Loomakaitseseaduse ja geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse muutmise seadus

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MEM/22-0947 - Loomakaitseseaduse ja geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Rahandusministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 26.08.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ffa48525-97c3-4af7-b9f1-7158500cc3f3 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ffa48525-97c3-4af7-b9f1-7158500cc3f3?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Eelnõu kooskõlastamise käigus esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel loomakaitseseaduse ja geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 Märkused, ettepanekud A rvestamine/mittearvestamine Keskkonnaministeerium Eelnõu kohaselt annab edaspidi loomkatseprojekti loa praeguse Maaeluministeeriumi juures tegutseva loomkatseprojekti loakomisjoni asemel Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) ning loakomisjon muudetakse hindamiskomisjoniks. Kavandatava § 47 1 punkti 1 kohaselt on hindamiskomisjoni ülesanne kontrollida loaandjale esitatud loataotluse nõuetekohasust. Seletuskirjas on märgitud, et hindamiskomisjon veendub loataotluse nõuetekohasuses ning puuduste korral mä ärab PTA kui loaandja loataotlejale esimesel võimalusel puuduste kõrvaldamise tähtaja. Teeme ettepaneku hindamiskomisjoni ülesannetest välja jätta loataotluse nõuetekohasuse kontrollimise kohustus ehk §-st 47 1 välja jätta punkt 1. Põhjendus: Kuna loa annab PTA, siis taotluse nõuetekohasust peaks samuti kontrollima PTA. Hindamiskomisjon on üksnes nõuandva õigusega. PTA ametnikul peaks olema võimalus küsida taotlejalt täiendavat lisainfot operatiivsemalt ning hindamiskomisjon, kelle ülesanne on eelkõige hinnata loomkatseprojekti, saab hinnata juba nõuetekohast taotlust. Ettepanekuga ei arvestata. Lo KS § 47 l õike 7 kohaselt otsustab loaandja loa andmise või sellest keeldumise 40 tööpäeva jooksul nõuetekohase loataotluse saamisest arvates. Kui loataotluses esinevad puudused, ei ole tegu nõuetekohase taotlusega. Vormilist nõuetekohasust (näiteks kõigi vajaminevate dokumentide olemasolu) saab kontrollida PTA, kuid loomkatseprojekti loataotluse sisulist nõuetekohasust ( loataotluses kõigi vajalike andmete ja põhjenduste olemasolu, mis on vajalikud loomkatseprojekti LoKS § -s 45 1 sätestatud nõuete kohaseks hindamiseks ) saab kontrollida vaid hindamiskomisjon, kuhu kuuluvad sel eesmärgil komisjoni liikmeks nimetatud erinevate valdkondade eksperdid. Palume seletuskirjas täpsustada, kas on pooleliolevaid loomkatseprojekti loamenetlusi ja kas pooleliolevad loamenetlused peab HMS § 9 lõike 3 kohaselt lõpule viima asja menetlusse võtnud haldusorgan. Ettepanekuga arvestatud. Seletuskirjas (lk 10) on täiendatud eelnõu § 3 kohta antud selgitust : „ Haldusmenetluse seaduse § 9 lõike 3 kohaselt, kui haldusorgani pädevus muutub, peab asja menetlusse võtnud haldusorgan viima menetluse lõpule ning kui haldusorgani tegevus lõpetatakse, läheb asja lahendamine üle pädevale haldusorganile. Kehtiva LoKS-i alusel on loakomisjoni liikmed nimetatud viieks aastaks. Maaeluministri 13. aprilli 2018. a käskkirjaga nr 58 moodustatud loomkatseprojekti loakomisjon saab tegutseda kuni eelnõu jõustumiseni seadusena . Täpset pooleli olevate menetluste arvu enne eelnõu jõustumist ei ole võimalik ette näha, kuid arvestades, et loataotlusi esitatakse tavaliselt suuremal arvul just aasta esimestel kuudel ning tagamaks olukorda, kus uuele komisjonile läheks üle võimalikult vähe pooleliolevaid menetlusi, on mõistlik ja korralduslikult lihtsam senise loakomisjoni tegevus lõpetada ning jätkata loataotluste menetlemist PTA-s 2023. aasta 1. jaanuarist. Eelnõu seadusena jõustumise korral ei saa seega loakomisjon pool eliolevaid menetlusi lõpule vii a, kuna loakomisjoni tegevus lõpetatakse. Kõik eelnõu jõustumise ajal pooleliolevad menetlused viib lõpuni PTA . “ Seletuskirja lk 12, „Mõju riigiasutuste töökorraldusele“. Teine lõik annab teada, et komisjon avaldab mittetehnilised kokkuvõtted Euroopa Komisjoni andmebaasis. Kuna loa annab PTA, siis võiks mittetehniliste kokkuvõtete avaldamine olla nende pädevuses. Loa andjana on PTA-l ka täpselt teada, millal luba on antud ning seega saavad nad operatiivselt avaldada mittetehnilisi kokkuvõtteid. Ettepanekuga arvestatud. Seletuskirja lk 12 on lisatud täpsustus, mille kohaselt igakuine töökoormus komisjoni töö korraldamisel sõltub loomkatseprojekti loataotluste arvust, nende sisust ja sellest, kui palju neist on korduvad või esmased, ning järelhinnatavate loomkatsete arvust. Lisaks kuulub komisjoni töö korraldamise hulka nende loomkatseprojektide, mille tegemiseks on antud luba, mittetehniliste kokkuvõtete avaldamine Euroopa Komisjoni andmebaasis ja järelhindamise tegemine – need kaks ülesannet PTA töökoormust komisjoni töö korraldamise ülevõtmisel oluliselt ei suurenda. Loomus MTÜ Peame vajalikuks tugevdada hindamiskomisjoni pädevust loa andmisel selliselt, et loa andmisel peab Põllumajandus- ja Toiduamet lähtuma hindamiskomisjoni seisukohast. Seega teeme ettepaneku sõnastada eelnõu punktis 2, millega muudetakse loomakaitseseaduse paragrahvi 45 lõiget 2, et loa andmisel või sellest keeldumisel peab Põllumajandus- ja Toiduamet lähtuma loomkatseprojekti hindamiskomisjoni ettepanekust luba anda või sellest keelduda. Eelnõu seletuskirjast võib järeldada, et tekkida võib ka olukord, kus hindamiskomisjon on seisukohal, et luba ei tuleks väljastada, kuid Põllumajandus- ja Toiduamet siiski loa väljastab. Nimelt on eelnõu seletuskirja lk 6 märgitud, et "Et PTA saaks anda loomkatseprojektile loa, on vaja hindamiskomisjoni positiivset hinnangut. Ent kui hindamiskomisjon annab loataotluses kirjeldatud loomkatseprojektile negatiivse hinnangu ja teeb PTA- le ettepaneku keelduda loomkatseprojekti loa andmisest, kuid PTA leiab, et luba on asjakohane siiski anda, saadab PTA loataotluse hindamiskomisjonile koos põhjenduste ja lisateabega tagasi ning hindamiskomisjon hindab loataotluses kirjeldatud loomkatseprojekti veel kord. Kirjeldatud olukord võib tekkida näiteks seetõttu, et PTA peab kooskõlas haldusmenetluse seaduse §-ga 40 taotleja enne lõpliku sisulise otsuse tegemist ära kuulama ja selle käigus võib PTA saada loomkatseprojekti kohta olulist lisateavet. Juhul kui hindamiskomisjon annab lisateabe põhjal loomkatseprojektile positiivse hinnangu, saab PTA anda loa." Siinkohal on jäänud kirjeldamata olukord, kui juhul kui PTA on saatnud hindamiskomisjonile loataotluse koos põhjenduste ja lisateabega tagasi ning hindamiskomisjon ka sellisel juhul ei ole arvamusel, et luba tuleks väljastada. Ettepanekuga ei arvestata. Eelnõu seadusena jõustumise järgselt sätesta takse loomakaitseseaduse § 45 1 l õikes 1, et loomkatseprojekti luba antakse üksnes sellise loomkatseprojekti läbiviimiseks, mida on hinnatud ja millega hõlmatud katsetele on määratud raskusastmed ning millele on loomkatseprojekti hindamiskomisjon andnud positiivse hinnangu. Selle kohaselt ei ole võimalik PTA-l anda luba sellise loomkatseprojekti läbiviimiseks , millele hindamiskomisjon ei ole andnud eelnevalt positiivset hinnangut. Eelnõu seletuskirja s § 1 punkti 4 selgituse juurde on lisatud täpsustus: „Kui hindamiskomisjon ei anna lisateabe põhjal loomkatseprojektile positiivset hinnangut, ei saa PTA anda loomkatseprojekti läbi viimiseks luba.“ Põllumajandus- ja Toiduamet Vastavalt eelnõu § 1 punktile 5 muudetakse LoKS § 45 lõiget 4 ning selle kohaselt muutub hindamiskomisjoni tegevust rahastav asutus. Muudatusega nähakse ette, et hindamiskomisjoni liikmete tegevust hakkab rahastama PTA. Seletuskirjas esitatud põhjenduse kohaselt kuna hindamiskomisjoni töö korraldatakse PTA-s , nähakse hindamiskomisjoni tegevuseks vajalik raha ette PTA eelarves. Vajalike kulude katteks on PTA-l õigus taotleda lisaraha MeM-i valitsemisala eelarvest. Ameti hinnangul kuna seletuskirjas kinnitatakse, et üle andmisega ei teki riigile lisakulusid, ega ka tulusid, siis tegevuse üle andmisega seotud PTA lisakulud peaks katma Maaeluministeerium. Vastasel juhul näeb PTA vajadust, et komisjoni töö finantseerimiseks vajaminev ressurss vähemalt senises mahus antakse PTA põhieelarvesse. A ntud selgitus. Komisjoni töö korraldamise üleviimisega MeM -ist PTA- sse tekkivate kulude katteks lisaraha suunamine PTA- sse lahendatakse MeM valitsemisala eelarve koostamise käigus. Leiame, et samuti suurendab muudatus PTA töökoormust ja loob vajaduse lisatööjõu järele. Ameti hinnangul on eeldatav lisavajadus ühe töökoha ulatuses. Ettepanekuga ei arvestata. Seletuskirja lk 12 on välja toodud mõju PTA töökorraldusele. Täpsemalt: „Muudatus suurendab riigiasutuse tööjõunõudlust, kuna suureneb PTA töökoormus, sealhulgas muutub nii ülesannete hulk kui ka iseloom“ ja „PTA- sse on vaja poolt lisatöökohta, et korraldada komisjoni tööd, ning see suurendab PTA eelarves tööjõukuludeks ette nähtud summat.