindluse mõttes t oetus e andmine ühele , PRIA -lt või selle moodustatud hindamiskomisjonilt tegevuskava eest enim hindepunkte saanud mesinduskogule . Enim hindepunkte saanud mesinduskogu tegevuskava kiidetakse PRIA poolt osaliselt või täielikult heaks. Osalise heakskiitmise otsuse võib PRIA teha juhul, kui tegevuskava ei ole võimalik täies ulatuses heaks kiita tegevuskavas sisalduvate mitteabikõlblike kulude tõttu. Sellisel juhul kiidetakse tegevuskava heaks vaid abikõlblikke kulusid sisaldavate tegevuste osas ning toetuse summat vähendatakse mitteabikõlblike kulude võrra. Lõikes 3 täpsustatakse, millistel juhtudel teeb PRIA tegevuskava heaks kiitmata jätmise otsuse. Lõike 4 kohaselt ei pea mesinduskogu toetuse saamiseks eraldi taotlust esitama, kuna tegevuskava PRIA-le esitamisega loetakse taotlus esitatuks. Lõikes 5 antakse maaeluministrile volitus kehtestada määrusega te gevuskava esitamise ja heakskiitmise kord , tegevuskava hindamiskriteeriumid , toetuse määr ja suurus ning abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud . Tegevuskava esita mise osas sätestatakse määrusega muuhulgas tegevuskava esitamise tähtaeg, tegevu skava heakskiitmise osas PRIA poolt hindamiskomisjoni moodustamine ja nõuded sellele komisjonile , tegevuskava hindamiskriteeriumite osas kriteeriumi d ja nende osakaalud, hindamisskaala ja hindepunktid , toetuse määra ja suuruse osas maksimaalselt toetusega hüvitatavad kulud erinevate kululiikide kohta . Paragrahvi s 20 käsitletakse tegevusaruannet ja toetuse andmist. Lõike 1 kohaselt koostab mesinduskogu heakskiidetud tegevuskava rakendamisel pärast iga põllumajand usliku eelarveaasta lõppu (pärast 15. oktoobrit) lõppenud eelarveaastal teostatud tegevuste kohta tegevusaruande. Tegevusaruandes kirjeldatakse s trateegiakava s sätestatud sekkumisliikide lõikes üksikasjalikult mesindussektori sekkumise eesmärgi saavutamiseks elluviidud tegevusi ja nende tulemusi ning nende elluviimiseks ettenähtud vahendite kasutamist ja kasutamise jaotust. Tegevuste tulemuste kirjeldus peaks muuhulgas sisaldama ka esialgset hinnangut mesindussektori sekkumise eesmärgi saavutamisesse panustamise kohta ning tooma välja rakendamisel ilmnenud kitsaskohad ning nende parandamise võimalused. L õikes 2 sätestatakse PRIA poolt tegevusaruande heakskiitmine ja heaks kiitmata jätmine. Tegevusaruande heakskiitmise või heaks kiitmata jätmise otsustamiseks hindab PRIA või PRIA moodustatud spetsiaalne hindamiskomisjon, kelleks võib olla ka mesinduskogu tegevuskava hindamiskriteeriumitele vastavuse hindamiseks moodustatud hindamiskomisjon, tegevusaruande sisu ja nõuetele vastavust. Tegevusaruanne jäetakse heaks kiitmata , kui see ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/2115 ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele , ei sisalda piisavat tegevuste ja tulemuste kirjeldust ja detailset toetuseks ettenähtud vahendite jaotust. Tegevusaruande heaks kiitmata jätmise otsus tähendab ühtlasi ka tegevuskava rakendamise peatamist, mis omakorda peatab ka toetuse väljamaksed (lõige 3 ). Niipea, kui mesinduskogu poolt täiendatud või parandatud tegevusaruanne PRIA poolt heaks kiidetakse, taastub tegevuskava rakendamine ning toetuse väljamaksmine. Lõige 3 käsitleb mesindussektori sekkumise toetuse väljamaksmist. Toetuse maksmisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 13 sätestatud s trateegiakava üldsätetest. Toetuse maksmisest keeldumise otsuse teeb PRIA lisaks käesoleva seaduse § 13 lõikes 3 sätestatud alustele ka juhul, kui tegevuskava rakendamine on tegevusaruande heaks kiitmata jätmise tõttu peatatud. Lõikes 4 antakse maaeluministrile volitus kehtestada määrusega nõuded tegevusaruandele ning tegevusaruande esitamise ja heakskiitmise kord , nõuded maksetaotluse le ja kulu sid tõendavate l e dokumentide le ning toetuse maksmise tingimused ja k ord. 4. jagu Maaelu arengu toetused 1. jaotis Üldsätted Paragrahvis 2 1 sätestatakse maaelu arengu toetuste andmise viisid . Maaelu arengu toetusi võib anda avatud taotlemise korras, hankemenetluse korras või otsustuskorras. Võrreldes seni kehtiva seadusega on uuenduseks otsustuskorras toetuse andmise võimaldamine. Ka § 21 ise on uuendus, sest seni kehtivas seaduses ei ole eraldi normi maaelu arengu toetuste andmise viisi kohta, kuigi ka kehtiva seaduse alusel on võimalik toetust anda avatud taotlemise korras (mis on n - ö traditsiooniline toetuse andmise viis) ja hankemenetluse korras. Selle, millist toetuse andmise vormi konkreetse s trateegiakava sekkumise raames antava toetuse puhul kasutatakse, otsustab § 21 lõike 2 kohaselt valdkonna eest vastutav minister, lähtudes s trateegiakava st. Reeglina tuleneb s trateegiakava st otse või on sekkumise raames antava toetuse üld i stest tingimustest tuletatav, kui sekkumise raames antava toetuse puhul ei kasutata n - ö traditsioonilist, avatud taotlemise korda. Lõikes 3 sätestatakse ka see, et samaaegselt ei ole võimalik ühe ja sama s trateegiakava sekkumise raames antava toet use puhul kasutada erinevaid toetuse andmise viise. Eelnimetatud viiside täpsem sisu on avatud asjakohaste paragrahvide selgituste juures . Paragrahvis 2 2 on toodud maaelu arengu toetuse taotlejale esitatavad nõuded, mis kohalduvad kõigile § 21 lõikes 1 nimetatud toetuse andmise viisidele. Tegemist on paragrahviga, mis on sarnane seni kehtiva seaduse § 67 lõi ke ga 1 ja mille kohaselt võib maaelu arengu toetust anda isikule, kes vastab asjakohastes EL-i õigusaktides, käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud toetuse saamise nõuetele. 2. jaotis Maaelu arengu toetuse taotluse menetlemine avatud taotlemise korras Paragrahv 23 reguleerib toetuse andmise põhimõtteid avatud taotlemise korras antavate maaelu arengu toetuste puhul . Avatud taotlemise korras toetuse andmise tähendab seda , et toetust võivad taotleda kõik isikud, kes vastavad asjakohastes EL-i õigusaktides ja nende alusel vastu võetud õigusaktides ning meetme määruses kehtestatud nõuetele. L õikes 1 on toodud kolm erinevat põhimõtet, kuidas avatud taotlemise korras toetust antakse. K aks esimest käsitlevad toetuse andmist konkursi korras. Konkursi korras toetuse andmisel on võimalik rahastada kas üksnes väljavalitud parimat taotlust või paremaid taotlusi. Neist kahest levinum on teine võimalus, mida kasutatakse valdava osa investeeringutoetuste puhul. Kolmas võimalus toetuse andmiseks on ilma konkurssi korraldamata, mille puhul antakse toetust kõikide nõuetekohaste või kõikide nõuetekohaste ja hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele vastavate taotlustega kavandatud tegevuste elluviimiseks . Kõikide nõuetekohaste, ent ilma hindamiskriteeriumite miinimumnõuete kehtestamiseta taotluste rahastamise tüüpiliseks objektiks on pindala- ja loomapõhised maaelu arengu toetused. Lõikega 2 täpsustatakse lõikes 1 nimetatud konkursi korras taotluste valimist, sätestades, et parim või parimad taotlused valitakse võrdleva hindamise teel, milline põhimõte sisaldub ka kehtivas seaduses, § 79 lõike 1 punktides 1 ja 2. Võrdlev hindamine kujutab endast kõikide taotluste hindamist toetuse andmise tingimustes kehtestatud hindamiskriteeriumite alusel andes neile etteantud skaala piires hindepunkte, valides sel viisil välja parim või parimad taotlused. Hindamiskriteeriumid sõltuvad antavast toetuse liigist ja võivad olla väga erinevad, nt investeeringu keskkonnasõbralikkus, taotleja pädevus või valdkondlik kogemus, omaosaluse suurus, mahepõllumajandusliku tootmise osakaal vms. Lõikega 3 täpsustatakse lõikes 1 nimetatud taotluste valimist ilma konkurssi korraldamata, sätestades , et sellisel juhul antakse toetust taotluste esitamise ajalises järjekorras kuni eelarve ammendumiseni või eelarve piires kõigile taotlejatele vähendades proportsionaalselt toetuse suurust . Ka see põhimõte sisaldub praegu kehtivas seaduses, § 79 lõike 1 punktis 3 ning lõigetes 2 ja 3. Lõikes 4 sätestatakse, et kohaliku arengu strateegia rakendamisel ehk elluviimisel antakse LEADER-projektitoetust ainult avatud taotlemise korras. Tegemist ei ole küll sisuliselt uue sättega, kuid edaspidi kehtestatakse selgelt LEADER-projektitoetuse andmise korraldus seaduse tasandil . LEADER-projektitoetust antakse vaid avatud taotlemise korras, sest LEADER-it rakendatakse kohaliku arengu strateegiate alusel, mis koostatakse konkreetsete tegevuspiirkondade kohta tuues seeläbi otsustustasand kohalikule elanikule lähemale (nn alt-üles põhimõte ). Seega peavad kohalikud tegevusrühmad saama ise otsustada, kas toetust antakse avaliku taotlemisena konkursi korras valitud parima taotlusega kavandatud tegevuse või parimate taotlustega kavandatud tegevuste elluviimiseks või konkurssi korraldamata kõikide nõuetekohaste või kõikide nõuetekohaste ja hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele vastavate taotlustega kavandatud tegevuste elluviimiseks. See, millisel viisi toetust antakse peab olema kirjeldatud kohaliku arengu strateegias iga strateegia meetme juures selliselt, et oleks üheselt võimalik aru saada, millist toetuse andmise viisi millise strateegia meetme osas kasutatakse. Ü hissätete määruse artikli 33 lõike 3 punkti c kohaselt on kohaliku tegevusrühma üheks ülesandeks toetuse konkursikutsete ettevalmistamine ja avaldamine, mis tähendab, et üldjuhul antakse LEADER- projektitoetust konkursi korras valitud parima taotlusega kavandatud tegevuse või parimate taotlustega kavandatud tegevuste elluviimiseks. Samas võib teatud juhtudel olla põhjendatud anda toetust ka konkurssi korraldamata kõikide nõuetekohaste või kõikide nõuetekohaste ja hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele vastavate taotlustega kavandatud tegevuste elluviimiseks. Viimast saab eelkõige kasutada ühissätete määruse artikli 33 lõike 5 alusel, mille kohaselt võib kohalik tegevusrühm olla ise LEADER- projektitoetuse saaja ning viia tegevusi ellu kooskõlas kohaliku arengu strateegiaga eeldusel , et ta tagab ülesannete lahususe põhimõtte austamise (näiteks koostöö meede , mis võib olla nii riigisisene kui ka rahvusvaheline või rahvusvahelist koostööprojekti ettevalmistav koostööprojekt). Paragrahv 24 sätestab maaelu arengu toetuse andmise tingimused. Lõikega 1 antakse valdkonna eest vastutav ale ministri le õigus kehtestada kooskõlas s trateegiakava s sätestatuga maaelu arengu toetuse andmise ja kasutamise täpsemad tingimused ja korra. T oetuse andmise ja kasutamise tingimused võib kehtestada iga s trateegiakava sekkumiste raames antava toetus e kohta eraldi. Lõikes 2 tuuakse ära eleme ndid, mida võib toetuse andmise tingimustes sätestada. Toetuse andmise tingimustes võib sätestada : 1) toetuse andmise eesmärgi, toetatavad tegevused ja toetuse andmise vormi; 2) abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude liigid ja muud kulu abikõlblikuks arvamise tingimused, sealhulgas toetatava tegevuse elluviimise kulude abikõlblikkuse tähtaja . Sellespunktis sätestatud volitus tegevuse elluviimise suutlikkuse tingimuste kehtestamiseks on suunatud investeeringutoetustele. Peamine on avalikest vahenditest toetuse andmise otsustamisel tagada , et suure tõenäosusega saavutatakse toetuse andmise eesmärgid. Esmalt on oluline kindlaks teha kas taotlejal on piisavalt vahendeid omaosaluse katmiseks arvestades, et avalikest vahenditest antav toetus katab vaid osa investeeringuprojektist. Selleks on asjakohane nõuda taotlejalt teavet omavahendite olemasolu kohta, krediidiasutuse kinnitus laenu andmise vms. Teisalt on võib teatud juhtudel olla vajalik teha kindlaks kas taotlejal on suutlik k uks uus ettevõte ka käitada – kas on olemas vajalik oskusteave või tööjõuressurss. 3) kulude mõistlikkuse ja põhjendatuse tõendamise viisi, tingimused ja korra; 4) toetusõigusliku maa ja toetusõiguslike loomade kohta esitatavad täpsemad nõuded; 5) toetuse minimaalse ja maksimaalse määra, suuruse ning ühikumäära; 6) taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded ning nõuded toetatava tegevuse elluviimise suutlikkuse kohta; 7) põlluraamatusse kantavad lisaandmed; 8) põlluraamatu elektroonilise pidamise kohustuse; 9) taotluse esitamise ja taotluse menetlemise tingimused ning korra; 10) taotluse hindamiskriteeriumid, hindamise tingimused ja korra ning taotluse eelistamise võimalused võrdsete näitajatega taotluste puhul; 11) taotluse rahuldamise aluse vastavalt käesoleva seaduse §-s 28 sätestatule; 12) toetuse vähendamise täpsemad alused ja korra; 13) toetuse ühikumäära vähendamise alused ja korra; 14) toetuse saaja kohustused, sealhulgas toetusega seotud kulude ja neid kajastavate kulu- ja maksedokumentide arvestuse pidamise ja dokumentide säilitamise nõuded ning aruannete esitamise tingimused ja korra; 15) maksetaotlusele esitatavad nõuded ning maksetaotluse esitamise tingimused ja korra; 16) toetuse maksmise tingimused ja korra; 17) tegevuse elluviimise tähtaja ja tingimused (tegevuse el luviimise tingimused hõlmavad muuhulgas ka pindala- ja loomapõhiste toetuste baasnõudeid ja täiendavaid nõudeid ) ; 18) toetuse abil soetatud, ehitatud või renoveeritud vara kasutamise tingimused, sealhulgas sihipärase kasutamise tähtaja; 19) ettevõtte või majapidamise üleandmise tingimused ja korra; 20) kohustuse suurendamise, vähendamise, asendamise, üleandmise ja ülevõtmise tingimused ning korra; 21) seireks ja hindamiseks vajalikud andmed. K äesoleva lõike punktid 7 ja 8 on seotud põlluraamatusse kantavate lisaandmetega ja põlluraamatu pidamise viisiga. Nimetatud punktis 7 toodut rakendati ka kehtiva ELÜPSi alusel. Sisuliselt tähendab käesoleva lõike punktis 7 toodu seda, et k ui see on toetuse andmise tingimustes ette nähtud, kannab toetuse taotleja veeseaduse alusel peetavasse põ lluraamatusse lisaks veeseaduse alusel kehtestatud määruses nimetatud andmetele ka toetuse andmise tingimustes nimetatud andmed taotleja põl lumajandusliku tegevuse kohta. Veeseaduse § 155 lõike 1 kohaselt peab p õl lumajandusega tegelev isik pidama põlluraamatut, millesse tuleb kanda andmed põllumajandusliku tegevuse kohta. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kehtestab p õlluraamatusse kantavate andmete loetelu ja põllu raamatu pidamise korra valdkonna eest vastutav minister määrusega. Veeseadus ning selle alusel kehtestatud rakendusakt ei ko husta põllumajandusega tegelevaid isikuid kandma põlluraamatusse andmeid vee kaitsega otseselt mitteseotud tegevuste kohta. Samas on andmeid selliste tegevuste kohta vaja teatud s trateegiakava toetuste nõuete täitmise kontrollimiseks (nt keskkonnatoetused) . Sellisteks andmeteks taotleja tehtavate põllumajanduslike tegevuste kohta võivad olla nt andmed mullaproovide võtmise ja nende analüüsi tulemuste kohta, andmed taimekahjustajate seiramise kohta, andmed kasvatatavate põllumajanduskultuuride sortide kohta jt. Käesoleva lõike punktiga 8 sätestatakse aga võimalus toetuse andmise tingimustes kehtestada põlluraamatu elektroonilise pidamise kohustus. Vajadus selleks võib tekkida, arvestades, et kogu toetustega seotud asjaajamine liigub järjest enam elektrooniliste suhtlus vahendite kasutamise suunas. Hetkel puudub toetuse taotlejatel kohustus kanda andmeid elektrooniliselt peetavasse p õlluraamatusse. Taotlejad võivad seni, ku n i elektroonilisse põlluraamatusse , sh makseasutuse poolt aktsepteeritud e-teenuse keskkonnas peetavasse e-põlluraamatusse andmete kandmise kohust ei ole, kanda andmed ükskõik millisesse ja millisel viisil peetavasse põlluraamatusse. Paragrahv 25 reguleerib maaelu arengu toetuse taotluse esitamist ning sisuliselt kombineerib see suures osas seni kehtiva seaduse § 76 lõikeid 1 ja 2. Paragrahvi 25 lõike 1 kohaselt esitab toetuse taotleja ettenähtud tähtajal ja korras taotluse PRIA-le või riigi sihtasutusele, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Taotluse esitamise üldised tingimused on toodud eelnõu §-s 7. Lõike 2 kohaselt esitab LEADER-projektitoetuse taotleja PRIA-le taotluse kohaliku tegevusrühma kaudu. Säte on jäänud võrreldes kehtiva seadusega samaks. Küll aga ei ole ühissätete määruse artikli 33 lõikes 3 enam toetuse taotluste vastuvõtmist selgelt kohalike tegevusrühmade ülesandena välja toodud. Samas sätestab nimetatud artikli punkt d endiselt, et kohalikud tegevusrühmad edastavad taotlused rahastamiskõlblikkuse lõpliku kontrolli eest vastutavale asutusele enne toetuse heakskiitmist, mis tähendab antud juhul edastamist PRIA-le. Sellest saab järeldada, et kohalik tegevusrühm võtab endiselt taotlused ka ise vastu , mis on mõistlik, sest esmalt toimetab taotlustega kohalik tegevusrühm . Seega koostab taotleja oma taotluse PRIA e- teenuse keskkonnas sarnaselt teiste maaelu arengu toetustega ning peale seda, kui kohaliku tegevusrühm on oma menetlustoimingud taotlustega lõpetanud, edastab kohalik tegevusrühm kõik taotlused PRIA-le. Paragrahv 2 6 reguleerib maaelu arengu toetuse taotluse nõuetekohasuse temaatikat. L õikega 1 on selgelt sätestatud, et m aaelu arengu toetuse taotlus loetakse nõuetekohaseks, kui asjakohastes EL-i õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele vastavad nii taotleja, taotlus kui ka toetatav tegevus . Sama paragrahvi lõikega 2 täpsustatakse, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 nimetatud pindala- ja loomapõhiste maaelu arengu toetuste puhul loetakse taotlus kindlaksmääratud toetusõigusõigusliku maa ja looma osas nõuetekohaseks ka siis, kui toetust on taotletud muu hulgas kindlaks määramata maa ja looma kohta, mis omakorda ei välista eelnõu peatükis 12. sätestatud kaitsemeetme te kohaldamist. Kui taotleja taotleb näiteks pindalapõhist maaelu arengu toetust kuni 50 protsenti suurema pindala kohta, kui on tema kindlaksmääratud pindala, vähendatakse tema toetust maksimaalselt viimati nimetatud pindala ületavale pindalale vastava toetuse suuruse võrra . S ee tähendab, et kohaldatakse kaitsemeedet (eelnõu § 109 lg 4 ) . Samas , kui taotleja taotleb pindalapõhist maaelu arengu toetust üle 50 protsendi suurema pindala kohta, kui on tema kindlaksmääratud pindala, jäetakse tema taotlus täielikult rahuldamata (eelnõu § 109 lg 5 ) . Seega võib kindlaksmääratud pindala ületava osa kohta toetuse taotlemise tagajärg olla ka see, et taotlejale toetust ei makstagi. Paragrahvi 26 lõikes 3 sätestatu kohaselt kontrollib m aaelu arengu toetuse t aotluse vastavust toetuse saamise nõuetele PRIA, PTA , Keskkonnaamet või riigi sihtasutus toetuse andmise tingimustes ( eelnõu § 24 lg 1) sätestatud juhul ja ulatuses. Paragrahv 27 reguleerib maaelu arengu toetuse taotluse hindamise temaatikat. Taotluste hindamine on vajalik selleks, et valida välja taotlused, mis kõige paremini vastavad s trateegiakava eesmärkidele, sealhulgas ka olukorras, kus on piisavalt vahendeid selleks, et rahastada kõiki abikõlblikkuse miinimumnõuetele vastavaid taotlusi. Paragrahvi 27 lõiked 1– 2 vastavalt sisuliselt kehtiva seaduse § 77 lõigetele 1–3. Nende kohaselt hinnatakse nõuetele vastavaid taotlusi toetuse andmise tingimustes sätestatud korras ja hindamiskriteeriumite alusel, ei hinnata pindala- ja loomapõhiste s trateegiakava maaelu arengu nimetatud toetuste taotlusi (v.a juhul kui toetuse andmise tingimustes ei ole sätestatud teisiti) ning et taotlusi hindavad Maaeluministeerium, PRIA, § 10 lõikes 5 nimetatud riigi sihtasutus või kohalik tegevusrühm. Lõikes 3 on sätestatud selgelt võimalus võimalus hinnata eraldi taotluses sisalduvaid toetatavaid tegevusi. Eelnõu 27 lõikes 3 sätestatut tuleb vaadelda koos eelnõu § 28 lõikes 7 sätestatuga. Tegemist on eelnõus lubatud võimalusega, mis sõltub toetuse ülesehitusest, sihtgrupist ning toetuse hindamise eelistuskriteeriumitest. See tähendab, et toetuse tingimustes võib otsustada, et teatud toetuse puhul ei jää valikuks kas hinnata ja seejärel rahuldada taotlus tervikuna koos erinevate tegevustega või jätta kogu taotlus rahuldamata. Kui toetuse eripära seda võimaldab, siis on asjakohane rahuldada taotlus ka nö osaliselt ühe tegevuse osas, mille elluviimine iseseisvalt ilma teiste taotluses sisalduvate tegevusteta on võimalik ja aitab kaasa toetuse andmise eesmärgi saavutamisele. Selline hindamismeetod tagab võimaluse teatud prioriteetsete tegevuste täies ulatuses rahastamise ning võimaldab hoida kokku taotluste menetlemiseks kulutatavat aega ja ressurssi ja võimaldab taotlejatel ellu viia ka osa kavandatust. Sellist meetodit on rakendatud näiteks metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetuse puhul, kus taotluste hindamisel ja paremusjärjestuse koostamisel rakendatakse tegevuste kaupa hindamist . Lõige 4 sätestab, et LEADER-projektitoetuse taotlusi hindab kohalik tegevusrühm ning tema rahastamisettepaneku alusel kontrollib PRIA taotluste nõuetekohasust. Kui kohalik tegevusrühm on esitanud taotluste paremusjärjestuse ettepaneku, moodustab PRIA nõuetekohaste st taotluste st paremusjärjestuse ning reastab taotlused kohaliku tegevusrühma ettepaneku alusel. PRIA ei asu ise taotluseid üle hindama. Võrreldes programmiperioodiga 2014 –2020 on sätestatud nüüd veelgi selgemalt kohaliku tegevusrühma ja PRIA ülesannete jaotus. Sättega rõhutatakse, et LEADER-projektitoetuse taotlusi hindab ainult kohalik tegevusrühm. PRIA ülesanne on kontrollida üksnes taotluste nõuetekohasust ning vajaduse korral moodustada taotluste paremusjärjestus ja taotlused reastada – seda kõike teeb PRIA vastavalt kohaliku tegevusrühma esitatud rahastamisettepaneku ja taotluste paremusjärjestuse ettepaneku alusel. L isaks rahastamisettepanekule esitatakse taotluste paremusjärjestuse ettepanek juhul, kui strateegia meetme puhul on tegemist sellise toetusega, mida antakse konkursi korras valitud parima taotlusega kavandatud tegevuse või parimate taotlustega kavandatud tegevuste elluviimiseks ehk moodustatakse taotluste paremusjärjestus. Seega esitatakse rahastamisettepanek igal juhul alati ning paremusjärjestuse ettepanek ainult selle olemasolul. Rahastamisettepanek sisaldab üldist teavet esitatud taotluste kohta, samuti taotlusvooru toimumise aega , eelarvet ning iga rahastamisettepaneku saanud taotluse kohta toetuse summa ettepanekut. Juhul kui kohalik tegevusrühm on esitanud paremusjärjestuse ettepaneku, siis moodustab PRIA nõuetekohaste taotluste paremusjärjestuse ning reastab need taotlused kohaliku tegevusrühma ettepaneku alusel. Jätkuvalt on oluline, et PRIA ei kaldu kohaliku tegevusrühma nimetatud ettepanekutest kõrvale ega asu ise taotluseid üle hindama. Nimelt ühissätete määruse artikli 33 lõike 3 punkti d kohaselt on LEADER-projektitaotluse hindamine (tegevuste valimine) ja toetuse summa kindlaksmääramine kohaliku tegevusrühma ainuisikuline ülesanne, mida saavad seega täita üksnes kohalikud tegevusrühmad. Samas jõudis Riigikohus oma otsuse nr 3-18-2099 punktis 20 vastupidisele seisukohani ning leidis, et PRIA võib muuta kohaliku tegevusrühma moodustatud paremusjärjestust ja hindamiskomisjoni antud hindepunkte. Nimetatud otsuse punkt 23 viitab aga põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetusele, kus kasutatakse LEADER-ist erinev at taotluste hindamisskeem i , mis tähendab, et taotluseid hindab PRIA hindamiskomisjon. Kuna need seisukohad ei lähe kokku EL - i õiguse s LEADER - ile sätestatuga ( ühissätete m ääruse artikli 31 lõige 2 ja artikli 33 lõike 3 punkt d ) , millest tuleneb alt-üles otsustamise põhimõte , mis omakorda tähendab, et ainult kohalik tegevusrühm hindab LEADER-projektitoetuse taotluseid , mistõttu on sättes eraldi rõhutatud, et PRIA ei tohi asuda taotlusi ise üle hindama. Eeltoodu tähendab ka seda, et taotlused hinnatakse enne PRIA poolset lõplikku nõuetele vastavuse kontrolli. Taotlused esitatakse PRIA-le kohaliku tegevusrühma kaudu , kes ise ei tee tavapärast taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrolli , vaid kontrollib eelnõu § 32 lõike 2 punkti 4 kohaselt taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse vastavust üksnes kohaliku arengu strateegiale ja hindab taotlused. Kuna PRIA teeb siiski lõpliku otsuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta, siis kontrollib PRIA taotluse, taotleja ja toetatava tegevuse vastavust EL-i õigusaktides, käesolevas seaduses, s trateegiakava s ja käesoleva seaduse alusel kehtestatava kogukonna juhitud kohaliku arengu – LEADER maaeluministri määruses sätestatud nõuetele. Paragrahv 28 reguleerib maaelu arengu toetuse rah uldamist ja rahuldamata jätmist ning vastab sisuliselt kehtiva seaduse §-le 79. Uuendusena võrreldes kehtiva seadusega on lõigetes 1 ja 2 nähtud ette, et juhul, kui toetuse andmise tingimuste kohaselt kuuluvad rahuldamisele kõik taotlused, on toetuseks ettenähtud vahendite piires võimalik rakendada kas iga taotleja kohta antava summa vähendamist või ajaliselt varem esitatud taotlusi. Maaelu arengu toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb PRIA või riigi sihtasutus. Uudsena on eelnõus võimalus eelistada ka ajaliselt varem esitatud taotlusi . Tegemist on ühe võimaliku taotluse rahuldamise alusega . Ajaliselt varem esitatud taotlusi eelistatakse eelkõige aastaringi avatatud taotlusvoorude puhul, mille puhul hinnatakse taotluse vastavust hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele kuid paremusjärjestust ei koostata ( nt kindlustoetus ) . Kõik taotlused rahuldatakse kuni eelarve ammendumiseni. Kui on näha, et eelarve on ammendumas eelistatakse varem esitatud taotlust ja taotlusvoor suletakse. Sama kehtib ka § 28 lõike 2 kohta selle erisusega, et hindamist üldse läbi ei viida. Varem esitatud taotluse rahuldamise võimaluse realiseerimine sõltub eelkõige sekkumiste ülesehitu sest ja eelistuskriteeriumitest . Lõikes 8 sätestatakse, et PRIA teeb nende nõuete kohaseks tunnistatud LEADER-projektitoetuse taotluste osalise või täieliku rahuldamise otsuse, mille kohta on kohalik tegevusrühm teinud taotluste rahastamis ettepa neku. Säte on seotud eelnõu § 27 lõikega 4. Võrreldes programmiperioodiga 2014 –2020 on säte jäänud suuresti samaks. Erinevus on vaid selles, et enam ei rõhutata, mille kohta on kohalik tegevusrühm teinud taotluste paremusjärjestuse ettepaneku, sest alati ei pruugi paremusjärjestuse ettepanekut olla ning PRIA poolse lõpliku otsuse tegemisel võetakse otseselt aluseks kohaliku tegevusrühma tehtud rahastamisettepanek, mis sisaldab iga taotluse s nimetatud tegevuse rahastamise suurust . PRIA ei saa rahastamisettepanekus toodud summat suurendada, küll aga on seda võimalik tal vähendada, juhul kui see sisaldab näiteks mitteabikõlblikke kulusid. Nimelt on PRIA-l endiselt abikõlbli ke kulude kontrolli tegemise kohustus , mis tulene b EL-i õigusest ning on ka otstarbekas, kuna PRIA teeb ka lõpliku otsuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Nimelt ühissätete määruse artikli 33 lõike 3 punkti d kohaselt edastab kohalik tegevusrühm taotlused rahastamiskõlblikkuse lõpliku kontrolli eest vastutavale asutusele, mis viitab sellele, et abikõlblikkust ei kontrolli kohalik tegevusrühm. Samuti on PRIA-l võimalik juhul kui mõni taotleja näiteks loobub oma tegevuse elluviimisest või tema taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse kehtetuks, menetleda paremusjärjestuse ettepanekus järgmisel kohal oleva taotleja taotlust, mille kohta on kohalik tegevusrühm teinud nn tingimusliku rahastamis ettepaneku. Tingimuslik tähendab seda, et kui esinevad vajalikud tingimused, mille kohaselt sellise taotleja taotlus ja toetatav tegevus vastavad küll kohaliku arengu strateegiale, kuid taotlus jäi algselt mingil põhjusel paremusjärjestuses allapoole , samas eespool olev taotleja ei jätka menetluses osalemist, mistõttu on PRIA-l võimalik menetleda allpool oleva ehk järgmisel kohal oleva taotleja taotlust. LEADER-projektitoetuse taotluse rahuldamata jätmise otsuse alused on samad , mis teiste maaelu arengu toetuste puhul ning tulenevad käesoleva paragrahvi lõike st 3. Paragrahv 2 9 reguleerib m aaelu arengu toetuse taotluse rahuldamise otsuse mu utmist ja kehtetuks tunnistamist ning vastab sisuliselt kehtiva seaduse §-le 80 . Seaduse § 29 lõige 1 näeb ette tingimused, millal taotluse rahuldamise otsuse muutmine on toetuse saaja algatusel võimalik. Eelnõuga piiritletakse teataval määral juhtusid, mida saab selle sätte puhul lugeda põhjendatuks. Põhjendatud juhud on asjaolud, mida toetuse saajal ei olnud võimalik toetuse taotlemisel ette näha. Arvestades, et maaelu arengu toetusteks ettenähtud vahendid on piiratud, siis üldjuhul konkureerivad toetuse taotlejad omavahel võimaluse eest kasutada oma tegevuse rahastamiseks maaelu arengu toetust. Et mitte anda kellelegi põhjendamatut eelist, on oluline, et toetuse saamiseks esitatud taotlus oleks üksikasjalikult läbi mõeldud ja toetuse abil tehtavad tegevused kavandatud tingimustel reaalselt elluviidavad. Seega ei saa lubatavaks taotluse rahuldamise otsuse muutmise põhjuseks olla asjaolu, mida mõistlik toetuse saaja sarnastes tingimustes ette nägi või oleks pidanud nägema. Tagatud peab olema ka see, et taotleja algselt kavandatud projekt jääb olemuselt samaks: nt kui toetuse taotleja on soovinud saada rahastust teraviljakuivati ehitamiseks, siis lubatav ei ole taotluse selline muutmine, mille kohaselt ehitatakse hoopis teravilja töötlemiseks vajalik hoone. Esialgselt kavandatu tuleb olulises osas ellu viia. Lisaks on üheselt mõistetavuse huvides seatud ka selge välistus taotluse rahuldamise otsuse muutmisega toetuse summa suurenemiseks. E eldused, mille täitmise korral taotluse rahuldamise otsuse muutmine toetuse saaja algatusel üldse toimuda saab, on sätestatud lõikes 1, on lõikes 3 sätestud ka keeldumise alused. Lisaks lõikes 1 sätestatud tingimuste täitmisele tuleb alati hinnata, kas toetuse saaja või toetatav tegevus ei vasta muudatuse tule musena toetuse saamise nõuetele ning seda, et muudatuse tegemine ei kahjustaks avalikku huvi või teiste taotlejate õigusi. Avaliku huvi ja teiste taotlejate õiguste riivamise hindamise kohustus on eelnõus uus säte võrreldes kehtiva KTKS-i redaktsiooniga. Säte on lisatud tuginedes Riigikohtu kohtuasja nr 3-15-103 punktile 25 milles leiti, et vastustaja (PRIA) peaks selgitama, kuidas omafinantseeringu suurenemine kahjustaks avalikke huve või teiste taotlejate õigusi. Uuendusena võrreldes kehtiva seadusega on lõikega 2 sätestatud, et k ui toetuse saaja ei ole võimeline toetuse andmise tingimustes sätestatud tähtaja jooksul tegevust ellu viima, võib PRIA või riigi sihtasutus muuta taotluse rahuldamise otsust ja määrata täiendava tähtaja tegevuse elluviimiseks. Sätte lisamine tulenes senise toetuste rakendamise käigus ilmnenud probleemist, kus PRIA - l või riigi sihtasutusel sellist õigust ei olnud, mistõttu tuli juhtumeid, kus osutus otstarbekas näha teatud taotlusvooru taotluste elluviimiseks täiendav tähtaeg, reguleerida toetuse andmise tingimuste muutmisega, nähes nendes ette täiendava tähtaja tegevuste elluviimiseks. Uus on ka maaelu arengu toetuse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alus, kui isikule on kohaldatud eelnõu peatükis 12. sätestatud kaitsemeedet . Kui taotleja le on kohaldatud selline kaitsemeede , mille sisuks on toetusest kas täielikult või osaliselt ilmajäämine, on loogiline jätk tunnista da ühtlasi kehtetuks ka see otsus , mis annab õiguse toetust saada. Eelnõu § 29 lg 5 p 5 sätestatud „sama otsuse“ all peetakse silmas seda sama otsust, mis kehtetuks tunnistatakse. Ehk siis tunnistatakse kehtetuks otsus, millega rahuldati isiku taotlus teatud tegevuse elluviimise eest toetust saada aga mille puhul hiljem tuvastati selline eeskirjade eiramine, mis tõi talle sama toetatava tegevusega seoses kaasa kaitsemeetme kohaldamise . Paragrahv 3 0 reguleerib maaelu arengu toetuse maksmist enne kulutuste tegemist. Toetuse maksmine enne kulutuste tegemist on vajalik selleks, et luua toetuse saajatele paremad tingimused projektide elluviimiseks. Üldreeglina on toetus võimalik välja maksta alles pärast seda, kui projekt või selle osa on ellu viidud ja vastavate kulude eest on juba tasutud, samas võivad toetuse saajate võimalused oma projektide elluviimiseks vahendite leidmiseks (nt krediidiasutustelt laenuvahenditena või muudest allikatest) olla väga piiratud. Seepärast on oluline leida paindlikke finantseerimisvõimalusi perioodiks, mil projekte viiakse ellu. Kuna toetuse saajate muudest allikatest rahastamise ebastabiilsus võib seada ohtu s trateegiakava eduka rakendamise, siis on tähtis sätestada võimalus rahastada toetuse saajate tegevust ka enne töö, teenuse või vara soetamise eest tasumist , mis kehtis ka programmi perioodi 2014–2020 maaelu arengu toetuste rakendamisel . Sisuliselt vastab § 30 kehtiva seaduse §-le 82, eemaldatud on üksnes tehnilist abi käsitlevad sätted, kuna tehniline abi ei ole s trateegiakava raames enam maaelu arengu sekkumistega hõlmatud. 3 . jaotis Kogukonna juhitud kohalik areng – LEADER Võrreldes 2014–2020 programmiperioodiga ei ole kogukonna juhitud kohaliku arengu (ÜPP strateegikavade määruse artikli 3 punkti 15 kohaselt nimetatud kui programm LEADER) rakendamisel suuri muutusi. Samuti on EL - i tasandil jäänud nõuded samaks. Siiski mõned muutused on. Uudsena on reguleeritud seaduse tasandil nüüd võimalus ühisstrateegia rakendamiseks. Samuti võetakse edaspidi kasutusele kohaliku tegevusrühma nimi varasema kohaliku tegevusgrupi nime asemel. Muudetud on ka seda, et PRIA ei kiida rakenduskava enam heaks (põhjendus eelnõu § 11 lõike 2 selgitava osa juures). Samuti kehtestatakse kohalikule tegevusrühmale nüüd seaduse tasandil selgelt ülesanne pakkuda taotlejale enne taotluse esitamist nõusta mist toetatava tegevuse kohaliku arengu strateegiale vastavuse osas. Lisaks on tehtud mõned väiksemad muudatused struktuuri osas, samuti mõningad normitehnilised ja keelelised muudatused. LEADER-i toetusprogramm sai Euroopa Komisjoni algatusena alguse 1991. aastal. Tänaseks on läbitud juba viis toetusperioodi: LEADER I, LEADER II, LEADER+, aastatel 2007–2013 LEADER-meede ning aastatel 2014–2020 koos üleminekuaastate 2021 ja 2022 LEADER programm. Eestis sai LEADER alguse 2000-ndate alguses. LEADER - i üks peamine eelis riiklike lähenemistega võrreldes on otsustustasandi kohalikule elanikule lähemale toomine ning piirkondlike eripärade parem arvestamine. See tähendab, et LEADER - it rakendatakse kohaliku arengu strateegiate alusel, mis koostatakse konkreetsete tegevuspiirkondade kohta tuues seeläbi otsustustasand kohalikule elanikule lähemale (nn alt-üles põhimõte). Kogukonna juhitud kohalik areng põhineb seitsmel printsiibil – piirkonnapõhine lähenemine, altpoolt tulev algatus, avaliku ja erasektori partnerlus, uuenduslikkuse soosimine, integreeritud ja mitut valdkoda hõlmav lähenemine, võrgustikutöö ja koostöö edendamine. ÜPP strateegiakavade määruse kohaselt on liikmesriigil kohustus LEADER - it, mida toetatakse EAFRD-st, rakendada. Paragrahv 31 reguleerib kohalikku tegevusrühma ja kohaliku arengu strateegiat . Lõike 1 kohaselt viiakse ühissätete artiklis 31 nimetatud kogukonna juhitud kohalikku arengut ellu kohaliku arengu strateegiate alusel, mille peab olema heaks kiitnud Maaeluministeerium. Ühissätete määruse artikli 31 lõike 2 punkti c kohaselt viiakse kogukonna juhitud kohalikku arengut ellu kohaliku arengu strateegiatega ning artikli 33 lõike 1 kohaselt rakendavad neid strateegiaid üksnes kohalikud tegevusrühmad. Säte on jäänud samaks. Lõiked 2 ja 3 sätestavad kohaliku tegevusrühma olemuse. Sätted on jäänud suuresti samaks. Kohaliku arengu strateegia töötab välja ühissätete määruse artiklis 33 nimetatud kohaliku tegevusrühma määratlusele vastav mittetulundusühing, kelle põhikirjaline eesmärk on kohaliku elu arendamine ja kes vastab kohaliku tegevusrühma kohta kehtestatud nõuetele. See tähendab, et kohaliku tegevusrühma olemuse määratlus tuleneb EL - i õigusest. Ühissätete määruse artikli 33 kohaselt k ohalikud tegevusrühmad kavandavad ja rakendavad kohaliku arengu strateegiaid. Korraldusasutused tagavad, et kohalikud tegevusrühmad on kaasavad ja et nad valivad rühmast ühe partneri haldus- ja finantsjuhiks või moodustavad seadusjärgselt asutatud ühisstruktuuri. Riigisiseselt on nimetatud sätte tagamiseks seatud endiselt kohustus, et kohalikud tegevusrühmad tegutsevad mittetulundusühingu vormis. Järgmisi ülesandeid täidavad üksnes kohalikud tegevusrühmad: a) kohalike osalejate suutlikkuse suurendamine tegevuste väljatöötamisel ja rakendamisel; b) mittediskrimineeriva ja läbipaistva valikumenetluse ning -kriteeriumide koostamine, millega välditakse huvide konflikte ja tagatakse, et valikuga seotud otsuseid ei kontrolli vaid üks huvirühm; c) konkursikutsete ettevalmistamine ja avaldamine; d) tegevuste valimine ja toetuse summa kindlaksmääramine ning taotluste edastamine rahastamiskõlblikkuse lõpliku kontrolli eest vastutavale asutusele enne toetuse heakskiitmist; e) strateegia eesmärkide saavutamisel tehtavate edusammude seire; f) strateegia rakendamise hindamine. Kohaliku tegevusrühma täpsemad nõuded kehtestatakse riigisiseselt käesoleva seaduse alusel kehtestatava kogukonna juhitud kohaliku arengu – LEADER maaeluministri määruses. Selleks kehtestatakse seaduses volitusnorm, et kohalikule tegevusrühmale esitatavad nõuded, sealhulgas nõuded kohaliku tegevusrühma põhikirja, liikmesuse, juhtimise ning tegevusaja ja -piirkonna kohta, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Uudne on see, et veidi on muutunud kohalike tegevusrühmade nimi. Eelnevatel programmiperioodidel on mittetulundusühinguid, kes strateegiaid ette valmistavad ja rakendavad, nimetatud kohalikeks tegevusgruppideks. Uut programmiperioodi ette valmistades on otsustatud, et edaspidi on selliseid mittetulundusühinguid õigem nimetada kohalikeks tegevusrühmadeks, sest see läheb täpselt kokku EL - i õiguse sõnastusega: ühissätete määruse artiklis 33 sätestatud ingliskeelse termini local action group eestipärase tõlkega „kohalik tegevusrühm“. Ka Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja“ § 18 lõike 2 kohaselt peavad EL - i õigusega seotud seaduseelnõus kasutatavad terminid olema kooskõlas EL - i õiguses kasutusel olevate terminitega. Nimetatud määruse § 17 lõike 3 kohaselt võib v õõrsõna kasutada üksnes juhul, kui selle kasutus on eesti keeles levinud või kui sõnal puudub eesti keeles algupärane vaste. Kuigi sõna „grupp“ on üsna levinud, siis nimetatud määruse käsiraamatu kohaselt tuleb konteksti sobiva eesti vaste olemasolu kor ral kasutada siiski seda. Eeltoodust tulenevalt otsustati edaspidi „grupi“ asemel kasutada omasõna „rühm“. Arvestades, et praegused kohalikud tegevusgrupid jätkavad enamus kohalike tegevusrühmadena, on nime muutuse osas tehtud õigusselguse huvides rakendussäte eelnõu §-s 134 . Lõigetes 4–6 reguleeritakse kohaliku tegevusrühma juhtimisega seonduvat. Kohalik tegevusrühm tegutseb mittetulundusühingu vormis, seega kohaldub neile mittetulundusühingute seadus, millest piiravamad sätted tuleb samuti reguleerida seaduses. Sätted on jäänud samaks. Lõike 4 kohaselt võib kohaliku tegevusrühma üldkoosolekul isik osaleda ja hääletada ainult ühe liikme esindajana. Sama lõike kohaselt ei tohi kohaliku tegevusrühma liige üldkoosolekul osaleda ega hääletada teise liikme esindajana. Sättega piiratakse kohalike tegevusrühmade üldkoosolekul osalemist ja hääletamist esindaja kaudu. Sellise sätte kehtestamise vajadus on tingitud praktikas ilmnenud olukorrast, kus kohaliku tegevusrühma juhtimist soovitakse mõjutada lähtuvalt kitsa ringi isikute huvidest. Selleks kasutatakse mittetulundusühingute seaduse § 21 lõike 5 ettenähtud võimalust esindada üldkoosolekul teisi mittetulundusühingu liikmeid kirjaliku volikirja alusel. Selline lähenemine moonutab aga LEADER - i olemust ja võib laiemalt seada kahtluse alla kohalike tegevusrühmade otsustusprotsessi läbipaistvuse ja selguse. Nimelt ühissätete määruse artikli 33 lõike 3 punkti b kohaselt peavad kohalikud tegevusrühmad tagama mittediskrimineeriva ja läbipaistva valikumenetluse ning -kriteeriumide koostamise, millega välditakse huvide konflikte ja tagatakse, et valikuga seotud otsuseid ei kontrolli vaid üks huvirühm. Säte suunab ühtlasi ka kohaliku tegevusrühma liikmeid osalema aktiivsemalt kohaliku tegevusrühma otsustusprotsessis. Lõike 5 kohaselt peab kohaliku tegevusrühma juhatusel olema vähemalt kolm liiget. Säte on vajalik, et tagada minimaalset kollegiaalset otsustust ja vastutust. Ühissätete määruse artikli 31 lõike 2 punkti b kohaselt peavad kohalikku tegevusrühma kuuluma avaliku ja erasektori kohalike sotsiaal-majanduslike huvide esindajad ning mille otsustusprotsessi ei kontrolli vaid üks huvirühm. See tähendab, et kohaliku tegevusrühma liikmeteks on kohaliku omavalitsuse üksused ning sama kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil tegutsev äriühing või füüsilisest isikust ettevõtja ja mittetulundusühing või sihtasutus ning otsustustasandil ei tohi omada ükski huvirühm häälteenamust. Mittetulundusühingute seaduse § 26 lõike 1 kohaselt võib mittetulundusühingu juhatus koosneda ühest või mitmest liikmest. Seega pelgalt ühe juhatuse liikmega kohalik tegevusrühm ei oleks suuteline täitma ühissätete määruse artikli 31 lõike 2 punktis b sätestatud nõuet. Lõike 6 kohaselt peab kohalik tegevusrühm tagama, et üks kolmandik tema juhatuse liikmetest vahetub põhikirjas ettenähtud juhatuse ametiaja möödumisel. Mittetulundusühingute seaduse § 28 lõike 1 1 kohaselt ei või põhikirjaga ette näha, et juhatuse liikme ametiaeg on pikem kui viis aastat. Seega saab üks kolmandik juhatuse liikmetest ametis olla maksimaalselt viis aastat. Igal kohaliku tegevusrühma juhatuse valimisel peab vahetuma üks kolmandik liikmetest, et otsustamine ei koonduks pikaks ajaks samade isikute kätte. Liikmete ametisse valimisel tuleb arvestada, et juhatuse liikmeks saa b mittetulundusühingute seaduse § 26 lõike 2 kohaselt olla üksnes füüsili ne isik. Ühissätete määruse artikli 31 lõike 2 punkti b kohaselt juhivad kogukonna juhitud kohalikku arengut kohalikud tegevusrühmad, kuhu kuuluvad avaliku ja erasektori kohalike sotsiaal-majanduslike huvide esindajad ning mille otsustusprotsessi ei kontrolli vaid üks huvirühm. See tähendab, et LEADER - i põhimõtte kohaselt peab otsuse vastu võtma kohaliku tegevusrühma üldkoosolek, juhatus või muu organ, kelle liikmed on esindatud nii, et ühegi huvirühma (avalik sektor, erasektor , sealhulgas ka vabaühenduse sektor ) liikmete hääleõigus ei ole esindatud üle poole ehk kõigil sektoritel peab olema võimalik otsuste tegemisel osaleda . Juhatuse liikme huvirühm kujuneb temale kui füüsilisele isikule iseloomulike tunnuste alusel järgides seejuures , et ei tekiks huvide konflikti füüsilise isiku erinevate ülesannete vahel. Näiteks võib kohaliku tegevusrühma juhatuse liikmeks olla ka selline füüsiline isik, kes täidab samal ajal kohaliku tegevusrühma liikmeks oleva juriidilise isiku esindaja ülesandeid. Sellisel juhul ei tohi nende ülesannete täitmisel tekkida huvide konflikti ning arvestada tuleb, et kohaliku tegevusrühma juhatuse liikmeks saab ta füüsilise isikuna mitte kohaliku tegevusrühma liikmeks oleva juriidilise isiku esindajana . Lõigetes 7–9 reguleeritakse kohaliku tegevusrühmade strateegiate heakskiitmisega seonduvat. Võrreldes programmiperioodiga 2014–2020 on siin ainult mõningad muudatused heakskiitmata jätmise alustes . Maaeluministeerium teeb endiselt kohaliku arengu strateegia heakskiitmise otsuse või heaks kiitmata jätmise otsuse. Heakskiitmise otsus tehakse endiselt siis , kui strateegia vastab strateegiale esitatud kõigile nõuetele ja hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele ( käesoleva paragrahvi lõige 9) ning selle on koostanud nõuetele vastav kohalik tegevusrühm ( käesoleva paragrahvi lõiked 2 ja 3) . Nõuded strateegia kohta tulevad ka maaeluministri 2. veebruari 2022. a määruse nr 7 „LEADERi kohaliku arengu strateegia 2023–2027 ettevalmistamise toetus“ §-st 3. Maaeluministeerium teeb kohaliku arengu strateegia heaks kiitmata jätmise otsuse, kui strateegia nõuetekohasuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) kohalik tegevusrühm ei vasta talle esitatud nõuet est vähemalt ühele ; 2) kohaliku arengu strateegia ei vasta sellele esitatud nõuetest vähemalt ühele või strateegia ei vasta hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele; 3) kohaliku tegevusrühma tegevuspiirkonna kohta esitatud strateegia kattub tervikuna või osaliselt teise kohaliku tegevusrühma tegevuspiirkonna kohta esitatud strateegiaga; 4) kohaliku arengu strateegias või selle heakskiitmise menetluse käigus on esitatud teadlikult valeandmeid. Heakskiitmata jätmise otsuse tegemisel on uueks aluseks punkt kolm. Nimelt võib edaspidi kohaliku omavalitsuse üksus kuuluda põhjendatud juhul samal ajal mitmesse kohalikku tegevusrühma . Seega kattub tegevuspiirkond kohaliku tegevusrühma liikmeks oleva kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumiga ainult üldjuhul. Juhul kui kohaliku omavalitsuse üksus kuulub samal ajal mitmesse kohalikku tegevusrühma, siis sellisel juhul peab kohalik tegevusrühm siiski tagama, et tema tegevuspiirkond ei kattuks ei tervikuna ega osaliselt teise toetust taotleva kohaliku tegevusrühma tegevuspiirkonnaga. See tähendab seda, et olukorras, kus kohaliku omavalitsuse üksus on samal ajal mitme kohaliku tegevusrühma liige, peab otsustama, kuidas jagada linnad, külad, alevikud ja alevid selliselt, et need ei langeks kokku mitme tegevuspiirkonna alaga ei tervikuna ega osaliselt. Seega peavad selle nõude täitmise tagamiseks kohalikud tegevusrühmad omavahel kokku leppima, millised asustusüksused just nende tegevuspiirkonda kuuluma hakkavad. Sätte eesmärk on vältida olukorda, kus ühe tegevuspiirkonna ettevõtjad või kodanikuühiskonna esindajad saavad korraga kuuluda mitmesse kohalikku tegevusrühma, kes toetust taotlevad. Täpsemalt moodustub tegevuspiirkond üksteisega külgnevatest kohalike omavalitsuse üksuste terviklikust või osalisest territooriumist. Külgnema ei pea juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksuseid ühendab veepiir või kui külgnemise nõuet ei ole võimalik täita seetõttu, et kohaliku omavalitsuse üksuste vahele jääb selline asustusüksus, mis on tegevuspiirkonnast välja jäetud. Juhul kui tegu on sellise kohaliku tegevusrühmaga, kes rakendab strateegiat maaeluministri 23. oktoobri 2015. a määruse nr 11 „Kohaliku tegevusgrupi toetus ja LEADER-projektitoetus“ alusel, siis tema uus tegevuspiirkond võib osaliselt või tervikuna kattuda tema praegu rakendatava strateegia tegevuspiirkonnaga. Samuti on lubatud tegevuspiirkonna kattuvused sellise piirkonnaga, kus kogukonna juhitud kohalikku arengut toetatakse mõnest teisest fondist ning strateegiaid kavandavad või rakendavad teised rühmitused, näiteks Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist või Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondist toetust saava vastavalt kohaliku algatusrühma või kohaliku te gevusrühma kalanduspiirkonnaga. Eeltoodust tulenevalt on heakskiitmata jätmise otsuse alusena välja jäetud asjaolu, et kui kohaliku tegevusrühma tegevuspiirkonna kohta on esitatud mitu kohaliku arengu strateegiat ja strateegia ei tulnud nende paremusjärjestuses esimesele kohale. Strateegiate kohta ei koostata enam paremusjärjestust, sest eelnimetatud punkti st kolm tulenevalt ei saagi ühe ja sama tegevuspiirkonna kohta enam mitut kohaliku arengu strateegiat esitada , vaid kui selline asjaolu esineb, siis sellisel juhul tehakse strateegia heakskiitmata jätmise otsus. Samuti kehtestatakse maaeluministrile strateegia volitusnorm. Kohaliku arengu strateegiale esitatavad nõuded, sealhulgas täpsemad nõuded ühissätete määruse artikli 32 lõikes 1 nimetatud strateegia elementide kohta, strateegia esitamise, hindamise ja heakskiitmise täpsema korra ning strateegia hindamiskriteeriumid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Ühissätete määruse artikli 32 lõike 1 kohaselt tagavad asjaomased korraldusasutused, et kõigis artikli 31 lõike 2 punktis c osutatud strateegiates sätestatakse järgmised elemendid: a) kõnealuse strateegiaga on hõlmatud geograafiline piirkond ja elanikkond; b) strateegias on kogukonna kaasamise protsess kõnealuse strateegia arendamisse ; c) strateegia piirkonna arenguvajaduste ja -potentsiaali analüüs; d) kõnealuse strateegia eesmärgid, sealhulgas tulemuste mõõdetavad sihtväärtused, ning nendega seoses kavandatavad meetmed; e) strateegias on juhtimise, seire ja hindamise kord, millega näidatakse kohaliku tegevusrühma suutlikkust kõnealust strateegiat rakendada; f) strateegias on rahastamiskava, sealhulgas kõigi asjaomaste fondide ja asjakohasel juhul ka EAFRD ning asjaomaste programmide kavandatud eraldised. Strateegia võib hõlmata ka igast asjakohasest fondist rahastatavate meetmete ja tegevuste liike. Strateegiate nõuetele vastavust kontrollib ühissätete määruse artikli 32 lõike 2 kohaselt maaeluministri moodustatud hindamiskomisjon. Hindamiskomisjon hindab nõuetele vastavaid strateegiaid vastavalt hindamiskriteeriumitele. Hindamiskomisjon koosneb Maaeluministeeriumi, PRIA, teiste ministeeriumite ning sotsiaalpartnerite esindajatest. Iga komisjoni liige hindab strateegiat hindamiskriteeriumite alusel. Komisjoni liikmete antud hindepunktid liidetakse kokku ja saadakse iga strateegia koondhinne ning tulemus, kas strateegia vastab h indamiskriteeriumite miinimumnõuetele . Maaeluminister teeb käskkirjaga strateegia heakskiitmise otsuse, kui strateegia vastab nõuetele ja hindamiskriteeriumite miinimumnõudele ning kohalik tegevusrühm vastab talle esitatud nõuetele. Strateegia muudatused kiidab samuti heaks maaeluminister. Paragrahv 32 reguleerib kohaliku arengu strateegiate rakendamist. Lõike 1 kohaselt saab heakskiidetud kohaliku arengu strateegiat rakendada selle esitanud kohalik tegevusrühm, kes koostab iga kalendriaasta kohta rakenduskava, mis lisaks käesoleva seaduse § 11 lõike 2 sätestatule sisaldab ka ühissätete määruse artikli 34 lõike 1 punktis c nimetatud tegevusteks ettenähtud vahendite jaotust. Rakenduskava on põhjendatud eelnõu § 11 lõike 2 selgitava osa juures. Lõike 2 kohaselt täidab kohaliku arengu strateegia rakendamisel kohalik tegevusrühm ühissätete määruse artikli 33 l õikes 3 sätestatud ülesandeid. Need on jäänud sisuliselt samaks. Küll aga rõhutab ühissätete määrus e artikkel 33 lõige 3 uudsena , et neid ülesandeid, sealhulgas taotluste hindamist , täidavad üksnes kohalikud tegevusrühmad, seega ei ole neid ülesandeid võimalik täita kellegi teise poolt (tä psemalt on seda põhjendatud § 27 lõike 4 selgitava osa juures). Seega täidab kohalik tegevusrühm üksnes ühissätete määruse artikli 33 lõikes 3 sätestatud ülesandeid ning mingeid täiendavaid haldusülesandeid neile ei anta. Täpsemalt on seaduses välja toodud järgmised kohaliku tegevusrühma ülesanded: 1) koostab LEADER-projektitoetuse taotluste hindamiskriteeriumid; 2) nõustab taotlejat enne taotluse esitamist toetatava tegevuse kohaliku arengu strateegiale vastavuse osas; 3) võtab vastu taotlused; 4) kontrollib taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse vastavust kohaliku arengu strateegiale; 5) hindab taotlusi hindamiskriteeriumite alusel; 6) teeb vajadusel PRIA-le ettepaneku taotluste paremusjärjestusse seadmise kohta või edastab PRIA-le teabe taotluste hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele vastavuse kohta; 7) teeb PRIA-le ettepaneku taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise ja taotluse nimetatud tegevuse rahastamise suuruse määramise kohta ning edastab taotlused PRIA-le. Lisaks eelnimetatutele on kohalike tegevusrühmade ülesanneteks endiselt ka ühissätete määruse artikli 33 lõike 3 punktide e ja f kohaselt strateegia eesmärkide saavutamisel tehtavate edusammude seire ja strateegia rakendamise hindamine. S elle aluseks on ka eelnõu §-d 44 ja 45 , mille kohaselt seire ja hindamise puhul tuleb isikutena käsitleda ka kohalikke tegevusrühmi. Ülesannete osas on lisandunud uuena eelnimetatud punkt kaks. Kohalike tegevusrühmade nõustamise kohustuse pakkumisele viitab ka ühissätete määruse artikli 33 lõike 3 punkt a: kohalike osalejate suutlikkuse suurendamine tegevuste väljatöötamisel ja rakendamisel . Nõustamise pakkumine taotlejale on seega kohalikule tegevusrühmale edaspidi kohustuslik ülesanne, kuid taotleja saab ise valida, kas ta soovib nõustamist või mitte. Kohalik tegevusrühm annab sisuliselt oma hinnangu toetatava tegevuse vastusele strateegia osas enne taotluse esitamist . Kuna nõustamine on taotluse menetluse üks osa, siis tuleb sarnaselt teiste menetlusetappidega jälgida haldusmenetluse seadusest tulenevaid nõudeid , sealhulgas järgida taandamise nõuet §-s 10. Muutunud on ka eelnimetatud punkti kuus sõnastus, sest paremusjärjestuse ettepanek või teave hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele vastavuse kohta esitatakse PRIA-le üksnes nende olemasolul (põhjendus eelnõu § 27 lõikes 4). Lõiked 3 ja 4 reguleerivad taotleja vajalike andmete ja dokumentide esitamist kohalikule tegevusrühmale. Sätted on jäänud samaks. Kui koos taotlusega ei ole esitatud kõiki andmeid ja dokumente, mis on vajalikud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ülesande täitmiseks, nõuab kohalik tegevusrühm taotlejalt vajalike andmete ja dokumentide esitamist. Seega on k ohalikul tegevusrühmal õigus küsida taotlejalt vajalike andmete ja dokumentide esitamist, kuid üksnes neid, mis on vajalikud tema ülesannete täitmiseks. Kohalik tegevusrühm annab taotlejale taotluse hindamiseks vajalike andmete ja dokumentide esitamiseks mõistliku tähtaja. Nõutud andmete ja dokumentide esitamata jätmise korral teeb kohalik tegevusrühm taotlusele vastava märkme ja jätab käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel taotluse hindamata. See tähendab, et kohalik tegevusrühm jätab hindamata taotluse, kui taotleja ei ole esitanud lõike 3 alusel küsitud andmeid või dokumente, mis on vajalikud taotluse hindamiseks. Kohalik tegevusrühm jätab nimetatud taotlused hindamata ning esitab need PRIA-le märkega, et taotlust ei hinnatud. PRIA jätab taotluse läbi vaatamata ilma puuduste kõrvaldamiseks tähtaega määramata. Lõiked 5– 8 reguleerivad ühisstrateegiaga seonduvat. Võrreldes programmiperioodiga 2014–2020 on tegu uudse võimalusega. Ühissätete preambuli punkti 31 kohaselt tuleks maapiirkondade arenguprobleemide tõhusaks käsitlemiseks hõlbustada kooskõlastatud toetust fondidest ja EAFRD - st. Liikmesriigid ja piirkonnad peaksid tagama, et fondide ja EAFRD kaudu toetatavad sekkumised täiendavad üksteist ja et neid rakendatakse koordineeritult, eesmärgiga luua koostoimet ja vähendada korraldusasutuste ja toetuse saajate halduskulusid ja -koormust. S eega kehtestatakse s eaduses alus, et kohaliku arengu strateegiat võib rakendada ühiselt selliselt, et seda toetatakse vähemalt EAFRD - i ja muu asjaomase fondi vahenditest ühissätete määruse artikli 31 lõigete 1 ja 3 alusel. Muu asjaomase fondi all on mõeldud ühissätete määruse artikli 31 lõikes 1 nimetatud fonde: kui liikmesriik peab seda artikli 28 alusel asjakohaseks, toetatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist, Euroopa Sotsiaalfond+st, Õiglase Ülemineku Fondist ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondist kogukonna juhitud kohalikku arengut. Seega toetatakse ühisstrateegia puhul strateegia meetmete ellu viimist mitmest fondist: EAFRD - ist ja vähemalt ühest nimetatud asjaomasest Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondist. Seega panustatakse ühisstrateegia rakendamisel vähemalt kahe erineva fondi eesmärkidesse: EAFRD ja näiteks Sotsiaalfond+ eesmärkidesse. Ühisstrateegia puhul on analüüsitud erinevaid võimalikke rakendamise stsenaariumeid. Otsustati, et kasutusele ei võeta ühissätete määruse artikli 31 lõigetes 4 ja 5 sätestatud juhtfondi võimalust, mis tähendaks, et ühisstrateegia rakendamisel järgitakse iga asjaomase fondi ulatust ja abi kõlblikkuse norme, kuid muus osas kohald uksid juhtfondi norm id ning muude fondide asutused tugineksid juhtfondi pädeva asutuse tehtud otsustele ja juhtimiskontrollidele. Otsustat i , et asjaomaste fondide le luuakse vastavate korraldus - ja rakendus asutuse poolt ühisstrateegiale ühtne õiguslik alus (ühisstrateegia nõuded ja ühisstrateegia heaksiitmise menetlus ), mille alusel moodustuvad tegevuspiirkonnad, kuid ühisstrateegia sisuline rakendamine toimub iga asjaomase fondi põhiselt läbi vastava asutuse. See tähendab, et kohalik tegevusrühm peab strateegia meetmed koostama vastava fondi põhiselt, mis annab võimaluse taotlusi menetleda, makseid teostada ja seire andmeid koguda vastavalt konkreetse fondi reeglitele. See lihtsustab skeemi ning vähendab osapoolte töökoormust. Näiteks kui ühisstrateegia panustab EAFRD ja Sotsiaalfond+ eesmärkidesse, siis EAFRD - st toetatava LEADER-projektitoetusele kohaldatakse Maaeluministeeriumi valitsemisala õigusakte ning LEADER-projektitoetuse taotluste rakendusasutuseks on PRIA ning seega Sotsiaalfond+ puhul kohalduvad vastavalt Sotsiaalministeeriumi või Rahandusministeeriumi õigusaktid (nt Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus ning selle alusel antav Vabariigi Valitsuse määrus „ Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ ) ning korraldus asutus on vastavalt Riigi Tugiteenuste Keskus. Seega on ühisstrateegia puhul fondide rakendamisalad lahus, mis tagab iga asjaomase fondi eesmärkidega parema arvestamise ja ülesannete selguse. Ühissätete määruse artikli 31 lõike 3 kohaselt, kui strateegiaid saab toetada mitmest fondist, korraldavad asjakohased korraldusasutused selliste strateegiate valimiseks ühise valikuvooru ning moodustavad ühiskomitee, et kõik asjaomased fondid saaksid jälgida kõnealuste strateegiate rakendamist. Seega on vajalik seaduses kehtestada maaeluministrile volitusnorm, mille kohaselt ühisstrateegia hindamiseks ühise vooru korraldamise ning ühisstrateegia rakendamise jälgimiseks asjaomase fondi korraldus - ja rakendus asutusega ühiskomisjoni (eelnimetatud ühiskomitee) moodustamise otsustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga , kooskõlastades selle enne kehtestamist nimetatud rakendus asutusega. Seega on oluline, et nimetatud käskkiri kooskõlastatakse enne selle kehtestamist asjaomase fondi rakendus asutus t ega, sest kaas a tatud peavad olema kõik asjaomas te fondide asutused . Seega kui ühisstrateegia panustab EAFRD ja Sotsiaalfond+ eesmärkidesse , siis kaasab Maaeluministeerium ühiskomisjoni Sotsiaalministeeriumi ja Riigi Tugiteenuste Keskus e ning vajadusel Rahandusministeeriumi ning kooskõlastab käskkirja nimetatud ministeeriumitega . Ühisstrateegiale kohaldatakse käesoleva seaduse § 31 lõigetes 7 –9 sätestatut. See tähendab, et ühisstrateegia puhul teeb heakskiitmise otsuse või heaks kiitmata jätmise otsuse samuti Maaeluministeerium ning ühisstrateegia puhul on samad ka heakskiitmata jätmise otsuse alused. See on otstarbekas, kuna käesoleva paragrahvi lõike 6 kohaselt moodustab maaeluminister ka ühiskomisjoni jt. Seega kehtestab maaeluminister määrusega ühisstrateegiatele esitatavad nõuded, sealhulgas täpsemad nõuded ühissätete määruse artikli 32 lõikes 1 nimetatud ühisstrateegia elementide kohta, ühisstrateegia esitamise, hindamise ja heakskiitmise täpsema korra ning ühisstrateegia hindamiskriteeriumite osas, kaasates protsessi ka asjaomase fondi eelnimetatud korraldus - ja rakendus asutuse d . Ühisstrateegia rakendamisel on kohalikul tegevusrühmal võimalus oma strateegia kaudu arendada tegevuspiirkonda mitmekülgsemalt ning panustada ka nendesse valdkondadesse, mis varasemalt olid ainult EAFRD - i eesmärkide tõttu katmata. Suurem valdkondade esindatus kohalikul tasandil võimaldab laialdasemat koostööd erinevate sektorite vahel, mitmekesistab teemade valikut tegevuspiirkonna arendamisel ning tugevdab kohaliku tasandi võimekust aidata kaasa tegevuspiirkonnas innovatsiooni kasvule. Näiteks k ui ühisstrateegia panustab Euroopa Sotsiaalfond+ erieesmärki (k) , siis läbi selle saab parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele ja taskukohastele teenustele, sealhulgas teenustele, millega parandatakse eluaseme ja isikukeskse hoolduse, sealhulgas tervishoiu kättesaadavust; ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme, sealhulgas parandada juurdepääsu sotsiaalkaitsele, pöörates erilist tähelepanu lastele ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele; parandada tervishoiusüsteemide ja pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavust , sealhulgas puuetega inimeste jaoks. Euroopa Sotsiaalfond+ t äpsemad nõuded toetatavate tegevuste , siht rühma jms kohta kehtestatakse vastava valdkonna eest vastutava ministri määruses . Ühisstrateegiaga seotud ühissätete määruse artikli 34 lõike 1 punktis c nimetatud tegevuse kulu kaetakse EAFRD vahenditest. Ühissätete määruse artikli 31 lõike 3 teise lause kohaselt võivad asjakohased korraldusasutused valida ühe asjaomase fondi, millest toetatakse kõnealuste strateegiatega seotud kõikide selliste ettevalmistamis-, juhtimis- ja elavdamiskulude katmist, millele on osutatud artikli 34 lõike 1 punktides a ja c. Otsustatud on EAFRD vahenditest toetada ühissätete määruse artikli 34 lõike 1 punkti c nimetatud tegevusi, milleks on strateegia ja selle rakendamise juhtimise, seire ja hindamise, sealhulgas sidusrühmade vahelise teabevahetuse hõlbustamise tegevused (kohaliku tegevusrühma toetus) . Sellisel juhul on oluline, et ühissätete määruse artikli 32 lõike 1 punkti f kohaselt sisaldaks ühisstrateegia rahastamiskava kõigi asjaomaste fondide ja ka EAFRD ning asjaomaste programmide kavandatud eraldisi, sealhulgas igast asjakohasest fondist rahastatavate meetmete ja tegevuste liike. Lisaks tuleb sel juhul ühisstrateegias selgelt tegevused välja tuua , et oleks võimalik üheselt aru saada, kas tegemist on ühissätete määruse artikli 34 lõike 1 punktis c nimetatud tegevusega. Ühissätete määruse artikli 34 lõike 2 kohaselt ei või kohaliku tegevusrühma toetus ületada 25 protsenti kohaliku arengu strateegiale eraldatud avaliku sektori osaluse kogusummast . 4 . jaotis Maaelu arengu toetuse andmine hankemenetluse korras Paragrahv 33 sätestab hankemenetlusega seonduva. Maaelu arengu toetust võib anda, viies läbi hankemenetluse riigihangete seaduses sätestatud alustel ja korras ning arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. Maaelu arengu toetuse andmisel hankemenetluse korras loetakse taotlus toetuse saamiseks esitatuks riigihangete seaduse kohase pakkumuse, hankemenetluses osalemise taotluse, ideekonkursi puhul ideekavandi või sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse puhul taotluse, pakkumuse või huvi kinnitamise teate esitamisega. Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada täpsemad nõuded toetuse saajale, toetatava tegevuse ja sõlmitava hankelepingu kohta ning toetuse saaja valikukriteeriumid. Toetuse saaja on isik, kellega Maaeluministeerium või PRIA on sõlminud riigihangete seaduses sätestatud korras hankelepingu. Lisaks riigihangete seaduses sätestatud pakkuja ja taotleja kõrvaldamise alustele kõrvaldatakse pakkuja ja taotleja hankemenetlusest, kui esinevad käesoleva seaduse §-s 28 sätestatud taotluse rahuldamata jätmise alused. 5 . jaotis Maaelu arengu toetuse andmine otsustuskorras Paragrahv 34 sätestab toetuse andmise otsustuskorras. Lõike 1 kohaselt võib maaelu arengu toetust anda o tsustuskorras riikliku programmi või riikliku kava või olulise avaliku huviga tegevuse elluviimiseks, kui see on kooskõlas Euroopa Liidu asjakohaste õigusaktidega. Otsustuskorras võib toetust anda ka käesoleva seaduse §-s 48 sätestatud põllumajanduse teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi ülesannete täitmiseks. Lõige 2 sätes tab abi andmise o tsustuskorras riigiasutusele, kes seda programmi või kava või olulise avaliku huviga tegevust ellu viib või täidab põllumajanduse teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi ülesandeid. P aragrahvi 48 lõikes 1 nimetatud ülesandeid täidab Maaeluministeeriumi hallatav asutus ning nende ülesannete täitmiseks võib minister määrata toetuse andmise Maaeluministeeriumi hallatava le asutusele otsustuskorras . Otsustuskorra kasutamise peamiseks eeliseks on selle väiksem aja kulu ja suurem ressursimahukus, olukorras, kus on vaja üles ehitada usaldusel põhinev pikaajaline suhe väga piiratud arvuga teenusepakkujate ringis. Tuginedes varasematele kogemustele on võimalik otsustukorra kasutamisel sujuvamalt kokku leppida soovitud eesmärkide saavutamine ja vajadusel ka nende muutmine. Maaelu arengu toetuse andmisel otsustuskorras on abikõlblikud need kulud, mis on abikõlblikud EL-i asjakohaste õigusaktide, käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktide või s trateegiakava kohaselt. Maaelu arengu toetuse andmise otsustab minister käskkirjaga, kus määratakse toetuse saaja, toetatav tegevus, toetatava tegevuse eesmärk ja elluviimise tähtaeg ning toetuse suurus. Minister võib käskkirjas täpsustada kulude abikõlblikkust. 6 . jaotis Maaelu arengu toetuse andmine rahastamisvahendi kaudu Paragrahv 35 reguleerib rahastamisvahendi kaudu maaelu arengu toetuse andmist . Rahastamisvahendi v äljatöötamise ja rakendamise põhimõtted on reguleeritud EL-i õigusaktides : Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklites 5 8 – 62 , s ama määruse X lisas ning nimetatud määruse alusel kehtestatud komisjoni delegeeritud määruses . Rahastamisvahendi abil toetatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli te 73 ja 75 alusel s trateegiakava s nimetatud investeerimisprojektide teostamist lä htudes sama määruse artiklist 80 . Rahastamisvahendit on varasemalt rakendatud „ Eesti m aael u a rengukava 2014– 2020 “ raames ning läbi mitme programmiperioodi Euroopa kalanduspoliitika elluviimisel. Lõike 1 kohaselt võib maaelu arengu toetust tagastatava toetusena anda s trateegiakava s toodud tingimustel ja korras ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määru se (EL) 2021/1060 artiklis 5 8 sätestatud rahastamisvahendi kaudu. Rahastamisvahendi näol on tegemist tagastatava abi (nt laenud) andmisega. Lõikes 2 sätestatakse, et valdkonna eest vastutav minister, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2021/1060 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimustest, sõlmib rahastamisvahendi kaudu maaelu arengu toetuse andmiseks halduskoostöö seaduses sätestatud korras halduslepingu maapiirkonna ettevõtluse toetamiseks asutatud riigi sihtasutusega, mille asutaja õigusi teostab Maaeluministeerium . Ü lalnimetatud määruste kohaselt rakendusvahendile seatavad tingimused ja ülesanded on sisuliselt jõukohased eeskätt krediidi- ja finantsasutusele. Seni on rahastamisvahendi rakendaja ülesandeid täitnud Maaelu Edendamise Sihtasutus, kellel on väga pikaaegne kogumis maapiirkonna ettevõtjatele finantstoodete pakkumisel. Lõike 3 kohaselt lepitakse lõikes 2 nimetatud halduslepinguga muu hulgas kokku Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 X lisas nimetatud tingimuste s ning lepingutasu võtmise võimaluses , et tagada rahastamisvahendi nõuetekohane rakenda mine. Eelnimetatud lepingutasu võtmise võimalus annab lepingutasu võtmist rahastamisvahendi rakendajal kohaldada näiteks olukorras, kus laenusaaja k orduvate lepingu muutmistega kaasneb rahastamisvahendi rakendajale täiendav oluline töökoormus. Viidatud X lisas on toodud elemendid, mis peavad sisalduma korraldusasutuse ja rahastamisvahendit rakendava asutuse vahel sõlmitavas rahastamislepingus. Halduskoormuse vähendamise huvides ei ole mõistlik sõlmida kaht erinevat lepingut: halduslepingut ja rahastamislepingut. Halduslepinguga kolmandate isikute õigusi ega kohustusi mõjutavaid tingim usi kokku ei lepita. Viidatud X lisas toodud rahastamislepingu tingimuste kohaselt lepitakse muu hulgas kokku ka kavandatavad finantstoot ed ja nende toodete sihtgrupid lähtudes „Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2021‒2027“ ja „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021‒2027 rakenduskava “ rahastamisvahendi eelhindamise tulemustest. Lõike 4 kohaselt ei kohaldata maaelu arengu toetuse andmisele rahastamisvahendi kaudu seaduse §-des 23–31 sätestatut ehk tavapärast maaelu arengu toetuste taotlemise ja menetlemise sätteid. Lõike 5 kohaselt makstakse rahastamisvahendile toetus välja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklis 32 ning halduslepingus sätestatud tingimuste kohaselt. Rahastamisvahendile toetuse maksmise aluseks on lõikes 2 nimetatud haldusleping. Lõike 6 kohaselt võib rahastamisvahenditele antud toetust või parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 60 tähenduses sellesse tagasi laekunud vahendit või sellest saadavat tulu, kasumit või muud sissetulekut kasutada samas rahastamisvahendis või muus rahastamisvahendis kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 60 punktiga 2 ja artikli 62 punktiga 1 kuni 20 29 . aasta 31. detsembrini. Lõike 7 kohaselt otsustab 203 0 . aasta 1. jaanuarist kuni 203 7 . aasta 31. detsembrini tagasi laekunud vahendite kasutamise valdkonna, eesmärgid ja tulemused ning vahendite kasutamise eest vastutava asutuse valdkonna eest vastutav minister kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikliga 62 . Samasugune lähenemine oli ka eelmisel programmiperioodil, mil valdkonna eest vastutav minister otsus t ab laekunud vahendite kasutamise valdkonna, eesmärgid ja tulemused ning vahendite kasutamise eest vastutava asutuse hiljemalt 2024. aasta 1. jaanuariks. 5. jagu Strateegiakava sekkumistega seotud ühtne haldus- ja kontrollisüsteem ning tingimuslikkus 1. jaotis Ühtne haldus- ja kontrollisüsteem Paragrahv 3 6 reguleerib ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi ehk ühtse süsteemi rakendamis t . Strateegiakava rakendamiseks on ette nähtud, et liikmesriik peab teatud sekkumiste raames looma ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi ning tagama selle tõhusa toimimise. Lõike 1 kohaselt koosneb ühtne süsteem Eestis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklis 66 nimetatud osadest, milleks on: 1) põldude identifitseerimise süsteem; 2) georuumiline ja loomapõhine taotlus s süsteem; 3) pinnaseiresüsteem; 4) pindala- ja loomapõhiste sekkumiste ga (pindala- ja loomapõhised otsetoetused ning maaelu arengu toetused) seotud toetusesaajate identifitseerimise süsteem ; 5) kontrolli- ja karistuste süsteem; 6 ) loomade identifitseerimise ja registreerimise süsteem. Põldude identifitseerim ise süsteemi puhul on tegemist põllumassiivide registriga, mis peab võimaldama kindlaks määrata toetuse saamise aluseks oleva maksimaalse toetusõigusliku põllumajandusmaa pindala . Eestis loodi põllumassiivide register 2002. aastal, mis on aluseks PRIA-le ÜPP toetuste administreerimisel. Põllumassiivide register toimib tootjapõhistel põllumassiividel. Selleks, et register oleks usaldusväärne ning ajakohane, te eb PRIA alates 2010. aastast põllumassiivide registrile kvaliteedihindamist I samba toetuste osas ( otsetoetus ed) vastavalt komisjoni poolt välja töötatud metoodikale. Kvaliteedihindamine viiakse läbi igal aastal, mille käigus hinnatakse eelkõige põllumassiivide registri kvaliteeti ning tehakse kindlaks võimalikud puudused. Uuel programmperioodil jätkub kvaliteedihindamise rakendamine põllumassiivide registrile otsetoetuste osas . Georuumilise ja loomapõhise taotlussüsteemi puhul on tegemist toetuse taotlustega, mis esitatakse ette nähtud tingimuste kohaselt igal aastal tähtaegselt põllumajandustootja poolt toetuse saamiseks. Georuumili se taotluse puhul on tegemist elektroonilise taotlusvormiga, mis hõlmab geoinfosüsteemil põhinevat infotehnoloogilist rakendust, mis võimaldab toetusesaajal ruumiliselt deklareerida põllumajandusliku majapidamise põllud ja mitte põllumajanduslikud alad, millele toetust taotletakse. Pinnaseiresüsteemi puhul on tegemist s trateegiakava s esmakordselt rakendatava uue tehnoloogilise süsteemiga, mis peab võimaldama regulaarset ja süstemaatiliselt vaadelda, seirata ja hinnata põllumajanduslikke tegevusi ja praktikaid põllumajandusmaal. Pinnaseiresüsteemi kohaldamine on liikmesriigile kohustuslik alates 2023. aastast ning sellele süsteemile rakendatakse kvaliteedihindamist vastavalt komisjoni välja töötatud metoodikale. Toetusesaajate identifitseerimise süsteem on osa põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrist, milles on registreeritud andmed toetusesaaja te kohta, kes taotle vad EL-i või siseriiklikke toetusi . Kontrolli- ja karistuste süsteem. Kontrollisüsteemi ülesanne on tuvastada toetuse taotlemisega seotud nõuetele vastavusi või rikkumisi. Kontrollisüsteem hõlmab erinevaid kontrolliliike nagu administratiivsed ehk halduskontrollid, mille puhul on tegemist automaatsete ristkontrollidega ja mis viiakse läbi erinevate registriandmete alusel. Kohapealsed kontrollid viiakse läbi valimite alusel taotleja põllumajanduslikus majapidamises PRIA inspektorite poolt. Lisaks võib vajaduse korral kasutada ka k augseire teel tehtava i d kontroll e, mis põhinevad kaugseire rakendustel, mille aluseks on enamasti ortofotod või satelliitpildid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 66 punktis f nimetatud süsteemi, milleks on toetusõiguste identifitseerimise ja registreerimise süsteem, Eesti ei rakenda. Loomade identifitseerimise ja registreerimise süsteemi puhul on tegemist PRIA põllumajandus loomade registriga, kuhu kantakse andmed põllumajandusloomade, loomapidajate ja tegevuskohtade kohta ning muud vajalikud andmed loomapõhiste toetuste taotlemiseks. Loomade identifitseerimise ja registreerimise süsteemi peetakse veterinaarseaduse alusel. Lõikes 2 sätestatakse, et ühtset süsteemi kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 nimetatud pindala- ja loomapõhis te otsetoetuste ja maaelu arengu toetuste suhtes. Paragrahv 37 reguleerib põldude identifitseerimise süsteemi ga seonduvat , mis on ühtse süsteemi üheks osaks ja mida peetakse põllumassiivide registri tasemel. Nimetatud süsteemi rakendamisel arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklis 68 , komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2022/1172, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2116 ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas ühises põllumajanduspoliitikas ning tingimuslikkusega seotud halduskaristuste kohaldamise ja arvutamise osas (ELT L 183, 08.07.2022, lk 12–22), ning komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/1173, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 kohaldamise eeskirjad ühise põllumajanduspoliitika ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi kohta (ELT L 183, 08.07.2022, lk 23–34), sätestatut. Paragrahv 38 reguleerib ühtse süsteemiga hõlmatud taotluse ga seonduvat . Lõigetega 1 ja 2 sätestatakse, millise taotluse toetuse taotleja peab esitama. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 nimetatud pindalapõhiste otsetoetuste ja maaelu arengu toetuste puhul esitab taotleja toetuse saamiseks sama määruse artikli 69 lõikes 1 n imetatud georuumilise taotluse. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 nimetatud loomapõhiste otsetoetuste ja maaelu arengu toetuste puhul esitab taotleja toetuse saamiseks sama määruse artikli 69 lõikes 2 nimetatud taotluse. Lõike 3 kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud taotluste kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 69 lõigetes 1–3 ja 6 , komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2022/1172 ning komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/1173 sätestatut arvestades määrusega kehtestada taotlustele esitatavad täpsemad nõuded, taotluste esitamise ja taotluste menetlemise täpsemad tingimused ning korra , eeltäidetud taotlustes esitatud andmete parandamise täpsemad tingimused ning korra, aga ka taotluste muutmise ja osalise või täielikult tagasi võtmise täpsemad tingimused ning korra. Üldisemad põhimõtted taotluste, nende esitamise, tagasi võtmise jms kohta tulenevad nimetatud EL -i määrusest ja selle alusel antavatest määrusest. Samas võib tekkida vajadus EL-i õigusaktides sätestatut täpsustada. L õike 4 kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud taotluste kohta määrusega kehtestada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 69 lõikes 4 nimetatud automaatse taotluste süsteemi, selle rakendamise täpsemad tingimused ja korra, arvestades sama määruse artikli 69 lõigetes 4 ja 5 ning komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/1173 sätestatut. Automaatne taotluste süsteem on pindala- või loomapõhiste sekkumiste taotlussüsteem, mis võimaldab ametiasutuste poolt toetuse taotlemiseks vajalikud andmed kätte saada hallatavatest elektroonilistest andmebaasidest üksikute pindade või loomade kohta. Siiski, jääb ka selle süsteemi puhul taotluses toodud andmete õigsuse eest vastutama toetuse taotleja . Tegemist on ka siis isiku tahteavaldusega toetust küsida. Paragrahv 39 reguleerib pinnaseiresüsteemi rakendamist . Lõike 1 kohaselt sätes tatakse, et pinnaseiresüsteemi rakendamisel arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklis 70 , komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2022/1172 ning komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/1173 sätestatut. Pinnaseiresüsteemi rakendamisel on õigus kasutada pilti edastavat või salvestavat seadet (lõige 2). Pinnaseiresüsteem põhineb uute tehnoloogiate kasutamisel, mille puhul on tegemist automatiseeritud süsteemiga, mille aluseks on Copernicuse Sentineli satelliidi pildid või muud vähemalt samaväärse väärtusega andmed nagu näiteks asukohamärgisega fotod. Pinnaseire all peetakse silmas süstemaatilist seiret, mille käigus kogutakse andmeid põllumajanduslike tegevuste kohta. See peaks kogutud andmete alusel võimaldama anda eelkõige olulist, usaldusväärset ja kontrollitavat infot, mida saab vajaduse korral erinevates olukordades kasutada (nt tulemusaruande esitamise l , keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmise l , vääramatu jõu kindlaks tegemise l) . Euroopa k omisjoni hinnangul võimaldab selline uudne lähenemine nagu pinnaseiresüsteemi kohaldamine vähendada toetuste andmise korraldamisega kaasnevat koormust ning toetab põllumajandustootjaid toetusõiguslikkuse ja vajaduse korral tingimuslikkuse süsteemi kuuluvate nõuete täitmisel . Tegemist on taotleja jaoks nn ennetava süsteemiga, kus esmajärjekorras võimaldatakse taotlejal tuvastatud mittevastavused kar istusi kohaldamata likvideerida , nt lisatõendite esitamisega jms. Lõike 3 kohaselt võib v aldkonna eest vastutav minister määrusega kehtestada pinnaseiresüsteemi rakendamise, sealhulgas käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud seadme kasutamise täpsemad tingimused ja korra. Paragrahv iga 40 sätestatakse, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklis 71 nimetatud toetusesaajate identifitseerimise süsteemi rakendamisel arvestatakse sama määruse artiklis 71 ja komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2022/1172 sätestatut. T oetusesaajate identifi tseerimise süsteem on samuti ühtse süsteemi osa Paragrahv iga 41 sätestatakse, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklis 72 nimetatud kontrollisüsteemi rakendamisel arvestatakse sama määruse artiklis 72 sätestatut. Nimelt on liikmesriigil Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 59 lõike 1 kohaselt kohustus tagada EL-i finantshuvide kaitse. Finantshuvide kaitset saab tagada aga üksnes siis, kui liikmesriik on loonud asjakohase kontrollisüsteemi ja ka karistuste süsteemi. Viidatud määruse artikli 72 kohaselt teevad liikmesriigid igal aastal makseasutuste või nende poolt volitatud asutuste kaudu toetuse- ja maksetaotluste halduskontrolle, et teha kindlaks nende seaduslikkus ja korrektsus vastavalt sama määruse artikli 59 lõike 1 punktile a. Neid kontrolle täiendavad kohapealsed kontrollid, mida võib teha tehnoloogia abil kaugjuhtimise teel. Ühtse süsteemi lahutamatuks osaks on ka kaitsemeetme te kohaldamine (karistuste süsteemi rakendamine) , millega seonduv on reguleeritud käesoleva eelnõu kaitsemeetmete kohaldamise peatükis (12. ptk) . 