“ Seletuskirja on lisatud täpsustus komisjoni töö korraldamiseks vajamineva tööaja kohta: „Lähiaastate praktika põhjal on kõige töömahukamatel kuudel kulunud maksimaalselt pool täistöökohaga ametniku tööajast komisjoni töö korraldamisega seotud tegevustele, mistõttu on PTA- sse vaja poolt lisatöökohta, et korraldada komisjoni tööd, ning see suurendab PTA eelarves tööjõukuludeks ette nähtud summat.“ Eeldusel, et komisjoni töö korraldamine ja järelevalve teostamine katseloomade kaitse valdkonnas jääb ühe ametniku vastutada, ning arvestades, et järelevalve teostamine katseloomade kaitse valdkonnas ei ole PTA- le uus ülesanne, ei ole õigustatud järelevalve tegemiseks vajaliku töökoormuse katmiseks selles valdkonnas taotleda lisarahastust veel poole töökoha ulatuses. Eesti Loomakaitse Selts 7. Kas praegune komisjon viiakse üle PTA alla või nüüd PTA moodustab uue ja millal see toimub? Antud selgitus. Komisjoni töö korraldamise viimisel MeM -ist PTA- sse , muutub loakomisjon hindamiskomisjoniks. MeM-i juures tegutsev komisjon lõpetab tegevuse ja PTA moodustab uue komisjoni. Kehtiva LoKS-i alusel on loakomisjoni liikmed nimetatud viieks aastaks. Maaeluministri 13. aprilli 2018. a käskkirjaga nr 58 moodustatud loomkatseprojekti loakomisjon saab tegutseda kuni eelnõu jõustumiseni seadusena ja sellest kuupäevast alates tegutseb PTA juures uus komisjon. Loomakaitseseaduse ja geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskir i Lisa 1 Rakendusaktide kavandid KAVAND 1 Määrus xx.xx .2023 nr…. Vabariigi Valitsuse 30. juuni 2004. a määruse nr 229 „Geenitehnoloogiakomisjoni põhimäärus ” muutmine Määrus kehtestatakse geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse § 5 lõike 3 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 30. juuni 2004. a määrust nr 229 „ Geenitehnoloogiakomisjoni põhimäärus ” muudetakse järgmiselt: 1) paragrahvi 2 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt: „5) esitama Maaeluministeeriumile kirjaliku arvamuse geneetiliselt muundatud organismidest koosneva või neid sisaldava toidu ja sööda tootmise ja turustamise taotluse kohta 40 päeva jooksul taotluse kohta andmete Maaeluministeeriumile laekumise päevast arvates ; ” ; 2) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: „7) esitama Põllumajandus- ja Toiduametile kirjaliku arvamuse geneetiliselt muundatud loomaga loomkatse tegemiseks esitatud taotluse kohta 40 päeva jooksul taotluse kohta andmete Põllumajandus- ja Toiduametile laekumise päevast arvates. ” . § 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. a. Kaja Kallas p eaminister Urmas Kruuse m aaeluminister Taimar Peterkop r iigisekretär 381578 342150 0 0 4038715 188537 KAVAND 2 0 0 KAVAND 2 Määrus xx.xx .2023 nr…. Põllumajandusministri 14. jaanuari 2013. a määruse nr 3 „Loomkatseprojekti loakomisjoni moodustamise kord ja töökord, loomkatseprojekti loataotluse ja loomkatse protokolli vormid” muutmine Määrus kehtestatakse loomakaitseseaduse § 44 lõi g e te 3 ja 8 , § 45 lõike 3 ja § 47 lõike 3 alusel. § 1. Põllumajandusministri 14. jaanuari 2013. a määrust nr 3 „Loomkatseprojekti loakomisjoni moodustamise kord ja töökord, loomkatseprojekti loataotluse ja loomkatse protokolli vormid” muudetakse järgmiselt: 1) määruse pealkir i sõnastatakse järgmiselt: „ Loomkatseprojekti hindamiskomisjoni moodustamise kord ja töökord, loomkatseprojekti loataotluse, loomkatse protokolli ning loomkatse järelhindamise protokolli vormid ” ; 2) määruse preambulis asendatakse tekstiosa „ § 44 lõike 3 ” tekstiosaga „ § 44 lõigete 3 ja 8 ”; 3) p aragrahvi 1 lõikes 1 asendatakse sõna „loakomisjoni” sõnaga „hindamiskomisjoni” ; 4) p aragrahvi 1 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Määrusega kehtestatakse loomkatseprojekti loataotluse, loomkatse protokolli ja loomkatse järelhindamise protokolli vormid (lisad 1, 2 ja 3).” ; 5 ) paragrahvi 1 1 lõikes 2 , § 1 2 lõikes 2 , § 7 lõikes 4 ja § 11 tekstis asend atakse sõna „Maaeluministeerium ” sõnadeg a „Põllumajandus- ja Toiduamet ” ; 6) määrust täiendatakse §-ga 1 3 järgmises sõnastuses: „ § 1 3 . Loomkatse järelhindamise protokolli vorm (1) Määruse lisas 3 esitatud mittetehnilise projektikokkuvõtte ajakohastamiseks esitatav teave (edaspidi loomkatse järelhindamise protokoll ) vormistatakse elektrooniliselt Microsoft Exceli tarkvaraga töödeldavas vormingus ja komisjoni rakendusotsuse (EL) 2020/569 I lisa B-osas kehtestatud vormi kohaselt. (2) Põllumajandus- ja Toiduamet avaldab loomkatse järelhindamise protokolli vormi oma veebilehel. ” ; 7 ) paragrahvi 2 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Loomakaitseseaduse §-s 47 1 loetletud ülesannete täitmiseks tegutseb Põllumajandus- ja Toiduameti juures Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektori moodustatud komisjon. ” ; 8) paragrahvi 2 lõike 3 punktist 16 jäetakse välja sõnad „Maaeluministeeriumi või” ; 9 ) paragrahvi 3 lõikes 1 ning lõike 10 esimeses ja teises lauses asendatakse sõnad „ v aldkonna eest vastutav minister ” sõna de ga „ Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektor ” ; 10) paragrahvi 3 lõikes 4 asendatakse sõnad „Põllumaja ndus- ja Toiduameti peadirektor” sõnadega „V aldkonna eest vastutav minister” ; 11 ) paragrahvi 4 lõike 2 punkt is 4 asendatak s e sõna „otsustele” sõnaga „protokollile” ; 12 ) paragrahvi 4 lõike 3 viimases lauses asendatakse sõna „ otsustamisel” sõnad ega „kohta ettepaneku tegemisel” ; 13 ) paragrahvi 5 lõikeid 3 ja 4 täiendatakse pärast sõna „dokumentidega” sõnadega „või loaomaniku taotlusega ” ; 14 ) paragrahvi 7 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Komisjon teeb otsuse loomakaitseseaduse § 47 1 punktis 3 nimetatud ettepaneku tegemise kohta pärast kõigi kohalolevate liikmete arvamuse ärakuulamist . Komisjon peab oma otsust põhjendama . ” ; 15 ) paragrahvi 8 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „dokumentidega ” sõ nadega „või loaomaniku taotluse” ; 1 6 ) paragrahvi 9 lõike d 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Komisjoni otsus koos põhjendusega vormistatakse kirjalikult istungi protokollis. (2) Komisjoni esimees või tema äraolekul komisjoni aseesimees esitab istungi protokolli Põllumajandus- ja Toiduametile 35 tööpäeva jooksul nõuetekohase loataotluse või loaomaniku taotluse Põllumajandus- ja Toiduametile esitamise päevast arvates. ” ; 17) paragrahvi 10 lõike 3 punkti 7 täiendatakse pärast sõna „otsus” sõnadega „koos põhjendusega”; 1 8 ) määruse lisa 1 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud) ; 19 ) määrust täiendatakse lisaga 3 (lisatud). § 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023 . a. (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse m aaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler kantsleri ülesannetes Põllumajandusministri 14. jaanuari 2013. a määrus nr 3 „ Loomkatseprojekti hindamiskomisjoni moodustamise kord ja töökord, loomkatseprojekti loataotluse, loomkatse protokolli ning loomkatse järelhindamise protokolli vormid ” Lisa 1 ( maaeluministri xx . xx . 2023 . a määruse nr…. sõnastuses) -1988820 1292225 0 0 LOOMKATSEPROJEKTI LOATAOTLUS Taotlen luba järgmise loomkatseprojekti läbiviimiseks . 1. LOOMKATSEPROJEKTI NIMETUS, KESTUS JA LOA TAOTLEJA ANDMED Loomkatseprojekti nimetus K irjutage nii eesti- kui ka ingliskeelne nimetus . Loomkatseprojekti kestus kuudes (kuni 60 kuud) alates loa saamisest V ajaduse korral lisage kavandatava loomkatseprojekti alguse ja lõpu kuupäev . Loomkatseprojekti loa taotleja andmed l oa taotleja nimi j uriidilise isiku puhul ettevõtja registrikood p ostiaadress , sh sihtnumber t elefoninumber e-posti aadress 2. LOOMKATSEPROJEKTIGA SEOTUD ISIKUTE ANDMED 2.1. Loomkatseprojekti kavandaja e esnimi p erekonnanimi s ünniaeg ( kuu päev, kuu, aasta) haridustase , teaduskraad ja eriala t öökoht p ostiaadress , sh sihtnumber t elefoninumber e-posti aadress Loomakaitseseaduse §-s 41 4 nimetatud loomkatse läbiviimise ja loomkatseprojekti kavandamise koolituse läbimise koht ( märgista ge sobiv ruut) ☐ ü likool ☐ t äiendusõppena korraldatud kursus ☐ v älisriigis toimunud koolitus Tunnistuse väljastanud koolitusasutuse nimi ja tunnistuse väljastamise aeg k oolitusasutus k uu päev, kuu, aasta L isage t aotlusele koolitustunnistuse koopia . 2.2. Loomkatseprojekti eest vastutav isik e esnimi p erekonnanimi s ünniaeg ( kuu päev, kuu, aasta) haridustase , teaduskraad ja eriala t öökoht p ostiaadress , sh sihtnumber t elefoninumber e-posti aadress Loomakaitseseaduse §-s 41 4 nim etatud loomkatse läbiviimise ja loomkatseprojekti kavandamise koolituse läbimise koht ( m ärgista ge sobiv ruut) ☐ ü likool ☐ t äiendusõppena korraldatud kursus ☐ v älisriigis toimunud koolitus Tunnistuse väljastanud koolitusasutuse nimi ja tunnistuse väljastamise aeg k oolitusasutus k uu päev, kuu, aasta L isage t aotlusele koolitustunnistuse koopia . 2.3. L oomkatseprojekti kaasatud isik Kui kaasatud isikuid on rohkem kui üks, kopeeri ge tabel e esnimi p erekonnanimi s ünniaeg ( kuu päev, kuu, aasta) h aridus tase , teaduskraad ja eriala t öökoht p ostiaadress , sh sihtnumber t elefoninumber e-posti aadress Loomakaitseseaduse §-s 41 4 nimetatud loomkatse läbi viimise koolituse läbimise koht ( m ärgista ge sobiv ruut) ☐ ü likool ☐ t äiendusõppena korraldatud kursus ☐ v älisriigis toimunud koolitus Tunnistuse väljastanud koolitusasutuse nimi ja tunnistuse väljastamise aeg k oolitusasutus k uupäev , kuu, aasta L isage t aotlusele koolitustunnistuse koopia . 2.4. Ülesannete täitmist kontrolliv juhendaja M ärkige ü lesannete täitmist kontrolliva juhendaja andmed järgmistel juhtudel: 1) kaasatud isik ei ole veel sooritanud loomakaitseseaduse §-s 41 4 nimetatud eksamit; 2) kaasatud isik alustab tööd sellise katseloomade liigiga, kellega tal ei ole töökogemust; 3) kaasatud isik ei ole viie aasta jooksul osalenud üheski loomkatseprojektis ega töötanud katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise või katseloomade kasutamise ettevõttes. e esnimi p erekonnanimi s ünniaeg ( kuu päev , kuu , aasta ) h aridus tase , teaduskraad ja eriala t öökoht p ostiaadress , sh sihtnumber t elefoninumber e-posti aadress L isage t aotlusele juhendaja koolitustunnistuse koopia . 3. LOOMKATSEPROJEKTI LÄBIVIIMISEKS VAREM SAADUD LOAD Kui taotlejale on varem väljastatud loomkatseprojekti luba, siis märki ge kehtivate või selle taotluse esitamisele eelneva aasta jooksul kehtivuse kaotanud lubade numbrid ja kehtivusajad Number Kehtivusaeg Välisriigis väljastatud loa korral lisa ge loa koopia . 4. LOOMKATSEPROJEKTI LÄBIVIIMISE KOHA ANDMED Kui loomkatseprojekt viiakse erandkorras läbi väljaspool katseloomade kasutamise ettevõtet ( näiteks loodus - keskkonnas, loomakasvatushoones, -rajatises, looma pidamiseks piiritletud alal või loomaaias, milles tegutsemiseks ei ole antud tegevusluba katseloomade kasutamiseks ) , esita ge loomakaitseseaduse § 39 lõike 4 kohaselt teaduslik põhjendus , miks see on loomkatseprojekti eesmärgi saavutamiseks vajalik, ning mär kige loomkatseprojekti läbiviimise täpne asukoht ja loomakasvatushoone, -rajatise või loomade pidamiseks piiritletud ala registreerimise number . Teaduslik põhjendus , miks on loomkatseprojekt vaja läbi viia väljaspool katseloomade kasutamise ettevõtet • L oomakaitseseaduse § 39 lõike 4 järgi võib loomkatse läbi viia katseloomade kasutamiseks tegevusl oa saanud ettevõtja ettevõttes. • Loomakaitseseaduse § 39 lõike 2 kohaselt kehtib katseloomade kasutamiseks antud tegevusluba kuni viis aastat. Seega tuleb loomkatseprojekti kavandamisel arvestada, et loomkatseprojekti läbiviimise koh t saab olla üksnes see katseloomade kasutamise ettevõte, milles tegutsemiseks on olemas kehtiv tegevusluba kogu loomkatseprojekti läbiviimise aja vältel. 4.1. Loomkatseprojekti läbiviimise põhiline koht e ttevõtja nimi katseloomade kasutamise tegevusloa andmise kuupäev ja loa number e ttevõtte asukoht ja postiaadress, sh sihtnumber k ontaktisiku ees- ja perekonnanimi t elefoninumber e-posti aadress 4.2. Andmed teiste katseloomade kasutamise ettevõtete kohta, kus loomkatseprojekti läbi viiakse Vajadusel kopeeri ge tabel ja märki ge andmed iga katseloomade kasutamise ettevõtte kohta eraldi. e ttevõtja nimi katseloomade kasutamise tegevusloa andmise kuupäev ja loa number e ttevõtte asukoht ja postiaadress, sh sihtnumber k ontaktisiku ees- ja perekonnanimi t elefoninumber e-posti aadress 5. LOOMKATSEPROJEKTI PLAAN 5.1. Loomkatseprojekti läbiviimise eesmärk Kui loomkatseprojekti läbiviimise eesmärke on rohkem kui üks, mär kige alltoodud lahtrites põhieesmärk numbriga „1“ ja teised eesmärgid järgnevate numbritega. 1. Alusuuring 2. Siirdeuuring või rakendusuuring, mille eesmärk on inimesel, loomal või taimel esineva haiguse, tervisehäire või nende mõju ennetamine, diagnoosimine või ravimine 2.1. Punktis 2 nimetatud eesmärk, mille saavutamiseks kasutatakse loomkatses ohustatud liiki kuuluvat looma 1 , kusjuures teaduslikult on põhjendatud, et loomkatse eesmärgi saavutamiseks ei piisa muu katselooma kasutamisest 2.2. Punktis 2 nimetatud eesmärk, mille saavutamiseks kasutatakse loomkatses ahvilist ja loomkatse viiakse läbi inimesele eluohtliku või inimest invaliidistava kliinilise seisundi ennetamiseks, diagnoosimiseks või ravimiseks, kusjuures teaduslikult on põhjendatud, et loomkatse eesmärgi saavutamiseks ei piisa muu katselooma kasutamisest 3. Siirdeuuring või rakendusuuring, mille eesmärk on inimese, looma või taime füsioloogilise seisundi tuvastamine, hindamine, reguleerimine või muutmine 4. Siirdeuuring või rakendusuuring, mille eesmärk on loomade heaolu või põllumajandusloomade pidamise tingimuste parandamine 5. Punktis 2, 3 või 4 nimetatud eesmärgil ravimite, toidu ning muude ainete ja toodete arendamine ja tootmine ning nende kvaliteedi, tõhususe ja ohutuse kontroll 5.1. Punktis 5 nimetatud eesmärk, mille saavutamiseks kasutatakse loomkatses ohustatud liiki kuuluvat looma, kusjuures teaduslikult on põhjendatud, et loomkatse eesmärgi saavutamiseks ei piisa muu katselooma kasutamisest 6. Loodusliku keskkonna kaitsmine inimese või looma heaolu või tervise huvides 7. Uuring, mille eesmärk on loomaliigi säilitamine 7.1. Punktis 7 nimetatud eesmärk, mille saavutamiseks kasutatakse loomkatses ohustatud liiki kuuluvat looma, kusjuures teaduslikult on põhjendatud, et loomkatse eesmärgi saavutamiseks ei piisa muu katselooma kasutamisest 7.2. Punktis 7 nimetatud eesmärk, mille saavutamiseks kasutatakse loomkatses ahvilist, kusjuures teaduslikult on põhjendatud, et loomkatse eesmärgi saavutamiseks ei piisa muu katselooma kasutamisest 8. Kõrghariduse või kutsehariduse omandamine või täienduskoolitus 9. Kohtuekspertiisi uuring 1 Ohustatud liiki kuuluva loomana käsitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/63/EL teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitse kohta (ELT L 276, 20.10.2010, lk 33–79) artikli 7 lõikes 1 nimetatud looma. 5.2. Kas loomkatse läbiviimine sisaldab ärisaladust? Jah/Ei Kui „Jah“, kirjutage lühike põhjendus . 5.3. Loomkatseprojekti käik 5.3.1. Kirjelda ge loomkatseprojekti käiku, sellega hõlmatud loomkatseid, loetle ge ja kirjelda ge katseloomadel rakendatavaid menetlusi. Iga katselooma kohta kirjelda ge selgelt ja arusaadavalt, milliseid menetlusi katseloomal rakendatakse ja millises järjekorras, kui kaua katselooma kat ses kasutatakse, milliseid aineid või ravimeid ja millises koguses katseloomale manustatakse , sh märkige manustamisviis, doos, süstemaht . Võimaluse korra l illustreeri ge loomkatse käiku tabeli või joonise abil. 5.3.2. Kirjelda ge humaansete lõpp-punktide kasutamist ning katse- või vaatlusstrateegiat ja statistilist kava katseloomade arvu, valu, kannatuste ja stressi ning asjakohasel juhul keskkonnamõju miinimumini viimiseks. 5.4. Teave kasutatava loomaliigi kohta 5.4.1. Kasutatav loomaliik või kasutatavad loomaliigid , sh liigi teaduslik nimetus 5.4.2. Kasutatavate katseloomade elujärk või vanus liikide kaupa 5.4.3. Katserühmade arv ning kavandatav katseloomade arv ja sooline jaotus igas katserühmas 5.4.4. Mitmeaastase loomkatseprojekti puhul kasutatavate katseloomade arv aastate kaupa ja loomkatseprojektis kasutatavate katseloomade koguarv 5.4.5. Kas loomkatseprojektis kasutatakse geneetiliselt muundatud loomi? Jah/Ei Kui „Jah”, siis märki ge teave doonori, vastuvõtja ja vanemorganismi, geneetilise muundamise, seire, kontrolli ja jäätmekäitluse kohta ( V ajaduse korral teh ke põhjendatud ettepanek andmete kohta, mida tuleb käsitada konfidentsiaalsetena . ) Päästeametile esitamiseks erakorraliste abinõude plaan inimeste ja keskkonna kaitseks õnnetusjuhtumi korral ning loomakaitseseaduse §-s 53 ja Vabariigi Valitsuse 10. detsembri 2002. a määruses nr 377 „Geneetiliselt muundatud loomaga loomkatse tegemise riskianalüüsi koostamise nõuded ja riskianalüüsis esitatavad andmed“ sätestatud nõuete kohane loomkatse riskianalüüs 5.4.6. Esita ge teaduslik põhjendus, kui loomkatseprojektis kasutatakse järgmisi loomi ( märgista ge sobiv ruut; loomkatse eesmärk peab olema kooskõlas loomakaitseseaduse nõuetega ): ☐ ohustatud liiki kuuluv loom ☐ ahviline ☐ looduses vabalt elav loom ☐ hulkuv loom 5.4.7. Kas loomkatseprojektis kasutatakse looduses vabalt elavat looma? Jah/Ei Kui „Jah”, esita ge andmed looduskaitseseaduse § 58 2 lõike 1 kohaselt antud Keskkonnaameti loa kohta, kui loomkatseprojekt sisaldab looduses vabalt elava looma jälitamist, surmamist, püüdmist või märgistamist kirjelda ge , kuidas looduses vabalt elava looma püüdmine vastab loomakaitseseaduse § 6 lõikes 2 sätestatud nõuetele 5.4.8. Kas loomkatseprojektis kasutatavat katselooma on kasutatud ka varasemas loomkatses? Jah/Ei Kui „Jah”, täpsusta ge varasemate loomkatsete tegelikud raskusastmed nimeta ge korduvalt kasutatavate katseloomade arv kas katselooma terviseseisund ja heaolu on täielikult taastunud? Jah/Ei kas katselooma korduv kasutamine on tema elu jooksul kogetut arvestades kooskõlas veterinaararsti hinnanguga? Jah/Ei 5.4.9. Esitage s elle katseloomade kasvatamise ettevõtte nimi, kus katseloomad on kasvatatud . 