2 . jaotis Tingimuslikkus ja sellega seotud kontrollisüsteem Tingimuslikkuse (ingl ise keeles conditionality ) aluseks on põhimõte, mille kohaselt tuleks otsetoetuste ja teatud maaelu arengu toetuste täielik maksmine toetuse saajatele siduda maakasutuse, põllumajandustootmise ja põllumajandusliku tegevusega seotud eeskirjade järgimisega. Tingimuslikkuse süsteem hõlmab ÜPP põhistandardeid keskkonna, kliimamuutuste, maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi, rahvatervise, loomatervise, taimetervise ja loomade heaolu valdkonnas. Eesmärk on toetada säästva põllumajanduse arengut, tõstes toetuse saajate teadlikkust nimetatud põhistandardite järgimise vajadusest. Tingimuslikkuse süsteem on ka perioodil 2023–2027 ÜPP lahutamatu osa ning sellega seonduv on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (E L) 2021/ 21 15 artiklites 12 ja 13 ning III lisas ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 IV peatükis. Paragrahvi 42 lõikes 1 sätestatakse tingimuslikkuse süsteemi alla kuuluvad nõuded, milleks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 lisas III nimetatud maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded. Liikmesriigid määratlevad piirkondlikul või riiklikul tasandil toetusesaajate suhtes maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise miinimumnõuded III lisa alusel, võttes arvesse mulla- ja ilmastikutingimusi, olemasolevat põllumajandustootmist, maakasutust, külvikorda ja põllumajandustavasid. Liikmesriigid ei või määratleda täiendavaid nõudeid, mis ei sisaldu III lisas. Uuel programmperioodil kantakse t ingimuslikkuse süsteemi üle ka käesoleva perioodi kliima ja keskkonnatoetuse ehk rohestamise toetuse raames rakendatud püsirohumaa säilitamise kohustus . Lisandub ka lihtsustatud külvikorra nõue – s amal põllul ei kasvatata sama põhikultuuri kahel järjestikusel aastal (välja arvatud mitmeaastaste põllukultuuride, rohumaakultuuride, looduslike rohttaimede ning kesa korral) . Samuti muutub tingimuslikkuse süsteemi osaks ka programmi perioodi 2014 – 2020 rohestamise toetuse ökoalade määratlemise nõue. Teisisõnu mittetootlike alade , maastiku elementide ja lämmastikku siduva põllumajanduskultuuri kasvatamise nõue, mille puhul on t aotleja l kohustus määratle da oma põllumajandusliku majapidamise toetusõiguslikust põllumaast teatud protsent ees pool nimetatud aladele ja elementidele. Kohustuslikud majandamisnõuded on toodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 III lisas, nende puhul on tegemist kolme peamisesse valdkonda rühmitatud 11 EL-i õigusaktis toodud nõudega. Nendeks valdkondadeks on: keskkond, kliimamuutused, maa hea põllumajandusseisund; rahva-, looma- ja taimetervis; loomade heaolu. Kohustuslike majandamisnõuete loetelu hõlmab nii otsekohalduvate EL-i määruste kui ka direktiivide sätteid. Võrreldes eelmise ÜPP perioodiga on kohustuslikest majandamisnõuetest välja jäetud loomade identifitseerimise- ja registreerimisega seotud nõuded (senine KM 6 – 8) ning transmissiivsest spongiformsest entsefalopaatiast (TSE) diagnoosimisest teatamine (senine KM 9). Täiendavalt on lisandunud põhja- ja pinnavee kaitse nõue ( KM 1) ning taimekaitse koolituse nõue (KM 8). Kohustuslike majandamisnõuete puhul ei ole tegemist uute või täiendavate nõuete kehtestamisega, vaid olemasolevate nõuete kontrollisüsteemi kohandamisega tingimuslikkuse süsteemist lähtuvalt ehk tegemist on oma olemuselt vaid põllumajandustoetuste sidumisega Eestis kehtivate õigusaktidega (näiteks veeseadus, looduskaitseseadus jt). Kõiki nõudeid on kontrollitud tavapärase järelevalve käigus ka varem. Lõikes 2 sätestatakse, et k äesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõudeid peavad täitma Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 83 lõikes 1 nimetatud toetuste taotlejad. Siia alla kuuluvad taotlejad , kes saavad : 1) otsetoetusi kooskõlas määruse (EL) 2021/2115 III jaotise II peatükiga; 2) iga-aastaseid toetusi kooskõlas määruse (EL) 2021 /2115 artiklitega 70, 71 ja 72 ; 3) toetust kooskõlas määruse (EL) nr 228/2013 IV peatükiga või määruse (EL) nr 229/2013 IV peatükiga. Lõike 3 kohaselt kehtestab maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded valdkonna eest vastutav minister määrusega . Liikmesriigid peavad tagama, et kogu põllumajandusmaad, sealhulgas maad, mida enam ei kasutata tootmise eesmärgil, hoitakse heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis. Tulenevalt EL-i liikmesriikide erinevatest looduslikest, klimaatilistest jm tingimustest ning põllumajandustootmise ja maakasutuse eripärast ei ole võimalik kehtestada EL-i määrusega kõikidele liikmesriikidele kohalduvaid ühtseid tingimusi. Liikmesriigid peavad määrama riiklikul või piirkondlikul tasandil maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded Euroopa Parlam endi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 III lisas kehtestatud raamistiku alusel. Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded olid ka varem sätestatud ministri määrusega. Kuigi kohustuslikud majandamisnõuded on juba riigisisestes õigusaktides direktiivide ülevõtmise ga sätestatud, siis nende nõuete ministri määrusega kehtestamise l saab tagada tingimuslikkuse süsteemi rakendamise veelgi parema õigusselgus e – ehk ka see, millised direktiividest riigisisesesse õigusakti ülevõetud nõuded on täpsemalt ka kohustuslikud majandamisnõuded, mida eespool nimetatud toetuste taotlejad täitma peavad , on edaspidi samuti sätestatud ministri määrusega . Lõikes 4 sätestatakse, et PRIA saab kohustada taotlejat, kes on rikkunud püsirohumaa säilitamise nõuet, püsirohumaa tagasi rajama. Eesti on valinud püsirohumaa säilitamise kohustuse liikmesriigi tasandil, millega peab tagama, et püsirohumaa pindala suhtarv põllumajandustootjate deklareeritud kogu põllumajandusmaa pindalasse ei vähen eks rohkem kui 5% võrreldes 2018 . aastal kindlaks määratud võrdlus suhtarvuga. Kui liikmesriigi tasemel on kindlaks tehtud, et püsirohumaa suhtarv on vähenenud rohkem kui 5% võrreldes võrdlussuhtarvuga, rakendatakse püsirohumaa suhtarvu säilitamiseks vajalikke abinõusid, mille hulka kuuluvad muu hulgas püsirohumaa tagasirajamise kohustus . Taotlejad, kes on nõuet rikkunud, st ei ole säilitanud püsirohumaa pindala, pea vad püsirohumaa tagasi rajama. Täpsemad juhised püsirohumaa tagasirajamise tähtaja ja pindala kohta määrab PRIA igale taotlejale individuaalselt ning kohustuse suurus sõltub riigi tasemel tagasirajatava püsirohumaa pindala suurusest ja sellest, kui suures ulatuses taotleja püsirohumaa kasutusotstarvet muutnud oli. Paragrahv iga 43 sätestatakse tingimuslikkusega seotud kontrollisüsteemi puudutav. Lõikes 1 sätestatakse, et maa heas põllumajandus- ja k eskkonnaseisundis hoidmise nõuete ning kohustuslike majandamis nõuete täitmist kontrollivad PRIA , PTA ning Keskkonnaamet . Nimetatud asutused on kohustuslike majandamisnõuete täitmist kontrollinud ka programmiperioodil 2014 – 2020 – keskkonnanõuete valdkonnas Keskkonnaamet , loomade identifitseerimise ja registreerimise, inimeste ja loomade tervishoiu, loomade ning taimetervise valdkonnas PTA . Enamiku maa heas põllumajandus- ja ke skkonnaseisundis hoidmise nõuete täitmist jääb ka edaspidi kontrollima PRIA, kuid näiteks puhverribade nõue t 4 kontrollib Keskkonnaamet . Enamiku maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete täitmist jääb ka edaspidi kontrollima PRIA, kuid näiteks puhverribade nõuet 4 kontrollib eeldatavalt Keskkonnaamet. Kohustuslike majandamisnõuete kontrollidest viib eeldatavalt KM 1–4 kontrolle läbi Keskkonnaamet ja KM 5–11 kontrolle läbi PTA . Nimetatud kontrollide tegemise osas toimuvad veel arutelud ja seetõttu ei ole võimalik hetkel välja tuua, kes ja milliseid nõudeid kontrollima hakkab , hinnata, kuivõrd suureneb konkreetse asutuse töökoormus ning arvutada konkreetse asutuse puhul välja kontrollide tegemiseks vajalike rahaliste vahendite suurust. Lõikes 2 sätestatakse , et PRIA, PTA ning Keskkonnaamet korraldavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kontrolle Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklis 83 sätestatut arvestades, sealhulgas muude õigusaktide alusel nendes õigusaktides sätestatud nõuete kontrollimisel. Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete ning kohustuslike majandamisnõuete kontrollide korraldamisel ( sh, kui need samad nõuded sisalduvad juba riigisisese s õigusaktis) peab arvestama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklis 83 sätestatuga. M aa heas põllumajandus- ja k eskkonnaseisundis hoidmise nõuete ning kohustuslike majandamis nõuete kontrollimiseks võivad asutused kasutada olemasolevaid kontrolli- ja haldussüsteeme. Kontrolli all mõistetakse nii administratiivset kui ka kohapealse t kontrolli . K ohapealse kontrolli tegemiseks võib asjakohasel juhul kasutada kaugseiret või pinnaseiresüsteemi või neid toetavaid asjakohaseid tehnoloogiaid. Kohapealsete kontrollide valim tehakse igal aastal riskianalüüsi põhjal. Eeltoodu tähendab ka seda, et tingimuslikkuse raames peab kontrollivalimi koostamisel lähtuma nimetatud määruses sätestatust. Lisaks võib ette tulla, et tingimuslikkuse raames tuleb kontrollida midagi enamat, kui seda näeb ette muu riigisisene õigusakt. Lõikes 3 sätestatakse, et valdkonna eest vastutav minister võib käesoleva seaduse § 42 lõikes 1 nimetatud nõuete täitmise kontrollimiseks määrusega kehtestada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 83 lõikes 2 nimetatud lihtsustatud kontrollisüsteemi rakendamise juhud ja ulatuse. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 83 lõike 2 kohaselt võivad liikmesriigid, kes kohaldavad määruse (EL) 2021/2115 artiklit 28, kehtestada lihtsustatud kontrollisüsteemi: a) toetusesaajate puhul, kes saavad toetust määruse (EL) 2021/2115 artikli 28 alusel, või b) väikepõllumajandustootjate puhul, kelle liikmesriigid on kindlaks määranud määruse (EL) 2021/2115 artikli 28 alusel ja kes sellist toetust ei taotle. Kui liikmesriik ei kohalda määruse (EL) 2021/2115 artiklit 28, võib ta kehtestada lihtsustatud kontrollisüsteemi põllumajandustootjate puhul, kelle põllumajandusliku majapidamise maksimumsuurus ei ületa viit hektarit käesoleva määruse artikli 69 lõike 1 kohaselt deklareeritud põllumajandusmaad. Tegemist on eeltoodut arvestades liikmesriigile jäetud võimalusega otsustada, kas ja kelle puhul nimetatud süsteemi rakendada. Eesti ei ole hetkel plaaninud väikepõllumajandustootjate skeemi rakendada , mistõttu oleks võimalus hetkeseisu arvestades seda süsteemi kohaldada üksnes põllumajandustootjate puhul, kelle põllumajandusliku majapidamise maksimumsuurus ei ületa viit hektarit käesoleva määruse artikli 69 lõike 1 kohaselt deklareeritud põllumajandusmaad. See, kas seda Eestis üldse ja mis juhul rakendatakse, selgub kindlalt aga alles tulevikus. Need juhud, mil nimetatud süsteemi otsustatakse rakendada, sätestataks e valdkonna eest vastutava ministri määrusega. 6. jagu Seire, aruandlus ja hindamine Võrreldes programmiperioodiga 2014–2020 on seire, aruandlus ja hindamine seaduse tasandil nüüd põhjalikumalt reguleeritud. ÜPP strateegiakavade määruse artikli 128 kohaselt tähendab seire, aruandlus ja hindamine s trateegiakava tulemusraamistikku. Nimetatud artikli kohaselt kehtestatakse liikmesriikide ja Euroopa K omisjoni ühisel vastutusel tulemusraamistik. Tulemusraamistik võimaldab s trateegiakava rakendamise vältel selle tulemuslikkust seirata ja hinnata ning selle kohta aru anda. Tulemusraamistik sisaldab järgmisi elemente: ühised väljund-, tulemus-, mõju- ja kontekstinäitajad, mida kasutatakse seire, hindamise ja iga-aastase tulemusaruande alusena; vastava erieesmärgiga seoses ja asjakohaseid tulemusnäitajaid kasutades kehtestatud sihtväärtused ja iga-aastased vahe-eesmärgid; andmete kogumine, säilitamine ja edastamine; korrapärane aruandlus tulemuslikkuse, seire ja hindamise kohta; s trateegiakava ga seotud eel-, vahe- ja järelhindamised ning muud hindamistoimingud. Paragrahv 4 4 reguleerib s trateegiakava seiret ja aruandlust. Seire ja aruandlus on Strateegiakava rakendamise vältimatu osa. Kohustus s trateegiakava rakendamise seiret teha tuleneb otseselt ÜPP strateegiakavade määruse artiklitest 128, 129 ja 134. Seiret tehakse peamiselt väljund- ja tulemusnäitajate abil, mis tulenevad nimetatud määruse I lisast. Lõike 1 kohaselt s trateegiakava seire andmete kogumise ja aruannete koostamise korraldab PRIA. ÜPP horisontaalmääruse artikkel 9 kohustab PRIA-t koostama ja esitama Euroopa Komisjonile raamatupidamise aastaaruande kulude kohta ning iga-aastase tulemusaruande. ÜPP strateegiakavade määruse artikl i 128 lõike 2 punkti c kohaselt peab seire andmed koguma, säilitama ja edastama ning seda peab tegema PRIA . Seega vastutab PRIA kui makseasutus menetlemise käigus taotlustelt kogutavate ja muude menetluse käigus tekkivate andmete kogumise eest ühtsesse elektroonilisse andmebaasi, kus vajalikud andmed säilitatakse ÜPP strateegiakavade määruse artikli 130 kohaselt. Lõige 2 kohustab kõiki s trateegiakava toetust andvaid isikuid ja asutusi esitama PRIA-le seire ja aruandluse jaoks kõiki vajalikke andmeid. See on vajalik, et PRIA saaks esitada Euroopa Komisjonile raamatupidamise aastaaruande kulude kohta ning iga-aastase tulemusaruande. Strateegiakava toetust andev asutus on näiteks käesoleva seaduse § 10 lõike 7 alusel PRIA - ga halduskoostöö seaduses sätestatud korras halduslepingu sõlminud riigi sihtasu tus ja käesoleva seaduse § 35 lõi k e 2 alusel Maaeluministeeriumiga halduskoostöö seaduses sätestatud korras halduslepingu sõlminud maapiirkonna ettevõtluse toetamis eks asutatud riigi sihtasutus , mille asutajaõigusi teostab Maaeluministeerium . Lõige 3 kohustab s trateegiakava alusel toetust saavat (taotlejat) või toetust saanud isikut ja asutust (toetuse saajat) esitama toetuse saamise ja kasutamise kohta seireks vajalikud andmed s trateegiakava seiret tegevale isikule või asutusele. ÜPP strateegiakavade määruse artikli 131 alusel on liikmesriigil kohustus tagada, et s trateegiakava toetuse saajad, sealhulgas ühissätete määruse artiklis 33 nimetatud kohalikud tegevusrühmad , esitavad s trateegiakava seireks kogu vajaliku teabe (andmed, info vms). Eelkõige kogutakse seireks ja aruandluseks vajalik ud andmed vastava toetuse andmise tingimustes ehk maaeluministri määruses sätestatud toetuse taotlustelt, kuid vajalik võib olla ka täiendavate andmete kogumine toetuse saaja käest. Näiteks võib olla vajalik koguda täiendavaid muid seire andmeid kohalikelt tegevusrühmadelt, kui ÜPP strateegikavade määruse artikli 133 alusel kehtestatakse Euroopa Komisjoni rakendusaktiga kohustus esitada k omisjonile täiendavad andmed kohalike tegevusrühmade kohta , samuti sellised muud seire andmed, mida taotlusel ei märgita, vaid mis saadakse alles hiljem toetuse saamise ja kasutamise käigus, näiteks toetatud projektide abil toodetud taastuvenergia maht vms . Lõike 4 kohaselt s trateegiakava seiret tegeva isiku või asutuse ning s trateegiakava seire ja aruandluse täpsemad tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega . Sealhulgas reguleeritakse maaeluministri määruses täpsemalt PRIA iga-aastase tulemusaruande koostamine ja esitamine ning täpsemad seire ja aruandluse tegevused. Lõike 5 kohaselt ÜPP strateegiakavade määruse artiklis 124 sätestatud seirekomisjoni moodustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. Muutunud on see, et minister ei otsusta enam seirekomisjoni töökorda, vaid üksnes seirekomisjoni koosseisu. Nimelt ÜPP strateegiakavade määruse artikli 124 lõike 1 kohaselt võtab seirekomisjon ise vastu oma kodukorra, mis hõlmab muuhulgas huvide konflikti vältimist ja läbipaistvuse põhimõtte kohaldamist käsitlevaid sätteid. Strateegiakava seirekomisjoni moodustamise kohustus liikmesriigile tuleneb ÜPP strateegiakavade määruse artiklist 124, mille kohaselt iga liikmesriik moodustab s trateegiakava rakendamise seire eest vastutava riikliku komisjoni kolme kuu jooksul pärast kuupäeva, mil liikmesriiki teavitatakse s trateegiakava heakskiitmist käsitlevast Euroopa Komisjoni rakendusotsusest. Seega tuleb seirekomisjon moodustada juba kolme kuu jooksul pärast seda , kui liikmesriiki teavitatakse s trateegiakava heakskiitm ise otsusest . K okkuvõttes osalevad seire- ja aruandlussüsteemis kõik järgnevad: Maaeluministeerium, PRIA ning kõik s trateegiakava toetust andvad isikud ja asutused ning s trateegiakava alusel toetust saavad (taotlejad) või toetust saanud isikud ja asutused (toetuse saaja d ), sealhulgas kohalikud tegevusrühmad. Lisaks osaleb ka s trateegiakava seirekomisjon, kelle ülesanne on jälgida s trateegiakava rakendamist ja seatud eesmärkide täitmist ning avaldada arvamust iga-aastase tulemusaruande kohta. Paragrahv 4 5 reguleerib s trateegiakava hindamist. Strateegiakava hindamise kohustus tuleneb ÜPP strateegiakavade määruse artiklist 140. Lii kmesriigid viivad läbi oma s trateegiakava hindamise selle rakendusperioodil ja s trateegiakava järelhindamise, et parandada selle koostamise ja rakendamise kvaliteeti. Vajalik on hinnata s trateegiakava tulemuslikkust, tõhusust, asjakohasust, sidusust, liidu lisaväärtust ja mõju seoses ÜPP eesmärkide ja erieesmärkidega. Lõike 1 kohaselt ÜPP strateegiakavade määruse artiklis 140 sätestatud s trateegiakava hindamiseks vajalikke tegevusi korraldab Maaeluministeerium. Sealhulgas on Maaeluministeeriumi ülesandeks koostada hindamiskava, kus on kirjas planeeritavad hindamistegevused s trateegiakava rakendamise perioodi jooksul ja esitada see aasta jooksul peale s trateegiakava vastuvõtmist seirekomisjonile. Lisaks on Maaeluministeeriumi kui korraldusasutuse vastutada, et s trateegiakava järelhindamine oleks lõpule viidud 31. detsembriks 2031 . Lõike 2 kohaselt peab Maaeluministeerium erinevate hindamistegevuste läbiviimiseks määrama oma valitsemisala asutuse või valima juriidilise isiku, kellega sõlmitakse halduskoostöö seaduses sätestatud korras haldusleping. Seega viivad hindamisi läbi sise- või väliseksperdid, kes tegutsevad s trateegiakava rakendamisest sõltumatult. Lõige 3 kohustab s trateegiakava alusel toetust saanud isikut ja asutust ( toetuse saajat) esitama toetuse saamise ja kasutamise kohta hindamiseks vajalikud andmed ( teabe, info vms) s trateegiakava hindamist tegevale isikule või asutusele. ÜPP strateegiakavade määruse artikli 131 alusel on liikmesriigil kohustus tagada, et s trateegiakava toetuse saaja , sealhulgas ühissätete määruse artiklis 33 osutatud kohalikud tegevusrühmad , esitavad s trateegiakava hindamiseks kogu vajaliku teabe. Samuti sätestatakse, et hindamist tegev isik või asutus võib toetuse hindamiseks vajalikke tegevusi teha toetuse saaja ettevõttes või majapidamises üksnes toetuse saaja nõusolekul. Teatud juhtudel ei ole toetuse mõju hindamist võimalik teha ilma toetuse saaja ettevõttes või majandusüksuses hindamist puudutavaid tegevusi ellu viimata – näiteks selleks, et hinnata keskkonnasõbralikumate maaharimismeetodite mõju mullastikule ja bioloogilisele mitmekesisusele on vajalik toetuse saaja ettevõttes või majandusüksuses koha peal koguda mullaproove ja andmeid bioloogilise mitmekesisuse kohta . Lõike 4 kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister kehtestada määrusega s trateegiakava hindamise täpsemad tingimused ja korra. Näiteks võidakse maaeluministri määruses reguleerida s trateegiakava hindamiseks vajalike andmete esitamist. 7 . jagu Ü hise põllumajanduspoliitika võrgustik Paragrahv 4 6 reguleerib s trateegiakava riikliku ÜPP - võrgustiku loomist ja juhtimist. ÜPP - võrgustiku loomise kohustus tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artiklist 113. Vastavas artiklis on sõnastatud ka ÜPP võrgustiku eesmärgid ja peamised tegevused. ÜPP võrgustiku eesmärgiks on luua riiklikul tasandil organisatsioonide ja haldusasutuste, nõustajate, teadlaste ja muude innovatsiooni osalejate ning muude põllumajanduse ja maaelu arengu valdkonna osalejate võrgustik. Riikliku ÜPP võrgustiku loomisel tuleks tugineda liikmesriigi olemasoleva võrgustiku loomise kogemustele ja tavadele. Täpsemad nõuded ÜPP võrgustikule on kirjeldatud s trateegiakava peatükis 4.4. 8 . jagu Teavitamine, tähistamine ja viitamine Paragrahvi 47 kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister määrusega kehtestada s trateegiakava alusel antava toetuse andmisest ja kasutamisest teavitamise, toetatud objektide tähistamise ning Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ( EAFRD ) osalusele viitamise täpsemad tingimused ja korra. Ministri määrus on vajalik kehtestada juhul kui ÜPP strateegiakavade määruse artikli 123 lõike 5 alusel kehtestatud Euroopa Komisjoni rakendusmääruses sätestatud nõuded ei osutu piisav aks . See on v õrreldes programmiperioodiga 2014–2020 erinev, sest siis kehtestati maaeluministri määrus igal juhul. Alus selleks tuleb ÜPP strateegiakavade määruse artikli 123 lõike 2 punktidest j ja k, mille kohaselt korraldusasutus tagab, et t oetuse saajad, kes saavad toetust muudest kui pindala- ja loomapõhistest EAFRD rahastatavast sekkumisest, tunnistavad rahalise toetuse saamist, sealhulgas liidu embleemi nõuetekohase kasutamisega vastavalt komisjoni poolt kooskõlas sama artikli lõikega 5 kehtestatud normidele ning s trateegiakava avalikustatakse, sealhulgas riikliku ÜPP-võrgustiku kaudu, teavitades: võimalikke toetuse saajaid, kutseorganisatsioone, majandus- ja sotsiaalpartnereid, meeste ja naiste võrdõiguslikkust edendavaid organeid ning asjaomaseid valitsusväliseid organisatsioone, sealhulgas keskkonnaorganisatsioone, s trateegiakava pakutavatest võimalustest ning s trateegiakava rahastamisele juurdepääsu reeglitest ning põllumajandustootjaid, teisi toetuse saajaid ja laiemat üldsust liidu toetusest põllumajandusele ja maaelu arengule s trateegiakava kaudu. EAGF - ist rahastatava toetuse puhul annavad liikmesriigid korraldusasutusele asjakohasel juhul võimaluse kasutada EAFRD kasutatavaid nähtavuse ja teabevahetuse vahendeid ja struktuure. 9 . ja gu Põllumajanduse teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteem Paragrahv 48 reguleeri b põllumajanduse teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi (edaspidi AKIS ) , sealhulgas nõuandeteenuseid , koordineeriva arenduskeskuse ( edaspidi AKIS keskus ) tegevuse üldpõhimõtte i d . AKIS keskus on institutsioonina uus, ent see rajatakse olemasolevate struktuuride ja toiminud funktsioonide baasile. Kui „ Eesti maaelu arengukava 2014–2020 “ r aames on teadmussiire, nõuanne ning innovatsioon ikoostöö eraldiseisvad meetmed, siis s trateegiakava rakendamisel lähtutakse tervikliku AKIS -e kontseptsiooni st vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ( EL ) 2021/2115 artik l i 3 punktis 9 defineeritud AKIS mõistest . Sel eesmärgil tuuakse AKIS-e juurde kokku nii nõuandeteenuste kui ka muude teadmussiirdetegevuste koordineerimine, tagad es seeläbi parem sidusus ning tervikvaatel põhinev valdkonna arendami n e . Lisaks toimus v arasemalt nõuandeteenuste koordineerija ja teadmussiirde tegevuste korraldaja valimine riigi han gete tulemusel ehk projektipõhi selt , mis aga ei soosinud ekspertteabe stabiilset kogunemist pikaajalises perspektiivis ning mi llega kaasnes iga rahastamisperioodi puhu l teatav kohanemis e aeg muutunud olukorraga . Sidusa AKIS - e suunas on astutud samme juba „ Eesti maaelu arengukava 2014–2020 “ perioodi teadmussiirde pikaajalise programmi raames, mida viiakse ellu põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas ( edaspidi ühendPIP ) , kus samuti rõhk koostööl ja tõhusamal tegevuste koordineeri mis el . Uueks perioodiks planeeritud ühine teadmu s siirde- ja innovatsiooni süsteem ning selle arendamise toetus võimal da b suunata erinevad asutused ja organisatsioonid p üsivamale koostööle, mis teeb AKIS -e põhimõtete rakendamise kontsentreeritumaks , aitab integreerida innovatsioonitegevusi nõuande - ja teadmussiirde tegevustega ning muudab keskse AKIS keskuse loomi se kaudu nimetatud tegevused oluliselt koordineeritumaks. Lõikes 1 sätestatakse AKIS -t arendava te ülesannete peamised suunad. Need hõlmavad nii teadmussiirde kui ka nõustamisteenuste arendamist ja koordineerimist, nõustamisteenuse kättesaadavuse tagamist ning muude asjakohaste ülesannete täitmi st , mis tulenevad EL õigusaktidest ja s trateegiakava st. AKIS keskus arendab teadmussiirde- ja nõuandeteenuseid lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 3 punktis 9 defineeritud AKIS mõistest, artikli te s 77 ja 78 sätestatud tingimustest, ning tagab nõuandeteenuste kättesaadavuse vastavalt sama määruse artiklile 1 5 . Teadmussiirde tegevuste raames tutvustatakse sihtrühmale uuemaid teadustulemusi ning nende rakendamisvõimalusi, tehnoloogiaid, parimaid praktikaid ja innovatsiooni. Teadmiseid saab sihtrühmani viia mitmel erineval moel — tavapärastel koolitustel, infopäevadel, konverentsidel, pakkudes grupinõustamist, kasutades digilahendusi jne. Tegevuse liikide valikul lähtub AKIS keskus erinevate sihtrühmade vajadustest ja valdkonna spetsiifikast ning arenguvajadustest . AKIS keskuse osana toimiv nõuandeteenus on oluline komponent põllu- ja maamajanduse ning toidusektori jätkusuutlikuks arenguks, konkurentsivõime tõstmiseks ja toiduvarustuskindluse tagamiseks. Nõuandeteenused hõlmavad majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid aspekte ning tagavad parima tehnoloogilise ja teadusinfo jõudmise teadusloome pool elt maamajandusse. Nõuandeteenus on ka siduv võtmekomponent tervikliku AKIS-e arendamisel ja selle pikaajalisel, stabiilsel toimimisel. Lõikes 2 määratletakse AKIS -e arendavate ülesannete täitjad. Lõikes 1 viidatud AKIS - e ülesannete põhitäitjaks on Maaeluministeeriumi hallatava asutus, kelle vastutusval d kond hõlmab eelkõige teadmussiirde ja nõuandeteenuste sisuli st koordineerimi st ja korraldami st . Käesoleval hetkel on käimas kahe Maaeluministeeriumi hallatava asutuse liitmine ja veel ei ole uue loodava asutuse nimi teada. Lisaks osaleb AKIS - e ülesannete täitmise l ka PRIA , kelle vastutusvaldkon naks on digitaalse taristu võimaldamine ja arendamine ning muud asjakohased AKIS ülesanded, mille täitmine on talle pandud käesoleva seadusega või valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga . Seejuures on PRIA puhul kohustus hoida lahus need asutuse funktsioonid, mis on seotud PRIA kui makseasutusega, ning need funktsioonid, mis on seotud osalemisega AKIS -e ülesannete täitmisel. V astutusv aldkondade määramisel on lähtut ud Maaeluministeeriumi hallatava asutuse puhul tema eelnevast kogemusest ühendPIP tegevuste koordineerijana ning erinevate asjakohaste osapoolte tegevustesse kaasajana , PRIA puhul tema tegevus es t mitmesuguste põllu- ja maamajandusele suunatud digilahenduste edendajana (FAST pilootprojekt , suurandmete süsteem j mt ). AKIS - e ülesannete täitmiseks ja abikõlblike tegevuste läbiviimiseks võib Maaeluministeeriumi hallatav asutus korraldada riigi hankeid riigihangete seaduses sätestatud alustel ja korras . Hankeid võib korraldada n äiteks selliste teenuste pakkumiseks, milles AKIS keskusel endal pädevus puudub. Ennekõike hõlmab see teadmussiirde tegevusi (nt infopäevad, koolitused, nõustamine jms) valdkondades, milles AKIS keskusel pole vajalike ekspert päde vuste puudumise tõttu võimalik teenust pakkuda . Samuti võib vajadusel korraldada hankeid IT-teenuste ja mu ude teenuste pakkumiseks vajalike lahenduste leidmiseks . Lisaks aitab hangete korraldamine tagada teadmiste paremat liikumist ning võimaldab parema koostöö eesmärgil kaasata tegevuste korraldamisse erialaliitusid, erinevaid haridus- ning teadus- ja arendusasutusi ning muid asjakohaseid asutusi, toetades ka sellest aspektist sidusa AKIS - e tugevnemist. Lõi getes 3 ja 4 sätestatakse AKIS -e ülesannete täitmiseks planeeritavate tegevuste kooskõlastamine Maaeluministeeriumiga. Maaeluministeeriumi hallatav asutus koostab tegevuskava, milles kirjeldatakse kavandatav aid tegevusi ning nende arvatavaid maksumusi tegevuste lõikes. Kui tegevuskava on Maaeluministeeriumile esitatud, loetakse sellega taotlus toetuse saamiseks esitatuks . Seejärel vaadatakse tegevuskava ministeeriumis läbi, tehes vajadusel ettepanekuid täienduste ja täpsust ust e tegevuskavva sisseviimiseks. Tegevuskava sobivusel kiidab Maaelumin i steer ium esitatud tegevuskava heaks ning seeläbi loetakse taotlus toetuse saamiseks otsustuskorras rahuldatuks. 5. peatükk Ühise põllumajanduspoliitika kohased programmiperioodi 2014–2020 maaelu arengu toetused Paragrahvid e 49 – 70 puhul on tegemist kehtiva s ELÜPS-i s programmiperioodi 2014–2020 maaelu arengu toetuse kohta sätestatu üle toomisega käesolevasse eelnõusse. Eelkõige seoses Euroopa Parlamendi ja nõ ukogu määruse (EL) 2020/2220 alusel programmiperioodi 2014–2020 maaelu arengu toetuste rakendamise pikendamisega kahe aasta võrra on eelnõus reguleeritud ka programmiperioodi 2014–2020 maaelu arengu toetus tega seonduv. Suuremas osas siin võrreldes kehtiva ELÜPS-iga muudatusi ei tehta. Paragrahvi 50 l õike 6 kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister kehtestada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 14 kohaste pikaajaliste programmide eelarve kuni kogu programmperioodiks. Käesoleva eelnõu kehtima hakkamise ajaks on arengukava rakendamise lõpuni jäänud ligikaudu 2,5 aastat . K ui selle aja jooksul tuleb rakendada uusi pikaajalisi programme, võib valdkonna eest vastutav minister konkreetse pikaajalise programmi eelarve kehtestada kuni programmperioodi lõpuni . Arengukava kohaselt rakenda ta k se Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artiklis 14 kirjeldatud teadmussiirde ja teavituse alaseid toetusi viie erineva tegevuse liigina, nendest üks on pikaajalised programmid. Pikaajaliste programmide puhul valitakse toetuse saaja välja riigihangete seaduse kohaselt ning käesoleva eelnõu § 5 5 lõike 3 alusel . Kõik senised pikaajalised programmid on olnud kestusega 1 – 4 aastat . Uusi pikaajalisi programme saab hankida maksimaalse kestusega programmperioodi lõpuni. Pikaajaline programm on kindlale eesmärgile suunatud terviklik teadmussiiret edendav programm , mille raames saab kombineerida arengukavas kirjeldatud teadmussiirde ja teavituse tegevusi, võttes arvesse konkreetse programmi sihtrühma vajadusi. Teadmussiirde ja teavituse tegevusteks on näiteks infopäevad, täienduskoolitused, konverentsid, aga ka trükised, elektroonilised väljaanded jmt. Paragrahvid 5 3 ja 5 4 reguleerivad kogukonna juhitud kohalikku arengut – LEADER-it. Sätted jäävad samaks, mõningates sätetes tehakse õigusselguse eesmärgil ainult mõned väiksemad hädavajalikud normitehnilised ja keelelised parandused (näiteks § 5 3 lõikes 2 ja § 5 4 lõike 6 punktis 6) . Paragrahv 59 reguleerib tehnilise abi toetust. Sätted jää vad samaks, välja arvatud lõige 2 , mille kohaselt võib tehnilise abi toetust endiselt taotleda korraldusasutus ja makseasutus, kuid taotlejana on välja jäetud „ Eesti m aael u a rengukava 2014–2020“ peatükis 17 nimetatud riikliku maaeluvõrgustiku üksuse ülesandeid täitev asutus. Paragrahv iga 70 reguleeritakse maaelu arengu toetuste peatükis nõuetele vastavusega seonduv. Nõuetele vastavus käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 93 lõikes 1 nimetatud kohustuslike majandamisnõuete ning maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete täitmine. Nõuetele vastavusel on oluline roll Euroopa põllumajandusliku tootmise kestlikumaks muutmisel. Nõuetele vastavuse eesmärk on tagada, et toetusi saaksid täies mahus need taotlejad, kes järgivad keskkonnakaitse, loomade heaolu tagamise, rahva-, looma- ja taimetervise kaitse ning põllumajandusma a heas korras hoidmise nõudeid. Nõuetele vastavusega seotud säte te osas võrreldes kehtiva seadusega muudatusi ei tehta (kehtivas seaduses §-d 32–34) . Küll aga muutub sätete asukoht seaduses. Edaspidi reguleeritakse nõuetele vastavusega seonduv programmiperioodi 2014–2020 maaelu arengu toetuste peatükis , sest t eatud selle perioodi maaelu arengu toetuste kohased kohustused kehtivad veel kuni 2024. aasta lõpuni ja seetõttu peab nimetatud kohustuste puhul ka nõuetele vastavust täitma kuni 2024. aasta lõpuni . Õigusselguse eesmärgil on sellest tulenevalt nõuetele vastavuse osa täiendatud ühe uue lõikega (eelnõu § 70 lõige 2), mille kohaselt peavad eelnõu § 70 lõikes 1 nimetatud nõudeid (kohustuslikud majandamisnõuded ning maa heas põllumajandus- ja kes kkonnaseisundis hoidmise nõuded) täitma just Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artiklites 28–30 ja 33 nimetatud toetuste taotlejad. Eespool nimetatud p rogrammiperioodi 2014–2020 maaelu arengu toetuste taotlejad täidavad nimetatud toetuste saamiseks nõuetele vastavust. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 104 lõike 1 punkti a alapunkti iv kohaselt kohaldatakse muu hulgas Euroop a Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikleid 91– 9 7, 99 ja 100 jätkuvalt EAFRD puhul seoses toetusesaajatel tekkinud kuludega ja makseasutuste tehtud maksetega määruse (EL) nr 1305/2013 kohaste maaelu arengu programmide rakendamise raames. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 83 lõikes 1 nimetatud toetuste taotlejad täidavad sama artikli lõikes 1 viidatud toetuste saamiseks (strateegiakava toetused) aga käesoleva seaduse § 42 lõike 2 kohaselt tingimuslikkust (eelnõu § 42 lõikes 1 nimetatud nõudeid) . Alates 2023. aastast rakendub tingimuslikkuse süsteem , mis on perioodil 2023–2027 ÜPP lahutamatu osa ning nimetatud programmiperioodi toetuste taotlejad peavad täitma tingimuslikkuse süsteemi raames kehtestatavaid maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõudeid ning kohustuslikke majandamisnõudeid. 6 . peatükk Põllumajandustoodete ühise turukorralduse abinõud 1. jagu Ü ldsä t ted Paragrahvis 71 sätestatakse põllumajandustoodete ühise turukorralduse abinõude rakendamisega seotud otsuste tegemine. 6 . peatükis sätestatud põllumajandustoodete ühise turukorralduse abinõude rakendamisega seotud otsused teeb PRIA, kui otsuse tegemise õigus ei ole antud teisele asutusele. ELÜPSi § 5 lõike 2 kohaselt on ühise põllumajanduspoliitika abinõude rakendamisel pädevaks asutuseks Maaeluministeerium. Põllumajandustoodete ühise turukorralduse abinõude rakendamisel on pädev asutus üldjuhul seaduse 6 . peatükis määratletud, kuid selleks, et vältida võimalikke tõlgenduslikke vaidlusi, on selguse huvides peatüki alguses täpsustatud, milline asutus põllumajandustoodete ühise turukorralduse abinõude rakendamisega seotud otsuseid teeb. Sama paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatakse asjaolud, mille korral jäetakse põllumajandustoodete ühise turukorralduse abinõude rakendamise taotlus rahuldamata või otsustatakse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine . Käesolevas peatükis sätestatud põllumajandustoodete ühise turukorralduse abinõude rakendamise korral jäetakse taotlus rahuldamata, kui tehakse kindlaks vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) isik, taotlus või kavandatav tegevus ei vasta ettenähtud nõuetele; 2) isik ei esita ega tee teatavaks menetluses tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendeid või takistab kohapealse kontrolli tegemist; 3) taotluses on teadlikult esitatud valeandmeid. Kui põllumajandustoodete ühise turukorralduse abinõude rakendamise korral ilmnevad pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud asjaolud või isik ei võimalda teostada riiklikku järelevalvet esitatud nõuete täitmise üle, otsustatakse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine. Paragrahvis 72 sätestatakse, et EL-i turukorraldusabinõude rakendamise korral on asjakohastes määrustes nõutud selles osalejate eelnev heakskiitmine. Kui EL-i õigus näeb heakskiitmisel ette teatud nõuete täitmise, toimub nõuetele vastavuse kontroll. Ku i nõudeid kehtestatud ei ole ja abinõus osalemine sõltub vaid avaldaja soovist skeemis osaleda, esitatakse sellekohane teavitus või taotlus PRIA-le. Teatud juhtudel (kui see on sätestatud EL - i määruses) võib heakskiitmise eelduseks olla ka toiduohutuse eest vastutava asutuse tunnustus. Heakskiitmiseks kohustub taotleja esitama nõutavad andmed õigel ajal, pidama arvestust, lubama kontrollida jne. Nõuete täitmata jätmise korral võib PRIA otsustada heakskiitmise otsuse peatamise või selle kehtetuks tunnistamise, mis välistab selle isiku osalemise võimaluse asjaomases turukorraldusmeetmes kas ajutiselt või eeldab uut heakskiitu . EL-i õigusaktides on heakskiitmise menetlus ette nähtud järgmiste turukorraldusmeetmete puhul: 1) või ja lõssipulbri sekkumiskokkuost – sekkumiskokkuostuks pakutav või ja lõssipulber peavad olema toodetud heakskiidetud ettevõttes või selle osas, nõuded sekkumiskokkuostuks pakutavat võid tootva ettevõtte või selle osa hea kskiitmise kohta on sätestatud k omisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2016/1238 , millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 riikliku sekkumise ja eraladustamistoetuse osas (ELT L 206, 30.07.2016, lk 15–43), IV lisa III osas ning nõuded sekkumiskokkuostuks pakutavat lõssipulbrit tootva ettevõtte või selle osa heakskiitmise kohta sama määruse V lisa III osas; 2) koolikava toetus – toetust saab taotleda heakskiidetud taotleja, heakskiitmise tingimused on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/40 , millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 seoses liidu toetusega, mida antakse haridusasutustes puu- ja köögivilja, banaanide ja piima pakkumiseks, ning muudetakse komisjoni delegeeritud määrust (EL) nr 907/2014 (ELT L 5, 10.01.2017, lk 11–19) artiklis 6. 3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 189 kohaselt võivad CN-koodi 1207 99 91 alla kuuluvaid muuks otstarbeks kui külvamiseks ettenähtud kanepiseemneid importida üksnes liikmesriigi heakskiidu saanud importijad, et tagada, et neid seemneid ei kasutata külvamiseks. Komisjoni määruse (EÜ) nr 507/2008 , millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1673/2000 (kiu tootmiseks kasvatatava lina ja kanepi turu ühise korralduse kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 149, 07.06.2008, lk 38–54) artikli 17 lõike 2 kohaselt kehtestab asjaomane liikmesriik muuks otstarbeks kui külvamiseks ettenähtud kanepiseemnete importijate heakskiitmise korra. Paragrahvis 73 sätestatakse turuinfo esitamise, kogumise ja töötlemise kord. Käesoleva seaduse kohaselt käsitletakse turuinfona seda teavet, mida Euroopa Komisjon võib ettevõtjatelt, liikmesriikidelt ja kolmandatelt riikidelt nõuda vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artiklitele 151 ja 223. ÜPP turukorraldusmeetmete rakendamine eeldab turuolukorra pidevat jälgimist. Otsuseid erinevate meetmete rakendamise kohta tehakse põhiliselt liikmesriikides kogutava turuinfo põhjal. Nn turvavõrgu meetmete (s ekkumiskokkuost ja eraladustami ne) ja erakorraliste meetmete (nt erakorraline toetus põllumajandustootjatele) rakendamine ja selle ulatus sõltuvad otseselt sellest, milline on turuolukord teatud sektoris. Selleks, et hinnata turukorraldusmeetmete rakendamise vajadust, on liikmesriigid kohustatud koguma teavet põllumajandustoodete koguste , hindade ja muu turuteabe (nt toodete varu, kasvupind, päritolu) kohta ning edastama teabe ettenähtud tähtajal Euroopa Komisjonile. Erinevate põllumajandustoodete puhul on teabe kogumise sagedus, maht ja esitamise nõuded erinevad. Detailselt on turuinfo kogumi se sagedus ja maht põllumajandussektorite lõikes ning kogumise ja töötlemisega seotud nõude d (näiteks esitatava teabe laad ja liik, töödeldavate andmete kategooriad, teabe avaldamise tingimused, teavituse meetodid ja eeskirjad esitatava teabe kohta) sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 2017/1185, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) nr 1307/2013 ja (EL) nr 1308/2013 rakenduseeskirjad seoses komisjonile edastatava teabe ja dokumentidega ning millega muudetakse mitut komisjoni määrust ja tunnistatakse mitu määrust kehtetuks (ELT L 171, 04.07.2017, lk 113–130) . Kogutud turuinfot kasutatakse p õllumajandustoodete ühi s e turukorraldus e rakendamiseks , põllumajandustoodete turu järelevalveks, analüüsiks ja haldamiseks, turu läbipaistvuse tagamiseks, ÜPP meetmete nõuetekohaseks toimimiseks, kõnealuste meetmete kontrollimiseks, järelevalveks, hindamiseks ja auditeerimiseks, p õllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste kohaldamiseks või otsetoetuste kontrollimiseks, seireks, hindamiseks ja auditeerimiseks. Samuti ELi toimimise lepingu alusel sõlmitud rahvusvahelistes lepingutes sätestatud nõuete järgimiseks. Sama paragrahvi lõikes 2 sätestatakse võimalused, kuidas Maaeluministeerium võib korraldada turuinfo kogumise ja töötlemise. Võimalus on valida kas ühe lõikes 2 sätestatud võimaluse või kombineerida väljatoodud võimalusi vastavalt vajadusele. Nimetatud võimalusteks on: määrata valitsemisala asutus, valida juriidili n e isik, kellega sõlmitakse halduskoostöö seaduses sätestatud korras haldusleping, tellida turuinfo kogumise ja töötlemise Statistikaametilt riikliku statistika seaduse § 20 alusel riikliku statistika programmivälise statistikatööna. Sama paragrahvi lõikes 3 täpsustatakse, et turuinfot koguv ja töötlev isik peab tagama esindusliku valimi olemasolu ning turuinfo esitajate isikuandmete kaitse. Esindusliku valimi tingimused tulenevad kas otseselt vastavatest komisjoni delegeeritud õigusaktidest või rakendusaktidest või on neis toodud nõuded turuinfo esitajate valikuks. Turuinfot koguval ja töötleval isikul peab olema vajalik pädevus, et tagada esindusliku valimi koostamine, selle alusel vajalike andmete kogumine ning töötlemine. Ta peab jälgima turul toimuvat ning turuolukorra muutudes (ettevõtte tegevuse lõpetamine, ettevõtete ühinemine, uute ettevõtete tekkimine) olema võimeline kohandama valimit vastavalt muutunud olukorrale. Valimisse kuuluvate isikute kohustus andmeid esitada tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artiklist 223. Sama paragrahvi lõikes 4 sätestatakse eelnimetatud valimisse kuuluvatele ettevõtjatele kohustus asjakohaste andmete edastamiseks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 1308/2013 artikli 223 kohaselt on liikmesriigil kohustus tagada andmete esitamine Euroopa Komisjonile. K omisjoni rakendusmääruses (EL) nr 2017/1185 artikli 7 lõike 3 kohaselt võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed tagamaks, et asjaomased ettevõtjad esitaksid nõutava teabe liikmesriigile asjakohaste tähtaegade jooksul. Liikmesriik saab Euroopa Komisjoni ees oma kohustust turuinfo esitamiseks täita vaid siis, kui ettevõtjad riigile asjakohased andmed esitavad. Valimisse kuuluvad ettevõtjad on kohustatud esitama nõutud andmed lõikes 2 nimetatud isikule. Turuinfo esitamata jätmise eest võib ettevõtjat käesoleva eelnõu § 127 kohaselt karistada rahatrahviga. Sama paragrahvi lõikes 5 sätestatakse volitusnorm, mille kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister kehtestada täpsemad nõuded ja korra turuinfo esitamise, kogumise ja töötlemise kohta. Nimetatud volitusnorm võimaldab hindu esitama kohustatud isikule määrata mh täpse kellaaja, millal hiljemalt tuleb hinnad teatada. Niivõrd täpne tähtaja määramine turuinfo esitajatele on vajalik, et tagada koondatud ja töödeldud turuinfo õigeaegne edastamine Euroopa Komisjonile. Komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 2017/1185 on Euroopa Komisjonile turuinfo edastamise tähtajad määratud kindlate kuude, nädalapäevade ja kellaaegadega. Sama paragrahvi lõikes 6 sätestatakse, et Statistikaamet teeb Maaeluministeeriumile nn. ametkondlikuks kasutamiseks kättesaadavaks turuinfo esitamiseks, kogumiseks ja töötlemiseks vajalikud andmed. Maaeluministeeriumil ei ole juurdepääsu Statistikaameti poolt juba kogutud turuinfot puudutavatele andmetele, mida saab kasutada toetusmeetmete väljatöötamisel ja rakendamisel. Seega tuleb vajalikku infot ettevõtjatelt uuesti küsida, mis tekitab ettevõtjatele täiendava halduskoormuse. Seetõttu on eelnõus sätestatud erinõue, mille kohaselt teeb Statistikaamet Maaeluministeeriumile kättesaadavaks kasutamiseks toetusmeetmete väljatöötamiseks vajalikud andmed . Maaeluministeerium tagab esitatud andmete konfidentsiaalsuse . Paragrahvis 74 sätestatakse turuinfo Euroopa Komisjonile edastamine. Lõike 1 kohaselt edastab turuinfo Euroopa Komisjonile Maaeluministeerium. Lõige 2 sätestab, et kui käesoleva seaduse eelnõu § 73 lõike 2 kohase isiku või asutusega on sõlmitud asjakohane kokkulepe, edastab Euroopa Komisjonile turuinfo käesoleva seaduse eelnõu § 73 lõikes 2 sätestatud isik või asutus. Lõikes 3 sätestatakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitusnorm kehtestada Euroopa Komisjonile turuinfo edastamise täpsemad nõuded ja kor d. 2 . jagu P õllumajandustoodete ühise turukorralduse abinõud 1. jaotis Tootjaorganisatsiooni, tootjaorganisatsioonide liidu ja tootmisharudevahelise organisatsiooni tunnustamine Tootjaorganisatsioonide ja nende liitude peamine eesmärk on tugevdada põllumajandustootjate positsiooni tarneahelas. Kuulumine tootjaorganisatsiooni või nende liitu aitab põllumajandustootjatel vähendada tehingukulusid ning teha koostööd teiste põllumajandustootjatega oma tood ete töötlemisel ja turustamisel. Seeläbi on põllumajandustootjatel parem ühine läbirääkimispositsioon, võimalda des näiteks koondada tarneid, parandada turustamist, pakkuda liikmetele tehnilist ja logistilist tuge, aidata kvaliteedijuhtimisega, soodustada teadmussiiret. Tootjaorganisatsioon koosneb konkreetse sektori tootjatest, on loodud tootjate algatusel , tegeleb vähemalt ühe Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 152 loetletud tegevusega ja järgib vähemalt üht samas artiklis nimetatud eesmärki. Peale selle peavad tootjaorganisatsioonid vastama mõnele lisatingimusele nagu minimaalne liikmete arv ja toodete minimaalne kogus või väärtus. Teatavad nõuded kehtivad ka organisatsiooni põhikirja kohta, mis e elkõige peab andma liikmetele võimaluse organisatsiooni demokraatlikult kontrollida. Tootjaorganisatsioonide liit asutatakse konkreetse sektori tootjaorganisatsioonide algatusel ja nad võivad täita tootjaorganisatsioonide kõiki ülesandeid ja funktsioone. Liikmesriigid võivad tunnustada tootmisharudevahelisi organisatsioone, kui need koosnevad ettevõtjatest, kes tegelevad tootmisega ja põllumajandusliku toidutarneahela vähemalt ühest muust osalisest - toodete töötlemise, kauplemise või turustamisega tegelevast ettevõtjast. See tähendab, et tootjaorganisatsioonid ja töötlejad või tarneahelas tegutsevad ettevõtjad võivad ühineda tootmisharudevahelisteks organisatsioonideks. Tootmisharudevahelised organisatsioonid haldavad tarneahelat, kuid ei tegele ise tootmise, töötlemise või kauplemisega. Nimetatud organisatsioonid tegutsevad platvormidena, mis edendavad parimaid tavasid ja turu läbipaistvust. Nad järgivad konkreetset eesmärki, nt tootmise ja turuga seotud teadlikkuse ja läbipaistvuse suurendamine, tootmispotsentsiaali prognoosimine, toodete turuleviimine, eksportturgude uurimine jne. Tootmisharudevaheliste organisatsioonide tunnustamine on vabatahtlik enamikus sektorites, kuid on kohustuslik oliiviõli ja lauaoliivide ning tubakasektoris. Tunnustatud tootmisharudevahelised organisatsioonid tegutsevad üksikutes liikmesriikides, kõige enam on neid Prantsusmaal. Paragrahvis 75 sätestatakse, kes saavad taotleda tootjaorganisatsioonina tunnustamist. Tootjaorganisatsioonina tunnustamist võib taotleda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1308/2013 sätestatud eesmärgil tegutsev sama määruse artikli 1 lõikes 2 nimetatud põllumajan dustoodete sektorites tegutsevaid tootjaid ühendav juriidiline isik. Tunnustatud tootjaorganisatsioonidel on muu hulgas oluline tähtsus pakkumis t e koondamisel, turustamise kohandamisel vastavalt nõudlusele, tootmiskulude optimeerimisel ja omahindade tasakaalustamisel, tarneahelas osalejate vahelise dialoogi algatamisel ning turu läbipaistvuse suurendamisel, aidates seeläbi kaasa tootjate seisukoha tugevdamisele toiduainete tarneahelas. Kuna seetõttu kehtivad neile teatud erandid Euroopa Liidu konkurentsieeskirjadest, on oluline, et erand kehtiks sarnastele tegutsemise reeglitele alluvatele organisatsioonidele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1308/2013 ongi selleks loodud tunnustatud tootjaorganisatsiooni mõiste ning nimetatud määruse kohaselt lubatakse tootjaorganisatsioonina tunnustada ainult sellist juriidilist isikut, kelle põhikirjaga on sätestatud eeskirjad, mis võimaldavad tootjaliikmetel demokraatlikult kontrollida oma organisatsiooni ja tema otsuseid. Viimane ei kehti piima- ja piimatootesektori tootjaorganisatsiooni kohta. Euroopa Liidu õigusega ei ole määratletud ühistulise tegevuse juriidilist vormi, kuna liikmesriigiti on ühistuline tegevus ning selleks sobivaimad tegutsemisvormid reguleeritud erinevalt. Lähtuvalt liikmeriigi õiguskorrast otsustab sobivaima juriidilise isiku vormi iga liikmesriik ise: Eestis on selleks tulundusühistu. Tulundusühistuseaduse § 43 kohaselt on ühel liikmel otsustamisel üks hääl, mis tagab ühistu demokraatliku juhtimise. Kuigi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 161 lõike 1 kohaselt tunnustab liikmesriik piima- ja piimatootesektoris tootjaorganisatsioonidena kõiki juriidilisi isikuid või juriidiliste isikute selgelt määratletud osi, vastab Eestis piima- ja piimatootesektori tootjaorganisatsiooni olemusele enim tulundusühistu, kelle eesmärk on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve ühise majandustegevuse kaudu. Tulundusühistu on sobivaim õiguslik vorm ka seetõttu, et sarnaselt teiste sektoritega vastab tulundusühistu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 161 lõikes 1 sätestatud nõuetele. Samuti võib tootjaorganisatsiooni tunnustamist taotleda Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 1435/2003 „Euroopa ühistu (SCE) põhikirja kohta“ rakendamise seaduses (edaspidi SCEPS ) sätestatud Eestis asuv Euroopa ühistu (Societas Cooperativa Europaea) (edaspidi SCE ). Kui SCE soovib taotleda enda tunnustamist tootjaorganisatsioonina, peab ta olema kantud äriregistrisse, mille kohaselt on tema asukohaks registreeritud Eest i. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1435 /2003 artikli 1 lõike 3 kohaselt on SCE peamine eesmärk oma liikmete vajaduste rahuldamine või nende majandusliku ja sotsiaalse tegevuse arendamine, eelkõige sõlmides nendega kokkuleppeid kaupade tarnimiseks või teenuste osutamiseks või selliste tööde tegemiseks, mida SCE ise teeb või tellib. Samuti võib SCE tegevuse eesmärk olla oma liikmete vajaduste rahuldamine, toetades selleks eespool kirjeldatud viisil nende osalemist ühe või mitme SCE või riikliku ühistu majandustegevuses. SCE võib t egutseda tütarettevõtja kaudu. SCE loomise eesmärgid vastavad nii tunnustatud tootjaorganisatsiooni kui ka tulundusühistu loomise eesmärgile. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1435/2003 preambuli punkti 12 kohaselt peaks üldpõhimõtetel põhineva, kuid ühistute eripära arvestava SCE kui uue EL-i õigusliku vormi kasutuselevõtmine võimaldama ühistutel tegutseda väljaspool oma riigi piire kas osal või kogu ühenduse territooriumil. Paragrahvis 7 6 sätestata kse tootjaorga nisatsiooni tunnustamine. Lõikes 1 sätestatakse , et tootjaorganisatsiooni tunnustamine on menetlus, mille käigus hinnatakse taotleja vastavust asjakohastes EL-i õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. Tootjaorganisatsiooni, tootjaorganisatsioonide liitude ja tootmisharudevaheliste organisatsioonide kohta on sätestatud üldised nõuded Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 II osa II jaotise III peatükis. Tootjaorganisatsiooni, tootjaorganisatsioonide liitude ja tootmisharudevaheliste organisatsioonide tunnustamise võimaluse loomine oli turukorralduse osas ÜPP 2013. aastal heakskiidetud reformikokkuleppe üks põhielemente, eesmärgiga suurendada tootjate turujõudu toidutarneahelas. L õike s 2 sätestatakse, et tootjaorganisatsiooni tunnustatakse tähtajatult. Euroo pa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 154 on kehtestat ud liikmesriigile kohustus kontrollida, kas tunnustatud tootjaorganisatsioon vastab tunnustamise tingimustele. Kui tootjaorganisatsioon ei vasta tunnustamise nõuetele, võib PRIA käesoleva seaduse § 71 lõike 3 alusel tunnistada tootjaorganisatsiooni tunnustamise otsuse kehtetuks. L õike 3 kohaselt peab tootjaorganisatsioon teavitama PRIA - t, kui muutub põhikiri, liikmed või tootjaorganisatsioonina tegutsemise muud olulised asjaolud. Lõikes 4 antakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitus määrusega kehtestada tootjaorganisatsiooni tunnustamise täpsemad nõuded , sealhulgas nõuded tootjaorganisatsioonile, tema põhikirjale, liikmete arvule, toodangu kogusele või väärtusele, tunnustamise taotlemise ja taotluse menetlemise kor ra ning taotlusele esitatavad nõuded ja teavitamisel esitatavate andmete loetelu . P aragrahvi s 77 sätestatakse tootjaorganisatsioonide liidu ja tootmisharudevahelise organisatsiooni tunnustamine. L õike s 1 sätestatakse , et ka tootjaorganisatsioonide liidu ja tootmisharudevahelise organisatsiooni tunnustamise suhtes kohaldatakse tootjaorganisatsiooni tunnustamise kohta käivaid sätteid , kui EL-i õigusaktides või käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Näiteks peab tootjaorganisatsioonide liit olema asutatud tunnustatud tootjaorganisatsioonide algatusel. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 156 lõike 1 kohaselt võivad liikmesriigid taotluse esitamise korral tunnustada tootjaorganisatsioonide liite, mis on asutatud tootjaorganisatsioonide algatusel ning kes võivad täita kõiki tootjaorganisatsioonide ülesandeid. L õike s 2 antakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitus määrusega kehtestada tootjaorganisatsioonide liidu ja tootmisharudevahelise organisatsiooni tunnustamise täpsemad nõuded, sealhulgas nõuded tootjaorganisatsioonile, tema põhikirjale, liikmete arvule, toodangu kogusele või väärtusele, tunnustamise taotlemise ja taotluse menetlemise korra ning taotlusele esitatavad nõuded ja teavitamisel esitatavate andmete loetelu. 2. jaotis Sekkumiskokkuost ja eraladustamine 2. jaotises (§- d 78 – 80 ) sätestatakse põllumajandustoodete sekkumiskokkuost ja eraladustamine. Mõlemad meetmed on kasutusel EL - i põllumajandusturgude ühise korralduse nn turvavõrgu meetmetena, millede eesmärgiks on turukriisi tingimustes lükata toodete turustamist teatud piires edasi, jättes need ladudesse ja vähendades seeläbi nende toodete pakkumist turul ning toetades seega nende toodete turuhinda. Meetmete sarnase sisu tõttu ja EL õiguse eesku jul on võrreldes kehtivas ELÜPS - i s sätestatuga sekkumiskokkuostu ja eraladustamist puudutavad sätted integreeritud kokku ühe ühise jaotise alla. Sekkumiskokkuostu rakendatakse teravilja-, piima- ja veiselihasektoris. Selle meetme puhul müüb pakkuja pakkumuse edukaks osutumise korral toote sekkumiskokkuostuks liikmesriigi makseasutuste poolt hallatavatesse sekkumisladudesse ning ostetud toote omanikuks saab komisjon. Ladustamise toimumise korral kompenseerib Euroopa K omisjon liikmesriikidele ladustamiskulu d igal aastal kinnitatavate standardkulumäärade alusel. Soodsa turuolukorra tingimustes korraldab Euroopa K omisjon sekkumisladudest pakkumusmenetluse alusel toodete müügi ning üldjuhul piiranguid ostetava toote kasutamise osas pole ( Euroopa K omisjon võib siiski vajadusel müüki piirata, määrates müüdava toote puhul kindlaks selle kasutamisotstarbe või sihtkoha). Teravilja sekkumiskokkuostuks võib pakkuda Eestis kasvatatavatest teraviljadest nisu ja otra. Nisu sekkumiskokkuostu rakendatakse igal aastal kuni 2022. aastani 1. novembrist kuni 31. maini, 2023. aastast alates 1. oktoobrist 31. maini. Nisu kokkuost toimub kuni kolme miljoni tonnise piirmäärani kindlaksmääratud hinnaga, pärast mida hakatakse kokkuostu rakendama pakkumusmenetluse teel, kuid sel juhul ei või hinnatase ikkagi ületada kindlaksmääratud sekkumishinda. Odra sekkumiskokkuostu võib rakendada aasta ringi ning kokkuostu avamine on Euroopa K omisjoni pädevuses vastavalt sellele, kuidas turuolukord seda nõuab. Juhul, kui odra kokkuost avatakse, siis seda rakendatakse ainult pakkumusmenetluse teel. Piimatoodetest võib sekkumiskokkuostuks pakkuda võid ja lõssipulbrit. Ette kindlaksmääratud hinnaga kokkuostuks on kehtestatud sekkumisperioodi ( kuni 2022. aastani 1. märtsist 30. septembrini , 2023. aastast alates 1. veebruarist 30. septembrini) kohta aastane maksimumkogus: või puhul 50 000 tonni ja lõssipulbri puhul 109 000 tonni. Nende koguste täitumise korral võib Euroopa K omisjon turuolukorrast olenevalt algatada kokkuostu jätkamise pakkumusmenetluse teel. Lihatoodetest on võimalik aasta ringi sekkumiskokkuostu rakendada veiseliha puhul. Eraladustamist rakendatakse liha- ja piimatoodete sektorites. Lihatoodetest on võimalik eraladustada veise- ja vasikaliha ning lamba-, kitse- ja sealiha, piimatoodetest aga võid, lõssipulbrit ja juustusid. Eraladustamise meede käivitatakse vastavalt turuolukorrast tingitud vajadusele Euroopa K omisjoni algatusel. Eraladustamise korral antakse abi ettevõtjale, kes nõustub säilitama eraladustatavaid tooteid oma laos nõutava ajavahemiku jooksul, millest tulenevalt eemaldatakse need tooted teatud ajaks turult. Eraladustatavad tooted jäävad ladustaja omandusse ning ladustaja ise tagab kogu eraladustamisperioodi jooksul nende nõuetekohase säilimise. Sekkumiskokkuostu ja eraladustamise osas olulisi muudatusi võrreldes hetkel kehtiva korraga ei ole. Sekkumiskokkuostu õiguslik alus tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 II osa I jaotise I peatükist ja eraladustamise õiguslik alus sama määruse sama osa sama jaotise II peatükist. Nii sekkumiskokkuostu kui ka eraladustamise täpsemad nõuded on kehtestatud komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 2016/1238 , millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 riikliku sekkumise ja eraladustamistoetuse osas ( ELT L 206, 30.7.2016, lk 15 – 43 ) ja komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 2016/1240, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 rakenduseeskirjad riikliku sekkumise ja eraladustamistoetuse osas (ELT L 206, 30.07.2016, lk 71–127). Paragrahvis 78 sätestatakse kontroll i asutused sekkumiskokkuostu ja eraladustamise rakendamise korral. Lõikes 1 määratakse kokkuostetavate ja eraladustatavate toodete koostis- ja kvaliteedinõuetele vastavuse ja ladustamiskohtade nõuetekohasuse ning sekkumiskokkuostu korral käitlejate käitlemisruumide, sealhulgas hoiu- ja säilitusruumide, nõuetekohasuse kontrollijaks PTA ja PRIA. Teravilja sekkumiskokkuostu korral on varasemalt toodete koostis- ja kvaliteedinõuetele vastavust ja ladustamiskohtade nõuetekohasust kontrollinud Maaeluministeeriumi hallatav asutus Põllumajandusuuringute Keskus. Kuna Põllumajandusuuringute Keskuse poolt täidetavad ülesanded on muutumas ning tegemist ei ole ka järelevalveasutusega, siis edaspidi on teravilja kokkuostu korral vastutavateks asutusteks PRIA ja PTA . PRIA teeb käesoleva seaduse § 71 mõistes põllumajandustoodete ühise turukorralduse abinõude rakendamisega seotud otsused Euroopa Liidu asjakohastes õigusaktides ning käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras kui käesoleva seaduse alusel ja korras ei ole otsuse tegemise õigust antud teisele asutusele. Muuhulgas on PRIA ülesanne teha kindlaks eelnõu § 79 kohaselt leitava ladustamiskoha nõuetekohasus ja tagada § 80 kohaste lepingute sõlmimine. Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 2016/1240 artikli 56 lõike 3 kohaselt toimub füüsiline proovide võtmine toodete kvaliteedi ja koostise kontrollimiseks riikliku sekkumise ja eraladustamistoetuse puhul makseasutuse ametnike poolt või nende juuresolekul. Seega sekkumiskokkuostu korral peab PRIA makseasutusena tagama proovide võtmise nõuetekohasuse. T eravilja puhul n äiteks kaalutakse vastuvõtuprotsessi lihtsustamiseks korraldada proovide võtmine selliselt, et proovi võtab sekkumisladu PRIA ametniku juuresolekul, kes toimetab proovid riikliku laboratooriumi kvaliteedi kontrollimiseks. Selleks on käesolevas lõikes lisaks PTAle kontrolliasutusena eraldi välja toodud ka PRIA. Lõi getes 2 ja 3 täpsustatakse kontrolli tagamist Eesti päritolu toodet teises liikmesriigis sekkumiskokkuostu või eraladustamiseks pakkumise korral. Sellisel juhul väljastab toote teise liikmesriiki pakkujale sekkumiskokkuostu korral nõutava kvaliteedisertifikaadi või eraladustamise korral nõutava tõendi toote päritolu kohta PTA. Paragrahv 79 käsitleb sekkumiskokkuostul kasutatavat ladustamiskohta. Võrreldes eraladustamisega, kus ladustaja on ladustatava toote omanik ja vastutab ise selle nõuetekohase kvaliteediga säilimise eest kogu ladustamisperioodi jooksul, on sekkumiskokkuostu puhul ladustatava toote nõuetekohase kvaliteediga säilimise eest vastutajaks liikmesriigi makseasutus. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2016/1238 artiklis 7 on kehtestatud sekkumiskokkuostul kasutatavatele ladustamiskohtadele esitatavad nõuded. Liikmesriigi makseasutus peab tagama, et riigi territooriumil asuvad ladustamiskohad on toodete ladustamiseks ja heas seisundis hoidmiseks sobivad ning vastavad ladustamiskohtadele esitatud nõuetele. Sama määruse sama artikli lõike 2 kohaselt võib makseasutus ladustatud toodete nõuetekohase hoiulevõtu tagamiseks kehtestada ladustamiskohtade tehnilised standardid ja võtta muid vajalikke meetmeid. Lõikes 1 sätestatakse , et kokkuostetud toodete hoiustamiseks leitakse ladustamiskohad hankemenetluse teel . Hanke korraldab ja asjakohase lepingu hanke teel leitud laopidajaga sõlmib PRIA kui makseasutus. Ladustamiskohas tuleb tagada tingimused sekkumistoodete säilimiseks. L adustamiskohale ettenähtud tingimuste puhul peetakse silmas eelkõige komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2016/1238 artiklis 7 ja 2022/127 artiklis 3 ning toiduseaduses asjakohase toote säilitamise ja ladustamise kohta sätestatud nõudeid, kuid ka PRIA poolt sekkumiskokkuostu meetme praktilise rakendamise käigus ilmnenud puuduste kõrvaldamisele ja võimalike ette prognoositavate riskide maandamisele suunatud tehnilisi nõudeid, mida PRIA ladustatava toote nõuetekohase säilimise tagamist arvestades täiendavalt hanke tingimustes vajalikuks peab. Lõikes 2 antakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitus määrusega sekkumiskokkuostul kasutatavale ladustamiskohale esitatavate täpsemate nõuete kehtestamiseks. Kuigi üldiselt on sekkumiskokkuostul ladustamiskohale esitatavad nõuded komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2016/1238 artiklis 7 juba sätestatud, siis teatud üksikutel juhtudel on EL õiguses jäetud liikmesriigile võimalus mingi ladustamiskohta puudutava nõude täpsustamiseks. Näiteks komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 2016/1240 artikli 3 lõikes 1 kehtestatakse toodete lõikes ladustamiskoha minimaalne laomaht, kuid teravilja osas antakse liikmesriikidele, kelle teravilja aastatoodang jääb alla 20 miljoni tonni, võimalus fikseerida minimaalse laomahuna 10 000 tonni (muidu 15 000 tonni). Paragrahv 80 sisaldab sätteid, millega täpsustatakse või millega antakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitus täpsustada põllumajandustoodete sekkumiskokkuostu ja eraladustamise korraldamist Eestis. Sekkumiskokkuostu ja eraladustamise nõuded ja tingimused on põhiosas reguleeritud EL-i määrustega, kuid nende täieliku rakendamise peavad tagama liikmesriigid, mistõttu on vajalik kehtestada teatud lisatäpsustusi või -nõudeid. Lõikes 1 täpsustatakse, et kõik nii sekkumiskokkuostu kui ka eraladustamise meetmes osalemiseks vajalikud pakkumused või taotlused esitatakse PRIA-le, ning lõike 2 kohaselt sõlmitakse eraladustamise korral edukaks osutunud pakkumuse või taotluse korral eraladustamisleping PRIA-ga. Lõikes 3 sätestatakse volitusnorm valdkonna eest vastutavale ministrile kehtestada määrusega põllumajandustoote sekkumiskokkuostu ja eraladustamise täpsem kord, sealhulgas sekkumiskokkuostu ja sekkumisvarudest pärit toote müümise täpsem kord, ning pakkumusele esitatavad nõuded ning nõuded eraladustamislepingu sõlmimiseks esitatavale pakkumusele ja taotlusele ning eraladustatavale põllumajandustootele. Volituse alusel võib täpsustada sealhulgas mitmesuguste pakkumuste ja taotluste sisunõudeid ning EL õiguses liikmesriigi reguleerida jäetud nõudeid. Sekkumiskokkuostu puhul näiteks on komisjoni rakendusmäär use (EL) nr 2016/1240 artikli 5 lõike 1 kohaselt liikmesriigil, kelle teravilja keskmine aastatoodang jääb alla 20 miljoni tonni, õigus pehme nisu, odra ja maisi kokkuostuks pakutava miinimumkogusena kohaldada 120 tonnist kogust (muidu 160 tonni). Eraladustamise puhul aga näiteks tuleb muude juustude kui kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega juustude eraladustamise rakendamisel liikmesriigil fikseerida juustude tavapärane laagerdumisaeg, tagamaks et toetuse maksmise periood ei kattuks juustude valmimisajaga (komisjoni delegeeritud määrus e (EL) 2020/591 , millega avatakse ajutine erakorraline eraladustamistoetuse kava teatavate juustude puhul ja määratakse eelnevalt kindlaks selle toetuse suurus (ELT L 140, 04.05.2020, lk 1–5) artikkel 2). Samuti kui eraladustamisel on liikmesriigi kohta kehtestatud maksimaalne tootekogus, tuleb liikmesriigil tagada objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumite kasutamine sellest kogusest kinnipidamisel (komisjoni delegeeritud määrus e (EL) 2020/591 artikli 1 lõige 2 ). Kõnealune volitusnorm on sätestatud valikulisena, kuna volitusnormi täitmine sõltub eelkõige sellest, kas kõnealuseid abinõusid rakendatakse ja millised konkreetsed tingimused on otsustatud konkreetsel juhul kehtestada. 3. jaotis Haridusasutuses puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoote pakkumise, sellega kaasneva te haridusmeetmete ja seotud kulude toetus 3. jaotises (§-d 81 – 83 ) sätestatakse haridusasutustes puu- ja köögiviljade ning piima ja piimatoodete pakkumise ning kaasnevate haridusmeetmete toetuse (edaspidi koos koolikava toetus ) andmine. Koolikava toetuse andmisel jätkub senine skeem. Antud toetusemeetme eesmärk on kujundada laste toitumisharjumusi, sealhulgas edendada puu- ja köögivilja, piima ja piimatoodete ning teiste põllumajandustoodete tarbimist. Koolikava toetusega toetatakse haridusasutuses käivatele lastele puu- ja köögivilja, piima ja piimatoodete ning teiste põllumajandustoodete pakkumist ja kaasnevaid haridusmeetmeid (tegevusi, mis on seotud näiteks põllumajandusettevõtete külastamisega, kooliaedade rajamise ja hooldamisega ning muid samalaadseid tegevusi, mille eesmärk on viia lapsed põllumajandusele lähemale). Koolipiima toetuse ning koolipuu ja -köögivilja toetuse alused oli kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artiklites 22–28. Toetatavate toodete pakkumisel on prioriteet värskel puu- ja köögiviljal ning piimal. Samas võivad liikmesriigid pakkuda ka näiteks mahla, jogurtit ja juustu. Lisaks võib kaasnevate haridusmeetmete raames pakkuda ka teisi põllumajandustooteid, näiteks mett. Pakutavate toodete valikul tuleb kaalutleda tervislikkuse aspekte. L iikmesriigid esitavad meetme rakendamiseks ühe strateegia, ühe eelarve taotluse Euroopa Komisjonile ning toimub ühine seire ja hindamine. Toetusõiguslikud on ka kaasnevad hariduslikud meetmed, mida võib kasutada ka laste harimiseks seonduvates küsimustes, nagu näiteks tervislikud toitumisharjumused, mahepõllumajanduse või jätkusuutliku põllumajandustootmise tutvustamine. EL-i koolikava toetuse eelarve on kokku 250 miljonit eurot, millest 150 miljonit eurot puu- ja köögivilja ning 100 miljonit eurot piima pakkumiseks. Liikmesriigid võivad eelarvelisi vahendeid üle kanda ühelt tootegrupi pakkumiselt teisele kuni 20% ulatuses. EL toetuse saamise tingimuseks on liikmesriigi poolt koostatud ja Euroopa Komisjonile esitatud asjakohane riiklik strateegia, milles on esitatud liikmesriigi prioriteedid. Strateegia tuleb koostada kuueks aastaks ja seda võib korrapäraselt ajakohastada võttes arvesse prioriteetide ja eesmärkide ümberhindamisi ning toetuse edukust. Seadusega antakse volitus valdkonna eest vastutavale ministrile riikliku strateegia kehtestamiseks. Volitus strateegia kehtestamiseks annab ministrile vajaliku paindlikkuse. Strateegia üheks osaks on näiteks eelarveliste vahendite ja nende kasutamise kirjeldamine. Kuna eraldatud eelarveliste vahendite suurus võib igal aastal muutuda, siis võib ilmneda vajadus strateegia kiireks muutmiseks. Strateegia kohustuslikud elemendid sätestatakse komisjoni delegeeritud ja rakendusmäärusega. Strateegia elemendid on lisaks eelarvele veel näiteks strateegia rakendamise tasand (kogu riik või teatud haldustasand), hetkeolukord ja oodatavad tulemused, sihtrühm, toetatavad tooted, kavandavate kaasnevate hariduslike meetmete eesmärgid ja sisu, protseduurid, kuidas valitakse toodete ja teenuste tarnijad. Võrreldes hetkel kehtiva korraga selles olulisi muudatusi ei ole. Paragrahvis 81 sätestatakse, et koolikava toetust antakse toetatavate toodete pakkumiseks ja jagamiseks, kaasnevateks haridusmeetmeteks ja teatavate kulude katteks, mis seonduvad seadmete, teavitamise, järelevalve ja hindamisega, kui nimetatud teatavate kulude toetamine on ette nähtud strateegias. Koolikava toetuse raames toetatavad tegevused, tooted ning kaasnevate haridusmeetmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, arvestades strateegias sätestatut. Samuti kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsema korra ning taotlusele esitatavad nõuded. Valdkonna eest vastutavale ministrile antakse volitus kehtestada koolikava toetuse tõhusust suurendavate kaasnevate haridusmeetmete eelarve osa kogueelarvest ja lapse kohta makstav toetuse määr. Kaasnevate haridusmeetmete osakaal kogueelarvest saab olla maksimaalselt 15% vastavalt nõ ukogu määruse (EL) nr 1370/2013 , millega määratakse kindlaks põllumajandustoodete ühise turukorraldusega seotud teatavate toetuste kehtestamise meetmed (ELT L 346, 20.12.2013, lk 12–19) artikli 5 lõikele 1. Lapse kohta toetuse määra kehtestamisel arvestatakse eelkõige eelarve suurust, asjaolu, et toetusega oleks võimalus ellu viia hariduslikke tegevusi, ja seda, et nendes tegevustes saaks osaleda võimalikult suur arv lapsi. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr (EL) 1308/2013 artikli 23a lõike 6 ja artikli 217 alusel on liikmesriikidel võimalus anda riikliku abi lastele haridusasutustes abikõlblike tooterühmade pakkumiseks, toodetega kaasnevate haridusmeetmete ja seonduvate kulude katmiseks. Eelarvevahendite olemasolu korral ja tagamaks vajalik paindlikkus, on mõistlik anda volitus valdkonna eest vastutavale ministrile kehtestada riiklik lisatoetus käskkirjaga. Võrreldes hetkel kehtiva korraga muudatusi ei ole. Paragrahvis 82 sätestatakse koolikava toetuse korraldami n e . T oetuse taotlemiseks tuleb heaks kiidetud taotlejal esitada taotlus PRIA-le. Taotleja heakskiitmine toimub ELÜPS § 72 alusel. Toetuse andmisest keeldumise alused on sätestatud ELÜPS § -s 71. Toetuse taotluse võivad esitada haridusasutus, linna- ja vallavalitsus oma haldusterritooriumil paikneva haridusasutuse kohta ning puu- ja köögivilja, piima ja piimatoodete pakkuja. Toetuse taotlejate valik on tingitud asjaolust, et toetusega pakutavatest toodetest ja kaasnevatest tegevustest saaks osa võimalikult suur arv lapsi. Taotlejatele esitatavate nõuete osas võrreldes kehtiva korraga muudatusi ei ole. Kui toetuse taotlejaks on linna- ja vallavalitsus ning puu- ja köögivilja ning piimatoodete pakkuja, võivad nimetatud isikud koolikava toetuse taotleda, kui nad on selles haridusasutusega kirjalikult kokku leppinud. Antud säte võimaldab PRIA-l kontrollida, et lastele ei tarniks toet atavaid tooteid mitu toodete pakkujat. Ka selles sättes ei ole muudatusi võrreldes hetkel kehtiva korraga. Toetuse jaoks eraldatud eelarve paindlikumaks kasutamiseks on antud PRIA-le volitus arvutada toetuse ühikumäär lapse kohta õppepäevas arvestades koolikava toetuses osalevate laste ja õppepäevade arvu. Võimalikust toetuse määra muutmisest antakse teada PRIA veebilehe kaudu ja informeeritakse ka taotlejaid e-posti teel või muul sarnasel viisil. Toetuse alusel rahastatavate toodete vastavust kvaliteedi-, koostis- ja turustusnõuetele kontrolli b oma pädevuse piires P TA . Tegemist on nimetatud asutuse tavapärase kontrolliga, täiendavaid kontrolle ei lisandu. Samuti sätestatakse seaduses, et kohapealset kontrolli haridusasutustes, sealhulgas haridusasutuses, kes ise koolikava toetust ei taotle, teeb PRIA. Säte on vajalik selleks, et anda õigus PRIA-le kontrollida toetuse kasutamist kõigis toetusmeetmetes osalevates haridusasutustes. EL-i õigusaktide kohaselt tuleb toetuse saajal teavitada avalikkust EL-i osalusest. Sellest tulenevalt peab koolikava toetuse saaja teavitama haridusasutuses avalikkust toetuse saamisest ja kasutamisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 24 lõike 4 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud korras. Antud sättega pannakse toetuse saajale kohustus kasutada avalikkuse teavitamiseks plakatit, millega antakse teada, et nende haridusasutus osaleb toetusmeetmes ja seda rahastatakse EL eelarvest. Sarnaselt seni kehtiva korraga tuleb plakat asetada hästi nähtavale kohale haridusasutuses. Paragrahvis 83 sätestatakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitus vajaduse korral määrusega kehtestada toetuse rakendamise seire ja hindamise kord. Hindamine on vajalik selgitamaks toetuse tulemuslikkust. Hindamine ja seire on kavas osalevatele liikmesriikidele kohustuslik ning iga viie aasta järel tuleb esitada hindamise aruanne. 4. jaotis Kaubavahetus kolmanda riigiga 4. jaotises (§-d 84 ja 85 ) täpsustatakse EL-i ühise turukorraldusega hõlmatud põllumajandustoodete kaubavoogude järelevalve ja haldamisega seotud reegleid. Paragrahvis 84 sätestatakse kontrolliasutused kaubandustehingute korral . Euroopa Liidu asjakohastes õigusaktides ettenähtud juhtudel kontrollib põllumajandustoote nõuetekohasust eksportimisel ja importimisel, väljastab asjakohase tõendi ning kontrollib töötlemiseks ettenähtud imporditud veiseliha sihipärast kasutamist Põllumajandus- ja Toiduamet. PTA kontrollib E L-i asjakohastes määrustes ettenähtud juhtudel põllumajandustoote nõuetekohasust eksportimisel , importimisel ja väljastab asjakohase tõendi . Samuti kontrollib PTA töötlemiseks ettenähtud imporditud veiseliha sihipärast kasutamist ning imporditud humala ja humalatoodete puhul kvaliteedistandarditele vastavust. Humalat ja humalatooteid võib turustada vaid siis, kui need on hõlmatud sertifikaadiga, mis näitab, et tooted vastavad minimaalsetele kvaliteediomadustele. Humalasektori tooteid võib kolmandatest riikidest importida üksnes juhul, kui nad vastavad turustamise miinimumnõutele. Humalat ja humalatooteid võib importida vaid komisjoni määruse (EÜ) nr 1295/2008 , h umala importimise kohta kolmandatest riikidest (ELT L 340 19.12.2008, lk 45) lisas I märgitud päritoluriikidest ning nende riikide pädevate asutuste poolt välja antud tunnistusi (vastavustunnistused) loetakse samaväärseks ELi sertifikaadiga. Liikmesriigid peavad komisjoni määruse (EÜ) nr 1295/2008 artikkel 9 lõike 1 kohaselt tegema humala ja humalatoodete impordil korrapäraseid pistelisi kontrolle, et veenduda humala vastavuses turustamise miinimumnõuetele ning kontrollima, kas sama määruse artiklis 5 nimetatud andmed on pakenditel esitatud. Paragrahvis 85 on kindlaks määratud tingimused põllumajandustoodete kauba vahetuseks kolmanda riigiga . Lõikes 1 sätestatakse kaks nõuet. Esiteks, muuks otstarbeks kui külvamiseks ettenähtud kanepiseemnete impordilitsentsi saamise eeltingimuseks on, et sellise isiku on heaks kiitnud PRIA, ning teiseks, nimetatud kanepiseemnete impordilitsentsi saanud isik esitab dokumendid kanepiseemnete kasutamise kohta PRIA-le 12 kuu jooksul alates impordilitsentsi väljastamise kuupäevast . Lõike 2 kohaselt kontrollib PRIA nende dokumentide vastavust EL-i asjakohastele õigusaktidele ja teeb kohapealset kontrolli. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 189 lõike 1 kohaselt võib kanepitooteid EL-i importida ainult teatud tingimustel. Kanepiseemnete kasutamise kohta dokumentide esitamise kohustus kehtib üksnes muuks otstarbeks kui külvamiseks ettenähtud kanepiseemnete importija kohta. Nimelt väljastatakse komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2016/1237 artikli 9 lõike 4 kohaselt muuks otstarbeks kui külvamiseks ettenähtud kanepiseemnete vabasse ringlusse lubamisel impordilitsents üksnes juhul, kui heakskiidetud importija kohustub liikmesriikide määratud ajavahemiku jooksul ja tingimustel esitama liikmesriigis asjaomaste toimingute kontrollimise eest vastutavale pädevale asutusele dokumendid. Seaduse kohaselt on pädev asutus PRIA ning sellest tulenevalt sätestatakse ELÜPS-is muuks otstarbeks kui külvamiseks ettenähtud kanepiseemnete i mportijale kohustus esitada dokumendid kanepiseemnete kasutamise kohta PRIA-le. Nimetatud komisjoni delegeeritud määruse artikli 9 lõike 4 kohaselt tõendatakse nende dokumentidega, et 12 kuu jooksul alates litsentsi väljastamise kuupäevast on litsentsiga hõlmatud kanepiseemned läbinud vähemalt ühe järgmistest toimingutest: sellisesse seisukorda viimine, mis välistab nende kasutamise külvamiseks; segamine muude seemnetega kui kanepiseemnetega loomatoidu saamiseks, kusjuures kanepiseemnete kogus moodustab teraviljasegust kuni 15% või heakskiidetud importija põhjendatud taotluse korral erandjuhul kuni 25%; eksport kolmandasse riiki. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2016/1237 artikli 9 lõike 4 kohaselt peavad kanepiseemnete kasutamise kohta esitatavad dokumendid sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: ettevõtja nimi, täielik aadress, liikmesriik ja ettevõtja allkiri, tehtud toimingu kirjeldus ja toimingu tegemise kuupäev, toimingu läbinud kanepiseemnete kogus kilogrammides. Kuna heakskiidetud importijale kaasneb kohustus esitada kanepiseemnete kasutamise kohta dokumendid , siis nende esitamata jätmise korral on PRIA-l õigus importijale väljastatud litsents ja importija heakskiit kehtetuks tunnistada ning korrakaitseseaduse alusel teha ettekirjutus ning vajadusel kohaldada ka sunniraha. Selleks, et litsentsi omanikele oleks kehtivad nõuded üheselt ja selgelt arusaadavad, sätestatakse kanepiseemnete kasutamise kohta dokumentide esitamise kohustus seaduses. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2016/1237 artikli 9 lõike 3 kohaselt kehtestab asjaomane liikmesriik muuks otstarbeks kui külvamiseks ettenähtud kanepiseemneteimportijate heakskiidu korra, mis hõlmab muu hulgas ka kontrolle. S ellest tulenevalt on seaduses reguleeritud ka PRIA kontrolli tegemise pädevus. Lõike ga 3 antakse volitusnorm kehtestada määrus vastutava ministri (maaeluministri) määrusena. EL-i ühist põllumajanduspoliitikat rakendab Eestis Maaeluministeerium ja seetõttu kuulu b seaduse rakendamiseks antavate õigusaktide kehtestamise pädevus maaeluministrile kui valdkonna eest vastutavale ministrile. Lõikes 4 tuuakse välja , mida p õllumajandustoote impordi- ja ekspordilitsentsi andm ise tingimustes võib sätestada , loetelu : nõuded impordi- ja ekspordilitsentsi saamiseks; taotluse esitami se ja taotluse menetlemise kord ; taotlusele esitatavad nõuded; nõuded kanepiseemete kasutamist tõendavatele dokumentidele. Lõikes 5 sätestatakse, et imporditud humal ja humalatooted peavad vastama E L-i s koristatud humala või sellest valmistatud toodete kvaliteedistandarditele . Humala ja humalatoodete kvaliteedistandardite ja vastavuskontrolli alus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikkel 190 ning komisjoni määrus (EÜ) nr 1295/2008. 