5.4.10. Kui loomkatseprojektis kasutatakse katselooma, kes on kasvatatud väljaspool katseloomade kasvatamise ettevõtet, esita ge teaduslik põhjendus . 5.4.11. Kui loomkatseprojektis kasutatakse põllumajanduslooma, kes ei ole kasvatatud loomkatses kasutamiseks, märki ge põllumajandusloomade registris registreeritud loomakasvatushoone ja rajatis või põllumajandusloomade pidamiseks piiritletud ala, kus katseloom on kasvatatud . 6. ASENDAMISE, VÄHENDAMISE JA TÄIUSTAMISE RAKENDAMINE 6.1. ASENDAMINE Miks ei ole loomkatse eesmärki võimalik saavutada katseloomi kasutamata? Milliseid teisi loomaliike ja milliste katseloomade kasutamist mittenõudvate Euroopa Liidus heakskiidu saanud alternatiivsete meetodite (nt in vitro mudelid, arvutiprogrammid või simulatsioonid) täielikku või osalist kasutamist on kaalutud valitud loomaliigiga loomkatse läbiviimise asemel ning miks need ei sobi? 6.2. VÄHENDAMINE Kuidas ja milliste meetmete kasutuselevõt mise ga on tagatud , et loomkatseprojektis kasutatakse võimalikult vähe katse looma si d ? Kuidas on kindlaks määratud loomkatseprojektis kasutatavate katse loomade arv ? 6.3. TÄIUSTAMINE 6.3.1. Põhjenda ge loomaliigi, sealhulgas soo, vanuse või elujärgu, genotüübi ja muu valikut. Miks on see loomaliik täiustamise nõudest lähtudes kõige sobivam? 6.3.2. Põhjenda ge katse loomadel rakendatavaid menetlusi. Miks on need täiustamise nõudest lähtudes kõige sobivamad? 6.3.3. Kuidas on tagatud katseloomade kannatuste viimine miinimumini? Andke ülevaade loomkatseprojektis kasutatavate katseloomade pidamise, kasvatamise ja hooldamise tingimuste ning elukeskkonna mitmekesistamise meetodite kohta. 7. ÜLEVAADE LOOMKATSEPROJEKTI LÄBIVIIMISEGA SAAVUTADA SOOVITAVATEST TULEMUSTEST NING LOOMKATSEPROJEKTI LÄBIVIIMISE VAJADUSE PÕHJENDUS 7.1. Ülevaatesse lisa ge sissejuhatus, teaduslik tagapõhi, eesmärgid koos peamiste uurimisküsimustega, loomkatseprojekti eeldatav kasutegur ja selle tähtsus, katsetulemuste rakendusvõimalused, ülevaade loomkatsetest (sealhulgas selgitus selle kohta, kuidas tehtavad loomkatsed aitavad püstitatud uurimisküsimustele vastused leida), bibliograafia/viited 7.2. Kas sellist loomkatset on juba varem läbi viidud? Jah/Ei Kui „Ei“, siis selgita ge , kuidas kavandatav loomkatse erineb varem samas valdkonnas tehtud uuringutest. Kui „Jah”, siis kirjelda ge lühidalt varem tehtud loomkatseid ja põhjenda ge nende kordamise vajadust. 8. KATSELOOMADELE RAKENDATAVATE MENETLUSTE MÕJU 8.1. Katseloomadele loomkatse käigus põhjustatava valu ja stressi tugevus Kui loomkatseprojekt sisaldab mitut loomkatset, nimeta ge iga loomkatset (katse 1, katse 2 jne, vajaduse korral kopeeri ge tabel) iseloomustavas lahtriplokis , milline katseloomadel rakendatav menetlus sellisel määral valu ja/või stressi põhjustab Katse 1 valu tugevus menetlused väga tugev tugev mõõdukas nõrk väga nõrk ei põhjusta valu stressi tugevus menetlused väga tugev tugev mõõdukas nõrk väga nõrk ei põhjusta stressi Katse 2 valu tugevus menetlused väga tugev tugev mõõdukas nõrk väga nõrk ei põhjusta valu stressi tugevus menetlused väga tugev tugev mõõdukas nõrk väga nõrk ei põhjusta stressi Katse 3 valu tugevus menetlused väga tugev tugev mõõdukas nõrk väga nõrk ei põhjusta valu s tressi tugevus menetlused väga tugev tugev mõõdukas nõrk väga nõrk ei põhjusta stressi 8.2. Katseloomadele loomkatse käigus põhjustatava valu ja stressi kestus Kui loomkatseprojekt sisaldab mitut loomkatset, nimeta ge iga loomkatset (katse 1, katse 2 jne, vajaduse korral kopeeri ge tabel) iseloomustavas lahtriplokis, milline katseloomadel rakendatav menetlus sellise kestusega valu ja/või stressi põhjustab Katse 1 valu kestus menetlused nädalaid päevi tunde minuteid sekundeid stressi kestus menetlused nädalaid päevi tunde minuteid sekundeid Katse 2 valu kestus menetlused nädalaid päevi tunde minuteid sekundeid stressi kestus menetlused nädalaid päevi tunde minuteid sekundeid Katse 3 valu kestus menetlused nädalaid päevi tunde minuteid sekundeid stressi kestus menetlused nädalaid päevi tunde minuteid sekundeid 8.3. Loomkatse liigitus raskusastmete järgi Loomkatse liigitamise täpsemad nõuded raskusastmete järgi on sätestatud põllumajandusministri 27. detsembri 2012. a määruses nr 94 „Loomkatse raskusastmete määratlused ja loomkatse liigitamise täpsemad nõuded raskusastmete järgi ning katselooma hukkamise nõuded ja hukkamise meetodid ” . Kui loomkatseprojekt i käigus tehakse mitu loomkatset, märki ge iga loomkatse raskusaste eraldi . Märgista ge lahter, mis sobib loomkatse määratlusega kõige paremini . Taastumatu elutegevusega Leebe Mõõdukas Raske ( Loomkatseprojekti järelhindamine tehakse kooskõlas loomakaitseseaduse §-ga 51 1 ) 8.4. Loomkatse käigus kasutatava üldise või kohaliku anesteesia, analgeesia või muu valu, kannatusi ja vigastusi vähendava meetodi kirjeldus, rakendatavad menetlused, kasutatavad toimeained, annused ja manustamisviis 8.4.1. Üldine anesteesia 8.4.2. Kohalik anesteesia 8.4.3. Operatsiooni järel analgeesia kasutamine 8.4.4. Valu, kannatusi ja vigastusi vähendav muu meetod 8.4.5. Kui ei kasutata üldist või kohalikku anesteesiat, analgeesiat ega muud valu, kannatusi ja vigastusi vähendavat meetodit, siis põhjenda ge seda 8.5 . Katseloomade saatus pärast loomkatse lõppemist 8.5.1. Katseloomade saatus pärast loomkatse lõppemist (märgista ge sobiv ruut / sobivad ruudud) ☐ k atseloomad hukatakse ☐ k atseloomad paigutatakse uude elukohta ☐ k atseloomad vabastatakse sobivasse elukeskkonda looduses või jätkavad elu loomakasvatussüsteemis ( V ajadusel lisa ge kommentaar, muu saatus) 8.5.2. Katseloomade hukkamise korral , põhjendage selle vajalikkus t . 8.5.3. Pärast l oomkatse lõpp u kasutatav katseloomade hukkamise meetod, s h rakendatavad menetlused ja kasutatavad toimeained 9. LOOMKATSEPROJEKTI MITTETEHNILINE KOKKUVÕTE • Nende loomkatseprojektide, mille läbiviimiseks on antud luba, mittetehnilised kokkuvõtted avalikustatakse. • Mittetehniline kokkuvõte on anonüümne ja selles ei märgita loa taotleja, loomkatseprojekti kavandaja, loomkatseprojekti eest vastutava isiku ega loomkatseprojekti kaasatud isikute andmeid. • Kokkuvõtte tekst pea b olema arusaadav ka i nimese le, kellel ei ole teadusalase i d teadmis i . Loomkatseprojekti mittetehnilise kokkuvõtte vormi täitmiseks kasuta ge Põllumajandus- ja Toiduameti veebilehel avaldatud vormi. V ormistage see kokkuvõte elektrooniliselt Microsoft Exceli tarkvaraga töödeldavas vormingus ja komisjoni rakendusotsuse (EL) 2020/569 I lisa A-osas kehtestatud vormi kohaselt. 10. TAOTLUSELE LISATUD DOKUMENTIDE LOETELU, TAOTLUSE TÄITMISE KOHT JA AEG Taotlusele lisatud dokumentide loetelu Taotluse täitmise koht Taotluse täitmise aeg (kuupäev ja aastaarv) Taotleja allkiri juriidilise isiku puhul esindaja allkiri Loomkatseprojekti läbiviimise kohaks oleva katseloomade kasutamise ettevõtte juhi allkiri Põllumajandusministri 14. jaanuari 2013. a määrus nr 3 „ Loomkatseprojekti hindamiskomisjoni moodustamise kord ja töökord, loomkatseprojekti loataotluse, loomkatse protokolli ning loomkatse järelhindamise protokolli vormid ” Lisa 3 (maaeluministri xx.xx .2023 . a määruse nr…. sõnastuses) LOOMKATSE JÄRELHINDAMISE PROTOKOLL Loomkatse järelhindamise protokoll i täit miseks kasutage Põllumajandus- ja Toiduameti veebilehel avaldatud vormi . V ormista ge see protokoll elektrooniliselt Microsoft Exceli tarkvaraga töödeldavas vormingus ja komisjoni rakendusotsuse (EL) 2020/569 I lisa B-osas kehtestatud vormi kohaselt. Nimetus (mittetehnilise kokkuvõtte järgi ) Järel hindamise põhjus 1 Kasutatakse ahvilisi Hõlmab raskeks klassifitseeritud katseid Muu põhjus Muu põhjuse selgitus Eesmärkide saavutamine Selgitage lühidalt, kas ja mil määral on saavut at ud loomkatse projekti eesmärgid. Kui eesmärke ei ole saavutatud, esitage selle põhjused. Kas loomkatse projektil on muid märkimisväärseid tulemusi? Millist ka su on toonud seni tehtud töö ja kas on oodata mingit muud kasu? Kas selle projekti tulemusi on levitatud, s h juhul, kui hüpoteesid ei leidnud kinnitust? Kui jah, siis kirjeldage, kuidas olete tulemusi levitanud . K ui ei, siis märkige, kuidas ja millal kavatset e tulemused avalikustada. Kahju Loomaliigid 2 Kasutatud katse loomade koguarv Katsel oomade arv tegeliku raskusastme kaupa Taastumatu elutegevusega Leebe Mõõdukas Raske Kui võrd erinevad kasutatud katseloomade tegelik arv ja tegelikud raskusastmed hinnangulistest näitajatest? Kui katseloomade tegelik arv on hinnangulisest suurem, esitage selle kohta selgitus. Kui katseloomade tegelik arv on hinnangulisest väiksem, esitage selle kohta selgitus juhul , kui erinevus ei ole tingitud vähendamisest või täiustamisest. Kuidas erineb katse loomade katsejärgne saatus nende kavandatud saatusest? Esitage selgitus . T egurid, mis võivad aidata kaasa asendamise, vähendamise ja täiustamise põhimõt te edasisele rakendamisele 1. Asendamine Kas selle loomkatse projekti tulemusena saadud teadmiste abil on kindlaks tehtud või välja arendatud uusi meetodeid, mis võiksid asendada mõnel juhul või kõigil juhtudel katse loomade kasutamise sarnastes loomkatse projektides (sh uute in vitro või in silico meetodite väljatöötamine või kinnitamine)? 