5. jaotis Koostis- ja kvaliteedinõuded ning turustusstandardid 5. jaotises (§-d 86 – 88 ) sätestatakse koostis- ja kvaliteedinõuded, sealhulgas veise-, sea- ja lambarümpade kvaliteediklassid, turustusstandardid ja vastavuskontroll . Need tooted, mis on hõlmatud ÜPP turukorraldusmeetmetega, peavad vastama EL-i määrustes kehtestatud koostis- või kvaliteedinõuetele (ehk miinimumnõuetele). Teatud juhtudel on aga liikmesriigil õigus neid nõudeid täpsustada, kehtestades lisatingimusi või klasse. Paragrahvi 86 sätestab üldise kohustuse, mille kohaselt p õllumajandustooted peavad vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud koostis- ja kvaliteedinõuetele ning turustusstandarditele. Siia hulka kuuluvad ka kodulinnumunad, kodulinnuliha, oliiviõli ning puu- ja köögivil i, mis on varasemalt reguleeritud eraldi. L õikes 2 sätestatakse, et koostis- ja kvaliteedinõuetele ( sealhulgas kokkuostetava ja eraladustatava põllumajandustoote koostis- ja kvaliteedinõuetele) ning turustusstandardite , (mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artiklites 75 ja 78) nõuetele vastavuse määramise analüüsid tehakse PTA valitud laboratooriumis . Sama paragrahvi lõikes 3 on sätestatud, et valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada turukorraldusmeetmetega hõlmatud põllumajandustoodete pakendamisele ja märgistamisele täpsemad nõuded. lisaks võib valdkonna eest vastutav minister kehtestada erandi d turustusstandardite täitmisele. Näiteks komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 29/2012 oliiviõli turustusnormide kohta (ELT L 12, 14.01.2012, lk 14–21) artikli 2 lõike 1 kohaselt tohib oliiviõlisid lõpptarbijale pakkuda kuni 5 liitristes pakendites, samas võivad liikmeriigid restoranides, haiglates, sööklates ja muudes ühendettevõtetes tarbimiseks ettenähtud oliiviõlidele kehtestada suurema mahu kui 5 liitrit. Teise näitena võib liikmesriik Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa VI osa III punkti kohaselt vabastada kanamune tootvad ettevõtjad B klassi ehk madalama kvaliteediklass i kanamunade märgistamise nõudest , kui mune turustatakse üksnes liikmesriigi territooriumil. Värske puu- ja köögivilja turustamisel võib liikmesriik komisjoni rakendusmääruse 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga (ELT L 157, 15.06.2011, lk 1–163) artikli 4 lõigete 3 ja 4 alusel kehtestada erandeid puu- ja köögivilja turustamisstandardite kohaldamisest . Sama paragrahvi lõikes 4 on sätestatud, et turukorralduslikul eesmärgil põllumajandustoodetele kehtestatud koostis- ja kvaliteedinõuetele ning märgistuse, sealhulgas nimetuse nõudeid kontrollib PTA . Näiteks on sellised nõuded kodulinnumunade ja kodulinnuliha turustamisel kehtestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 589/2008, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad munade turustusnormide kohta (ELT L 163, 24.6.2008, lk 6—23) ja komisjoni määruses (EÜ) nr 543/2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 (teatavate kodulinnuliha turustusnormide kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 157, 17.6.2008, lk 46—87). Oliiviõlide turustusstandardite ja vastavuskontrolli alus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artiklid 73–75 ja 78 ning komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 29/2012 ja komisjoni määrus (EMÜ) nr 2568/1991. Nimetatud komisjoni määrused tunnistatakse 2022. aastal kehtetuks ning nende asemel antakse välja delegeeritud ja rakendusmäärus, mis kõigi eelduste kohaselt avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas 2022. aasta suve alguses. Oliiviõli turustusstandardites määratletakse oliiviõli ja oliivijääkõli erinevad kategooriad ning asjakohased analüüsimeetodid, mida liikmesriikide kontrolliasutused peavad kasutama, ning märgistamise ja pakendamise normid. Jaemüügietapis võib turustada üksnes ekstra neitsioliiviõli, neitsioliiviõli, oliiviõli, mis koosneb rafineeritud oliiviõlist ja neitsioliiviõlist ning oliivijääkõli. ELi riigid peavad igal aastal viima läbi asjaomases riigis turustatava oliiviõli mahuga proportsionaalsed miinimumkontrollid, et tagada oliiviõlide ja oliivijääkõlide turustamisstandardite järgimine. Nende kontrollide eesmärk on veenduda, et märgistus ja pakend vastavad õiguslikele nõuetele ning õli kategooria on õigesti deklareeritud. Eesti on pi danud seni läbi viima vähemalt ühe miinimumkontrolli aastas. Komisjoni määruse nr 2568/91 artikli 7a kohaselt ettevõtjad, kes omavad oliiviõli pressimiskäitisest kuni villimisetapini, on kohustatud pidama iga sellise õli kategooria saamise ja väljaandmise registrit. Eestis oliiviõli ei toodeta, seega nimetatud kohustus rakendub oliiviõli ümber pakendajatele, mitte edasimüüjatele. Lõige 4 ei rakendu aga kokkuostetava ja eraladustatava põllumajandustoote koostis- ja kvaliteedinõuete kontrollile, kuna viimane on reguleeritud § 78 lõikes 1 ning vastutavateks kontrolliasutusteks on lisaks PTA -le ka PRIA. Lõi kes 5 sätesta takse valdkonna eest vastutavale ministrile õigus panna PTA-le täiendavaid koostis- ja kvaliteedinõuete ning turustusstandardite ga seotud ülesandeid. Tegemist ei ole volitusnormiga , vaid ministrile reserveeritud pädevusnormiga. Sellised ülesanded on reegliga haldusesisesed, mis ei too kaasa kolmandate isikute suhtes uusi õigusi ega kohustusi ja nende panemise otsustab minister käskkirjaga. Halduseväliseid isikuid puudutavate ülesannete täitmine on PTA-le pandud seadusega ning neid ülesanded täpsustakse volitusnormi olemasolul määrusega (nt § 87 lg 4 ja § 88 lg 8). Näiteks on l iikmesriigi l kohustus komisjoni rakendusmäärus 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga (ELT L 157, 15.06.2011, lk 1–163) artikli 9 lg 1 punkti a alusel nimetada turustusstandardite ja vastavuskontrolli koordineeriv asutus . PTA täidab t urustusstandardite ja vastavuskontrolli koordineeriva asutuse rolli Eestis alates 1. jaanuarist 2021. Paragrahvis 87 sätestatakse veise-, sea- ja lambarümpade kvaliteediklassid. Lõikes 1 sätestatakse, et lihakäitlemisettevõttes tuleb täita veise-, sea- ja lambarümpade kvaliteediklassid esse määramise nõudeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 kohaselt ning selle määruse alusel kehtestatud õigusaktides toodud nõudeid . Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 alusel on veise-, sea- ja lambarümpade kvaliteediklassidesse määramis t reguleeritud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2017/1182, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 liidu veise-, sea- ja lambarümpade klassifitseerimisskaalade ning teatavatesse kategooriatesse kuuluvate rümpade ja elusloomade turuhindadest teatamise osas ( ELT L 171, 4.7.2017, lk 74—99 ) . K lassifitseerimisskaalad on veise- ja vasikaliha, sealiha ning lambaliha sektorite kehtesta tud eelkõige turu läbipaistvuse parandamise eesmärgil ning turukorralduse abinõude kohaldamise ks. Veise- ja vasikaliha sektoris on klassifitseerimisskaalad kehtestatud kaheksa kuu vanuste ja vanemate veiste rümpade puhul, sealihasektoris muude kui aretuseks kasutatud sigade rümpade puhul ning lambalihasektoris alla ja üle 12 kuu vanuste rümpade puhul. Sama paragrahvi lõikes 2 sätestatakse volitusnorm veise-, sea-, ja lambarümpade kvaliteediklasside täpsemate nõuete, ulatuse, meetodite ja korra kehtestamiseks. Näiteks võib valdkonna eest vastutav minister halduskoormuse vähendamiseks lubada väiksematel ettevõtetel erandeid rümpade kvaliteediklassi määramise üldistest kohustustest. P aragrahvi 92 lõikes 3 kehtestatakse kvaliteediklasse määrava isiku koolituse ning tunnustamise saamise tingimused. Sellekohast tegevust korraldab P TA. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister tunnustamise taotlemise ja taotluse menetlemise täpsema korra. Paragrahvi 92 lõike 5 kohaselt kontrollib P TA rümpade kvaliteediklassidesse määramise nõuetekohasust ja kuni 12 kuu vanuste veiste liha kategooriatesse liigitamist lihakäitlemisettevõtetes. Alla 12 kuu vanuste veiste liha puhul rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 78 kohaselt kehtestatud müüginimetus i ja komisjoni määrus t (EÜ) nr 566/2008 , millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 kohaldamiseks seoses kuni 12 kuu vanuste veiste liha turustamisega ( ELT L 160, 19.6.2008, lk 22—25 ). Alla 12 kuu vanuste veiste liha müüginimetused on olulised konkurentsitingimuste kindlaksmääramise seisukohast. Nimetatud müüginimetused on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 VII Lisas kõikides EL liikmesriikide keeltes. Eesti keeles võib alla 8 kuu vanuse veiseliha turustada vasikalihana ja 8-12 kuu vanuse veiseliha noorloomalihana. Paragrahvis 88 sätestatakse erisätted puu- ja köögivilja turustusstandardite kohta . L õikes 1 sätestatakse puu- ja köögivilja turustusstandardid ning vastavuskontroll. Värsket puu- ja köögivilja turustamisstandardite ja vastavuskontrolli õiguslik alu s on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artiklid 73 – 76 ja komisjoni rakendusmäärus 543/2011 , ning neid kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 lisa I osas IX nimetatud puu- ja köögiviljad e suhtes. Värsket puu- ja köögivilja võib tarbijale turustada üksnes siis, kui need on veatud ja turus ta miseks nõutava kvaliteediga ning kui on näidatud nende päritoluriik. Värske puu- ja köögivilja turustamisstandardeid kohaldatakse kõikides turustusetappides k.a importimisel ja eksportimisel ning need hõlmavad m uuhulgas kvaliteeti, klassifitseerimist, pakendamist, märgistamist jne. Lõike 2 kohaselt peab PTA puu- ja köögivilja turustavate ettevõtjate andmekogu t urustamisstandardite kohaldamiseks vajaliku teabe hoidmiseks ning riskianalüüsist lähtuvate ja asjakohase sagedusega vastavus kontrollide tegemiseks. Eelpool nimetatud andmekogu asutas PTA eelkäija Põllumajandusamet kooskõlas komisjoni määruse (EÜ) nr 1148/2001 vastavuskontrollide kohta, mida kohaldatakse värske puu- ja köögivilja turustusnormide suhtes (EÜT L 156, 13.06.2001, lk 9–22) artikli 3 lõike 1 ja kehtiva ELÜPS-i alusel. Uut andmekogu ei looda, eelnõu § 135 alusel käsitatakse puu- ja köögivilja turustavate ettevõtjate andmekoguna enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud õigusaktide alusel asutatud puu- ja köögivilja turustavate ettevõtjate andmekogu . Sisuliselt kehtiv olukord ei muutu . Lõikes 3 sätestatakse puu- ja köögivilja turustavate ettevõtjate andmekogusse kantavate andmete koosseis. Andmekogusse kantakse iga ettevõtja, kelle valduses on turustamisstandarditega hõlmatud puu- ja köögivilju ning kelle eesmärk on neid müügiks välja panna või müügiks pakkuda, müüa või mingil muul viisil turustada, ning ettevõtjad, kes tegelikult teevad neid tegevusi seoses puu- ja köögiviljadega, mille suhtes kohaldatakse turustamisstandardeid kohta nimi ja registri- või isikukood, kontaktandmed ja tegevuskoht või asukoha aadress, tema positsioon turustamisahelas (tootmine, jaemüük, hulgimüük, import, eksport) ning väljastatud erimärgistusloa number. Andmekogusse kantavate andmete koosse is võrreldes kehtivaga ei muutu, kuid on toodud seaduse tasemele. Lõike s 4 sätestatakse erimärgistus l uba ja lõigetes 5 ja 6 selle andmise korra . Lõikes 4 sätestatud e rimärgistatud loa andmise üheks eesmärgiks on riskianalüüsi alusel vähendada järelevalve kontrollide arvu ja liigitada ettevõtja madalaimasse riskikategooriasse ning väljastada talle erimärgistuse l uba. Puu- ja köögivilja turustav ettevõtja, kes on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 91 punkti b alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud korra kohaselt liigitatud madalaimasse riskikategooriasse, kes vastab samas õigusaktis sätestatud nõuetele ja kellel on erimärgistuse luba, võib pakendi märgistamisel kasutada nimetatud määruse kohast erimärgistust. Lõike 5 kohaselt tuleb ettevõtjal e rimärgistuse loa saamiseks esitada taotlus PTA-le , kes otsustab erimärgistuse loa andmise või sellest keeldumise taotluse saamisest arvates ühe kuu jooksul. Erimärgistuse loa saamiseks peab taotlejal olema vajalikud seadmed toodete ettevalmistamiseks ja pakendamiseks , kehtiv ja dokumenteeritud enesekontrollisüsteem, sh kirjalik juhend aiandustoodete kontrollimiseks ja tunnistus PTA poolt korraldatava puu- ja köögivilja turustamisstandarditele vastavuse kontrollimise koolituse läbimise kohta . Kui ettevõtja vastab taotluses esitatud andmete kohaselt ja kohapealse kontrolli tulemusena nõuetele, annab PTA ettevõtjale erimärgistuse loa ja avaldab tema nime oma veebilehel (lõige 6 ) . Sama paragrahvi lõike ga 7 antakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitus kehtestada puu- ja köögivilja turustusstandarditele vastavuse kontrollimise koolituse nõuded ning täpsemad tingimused ettevõtja andmete kandmiseks lõikes 2 sätestatud puu- ja köögivilja turustavate ettevõtjate andmekogusse. Liikmesriigi õigus määrata kindlaks tingimused, mille alusel ettevõtjaid andmebaasi lisada või mitte on sätestatud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 10 punktis 3. Ka kehtivas seaduses on samasisuline volitusnorm, mille alusel on kehtestatud maaeluministri 4.septembri 2015. aasta määrus nr 1“ Täpsemad tingimused ettevõtja andmete kandmiseks puu- ja köögivilja turustavate ettevõtjate andmekogusse ning puu- ja köögivilja turustamisstandarditele vastavuse kontrollimise koolituse nõuded“. 6 . jaotis Erakorralised meetmed 6 . jaotise paragrahvi 89 lõikes 1 sätestatakse volitus valdkonna eest vastutavale ministrile vastu võtta erakorraliste meetmete rakendamise kord. Erakorralised meetmed on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artiklites 210 – 221 sätestatud meetmed, milleks on turuhäirete vastu võetavad meetmed; loomahaiguste ja taimekahjuritega ning inimeste, loomade või taimede tervisele avalduvast ohust tingitud tarbijate usalduse kao tusega seotud turutoetusmeetmed ning k onkreetsete probleemide lahendamise meetmed. Kõnealune volitusnorm täitmine sõltub Euroopa Komisjoni poolt erakorralise meetme rakendamise otsustamisest. Lõikes 2 sätestatakse loomahaiguste ja taimekahjurtite ning tarbijausalduse kaotusega seotud meetme rakendamise korral taotlev asutus, milleks on Maaelu ministeerium . Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artiklile 220 võib Euroopa Komisjon võtta vastu rakendusaktid, millega võetakse erakorralised toetusmeetmed mõjutatud turu toetamiseks, et võtta arvesse: a) liidusisese kaubanduse või kolmandate riikidega toimuva kaubanduse piiranguid, mis võivad tuleneda loomahaiguste või taimekahjurite leviku tõkestamise meetmete kohaldamisest, ning b) tõsiseid turuhäireid, mis on otseselt tingitud tarbija usalduse kaotusest seoses riskidega inimeste, loomade või taimede tervisele ja seoses haiguse riskiga. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli s 220 on inglise keelses kasutatud terminit „plant pests“, mis hõlmab nii taimekahjureid kui taimehaigusi. Kas erakorralise meetme rakendamine ongi suunatud üksnes taimekahjurite tõttu turuhäirite leevendamiseks või laiemalt taimekahjustatajast tingitud kahjude leevendamiseks selgub Komisjoni asjakohase rakendusmääruse vastuvõtmisel. Toetusmeetmeid kohaldatakse järgmiste sektori te suhtes: puu- ja köögivili, veise- ja vasikaliha, piim ja piimatooted, sealiha, lamba- ja kitseliha, munad, linnuliha. Eelnimetatud p unktis b sätestatud meetmeid, mis on seotud inimeste või taimede terviseriskidest tingitud tarbijate usalduse kaotusega, kohaldatakse ka kõikide muude põllumajandustoodete suhtes, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 I lisa XXIV osa 2. jaos loetletud tooted. Punktides a ja b nimetatud meetmeid võetakse liikmesriigi taotluse korral. Käesolevas paragrahvis sätestatakse, et taotluse esitab Euroopa Komisjonile Maaeluministeerium. 7. peatükk K valiteedikavad Paragrahvi 90 lõikes 1 sätestatakse, et põllumajandustoodete ja toiduainete kv aliteedikavad jagunevad EL-i tasandi kvaliteedikavadeks ja liikmesriikide tasandi kvaliteedikavadeks. EL-i tasandi kavad on käesolevas seaduses reguleeritud kaitstud päritolunimetus, kaitstud geograafiline tähis ja garanteeritud traditsiooniline toode. Tinglikult kuulub EL tasandi kvaliteedikavade alla ka mahepõllumajanduslik tootmine , mis on reguleeritud mahepõllumajanduse seadusega . Käesoleva s eaduse § -des 9 2 – 94 sätestatut kohaldatakse liikmesriikide tasandi kvaliteedikavade kohta . Käesolevaks ajaks on PTA tunnustanud kaks liikmesriikide tasandi kvaliteedikava: toidukvaliteedikava d „ Rohumaaveise liha tootmine ” ja „Biosfääri programmiala rohumaaveis ja –lammas . Lõikes 2 sätestatakse , et PTA on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 , mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ELT L 095 7.4.2017, lk 1) artikli 4 alusel määratud pädev asutus, kelle poolt tehtav nimetatud määruse kohane ametlik kontroll hõlmab kinnitust, et toode vastab asjaomasele tootespetsifikaadile ja järelevalvet turuleviidud toote kirjeldamiseks registreeritud nimetuste kasutamise üle. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 36 lõikes 1, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/787 artikli 43 lõikes 1 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 116a lõikes 2 sätestatakse, et liikmesriigid peavad määrama pädeva asutuse, kelle poolt eespool kirjeldatud ametlikku kontrolli tehakse. Lõik e s 3 sätestatakse , et PTA täidab lisaks eelmistes lõigetes mainitule teisi riikliku kvaliteedikavaga seotud ülesandeid, mille täitmine on talle pandud valdkonna eest vastutava ministri õigusaktiga. Tegemist ei ole volitusnormiga, vaid ministrile reserveeritud pädevusnormiga. Reeglina on nendeks ülesanneteks haldusesises ed ülesanded , mis ei too kaasa kolmandate isikute suhtes uusi õigusi ega kohustusi ja nende PTA-le panemise otsustab minister käskkirjaga. Halduseväliseid isikuid puudutavate ülesannete täitmine on PTA-le pandud seadusega ning neid ülesanded täpsustakse vo litusnormi olemasolul määrusega. Viimaste hulka kuulub riikliku kvaliteedikava tunnustamise menetlus ja sellele järgnev tunnustamine või tunnustamata jätmine. Lisaks riikliku kvaliteedikava tunnustamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine. Paragrahvi 91 lõikesse 1 on koondatud EL-i põllumajandustoodete, toidu, piiritusjookide ja veini kaitstud päritolunimetuse, geograafilise tähise ja garanteeritud traditsioonilise toote nimetusi kandvate toodete määratlus. Loetletud on asjakohased EL-i määrused, mis reguleerivad EL-i põllumajandustoodete ja toidu ning piiritusjookide ja veini kvaliteedikava sid . Põllumajandustoodete ja toidu sektoris on võimalik toodete nimetusi registreerida kaitstud päritolunimetuse, kaitstud geograafilise tähise ja garanteeritud traditsioonilise toote kava alusel. Veinide puhul on võimalik toodete nimetusi registreerida kaitstud päritolunimetuse ja geograafilise tähise kava alusel. Piiritusjookide puhul on toodete nimetusi võimalik registreerida ainult geograafilise tähise kava alusel. Aromatiseeritud veinide puhul registreeritakse nimetused alates 2021. aasta 7 detsembrist kaitstud geograafiliste tähiste kava alusel ning osana põllumajandustoodete ja toidu sektorist. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1151/2012 reguleerib põllumajandustoodete ja toidu kohta käivate geograafiliste tähiste ja traditsiooniliste tootenimetuste registreerimist ning kaitset. Nimetatud kaitse eesmärgiks on põllumajandusettevõtjatele ja tootjatele kõrge toote kvaliteedi, eriliste omaduste või selle tootmise viisi eest õiglase hinna tagamine ning toote geograafilisest päritolust tulenevate omaduste kohta tarbijatele selge teabe esitamine, võimaldades neil seeläbi teha teadlikumaid ostuotsuseid. Alates 2021. aasta 7. detsembrist on geograafilise tähisega aromatiseeritud veinide kaitse regulatsioon , mis varem oli kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse s (EL) nr 251/2014 , kehtestatud Euroo pa Parlamendi ja nõukogu määruse s (EL) nr 1151/2012 – registreeritakse kui kaitstud geograafilised tähised ning käsitletakse osana põllumajandustoodete ja toidu sektorist . Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1308/2013 reguleerib põllumajandustoodete ühist turukorraldust, mille alla kuulub ka veini kaitstud päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitse. Selle kvaliteetveinide kontseptsiooni aluseks on tootjate huvi tutvustada oma toodete ja tootmise eriomadusi ning tarbijate huvi saada piisavat ja läbipaistvat teavet toote kohta, mis tuleneb veini puhul eelkõige selle geograafilise päritoluga seotud eriomadustest. Piiritusjookide geograafiliste tähiste kaitse on korraldatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/787 alusel. Piiritusjookide sektori suhtes kohaldatavad meetmed peaksid aitama saavutada tarbijakaitse kõrge taseme, turu läbipaistvuse ja ausa konkurentsi ning vältima ebaausat tegevust. Sealjuures kaitsevad vastavad meetmed liidus toodetavate piiritusjookide head mainet nii liidus kui ka maailmaturul, võttes jätkuvalt arvesse piiritusjookide valmistamise ajaloolisi traditsioone. EL-is kehtiva põllumajandustoote, toidu, piiritusjoogi ja veini kaitstud päritolunimetuse, geograafilise tähise ja garanteeritud traditsioonilise toote kvaliteedikavade süsteemi eesmärk on kaitsta konkreetse päritoluga ja traditsioonilisi tootenimetusi. Tegemist on toidukaupade nimetuste registreerimissüsteemiga, mis põhineb nende geograafilisel päritolul või traditsioonilisel iseloomul. Nende nimetuste kaitse EL-i tasandil tagavad riigisisesed sõltumatud järelevalveasutused. EL-i tasandil on kogu registreerimisprotseduur ning märkide kasutamine tasuta. Põllumajandustoote, toidu, piiritusjoogi ja veini kaitstud päritolunimetuse, geograafilise tähise ja garanteeritud traditsioonilise toote nimetuste info, mis varem oli kahes erinevas registris, on hetkel koondatud ühte registrisse – eAmbrosia . Register põhineb toodete spetsifikatsioonidel ja registreeritud nimetust võivad kasutada kõik tootjad, kes asuvad konkreetses geograafilises piirkonnas ning toodavad registreeritud spetsifikatsioonile vastavat toodet. Sama paragrahvi lõikes 2 on sätestatud, et käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1– 3 nimetatud määruste alusel toodete nimetuste registreerimiseks esitab taotleja taotluse M aaeluministeeriumile, kes otsustab selle nõuetekohasuse ja Euroopa Komisjonile edastamise või edastamata jätmise. Sama paragrahvi lõikes 3 on sätestatud volitusnorm, mis võimaldab valdkonna eest vastutaval ministril kehtestada lõike 1 punktis 1 , 2 või 3 nimetatud määrus e alusel toote nimetus e registreerimise taotlemise ja taotluse menetlemise täpsema korra ning taotlusele esitatavad nõuded , lähtudes asjakohastes EL-i õigusaktides sätestatud nõuetest . Lähtudes geograafilise tähise kaitse seaduse § 1 lõikest 2 teostab Maaeluministeerium ettenähtud siseriiklikke toiminguid EL-i tasandil kaitstavate alkohoolsete jookide geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste osas. Sama paragrahvi lõikes 4 on sätestatud PTA teavitamise kohustus kaitstud päritolunimetuse, kaitstud geograafilise tähise või garanteeritud traditsioonilise toote kvaliteedimärki kandva põllumajandustoote ja toidu tootjatele ja töötlejatele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 37 lõike 1 kohaselt kontrollib nimetatud määruse artiklis 36 osutatud pädev asutus kaitstud päritolunimetuse, geograafilise tähise ja garanteeritud traditsioonilise toote kvaliteedimärgiga toote vastavust spetsifikaadile, enne selle turule viimist. Teavitamise kohustus sätestatakse ainult põllumajandustoodete ja toidu sektori puhul, kuna piiritusjookide ning veinide puhul on see kehtestatud Euroopa Liidu tasandil. Vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/1236, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/787 rakenduseeskirjad piiritusjookide geograafiliste tähiste registreerimise taotluste, vaidlustamismenetluse, tootespetsifikaatide muutmise, registreeringu kustutamise, sümboli kasutamise ja kontrolli osas (ELT L 270, 29.07.2021, lk 10–38) artikli 12 lõikele 2 annab geograafilise tähisega piiritusjoogi tootja või töötleja oma tegevusest aru Põllumajandus-ja Toiduametile. Lisaks, vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/34 , millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 rakenduseeskirjad veinisektori päritolunimetuste, geograafiliste tähiste ja traditsiooniliste nimetuste kaitsetaotluste, vastuväite esitamise menetluse, tootespetsifikaadi muudatuste, kaitstud nimetuste registri, kaitse tühistamise ja sümbolite kasutamise kohta (ELT L 9, 11.01.2019, lk 46–76) artikli 15 lõikele 5 teatab iga ettevõtja, kes soovib osaleda kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega veini valmistamis- või vajaduse korral pakendamisprotsessis või selle mõnes etapis sellest Põllumajandus- ja Toiduametile. Paragrahvi des 9 2 – 9 4 sätestatut kohaldatakse käesoleva seaduse alusel ja korras PTA poolt tunnustatud riikliku kvaliteedikava kohta. Kehtiva seadusega võrreldes ei ole riiklike kvaliteedikavade regulatsiooni s olulisi muudatusi tehtud. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 alusel antud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2022/126 , millega täiendatakse Euroo pa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2115 täiendavate nõuetega teatavatele sekkumisviisidele, mille liikmesriigid määravad kindlaks kõnealuse määruse kohastes ajavahemikuks 2023 – 2027 ette nähtud ÜPP strateegia kavades, ning eeskirjadega, milles käsitletakse maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise (HPK) 1. standardi kohast suhtarvu (ELT L 20, 31.01.2022, lk 52–94) on ka üks kvaliteedikavasid käsitlev artikkel, mis puudutab liikmesriikid e tasandi kvaliteedikavasid ja vabatahtlikke sertifitseerimisskeeme. Kõnealuses delegeeritud määruses sätestatakse samad nõuded kui hetkel kehtiva Euroopa Parlamendi ja nõukog u määruse (EL) 1305/2013 artik l i 16 lõike 1 punktides b ja c – seega kehtima jääb praegune olukord. Paragrahvi s 92 on sätestatud nõuded kvaliteedikava kohta, mille kohta tunnustamist taotletakse või mis on tunnustatud. Lõike 1 kohaselt töötab kvaliteedikava välja ja rakendab seda ning taotleb kvaliteedikava tunnustamist käesoleva seaduse alusel kehtestatud määruses sätestatud aktiivseid põllumajandustootjaid ühendav tulundusühistu, mittetulundusühing või seltsing (edaspidi kvaliteedikava rakendav tootjarühm ). Lõikes 2 sätestatakse, et k valiteedikava rakendav tootjarühm võtab kvaliteedikava vastu mittetulundusühingute seaduse § 7 või tulundusühistuseaduse § 6 kohases põhikirjas või võlaõigusseaduse § 580 lõike 1 kohases seltsingulepingus sätestatud korra kohaselt üldkoosoleku, volinike koosoleku või seltsinglaste otsusega. Lõikes 3 on sätestatud täpsemad nõuded kvaliteedikava kohta . T uuakse välja, et kvaliteedikava raames toodetud lõpptoode võib olla nii põllumajandustoode kui toiduaine. Toiduaine peab olema jaekaubanduses realiseeritav, põllumajandustoode võib oll a jaekaubanduses realiseeritav. K valiteedikava ga hõlmatud lõpptoode peab olema eriline võrreldes tavalise põllumajandustoote või toiduainega . Lõpptoode võib olla nii EL-i toimimise lepingu I lisas nimetatud põllumajandustoode kui ka selle töötlemisel saadud toode, mis ei ole EL-i toimimise lepingu I lisas nimetatud. Lõpptoote eriliste omaduste olemasolu tagab vähemalt ühe komisjoni delegeeritud määruse (E L ) 2022/126 artikli 47 punkti a alapunktis i nimetatud tingimuse täitmine. Selleks, et oleks tagatud vastavus EL-i toimimise lepingu artikliga 34, peab kvaliteedikava olema avatud igale tootjale, kelle tootel on kvaliteedikava s sätestatud tunnused. K valiteedikavas võib osaleda ka muu huvitatud isik, näiteks põllumajandussaadusi töötlev ettevõtja või ka kaubandu settevõtja , kelle osalemine kvaliteedikavas tagab selle raames toodetava toote stabiilse ja kontrollitud kvaliteedi kogu tootmis-, töötlemis- ja turustamisahela jooksul. Lõike 4 kohaselt peab kvaliteedikava rak endava tootjarühma juhatus kvali teedikavas osalejate nimekirja. Kvaliteedikava rakendav tootjarühm peab kvaliteedikavas osalejate nimekirjas toimunud muudatustest ja kava rakendamisega seotud olulistest muudatustest PTA-d teavitama. Nimetatud teavi tamine on vajalik seetõttu, et P TA-l oleks ülevaade, millised osalejad kvaliteedikavas osalevad ehk millised osalejad peavad vastama kvaliteedikava kohta esitatud nõuetele ning võivad oma tooteid turust ada kui tunnustatud toidukvaliteedikava tooteid. L õike 5 kohasel t teeb seiret ja kontrolli kvaliteedikava eeskirjas tootmisprotsessi ja lõpptoote eriliste omaduste ja kvaliteedi kohta t oodud nõuete järgimise üle kvaliteedikava tunnustamist taotleva või tunnustatud kvaliteedikava rakendava tootjarühma valitud, kuid kvaliteedikavas osalevatest tootjatest sõltumatu asjaomaste teadmiste, oskuste ja volitustega isik või asutus . Vajalike teadmiste, oskuste ja sõltumatuse kinnitamiseks peab nimetatud isik või asutus esitama asjaomase tõendi, mis kinnitab tema kvalifikatsiooni ning vastavas tegevusvaldk onnas töötamise kogemust. K valiteedikava eeskirja kontrolliks tehtavad vajalikud analüüsid tuleb teha nende analüüside tegemiseks akrediteeritud laboratooriumis . Kontrolli tegevatele isikutele või asutustele tasub tehtud analüüside, uuringute ja vaatluste eest tootjarühm. L õige 6 annab valdkonna eest vastutavale ministrile volituse kehtestada täpsemad nõuded kvaliteedikava , sealhulgas seda rakendav a tootjarühma, kvaliteedikavas osaleja ning kvaliteedikava kontrolliva isiku või asutuse kohta. Paragrahvis 93 sätestatakse kvaliteedikava tunnustamise menet lemise põhimõtted. Avaldus riikliku kvaliteedikava tun nustamise saamiseks esitatakse P TA-le, kes teeb ka kõik tunnustamisega seotud otsused. Lõike 1 kohaselt hinnatakse kvaliteedikava tunnustamisel selle vastavust EL-i asjakohaste õigusaktide ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele . Kvaliteedikava peab vastama komisjoni delegeeritud määruse (E L ) 2022/126 artikli 47 punktis a sätestatud nõuetele, EL-i toimimise lepingu artiklile 34 ja Euroopa Par lamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv 90/496/EMÜ, komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, komisjoni direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus (EÜ) nr 608/2004 (ELT L 304, 22.11.2011, lk 18–63) artikli 7 lõike 1 punktis c sätestatule, mille kohaselt ei tohi toidualane teave olla eksitav, eelkõige anda mõista, et toit on eriomadustega, kui selliste omadustega on tegelikult kõik samalaadsed toidud. Lõike 2 kohaselt ei tunnustata kvaliteedikava enne tehnilisest normist teavitamise menetlemise läbimist. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (ELT L 241, 17.09.2015, lk 1–15) artikli 5 lõikele 1 on liikmesriikidel kohustus edastada Euroopa Komisjonile kõik tehniliste eeskirjade eelnõud. Kuna kvaliteedikava näol on tegemist tehnilise eeskirjaga, on kohustus enne uue riikliku kvaliteedikava tunnustamist, teavitada sellest ka Euroopa Komisjoni. Euroopa Komisjon võib esitada kvaliteedikavale märkused või üksikasjaliku arvamuse. Euroopa Komisjoni üksikasjaliku arvamuse esitamise korral on liikmesriigil Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/1535 artikli 6 lõike 2 kohaselt kohustus kvaliteedikava vastuvõtmine alates teavitamise kuupäevast kuus kuud edasi lükata. Teavitamiskohustus on siseriiklikult sätestatud t oote nõuetele vastavuse seadus e § 43 lõige tes 1 ja 3 ning Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2010. a määrus es nr 140 „Kavandatavast tehnilisest normist, infoühiskonna teenusele kehtestatavast nõudest ja teenuse osutamise nõudest teavitamise kord ning teavitamist koordineeriva asutuse määramine “, mis sätestab teavitamise korra teatud õigusaktide eelnõude puhul ja teavitamist koordineeriva asutuse , milleks on nimetatud määruse kohaselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. L õige 5 annab valdkonna eest vastutavale mini strile volituse kehtestada kvaliteedikava tunnustamise taotlemise ja taotlus e menetlemise täpsem kord , nõuded taotlusele ning kvaliteedikava tunnustamise otsuse muutmise ja toidukvaliteedikava raames toodetud lõpptoote märgistamise kord. K äesoleva seaduse alusel kehtestatud määrusega sätestatakse täpsemad nõude id kvaliteedikava kohta , et see oleks vastavuses komisjoni delegeeritud määruse (E L ) 2022/126 artikli 47 punktis a sätestatud nõuetega, EL-i toimimise lepingu artikliga 34 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 7 lõike 1 punktis c sätestatuga, mille kohaselt ei tohi toidualane teave olla eksitav, eelkõige anda mõista, et toit on eriomadustega, kui selliste omadustega on tegelikult kõik samalaadsed toidud . Lisaks täpsustatakse ministri määrusega kvaliteedikava tunnustamise protseduur i , mis sisaldab muuhulgas tehnilisest normist teavitamist. Lõikes 6 sätestatakse asjaolud, mille korral PTA kvaliteedikava tunnustamise otsuse kehtetuks tunnistab. Juhul, kui kvaliteedikava s sätestatud nõuete vastavuse kontrollimisel ilmneb, et kvaliteedikava ei järgita, siis tunnistatakse kvaliteedikava tunnustamise otsus kehtetuks. Paragrahvis 94 sätestatakse tunnustatud riiklike kvaliteedikavade kohta andmete avaldamise kord. P TA avaldatakse veebi lehel tun nustatud kvaliteedikava, kvaliteedikavale tunnustamist tao tlenud tootjarühma nimi ja tunnustatud kvaliteedikavas os alejate nimed. Tunnustatud kvaliteedikava puhul on tegemist riigi garantiiga, et kvaliteedikava raames toodetud tootel on kvaliteedikava eeskirjas lubatud omadused. Seega peab tarbi jal olema võimalus tutvuda kvaliteedikava ga ja saada teavet selle kohta, kes on need isikud, kellel on õigus seda toodet toota ja turule viia. 8 . peatükk Teavitus - ja müügiedendusmeetmed EL-i põllumajandu s toodete teavitus- ja müügiedendusmeetmed on Euroopa Komisjoni poolt kaasrahastatavad meetmed, mille eesmärk on edendada põllumajandussektori konkurentsivõimet. Kuni kolmeaastastele teavit us - ja müüg iedendustegevustest koosnevatele programmidele saavad toetust taotleda nii ühest liikmesriigist pärit põllumajandus- ja toidusektori esindus organisatsioonid kui koostöös mitme liikmesriigi põllumajandus- ja toidusektori esindusorganisatsioonid, kes peavad vastama komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2015/1829 sätestatud nõuetele. Programme, mille taotleja või taotlejad on pärit ühest liikmesriigist, nimetatakse lihtprogrammideks ning nende haldamine toimub Euroopa Komisjoni ja liikmesriigi koostöös. Põllumajandustoodete teavitus- ja müügiedendusmeetmeid rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1144/2014 siseturul ja kolmandates riikides võetavate põllumajandustoodete teavitus- ja müügiedendusmeetmete kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 3/2008 (ELT L 317, 04.11.2014, lk 56–70), alusel. Lisaks sätestatakse meetmete täpsemad nõuded komisjoni rakendusmääruses (EL) 2015/1831, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1144/2014 (siseturul ja kolmandates riikides võetavate põllumajandustoodete teavitus- ja müügiedendusmeetmete kohta) rakenduseeskirjad (ELT L 266, 13.10.2015, lk 14–26) ja komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2015/1829, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1144/2014 siseturul ja kolmandates riikides võetavate põllumajandustoodete teavitus- ja müügiedendusmeetmete kohta (ELT L 266, 13.10.2015, lk 3–8). Paragrahvi 95 lõikes 1 sätestatakse, et teavitus- ja müügiedendusmeetme id reguleeriv ates määrustes liikmesriigile pandud lihtprogrammide elluviimise, seire ja kontrolli ning hindamisega seotud ülesandeid täidab PRIA. Liikmesriigile lihtprogrammide haldamisel pandud ülesandeid on täpsustatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/1831 III peatükis. Need hõlma vad programmide elluviimist reguleerivate lepingute sõlmimist, programmide rakendamisel osaleva partneri valimis e menetluste kontrollimist, liikmesriigi poolt tehtavaid makseid, kohapealseid ning halduskontrolle ning lihtprogrammidest teavitamist. Selleks, et kaitsta liidu finantshuve, on Euroopa Komisjon näinud ette meetmed finantspettuse ja tõsise hooletusega võitlemiseks ning sätestanud oma delegeeritud määruse (EL) 2015/1829 artiklis 5 tõhususe ja proportsionaalsuse põhim õttest lähtuvad kaitsemeetmed ( halduskaris tused ) , mi da kohaldatakse § 111 alusel . L õikes 3 antakse valdkonna eest vastutavale ministrile õigus kehtestada teavitus- ja müügiedendusmeetmete rakendamise ning rakend amisel osaleva partneri valmise täpsemad nõuded ja kord. Selleks, et tagada E L-i vahendite tõhus ja läbipaistev kasutamine, on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1144/2014 artikli 13 alusel programmi esitanud organisatsioonil kohustus programmi tegevuste elluviimiseks valid a konkursi korras tegevuste rakendamiseks partner ehk alltöövõtja, kelle ülesandeks on programmi või selle osa rakendamine. Vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/1831 artiklile 10 peavad liikmesriigid enne toetuse saajatega lepingute sõlmimist veenduma, kas programmide rakendamisel osalevad partnerid on valitud vastavalt sätestatud nõuetele. 9 . peatükk Üleminekutoetused Paragrahvis 96 sätestatakse üleminekutoetus. Vastavalt EL-i ÜPP reformi väljatöötamisel kokkulepitule oli 2004. aastal liitunud riikidel, sealhulgas Eestil, võimalus riigieelarve vahenditest maksta üleminekutoetusi (kuni 2013. aastani vastavalt liitumislepingule täiendavad otsetoetused) vastavuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artiklis 37 sätestatuga. Riikliku üleminekutoetuse andmise tingimused jäi d seejuures samaks n õukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklis 132 lõikes 7 toodule. Nimetatud toetuste eesmärgiks o li tasandada põllumajandustootjate sissetuleku te erinevusi võrreldes EL 15 riikide põllumajandustootjatega, pidades silmas riikidevahelise toetustasemete ühtlustamise protsessi jätkumist ka pärast 2020. aastat. Pärast 2015. aastat makstavate üleminekutoetuste aluseks o li Euroopa Komisjoni otsusega heaks kiidetud t oetatavate sektorite loetelu, toetusõiguslikkuse nõuded ja summad 2013. aasta kohta (Euroopa Komisjoni 25. aprilli 2014. aasta rakendusotsus, millega kiidet i heaks 2013. aastal Eestis riikliku üleminekutoetuse maksmine, C(2013) 2278 final). Eesti teavitas Euroopa Komisjoni üleminekutoetuste andmise tingimuste, eelarvete ja ühikumäärade kohta 2012. aastal. Esitatud dokumendis teavitati, et Eestil on plaanis rakendada tootmisega seotud ammlehma kasvatamise üleminekutoetust ja ute kasvatamise üleminekutoetust ning tootmisest lahti seotud ute üleminekutoetust, veise üleminekutoetust ja piima üleminekutoetust. Üleminekutoetuste rakendamise algusest , alates 2014. aastast , on ette nähtud üleminekutoetuse summade järk-järguline vähenemine kuni 50%-ni 2013. aasta toetussummast aastaks 2020. Aastatel 2021-2023 oli üleminekutoetusi võimalik veel maksta 50% ulatuses 2013. aasta toetussummadega võrreldes, kuid alates 2024. aastast jätkub üleminekutoetuste maksimaalse eelarve vähenemine , kuigi üleminekutoetuse andmise tingimused jäävad seejuures identseks määruses (EL) nr 1307/2013 artiklis 37 lõikes 3 osutatule . Üleminekutoetuste kogueelarve peab vastama 2013. aasta toetussumma ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 147 lõikes 3 toodud protsendi alusel arvestatud summale. Nimelt on võimalik maksta üleminekutoetusi 2013. aasta eelarvega võrreldes 2023. aastal – 50%, 2024. aastal – 45%, 2025. aastal – 40%, 2026. aastal – 35% ning 2027. aastal – 30%. Võimalus üleminekutoetusi maksta tekib juhul, kui selleks riigieelarvest vahendeid eraldatakse. 2020. aastal maksti üleminekutoetusi kokku 9,1 miljonit eurot. Üleminekutoetuste maksmisel on liikmesriikidele antud võimalus ajakohastada üleminekutoetuste toetusõiguste määramise aluseid, mis ei tohi olla hilisemad kui 2018. aasta põhjal määratud toetusõigused. Lõikes 3 täpsustatakse , et kui eelarveaastal ei ole ette nähtud ü l e mineku toetuse maksmiseks rahalisi vahendeid, siis ka selle toetuse taotlemise õigust ei teki. Paragrahvis 97 sätestatakse üleminekutoetuse saamise nõuded kasvatatava põllumajanduslooma või üleminekutoetuse toetusõiguse alusel. Lisaks toetusõigustele, mis annavad aluse üleminekutoetuse saamiseks, kehtivad nende toetuse taotlejatele ka käesoleva seaduse § 14 sätestatud asjakohased nõuded. Üleminekutoetuse saamise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega iga toetus e liigi kohta. Nagu ees pool selgitatud , ei muutu üleminekutoetus e tingimused ja nõuded uuel toetusperioodil . Kuna piima, veise ja ute üleminekutoetuste nõuded on kehtestatud sellise toetusõiguse omamise kaudu , mis põhinevad ajaloolistel referentsidel, siis on ka alates 2023. aastast kehtivate nõuete puhul oluline, et nende toetuste nõuded ei muutuks ning jätkuksid nii , nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklis 132. Kuigi ammlehma ja ute kasvatamise üleminekutoetused ei põhine toetusõiguste omamisel, siis mõisted nagu põllumajanduslik tegevus ja põllumajanduslik majapidamine kehtivad ka nende toetuste puhul edasi . 2013. aastal lähtuti põllumajandusliku tegevuse mõiste sisustamisel kehtivast õigusest, see tähendab, et põllumajanduslik tegevus oli varem kehtinud üleminekutoetuste puhul defineeritud läbi nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks . Samuti oli põllumajandusliku majapidamise mõiste defineeritud nõukogu määruses (EÜ) nr 73/2009 , kuid nimetatud mõistet oli lisaks täpsustatud riigisisestes õigusaktides. Kuna üleminekutoetusi tuleb uuel toetusperioodil anda samadel tingimustel nagu 2018. aastal, siis 2023. aastast antavate üleminekutoetuste puhul tuleb kasutada sama lähenemist ehk nõuded peavad põhinema nõukogu määrusel (EÜ) nr 73/2009 . Paragrahvis 98 sätestatakse üleminekutoetuse toetusõigused. 2007. aastani maksti toetust konkreetsel aastal kasvatatud loomade arvu või põllumajanduskultuuri kasvupinna hektarite alusel, kuid alates toetuste lahti sidumisest taotlemise aasta tootmiskohustusest o li sellega kaasnenud stabiilsus ja kindlus taotlejale makstava toetuse osas. 2007. aastast kuni aastani 2013 rakendati sarnaselt EL 15 riikides otsetoetusi täiendava otsetoetustena, mis ei olnud seotud tootmiskohustusega. Seega on toetusõigus seotud ajalooliste tootmismahtude ehk varasematel taotlusperioodidel põllumajandusministri asjaomase aasta määrustes sätestatud korras kindlaksmääratud toetusõiguslike ühikutega. Lähtudes kindlaksmääratud ühikute arvust, määras PRIA täiendava otsetoetuse toetusõigused isikule, võttes aluseks 1. juuli 2009. aasta põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri andmed, ning avaldas need oma veebilehel. Üleminekutoetuse toetusõigustena käsitleti kuni 2023 . aastani 1. jaanuaril 2010 jõustunud ELÜPS-i § 16 alusel määratud või sama seaduse § 17 alusel üleandmise teel omandatud täiendava otsetoetuse toetusõigusi. Alates 2023. aastast on võimalik üleminekutoetuse toetusõiguste süsteemi ajakohastada ja muuta selliselt, et toetusõiguseid võib määrata hiljemalt 2018. aasta või varasema aasta põhjal. Põllumajandustootjatele määratud ja nende omandatud toetusõigused avaldatakse PRIA veebilehel ning need kehtivad aastani 2027, st kuni kehtib võimalus üleminekutoetusi maksta. Eelnevast tulenevalt saavad üleminekutoetust taotleda põllumajandustootjad, kelle nimel on põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris järgmised üleminekutoetuse toetusõigused: 1) 2018. aastal ühtse pindalatoetuse taotluse menetlemise käigus kindlaks määratud nende hektarite arv, millel kasvatati nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 141 ja IX lisas nimetatud põllukultuure; 2) 2018. aastal ühtse pindalatoetuse taotluse menetlemise käigus kindlaks määratud ja 2018. aastal PTA poolt põldtunnustatud nende heinaseemnepõldude hektarite arv, millel kasvatati nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 XI lisa punktides 3 ja 4 nimetatud liigi seemet, välja arvatud hariliku herne ( Pisum sativum L. ( partim )) ja põldoa ( Vicia faba L. ( partim )) seeme; 3) 31. märtsi 2015. aasta seisuga määratud piima tootmiskvoot kilogrammides; 4) isiku poolt põllumajandusloomade registri andmetel 2018. aasta 31. detsembri seisuga peetavate selliste veiste ja piimalehmade arvule vastav loomühikute arv, kes olid 2018. aasta 31. detsembri seisuga lihaveiste jõudluskontrolli all ja kellel oli nimetatud tähtpäevale eelnenud aasta jooksul sündinud vähemalt 50-protsendilise lihatõu veresusega vasikas; 5) 31. detsembri 2018. aasta seisuga põllumajandusloomade registri andmetel peetavate uttede arv, mis ei ole väiksem kui kümme. Uteks peetakse käesoleva seaduse tähenduses esmakordselt poeginud lammas t . 1984. aastal kehtestati EL-i s piima üle tootmise vähendamiseks piima tootmiskvoodid, mis olid kehtestatud riikidele kui maksimaalse lubatud tootmismahuna, mille ületamisel riike sanktsioneeriti. Eestis muutusid piima tootmiskvoodid kehtetuks alates 1. aprillist 2015 , seega käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piimakvootide määramisel saab kõige hilisemate toetusõiguse määramise andmetena aluseks võtta piima tootmiskvoodid 31. märtsi 2015 . aasta seisuga. Teiste üleminekutoetuste toetusõiguste puhul on arvestatud kõige hilisemat lubatu d seisu ehk 2018. aasta 31. detsemb rit . Üleminekutoetuste taotlemise õigus tekib, kui r iigieelarvest on selleks vahend id eraldatud. Paragrahvis 99 sätestatakse üleminekutoetuse toetusõiguse üleandmine. Üleandmise tingimused ei ole võrreldes kehtiva korraga muutunud. Üleminekutoetuse toetusõigust, välja arvatud heinaseemne üleminekutoetuse toetusõigus, võib võõrandada. Üleminekutoetuse toetusõiguse ülemineku korral edastatakse sellekohane teave PRIA-le, et oleks võimalik teha kanded põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse sealsete andmete ajakohastamiseks. Võõrandamiskokkuleppe andmete esitamise kohustus on üleminekutoetuse toetusõiguse omandanud isikul samal ajal asjakohase üleminekutoetuse taotluse esitamisega. Üleminekutoetuse toetusõiguse üleminek ühelt isikult teisele võib toimuda ka pärimise teel, seega reguleeritakse teatud tunnustega isikule määratud subjektiivse avaliku õiguse üleminekut õigusjärgluse korras. Ü leminekutoetuse toetusõiguse üleandmisest teavitamise kord kehtestatakse v aldkonna eest vastutava minist ri määrusega . Selleks, et ei tekiks üleminekutoetuste toetusõiguste liigset jagunemist, nähakse ette, et alla ühe ühiku võõrandada ei ole võimalik. Erandiks on juhud, kui PRIA määrab taotlejale üleminekutoetuse toetusõiguse ühiku murdosana, sellisel juhul on taotlejal õigus seda ka võõrandada. Nähakse ette, et üleminekutoetuse toetusõigust ei ole võimalik teist korda enam võõrandada. Eelkõige on säte ette nähtud põlvkondade vaheldumise ja järjepidevuse soodustamiseks. Kui üleminekutoetuse toetusõiguse määramise aluseks olev põllumajandusmaa või -loom oli isikul, kellele üleminekutoetuse toetusõigus määrati, renditud (või muul õiguslikul alusel tema kasutuses), siis kasutusõiguse lõppedes ei lähe toetusõigus üle põllumajandusmaa või -looma omanikule. Seega kasutusõiguse lõppedes ei ole üleminekutoetuse toetusõiguse saajana õigustatud subjektiks mitte looma või maa omanik, vaid selle kasutaja ehk määratud taotlemise aastal põllumajandustootmisega tegelenud isik, ja üleminekutoetuse toetusõigus ei lähe kasutuse lõppedes üle omanikule ehk kasutusse andjale. Nimetatud põhimõte tuleneb ÜPP üldisest põhimõttest, et otsetoetus on põllumajandustootjate sissetulekutoetus, see tähendab suunatud isikutele, kes teevad kulutusi põllukultuuri või loomade kasvatamiseks või põllumajandusmaa heas korras hoidmiseks. Paragrahvis 10 0 sätestatakse üleminekutoetuse taotlemine ning taotluse menetlemine. Üleminekutoetuse taotlemiseks esitab taotleja taotluse PRIA-le. Valdkonna eest vastutav minister võib kehtesta da määrusega taotluse menetlemise korra. Paragrahvis 101 sätestatakse üleminekutoetuse vähendamine tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 37 lõikest 3, mis sätestab, et üleminekutoetuse andmise tingimused peavad olema samad, mis 2013. aastal. Sel ajal kehtinud nõukogu määruse (EL) nr 73/2009 kohaselt oli liikmesriigil õigus kehtestada üleminekutoetuse vähendamise ja taotluse rahuldamata jätmise kord, mille põhimõtted on sarnased asjakohaste EL-i toetuste puhul rakendatavate põhimõtetega. Kuna üleminekutoetusi rahastatakse Eesti riigieelarve vahenditest, kehtestatakse eelnevast tulenevalt asjakohased alused valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Toetus määratakse taotlejale, kes tegeleb põllumajandusliku tegevusega ja vastab asjakohase toetuse saamise tingimustele. Paragrahvis 102 sätestatakse üleminekutoetuste taotluste rahuldamata jätmine. Toetust ei ole võimalik maksta taotlejale, kes ei tegele põllumajandusliku tegevusega, kes ei oma üleminekutoetuse toetusõiguseid, kui see on vajalik toetuse saamiseks, või kes on teadlikult esitanud valeandmeid. Samuti ei saa toetust maksta juhul, kui taotleja ei võimalda teha oma põllumajanduslikus majapidamises kohepealset kontrolli, mis on vajalik selleks, et teha kindlaks taotleja vastavus toetuse saamise nõuetele, või kui taotleja ei vasta muudele toetuse saamise nõuetele, mis on õigusaktides sätestatud. Paragrahvis 103 sätestatakse üleminekutoetuse ühikumäär. Valdkonna eest vastutav minister otsustab käskkirjaga üleminekutoetuste rahaliste vahendite jaotuse toetuse liikide kaupa ja PRIA otsustab toetuse ühikumäära, lähtudes valdkonna eest vastutava ministri käskkirjast ning toetuse menetlemise tulemustest. 10 . peatükk T agatised Paragrahv 104 käsitleb tagatisi. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklis 64 ja selle alusel kehtestatud komisjoni delegeeritud määrus es (EL) 2022/127, 7. detsember 2021, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2116 makse- ja muid asutusi, finantsjuhtimist, raamatupidamisarvestuse kontrollimist ja heakskiitmist, tagatisi ja euro kasutamist käsitlevate eeskirjadega ( ELT L 20, 31.1.2022, lk 95—130 ) seatakse raamid tagatiste rakendamiseks. Võrreldes kehtiva ELÜPS-iga tagatiste osas olulisi muudatusi tehtud ei ole. Tagatise võib anda eelkõige deposiidina või garantiina. Tagatise andja ehk garant peab olema ühenduse resident või tal peab olema registreeritud asukoht EL-i territooriumil ning garandil peab olema liikmesriigi pädeva asutuse poolt saadud tegevusluba. Garant on seotud kirjaliku tagatisega. Tagatisi võib rakendada EL õiguses ettenähtud juhtudel, eelnõu § 30 kohasel tegevuse rahastamise korral või toetusraha tagasimaksmise ajatamise korral. Reeglina rakendatakse tagatist kõigi EL õigusnormidega lubatud ettemaksete ( Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 art 44) suhtes, kui see makse tehakse enne kui toetuse või eelise saamisega seotud kohustus on täidetud . Tagatis on nõutud ka EL põllumajandustoodete teavitus- ja müügiedendusmeetmete puhul juhul, kui heaks kiidetud lihtprogrammi esitanud organisatsioon soovib ettemakset. Sel juhul tuleb heaks kiidetud programmi esitanud organisatsioonil esitada liikmesriigi kasuks ettemaksega võrdväärne tagatis, mis tasaarveldatakse PRIA poolt lõppmakse tegemisel. Ettemakse tasumise kord on sätestatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/1831, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1144/2014 (siseturul ja kolmandates riikides võetavate põllumajandustoodete teavitus- ja müügiedendusmeetmete kohta) rakenduseeskirjad, artiklis 13. 11 . peatükk Põl lumajandusarvestus Paragrahv 105 käsitleb p õllumajandusliku raamatupidamise andme võrku . Põllumajandusliku raamatupidamise andme võrk ( Farm Accountancy Data Network - FADN) loodi Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide poolt 1965. aastal eesmärgiga koguda informatsiooni põllumajanduslike majapidamiste majandustegevuse analüüsimiseks ja ühise põllumajanduspoliitika meetmete mõju hindamiseks. Hetkel reguleerib FADN andmete kogumist nõukogu määrus (EÜ) nr 1217/2009, millega on loodud Euroopa Liidu põllumajanduslike majapidamiste tulusid ja majandustegevust käsitlevate raamatupidamisandmete võrk, ja selle alusel vastu võetud rakendusaktid. Selle määruse alusel saadud andmete põhjal koostatakse põllumajandustulusid käsitlevaid aruandeid, EL tasemel on võimalik tulemustega tutvuda veebiaadressil Farm accountancy data network | European Commission (europa.eu) , Eesti andmetega on võimalik tutvuda Standardtulemused (agri.ee) Andmete kogumise korraldamise ks tuleb määruse (EÜ) 1217/2009 art ikli 7 alusel liikmesriigis määrata kontaktasutus, kes vastutab andmete õigsuse ja Euroopa Komisjon ile tähtaegse edastamise eest. Paragrahvi 1 05 lõikega 1 määratakse Maaeluministeerium nimetatud kontaktasutuse ülesannete täitmise korraldajaks . Paragrahvi 1 05 lõike 2 alusel võib Maaeluministeerium määrata kontaktasutuseks valitsemisala asutus e või valida juriidiline isik u , kellega sõlmitakse halduskoostöö leping FADN andmete kogumiseks ja andmevõrguga seotud muudeks tegevusteks. Samuti võib kontaktasutuseks olla Maaeluministeerium ise. Eestis on määratud maaeluministri 13. detsembri 2017 käskkirjaga nr 160 alates 11. jaanuarist 2018 kontaktasutuseks Põllumajandusuuringute Keskus. Põllumajandusuuringute Keskus , kui kontaktasutus, sõlmib andmete kogumiseks lepingud vabatahtlike andmeesitajatega ja andmekogujatega. Selline kohustus tuleb § 114 lõikest 3, kus lepingud tuleb andmete esitamiseks sõlmida aruandvate majapidamistega vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1217/2009 art 5a koost a t ud valimiplaanile. A ruandvate majapidamiste valimiplaanid koostatakse kõige uuemate statistiliste andmete põhjal . Valimiplaanid esitatakse kooskõlas EL-i põllumajanduslike majapidamiste liigitusega ning nendes määratakse kindlaks aruandvate majapidamiste jaotus majapidamiste kategooriate kaupa ja kõnealuste majapidamiste valiku eeldused . Valimiplaanide kinnitamiseks on liikmesriigil kohustus moodusta da k omisjon määruse (EÜ) nr 1217/20 09 artikli 6 alusel. Praegu on põllumajandusministri 14. märtsi 2012 käskkirjaga nr 56 moodustatud põllumajandusliku raamatupidamise andmebaasiga seotud tegevuste juhtimise komisjon, mille koo s seisu kuuluvad esindajad Maaeluministeeriumist, Statistikaametist, Eesti Maaülikoolist ja põllumajandustootjate organisatsioonidest (Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit ja Eesti Aiandusliit). Komisjoni ülesanne on kinnitada aruandvate majapidamiste valimiplaan, kus määratakse kindlaks aruandvate majapidamiste jaotus ettevõtete kategooriate kaupa ja kõnealuste majapidamiste valiku üksikasjalikud eeskirjad. Samuti on komisjonil ülesanne kinnitada valimiplaani järgi kogutud ja kontrollitud andmete alusel tehtud põllumajandussaaduste tootmise majandusanalüüs . Paragrahvi 1 05 l õikega 4 keelatakse aruandvatel majapidamistel andmete esitamise lepingu kehtivuse ajal esitatud andmete edasist töötlemist andmete esitamise lepingu lõppemisel , et tagada juba kogutud andmete täielikkus. Paragrahv 106 käsitleb p õl lumajandusarvestuse korraldamist. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 138/2004 põllumajanduse arvepidamise kohta ühenduses näeb ette vastava metoodika ja andmete edastamise tähtajad. Vastavalt määruse artiklile 3 edastavad liikmesriigid komisjonile (Euroopa Ühenduste Statistikaametile) määruse II lisas sätestatud andmed igale tabelile kehtestatud tähtaja jooksul. Vastavalt määruse II lisale esitatakse andmeid vaatlusaasta kohta kolm korda – kahel korral hinnangulised (prognoosid) ja ühel korral lõplikud . Eestis on hinnanguliste andmete ( prognooside ) koostajaks Maaeluministeerium ning lõpptulemuste koostajaks Statistikaamet. Euroopa Ühenduse Statistikaametile esitab nii hinnangulised andmed ( prognoosid ) kui lõpptulemused Statistikaamet, sh hinnangulised andmed ( prognoosid ) vastavalt Maaeluministeeriumilt saadud andmetele. Paragrahvis 1 06 sätestatakse põllumajandusarvestuse hinnangute (prognooside) ja lõpptulemuste koostamise jaotus Maaeluministeeriumi ja Statistikaameti vahel viitega vastavatele tähtaegadele määruse (EÜ) 138/2004 II lisa s, mis on muutmisel v astavalt Euroopa Komisjoni ettepanekule 12. veebruar 2021 COM(2021) 54 final Põllumajanduse arvepidamine – ELi õigusaktide ajakohastamine (europa.eu) . 1 2 .peatükk Ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud Euroopa finantshuvide kaitse ks kohaldatavad meetmed Paragrahviga 107 sätestatakse ühise põllumajanduspoliitika ab inõudega seotud EL finantshuvide kaitse meetmete kohaldamise üldnormid . EL finantshuvide kaitseks kohaldatavate meetmete puhul on tegemist halduskaristustega nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (ELT L 312, 23.12.1995, lk 1–4) artikli 5 tähenduses. Halduskaristused ei kujuta endast osa karistusõigusest ning teod, mille tagajärjel võidakse kohaldada halduskaristus t, ei ole süüteod ega väärteod. Mis siiki omakorda ei välista, et teol, mis toob kaasa halduskaristuse kohaldamise, on ka süüteo tunnused ja võib kaasa tuua ka süüteo menetluse. Euroopa Kohus on oma mitmes otsuses käsitlenud ühise põllumajanduspoliitika eeskirjade alusel kehtestatud karistuste – nt ettevõtja ajutine väljaarvamine abikavast, olemust. Euroopa Kohus on asunud seisukohale, et sellised karistused ei ole kriminaalõiguslikud (Euroopa Kohtu 5. juuni 2012. aasta otsus asjas C-489/10, p-s 28 toodud kohtulahendite loetelu). Viidatud kohtuasjas C-489/10 selgitas Euroopa Kohus, et sellise karistuse puhul on tegemist eriomase haldusinstrumendiga, mis on abikava lahutamatu osa ja mille eesmärk on tagada liidu avalike vahendite nõuetekohane haldamine (otsuse p-d 30 ja 31). Kuigi määruse nr 2988/95 artikli 6 lõiked 1–4 sisaldavad eeskirju riikliku kriminaalmenetluse arvesse võtmise kohta liidu õiguse alusel toimuvas haldusmenetluses, tuleneb selle määruse põhjendusest 9 ja artikli 6 lõikest 5, et ühtse põllumajanduspoliitika eesmärkide teostamise raames määratud halduskaristused on abikavade lahutamatu osa, neil on oma eesmärk ja neid võib kohaldada mis tahes kriminaalkaristusest sõltumata, kui ja kuivõrd need ei ole selliste karistustega samaväärsed (viidatud otsuse p 35). Selleks, et vältida Eesti õiguskorras segadust ning vaidlusi sellest, kas halduskaristused kuuluvad karistusõiguse hulka või mitte, on eelnõu koostajad toonud eelnõusse uue termini – EL finantshuvide kaitseks kohaldavad meetmed, lühendatult kaitsemeetmed. Lõike 1 kohaselt kohaldatakse k äesolevat peatükki 4 . , 6 . , 7 . ja 8 . peatükis sätestatud ühise põllumajanduspoliitika abinõude suhtes. See tähendab, et p rogrammiperioodi 2014–2020 maaelu arengu toetuste kohta käesolevas peatükis sätestatud kaitsemeetmeid ei kohaldata. Programmiperioodi 2014–2020 maaelu arengu toetuste kohta on samuti ette nähtud kaitsemeetmete ( halduskaristuste ) kohaldamine, kuid seda asjakohaste EL-i õigusaktide alusel ja kohaselt . 2023. aastal algaval programmiperioodil peab liikmesriik kaitsemeetmed aga suures osas ise kehtestama , sest EL-i õigusaktid samamoodi kaitsemeetmeid ega konkreetseid reegleid nende kohaldamise kohta ette enam ei näe. Nimetatud kaitsemeetmete kohaldamise aluseks on uuel programmiperioodil Euroo pa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2116 . Euroopa Parlamendi ja nõukogu m ääruse (EL) 2021/2116 artikli 59 lõike 1 kohaselt võtavad liikmesriigid kohaldatavaid juhtimissüsteeme j ärgides ÜPP raames vastu kõik õigus- ja haldusnormid ning kõik muud vajalikud meetmed, et tagada EL-i finantshuvide tõhus kaitse, sealhulgas sama määruse artiklis 37 sätestatud kulude rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide tõhus kohaldamine. Nende õigusaktide ja meetmet e eesmärk on eelkõige järgmine: a) kontrollida EAGFi ja EAFRD rahastatavate tegevuste seaduslikkust ja korrektsust, sealhulgas toetusesaajate tasandil ning vastavalt s trateegiakava des ettenähtule; b) tagada eelkõige suurema riskiga valdkondades selline tõhus kaitse kelmuse ja pettuse vastu, mis on heidutav ning mille puhul võetakse arvesse meetmete kulusid, hüvesid ja proportsionaalsust; c) ennetada, avastada ja kõrvaldada õigusnormide rikkumist, kelmusi ja pettusi; d) kehtestada tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi vastavalt liidu õigusele või selle puudumise korral vastavalt liikmesriigi õigusele ning algatada vajaduse k orral vastavaid kohtumenetlusi; e) nõuda tagasi alusetud maksed koos intressiga ning algatada vajaduse korral vastavaid kohtumenetlusi, sealhulgas eeskirjade eiramise eest määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 artikli 1 lõike 2 tähenduses. Sama artikli lõike 5 kohaselt võtavad l iikmesriigid sobivad ettevaatusabinõud, et tagada lõike 1 punktis d osutatud karistuste proportsionaalsus ja astmelisus olenevalt tuvastatud mittevastavuse raskusest, ulatusest, püsivusest ja korduvusest. Eeltoodust tulenevalt peab liikmesriik uuel programmiperioodil kaitsemeetmed ise kehtestama, välja arvatud juhul, kui need on juba EL-i õiguses ette nähtud . Erisus on siin näiteks tingimuslikkuse puhul, kus EL-i määrustes on kaitsemeetmete ( halduskaristuste ) kohaldamise raamid liikmesriigile ette nähtud . Lõike 2 kohaselt kohaldatakse ühise põllumajanduspoliitika abinõude puhul EL-i finantshuvide kaitseks asjakohaseid meetmeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2021/2116 ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 artiklis 5 sätestatut arvestades . Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 preambuli punkti 49 kohaselt tuleb v astavalt finantsmäärusele, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusel e (EL, Euratom) nr 883/2013 ning nõukogu määrustele (Euratom, EÜ) nr 2988/95, (EÜ, Euratom) nr 2185/96 ja (EL) 2017/1939 tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumisega, sealhulgas kelmuste ja pettuste ärahoidmise, avastamise, korrigeerimise ja uurimise, kaotatud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmise ja asjakohasel juhul halduskaristuste kehtestamisega seotud meetmeid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 2 punkti a kohaselt mõeldakse õigusnormide rikkumise puhul eeskirjade eiramist määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 artikli 1 lõike 2 tähenduses . Nõukogu määrus e (Euratom, EÜ) nr 2988/95 artikli 1 punkti 2 kohaselt tähendab e eskirjade eiramine ühenduse õiguse mis tahes sätte rikkumist ettevõtja tegevuse või tegevusetuse kaudu, mis kahjustab või kahjustaks ühenduste üldeelarvet või nende juhitavaid eelarveid kas otse ühenduste nimel kogutud omavahenditest laekunud tulu vähenemise või kaotamise või põhjendamatu kuluartikli tõttu. Sama määruse artikli 2 kohaselt rakendatakse h alduskontrolli, -meetmeid ja -karistusi niisugusel määral, mis tagab ühenduse õiguse nõuetekohase kohaldamise. Need peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad, et tagada ühenduste finantshuvide piisav kaitse (lg 1) . Ü henduse õigust tuleb kõnealuse määruse kontekstis sisustada laiemalt kui pelgalt Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud õigusnorme. EL poolt täielikult või osaliselt rahastata va te abinõude tõhus ja EL finantshuve arvestav rakendamine eeldab EL õigusnormide kõrval ka EL õigusaktide kohaldami sele kaasa aitavate siseriiklikke norme . M õistet „eeskirjade eiramine“ määruse nr 2988/95 artikli 1 lõike 2 tähenduses tuleb tõlgendada mitte üksnes kõiki liidu õiguse rikkumisi hõlmavana, vaid ka liidu vahendite abil rahastatavate projektide head juhtimist reguleerivate liidu õigusaktide kohaldamisele kaasa aitavate siseriiklike õigusnormide rikkumisi hõlmavana (Euroopa Kohus C‑260/14 ja C‑261/14 p 37 ) . Kui kohaldatavast ühenduse õigusest ei tulene teisiti, reguleeritakse ühenduse kontrolli, meetmete ja karistuste kohaldamist liikmesriikide õigusaktidega (lg 4) . Menetluse aegumisega seonduv on sätestatud nimetatud määruse artiklis 3. See, mida tähendab haldusmeede ja halduskaristus, on täpsemalt toodud viidatud määruse artiklites 4 ja 5 (meede – põhjendamatult saadud soodustuse äravõtmine , karistus – nt soodustuse andmisest keeldumine , lisasumma maksmine või soodustuse äravõtmine teatavaks eiramisele järgnevaks ajavahemikuks ). Lõike 3 kohaselt võetakse kaitsemeetmete kohaldamisel olenevalt tuvastatud rikkumisest või nõudele mittevastavusest arvesse tuvastatud rikkumise või nõudele mittevastavuse raskust, ulatust, püsivust, korduvust ja tahtlikkust. Sätte aluseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 59 lõige 5 ja artik li 85 lõige 1 . See, mida konkreetse rikkumise või nõudele mittevastavuse puhul kaitsemeetme kohaldamisel arvestatakse, sõltub juba konkreetsest nõudest ja selle rikkumisest või nõudele mittevastavusest. Mõne rikkumise puhul saab seega hinnata ulatust, teise puhul aga korduvust jne. Nende mõistete sisustamisel on ka uuel programmi perioodil asjakohane juhinduda programmi perioodil 2014 – 2020 kehtinud k omisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artiklis 35 toodud suunistest: 1) n õuete rikkumise raskusaste sõltub eelkõige selle tagajärgede olulisusest, võttes arvesse võetud kohustuste eesmärki, mida ei ole täidetud ; 2) n õuete rikkumise ulatus sõltub eelkõige selle mõjust kogu tegevusele ; 3) k estus sõltub eelkõige selle mõju ajalisest ulatusest või sellest, kas seda mõju on võimalik mõistlike vahenditega lõpetada ; 4) k ordumine sõltub sellest, kas ühe ja sama toetusesaaja puhul on avastatud samalaadseid rikkumisi seoses ühe ja sama meetme või tegevusliigiga eelmise või kestva programmiperioodi jooksul . Tahtlikkus sõltub eelkõige isiku teadlikust tegevusest, mis on suunatud toetuse saamise või selle suuruse mõjutamisele, eesmärgi g a saada alusetult toetust. Eelnõu § 42 lõikes 1 sätestatud nõuete rikkumise puhul tuleb aga lähtuda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli s 85 ja sama artikli lõike 7 alusel kehtestatavas õigusaktis samade terminite kohta sätestatust (sellele viitab ka eelnõu § 110 lg 1). Lõike 4 kohaselt ei kohaldata kaitsemeedet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 59 lõikes 5 sätestatud juhtudel. Nendeks juhtudeks on: a) mittevastavuse põhjuseks on vastavalt sama määruse artiklile 3 vääramatu jõud või erandlikud asj aolud; b) mittevastavuse põhjuseks on pädeva asutuse või muu asutuse viga ja kui võib põhjendatult eeldada, et asjaomane isik, keda halduskaristus puudutab, ei oleks saanud viga avastada; c) asjaomane isik suudab pädevale asutusele rahuldaval viisil tõendada, et ta ei ole süüdi sama artikli lõikes 1 osutatud kohustustega seotud mittevastavuses või kui pädev asutus on jõudnud muul viisil veendumuseni, et asjaomane isik ei ole süüdi. Vääramatu jõu ja erandlike asjaolude puhul on oluline tuvastada sellise olukorra esinemine. Abinõus osalejal on tavapärasest hoolsuskohustusest tulenev kohustus toetuse kasutamisega seotud kohustuse täitmisel ilmnenud takistusest mõistlikul ajal haldusorganit teavitada, kuid sellise teavituskohustuse täitmine ei saa olla iseenesest aluseks vääramatu jõu või erandliku asjaolu tõttu rikkumise vabandatavuse kõrvale heitmiseks. Lõike 5 kohaselt otsustab ü hise põllumajanduspoliitika abinõude puhul kaitsemeetme kohaldamise PRIA või § 10 lõikes 5 nimetatud riigi sihtasutus ehk sama organ kes otsustab toetuse andmise andmise või või muus ühise põllumajanduspoliitika abinõus osalemise . Lõike 6 kohaselt, k ui toetuse taotleja või saaja , kelle suhtes on kohaldatud käesolevas peatükis sätestatud kaitsemeedet , annab oma põllumajandusliku majapidamise või toetuse kasutamisega seotud muu ettevõtte täielikult või osaliselt üle isikule, keda loetakse seotud isikuks tulumaksuseaduse § 8 tähenduses, lähevad kaitsemeetme kohaldamise otsusest tulenevad tagajärjed proportsionaalses osas üle ettevõtte ülevõtjale. Kui toetuse taotleja või saaja , kelle suhtes on tuvastatud käesoleva peatükis sätestatud kaitsemeetme kohaldamise alused, annab oma põllumajandusliku majapidamise või muu ettevõtte täielikult või osaliselt üle isikule, keda loetakse seotud isikuks tulumaksuseaduse § 8 tähenduses, rakendatakse kaitsemeedet proportsionaalses osa s ettevõtte ülevõtjale. Sätte mõte on välistada olukorda, kus põllumajandusliku majapidamise või muu toetuse seatud ettevõtte üleandmise korral oleks võimalik kaitsemeetme kohaldamisest kõrvale hoiduda. See, mis osas kaitsemeetme kohaldamise tagajärgi või alles kohaldatavat meedet ülevõtjale kohaldatakse, oleneb sellest, mis osas ta põllumajandusliku majapidamise või muu ettevõtte üle võtab. Põllumajandusliku majapidamise või muu ettevõtte ülevõtjana käsitletakse siinkohal isikut , kes põllumajandusliku majapidamise üle võtab ja keda loetakse seotud isikuks tulumaksuseaduse § 8 tähenduses . Selliseks isikuks on näiteks abikaasa, aga ka isik , kellele kuulub üle 25% ühe ja sama juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest . Toetuse kasutamisega seotud muu ettevõtte all peetakse silmas selliseid mittepõllumajanduslikke ettevõtteid, mille arendamiseks ja konkurentsivõime tõstmiseks on EAFRD vahenditest otsustatud toetu st anda või või on juba antud. Kaitsemeetme üleminek võib aset leida nii enne taotluse rahuldamise otsust kohaldatud kaitsemeetme kui ka hiljem kui kui toetus on juba välja makstud koldatava kaitsemeetme puhul. Lõike 8 kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister kehtestada kaitsemeetmete kohaldamise täpsemad tingimused ja korra. Selline vajadus võib olenevalt konkreetsest toetusest tekkida. Näiteks võib toetuse andmise tingimuste sätestamisel selguda, et mõne toetuse puhul saab sama taotleja kohta kohaldada ka mitut erinevat kaitsemeedet (mis üksteist ei hõlmaks), mistõttu võib tekkida vajadus kehtestada erinevate kaitsemeetmete kohaldamise järjekord. Sellest, mis järjekorras kaitsemeetmeid kohaldatakse, sõltub lõppastmes summa, mis taotlejale makstakse või maksmata jäetakse. Seaduses sellise täpsusega regulatsiooni sätestamine ei oleks mõistlik, sest kaitsemeetmete kohaldamise järjekord võib toetuseti olla ka erinev. Paragrahviga 108 reguleeritakse kaitsemeetme kohaldamine pettuse puhul . Kui toetuse taotleja või saaja esitab teadlikult valeandmed, mille alusel otsustatakse toetuse andmine või selle suurus, eesmärgiga saada alusetult ühise põllumajanduspoliitika abinõu raames antavat toetust, keelatakse tal ühe või mitme ühise põllumajanduspoliitika abinõu raames toetuse taotlemine lisaks samale kalendriaastale kuni kaheks kalendriaastaks, mis järgnevad valeandmete esitamise tuvastamise kalendriaastale. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 59 lõike 1 kohaselt on liikmesriigil kohustus muuhulgas tagada tõhus kaitse kelmuse ja pettuse vastu, mis on heidutav. Viidatud kohustus tuleneb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklist 325, mis paneb nii Euroopa Liidule kui ka liikmesriikidele kohustuse võidelda Euroopa Liidu finantshuve kahjustava tegevuse vastu. Lisaks haakub see Nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95, Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1 4), artikli 4 lõikega 3, mis sätestab, et kui tehakse kindlaks, et taotletakse soodustusi, mis ei vasta kohaldatava ühenduse õiguse eesmärkidele, luues kunstlikult selle soodustuse saamiseks nõutavad tingimused, siis vastavalt juhtudele soodustust kas ei anta või võetakse see ära. Seega esmaseks tagajärjeks teadliku tegevuse eest, millega soovitakse haldusorganit kallutada alusetult toetust andma (nii taotluse rahuldamise otsustamise kui toetuse maksmise faasis) on toetustest ilma jäämine – seda kas ei anta või nõutakse juba maksutud toetus tagasi. Veelgi heidutavaks meetodiks pettustega võitlemiseks on kehtestada tõhus, proportsionaalne ja hoiatav karistus. Sellise võimaluse näeb ette Nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 artikkel 5 lõike 1 punkt d – soodustuse andmisest keeldumine või soodustuse äravõtmine teatavaks eiramisele järgnevaks perioodiks. Programmiperioodil 2014-2020 võis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 1306/2013 artikkel 64 lõike 5 punkti d alusel jätta toetuse saamise õigusest ilma kõige rohkem kolmeks järjestikuseks aastaks, mida sai pikendada uue mittevastavuse korral. Komisjoni delegeeritud määruse 640/2014 artikkel 35 nägi karistuse na ette õiguse jätta toetusesaaja välja toetuse saamisest sel aastal, kui rikkumine avastati, ja järgmisel kalendriaastal, kui tehakse kindlaks, et toetusesaaja esitas toetuse saamiseks võltsitud tõendeid või jättis vajalikku teabe hooletuse tõttu esitamata. Teadlikult valeandmete esitamine on sedavõrd ränk rikkumine, et lisaks konkreetsest toetusest ilmajäämise peaks toetuse taotleja või saaja välja arvamine ka järgnevatel aastatel olema taotlejale piisavalt hoiatavaks tagajärjeks, et taotlejal puuduks motivatsioon kallutada haldusorganit alusetult soodustust andma. Kahjuks esineb maaelu arengu investeeringutoetuste poolel liialt sage li olukord , kus isikud püüavad eirata omafinantseeringu katmist, koondada toetusraha seotud isikutele, sõlmivad näilike tehingud jne. Seni ei ole PRIA halduspraktikas toetuse saamise õigust rikkumisele järgnevaks perioodiks ära võtnud. Programmiperioodil 2014-2020 EL õigusaktides kehtinut arvesse võttes on eelnõus valitud m eetme kohald amise pikkuseks analoogselt kuni kaks kalendriaastat. Kui see isik taotleb ühise põllumajanduspoliitika abinõu raames antavat toetust, mille taotlemine on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsusega keelatud, tagastatakse taotlus seda läbi vaatamata. Kaitsemeetme kohaldajale on siinkohal jäetud õigus otsustada, kas keelata taotlejal ühe või mitme ühise põllumajanduspoliitika abinõu raames toetuse taotlemine ning kui pikaks ajaks nimetatud keeldu kohaldada (ette on antud üksnes keelu kohaldamise ajaline ülempiir). Paragrahviga 109 sätestatakse ühtse haldus- ja kontrollisüsteemiga ehk ühtse süsteemiga seotud kaitsemeetmed . Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 72 kohaselt loovad liikmesriigid kontrolli- ja karistuste süsteemi, nagu on osutatud sama määruse artikli 66 lõike 1 punktis e. Käesolevas paragrahvis sätestatud kaistemeetmeid kohaldatakse erinevate toetustega seotud rikkumiste korral, kuid nende kujundamise põhilised lähtealused on ühesugused nii pindala- kui ka loomapõhiste toetusmeetmete puhul. K aitsemeetmed on välja töötatud hoiatavuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid arvesse võttes ning sõltuvad nõuete rikkumise ulatusest ja raskusastmest. Kaitsemeetmete kohaldamisel võetakse arvutamise aluseks kindlaksmääratud pindala või loomade arv. Kindlaksmääratud pindalaks loetakse põllu või põldude pindala, mis on kindlaksmääratud haldus- või kohapealse kontrolli käigus. Lõigetega 1–3 kehtestatakse käesolevas paragrahvis sätestatud kaitsemeetmete kohaldamise üldsätted. Need lõiked kohalduvad kõigile järgnevatele selle paragrahvi sätetele, millega kehtestatakse üksikasjalikud meetmete koosseisud, ja lõigetes 1–3 sätestatud põhialuseid tuleb seega arvestada lõigetes 4–11 sätestatud üksikasjalike meetmete koosseisude sisustamisel ja tõlgendamisel. Kaitsemeedet kohaldataksegi sisuliselt selle erinevuse eest, mis tehakse kindlaks taotlusel märgitud andmete, maa puhul pindala suuruse või loomade puhul loomade arvu suuruse, ja tegelikkuses kindlaks määratud olukorra vahel. Kuna toetuse saamise eelduseks on, et toetust saadakse taotlusel esitatud andmete alusel, mis peavad vastama tegelikule olukorrale, on teatud kõrvalekalded karistatavad toetuse vähendamise või suisa taotluse rahuldamata jätmisega. Mida raskema rikkumisega on tegemist, seda kaalukam on ka vastav tagajärg. Kokkuvõtlikult iseloomustavad ühtse süsteemiga seotud kaitsemeetmeid järgmised põhimõtted: 1) neid meetmeid kohaldatakse eraldi kõigi selliste maade ja eraldi kõigi selliste loomade kohta, mille või kelle kohta on kehtestatud ühesuguse suurusega ühikumäär , või eraldi iga loomatõu või -liigi kohta (lõige 1); 2) meetmete kohaldamisel arvutatakse erinevus taotlusel märgitud ja tegelikkuses kindlaks määratud olukorra vahel nii maa kui ka loomade puhul iga pindala- või loomapõhise toetuse kohta eraldi, mitte erinevate toetuste peale kokku (lõige 2); 3) taotlusel märgitud ja tegeliku maa pindala erinevuse kindlaksmääramisel tasaarvestatakse kõigi ühesuguse suurusega ühikumääraga maade puhul kindlaks tehtud erinevused (lõige 3). Lõikes 2 täpsustatakse ühtlasi, et kõik need erinevused leitakse ja arvestatakse erinevate toetuste puhul eraldi, ehk mingit tasaarvestamist erinevate toetuste vahel ei toimu isegi siis, kui erinevate toetuste puhul on teatud loomade pidamine või põllumajanduskultuuride kasvatamine toetatav ühesuguse suuruse ühikumääraga. Kaitsemeetmete kohaldamise jaoks arvutatakse pindalapõhiste toetusmeetmete puhul välja erinevus taotlusel märgitud ja kindlaksmääratud pindala vahel, ehk pindalaerinevus ning loomapõhiste toetusmeetmete puhul vastavalt erinevus taotlusel märgitud ja kindlaksmääratud loomade arvu vahel, ehk loomade arvu erinevus. Seejuures on oluline, et erinevused leitakse ja arvutatakse eraldi iga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 nimetatud pindala- või loomapõhise otsetoetuse või maaelu arengu toetuse kohta. Ehk erinevused tuvastatakse iga toetusmeetme kaupa eraldi ja neid ei arvutata mitte kõigi pindalameetmete kaupa kokku või loomameetmete kaupa kokku. Kui sama maa pindala on toetuse saamise aluseks mitme erineva sekkumise raames, arvestatakse kõnealust pindala iga sellise sekkumise puhul eraldi, mitte kõigi erinevate toetusmeetmete peale kokku. Koosmõjus lõikega 1 tuleneb, et ühe toetuse raames leitakse erinevused omakorda eraldi kõigi selliste maade ja eraldi kõigi selliste loomade kohta, mille või kelle kohta on kehtestatud ühesuguse suurusega ühikumäär , või eraldi iga loomatõu või -liigi kohta . Lõike 3 kohaselt arvutatakse pindalaerinevuse ja loomade arvu erinevuse suurus eraldi kõigi selliste maade ja eraldi kõigi selliste loomade kohta, mille või kelle kohta on kehtestatud ühesuguse suurusega ühikumäär , või eraldi iga loomatõu või -liigi kohta , seejuures tasaarvestatakse omavahel taotlusel märgitust suuremad ja väiksemad kindlaksmääratud maa pindalad. Näide 1. Taotleja taotles toetust 80 ha teravilja ja 20 ha köögivilja kasvatamise kohta. Tegelikkuses määrati kindlaks 85 ha teravilja ja 15 ha köögivilja. Teraviljade puhul ületab kindlaksmääratud pindala taotletud pindala 5 ha võrra, kuid sellise pindala erinevuse eest ei kohaldata kaitsemeedet , aga selle eest ei maksta ka toetust. Köögiviljade puhul ületab taotletud pindala kindlaksmääratud pindala 5 ha võrra. Lähtudes eeldusest, et köögivilja ja teravilja kasvatamiseks kasutatavate maade kohta on kehtestatud üksteisest erineva suurusega ühikumäärad, ei kompenseeri 5 ha rohkem kasvatatud teravilja 5 ha vähem kasvatatud köögivilja. Seetõttu tekib 5 hektari suurune pindala erinevus köögiviljade grupis ja kohaldatakse kaitsemeedet köögiviljade ühikumäära järgi 5 ha kohta. Seega leitakse toetuse summa teraviljade puhul korrutades 80 hektarit ühikumääraga, mis on kehtestatud ühe hektari maa kohta, millel kasvatatakse teravilja ning köögiviljade puhul korrutades 15 hektarit ühikumääraga, mis on kehtestatud ühe hektari maa kohta, millel kasvatatakse köögivilja. Kuna köögiviljade puhul tuvastati 5 hektari suurune pindala erinevus, vähendatakse köögiviljade kasvatamise eest antavat toetust maksimaalselt 5 hektarile vastava toetuse suuruse võrra, mis leitakse korrutades 5 hektarit ühikumääraga, mis on kehtestatud ühe hektari maa kohta, millel kasvatatakse köögivilja. Näide 2. Taotleja taotles toetust 80 ha teravilja, 20 ha köögivilja ja 5 ha maasika kasvatamise kohta. Tegelikkuses määrati kindlaks 85 ha teravilja, 15 ha köögivilja ja 10 ha maasikat. Teraviljade puhul ületab kindlaksmääratud pindala taotletud pindala 5 ha võrra, kuid sellise pindala erinevuse eest ei kohaldata kaistemeedet , aga selle eest ei maksta ka toetust. Köögiviljade puhul ületab taotletud pindala kindlaksmääratud pindala 5 ha võrra; maasika puhul ületab kindlaksmääratud pindala aga 5 ha võrra taotletud pindala. Lähtudes eeldusest, et köögivilja ja maasika kasvatamiseks kasutatava maa kohta on kehtestatud ühesuguse suurusega ühikumäär, kuid teravilja kohta on kehtestatud teistsuguse suurusega ühikumäär, arvestatakse köögiviljade ja maasika puhul pindalaerinevuse leidmisel seda, et maasikat kasvatati 5 hektari võrra rohkem. See kompenseerib samuti 5 ha suuruse pindalaerinevuse köögiviljade puhul ning kokkuvõttes kaitsemeetme kohaldamist ei järgne. Kuna köögiviljade ja maasika puhul taotleti toetust kokku 25 hektari kohta ning kindlaksmääratud pindala on samuti kokku 25 hektarit, leitakse toetuse summa korrutades 25 hektarit ühikumääraga, mis on kehtestatud ühe hektari maa kohta, millel kasvatatakse köögivilja ja maasikat. Näide 3. Taotleja taotles toetust 80 ha maasika kasvatamise kohta, kuid tegelikkuses määrati kindlaks 80 ha ravimtaimi. Maa pindala osas erinevust ei esine, kuid tegelikkuses kasvatati võrreldes taotlusele märgituga teistsugust põllumajanduskultuuri. Lähtudes eeldusest, et maasika kasvatamiseks kasutatava maa kohta on kehtestatud sama suurusega ühikumäär kui ravimtaimede kasvatamise kohta, saab lõikele 3 tuginedes arvestada maasika ja ravimtaimede puhul pindalaerinevuse leidmisel seda, et kuigi maasikaid ei kasvatatud tegelikkuses üldse, kasvatati ravimtaimi see-eest sama suurel pindalal. Kui mõlema maa kohta on kehtestatud ühesuguse suurusega ühikumäär, kompenseerib 80 ha ravimtaimede kasvatamine 80 ha maasika kasvatamata jätmist ning kokkuvõttes kaitsemeedet ei kohaldata. Lõigetega 4 ja 5 sätestatakse kaitsemeetmed kindlaksmääratud pindalast suurema pindala kohta toetuse taotlemise korral. Kui taotleja taotleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 nimetatud pindalapõhist otsetoetust või maaelu arengu toetust kuni 50 protsenti suurema pindala kohta, kui on tema kindlaksmääratud pindala, vähendatakse tema toetust maksimaalselt kindlaksmääratud pindala ületavale pindalale vastava toetuse suuruse võrra. See tähendab, et ka nimetatud kaitsemeetme kohaldamisel arvestatakse käesoleva eelnõu § 107 lõikes 3 sätestatut. See, kui suures osas konkreetse taotleja toetust vähendatakse, oleneb muuhulgas sellest, kui suures ulatuses kindlaksmääratud pindalast suurema pindala kohta toetust taotletakse. Kui taotleja taotleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 nimetatud pindalapõhist otsetoetust või maaelu arengu toetust üle 50 protsendi suurema pindala kohta, kui on tema kindlaksmääratud pindala, jäetakse tema taotlus seda maad puudutavas osas täielikult rahuldamata. Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud kaitsemeetme arvutamisel on aluseks see, milline on selle konkreetse maa puhul ühe hektari kohta makstav toetuse määr (ühikumäär), mille puhul taotleja on kindlaksmääratud pindalast toetust rohkem taotlenud. Iga põllumajanduskultuuri kohta, mille kasvatamist toetuse raames toetatakse, kehtib kindel ühikumäär. Kui üks ja sama maa on toetuse saamise aluseks mitme erineva sekkumise raames, arvestatakse kõnealust pindala iga sellise sekkumise puhul eraldi. Näide 4. Taotleja taotles toetust 100 ha teravilja kasvatamise kohta, tegelikkuses määrati kindlaks 80 ha teravilja. Taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevus on 25% (20*100/80). Tema toetust vähendatakse maksimaalselt 20 hektarile vastava toetuse suuruse võrra, sest selles osas ületab taotletud pindala kindlaksmääratud pindala. Vähendatava toetuse suurus leitakse korrutades 20 hektarit ühikumääraga, mis on kehtestatud ühe hektari maa kohta, millel kasvatatakse teravilja. Näide 5. Taotleja taotles toetust 80 ha teravilja ja 20 ha köögivilja kasvatamise kohta. Tegelikkuses määrati kindlaks 50 ha teravilja ja 15 ha köögivilja. Teraviljade puhul ületab taotletud pindala kindlaksmääratud pindala 30 ha võrra ehk pindala erinevus on 60% (30*100/50) ja köögiviljade puhul 5 ha võrra ehk pindala erinevus on 33,33% (5*100/15). Kuna teraviljade puhul on toetust taotletud üle 50 protsendi suurema pindala kohta, kui on kindlaksmääratud pindala, siis jäetakse taotlus teraviljade puhul täielikult rahuldamata, sh jäetakse taotlus ka kindlaksmääratud 50 ha kohta rahuldamata. Köögiviljade puhul on toetust taotletud kuni 50 protsenti suurema pindala kohta, kui on kindlaksmääratud pindala, mistõttu vähendatakse toetust maksimaalselt 5 hektarile vastava toetuse suuruse võrra, mis leitakse korrutades 5 hektarit ühikumääraga, mis on kehtestatud ühe hektari maa kohta, millel kasvatatakse köögivilja. Näide 6. Taotleja taotles toetust 80 ha teravilja ja 20 ha köögivilja kasvatamise kohta. Tegelikkuses määrati kindlaks 85 ha teravilja ja 20 ha köögivilja. Teraviljade puhul ületab kindlaksmääratud pindala taotletud pindala 5 ha võrra, kuid sellise pindala erinevuse eest ei kohaldata kaitsemeedet , aga selle eest ei maksta ka toetust. Köögiviljade puhul pindala erinevust ei esine. Seega leitakse tema toetuse summa teraviljade puhul korrutades 80 hektarit ühikumääraga, mis on kehtestatud ühe hektari maa kohta, millel kasvatatakse teravilja ning köögiviljade puhul korrutades 20 hektarit ühikumääraga, mis on kehtestatud ühe hektari maa kohta, millel kasvatatakse köögivilja. Lõigetega 6 ja 7 sätestatakse kaitsemeetmed kindlaksmääratud maaga võrreldes vastavalt kas suurema või väiksema ühikumääraga maa kohta toetuse taotlemise eest. Kui taotleja taotleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 nimetatud pindalapõhist otsetoetust või maaelu arengu toetust maa kohta, mille kohta kehtestatud ühikumäär on suurem kontrolli tulemusena kindlaksmääratud maa kohta kehtestatud ühikumäärast, jäetakse taotleja taotlus seda maad puudutavas osas täielikult rahuldamata ning tema toetust vähendatakse käesoleva paragrahvi lõigete 4 ja 5 kohaselt, võttes aluseks selle maa kohta kehtestatud ühikumäära suuruse, mille kohta taotleja toetust taotles. Kuna sellises olukorras taotletakse toetust maa kohta, mille kohta on kehtestatud kõrgem ühikumäär enamasti põhjusel, et teatud põllumajanduskultuuri kasvatamine on töömahukam, nõuab rohkem käsitsitööd jms, siis on kõrgema ühikumäära alusel makstava toetuse näol tegemist ülekompenseerimisega kulude hüvitamise jms mõttes, kui tegelikkuses kasvatas taotleja maal teistsugust, madalama ühikumääraga toetatavat põllumajanduskultuuri. Karistus arvutatakse kõrgemat ühikumäära aluseks võttes, et sellel oleks ühtlasi heidutav mõju, mis suunaks sellisest rikkum isest hoiduma . Näide 6. Taotleja taotles toetust 80 ha teravilja, 20 ha köögivilja ja 5 ha maasika kasvatamise kohta. Tegelikkuses määrati kindlaks 70 ha rohumaad, 20 ha köögivilja ja 5 ha maasikat. Lähtudes eeldusest, et teravilja kasvatamiseks kasutatava maa kohta on kehtestatud suurem ühikumäär kui rohumaa kohta, on tegemist olukorraga, kus taotleja on taotlusele märkinud sellise maa, mille kohta antakse suurema ühikumäära alusel toetust, kuid tegelikkuses on kindlaks tehtud maa, mille kohta antakse toetust hoopiski madalama ühikumäära alusel. Tegelikkuses eest leitud rohumaad ei arvestata toetuse andmisel üldse ja teravilja puhul loetakse kindlaksmääratud pindalaks 0 ha. Seega teravilja puhul on pindalaerinevus 80 ha, ehk toetust on taotletud 100 protsenti suurema pindala kohta, kui on tema kindlaksmääratud pindala. Seetõttu jäetakse taotlus seda maad puudutavas osas täielikult rahuldamata. Köögiviljade ja maasika puhul vastab taotlusele märgitud olukord tegelikkusele ja nende maade kohta antakse toetust. Kui tegemist on lõikes 7 reguleeritud vastupidise olukorraga, ehk taotleja taotleb mõnda eelnimetatud pindalapõhist toetust maa kohta, mille kohta kehtestatud ühikumäär on väiksem, kui on selle maa kohta kehtestatud ühikumäär, mis kontrolli tulemusena tegelikkuses on kindlaks määratud, võetakse toetuse määramisel aluseks selle maa kohta kehtestatud ühikumäära suurus, mille kohta taotleja toetust taotles. Sellises olukorras ei ole tegemist eespool kirjeldatud nn ülekompenseerimisega, sest tegelikkuses on taotleja kasvatanud põllumajanduskultuuri, mille kasvatamise eest on ette nähtud hoopiski suurem ühikumäär. Kuna aga taotlusel märgitud põllumajanduskultuur peab vastama tegelikule kasvatatavale põllumajanduskultuurile, võetakse toetuse määramisel aluseks põllumajanduskultuur, mis oli märgitud toetuse taotlusele. Täiendavat karistuslikku vähendamist toetusest, mida taotlejal on õigus saada, ei ole aga sellise rikkumise puhul põhjendatud rakendada, kuna ohtu ELi finantshuvidele selles olukorras ei esine. Näide 7. Taotleja taotles toetust 80 ha teravilja, 20 ha köögivilja ja 5 ha maasika kasvatamise kohta. Tegelikkuses määrati kindlaks 70 ha rohumaad, 10 ha teravilja, 20 ha köögivilja ja 5 ha maasikat. Lähtudes eeldusest, et teravilja kasvatamiseks kasutatava maa kohta on kehtestatud suurem ühikumäär kui rohumaa kohta, on tegemist olukorraga, kus taotleja on taotlusele märkinud osaliselt sellise maa, mille kohta antakse suurema ühikumäära alusel toetust, kuid tegelikkuses on kindlaks tehtud maa, mille kohta antakse toetust hoopiski madalama ühikumäära alusel. Seega jäetakse taotleja taotlus rohumaa pindala puudutavas osas, so 70 hektari kohta, täielikult rahuldamata. Lisaks arvestatakse eest leitud rohumaa pindala taotletud ja kindlaksmääratud pindalaerinevusse. Kuna taotleja taotles teravilja kohta toetust 80 hektari kohta, aga kindlaks määrati 10 hektarit teravilja, on toetust taotletud üle 50 protsendi suurema pindala kohta, kui on tema kindlaksmääratud pindala. Seetõttu jäetakse taotlus käesoleva paragrahvi lõike 5 kohaselt teraviljade puhul täielikult rahuldamata, sealhulgas jäetakse taotlus rahuldamata ka kindlaksmääratud pindala ulatuses, so 10 ha ulatuses. Köögiviljade ja maasika puhul vastab taotlusele märgitud olukord tegelikkusele ja nende maade kohta antakse toetust. Näide 8 . Taotleja taotles toetust 80 ha rohumaa kohta, kuid tegelikkuses määrati kindlaks 70 ha teravilja. Tegemist on olukorraga, kus taotlusel märgitust erinevad tegelikkuses nii maa kasutusotstarve kui ka pindala suurus. Lähtudes eeldusest, et teravilja kasvatamiseks kasutatava maa kohta on kehtestatud suurem ühikumäär kui rohumaa kohta, on tegemist olukorraga, kus taotleja on taotlusele märkinud sellise maa, mille kohta antakse väiksema ühikumäära alusel toetust, kuid tegelikkuses on kindlaks tehtud maa, mille kohta antakse toetust suurema ühikumäära alusel. Tuvastatud kultuuri erinevuse tõttu ei kohaldata küll kaitsemeedet , kuid kuna toetust on taotletud maa kohta, mille kohta kehtestatud ühikumäär on väiksem, kui on kindlaksmääratud maa kohta kehtestatud ühikumäär, võetakse toetuse määramisel aluseks selle maa kohta kehtestatud ühikumäära suurus, mille kohta taotleja toetust taotles. Kuna taotleja taotles lisaks toetust 10 ha suuremale pindalale, kui on tema kindlaksmääratud pindala, siis selle pindala ulatuses kohaldatakse taotleja suhtes ka kaitsemeedet vastavalt lõikele 4. Lõigetega 8 ja 9 sätestatakse kaitsemeetmed kindlaksmääratud loomade arvust suurema arvu loomade kohta toetuse taotlemise korral. Kui taotleja taotleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 nimetatud loomapõhist otsetoetust või maaelu arengu toetust kuni 50 protsenti suurema arvu loomade kohta, kui on tema kindlaksmääratud loomade arv, vähendatakse tema toetust maksimaalselt kindlaksmääratud loomade arvu ületavale loomade arvule vastava toetuse suuruse võrra. Ka siin arvestatakse käesoleva eelnõu § 107 lõikes 3 sätestatut. Kui taotleja taotleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 nimetatud loomapõhist otsetoetust või maaelu arengu toetust üle 50 protsendi suurema arvu loomade kohta, kui on tema kindlaksmääratud loomade arv, jäetakse tema taotlus neid loomi puudutavas osas täielikult rahuldamata. Lõikega 10 sätestatakse, et käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud kaitsemeetmeid ei kohaldata, kui taotlusel märgitud pindala suuruse ja kindlaksmääratud pindala suuruse erinevus on kuni kolm protsenti või kuni kaks hektarit. K aitsemeetme kohaldamata jätmise aluseks on kas eelnimetatud protsendimäär või hektarite arv olenevalt sellest, kumma puhul on pinnaerinevus väiksem. Näide 9 . Taotleja taotles toetust 50 ha teravilja kasvatamise kohta, tegelikkuses määrati kindlaks 49 ha teravilja. Taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevus on 1 ha, so 2,04% (1*100/49) kindlaksmääratud pindalast. Taotlejale määratakse toetus 49 ha eest, täiendavat kaitsemeedet ei rakendata kuna taotlusel märgitud pindala suuruse ja kindlaksmääratud pindala suuruse erinevus on kuni 3% või kuni 2 hektarit. Lõikega 11 sätestatakse, et käesoleva paragrahvi lõigetes 8 ja 9 sätestatud kaitsemeetmeid ei kohaldata, kui taotlusel märgitud loomade arvu ja kindlaksmääratud loomade arvu erinevus on kuni kolm looma. Kaitsemeetmete kohaldamisel võetakse arvutamise aluseks kindlaksmääratud loom. Kindlaksmääratud loomaks loetakse looma, kelle puhul on täidetud kõik toetuse saamiseks sätestatud tingimused. Loomapidamistoetuste puhul toob loomadega seotud nõuete rikkumine kaasa asjaomase looma mittetoetusõiguslikkuse ning sellise looma eest toetust ei anta. Seega toetust tuleb vähendada juba alates nõuete rikkumisega seotud esimese looma avastamisest, kuid sellisest mittekaristuslikust vähendamisest olenemata on põhjendatud jätta kaitsemeede kohaldamata, kui nõuete rikkumisi leitakse üksnes kuni kolme looma puhul. Kaitsemeetme ulatus sõltub nende loomade arvust, kelle puhul on leitud asjaomase toetuse nõuete rikkumisi. Kui nõuete rikkumisi leitakse üksnes kuni kolme looma puhul, ei ole põhjendatud taotleja suhtes kaitsemeedet kohaldada. Lõikega 12 sätestatakse, et see, kas k äesoleva paragrahvi lõigetes 8 ja 9 sätestatud kaitsememeetmeid kohaldatakse eraldi kõigi selliste loomade kohta, kelle kohta on kehtestatud ühesuguse suurusega ühikumäär, või eraldi iga loomatõu või -liigi kohta , kehtestab minister määrusega . Loomapõhiste toetuste puhul tekib vajadus kohaldada kaitsemeedet ka loomatõugude või -liikide kaupa. Näiteks võib mõne toetuse puhul olla lamba ja kitse kohta kehtestatud ühesugune ühikumäär, kuid kaitsemeedet kohaldatakse kitsede ja lammaste kohta eraldi, sest ka toetuse saamise nõuded on nende loomaliikide puhul erinevad. Samuti saab mõne toetuse puhul toetust taotleda erinevate loomatõugude kohta, kes kuuluvad samasse loomaliiki (näiteks eesti hobused ja eesti raskeveohobused ) ja kelle kohta on kehtestatud sama ühikumäär. Sel juhul võib tekkida vajadus kohaldada kaitsemeedet eraldi mõlema hobusetõu kohta. Kuna see, kas kaitsemeetmeid kohaldatakse eraldi kõigi selliste loomade kohta, kelle kohta on kehtestatud ühesuguse suurusega ühikumäär, või eraldi iga loomatõu või -liigi kohta , on toetuseti erinev, kehtestab selle iga asjakohase toetuse kohta valdkonna eest vastutav minister määrusega. Paragrahviga 11 0 sätestatakse tingimuslikkuse süsteemiga seotud kaitsemeetmed . Lõikes 1 sätestatakse, et kui taotleja rikub maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõudeid ning kohustuslikke majandamisnõudeid, kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/ 2116 artiklites 84 ja 85 sätestatud alusel ja ulatuses ning komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2022/1172 sätestatud alusel ja ulatuses kaitsemeedet . Kaitsemeedet kohaldatakse nimetatud määruse artikli 84 lõike 1 kohaselt siis, kui mittevastavus on toetusesaajale vahetult omistatava tegevuse või tegematajätmise tagajärg, ja kui täidetud on üks või mõlemad järgmistest tingimustest: rikkumine on seotud toetusesaaja põllumajandusliku tegevusega või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 3 punktis 2 määratletud põllumajandusliku majapidamisega või muude toetusesaaja juhitavate sama liikmesriigi territooriumil asuvate maadega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu m ääruse (EL) 2021/2116 artikli 85 lõike 1 kohaselt kohaldatakse sama määruse a rtiklis 84 osutatud halduskaristusi, vähendades artikli 83 lõikes 1 loetletud ning asjaomasele toetusesaajale seoses toetusetaotlusega, mille toetusesaaja on esitanud või esitab mittevastavuse tuvastamise kalendriaasta jooksul, tehtud või tehtavate maksete kogusummat või jättes ta sellest ilma. Vähendamised või ilmajätmised arvutatakse maksete alusel, mis tehti või tehakse selle kalendriaasta jooksul, millal mittevastavus aset leidis. Kui aga ei ole võimalik kindlaks määrata kalendriaastat, millal mittevastavus aset leidis, arvutatakse vähendamised või ilmajätmised mittevastavuse tuvastamise aastal tehtu d või tehtavate maksete alusel. Kõnealuste vähendamiste ja ilmajätmiste arvutamisel võetakse arvesse tuvastatud mittevastavuse raskust, ulatust, püsivust, korduvust ja tahtlikkust. Kohaldatavad kaitsemeetmed peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Seega sõltub konkreetse nõude rikkumise eest karistuse määramine muuhulgas ka sellest, mitu korda sama nõuet on rikutud ning kas selline teguviis oli tahtlik. Üldisemad põhimõtted kaitsemeetmete kohaldamise kohta, sealhulgas, mida käsitletakse näiteks tahtliku ja korduva rikkumisena ning rikkumise ulatuse ja püsivusena, tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse st (EL) nr 2021/2116 ja selle alusel antavast määrusest. Lõikes 2 sätestatakse, et kaitsemeedet toetusesaaja ja kalendriaasta kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 84 lõike 2 punkti b alusel ei kohaldata, kui karistuse summa on kuni 100 eurot. Nimetatud piirmäära kohaldamine vähendab muuhulgas PRIA töökoormust . Lõikes 3 sätestatakse, et kaitsemeedet ei kohaldata , kui mittevastavuse põhjuseks on vääramatu jõud või erandlikud asjaolud (raske loodusõnnetus või rasked ilmastikutingimused, põllumajandusliku majapidamise loomakasvatushoonete hävimine õnnetusjuhtumi tagajärjel, loomataud või taimehaiguse puhang, teatud juhul põllumajandusliku majapidamise sundvõõrandamine, toetus e saaja surm või toetus e saaja pikaajaline töövõimetus). Lisaks ei kohaldata kaitsemeedet ka siis, kui mittevastavuse põhjuseks on avaliku sektori asutuse korraldus. Lõikes 4 sätestatakse, et k äesoleva s paragrahvi s sätestatud kaitsemeetme puhul koha ldatakse käesoleva seaduse § 107 lõikes 7 sätestatut põllumajandusliku majapidamise ülevõtja suhtes ka siis, kui ülevõtja ei ole seotud isik tulumaksuseaduse § 8 tähenduses. K ui toetuse taotleja, kelle suhtes on kohaldatud käesolevas peatükis sätestatud kaitsemeedet , annab oma põllumajandusliku majapidamise täielikult või osaliselt üle , lähevad kaitsemeetme kohaldamise otsusest tulenevad tagajärjed proportsionaalses osas üle põllumajandusliku majapidamise ülevõtjale. Kui toetuse taotleja, kelle suhtes on tuvastatud käesoleva peatükis sätestatud kaitsemeetme kohaldamise alused, annab oma põllumajandusliku majapidamise täielikult või osaliselt üle , rakendatakse kaitsemeedet proportsionaalses osas põllumajandusliku majapidamise ülevõtjale. Sätte mõte on välistada olukorda, kus põllumajandusliku majapidamise üleandmise korral oleks võimalik kaitsemeetme kohaldamisest kõrvale hoiduda. See, mis osas kaitsemeetme kohaldamise tagajärgi või alles kohaldatavat kaitsemeedet põllumajandusliku majapidamise ülevõtjale kohaldatakse, oleneb sellest, mis osas ta põllumajandusliku majapidamise üle võtab. Paragrahviga 11 1 sätestatakse EL-i õiguses sätestatud vahetu õigusmõjuga kaitsemeetmete kohaldamine. EL-i õiguses on ühelt poolt sätestatud liikmesriikidele kohustus kehtestada riigisisese õigusega tõhu sa d, proportsionaalsed ja hoiatavad karistus ed, teiselt on EL-i õigusaktides sätestatud üksikasjalikud halduskaristus ed teatud rikkumiste eest. Sellised karistused ehk kaitsemeetmed on siduv ad, vahetult ja ühetaoliselt kohaldatavad ning riigisisese õigusega ei ole midagi reguleerida jäetud. Sellise i d karistusi saab kohalda da seega üksnes siis, kui see on EL-i õiguses sätestatud ning täpselt selles õigusaktis sätestatud alustel ja ulatuses. Üheks selliseks kaitsemeetmeks on k omisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/1829, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1144/2014 siseturul ja kolmandates riikides võetavate põllumajandustoodete teavitus- ja müügiedendusmeetmete kohta (ELT L 266, 13.10.2015, lk 3–8), artiklis 5 sätestatud halduskaristus teavitus- ja müügiedendus meetme puhul l ihtprogrammidega seotud eeskirjade eiramise korral . Eeskirjade eiramise korral määratakse programmi esitavale organisatsioonile toetuse vähendamine suuruses , mille summa moodustab algselt makstud või taotletud summa ning tegelikult tasumisele kuuluva summa kahekord se vahe. Tõsise üleastumise korral, võetakse programmi esitavalt organisatsioonilt õigus osaleda teavit us - ja müügiedendusmeetmetes kolme aasta jooksul alates rikkumise kindlakstegemise kuupäevast. Teise EL-i õiguses nimetatud kaitsemeetmena võib nimetada komisjoni määrus e (EL) 2017/40 artiklis 8 sätestatud h alduskaristus t k oolikava raames sätestatud kohustuste täitmata jätmise korral . Viimase puhul peab taotleja lisaks alusetult makstud summade tagasimaksmisele maksma haldustrahvi, mis võrdub algselt taotletud summa ja selle summa vahega, millele taotlejal on õigus. 1 3 . peatükk Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide register E elnõu 1 3 . peatükis käsitletakse põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrit (edaspidi register ), mis on asutatud ÜPP abinõude , põllumajandusturu korraldamise riiklike abinõude ning kalandusturu korraldamise abinõude andmete kogumiseks ning eriotstarbelise diislikütuse ostuõiguse kasutamiseks , et võimaldada nimetatud abinõusid r akenda da ja teostada nende õiguspärasuse üle järelevalvet (eelnõu § 11 2 ) . Kõnealuses peatükis registri pidamist reguleerivate sätete kaudu täidetakse olulises mahus liikmesriigile EL-i ÜPP rakendamiseks seatud tingimus ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi loomiseks vastavalt Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklile 66 ja teistes asjakohastes EL-i õigusaktides sätestatud ülesanded. Re gistri põhimääruse kehtestab edaspidi Vabariigi Valitsuse asemel valdkonna eest vastutav minister, kuna tegemist on eelkõige Maaeluministeeriumi valitsemisalas olevate ülesannete täitmiseks vajaliku andmekoguga. P õllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri vastutav töötleja on PRIA ning volitatud tööt leja määratakse registri põhimääruses . Kehtiva registri põhimääruse kohaselt on volitatud töötlejaks Eesti Taimekasvatuse Instituut (edaspidi ETKI ) . ETKI on Maaelu ministeeriumi valitsemisalas asuv ministeeriumi hallatav riigi teadus- ja arendusasutus. ETKI ülesanne põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri volitatud töötajana on pidada registri osaks olevat põllumajandustehnika võrdlushindade kat aloogi. Paragrahv 11 3 sätestab, et registrisse kantakse ÜPP abinõudes osalevate isikute ja nende taotluste ning ÜPP abinõude rakendamise käigus saadud andmed. Registrisse kantakse andmed, mis on vajalikud ÜPP-s osalemiseks ega sea kohustust andmete esitamiseks isikutele, kes abinõudes osaleda ei soovi. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 66 kohaselt registreeritakse ühtsesse haldus- ja kontrollisüsteemi kuuluvasse elektroonilisse andmebaasi toetuse saaja toetuse- ja maksetaotluses esitatud andmed ning nõukogu määr use (EL) nr 1308/2013 artiklis 223 sätestatud andmed. Isikute ja nende taotluste kohta registrisse ehk ühtsesse haldus- ja kontrollisüsteemi kantavate andmete koosseisu määratlemine on horisontaalse määruse kohaselt antud delegeeritud ja rakendamisvolituste kaudu komisjonile (registreerimisele kuuluvad andmed sätestatud komisjoni delegeeritud määruse ja komisjoni rakendusmääruse). Ka fondispetsiifiliste määruste kohaselt delegeeritakse töödeldavate andmete kategooriate kehtestamine komisjonile. Kõik komisjoni delegeeritud ja rakendusmäärused ei ole veel käesolevaks hetkeks veel vastu võetud. Riigisiseselt on eelnõus ÜPP abinõudes osalevate isikute registrisse kantavate otseste isikuandmete koosseis on toodud seaduse tasandile. Kuivõrd EL-i õigusaktides on andmete koosseis juba sätestatud , kehtestatakse vajadusel registrisse kantavate muude andmete (taotluste ja taotluse menetlemise käigus saadud andmed, sh andmed põldude, toetusõiguste kohta) täpsustatud koosseis vastavalt avaliku teabe seadusele registri põhimääruses. Samuti kantakse registrisse kõik seire andmed, mis saadakse vastava toetuse andmise tingimustes ehk maaeluministri määruses sätestatud toetuse taotlustelt või taotluse menetlemise käigus ning samuti sellised muud seire andmed, mida taotlusel ei märgita, vaid mis saadakse alles toetuse saamise ja kasutamise käigus, ÜPP strateegiakavade määruse artikli 130 alusel . Nimetatud artikli kohaselt loovad l iikmesriigid turvalise elektroonilise teabesüsteemi või kasutavad olemasolevat teabesüsteemi, milles nad registreerivad ja säilitavad sellise põhilise teabe s trateegiakava rakendamise kohta, mida on vaja seireks ja hindamiseks, eelkõige seatud eesmärkide ja sihtväärtuste saavutamiseks tehtud edusammude seireks, sealhulgas teave iga toetusesaaja ning tegevuse või toimingu kohta. Registrisse kantakse andmed ka ÜPP rakendamise käigus tehtud otsuste, sõlmitud lepingute ja sooritatud toimingute kohta. Kuivõrd põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri eesmärk töödelda andmeid ÜPP abinõude rakendamiseks ja järelevalve teostamiseks on oluline, et registris sisalduksid kogu abinõudes osalemise protsessi kohta: alates abinõus osalemiseks esitatud taotleja ja taotluse andmetest kuni menetluse lõpptulemuseni. Registrisse kantakse andmed taotluse rahuldamise otsuste, maksmise otsuste, kaitsemeetmete rakendamise otsuste, otsuste kehtetuks tunnistamise kohta jne. Oluline on talletada andmed ka menetlustoimingute kohta nagu nt kontrollide tegemine, andmete pärimine. Lepingutena kantakse registrisse lepingud, millega ÜPP abinõud haldusakti asemel rakendatakse. Sellisteks lepinguteks võivad olla eelkõige hankelepingud, mis on sõlminud maaelu toetuse andmiseks hankemenetluse korras, sekkumiskokkuostu ja eraldamise korral sõlmitavad lepingud. Lisaks ei ole välistatud HMS § 98 alusel halduslepingu sõlmimine haldusakti andmise asemel. ÜPP abinõudes osaleva isiku otseste isikuandmetena kantakse registrisse andmed ÜPP-s osaleva isiku nime, registri- või isikukoodi või isiku koodi puudumise korral sünniaja ja arvelduskonto kohta ning selle isiku kontaktandmed. Registrisse kantakse ka isiku tegevuskoha aadress. Seni oli kanti registrisse ka andmed isiku elu- ja asukoha ning füüsilise isku surma ja juriidilise isiku likvideerimise kohta. Nimetatud andmed on jätkuvalt ÜPP abinõude rakendamiseks vajalikud, kui kuna need andmed on kättesaadavad riigi põhiregistritest, siis puudub vajadus arvata need andmed põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse. Lõike 2 kohaselt on r egistri osaks põllumassiivi kaart ja võrdlushindade kataloog ja sea duses sätestatud muu andmekogum . Viimaseks on näiteks vedelkütuse erimärgistamise seaduse alusel registrisse kantavad eriotst arbelise diislikütuse ostuõiguse andmed. Lõige 3 sätestab, et p õllumassiivi kaart koostatakse maakatastriseaduse §-s 13¹ nimetatud kõlvikukaardi ja sama seaduse §-s 14 1 nimetatud aluskaartide alusel. P õllumassiiv on maastikul eristuvate püsivate objektidega piiristatud ühtne maa-ala, mis koosneb ühest või mitmest põllust. Põllumassiivi piiriks võib olla ka katastriüksuse piir või muu kasutusotstarbe piir. Täpsemalt avatakse põllumajandusmassiivi mõiste lõike 4 alusel kehtestavas õigusaktis. E elnõu lõikes 4 nähakse ette volituste andmine valdkonna eest vastutavale ministrile määruse kehtestamiseks, et täpsustada põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala ning põllumassiivil asetsevate maastikuelementide määramise ja korra ning põllumassiivi kasutamise kohta esitatavad andmed ja nende esitamise korra. Samasisuline volitusnorm on ka kehtivas seaduses. Lõike 5 kohaselt on võrdlushindade kataloog põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri osa. Võrdlushindade kataloog sisaldab sinna kantud asjade või teenuste kohta andmeid, mis võimaldavad neid tuvastada ja määravad nende komplekteerituse või ulatuse (näiteks põllumajandustehnika puhul baasmudeli ja hinna sisse arvestatud lisavarustuse hulga jms) ning ka asja või teenuse seaduse alusel sätestatud korras kinnitatud piirhinda ja selle kehtivuse tähtaega. Võrdlushindade kataloogi piirhindu kasutatakse s trateegiakava toetuste taotlemisel kulude mõistlikkuse tõendamise meetodi rakendamisel. Alternatiivsed kulude mõistlikkuse hindamise meetodi on hinnapakkumiste võrdlemise me etod ja hindamiskomitee meetod või ka ostumenetluse läbiviimine riigihangete registri kaudu. Võrdlushindade meetodit (ja ka teisi alternatiivseid meetodeid) rakendatakse ainult siis, kui toetuse andmise tingimustes on nii sätestatud. Lõige 6 annab valdkonna eest vastutavale ministrile volituse kehtestada võrdlushindade kataloogi kantavate asjade ja teenuste loetelu, piirhinna mõistlikkuse kontrollimise ja kinnitamise ning andmete kataloogi kandmise korra. Lõike 7 kohaselt vastutav r egistrisse kantu d andmete õigsuse eest nende esitaja. Eelnõus on loobutud senisest lahendusest, mille kohaselt oli ÜPP abinõudes osalemise eelduseks esitada avaldus enda andmete registrisse kandmiseks. Kuigi PRIA e-teenuse kasutuselevõtu järgselt toimub toetuse saamiseks taotluse esitamine ja registrisse andmete kandmiseks avalduse esitamine mugavalt üheskoos, ei ole isiku tahteavaldus andmete registrisse kandmiseks eraldiseisva menetlusena vajalik ega põhjendatud ja on sellise konstruktsioonina iganenud. Registrisse kantakse andmed ÜPP abinõudes osalevate isikute poolt PRIA-le või muule haldusorganile esitatud taotluse ja muude menetlusdokumentide alusel ning lisaks need andmed, mill e haldusorgan on saanud abinõus osalemiseks esitatud taotluse menetlemise käigus. Paragrahvis 11 4 sätestatakse registriandmete avaldamine. Registris olevad andmed ühise põllumajanduspoliitika abinõus osaleva isiku, tema taotluse ja muu menetlusdokumendi ning kontrolli tulemuste kohta tunnistatakse asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks, kui EL-i õigusaktides või käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Registriandmetega on võimalik tutvuda avaliku teabeseaduse § 38 lõikes 3 kohaselt oma ametiülesannete täitmiseks riigi ja kohaliku omavalitsuse ametnikul. Lisaks riigi ja kohaliku omavalitsuse ametnikele on vajalik sätestada registriandmete juurdepääsu õigus ka välistele isikutele. Näiteks on oluline tagada andmete juurdepääs metsanduse valdkonna toetuseid menetlevale riigi sihtasutusele, kellega on käesoleva seaduse alusel sõlmitud haldusleping. ÜPP strateegiakavade määruse artiklite 128, 129, 134 ja 140 kohaselt on liikmesriigil kohustus viia läbi maaelu arengukava seiret ja hindamist. Seiret ja hindamist viivad lisaks riig iasutuste läbi ka teised isikud. Lisaks tuleb tagada andmetele juurdepääsu õigus ka menetlusse kaasatud eksperdile. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 67 kohaselt, mis käsitleb andmete säilitamise ja jagamisega seotud tingimusi, tuleb tagada andmetele juurdepääs ning jagada neid tasuta komisjoni (Eurostat), riiklike statistikaametite ja vajaduse korral muude riiklike ametiasutustega, kes vastutavad Euroopa statistika koostamise eest, mis on olulised ka Euroopa statistika koostamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 223/2009. Niisamuti peab riik tagama, et ühtse süsteemi kaudu kogutud andmeid, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/2/EÜ või liidu poliitika järelevalve seisukohalt olulised, jagatakse tasuta avaliku sektori asutuste vahel ja tehakse riiklikul tasandil üldsusele kättesaadavaks. Paragrahvis 11 5 käsitletakse registriandmete avalikustamist. Lõike 1 punkti 1 kohaselt avaldatakse andmed vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklile 98. Nimetatud artikli alusel tuleb avaldada tagantjärele füüsilistest isikutest toetuse saajate ees- ja perekonnanimi, juriidiliste isikute puhul täielik ametlik registreeritud nimi, omavalitsusüksus, kus toetusesaaja elab või on registreeritud ning võimaluse korral sihtnumber või selle osa, et omavalitsust kindlaks teha, toetussumma, mida toetuse saaja on saanud ning toetuse liik. Vastavalt nimetatud artiklile peavad andmed olema kättesaadavad avalikkusele kaks aastat alates nende esialgsest avaldamisest. Nimetatud määruse artikkel 98 sätestab aga erandid, mille puhul ei avaldata toetuse saaja nime. Toetuse saaja osas avaldatakse teised andmed ning ta on kindlakstehtav koodi järgi. Toetuse saaja nime ei avalikustata, kui toetuse taotleja saab põllumajanduslike otsetoetuste raames väikepõllumajandustootja toetust. Juhul, kui Eesti ei peaks rakendama väikepõllumajandustootjate toetust siis ei avaldata nende isikute toetussummasid, kes saavad kuni 1250 eurot otsetoetuseid. Samuti on avalikud § 115 lõike 1 punktides 3 – 10 sätestatud andmed. 1 4 . peatükk Riiklik ja haldusjärelevalve Paragrahvid 11 6 –12 1 reguleerivad seaduses ÜPP abinõude rakendamise nõuetekohasuse üle riikliku ja haldusjärelevalve teostamise ulatust ja määratakse ära järelevalve teostajad. Võrreldes kehtiva seadusega ei ole järelevalve peatükis olulisi muudatusi sisse toodud. Paragrahvis 11 6 sätestatakse riikliku järelevalve ulatus ja teostajad. Sarnaselt kehtiva seadusega kontrollitakse r iikliku järelevalve käigus ühise põllumajanduspoliitika abinõus osalemiseks esitatud nõuete täitmist ja täpsustatakse millisest etapist alates teostatakse järel e valve t käesoleva seaduse alusel makstavate toetuste puhul. Kooskõlas korrakaitse seaduse § 1 lõike 8 punktiga 2 teostatakse kontrolli riikliku järelevalve korras alates toetuse maksmis est. Üldine järelevalve pädevus a sjakohastes EL-i õigusaktides , käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle lasub PRIA -l. Järgnevates lõigetes sätestataks e milliste nõuete puhul teostavad järelevalvet teised asutused ja riigi sihtasutus . Koolikava toetuse andmise üle teostab riiklikku järelevalvet PRIA, teostades järelevalvet koolikava toetuse taotlejate ja koolikavas osalevate haridusasutuste üle. Haridusasutusi võib esindada kirjaliku kokkuleppe alusel linna- ja vallavalitsus oma haldusterritooriumil paikneva haridusasutuse kohta ning haridusasutusi esindav juriidiline isik (koolitoitlustaja, piimatööstus vm). PRIA teostab järelevalvet ka sellises haridusasutuses, kes ise koolikava toetust ei taotle, kuid osaleb koolikava toetuse rakendamisel. PTA , Keskkonnaamet ning riigi sihtasutus teostavad riiklikku järelevalvet nende s trateegiakava sekkumiste kohta esitatud nõuete ja nende programmiperioodi 2014–2020 maaelu arengu toetuste kohta esitatud nõuete täitmise üle, millele vastavust nad kontrollivad käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud juhul ka taotluste lahendamisel. Strateegiakava sekkumiste puhul kontrollivad eelnõu § 8 ja § 26 lõikes 3 kohaselt asjakohastes valdkonna eest vastutava ministri määrustes sätestatud juhtudel ja ulatuses teatud nõudeid peale PRIA ülalnimetatud asutused ja isik. K una nendel asutustel ja isikutel on olemas vajalik teave, kogemus ja suutlikus teatavate nõuete täitmise kontrollimiseks haldusmenetluse käigus, antakse samade nõuete täitmiseks ka riikliku järelevalve pädevus. Kuna strateegiakava sekkumised on väga eriilmelised ning nõuded, mida viidatud asutused kontrollivad tulenevad strateegiakavast endast, ei ole võimalik seaduses täpsemalt kontrollivaid nõudeid määratleda. Lõ ikes 5 sätestatakse, et k okkuostetud põllumajandustoote koostis- ja kvaliteedinõuetele vastavuse üle ning ladustamiskoha ja käitleja käitlemisruumi, sealhulgas hoiu- ja säilitusruumi, nõuetekohasuse üle teostab riiklikku järelevalvet PTA ja PRIA. Järelevalve käigus kontrollitakse ladustamiskohti ja -tingimusi, dokumentatsiooni, toodete koguseid, kvaliteeti jm , et oleks tagatud kokkuostetud toodete kogused ja kvaliteet. Lõikes 6 sätestatakse , milliste põllumajandustoodete ühise turukorralduse abinõude rakendamisel teostab riiklikku järelevalvet PTA. Kokkuostetud põllumajandustooteid müüakse pakkumismenetluse teel. Pakkumusmenetlus avatakse müügi avamise rakendusmäärusega ning on avatud selliste toodete müügiks, mida ladustatakse liidu või liikmesriigi ühes või mitmes piirkonnas. Kui pakkumismenetlus piirdub kindlaksmääratud kasutusotstarbega, siis sekkumisvarust pärit toote vastavuse üle toote ühendusesisese müümise korral teostab lõike 6 punkti 2 kohaselt järelevalvet PTA. Kui pakkumismenetlus piirdub kindlaksmääratud sihtkohaga, siis sekkumisvarust pärit toote vahelattu paigutamise ja laost väljaviimise üle kolmandasse riiki eksportimise korral, kui toodet ladustatakse enne eksportimist mujal kui sekkumislaos teostab lõike 8 kohaselt järelevalvet MTA. Sama paragrahvi lõike 6 punktides 3 – 5 sätestatakse, et imporditud humala ja humalatoodete, põllumajandustoote koostis- ja kvaliteedinõuete ja turustusstandardite vastavuse ning veise-, sea- ja lambarümba kvaliteediklassi määramise nõuetekohasuse üle teostab järelevalvet PTA. Lõike 7 kohaselt teostab EL-i ja riikliku järelevalvet kvaliteedikava nõuetele vastavuse kontrollimisel PTA ning kes seeläbi täidab ühtlasi ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 4 kohast pädev a asutus e rolli , kelle poolt tehtav ametlik kontroll hõlmab kinnitust, et põllumajandustoote, toidu, piiritusjoogi või veini kaitstud päritolunimetusega, geograafilise tähisega või garanteeritud traditsiooniline toode vastab asjaomasele tootespetsifikaadile ja järelevalvet turuleviidud toote kirjeldamiseks registreeritud nimetuste kasutamise üle. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 36 lõikes 1, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/787 artikli 43 lõikes 1 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 116a lõikes 2 sätestatakse, et liikmesriigid peavad määrama pädeva asutuse, kelle poolt eespool kirjeldatud ametlikku kontrolli tehakse. PTA teostab kontrolli tunnustatud riikliku kvaliteedikava täitmise või rakendamise üle. PTA teostab vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 9 lõike 1 punktile b asjakohase sagedusega kontrolle, tagamaks, et riikliku kvaliteedikava raames toodetud tootel on kvaliteedikava eeskirjas lubatud omadused Lõi getes 9 ja 10 on samad volitusnormid ministrile järelevalve täpsema korra kehtestamiseks nagu kehtivas seaduses. Paragrahv is 11 7 sätestatakse tehingute kontrolli puudutavad sätted. Kehtivas seaduses on nimetatud neid järelkontrolliks. PRIA selleks määratud struktuuriüksus te eb riiklikku ja haldusjärelevalvet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 IV jaotise III peatükis sätestatud tehingute teostamise ja nõuetekohasuse üle nimetatud määruses toodud alustel ja korras. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021 /2 116 artikli 7 6 lõike 1 kohaselt kontrollitakse EAGF-i rahastamissüsteemiga otseselt või kaudselt seotud makseid sooritavate või saavate üksuste või nende esindajate („ettevõtjad”) äridokumente selleks, et teha kindlaks, kas EAGF-i rahastamissüsteemi kuuluvad tehingud on tehtud tegelikult ja nõuetekohaselt. Tehingute kontrolli tegevad asutused peavad olema organisatoorselt sõltumatud asutustest või asutuste allüksustest, kes vastutavad maksete tegemise ja kontrolli tegemise eest enne makse sooritamist. Paragrahv is 11 8 sätestatakse haldusjärele valve korraldus. Haldusjärelevalvet teostatakse isikute üle, kelle on käesoleva seaduse alusel halduslepinguga antud täitmiseks mõni haldusüles an ne. Need volitused on soetud makseasutuse, sertifitseerimisasutuse ülesannete täitmise ja hindamise, rahastamisvahendi, turuinfo ja põllumajandusarvestuse korraldamisega. Nende lepingute täitmise üle valva b Maaeluministeerium. PRIA valvab metsanduse valdkonna toetuste andmiseks riigi sihtasutusega sõlmitud lepingu täitmise. Haldusjärelevalvet tehakse ka toetuse saaja tegevuse nõuetekohasuse üle pärast toetuse maksmist, kui toetuse saajaks on riigi või kohaliku omavalitsuse asutus või muu avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud isik või asutus. Paragrahv 1 19 sätestab haldusjärelevalve erisused kohaliku tegevusrühma tegevuse nõuetekohasuse kontrollimisel. Sätted on jäänud suuresti samaks. PRIA kontrollib kohaliku tegevusrühma ja tema tegevuse vastavust EL-i asjakohastes õigusaktides, käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele ning nõuab kohalikult tegevusrühmalt viivitamata nende nõuete täitmist, kui ilmneb, et kohalik tegevusrühm või tema tegevus ei vasta nõuetele või kohalik tegevusrühm takistab oma tegevuse üle järelevalve teostamist. Lisaks eeltoodule peavad kohalikud tegevusrühmad järgima ka teisi seadusi, sest nad teevad erinevaid menetlustoiminguid, mis on avaliku ülesande iseloomuga, sest kohaliku arengu strateegiat rakendades hindab kohalik tegevusrühm LEADER-projektitoetuse taotlusi ning teeb muid käesoleva seaduse § 3 2 lõikes 2 nimetatud menetlustoiminguid. Seega peavad kohalikud tegevusrühmad oma menetlustoiminguid tehes järgima ka haldusmenetluse seadust, riigihangete seadust, korruptsioonivastast seadust, mittetulundusühingute seadust jt asjakohaseid seadusi . Seega peavad nimetatud seaduste nõuetele vastama ka kohalike tegevusrühmade enda kehtestatud sisemised töökorrad (näiteks peavad nad huvide konflikti vältimiseks järgima haldusmenetluse seadus e § 10 sätestatud taandamiskohustus t ) . Käesoleva seaduse § 1 lõikes 2 on sätestatud, et EL-i õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades EL-i õigusaktide ja käesoleva seaduse erisusi. Samuti sätestab käesoleva seaduse § 12 lõige 4, et kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses, peab ta järgima tegevusega seotud hangete tegemisel riigihangete seaduses sätestatud nõudeid. Nimetatud sätted kohalduvad ka kohalikele tegevusrühmadele. Lisaks kehtestatakse nõuded koos viidetega asjakohastele seadustele käesoleva seaduse alusel kehtestatava kogukonna juhitud kohaliku arengu – LEADER maaeluministri määruses. Seega ei ole käesoleva paragrahvi eelnõu sättes mõistlik ükshaaval loetle da kõiki võimalikke kohalduvaid seadusi. PRIA võib käesolevas seaduses sätestatud haldusjärelevalve teostamiseks kohaldada Vabariigi Valitsuse seaduse § 75² lõikes 1 ja käesolevas seaduses sätestatud haldusjärelevalve meetmeid. Vabariigi Valitsuse seaduse § 75² lõike 1 kohaselt on PRIA-l õigus : 1) nõuda kohalikult tegevusrühmalt seletusi ja dokumentide esitamist; 2) peatada kohaliku tegevusrühma asjakohane ametnik või töötaja ning teda küsitleda; 3) kontrollida meeleliselt või tehnilise vahendi abil kohaliku tegevusrühma valduses olevat vallasasja, sealhulgas avada uksi ja kõrvaldada muid takistusi; 4) võtta kohaliku tegevusrühma valduses olev vallasasi hoiule ning vajaduse korral hoiulevõetud vallasasi müüa või hävitada; 5) siseneda kohaliku tegevusrühma territooriumile, piiratud või tähistatud kinnisasjale, ehitisse ja ruumi, sealhulgas avada uksi ja väravaid ning kõrvaldada muid takistusi; 6) jäädvustada olukord, võtta proove ja näidiseid, samuti teostada mõõtmisi ning teha ekspertiisi; 7) rakendada seaduses sätestatud muid haldusjärelevalve meetmeid. Kui kohalik tegevusrühm või tema tegevus ei vasta EL-i asjakohastes õigusaktides, käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele või kui esineb muu põhjus, mis takistab kohalikul tegevusrühmal jätkata kohaliku arengu strateegia või ühisstrateegia rakendamist, võib PRIA peatada kohaliku tegevusrühma õiguse võtta vastu LEADER-projektitoetuse taotluseid ja neid menetleda. Menetlemise all mõeldakse kõiki menetlustoiminguid, mida kohalik tegevusrühm teeb seoses LEADER-projektitoetuse taotlustega ( käesoleva seaduse § 32 lõikes 2 nimetatud taotluste hindamine, hindamiskriteeriumite koostamine, tegevuse strateegiale nõutele vastavuse kontrollimine, edastamine PRIA-le jms). Seega ei saa kohalik tegevusrühm peale PRIA poolt kohaliku tegevusrühma õiguste peatamist enam täita ühissätete määruse artikli 33 lõikest 3 tulenevaid ülesandeid , st tal ei ole õigust võtta vastu LEADER-projektitoetuse taotluseid ja neid menetleda . Oluline on, et ühisstrateegia puhul on PRIA-l õigus peatada üksnes LEADER-proj ektitoetuse taotluste menetlus. Kohalik tegevusrühm, kelle puhul PRIA on peatanud LEADER-projektitoetuse taotluste menetlemise, võib taotluste menetlemist jätkata PRIA sellekohase kirjaliku nõusoleku kättetoimetamisest alates. PRIA annab nõusoleku, kui kohalik tegevusrühm ja tema tegevus vastavad kõikidele asjakohastele nõuetele. Kohalik tegevusrühm, kelle puhul PRIA on peatanud LEADER-projektitoetuse taotluste menetlemise, võib taotluste menetlemist jätkata PRIA sellekohase kirjaliku nõusoleku kättetoimetamisest alates. PRIA annab nõusoleku, kui kohalik tegevusrühm ja tema tegevus vastavad kõikidele asjakohastele nõuetele. Kui kohalik tegevusrühm ei ole määratud tähtpäevaks täitnud kohustusi, mille täitmist on PRIA nõudnud käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel, võib PRIA peatada ühissätete määruse artikli 34 lõike 1 punktis c nimetatud toetuse (kohaliku tegevusrühma toetus) maksmise kohalikule tegevusrühmale või Maaeluministeerium tunnistada kehtetuks kohaliku arengu strateegia või ühisstrateegia heakskiitmise otsuse. Paragrahv ides 12 0 ja 121 sätestatud riikliku järelevalve teostamisel kohaldatavate erimeetmete (korrakaitseseaduse §-des 30, 32 ja 49–52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid) ja erisuste puhul on regulatsioon võrreldes kehtiva seaduse ga sama. Paragrahv i s 122 sätestatakse vaidemenetluse erisused võrreldes haldusmenetluse seadusega. Muudatusi võrreldes kehtiva seadusega ei ole. Jätkuvalt nähakse ette vaidemenetluse läbimise kohustus enne kohtumenetlust. Kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse läbimine ei ole üldise kohtusse pöördumise õiguse rikkumine. Täidesaatva riigivõimu teostamine on mahukas ülesanne ja selle täitmiseks on enesekontrolli mehhanism hädavajalik. Kui kohustuslik vaidemenetlus ei kesta ülemäära kaua ning vaideotsuse vaidlustamine kohtus on tagatud, ei riku see kohtusse pöördumise garantiid. Kohustusliku kohtueelse menetluse kohaldamine sellisel juhul on mõistlik ja annab võimaluse kohtuväliselt kokkuleppele jõuda ning vajaduse korral parandada tehtud vigu. See hoiab kokku nii toetuse taotlejate ja saajate kui ka riigi aega ning kohtuvaidlustele kuluvaid vahendeid. Üldjuhul lahendatakse vaie 30 kalendripäeva jooksul. Samas on haldusorganile eelnõus ette nähtud võimalus vajaduse korral vaide lahendamise tähtaega pikendada kuni 30 kalendripäeva võrra. See aeg on küll pikem kui haldusmenetluse seaduses sätestatud 40-päevane tähtaeg (koos pikendamisega), kuid 20 päeva võrra pikemat tähtaega ei saa pidada äärmiselt pikaks ajaks. Vaide lahendamise tähtaja pikendamine 30 kalendripäeva võrra on lubatud ainult põhjendatud juhtudel (kui see on vajalik üksikjuhtumi keerukuse või ühel ajal esitatud vaiete paljususe tõttu). Vaiete paljususe näiteks praktikas on eelkõige pindalapõhised toetused (ühtne pindalatoetus, ebasoodsate pindade toetus, mahetoetus, keskkonnasõbraliku majandamise toetus, poolloodusliku koosluse toetus), mida käsitletakse ühtse paketina, ja otsused nende taotluste osas tehakse lühikese ajavahemiku jooksul ning seega saabuvad ka kõigi nende toetusliikide vaided lühikese ajavahemiku jooksul. Tihti taotletakse erinevaid toetusliike korraga ning seega hõlmavad ka vaided korraga kahte või kolme liiki toetus t. Seejuures tuleb järgida haldusmenetluse seaduses sätestatud nõudeid (ärakuulamised, täiendavate tõendite küsimine, paikvaatlused, vajaduse korral kohapeal pindade ülemõõtmised, tunnistajate ärakuulamine jms). Tihtipeale on vaidlustatud otsuste puhul tegemist ka keerukate ja aeganõudvate juhtumitega (vaidlused maakasutusõiguse üle jm). Sarnane olukord on kordunud aastast-aastasse. Seega, üldregulatsioonist mõneti pikema vaide lahendamise tähtaja sätestamine on põhjendatud peamiselt just vaiete kuhjumise tõttu. Paragrahv ides 12 3 – 126 käsitletakse t oetuse tagasinõudmi st. Para grah vis 123 sätestatakse toetuse tagasinõudmise alused. Toetuse saajale makstud toetus nõutakse tagasi , k ui pärast selle maksmist selgub, et toetus on makstud toetuse andmise ja kasutamise nõuetele mittevastavuse, nõuete rikkumise või eelnõu 12. peatükis sätestatud kaitsemeetmete kohaldamise tõtt u alusetult . Toetus v õib toetuse saajalt nõuda tagasi osaliselt või täielikult nõukogu määruses (EÜ, Euratom) nr 2988/95, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) 2021/2116 ja (EL) 2021/2115 ning teistes EL-i asjakohastes õigusaktides sätestatud alustel ja tähtajal. Käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud toetuse andmise ja kasutamise tingimused on osaks EAGFi ja EARDF vahendite kasutamise tingimustest ja tuleb lugeda tinglikult EL-i õiguse osaks. Ühes fondi vahendite kasutamise õigusega, lasub liikmesriikidel kohustus tagada EL-i finantshuvide tõhus kaitse, milleks näeb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2116 artikkel ette rea kohustusi: kontrollida fondide rahastatavate tegevuste seaduslikkust ja korrektsust, ennetada ja kõrvaldada eeskirjade eiramisi, tagada tõhus kaitse pettuste vastu jne. Eeskirjade eiramise tõttu alusetult teh tud maksed tuleb tagasi nõuda. Euroopa Ko hus asunud seisukohale, et liidu vahendite abil rahastatavate projektide head juhtimist reguleerivate liidu õigusaktide kohaldamisele kaasa aitavate siseriiklike õigusnormide rikkumisi tuleb käsitada samuti EL -i õiguse osana . Seda e eskätt strateegiakava puhul, milles on Euroopa Komisjoni heakskiitmise läbi saanud kinnitust valitud meetmete sobivus EL -i eesmärkide ja prioriteetidega . Seeläbi liiguvad s trateegiakava ja seda rakendavad riigisisesed õigusaktid ühendus e finantshuvide kaitse sfääri. Samuti on Euroopa Kohus kinnitanud, et ebaseadusliku tegevuse abil põhjendamatult saadud soodustuse tagasimaksmise kohustus ei ole seaduslikkuse põhimõttega vastuolus. Euroopa Kohus leidis, et see kohustus ei kujuta endast mitte karistust, vaid see on lihtsalt selle tuvastamise tagajärg, et ühenduse õigusnormidest tuleneva soodustuse saamiseks vajalikud tingimused olid loodud kunstlikult, mistõttu saadud soodustus on põhjendamatu ja selle tagastamise kohustus on seega põhjendatud (Euroopa Kohtu 15. aprilli 2011. aasta otsus kohtuasjas T-297/05, p 117). Toetusraha tagasinõudmise otsuse tegemise õigus on toetuse väljamaksmise eest vastutava makseasutusena PRIA-l. Kui toetust antakse riigi sihtasutuse kaudu, teeb toetuse tagasinõudmise otsuse ikkagi PRIA . Nagu märgitud, võib toetusraha tagasinõudmine olla ka osaline. Maaelu arengu toetuste puhul, millega hüvitatakse investeeringu tegemise kulud, kaasneb toetuse saajale reeglina kohustus viie aasta jooksul arvates viimase toetuseosa välja maksmisest jätkata tegevust ja kasutada investeeringuobjekti eesmärg ipäraselt. Nimetatud kohustuse täitmata jätmise korral nõutakse saadud toetusraha tagasi proportsionaalselt selle aja eest, mil nõudeid ei olnud täidetud. Toetuse tagasinõudmisel võib lisaks esineda olukordi, kui toetuse andmise tulemusena on toetuse eesmärk valdavas osas täidetud ja seega ei pruugi toetusraha täies ulatuses tagasinõudmine olla proportsionaalne. Näiteks juhul, kui maaelu arengu toetuse taotleja on taotlenud lisaks investeeringuobjektile toetust ka objekti märgistamiseks, ent selgub, et objekti märgistamine ei vasta esitatud nõuetele. Sellisel juhul on põhjendatud ainult märgistamisega seotud toetuseosa tagasinõudmine. Osaline tagasinõudmine on põhjendatud, kui toetuse saaja ei ole kõiki toetuse saamisega võetud kohustusi teatud põhjustel saanud täita, kuid on täitnud enamiku toetuse saamisega seotud eesmärkidest. Lõike 2 kohaselt on ü leminekutoetuste tag asinõudmise alused ja tähtaeg toodud seaduses, kuna EL-i asjakohased määrused ei reguleeri nende toetuste tagasinõudmist. Riigi eelarvelistest vahenditest makstavad vahendid, mida antakse tegevuse rahast amiseks enne taotleja enda poolt kulutuste tegemist , nõutakse ta gasi käesoleva seaduse § des 124–126 sätestatud korras, kui toetuse saaja kohta tehakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist toetuse maksmisest keeldumise otsus või kui toetuse saaja on saadud raha kasutanud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks. Selle raha tagasinõudmine ei toimu EL õigusaktides sätestatud korras. Kui tagasi nõutakse toetus, mis on ebaseaduslik või väärkasutatud riigiabi n õukogu määruse (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EL-i toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT L 248, 24.09.2015, lk 9–29), tähenduses, nõutakse see tagasi konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatud alustel ja korras , kuivõrd kogu ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagasinõudmise regulatsioon on nüüdseks koondunud konkurents iseadusesse. See säte kohaldub üksnes selliste toetus te puhul, millele kohaldatakse riigiabi andmise reegleid (riigiabi sätted ei kohaldu ELTL artikli 42 kohaldamisalasse jäävate toetuse puhul) ja üksnes siis, kui riigiabi andja ise või Euroopa Komisjon on tuvastanud, et abi andmisel on e iratud just riigi abi reegleid. EL -i fondi reeglite eiramise tõttu alusetult saadud riigi abina antud toetus nõutakse tagasi käesoleva seaduse alusel. Paragrahv 124 sätestab toetuse tagasimaksmise tin gimused, mis on jäänud samaks võrreldes kehtiva seadusega. Senisest erinev on nõuete täitmis e järjekord. Toetuse t agasimaksmisel laekunud maksest loetakse kõigepealt tasutuks tagastatav toetus, siis intress ja viimasena viivis. Seni oli nõuete täitmise järjekord toetuse tagasimaksmisel sama, kui võlaõigusest tulenev tavapärane rahaliste nõuete täitmise järjekord . Fondidest alusetult saadud vahendid, mida liikmesriigil ei õnnestu tagasi saada tuleb kas täies ulatuses või osaliselt tagastada, kui liikmesriigil ei ole õnnestunud toetusraha tagasi saada. See on viinud arusaami se ni, et toetuse tagasinõudmine järjekorras viivis-intress-põhivõlg ei ole riigi eelarve huvides sobilik järjestus ning teistalt on see koormav ka toetuse saajale . Näiteks on esinenud olukordi, kus toetuse tagasimakse kohustuse adressaadiks olevad isikud (eelkõige füüsilised isikud) ei ole võimelised oma võlga tagasi maksma 60 päeva jooksul ega ka ajatamisperioodi jooksul. Isikute puhul, kes soovivad oma võlga PRIA ees kustutada ja teostavad tagasimakseid oma võimaluste piires, eristub silmatorkavalt olukord, kus tagasimakstud summad katavad üksnes osa kogunenud viivistest ning tagasinõutav toetussumma mitme aasta jooksul üldse ei vähene ja riigile võib tekkida sellest ebasoodne finantsmõju. Toetuse tagasimaksmisest kõrvale hoidjate puhul ei ole praktilist tähendust sellel, millises järjekorras tuleb põhi- ja kõrvalnõudeid maksetest katta, samas kui tagasimakseid oma võimaluste piires tegevatele isikutele oma selline järjekord märkimisväärset mõju. Ka EL -i õigusaktidest ei tulene, et tagasimaksekohustuste täitmisega viivitusse sattumisel peab arvestuskord olema just selline nagu riigi sise ses õiguses muude nõuete puhul – pigem on võimalik liikmesriigi kohustuste täitmisel viivitusse sattumise kohta kehtivatest reeglitest tuletada, et viivist arvestatakse ja nõutakse sisse alles peale kogu põhivõla tegeliku tasumise päeva. Samasugune nõuete täitmise järjekord on sätestatud ka perioodi 2021 – 2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika rakendamise seaduse s. Samuti on kalandusturu korraldamise seaduse eelnõus kavandatud selline järjestus. Paragrahvis 12 5 sätestatakse tingimuse d t oetuse tagasimaksmise ajatami sel . PRIA võib ajatada toetuse tagasimaksmise toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel. Toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tuleb toetus tagasi maksta toetuse tagasimaksmise ajakava kohaselt 12 kuu jooksul toetuse tagasimaksmise ajatamise otsuse tegemise päevast arvates. Toetuse tagasimaksmise ajatamise korral on õigus nõuda tagatist. Uudsena võib PRIA anda pikema tähtaja kui 12 kuud. Täiendava tähtaja võib m äärat a nii esmakordse ajatamise otsuse tegemisel kui ka esialgse tähtaja lõppemisel, kui toetuse saaja majandusliku olukorra tõttu võib toetuse tagasimaksmine osutuda olulis elt raskendatuks või võimatuks. Täiendava tähtaja pikkusele ei ole piiri seatud, see jääb PRIA hinnata. Kavandatud muudatus tagab ühtsuse riigi poolt muude võlgnevuste sissenõudmisega (maksuvõlgade ajatamise MKS § 111 kohaselt ning perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse alusel antud toetuste tagasinõudmise ajatamisel). Nii toetuse ajatamise esialgse tähtaja määramisel kui selle pikendamisel võtab PRIA arvesse toetuse saaja varalist seisundit, majandusnäitajaid, varasemat ühise põllumajanduspoliitika abinõudes rakendamisega seotud kohustuste täitmist, pikema tähtajaga ajatamise otstarbekust ja tagatise nõudmise korral esitatud tagatise usaldusväärsust. PRIA-l on õigus nõuda nende asjaolude kindlaks tegemiseks vajalike dokumentide esitamist. Ajatamise otsuse tegemisel tuleb hinnata ka seda, kas ajatamine võib kujutada endast riigiabi konkurentsi seaduse või maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse tähenduses. Kui toetuse saaja ei tasu toetuse tagasimaksmise ajatamise korral osamakseid toetuse tagasima ksmise ajakava kohasel tasaarvestab PRIA võimaluse korral tagasinõutava toetuse või siis annab toetuse tagasinõudmise otsus e sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Paragrahvis 12 6 sätestatakse intress ja viivis. Lõikes 1 on võrreldes kehtiva seadusega alandatud viivise määra, mis on edaspidi analoogselt teiste toetuse andmist reguleerivate seadusega 0,06 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivise tasumise kohustus on koo s kõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus e (EL) 2021/2116 artikliga 56. Viivise suuruse määramisel on eeskuju võetud perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika rakendamise seaduses t, milles omakorda on viivise suuruse kujundamisel arvesse võetud muude sarnaste avalik-õiguslike kohustuste (näiteks maksukorralduse seaduse § 117 kohane intressimäär) suurust. Ajatamise korral makstakse toetus tagasi kokkulepitud ajakava kohaselt ja seega ei loeta ajatamisel olevat võlgnevust tähtpäevaks tagasi maksmata võlgnevuseks ja viivist ei arvestata. Toetuse tagasimaksmise ajatamise korral maksab toetuse saaja i ntressi. Intressi määr ei ole muutnud. Siiski uudsena ei kohaldata n egatiivse euribori korral summeeritud protsendimäärasid alla ühe. Lõike 3 kohaselt ei nõuta v iivist ja intressi riigiasutuselt, välja arvatud juhul, kui Euroopa Komisjon nõuab viivise või intressi tasumist riigilt. Lõike 4 kohaselt ei kohaldata ÜPP abinõude rakendamisele riigivastutuse seaduse § 23 punktis 1 sätestatut. Riigivastutuse seaduse § 23 punkt 1 kohaselt võib isik nõuda avaliku võimu kandjalt intressi alusetult saadud raha eest. Nimetatud erisuse sätestamise tingis Riigikohtu 20. veebruari 2014. a otsus nr 3-3-1-81-13, kus leiti, et riigivastutuse seaduse § 23 punkt 1 võimaldab isikul lisaks riigivastutuse seaduse § 22 lõikes 1 sätestatule nõuda avaliku võimu kandjalt intressi alusetult saadud raha eest ning § 23 punktile 1 tuginemist ei välista intressi tasumise kohustust sätestava erisätte puudumine valdkondlikes õigusaktides – kui valdkondlikes õigusaktides erisäte puudub, tuleb lähtuda intressinõude esitamist võimaldavast üldregulatsioonist. Riigivastutuse seadus laieneb kõikidele avalik-õiguslikele suhetele, mille puhul valdkonna seadus ei sätesta eriregulatsiooni. Seega riik ei pea intresse maksma, kuna tegemist on toetusega ja isik ei saa toetusega saadud raha enda omaks pidada. Samuti ei ole riigieelarves selleks rahalisi vahendeid ette nähtud. 1 5 . peatükk Vastutus Paragrahv idega 127 ja 128 sätestatakse ühise põllumajanduspoliitika abinõu rakendamiseks turuinfo esitamata jätmise eest rahatrahvi suurus ja väärteo kohtuväline menetleja . Turuinfo esitamata jätmi se kujundamine väärteokoosseisuna on vaja lik tagamaks turuinfona nõutud andmete esitami n e käesoleva seaduse §-des 73 ja 74 sätest atu kohaselt . Turuinfot on kohustatud esitama ettevõtjad, kes kuuluvad v alimisse , mille on koostanud turuinfo kogumiseks määratud isik või asutus. Eelnõu § 73 lõike 2 kohaselt on selleks isikuks või asutuseks kas Maaeluministeeriumi valitsemisala asutus, juriidiline isik halduslepingu alusel või Statistikaamet. Nõutud andmed esitab valimisse ettevõtja eelnimetatud isikule või asutusele. Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada turuinfo esitamise, kogumise ja töötlemise täpsemad nõuded ja korra. Esitatavate andmete koosseis nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 1308/2013 artikli 223 alusel. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 1308/2013 art ikli 223 kohaselt on liikmesriigil kohustus ta gada andmete esitamine Euroopa K omisjonile. Komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 2017/1185 artikli 7 lõike 3 kohaselt v õ tavad liikmesriigid vajalikud meetmed tagamaks, et asjaomased ettevõtjad esitaksid nõutava teabe liikmesriigile asjakohaste tähtaegade jooksul. Et l iikmesriik saab Euroopa Komisjoni ees oma kohustust turuinfo esitamiseks täita vaid siis, kui ettevõtjad riig ile asjakohased andmed esitavad, on vajalik sellise kohustuse täitmise tagamiseks ette hoiatav ning piisav karistus. Turuinfo esitamise eesmärgi ja vajalikkuse selgitused on leitavad eelnõu § 73 selgituste juures. Samasisuline väärteo koosseis on ettenähtud alates EL ühises põllumajanduspoliitikas osalemis e algusest ehk aasta s t 2004. Ka karistusmääras ei ole olulisi muudatusi toimunud. A ntud praktika on taganud olukorra, kus Eestil ei ole esinenud probleeme andmete õigeaegse esitamisega Euroopa Komisjonile. Seetõttu tuleks ka edaspidi andmete esitamise tagamiseks kasutada väärteo sätteid, mille alusel võib ettevõtjat turuinfo esitamata jätmise eest karistada rahatrahviga. Kuna kohustuse täitmisega ei ole esinenud probleeme, saab eeldada, et ettenähtud karistusmäär on piisav. Ühise põllumajanduspoliitika abinõu rakendamiseks turuinfo esitamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 320 0 eurot. Nimetatud väärteo kohtuväline menetleja on oma pädevuse piires PRIA või PTA . PTA on väärteo menetleja v eise-, sea- ja lambaliha turuinfo esitamise kohustuse täitmise üle . Ülejäänud turuinfo esi tamise osas väärteo menetleja PRIA . Eelnõust on võrreldes kehtiva seadusega välja jäetud v astutus tootmiskvoodi alusel toodetava põllumajandustoote turustamise eest heaks kiitmata kokkuostjatele , kuivõrd ÜPP-s enam tootmiskvoote ei rakendata. 1 6 . peatükk R akendussätted Paragrahv iga 129 sätestatakse, et e nne 2023. aasta 1. jaanuari kehtinud korras akrediteer itud makseasutus täidab makseasutuse ülesandeid akrediteerimise otsuses sätestatud kohustuste osas edasi. Paragrahv iga 130 sätestatakse, et e nne 2023. aasta 1. jaanuari kehtinud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 6 lõike 2, § 65 lõike 7 ja § 68 lõike 2 alusel sõlmitud ning käesoleva seaduse jõustumise ajal kehtiv haldusleping, kehtib kuni lepingus sätestatud tähtpäevani. Paragrahv i ga 131 sätestatakse s eaduse kohaldamine enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud muu lepingu suhtes . L õikes 1 sätestatakse rakendussätted sekkumiskokkuostu korral kokkuostetud toodete ladustamislepingutele ja eraladustamise korral eraladustamislepingutele. Sekkumiskokkuostu korral kokkuostetud toodete ladustamiseks on PRIA sõlminud ladustamislepingud. Teravilja ladustamislepingud on vanad ning PRIA on neid ajakohastamas, mis tähendab uute ladude hankimist ning nendega uute lepingute sõlmimist, mis võib jääda 2022. aastasse. Eraladustamise meede käivitatakse vastavalt turuolukorrast tingitud vajadusele komisjoni algatusel. Arvestades hetkel kehtivat keerulist olukorda põllumajandustoodete turgudel (nt kõrged energia ja sisendite hinnad, sealiha madal hind) ei saa me välistada, et Euroopa Komisjon võib avab rakendusaktiga mingis konkreetses sektoris eraladustamise meetme. Eraladustamise korral sõlmib ettevõtja edukaks osutunud pakkumuse või taotluse korral eraladustamislepingu PRIA-ga. Rakendussäte tehakse õigusselguse eesmärgil selleks, et käesoleva seaduse jõustumise korral kehtiv leping kehtib kuni nimetatud lepingus sätestatud tähtpäevani. L õikes 2 sätestatakse, et enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud õigusaktide alusel ja läbiviidud riigi hangete tulemusel sõlmitud lepingud nõuandeteenuste osutamiseks ning teadmussiirde pikaajaliste programmide läbiviimiseks kehtivad kuni vastavates lepingutes kokkulepitud kehtivusaja lõpuni. Samas on oluline tagada tegevuste järjepidevus nii teadmussiirde kui ka nõuandeteenuste pakkumisel. Maaeluministeeriumi ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse vahel sõlmitud käsunduslepingu nr 180 lõppemise järgselt 31. detsembril 2023. aastal on oluline tagada jätkusuutlik nõuandeteenuse pakkumine ning olemasolevate nõustajate integreerumine AKIS süsteemi. Teadmussiirde tegevuste puhul tuleb arvestada raamlepinguga nr 210263, mis on sõlmitud PRIA ja täitja vahel teadmussiirde pikaajalise programmi elluviimiseks toidusektori müügivõime edend amise valdkonnas täitmistähtajaga 16. märts 2024 ja raamlepinguga nr 222076, mis sõlmitud PRIA ja täitja vahel teadmussiirde pikaajalise programmi elluviimiseks põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas täitmistähtajaga 30. juuni 2023. Samuti tuleb arvestada, et teadmussiirde tegevuste järjepidevaks elluviimiseks põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas korraldatakse veel II etapi hange, mille tulemusel sõlmitakse raamleping eeldatava täitmis tähtajaga 30. juuni 2025.a. Siiski ei takista mainitud lepingud AKIS keskusel teha ettevalmistavaid töid s trateegiakava sekkumiste rakendamiseks juba nende kehtivuse ajal. Samuti võib peale AKIS keskuse tegevuse algust alustada esimesel võimalusel selliste teenuste pakkumisega , mida ei pakuta eespool mainitud lepingute alusel. AKIS keskus võib erinevaid tegevusi hakata ellu viima ka järk-järgult, vältides seejuures olukorda, kus täpselt sama tegevust rahastatakse nii „ Eesti m aaelu a rengukava 2014 – 2020 “ raames väljatöötatud meetmete kui ka s trateegiakava sekkumiste kaudu. Paragrahv i 132 lõike 1 kohaselt kehtib Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (RT I, 04.12.2014, 3) alusel antud õigusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni. Kehtiv ELÜPS ja selle alusel antud rakendusaktid reguleerivad perioodi 2014–2020 ÜPP rakendamist , et tagada uuele perioodile sujuv ja lünkadeta üleminek. Euroopa Parlamendi ja n õukogu määrusest (EL) 2020/2220 tulenevalt pikenes programmiperioodi 2014–2020 maaelu arengu toetuste õigusraamistik kahe aasta võrra. Se e tähendab, et kuni eelmise perioodi meetmeid võib seni kehtinud tingimustel rakendada aastani 2025. 31. detsembriks 2025 on kuupäev, mil võib teha seniste tingimuste alusel EL fondidest viimased väljamaksed. Maaelu arengu toetuse puhul avatakse isegi veel mõned uuded taotlusvoorud, kuid peamiselt jätkub toetuse abil tehtavate tegevuste ellu viimine ning elluviidud toetuste sihipärase kasutamine. Kuivõrd toetuste rakendamise sisuliselt jätkub, on oluline jätta kehtima ÜPP perioodi 2014-2020 andmist käsitlevad materiaalsed ja menetluslikud õigusnormid. K ehti ma jäävad ainult viidatud õigusaktid ning kehtetuks tunnistatava seaduse volitusnormid edasi ei kehti. T egemist on sanktsioneerivate normidega (vt 3-4-1-5-98 (riigikohus.ee) p 3: „Õiguse teoorias eristatakse õigusakti andmise õiguse delegeerimist ja juba antud õigusakti sanktsioneerimist. Olemuselt on delegatsiooninorm suunatud tulevikku. Õigusakti sanktsioneerimine tähendab aga juba antud akti tunnustamist, mille tagajärjel seda akti saab rakendad a ja peab rakendama tulevikus.“). Lõike 2 kohaselt võib a astatel 2023–2025 valdkonna eest vastutav minister käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud õigusakte siiski muuta. Kuna nimetatud seaduse alusel antud õigusaktid jäävad mõneks ajaks veel kehtima , kuna programmiperioodi 2014-2020 pikendamise tõttu toimub veel osaliselt toetuste andmine. Veel võib anda uusi toetusi, kui paljude meetmete osas on toetus makstud kuid tegevuse elluviimise tähtpäev ei ole veel saabunud või kehtib veel toetuse sihipärase kasutamise periood. Neid määruseid on palju ja seetõttu ei ole nende uuesti kehtestamine ei oleks otstarbekas . Muutmise vajadus on marginaalne, ent siiski ei saa välistada selle tekke võimalust. Näiteks võib olla vajadus pikendada tegevuse elluviimise tähtaega seetõttu, et seoses Covid-19 levikuga oli takistatud osade tegevuste elluviimine. Teisalt võib muutmise vajadus ette tulla ajendatuna EL-i õigusaktides tulenevatest muudatusest. Paragrahv is 133 sätestatakse rakendussätted ühise põllumajanduspoliitika abinõudes osalemise kohta. Lõike 1 kohaselt jäävad e nne 2023. aasta 1. jaanuari kehtinud ELÜPS-i alusel ühise põllumajanduspoliitika abinõus osalemise käigus tekkinud õigused ja kohustused kehtima ka pärast käesoleva seaduse jõustumist. Lõikega 2 sätestatakse e nne 2023. aasta 1. jaanuari kehtinud ELÜPS-i alusel ühise põllumajanduspoliitika abinõus osalemise puhul enne halduskohtule kaebuse esitamist vaidemenetlus e läbimise kohustus haldusmenetluse seaduses ning käesolevas eelnõus sätestatud tingimustel ja korras. Paragrahvis 13 4 kehtestatakse rakendussäte kohalikule tegevusrühmale seoses tema nime muutusega . Eelnõu 5. peatükis , mis reguleerib eelmist programmiperioodi 2014–2020 , nimetatud kohalik tegevusgrupp loetakse edaspidi kohalikuks tegevusrühmaks lähtudes ühissätete ar tikli s 33 ning samuti eelmise ühissätete artiklis 34 sätestatud ingliskeelse termini local action group eestipärasest tõlkest „kohalik tegevusrühm“ . R akendussäte on vajalik , sest eelmise programmiperioodi 2014–2020 kohalikele tegevusgruppidele (eelnõu 5. peatükk) kohaldatakse samuti jätkuvalt käesoleva seaduse §-s 1 19 sätestatud haldusjärelevalvet, milles kasutatakse nime kohalik tegevusrühm. Samuti on rakendussäte vajalik õigusselguse eesmärgil, sest on teada, et enamus seniseid kohalikke tegevusgruppe jätkab ka uuel programmiperioodil LEADERi rakendamist kohalike tegevusrühmadena samal ajal lõpetades paralleelselt programmiperioodi 2014–2020 tegevusi . Kohalike tegevusrühmade nime muutmise vajadust on põhjalikumalt selgitatud käesoleva seaduse § 31 selgitava osa juures. Paragrahvis 1 35 sätestatakse puu- ja köögivilja turustavate ettevõtjate andmekogu ning ettevõtjate erimärgistuse loa kehtivus. Andmekogus se kantakse ettevõtjad, kes tegelevad sellise värske puu- ja köögivilja turustamisega, mille jaoks on asjakohastes EL-i määrustes sätestatud turustusnormid. Andmekogu asutati PTA ja tema eelkäija PMA poolt kooskõlas komisjoni määruse (EÜ) nr 1148/2001 artikli 3 lõike 1 ja kehtiva ELÜPS-i alusel. Eelnimetatud määruse artiklis 3 toodud nõuded sisalduvad praegu kehtiva komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artiklis 10. Lisaks sellele sätestatakse artiklis 10, et liikmesriigid võivad andmebaasina kasutada mis tahes muud andmebaasi, mis on juba asutatud mõnel muul otstarbel. Andmekogus loetletakse ettevõtjad, kes tegelevad sellise värske puu- ja köögivilja turustamisega, mille jaoks on asjakohastes EL-i määrustes sätestatud turustusnormid. Sama paragrahvi lõikes 2 sätestatakse ettevõtjate erimärgistuse lubade kehtivus. Paragrahvi 136 kohaselt loetakse e nne 2023. aasta 1. jaanuari kehtinud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel tunnustatud toidukvaliteedikava käesoleva seaduse alusel tunnustatud kvaliteedikavaks. Käesolevaks ajaks on PTA tunnustan ud ühe liikmesriikide tasandi kvaliteedikava: toidukvaliteedikava „ Rohumaaveise liha tootmine ” . Paragrahv is 137 sätestatakse tunnustatud tootjarühma tunnustuse kehtivus. Enne 2023. aasta 1. jaanuari kehtinud ELÜPS - i § 88 alusel tunnustatud tootjarühma de tunnustus kehtib kuni ühise põllumajanduspoliitika abinõudes osalemise lõpuni. Edaspidi saavad tunnustatud tootjarühmad taotleda tunnustamist tootjaorganisatsioonina . Tootjaorganisatsioonina tunnustamine eeldab põllumajandustootjate suuremat koostööd, et ühiselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1308/20131 loetletud tegevusi ellu viia ja selle kaudu seatud eesmärke täita ning senisest enam aitab kaasa põllumajandus tootjate positsiooni parendamisele tarneahelas. See tähendab, et tunnustatud tootjarühmadel on võimalus liikuda järgmisesse arenguetappi ehk taotleda tunnustust tootjaorganisatsioonina. Paragrahv iga 138 reguleeritakse enne käesoleva seaduse jõustumist antud toetuse tagasinõudmine. Enne 2023. aasta 1. jaanuari kehtinud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel antud toetus nõutakse tagasi käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras. Enne käesoleva seaduse jõustumist tagasi nõutud toetuse puhul arvestatakse viivist ja intressi käesolevas seaduses sätestatud määras sellelt toetuse osalt, mis on tagasi maksmata 2023. aasta 1. jaanuari seisuga. Enne käesoleva seaduse jõustumist tagasi nõutud toetuse puhul kohaldatakse käesoleva seaduse § 1 24 lõikes 6 sätestatut alates 2023. aasta 1. jaanuarist laekunud maksetele. See tähendab, et t oetuse tagasimaksmisel laekunud maksest loetakse kõigepealt tasutuks tagastatav toetus, siis intress ja viimasena viivis. Paragrahv iga 139 sätestatakse, et k äesoleva seaduse § 112 lõikes 1 nimetatud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrina käsitatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud õigusaktide alusel asutatud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrit. Paragrahv iga 140 sätestatakse rakendussätted toetuse andmise tingimuste kehtestamise kohta enne s trateegiakava heakskiitmist. Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada toetuse andmise tingimused enne, kui Euroopa Komisjon on s trateegiakava heaks kiitnud . Eeltoodu võimaldab taotlusvooru avada ka enne s trateegiakava heaks kiitmist. Strateegiakava toetuse andmist ei otsustata aga enne, kui Euroopa Komisjon on s trateegiakava heaks kiitnud. Ühtlasi võib, k ui s trateegiakava kavand erineb heakskiidetud s trateegiakava st , enne s trateegiakava heakskiitmist kehtestatud toetuse andmise tingimusi muuta osas, milles toetuse andmise tingimused on vastuolus heakskiidetud s trateegiakava ga . Kui toetuse andmise tingimusi muudetakse, määratakse taotlejale tähtaeg, et viia taotlus toetuse andmise tingimustega kooskõlla. Kui taotleja ei ole nõus taotluse muutmisega või ei muuda taotlust määratud tähtaja jooksul, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. Paragrahviga 14 1 muud etakse karistusregistri seaduse § 20 lõike 1 punkt i 11 , millega korrigeeritakse viide Euroopa Liidu ühise põllumajand uspoliitika rakendamise seadusele Paragrahviga 142 muudetakse konkurentsiseadust. Konkurentsiseaduse § 30 lõike 3 punktis 3 asendatakse tekstiosa „ja §-s 49 2 “ tekstiosaga „ning §-des 42 ja 49 2 “ . Paragrahviga 143 muudetakse maaparandusseadust. Maaparandusseaduse § 83 lõike 2 punktis 2 asendatakse sõnad „Põllumajandusuuringute Keskus“ tekstiosaga „ Maaeluministeeriumi hallatav asutus , kelle ülesanne on … [täiendame põhimääruse vastuvõtmisel] “. Käesoleval hetkel on käimas kahe Maaeluministeeriumi hallatava asutuse liitmine ja veel ei ole uue loodava asutuse nimi teada. Maaparandusseadusel on puutumus mõnede ELÜPSi alusel antavate toetustega (nt põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus . Paragrahv iga 14 4 muudetakse maksukorralduse seadust. Maksukorralduse seaduse § 29 punktis 30 kohaselt annab maksuhaldurile õiguse PRIA-le avalda da Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses, kalandusturu korraldamise seaduses, maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduses ning vedelkütuse erimärgistamise seaduses s ätestatud ülesannete täitmiseks. Kõnealusesse sättesse on jäänud tarbetu osa selle säte esialgselt sõnatusest, mis on eksitav ega ole ka tegelikkuses vajalik. Maksukorralduse seaduse § 29 punktist 30 jäetakse välja sõnad „toetuse saamise nõuetekohasuse ja toetusraha sihipärase kasutamise kontrollimiseks sotsiaalmaksu tasumise kohta töötajate arvu ja tasutud summade kaupa kuude lõikes ning“. Paragrahviga 14 5 tunnistatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus (RT I, 04.12.2014, 3) kehtetuks. Paragrahv i 14 6 kohaselt jõustub käesolev seadus 2023. aasta 1. jaanuaril, kui algab uus ÜPP programmiperiood 2023 – 20 27 . 4 . Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei muudeta ega täiendata üldjuhul kasutatavaid termineid ja eelnõ u on kooskõlas EL i õiguses kasutatava terminoloogiaga. 5 . Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas EL-i õigusega. Eelnõu ettevalmistamisel on arvestatud järgmiste EL-i õigusaktidega: – Euroo pa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115 , millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186); – Euroo pa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2116 , mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261 ) ; – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 , millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671–854); – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2117, millega muudetakse määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus, määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, määrust (EL) nr 251/2014 aromatiseeritud veinitoodete määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta ning määrust (EL) nr 228/2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks (ELT L 435, 06.12.2021, lk 262–314 ); – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021 2021, lk 159–706) ; – Euroop a Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta (ELT L 343, 14.12.2012, lk 1–29) sätestatud alusel ja korras rakendatavad abinõud; – Euroo pa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1144/2014 siseturul ja kolmandates riikides võetavate põllumajandustoodete teavitus- ja müügiedendusmeetmete kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 3/2008 (ELT L 317, 04.11.2014, lk 56–70), alusel rakendatavad t eavitus- ja müügiedendusmeetmed. 6. Seaduse mõjud ELÜPS on siseriikli k õiguslik alus strateegiakava elluviimise ks ja ÜPP abinõude rakendamiseks reguleerides vahendite kasutamise korralduslikku poolt. ÜPP abinõude rakendamisega ELÜPS-i ning sellest tulenevate määruste alusel kaasnevad „Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja“ § 46 lg 1 mõistes otsesed ja olulised majanduslikud, sotsiaalsed, keskkonnaalased, regionaalsed ja julgeolekualased (toidu varustuskindlus) mõjud, samuti rakendamisega seotud mõjud riigi ja kohalike omavalitsuste korraldusele. Mõjud on suuresti sarnased EL ÜPP eelnevale rakendusperioodile ja kehtivale ELÜPS - ile, kuid ÜPP uus rakendusmudel toob terviklikuma planeerimise ja ÜPPle on seatud senisest laiemad eesmärgid. S trateegiakava mõjueesmärkideks uuel perioodil on tõhustada arukat, vastupidavat ja mitmekesist põllumajandussektorit, mis tagab toiduga kindlustatuse, edendada keskkonnahoidu ja kliimameetmeid ning parandada maapiirkondade sotsiaal-majanduslikku olukorda. Olulisel kohal selle juures on teadmiste edendamise, keskkonna, digiülemineku ja innovatsiooni meetmed. Selleks on strateegiakavaga järgmisel viiel aastal nähtud ette ligikaudu 1,6 miljardit eurot EL-i ja Eesti vahendeid. ELÜPS-i eelnõule kui strateegiakava rakendamise õigusliku regulatsiooni alusele ei ole otstarbekas teha eraldi täiendavat mõjude analüüsi viiel põhjusel: tegemist on mastaapse EL-i ÜPP õigusaktide rakendamise seadusega, millele on üldise EL tasandi mõjude eelhindamise teinud Euroopa Komisjon; Eesti ühiskonna, majanduse ja keskkonnaga seotud mõjude eelhindamine on tehtud Eesti Maaülikooli ÜPP strateegiakava 2023 – 2027 mõjude eelhindamise (2021) raames ning KSH eksperdi Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ poolt koostatud ÜPP strateegiakava 2023 – 2027 keskkonnamõju strateegiline hindami se (2022) raames ; ÜPP üldised mõjud sihtgruppidele on kirjeldatud ÜPP strateegikavas, sh nii tulevaste sekkumiste eesmärgid ja mõju, hetkeolukord kui ka strateegiakava enda lihtsustamise ning kontrolliga seotud tegevused toetuse saajatele ning seotud osapooltele; ÜPP raamistik loob kohustuse luua strateegikava tulemuslikkuse ja mõju hindamiseks eraldi hindamiskava ning viia läbi ÜPP strateegikava järelhindamine 31. detsembriks 2031. aastal. Võttes arvesse ELÜPSi tehnilist olemust ning ÜPP strateegiakavaga reguleeritud hindamisi, ei ole mõistlik ega vajalik ELÜPSi osas koostada täiendavat järelhindamist ; k onkreetsete sihtrühmadega seotud mõjude eelhindamine tehakse ELÜPS-i ja strateegiakava alusel koostatavates nn meetmemäärustes HÕNTE § 63 – 65 ning „Mõjude määratlemise kontrollküsimustiku“ alusel. ELÜPS-i strateegiakava tasandil üldistades on ELÜPS-i rakendamisega seotud sihtrühmade ning nende tegevust puudutavate muutuste ja mõjude eelhindamise teave järgmine: Sidus- ja sihtrühmad. Strateegiakava ja ELÜPS-i koostamise ning rakendami se peamised sidusrühma esindajad on esindatud strateegiakava juhtrühmas. Kuna ÜPP hõlmab kogu põllumajandusega seotud toidutarneahelat ning kõiki toidu tarbijaid, siis on üldiseks sihtrühmaks kõik Eesti inimesed (1.3 mln) ja samuti Eestis toodetud toidu tarbijaid teistes riikides. Eesti toidusektori ettevõtlusega seotud sihtrühmadeks on üle 11 300 põllumajandusliku majapidamise ning ligi 680 toiduainete tootmisega ja 126 joogitootmise ettevõtet; millele lisanduvad toitlustussektoris ligi 2400 toidu ja joogi serveerimise ettevõtet (sh üle 1800 restorani jm toitlustuskohta ning üle 390 üritustel toitlustaja); ligi 690 toiduga kauplevat kauplust; ligi 270 maaturismi ettevõtet jt. Seoses maapiirkondade ettevõtluse toetamise meetmetega on sihtgrupiks maapiirkonna ettevõtted, kes moodustavad 33% kogu Eesti ettevõtetest. Samuti on oluliseks ÜPP sihtrühmaks metsandusettevõtted, mida on Eestis u 5000. ÜPP maa elu arengu meetmete üldiseks sihtrühmaks on kõik Eesti külades, alevikes ja väikelinnades elanikud, keda oli 202 2 . a 1.jaanuari seisuga 516 807 inimest . Üheks kitsamaks sihtrühmaks on näiteks LEADER tegevusrühmad. Avaliku sektori sihtrühm ei ole oluliselt erinev võrreldes kehtiva ELÜPS - iga . Avaliku sektori osas mõjutab eelnõu kõige enam PRIA ja Maaeluministeeriumi ametnik k e ja töötajaid (ca 400 inimest) , lisaks ka Põllumajandus- ja Toiduameti ja Keskkonnaameti ametnik ke ja töötaja i d. Sihtgruppi lisanduvad ka ÜPP strateegiakava hind amisi läbi viivad, ÜPP võrgustiku ning rahastamisvahendi rakendamisega seotud isikud , kelle arvu osas eeln õu koostamise hetkel puudub teave ja mille korraldamine toi mub vastavalt eelnõu le . Sotsiaalsed, sh demograafilised mõjud. Strateegiakava eesmärkidega seotud ELÜPS-i rakendamise mõju Eesti maa- ja rannapiirkondade sotsiaal-demograafilisele olukorrale on jätkuvalt positiivne, sh kestlike toidusüsteemiga seotud rahva tervise näitajad paranevad . EL-i tasandil on strateegiast „ Talust taldrikule “ lähtuv kestlike toidusüsteemide õigusraamistiku muutus väga suur/komplekssne muutus , mis on seotud osaliselt ka ELÜPS-iga ja mille kohta on koostatud Eesti seisukohad koos mõjude hindamisega . Võrreldes eelmise ELÜPS -i ga luuakse LEADER sekkumises ühisstrateegia võimalus, mis loob aluse Euroopa Sotsiaalfond pluss ( ESF+ ) vahendite kasutamiseks kohalike arengustrateegiate elluviimisel. Seega on võrreldes varasemaga kohalikel kogukondadel suurem võimekus arendada maapiirkonnas sotsiaalvaldkonnaga seonduvat, eelkõige hoolekandega seotud probleeme. Paljusid maa- ja rannapiirkondades elavate inimeste elukvaliteedi (sotsiaalse heaolu) probleeme saab lahendada majanduslike ja keskkonnalaste meetmete kaudu meetmete (vt mõjud majandusele). Mõjud majandusele, sh ettevõtete halduskoormusele. Strateegiakava ja ELÜPS-i rakendamise mõju põllu- ja metsamajanduse ning nendega seotud sektorite (sh toidutööstus, biomajandus, toitlustus jt – vt sihtrühmad) ettevõtete tuludele ja kuludele on jätkuvalt positiivne. Sealhulgas hindame positiivseks mõju sihtrühmade tööhõivele ning leibkondade majanduslikule toimetulekule. Ettevõtete halduskoormuse (infokohustustega seotud aja/raha-kulu) näitajad jäävad eri meetmete raames lisaressursse taotlevatele ettevõtetele reeglina kas samale tasemele nagu eelmisel perioodil või vähenevad (nt ePRIA lihtsad taotlusvormid) . Võrreldes varasema g a võib LEADER programmis ühisstrateegia rakendamine ajutiselt suurendada vähesel määral kohalike tegevusrühmade haldus koormust . Seoses täiendavate keskkonnanõuetega võib põllumajandusettevõtete tulu väheneda, sest Eesti keskkonnaõiguses keskkonnahoiu baastaset põll umajandustootjatele ei hüvitata. Küll aga hüvitatakse t äiendava keskkonnahoiuga kaasnevad suuremad kohustused põllumajandustootjale. Seega võib põllumajandusettevõtete tulu mõnevõrra väheneda, kuid osaliselt kompenseeritakse vastate toetusmehhanismidega täiendavate/rangemate keskkonnanõuete täitmis est tulenev saamata jäänud tulu. Täiendavate keskkonnanõuetega pindala- ja loomatoetused pakuvad põllumajandustootjatele laia menüü sekkumisi nii ökokavadena kui spetsiifilisemate mitmeaastaste põllumajanduskeskkonna kohustustena. Ökokavad on peamiselt suunatud keskkonnasõbralike majandamisviiside kasutuselevõtule ja laiemale kasutusele, põllumajanduskeskkonna toetused aga rohkem piirkondlike ja spetsiifiliste probleemide lahendamiseks. Lisaks võib mõnes toetus meetme s seoses keskkonnanõuetega veidi kasvada andmete kogumise ja esitamisega seotud halduskoormus . Lisame täiendavalt, et ÜPP strateegikavas 2023-2027 planeeritud sekkumised eeldatavasti leevandavad võimalikke negatiivseid mõjusid, seejuures iga sekkumise sotsiaal-, majandus- ja keskkonnamõjusid ei ole ELÜPSi tasandil otstarbekas kirjeldada. Ukraina sõja ja energiakriisi eelses EL-i straeegia „Talust taldrikule“ mõjude eelhinnangus on märgitud, et majanduslikud mõjud võivad olla nii positiivsed kui negatiivsed, eelkõige suurendades rangemate keskkonnanõuete tõttu tekkivate kõrgemate tootmiskuludega, mis survestavad põllumajandustootjate sissetulekut ja võivad avaldada mõju toidujulgeolekule. Võimalike negatiivsete mõjude leevendamiseks on strateegiakava koostatud võttes arvesse kolme põhieesmärki: 1) Soodustada aruka, konkurentsivõimelise, vastupidava ja mitmekesise põllumajandussektori arengut, mis tagab pikaajalise toiduga kindlustatuse. ÜPP üks olulisemaid ajaloolisi eesmärke on olnud põllumajandustootjatele õiglase sissetuleku tagamine. ÜPP kava raames on plaanis suunata ligemale 730 miljonit eurot otsetoetuste vahendeid põllumajandustootjate sissetuleku stabiliseerimiseks, mis moodustab umbes 45% ÜPP kava kogueelarvest. Erinevate sissetulekutoetustega on ÜPP kava raames plaanitud hõlmata 98% Eestis kasutatavast põllumajandusmaast. Põllumajandustootmise struktuuris on väiksematel majapidamistel kuludega toimetulekul enam raskusi kui mastaabiefektist kasu saavatel suurematel majapidamistel, mistõttu soovime suunata toetuseid sihipärasemalt, samal ajal piiramata ettevõtete normaalset turule suunatud arengut. Selleks rakendame ümberjaotavat toetust (5% otsetoetuste eelarvest) koosmõjus tootmiskohustusega seotud toetustega (13% otsetoetuste eelarvest). Ümberjaotava toetuse eesmärgiks on suunata suurematelt põllumajanduslikelt ettevõtetelt teatud osa toetusest väiksematele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Toetatakse väikseid kuni 10 hektari suuruseid majapidamisi ning täiendavalt üle 10 hektari suuruseid majapidamisi esimesest hektarist kuni 130 hektarini. Sissetulekutoetuste hulgas on teistest sihitumad ka konkreetsetele sektoritele suunatud tootmiskohustusega toetused, millele ÜPP kava raames eraldatakse ligikaudu 131 miljonit eurot otsetoetuste koguümbrikust, toetamaks piimalehma, lihaveise, lamba- ja kitse, teraviljakultuuride, seemnekartuli ning köögi-, puuvilja- ja marjakultuuride kasvatamist. Tootmiskohustustega seotud toetused on suunatud eelkõige väikestele ning keskmise suurusega ettevõtetele makstes täiendavalt põllumajandustootja kasutuses olevate esimeste hektarite eest või karjas olevate esimeste loomade eest kõrgema määraga toetust, ühes millega panustatakse enam toetuste ümberjaotamise eesmärgi täitmisesse. 2) Toetada ja tugevdada keskkonnakaitset, sealhulgas elurikkust, ja kliimameetmeid ning aitame kaasa liidu keskkonna- ja kliimaeesmärkide, sealhulgas Pariisi kokkuleppe kohaste kohustuste täitmisele. ÜPP keskkonna- ja viimasel ajal ka kliimamõõde on muutunud ajas üha olulisemaks. ÜPP strateegiakava eelarvest on suunatud 28% (446 miljonit eurot) erieesmärkidele 4–6, mis aitavad kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele, edendavad kestlikku arengut ning mulla, vee ja muude loodusvarade, elurikkuse, ökosüsteemi teenuste, elupaikade ja maastike tõhusat majandamist. ÜPP strateegiakavade määruse (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/2115) kohaselt reserveeritakse vähemalt 25% otsetoetustest ökokavadele. Oleme otsustanud ambitsioonikama lähenemisviisi kasuks, eraldades otsetoetustest ökokavadele 28%. Eesti on teinud rohelise valiku, sest ÜPP esimese samba eelarve on põllumajanduse jaoks oluline rahastamisvahend, mis aitab saavutada rohelise kokkuleppe eesmärke ning põllumajandustootjatel rohepööret ellu viia. Sama kehtib EAFRD rahastamise kohta, kus keskkonnarahastuse miinimumlävend on ületatud ja ambitsioonikas 40% eelarvest suunatud erieesmärkidele 4–6 ja loomade heaolule. Võrreldes programmiperioodiga 2014–2020 suureneb enamike keskkonnasekkumiste rahastamine. Näiteks mahepõllumajanduse rahastamine aastatel 2021–2027 suureneb rohkem kui 60 miljoni euro võrra ja lisaks on mitmed keskkonnasekkumised edaspidi avatud ka mahepõllumajandustootjatele (perioodil 2014–2020 ei saanud mahepõllumajandustootjad mitmeid keskkonnameetmeid taotleda). ÜPP kava rohelise arhitektuuri disainimisel on lähtutud nii Eesti keskkonnaseisundist kui EL-i roheleppe, eelkõige elurikkuse strateegia ja strateegia „Talust taldrikule“ eesmärkidest. Nii mulla kvaliteeti parandavate ja kaitsvate, vee kvaliteeti kaitsvate kui ka elurikkuse säilitamisele või taastamisele kaasa aitavate sekkumistega on kavas hõlmata ligikaudu neli viiendikku Eesti kasutatavast põllumajandusmaast, toitainete kestlikule majandamisele suunatud sekkumistega on kavas hõlmata ligikaudu kolmveerand Eesti kasutatavast põllumajandusmaast. Vaatamata sellele, et uus tõhustunud tingimuslikkuse süsteem, mis asendab praegust nõuetele vastavuse süsteemi ning on n.ö baastasemeks nii ökokavadele kui maaelu arengu keskkonna- ja kliimatoetustele, seab põllumajandustootjate majandustegevusele juba senisest rangemad kohustuslikud nõuded, on lisaks ökokavadele ka ÜPP kava II samba raames välja töötatud kaheksa keskkonna-, kliima- või loomade heaolu ja tervise alast meedet/sekkumist, mis on suunatud rohkem piirkondlike ja spetsiifiliste probleemide lahendamiseks, sh ka näiteks uued toetused väärtuslike püsirohumaade säilitamiseks ning loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete järgimiseks. 3) P arandada maapiirkondade sotsiaalmajanduslikku olukorda ning sotsiaalset heaolu. Kuna kogukonna juhitud kohalik areng ehk LEADER on seniste maaelu arengukavade elluviimise raames ennast õigustanud kui üks instrument maapiirkondade arengu tagamiseks, on ÜPP strateegiakava raames otsustatud säilitada LEADER-lähenemise kaudu eraldatavate vahendite senine osakaal kõigist maaelu arengu toetustest (ligikaudu 10%). LEADERi puhul on ÜPP kava raames plaanis kohaliku arengu strateegiate rakendamisega hõlmata 96% Eesti maaelanikkonnast. Eelarvevahendite nappusest hoolimata on mitmete spetsiifiliste probleemide lahendamiseks kavas siiski rakendada ka mitmeid täiesti uusi maaelu arengu meetmeid/sekkumisi: nt tunnustatud tootjaorganisatsioonide loomise ja arendamise toetamine, loomataudide kontrolliprogrammide alase koostöö toetus ning investeeringud ettevõtluskeskkonna arendamiseks maapiirkonnas. Täpsemalt hindame toetuste mõju vastavate määruste koostamise käigus. Mõju julgeolekule ja välissuhetele. Mõju laiapõhjalise riigikaitsega seotud toiduohutuse, toidujulgeoleku ning toidu varustuskindluse tagamisele on positiivne. Toidujulgeoleku lahutamatuks osaks on toiduohutuse tagamine ja strateegiakavas ja ELÜPS-is on rohkem fookusesse tõstetud kvaliteetne, ohutu ja toitev toit . Samuti võib kinnitada Eesti toidu ekspordiga seotud positiivset mõju välismajandussuhetele (vt ka Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 peatükid 1-2) . Lisame täiendavalt, et oleme võtnud toidujulgeoleku osas esimeseks lähtealuseks laiapõhjalise riigikaitse ja siseturvalisuse poliitikate peamise mõjueesmärgi - inimeste elu ja tervise kaitse (fookus toidu ohutusel ja tervislikkusel), mille suunas liikumisele ELÜPS ning EL-i tasandil 2023-2025 järgnev kestlike toidusüsteemide õigusraamistiku reform kaasa aitab. Varasemas EL-i roheleppest lähtuvas strateegia „Talust taldrikule“ mõjude prognoosis oli esmane fookus toidu varustuskindluse ja keskkonnanõuetega seotud toidu kallinemise ning kättesaadavuse riskidel. Me näeme toidu varustuskindluse tagamisel teatud negatiivseid majanduslikke mõjusid lähiaastatel osade toiduainete ja põllumajanduse sisendite osas, mida Eesti impordib. Praegu prognoosime EL-i roheleppega haakuvate CO2, väetiste ja pestistiiididega seotud majanduslike regulatsioonide rakendamise esimesel perioodil tulude vähenemist mitmetes ettevõtlussektorites (nt teraviljakasvatus). Samas laiapõhjalise riigikaitse tasandil me suuri riske elanikkonnale siin ei prognoosi, sest näiteks nii teravilja kui piima osas ületab Eesti ettevõtjate tootmine tunduvalt isevarustuse taset (käsitleme varustuskindluse tagamise teemasid uue valmisolekuseaduse eelnõuga seotud toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu selestuskirja mõjude hindamise osas). ELÜPS-i eelnõu koostamise käigus on analüüsitud ka võimalikke sisejulgeolekuga seotud finants- ja korruptsiooniriske arvestades ÜPP eelmise programmiperioodi vaiete ja kohtuotsustega seotud avaliku sektori õppetunde . Mõju elu- ja looduskeskkonnale. Lähtudes strateegiast „Talus taldrikule“ on ELÜPS-i regulatsioonide m õju elu- ja looduskeskkonnale positiivne, mida kinnitab ka ÜPP strateegiakava 2021/2023-2027 keskkonnamõju strateegiline hindamine. Mõju regionaalarengule, sh linna-, maa- ja rannapiirkondadele. Et ELÜPS-i rakendamise sihtrühmad tegutsevad enamuses maa p iirkondades, siis puudutavad eelviidatud positiivsed sotsiaalsed, majanduslikud, keskkonna- ja julgeolekualased mõjud veidi enam Eesti maapiirkondad e elanikke, kes on hajaasustusega piirkondades. Maalises asustuspiirkonnas elas 2022.a 1.jaanuari seisuga 395 158 inimest. Võrreldes eelmise ELÜPS-ga suurendatakse ka võimalusi, mida kohalikud tegevusrühmad saavad kasutada. Esmakordselt on Eestis kasutusel ühisstrateegiate võimalus, mille raames saavad kohalikud kogukonnad oma strateegia kaudu kasutada ka ESF+ võimalusi, mis annab täiendavad võimalused kohalike kogukondadele oma piirkonna edendamiseks, sh sotsiaalse kaasatuse tugevdamiseks. Kohalikele tegevusrühmadele seatakse ka nõustamise pakkumise kohustus, mis loob eeldused kvaliteetsemate ning paremate projektide tegemiseks. Samuti on seaduse eelnõus ette nähtud lihtsustamised, mis vähendavad kohalike tegevusrühmade halduskoormust võimaldades neil keskenduda suuremas ulatuses oma piirkonna arendamisele ning osapoolte võimendamisele tegevuste elluviimisel . Eeltoodu suurendab LEADER sekkumise positiivset mõju maapiirkondades ning toetab regionaalse ebavõrdsuse vähendamist erinevates piirkondades . Täpsemalt hindame regionaalseid mõjusid konkreetsete määruste koostamise etapil kasutades , mh uut maaeluga arvestamise metoodikat , mis on täienduseks senistele mõjude hindamise juhend itele ning annab võimaluse hinnata eelnõusid maapiirkonna perspektiivist lähtuvalt . Mõju riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele . Võrreldes kehtiva ELÜPS-iga toob uus finantsperiood kaasa mõningaid muudatusi Maaeluministeeriumi valitsemisala asutuste töökorralduses, töökoormuses ja e-teenustega seotud infosüsteemides , kuid p uudub vajadus luua uusi asutusi, sest toimivad ja päde vad asutused on olemas Võrreldes eelmise perioodiga on toetusmeetmed avatud täielikult PRIA uues e-keskkonnas, mis on toetuse taotlejatele mugavam ja võimaldab suuremat funktsionaalsust PRIA töötajatele ja seega vähendab töö koormust . Eelnõu reguleerib ka uue pinnaseiresüsteem i rakendamist , mis on strateegiakavas esmakordselt rakendatav uus tehnoloogiline süsteem, mis peab võimaldama regulaarselt ja süstemaatiliselt vaadelda, seirata ja hinnata põllumajanduslikke tegevusi ja praktikaid põllumajandusmaal. Selle kaudu on võimalik vähendada PRIA töö koormust toetuste andmisel . Muudatuste täpsemat organisatsioonilist ning infotehnoloogiliste arendustega seotud mõjusid (sh ametnike ja teenuste taotlejate koolitusvajadusi) hinnatakse konkreetsete määruste eelnõude koostamise käigus. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Eelnõus kehtestatakse fondide rakendamisega seotud asutused ja vastutus. Lisaks reguleeritakse toetuse andmise ja kasutamise põhimõtteid, seire ja hindamise korraldust, dokumentide säilitamise, andmete töötlemise, juurdepääsu ja avalikkuse teavitamise nõudeid, nõuete täitmise üle kontrolli, auditeerimise põhimõtteid, tagasinõuete aluseid ja vaidemenetlust. Tegemist on mitmendat perioodi sarnaste põhimõtete ja rakendussüsteemi alusel antava toetusega, mistõttu on rakendamisega seotud asutustel toimivad juhtimis- ja kontrollisüsteemid paigas ning valdavalt ka vajalik personal olemas. Kahe perioodi kattumisest tingitult võib esineda ajutist lisakoormust. Makseasutus (PRIA) saab jätkata oma tegevust olemasoleva eelnevatel perioodidel kehtinud akrediteeringu alusel täiendades vajadusel oma tööprotseduure ning rakendamiseks vajalike süsteeme . Vajalike arenduste ja investeeringute finantseerimine toimub peamiselt tehnilisest abist, võimaluse korral kaasatakse vahendeid teistest arendus ja investeeringute elluviimiseks suunatud instrumentidest. Seaduse rakendamisega kaasnevad makseasutuse tegevused täpsustuvad sekkumiste määruste koostamistel. Strateegiakavas on järgmisel viiel aastal nähtud ette ligikaudu 1,6 miljardit eurot EL-i ja Eesti vahendeid. Eelarve jaotus ja eesmärgid on põhjalikult kirjeldatud stateegiakava dokumendis. Strateegiakavast tuleneb vajadus arvestada aastate 2023–2029 riigieelarvete koostamisel EAFRDi vahenditest rakendatavate sekkumiste kohustuslikku Eesti poolset rahastamist ca 184,65 miljoni euro ulatuses. EAGFi sektoripõhiste sekkumise rakendamisest tuleneb vajadus Eesti poolse rahastamise järele ca 0,7 miljoni euro ulatuses. Strateegiakava administreerimise (tehnilise abi) kulude katteks on EL-i vahenditest lubatud kasutada kuus protsenti liikmesriigile eraldatud maaelu arengu vahendite kogumahust. P erioodi 2023 - 2027 tehnilise abi maht on kokku 44 008 323 eurot, millest EAFRD osa on 26 404 994 eurot, millele lisandub Eesti poolne kaasfinantseerimine 40% ehk 17 603 329 eurot. Tehniline abi hüvitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogude määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 125 lõike 1 punktis e sätestatud ühtse määra alusel rahastamise vormis ÜPP horisontaalmääruse artikli 32 kohaste vahemaksete raames. Kõnealune ühtne määr kujutab endast ÜPP strateegiakavas tehnilise abi jaoks ette nähtud prot senti deklareeritud kogukulust . Seega edaspidi maksab Euroopa Komisjon tehnilise abi tegevuste kulude katte riigile kindla protsendi alusel sisutegevuste abikõlblike kulude mahust vastavalt fondipõhise toetuse määrale. Alus selleks tuleb ÜPP strateegiakavade määruse artiklist 94. Kulud kavandatakse riigieelarvesse iga-aastaselt aasta vajadusi arvestades. Tavapärast toetuse taotlemist tehnilises abis enam ei toimu. Tehnilise abi andmise eesmärgid, abikõlblikud kulud ja saajad on välja toodud ÜPP strateegiakavas. 8 . Rakendusaktid Käesoleva seaduse eelnõu puhul peab esmalt arvestama asjaoluga, et tegemist on EL-i õiguse rakendamise seadusega, rakendatavate abinõude, nõuete ja tingimustega, mistõttu liikmesriigil on õigus kehtestada norme EL-i õiguses volitatud liikmesriigi pädevuse piirides, täpsustada menetlustingimusi, kehtestada riigisisesed volitused, pädevad asutused jmt. Teisalt v õrreldes käesoleva eelarveperioodiga muutub oluliselt ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) rakendusmudel – praegused maaelu arengukavad asenduvad strateegiakavadega, mis hõlmavad nii ÜPP esimest (rahastus Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist) kui ka teist sammast (rahastus Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist) ja tagavad valdkonna terviklikuma planeerimise. Euroopa Liidu tasandil seatakse küll ühised eesmärgid, kuid liikmesriigid saavad strateegiakavades arvesse võtta kohalikke tingimusi ning poliitika on võrreldes senisega rohkem tulemustele suunatud. Komisjon peab iga liikmesriigi strateegiakava aga heaks kiitma, et tagada kavade järjepidevus ja ühtse siseturu toimimine. Samuti jälgib komisjon iga riigi tulemuslikkust ja kokkulepitud eesmärkide saavutamiseks tehtud edusamme. Strateegiakava kohaste toetuste lõplik sisu selgub seega alles pärast Euroopa Komisjonilt strateegiakava kohta heakskiidu saamist. Seetõttu ei ole võimalik kõikide rakendusaktide kavandeid eelnõu seletuskirja lisasse 1 lisada. Toetuste andmise tingimusi reguleerivate määruste struktuur on nüüdseks mitme programmiperioodi jooksul juba välja kujunenud ning jääb samaks ka järgmisel perioodil. Strateegiakava toetustest on eelnõu seletuskirjale lisatud järgmised määruste kavandid : 1) m esindussektori toetus (eelnõu § 18 lõike 4, § 19 lõike 5 ja § 20 lõike 4 alusel); 2) i nnovatsioonikoostöö toetus (eelnõu § 24 lõike 1 alusel); 3) k eskkonnasõbraliku majandamise toetus (eelnõu § 7 lõike 2, § 15 lõike 2, §16 lõike 4 ning § 38 lõigete 3 ja 4 alusel). Lisatud on ka eelnõu § 42 lõike 3 sätestatud volitusnormi alusel pindala- ja loomapõhiste toetustega seotud maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded. Põllumajandustoodete ühise turukorralduse abinõud suuremas osas võrr eldes kehtiva seaduse ei muutu. Seletuskirjale on lisatud järgmised p õllumaja ndustoodete ühise turukorraldust ja kvaliteedikavasid reguleerivad kavandid: 1) k oolikava toetus (eelnõu § 72 lõike 2 ning § 81 lõigete 4 ja 5); 2) t ootjaorganisatsiooni ja tootjaorganisatsioonide liidu tunnustamine (eelnõu § 76 lõike 4 ja § 77 lõike 2 alusel); 3) p õllumajandustoote sekkumiskokkuostu ja eraladustamise täpsem kord (eelnõu § 72 lõike 2, § 79 lõike 2 ja § 80 lõike 3 alusel); 4) v eise-, sea- ja lambarümpade kvaliteediklasside määramise täpsemad nõuded ning kvaliteediklasside määramiseks tunnustamise kord (eelnõu § 87 lõigete 2 ja 4 alusel ); 5) puu- ja köögivilja turustusstandarditele vastavuse kontrollimise koolituse kohta esitatavad nõuded ning täpsemad tingimused ettevõtja andmete kandmiseks puu- ja köögivilja turustavate ettevõtjate andmekogusse (eelnõu § 88 lõike 8 alusel); 6) põllumajandustoote, toidu, piiritusjoogi ja veini kaitstud päritolunimetuse, geograafilise tähise ja garanteeritud traditsioonilise toote nimetuse registreerimise taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord ning taotlusele esitatavad nõuded (eelnõu § 91 lõike 3 alusel; 7) kvaliteedikava tunnustamise taotlemise ning taotluse menetlemise täpsem kord (eelnõu § 92 lõike 6 ja § 93 lõike 5 alusel); Seletuskirjale on lisatud toetustest veel loomakasvatuse üleminekutoetuse ja p õllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetuse andmise tingimusi reguleerivate määruste kavandid, mis kehtestatakse eelnõu § 9 7 lõike 2, § 99 lõike 4, § 100 lõike 2 ja § 101 lõike 2 alusel . Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri ga seonduvalt on seletuskirjale lisatud registri põhimäärus e kavand, mis kehtestatakse eelnõu § 112 lõike 2 alusel ning põllumassiivi kaardi koostamise ja põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise tingimused ja kor d ning põllumassiivi kasutamise kohta esitatavad andmed ja nende esitamise kord, mis kehtestatakse eelnõu § 15 lõike 3 ja § 114 lõike 4 alusel. Seletuskirjale on lisatud ka p uu- ja köögivilja turustusstandarditele vastavuse järelevalve täpsem kord ning turustusstandarditele vastavuse järelevalve erikord jaemüügi etapil määruse kavand, mis kehtestatakse eelnõu § 116 lõike 10 alusel. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2023. a asta 1. jaanuaril. Seaduse kavandatud jõustumise kuupäev on valitud lähtuvalt uue programmiperioodi algusest. 10 . Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitat i eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Keskkonnaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile , Rahandusministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile . Eraldi edastat i seaduse eelnõu sotsiaalpartneritele . Samuti edastat i seaduse eelnõu seisukoha andmiseks PRIA-le ja PTA- le. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta. Rahandusministeerium i ja Sotsiaalmin isteeriumi poolt loeme eelnõu Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011. a määruse nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement“ § 7 lõike 4 kohaselt kooskõlastatuks. Eelnõule esitasid märkuseid ja ettepanekuid Keskkonnaministeerium ja Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoda. Seisukohad esitatud märkuste ja ettepanekute kohta on kajastatud seletuskirja lisas olevas märkuste ja ettepanekute tabelis (lisa 2 ). Eelnõu esitata ti eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile. Eelnõu esitati EIS-i kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile. Justiitsministeerium il oli kaks põhimõttelist märkust, mis puudutasid eelnõus sätestatud halduskaristusi ning riikliku järelevalve lahendust, mille osas jäeti eelnõu kooskõlastamata. Esitati veel mõningad sisulised ning lisaks normitehnilis ed ja keelemärkus ed ning märkus ed eelnõu mõjude kohta. Märkuste ja ettepanekutega on eeln õus ja seletuskirjas arvestatud ning põhimõttelised erinemeelsused lahendatud. Seoses Vabariigi Valitsuse vahetumisega esitatakse eelnõu uuesti kooskõlastamiseks Keskkonnaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile ning Justiitsministeeriumile. __________________________________________________________________________ -273685 -144145 0 0 3686810 1186180 KAVAND 0 9.0 5 .202 2 0 0 KAVAND 0 9.0 5 .202 2 Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1 Määrus xx. xx . 202 3 nr … Mesindussektori toetus Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 18 l õike 4, § 19 lõike 5 ja § 20 l õike 4 alusel . 1. peatükk Üldsät t e d § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse nõuded mesinduskogule, sealhulgas mesinduskogu liikmele ja liikmete arvule, ning tegevuskava ja selles esitatud tegevuste kohta esitatavad nõuded, tegevuskava esitamise ja heakskiitmise kord, tegevuskava hindamiskriteeriumid, toetuse määr ja suurus, abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud, nõuded tegevusaruandele ning tegevusaruande esitamise ja heakskiitmise kord, nõuded maksetaotlusele ja kulusid tõendavatele dokumentidele ning toetuse maksmise tingimused ja kord. 2. peatükk TOETUSE SAAMISEKS ESITATAVAD NÕUDED, NÕUDED MESINDUSKOGULE JA TEGEVUSKAVALE NING TOETUSE MÄÄR JA SUURUS § 2. Nõuded mesinduskogule (1) Euroopa Komisjoni otsusega heakskiidetud kavas „Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023-2027“ (edaspidi ÜPP kava ) sätes tatud mesindussektori toetust (edaspidi toetus ) võib taotleda Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 18 lõikes 1 nimetatud mesinduskogu. (2) Mesin duskogu liikmeteks on vähemalt X X mesindussektori isikute ühendust, kellel igaühel on vähemalt X X teise mesinduskogu liikmeks oleva mesindussektori isikute ühenduse mesinikust liikmega mittekattuvat mesinikust liiget ning kelle põhikirjaliseks tegevuseks on mesinduse arendamine. (3) T oetusega seotud rahaliste tehingute tegemiseks peab seltsinguna moodustatud mesinduskogu omama eraldi pangakontot. (4) Mesinduskogu on lepingu alusel kaasanud ÜPP kavas sätestatud mesindussektori sekkumise eesmärgi saavutamiseks vähemalt ühe Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 18 lõikes 3 nimetatud partneri. (5) Lõikes 4 nimetatud mesinduskogu ja partneri vaheline leping peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) lepingu sõlmimise eesmärk; 2) mesinduskogu partneri kaasamise ja lahkumise kord; 3) partneri ja seda esindava isiku kontaktandmed; 4) partneri õigused ja kohustused tegevuskava väljatöötamisel ja elluviimisel; 5) XX ( 6) Mesinduskogul, mesinduskogu liikmetel ja mesinduskogu partneril ei ole riikliku maksu võlga või riikliku maksu võla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud summas. ( 7) Mesinduskogu, mesinduskogu liikmete ja mesinduskogu partneri suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti. ( 8) Mesinduskogu, mesinduskogu liikmed ja mesinduskogu partnerid ei taotle tegevuskava koostamise ja rakendamise ajal tegevuskavas sisalduva kulu kohta toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi. ( 9) Mesinduskogu, mesinduskogu liikmed ja mesinduskogu partnerid on riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud summas. § 3. Nõuded tegevuskavale (1) Tegevuskava koostatakse kolme Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2116 , mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261) artiklis 35 sätestatud põllumajanduslik u eelarveaasta (edaspidi eelarveaasta ) pikkuse perioodi kohta järgmiselt: 1) 16. oktoobril 2022. a algava ja 15. oktoobril 2025. a lõppeva kolme eelarveaasta pikkuse perioodi kohta; 2) 16. oktoobril 2025. a algava ja 15. oktoobril 2028. a lõppeva kolme eelarveaasta pikkuse perioodi kohta. (2) Tegevuskavas kavandatakse tegevused kõikide ÜPP kavas sätestatud mesindussektori sekkumisviiside kaupa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 , millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186) X lisas Eestile eelarveaasta kohta ette nähtud rahaeraldise ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 11 lõike 3 alusel maaeluministri käskkirjaga sätestatud toetuse rahaliste vahendite jaotuse piires. (3) Tegevuskavas kavandatavad tegevused peavad olema suunatud mesindussektori sekkumise eesmärgi täitmisele ning tegevustega seotud kulud peavad olema üksikasjalikult ja selgelt kirjeldatud, mõistlikud ja põhjendatud. (4) Tegevuskavas tuleb ühe tegevusena kavandada komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/… artiklis X X sätestatud andmete kogumiseks Eesti mesindussektori tootmis- ja turustamisstruktuuri uuringu läbiviimine. ( 5 ) Tegevuskava peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) mesinduskogu nimi, mesinduskogu esindaja nimi ja kontaktandmed; 2) mesinduskogu liikmete ja partnerite nimed ja kontaktandmed; 3) mesinduskogu liikmete ja partnerite ülesanded tegevuskava koostamise, täitmise ja aruandmisega seoses; 4 ) tegevuskava kehtivusaeg (tegevuskavaga hõlmatud eelarveaastad) ; 5) tegevused ÜPP kavas sätestatud mesindussektori sekkumise eesmärgi saavutamiseks kõikide ÜPP kavas sätestatud mesindussektori sekkumisviiside ja tegevuskavaga hõlmatud eelarveaastate kaupa; 6) tegevuste sisu ja mahu kirjeldus , eeldatav kasusaajate arv; 7) tegevuste eelarved tegevuste ja kõikide ÜPP kavas sätestatud m esindussektori sekkumis viiside kaupa iga tegevuskavaga hõlmatud eelarveaasta kohta ; 8) tegevuste vajalikkuse põhjendus ning hinnang tegevuste oodatavatele tulemustele ja mõjule mesindussektori sekkumise eesmärgi saavutamise ja Eesti mesindussektori arengu suhtes; 9) teave muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest taotletava toetuse kohta; 10) muud andmed, mida on vaja nõuetele vastavuse kontrollimiseks või seireks ja hindamiseks. § 4. Nõuded tegevuskavas esitatud tegevuste kohta Kavandi koostamise hetkel pole veel selge, kas nõuded tegevuskavas esitatud tegevuste kohta sätestatakse iga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2021/2115 artiklis 55 (1) kehtestatud sekkumisviisi, mida ÜPP kava kohaselt Eestis rakendatakse (sekkumisviisid a, b, c, e ja f), kohta eraldi või kõikide sekkumisviiside kohta ühiselt. (1) Tegevuskavas esitatud tegevus ed peavad vastama järgmistele nõuetele : 1) koolituse, täiendkoolituse, õppepäeva, infopäeva ja konverentsi kestus ilma vaheaegadeta peab olema vähemalt kolm akadeemilist tundi ühel kalendripäeval; 2) koolitusest, täiendkoolitusest, õppepäevast ja infopäevast peab osalejate nimekirja alusel osa võtma vähemalt kümme inimest ning konverentsi puhul vähemalt 30 inimest; 3) osaliselt või täielikult veebikeskkonnas toimuvas tegevuses osalejate üle peetakse arvestust elektrooniliselt registreeritud osalejate nimekirja alusel; 4) toetusega rahastatava koolitusega, täiendkoolitusega, õppepäevaga, infopäevaga ja konverentsiga koos ei korraldata muid üritusi; 5) isikliku sõiduauto kasutamine toimub Vabariigi Valitsuse määruse s 14. juuli 2006 . a määruse nr 164 „ T eenistus-, töö- ja ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kor d “ sätestatud tingimustel ; 6) X X (2) Paragrahvi 3 lõikes 4 n imetatud uuringu tulemused esitatakse PRIA-le hiljemalt XX. § 5. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud (1) Abikõlblikud on järgmised tegevuskavas sisalduvate tegevus t e elluviimiseks vajalik ud ja majanduslikult otstarbekad kulu d: 1) komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/126 III lisas sätestatud kulud; 2) X X (2) Mitteabikõlblikud on järgmised kulud: 1) komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/126 artikli 22 lõikes 1 ja II lisa I osas sätestatud kulud; 2) kulu, mis on tehtud enne tegevuskava heakskiitmist; 3) kulu, mis on tehtud tegevuskava rakendamise peatamise ajal; 4) kulu, mis ületab Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 11 lõike 3 alusel maaeluministri käskkirjaga mesindussektori sekkumisviisi kohta otsustatud toetuse rahaliste vahendite summat; 5) sularahamakse, intress, taga tis makse; 6) mesinduskogu partneri tehtud kulud; 7 ) X X § 6. Toetuse määr ja suurus (1) Abikõlblike kulude hüvitamiseks võib toetust taotleda kuni 100% abikõlblike kulude maksumusest. (2) Toetuse maksimaalne suurus toetatavate tegevuste abikõlblike kulude kaupa on järgmine: 1) lektori loengutunni tasu X X €, välis lektori puhul loengutunni tasu X X €; 2) X X 3. peatükk TEGEVUSKAVA ESITAMINE § 7. Tegevuskava esitamine ja tegevuskava esitamise tähtaeg (1) Toetuse saamiseks esitab mesinduskogu 16. oktoobril 2022. a algava ja 15. oktoobril 2025. a lõppeva kolme eelarveaasta pikkuse perioodi kohta hiljemalt X X -ks 2023. a ning 16. oktoobril 2025. a algava ja 15. oktoobril 2028. a lõppeva kolme eelarveaasta pikkuse perioodi kohta hiljemalt X X -ks 2025. a PRIA-le elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu tegev uskava. (2) K oos tegevuskavaga esitatakse järgmised dokumendid: 1) mesinduskogu liikmete ja partnerite allkirjadega nimekiri, mis si saldab liikmete ja partneri ülesannete jaotust ja nende panus e kirjeldust tegevuskava elluviimisesse ja ÜPP ka vas sätestatud mesindussektori sekkumise eesmärgi saavutamisse ; 2) mesinduskogu üldkoosoleku otsuse protokoll, millega kinnitati tegevuskava; 3) mesinduskogu põhikirja või seltsingulepingu ärakiri ja partneri lepingu ärakiri ; 4) muud dokumendid, mida on vaja nõuetele vastavuse kontrollimiseks . (3) Tegevuskava esitamisega loetakse taot lus toetuse saamiseks esitatuks . 4. peatükk TEGEVUSKAVA HEAKSKIITMINE § 8. Mesinduskogu ja tegevuskava nõuetele vastavuse kontrollimine PRIA kontrollib vastuvõetud tegevuskava nõuetele vastavust ja selles esitatud andmete õigsust ning mesinduskogu ja tegevuskava vastavust Euroopa Liidu õigusaktides, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses, ÜPP kavas ja määruses sätestatud nõuetele. § 9. Tegevuskava hindamine ja tegevuskavade paremusjärjestuse moodustamine (1) PRIA hindab nõuetele vastavaid tegevuskavasid lisas sätestatud hindamiskriteeriumite alusel ja moodustab hindamise tulemusel saadud hindepunktide kaalutud keskmise alusel tegevuskavade paremusjärjestuse. (2) Tegevuskava hindamise läbiviimiseks ja tegevuskavade paremusjärjestuse moodustamise ettepaneku tegemiseks moodustab PRIA hindamiskomisjoni, mis koosneb vähemalt X X liikmest, sealhulgas Maaeluministeeriumi ja PRIA esindajatest. (3) Tegevuskava hindepunktide kaalutud keskmise leidmiseks korrutatakse iga hindamiskriteeriumi koondhinne vastava hindamiskriteeriumi osakaaluga ja saadud tulemused liidetakse. Hindamiskriteeriumi koondhinde leidmiseks liidetakse hindamiskomisjoni liikmete poolt iga hindamiskriteeriumi kohta antud hindepunktid ja saadud tulemus jagatakse hindamisel osalenud liikmete arvuga. (4) Tegevuskava hindamiskriteeriumite osakaalud paremusjärjestuses on: 1) hindamiskriteerium 1 – X X protsenti koondhindest; 2) hindamiskriteerium 2 – X X protsenti koondhindest; 3) hindamis kriteerium 3 – X X protsenti koondhindest; 4) hindamiskriteerium 4 – X X protsenti koondhindest; 5) hindamiskriteerium 5 – X X protsenti koondhindest. (5) Tegevuskavade paremusjärjestuse koostamisel loetakse paremaks tegevuskava, mille hindepunktide kaalutud keskmine on kõrgem. (6) V õrdsete hindepunktide ka alutud keskmiste puhul eelistatakse tegevuskava, mille koostanud mesinduskogu liikmete arv on suurem . § 10. Tegevuskava heakskiitmine ja heaks kiitmata jätmine (1) PRIA kiidab heaks nõuetele vastava ja tegevuskavade paremusjärjestuses esimesele kohale tulnud tegevuskava, mis on saanud § 9 lõikes 4 sätestatud iga hindamiskriteeriumi arvestuses koondhindeks vähemalt X X hindepunkti. (2) Tegevusk ava vastab nõuetele, kui mesinduskogu , tegevuskava ja toetatav tegevus vastavad Euroopa Liidu õig usaktides, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse s, ÜPP kavas ja määruses sätestatud nõuetele. (3) Kui mesinduskogu või tegevuskava nõuetele vastavuse kontrollimi se käigus tehakse kindlaks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 19 lõikes 3 sätestatud asjaolu, teeb PRIA tegevuskava heaks kiitmata jätmise otsuse. (4) Kui tegevuskava ei ole võimalik täies ulatuses heaks kiita tegevuskavas sisalduvate mitteabikõlblike kulude tõttu, võib PRIA teha tegevuskava osalise heakskiitmise otsuse, millega tegevuskava kiidetakse heaks osaliselt, vähendades toetuse summat mitteabikõlblike kulude võrra. (5) Tegevuskava heakskiitmisega loetakse mesinduskogu toetuse taotlus rahuldatuks. (6) PRIA teeb t egevuskava osalise või täieliku heakskiitmise otsuse või tegevuska va heaks kiitmata jätmise otsuse X X tööpäeva jooksul tegevuskava esitamise tähtpäevast arvates. § 11. Tegevuskava muutmine (1) Heakskiidetud tegevuskavas muudatuse tegemiseks esitab mesinduskogu hiljemalt X X päeva enne eelarve aasta, mida tegevuskavas teh tav muudatus puudutab, algust PRIA -le elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu tegevuskava muutmise taotluse koos koosoleku, millel tegevuskava muutmise otsus tehti, protokolli ärakirjaga. (2) Taotluses esitab mesinduskogu kavandatava tegevuskava muudatuse sisu, põhjendab muudatuse vajalikkust ja annab hinnangu muudatuse oodatava mõju kohta mesindussektori sekkumise eesmärgi täitmisele. (3) Lõikes 2 nimetatud tegevuskava muudatuse sisu, vajalikkust ja mõju mesindussektori sekkumise eesmärgi täitmisele hindab § 9 lõikes 2 nimetatud hindamiskomisjon, kes teeb PRIA-le ettepaneku tegevuskava muutmise heakskiitmise või heaks kiitmata jätmise kohta. (4) PRIA teeb tegevuskava muutmise heakskiitmise või heaks kiitmata jätmise otsuse X X päeva jooksul taotluse saamisest arvates. 5. peatükk TEGEVUSARUANNE, TEGEVUSARUANDE ESITAMINE JA HEAKSKIITMINE § 12. Nõuded tegevusaruandele (1) Mesinduskogu koostab p ärast tegevuskavaga hõlmatud eelarveaasta lõppemist lõppenud eelarveaastal tegevuskava täitmise kohta tegevusaruande. (2) Tegevusaruandes esitatakse järgmised andmed: 1) mesinduskogu nimi, mesinduskogu esindaja nimi ja kontaktandmed; 2) eelarveaasta, mille kohta on aruanne koostatud; 3) eelarveaasta jooksul täies ulatuses ellu viidud tegevuskava tegevused mesindussektori sekkumis viiside kaupa, mille eest on täielikult tasutud , märkides andmed tegevuse teostaja, tegevuse eelarve ja tehtud kulud e , tegevuses osalejate arv u ning tegevusest otseselt ja kaudselt kasusaajate arv u , tegevuse sisu ja tulemuse lühikokkuvõt t e, seos e ja mõju mesindussektori sekkumise eesmärgi saavutamisse kohta ; 4) eelarveaastasse kavandatud, kuid ellu viimata jäänud tegevuskava tegevused mesindussektori sekkumis viiside kaupa , märkides andmed tegevuse teostaja, tegevuse eelarve ja tehtud kulud e kohta ning tegevuse osaliselt või täielikult ellu viimata jäämise põhjused ning edasised plaanid selle tegevusega; 5) tegevuskava rakendamise juhtimine ja tehnilise teostamine , märkides kantud palgakulu , sh riiklikud maksud, transpordikulu, majutuskulu, kontori- ja sidekulu, ürituste reklaamikulu , osalemistasud, X X ; 6) olulised asjaolud, mis mõjutavad tegevuskava rakendamist järgmisel eelarveaastal. (3 ) Lõikes 1 nimetatud tegevusaruande esitab mesinduskogu PRIA-le elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu hiljemalt X X-ks. § 13. Tegevusaruande nõuetele vastavuse kontrollimine (1) PRIA kontrollib vastuvõetud tegevusaruande vastavust Euroopa Liidu õigusaktides, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses, ÜPP kavas ja määruse §-s 12 sätestatud nõuetele ning selles esitatud andmete õigsust. ( 2 ) Tegevusaruandes esitatud tegevuste nõuetele vastavuse sisuliseks hindamiseks võib PRIA küsida hinnangut § 9 lõikes 2 nimetatud hindamiskomisjonilt. § 14. Tegevusaruande heakskiitmine ja heaks kiitmata jätmine (1) PRIA kiidab nõuetele vastava tegevusaruande heaks. (2) PRIA teeb tegevusaruande heaks kiitmata jätmise otsuse, kui tegevusaruande nõuetele vastavuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks, et: 1) tegevusaruanne ei vasta §-s 12 sätestatud nõuetele; 2 ) on esitatud teadlikult valeandmeid. (3) PRIA teeb tegevusaruande heak skiitmise otsuse või tegevusaruande heaks kiitmata jätmise otsuse X X tööpäeva jooksul tegevusaruande esitamise tähtpäevast arvates. (4) Tegevusaruande heaks kiitmata jätmise korral peatab PRIA tegevuskava rakendamise tegevusaruande heaks kiitmata jätmise otsuse tegemise kuupäevast alates kuni tegevusaruande heakskiitmiseni . (5) Tegevusaruande heaks kiitmata jätmise korral esitab mesinduskogu PRIA-le korrigeeritud tegevusaruande XX päeva jooksul tegevusaruande heaks kiitmata jätmise otsusest teada saamisest alates . (6) PRIA kontrollib korrigeeritud tegevusaruande nõuetele vastavust ja kiidab selle nõuetele vastavuse korral heaks XX tööpäeva jooksul korrigeeritud tegevusaruande esitamise kuupäevast arvates. 6. peatükk TOETUSE MAKSMISE TINGIMUSED JA KORD § 15. Toetuse maksmise tingimused (1) Toetus t makstakse üksnes nende abikõlblike kulude hüvitamiseks, mis on tehtud tegevuskavas toodud tegevuste elluviimiseks ja tegevuskavas asjakohase tegevuse rahastamiseks asjakohasel eelarveaastal ettenähtud vahendite ulatuses. (2) Toetust makstakse üksnes siis, kui mesinduskogu on tegevuse elluviimisel järginud kõiki asjakohaseid nõudeid. (3 ) Tööd ja teenused, mille kulude hüvitamiseks taotletakse toetuse makse tegemist, peavad ol ema lõpetatud ja nende eest täielikult tasunud. § 16. Maksetaotluse ja tõendavate dokumentide esitamine (1) Abikõlblike kulude hüvitamiseks t oetus e väljamaksmiseks esitab mesinduskogu kuni XX korral eelarveaasta kohta hiljemalt asjakohase eelarveaasta X X-ks PRIA-le elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu maksetaotluse koos kulusid tõendavate dokumentidega . (2) Kulusid tõendavad dokumendid on: 1) asjakohane tööleping, töövõtuleping, käsundusleping, müügileping, rendi- või üürileping, kapitalirendileping; 2) kulu tegemist tõendav dokument, sea lhulgas maksekorraldus või arveldus konto väljavõte; 3 ) tehtud töö või soetatud vara vastuvõtmist tõendav dokument; 4 ) riigi hanke läbiviimist tõendavad dokumend id ; 5 ) palgaleht, millelt on näha töötaja ja tema tööandja nimi, töötajale arvestatud töötasu ning sellest kinnipeetud maksud ja muud kinnipidamised ning makstav netotöötasu; 6 ) lähetuskorraldus ja lähetuskulude aruanne koos kulu tõendatavate dokumentidega ja päevaraha arvestusega ning lähetuskulude väljamaksmist tõendav maksekorraldus või pangakonto väljavõte; 7 ) seminari, koolituse ja teabepäeva korraldamise korral teabepäeva päevakava ja osalejate nimekiri, millel on märgitud osalejate kontaktandmed ning nende allkirjad; 8 ) sõidupäevik, mis sisaldab sõidukit kasutava isiku ees- ja perekonnanime, sõiduauto riikliku registreerimismärgi andmeid, sõiduauto odomeetri kaugusmõõdiku alg- ja lõppnäitu ning iga teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmiseks tehtud sõidu kuupäeva ja sõidu eesmärki. … § 17. Toetuse maksmine ja toetuse maksmisest keeldumine (1) PRIA kontrollib vastuvõetud maksetaotluses ja kulusid tõendavates dokumentides esitatu õigsust ning tegevuskavale vastavust ning mesinduskogu tegevuse vastavust Euroopa Liidu asjakohastele õigusaktidele, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadusele ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele, ÜPP kavale ja tegevuskavale . (2 ) PRIA teeb mesinduskogu esitatud nõuetekohase maksetaotluse ja kulusid tõendavate dokumentide alusel toetuse maksmise otsuse sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda mesinduskogu arvelduskontole [X] tööpäeva jooksul arvates maksetaotluse ja kulusid tõendavate dokumentide esitamisest. ( 3 ) PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika seaduse § 13 lõikes 3 ja § 20 lõikes 3 sätestatud juhtudel X X tööpäeva jooksul toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest arvates. ( 4 ) Toetuse maksmisest keeldumise otsuse korral võib PRIA teha tegevuskava heakskiitmise otsuse muutmise otsuse . § 18. Ettemaksu maksmise kord (1) Kui mesinduskogu soovib saada toetatavate tegevuste elluviimiseks komisjoni delegeeritud määruse (EÜ) 2022/127 artiklis 15a sätestatud toetuse ettemaksu, esitab t a PRIA-le elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu ettemakse taotluse ning tagatise . (2) Tagatiseks võib olla PRIA-le tasutav deposiit või XX garantii. ( 3 ) Kui mesinduskogu on saanud ettemaksu, esita b ta koos maksetaotlusega § 16 lõikes 2 nõutud dokumendid ettemaksu ulatuses tehtud kulude kohta samas paragrahvis sätestatud tingimuste ja korra kohaselt. ( 4 ) Kui mesinduskogu on saanud ettemaksu, arvestatakse makseotsuse alusel makstavast summast tasaarvestuse korras maha ettemaksuna mesinduskogule makstud summa. ( 5 ) Kui mesinduskogu ei vii ellu toetatavaid tegevusi ettemaksuna saadud toetuse ulatuses, teavitab ta sellest viivitamata PRIA-t. 9. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 19 . Määruse jõustumine Määrus jõustub 1 . j aanuar il 202 3 . a. Lisa Tegevuskava hindamiskriteeriumid (ei ole kavandile lisatud, kuna hindamiskriteeriumid on veel kujundamisel). KAVAND 0 9 .0 5 .202 2 MÄÄRUS xx.xx.2023 nr … Innovatsioonikoostöö toetus Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 24 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse innovatsioonikoostöö tegevuste, suurprojektide, väikeprojektide ja arendusosakute toetuse (edaspidi koos toetus) taotlemise täpsemad nõuded. § 2.Riigiabi (1) Põllumajandustoodetest mittepõllumajandustoodete töötlemisele ning metsasaaduste töötlemisele ja metsa majandamisele suunatud § … nimetatud projekti elluviimise toetamine on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr …/…, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite … ja … kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes, tähenduses (edaspidi vähese tähtsusega abi) ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s … sätestatut. (2) Riigiabi või vähese tähtsusega abi saaja on konkurentsiseaduse § 2 lõike 1 tähenduses ettevõtja, sealhulgas mittetulundusühing või mittetulundusühingu liige või Euroopa Innovatsioonipartnerluse (edaspidi EIP) töörühma liige, kes osaleb ise või kelle töötaja, osanik, aktsionär, liige või juhtorgani liige osaleb toetatavas tegevuses. 2. peatükk Toetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse määr ja suurus § 3.Toetuse taotleja Toetust võib taotleda: 1) äriseadustiku tähenduses ettevõtja; 2) mittetulundusühing. § 4. Nõuded toetuse taotlejale (1) Kui taotlejaks on § 3 lõike 1 punktis 1 nimetatud ettevõtja, peab tema eelmise majandusaasta põhitegevusala taotluse esitamise hetkel äriregistri andmetel olema justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord” lisa 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)” (edaspidi EMTAK 2008) kohaselt üks järgmistest: 1) üheaastaste põllukultuuride kasvatus (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 011); 2) mitmeaastaste taimede kasvatus (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 012); 3) taimede paljundamine (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 013); 4) loomakasvatus (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 014); 5) segapõllumajandus (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 015); 6) põllumajandust abistavad tegevusalad ja saagikoristusjärgsed tegevused (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 016); 7) metsakasvatus ja muud metsamajanduse tegevusalad (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 021); 8) looduslike materjalide kogumine, välja arvatud puit (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 023); 9) toiduainete tootmine (EMTAK 2008, jagu C, alajagu 10); 10) joogi tootmine (EMTAK 2008, jagu C, alajagu 11). (2) Kui taotlejaks on § 3 lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud isik, peab ta vastama järgmistele nõuetele: 1) taotlejal ega § 6 lõikes 1 nimetatud partneril ei ole riikliku maksu võlga või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud ja maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tasumise tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud summas; 2) taotleja ega § 6 lõikes 1 nimetatud partneri kohta ei ole taotluse esitamise tähtpäevale järgneva päeva seisuga karistusregistrisse kantud karistusandmeid loomakaitseseaduse §-s …, tarbijakaitseseaduse §-s …, väetiseseaduse §-s …, jäätmeseaduse §-s …, toiduseaduse §- s …, söödaseaduse §-s … või karistusseadustiku §-s … sätestatud süütegude toimepanemise eest; 3) taotleja ega partner ei ole saanud ega taotle samal ajal sama kulu kohta toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi; 4) taotleja ja § 6 lõikes 1 nimetatud partner on varem riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tagasimaksed tasunud ettenähtud summas; 5) taotleja ega § 6 lõikes 1 partneri suhtes ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti. (3) Taotlejaks oleva mittetulundusühingu puhul peab üksnes selle koosseisu kuuluva vähemalt kolme liikme põhitegevusalaks olema lõikes 1 nimetatud tegevusala. § 5. Toetatavad tegevused (1) Toetust võib taotleda põllumajandustoodete tootmisele ja töötlemisele, metsasaaduste töötlemisele, metsa majandamisele ning põllumajandustoodetest mittepõllumajandustoodete töötlemisele suunatud järgmiste tegevuste kohta: 1) uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise projektide, sealhulgas katseprojektide elluviimine; 2) tootearendusprojektide, sealhulgas katseprojektide elluviimine; 3) meetodite ja töövõtete testimiseks, kohandamiseks ning suur- ja väikeprojektide väljatöötamiseks. (2) Toetust ei anta järgmiste tegevuste kohta: 1) eraldiseisvaks teadustegevuseks, millel puudub praktiline väljund toetust taotleva ettevõtja jaoks; 2) tegevuseks või ostuks, mille kulude katmiseks on taotletud toetust muude projektide raames. § 6. Projektile esitatavad nõuded (1) Toetust võib taotleda projekti elluviimiseks, kui taotleja on kaasanud partnerina projekti planeerimisse ja elluviimisesse lepingu alusel vähemalt ühe Euroopa Liidu liikmesriigis või riigis, kellel on kehtiv assotsieerumisleping Euroopa Liiduga, registreeritud ja tegutseva teadus- ja arendusasutuse või teadus- ja arendustegevusega tegeleva asutuse (edaspidi partner), kellel on projekti valdkonnas varasem teadus- ja arendustegevuse kogemus ning projekti elluviimiseks vajalikud vahendid, ruumid ja asjaomase kvalifikatsiooniga personal. Projekti elluviimiseks võib vastavalt konkreetsetele eesmärkidele ja vajadustele kaasata nõustaja, eksperdi. (3) Projekt koostatakse kuni 48 kuuks. (5) Projekti kohta peab avalikustama järgmised andmed: 1) projekti pealkiri; 2) koostatava projekti perioodi pikkus kuudes; 3) taotleja esindaja kontaktandmed; 4) taotleja kontaktandmed; 5) projekti partneri või partnerite kontaktandmed; 6) projekti lühikokkuvõte, sealhulgas projekti eesmärk, peamised tegevused ja praktilised tulemused; 7) märksõnad; 8) projekti staatus; 9) projekti rahastamisallikas; 10) projektiperiood; 11) projekti geograafiline asukoht, kus projektitegevused peamiselt toimuvad; 12) lõppenud projekti puhul projekti lõpparuanne, sealhulgas põhjalik projekti tulemuste kirjeldus; 13) projekti kogueelarve. (6) Projekti elluviimist ei või alustada varem ja projekti elluviimist tõendavad dokumendid ei või olla väljastatud varem kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval. § 7. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud (1) Projekti abikõlbliku kulu koos abikõlbliku objekti tähistamiseks tehtud kuludega moodustavad: (2) Kõik abikõlblikud kulud peavad olema põhjendatud, selged ja üksikasjalikult kirjeldatud, majanduslikult otstarbekad ning vajalikud projekti eesmärgi saavutamiseks. Taotleja tagab toetusraha otstarbeka ja säästliku kasutamise. (3) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud: § 8. Nõuded hinnapakkumuse kohta XX § 9. Toetuse määr ja suurus Toetust antakse kuni 90 protsenti toetatava projekti abikõlblikest kuludest. 3. peatükk Toetuse taotlemine § 10. Taotluse esitamine ja taotluse esitamise tähtaeg (1) Toetuse saamiseks esitab taotleja selleks ettenähtud tähtajal PRIA-le elektrooniliselt Microsoft Exceli tarkvaraga töödeldavas vormingus või kirjalikult avalduse ja selles esitatud andmeid tõendavad dokumendid (edaspidi koos taotlus). (2) Lisaks esitab taotleja PRIA-le §-s … nimetatud projektiplaani. (3) PRIA teatab taotluse esitamise tähtaja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma veebilehel. (4) PRIA koostab toetuse saamiseks esitatava avalduse ja projektiplaani vormid ning avaldab need oma veebilehel. § 11. Nõuded taotlusele XX § 12. Nõuded taotluse osaks olevatele dokumentidele Taotleja esitab PRIA-le koos avaldusega järgmised dokumendid: 4. peatükk Taotluse menetlemine § 13. Taotluse vastuvõtmine PRIA kontrollib taotluse vastuvõtmisel nõutavate dokumentide olemasolu ja taotluse tähtaegset esitamist. § 14. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine (1) PRIA kontrollib vastuvõetud taotluse nõuetele vastavust ja selles esitatud andmete õigsust ning taotleja ja kavandatava projekti vastavust Euroopa Liidu õigusaktides, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses, arengukavas ja määruses sätestatud nõuetele. § 15. Taotluste hindamine ja taotluste paremusjärjestuse koostamine (1) Taotluste hindamiseks ning taotluste paremusjärjestuse koostamiseks moodustab PRIA hindamiskomisjoni. § 16. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine (1) Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ei ületa toetuseks ettenähtud vahendeid, rahuldatakse kõik nõuetele vastavad taotlused, mis on saanud iga hindamiskriteeriumi puhul koondhindeks vähemalt …. hindepunkti, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 1 punkti 4 alusel. (2) Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab toetuseks ettenähtud vahendeid, rahuldatakse eelarve piires taotluste hindamise tulemusel koostatud taotluste paremusjärjestuse alusel parimad taotlused, mis on saanud iga hindamiskriteeriumi puhul koondhindeks vähemalt XX hindepunkti, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 1 punkti 2 alusel. (3) Taotlus on nõuetele vastav, kui taotleja, taotlus ja toetatav tegevus vastavad Euroopa Liidu õigusaktides, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses, arengukavas ja määruses sätestatud nõuetele. (4) Kui taotluse nõuetele vastavuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks, et taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta toetuse saamiseks esitatud nõuetele, teeb PRIA Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 3 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsuse. 5. peatükk Nõuded toetuse saajale ning toetuse maksmise tingimused ja kord § 17. Toetuse saaja kohustused (1) Toetuse saaja on kohustatud: 1) saadud toetusraha mittesihipärase kasutamise korral PRIA nõudmisel tagasi maksma; 2) eristama selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest ning säilitama neid dokumente kuni PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmiseni; 3) levitama projekti tulemusi. § 18. Projekti elluviimist tõendavate dokumentide esitamine XX § 19. Toetuse maksmine ja toetuse maksmisest keeldumine (1) Toetus makstakse välja üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks ja üksnes siis, kui toetuse saaja on tegevused nõuetekohaselt ellu viinud. (2) PRIA teeb toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel toetuse maksmise otsuse sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole kolme kuu jooksul arvates §-s 18 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest. (3) PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõikes 3 sätestatud juhtudel 25 tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest. -272564 -144066 0 0 KAVAND 0 9 .0 5 .2022 Määrus xx.xx. 2022 nr x Koolikava toetus Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 72 lõike 2 ning § 81 lõigete 4 ja 5, komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/39, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 kohaldamise eeskirjad seoses liidu toetusega, mida antakse haridusasutustes puu- ja köögivilja, banaanide ja piima tarnimiseks (ELT L 5, 10.01.2017, lk 1–10), artikli 4 lõike 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671–854), artikli 217 alusel. § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega kehtestatakse haridusasutuses puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoote pakkumise, sellega kaasnevate haridusmeetmete toetuse (edaspidi koos koolikava toetus ) raames toetatavate tegevuse heakskiidu taotluse ja taotluse menetlusemise täpsema kord, toetatavad tegevused, sealhulgas pakutavate toodete ja pakkumisega kaasnevate haridusmeetmete loetelu, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord ning taotlusele esitatavad nõuded, kaasnevate haridusmeetmete rakendamiseks antava toetuse määr kogu koolikava toetusest ning kaasnevate haridusmeetmete puhul ühe lapse kohta antava koolikava toetuse suurus. (2) Koolikava toetust antakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 23 lõigete 8 ja 9 kohaselt koostatud ning maaeluministri kehtestatud riikliku strateegiaga „Koolikava rakendamise riiklik strateegia”. § 2. Toetatavad tegevused ja abikõlblikud tooted (1) Haridusasutuses puu- ja köögivilja pakkumise toetust antakse puu- ja köögivilja pakkumiseks koolieelse lasteasutuse lastele ja haridusasutuse 1.–5. klassi õpilastele. (2) Haridusasutuses piima ja piimatoote pakkumise toetust antakse piima ja piimatoote pakkumiseks koolieelse lasteasutuse lastele, haridusasutuse 1.–12. klassi õpilastele ning kutsekeskharidust omandavatele õpilastele, kes õpivad kutseõppeasutuses või rakenduskõrgkoolis. (3) Kaasnevate haridusmeetmete toetust antakse kaasnevate haridusmeetmete raames toetatavates tegevustes osalevate koolieelse lasteasutuse laste ja haridusasutuse 1.–5. klassi õpilaste tegevuste elluviimiseks. (4) Haridusasutuses puu- ja köögivilja pakkumise toetust võib taotleda lisas 1 loetletud puu- ja köögiviljade pakkumiseks, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 23 lõikes 6 loetletud lisanditega toodete pakkumiseks. (5) Haridusasutuses piima ja piimatoote pakkumise toetust võib taotleda lisas 2 loetletud piima ja piimatoodete pakkumiseks. (6) Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 45 lõike 4 alusel arvutatud toetuse määra ulatuses võib puu- ja köögivilja pakkuda koolieelse lasteasutuse lastele ja haridusasutuse 1.–5. klassi õpilastele ning piima ja piimatoodet koolieelse lasteasutuse lastele, haridusasutuse 1.–12. klassi õpilastele ning kutsekeskharidust omandavatele õpilastele. (7) Kaasnev haridusmeede selle määruse tähenduses on komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/40 artikli 4 lõike 1 punktis b loetletud tegevus. § 3. Abikõlblikud kulud (1) Abikõlblikud on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 23 lõike 1 punktis a ja b ning komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/40 artikli 4 lõike 1 punktides a ja b loetletud kulud. (2) Kaasnevate haridusmeetmete raames toetatavate tegevuste kulud ei tohi olla ebaproportsionaalselt suured ning need peavad olema vastavuses heade finantsjuhtimise põhimõtetega, eriti ökonoomsuse ja tasuvuse põhimõttega. § 4. Nõuded taotlejale (1) Koolikava toetuse taotluse võivad esitada haridusasutus, linna- ja vallavalitsus oma haldusterritooriumil paikneva haridusasutuse kohta ning puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoote pakkuja (edaspidi taotleja ). (2) Lõikes 1 nimetatud linna- ja vallavalitsus, puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoote pakkuja võivad toetust taotleda, kui nad on selles haridusasutusega kirjalikult kokku leppinud. § 5. Taotleja heakskiitmine (1) Taotleja esitab haridusasutuses puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoote pakkumiseks ning kaasnevate haridusmeetmete raames toetatavate tegevuste elluviimiseks heakskiidutaotluse. (2) Taotleja esitab komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/40 artiklis 6 sätestatud heakskiidu saamiseks Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA ) e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le elektroonilise taotluse, mis sisaldab järgmisi andmeid: 1) nimi või ärinimi; 2) registrikood; 3) esindaja ees- ja perekonnanimi; 4) aadress, sealhulgas vald või linn, sihtnumber ja maakond; 5) kontakttelefon, e-posti aadress; 6) puu- ja köögivilja tarbivate koolieelse lasteasutuse laste ja haridusasutuse 1.–5. klassi õpilaste arv; 7) piima ja piimatooteid tarbivate koolieelse lasteasutuse laste, haridusasutuse 1.–12. klassi õpilaste ning kutsekeskharidust omandavate õpilaste arv; 8) kaasnevate haridusmeetmete raames toetatavates tegevustes osalevate koolieelse lasteasutuse laste ja haridusasutuse 1.–5. klassi õpilaste arv. (3) Kui taotleja ei ole haridusasutus, esitatakse heakskiidutaotlusel iga haridusasutuse kohta, kelle nimel toetust taotletakse, lisaks lõikes 2 loetletud andmetele ka järgmised andmed: 1) haridusasutuse nimi; 2) registrikood; 3) haridusasutuse esindaja ees- ja perekonnanimi; 4) aadress, sealhulgas vald/linn, sihtnumber ja maakond; 5) kontakttelefon, e-posti aadress; 6) puu- ja köögivilja tarbivate koolieelse lasteasutuse laste ja haridusasutuse 1.–5. klassi õpilaste arv; 7) piima ja piimatooteid tarbivate koolieelse lasteasutuse laste, haridusasutuse 1.–12. klassi õpilaste ning kutsekeskharidust omandavatele õpilaste arv; 8) kaasnevate haridusmeetmete raames toetatavates tegevustes osalevate koolieelse lasteasutuse laste ja haridusasutuse 1.–5. klassi õpilaste arv. (4) Kui taotleja ei ole haridusasutus, esitab ta PRIA-le koos heakskiidutaotlusega iga haridusasutuse kohta Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 82 lõikes 3 nimetatud kirjaliku kokkuleppe. (5) PRIA kiidab haridusasutuses puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoote pakkumiseks ning kaasnevate haridusmeetmete raames toetatavate tegevuste elluviimiseks esitatud taotluse heaks, kui taotlus ja taotleja vastavad komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2017/40 sätestatud ja käesolevas määruses sätestatud tingimustele. (6) PRIA jätab heakskiidutaotluse rahuldamata Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse §71 lõikes 2 sätestatud tingimustel. § 6. Haridusasutuses puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoote pakkumise toetuse taotlemine (1) Haridusasutuses puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoote pakkumise toetust võib taotleda kuni viis korda aastas järgmiste taotlusperioodide kohta: 1. august – 31. oktoober; 1. november – 31. detsember; 1. jaanuar – 28. veebruar; 1. märts – 31. aprill ning 1. mai – 31. juuli. (2) Taotlusperioodi kestel heaks kiidetud taotleja suhtes algab lõikes 1 nimetatud taotlusperiood heakskiidu saamisele järgneval tööpäeval. (3) Haridusasutuses puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoote pakkumise toetuse taotlemiseks esitab taotleja lõikes 1 nimetatud taotlusperioodi kohta PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le elektroonilise taotluse, mis sisaldab järgmisi andmeid: 1) nimi või ärinimi; 2) registrikood; 3) esindaja ees- ja perekonnanimi; 4) kontakttelefon, e-posti aadress; 5) heakskiiduotsuse number ja toetuse taotlusperiood; 6) puu- ja köögivilja tarbinud koolieelse lasteasutuse laste ja haridusasutuse 1.–5. klassi õpilaste arv; 7) piima ja piimatooteid tarbinud koolieelse lasteasutuse laste, haridusasutuse 1.–12. klassi õpilaste ning kutsekeskharidust omandavate õpilaste arv; 8) õppepäevade arv taotlusperioodil; 9) abikõlblikud puu- ja köögiviljad, mille kohta toetust taotletakse; 10) abikõlblik piim ja abikõlblikud piimatooted, mille kohta toetust taotletakse; 11) jaotatud puu- ja köögivilja kogused kilogrammides; 12) jaotatud piima ja piimatoodete kogused kilogrammides või liitrites; 13) abikõlblike puu- ja köögiviljade käibemaksuta kogumaksumus eurodes; 14) abikõlbliku piima ja abikõlblike piimatoodete käibemaksuta kogumaksumus eurodes. (4) Kui taotleja ei ole haridusasutus, esitatakse taotlusel lõike 3 punktides 6–14 sätestatud andmed iga haridusasutuse kohta, kelle nimel toetust taotletakse. (5) Kui taotlejaks on põhikool või gümnaasium ja kooli pidaja on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 24 lõike 7 alusel kehtestanud koolivaheaegadest erinevad koolivaheajad, teavitab ta sellest PRIA-t õppeaasta alguses. (6) Kui taotlejaks on kutseõppeasutus või rakenduskõrgkool, teavitab ta õppeaasta vaheajast või puhkusest PRIA-t õppeaasta alguses. § 7. Haridusasutuses puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoote pakkumise toetuse taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine (1) PRIA kontrollib haridusasutuses puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoote pakkumise toetuse taotluse esitamisel nõutavate dokumentide olemasolu, esitatud andmete õigsust ja taotleja vastavust toetuse saamise nõuetele ning teeb taotluse rahuldamise otsuse ja toetuse maksmise otsuse sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole kolme kuu jooksul arvates § 6 lõigetes 3 ja 4 nimetatud nõuetekohase taotluse esitamisest. (2) PRIA teeb haridusasutuses puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoote pakkumise toetuse taotluse rahuldamise otsuse, kui taotlus vastab komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2017/40 ja komisjoni rakendusmääruses (EL) 2017/39 ning selles määruses sätestatud tingimustele. (3) PRIA jätab taotluse rahuldamata Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 71 lõikes 2 sätestatud tingimustel. § 8. Kaasnevate haridusmeetmete toetuse taotlemine (1) Kaasnevate haridusmeetmete toetuse taotleja esitab ajavahemikul XX PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le elektroonilise taotluse, mis sisaldab järgmisi andmeid: 1) nimi või ärinimi; 2) registrikood; 3) esindaja ees- ja perekonnanimi; 4) kontakttelefon, e-posti aadress; 5) heakskiiduotsuse number; 6) kaasnevate haridusmeetmete raames toetatava tegevuse nimetus; 7) kaasnevate haridusmeetmete raames toetatava tegevuse elluviimise algus- ja lõppkuupäev; 8) kaasnevate haridusmeetmete raames toetatavas tegevuses osalevate koolieelse lasteasutuse laste ja haridusasutuse 1.–5. klassi õpilaste arv; 9) kaasnevate haridusmeetmete raames toetatava tegevuse eesmärgid komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/40 artikli 4 lõike 1 punkti b kohaselt; 10) kaasnevate haridusmeetmete raames toetatava tegevuse kirjeldus; 11) kaasnevate haridusmeetmete raames toetatava tegevuse kavandatav tulemus; 12) kavandatavad käibemaksuta kulud eurodes; 13) teenuse tellimise korral saadud hinnapakkumused võrreldavas vormis, mis sisaldab pakkuja nime, pakkuja kontaktandmeid, hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva, hinnapakkumuse kehtivusaega ning kavandatava tegevuse või selle osa käibemaksuta maksumust eurodes; 14) valitud parim hinnapakkumus, mis sisaldab pakkuja nime, kavandatava tegevuse või selle osa nimetust ja kavandatava tegevuse käibemaksuta maksumust eurodes. (2) Kui taotleja tellib kaasnevate haridusmeetmete rakendamiseks teenuse või ostab toote, mille maksumus ületab XX eurot, peab ta olema saanud vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust. Juhul kui taotleja ei ole saanud kolme hinnapakkumust, põhjendab ta seda. (3) Kui taotleja tellib kaasnevate haridusmeetmete rakendamiseks teenuse või ostab toote, mille maksumus ei ületa XX eurot, peab ta olema saanud vähemalt ühe hinnapakkumuse. (4) Väljavalitud hinnapakkumus ei tohi olla põhjendamatult kõrge võrreldes tavaliselt sarnase teenuse või toote eest tasutava hinnaga. Kui taotleja ei ole valinud odavaimat hinnapakkumust, põhjendab ta tehtud valikut. (5) Taotleja esitab PRIA-le hinnapakkumuste ärakirjad koos taotlusega. (6) Kaasnevate haridusmeetmete rakendamiseks antava toetuse määr on kuni XX % koolikava toetuse kogu eelarvest. Kaasnevate haridusmeetmete rakendamiseks antava toetuse määr lapse kohta ei tohi ületada XX eurot õppeaastas. (7) Kaasnevate haridusmeetmete raames toetatava tegevuse elluviimise korral esitab taotleja vähemalt kaks nädalat enne tegevuse elluviimise alguskuupäeva PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le elektroonilise teate, mis sisaldab nimetatud tegevuse kohta järgmisi andmeid: 1) tegevuse nimetus; 2) tegevuse elluviimise algus- ja lõppkuupäev; 3) tegevuse elluviimise algus- ja lõppkellaaeg; 4) tegevuse elluviimise koht; 5) taotlejapoolne tegevuse elluviija. (8) Kaasnevate haridusmeetmete toetuse taotleja ei tohi olla kaasnevate haridusmeetmete hinnapakkujaga seotud isik tulumaksuseaduse § 8 tähenduses. (9) Hinnapakkumused peavad olema saadud isikute käest, kes ei ole omavahel seotud isikud tulumaksuseaduse § 8 tähenduses. § 9. Kaasnevate haridusmeetmete toetuse taotluse menetlemine (1) PRIA kontrollib kaasnevate haridusmeetmete toetuse taotluse esitamisel nõutavate dokumentide olemasolu, esitatud andmete õigsust ja taotleja vastavust toetuse saamise nõuetele ning teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 40 tööpäeva jooksul taotluse vastuvõtmise tähtpäevast arvates. (2) PRIA teeb kaasnevate haridusmeetmete toetuse taotluse rahuldamise otsuse, kui taotlus vastab komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2017/40 ja komisjoni rakendusmääruses (EL) 2017/39 ning selles määruses sätestatud tingimustele. (3) Kui nõuetekohaste taotluste rahastamise summa ületab nõukogu määruse (EL) nr 1370/2013 artikli 5 lõikes 1 sätestatud liikmesriigile eraldatud aastase toetussumma, vähendab PRIA taotlejale määratava toetuse suurust võrdeliselt taotletava toetuse suurusega ja teeb toetuse vähendamise otsuse. (4) Kui PRIA vähendab makstava toetuse suurust võrreldes taotletava toetuse suurusega, esitab taotleja kümne tööpäeva jooksul toetuse vähendamise otsuse kätte toimetamisest arvates parandatud taotluse, milles on arvestatud toetuse määramise otsust. Parandatud taotluse esitamiseks võtab taotleja toetatava tegevuse elluviimiseks väljavalitud teenuseosutajalt uue hinnapakkumuse, mis vastab parandatud pakkumuskutsele. Kui toetatava tegevuse väljavalitud teenuseosutaja loobub uue hinnapakkumuse tegemisest, teeb taotleja uue pakkumuskutse ja leiab uue teenuseosutaja või esitab PRIA-le teate toetuse taotlemisest loobumise kohta. (5) PRIA teeb lõikes 4 nimetatud parandatud taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse kümne tööpäeva jooksul taotluse vastuvõtmise tähtpäevast arvates. § 10. Kaasnevate haridusmeetmete toetuse saamise nõuded Kaasnevate haridusmeetmete toetust võib kasutada üksnes nende abikõlblike kulude hüvitamiseks, mis on tehtud pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist, ja üksnes sellisteks toetatavateks tegevusteks, mis on ellu viidud ja mille eest on tasutud taotluse esitamise aasta 31. juuliks. § 11. Kaasnevate haridusmeetmete rakendamist tõendavate dokumentide esitamine (1) Kaasnevate haridusmeetmete toetuse väljamaksmiseks esitab toetuse saaja taotluse esitamise aasta XX kuupäevaks PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le elektroonilise maksetaotluse, mis sisaldab järgmisi andmeid: 1) nimi või ärinimi; 2) registrikood; 3) esindaja ees- ja perekonnanimi; 4) kontakttelefon, e-posti aadress; 5) kaasnevate haridusmeetmete raames ellu viidud toetatava tegevuse nimetus; 6) kaasnevate haridusmeetmete raames toetatava tegevuse elluviimise algus- ja lõppkuupäev; 7) kaasnevate haridusmeetmete raames toetatavas tegevuses osalenud koolieelse lasteasutuse laste ja haridusasutuse 1.–5. klassi õpilaste arv; 8) kaasnevate haridusmeetmete raames toetatavas tegevuses osalenud haridusasutus; 9) ülevaade kaasnevate haridusmeetmete raames ellu viidud toetatavast tegevusest ja saavutatud tulemustest; 10) hinnang eesmärkide saavutamisele; 11) kinnitus teenuseosutajale või toote tarnijale tasumise kohta; 12) tehtud kulutused ning nende käibemaksuta maksumus eurodes. (2) Koos maksetaotlusega esitab toetuse saaja järgmised dokumendid: 1) selle isiku väljastatud arve-saateleht või arve ärakiri, kellelt taotleja tellis teenuse või ostis toote; 2) punktis 1 nimetatud arve-saatelehel või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendava maksekorralduse ärakiri või väljatrükk või arvelduskonto väljavõte; 3) selle isikuga sõlmitud asjakohase lepingu ärakiri, kellelt taotleja tellis teenuse või ostis toote; 4) vajaduse korral selle isiku väljastatud osutatud teenuse või ostetud toote üleandmist-vastuvõtmist tõendava dokumendi ärakiri, kellelt taotleja tellis teenuse või ostis kaupa. (3) Juhul kui kaasnevate haridusmeetmete raames toetatava tegevuse elluviimise kulud erinevad taotlusel näidatud kuludest, täpsustab toetuse saaja taotluses esitatud andmeid ning esitab PRIA-le koos maksetaotlusega põhjenduse . Taotleja ei esita maksetaotlusel andmeid uute kulude kohta. § 12. Kaasnevate haridusmeetmete toetuse maksmine ja toetuse maksmisest keeldumine (1) Kaasnevate haridusmeetmete toetus makstakse välja üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks ja üksnes siis, kui toetuse saaja on kaasnevate haridusmeetmete raames toetatavad tegevused nõuetekohaselt ellu viinud. (2) PRIA teeb kaasnevate haridusmeetmete toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel toetuse maksmise otsuse sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole kolme kuu jooksul § 11 lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuetekohaste maksetaotluse ja dokumentide esitamisest arvates. (3) PRIA teeb kaasnevate haridusmeetmete toetuse maksmisest keeldumise otsuse, kui maksetaotlus ei vasta komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2017/40 ja komisjoni rakendusmääruses (EL) 2017/39 ning selles määruses sätestatud tingimustele. § 13. Dokumentide säilitamine (1) Taotleja ja haridusasutus, mille koolieelse lasteasutuse lapsed ja haridusasutuse 1.–5. klassi õpilased on tarbinud abikõlblikke puu- ja köögivilju või osalenud kaasnevate haridusmeetmete raames toetatavas tegevuses ning mille koolieelse lasteasutuse lapsed, haridusasutuse 1.–12. klassi õpilased ning kutsekeskharidust omandavad õpilased on tarbinud abikõlblikku piima ja abikõlblikke piimatooteid, säilitavad koolikava toetuse taotlemisega seotud dokumente seitse aastat. (2) Koolikavas osalev haridusasutus säilitab puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoote pakkumiste päevade koolitoidu menüüd koos koolikava raames pakutud puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoodete nimetustega kolm aastat ning esitab need nõudmisel kohapealse kontrolli ajal. Lisa 1 Abikõlblikud puu- ja köögiviljad ning nende arvestuslikud ühekordsed kogused (ei ole kavandile lisatud) Lisa 2 Abikõlblik piim ja abikõlblikud piimatooted ning nende toetatavad maksimumkogused õpilase kohta õppepäevas (ei ole kavandile lisatud) KAVAND 0 9 .0 5 .2022 MÄÄRUS xx.xx.2023 nr ….. Tootjaorganisatsiooni ja tootjaorganisatsioonide liidu tunnustamine Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7 6 lõike 4 ja § 77 lõike 2 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse tootjaorganisatsiooni ja tootjaorganisatsioonide liidu tunnustamise täpsemad nõuded, tunnustamise taotlemise ja taotluse menetlemise kord ning taotlusele esitatavad nõuded ja teavitamisel esitatavate andmete loetelu. 2. peatükk Puu- ja köögiviljasektori ning muu põllumajandussektori tootjaorganisatsiooni ja tootjaorganisatsioonide liidu tunnustamise täpsemad nõuded § 2. Täpsemad nõuded tunnustamist taotlevale puu- ja köögiviljasektori ning muu põllumajandussektori tootjaorganisatsioonile (1) Puu- ja köögiviljasektori ning muu põllumajandussektori tootjaorganisatsiooni tunnustamist võib taotleda äriregistrisse kantud tulundusühistu, kes vastab järgmistele nõuetele: 1) on taotluse esitamisele vahetult eelnenud kolme majandusaasta keskmisena turustanud vähemalt üht lõikes 3 nimetatud puu- ja köögivilja või muud põllumajandustoodet, mille kohta tunnustamist taotletakse, samas lõikes sätestatud väärtuses; 2) koosneb vähemalt kümnest liikmest, kes ei ole üksteisega seotud valitseva mõju kaudu konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses (edaspidi sõltumatu liige ) ning kes toodavad puu- ja köögivilja või muud põllumajandustoodet, mille kohta tunnustamist taotletakse; 3 ) on tegutsenud vähemalt ühe majandusaasta; 4 ) vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671–854), artikli 152 lõike 1 punktides a–c sätestatud nõuetele; 5 ) omab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 153 nõuete kohast põhikirja. (2 ) Lisaks lõikes 1 nimetatud isikule võib puu- ja köögiviljasektori ning muu põllumajandussektori tootjaorganisatsiooni tunnustamist taotleda Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 1435/2003 „Euroopa ühistu (SCE) põhikirja kohta” rakendamise seaduses sätestatud Eestis asuv Euroopa ühistu, kes vastab selles paragrahvis ja §-s 4 sätestatud nõuetele. (3 ) Kui lõikes 1 või 2 nimetatud isik on tegutsenud alla kolme majandusaasta, peab ta taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal või taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe majandusaasta keskmisena olema turustanud vähemalt üht lõikes 4 nimetatud puu- ja köögivilja või muud põllumajandustoodet, mille kohta tunnustamist taotletakse, samas lõikes sätestatud väärtuses. (4 ) Puu- ja köögiviljasektori ning muu põllumajandussektori tootjaorganisatsiooni tunnustamist taotlev tulundusühistu on turustanud järgnevalt loetletud puu- ja köögivilja või muud põllumajandustoodet vähemalt järgmises väärtuses: 1) puu- ja köögivilja 100 000 euro eest; 2) kartulit 3 000 000 euro eest; 3) teravilja, sealhulgas õlikultuure ja kaunvilja, 6 000 000 euro eest; 4) sealiha 7 000 000 euro eest; 5) veiseliha 500 000 euro eest; 6) lamba- ja kitseliha 120 000 euro eest; 7) punktides 2–6 nimetamata muud põllumajandustoodet 100 000 euro eest. ( 5 ) Puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsiooni tunnustamist taotleva tulundusühistu liikmeks võib olla isik, kes ei tegele puu- ja köögivilja tootmisega, kui tunnustamise otsuse tegemise korral on tema ülesanded seotud tootjaorganisatsiooni tegevusega või rakenduskava elluviimisega ning kõik liikmed on andnud nõusoleku tema vastuvõtmise kohta tulundusühistu liikmeks. ( 6 ) Puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsiooni tunnustamist taotleva tulundusühistu põhikirjas on ette nähtud, et kümne sõltumatu liikmega tulundusühistust väljaastumiseks esitab liige kirjaliku avalduse vähemalt kuus kuud enne väljaastumist, ning rohkem kui kümne sõltumatu liikmega tulundusühistust väljaastumiseks vähemalt kolm kuud enne väljaastumist. Väljaastumise korral lõpeb liikmelisus jooksva majandusaasta lõppedes. ( 7 ) Puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsiooni tunnustamist taotleva tulundusühistu põhikirjas on ette nähtud tingimused, kuidas hüvitab tootjaorganisatsiooni liige väljaastumise korral tootjaorganisatsioonile selle investeeringu väärtuse, mis on tehtud asjaomase liikme ettevõttes komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/891, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 puu- ja köögivilja ning töödeldud puu- ja köögivilja sektorite osas ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 neis sektorites kohaldatavate karistuste osas ja muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) nr 543/2011 (ELT L 138, 25.05.2017, lk 4–56), artikli 31 lõike 6 kohaselt, samuti tingimused, millisel juhul ja kuidas hüvitab tootjaorganisatsioon väljaastuvale liikmele selle liikme poolt tootjaorganisatsioonile tehtud maksed. ( 8 ) Puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsiooni tootjast liikme väljaspool tootjaorganisatsiooni turustatud asjaomase toodangu maht või väärtus võib komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/891 artikli 12 lõike 2 kohaselt olla kuni 25 protsenti selle liikme turustatava asjaomase toodangu mahust või väärtusest. § 3. Täpsemad nõuded tunnustamist taotlevale puu- ja köögiviljasektori ning muu põllumajandussektori tootjaorganisatsioonide liidule (1) Puu- ja köögiviljasektori ning muu põllumajandussektori tootjaorganisatsioonide liidu tunnustamist võib taotleda tunnustatud tootjaorganisatsioonide asutatud tulundusühistu. (2) Puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonide liidu tunnustamist taotleva tulundusühistu liikmeks võib olla isik, kes ei ole tunnustatud tootjaorganisatsioon, kui kõik tulundusühistu liikmeks olevad tunnustatud tootjaorganisatsioonid on andnud nõusoleku tema vastuvõtmise kohta. (3) Puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonide liidu tunnustamist taotleva tulundusühistu põhikirjas on ette nähtud tingimused, mis tagavad komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/891 artikli 16 lõike 3 punktides a ja b sätestatud nõuete täitmise. (4) Puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonide liidu tunnustamist taotleva tulundusühistu põhikirjas on ette nähtud, et tulundusühistust väljaastumiseks esitab liige kirjaliku avalduse vähemalt kuus kuud enne väljaastumist. Väljaastumise korral lõpeb liikmelisus jooksva majandusaasta lõppedes. (5) Lisaks tulundusühistule võib puu- ja köögiviljasektori ning muu põllumajandusse ktori tootjaorganisatsioonide liidu tunnustamist taotleda Eestis asuv Euroopa ühistu, kes vastab selles paragrahvis ja §-s 4 sätestatud nõuetele. 