2. Vähendamine Kas selle loomkatse projekti tulemusena saadud teadmiste ga saaks täiustada loom katse kavandamist, et vähendada katse loomade kasutamist veelgi ? Kui jah, siis kuidas? Esitage selgitus, kui kasutatud katse loomade arv oli esi alg u prognoositust väiksem. 3. Täiustamine Esitage selgitus, kui loom katsete tegelik raskusaste oli väiksem kui esi alg u prognoositud. Kas selle loomkatse projekti tulemusena saadud uute teadmiste kohaselt on kasutatavad loomkatsemudelid endiselt kõige asjakohasemad? Palun täpsustage vajaduse korral loomaliigi või mudeli kaupa. Loetlege kõik loomkatse projekti käigus rakendatud uudsed täiustused, mille eesmärk on vähendada katse loomadele tehtavat kahju või parandada katse loomade heaolu. Millised on võimalikud edasise täiustamise viisid ( näiteks kujunemisjärgus tehnoloogiad, meetodid, paremad heaolu hindamise meetodid, varasem lõpp-punkt, pidamis- või kasvatusmeetmed ) ? 4. Muu Kuidas levita te tulemusi asendamise, vähendamise ja täiustamise põhimõtte edasise kohaldamise huvides? Lisa märkused 1 Või te teha mitu valikut . 2 Liigid lähtudes käesoleva määruse lisas 2 esitatud loomkatse protokolli kategooriate st , lis avalikuga „täpsustamata imetaja ” erandjuhtudel anonüümsuse tagamiseks. 360103 345614 0 0 4038715 188537 KAVAND 3 0 0 KAVAND 3 Määrus xx.xx .2023 nr…. Maaeluministri 10. juuli 2017. a määruse nr 5 3 „ Katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise ettevõtetele esitatavad nõuded, sealhulgas katseloomade üle arvestuse pidamise täpsemad nõuded ja loomade heaolu üksuse täpsemad ülesanded ” muutmine Määrus kehtestatakse loomakaitseseaduse § 39 lõike 3, § 42 2 lõike 2 ja § 42 3 lõike 5 alusel. § 1. Maaeluministri 10. juuli 2017. a määruse nr 53 „Katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise ettevõtetele esitatavad nõuded, sealhulgas katseloomade üle arvestuse pidamise täpsemad nõuded ja loomade heaolu üksuse täpsemad ülesanded” § 1 lõikes 2 asendatakse sõnad „loomkatseprojekti loakomisjon ” sõnadega „ Põllumajandus- ja Toiduamet nõuandva õigusega loomkatseprojekti hindamiskomisjoni ettepanekul ”. § 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse m aaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler kantsleri ülesannetes right 44796 KAVAND 1 9 .08.2022 0 0 KAVAND 1 9 .08.2022 Loomakaitseseaduse ja geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Loomakaitsese aduse ja geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (edaspidi eelnõu ) viiakse loomkatseprojekti loata otluste (edaspidi loataotlus ) menetlemine Maaeluministeeriumi st (edaspidi MeM ) Põllumajandus- ja Toiduameti sse (edaspidi PTA ) . S elle tõttu muu detakse loomkatseprojekti loakomisjon (edaspidi loakomisjon ), kes kehtiva õiguse kohaselt annab iseseisva haldusorganina loomkatseprojektide läbiviimiseks lube, loomkatseprojekti hindamiskomisjoniks (edaspidi hindamiskomisjon ), ke s on PTA juures tegutsev nõuandva õigusega komisjon . Loomkatseprojekti lube hakkab eelnõu kohaselt andma PTA hindamiskomisjoni ettepanekul . Samuti täpsustatakse eelnõuga loomkatseprojekti mittetehnilise kokkuvõtte avaldamise korda, loomkatseprojekti järelhin damise korda ning sätestatakse järelhindamise vajadusega loomkatseprojekti läbi viinud l oaomanikule kohustus esita da loomkatse järelhindamis e protokoll. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna nõunik Kadri Kabel (tel 625 6546, [email protected]). Eelnõule on juriidilise ekspertiisi teinud ja seletuskirja kvaliteeti kontrollinud Maaeluministeeriumi õigusosakonna nõunik Katrin Tuula (tel 625 6166, [email protected]). Keeleliselt toimetas eelnõu ja seletuskirja õigusosakon na peaspetsialist Airi Kapanen (tel 625 6165 , airi . kapanen @agri.ee). 1.3 . Märkused Eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõu ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2010/63/EL teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitse kohta (ELT L 276, 20.10.2010, lk 33–79) . Eelnõu väljatöötamisele eelnes loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK ) koostamine ja kooskõlastamine eelnõude infosüsteemi EIS (edaspidi EIS ) kaudu. VTK toimiku number EIS-is o n 21-1121 . Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. Eelnõuga muudetakse loomakaitseseadust (RT I, 17.11.2021, 12) ja geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadust (RT I, 27.05.2022, 5 ). 2. Seaduse eesmärk Eelnõu väljatöötamine on peamiselt tingitud vajadusest viia katseloomade kaitse valdkonnas tegutsevate riigiasutuste (MeM ja PTA) rollijaotus eesmärgipärasemaks. Loomkatseprojekti loataotlus e menetlemine on oluline etapp , et taga da loomkatsete tege mise nõuetekohas us ja läbi selle ka katseloomade heaolu kõrge tase . „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 ” seatud eesmärkide rakendamiseks vajalikke meetmeid ja tegevusi kirjelda takse p rogrammi s „Põllumajandus, toit ja maaelu 2021–2024 ” . Meetme „ T aimetervis, loomade tervis ja heaolu ” hulka kuuluva tegevuse „loomade heaolu ” eesmärk on parandada loomade heaolu taset. Nimetatud tegevuse kirjelduses on välja toodud, et loomkatseprojekti lubade andmine tuleks sa mamoodi teiste loakohustuste ja nende üle tehtava järelevalvega viia Maaeluministeeriumi teenusest PTA teenuseks, et tagada lubade andmine töökorralduslike takistusteta ja parimal viisil. Loomade heaolu tegevuse mõõdik „Tuvastatud loomaheaolu rikkumiste arv (vihjepõhine ja plaaniline kontroll) ” võimaldab numbriliselt mõõta nõuetest kinnipidamist – mida väiksem on plaanilistel või vihjepõhistel kontrollidel tuvastatud rikkumiste arv, seda kõrgem on heaolu tase. Tuvastatud loomaheaolu nõuete rikkumiste arv võib siiski ajaperioodis ka suureneda tõhusama ja paremini sihitud järelevalve tulemusel. Eelnõuga viiakse see programmis seatud alaeesmärk – katseloomade heaolu taseme parandamine – ellu. Loomakaitseseadus e (edaspidi LoKS ) § 45 koh aselt peab loomkatseprojekti läbiviimiseks olema luba, mille kehtiva õiguse kohaselt annab maaeluministri moodustatud loakomisjon. Loakomisjoni tegevust aitab korraldada ja rahastab MeM ning tegu on valdkondlik k e eksperte koondava iseseiseva haldusorganiga, kes teeb riiklikult tähtsaid otsuseid loomkatseprojektide läbiviimiseks lubade andmise kohta. T öö ümberkorraldamise v ajadus tuleneb muu hulgas asjaolust, et iseseisva haldusorganina otsuseid tegev loakomisjon on õiguslikult väga erandlik ja harva kasutatav lahendus. Peale kõnealuse komisjoni on enne muudatuse tegemist Eestis vaid üks sarnane komisjon – erakondade rahastamise järelevalve komisjon. Tavapäraselt on valitsusasutuse juures moodustatud komisjonidel üksnes nõuandev funktsioon. Eelnõus sätestatud m uudatuse kohaselt muutub loakomisjon iseseisvast haldusorganist PTA juures tegutsevaks nõuandva õigusega komisjoniks, kes te e b loataotluste s kirjeldatud loomkatseprojektide hindamist ja loomkatsete järelhindamist ning nõustab PTA - d loomkatseprojekti lubade andmisel ja loomkatseprojekti lubadega seotud muude otsuste tegemisel . Eelnõuga viiakse loomkatseprojekti loataotluste menetlemise korraldus paremini kooskõlla Eesti tavalise õigus praktikaga. MeM-i põhiülesanne on tegeleda oma valitsemisala poliitika väljatöötamise ja elluviimisega , koostades arengukava si d ja õigusaktide eelnõu si d. Loomkatseprojekti loataotluste menetlemine ja lubade andmine on aga kehtiva õiguse rakendamine. Seetõttu on põhjendatud viia loomkatseprojekti loataotluste menetlemi n e kui LoKS - i rakendami ne MeM - i st PTA -sse , kuhu taotluste menetlemine ja lubade andmisega seonduv olemuselt paremini sobitub, kuna PTA kohustus on te h a riiklikku järelevalvet loomkatse tege mise nõuetekohasuse üle . MeM - is on seejärel võimalik senisest suuremal määral keskenduda põhiülesannete täitmisele ehk regulatiivsetele ülesannetele , mitte enam ajamahukal määral rakenduslikele ülesannetele. Andes