3. peatükk Puu- ja köögiviljasektori ning muu põllumajandussektori tootjaorganisatsiooni ja tootjaorganisatsioonide liidu tunnustamine § 4. Puu- ja köögiviljasektori ning muu põllumajandussektori tootjaorganisatsiooni tunnustamise taotlemine (1) Puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsiooni tunnustamise taotlemiseks esitab tulundusühistu või Euroopa ühistu Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA ) elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu taotluse koos järgmiste dokumentidega: 1) taotleja liikmete nimekiri ja liikmete toodetavate nende toodete nimekiri, mida turustatakse taotleja kaudu, ning andmed nende toodete kasvupinna kohta; 2) otsus selle kohta, kas ja millistel tingimustel lubab taotleja komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/891 artikli 12 lõike 1 punkti a alusel oma tootjast liikmel müüa toodet otse tarbijale; 3) arve või tehtud väljamakset tõendavad dokumendid selle kohta, et taotlejal on olemas või on võimalik kasutada tehnilisi vahendeid toodete koristamiseks, ladustamiseks, pakkimiseks ja turustamiseks. (2 ) Muu põllumajandussektori tootjaorganisatsiooni tunnustamise taotlemiseks esitab tulundusühistu või Euroopa ühistu PRIA-le elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu taotluse koos järgmiste dokumentidega: 1) taotleja liikmete nimekiri ja liikmete toodetavate nende toodete nimekiri, mida turustatakse taotleja kaudu, ning andmed nende toodete koguseliste näitajate kohta, nagu kasvupind või loomühikute arv; 2) otsus selle kohta, kui suure osa turustatava toodangu väärtusest kohustab taotleja oma tootjast liikmel turustada taotleja kaudu. (2) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud taotlused sisaldavad järgmisi andmeid: 1) haldusmenetluse seaduse § 14 lõike 3 punktides 1–4 nimetatud andmed; 2) taotleja registrikood; 3) tulundusühistu või Euroopa ühistu asutamise kuupäev, liikmete arv ning nende sõltumatute liikmete arv, kes toodavad tooteid, mille kohta tunnustamist taotletakse; 4) toode, tooterühm või taotleja tegevus, mille kohta tunnustamist taotletakse; 5) turustatud toodete loetelu ja väärtus (eurot/aastas). § 5. Tootjaorganisatsioonide liidu tunnustamise taotlemine Tootjaorganisatsioonide liidu tunnustamise taotlemiseks esitab tunnustatud tootjaorganisatsioonide asutatud tulundusühistu või Euroopa ühistu PRIA-le elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskko nna kaudu § 4 lõikes 1 või 2 nimetatud taotluse. Tulundusühistu või Euroopa ühistu , kes soovib pärast tootjaorganisatsioonide liiduna tunnustamist hakata täitma tunnustatud tootjaorganisatsiooni ülesandeid, esitab koo s taotlusega § 4 lõikes 1 või 2 nimetatud dokumendid § 6. Tootjaorganisatsiooni ja tootjaorganisatsioonide liidu tunnustamise taotluse menetlemise kord (1) PRIA kontrollib §-des 4 ja 5 nimetatud taotluse esitamisel nõutavate dokumentide olemasolu, esitatud andmete õigsust ja tootjaorganisatsiooni tunnustam ist taotleva § 2 lõikes 1 või 2 nimetatud isiku või tootjaorganisatsioonide liidu tunnustamist taotleva tulundusühistu või Euroopa ühistu vastavust tunnustamise nõuetele, sealhulgas teeb kohapealset kontrolli komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/892, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga (ELT L 138, 25.05.2017, lk 57–91), artikli 24 lõike 1 kohaselt. (2) PRIA teeb tootjaorganisatsiooni ja tootjaorganisatsioonide liidu tunnustamise või tunnustamata jätmise otsuse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 71 lõike 1 alusel nelja kuu jooksul §-des 4 ja 5 nimetatud nõuetekohase taotluse ja dokumentide esitamisest arvates. § 7. Tootjaorganisatsiooni nõuetele vastavuse kontroll ja tootjaorganisatsiooni ning tootjaorganisatsioonide liidu tunnustamise otsuse kehtetuks tunnistamine PRIA tunnistab tootjaorganisatsiooni ja tootjaorganisatsioonide liidu tunnustamise otsuse kehtetuks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 71 lõike 3 alusel. 4. peatükk Piima- ja piimatootesektori tootjaorganisatsiooni tunnustamise täpsemad nõuded ning tunnustatud tootjaorganisatsiooni poolt teabe edastamine § 8. Täpsemad nõuded tunnustamist taotlevale piima- ja piimatootesektori tootjaorganisatsioonile (1) Piima- ja piimatootesektori tootjaorganisatsiooni tunnustamist võib taotleda tulundusühistu või Eestis asuv Euroopa ühistu, kes vastab järgmistele nõuetele (edaspidi koos taotleja ): 1) tarnib toorpiima kalendriaasta jooksul Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 149 lõike 5 alusel avaldatud Eesti toorpiima kogusest, mis on toodetud kalendriaasta jooksul, vähemalt viis protsenti; 2) koosneb vähemalt kümnest sõltumatust liikmest, kes toodavad piima ja piimatooteid, mille kohta tunnustamist taotletakse; 3) vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 161 lõikes 1 sätestatud nõuetele. (2) Piima- ja piimatootesektori tootjaorganisatsiooni tunnustamise taotlemisel võetakse lõike 1 punktis 1 nimetatud minimaalse tarnitava toorpiima koguse nõude täitmise arvestamisel aluseks taotleja poolt taotluse esitamise kuule eelnenud 12 kuu jooksul tarnitud toorpiima kogus. (3) Lõike 1 punktis 2 nimetatud sõltumatute liikmete hulka võib arvata ka taotleja liikmeks oleva tulundusühistu kõik sõltumatud liikmed, kuid sellisel juhul seda tulundusühistut ennast taotleja liikmeks ei arvata. § 9. Piima- ja piimatootesektori tootjaorganisatsiooni tunnustamise taotlemine (1) Piima- ja piimatootesektori tootjaorganisatsiooni tunnustamise taotlemiseks esitab taotleja PRIA-le elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu taotluse, mis sisaldab järgmisi andmeid: 1) haldusmenetluse seaduse § 14 lõike 3 punktides 1–4 nimetatud andmed; 2) taotleja registrikood; 3) taotluse esitamise kuule eelneva 12 kuu jooksul taotleja tarnitud toorpiima kogused kilogrammides kuude kaupa; 4) taotleja liikmete nimekiri. (2) PRIA võib taotlejalt piima- ja piimatootesektori tootjaorganisatsiooni tunnustamise taotlemisel nõuda lisadokumente toorpiima koguse kohta. § 10. Piima- ja piimatootesektori tootjaorganisatsiooni tunnustamise taotluse menetlemise kord (1) PRIA kontrollib §-s 9 nimetatud taotluse esitamisel nõutavate dokumentide olemasolu, esitatud andmete õigsust ja taotleja vastavust tunnustamise nõuetele. Vajadusel teeb PRIA taotleja juures kohapealset kontrolli. (2) PRIA teeb piima- ja piimatootesektori tootjaorganisatsiooni tunnustamise või tunnustamata jätmise otsuse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 71 lõike 1 alusel nelja kuu jooksul § 9 lõikes 1 nimetatud nõuetekohase taotluse ja dokumentide esitamisest arvates. § 11. Piima- ja piimatootesektori tootjaorganisatsiooni nõuetele vastavuse kontroll ja tunnustamise otsuse kehtetuks tunnistamine PRIA tunnistab piima- ja piimatootesektori tootjaorganisatsiooni tunnustamise otsuse kehtetuks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 71 lõike 3 alusel. § 12. Teavitamine (1) Tunnustatud piima- ja piimatootesektori tootjaorganisatsioon teavitab PRIA-t Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 149 nimetatud läbirääkimistega hõlmatud toorpiima kogustest. (2) Tunnustatud piima- ja piimatootesektori tootjaorganisatsioon koostab PRIA teavitamiseks enne igat läbirääkimiste algust läbiräägitava hinnangulise tootmismahu ja eeldatava toorpiima koguse tarneperioodi kohta teate, mis sisaldab järgmisi andmeid: 1) haldusmenetluse seaduse § 14 lõike 3 punktides 1–4 nimetatud andmed; 2) taotleja registrikood; 3) läbiräägitav hinnanguline toorpiima kogus kilogrammides; 4) läbiräägitava toorpiima koguse eeldatav tarneperiood (tarneperioodi alguse kuupäev/kuu/aasta ja lõpukuupäev/kuu/aasta). (3) Tunnustatud piima- ja piimatootesektori tootjaorganisatsioon teatab PRIA-le komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 511/2012 nõukogu määruses (EÜ) nr 1234/2007 sätestatud tootjaorganisatsioone ja tootmisharudevahelisi organisatsioone ning lepingute sõlmimiseks peetavaid läbirääkimisi ja lepingulisi suhteid käsitlevate teatamiste kohta piima- ja piimatootesektoris (ELT L 156, 16.06.2012, lk 39–40) artikli 2 lõike 3 kohaselt iga aasta 31. jaanuariks lõppenud kalendriaastal läbirääkimistega hõlmatud tegelikult tarnitud toorpiima koguse. (4) Lõikes 3 nimetatud teade sisaldab järgmisi andmeid: 1) haldusmenetluse seaduse § 14 lõike 3 punktides 1–4 nimetatud andmed; 2) taotleja registrikood; 3) kalendriaasta, mille kohta andmed esitatakse (lõppenud kalendriaasta); 4) lepinguliste läbirääkimistega hõlmatud ja lõppenud kalendriaastal tegelikult tarnitud toorpiima kogus kilogrammides ja tootmise koht. Tootjaorganisatsiooni puhul, mille liikmed on teistest liikmesriikidest, märgitakse tarnitud toorpiima kogused tootjaliikmesriigiti. 5. peatükk Lõppsätted § 13. Määruste kehtetuks tunnistamine Maaeluministri 9 . juuni 201 6 . a määrus nr 38 „ Tootjaorganisatsiooni ja tootjaorganisatsioonide liidu tunnustamine “ tunnistatakse kehtetuks. KAVAND 0 9 .0 5 .2022 MÄÄRUS xx.xx.2023 nr ….. Põllumajandustoote sekkumiskokkuostu ja eraladustamise täpsem kord Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 72 lõike 2, § 79 lõike 2 ja § 80 lõike 3 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671–854), artikli 8 punktis a nimetatud turukorraldusabinõu (edaspidi sekkumiskokkuost ) ning sama artikli punktis b nimetatud turukorraldusabinõu (edaspidi eraladustamine ) rakendamise täpsem kord osas, mida ei ole kehtestatud Euroopa Liidu määrusega . § 2. Üldsätted (1) Sekkumiskokkuostuks ja eraladustamiseks võib pakkuda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 9 sätestatud päritolu toodet. (2) Toode, mida pakutakse sekkumiskokkuostuks ja eraladustamiseks, peab vastama komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/1238, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 riikliku sekkumise ja eraladustamistoetuse osas (ELT L 206, 30.7.2016, lk 15–43), artiklis 3 sätestatud nõuetele. (3) Sekkumiskokkuostuks ja eraladustamiseks võib toodet pakkuda komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/1238 artiklis 2 nimetatud isik. (4) Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 20 16/1238 artiklis 4 sätestatud j hul esitab sekkumiskokkuostuks ja eraladustamiseks toodet pakkuv isik tagatise. 2. peatükk Sekkumiskokkuost § 3. Pakkumuse esitamine (1) Toote sekkumiskokkuostuks pakkumiseks esitatakse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA ) komisjoni rakendusmääruse (EL) 2016/1240 artiklites 2 ja 7 sätestatud nõuetele vastav kirjalik pakkumus. (2) Pakkumus esitatakse, arvestades komisjoni rakendusmääruse (EL) 2016/1240 artiklites 10 ja 12 pakkumuse esitamise tähtaja kohta sätestatut. § 4. Sekkumiskokkuostuks pakutavad tooted (1) Sekkumiskokkuostuks võib pakkuda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 11 nimetatud toodet. (2) Sekkumiskokkuostuks võib pakkuda toodet vähemalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2016/1240 artiklis 5 sätestatud koguses. (3) Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2016/1240 artikli 5 lõike 1 punktis a nimetatud toote vähim pakutav kogus on 120 tonni. (4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 11 sätestatud juhul peab sekkumiskokkuostuks pakutav toode olema toodetud heakskiidetud ettevõttes või selle osas (edaspidi koos ettevõte ). § 5. Pakkumuse rahuldamine ja toote ülevõtmine (1) PRIA kontrollib pakkumuse nõuetekohasust ja otsustab selle vastuvõetavuse, arvestades komisjoni rakendusmääruse (EL) 2016/1240 artiklites 8 ja 13 sätestatut. (2) PRIA esitab komisjoni rakendusmääruse (EL) 2016/1240 artiklis 9 nimetatud teabe Euroopa Komisjonile samas artiklis sätestatud tähtaja jooksul. (3) PRIA annab tarnekorralduse ning teeb pakkumuse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse, arvestades komisjoni rakendusmääruse (EL) 2016/1240 artiklites 11, 14, 15 ja 17 sätestatut. (4) Pärast toote tarnimist kontrollib PRIA selle nõuetekohasust ning annab tarnitud toote ülevõtmise või ülevõtmisest keeldumise kohta komisjoni rakendusmääruse (EL) 2016/1240 artiklis 23 nimetatud ülevõtmisprotokolli. (5) Maksed tehakse, arvestades komisjoni rakendusmääruse (EL) 2016/1240 artiklis 27 sätestatut. § 6. Pakkumine teise liikmesriiki (1) Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/1238 IV lisa I osa punktis 5 ja V lisa I osa punktis 5 sätestatud juhul annab kvaliteedisertifikaa di Põllumajandus- ja Toiduamet. (2) Lõikes 1 nimetatud kvaliteedisertifikaadi saamiseks esitatakse Põllumajandus- ja Toiduametile kirjalik taotlus, mill es sisalduvad järgmised andmed: 1) haldusmenetluse seaduse § 14 lõike 3 punktides 1−4 nimetatud andmed; 2 ) taotluse esitaja äriregistri kood; 3) Euroopa Liidu teise liikmesriiki kokkuostuks pakutava toote nimetus ning toote partii number, netokogus kilogrammides, tootmise kuupäev, pakkeühikute arv ja pakendite numbrid; 4) andmed tootja ja heakskiidetud ettevõtte kohta; 5) andmed toote asukoha kohta. § 7. Ettevõtte heakskiitmine sekkumiskokkuostuks pakutava toote tootmiseks (1) Paragrahvi 4 lõikes 4 nimetatud heakskiidu saamiseks esitatakse PRIA-le kirjalik taotlus, milles sisalduvad järgmised andmed: 1) haldusmenetluse seaduse § 14 lõike 3 punktides 1−4 nimetatud andmed; 2) taotluse esitaja äriregistri kood; 3) kokkuostuks pakutava toote nimetus; 4) kinnitus, et taotleja järgib komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/1238 IV lisa III osas või V lisa III osas sätestatud nõuded. (2) PRIA kiidab ettevõtte heaks üksnes siis, kui komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/1238 IV lisa III osas või V lisa III osas sätestatud nõuded on täidetud, sealhulgas on ettevõtjale antud toiduseaduse alusel tegevusluba ettevõttes asjakohase toote käitlemiseks. (3) Hiljemalt kaks tööpäeva enne sekkumiskokkuostuks pakutava toote tootmisega alustamist esitatakse PRIA-le kirjalik teatis, milles sisalduvad järgmised andmed: 1) ettevõtja nimi ja kontaktandmed; 2) teatise koostamise kuupäev; 3) toodetava toote nimetus, kogus, tootmise aeg ja pakendamise kuupäev. § 8. Toote ladustamise koht (1) Toote ladustamise koht peab vastama komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/1238 artiklis 7 sätestatud nõuetele. (2) Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2016/1240 artikli 3 lõike 1 punktis a nimetatud toote puhul on ladustamiskoha vähim laomaht 10 000 tonni. § 9. Sekkumisvaru müügi avamine (1) Kui komisjoni rakendusmääruse (EL) 2016/1240 artikli 28 kohaselt on avatud ülevõetud toote (edaspidi sekkumisvaru ) müük pakkumusmenetluse teel, koostab PRIA pakkumuskutse teate ja avalikustab selle, arvestades komisjoni rakendusmääruse (EL) 2016/1240 artiklis 29 sätestatut. (2) Sekkumisvaru ostuks esitatakse PRIA-le komisjoni rakendusmääruse (EL) 2016/1240 artiklis 30 sätestatud nõuetele vastav kirjalik pakkumus. (3) Lõikes 1 nimetatud pakkumus esitatakse, arvestades komisjoni rakendusmääruse (EL) 2016/1240 artiklis 28 pakkumuse esitamise tähtaja kohta sätestatut. (4) PRIA esitab komisjoni rakendusmääruse (EL) 2016/1240 artiklis 31 nimetatud teabe Euroopa Komisjonile samas artiklis sätestatud tähtaja jooksul. (5) Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2016/1240 artiklis 36 sätestatud juhul võib sekkumisvaru müügi avada PRIA. § 10. Sekkumisvaru müük (1) PRIA teeb § 9 lõikes 2 nimetatud pakkumuse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse, arvestades komisjoni rakendusmääruse (EL) 2016/1240 artiklites 32 ja 33 sätestatut. (2) Sekkumisvaru eest tasutakse ja see viiakse ladustamiskohast välja, arvestades komisjoni rakendusmääruse (EL) 2016/1240 artiklites 35 ja 37 sätestatut. (3) Paragrahvi 9 lõikes 5 nimetatud juhul toimub sekkumisvaru müük, arvestades komisjoni rakendusmääruse (EL) 2016/1240 artiklis 36 sätestatut. 3 . peatükk Eraladustamine § 11. Eraladustamise pakkumus ja toetuse taotlus (1) Toote eraladustamiseks esitatakse PRIA-le komisjoni rakendusmääruse (EL) 2016/1240 artiklis 40 sätestatud nõuetele vastav kirjalik pakkumus või toetuse taotlus. (2) Eraladustamise pakkumus või toetuse taotlus esitatakse, arvestades komisjoni rakendusmääruse (EL) 2016/1240 artiklis 39 pakkumuse või toetuse taotluse esitamise tähtaja kohta sätestatut. (3) Eraladustamise pakkumuse või toetuse taotluse võib esitada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 17 nimetatud toote kohta. (4) Juustude eraladustamist käivitava Euroopa Liidu määruse kohaselt nõutava juustude valmimisaj a kindlakstegemisel lähtutakse t oiduseaduse § 24 alusel sätestatud toidu tehnilises kirjelduses fikseeritud valmimisajast. § 12. Eraladustamise pakkumuse ja toetuse taotluse rahuldamine (1) PRIA kontrollib eraladustamise pakkumuse või toetuse taotluse nõuetekohasust ja otsustab selle vastuvõetavuse, arvestades komisjoni rakendusmääruse (EL) 2016/1240 artiklites 2 ja 40 sätestatut. (2) Kui toote eraladustamist käivitava Euroopa Liidu määruse kohaselt on toote eraladustamine Eestis koguseliselt piiratud ning eraladustamise pakkumustes ja toetuse taotlustes esitatud toote kogus kokku ületab ettenähtud maksimumkogust, siis vähendatakse kõikides maksimumkoguse ületamisele viival päeval esitatud pakkumustes või taotlustes sisalduvaid toote koguseid proportsionaalselt selliselt, et eraladustatava toote kogus kokku jääb ettenähtud maksimumkoguse piiresse. (3) PRIA esitab komisjoni rakendusmääruse (EL) 2016/1240 artiklis 42 nimetatud teabe Euroopa Komisjonile samas artiklis sätestatud tähtaja jooksul. (4) PRIA teeb eraladustamise pakkumuse või toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse, arvestades komisjoni rakendusmääruse (EL) 2016/1240 artiklites 43–45 sätestatut. (5) PRIA teavitab lõikes 4 nimetatud otsusest eraladustamise pakkumuse esitanud isikut komisjoni rakendusmääruse (EL) 2016/1240 artikli 44 lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul ning toetuse taotluse esitanud isikut sama määruse artikli 45 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul. § 13. Ladustamata toote lattu paigutamine Ladustamata toote kohta § 12 lõikes 4 nimetatud pakkumuse või toetuse taotluse rahuldamise teate saamise korral teavitatakse PRIA-t selle toote lattu paigutamisest, arvestades komisjoni rakendusmääruse (EL) 2016/1240 artiklis 46 sätestatut. § 14. Eraladustamislepingu sõlmimine (1) PRIA kontrollib ladustatud toote nõuetekohasust ning sõlmib eraladustamislepingu või keeldub eraladustamislepingu sõlmimisest, arvestades komisjoni rakendusmääruse (EL) 2016/1240 artiklites 49–52 ning artikli 60 lõigetes 1 ja 2 sätestatut. (2) PRIA teavitab lõikes 1 nimetatud eraladustamislepingu sõlmimisest teist lepingupoolt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2016/1240 artiklis 50 sätestatud tähtaja jooksul. § 15. Ladustatud toote laost väljaviimine ja toetuse maksmine (1) Ladustatud toode viiakse laost välja ja toetust makstakse, arvestades komisjoni rakendusmääruse (EL) 2016/1240 artiklites 53–55 sätestatut. (2) Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2016/1240 artikli 53 lõikes 3 sätestatud juhul esitatakse PRIA-le kirjalik teade, milles sisalduvad järgmised andmed: 1) haldusmenetluse seaduse § 14 lõike 3 punktides 1−4 nimetatud andmed; 2) eraladustamislepingu number; 3) ladustatava toote nimetus; 4) laopartii number; 5) laopartii netokaal kilogrammides; 6) tootepartii number; 7) toote ladustamise alguse kuupäev; 8) toote laost väljaviimise kuupäev. (3) Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2016/1240 artiklis 54 nimetatud maksetaotlusega esitatakse kirjalikult järgmised andmed: 1) haldusmenetluse seaduse § 14 lõike 3 punktides 1−4 nimetatud andmed; 2) taotleja äriregistri kood; 3) eraladustamislepingu number; 4) summa, mille maksmist taotletakse. § 16. Eraladustamine teises liikmesriigis (1) Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/1238 VI lisa IV ja VI osas sätestatud juhul annab tõendi toote päritolu koh ta Põllumajandus- ja Toiduamet. (2) Lõikes 1 nimetatud tõendi saamiseks esitatakse Põllumajandus- ja Toiduametile kirjalik taotlus, mill es sisalduvad järgmised andmed: 1) haldusmenetluse seaduse § 14 lõike 3 punktides 1−4 nimetatud andmed; 2) taotluse esitaja äriregistri kood; 3) selle toote nimetus, mille kohta eraladustamisleping sõlmitakse, ning toote partii number, netokogus kilogrammides, tootmise kuupäev, pakkeühikute arv ja pakendite numbrid; 4) andmed tootja kohta; 5) andmed toote asukoha kohta. 4 . peatükk Lõppsätted § 17. Määrus e kehtetuks tunnistamine Maaeluministri 2. novembri 2016. a määrus nr 63 „Põllumajandustoote sekkumiskokkuostu ja eraladustamine täpsem kord“ tunnustatakse kehtetuks. MÄÄRUS Kavand 0 9 .0 5 . 202 2 Veise-, sea- ja lambarümpade kvaliteediklasside määramise täpsemad nõuded ning kvaliteediklasside määramiseks tunnustamise kord xx.xx.202 3 nr ….. Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise § 87 lõigete 2 ja 4 alusel, komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/1182, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 liidu veise-, sea- ja lambarümpade klassifitseerimisskaalade ning teatavatesse kategooriatesse kuuluvate rümpade ja elusloomade turuhindadest teatamise osas (ELT L 171, 4.7.2017, lk 74–99), artikli 2 lõike 1 ja artikli 8 lõike 7 ning komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/1184, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 rakenduseeskirjad seoses liidu veise-, sea- ja lambarümpade klassifitseerimisskaaladega ning teatavatesse kategooriatesse kuuluvate rümpade ja elusloomade turuhindadest teatamisega (ELT L 171, 4.7.2017, lk 103–112), artikli 1 lõike 2 ja artikli 3 lõike 2 punkti c alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671–854), artiklis 10 nimetatud turukorraldusabinõu (edaspidi veise-, sea- ja lambarümba kvaliteediklassi määramine ) rakendamise täpsem kord osas, mida ei ole kehtestatud Euroopa Liidu määrusega. § 2. Veise-, sea- ja lambarümba kvaliteediklassi määramine (1) Kvaliteediklassidesse määratakse toidukõlblikuks tunnistatud veise-, sea- ja lambarümbad lihakäitlemisettevõttes, kus tapetakse aastas keskmiselt: 1) üle 55 kaheksa kuu vanuse või vanema veise nädalas; 2) üle 200 nuumsea nädalas; 3) üle 80 lamba nädalas. (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 IV lisa punkti A I alapunktis nimetatud rümp ja poolrümp (edaspidi koos veiserümp) esitatakse kvaliteediklassi määramiseks ja kaalumiseks sama punkti IV alapunktis sätestatud nõuete kohaselt. (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 IV lisa punkti C I alapunktis nimetatud rümp ja poolrümp (edaspidi koos lambarümp) esitatakse kvaliteediklassi määramiseks ja kaalumiseks sama punkti IV alapunktis sätestatud nõuete kohaselt. (4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 IV lisa punkti B I alapunktis nimetatud rümp, millelt on eemaldatud pea, esijalad ja saba (edaspidi searümp), esitatakse kvaliteediklassi määramiseks ja kaalumiseks sama punkti III alapunktis sätestatud nõuete kohaselt. § 3. Veise-, sea- ja lambarümba kvaliteediklassid (1) Veiserümba kategooria ja kvaliteediklass määratakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 IV lisa punkti A II ja III alapunktis ning komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/1182 artiklis 3 nimetatud kategooriatele ja klassidele. Lisaks võib veiserümba kvaliteediklassi määramisel kasutada alamklasse. (2) Kui veiserümba lihakus või rasvasus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 IV lisa punkti A III alapunktis nimetatud lihakus- või rasvasusklassi keskmisest suurem, märgitakse lihakusvõi rasvasusklassi tähisele juurde „+”, ning kui veiserümba lihakus või rasvasus on samas alapunktis nimetatud lihakus- või rasvasusklassi keskmisest väiksem, märgitakse lihakus- või rasvasusklassi tähisele juurde „–”. (3) Searümba kvaliteediklass määratakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 IV lisa punkti B II alapunktis nimetatud klassidele. Searümba kvaliteediklassi määramiseks kasutatakse tailihamõõturit, mille tüübile vastav tailihasisalduse arvutamise valem on avaldatud Põllumajandus- ja Toiduameti veebilehel. (4) Lambarümba kvaliteediklass määratakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 IV lisa punkti C III alapunkti kohaselt. § 4. Veise-, sea- ja lambarümba märgistamine ning teatise esitamine (1) Kvaliteediklassi määramisel märgistatakse veise-, sea- või lambarümp komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/1182 artikli 8 kohaselt templijäljendi või etiketiga, millel on lisaks sama artikli lõikes 2 nimetatud andmetele esitatud ka veise-, sea- või lambarümba tapanumber, tapamass, selle määramise kuupäev ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 87 lõikes 3 nimetatud isiku tunnustamise number. (2) Lisaks lõikes 1 nimetatud andmetele esitatakse veise- ja lambarümba templijäljendil või etiketil põllumajandusloomade registrisse kantud veise või lamba identifitseerimisnumber. (3) Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/1184 artikli 1 lõikes 1 nimetatud teatises märgitakse kvaliteediklassidesse määratud veise- või lambarümba kohta looma põllumajandusloomade registrisse kantud identifitseerimisnumber. § 5. Veise-, sea- ja lambarümba kvaliteediklassi määramise kontroll (1) Põllumajandus- ja Toiduamet teeb § 2 lõikes 1 nimetatud lihakäitlemisettevõttes komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/1184 artikli 3 lõikes 2 nimetatud kohapealseid kontrolle vähemalt kaks korda iga kolme kuu jooksul. (2) Põllumajandus- ja Toiduamet kontrollib kohapeal vähemalt 40 juhuslikult valitud rümpa. Kui kohapealse kontrolli ajal on lihakäitlemisettevõttes alla 40 rümba, kontrollitakse kõiki rümpi. § 6. Veise-, sea- ja lambarümba kvaliteediklassi määramiseks tunnustamise kord (1) Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 87 lõikes 3 nimetatud tunnustuse saamiseks esitab isik kirjalikult paberil või elektrooniliselt taotluse Põllumajandus- ja Toiduametile ja läbib samas lõikes nimetatud koolituse. (2) Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 87 lõikes 3 nimetatud tunnustus antakse isikule, kes on läbinud samas lõikes nimetatud ja Põllumajandus- ja Toiduameti korraldatud koolituse ning koolituse osana sooritatud eksamil vastanud õigesti vähemalt 80 protsendile küsimustest ja määranud kvaliteediklassid õigesti vähemalt 80 protsendil veise-, sea või lambarümpadest. § 7. Määruse kehtetuks tunnistamine Maaeluministri 2 7 . juuni 201 8 . a määrus nr 41 „Veise-, sea- ja lambarümpade kvaliteediklasside määramise täpsemad nõuded ning kvaliteediklasside määramiseks tunnustamise kord“ tunnustatakse kehtetuks. 3692115 1189403 KAVAND 0 9 . 0 5 .202 2 0 0 KAVAND 0 9 . 0 5 .202 2 -65582 229442 0 0 Määrus xx.xx. 2022 nr ….. Puu- ja köögivilja turustusstandarditele vastavuse kontrollimise koolituse kohta esitatavad nõuded ning täpsemad tingimused ettevõtja andmete kandmiseks puu- ja köögivilja turustavate ettevõtjate andmekogusse Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 88 lõike 8 ning komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga (ELT L 157, 15.06.2011, lk 1–163), artikli 10 lõigete 1 ja 3 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671–854), I lisa IX osas loetletud puu- ja köögivilja turustava ettevõtja andmete puu- ja köögivilja turustavate ettevõtjate andmekogusse kandmise täpsemad tingimused ning puu- ja köögivilja turustamisstandarditele vastavuse kontrollimise koolituse nõuded. § 2. Puu- ja köögivilja turustamisstandarditele vastavuse kontrollimise koolituse nõuded (1) Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 12 lõikes 1 nimetatud erimärgistuse loa saamiseks peab puu- ja köögivilju turustaval ettevõtjal, kes on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 91 punkti b alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud korra kohaselt liigitatud madalaimasse riskikategooriasse, olema puu- ja köögivilja turustamisstandardite vastavuse kontrollimiseks personal, kes on läbinud asjakohase koolituse. (2) Põllumajandus- ja Toiduamet korraldab puu- ja köögivilja turustamisstandarditele vastavuse kontrollimise koolituse ning pärast selle läbimist kontrollib koolitusel osalenud isiku pädevust eksamil. (3) Puu- ja köögivilja turustamisstandarditele vastavuse kontrollimise koolitus koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast. (4) Puu- ja köögivilja turustamisstandardite koolitusel käsitletakse järgmisi teemasid: 1) kehtivad puu- ja köögivilja turustamisstandarditealased riigisisesed ja Euroopa Liidu õigusaktid; 2) puu- ja köögivilja turustamisstandardid; 3) taotlejale erimärgistuse loa väljastamiseks esitatavad nõuded. (5) Eksam loetakse sooritatuks, kui õigesti on vastatud vähemalt 80 protsendile küsimustest ja turustamisstandardid määratud õigesti vähemalt 80 protsendil puu- ja köögiviljadest. (6) Lõikes 2 nimetatud eksami sooritamise kohta väljastab Põllumajandus- ja Toiduamet eksami sooritanud isikule tunnistuse. (7) Põllumajandus- ja Toiduamet avaldab teabe koolituse toimumise kohta oma veebilehel. § 3. Andmete p uu- ja köögivilja turustavate ettevõtjate andmekogusse kandmise täpsemad tingimused (1) Põllumajandus- ja Toiduamet kannab puu- ja köögivilja turustavate ettevõtjate andmekogusse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 10 lõikes 2 nimetatud ettevõtja kohta sama artikli lõikes 5 sätestatud andmed. (2) Kooskõlas komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 10 lõikega 3 ei kanta puu- ja köögivilja turustavate ettevõtjate andmekogusse andmeid ettevõtja kohta: 1) kelle suhtes ei kohaldata kohustust järgida turustamisstandardeid komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 4 kohaselt; 2) kelle tegevus puu- ja köögiviljasektoris piirdub kauba vedamisega. § 4. Määruse kehtetuks tunnistamine Maaeluministri 4 . septembri 201 5 . a määrus nr 1 „ T äpsemad tingimused ettevõtja andmete kandmiseks puu- ja köögivilja turustavate ettevõtjate andmekogusse ning puu- ja köögivilja turustamisstandarditele vastavuse kontrollimise koolituse nõuded “ tunnustatakse kehtetuks. 3689051 855562 KAVAND 0 9.0 5 .2022 0 0 KAVAND 0 9.0 5 .2022 -864235 -144145 0 0 Määrus xx.xx. 202x nr ….. Põllumajandustoote, toidu, piiritusjoogi ja veini kaitstud päritolunimetuse, geograafilise tähise ja garanteeritud traditsioonilise toote nimetuse registreerimise taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord ning taotlusele esitatavad nõuded Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 91 lõike 3 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/787, milles käsitletakse piiritusjookide määratlemist, kirjeldamist, esitlemist ja märgistamist, piiritusjookide nimetuste kasutamist muude toiduainete esitlemisel ja märgistamisel, piiritusjookide geograafiliste tähiste kaitset ning põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi ja destillaatide kasutamist alkohoolsetes jookides ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) 110/2008 (ELT L 130 17.05.2019, lk 1‒54), artikli 43 lõike 1 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse põllumajandustoote ja toidu kaitstud päritolunimetuse, geograafilise tähise ja garanteeritud traditsioonilise toote nimetuse , piiritusjoogi kaitstud geograafilise tähise ning veini kaitstud päritolunimetuse ja geograafilise tähise registreerimise taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord ning taotlusele esitatavad nõuded, sealhulgas taotluse menetlusest teatamise, taotlusele vastuväite esitamise, taotluse Euroopa Komisjonile edastamise otsustamise, toote spetsifikaadi muutmise taotlemise nõuded ning teises Euroopa Liidu liikmesriigis esitatud taotlusele ja toote s petsifikaadi muutmise taotlusele vastuväite esitamise nõuded. § 2. Taotluse esitamine (1) Põllumajandustoote või toidu kaitstud päritolunimetuse, geograafilise tähise või garanteeritud traditsioonilise toote nimetuse registreerimiseks esitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012, põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta (ELT L 343 14.12.2012, lk 1‒29), artikli 49 lõikes 1 sätestatud nõuete kohane rühm või isik (edaspidi taotleja ) Maaeluministeeriumile (edaspidi ministeerium ) järgmised dokumendid (edaspidi §-des 2‒6 taotlus ): 1) avaldus, mis sisaldab vähemalt haldusmenetluse seaduse § 14 lõike 3 punktides 1–4 nimetaud andmeid; 2) põllumajandustoote või toidu kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähise puhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 artiklis 7 sätestatud nõuete kohane tootespetsifikaat, artikli 8 lõike 1 punktis c sätestatud nõuete kohane ja komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 668/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) rakenduseeskirjad (ELT L 179, 19.06.2014, lk 36‒61), Ι lisas sätestatud vormi kohane koonddokument ning geograafilise piirkonna kaart; 3) põllumajandustoote või toidu garanteeritud t raditsioonilise toote nimetuse puhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 artiklis 19 sätestatud nõuete kohane ja komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 664/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1151/2012 seoses kaitstud päritolunimetuste, kaitstud geograafiliste tähiste ja garanteeritud traditsiooniliste toodete liidu sümbolite kehtestamisega ning seoses teatavate päritolueeskirjade, teatavate menetluseeskirjade ning teatavate täiendavate üleminekueeskirjadega (ELT L 179, 19.06.2014, lk 17‒22), artiklis 3 sätestatud nõuete kohane ning komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 668/2014 ΙΙ lisas sätestatud vormi kohane tootespetsifikaat; 4) vajaduse korral taotluses märgitud asjaolusid tõendavad dokumendid. (2) Piiritusjoogi kaitstud geograafilise tähise registreerimiseks esitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/787 artikli 24 lõigetes 1‒4 sätestatud nõuete kohane rühm või isik (edaspidi taotleja ) ministeeriumile järgmised dokumendid (edaspidi §-des 2‒6 taotlus ): 1) avaldus, mis sisaldab vähemalt haldusmenetluse seaduse § 14 lõike 3 punktides 1–4 nimetaud andmeid; ; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/787 artiklis 22 sätestatud nõuete kohane ja komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/1236, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/787 rakenduseeskirjad piiritusjookide geograafiliste tähiste registreerimise taotluste, vaidlustamismenetluse, tootespetsifikaatide muutmise, registreeringu kustutamise, sümboli kasutamise ja kontrolli osas (ELT L 270, 29.07.2021, lk 10‒38), artiklis 4 sätestatud nõuete kohane tootespetsifikaat; 3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/787 artikli 23 lõike 1 punktis c ja komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/1236 artikli 3 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuete kohane koonddokument; 4) geograafilise piirkonna kaart; 5) vajaduse korral taotluses märgitud asjaolusid tõendavad dokumendid. (3) Veini kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähise registreerimiseks esitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671–854), artiklis 95 sätestatud nõuete kohane rühm või isik (edaspidi taotleja ) ministeeriumile järgmised dokumendid (edaspidi §-des 2‒6 taotlus ): 1) avaldus, mis sisaldab vähemalt haldusmenetluse seaduse § 14 lõike 3 punktides 1–4 nimetaud andmeid; ; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 94 lõikes 2 ja komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 veinisektori kaitstud päritolunimetuste, geograafiliste tähiste ja traditsiooniliste nimetuste kaitsetaotluste, vastuväite esitamise menetluse, kasutuspiirangute, tootespetsifikaatide muutmise, tühistamise ning märgistamise ja esitlusviisi osas (ELT 9, 11.01.2019, lk 2‒45), artiklis 4 sätestatud nõuete kohane tootespetsifikaat; 3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 94 lõike 1 punktis d ja komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/34, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 rakenduseeskirjad veinisektori päritolunimetuste, geograafiliste tähiste ja traditsiooniliste nimetuste kaitsetaotluste, vastuväite esitamise menetluse, tootespetsifikaadi muudatuste, kaitstud nimetuste registri, kaitse tühistamise ja sümbolite kasutamise kohta ning millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 rakenduseeskirjad seoses asjakohase kontrollisüsteemiga (ELT L 9, 11.01.2019, lk 46‒76) artiklis 5 sätestatud nõuete kohane koonddokument; 4) geograafilise piirkonna kaart; 5) vajaduse korral taotluses märgitud asjaolusid tõendavad dokumendid. (4) Ministeerium koostab lõike 1 punktis 1, lõike 2 punktis 1 ja lõike 3 punktis 1 nimetatud avalduse vormi ning avaldab selle oma veebilehel. § 3. Taotluse kontrollimine Ministeerium kontrollib esitatud t aotluse nõuetekohasust. § 4. Menetlusest teatamine (1) M inisteerium teavitab n õuet ekohase taotluse menetlusse võtmisest taotl ejat kirjalikult . Ministeerium võib kirjalikult teavitada ka muud isikut, kelle õigus te või kohustus tega võib § 2 lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud Euroopa Liidu kvaliteedimärgi nimetuse registreerimine seotud olla . (2) Nõuetekohase kaitstud geograafilise tähise ja päritolunimetuse registreerimise taotluse puhul avaldab ministeerium oma veebilehel esitatud koonddokumendi ja toote spetsifikaadi. (3 ) Nõuetekohase garanteeritud traditsioonilise toote nimetuse registreerimise taotluse puhul avaldab ministeerium oma veebilehel taotleja esitatud asjakohase tootespetsifikaadi . (4) Ministeerium avaldab oma veebilehel taotlusele vastuväite esitamise korda käsitleva teabe. § 5. Vastuväide taotlusele (1 ) Õigustatud huvi omav isik võib esitada taotlusele põhjendatud vastuväite ministeeriumile kolme kuu jooksul arvates ministeeriumi veebilehel § 4 lõigetes 2 ja 3 sätestatud dokumentide avaldamisest. (2) Vastuväide esitatakse kirjalikult koos vastuv äite aluseks olevaid asjaolusid tõendavate dokumentidega. (3) Vastuväide peab vasta ma : 1) põllumajandustoote ja toidu päritolunimetuse ja geograafilise tähise puhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 artiklis 10 sätestatud nõuetele; 2) põllumajandustoote ja toidu garanteeritud traditsioonilise toote nimetuse puhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 artiklis 21 sätestatud nõuetele ; 3) piiritusjoogi geograafilise tähise puhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/787 artiklis 28 sätestatud nõuetele; 4) veini päritolunimetuse ja geograafilise tähise puhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308 /2013 artiklis 98 ja komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 11 lõikes 1 sätestatud nõuetele ja komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/34 artikli 8 lõikes 1 sätestatud nõuetele. (4) Ministeerium kontrollib vastuväite nõuetekohasust. (5) Ministeerium teavitab nõuetekohasest põhjendatud vastuväitest taotlejat ja vastuväite esitajat, paludes neil saavutada kokkulepe ning teavitada sellest ministeeriumi kirjalikult ühe kuu jooksul arvates vastuväite esitamisest. § 6. Taotluse edastamise otsustamine ( 1) Kui taotlusele ei esitata vastuväidet, teeb ministeerium taotluse edastamise või edastamata jätmise otsuse kuue kuu jooksul arvates taotluse saamisest. Taotluse edastamise otsuse tegemise korral edastab ministeerium taotluse viivitamata Euroopa Komisjonile. (2) Kui seoses vastuväite esitamisega on põhjendatud ettepaneku saamiseks vajalik moodustada nõuandev komisjon ja korraldada täiendav ärakuulamine , teeb ministeerium taotluse Euroopa Komisjonile edastamise või edastamata jätmise otsuse kümne k uu jooksul arvates taotluse saamisest . (3) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud o tsus tehakse taotl ejale ja teistele menetlusosalistele teatavaks kümne tööpä eva jooksul arvates otsuse tegemisest. (4 ) Ministeerium edastab taotluse Euroopa Komisjonile kahe kuu jooksul arvates lõike s 2 nimetatud otsuse tegemisest. § 7. Tootespetsifikaadi muutmise taotlemine (1 ) Arvestades p õllumajandustoote ja toidu kaitstud päritolunimetuse, geograafilise tähise ja garanteeritud traditsioonilise toote nimetuse puhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ( EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõiget e s 1 ja 2 sätestatud nõudeid tootespetsifikaadi liidu muudatuste ja standardmuudatuste kohta, võib esita da ministeeriumile: 1) kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähise tootespetsifikaadi liidu muudatuse puhul komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 668/2014 V lisas sätestatud vormi kohase tootespetsifikaadi liidu muudatuse heakskiitmise taotlus e; 2) garanteeritud traditsioonilise toote tootespetsifikaadi liidu muudatuse puhul komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 668/2014 VI lisas sätestatud vormi kohase toote tüübikinnituse liidu muudatuse heakskiitmise taotlus e ; 3) kaitstud päritolunimetuse, geograafilise tähise või garanteeritud traditsioonilise toote tootespetsifikaadi standardmuudatuse puhul komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 668/2014 artikli 10a lõigetes 1 ja 4 sätestatud nõuete kohase standard muudatuse heakskiitmise taotluse; 4) kaitstud päritolunimetuse, geograafilise tähise või garanteeritud traditsioonilise toote tootespetsifikaadi väikese muudatusena käsitatava ajutise muudatuse puhul komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 668/2014 artikli 10b lõike 1 punktides a-c ja lõikes 4 sätestatud nõuete kohase ajutise muudatuse taotluse. (2) Arvestades piiritusjoogi kaitstud geograafilise tähise puhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/787 artikli 31 lõigetes 1‒3 sätestatud nõudeid toote spetsifikaadi liidu muudatuste ja standardmuudatuste kohta , võib esitada ministeeriumile: 1) piiritusjoogi kaitstud geograafilise tähise tootespetsifikaadi liidu muudatuse puhul komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/1236 artikli 7 lõigetes 1‒3 sätestatud nõuete kohase liidu muudatuse heakskiitmise taotlus e ; 2) piiritusjoogi kaitstud geograafilise tähise tootespetsifikaadi standardmuudatuse puhul komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/1236 artikli 8 lõigetes 1 ja 4 sätestatud nõuete kohase standardmuudatuse heakskiitmise taotlus e; 3) piiritusjoogi kaitstud geograafilise tähise tootespetsifikaadi standardmuudatusena käsitatava ajutise muudatuse puhul komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/1236 artikli 9 lõike 1 punktides a‒c ja lõikes 4 sätestatud nõuete kohase ajutise muudatuse taotluse. (3) Arvestades veini kaitstud päritolunimetuse ja geograafilise tähise puhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 105 sätestatud nõudeid tootespetsifikaadi liidu muudatuste ja standard muudatuste kohta , võib esita da ministeeriumile: 1) veini kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähise tootespetsifikaadi liidu muudatuse puhul komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/34 artikli 9 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuete kohase tootespetsifikaadi liidu muudatuse taotluse; 2) veini kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähise tootespetsifikaadi standardmuudatuse puhul komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/34 artikli 10 lõigetes 1 ja 4 sätestatud nõuete kohase tootespetsi fi kaadi standardmuudatuse taotluse; 3) veini kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähise tootespetsifikaadi standardmuudatusena käsitatava ajutise muudatuse puhul komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/34 artikli 11 lõike 1 punktides a ja b ning lõikes 4 sätestatud nõuete kohase ajutise muudatuse taotluse. (4) Lõike 1 punktides 1 ja 2, lõike 2 punktis 1 ja lõike 3 punktis 1 nimetatud taotlust menetletakse §-des 2‒6 sätestatud korras. (5) Ministeerium kontrollib lõike 1 punktides 3 ja 4, lõike 2 punktides 2 ja 3 ning lõike 3 punktides 2 ja 3 nimetatud taotluse nõuetekohasust ning otsustab taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kolme kuu jooksul arvates taotluse saamisest ning avaldab ministeeriumi veebilehel taotluse rahuldamise otsuse koos asjakohase konsolideeritud tootespetsifikaadi ja vajaduse korral asjakohase konsolideeritud koonddokumendiga. Ministeerium esitab teate standardmuudatuste kohta Euroopa Komisjonile ühe kuu jooksul arvates taotluse rahuldamise otsuse avaldamisest. § 8. Vastulause ja vastuväide teises Euroopa Liidu liikmesriigis esitatud Euroopa Liidu kvaliteedimärgi registreerimise taotlusele ja tootespetsifikaadi muutmise taotlusele (1 ) Teises Euroopa Liidu liikmesriigis esitatud põllumajandustoote või toidu kaitstud päritolunimetuse, geograafilise tähise või garanteeritud traditsioonilise toote nimetuse registreerimise taotluse le ja tootespetsifikaadi muutmise taotlus e le võib esita da Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ( EL) nr 1151/2012 artikli 51 lõiget e s 1 ja 5 sätestatud nõuete kohas e vastuväite ministeeriumile pooleteise kuu jooksul arvates nimetatud taotluse avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas . (2) Teises Euroopa Liidu liikmesriigis esitatud piiritusjoogi kaitstud geograafilise tähise registreerimise taotluse le ja tootespetsifikaadi muutmise taotluse le võib esita d a Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/787 artikli 27 lõigetes 1 ja 5 sätestatud ning komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/ 1236 artikli 6 lõikes 1 sätestatud nõuete kohase vastulause ministeeriumile pooleteise kuu jooksul arvates nimetatud taotluse avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas. (3) Ministeerium kontrollib vastulause nõuetekohasust ja edastab nõuetekohase vastulause viivitamata Euroopa Komisjonile. (4) Vastulause esitaja esitab ministeeriumile lõike 6 punktis 3 sätestatud nõuete kohase põhjendatud vastuväite ühe kuu jooksul arvates Euroopa Komisjonile vastulause edastamisest. (5) Euroopa Liidu teises liikmesriigis esitatud veini kaitstud päritolunimetuse ja geograafilise tähise registreerimise taotlusele ning tootespetsifikaadi muutmise taotlusele võib esitada lõike 6 punktis 4 sätestatud nõuete kohase vastuväite ministeeriumile pooleteise kuu jooksul arvates nimetatud taotluse avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas. (6) Vastuväide Euroopa Liidu teises liikmesriigis esitatud taotlusele ja tootespetsifikaadi muutmise taotlusele esitatakse : 1) põllumajandustoote ja toidu kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähise registreerimise taotluse ning tootespetsifikaadi muutmise taotluse puhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 artiklis 10 sätestatud nõuete ja komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 668/2014 ΙΙΙ lisas sätestatud vormi kohaselt; 2) põllumajandustoote ja toidu garanteeritud traditsioonilise toote nimetuse registreerimise taotluse ning toote spetsifikaadi muutmise taotluse puhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 artiklis 21 sätestatud nõuete ja komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 668/2014 ΙΙΙ lisas sätestatud vormi kohaselt; 3) piiritusjoogi kaitstud geograafilise tähise registreerimise taotluse ja tootespetsifikaadi muutmise taotluse puhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/787 artiklis 28 ja komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/1236 artikli 6 lõikes 2 sätestatud nõuete ning komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/1236 III lisas sätestatud vormi kohaselt ; 4) veini päritolunimetuse ja geograafilise tähise registreerimise taotluse ning tootespetsifikaadi muutmise taotluse puhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 98 ja komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 11 lõikes 1 ning komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/34 artikli 8 lõikes 1 sätestatud nõuete ning komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/34 II lisas sätestatud vormi kohaselt. (7) Ministeerium kontrollib vastuväite nõuetekohasust ja edastab nõuetekohase vastuväite viivitamata Euroopa Komisjonile. § 9. Määruste kehtetuks tunnistamine (1) Maaeluministri 11. novembri 2021. a määrus nr 52 „Põllumajandustoote, toidu, piiritusjoogi ja veini kaitstud päritolunimetuse, geograafilise tähise ja garanteeritud traditsioonilise toote nimetuse registreerimise taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord ning taotlusele esitatavad nõuded“ tunnistatakse kehtetuks. -374049 -79307 0 0 3690454 1189245 KAVAND 0 9.0 5 .2022 0 0 KAVAND 0 9.0 5 .2022 Määrus Kvaliteedikava tunnustamise taotlemise ning taotluse menetlemise täpsem kord Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 92 lõike 6 ja § 93 lõike 5 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse täpsemad nõuded kvaliteedikava (edaspidi kvaliteedikava ), sealhulgas seda rakendava tootjarühma ja kvaliteedikavas osaleja, kvaliteedikava kontrolliva isiku kohta, kvaliteedikava tunnustamise taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord, nõuded taotlusele ning kvaliteedikava tunnustamise otsuse muutmise ja kvaliteedikava raames toodetud lõpptoote märgistamise kord. § 2. Nõuded kvaliteedikava rakendava tootjarühma kohta K valiteedikava tunnustamist võib taotleda kvaliteedikava rakendav tootjarühm Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 9 2 lõike 1 tähenduses. § 3. Nõuded kvaliteedikavas osaleja kohta (1 ) K valiteedikavas võib osaleda füüsiline või juriidiline isik, kes toodab põllumajandustoodet või jaekaubanduses realiseeritavat toiduks ettenähtud eriliste omadustega toiduainet (edaspidi kvaliteedikava raames toodetud lõpptoode ), või füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik, kes sellist toodet töötleb. (2) Lõikes 1 nimetatud isik (edaspidi kvaliteedikavas osaleja ) kasutab kvaliteedikava raames toodetud lõpptoote põhitoorainena 100 protsendi ulatuses kvaliteedikavas osalevate põllumajandustootjate toodetud põllumajandustooteid, mis vastavad kvaliteedikava s sätestatud nõuetele. (3) K valiteedikavas osaleja kohta ei ole karistusregistrisse kantud kehtivaid karistusandmeid loomakaitseseaduse §-s 66 1 , 66 2 või 66 6 , tarbijakaitseseaduse §-s 68, 69 või 70 , väetiseseaduse §-s 37, jäätmeseaduse §-s 120, 120 1 , 125, 126, 126 1 või 126 6 , toiduseaduse §-s 53 1 , 53 2 , 53 3 , 53 5 või 53 6 ega söödaseaduse §-s 33, 34 või 35 sätestatud nõuete rikkumise eest. § 4. Täpsemad nõuded kvaliteedikava kohta (1 ) Arvestades Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 92 lõikes 3 sätestatut, peab kvaliteedikava: 1) o lema avatud kõigile huvitatud Euroopa Liidu liikmesriikide isikutele kogu tootmisprotsessi ulatuses; 2) nägema kvaliteedikava raames toodetud lõpptootele muuhulgas selliseid nõuded , mis on rangemad kui on ette nähtud kehtivate õigusaktide või standardi teg a ja mis annavad sarnaste toodete puhul kvaliteedikava raames toodetavatele lõpptoodetele kõrgema kvaliteedi ; 3) vältima seos eid lõpptoote omaduste või tootmise ja geograafilise päritolu vahel, mis võib tuua kaasa selle kvaliteedikava määratlemise Euroopa Liidu kvaliteedikavana , mille registreerimine toimub Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 91 alusel. ( 2) Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 9 2 lõikest 5 tulenevalt nähakse kvaliteedikava s ette nõuded tootmisprotsessi ning kvaliteedikava raames toodetud lõpptoote eriliste omaduste ja kvaliteedi kohta sätestatud nõuete täitmist kontrollivale isikule ning selle isiku valimise kord. (2) [ Kvaliteedikavas osaleja kontrollimise sagedus vajab arutelu .] (3) Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 9 0 lõike 2 kohaselt kontrollib kvaliteedikava nõuetekohasust Põllumajandus - ja Toiduamet (edaspidi P TA ) . (4) K valiteedikava rakendav tootjarühm teavitab PTA-d: 1) kvaliteedikava rakendava tootjarühma postiaadressi või kontaktandmete muutumi sest ; 2) kvaliteedikava rakendava tootjarühma ühinemi sest , jagunemi sest või lõppemi sest ; 3) määruses sätestatud nõuete täitmisega seotud asjaolu esinemi sest , mille tõttu taotluses esitatud andmed ei ole enam täielikud või õiged. ( 5 ) Kui kvaliteedikava rakendav tootjarühm soovib kvaliteedikava raames toodetud lõpptoodet märgistada viitega kvaliteedikavale, võib kvaliteedikava sisaldada nõudeid kvaliteedikava raames toodetud lõpptoote märgistusele. § 5. Nõuded kvaliteedikava kontrolliva isiku kohta K valiteedikava kontrollival isikul peab olema kutseseaduse lisas 1 esitatud kvalifikatsiooniraamistiku vähemalt 5. kutsetasemele vastav konsulendi kutse valdkonnas, mis hõlmab kvaliteedikava raames toodetud lõpptoodet. [ K valiteedikava kontrolliva isiku kohta sätestatud nõuded vajavad täiendavat arutelu ja tootjatega konsulteerimist ] § 6. Kvaliteedikava raames toodetud lõpptoote märgistamise kord (1 ) Paragrahvi 4 lõikes 5 nimetatud nõuetekohast märgistust võib kasutada vaid tunnustatud kvaliteedikava raames toodetud lõpptootel. (2) Paragrahvi 4 lõikes 5 nimetatud nõuetekohane märgistus peab vastama toiduseaduse §-des 38 ja 40 sätestatud nõuetele. (3) K valiteedikava rakendav tootjarühm võib lõpptoote märgistusele lisada sõnaühendi „riiklikult tunnustatud kvaliteedikava” ning viidata märgistusel selle toote erilisele omadusele, kvaliteedikava tunnustamisele ja riikliku järelevalve all olemisele. § 7. Taotluse esitamise kord ja taotluse vorm (1 ) K valiteedikava tunnustamise saamiseks esitab k valiteedikava rakendav tootjarühm P TA kohalikule asutusele kirjalikult või elektrooniliselt lisas sätestatud vormi kohase avalduse koos järgmiste dokumentidega (edaspidi koos taotlus ): 1) kvaliteedikava ärakiri; 2) kvaliteedikavas osalejate nimekirja ärakiri; 3) kvaliteedikava kontrolliva isiku pädevust tõendava dokumendi ärakiri. (2) K valiteedikava rakendav tootjarühm võib taotluse esitada P TA-le jooksvalt. § 8. Taotluse menetlemise täpsem kord (1 ) P TA kontrollib taotluse vastuvõtmisel nõutavate dokumentide olemasolu. (2 ) P TA kontrollib, et kvaliteedikavas osaleja kohta ei oleks karistusregistrisse kantud kehtivaid karistusandmeid § 3 lõikes 3 nimetatud nõuete rikkumise eest. (3 ) PTA kontrolli b kvaliteedikava nõuetekohasust , sealhulgas kvaliteedikava, ning kvaliteedikava rakendava tootjarühma ja kvaliteedikavas osaleja vastavust Euroopa Liidu asjakohastes õigusaktides, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses ja määruses sätestatud nõuetele ning otsustab taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kolme kuu jooksul arvates taotluse saamisest . (4) PTA esitab kvaliteedikava kooskõlastamiseks andmiseks Maaeluministeeriumile, kes kujundab arvamuse XX tööpäeva jooksul selle saamisest. ( 5 ) Arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (ELT L 241, 17.09.2015, lk 1–15) artikli 5 lõikes 1 sätestatud kohustust edastada Euroopa Komisjonile kõik tehniliste eeskirjade eelnõud, korraldab Maaeluministeerium kvaliteedikava tunnustamise otsuse eelnõu teavitamise toote nõuetele vastavuse seaduse § 43 kohaselt . [ Maaeluministeeriumi roll kvaliteedikava tunnustamisel vajab täiendavat arutelu ] ( 6 ) P TA teeb kvaliteedikava tunnustamise või tunnustamata jätmise otsuse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 9 3 lõike 2 alusel 45 tööpäeva jooksul arvates tehnilisest normist teavitamise menetlemise läbimist . § 9. Kvaliteedikava tunnustamise otsuse muutmise kord (1 ) K valiteedikava tunnustamise otsuse muutmiseks esitab kvaliteedikava rakendav tootjarühm P TA kohalikule asutusele lisas toodud vormi kohase avalduse, millele lisab tunnustamise otsuse muutmise vajalikkuse põhjenduse, muudetud kvaliteedikava ärakirja ja kvaliteedikavas osalejate nimekirja ärakirja. (2) Lõikes 1 nimetatud taotlust menetletakse § -s 8 sätestatud korras. § 10. Määruste kehtetuks tunnistamine (1) Maaeluministri 30. septembri 2015. a määrus nr 7 „Põllumajandustoodete ja toiduainete kvaliteedikava tunnustamise taotlemise ning taotluse menetlemise täpsem kord“ tunnistatakse kehtetuks. Lisa: Avalduse vorm ( ei ole kavandile lisatud, kuna nõutav andmekoosseis on veel kujundamisel ) MÄÄRUS Kavand 0 9 . 0 5 . 202 2 Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri põhimäärus xx.xx.202 3 nr ….. Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise § 113 lõike 2 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Andmekogu nimi ja eesmärk (1) Andmekogu ametlik nimi on „P õllumajandustoetuste ja põllumassiivide register ” (edaspidi register ) . ( 2 ) Registri pidamise eesmärk on koguda, töödelda ja säilitada andmeid ühise põllumajanduspoliitika abinõude, maaelu ja põllumajandusturu korraldamise riiklike abinõude ning kalandusturu korraldamise abinõude rakendamiseks , eriotstarbelise diislikütuse ostuõiguse kasutamiseks ja järelevalve teostamiseks . ( 3) Lõikes 2 nimetatud abinõud selle määruse tähenduses on: 1) Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud ühise põllumajanduspoliitika abinõud; 2) maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse §-des 7, 17 ja 20 1 nimetatud riiklikud abinõud; 3) kalandusturu korraldamise seaduse § 2 lõike 1 punkti de s 1 , 2 ja 5 nimetatud kalandusturu korraldamise abinõud . § 2. Registri vastutav ja volitatud töötleja (1) Registri vastutav töötleja on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA ), kes majutab registrit, korraldab registri teenuste ja tehnoloogilise keskkonna haldamist ning töötleb registriandmeid, sealhulgas kogub, salvestab, korrastab, avalikustab, muudab, säilitab ja kustutab neid. (2) Registri volitatud töötleja on Eesti Taimekasvatuse Instituut (edaspidi ETKI ), kes töötleb Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 99 lõikes 6 nimetatud võrdlushindade kataloogi andmeid, sealhulgas kogub, salvestab, korrastab ja muudab neid. ( 3 ) Registri volitatud töötleja on andmete töötlemisel kohustatud täitma vastutava töötleja juhiseid ja tagama andmekogu turvalisuse. § 3 . Registri kasutajad (1) Registri vastutav töötleja määrab oma ametniku või töötaja, kes täidab registri vastutava töötleja ülesandeid, sealhulgas kontrollib registri pidamise seaduslikkust, ja kellel on juurdepääsu õigus kõigile registri andmetele ja logidele. (2) Registri volitatud töötleja määrab oma ametniku või töötaja registri administraatori õigustega kasutajaks (edaspidi administraator ). Administraator täidab registri vastutava töötleja ülesandeid, sealhulgas annab vastutav töötleja ametnikule või töötajale juurdepääsu õiguse registri tehnoloogilisele keskkonnale. Administraatoril on juurdepääsu õigus kõigile andmetele ja logidele ning ta võib muuta andmeid, kui see on vajalik süsteemi tõrgeteta töö või andmetervikluse tagamiseks. (3) Registri v astutav ja volitatud töötleja määra vad oma ametniku või töötaja registri volitatud kasutajaks (edaspidi volitatud kasutaja ). Volitatud kasutaja täidab v astutava või volitatud töötleja ülesandeid, sealhulgas kogub, salvestab, korrastab, avalikustab, muudab, säilitab ja kustutab registriandmeid. Volitatud kasutajal on õigus pääseda ligi andmetele ulatuses, mis on vajalik tema ameti- või tööülesannete täitmiseks. (4) Registri volitatud töötleja annab tööülesannete täitmiseks vajalikele andmetele juurdepääsu õiguse järgmistele asutustele ja isikutele: 1) Keskkonnaamet; 2) Maksu- ja Tolliamet; 3) Põllumajandu s- Toidu amet; 4 ) Põllumajandusuuringute Keskus; 5 ) Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 10 lõike 7 alusel sõlmitud halduslepingu kohaselt metsanduse valdkonna toetuste taotlusi menetlev isik; 6 ) Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 31 lõikes 2 nimetatud kohalik tegevus rühm ; 7) Maaeluministeerium. § 4. Registriandmete õiguslik tähendus Registriandmetel on õiguslik tähendus Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika seaduses, maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduses, kalandusturu korraldamise seaduses ning vedelkütuse erimärgistamise seaduses sätestatud ulatuses. § 5. Registri ülesehitus ja turvaklass (1) Registrit peetakse ühetasandilise digitaalse andmekoguna, mis hõlmab aktuaalseid ja arhiveeritud registriandmeid, sealhulgas põllumassiivide kaarte ja võrdlushindade kataloogi . (2) Registriandmete turvaklass on K2T2S2. Registri turbeaste on keskmine (M). 3. peatükk REGISTRISSE KANTAVAD ANDMED § 6. Andmed taotleja ja abi saaja kohta (1) Toetuse või abi taotlemiseks taotluse esitanud isiku kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) nimi või ärinimi, seltsingu ja muu isikute juriidilise isiku staatuseta ühenduse puhul selle esindaja nimi; 2) registrikood või isikukood, isikukoodi puudumise korral sünniaeg; 3) kontakt andmed; 4) isiku tegevuskoht (ettevõtte või selle osa asukoht); 5) arvelduskonto number ning riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse puhul raamatupidamise seaduse § 36 lõike 1 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud tehingupartneri kood ja arveldus konto viitenumber ning arveldus konto omaniku nimi ja muud pangarekvisiidid; 6) säilitatava püsirohumaa pindala; 7) andmed nime muutmise kohta; 8) andmed ärinime muutmise kohta; 9) andmed toetusõiguste kohta. (2) Kui abi saajaks ei ole lõikes 1 nimetatud isik, siis kantakse abi saaja kohta registrisse lõike 1 punktides 1 – 3 nimetatud andmed. § 7. Toetuse andmise ja abinõude rakendamisega seotud andmed (1) Toetuse taotluse kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) toetuse liik; 2) taotluse saabumise kuupäev; 3) andmed toetuse määramise või taotluse rahuldamata jätmise kohta, taotluse rahuldamata jätmise korral selle põhjendus; 4) andmed toetuse suuruse ja väljamaksmise kohta; 5) andmed toetuse sihipärase kasutamise üle teostatud järelevalve kohta; 6) andmed toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise kohta; 7) toetuse taotlemisega seotud muud andmed , sealhulgas seireandmed . (2) Ühise põllumajanduspoliitika abinõudes osalemis e heakskiitmise taotluse kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) taotluse saabumise kuupäev; 2) andmed taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta; 3) põllumajandustoote kood kombineeritud nomenklatuuri alamrubriigi järgi; 4) Põllumajandus - ja Toiduameti väljastatav ettevõtte tunnustamise otsuse number; 5) heakskiitmise taotlemisega seotud muud andmed. (3) Sekkumiskokkuostu pakkumise kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) sekkumiskokkuostuks pakutava põllumajandustoote nimetus; 2) põllumajandustoote asukoht; 3) põllumajandustootega seotud kvaliteedinäitajad; 4) sekkumiskokkuostu pakkumisega seotud muud andmed. (4) Määratud tootmiskvoodi kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) tootmiskvoodi liik; 2) tootmiskvoodi suurus; 3) tootmiskvoodi määramise kuupäev ja kehtivusaeg; 4 ) selle põllumajandustoote liik, mille kohta tootmiskvoot on määratud; 5 ) tootmiskvoodi täitmise andmed; 6 ) tootmiskvoodi määramisega seotud muud andmed. (5) Impordi- ja ekspordilitsentsi taotluse kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) litsentsi liik; 2) litsentsi kehtivusaeg; 3) impordilitsentsi puhul lähteriik ja päritoluriik; 4) ekspordilitsentsi puhul sihtriik; 5) eelkinnitus; 6) tagatise liik ja summa; 7) imporditava põllumajandustoote nimetus; 8) eksporditava põllumajandustoote nimetus ; 9) põllumajandustoote kood kombineeritud nomenklatuuri alamrubriigi järgi; 10) põllumajandustoote kogus; 11) impordi- ja ekspordilitsentsi taotlemisega seotud muud andmed. (6 ) Seestöötlemise sertifikaadi taotluse kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) sertifikaadi kehtivusaeg; 2) imporditava põllumajandustoote nimetus; 3) põllumajandustoote kood kombineeritud nomenklatuuri alamrubriigi järgi; 4) põllumajandustoote kogus; 5) seestöötlemise sertifikaadi taotlemisega seotud muud andmed. ( 7 ) Andmed ühise põllumajanduspoliitika rakendamiseks sõlmitud lepingute kohta. (8) Põllumassiivi kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) piiripunktide koordinaadid; 2) pindala; 3) tunnused; 4) toetusõiguslikkuse staatus; 5) püsirohumaa säilitamise kohustusega , sealhulgas keskkonnatundlike püsirohumaadega seotud andmed; 6) maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõudena määratletud maastikuelementide , sealhulgas ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade piiripunktide koordinaadid, elemendi tüübi ja pindala; 7) põllumassiiviga seotud muud andmed. ( 9 ) Otsuse ja toimingu kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) märge taotluse rahuldamise, rahuldamata jätmise või osalise rahuldamise kohta; 2) otsuse number, kuupäev; 3) otsuse s isu ja muud otsusega seotud andmed ; 4) sooritatud toimingu kohta ( 10 ) Võrdlushindade kataloogi asjade ja teenuste kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) asja või teenuse kood; 2) asja või teenuse nimetus; 3) asja või teenuse kirjeldus ja tehnilised näitajad; 4) asja või teenuse piirhind ning selle kehtivuse algus ja lõpp; 5) t eave asja piirhinna mõistlikkuse kontrollimisel tehtud toimingute kohta ; 6) asja või teenusega seotud muud andmed. (11) Eriotstarbelise diislikütuse ostuõiguse kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) ostuõiguse taotleja ja saaja nimi, registrikood, andmed füüsilise isiku surma ja juriidilise isiku likvideerimise kohta; 2) ostuõiguse taotleja ja saaja kontaktandmed ning asu- ja tegevuskoha andmed; 3) ostuõiguse taotluse esitanud isiku nimi ja kontaktandmed ning esindusõiguse alus; 4) eriotstarbelise diislikütuse ostmiseks volitatud isiku nimi ja isikukood või isikukoodi puudumise korral sünniaeg ning volituse kestus; 5) taotluses esitatud andmed; 6) taotluse saabumise kuupäev; 7) andmed ostuõiguse andmise või taotluse rahuldamata jätmise kohta, taotluse rahuldamata jätmise korral selle põhjendus; 8) andmed ostuõiguse kehtetuks tunnistamise kohta; 9) andmed vedelkütuse erimärgistamise seaduses sätestatud nõuete täitmise üle teostatud järelevalve kohta; 10) andmed aktsiisisoodustuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise kohta; 11) andmed ostuõiguse kehtivuse kohta ; 12) os tuõigusega seotud muud andmed. 3. peatükk REGISTRIANDMETE TÖÖTLEMINE § 8. Andmete esitamine (1) Registriandmete esitaja on toetuse või abi taotleja . ( 2 ) Eriotstarbelise diislikütuse ostuõiguse andmete esitaja on ostuõiguse taotleja, ostuõigust omav isik või Maksu- ja Tolliamet. § 9. Alusdokumendid Registrisse kantavate andmete alusdokumendid on: 1 ) paragrahvi de s 6 ja 7 nimetatud taotlus või pakkumus ja nendega seotud dokumendid; 2 ) paragrahvi 7 lõikes 9 nimetatud otsus; 3 ) taotleja avaldus registriandmete muutmiseks ja § 7 lõikes 8 sätestatud andmete registrisse kandmiseks; 4 ) ETKI ekspertarvamus v õrdlushindade kataloog i asjade ja teenuste kohta kantava piirhinna kohta . 5 ) Maksu- ja Tolliameti andmed vedelkütuse erimärgistamise seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks. § 10. Andmete registrisse kandmine (1) PRIA kannab § 9 lõikes 3 nimetatud avalduses esitatud andmed registrisse 15 tööpäeva jooksul avalduse saamisest arvates. (2) Paragrahvi 7 lõigetes 1–7 ja 9 nimetatud andmed kannab PRIA isiku avalduseta registrisse 30 tööpäeva jooksul andmete saamisest või haldus- või järelevalvetoimingu tegemisest arvates . (3) Paragrahvi § 7 lõikes 8 nimetatud andmed kannab PRIA registrisse 30 tööpäeva jooksul andmete saamisest arvates. (4) ETKI kannab § 7 lõikes 10 nimetatud võrdlushindade kataloogi asjade ja teenuste andmed registrisse piirhinna kinnitamise päeval. § 11. Ebaõigete andmete parandamine (1) Põhjendatud kahtluse korral esitab PRIA registriandmete esitajale ebaõigete andmete kohta järelepärimise viie tööpäeva jooksul ebaõigetest andmetest teadasaamisest arvates. ( 2 ) Registriandmete esitaja esitab PRIA-le õiged andmed kümne tööpäeva jooksul nimetatud päringu saamisest arvates. (3) Isik, kelle registrisse kantud §-s 6 ja § 7 lõikes 8 sätestatud andmed on muutunud või ei ole muul põhjusel õiged, esitab PRIA-le registrikande muutmiseks avalduse 15 tööpäeva jooksul andmete muutumisest arvates. (4) PRIA parandab § 7 lõikes 8 nimetatud andmed, mis on ebaõiged, 30 tööpäeva jooksul ja muud ebaõiged andmed 15 tööpäeva jooksul õigete andmete saamisest arvates. (5) Ebaõiged andmed, mis on teatavaks saanud muul kui lõikes 3 nimetatud viisil , parandab PRIA isiku avalduseta 30 tööpäeva jooksul andmete saamisest või haldus- või järelevalvetoimingu tegemisest arvates. § 12. Registriandmete õigsuse tagamine Andmete esitaja vastutab PRIA-le esitatud andmete õigsuse eest andmete esitamise ajal. Andmete registrisse kandja vastutab selle eest, et registrisse kantud andmed vastavad andmete esitaja poolt registrisse kandmiseks esitatud andmetele. § 13. Andmevahetus teiste andmekogudega Riigi infosüsteemi haldussüsteemis muu andmekogu põhiandmeteks määratud andmed saadakse sellest andmekogust, mis neid põhiandmetena kogub . § 14. Andmete registrisse vastuvõtmise ja registrist väljastamise üle arvestuse pidamine (1) Andmete registrisse vastuvõtmise korral registreeritakse alusdokumentide kohta: 1) järjekorranumber; 2) nimetus; 3) väljaandmise kuupäev; 4) väljaandja; 5) taotluse ja muude dokumentide saabumise kuupäev; 6) kande tegemise aeg. (2) Andmete registrist väljastamise korral registreeritakse: 1) andmete koosseis; 2) andmete kasutamise otstarve; 3) andmete väljastamise aeg; 4) andmed saanud isiku nimi või ärinimi, seltsingu ja muu isikute juriidilise isiku staatuseta ühenduse puhul selle esindaja nimi; 5) andmed saanud isiku registrikood või isikukood, isikukoodi puudumise korral sünniaeg. § 1 5 . Andmete logimine (1) Andmete registrisse kandmine, sealhulgas registriandmete muutmine, logitakse. Logis säilitatakse kande sisu, kuupäev ja kellaaeg ning selle tegija nimi. (2) Logi säilitatakse kolm aastat kande tegemisest arvates. § 1 6 . Registriandmete säilitamine ( 1 ) Paragrahvi s 6 ja § 7 lõike s 8 nimetatud andmed arh iveeritakse nelja aasta möödumisel viimase taotluse esitamisest. ( 2 ) Paragrahvi 7 lõike s 10 nimetatud andmed a rh i v eeritakse kahe aasta möödumisel piirhinna kinnitamise päevast. (3) Paragrahvi 7 lõigetes 8 ja 10 nimetatud andmeid säilitatakse tähtajatult nende saamisest arvates. ( 4 ) Lõikes 3 nimetamata registriandmeid säilitatakse kümme aastat nende saamisest arvates , kui Euroopa Liidu õiguses ei ole sätestatud teisiti. § 1 7 . Juurdepääs registrisse kantud andmetele (1) Registrisse kantud andmed avalikustatakse PRIA veebilehel masinloetaval kujul, kui neile ei ole seaduses või seaduse alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud juurdepääsupiirangut. (2) Juurdepääsu õigusega isikutele ja asutustele väljastab PRIA andmeid kirjaliku taotluse alusel avaliku teabe seaduses sätestatud korras ja tähtaja jooksul. Taotluses tuleb loetleda soovitud andmed ja märkida nende kasutamise otstarve. (3) Teadustegevuseks või statistilise töö tegemiseks väljastata kse andmed isikuandmete kaitse seaduse §-s 16 sätestatud korras. (4) Juurdepääsu ebaõigetele registri andmetele või andmetele, mille õigsuse suhtes on tekkinud kahtlus, sulgeb PRIA kuni õigete andmete registrisse kandmiseni või kaheldavate andmete õigsuse tuvastamiseni. 4. peatükk JÄRELEVALVE JA REGISTRI LIKVIDEERIMINE § 1 8 . Järelevalve registri pidamise üle Järelevalvet registri pidamise üle teostavad registri vastutav töötleja, Andmekaitse Inspektsioon ja avaliku teabe seaduse § 53 1 lõikes 1 nimetatud asutus oma pädevuse piires. § 1 9 . Registri likvideerimine Registri likvideerimise otsustab Vabariigi Valitsus. Register likvideeritakse kooskõlas arhiiviseaduses ja avaliku teabe seaduses sätestatuga. 5. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 20 . Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri andmed 1. jaanuaril 2010 jõustunud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 88 lõike 1 alusel peetud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud andmed loetakse kantuks 1. jaanuaril 20 23 jõustunud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 112 lõike 1 alusel peetavasse põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse. 3693160 798195 KAVAND 0 9 . 0 5 .202 2 0 0 KAVAND 0 9 . 0 5 .202 2 -197485 14605 0 0 Määrus xx.xx. 2022 nr ….. Puu- ja köögivilja turustusstandarditele vastavuse järelevalve täpsema kord ning turustusstandarditele vastavuse järelevalve erikord jaemüügi etapil Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 116 lõike 10 ning komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga (ELT L 157, 15.06.2011, lk 1–163), artikli 17 lõike 1 alusel. § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671–854), lisa 1 IX osas loetletud puu- ja köögivilja turustamisstandarditele vastavuse järelevalve täpsem kord ning turustamisstandarditele vastavuse järelevalve erikord jaemüügi etapil. (2) Määruses kasutatakse termineid komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 lisa V tähenduses. § 2. Puu- ja köögivilja turustamisstandarditele vastavuse järelevalve täpsem kord Põllumajandus- ja Toiduamet teeb riiklikku järelevalvet puu- ja köögivilja turustamisstandarditele vastavuse üle komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 11 ja 17 kohaselt. § 3 . Kontrollide viis puu- ja köögivilja turustamisstandarditele vastavuse üle tehtava riikliku järelevalve erikorra jaemüügi etapil (1) Puu- ja köögivilja vastavust turustamisstandarditele kontrollitakse partiid esindava lähteproovi või selle osa hindamise teel ja saatedokumendi alusel. (2) Lõikes 1 nimetatud saatedokument peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) toote nimetus; 2) päritoluriik; 3) õunte, pirnide, tsitrusviljade, kiivide, virsikute ja nektariinide, maasikate, salatite, paprikate, tomatite ja lauaviinamarjade kvaliteediklass; 4) õunte, pirnide, apelsinide ja lauaviinamarjade sordinimi. § 5. Proovi võtmine puu- ja köögivilja turustamisstandarditele vastavuse üle tehtava riikliku järelevalve erikorra jaemüügi etapil (1) Proovi võtmine on puu- või köögiviljapartiist ajutiselt võetud koondproov turustamisstandarditele vastavuse kontrollimiseks. (2) Rikutud pakendeid lähteproovina ei kasutata. (3) Paragrahvis 3 nimetatud lähteproovi koguse ning üksikproovide koguse ja arvu määrab järelevalveametnik. Lähteproovi kogus peab olema piisav puu- või köögiviljapartii turustamisstandarditele vastavuse hindamiseks. Kui järelevalveametnikul tekib kahtlus, et puu- või köögivili ei vasta asjaomasele turustamisstandardile, võetakse partiist üksikproove vähemalt vastavalt lisas märgitud arvule ja kogusele. (4) Suurte puu- ja köögiviljade (üks vili üle kahe kilogrammi) puhul peavad üksikproovid koosnema vähemalt viiest viljast. Kui partiis on alla viie pakendi või kui partii kaalub alla kümne kilogrammi, kontrollitakse kogu partiid. (5) Pähklite turustamisstandarditele vastavuse kontrollimiseks võetakse lähteproovi igast üksikproovist proovi esindav kogus. Proovi esindav kogus kokku on vähemalt 50 pähklit või üks müügipakend. (6) Värske puu- ja köögivilja sisu turustamisstandarditele vastavuse kontrollimiseks võetakse lähteproovist vähendatud proov. Vähendatud proovi kogus ei või ületada 10% lähteproovist. § 6. Proovi kontrollimine puu- ja köögivilja turustamisstandarditele vastavuse järelevalve erikorra jaemüügi etapil (1) Kui üksikprooviks on võetud pakendatud puu- või köögivili, siis pakitakse see turustamisstandarditele vastavuse kontrollimiseks lahti, välja arvatud juhul, kui pakendi laad ja pakkematerjali liik võimaldavad toodet hinnata lahti pakkimata. Pakendatud pähklid võib jätta lahti pakkimata juhul, kui neid on võimalik hinnata läbi paki. (2) Enne lõikes 1 nimetatud üksikproovi lahtipakkimist kontrollitakse pakendi, sealhulgas selle materjali sobivuse ja puhtuse vastavust turustamisstandarditele ning pakendi märgistust. (3) Puu- või köögivili tükeldatakse juhul, kui puu- või köögivilja turustamisstandardites nähakse ette selle sisu kontrollimine. (4) Puu- või köögiviljapartiist prooviks eraldatud kogus pannakse pärast turustamisstandarditele vastavuse kontrollimist partii hulka tagasi, välja arvatud juhul, kui see on kontrollimisel kahjustunud või muutunud müügikõlbmatuks. Lisa Puu- ja köögiviljast võetavate üksikproovide vähimad kogused (Lisa ei ole kavandile esitatud) -159385 -10795 0 0 KAVAND 0 9.0 5 .2022 Määrus xx.xx. 2022 nr x Loomakasvatus e üleminekutoetus Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 9 7 lõike 2 , § 99 lõike 4, § 100 lõike 2, § 101 lõike 2 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2021/2115 , millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 1307 /2013, x alusel. 1. peatükk Ü ldsätted § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse toetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord järgmiste toetuste kohta: 1) ammlehma kasvatamise üleminekutoetus; 2) ute kasvatamise üleminekutoetus; 3) piima üleminekutoetus; 4) veise üleminekutoetus; 5) ute üleminekutoetus. § 2. Loomakasvatuse üleminekutoetuse saamise üldised nõuded (1) Ammlehma ja ute kasvatamise üleminekutoetust, piima, veise ja ute üleminekutoetust (edaspidi koos loomakasvatuse üleminekutoetus ) võib taotleda füüsiline või juriidiline isik või juriidilise isiku staatuseta isikute ühendus, kes tegeleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1307/2013 artikli 4 lõike 1 punktis c nimetatud põllumajandusliku tegevusega põllumajanduslikus majapidamises (edaspidi taotleja ). (2) Põllumajanduslik majapidamine selle määruse tähenduses on kõik põllumajandustootja poolt juhitavad Eestis asuvad põllumajanduslikud tootmisüksused, kus on vähemalt: 1) üks hektar põllumajandusmaad, mis on taotluse esitamise aastale eelnenud aasta 31. detsembri seisuga põhilise sissetulekutoetuse taotluse menetlemise käigus kindlaks määratud või mille olemasolu tõendab taotleja muul viisil või 2) ühele loomühikule vastaval hulgal põllumajandusloomi, keda põllumajandusloomade registri andmete alusel kasvatatakse taotluse esitamise aastale eelnenud aasta 31. detsembri seisuga või kelle olemasolu tõendab taotleja muul viisil. (3) Lõike 2 punktis 1 nimetatud põllumajandusmaa, mille kohta taotleja ei ole saanud põhilist sissetulekutoetust , peab olema hooldatud, kasutades selliseid agrotehnilisi võtteid, mis välistavad ebasoovitava taimestiku ulatusliku leviku ning võimaldavad seda maad järgmisel kasvuperioodil kasutusele võtta põllumajandusliku tegevusega tegelemiseks ilma lisakuludeta. (4) Lõikes 2 punktis 2 nimetatud põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid on esitatud lisas. § 3. Põllumajandusliku majapidamise üleandmine (1) Põllumajandusliku majapidamise üleandmise suhtes kohaldatakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr xx , millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 rakenduseeskirjad seoses ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi, maaelu arengu meetmete ja nõuetele vastavusega (ELT L 227, 31.07.2014, lk 69–124), artiklis 8 sätestatut. (2) Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artikli 8 lõike 3 punktis a nimetatud ajavahemik algab 22. märtsil ning lõppeb 21. aprillil. (3) Põllumajandusliku majapidamise üleandmise korral esitab põllumajandusliku majapidamise ülevõtja ülevõtmisest teatamiseks ja toetuse maksmise taotlemiseks § 3 lõikes 2 sätestatud ajavahemikul Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA ) elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu järgmised andmed: 1) põllumajandusliku majapidamise üleandja nimi ja registri- või isikukood; 2) põllumajandusliku majapidamise ülevõtja nimi ja registri- või isikukood; 3) põllumajandusliku majapidamise üleandja ja ülevõtja kinnitus põllumajandusliku majapidamise üleandmise kohta; 4) andmed selle kohta, et põllumajandusliku majapidamise ülevõtja taotleb toetuse maksmist. § 4. Ü hikumäär PRIA otsustab Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 103 lõike 2 alusel loomakasvatuse üleminekutoetuse ühikumäära toetuse liikide kaupa taotluse esitamise aasta 10. juuniks. 2. peatükk Ammlehma ja ute kasvatamise üleminekutoetuse saamise nõuded § 5. Nõuded ammlehma ja ute kasvatamise üleminekutoetuse taotlejale (1) Ammlehma kasvatamise üleminekutoetust võib taotleda taotleja, kes põllumajandusloomade registri andmete kohaselt kasvatab taotluse esitamise kalendriaasta 2. märtsi seisuga vähemalt ühte ammlehma. (2) Ute kasvatamise üleminekutoetust võib taotleda taotleja, kes põllumajandusloomade registri andmete kohaselt kasvatab taotluse esitamise kalendriaasta 2. märtsi seisuga vähemalt kümmet utte. § 6. Nõuded ammlehma ja ute kohta (1) Ammlehm, kelle kohta ammlehma kasvatamise üleminekutoetust taotletakse, peab olema nõuetekohaselt identifitseeritud ja registreeritud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1760/2000 veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi loomise, veiseliha ja veiselihatoodete märgistamise ning nõukogu määruse (EÜ) nr 820/97 kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 204, 11.08.2000, lk 1–10). (2) Ammlehm § 5 lõike 1 tähenduses on lehm ja vähemalt kaheksa kuu vanune lehmmullikas, kes kuulub järgmisse tõugu: hereford (Hf), limusiin (Li), aberdiin-angus (Ab), šarolee (Ch), šoti mägiveis (Hc), piemont (Pi), hele tõug (Ba), simmental (Si), belgia sinine (Bb), dexter (De), galloway (Ga), aubrac (Au), saksa šorthorn (SH) salers (SA), tirooli hall (GR) või wagyu (WA). (3) Ammlehm ja lehmmullikas loetakse lõikes 2 nimetatud tõugu kuuluvaks, kui neil on asjaomase tõu tunnused või nad on saadud lihatõuga ristamisel ja kuuluvad lihatootmiseks peetavate loomadega samasse karja. (4) Utt, kelle kohta ute kasvatamise üleminekutoetust taotletakse, peab olema taotluse esitamise aasta 27. aprilli seisuga vähemalt ühe aasta vanune, nõuetekohaselt identifitseeritud ja registreeritud vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) 21/2004, millega kehtestatakse lammaste ja kitsede identifitseerimise ja registreerimise süsteem ja muudetakse määrust (EÜ) nr 1782/2003 ning direktiive 92/102/EMÜ ja 64/432/EMÜ (ELT L 5, 09.01.2004, lk 8–17). § 7. Nõuded karja suuruse kohta (1) Ammlehma kasvatamise üleminekutoetuse saamiseks peab taotleja oma karjas taotlusel märgitud arvul selle määruse nõuete kohaseid ammlehmasid üleminekutoetuse taotluse esitamise päevast kuni 8. maini. (2) Ute kasvatamise üleminekutoetuse saamiseks peab taotleja oma karjas taotlusel märgitud arvul selle määruse nõuete kohaseid uttesid üleminekutoetuse taotluse esitamise päevast kuni 8. maini. (3) Ammlehma kasvatamise üleminekutoetuse taotleja ei või taotlusel märgitud ammlehma asendada teise ammlehmaga. (4) Karjas võib olla taotlusel märgitud arvust vähem ammlehmi või uttesid, kui see on põhjustatud vääramatu jõu või erandlike asjaolude esinemisest, sealhulgas juhul, kui esinevad järgmised asjaolud: 1) esineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347, 20.12.2013) artikli 2 lõikes 2 nimetatud asjaolu; 2) loom on taotleja tahte vastaselt karjast välja viidud ning taotlejal on selle tõendamiseks Politsei- ja Piirivalveametile esitatud avalduse ärakiri; 3) loom on haiguse või õnnetuse tõttu surnud või veterinaarsel näidustusel hukatud ning taotlejal on selle tõendamiseks veterinaararsti kirjalik kinnitus. 3. peatükk Piima, veise ja ute üleminekutoetuse saamise nõuded § 8. Nõuded piima, veise ja ute üleminekutoetuse taotlejale Piima, veise ja ute üleminekutoetust võib taotleda taotleja, kellele on määratud või kes omab taotluse esitamise aasta 21. märtsi seisuga Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 98 lõike 1 kohast täiendava otsetoetuse toetusõigust. 4. peatükk Loomakasvatuse üleminekutoetuse taotlemine ja taotluse menetlemine § 9. Loomakasvatuse üleminekutoetuse taotlemine (1) Taotleja esitab ajavahemikul 2. märtsist kuni 21. märtsini PRIA-le elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu taotluse, mis sisaldab maaeluministri xx määruses nr xx nimetatud andmeid. (2) Ammlehma kasvatamise üleminekutoetuse taotleja esitab lisaks lõikes 1 nimetatud andmetele nende ammlehmade arvu ja identifitseerimisnumbrid, kelle kohta ta toetust taotleb ja keda ta põllumajandusloomade registri andmete kohaselt taotluse esitamise aasta 2. märtsi seisuga kasvatab. (3) Ute kasvatamise üleminekutoetuse taotleja esitab lisaks lõikes 1 nimetatud andmetele nende uttede arvu, kelle kohta ta toetust taotleb ja keda ta põllumajandusloomade registri andmete kohaselt taotluse esitamise aasta 2. märtsi seisuga kasvatab. (4) Piima, veise ja ute üleminekutoetuse taotleja esitab lisaks lõikes 1 nimetatud andmetele kinnituse, et ta taotleb üleminekutoetust asjaomase toetusõiguse alusel. (5) Kui piima, veise ja ute üleminekutoetuse taotleja on omandanud toetusõiguse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 99 kohaselt, esitab ta koos taotlusega PRIA-le elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu maaeluministri xx määruses nr xx „Täiendava otsetoetuse toetusõiguse üleandmisest teavitamine” nimetatud teate või dokumendi. § 10. Ammlehma ja ute kasvatamise üleminekutoetuse vähendamine (1) PRIA otsustab ammlehma ja ute kasvatamise üleminekutoetuse vähendamise Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud alustel. (2) Kui taotluse kontrollimise käigus on tehtud kindlaks, et taotlusel märgitud loomade ja toetuse saamise nõuete kohaste loomade arvu (edaspidi nõuetekohaste loomade arv ) vahe on kuni kolm looma, arvutatakse ammlehma ja ute kasvatamise üleminekutoetuse summa nõuetekohaste loomade arvu alusel. (3) Kui taotluse kontrollimise käigus on tehtud kindlaks, et taotlusel märgitud loomade ja nõuetekohaste loomade arvu vahe on suurem kui kolm looma, vähendatakse nõuetekohaste loomade arvu alusel arvutatud toetuse summat, lähtudes määratud protsendist. Määratud protsendi saamiseks jagatakse taotlusel märgitud loomade ja nõuetekohaste loomade arvu vahe nõuetekohaste loomade arvuga ning korrutatakse sajaga. (4) Kui määratud protsent: 1) ei ületa 5, määratakse ammlehma ja ute kasvatamise üleminekutoetuse suurus nõuetekohaste loomade arvu alusel; 2) on suurem kui 5, kuid ei ületa 10, määratakse ammlehma ja ute kasvatamise üleminekutoetuse suurus nõuetekohaste loomade arvu alusel, kuid toetust vähendatakse määratud protsendi võrra; 3) on suurem kui 10, kuid ei ületa 20, määratakse ammlehma ja ute kasvatamise üleminekutoetuse suurus nõuetekohaste loomade arvu alusel, kuid toetust vähendatakse kahekordse määratud protsendi võrra. (5) Kui taotlusel märgitud loomade arvu ja nõuetekohaste loomade arvu vahe on suurem kui kolm looma ning määratud protsent ületab 20, jäetakse ammlehma ja ute kasvatamise üleminekutoetuse taotlus rahuldamata. (6) Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 101 lõike 1 punktis 3 sätestatud juhul vähendatakse taotlejale määratavat ammlehma ja ute kasvatamise üleminekutoetuse summat, millest on maha arvatud selle määruse kohaselt tehtavad vähendamised, 5 protsendi võrra. § 11. Taotluse kontrollimine (1) PRIA kontrollib taotluses esitatud andmete õigsust ja vastavust toetuse saamise nõuetele. (2) PRIA kontrollib kohapeal vähemalt 5 protsenti ammlehma ja ute kasvatamise üleminekutoetuse taotlejatest. (3) Taotleja teeb lõikes 1 nimetatud asutusele teatavaks kõik taotluse rahuldamise otsustamiseks vajalikud asjaolud, sealhulgas ajab vajaduse korral loomad kokku või hoiab neid selliselt, et oleks võimalik kontrollida nende kõrvamärkide olemasolu ja loomade identifitseerimisnumbrit. § 12. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine (1) PRIA teeb loomakasvatuse üleminekutoetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse taotluse esitamise aasta 22. juuniks. (2) PRIA teeb loomakasvatuse üleminekutoetuse taotluse rahuldamata jätmise otsuse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse §-s 102 sätestatud alustel. § 13. Toetuse maksmine Loomakasvatuse üleminekutoetus makstakse välja taotluse esitamise aasta 30. septembriks. § 14. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. a. -864235 -144145 0 0 KAVAND 0 9.0 5 .2022 Määrus xx.xx. 2022 nr x Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 9 7 lõike 2, § 99 lõike 4; § 10 0 lõike 2 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 2021/2115, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 1307/2013, (EÜ) nr x alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse põllumajanduskultuuri üleminekutoetuse ja heinaseemne üleminekutoetuse (edaspidi koos ka toetus ) saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord. § 2. Toetuse saamise üldised nõuded (1) Toetust võib taotleda füüsiline või juriidiline isik või juriidilise isiku staatuseta isikute ühendus, kes tegeleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1307/2013 artikli 4 lõike 1 punktis c nimetatud põllumajandusliku tegevusega põllumajanduslikus majapidamises (edaspidi taotleja). (2) Põllumajanduslik majapidamine selle määruse tähenduses on kõik põllumajandustootja poolt juhitavad Eestis asuvad põllumajanduslikud tootmisüksused, kus on vähemalt: 1) üks hektar põllumajandusmaad, mis on taotluse esitamise aastal põhilise sissetulekutoetusetaotluse menetlemise käigus kindlaks määratud või mille olemasolu tõendab taotleja muul viisil, või 2) ühele loomühikule vastaval hulgal põllumajandusloomi, keda põllumajandusloomade registri andmete alusel kasvatatakse taotluse esitamise aasta 2. mai seisuga või kelle olemasolu tõendab taotleja muul viisil. (3) Lõike 2 punktis 1 nimetatud põllumajandusmaa, mille kohta taotleja ei ole saanudpõhilise sissetulekutoetust, peab olema hooldatud, kasutades selliseid agrotehnilisi võtteid, mis välistavad ebasoovitava taimestiku ulatusliku leviku ning võimaldavad seda maad järgmisel kasvuperioodil kasutusele võtta põllumajandusliku tegevusega tegelemiseks ilma lisakuludeta. (4) Lõike 2 punktis 2 nimetatud põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid on esitatud maaeluministri xx määruse nr x „Loomakasvatuse üleminekutoetus” lisas. § 3. Põllumajandusliku majapidamise üleandmine (1) Põllumajandusliku majapidamise üleandmise suhtes kohaldatakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr x , millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 rakenduseeskirjad seoses ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi, maaelu arengu meetmete ja nõuetele vastavusega (ELT L 227, 31.07.2014, lk 69–124), artiklis 8 sätestatut. (2) Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artikli 8 lõike 3 punktis a nimetatud ajavahemik algab 22. mail ning lõppeb 1. septembril. (3) Põllumajandusliku majapidamise üleandmise korral esitab põllumajandusliku majapidamise ülevõtja ülevõtmisest teatamiseks ja toetuse maksmise taotlemiseks § 3 lõikes 2 sätestatud ajavahemikul Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA) elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu järgmised andmed: 1) põllumajandusliku majapidamise üleandja nimi ja registri- või isikukood; 2) põllumajandusliku majapidamise ülevõtja nimi ja registri- või isikukood; 3) põllumajandusliku majapidamise üleandja ja ülevõtja kinnitus põllumajandusliku majapidamise üleandmise kohta; 4) andmed selle kohta, et põllumajandusliku majapidamise ülevõtja taotleb toetuse maksmist. § 4. Ühikumäär PRIA otsustab Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 103 lõike 2 alusel toetuse ühikumäärad taotluse esitamise aasta 1. detsembriks. 2. peatükk Toetuse saamise nõuded § 5. Nõuded põllumajanduskultuuri üleminekutoetuse taotlejale Põllumajanduskultuuri üleminekutoetust võib taotleda taotleja, kes taotleb põhilist sissetulekutoetust ja kellele on määratud või kes omab taotluse esitamise aasta 15. juuni seisuga Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 99 lõike 1 kohast põllumajanduskultuuri täiendava otsetoetuse toetusõigust. § 6. Nõuded heinaseemne üleminekutoetuse taotlejale Heinaseemne üleminekutoetust võib taotleda taotleja, kellele on taotluse esitamise aasta 15. juuni seisuga määratud või kes omab Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 99 lõike 1 kohast heinaseemne täiendava otsetoetuse toetusõigust. 3. peatükk Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine § 7. Toetuse taotlemine (1) Taotleja esitab ajavahemikul 2. maist kuni 21. maini PRIA-le elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu taotluse, mis sisaldab andmeid selle kohta, millise asjaomase toetusõiguse alusel toetust taotletakse, ning maaeluministri xx määruses nr xx nimetatud andmed. (2) Toetuse taotlemisel esitab taotleja ühise taotluse kõikide pindalatoetuste, „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” alusel antavate loomade pidamisega ja loomade heaolu soodustamisega seotud toetuste ning põllumajanduskultuuri üleminekutoetuse ja heinaseemne üleminekutoetuse kohta samal ajal. (3) Kui taotleja on omandanud toetusõiguse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 100 kohaselt, esitab ta koos taotlusega PRIA-le elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu maaeluministri xx määruses nr xx „Täiendava otsetoetuse toetusõiguse üleandmisest teavitamine” nimetatud teate või dokumendi. § 8. Toetuse suuruse arvutamine (1) Põllumajanduskultuuri üleminekutoetuse summa arvutamisel võrreldakse taotleja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 99 lõike 1 kohaste põllumajanduskultuuri täiendava otsetoetuse toetusõiguste arve eraldi taotluse esitamise aastal põhilise sissetulekutoetuse taotluse menetlemise käigus kindlaks määratud toetusõigusliku põllumajandusmaa hektarite arvuga. (2) Põllumajanduskultuuri üleminekutoetuse summa arvutatakse taotleja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 99 lõike 1 kohase põllumajanduskultuuri täiendava otsetoetuse toetusõiguse arvu alusel, kui taotluse esitamise aastal on taotleja põhilise sissetulekutoetuse taotluse menetlemise käigus kindlaks määratud toetusõigusliku põllumajandusmaa hektarite arv asjaomase toetusõiguse arvuga võrdne või sellest suurem. (3) Põllumajanduskultuuri üleminekutoetuse summa arvutatakse taotleja põhilise sissetulekutoetuse taotluse menetlemise käigus kindlaks määratud toetusõigusliku põllumajandusmaa hektarite arvu alusel, kui taotluse esitamise aastal on nimetatud hektarite arv väiksem taotleja asjaomase Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 99 lõike 1 kohase põllumajanduskultuuri täiendava otsetoetuse toetusõiguse arvust. (4) Heinaseemne üleminekutoetuse summa arvutatakse taotleja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 99 lõike 1 kohase heinaseemne täiendava otsetoetuse toetusõiguse arvu alusel. § 9. Taotluse kontrollimine (1) PRIA kontrollib taotluses esitatud andmete õigsust ja vastavust toetuse saamise nõuetele. (2) Taotleja teeb lõikes 1 nimetatud asutusele teatavaks kõik taotluse rahuldamise otsustamiseks vajalikud asjaolud. § 10. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine (1) PRIA teeb toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsused taotluse esitamise aasta 10. detsembriks. (2) PRIA teeb toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsused Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse §-s 103 sätestatud alustel. § 11. Toetuse maksmine Toetus makstakse välja taotluse esitamise aastale järgneva aasta 30. juuniks. -864235 -144145 0 0 KAVAND 0 9 .0 5 .2022 Määrus xx.xx. 202 3 nr x P õllumassiivi kaardi koostamise ja põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise tingimused ja korra ning põllumassiivi kasutamise kohta esitatavad andmed ja nende esitamise kord Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 15 lõike 3 ja § 114 lõike 4 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi piiripunktide määramise, põllumassiivile unikaalse numberkoodi andmise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala ning põllumassiivil asetsevate maastikuelementide määramise ja korra ning põllumassiivi kasutamise kohta esitatavad andmed ja nende esitamise kord. § 2. Põllumassiivi kaardi koostamine (1) Põllumassiivi kaardi koostab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA ), kasutades topograafilise alusena ruumiandmete seaduse §-s 67 nimetatud Eesti topograafia andmekogu andmeid. (2) Põllumass iiv on maastikul eristuvate püsivate objektide, katastriüksuse piiride või maa kasutusotstarbe piiridega piiristatud ühtne maa-ala, mis koosneb ühest või mitmest põllus t. (3) Põllumassiivi kaardile kantakse põllumassiiv, mille pindala on vähemalt 0,30 hektarit. (4) Põllumassiivi kaardile kantakse: 1) põllumassiivi piiripunktid, mis on omavahel ühendatud ja moodustavad põllumassiivi kaardil põllumassiivi ruumiobjekti; 2) unikaalne numberkood; 3) maksimaalne toetusõiguslik pindala; 4) põllumajandusministri xx määruse nr xx „Maa heas põllumajandus- ja keskkon naseisundis hoidmise nõuded” § xx lõigete xx kohaselt säilitamisele kuuluvad maastikule iseloomulikud vormid (edaspidi maastikuelemendid ). (5 ) Põllumaal asuvad või põllumaaga vahetult külgnevad maastikuelemendid kantakse põllumassiiv i kaardile mittetootlike alade või mittetootlike elementidena . (6) Samal põllumassiivil kõrvuti asuvad samasse põllumajanduskul tuurirühma kuuluvad alla 0,30 hektarilised toetusõiguslikud põllud, mis kokku moodustavad vähemalt 0,30 hektarit , loetakse ühtseks maa-alaks. (7) Põld on ühtne maatükk, mille on deklareerinud üks põllumajandustootja ja millel ei kasvatata ro hkem kui üht põllukultuurirühma. § 3. Piiripunktide määramine (1) Põllumassiivi piiripunktid määrab PRIA. (2) Piiripunkti koordinaatide määramiseks kasutatakse ortofotot, katastriüksuse piiri, maakasutusotstarbe piiri ja kontrolli käigus, sealhulgas paikvaatluse käigus saadud andmeid, kasutades ristkoordinaatide süsteemi L-EST97. Maakasutusotstarbe piir on ühtse pindalatoetuse taotlusel esitatud andmete, kohapealse kontrolli ja ortofoto abil tuvastatav maakasutuse piir. § 4. Põllumassiivile unikaalse numberkoodi andmine (1) PRIA annab põllumassiivi kaardile kantavale põllumassiivile unikaalse 11-kohalise numberkoodi. (2) Kui põllumassiivi kaardile kantud: 1) põllumassiiv jagatakse osadeks, säilitatakse ühele endine põllumassiivi unikaalne numberkood ja ülejäänutele põllumassiividele antakse uus unikaalne numberkood; 2) põllumassiivid liidetakse üheks, säilitatakse põllumassiivile ühe endise põllumassiivi unikaalne numberkood. (3) Kui põllumassiivi jagamisel osadeks või nende liitmisel ei ole tehnilistel põhjustel võimalik säilitada endise põllumassiivi unikaalset numberkoodi, antakse põllumassiivile uus unikaalne numberkood. § 5. Põllumajandusmaa määratlemine ( 1 ) Põllumajandusmaa koosneb põllumaa st , püsirohumaa st (sh püsikarjamaa) või püsikultuuride all olev ast maast . (2) Põllumaa on k ülvikorraga hõlmatud haritav maa või kesa, sealhulgas haljaskesa, mustkesa, sööti jäetud maa, mida saab kasutada põllumajanduskultuuride tootmiseks või karjatamiseks või mis on määratletud sööti jäetud maana vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklitele 31 või 70 või III lisas loetletud HPK 8 standardile ning olenemata sellest, kas maa on kasvuhoonete all või püsi- või ära võetava katte all. T oetusõiguslikud on vaid muldpinnaga kasvuhooned, kus taimi kasvatatakse maapinnal vahetult mulla s . (3) Kesa on taotlemise aastal saagi tootmisest kõrvale jäetud külvikorraga hõlmatud põllumaa. Eristatakse kolme tüüpi kesa: 1) mustkesa on külvikorraga hõlmatud põllukultuurideta maa, mida haritakse umbrohtude hävitamiseks; 2) haljaskesa on külvikorraga hõlmatud maa, mida kasutatakse haljasväetistaimede kasvatamiseks; 3) sööti jäetud maa on külvikorraga hõlmat ud, üheaastaste põllukultuuride kasvatamiseks kasutatud (va heintaimed), põllukultuurideta harimata maa. (3) Püsirohumaa ks loetakse maad , mida kasutatakse rohumaakultuuride ja looduslike rohttaimede kasvatamiseks kas looduslikul viisil (isekülvi teel) või harimise teel (külvamise teel) ning mis ei ole põllumajandusliku majapidamise külvikorraga hõlmatud viis aastat või kauem. P üsirohumaa uuendamine ei katkesta püsirohumaa vanuse arvestamist. Püsirohumaa hulka loetakse pärandniit ehk poollooduslik kooslus, mis on pikaajalise inimtegevuse (niit mise, karjatamise ja puittaimestiku struktuuri kujundamise) mõjul kujunenud loodusliku elustikuga ala, mis on valdavalt kaetud niidutaimestikuga ning on niidetav või karjatatav. (4) Keskkonnatundlik püsirohumaa on püsiro humaa, mis asub Natura 2000 100 protsendilise turvasmuldadega aladel või Natura 2000 võrgustikku jäävatel pärandniitudel või inventeeritud väärtuslikel püsirohumaadel, mille kasutusotstarvet ei tohi muuta ja neid ei tohi üles künda. (5) Rohumaakultuurid ja looduslikud rohttaimed on taimed, mis tavapäraselt leiduvad looduslikel karjamaadel või mis tavaliselt sisalduvad seemnete segudes, mis on mõeldud liikmesriigi karja- või rohumaade jaoks, olenemata sellest, kas neid kasutatakse karjatamiseks või mitte. (6) Püsikultuuridega maa on külvikorraga hõlmamata maa, millel kasvatatakse ühel kohal vähemalt viis järjestikust aastat põllumajanduskultuure (va püsirohumaa) , mis annavad korduvalt saaki . Püsikultuuride alla loetakse lühikese raieringiga madalmets, millel kasvatatakse paju ( Salix ) ni ng sellel tehakse raiet vähemalt igal viiendal aastal arvates istandiku rajamisest või viimase raie tegemisest. Püsikultuuride alla arvatakse puukoolid, mis on noorte puittaimedega kaetud alad, kus taimi kasvatatakse avamaal vahetult mullas hilisema ümberistutamise eesmärgil otse mullas. § 6. Põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala määramine ( 1) Põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala määrab PRIA. (2) Põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala määramise korral võetakse aluseks põllumassiivi kogupindala põllumassiivi kaardil olevate piiripunktide järgi. Saadud pindalast arvatakse maha põllumassiivil paiknev ad järgmised maa-alad, millel põllumajanduslik tegevus ei ole võimalik või mida kasutatakse valdavalt mittepõllumajanduslikuks tegevuseks : 1) üle 0,01 hektari suurune maa-ala , sealhulgas maa-ala, millel kasvavad puittaimed võrade liitusega vähemalt 30 protsenti ; 2) alla 0 ,01 hektari suurused maa-alad, kui nende pindala põllumassiivil kokku ületab 0,01 hektarit, seahulgas alla 0 ,01 hektari suurused maa-alad, millel kasvavate puittaimede võrad on omavahel liitunud. (2 1 ) Inimtekkelise ehitise alune maa-ala, välja arvatud lõikes 4 nimetatud maastikuelementide alune maa-ala, arvatakse põllumassiivi maksimaalsest toetusõiguslikust pindalast maha olenemata selle suurusest. ( 2 2 ) Lõikes 2 nimetatud maa-alad, mida kasutatakse valdavalt mitte põllumajanduslik uks tegevuseks, on järgmised : 1) päikesepaneelidealune maa; 2) õueala; 3) haljasala; 4) golfiväljak. (2 3 ) Lõikes 2 2 nimetatud päikesepaneelidealuseks maaks loetakse: 1) paneeli- või paneelidealust maad koos seda ümbritseva aia või selgelt eristuva harimispiiriga; 2) paneelialust maad koos seda ümbritseva ühe meetri laiuse alaga, mida arvestatakse paneeli välimisest küljest, kui kahe või enama paneeli omavaheline kaugus on üle 13 meetri või tegemist on üksiku paneeliga ja puudub paneeli või paneele ümbritsev aed või selgelt eristuv harimispiir ; 3) paneelidevahelist maad koos paneelialuse maa ja seda ümbritseva ühe meetri laiuse alaga, mida arvestatakse paneeli välimisest küljest, kui kahe või enama paneeli omavaheline kaugus on kuni 13 meetrit ning puudub paneele ümbritsev aed v õi selgelt eristuv harimispiir. ”; (3) Põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala hulka arvatakse kuni kahe meetri laiune hekk, kraav, piire, traditsiooniline maastikuobjekt või muu maastikule iseloomulik vorm. (4) Põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala hulka arvatakse maaelu ministri xx määruse nr xx „Maa heas põllumajandus- ja keskkon naseisundis hoidmise nõuded” § xx lõigetes xx nimetatud maastikuelemendid. (5) Põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala hulka arvatakse põld, kus ühe hektari kohta ei kasva rohkem kui 50 puud. Puuks loetakse vähemalt 1,3 meetri kõrgust puittaime . (6) Lõikes 5 sätestatud juhul ei kohaldata lõike 2 teise lause punkti 2 . § 7 . Maastikuelementide määramine (1) Maastikuelemendi kohta, mis põllumassiivi kaardil ei kajastu, esitatakse PRIA-le andmed ja graafiline materjal asjakohase avaldusega, sealhulgas põllumassiivi number ning teave maastikuelemendi tüübi, pindala ja asukoha kohta. (2) PRIA kontrollib maastikuelemendi kohta esitatud andmeid ning kannab need põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse. § 8. Põllumassiivi kasutamise kohta esitatavad andmed Andmed põllumassiivil kasvatatavate põllumajanduskultuuride, põllumaa, püsirohumaa, püsikultuuride, mustkesa mittetootlike alade ja elementide kohta saadakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § xx lõikes xx nimetatud taotluselt. § 9. Rakendussätted Enne selle määruse jõustumist põllumassiivi kaardile kantud põllumassiivi andmete töötlemist jätkatakse selle määruse alusel. -121285 -144145 0 0 3690454 1189245 KAVAND 0 9.0 5 .2022 0 0 KAVAND 0 9.0 5 .2022 Määrus Keskkonnasõbraliku majandamise toetus Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7 lõike 2 , § 15 lõike 2 , §16 lõike 4 ning § 38 lõi gete 3 ja 4 alusel . 1. peatükk Üldsätted § 1. R eguleerimisala Määrusega kehtestatakse „Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027” (edaspidi strateegia kava ) k liima-, keskkonna- ja loomade heaolu kava sekkumise liigi „Keskkonnasõbralik majandamine” raames antava keskkonnasõbraliku majandamise toetuse (edaspidi toetus ) andmise tingimused ning kord. § 2. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse keskkonnasõbraliku majandamise põhitegevuse ja lisategevuse elluviimise eest ühe kalendriaasta (edaspidi kohustuseaasta ) jooksul toetusõiguslikul maal, mille kohta toetust taotletakse. (2) L isategevuse elluviimise eest antakse toetust üksnes siis, kui seda viiakse ellu koos põhitegevusega. (3) Lõikes 2 sätestatut ei kohaldata mitmeliigilise väikese põllu lisategevuse elluviimise korral. § 3. Toetuse minimaalne ja maksimaalne ühikumäär (1 ) Toetuse minimaalne ja maksimaalne ühikumäär ühe hektari maa kohta põhitegevuse elluviimise eest on: 1) 30 kuni 37 eurot kalendriaastas põllukülvikorras oleva teravil ja , kaunvil ja , õli- ja kiukultuuri, rühvelkultuuri ning muu tehnilise kultuuri kasvatamise korral , ravim- ja maitsetaimed e , turvasmuldadel köögivil ja ja lisas toodud haljasväetiskultuuri kasvatamise korral , põllumaal ja püsirohumaal heintaimede kasvatamise korral (edaspidi koos rohumaa ) ning põldtunnustatud heinaseemnepõl lu kohta ; 2) 230 kuni 259 eurot kalendriaastas köögivilja, maasika või puuvilja - ja marjakultuuri kasvatamise korral ; 3) 18 kuni 19 eurot kalendriaastas põllukülvikorras oleva teravil ja , kaunvil ja , õli- ja kiukultuuri, rühvelkultuuri , muu tehnilise kultuuri ja lisas toodud haljasväetiskultuuri mahepõllumajanduslikult kasvatamise korral ning turvasmuldadel köögivilja, põldtunnustatud heinaseemnepõl lu l ja rohumaa l põllumajanduskultuuri mahepõllumajanduslikult kasvatamise korral ; 4) 40 kuni 42 eurot kalendriaastas köögivilja, maasika, ravim- ja maitsetaime või puuvilja - ja marjakultuuri mahepõllumajanduslikult kasvatamise korral . (2) Lõikes 1 sätestatud ühikumäära kohaldatakse k öögivilja, maasika , puuvilja- ja marjakultuuri ning mahepõllumajanduslikult ravim- ja maitsetaimede kasvatamise korral, kui neid kasvatatakse vähemalt 0,3 hektaril. (3) Köögiviljakultuuride kasvatamisel ei kohaldata lõike 1 punktis 2 sätestatud ühikumäära põllumajandusmaa kohta, kui põllu põhimullana on üle 70% ulatuses turvasmullad (M, S, R, AM) , erodeeritud muldade (E,e) või deluviaalmuldade (D) kompleks. (4) Toetuse minimaalne ja maksimaalne ühikumäär ühe hektari põhitegevuse elluviimiseks toetusõigusliku maa kohta, millel viiakse ellu glüfosaadi mittekasutami se lisategevust, on 15 kuni 18 eurot kalendriaastas. (5) Toetuse minimaalne ja maksimaalne ühikumäär ühe hektari maa kohta lisategevuste elluviimise eest on: 1) 150 kuni 151 eurot kalendriaastas o rgaanilise multši kasutamise lisategevuse elluviimise korral ; 2) 110 kuni 132 eurot kalendriaastas haljasväetis kultuuri kasvatamise lisategevuse elluviimise korral ; 3) 340 kuni 408 eurot mitmeliigilis e väikes e põl l u lisa tegevuse elluviimise korral ; 4) 60 kuni 72 eurot vahekultuuride kasvatamise lisategevuse elluviimise korral ; 5) 50 kuni 60 eurot happeliste muldade lupjamise lisategevuse elluviimise korral . § 4. Toetuse ühikumäära otsustamine (1 ) Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA ) otsustab ühikumäära Euroopa Liidu ühise põllumajand uspoliitika rakendamise seaduse § 16 lõi ke 2 kohaselt . (2) Kui toetuse andmiseks ettenähtud vahenditest lähtudes ei ole võimalik ra huldada kõiki nõuetekohaseid taotlusi, võib PRIA vähendada toetuse ühikumäära minimaalse ühikumäärani Euroopa Liidu ühise põllumajand uspoliitika rakendamise seaduse § 16 lõike 4 kohaselt . (3) Kui toetuse andmiseks ettenähtud vahenditest lähtudes ei ole võimalik ra huldada kõiki nõuetekohaseid taotlusi ka minimaalse ühikumäära rakendamise korral võib PRIA vähendada toetuse summat Euroopa Liidu ühise põllumajand uspoliitika rakendamise seaduse § 16 lõike 4 kohaselt. 2 . peatükk Toetusõiguslikkuse nõuded § 5 . Nõuded taotlejale Toetust võib taotleda põllumajandusliku tegevusega tegelev füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik, kes on aktiivne põllumajandustootja (edaspidi koos taotleja ). § 6. Nõuded toetusõigusliku maa kohta (1) Toetusõiguslik maa peab vastama maaeluministri xx määruse s nr xx toetusõigusliku maa kohta sätestatud tingimustele. (2) Toetust võib taotleda taotleja kasutatava kokku vähemalt 1,00 hektari suuruse: 1) põllumaa kohta, millel kasvatatakse põllukultuuri, köögivilja, maasikat, ravim- või maitsetaimi; 2) põllumaa kohta, mida hoitakse mustkesas või mis on jäetud sööti; 3) põllumaa kohta, millel kasvatatakse heintaimi ; 4) põllumaa kohta, millel kasvatatavad heintaimed on põllumajandusministri 24. aprilli 2006. a määruses nr 56 „Söödakultuuride seemne kategooriad ning söödakultuuride seemne tootmise ja turustamise nõuded” sätestatud nõuete kohaselt põldtunnustatud (edaspidi heinaseemnepõld ); 5) püsikultuuride aluse maa kohta, millel kasvatakse puuvilja- või marjakultuure; 6) püsirohumaa kohta. (3) P õllukultuuri ks loetakse põllukülvikorras olev teravili, kaunvili, õli- ja kiukultuur, rühvelkultuur ning muu tehnili ne kultuur . ( 4 ) Toetusõigusliku põllu pindala hulka arvestatakse aiakultuuride kasvatamise korral ka põllu otstes asuv kuni 15 m eetri laiune teenindusala. (5) Aiakultuuriks loetakse puuvilja- ja marjakultuur, maasikas, köögivili ning ravim- ja maitsetaim ed . ( 6 ) Rohumaa puhul antakse toetust maa kohta , mis on taotlemise aastal põllukultuuride, söödi, põldtunnustatud heinaseemnepõldude ja aiakultuuride aluse maa pindalast väiksem või sellega võrdne. ( 7 ) Toetust ei anta põllumajandusmaa kohta, mi da hoitakse mustkesas või mis on jäetud sööti . ( 8 ) Toetust ei või taotleda maa kohta , mille kohta taotletakse strateegiakava alusel antavat : 1) p ärandniidu hooldamise toetus t ; 2) väärtusliku püsirohumaa toetust; 3) m ulla- ja veekaitsetoetus t. 3. peatükk Tingimuslikkus ja baas nõuded § 7 . Tingimuslikkus Toetuse saaja täidab kohustuseaasta jooksul oma põllumajanduslikus tegevuses ja kogu põllumajandusliku majapidamise maal maaeluministri xx määruses nr xx „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded ” sätestatud nõudeid. § 8. Baasnõuded (1) Taotleja täidab kohustuseaasta jooksul järgmisi baas nõudeid: 1) taotleja kannab andmed põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaal tehtud tegevuste kohta veeseaduse alusel peetavasse põlluraamatusse ; 2) enne taimekaitsevahendi kasutamist korraldab taotleja põllumajandusmaal taimekahjustajate seire ja kannab andmed seire kohta veeseaduse al usel peetavasse põlluraamatusse; 3) taotleja tagab, et põllumajandusmaal on välistatud ebasoovitava taimestiku ulatuslik levik ja seda maad on võimalik kasutada järgmisel kasvuperioodil põllumajanduslikuks tegevuseks ilma lisakuludeta . 4 . peatükk Põhitegevuse elluviimise nõuded § 9 . Põhitegevuse elluviimise nõuded Taotleja täidab kohustuseaasta jooksul selles peatükis sätestatud nõudeid kogu põllumajandusliku majapidamise toetusõiguslikul maal, kui määruses ei ole sätestatud teisiti. § 10 . Elektroonilise põlluraamatu pidamine Taotleja peab põlluraamatut elektrooniliselt PRIA poolt aktsepteeritud e-teenuse keskkonnas. Kui e-teenuse valdaja on eraõiguslik isik, peab toetuse taotleja andma valdajale volituse andmete esitamiseks PRIA-le. § 11. Viljavaheldus (1) Taotleja tagab, et viljavaheldus või külvikord toimub järgmiste nõuete kohaselt: 1 ) samal maal ei kasvatata teravilja kauem kui kolmel järjestikusel aastal; 2 ) ristõieliste sugukonda kuuluvaid põllumajanduskultuure ei kasvatata samal maal uuesti enne kolme aasta möödumist; 3 ) samal maal ei kasvatata perekonda köömen kuuluvaid põllumajanduskultuure kauem kui kolmel järjestikusel aastal. (2) Sööti jäetud maa ja mustkesa, mida kasutatakse põllumajanduskultuuride vaheldusena, ei katkesta külvikorras põllukultuuride ja köögiviljade järgnevust. (3) Maisi, tatra või sorgo kasvatamine katkestab teraviljade järgnevuse külvikorras. (4) Lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud nõudeid ei pea järgima mitmeaastaste köögiviljade, maasika ning ravim - ja maitsetaimede kasvatamise korral . (5) Pärast maasikaistandiku likvideerimist ja enne uue maasikaistandiku rajamist peab samal maal kasvatama vähemalt ühel aastal muud põhikultuuri. (6) Vahekultuur ei katkesta külvikorras põllukultuuride ja köögiviljade järgnevust. (7) Viljavahelduse või külvikorra nõuete järgimisel võetakse arvesse ka põllumajanduskultuurid, mida kasvatati samal maal kohustuseperioodile vahetult eelnenud aastatel. § 1 2 . Sertifitseeritud seemne kasutamine (1) Taotleja kasutab külvisena taotluse esitamise aastale eelneva kalendriaasta sügisesel ja taotluse esitamise aasta kevadisel teraviljade külvipinnal kokku vähemalt 15 protsenti sertifitseeritud teraviljaseemet. (2) Maisi ja tatra külvipinda ning teravilja ja teiste põllumajanduskultuuride segu külvipinda ei loeta teraviljade kogupinna hulka ning sertifitseeritud seemnega külvatud teraviljade pinna hulka. (3) Maisi ja sorgo seemet ei arvestata sertifitseeritud teraviljaseemne hulka. (4) Samale põllule ei tohi külvata sertifitseeritud ja sertifitseerimata seemet, välja arvatud juhul, kui sertifitseerimata seemet kasutatakse allakülviks. (5) Sertifitseeritud seemne ostmist tõendav ostudokument peab olema kohustuseperioodi jooksul kohapeal kontrollimiseks kättesaadav. § 1 3 . Glüfosaadipiirang Taotleja ei kasuta glüfosaati sisaldavaid taimekaitsevahendeid: 1) põllukultuuridel taimede tärkamisest, istutamisest või maha panemisest kuni saagi koristamiseni; 2) köögiviljadel, ravim- ja maitsetaimedel ning maasikal; 3) mustkesal, sööti jäetud maal , haljaskesal ja haljasväetiseks kasvatatavatel taimedel ning vahekultuuride kasvatamise ajal; 4) püsikultuuridel. § 1 4 . Mullaproovid (1) Taotleja korraldab põllumajandusmaa kohta , mille kohta ta toetust taotleb, mullaproovide võtmise ning proovide saatmise mullaanalüüside tegemiseks mulla ja pinnase analüüsimiseks akrediteeritud laboratooriumisse (edaspidi laboratoorium ) hiljemalt kohustuseaasta 1. detsembriks. (2) Kui toetusõiguslikult maalt on varem võetud mullaproov ja selle kohta on väljastatud laboriprotokoll mulla happesuse, taimedele omastatava fosfori ja kaaliumi sisalduse kohta, peab taotleja korraldama mullaproovi võtmise ja laboratooriumisse saatmise eelmise mullaproovi võtmise aastale järgneva viienda aasta 1. detsembriks. (3) Taotleja korraldab mullaproovide võtmise arvestusega, et iga kuni viie hektari toetusõigusliku maa kohta on võetud üks mullaproov, millest on määratud mulla happesus ning taimedele omastatava fosfori ja kaaliumi sisaldus ning orgaanilise süsiniku sisaldus. Arvesse võetakse ka varem võetud mullaproovid, mis ei ole vanemad kui lõikes 2 sätestatud ja mille kohta on väljastatud laboriprotokoll mulla happesuse, taimedele omastatava fosfori ja kaaliumi sisalduse kohta. (4) Kui põllumajanduslikus majapidamises on toetusõiguslikku maad üle kümne hektari, peab mullaproovid võtma Põllumajandusuuringute Keskuse (edaspidi PMK ) korraldatud mullaproovivõtjate koolituse läbinud isik. (5) Mulla happesus määratakse kaaliumkloriidi lahusest, taimedele omastatava fosfori ja kaaliumi sisalduse määramiseks kasutatakse Mehlich 3, Egnér-Riehmi topeltlaktaadi või Egnér-Riehm-Domingo ammooniumatsetaat-laktaadi meetodit. (6) Mullaproovidest analüüsitud mulla orgaaniline süsinik peab olema võetud arvestusega, et põllumajandusmaa , mille kohta ta otleja toetust taotleb , iga kuni 20 hektari kohta oleks analüüsitud vähemalt üks proov. (7) Laboratooriumi väljastatud laboriprotokollid analüüsitulemustega peavad olema kohapeal kontrollimiseks kättesaadavad. (8) Kui taotleja kasvatab aiakultuur e , siis korraldab ta mullaproovide võtmise arvestusega, et iga kuni kolme hektari aiakultuuride aluse maa kohta , mille kohta ta toetust taotleb, on võetud üks mullaproov, millest on lisaks ee s pool nimetatud põhielementidele määratud taimedele omastatava magneesiumi, kaltsiumi, vase, mangaani ja boori sisaldus. (9) Mullaproovide analüüside tulemused kehtivad viis aastat. § 1 5 . Koolitused (1) Taotleja või tema esindaja, kes tegeleb taotleja põllumajanduslikus majapidamises põllumajandusliku tegevusega, peab olema osalenud keskkonnasõbraliku majandamise koolitusel kohustuseaasta 1. detsembriks. (2) Lõike 1 täitmisel arvestatakse alates 2023. kalendriaastast toimunud koolitusi. § 1 6 . Taimekaitsevahendi kasutamise piirang (1) Taotleja ei kasuta sama keemilise taimekaitsevahendi toimeainet samal põllul ühe kohustuseaasta jooksul rohkem kui kaks korda. (2) Nõue t kohaldatakse põhikultuuride , välja arvatud kartul , kasvatamise korral . (3) Lõikes 1 sätestatut ei kohaldata insektitsiid ide kasutamise korral . § 1 7 . Nõuded a iakultuuri kasvatamise, aiakultuuri teenindusalade ja reavahede kohta (1) Aiakultuuride kasvatamise korral tuleb kasutada kohalikele normidele vastavaid agrotehnika võtteid . (2) Taotleja hoiab aiakultuuride teenindusala rohukamaras. (3) Taotleja kasutab maasikaridade peal multši. Multši tuleb kasutada alates istandiku rajamisest ja see peab olema põllul kogu vegetatsiooniperioodi jooksul või kuni istandiku likvideerimiseni. § 1 8 . Feromoonpüünised ja mitmekesisuse elemendid (1) Maal, millel kasvatatakse viljapuid, hoitakse kohustuseaasta 1. maist kuni 31. augustini õunamähkuri, ploomimähkuri, õunakoi ja õunapuu võrgendkoi avastamiseks feromoonpüüniseid. Püünised peavad olema paigutatud tihedusega vähemalt üks püünis iga 0,3 hektari suuruse toetusõigusliku põllumajandusmaa kohta. (2) T oetusõiguslikule põllumajandusmaale, millel kasvatatakse viljapuid ja marjapõõsaid paigutatakse iga 0,3 hektari kohta vähemalt kaks elurikkust soodustava t element i : 1) putukate või lindude joogianum ; 2) vanad kõdunevad notid ; 3) kivikuhil, oksakuhil ; 4) lindude pesakast, röövlindude istumiskoht ; 5) putukapesa ; 6) mesitarud, milles peetakse mesilasi. 5 . peatükk Lisategevuse elluviimise nõuded § 19 . O rgaanilise multši kasutamise lisategevus (1) Taotleja kasutab orgaanilist multši ridades või reavahedes . (2) Orgaanilist multši peab olema koguses, mis takistab rohu läbikasvamist sellest . (3) Selles paragrahvis sätestatud lisategevuse elluviimise eest ei saa toetust taotleda põllu kohta , mille kohta taotletakse toetust vahekultuuride lisategevuse elluviimise eest . (4) Taotleja esitab asukohapõhise pildi lõigetes 1 ja 2 sätestatud tegevus t e tõendamiseks. § 20 . H aljasväetise kasvatamise lisategevus (1) Selles paragrahvis sätestatud lisategevuse elluviimise eest saab toetust taotleda maa kohta, millel taotleja kasvatab köögiviljakultuure ning millel eelmi sel aasta l kasvatati lisas toodud haljasväetis kultuuri põhikultuurina . (2) Selles paragrahvis sätestatud lisategevuse elluviimise eest ei saa toetust taotleda põllu kohta , mille kohta taotletakse toetust vahekultuuride lisategevuse elluviimise eest . § 21 . M itmeliigilis e väikes e põl lu lisategevus (1) Mitmeliigiline väike põld on 0,3 kuni 1,00 hektari suurune põld, millel kasvatatakse vähemalt kaheksat erinevat põllu majandus kultuuri, mis kuuluvad köögivilja-, rühvelkultuuri, ravim- või maitsetaimede hulka . (2) Taotleja kasvatab igat lõikes 1 nimetatud kultuuri kuni 0,1 hektari suurusel maal. § 22 . V ahekultuuride kasvatamise lisategevus (1) Taotleja kasvatab vähemalt 0 , 3 hektari suurusel põllul vahekultuure . (2) Vahekultuuri de kasvatamiseks loetakse kultuuride kasvatamist kahe järgneva vegetatsiooniperioodi põhikultuuride vahelisel ajal, mis külvatakse allakülvina põllukultuuri kasvu ajal või kohe pärast põhikultuurist põllukultuuri või köögivilja kasvuperioodi lõppu, kuid hiljemalt 1. septembril . ( 3 ) Vahekultuur on toetusõiguslikul põllumaal vähemalt 1. novembrini. § 23 . H appeliste muldade lupjamise lisategevus (1) P õllu kohta, mille kohta selles paragrahvi s sätestatud lisategevuse elluviimise eest toetust taotletakse, on koostatud lubjatarbekaart . (2) Lupjamiseks kasutatakse tuhka või lisaks tuhale muud lubiväetist. Lupjamiseks kasutatud lubiväetis peab olema kantud väetiseregistrisse . (3) Tuha tekke aluseks oleva toorme ja muu lubiväetise päritolu tõendamiseks esitab taotleja PRIA - le saateleh e. (4) Selles paragrahvis sätestatud lisategevuse elluviimise eest ei saa toetust taotleda põllu kohta , millel põhimullana on üle 30% ulatuses turvasmullad. (5) P ärast lupjamist külvata kse põllule või peab seal kasvama taimik ning lisaks tuleb samal põllul kasvatada sügisesi vahekultuure või peab seal olema talvine taimkate. § 24 . G lüfosaadi mittekasutamise lisategevus (1) Taotleja ei kasuta kohustuseaasta jooksul põllumajanduslikus majapidamises glüfosaati . (2) Selles paragrahvis sätestatud lisategevuse elluviimise eest saab taotleda toetust sama maa kohta, mille kohta taotletakse toetust põhitegevuse elluviimise eest. 6 . peatükk Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine § 2 5 . Toetuse taotlemine (1) Toetuse taotlemiseks esitab taotleja PRIA - le kohustuseaastal ajavahemikul 2. maist kuni 21. maini elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu taotluse, mis sisaldab : 1 ) maaeluministri xx määruse nr xx lõigetes xx nimetatud andmed; 2) andmed xx kohta. (2) Toetuse taotlemisele kohaldatakse maaeluministri xx määruses nr xx sätestatut . § 2 6 . Taotleja, taotluse ja toetatavate tegevuste kontrollimine (1) T aotluses esitatud andmete õigsust ja toetuse saamise nõuetele vastavust kontrollib PRIA . (2) Paragrahvis 7 sätestatud nõuetele vastavust kontrollivad maaeluministri xx määruses nr xx sätestatud asutused. § 2 7 . Toetuse vähendamine ja halduskaristused (1) Toetuse vähendamise korral kohaldatakse Euroopa Liidu ühise põllumajand uspoliitika rakendamise seaduse §16 lõi kes 5 sätestatut . (2) Halduskaristus e rakendamise korral kohaldatakse Euroopa Liidu ühise põllumajand uspoliitika rakendamise seaduse § -des 107 – 110 sätestatut . § 2 8 . Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine (1) PRIA teeb taotluse osalise või täieliku rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse kohustuseaastale järgneva kalendriaasta 10. veebruariks . (2) PRIA teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 , mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261) , art iklis 62 ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 16 lõi kes 8 sätestatud alustel . § 2 9 . Toetuse saaja andmete avalikustamine PRIA teavitab toetuse saajat tema andmete avalikustamisest ja andmete töötlemisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli tes 98 ja 99 s ätestatud alustel ja korras. -635 27305 0 0 3690454 1189245 KAVAND 0 9.0 5 .2022 0 0 KAVAND 0 9.0 5 .2022 MÄÄRUS Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 42 lõike 3 alusel . § 1. Püsirohumaa ja põllumajandusmaa suhtarvu säilitamine (1) Taotleja säilitab püsirohumaa pindala ulatuses, mis on võrdne taotluse esitamise aastale eelnenud kalendriaastal esitatud taotlusele märgitud püsirohumaa pindalaga. (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse xx artiklis xx sätestatud juhul määrab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA ) kindlaks põllumajandustootjad, kes peavad püsirohumaa tagasi rajama, lähtudes komisjoni delegeeritud määruse xx artiklis xx sätestatust. (3) Püsirohumaa peab olema tagasi rajatud komisjoni delegeeritud määruse xx artiklis xx sätestatud tähtpäevaks. (4) Kui püsirohumaa antakse üle teisele põllumajandustootjale, läheb vastuvõtjale üle ka püsirohumaa säilitamise kohustus. § 2. Mulla ja süsinikuvarude kaitse ( 1 ) Põllumajandusmaal kulu, heina ja põhku põletada ei ole lubatud, välja arvatud Põllumajandus- ja Toiduamet i ettekirjutuse alusel ohtliku taimekahjustaja tõrjeabinõu rakendamise eesmärgil. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv i 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) ja n õukogu direktiiv i 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitsest (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) eesmärkide täitmiseks võib Keskkonnaamet anda nõusoleku kulu ja heina põletamiseks. ( 2 ) Üle 10% kaldega aladel tuleb erosiooni takistamiseks põllumajandusmaa harimisel kasutada sobivaid agrotehnilisi võtteid. Sobivateks agrotehnilisteks võteteks on mulla harimine risti kallakuga, püsirohumaa rajamine, heintaimede kasvatamine, minimeeritud mullaharimine, kaitseribade rajamine küngaste nõlvadele või veekogude kallastele. ( 3 ) Põllumaast ja püsikultuuride alusest maast, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 , millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186), artiklis 11 nimetatud toetuse saajal on õigus kasutada, peab vähemalt 30 % olema talvise taimkatte all. Talviseks taimkatteks loetakse 1. novembrist kuni 31. märtsini põllumajandusmaal olevad põllumajanduskultuurid, sealhulgas vahekultuurid ja kõrretüü. ( 4 )Samal põllul ei kasvatata sama põhikultuuri kahel järjestikkusel aastal , välja arvatud mitmeaastaste põllukultuuride, rohumaakultuuride, looduslike rohttaimede ning kesa korral. (5) Vahekultuur ei katkesta külvikorra järgnevust. (6) Lõikes 4 sätestatud nõuet ei kohaldata põllumajandusliku majapidamise kohta : 1 ) kus üle 75% põllumaast kasutatakse rohu või muude rohttaimede kasvatamiseks, kesana, liblikõieliste kultuuride kasvatamiseks või kõnealuste kasutusviiside kombinatsioonina; 2 ) kus üle 75% toetusõiguslikust põllumajandusmaast on püsirohumaa, seda kasutatakse rohu või muude rohttaimede kasvatamiseks või selliste põllukultuuride kasvatamiseks, mis kasvavad olulisel osal aastast või olulise osa kasvutsüklist vees, või kõnealuste kasutusviiside kombinatsioonina või 3 ) mille põllumaa suurus on kuni kümme hektarit. (7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/848, mis käsitleb mahepõllumajanduslikku tootmist ja mahepõllumajanduslike toodete märgistamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 834/2007 (ELT L 150, 14.06.2018, lk 1–92), kohaselt sertifitseeritud põllumajandustootjad loetakse lõikes 4 sätestatud nõude le vastavaks. § 3. Veekaitse Vooluveekogu äärde tuleb jätta puhverriba, kus on keelatud väetist kasutada. Puhverriba laius arvestatakse veeseaduse § 118 lõigetes 3 ja 4 sätestatud lähtejoonest. Puhverriba laius on vähemalt: 1) üks meeter – alla 10-ruutkilomeetrise valgalaga peakraavil ja maaparandussüsteemi avatud eesvooluna kasutataval kraavil, kui nimetatud kraavi veekogutüüp on keskkonnaregistri andmete kohaselt peakraav või kraav; 2) 10 meetrit – jõe, oja ja kanali puhul, mille veekogutüüp on keskkonnaregistri andmete kohaselt jõgi, oja või kanal, ning üle 10-ruutkilomeetrise valgalaga peakraavil ja maaparandussüsteemi avatud eesvooluna kasutaval vooluveekogul. § 4. Tootmisega mitteseotud objektide ja maa-ala säilitamine, et suurendada elurikkust (1) Taotleja täidab vähemalt ühte järgmist nõuet : 1) t aotleja määratleb oma põllumajandusliku majapidamise toetusõiguslikust põllumaast vähemalt 4% mittetootlike aladena ja mittetootlike elementidena ; 2) t aotleja määratleb oma põllumajandusliku majapidamise toetusõiguslikust põllumaast vähemalt 10 % m ittetootlike aladena ja mittetootlike elementidena ; 3) t aotleja määratleb oma põllumajandusliku majapidamise toetusõiguslikust põllumaast vähemalt 4% lämmastikku siduvate põllumajanduskultuuride kasvualadena ja 3% kesana või mittetootlike elementidena. ( 2 ) Mittetootlik uks ala ks loetakse lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud juhul kesa , §-s 3 nimetatud puhverrib a ja 6 – 12 meetri laiu ne rohumaariba. ( 3 ) Mittetootliku ks elemendiks loetakse lõike 1 punktides 1–3 sätestatud juhul § 5 kohaselt säilitamisele kuuluvad maastikuelemendid. ( 4 ) Taotlejal l peab lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud juhul olema nii mittetootlike alasid, kui ka mittetootlike elemente. (5) Taotlejal peab lõike 1 punktis 3 sätestatud juhul olema lämmastikku siduvate kultuuride kasvualasid ning kesa või mittetootlike elemente. ( 6 ) Lõikes 1 sätestatud nõuet ei kohaldata põllumajandusliku majapidamise kohta : 1 ) kus üle 75% põllumaast kasutatakse rohu või muude rohttaimede kasvatamiseks, kesana, liblikõieliste kultuur ide kasvatamiseks või nimetatud kasutusviiside kombinatsioonina; 2 ) kus üle 75% toetusõiguslikust põllumajandusmaast on püsirohumaa, seda kasutatakse rohu või muude rohttaimede kasvatamiseks või selliste põllukultuuride kasvatamiseks, mis kasvavad olulisel osal aastast või olulise osa kasvutsüklist vees, või kõnealuste kasutusviiside kombinatsioonina või 3 ) mis kuulub metsasuse erisusega hõlmatud piirkonna alla . § 5. Maastikuelementide säilitamine ( 1 ) Põllumaal tuleb säilitada 0,01 kuni 0,5 hektari suurune loodusliku taimkattega põllusaar, kus võivad esineda põõsastikud, puudesalud, karstiaugud, väikesed märgalad või tiigid ning see maa-ala peab olema selgesti eristatav ümbritsevast põllumaast. ( 2 )Põllumaal tuleb säilitada minimaalselt 20 meetri pikkune ja maksimaalselt 30 meetri laiune metsasiil, mis on selgesti eristatav ümbritsevast põllumaast. Erandjuhul võib metsasiil kokku puutuda põllumassiivi piiriga maksimaalselt 30 meetri ulatuses. ( 3 ) Põllumajandusmaa sees või ääres tuleb säilitada selgesti eristatav puude rida, mis on minimaalselt 0,01 hektari suurune ja 20 meetri pikkune ning kus iga 20 meetri peal kasvab vähemalt kolm puud. Kui elementi soovitakse drenaažisüsteemi maa-alale rajada , tuleb see kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga. ( 4 ) Põllumajandusmaa sees või ääres tuleb säilitada selgesti eristatav puude või põõsastega hekk, mis on minimaalselt 0,01 hektari suurune ja 20 meetri pikkune ning maksimaalselt 10 meetri laiune. Heki pikkuse hulka arvestatakse kuni nelja meetri pikkused heki katkestused. Kui elementi soovitakse drenaažisüsteemi maa-alale rajada , tuleb see kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga. ( 5 ) Põllumajandusmaal tuleb säilitada eesvoolud ja muud kraavid. Eesvoolu ja kuivenduskraavi hulka arvestatakse koos nende serval ja nõlval ning serva ja põllu vahel olev puittaimestik kuni 12 meetri laiuselt. ( 6 ) Põllumajandusmaa servas ja sellega külgneval alal tuleb säilitada „ Eesti maaelu arengukava 2007–2013 “ ja „ Eesti maaelu arengukava 2014–2020 “ põllu- ja metsamajanduse taristu arendami se toetuse raames ning „ Ü hise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027 “ maaparanduse toetuse raames rajatud p uhastuslodu ja settebassein. ( 7 ) Põllumajandusmaal ja põllumajandusmaaga külgneval alal tuleb säilitada „ Eesti maaelu arengukava 2007–2013 “ ja „ Eesti maaelu arengukava 2014–2020 “ kiviaia taastamise toetuse raames taastatud kiviaed ning pärandkultuuriobjektina kaardistatud kiviaed. ( 8 ) Põllumajandusmaal tuleb säilitada 0,01 kuni 0,5 hektari suurune „Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027“ põllumajandustootjate materiaalse te ja immateriaalse te investeeringute raames maastikuelemendina rajatud puudesalu ning see m aa-ala p eab olema selgesti eristatav ümbritsevast põllumajandusmaast. Kui element i soovitakse drenaažisüsteemi maa-alale rajada , tuleb see kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga. ( 9 ) Põllumajandusmaal tuleb säilitada looduskaitseseaduse § 4 lõike 1 alusel kaitse all olev looduse üksikobjekt, mis on üksik puu, kivi , s ealhulgas rahn või kivikülv , ja allikas. ( 10 ) Põllumajandusmaal tuleb säilitada muinsuskaitseseaduse § 11 lõikes 2, 3 ja 6 sätestatud kinnismälestis, mis on matusepaik, muistne põld, lohukivi, kultusekoht, tee ja sild. ( 11 ) Põllumajandusmaal tuleb säilitada pärandkultuuriobjektina kaardistatud mälestuskivi, pärimustega allikas, puu, kivisild, kivitruup, munakivitee ja karjatanum. § 6. Hekkide ja puude lõikamise keeld lindude pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal ning meetmed invasiivsete taimeliikide vältimiseks ( 1 ) Puude rea, heki või üksiku puu hoolduslõikus või pügamine on keelatud lindude pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal ning on lubatud alates 15. juulist. ( 2 ) Põllumajandusmaal või põllumajandusmaaga külgneval alal esinevast karuputke võõrliigist, mille kohta ei ole Maa-ameti andmeid, tuleb hil jemalt 31. maiks esitada lisas 2 toodud vormi kohane teatis Keskkonnaametile. § 7 . Elupaikade ja liikide kaitse (1) Natura 2000 võrgustiku ala l asuva 100% turvasmuldadega keskkonnatundlik u püsirohumaa ning nimetatud alal asuva pärandnii du ja inventeeritud väärtuslik u püsirohumaa kasutusotstarvet ei tohi muuta ega üles künda. (2) Natura 2000 võrgustiku ala l asuva 100% turvasmuldadega keskkonnatundlik u püsirohumaa ning nimetatud ala l asuva pärandnii du ja inventeeritud väärtuslik u püsirohumaa rohukamarat on lubatud uuendada üksnes pealtkülvi teel. Rohukamara uuendamisest tuleb PRIA-t eelnevalt teavitada. (3) Taotleja, kes on muutnud Natura 2000 võrgustiku ala l asuva 100% turvasmuldadega keskkonnatundlik u püsirohumaa , samal alal asuva pärandnii du või inventeeritud väärtuslik u püsirohumaa kasutusotstarvet või nimetatud ala üles kündnud, peab selle muutma tagasi püsirohumaaks komisjoni delegeeritud määruse xx artikli xx alusel PRIA määratud tähtpäevaks. § 8 . Kohustuslikud majandamisnõuded Taotleja täidab lisas 1 toodud kohustuslikke majandamisnõudeid . § 9 . Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete ning kohustuslike majandamisnõuete kontrollimine Selles määruses sätestatud nõuetele vastavust kontrollivad PRIA , Põllumajandus- ja Toiduamet ning Keskkonnaamet Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 43 lõike 2 kohaselt. § 10 . Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuari l 2023. a . Lisad: 1. Lisa 1 Kohustuslikud majandamisnõuded 2. Lisa 2 Karuputke võõrliigist teatamise vorm Maaeluministri xx määrus nr xx “Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded ” Lisa 1 Kohustuslikud majandamisnõuded KM 1 Põhja- ja pinnavee kaitse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ : artikli 11 lõike 3 punktid e ja h, mis on seotud fosfaatide hajureostusallikate kontrollimise suhtes kohaldatavate kohustuslike nõuetega NÕUE 1: Vee kasutamisel põllumajandusmaa niisutamiseks peab veeseaduse §-s 187 sätestatud juhtudel olema veeluba, sealhulgas kui kasutatakse: põhjavett rohkem kui üle 150 m 3 kuus või üle 10 m 3 ööpäevas; pinnavett rohkem kui 30 m 3 ööpäevas. Nõue 1: v eeseadus e § 187 p unktid 1 ja 2 . NÕUE 2: Nõuded fosforiga väetamisele: Sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta kuni 2 5 k g fosforit aastas, sealhulgas fosfor, mis jääb loomade karjatamisel maale loomade väljaheidetega. Haritavale maale sõnnikuga antava fosfori kogust võib vajaduse korral suurendada või vähendada arvestusega, et jooksva viie aasta keskmisena antud fosfori kogus ei ületa 25 k g h ektari kohta. Sõnnikuga anda lubatud fosfori piirnormi ei kohaldata kui mullas taimedele omastatava fosfori tarve on suur või väga suur ja selle tõendamiseks on põllumajandusega tegelev isik korraldanud vähemalt kord viimase viie aasta jooksul iga viie hektari kohta mullaproovide võtmise ning analüüsimise akrediteeritud laborianalüüsi meetodiga. Nõue 2 : v eeseadus e § 161 l õiked 8 ja 9 ; maaeluministri 30. septembri 2019. a määrus nr 74 . NÕUE 3: Veehaarde sanitaarkaitsealal on keelatud väetamine, karjatamine, väetise- ja silohoidla ehi tamine, sõnnikuauna paigutamine. Nõue 3: v eeseadus e § 151 l õike 2 p unkt 4 . NÕUE 4: Hooldusalal on keelatud väetiste hoidmine ja kasutamine, karjatamine, reoveesette kasutamine, sõnniku ja vadaku laotamine ning sõnnikuauna paigutamine. Hooldusala ulatus on 10 m. Nõue 4: v eeseadus e § 154 l õiked 3 ja 4 ning lõike 5 p unktid 1 ; 2 ja 6 . NÕUE 5: Põllumajandusega tegelev isik peab pidama põlluraamatut, millesse tuleb kanda fosforit sisaldava väetisega ja karjatamisega seotud tegevused. Nõue 5: v eeseadus e § 155 l õiked 1 ja 5 ; keskkonnaministri 8. oktoobri 2019 . a määruse nr 52 § 3 lõi ke 1 punktid 1, 2, 4 – 7 ja 9 ning lõige 2. NÕUE 6: Fosforit sisaldavaid mineraalväetist ei tohi laotada juhul, kui maapind on külmunud, lumega kaetud, perioodiliselt üle ujutatud või veega küllastunud. Allikate ja karstivormidel, karstijärvikutel ning nende lehtrite ümbruses on 10 m ulatuses allika veepiirist, karstivormi servast või karstijärviku kõrgeima veetaseme piirist on keelatud fosforit sisaldavate väetiste kasutamine ning vee kvaliteeti ohustav muu tegevus. Fosforit sisaldavat väetise laotamine lennukilt on keelatud. Nõue 6: HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019017" v eeseadus e § 158 l õiked 1 – 3 . NÕUE 7: Vedelsõnnikut ei tohi laotada 1. novembrist kuni 20. märtsini ja poolvedel-, tahe- ja sügavallapanusõnnikut ning muid orgaanilisi väetisi ei tohi laotada 1. detsembrist kuni 20. märtsini ega muul ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud või perioodiliselt üle ujutatud või veega küllastunud. Vedelsõnniku laotuskeelu alguse võib Keskkonnaamet, arvestades ilmastiku ja vegetatsioonitingimusi, kehtestada alates 15. oktoobrist. Vedelsõnniku paisklaotamine on keelatud 20. septembrist kuni 20. märtsini ja muul ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud või perioodiliselt üle ujutatud või veega küllastunud. Kasvavate kultuurideta põllul tuleb sõnnik mulda viia võimalikult kiiresti, kuid mitte hiljem kui 24 tunni jooksul laotamise lõpetamisest arvates. Kasvavate kultuuridega kaetud haritavale maale tohib 1. novembrist kuni 30. novembrini laotada sõnnikut juhul, kui see 24 tunni jooksul mulda viiakse. Nõue 7: HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019017" v eeseadus e § 159 l õiked 1 – 6 . NÕUE 8: Fosforit sisaldavate väetiste laotamine pinnale on keelatud haritaval maal, mille maapinna kalle on üle 10 % . Kui maapinna kalle on 5–10 % , on pinnale väetise laotamine keelatud 1. oktoobrist kuni 20. märtsini. Erandina on kaldega alal pinnale väetise laotamine lubatud veeseaduse § 160 lõike 4 alusel sätestatud juhtudel. Nõue 8: v ee seaduse § 160 l õiked 1, 2 ja 4 ning keskkonnaministri 26. aprilli 2019 . a määrus nr 18 . NÕUE 9: Loomade pidamisel peab põllumajandusettevõtja kasutatava maa suurus võimaldama tekkiva sõnniku laotamist lämmastiku (170 kg/ha) ja fosfori (5 aasta keskmisena antud kogus ei ületa 25 kg/ha) piirnormide kohaselt. Kui ettevõttes tekkiv sõnnikukogus ületab sõnnikuga antava lämmastiku ja fosfori kohta kehtestatud piirnorme haritava maa ühe hektari kohta, tohib rohkem loomi pidada juhul, kui üle jääv sõnnik võõrandatakse sõnniku vastuvõtjaga sõlmitud lepingu alusel. Kui sõnniku äravedamiseks kasutatakse kolmanda osalise pakutavat äravedamisteenust, peab teenuse tellija säilitama teenuse osutamisega seotud dokumendid laotamis- või müügilepingu lisana. Nõue 9: v ee seaduse § 161 l õiked 1 ja 8, § 163 l õiked 1 – 3 . NÕUE 10: Kõikidel loomapidamishoonetel, kus peetakse üle 10 loomühiku loomi, peab olema lähtuvalt sõnnikuliigist sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla. Sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla peab mahutama vähemalt kaheksa kuu sõnniku ja virtsa ning vajaduse korral, sõltuvalt loomapidamishoones kasutatavast tehnoloogiast, ka sealt pärit reovee. Sõnnikuhoidla mahutavuse arvutamisel võib välja arvata loomade poolt karjatamisperioodil karjamaale jäetud sõnniku kogused. Loomapidamishoonel, kus kasutatakse sügavallapanutehnoloogiat ja mis mahutab veeseaduse § 164 lõikes 2 nimetatud sõnnikukoguse, ei pea sõnnikuhoidlat olema. Kui loomapidamishoone ei mahuta nimetatud sõnnikukogust, peab üle jääva koguse jaoks olema seda mahutav hoidla. Kui loomapidaja suunab sõnniku lepingu alusel hoidmisele või töötlemisele teise isiku hoidlasse või töötlemiskohta, peab loomapidamishoone kasutamisel olema tagatud lekkekindla hoidla olemasolu, mis mahutab vähemalt ühe kuu sõnnikukoguse. Sõnnikuhoidlad, sõnniku- ja virtsahoidlad ning loomapidamishooned peavad olema lekkekindlad ning nende konstruktsioon peab tagama ohutuse ja lekete vältimise hoidla käitamisel, sealhulgas selle täitmisel ja tühjendamisel. Kui loomapidamishoones peetavaid loomi on 10 või vähem loomühikut ja seal tekib tahesõnnik või sügavallapanusõnnik, võib tekkivat sõnnikut ajutiselt enne laotamist või auna viimist hoiustada hoone juures veekindla põhjaga alal ja vihmavee eest kaitstult. Nõue 10: v ee seaduse § 164 l õiked 1 – 7 , § 278 l õiked 3 ja 4 ning k eskkonnaministri 3. oktoobri 2019 . a määruse nr 45 § 5 l õiked 1 – 6 . NÕUE 11: Sõnniku aunas hoidmis el peab sõnnikuaun paiknema veeobjektide suhtes nõutud kaugusel ning aunades hoidmise tingimustest peetakse kinni. Nõue 11: v ee seaduse § 165, § 166, § 168 l õike 3 p unkt 2, § 118 l õiked 1 – 4 ja § 119 p unkt 3 ; k eskkonnaministri 3. oktoobri 2019 . a määrus e nr 45 § 4; k eskkonnaministri 1. oktoobri 2019 . a määrus nr 47 . NÕUE 12: Silo hoidmisel silohoidlas või maa peal peab olema tagatud hoidlale ja silo hoidmisele kehtestatud nõuete täitmine . Nõue 12: HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019017?leiaKehtiv" v ee seaduse § 167 ja k eskkonnaministri 3. oktoobri 2019 . a määrus nr 45 § -d 6 ja 7 . NÕUE 13: Karjatamine veekaitsevööndis ei tohi põhjustada kaldaer osiooni ega veekogu risustamist ja veekogus muud olulist keskkonnahäiringut. Veekaitsevööndiga karjamaal karjatatavatele loomadele ei tohi anda lisasööta, välja arvatud mineraalsööt. Erandina on lisasööda andmine lubatud kevadisel üleminekul karjamaasöödale ning ebasoodsate tingimuste tõttu tekkinud karjamaarohu nappuse korral. Lisasööda andmise kohad peavad asuma väljaspool veekaitsevööndit. Muu veekogu kui mere ääres peab piki veekogu kallast olema igale loomühikule tagatud vähemalt viis meetrit kaldariba. N õudeid kohaldatakse hoiualal või muul kaitstaval loodusobjektil, kui kaitsekorralduskavaga või kaitse-eeskirjaga ei ole määratud teisiti . Nõue 13: HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019017?leiaKehtiv" v ee seaduse § 169 l õike 1 p unktid 1 ja 5, l õiked 2 – 5 1 . NÕUE 14: Karjatamine muu veekogu kui mere veekaitsevööndis on keelatud 1. novembrist kuni 30. aprillini. Karjatamine ei ole lubatud: 1) nitraaditundliku ala olulistel allika- ja karstialadel asuvatel allikatel ja nende veekaitsevööndis ning karstivormidel ja karstijärvikutel; 2) veekogu ebapärlikarbi (Margaritifera margaritifera) elupaigaks olevatel lõikudel; N õudeid kohaldatakse hoiualal või muul kaitstaval loodusobjektil, kui kaitsekorralduskavaga või kaitse-eeskirjaga ei ole määratud teisiti. Nõue 14: v ee seaduse § 1 70 l õiked 1 , 2 ja 4 . NÕUE 15: Põllumajandusloomade pidamisel välitingimustes tuleb vältida pinna- ja põhjavee saastumist. Loomade karjatamisel, välipidamisalal pidamisel ning välipidamisalal paiknevatel ajutiste ja alalise söötmise-jootmise kohtade nõuetest tuleb kinni pidada. Nõue 15: v ee seaduse § 171 l õiked 1 ja 2 ; k eskkonnaministri 1. oktoobri 2019 . a määrus nr 46 . KM 2 Nitraadireostuse vältimine nitraaditundlikul alal (NTA-l) Nõukogu direktiiv i 91/676/EMÜ artiklid 4 ja 5. NÕUE 1: Lämmastikku sisaldavaid mineraalväetist ei tohi laotada juhul, kui maapind on külmunud, lumega kaetud, perioodiliselt üle ujutatud või veega küllastunud. Lämmastikku sisaldavaid mineraalväetisi ei tohi laotada 15. oktoobrist kuni 20. märtsini. Allikate ja karstivormidel, karstijärvikutel ning nende lehtrite ümbruses on 10 m ulatuses allika veepiirist, karstivormi servast või karstijärviku kõrgeima veetaseme piirist on keelatud lämmastikku sisaldavate väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamine ning vee kvaliteeti ohustav muu tegevus. Lämmastikku sisaldavat väetise laotamine lennukilt on keelatud. Nõue 1: HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019017" v eeseadus e § 158 l õiked 1 – 4 . NÕUE 2: Lämmastikku sisaldavate väetise laotamine pinnale on keelatud haritaval maal, mille maapinna kalle on üle 10 % . Kui maapinna kalle on 5–10 % , on pinnale väetise laotamine keelatud 1. oktoobrist kuni 20. märtsini. Erandina on kaldega alal pinnale väetise laotamine lubatud veeseaduse § 160 lõike 4 alusel sätestatud juhtudel. Nõue 2: v ee seaduse §160 l õiked 1, 2 ja 4 ning keskkonnaministri 26. aprilli 2019 . a määrus nr 18 . NÕUE 3: Allikate ja karstivormidel, karstijärvikutel ning nende ümbruses on 10 m ulatuses allika veepiirist, karstivormi servast või karstijärviku kõrgeima veetaseme piirist keelatud lämmastikku sisaldavate väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamine ning vee kvaliteeti ohustav muu tegevus. Nitraaditundlikul alal asuvate olulistele alliikate- ja karstialadele jäävatel allikate, karstivormide ja karstijärvikutel ning nende ümbruses on 50 m ulatuses allika veepiirist, karstivormi servast või karstijärviku kõrgeima veetaseme piirist keelatud lämmastikku sisaldavate väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamine ning vee kvaliteeti ohustav muu tegevus. Nitraaditundliku ala kaitsmata põhjaveega alal pinnakatte paksusega kuni kaks meetrit ja ka rstialal võib piirata: 1) mineraalväetisega antavat lämmastikku aasta keskmise koguseni 100 kilogrammi haritava maa ühe hektari kohta; 2) reoveesette kasutamist. Nõue 3: v ee seaduse § 158 l õige 2 , § 168 l õike 1 p unkt 1 ja l õige 3 . NÕUE 4: Väetistega on lubatud anda põllumajanduskultuuridele aastas selline kasvuks vajalik kogus lämmastikku haritava maa ühe hektari kohta, mis on kehtestatud veeseaduse § 161 lõike 11 alusel. Sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta kuni 170 kg lämmastikku aastas, sealhulgas loomade karjatamisel maale jäävas sõnnikus sisalduv lämmastik. Mineraallämmastiku kogused, mis on suuremad kui 100 kg hektarile, tuleb anda jaotatult. Kaitsmata põhjaveega aladel ei tohi: mineraalväetisega antav lämmastikukogus olla aastas üle 120 kg haritava maa ühe hektari kohta ning taliviljadele ja mitmeniitelistele rohumaadele korraga antav lämmastikukogus olla aastas üle 80 kg haritava maa ühe hektari kohta; kasutada reoveesetet. Nõue 4 : HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019017" v ee seaduse § 161 l õiked 1, 7 ja 11 ; k eskkonnaministri 3. oktoobri 2019 . a määrus e nr 45 § 9 ning lisad 1 – 3 ; keskkonnaministri 5. novembri 2021. a määru se nr 49 § 3 punktid 1 ja 3. KM 3 Loodu sliku linnustiku kaitse ja KM 4 Looduslike elupaikade, loomastiku ja taimestiku kaitse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv i 2009/147/EÜ a rtikli 3 lõige 1, artikli 3 lõike 2 punkt b, artikli 4 lõiked 1, 2 ja 4. Nõukogu direktiiv i 92/43/EMÜ a rtikli 6 lõiked 1 ja 2. NÕUE 1: Kui põllumajandustootja valduses olev maa asub kaitseala või püsielupaiga sihtkaitsevööndis, siis on tal (juhul kui kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti) keelatud: majandustegevus (väetamine, taimekaitsevahendite kasutamine, rohumaade uuendamine poollooduslikel kooslustel, metsa istutamine, maaparandussüsteemi rajamine) ; loodusvarade (maavara, maavaravaru, loodusliku kivimi, setendi, vedeliku ja gaasi, mis ei ole maavaravaruna arvele võetud, kaitsealuste liikide isendite) kasutamine, pinnase teisaldamine ning vee ja jää võtmine pinnaveekogust rohkem kui 30 m 3 /ööpäevas Nõue 1: l ooduskaitseseadus e § 12 l õiked 1 ja 2, § 30 l õike 2 p unktid 1 ja 2 ; Vabariigi Valitsuse kehtestatud kaitseala kaitse eeskirja määrus ed; keskkonna ministri kehtestatud püsielupaiga kaitse eeskirja määrus ed . NÕUE 2: Kui põllumajandustootja valduses olev maa asub kaitseala või püsielupaiga piiranguvööndis, siis on tal (juhul kui kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti) keelatud: uute maaparandussüsteemide rajamine ; veekogu veetaseme ja kaldajoone muutmine ; puhtpuistute kujundamine, energiapuistu rajamine ; biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine Nõue 2 : looduskaitse seadus e § 31 l õige 2 ; Vabariigi Valitsuse kehtestatud kaitseala kaitse eeskirja määrused; keskkonnaministri kehtestatud püsielupaiga kaitse eeskirja määrused . NÕUE 3: Kui põllumajandustootja valduses olev maa asub hoiualal, siis peab tal olema hoiuala valitseja nõusolek: tee rajamiseks loodusliku kivimi või pinnase teisaldamiseks ; maaparandussüsteemi rajamiseks ja rekonstrueerimiseks ; veekogu veetaseme ja kaldajoone muutmiseks ; biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamiseks ; loodusliku ja poolloodusliku rohumaa ja poldri kultiveerimiseks või väetamiseks ; puisniiduilmelisel alal puude raiumiseks . Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. Nõue 3: looduskaitse seadus e § 33 l õige 1, § 32 l õige 2 . NÕUE 4: Kui põllumajandustootja valduses olev maa asub kaitsealal või püsielupaigas peab ta arvestama kaitse-eeskirjas toodud ajalise liikumispiiranguga või ajalise piiranguga niitmisele. Nõue 4: looduskaitse seadus e § 30 l õige 2 ; Vabariigi Valitsuse kehtestatud kaitseala kaitse eeskirja määrused; keskkonnaministri kehtestatud püsielupaiga kaitse eeskirja määrused . NÕUE 5: Kui põllumajandustootja valduses olev maa asub kaitsealal, hoiualal või püsielupaigas, siis peab tal olema kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolek selle maa katastriüksuse kõlvikute piiride ja sihtotstarbe muutmiseks loa taotlemisel ning uue veekogu rajamiseks, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist. Nõue 5: looduskaitse s eadus e § 14 l õike 1 p unktid 1 ja 9 . KM 5 Toidu- ja söödaohutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus e (EÜ) nr 178/2002 a rtiklid 14 ja 15, artikli 17 lõige 1 ning artiklid 18, 19 ja 20. NÕUE 1: Turuleviidav toit peab olema ohutu inimese tervisele ning vastama õigusaktides sätestatud nõuetele. Nõue1: EPN määrus e (EÜ) nr 178/2002 art ikkel 14; t oid u se a dus e § 12 l õige 1 . NÕUE 2: Toidulooma söötmiseks kasutatav sööt peab olema ohutu inimese ja looma tervisele. Nõue 2: EPN määrus e (EÜ) nr 178/2002 art ikkel 15 ; EPN määrus (EU) nr 767/2009 art ikli 4 lõiked 1 ja 3; art ikli 6 l õige 1; s öödaseadus e § 4 l õige 2; p õll u m ajandusministri 25. aprilli 2007. a määrus nr 66 . NÕUE 3: Esmatoodete tootmisega tegelevad toidukäitlejad peavad tagama suurimas võimalikus ulatuses esmatoodete kaitse saastumise eest, võttes arvesse esmatoodete mis tahes järgnevat töötlemist. Nõue 3: EPN määrus e (EÜ) nr 852/2004 art ikli 4 l õige 1 ning lisa I A osa (II jaotise punktid 2 ja 3, punkti 4 alapunktid g, h ja J, punkti 5 alapunktid f ja h, punkt 6 ) ; veterinaarseadus § 2 l õige 4 . NÕUE 4: Esmatoodete tootmisega tegelevad toidukäitlejad peavad pidama arvestust ja säilitama andmeid asjakohasel viisil ja asjakohase aja jooksul ohtude ohjamiseks võetud meetmete kohta. Nõue 4 : EPN määrus e (EÜ) nr 852/2004 I lisa A osa III jaotise punkt 7, punkti 8 alapunktid a, b, d ja e, punkti 9 alapunktid a ja c . NÕUE 5: Toorpiim peab olema nõuetekohane ja pärinema kliiniliselt tervetelt loomadelt. Lüpsiseadmed ja ruumid, kus piima hoitakse, käsitsetakse või jahutatakse, on paigaldatud ja ehitatud piima saastumisohtu maksimaalselt piiravalt. Lüpsmine sooritatakse hügieeniliselt. Vahetult pärast lüpsi tuleb piim hoida puhtas kohas, mis on projekteeritud ja varustatud saastamist vältivalt. Nõue 5 : p õllu m ajandusministri 15. juuni 2006. a määrus e n r 71 § 2 l õiked 3 ja 4 ning § 5 l õige 3 . NÕUE 6: Kuni tarbijale müügini tuleb mune hoida puhtalt, kuivalt, lõhnavabalt, löökide eest efektiivselt kaitstult ja otsese päikese eest varjus. Nõue 6: EPN määrus e (EÜ) nr 853/2004 III lisa X jao I peatüki punkt 1 . NÕUE 7: Sööta tuleb käidelda ohutult, puhastel pindadel ja puhaste seadmetega ning hoida eraldi ohtlikest ainetest, et vältida sööda saastumist. Tuleb tagada sööda õige jaotamine. Nõue 7: EPN määrus e (EÜ) nr 183/2005 artikli 5 lõige 1 , I lisa A osa I peatüki punkt 4 e ja g , III lisa III osa punkt id 1 ja 2 . NÕUE 8: Jälgitavuse tagamiseks peavad söödakäitlejad arvet eelkõige järgmise üle: taimekaitsevahendite ja biotsiidide kasutamine; geneetiliselt muundatud seemnete kasutamine; iga sissetulnud sööda allikas ja kogus ning iga väljaläinud sööda sihtkoht ja kogus. Nõue 8: EPN määrus e (EÜ) nr 183/2005 I lisa A osa II peatüki punkt i 2 alapunktid a, b, e; EPN määrus e (EÜ) nr 178/2002 art ikli 18 l õiked 2 ja 3 . NÕUE 9: Hankida ja kasutada tohib üksnes sööta, mis pärineb Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 183/2005 alusel registreeritud ja/või tunnustatud söödakäitlejatelt. Nõue 9: EPN määrus e (EÜ) nr 183/2005 art ikli 5 l õige 6 . NÕUE 10: Käitleja peab tagama turuleviidava toidu ja sööda või loomadele söödetava sööda vastavuse pestitsiidide jääkide piirnormidele Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 18 kohaselt. Nõue 10: EPN määrus e (EÜ) nr 396/2005 art ikkel 18 . NÕUE 11: Käitleja peab tagama toidu jälgitavuse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 18 , loomset päritolu toidu puhul k omisjoni rakendusmäärus (EL) nr 931/2011 artikli 3 kohaselt. Nõue 11: EPN määrus e (EÜ) nr 178/2002 art ikkel 18; t oiduseadus e § 23 , KOM määrus (EL) nr 931/2011 art ikkel 3 . NÕUE 12: Toidukäitleja vastutab käideldava toidu ning käitlemise nõuetekohasuse eest ja on kohustatud kasutama kõiki võimalusi selle tagamiseks. Isik on kohustatud abistama järelvalveametnikku õigusaktidega ettenähtud ülesannete täitmisel. Nõue 12: EPN määrus e (EÜ) nr 178/2002 art ikkel 19 ; EPN määrus e (EL) 2017/625 artikkel 15; HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/104122019030?leiaKehtiv" t oiduseadus e § 22 l õige 1 ja § 48 l õige 4 . NÕUE 13: Söödakäitleja põhjendatud kahtluse korral, et sööt ei vasta söödaohutusnõuetele ja võib olla ohtlik inimese või looma tervisele, algatab ta koheselt menetlused sööda käitlemisest eemaldamiseks, teavitab sellest viivitamata Veterinaar- ja Toiduametit (VTA) ning teeb VTA - ga koostööd. Nõue 13: EPN määrus e (EÜ) nr 178/2002 art ikkel 20; s öödaseadus e § 4 l õige 7 . KM 6 Hormoonide kasutamine loomakasvatuses Nõukogu direktiiv i 96/22/EÜ a rtikli 3 punktid a, b, d ja e ning artiklid 4, 5 ja 7. NÕUE 1: Turustada ei tohi inimtoiduks loomi ja neilt pärit loomseid saadusi, kellele on manustatud keelatud aineid ning ravimeid või kui loomaarsti poolt määratud ravimi keeluaeg ei ole möödas. Nõue 1 : p õll u majandusministri 12. jaanuari 2009. a mää r us e nr 5 § 1 ; t oiduseadus e § 22 l õige 4 . NÕUE 2: Loomapidaja peab arvestust põllumajandusloomale manustatud ravimite ja ravimsöötade kohta. Nõue 2 : EPN määrus e (EÜ) nr 2019/6 art ikkel 108 . KM 7-8 Taimekaitsevahendite kasutamine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus e (EÜ) nr 1107/2009 a rtikli 55 esimene ja teine lause. NÕUE 1 : Taimekaitsevahendit tohib kasutada üksnes taimekaitsevahendi loas määratud ja taimekaitsevahendi märgistusele vastavatel tingimustel ja p õllumajandusministri 29. novembri 2011. a määruse nr 90 § 4 nõuete kohaselt, arvestades veeseaduses sätestatud erisustega. Nõue 1 : t aimekaits e seadus e § 78 l õige 1 , v eeseadus e § 119 p unktid 3 ja 4. Põllumajandusministri 29 . novembri 2011 . a määrus e nr 90 § 4. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv i 2009/128/EÜ artikli 5 lõige 2 ja artikli 8 lõiked 1–5; artikkel 12 seoses piirangutega, mida kohaldatakse pestitsiidide kasutamise suhtes vee raamdirektiivi ja Natura 2000 võrgustikku käsitlevate õigusaktide põhjal kindlaks määratletud kaitsealadel; artikli 13 lõiked 1 ja 3, milles käsitletakse pestitsiidide käitlemist ja ladustamist ning pestitsiidijääkide töötlemist. KM8 NÕUE 2: Taimekaitsevahendi professionaalne kasutaja peab olema läbinud taimekaitsekoolituse ning peab omama selle läbimist tõendavat taimekaitsetunnistust. NÕUE 3: Kasutuses olev taimekaitseseade, välja arvatud käsi- ja selgprits, peab olema läbinud korralise tehnilise k ontrolli iga kolme aasta järel. Nõue 2 : taimekaitseseaduse § 79 l õiked 1 ja 6, § 78 2 lõige 1 . Nõue 3 : taimekaitseseaduse § 87 lõige 1 . NÕUE 4: (1) Taimekaitseseade ei tohi nõuetekohasel kasutamisel, puhastamisel, hooldamisel ja hoidmisel ohustada inimese tervist ega keskkonda. ( 2) Professionaalne kasutaja kontrollib tema kasutuses oleva taimekaitseseadme toimimist korrapäraselt ning vajaduse korral reguleerib selle toimimiseks olulisi osasid. (3) Taimekaitseseadme kasutamise, puhastamise, hoold amise ning hoidmise ohutusnõuete täitmisel tuleb järgida põllumajandusministri 20. aprill 2006. aasta määruse nr 49 „Taimekaitseseadme kasutamise, puhastamise, hooldamise ning hoidmise ohutusnõuded 1 “ alusel kehtestatud nõudeid. NÕUE 5: Allikate ja karstivormidel, karstijärvikutel ning nende lehtrite ümbruses on 10 m ulatuses allika veepiirist, karstivormi servast või karstijärviku kõrgeima veetaseme piirist on keelatud taimekaitsevahendite kasutamine. Nitraaditundlikul alal asuvatele olulistele allika- ja karstialadele jäävatel allikatel, karstivormidel ja karstijärvikutel ning nende ümbruses 50 meetri ulatuses allika veepiirist, karstivormi servast või karstijärviku kõrgeima veetaseme piirist on keelatud taimekaitsevahendi kasutamine. NÕUE 6: Taimekaitsevahendi jääke ja pakendijäätmeid käideldakse jäätmeseaduses ja pakendiseaduses sätestatud nõuete kohaselt. Seadmete puhastamisel, kasutamisest paaki järele jäävate segude kõrvaldamisel tuleb järgida põllumajandusministri 20. aprill 2006. aasta määruse nr 49 „Taimekaitseseadme kasutamise, puhastamise, hooldamise ning hoidmise ohutusnõuded1“ alusel kehtestatud nõudeid. Nõue 4: taimekaitseseaduse § 84 l õiked 1 ja 1 1 ning 2 ja põllumajandusministri 20. aprilli 2006 . a määrus nr 49 . Nõue 5 : veeseaduse § 158 l õige 2 ja § 168 l õike 3 p unkt 2 . Nõue 6 : t aimekaitseseadus § 78 l õige 8 ja põllumajandusministri 20. aprilli 2006. a määruse nr 49 § -d 4 ja 5. NÕUE 7: Taimekaitsevahendit hoitakse selleks sobivas ruumis, taimekaitsevahendi väikese koguse puhul ka selleks ettenähtud konteineris või kapis, mis on lukustatud ja millel on mürgise aine puhul kasutatav hoiatusmärk. Taimekaitsevahendit hoitakse eraldi toidust, ravimitest ja söödast, et vältida nende saastumist taimekaitsevahendiga. (1) Taimekaitsevahendi kasutaja säilitab taimekaitsevahendit loetava märgistusega originaalpakendis hoiutingimustes, mis tagavad taimekaitsevahendi säilimise kasutuskõlblikuna. (2) Taimekaitsevahendi säilitamiseks sobiv ruum (edaspidi hoiuruum) on: 1) vajaliku suurusega; 2) hästi ventileeritav ja valgustatav; 3) vedelikku mitteläbilaskvast, keemilise aine toimele vastupidavast ja libisemiskindlast materjalist kõrge künnisega põrandaga. (3) Taimekaitsevahendi pakend asetatakse põrandal hoidmise korral puitalusele. (4) Hoiuruumis on vedelikku imavat materjali nagu liiva, saepuru või turvast ning hari, kühvel ja lekkimiskindel suletav anum pakendist välja valgunud taimekaitsevahendi kogumiseks. Hoiuruumis on nähtaval kohal tulekustutusvahendid ning häirekeskuse hädaabinumber 112. Nõue7: t aimekaitseseadus e § 78 l õiked 5 ja 9. Põllumajandusministri 29. novembri 2011 . a määrus e nr 90 § 1. KM 9 Vasikate pidamise miinimumnõuded Nõukogu direktiiv i 2008/119/EÜ ) a rtiklid 3 ja 4. NÕUE 1: Põllumajandustootja peab tagama, et vasika üksiksulu laius oleks vähemalt võrdne vasika turjakõrgusega ja pikkus vähemalt võrdne 1,1-kordse vasika pikkusega mõõdetuna nina tipust sabajuureni. Üksiksulul, välja arvatud haigete loomade eraldamiseks kasutatavad sulud, ei tohi olla umbseid vaheseinu. Seintes peavad olema avad, mis võimaldavad loomadel üksteist näha ja tunda. Nõue1: põllumajandusministri 23. oktoobri 2002 . a mä ä r us e nr 78 § 8 lõiked 1 ja 3 . NÕUE 2: Majapidamises, kus peetakse rohkem kui 6 vasikat, tuleb üle 8 nädalasi vasikaid pidada rühmas. Vasikate pidamisel rühmana peab põllumajandustootja tagama selleks kasutatavas ühissulus vähemalt 1,5 m 2 vaba põrandapinda iga alla 150 kg vasika kohta, vähemalt 1,7 m 2 vaba põrandapinda iga 150 kuni 220 kg vasika kohta ning vähemalt 1,8 m 2 vaba põrandapinda iga üle 220 kg vasika kohta. Üle 8 nädala vanust vasikat tohib üksiksulus pidada ainult veterinaararsti ettekirjutusel seoses looma tervisliku seisundiga. Nõue 2 : põllumajandusministri 23. oktoobri 2002. a määruse nr 78 § 7, § 8 lõiked 2 ja 4 . NÕUE 3: Põllumajandustootja ei tohi vasikat pidada lõastatult, välja arvatud rühmana ühissulus peetavad vasikad, keda võib lõastada korraga kuni üheks tunniks piima või piimasaaduste andmise ning vajaduse korral veterinaarsete menetluste läbiviimise ajaks. Vasikal ei tohi kasutada suukorvi. Nõue 3: põllumajandusministri 23. oktoobri 2002. a määruse nr 78 § 3 lõiked 1 ja 3 . NÕUE 4: Vasikate pidamise ruumi põrand peab olema jäik ja sile, kuid mitte libe, et vältida vasikate vigastumist. Vasika puhkease peab olema puhas ja sealt tuleb tagada vedelike äravool. Kõigile alla kahe nädala vanustele vasikatele tuleb tagada sobiv allapanu. Nõue 4: põllumajandusministri 23. oktoobri 2002. a määruse nr 78 § 5 lõiked 3 ja 4 . NÕUE 5: Vasikas peab saama ternespiima vähemalt esimese kuue elutunni jooksul. Vasikaid tuleb sööta vähemalt kaks korda päevas. Kui vasikad on ühissulus ja neid ei söödeta vabalt ega automaatsel söötmismeetodil, siis peavad kõik vasikad pääsema sööma samaaegselt. Sööt peab sisaldama piisavas koguses rauda, et vasika vere keskmine hemoglobiinisisaldus püsiks 4,5 mmol/l tasemel. Üle kahe nädala vanusele vasikale tuleb anda kiudaineid sisaldavat sööta, 8–20 nädala vanuse vasika söödas suurendatakse kiudainete kogust 50 grammist 250 grammini päevas. Nõue 5: põllumajandusministri 23. oktoobri 2002. a määruse nr 78 § 9 lõiked 2 ja 3, § 10 lõiked 1 ja 5 . KM 10 Sigade pidamise miinimumnõuded Nõukogu direktiiv i 2008/120/EÜ a rtiklid 3 ja 4. NÕUE 1: Sigade pidamisel rühmadena peab põllumajandustootja vältima erinevate rühmade ühendamist ja uute loomade viimist väljakujunenud rühma. Kui searühmade ühendamine on siiski vajalik, tuleb seda teha võimalikult noores eas sigadega, võimalusel enne nende võõrutamist või hiljemalt nädal aega pärast seda. Ülemäärase kisklemise ärahoidmiseks peab tagama sigadele põhu või muu sobiva tuhnimismaterjali, mis ei tohi olla kahjulik sigade tervisele. Rühmadena pidamisel peab põllumajandustootja tuvastama sigade normaalse käitumise piire ületava kisklemise põhjuse ja kasutusele võtma meetmed selle ärahoidmiseks. Eriti agressiivsed sead ja ründamise ohvriks sattunud sead tuleb rühmast eraldada. Sigade rühmade ühendamisel on sigadele rahustite manustamine lubatud üksnes veterinaararsti ettekirjutusel. Nõue 1: p õllumajandusministri 3. detsembri 2002 . a m ä ä rus e nr 80 § 4 lõiked 1 – 5 . NÕUE 2: Kui sigade pidamisel rühmasulus kasutatakse betoonrestpõrandat, peab selle avade laius olema: põrsaste puhul kuni 11 mm, võõrdepõrsaste puhul kuni 14 mm, nuumsigade puhul kuni 18 mm ning seemendatud nooremiste ja emiste puhul kuni 20 mm. Betoonrestpõranda ribide laius peab olema: põrsaste ja võõrdepõrsaste puhul vähemalt 50 mm ning nuumsigade, seemendatud nooremiste ja emiste puhul vähemalt 80 mm. Restpõranda ehitus peab välistama sigade jalgade vigastumise ning sõrgade restpõrandasse kinnijäämise. Nõue 2: põllumajandusministri 3. detsembri 2002. a määruse nr 80 § 12 lõiked 2 ja 3 . NÕUE 3: Sigade pidamisel rühmasulus on sulu põrandapinna minimaalne suurus sea kohta, välja arvatud seemendatud nooremised ja tiined emised, järgmine: kuni 10 kg – 0,15 m 2 ; 10–20 kg – 0,20 m 2 ; 20–30 kg – 0,30 m 2 ; 30–50 kg – 0,40 m 2 ; 50–85 kg – 0,55 m 2 ; 85–110 kg – 0,65 m 2 ; üle 110 kg – 1 m 2 . Alates nelja nädala möödumisest seemendamisest kuni arvatavale poegimisele eelneva nädala alguseni tuleb nooremiseid ja emiseid pidada eraldi rühmana. Iga seemendatud nooremise ja tiine emise kohta peab olema vastavalt 1,64 m 2 ja 2,25 m 2 vaba põrandapinda. Kui nooremiseid ja emiseid peetakse rühmana, kuhu kuulub vähem kui kuus looma, peab rühmasulu põrandapind olema 10% võrra suurem, rühmas kuhu kuulub 40 või enam looma, võib põrandapind olla 10% võrra väiksem. Emiste ja nooremiste pidamiseks kasutatava rühmasulu küljepikkus peab olema vähemalt 2,8 m, alla kuue emise rühmas pidamisel peab sulu küljepikkus olema vähemalt 2,4 m. Alla kümne nooremise ja emise pidamisel, võib neid pidada üksiksulgudes, kus neil on võimalus end takistusteta ringi pöörata. Nooremiste ja emiste lõas pidamine on keelatud. Nõue 3: põllumajandusministri 3. detsembri 2002. a määruse nr 80 § 7 lõiked 1–6, § 14 . NÕUE 4: Mitteimetavatele tiinetele nooremistele ja emistele tuleb nälja kustutamiseks ja närimisvajaduse rahuldamiseks anda piisav kogus mahukat või kiudaineterikast sööta ning energiasööta. Nädal enne arvatavat poegimist tuleb poegimissulgu paigutatud nooremisele või emisele anda sobivat pesamaterjali, välja arvatud juhul, kui see ei ole sõnniku eemaldamise süsteemi tõttu tehniliselt teostatav. Põrsastel peab poegimissulus olema ilma augustuseta, mati või kohase allapanuga kaetud magamisala, kuhu kõik põrsad mahuvad samaaegselt lamama. Põrsaid ei tohi emisest võõrutada varem kui 28 päeva vanuselt. Põrsaid võib võõrutada kuni seitse päeva varem, kui see on vajalik emise või põrsaste tervise ja heaolu tagamiseks või tootmistehnoloogia eripära tõttu. Nõue 4: põllumajandusministri 3. detsembri 2002. a määruse nr 80 § 8 lõiked 1 ja 4, § 16 lõige 6 ja § 9 lõige 1 . NÕUE 5: Kuldi sulg peab olema paigutatud ja ehitatud nii, et see võimaldaks kuldil end vabalt ringi pöörata, samuti kuulda, haista ja näha teisi sigu. Kuldi sulu suurus peab olema vähemalt 6 m 2 . Kui sama sulgu kasutatakse ka paaritamiseks, peab sulu suurus olema vähemalt 10 m 2 . Sulus ei tohi olla liikumist takistavaid objekte. Nõue 5: põllumajandusministri 3. detsembri 2002. a määruse nr 80 § 6 lõiked 1 ja 2 . NÕUE 6: Sigade suhtes rakendada lubatud veterinaarsed menetlused on: kuni seitsme päeva vanuse põrsa silmahammaste lõikamine; kuldi kihvade lühendamine; saba lõikamine; sea kastreerimine meetodil, mis ei põhjusta kudede rebenemist; väliaedikus peetava kuldi kärsa rõngastamine. Kuni seitsme päeva vanuse põrsa silmahammaste lõikamist, kuldi kihvade lühendamist ja saba lõikamist on lubatud rakendada üksnes teiste sigade tervise ja heaolu huvides, kui neil esineb vigastusi kõrvadel, sabadel või udaral. Tiinetele nooremistele ja emistele tuleb vajaduse korral teha sise- ja välisparasiitide tõrjet. Nõue 6: põllumajandusministri 3. detsembri 2002. a määruse nr 80 § 7 lõige 8, § 18 lõiked 1 ja 2 ; § 19. KM 1 1 Põllumajandusloomade kaitse Nõukogu direktiiv i 98/58/EÜ artikkel 4. NÕUE 1. Põllumajanduslikel eesmärkidel peetava või aretatava looma pidaja peab loomale võimaldama vastavalt looma liigile ja eale kohases koguses sööta ja joogivett. Põllumajandusloom peab iga päev saama eale kohases koguses ja füüsilisi tarbeid rahuldavat sööta ja pääsema takistamatult sööma. Loomadel peab olema vaba juurdepääs puhtale joogiveele. Söötmise ja jootmise vahendid peavad olema paigutatud selliselt, et sööda ja vee saastumise oht oleks võimalikult väike. Nõue 1: loomakaitseseaduse § 3 lõike 2 p unkt 1; põllumajandusministri 27 . augusti 2009 . a määruse nr 90 (PM määrus nr 90 ) § 16 lõiked 1 - 3 ja 5 ; põllumajandusministri 3. detsembri 2002 . a määrus e nr 80 (PM m ä ärus nr 8 0 ) § 16 lõiked 1-4 , § 17 lõiked 1 ja 2; põllumajandusministri 27. augusti 2009 . a määrus e nr 91 (PM m ä ä rus nr 91 ) § 12 lõiked 1 - 4; põllumajandusministri 23. oktoobri 20 0 2 . a määrus e nr 78 (PM määru s nr 78 ) § 9 lõige 1, § 10 lõiked 1, 2 ja 4 ; põllumajandusministri 19. juuni 2003 . a määrus e nr 59 (PM määrus nr 59 ) § -d 5 ja 8 ; põllumajandusministri 27. juuli 2 010 . a määrus e nr 84 (PM määrus nr 8 4 ) § 8 ; põllumajandusministri 6. septembri 2 010 . a määrus e nr 88 (PM m äärus nr 88 ) § 13 . NÕUE 2. Põllumajanduslikel eesmärkidel peetava või aretatava looma pidaja peab loomale võimaldama vastavalt looma liigile ja eale sobiva mikrokliima ja ruumi või ehitise, mis rahuldab liigile iseloomulikku liikumisvajadust ja muu looma terviseks ja heaoluks vajaliku. 2.1. Põllumajanduslooma pidamise ruumis või ehitises peab olema piisavalt ruumi, et loomal oleks võimalik takistamatult süüa, juua, maha heita, lamada ja üles tõusta ning jäsemeid välja sirutada. Loomapidamisel on keelatud kasutada vahendeid ja seadmeid, mis võivad looma vigastada. Loomapidamise ruum või ehitis peavad olema sellisest materjalist, mida on kerge puhastada ja desinfitseerida ning mis ei ole kahjulik looma tervisele. 2.2. Põllumajanduslooma pidamise ruumi või ehitise õhuvahetus peab tagama, et ruumi suhteline õhuniiskus, temperatuur, tolmu- ja gaasisisaldus püsivad tasemel, mis ei kahjusta looma tervist. Põllumajanduslooma ei tohi pidada alaliselt pimedas. Loomapidamise ruum või ehitis peab olema piisavalt valgustatud kas loomuliku valguse või kunstliku valgustusega. Sigadel peab kunstliku valgustuse tugevus olema minimaalselt 40 lx. Võimalus peab olema kasutada ööpäev läbi lisavalgusallikat, et vajaduse korral kontrollida looma heaolu ja tervist. Sigade pidamise ruumis või ehitises ei tohi tekitada äkilist müra ja tuleb vältida pidevat mürataset , mis ületab 85 dBA. 2.3. Väljas peetavaid loomi tuleb kaitsta looma tervist ähvardavate ohtude eest ja loomadele tagada võimalus varjuda. Väliaedik ja karjamaa peavad olema looma tervisele ohutud, piirdeaed tuleb hoida korras ja teravad esemed eemaldada. Loomale mittesobivate ilmastikutingimuste korral tuleb loomi nende eest kaitsta või mitte lasta karjamaale. Nõue 2: loomakaitseseaduse § 3 lõike 2 p unktid 3 ja 4 ning lõige 3. 2.1 : loomakaitseseaduse § 3 lõike 2 p unkt 3 ja lõige 3; PM määruse nr 90 § 3 lõiked 1 - 3 ; PM määrus e nr 91 § 3 lõige 1 ja § 7 lõige 1 ; PM määruse nr 80 § 10 lõige 1 ja § 11 lõige 1 ; PM määruse nr 59 § 3 lõige 3 ; PM määruse nr 84 § 5 lõige 1 ; PM määruse nr 88 § 5 lõige 1; PM määruse nr 78 § 5 lõiked 1 ja 2 . 2.2 : loomakaitseseaduse § 3 lõike 2 p unkt 3; PM määruse nr 90 § 7 lõiked 1 ja 3 ; PM määruse nr 91 § 6 lõiked 1 ja 3 ; PM määruse nr 78 § 2 lõige 2 ja § 6 ; PM määrus e nr 80 § 10 lõige 5, § 13 lõiked 1 ja 2 ; PM määrus e nr 84 § 6 ; PM määruse nr 59 § 3 lõige 6 ja § 4 lõiked 1, 3 ja 4 ; PM määruse nr 88 § 7 lõiked 1 ja 3 . 2.3 : loomakaitseseaduse § 3 lõike 2 p unkt 4; PM määruse nr 80 § 15 lõiked 1 ja 2; PM määrus e nr 90 § 15 ; PM määruse nr 91 § 7 lõige 5, § 11 lõiked 3, 4 ja 5; PM määrus e nr 59 § 9 ; PM määrus e nr 78 § 2 1 ; PM määruse nr 88 § 5 lõiked 2 ja 5 . NÕUE 3 . Põllumajanduslooma tervist ja heaolu tuleb kontrollida nii sagedasti, kui seda on vaja välditavate kannatuste ärahoidmiseks. Loomapidamisega vahetult tegeleval füüsilisel isikul peavad olema vajalikud teadmised looma anatoomiast, füsioloogiast, loomaliigile omastest käitumisharjumustest ja loomakaitsenõuetest ning asjakohased praktilised oskused. Sellise põllumajanduslooma tervist ja heaolu, kelle suhtes kohaldatakse intensiivset loomapidamist, tuleb kontrollida vähemalt üks kord päevas. Siseruumis peetava vasika tervist ja heaolu kontrollitakse vähemalt 2 korda päevas. Broilerite tervist ja heaolu kontrollitakse vähemalt 2 korda päevas. Haigestunud või vigastatud loom peab saama asjakohast ravi. Vajaduse korral eraldatakse haige või vigastatud loom teistest loomadest, paigutades ta eraldi ruumi, kus on kuiv allapanu. Nõue3: loomakaitseseaduse § 3 lõike 2 p unkt 2, lõiked 3 1 ja 3 2 ; PM määrus e nr 78 § 4 ja § 11 ; PM määrus e nr 80 § 3 ja § 5 ; PM määrus e nr 90 § 1 ja § 2 lõiked 1 ja 4; PM määrus e nr 91 § 1 ja § 2 lõiked 1 ja 4 ; PM määrus e nr 59 § 6 ja § 7 lõiked 1 ja 2 ; PM määrus e nr 84 § 2 ja § 4 lõiked 1 ja 3; PM määrus e nr 88 § 2 ja § 3 lõiked 1 ja 3. NÕUE 4. Intensiivses loomapidamises kasutatavaid tehnilisi seadmeid tuleb kontrollida vähemalt üks kord päevas ning avastatud viga tuleb parandada võimalikult kiiresti. Kui viga ei saa võimalikult kiiresti parandada, tuleb viivitamata rakendada looma tervist ja heaolu kaitsvaid ajutisi meetmeid. Põllumajanduslooma pidamisel sundventilatsiooniga ruumis tuleb tagada asjakohane varusüsteem, et tagada piisav õhuvahetus looma tervise ja heaolu säilitamiseks süsteemirikke korral, ning riketest märkuandev häiresüsteem. Nõue 4: loomakaitseseaduse § 3 lõige 3 3 ; PM määrus e nr 78 § 2 lõige 3 ; PM määrus e nr 90 § 4 lõiked 1 ,3 ja 4 ning § 7 lõige 4 ; PM määrus e nr 80 § 11 lõige 2 ; PM määrus e nr 91 § 4 lõige 1 , § 6 lõige 4 ; PM määrus e nr 59 § 4 lõige 2 ; PM määrus e nr 84 § 7 lõige 2 ; PM määrus e nr 88 § 6 lõiked 3 ja 4 ning § 7 lõige 2. NÕUE 5. Keelatud on loomale kannatusi põhjustav aretustegevus ja muu sarnaste tagajärgedega tegu, mis ei ole tingitud looma ravimisest, muust veterinaarsest menetlusest ega hädaolukorrast. Keelatud on operatsioonid ja muud veterinaarsed menetlused, mis muudavad looma välimust ja mida ei tehta ravi eesmärgil. Keelatud on loomade kastreerimine pikaaegset valu põhjustaval kudede nekroosi tekitaval viisil. Nõue 5: loomakaitseseaduse § 4 lõige 1, § 9 lõiked 1 ja 2. Maaeluministri xx määruse nr xx “Maa heas põllumajandus- ja keskk onnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded” Lisa 2 KARUPUTKE VÕÕRLIIGIST TEATAMISE VORM I Teatise esitaja andmed Isikukood/registrikood: Maaomanik/valdaja (teatise esitaja isiku nimi ja ärinimi): e-post: Aadress: Telefon: Teatise esitaja allkiri 1 : ( allkirjastatud digitaalselt ) või omakäeliselt: _________________________, _______________ / allkiri / / kuupäev / II Karuputke võõrliigi esinemine ja asukoht Minu valduses asuval põllumajandusmaal või põllumajandusmaaga külgneval alal esineb karuputke võõrliike (hiid-karuputk, Sosnovski karuputk või pärsia karuputk), mis ei kajastu Maa-ameti geoportaali karuputketõrje rakenduses 2 . Jrk nr Põllumassiivi nr või katastritunnus 3 Põllu nr Koordinaadid 4 Tõrje korraldamine 5 Märkus 1 Digitaalselt allkirjastatud teatis saata aadressil [email protected] , käsitsi allkirjastatud teatis saata või tuua Keskkonnaameti kontorisse (kontorite aadressid: www.keskkonnaamet.ee/organistatsioon/kontakt-2/). 2 http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis . Juhised kaardirakenduse kasutamiseks on leitavad nt Keskkonnaameti kodulehel (www.keskkonnaamet.ee). 3 PRIA põllumassiivide registri järgne põllumassiivi nr (koosneb 11 sümbolist) või põllumajandusmaa katastritunnus (koosneb 12 sümbolist), kui maa ei ole kantud PRIA põllumassiivide registrisse. 4 Anda X- ja Y-koordinaat Maa-ameti geoportaalist (http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis) järgi kontrollituna. Ühe koloonia (putketaim või nende kogumik) puhul piisab ühe punkti koordinaatidest; kui taimed on üksteisest juba mitmekümne meetri kaugusel, palume märkida mitme punkti koordinaadid. 5 Märgi siia variant 1, 2 või 3 alajaotusest III III Karuputketõrje variandid (täiendav info Keskkonnaameti kodulehel www.keskkonnaamet.ee) 1. Soovin, et tõrje korraldaks Keskkonnaamet ning olen nõus, kui tõrje käigus kasutatakse taimekaitsevahendeid. 2. Soovin, et tõrje korraldaks Keskkonnaamet mahepõllumajanduses lubatud tõrje- ja taimekaitsevahendeid kasutades, sest tegemist on mahepõllumajanduse seaduse alusel tunnustatud ettevõttega. 3. Korraldan tõrje ise. Abi teatise täitmiseks e-posti-aadressilt [email protected] või Keskkonnaameti telefoninumbrilt +372 662 5999 Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 2 Eelnõu kohta esitatud arvamustega arvestamise või arvestamata jätmise tabel Justiitsministeerium Märkus/ettepanek Arvestatud/mittearvestatud ja põhjendus Eelnõu 12. peatükis on sätestatud ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud halduskaristused. Juhime tähelepanu, et haldus- ja karistusmeetmed on Eestis alates 2002. aastast selgelt lahus, kuna neil on täiesti erinevad eesmärgid ning erinevad menetlusgarantiid isikule. Isikute õiguskaitse ning haldus- ja karistuspoliitika eristamiseks tuleb Maaeluministeeriumil loobuda eelnõus halduskaristuse loomise ideest. Eelnõuga soovitakse termini „halduskaristused“ all kehtestada mitmeid erinevaid meetmeid, mille nimetamine karistuseks ei ole põhjendatud. Selgitame järgnevalt täpsemalt. Eelnõu § 108 (halduskaristus pettuse eest) lõike 1 kohaselt, kui toetuse taotleja või toetuse saaja esitab teadlikult valeandmeid, keelatakse tal ühe või mitme põllumajanduspoliitika abinõu raames toetust taotleda samal ja kuni kahel järgneval kalendriaastal. Juhime tähelepanu, et sisult on tegemist toetuse andmise kriteeriumiga ehk kui varasemalt on petetud, siis toetust ei anta. Toetust antakse sooritushalduses ning selle taotlemine on vabatahtlik, sealjuures peavad taotlus ja taotleja vastama teatud nõuetele. Tegemist on tavapärase toetuste tingimuslikkuse, mitte halduskaristusega. Eelnõu § 108 lõige 2 reguleerib olukorda, kui isik taotleb põllumajanduspoliitika abinõu raames antavat toetust, mille taotlemine on eelnevalt valeandmete esitamise tõttu keelatud, mis juhul tagastatakse taotlus läbi vaatamata. Kirjeldatud juhul on tegemist taotluse läbivaatamata jätmise aluse, mitte halduskaristusega. Eelnõu § 109 lõiked 1 ja 3 reguleerivad toetuse osalist vähendamist juhul, kui taotleja taotleb toetust kuni 50 protsenti suurema pindala või loomade arvu kohta, kui on tema kindlaksmääratud toetusõiguslik pindala või loomade arv. Märgime, et sisuliselt on tegemist haldusakti osalise kehtetuks tunnistamisega, mis on erisäte haldusmenetluse seaduse üldise korra suhtes. Selle nimetamine halduskaristuseks ei ole kohane. Eelnõu § 109 lõiked 2 ja 4 sätestavad taotluse täielikult rahuldamata jätmist olukorras, kus toetust taotletakse üle 50 protsendi suurema pindala või loomade kohta, kui on taotleja kindlaksmääratud toetusõiguslik pindala või loomade arv. Nii nagu eelnõu § 108 lõike 1 puhul, on ka siis tegemist toetuse saamise tingimuslikkusega ehk kui toetuse saamiseks on ette nähtud tingimused ning kui neid ei täideta, siis ei ole võimalik ka taotlust rahuldada. See ei ole halduskaristus. Kuigi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 (määrus (EL) 2021/2116) eestikeelne versioon nimetab „halduskaristusi“, nõuab määrus selles osas liikmesriigi rakendussätteid. See, kuidas neid meetmeid liikmesriigi menetlusõiguses nimetatakse, on liikmesriigi menetlusautonoomia küsimus. Halduskaristuste, eriti Euroopa Liidu õigusest tulenevate halduskaristuste problemaatika ei ole Eesti õigusele võõras. Arvamused, kas halduskaristuste kontseptsioon tuleks üle võtta väärteomenetluse või haldusmenetluse raames, lähevad lahku. Kindlasti aga ei ole põhjendatud eelnõuga taolise eraldi instituudi sätestamine. Asjaolu, et määruses (EL) 2021/2116 kasutatakse terminit “halduskaristused”, ei tähenda, et Eesti õiguskorras tuleks ette näha “halduskaristused”. Määruses nõutavad tagasimaksekohustused on võimalik sätestada haldusmenetluse raames ühe osana toetuste meetme regulatsioonist. Eeltoodud põhjustel ei kooskõlasta Justiitsministeerium eelnõu 12. peatükis sätestatud halduskaristuste lahendust. Arvestatud. Eelnõu asendatud termin halduskaristus terminiga ühise põllumajanduspoliitikaga abinõudega seotud Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks kohaldatavad meetmed. Märgime siiski, et halduskaristused on olnud alati ühise põllumajanduspoliitika (edaspidi ÜPP ) osaks. Alates 95. aastast on Nõukogu määrusega (EÜ) nr 2988/95 Euroopa ühenduse finantshuvide kaitse kohta, kehtestatud üldised eeskirjad haldusmeetmete ja -karistuste kohta, mis on kohaldatavad ka teistes valdkondades kui ÜPP. Kõikides EL finantsperioodide ÜPP valdkondlikes õigusaktides on liikmesriikidele nähtud järjepidevalt ette kohustus kohaldada ühenduse eeskirjade eiramise eest halduskaristusi, kohustades kehtestama selleks vajalikud õigus- ja haldusnormid. Järjepidavalt on kasutatud terminit „halduskaristus“. Nõukogu määruse (EÜ) nr 2988/95 selgitava osa kohaselt, on ühise põllumajanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks ettenähtud ühenduse meetmed ja karistused toetussüsteemide lahutamatu osa; neil on oma tähendus, mis ei mõjuta seda, kuidas asjaomaste ettevõtjate käitumist hindavad kriminaalõiguse seisukohalt liikmesriikide pädevad asutused; nende tõhusus tuleb tagada ühenduse eeskirjade vahetu täitmise ja kõikide ühenduse meetmete täieliku rakendamisega, kui seda eesmärki ei ole saavutatud preventiivsete meetmete võtmisega. Halduskaristuste kohaldamisel tuleb pidada silmas muuhulgas non bis in idem põhimõtet ning kõnealust määrust kohaldatakse ilma liikmesriikide kriminaalõiguse kohaldamist piiramata. Halduskaristused ei kujuta endast osa karistusõigusest, vaid kuuluvad haldusõiguse sfääri. Euroopa Kohus on mitmes otsuses käsitlenud ühtse põllumajanduspoliitika eeskirjade alusel kehtestatud karistuste – nt ettevõtja ajutine väljaarvamine abikavast, olemust. Euroopa Kohus on asunud seisukohale, et sellised karistused ei ole kriminaalõiguslikud (Euroopa Kohtu 5. juuni 2012. aasta otsuse asjas C-489/10, p-s 28 toodud kohtulahendite loetelu). Viidatud kohtuasjas C-489/10 selgitas Euroopa Kohus, et sellise karistuse puhul on tegemist eriomase haldusinstrumendiga, mis on abikava lahutamatu osa ja mille eesmärk on tagada liidu avalike vahendite nõuetekohane haldamine (otsuse p-d 30 ja 31). Halduskaristuste olemust oleme omalt poolt põhjalikumalt käsitlenud oma 19.08.2019 nr 1.4-4/1954-1 kirjas JuM-le. Halduskaristuse määramise peamiseks eesmärgiks on hoiatada ja mõjutada isikut, et vältida nii hooletusest tulenevat kui ka tahtlikku nõuete rikkumist. Nõukogu määruses (EÜ) nr 2988/95 ja teistes ÜPP rakendamist reguleerivates valdkondlikes eeskirjades tehakse vahet haldusmeetmetel ja halduskaristusel. Nendest esimesed on seotud otseselt toetuse saamise eelduste täitmisega ega oma hoiatavat iseloomu – toetust antakse üksnes selle tegevuse osa eest, mis vastab nõuetele (nt toetust antakse üksnes toetusõiguslike loomade kohta, ülejäänud loomade eest ei maksta, kuna selleks puudub alus). Halduskaristused lähevad pisut kaugemale - teatud juhtudel kaotab isik õiguse suuremale toetuse summale, kui on tegelik nõuetele mittevastava osa suurus või kaotab õiguse saada mingi ajavahemiku jooksul üldse toetust. Kuna Euroopa Liidu õigus (Nõukogu määruse (EÜ) nr 2988/95 art 4 lg 4) teeb selget vahet halduskaristustel ja haldusmeetmetel, ei saa ka meie neid riigisiseses õiguses üheks lugeda. Kõnealused halduskaristused ei kujuta endast osa karistusõigusest, vaid on ühest halduseinstrumendiks, mille kohaldamiseks tuleb ÜPP rakendamiseks Eesti õigusaktides igal juhul alused sätestada. Küsimus on meie hinnangul üksnes termini kasutuses. Me ei näe põhjust leida selleks uut kunstlikult otsitud terminit, liiatigi kui HÕNTE § 18 lg 2 näeb samuti ette, et Euroopa Liidu õigusega seotud seaduseelnõus kasutatavad terminid peavad olema kooskõlas Euroopa Liidu õiguses kasutusel olevate terminitega. Viidatud säte põhjuseks on HÕNTE käsiraamatu selgituse kohaselt eesmärk saavutada suurem ühtsus Eesti ja Euroopa õiguses kasutusel olevate mõistesüsteemide vahel, vältides nõnda probleeme, mis võivad tekkida sama mõistet eriterminite, väljendite või sõnade abil kirjeldades või ühe termini, väljendi või sõna abil erimõisteid kirjeldades. Ühtsete terminite kasutamise eesmärk on täiesti arusaadav ja põhjendatud ja me ei näe põhjust sellest taganemiseks. Halduskaristuste termini kasutamine ei ole võõras ka muulhulgas Riigikohtule, kes samuti opereerib samade terminitega ega ole püstitanud küsimust selle kasutamise sobivusest (vt RK viimaste aastate lahenditest 1-20-1599 , 3-18-1247 ). Eeltoodust lähtuvalt jääb Teie seiskoht, et ELÜPS ei tohi halduskaristuse terminit kasutusele võtta ja tuleks loobuda halduskaristuste loomise ideest, meile pisut arusaamatuks ega näi olevat piisavalt põhjendatud. Eelnõu 14. peatükis on reguleeritud riiklik ja haldusjärelevalve. Eelnõu § 116 lõike 1 kohaselt kontrollitakse riikliku järelevalve käigus ühise põllumajanduspoliitika abinõus osalemiseks esitatud nõuete täitmist ja toetuse saaja tegevuse vastavust pärast toetuse maksmist taotluse rahuldamise otsuses, asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. Seletuskirjas on öeldud, et sarnaselt kehtiva seadusega kontrollitakse riikliku järelevalve käigus ühise põllumajanduspoliitika abinõus osalemiseks esitatud nõuete täitmist ja täpsustatakse, millisest etapist alates teostatakse järelevalvet Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel makstavate toetuste puhul ning kooskõlas korrakaitse seaduse (KorS) § 1 lõike 8 punktiga 2 teostatakse kontrolli riikliku järelevalve korras alates toetuse maksmisest. Juhime tähelepanu, et KorSi eesmärk on ohtude tõrjumine. KorSis ette nähtud meetmed on sedavõrd kaugeleulatuvad just seetõttu, et ühiskonda ähvardavate ohtude tõrjumine oleks võimalikult tõhus. Eesmärgi saavutamise ja menetluse tõhususe eesmärgil ohutõrjemeetmete kohaldamine kujutab endast intensiivset sekkumist põhiõigustesse. Rõhutame, et selline võimalus on loodud kitsalt ja konkreetselt ohutõrjeks. Eelnõus (ja ka kehtiva ELÜPS § 103 lõikes 1) ei ole ohutõrje olukorda KorSi tähenduses. Makseasutus ühise põllumajanduspoliitika abinõude rakendamise korral on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), mille ülesanded tulenevad määruse (EL) 2021/2116 artiklist 9. Nimelt, makseasutused vastutavad artikli 5 lõikes 2 ja artiklis 6 osutatud kulude haldamise ja kontrolli eest. Sellest tulenevalt on PRIA menetluse eesmärk jaotada seaduslikkuse põhimõttest lähtuvalt Euroopa Liidu põllumajandustoetusi. Selle tegevuse keskmes ei ole ohutõrje. Eelnõu § 116 lõige 1 viitab sõnaselgelt järelevalvele, mis erineb olemuslikult riiklikust järelevalvest KorS § 2 lõike 4 mõttes, täpsemalt abinõude rakendamiseks esitatud nõuete täitmise ja toetuse saaja tegevuse vastavuse kontrollile. Olemuslikult on tegemist järelkontrolliga, mille raames ei tõrjuta ohtusid ja mis sarnaneb pigem maksukontrollile või Töötukassa makstud ettevõtlustoetuse või muude seaduste alusel makstud toetuste järelkontrollile. Makstud toetuse järelkontroll ei ole riiklik järelevalve. Eelnõu 14. peatükis reguleeritud makstud toetuse järelkontroll on soodustava haldusmenetluse osa. Peame problemaatiliseks, kui kirjeldatud olukorras määratletakse riikliku järelevalve mõiste valdkondlikus seaduses KorSist täiesti erinevalt ning PRIA muudetakse soodustava haldusmenetluse järelkontrolli funktsiooni täitmisel korrakaitseorganiks KorSi tähenduses. Oleme seisukohal, et KorSi ohutõrjeks mõeldud erimeetmete soodustava haldusmenetluse järelkontrollis kasutamine ei ole sobilik. Soodustuse (toetus, teenus, hüvitis) saamisel on isikul endal suur hoolsus- ja kaasaaitamise kohustus tõendada, et tema tegevus vastab või vastas toetuse saamise tingimusele. Kui saadud toetusi on väärkasutatud, siis toetuste tagasimaksmise nõudmine on tavapärane lahendus erinevates valdkondades. Milline nõudlikkus ja kaalumisruum (või selle puudumine) on konkreetsel juhul sobilik, määrab kindlaks seadusandja. Võimalik on ka lahendus, kus järelevalves on vaja kasutada mõnd üksikut riikliku järelevalve erimeetmele sarnanevat järelevalvelist tegevust ning selline volitus nähakse ette valdkonnaseaduses. Igati põhjendatud on üldine loogika, et toetuse andmise ja sellest keeldumise nõuded on sisuliselt sarnased nendega, mille alusel hiljem väärkasutatud toetussummad tagasi nõuda. Soodustava haldusmenetluse osas ei ole sobiv kasutada riikliku järelevalve lahendusi ning lähtuda eeldusest, et riigil, aga mitte soodustuse saajal endal, on nõuete kontrollimise etapis ulatuslik uurimis- ja hoolsuskohustus. Soodustavas haldusmenetluses peab üldjuhul isik ise tõendama, et ta vastab nendele nõuetele, mille täitmisel talle toetus anti, seda ka järelkontrollis. Seda põhimõtet on rõhutanud korduvalt ka kohtud. Näiteks on ka Riigikohus oma 07.06.2018 otsuse nr 3-16-586 punktis 16 väljendanud seisukohta: „Sõiduki registreerimist taotleval isikul on kohustus esitada koos taotlusega vajadusest lähtuvalt muu hulgas sõiduki seaduslikku omandamist tõendavad dokumendid. Kuna kaebaja jättis nõutud dokumendi esitamata, pidanuks Maanteeamet määrama talle selle puuduse kõrvaldamiseks tähtaja (HMS § 15 lg 2) ning selgitama, et dokumendi esitamata jätmisel keeldub Maanteeamet sõiduki registreerimisest (LS § 77 lg 1 p 1). Olukorras, kus haldusorgani jaoks oli selge, et kaebaja ei soovinud haldusorgani küsitud andmeid esitada, ei olnud soodustava mõjuga toimingu sooritamise menetluse käigus menetlusvälise isiku poole pöördumine põhjendatud.“ Tartu Halduskohus on oma 29.04.2021 otsuses number 3-19-1223 selgitanud järgmist : „Toetuse taotleja on kohustatud tõendama, et ta vastab kõigile tingimustele, mis on kehtestatud toetuse saamiseks. Praegusel juhtumil ei ole kaebaja esitanud piisavaid tõendeid selle tõendamiseks, et vaidlusalused alad olid 2018. aastal nõuetekohaselt hooldatud. Kaebaja on vaid üritanud seada kahtluse alla nende tõendite usaldusväärsust, millele tugines PRIA toetusetaotlust rahuldamata jättis. Kui ka tõendeid kogumis hinnates peaks jääma teatav ebakindlus, siis tuleks see toetuse taotlemisel HKMS § 59 lg-st 4 tulenevalt hinnata kaebaja kahjuks.“ Tallinna Ringkonnakohus selgitas oma 21.04.2015 otsuses number 3-14-50097 : „…kulutuste tegemise kohta pidi toetuse saaja esitama töötukassale kuludokumendid. Silmas peetakse kuludokumente, mille alusel omandati seadmed nende müüjalt, mitte dokumente, mis kinnitavad nende üleandmist VT-ilt OÜ-le V. Kuludokumentide nõude eesmärk on tõendada lisaks tehingu tegemise ajale ja maksumusele ka soetamise seaduslikkust, mis on avalike vahendite (Euroopa Sotsiaalfond) kasutamise tõttu põhjendatud nõue.“ Eeltoodu ei tähenda siiski, et Justiitsministeeriumi arvetes ei peaks seaduse ja toetuse saamise nõuete järelevalve olema tõhus. Seadusandja võib ja peabki järelevalveks looma sellise korralduse, mis esimesena peaks toetuste väärkasutused ära hoidma ning kui sellest ei piisa, siis väljendama nõudlikkust saadud, kuid väärkasutatud toetuse tagasi küsimisel. Olgu selleks siis tagasinõude imperatiivsus (nt TTTS § § 41 lg 1: Eesti Töötukassa nõuab … summad tagasi), taotleja/toetuse saaja tõendamiskoormis (nt MKS § 150 lg 1: … lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti), toetuse saaja kohustus väärkasutatud summad tagasi maksta (nt TTTS § 19 lg 8: … toetuse saaja tagastab toetuse täies ulatuses järgmiste asjaolude ilmnemise korral: …), seaduse enda kitsas määratlus dokumenteerimise kohustuse ja tõendite kohta (nt MKS § 56 lg 2: Maksukohustuslane peab arvestust maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude kohta, annab seletusi, esitab deklaratsioone ja muid tõendeid ning säilitab neid seadusega ettenähtud tähtaja jooksul. Kui seadus sätestab tõendi kohustusliku liigi, saab maksukohustuslane kasutada tõendamisel ainult seda liiki tõendit.) vms. Keelatud ei ole tõhusa järelevalve eesmärgil luua haldusorgani jaoks sellisteks tegevusteks volitusi, mis sarnanevad KorSi erimeetmele (näiteks eriregulatsioon dokumentide nõudmiseks, isikusamasuse tuvastamiseks või muudeks menetlustoiminguteks). Kuigi Justiitsministeerium toetab eelnõu eesmärki ja soovi luua ELi õigusega kooskõlas olev põllumajanduspoliitika rakendus, oleme seisukohal, et eelnõus pakutud lahendusi on võimalik alternatiivsena kehtestada sellisel kujul, mis vastab paremini Eesti haldusõiguse ja -menetluse, sealhulgas riikliku järelevalve olemusele ning mis riivab isikute õigusi ja vabadusi vähem intensiivselt. Seetõttu me eelnõu 14. peatükis valitud riikliku järelevalve lahendust ei kooskõlasta. Mittearvestatud . Justiitsministeerium loobus märkusest. Korrakaitseseaduse koostamise eesmärk oli kehtestada avaliku korra tagamiseks ühted alused ja põhimõtted, et vältida riikliku järelevalveks kasutatavate meetmete killustatust eriseaduse vahel ja läbi tagada riikliku järelevalve ühetaolisus ja tõhusus. Seaduse väljatöötamisel oli eesmärk hõlmata valdav enamus avalik-õiguslikke norme ja arutleti põhjalikult läbi ja lepiti kokku, millele KorS kohaldub ja millele mitte. 19.02.2014 vastuvõetud korrakaitseseaduse muutmise ja rakendamise seadusega täpsustati korrakaitse seaduse kohaldamisala, mille tulemusena KorS § 1 lõike 8 punkti 2 kohaselt ei kohaldata korrakaitseseadust haldusorgani poolt isikule tema taotlusel soodustava haldusaktiga antava toetuse andmise menetluses. Selgelt kuulub toetuse andmise otsustamine kõnealuse välistuse hulka. Siiski tehti toona selgelt vahet selles, et erinevalt toetuse andmise menetlemisest, kujutas väljamakstud toetuse üle kontrolli tegemine korrakaitse seaduse kohaldamisalasse. Selline seisukoht on sõnaselgelt väljendatud korrakaitse seaduse muutmise seletuskirja eelnõu esimese peatüki esimese punkti selgituses: „Pärast loa väljastamist või toetuse väljamaksmist kohaldub loatingimuste jätkuva täitmise ning toetuse sihipärase kasutamise kontrollile (nn järelkontroll) KorS üldseadusena – tegemist on riikliku järelevalvega KorS tähenduses ning kohaldada tuleb KorS-is sätestatud meetmeid eriseaduses sätestatud ulatuses ja erisustega.“. Korrakaitseõiguse reformi tulemusena muudeti 2014. aastal JuMi eestvedamisel korrakaitseseaduse muutmise ja rakendamise seadusega muuhulgas ka tollal kehtinud ELÜPSi, nähes ette KorSi kohaldamise. Sama arusaama on küllaltki hiljuti, 2021. aasta maikuus kinnitanud ka Riigikohus on lahendis 3-18-1511 punktis 12: „Korrakaitseseadus ega ka muu seadus ei välista, et riiklikuks järelevalveks loetakse ELÜPS § 103 lõikes 1 ette nähtud kontrolli toetuse saaja tegevuse nõuetele vastavuse üle pärast toetuse maksmist. Selline kontroll on suunatud avaliku korra (KorS § 4 lõige 1) osaks olevate toetuse kasutamise nõuete järgimise ja seeläbi selliste hüvede nagu avaliku (sh Euroopa Liidu) raha nõuetekohase kasutamise ja ettevõtjate ausa konkurentsi tagamisele. PRIA tegevuse sisuks riikliku järelevalve tegemisel võib olla nende hüvede kahjustamise ennetamine, väljaselgitamine, ärahoidmine ja lõpetamine.“ Seega on alates KorSi jõustumisest riigi poolt antavatele toetuste osas valitsenud KorSi kohaldamise suhtes seisukoht, et KorS kohaldub toetuse saamisele nõutele kontrollile pärast toetuse maksmist. Viimase aasta jooksul ei ole KorS-s endas ega kohtute poolt selles küsimuses põhimõttelist muudatust tehtud. MeMi valdkonnas kolm toetuste andmist käsitlevat seadust, milles kõigis on alati välja makstud toetuse õiguspärase kontrolli käsitatud riikliku järelevalvena. PRIA-s on sadu ametnikke, kes on saanud väljaõppe korrakaitse meetmete kohaldamiseks ning välja on kujunenud 8-aasta pikkune halduspraktika KorSi kohaldamisel. Me ei pea õigeks ühes seaduses sellise põhimõttelise muudatuse üleöö tegemist ning aastatepikkuse toetuste järelevalvepraktika peapeale keeramist. Soovitusega luua vajadusel eriseadusesse volitusi KorSi laadsete erimeetmete kohaldamiseks ehk sisuliselt kirjutada eriseadustesse vajalikud KorSi meetmed ümber, on raske nõustuda. Esiteks viiks see tagasi kohaldatavate järelevalve meetmete killustatuse eriseaduse vahel, mille vältimine oli korrakaitsereformi üks algseid eesmärke. Teiseks, kui anname eriseaduses vaid osalise regulatsiooni makstud toetuste üle järelevalve meetmete rakendamiseks, mille eesmärk avaliku korra osaks olevate nõuete täitmise tagamine, siis on tõenäoline, et kohus jõuab ka KorSi kohaldamise küsimuses samale järeldusele kui HMS-i kohaldamises (vt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus haldusasjas nr 3-3-1-32-03, Riigikohtu halduskolleegiumi otsus haldusasjas 3-3-1-30-09, jt). Ehk eriregulatsioon peab olema sellise mahu, tiheduse ja detailsusastmega, mis on võrreldav üldseaduse enda regulatsiooniga ja tagab isikule samaväärse õiguskaitse, vastaselt korral kehtib üldseadus. Eeltoodust lähtuvalt ei nõustu JuMi seisukohaga jätta eelnõust välja riikliku järelevalve kohaldamine makstud toetuste ja toetuse saaja tegevuse nõuetekohasuse kontrollimisel. Tegemist on põhimõttelise muudatusega, mis eeldab põhjalikumat analüüsi ja arutelu. Kuigi me ei kooskõlasta halduskaristuste peatükki, juhime siiski tähelepanu eelnõu § 110 lõikele 1, mille kohaselt eelnõu § 42 lõikes 1 nimetatud nõuete rikkumisel kohaldatakse määruse (EL) 2021/2116 viidatud sätete alusel ja ulatusel „halduskaristusi“. Nimelt, määruse (EL) 2021/2116 artikli 84 kohaselt tuleb liikmesriikidel luua süsteem „halduskaristuste“ kohaldamiseks. Tegemist on sättega, mis nõuab liikmesriigilt rakendussätte vastuvõtmist. Kuna eeldatakse rakendussätet, ei ole määruse artikkel 84 otsekohalduv ning selline viitenorm ei ole piisav. Siinkohal vajaks lahti kirjutamist, mis on nõuete rikkumise tagajärjed. Selgitame. Alused tulevad EL määrustest (EL määrus 2021/2116 art 84 ja 85 ja sama määruse alusel kehtestatavad määrused) ning karistus oleneb konkreetsest rikkumisest. Tegemist on otsekohalduvate määrustega. EL määrustes on kirjas üldised vähendamise protsendid, nende suurendamine ja vähendamine, tahtliku rikkumise puhul kuni 100 protsenti vähendamine, protsentide liitmine jne. Seal määratletakse ära see, mida käsitatakse rikkumise ulatuse, korduvusena jne. Karistuse suurust tuleb igakordselt hinnata ja see sõltub konkreetsest rikkumisest. Kohus ei ole pidanud õigeks täpsete vähendusprotsentide õigusaktidesse toomist, mis redutseeritakse haldusorgani kaalutusõigust ja jätaks ilma võimalusest võtta arvesse rikkumise kaalu. Tegemist on mõneti deklaratiivse normiga, mis on kehtestatud eelnõu sihtgrupile selguse huvides, et tagada terviklik ülevaade, milliseid halduskaristusi võidakse kohaldada ja kus tuleb alus. Kuigi me ei kooskõlasta halduskaristuste peatükki, juhime siiski tähelepanu ka eelnõu §-le 111, mille kohaselt juhul, kui Euroopa Liidu õigusaktis on sätestatud ühise põllumajanduspoliitikaga seotud vahetu õigusmõjuga halduskaristus, kohaldatakse abinõus osaleva isiku suhtes halduskaristust selles õigusaktis sätestatud alustel ja ulatuses. Viitame, et selline säte ei ole Euroopa Liidu õiguses lubatav. Tegemist on määruse otsekohalduva normiga, mida riigisiseselt ei ole vajalik ega ka lubatud sätestada. Mittearvestatud. Siinkohal on samuti tegemist deklaratiivse või selgitava normiga, mille eesmärk on teavitada eelnõu sihtgruppi sellest, et lisaks samas peatükis reguleeritud halduskaristustele võidakse kohaldada ka teisi halduskaristusi, kui need on EL õiguses ettenähtud. Me ei sätesta ELÜPS-s üle EL õiguses juba reguleeritud halduskaristuse kohaldamise asjaolusid: ei karistuse määramise alust, sisu ega ulatust, sestap kahtleme, kas on tegemist otsekohalduva EL normi lubamatud ülekirjutamisega riigisisesesse õigusesse. Eelnõu §-ga 127 kehtestatakse vastutus ühise põllumajanduspoliitika abinõu rakendamiseks turuinfo esitamata jätmise eest. Seletuskirjas on väga üldiselt märgitud, et §-dega 127 ja 128 sätestatakse ühise põllumajanduspoliitika abinõu rakendamiseks turuinfo esitamata jätmise eest rahatrahvi suurus ja väärteo kohtuväline menetleja. Palume seletuskirja oluliselt täiendada, lisades viited, millistest seaduse paragrahvist vastav kohustus tuleneb, kellele info tuleb esitada, mida see info peab sisaldama. Lisaks palume selgitada, millal on väärteo menetlemine PRIA, millal Põllumajandus- ja Toiduameti pädevuses. Seletuskirjas on välja toodud, et juriidilise isiku karistusmäär on kuni 32 000 eurot. Eelnõu § 127 lõikes 2 on rahatrahvi suuruseks aga vaid kuni 3200 eurot. Tõstatame küsimuse, kas Euroopa Liidu õigusaktid ei nõua ühise põllumajanduspoliitika rakendamise raames juriidilisele isikule oluliselt karmimaid karistusi, kui seda on 3200 eurot või 32 000 eurot. Juhime tähelepanu, et karistusseadustiku üldosa § 47 lubab juriidilist isikut karistada rahatrahviga kuni 400 000 eurot. Arvestatud. Eelnõu seletuskirja on täiendatud ja vajalikud parandused tehtud. Kehtiva seaduse §-s 117 on sätestatud vastutus tootmiskvoodi alusel toodetava põllumajandustoote turustamise eest heaks kiitmata kokkuostjatele. Palume seletuskirjas selgitada, miks on eelnõus sellest sättest loobutud. Arvestatud. Tootmiskvoote enam ei rakendada, seetõttu on eelnõust jäetud välja ka seda puudatav vastutuse osa. S eletuskirja täiendatud . Palume arvestada käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste ja keelemärkustega ning märkustega eelnõu mõjude kohta. Arvestatud. Esitatud normitehniliste ja keeleliste märkustega on arvestatud või märkuse mittearvestamine ametnike vahel kokku lepitud. Märkused mõjude kohta Arvestatud. Eelnõu seletuskirja mõjude osa oluliselt täiendatud. Keskkonna ministeerium Märkus/ettepanek Arvestatud/mittearvestatud ja põhjendus 1. Eelnõu § 8 lõike 2 kohaselt peavad nimetatud asutused (sh Keskkonnaamet) kontrollima ühise põllumajanduspoliitika abinõu kohta esitatud nõuete täitmist ning taotluses, maksetaotluses või muus menetlusdokumendis esitatud andmete õigsust valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud määruses sätestatud juhul ja ulatuses. Nimetatud ministri määruse kavand puudub ja esitatud eelnõu seletuskirjast ei selgu, millisel juhul ja millises ulatuses peab Keskkonnaamet esitatud andmete õigusust taotluses või muus menetlusdokumendis alates 2023. aastast kontrollima. Sarnane viide on eelnõu § 116 lõikes 4 (ÜPP-kavale vastavuse kontroll taotluste lahendamisel). Seni ei ole Keskkonnaamet taotluses esitatud andmete õigsust kontrollinud ning selline Keskkonnaameti kohustus ei kajastu ka PRIA ja Keskkonnaameti koostöökokkuleppes. Eeltoodust tulenevalt võib eeldada, et seaduse jõustumisel suureneb nii Keskkonnaameti korraldava kui ka järelevalve poole töökoormus teadmata mahus. Palume täiendada seletuskirja ja esitada hinnang ning arvutuskäik, kas ja kui palju nõuavad eespool nimetatud uued kohustused Keskkonnaametilt täiendavaid ressursse ning kuidas planeeritakse katta kaasnevate täiendavate ressurssidega seotud kulud. Palume esitada ka määruse kavand. Antud selgitus . Võrreldes käesoleva eelarveperioodiga muutub oluliselt ühise põllumajanduspoliitika ( ÜPP ) rakendusmudel – praegused maaelu arengukavad asenduvad Ü PP strateegiakavadega (edaspidi strateegiakava ), mis hõlmavad nii ÜPP esimest (rahastus Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist) kui ka teist sammast (rahastus Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist) ja tagavad valdkonna terviklikuma planeerimise. Uue rakendusmudeli abil soovitakse suurendada liikmesriikide paindlikkust poliitika rakendamisel ning arvestada rohkem kohalike eripäradega. Euroopa Liidu tasandil seatakse küll ühised eesmärgid, ku id liikmesriigid saavad strateegiakavades arvesse võtta kohalikke tingimusi ning poliitika on võrreldes senisega rohkem tulemustele suunatud. Komisjon peab iga liikmesriigi kava heaks kiitma, et tagada kavade järjepidevus ja ühtse siseturu toimimine. Samuti jälgib komisjon iga riigi tulemuslikkust ja kokkulepitud eesmärkide saavutamiseks tehtud edusamme. Strateegiakava kohaste toetuste lõplik sisu selgub alles pärast Euroopa Komisjonilt strateegiakava kohta heakskiidu saamist. Seetõttu ei ole võimalik kõikide rakendusaktide kavandeid praegu eelnõu seletuskirja lisasse 1 lisada. O leme varasemalt Keskkonnaametile uusi lisanduvaid ülesandeid ja kohustusi esitlenud. Oleme nõus seda veel selgitama. Täiendasime märkusest lähtuvalt ka eelnõu seletuskirja . 2. Eelnõu § 43 lõike 1 kohaselt peavad nimetatud asutused (sh ka Keskkonnaamet) kontrollima § 42 lõikes 1 nimetatud nõuete täitmist ning eelnõu § 42 lõike 3 kohaselt kehtestab nimetatud nõuded valdkonna eest vastutav minister määrusega. Nimetatud ministri määruse kavand puudub. Maaeluministeerium on küll Keskkonnaametit informeerinud, milliseid täiendavaid nõudeid peaks Keskkonnaamet kontrollima, kuid uute nõuete lisandumisel ei ole selge, kuidas peaksid kontrollid toimuma. Näiteks veeseadusest tulenevate väetusnormide kasutamist käsitlevate teatud nõuete täitmise hindamisel tuleb arvestada 5. aasta keskmiseid näitajaid, samal ajal kui tingimuslikkuse nõuete täitmise kontrollimisel tuleb hinnata, kas nõue on täidetud kontrollimise aastal. Kõige sellega kaasneb alates 2023. aastast täiendav ressursivajadus, mille suurust ei ole võimalik ilma kehtestatud nõueteta ja toimiva kontrollimehhanismita hinnata. Palume täiendada seletuskirja ja esitada hinnang ja arvutuskäik, kas ja kui palju nõuavad eespool nimetatud kohustused Keskkonnaametilt täiendavaid ressursse ning kuidas planeeritakse katta kaasnevate täiendavate ressurssidega seotud kulud. Palume esitada ka määruse kavand. Antud selgitus . Määruse kavand on lisatud eelnõu seletuskirja lisasse 1. Tegemist on aga kavandiga, mis võib veel muutuda ja seda muuhulgas ka seetõttu, et s trateegiakava kohaste toetuste lõplik sisu selgub alles pärast Euroopa Komisjonilt strateegiakava kohta heakskiidu saamist. Vt ka tabeli punkti 1 juures olevat selgitust. 3. Eelnõu seletuskirja § 43 selgitavas osas on märgitud, et kohustuslike majandamisnõuete täitmist on kontrollitud ka programmiperioodil 2014–2020. Lisaks on märgitud: „Enamiku maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete täitmist jääb ka edaspidi kontrollima PRIA, kuid näiteks veekaitsenõuete täitmist kontrollib ka edaspidi Keskkonnaamet.“. Esitatud selgituste osas jääb ebaselgeks, milliseid veekaitse nõudeid täpsemalt silmas peetakse. Palume eelnõu ja seletuskirja täpsustada. Antud selgitus . Mõeldud on tingimu s l ikkuse KM nõuetest KM 1 ja KM 2 nõudeid ning maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuetest HPK 4 nõuet . Täiendasime selles osas ka seletuskirja. 4. Eelnõu § 60 kohaselt saab arengukava elluviimise tehnilise abi toetust taotleda korraldusasutus ja makseasutus, kelleks on Maaeluministeerium ja PRIA. Kuid lisaks täidavad korraldava asutuse ülesandeid ka Keskkonnaamet ja metsanduse valdkonnas SA Erametsakeskus. Palume selgitada, kuidas toimub Keskkonnaametile ja sihtasutusele seadusega pandud ülesannate täitmiseks vajalike tegevuste rahastamine. Palume täpsustada, kas ka Keskkonnaametil ja sihtasutusel on õigus tehnilise abi saamiseks taotlus esitada ning toetust saada. Antud selgitus. Eelnõu § 59 reguleerib tehnilise abi andmist MAK 2014-2020 tehnilise abi vahenditest. Tehnilise abi toetust saavad MAK 2014-2020 raames taotleda korraldusasutus ja makseasutus. Perioodi 2014-2020 tehnilise abi toetuse tingimusi ei ole otstarbekas muuta seoses programmiperioodi lõpuga. Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoda 1. Teeme ettepaneku täiendada § 8 lõiget 2 selliselt, et Keskkonnaametil, Maksu- ja Tolliametil ning eelnõu §-s 10 nimetatud riigi sihtasutusel on õigus kontrollida ühise põllumajanduspoliitika abinõu kohta esitatud nõuete täitmist ning taotluses, maksetaotluses või muus menetlusdokumendis esitatud andmete õigsust vaid oma pädevuse piires . Mitte arvestatud. Kui viidatud asutused teostavad kontrolli oma pädevuse piires, peab see pädevus tulenema järelikult teistest seadustest ja sellisel juhul puudub vajadus ELÜPS-s sätestada, et nad võivad eriseadustest tulenevaid õigusi teostada. ELÜPS-s on oluline anda õigus selliste ülesannete täitmiseks, mis on ÜPP abinõude rakendamiseks vajalik ja mille teostamiseks neil eriseadustest tulenevalt õigus puudub. 2. Eelnõu §-s 10 lõikes 5 määratletakse definitsioonina riigi sihtasutus, kuivõrd säte reguleerib metsandusvaldkonda jääb mulje, et eelnõu kohaselt on riigi sihtasutuseks vaid metsandusvaldkonnaga tegelev riigi sihtasutus ning võib tekitada segadust eelnõu hilisemates sätetes, kus samuti riigi sihtasutusele viidatakse (nt § 35 lg 2). Seepärast teeme ettepaneku lisada täpsustavalt, millise valdkonna riigi sihtasutusega on tegemist, et vältida segadust hilisemates sätetes või määratleda riigi sihtasutuse mõiste eraldioleva sättena. Mitte arvestatud . Riigi sihtasustusena mõeldakse eelnõus metsandusvaldkonna asutust, kes täidab osaliselt korraldusasutuse ja makseasutuse ülesandeid ning mitte rahastamisvahendi rakendajat (maapiirkonna ettevõtluse toetamiseks asutatud riigi sihtasutus) eelnõu § 35 tähenduses. Kuigi mõlemas sättes kattub termin „riigi sihtasutus“ ei soovi uut lühendit eelnõusse tuua, kuna senise lühendi kasutamine on juba tugevalt juurdunud ning tänu §-s 35 olevale täiendile on eristus meie hinnangul arusaadav. 3. Palume täiendada § 8 lõike 4 selgitust seletuskirjas, et oleks arusaadav, keda on mõeldud paragrahvis viidatud kolmanda isikuna ning millistel juhtudel selline nõue on vajalik. Arvestatud , s eletuskirja on täiendatud. Kolmandaks isikuks, võib olla toetuse saaja partner, isik kellelt toetuse saaja tellis töö või teenuse või muu isik, kellel oma seotuse tõttu toetuse saajaga võib olla menetluses tähtust omavaid andmeid. Ka HMS § 38 lõige 1 annab haldusorganile õiguse nõuda haldusmenetluse käigus ka muudelt isikutelt nende käsutuses olevate tõendite ja andmete esitamist, mille alusel haldusorgan teeb kindlaks asja lahendamiseks olulised asjaolud. Kolmanda t elt isikutelt andmete küsimise õigsust on käsitlenud Riigikohus asjas 3-18-1511, sedastades, et ELÜPSi ja HMS sätted koostoimes võimaldavad kaaluda, kas nõuda kolmandalt isikult infot ja millist infot nõuda, sh kui ulatuslikult on vaja infot kolmanda isikuga majanduslikes suhetes olnud isikute kohta. Kõnealune kohtuasi käsitas küll riikliku järelevalve käigus kontrollide tegemist ja andmete küsimus, kuid toetuse andmise seisukohalt äärmiselt oluline juba välistada alusetute maksete tegemine. Selle kaalumise käigus peab PRIA arvestama nii kolmanda isiku kui ka tema võimalike tehingupartnerite õigustega. Teabenõue peab olema proportsionaalne (HMS § 3 lõige 2, KorS § 7, PS § 11). Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklis 76 kohaselt on teatud EAGF-st rahastatavate abinõude puhul kolmas isik, füüsiline või juriidiline isik, kes on otseselt või kaudselt seotud EAGF rahastamissüsteemi raames tehtud tehingutega. Sama määruse artiklis 78 sätestatakse ka kolmandate isikute suhtes tehtavate kontrollide tegemise õigus ja ulatus. 4. Eelnõu § 8 lõikes 6 ning § 39 lõikes 2 on sätestatud võimalus kasutada kontrollide läbiviimiseks tarku lahendusi. Seletuskirjas on muuhulgas viidatud ka võimalusele kasutada õhusõidukeid ja droone. Palume täpsustada, kas näiteks drooniga ülesõidu kohta küsitakse ka maaomaniku luba või teavitatakse sellest. Antud selgitus. Droonide lennutamiseks küsitakse eraldi luba Lennuametilt. Selleks on vastav reeglistik. Kuna droone lennutatakse õhuruumis, mis ei kuulu maaomanikule, ei pea ka luba küsima ega teavitama. Põhimõtteliselt kehtib see ka satelliidi piltide puhul või orotofotode kohta, mille abil tehakse kaugseiret või pinnaseiret jne. Siiski vajadusel võime SKs selle täpsust use juurde lisada, et maaomanik u luba ei ole asjakohane ning sellest PRIA ei teavita. 5. Teeme ettepaneku teavitada isikut §-s 9 nimetatud dokumendi kättetoimetamisest lisaks ka SMSi teel, kuna e-teenuse keskkonnas on sageli isikuga seotud konsulendi e-posti aadress. Mitte arvestatud. SMS-i teel teavitamine ei ole välistatud, kui PRIA-l vastav võimekus olemas on. ELÜPSis on vajalik reguleerida õiguslikku regulatiivsust omav osa haldusakti teatavaks tegemisest, millest sõltub õiguste ja kohustuste tekkimine ning mis on HMS-ga katmata. Samuti ei ole kohane reguleerida ELÜPS-ga taotleja esindusõiguse küsimusi. See tähendab, et taotleja enda määrata on kas ta soovib menetluses kasutada esindajat, kelleks võib olla ka tema poolt valitud konsulent, või esindada ennast ise. 6. Palume seletuskirjas täpsustada, millistel juhtudel on asjakohane sätestada otsetoetuse andmise tingimusena valdavalt või ajutiselt mittepõllumajanduslikuks tegevuseks kasutatavate põllumajandusmaade loetelu ning näited, milliseid põlluraamatusse kantavaid lisaandmeid võidakse nõuda, mis on esitatud § 15 lõike 3 punktis 3 ja 5. Pöörame siinkohal tähelepanu, et ühegi § 15 lõikes 3 nimetatud toetuse andmise tingimuse kohta ei ole esitatud seletuskirjas põhjendusi. Mitte arvestatud. Kuna nõuded on väljatö ötamise faasis leiame, et täpsustused nii valdavalt või ajutiselt mittepõllumajanduslikuks tegevuseks kasutatavate põllumajandusmaade loetelu kui ka põlluraamatusse kantavate andmete osas võiksid jää da konkreetse määruse seletuskirja tasandile. 7. Palume selgitada miks ja millistel juhtudel antakse PRIA-le õigus otsustada toetuse ühikumäära, millele on viidatud § 16 lõikes 2. Siiani on PRIA-l olnud õigus arvutada otsetoetuse suurus, võttes arvesse ministri poolt kehtestatud ühikumäära, toetusõiguslikuks tunnistatud maa hektarid, loomade või muude toetusõigust andvate ühikute arvu, otsetoetuse maksimaalse suuruse ja nõuete rikkumisega seotud vähendamisi. Anname selgituse. PRIA otsustab otsetoetuse ühikumäära ka käesoleval eelarveperioodil samadel alustel nagu ka edaspidi. Samamoodi on ka otsetoetuse suuruse, toetusõiguslikkuse määramise, toetuse vähendamise jms pädevusega olnud nii kehtival perioodil kui ka edaspidi. 8. § 18 lõikes 1 on sätestatud, et mesindussektori sekkumise korral antakse toetust mesindussektori isikute ühendustest moodustatud mittetulundusühingule või seltsingule, kelle põhikirjaline või seltsingulepingu kohane eesmärk on ÜPP-kavas sätestatud mesindussektori sekkumise eesmärgi saavutamine. Pöörame tähelepanu asjaolule, et seltsing ei ole juriidiline isik ega FIE ning seda ei kanta ei äri- ega ühinguregistrisse, samuti ei ole seltsing raamatupidamiskohuslane ega pea esitama majandusaasta aruannet. Seltsingule viidatakse ka §-s 92. Anname selgituse . Oleme seltsingu juriidilisest määratlusest teadlikud. Soovime olla siin paindlikud. Mesindussektori sekkumise eesmärgi saavutamiseks võivad mesindusorganisatsioonid kokku leppida nii juriidilise isiku vormis (MTÜ) kui ka juriidilise isiku staatuseta isiku vormis (seltsing). Mesindussektori sekkumise rakendamist täpsustavas ministri määruses on seltsingu puhul kavas sätestada sekkumisega seotud rahaliste toimingute teostamiseks eraldi pangakonto olemasolu nõue. Samuti on vajalik jätta paindlikumad võimalused riiklike kvaliteedikavade käivitajatele, et uute kavade teket ei pärsiks piiratud tegutsemisvormid 9. § 20 lõike 2 kohaselt kiidab nõuetekohase mesinduskogu tegevuskava aruande heaks PRIA. Kehtivas ELÜPS-is hindab nimetatud tegevuskava hindamiskomisjon . Kuna PRIA-l puudub pädevus tegevuskava sisuliselt hinnata, kuidas on tagatud, et toetust antakse sisuliselt kõige parema programmi tegevuste elluviimiseks? Arvestatud . Seletuskirja on § 19 lõike 1 osas täiendatud. „Lõike 1 kohaselt hindab PRIA mesinduskogu esitatud ja nõuetele vastavat tegevuskava hindamiskriteeriumite alusel. Hindamiseks moodustab PRIA mesindussektori ja selle arengute kohta ekspertteadmisi omavatest isikutest (sh teadlased, õppejõud) spetsiaalse hindamiskomisjoni, kuhu kuuluvad ka PRIA ja Maaeluministeeriumi esindajad.“ 10. Palume § 24 lõike 2 kohta seletuskirjas täpsustada millistel juhtudel on maaeluarengu toetuste andmise tingimustes, millele on viidatud punktides 6, 7, 8, 11, 15 ja 18, asjakohane sätestada tegevuse elluviimise suutlikkus ning millistel alustel nimetatud suutlikkust hinnatakse, millal on asjakohane nõuda elektroonilise põlluraamatu pidamist, põlluraamatusse kantavaid lisaandmeid, millised lisaandmed on maaeluarengu toetuste kontekstis olulised ning millal on asjakohane sätestada sihipärase kasutamise tähtaeg. Arvestatud, seletuskirja täiendatud . Eelnõu § 24 lg 2 p 6 sätestatud volitus tegevuse elluviimise suutlikkuse tingimuste kehtestamiseks on suunatud investeeringutoetustele. Peamine on avalikest vahenditest toetuse andmise otsustamisel tagada, et suure tõenäosusega saavutatakse toetuse andmise eesmärgid. Esmalt on oluline kindlaks teha kas taotlejal on piisavalt vahendeid omaosaluse katmiseks arvestades, et avalikest vahenditest antav toetus katab vaid osa investeeringuprojektist. Selleks on asjakohane nõuda taotlejalt teavet omavahendite olemasolu kohta, krediidiasutuse kinnitus laenu andmise vms. Teisalt on võib teatud juhtudel olla vajalik teha kindlaks kas taotlejal on suutlikuks uus ettevõte ka käitada – kas on olemas vajalik oskusteave või tööjõuressurss. Seletuskiri selles osas täiendatud . Põlluraamatusse lisaandmete kandmise kohta märgime, et v eeseadus ning selle alusel kehtestatud rakendusakt ei kohusta põllumajandusega tegelevaid isikuid kandma põlluraamatusse andmeid vee kaitsega otseselt mitteseotud tegevuste kohta. Samas on andmeid selliste tege vuste kohta vaja teatud strateegiakava toetuste nõuete täitmise kontrollimiseks (nt keskkonnatoetused). Sellisteks andmeteks taotleja tehtavate põllumajanduslike tegevuste kohta võivad olla nt andmed mullaproovide võtmise ja nende analüüsi tulemuste kohta, andmed taimekahjustajate seiramise kohta, andmed kasvatatavate põllumajand uskultuuride sortide kohta jt. Vajadus kehtestada põlluraamatu elektroonilise pidamise kohustus võib tekkida, arvestades, et kogu toetustega seotud asjaajamine liigub järjest enam elektrooniliste suhtlusvahendite kasutamise suunas. Taotlejad võivad seni, kuni elektroonilisse põlluraamatusse, sh makseasutuse poolt aktsepteeritud e-teenuse keskkonnas peetavasse e-põlluraamatusse andmete kandmise kohust ei ole, kanda andmed ükskõik millisesse ja millisel viisil peetavasse põlluraamatusse. 11. § 27 lõige 3 lubab toetatavaid tegevusi hinnata ja paremusjärjestusse seada eraldi, kui toetuse taotlus sisaldab mitut tegevust. Kui tegemist on praktikas levinud juhtumiga, palume seda seletuskirjas kirjeldada. Arvestatud, seletuskirja täiendatud. Eelnõu 27 lõikes 3 sätestatut tuleb vaadelda koos eelnõu § 28 lõikes 7 sätestatuga. Tegemist on eelnõus lubatud võimalusega, mis sõltub toetuse ülesehitusest, sihtgrupist ning toetuse hindamise eelistuskriteeriumitest. See tähendab, et toetuse tingimustes võib otsustada, et teatud toetuse puhul ei jää valikuks kas hinnata ja seejärel rahuldada taotlus tervikuna koos erinevate tegevustega või jätta kogu taotlus rahuldamata. Kui toetuse eripära seda võimaldab, siis on asjakohane rahuldada taotlus ka nö osaliselt ühe tegevuse osas, mille elluviimine iseseisvalt ilma teiste taotluses sisalduvate tegevusteta on võimalik ja aitab kaasa toetuse andmise eesmärgi saavutamisele. Selline hindamismeetod tagab võimaluse teatud prioriteetsete tegevuste täies ulatuses rahastamise ning võimaldab hoida kokku taotluste menetlemiseks kulutatavat aega ja ressurssi ja võimaldab taotlejatel ellu viia ka osa kavandatust. Sellist meetodit on rakendatud näiteks metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetuse puhul, kus taotluste hindamisel ja paremusjärjestuse koostamisel rakendatakse tegevuste kaupa hindamist 12. EPKK ei toeta lähenemist , millega eelistatakse ajaliselt varem esitatud taotluseid nagu on sätestatud § 28 lõike 1 punktis 4 ning lõike 2 punktis 3 . See võib tekitada e-keskkonnas esitamise ülekoormuse ega taga võrdseid võimalusi kõigile taotlejatele. EPKK hinnangul võiks kirjeldatud ajalist eelistamist kasutada juhul, kui esimeses voorus oli alataotlemine ning korraldatakse täiendav taotlusvoor, kuni eelarve ammendumiseni. Selgitus antud. Tegemist on ühe võimaliku alusega, et teatud toetusskeemi puhul nt kindlustoetus, võidakse eelistada ka ajaliselt varem esitatud taotlusi. Selle võimaluse realiseerimine sõltub eelkõige sekkumiste ülesehitusest ja eelistuskriteeriumitest, mistõttu ei ole vajalik õigusaktis alus e kehtestamisel seda täielikult välistada, sest teatud taotluste hindamise puhul (nt juhul, kui eelarvet ei jätku kui ka eelarve jätkumise korral kõige paremate taotluste väljavalimiseks , või muu oluline põhjus ) võib see olla ainuke sobiv võimalus. 13. Tervitame § 29 lõige 2 loodud paindlikkust, mis võimaldab toetatava tegevuse elluviimise tähtaega pikendada. Palume seletuskirjas selgitada, mida on mõeldud § 29 lõikes 5, mille kohaselt võib maaelu arengu toetuse taotluse rahuldamise otsuse tunnistada täielikult või osaliselt kehtetuks, kui taotlejale on sama otsuse alusel elluviidava tegevusega seoses määratud halduskaristus. Seletuskirjast jääb arusaamatuks, mida peetakse silmas sama otsusena. Mõistame olukordi, kui taotleja on tahtlikult eiranud toetusega kaasnevaid tingimusi või teadlikult jätnud ellu viimata eesmärgipõhiseid tegevusi. Anname selgituse. Kui taotlejale on määrustud halduskaristus, mille sisuks on toetusest kas täielikult või osaliselt ilmajäämine, on loogiline jätk tunnistada ühtlasi kehtetuks ka see otsus, mis annab õiguse toetust saada. Eelnõu § 29 lg 5 p 5 sätestatud „ sama otsuse “ all peetakse silmas seda sama otsust, mis kehtetuks tunnistatakse. Ehk siis tunnistatakse kehtetuks otsus, millega rahuldati isiku taotlus teatud tegevuse elluviimise eest toetust saada aga mille puhul hiljem tuvastati selline eeskirjade eiramine, mis tõi talle sama toetatava tegevusega seoses kaasa halduskaristuse. 14. § 35 lõige 3 annab õiguse võtta lepingutasu rahastamisvahendi nõuetekohase rakendamise tagamiseks. Seletuskirjas täpsustatakse, et rahastamisvahendi rakendajal on võimalus lepingutasu kohaldada näiteks olukorras, kus laenusaaja korduvate lepingu muutmistega kaasneb rahastamisvahendi rakendajale täiendav oluline töökoormus. Teeme ettepaneku lisada alussäte, mille alusel kinnitatakse lepingutasu määramise tingimused ning maksimaalsed lepingutasu määrad. Mittearvestatud. Paindlikkuse tagamiseks reguleeritakse lepingutasu maksimaalne määr ja lepingutasu määramise tingimused kokku rakendaja ja Maaeluministeeriumi vahelises rahastamislepingus. 15. Seletuskirjas põhjendatakse paragrahvide 49–70 puhul on tegemist kehtivas ELÜPS-is programmiperioodi 2014–2020 maaelu arengu toetuse kohta sätestatu üle toomisega käesolevasse eelnõusse, kuivõrd selle perioodi toetuste rakendamist on pikendatud kahe aasta võrra. Kuigi suuremas osas on tekst sama praegu kehtiva ELÜPS-iga, on siiski lisatud uus § 59, mis määratleb põlluraamatu ja selle tingimused. Kuivõrd eelnõu puhul on tegemist uue perioodi ELÜPS-i terviktekstiga, tekitab 5. peatükk segadust ning meie meelest tuleks §-d 49-70 eelnõus välja jätta. Praegu kehtivale perioodile viidata pigem rakendussätetes, milles sõnastatakse, et hetkel kehtiv Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadust RT I, 04.12.2014, 3 rakendatakse seni kuni kehtib käesoleva programmi toetused lõppevad. Mitte arvestatud. Programmiperioodi 2014-2020 rakendamine pikendatud perioodi jooksul eeldab õigusliku aluse olemasolu. On sisuliselt kaks valikut kas jätta kehtima erinevate programmiperioodide ÜPP rakendamise seadused või kehtestada igaks perioodiks uus seadus, mis näeb ette alused ka vana perioodi lõpetamiseks. Maaeluministeerium on valinud selle tee, et ÜPP rakendamist reguleerib üks seadus ja ei killusta sätte id mitme erineva seaduse vahel - näiteks toetuste tagasinõudmine ja riikliku järelevalve korr aldus käib uute reeglite alusel. Õiguslikult ei ole võimalik rakendada kehtetuks tunnistatud s eadust teatud perioodil edasi. Võimalik on ka sätestada uue ELÜPSi rakendussätetesse vajalikud alused eelmise perioodi rakendamise jätkamiseks, kui d see oleks praktiliselt sama mahukas ega annaks paremat õigusselgust. Sar nase lahenduse kasuks on ka varase malt otsustatud (perioodid 2004-2006 ja 2007-2013). Põlluraamatusse lisaandmete kandmine on reguleeritud ka kehtivas seaduses (§ 67 lg 3 p 7 1 ja § 73 1 ), mistõttu ei ole tegemist uute sätetega. 16. § 88 sätestab Põllumajandus- ja Toiduametile kohustuse luua turustusstandardite vastavuse kontrollimiseks puu- ja köögivilja turustatavate ettevõtjate andmekogu. Kuna kohustus on sätestatud ka kehtivas seaduses, palume seletuskirjas nimetatud andmekogule viide lisada. Arvestatud. Seletuskirja vastavalt täiendatud. 17. Toetame võimalust rakendada erakorralisi meetmeid, mis on vajalikud erinevate turuhäirete leevendamiseks. Pöörame tähelepanu, et §-s 89 viidatud turuhäiretele reageerimine peab toimuma võimalikult kiirelt ning ei tohiks takerduda protseduurilistesse nüanssidesse. Teadmiseks võetud. Oleme teadlikud erakorraliste meetmete kiireloomulisusest ja oleme sellega ka arvestanud. Siiski iga toetusmeetme, sh erakorralise meetme käivitamiseks on teatud protseduuriliste protsesside nagu õigusakti koostamine ja selle nõuetekohane menetlemine, järgimine vältimatu. Igasuguste avalike vahendite jagamisel peab olema tagatud skeemi läbipaist v us ja isikute võrdsuspõhiõigus . 18. Palume selgitust, miks § 92 lõike 3 punktis 2 viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 84 punktile b ning mitte Euroopa Komisjoni delegeeritud määruse 2022/126 artiklile 47. Arvestatud . Sõnastus korrigeeritud. 19. Pöörame tähelepanu, et § 92 lõikes 6 tuleks “ rakendava tootjarühma ” asemel kasutada sama §-i lõikes 1 viidatud mõistet “ kvaliteedikava rakendava tootjarühma ” . Arvestatud. 20. Peatükk 9 reguleerib üleminekutoetuste saamise nõuded, toetusõigused ning toetuse taotlemise protseduuri. Alates Eesti liitumisest EL-ga on Eestil olnud võimalus maksta riigieelarvelistest vahenditest üleminekutoetust ning seda võimalust on Eesti periooditi ka kasutanud. Üleminekutoetuse peamiseks eesmärgiks on tasandada põllumajandustootjate sissetulekute erinevusi võrreldes teiste riikide põllumajandustootjatega. Kuigi viimastel aastatel on üleminekutoetuste maksmisel tõstatanud küsimus, kas sätestatud referentsaasta ja toetusõiguste saajate suletud ring tagab võrdsed võimalused kõigile õigustatud osapooltele, on toetuse maksmise jätkamine oluline just riikidevahelise toetustasemete ühtlustamise kontekstis. Oleme seisukohal, et seni kuni eksisteerib riikidevaheline ebavõrdsus ÜPP eelarveliste vahendite kasutamise osas, tuleb riikidele anda ka võimalus üleminekutoetusi maksta. Seejuures on oluline, et üleminekutoetus makstakse sihitumalt, st toetust makstaks tegev- ehk aktiivsele tootjale ning aluseks võetakse võimalikult hiline referentsaasta. Anname selgituse. Üleminekutoetuste puhul on ajakohastatud toetusõigusi vastavalt EL õi guses ette nähtud tingimustele. Üleminekutoetuste andmise nõudeid ajakohastada võimalik ei ole, kuna EL õigus näeb ette, et üleminekutoetusi rakendatakse vastavalt nõukogu määruses nr (EL) 73/2009 sätestatud tingimusetele, mistõttu pole võimalik arvesse võtta ka üleminekutoetuste suunamist üksnes aktiivsetele põllumajandustootjatele. 21. Palume seletuskirjas põhjendada, miks sätestatakse eelnõus tagatise tüüp, millele on viidatud eelnõu § 104 lõikes 1 . Seletuskirjas kirjeldatakse, kes võib olla tagatise andjaks, kuid ei selgitata miks on seaduse tasandil määratletud tagatise tüüp - deposiit või garantii. Teeme ettepaneku, et ministrile antakse lisaks õigusele kehtestada tagatise andmise kord, nagu on viidatud lõikes 4, õigus tagatise määratlemiseks. Osaliselt arvestatud. Seaduslikkuse printsiibist lähtudes tuleb seaduse tasandil kehtestada kõik olulised tingimused ÜPP rakendamiseks. Lubatud tagatiste liikide rakendamine kuulub meie hinnangul oluliste tingimuste hulka. Deposiit ja garantii on kõige levinumad tagatise liigid ning on piisavad eelnõu § 30 kohaseks tegevuse rahastamiseks enne kulutuste tegemist ning ka toetuse tagasinõudmise ajatamise korral. Võlaõiguslikes suhetes on laialt levinud ka hüpoteegi seadmine, kui d see ei ole eelnõu kontekstis piisavalt kiire ja mõistlik lahendus. Oleme siiski sätet veidi avardanud ja jätnud ruumi ka teistele tagatiste liikidele, kui nii näeb ette EL õigus . 22. Eelnõu üks olulisemaid muudatusi võrreldes kehtiva ELÜPS-iga on halduskaristuste kehtestamine. Eestis kehtiv õigus haldusmenetluses karistamist ette ei näe ning karistamine on reguleeritud karistusõigusega. Palume seletuskirjas kirjeldada halduskaristuse menetlemise protseduuri, millisel määral halduskaristus erineb väärteo karistusest ning kas halduskaristuse puhul on ette nähtud rikkumise aegumine, millised tagajärjed halduskaristus endaga kaasa toob, kui suur osa taotlejaid võrreldes käesoleva perioodiga võib halduskaristusega kokku puutuda ning mil määral see taotlejaid mõjutab. Antud selgitus. Programmiperioodi 2014–2020 maaelu arengu toetuste kohta on samuti ette nähtud halduskaristuste kohaldamine, kuid seda asjakohaste EL-i õigusaktide alusel ja kohaselt . 2023. aastal algaval programmiperioodil peab liikmesriik halduskaristused aga suures osas ise kehtestama, sest EL-i õigusaktid samamoodi halduskaristusi ega konkreetseid reegleid halduskaristuse kohaldamise kohta ette enam ei näe. Nimetatud halduskaristuste kohaldamise aluseks on uuel programmiperioodil Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2116. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 59 lõike 1 kohaselt võtavad liikmesriigid kohaldatavaid juhtimissüsteeme järgides ÜPP raames vastu kõik õigus- ja haldusnormid ning kõik muud vajalikud meetmed, et tagada EL-i finantshuvide tõhus kaitse, sealhulgas sama määruse artiklis 37 sätestatud kulude rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide tõhus kohaldamine. Nende õigusaktide ja meetmete eesmärk on eelkõige järgmine: a) kontrollida EAGFi ja EAFRD rahastatavate tegevuste seaduslikkust ja korrektsust, sealhulgas toetusesaajate tasandil ning vastavalt strateegiakavades ettenähtule; b) tagada eelkõige suurema riskiga valdkondades selline tõhus kaitse kelmuse ja pettuse vastu, mis on heidutav ning mille puhul võetakse arvesse meetmete kulusid, hüvesid ja proportsionaalsust; c) ennetada, avastada ja kõrvaldada õigusnormide rikkumist, kelmusi ja pettusi; d) kehtestada tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi vastavalt liidu õigusele või selle puudumise korral vastavalt liikmesriigi õigusele ning algatada vajaduse korral vastavaid kohtumenetlusi; e) nõuda tagasi alusetud maksed koos intressiga ning algatada vajaduse korral vastavaid kohtumenetlusi, sealhulgas eeskirjade eiramise eest määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 artikli 1 lõike 2 tähenduses. Sama artikli lõike 5 kohaselt võtavad liikmesriigid sobivad ettevaatusabinõud, et tagada lõike 1 punktis d osutatud karistuste proportsionaalsus ja astmelisus olenevalt tuvastatud mittevastavuse raskusest, ulatusest, püsivusest ja korduvusest. Eeltoodust tulenevalt peab liikmesriik uuel programmiperioodil halduskaristused ise kehtestama, välja arvatud juhul, kui need on juba EL-i õiguses ette nähtud. Erisus on siin näiteks tingimuslikkuse puhul, kus EL-i määrustes on halduskaristuste kohaldamise raamid liikmesriigile ette nähtud. Ü hise põllumajanduspoliitika abinõude puhul kohaldatakse EL-i finantshuvide kaitseks halduskaristusi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2021/2116 ja nõukogu määruses (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (ELT L 312, 23.12.1995, lk 1–4) sätestatut arvestades. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 preambuli punkti 49 kohaselt tuleb vastavalt finantsmäärusele, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013 ning nõukogu määrustele (Euratom, EÜ) nr 2988/95, (EÜ, Euratom) nr 2185/96 ja (EL) 2017/1939 tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumisega, sealhulgas kelmuste ja pettuste ärahoidmise, avastamise, korrigeerimise ja uurimise, kaotatud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmise ja asjakohasel juhul halduskaristuste kehtestamisega seotud meetmeid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 2 punkti a kohaselt mõeldakse õigusnormide rikkumise puhul eeskirjade eiramist määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 artikli 1 lõike 2 tähenduses. Nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2988/95 artikli 1 punkti 2 kohaselt tähendab e eskirjade eiramine ühenduse õiguse mis tahes sätte rikkumist ettevõtja tegevuse või tegevusetuse kaudu, mis kahjustab või kahjustaks ühenduste üldeelarvet või nende juhitavaid eelarveid kas otse ühenduste nimel kogutud omavahenditest laekunud tulu vähenemise või kaotamise või põhjendamatu kuluartikli tõttu. Sama määruse artikli 2 kohaselt rakendatakse halduskontrolli, -meetmeid ja -karistusi niisugusel määral, mis tagab ühenduse õiguse nõuetekohase kohaldamise. Need peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad, et tagada ühenduste finantshuvide piisav kaitse (lg 1). Kui kohaldatavast ühenduse õigusest ei tulene teisiti, reguleeritakse ühenduse kontrolli, meetmete ja karistuste kohaldamist liikmesriikide õigusaktidega (lg 4). Menetluse aegumisega seonduv on sätestatud nimetatud määruse artiklis 3. See, mida tähendab haldusmeede ja halduskaristus, on täpsemalt toodud viidatud määruse artiklites 4 ja 5 (meede – põhjendamatult saadud soodustuse äravõtmine, karistus – nt soodustuse andmisest keeldumine, lisasumma maksmine või soodustuse äravõtmine teatavaks eiramisele järgnevaks ajavahemikuks). Euroopa Kohus on oma mitmes otsuses käsitlenud ühise põllumajanduspoliitika eeskirjade alusel kehtestatud karistuste – nt ettevõtja ajutine väljaarvamine abikavast, olemust. Euroopa Kohus on asunud seisukohale, et sellised karistused ei ole kriminaalõiguslikud (Euroopa Kohtu 5. juuni 2012. aasta otsus asjas C-489/10, p-s 28 toodud kohtulahendite loetelu). Viidatud kohtuasjas C-489/10 selgitas Euroopa Kohus, et sellise karistuse puhul on tegemist eriomase haldusinstrumendiga, mis on abikava lahutamatu osa ja mille eesmärk on tagada liidu avalike vahendite nõuetekohane haldamine (otsuse p-d 30 ja 31). Kuigi määruse nr 2988/95 artikli 6 lõiked 1–4 sisaldavad eeskirju riikliku kriminaalmenetluse arvesse võtmise kohta liidu õiguse alusel toimuvas haldusmenetluses, tuleneb selle määruse põhjendusest 9 ja artikli 6 lõikest 5, et ühtse põllumajanduspoliitika eesmärkide teostamise raames määratud halduskaristused on abikavade lahutamatu osa, neil on oma eesmärk ja neid võib kohaldada mis tahes kriminaalkaristusest sõltumata, kui ja kuivõrd need ei ole selliste karistustega samaväärsed (viidatud otsuse p 35). Eelnõu koostamise hetkel ei ole võimalik ette näha, kui paljude taotlejate suhtes tuleb halduskaristusi kohaldada – see sõltub juba taotlejatest. Taotlejaid mõjutab halduskaristuse kohaldamine kindlasti, sest nende kohaldamine võib kaasa tuua nii toetuse vähendamise, taotluse täielikult rahuldamata jätmise kui ka ühe või mitme ühise põllumajanduspoliitika abinõu r aames toetuse taotlemise keelamine kuni kaheks kalendriaastaks . 23. § 113 sätestab põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantavad andmed, milleks on muuhulgas lõike 1 punktis 3 nimetatud ühise põllumajanduspoliitika rakendamise käigus tehtud otsuste, sõlmitud lepingute ja sooritatud toimingute andmed. Palume seletuskirjas põhjendada, miks sellised andmed registrisse kantakse ning millised lepingud registrisse kantakse. Arvestatud. Kuivõrd põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri eesmärk töödelda andmeid ÜPP abinõude rakendamiseks ja järelevalve teostamiseks on oluline, et registris sisalduksid andmed kogu abinõudes osalemise protsessi kohta: alates abinõus osalemiseks esitatud taotleja ja taotluse andmetest kuni menetluse lõpptulemuseni. Registrisse kantakse andmed taotluse rahuldamise otsuste, maksmise otsuste, halduskaristuste rakendamise otsuste, otsuste kehtetuks tunnistamise kohta jne. Oluline on talletada andmed ka menetlustoimingute kohta nagu nt kontrollide tegemine, andmete pärimine. Lepingutena kantakse registrisse peamiselt hankelepingud, mis on sõlminud maaelu toetuse andmiseks hankemenetluse korras ning sekkumiskokkuostu ja eraldamise korral sõlmitavad lepingud. Lisaks ei ole välistatud HMS § 98 alusel halduslepingu sõlmimine haldusakti andmise asemel. 24. § 115 reguleerib registris olevate andmete avalikustamise, mille kohaselt muudetakse PRIA veebilehel nähtavaks lõikes 1 punktis 7 nimetatud põllumassiivil asetsevad maastikuelemendid ning punktis 9 nimetatud tunnustatud tootjaorganisatsiooni nimi, valdkond, kus tootjaorganisatsioon on tunnustatud ja tootjaorganisatsiooni liikmete nimed. Palume seletuskirjas põhjendada, miks tuleb § 115 lõikes 1 välja toodud andmed avalikustada. Pöörame tähelepanu, et hetkel ei kajasta PRIA oma veebilehel tunnustatud tootjarühmade või põllumajandusühistute nimesid ega avalikusta nende liikmeid. Miks tootjaorganisatsiooni puhul, mis olemuselt on ühistu, seda vajalikuks peetakse? Anname selgituse . Kehtiv ELÜPS § 102 lõige 1 punkt 3 sätestab, et PRIA avalikustab üldsõnalisena muuhulgas ka põllumassiivide andmed. Kuna maastikuelemendid asetsevad põllumassiivil, mida taotleja peab ka uuel programmperioodil tingimuslikkuse süsteemi raames jätk uvalt säilitama leiame, et selliste andmete avalikustamine on vajalik ning lihtsustab andmete jagamise ja ühtlustamisega seotud protsess i nii taotleja kui PRIA ja teiste asjassepuutuvate asutuste vahel. Niisamuti on Euroopa Komisjon näinud tulevikus ette eelkõige ühtse haldus- ja kontrolli süsteemi (IAKS) raames olemasolevate andmete jagamist ja kättesaadavust , mis on tihedalt seotud georuumilises taotluses esitatud andmetega. Seda toetab ka määruse (EL) nr 2021/2116 artik lis 66 ja 67 sätestatu. K a kehtiva ELÜPS § 102 lõike 1 punkti 7 kohaselt avalikustatakse tunnustatud tootjarühma nimi, tootjarühma põhitoote kirjeldus ja tootjarühma liikmete nimed. Kuivõrd uuel perioodil tunnustatakse vaid tootjaorganisatsioone, mitte tootjarühmi, on seaduses ettenähtud ka nende osas teabe avalikustamine. Avalikustatakse jätkuvalt edasi ka andmed tunnustatud tootjarühmade kohta, kuna nad osalevad teatud ulatuses toetusskeemides edasi. Justiitsministeerium Keskkonnaministeerium 19.08.2022 nr 1.4-1/718 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium Sotsiaalministeerium Seaduseelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Maaeluministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse eelnõu. Eelnõu on varem läbinud kooskõlastamise eelnõude infosüsteemis (toimiku nr MEM/22-0231). Seekord esitame eelnõu kooskõlastamisele seoses Vabariigi Valitsuse vahetumisega. Kuna eelnõu esitatakse korduvale kooskõlastamisele, esitame eelnõu Justiitsministeeriumile samaaegselt teiste ministeeriumidega. Eelnõu on varasemalt saanud kooskõlastuse, mistõttu palume kooskõlastust hiljemalt 29. augustiks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Maaeluminister Lisad: 1. Eelnõu, ELÜPS_EN_EIS_II.docx; 2. Seletuskiri, ELÜPS_SK_EIS_II.docx; 3. Seletuskirja lisa, ELÜPS_SK_lisa_1.docx; 4. Seletuskirja lisa, ELÜPS_SK_lisa_2.docx. Jaana Lepik 625 6202 [email protected] Ove Põder 625 6290 [email protected] Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MEM/22-0950 - Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 29.08.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e8309e3a-88e3-481c-948c-8f70ba7695b0 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e8309e3a-88e3-481c-948c-8f70ba7695b0?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main