katseloomade kaitse rakendusülesannete täitmi s e tervikuna PTA pädevusse , võimaldab see tõhustada katseloomade kaitset , sest aitab suurendada järelevalve te ge mise efektiivsust ning seeläbi operatiivsemalt tegutseda katseloomade kaitse ja heaolu tagamisel . Samuti on eelnõu eesmärk viia katseloomade kaitse valdkonna nõuded paremini kooskõlla EL i õigusega, täpsemalt 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2010/63/EL teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitse kohta (ELT L 276, 20.10.2010, lk 33 – 79) (edaspidi direktiiv 2010/63/EL ) ja 2) komisjoni rakendusotsusega (EL) 2020/569, millega kehtestatakse ühtne vorm ja sisu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/63/EL (teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitse kohta) kohase teabe esitamiseks liikmesriikide poolt ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusotsus 2012/707/EL (ELT L 129, 24.04.2020, lk 16–50) (edaspidi rakendusotsus (EL) 2020 /569 ) . Eelnõuga täpsustatakse loomkatseprojekti mittetehnilise kokkuvõtte avaldamise korda, loomkatseprojekti järelhindamise korda ja sätestatakse loaomanikule kohustus esita da loomkatse järelhindamise protokoll, mi llest saab järelhindamise tegemi seks vajalik k u tea v e t . Järelhindamine võimaldab analüüsida loomkatse käigus esinenud ebaõnnestumiste põhjus e i d ja nendest õppida. Samuti võimaldab järelhindamine suurendada teadlikkust loomade sobimatu kasutamise vallas, toetades sel viisil katseloomade kasutamise vähendamist ning aidates vältida probleemide ja vigade kordamist teiste s loomkatseprojektide s . Täpsustatud nõuded aitavad loomkatse kavandamisel rakendada asendamise, vähendamise ja täiustamise põhimõtteid ning seeläbi tagada, et loomkatsete tege mine on võimalik üksnes nõuetekohaste põhjenduste esitamise korra l , ja siis, kui alternatiivid ei ole kättesaadavad, kasutades seejuures võimalikult vähe loomi ja tekitades loomkatse käigus võimalikult vähe valu, kannatusi, stressi või püsivaid kahjustusi . Eelnõu ettevalmistamise ks koostati VTK , mille toimiku number EIS-is o n 21-1121. VTK saadeti kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile, Justiitsministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Siseministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile ning arvamuse esitamiseks PTA-le, Eesti Maaülikoolile, Tallinna Tehnikaülikoolile, Tallinna Ülikoolile, Tartu Ülikoolile, MTÜ-le Eesti Loomakaitse Selts, MTÜ-le Eestimaa Loomakaitse Liit, MTÜ-le Loomus, loomkatseprojekti loakomisjoni liikmetele ning katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise ettevõtetele. Justiitsministeerium ja Keskkonnaministeerium kooskõlastasid VTK märkustega, juhtides tähelepanu asjaoludele, millega tuleks eelnõu ja seletuskirja koostamisel arvestada. VTK kohta saadud tagasisidet on võimaluse korra l arves ta tud seaduseelnõu väljatöötamisel. 3 . Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Eelnõu §-s 1 on toodud LoKS - is tehtavad muudatused. Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse LoKS-i § 44 lõigetega 7–9, milles täpsustatakse nõudeid loomkatse dokumentatsioonile. Lõikes 7 nähakse ette , et kui loomkatseprojekti loale on märgitud järelhindamise vajadus , koostab loaomanik läbiviidud loomkatseprojekti kohta loomkatse järelhindamise vormikohase protokolli. L oomkatseprojekti järelhindami n e ja seega ka järelhindamise protokolli koostamine ei ole vajalik kõikide loomkatseprojektide korral. LoKS-i § 51 1 lõike 1 kohaselt peab loomkatseprojekti järelhindami s e tegema raske loomkatse puhul ja juhul kui loomkatseprojekti raames tehtud loomkatses on kasutatud ahvilisi. Järelhindamise vajaduse teeb kindlaks loomkatseprojekti hindamiskomisjon , lähtudes LoKS-i § -st 51 1 . Lõikes 8 on sätestatud voli tusnorm valdkonna eest vastutavale ministrile kehtestada määrusega loomkatse järelhindamise protokoll i vorm . Loomkatseprojekti t agasiulatuva hindamise ehk järelhindamise jaoks vajaliku teabe esita miseks on kehtestatud vorm komisjoni rakendusotsuse (EL) 2020/569 I lisa B-osas. Selle vormi ülevõtmiseks Eesti õigusesse on asjakohane sätestada volitusnorm valdkonna eest vastutavale ministrile . Ka teised lo omkatseprojektiga seotud vormid , nagu loomkatseprojekti loataotluse vorm ja loomkatse protokolli vorm , on kehtestatud LoKS-i alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega , täpsemalt põllumajandusministri 14. jaanuari 2013. a määrusega nr 3 „Loomkatseprojekti loakomisjoni moodustamise kord ja töökord, loomkatseprojekti loataotluse ja loomkatse protokolli vormid ” . Kavandatud on loomkatse järelhindamise protokolli vormi kehtestamiseks muuta põllumajandusministri eelnimetatud määrust, et kõik loomkatseprojektiga seotud vormid oleksid leitavad samast määrusest. Vormi kehtestamine aitab nii loaomanikku järelhind amiseks vajaliku teabe esitamisel kui ka loomkatseprojekti hindamiskomisjoni selle teabe läbivaatamisel ja loomkatseprojekti järelhindamisel. H ooli mata vormi kehtestamise st võib osa loomkatseprojektide järelhindamisel hindamiskomisjonil siiski tekkida vajadus esitada loaomanikule tä psust avaid, konkreetselt tema teht ud loomkatsega seotud eriküsimusi. D irektiivi 2010/63/EL artikli 43 lõigete 2 ja 3 kohaselt võib liikmesriik valida, kas Euroopa Komisjoni loodud keskses andmebaasis avaldatud mittetehnilised kokkuvõtted ajakohastatakse kuue kuu jooksul pärast tagasiulatuva hindamise lõpetamist vastavalt selle hindamise tulemustele ning kas ajakohastatud kokkuvõtted esitatakse Euroopa K omisjonile avaldamiseks, kasutades ettenähtud elektroonilist edastussüsteemi. K una direktiivi 2010/63/EL nimetatud sätete ülevõtmine on valikuline, ei sätestata eelnõu ga kohustust avaldada loomkatseprojekti mittetehniliste kokkuvõtetega seotud tagasiulatuvad hinnangud ehk loomkatse järelhindamise protokoll e Euroopa Komisjoni loodud keskses andmebaasis . Kuna vabatahtlikult võib seda siiski teha , tuleb loomkatse järelhindamise protokoll PTA-le esita da rakendusotsusega (EL) 2020/569 kehtestatud ühtse te sisu - ja vorminõuete kohaselt . J ärelhindamise ks ü htse vormi kasutamine võimaldab ühtlustada liikmesriikide praktika t järelhindamise läbiviimisel . Lõikes 9 sätestatakse loomkatse järelhindamise protokolli esitamise tähtaeg. L oomkatseprojekti loale märgitud tähtaja jooksul pärast loomkatseprojekti lõpetamist peab loaomanik esitama loomkatse järelhindamise protokolli PTA-le, kes edastab selle hindamiskomisjonile loomkatseprojekti järelhindamise tegemiseks. Loomkatseprojekti hindamiskomisjon otsustab sobivaima aja järelhindamise protokolli esitamiseks ja järelhindamise tege miseks iga loomkatseprojekti korral eraldi. Lähtudes LoKS-i § 45 lõikes 1 sätestatud nõuet est märgitakse loale nii l oomkatseprojekti järelhindamise vajadus kui ka loomkatse järelhindamise protokolli esitamise tähtaeg . Üldjuhul on mõistlik järelhindamine teha kohe pärast loomkatseprojekti lõppu , et hinnata a) loomkatseprojekti eesmärkide saavutamis t , b) kahjusid ning c ) asendamise, vähendamise ja täiustamise nõude kohaldamist mõjutava id asjaol u si d . Kuid mõnikord ei ilmne loomkatseprojekti kasu enne teatud aja möödumist loomkatseprojekti lõpetamis es t, näiteks juhul, kui lubatud loomkatse tegemise eesmärk on teha alusuuring teadmiste suurendamiseks. Seega , osa juhtudel võib sobivaim aeg loomkatse järelhindamise protokolli esitamiseks ja loomkatse projekti järelhindami s e ks saabuda siis, kui loomkatseprojekti lõp u s t on möödas pikem aeg. Kuna eelnõus sätesta takse loomkatse järelhindamise ks uute sisu- ja vorminõuetega protokoll , on vaja lik ette näha ül eminekuaeg . Seepärast on eelnõu § 1 punktis 14 (LoKS i § 81 1 lõikes 14) sätestatud, et loaomanik, kellele on järelhindamise vajadusega loomkatseprojekti läbiviimiseks antud luba enne 2023. aasta 1. jaanuari ning selle loomkatseprojekti järelhindamine ei ole tehtud enne sama tähtpäeva, koostab loomkatse järelhindamise vormikohase protokolli ja esitab selle P TA-le hiljemalt kuue kuu jooksul loomkatseprojekti lõpetamisest arvates. Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse LoKS -i § 45 lõiget 2. Võrreldes kehtiva õigusega, muutub loomkatseprojekti läbiviimise loa andja . Loa annab või selle andmisest keeldub PTA nõuandva õigusega hindamiskomisjon i ettepaneku l . Seeg a , l oakomisjoni asemel annab nõuetekohase loataotluse põhjal loomkatseprojekti läbiviimise lube edaspidi PTA. Muudatus on muu hulgas seotud LoKS -i § 45 lõike 3 ja § 45 1 lõike 1 muutmisega. LoKS -i § 45 1 l õike 1 kohaselt saab anda loa üksnes sellise loomkatseprojekti läbiviimiseks, mida on hinnatud ja millega hõlmatud katsetele on määratud raskusastmed ning millele on antud positiivne hinnang. Kuna senine loakomisjon muu detakse hindamiskomisjoniks, ei anna hindamiskomisjon enam luba sid , k uid endiselt kuulub tema pädevusse loataotluste hindamine. Loataotluse hindamine ja sellest lähtudes PTA-le ettepaneku tegemine on menetlustoiming, mill el on lõpliku sisulise otsuse tegemist ehk haldusakti andmist ettevalmistav iseloom. Ettepaneku tegemine on haldusakti andmise menetluse üks etapp. Sellist menetlustoimingut saab üldjuhul vaidlustada halduskohtus üksnes koos lõpliku sisulise otsusega. Lõpliku sisulise otsuse teeb ehk haldusakti annab PTA. PTA saab teha otsuse loa andmise kohta alles p ärast seda, kui on läbitud kõik vajalikud haldusmenetluse etapid ja hindamiskomisjon on andnud loataotluses kirjeldatud loomkatseprojektile positiivse hinnangu. Seetõttu täpsustatakse § 45 lõiget 2 tingimusega, et loa annab või selle andmise st keeldub PTA nõuandva õigusega hindamiskomisjon i ettepaneku l . H indamiskomisjoni ettepanekule on o luline tugineda seetõttu, et loomkatseprojekti tege miseks loa andmine on kaalukas otsus ja sobiva üksikasjalikkusega hinnangu andmiseks on vaja kaasata valdkondlik k e eksperte . Nõue, et loomkatseprojekti hinda v pädev asutus peab kaasama asjaomaste valdkondade eksperdid, tulene b direktiivi 2010/63/EL artikli 38 lõikest 3. Seega, teeb lo a andmise või selle andmisest keeldumise otsuse PTA , lähtu des otsuse tegemisel hindamiskomisjoni ettepanekust, sest PTA tugineb valdkondlike ekspertide teadmistele ja teaduslikele andmetele. P eale hindamiskomisjoni ettepaneku tuleb otsuse tegemis el arvestad a ka teis i LoKS - is kehtestatud nõu d e id ja haldusakti andmise menetlusetappe . Näiteks tuleb PTA-l loa andmise või loa andmisest keeldumise otsustamisel arvestada a) geneetiliselt muundatud loomaga loomkatse tege mise korral geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse (edaspidi GMOVS ) §-s 5 nimetatud geenitehnoloogia komisjoni arvamust nin g b) looduses vabalt elava loomaga loomkatse tege mise korral Keskkonnaameti arvamust . K ummagi eelnimetatud arvamuse andmine on olemuselt samuti haldusmenetluse käigus PTA sisulise otsuse tegemist et tevalmistav ad menetlustoiming . Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse LoKS-i § 45 lõikega 2 1 . Kui varem moodustas loakomisjoni valdkonna eest vastutav minister, siis muudatuse kohaselt moodustab hindamiskomisjoni PTA peadirektor. Kuna tegu on PTA juures tegutsema hakkava nõuandva õigusega komisjoniga, on asjakohane korraldada PTA s ee s nii komisjoni liikme te määramine kui ka komisjoni koosseisu muutmine , kui sell ine vajadus esile kerkib . Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse LoKS-i § 45 lõiget 3 ja § 45 1 lõiget 1. Paragrahvi 45 lõikes 3 täpsustatakse volitusnormi sõnastust seoses sellega, et l oakomisjon muu detakse hindamiskomisjoniks. Täpsustatud volitusnormi kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister loomkatseprojekti hindamiskomisjoni moodustamise korra ja töökorra. Kehtiv loakomisjoni moodustamise kord ja töökord on kindlaks määratud põllumajandusministri 14. jaanuari 2013. a määruses nr 3 „Loomkatseprojekti loakomisjoni moodustamise kord ja töökord, loomkatseprojekti loataotluse ja loomkatse protokolli vormid”. Eel nõu seadusena rakendamise korra l on kavandatud volitusnormi täitmiseks nimetatud määrust muuta ning kehtestada hindamiskomisjo ni moodustamise kord ja töökord, arvestades, et hindamiskomisjon teeb loomkatseprojektide hindamisel väga olulist tööd ning komisjoni hinnangud ja ettepanekud mõjutavad loomakatseprojekti loa andmise otsuseid. Praegune l oakomisjon on komisjon, kes ei kuulu ühegi ametiasutuse koosseisu ja kes iseseisva haldus organina teeb riiklikult olulisi otsuseid loomkatseprojektide tege miseks lubade andmise või nende andmisest keeldumise kohta. Eestis on loakomisjoni ga sarnane komisjon vaid erakondade rahastamise järelevalve komisjon. Selline praktika, kuigi õiguspärane, on siiski erandlik ja väga vähe kasutatav ning seetõttu viiakse loakomisjon PTA juurde , muudetakse nõuandva õigusega komisjoniks, kes saab loomkatsete valdkonna s eri teadmis tega isikute ga koostöös anda hinnangu loomkatseid puudutavate sisuliste küsimuste kohta, aidates see läbi kaasa efektiivsele loataotluste menetlemisele. See muudatus viib loomkatseprojekti loataotluste menetlemise korralduse paremini kooskõlla Eesti tavalise õigus praktikaga. Lisaks sätestatakse § 45 1 lõikes 1 , et loomkatseprojekti hindamise teeb hindamiskomisjon. Muudatus on seotud sellega, et eelnõu kohaselt muudetakse praegune loakomisjon hindamiskomisjoniks ning ka edaspidi on selle komisjoni ülesan n e loomkatseprojektide hindamine . Täpsustatud § 45 1 lõike 1 kohaselt antakse luba üksnes sellise loomkatseprojekti läbiviimiseks, mida on hinnatud ja millega hõlmatud katsetele on määratud raskusastmed ning millele on loomkatseprojekti hindamiskomisjon andnud positiivse hinnangu. E t PTA saaks anda loomkatseprojektile loa, on vaja hindamiskomisjoni positiivset hinnangut. Ent kui hindamiskomisjon annab loataotluses kirjeldatud loomkatseprojektile negatiivse hinnangu ja teeb PTA-le ettepaneku keelduda loomkatseprojekti loa andmisest, kuid PTA leiab, et l uba on asjakohane siiski and a , saadab PTA loataotlus e hindamiskomisjonile koos põhjenduste ja lisateabe ga tagasi ning hindamiskomisjon hindab loataotluses kirjeldatud loomkatseprojekti veel kor d . Kirjeldatud olukord võib tekkida näiteks se etõttu , et PTA peab kooskõlas haldusmenetluse seaduse §-ga 40 taotleja enne lõpliku sisulise otsuse tegemist ära kuulama ja selle käigus võib PTA saada loomkatseprojekti kohta olulist lisateavet. Juhul kui hindamiskomisjon annab lisateabe põhjal loomkatseprojektile positiivse hinnangu, saab PTA anda loa. Kui hindamiskomisjon ei anna lisateabe põhjal loomkatseprojektile positiivset hinnangut, ei saa PTA anda loomkatseprojekti läbiviimiseks luba. Kui hindamiskomisjon annab loataotluses kirjeldatud loomkatseprojektile positiivse hinnangu ning teeb PTA-le ettepaneku anda loomkatseprojekti luba, kuid PTA leiab, et kavandatav loomkatseprojekt on vastuolus LoKS-is kehtestatud nõuetega – näiteks ei vasta loomkatseprojekti kavandaja, loa taotleja, loomkatseprojekti eest vastutav isik, loomkatseprojekti kaasatud isik või taotluses kirjeldatud loomkatse LoKS-i nõuetele, või on muu LoKS-i §-s 49 sätestatud alus loa andmisest keeldumiseks – , on PTA-l õigus keelduda loa andmisest. Eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse § 45 lõiget 4 ning selle kohaselt muutub hindamis komisjoni tegevust rahastav asutus. Muudatuse kohaselt hakkab hindamiskomisjoni liikmete tegevust rahasta ma PTA. Kuna hindamiskomisjoni töö korralda takse PTA - s, nähakse hindamiskomisjoni tegevuseks vajalik raha ette PTA eelarves. PTA-l on õigus teenuse ülevõtmise kulude katmiseks taotleda M EM-i valitsemisala eelarvest vajalikul määral lisaraha. Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse LoKS-i § 47 lõikega 8 1 , mille kohaselt toimetab loaandja loa andmise või sellest keeldumise otsuse loa taotlejale kätte kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. Kehtiva õiguse kohaselt on loomkatseprojekti loa andmise või sellest keeldumise otsuse taotlejale kättetoimetamise tähtaeg ette nähtud loakomisjoni töökorras põllumajandusministri 14. jaanuari 2013. a määruses nr 3 „Loomkatseprojekti loakomisjoni moodustamise kord ja töökord, loomkatseprojekti loataotluse ja loomkatse protokolli vormid” § 9 lõikes 2 . Kuna eelnõus sätestatud muud atuste kohaselt on loaandja edaspidi PTA, mitte hindamiskomisjon, ei ole enam asjakohane määrata otsuse kättetoimetamise vajadus ja tähtaeg kindlaks hindamiskomisjoni töökorras, vaid need tuleb sätestada seaduses . Otsuse k ättetoimetamisel lähtutakse haldusmenetluse seadusest. Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse LoKS-i §- ga 47 1 , millega sätestatakse loomkatseprojekti hindamiskomisjoni ülesanded. Kehtiva korra kohaselt hindab loomkatseprojekt e loakomisjon, kes teeb ka loa andmise või loa andmisest keeldumise otsuse. Eelnõu kohaselt jääb hindamiskomisjonile edaspidi peamiselt loomkatseprojektide hindaja ning vajaduse korral järelhindaja roll. S ellise id ülesan deid peavad täitm a valdkondlike eriteadmistega eksperdid , kes on hindamiskomisjoni liikmed . Hindamiskomisjon hakkab täitma sisult samu ülesandeid, mida praegu täidab loakomisjon, kuid selle erinevusega, et hindamiskomisjon ei tee enam lõplikke sisulisi otsuseid, vaid nõustab PTA-d , tehes PTA-le ettepanekuid. Hindamiskomisjon i ülesanded on eelnõu kohaselt järgmised : 1) loaandjale esitatud loataotluse nõuetekohasuse kindlakstegemine; 2) nõuetekohase loataotluse läbivaatamine , loataotluses kirjeldatud loomkatseprojekti nõuetekohasuse kontrollimine ja selle loomkatseprojekti hindamine LoKS-i §-s 45 1 sätestatud nõuete kohaselt; 3) loaandja le esitatud loataotluse või loaomaniku taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta põhjendatud ettepaneku tegemine ; 4) loomkatseprojekti järelhindamise tegemine LoKS-i §-s 51 1 sätestatud korras. H indamiskomisjon veendub loataotlus e nõuetekoha suses . Puuduste korral määrab PTA kui loaandja loataotlejale esimesel võimalusel puuduste kõrvaldamise tähtaja , selgitades, et kui puudusi tähtpäevaks ei kõrvaldata , võib loaandja jätta taotluse läbi vaatamata. Loataotluse läbivaatamisel kontrollib hindamiskomisjon muu hulgas järgmist: a) kas kavandatav loomkatse on kooskõlas LoKS-is sätestatud loomkatse läbiviimise korra ja piirangutega ; b) kas loomkatsel on lubatud eesmärk ; c) kas loomkatse vastab asendamise, vähendamise ja täiustamise nõudele ; d) kas loomkatseprojekti kavandaja ja läbiviijad vastavad nõuetele. Loomkatseprojekti hindamise nõuded ja täp n e käik on sätestatud LoKS-i §-s 45 1 . Loaandjale esitatud loataotluse või loaomaniku taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta põhjendatud ettepaneku tegemine hõlmab loaandja nõustamist loa andmisel, loa andmisest keeldumisel, loa muutmisel või muutmata jätmisel, LoKS-i §-s 50 nimetatud uue loa andmisel või selle andmisest keeldumisel ning loa kehtetuks tunnistamisel . Seega , h indamiskomisjon teeb PTA-le kui loaandjale ettepanekuid otsuste tegemise ks , mille kohta see komisjon loakomisjonina praegu kehtiva korra kohaselt ise otsuseid teeb. Hinda miskomisjon saab loaandjale teha näiteks ettepanekuid luba and a või selle andmisest keeldu da, luba muut a või muutmata jät ta või luba kehtetuks tunnista da . H indamiskomisjoni täpne töökorraldus nähakse ette LoKS -i § 45 lõike 3 alusel kehtestatava s ministri määruse s . Eelnõu § 1 punktiga 8 muudetakse LoKS-i § 48 lõike 1 1 sõnastus t ja lõike tekst jagatakse kaheks lõikeks. Muudatuse kohaselt sätesta takse lõi k e s 1 1 nende loomkatseprojektide, mille läbiviimiseks on antud luba, mittetehniliste kokkuvõtete avaldamise nõude d. Pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/1010, mis käsitleb keskkonnaga seotud õigusaktide alaste aruandluskohustuste ühtlustamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 166/2006 ja (EL) nr 995/2010, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2002/49/EÜ, 2004/35/EÜ, 2007/2/EÜ, 2009/147/EÜ ja 2010/63/EL, nõukogu määrusi (EÜ) nr 338/97 ja (EÜ) nr 2173/2005 ning nõukogu direktiivi 86/278/EMÜ (ELT L 170, 25.06.2019, lk 115–127) (edaspidi määrus (EL) 2019/1010 ), ette nähtud muudatusi peavad liikmesriigid direktiivi 2010/63/EL artikli 43 lõike 3 kohaselt alates 1. jaanuarist 2021 esitama komisjonile avaldamiseks loomkatse projektide mitte te hnilised kokkuvõtted ja kõik nende ajakohastamised hiljemalt kuue kuu jooksul pärast projektile loa saamist, kasutades elektroonilist edastussüsteemi. Liikmesriikidele kehtestati rakendusotsusega (EL) 2020/569 kohustus laadida loomkatseprojektide mittetehnilised kokkuvõtted üles Euroopa K omisjoni loodud avatud juurdepääsuga otsingumootoriga kesksesse andmebaasi ühtse vormi ja sisu nõuete kohaselt . Kuni 2021. aastani avaldati mittetehnilised kokkuvõtted Maaeluministeeriumi kodulehel, kuid 2021. aastast alates ja edaspidi avaldatakse need Euroopa K omisjoni loodud selleks ettenähtud andmebaasis , mis on avatud juurdepääsuga ja otsingumootoriga . Muudatusega viiakse loomkatseprojekti mittetehnilise kokkuvõtte avaldamise nõuded kooskõlla Euroopa Liidu õiguses sätestatuga. P raktikas on direktiivi 2010/63/EL artikli 43 lõikes 3 sätestatud kohustust täidetud 2021. aastast ning nõuetekohased loomkatseprojekti mittetehnilised kokkuvõtted on elektroonilise edastussüsteemi kaudu esitatud ja Euroopa Komisjoni loodud keskses andmebaasis avaldatud . Eelnõu § 1 punktiga 9 täiendatakse LoKS-i § 48 lõi k e ga 1 2 , mille kohaselt avaldatakse iga-aastase katseloomade loomkatsetes kasutamise kohta statistili n e tea v e Maaeluministeeriumi veebi lehel. Kehtivas LoKS-is on samasisuline nõue sätestatud § 48 lõike 1 1 teise s lause s , kuid muudatuste tõttu lõike 1 1 esimeses lauses on see nõue parem esitada eraldi lõikena. Statistilise t eabe avaldami se nõuetes võrreldes kehtiva korraga muudatusi ei ole ja see jätkub varasema praktika kohaselt. Eelnõu § 1 punkti ga 1 0 parandatakse termin eid LoKS-i § 50 lõikes 2 . L õi k e sõnastus viiakse kooskõlla eelnõu § 1 punkti de ga 4 ja 7 . LoKS-i § 50 lõikes 2 täpsustatakse, et uus luba väljastatakse üksnes siis, kui loomkatseprojekti hindamiskomisjon on andnud loomkatseprojekti muudatuse kohta positiivse hinnangu. Muudatu s on seotud LoKS-i § 45 1 lõike 1 muutmisega, mille kohaselt on loataotluses kirjeldatud loomkatseprojekti hindamine hindamiskomisjoni ülesanne. Samuti on muudatus seot ud LoKS-i täiendamisega §-ga 47 1 , kus on loetletud hindamiskomisjoni täpsemad üles anded. See tõttu on asjakohane sätestada, et LoKS-i § 50 lõikes 1 nimetatud loomkatseprojekti muudatuse hindamine on samuti hindamiskomisjoni ülesanne, sest selli st hindamist saavad teha üksnes eksperdid , kes valdkond a hästi tun nevad . Eelnõu § 1 punktiga 1 1 täpsustatakse LoKS-i § 51 1 lõike 1 sõnastust ning nähakse ette, et loaandja korraldab loomkatseprojekti hindamiskomisjoni kaudu loomkatseprojekti järelhindamise raske loomkatse korral ja juhul , kui loomkatseprojekti raames tehtud loomkatses on kasutatud ahvilisi. K ui loomkatsepro jekt i hindamisel on määratud, et seda loomkatseprojekti tuleb järelhinnata , teeb järelhindamise pärast loomkatseprojekti lõppu hindamiskomisjon. Hindamiskomisjonis on valdkondlikud eksperdid , kellel on pädevus LoKS -i § 51 1 lõikes 2 nimetatud aspekte hinnata. Loomkatseprojekti järelhindamisel vaadatakse loomade loomkatsetes kasutamine kriitiliselt üle ning vajaduse korral antakse loomkatse asendamise, vähendamise ja täiustamise nõude täitmiseks edasised ettepanekud ning soovitused . Tagasiulatuv hindamine ehk järelhindamine aitab hinnata asjaolusid, mis võivad kaasa aidata loomkatse asendamise, vähendamise ja täiustamise nõude edasisele rakendamisele. Lähtudes Euroopa Komisjoni moodustatud eksperdirühma väljatöötatud loomkatseprojekti hindamist ja tagasiulatuvat hindamist käsitleva st töödokumendi st , mis kinnitati direktiivi 2010/63/EL rakendamise eest vastutavate riiklike pädevate asutuste kohtumisel 18.–19. septembril 2013. a astal , tuleks loomkatseprojekti läbiviijale anda pärast järelhindamise tegemist tagasisidet , et täiend ada või muu ta edasis i loomkatseprojekt e . Tagasiside hulgas võib oll a ettepanekuid parand ada loomkatseprojektide kavandamis t ja soovitusi olulise teabe levitamiseks. Eelnõu § 1 punktiga 1 2 täpsustatakse termin eid LoKS-i § 51 1 lõikes 2. Täpsustuse kohaselt tehakse järelhindamine loomkatse järelhindamise protokolli alusel. See t äpsustus on vajalik, et eristada kahte LoKS -i alusel esitatavat protokolli: a) loomkatse protokoll, mille peavad esitama kõik loomkatseprojektide läbiviijad ehk loaomanikud iga eelmisel aasta l läbiviidud või poolelioleva loomkatse kohta ja milles peavad kajastuma loomkatse kohta olulised andmed , b) loomkatse järelhindamise protokoll, mille peavad esitama vaid need loomkatseprojekti läbiviijad, kelle loomkatseprojekt i hindamisel on määratud kindlaks , et seda loomkatseprojekti tuleb järelhinnata. Eelnõu § 1 punktiga 1 3 täpsustatakse LoKS-i § 51 2 lõike 1 sõnastust. Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktis 2 (LoKS -i § 45 lõikes 2) sätestatud muudatusega, mille kohaselt loomkatseprojekti loa annab või selle andmise st keeldub PTA nõuandva õigusega hindamiskomisjon i ettepaneku l . Muudatus on vajalik, sest käesoleva eelnõu kohaselt on edaspidi nii loaandja kui ka korrakaitseorgan üks ja sama asutus – PTA. Seega ei ole vaja edaspidi § 51 2 lõikes 1 eraldi nimetada korrakaitseorganit. Muudetud sõnastuse kohaselt nõustab k at seloomade kaitse komitee loaandjat ja loomade heaolu üksust katseloomade pidamise ja loomkatses katseloomade kasutamise küsimustes. Eelnõu § 1 punktiga 1 4 täiendatakse LoKS-i § 81 1 lõigetega 13 ja 14, milles nähakse ette üleminekusätted. LoKS -i § 81 1 lõikes 13 sätestatakse loomkatseprojekti loaandja ning loa andmise korra muu tmise tõttu üleminekusäte nende loomkatseprojekti lubade kehtivuse kohta, mis on antud enne käesoleva eelnõu seadusena jõustumist. LoKS -i § 81 1 lõike 13 kohaselt kehtib LoKS-i alusel enne 2023. aasta 1. jaanuari loomkatseprojekti läbiviimiseks antud luba kuni selle loa tähtaja möödumiseni, kehtivuse kaotamiseni või kehtetuks tunnistamiseni LoKS-is sätestatud korras. LoKS -i § 81 1 lõikes 14 sätestatud üleminekusäte näeb ette loaomaniku kohustused, kellele on antud järelhindamise vajadusega loomkatseprojekti läbiviimiseks luba ja selle loomkatseprojekti järelhindamine ei ole tehtud enne käesoleva eelnõu seadusena jõustumist. Kuna eelnõu § 1 punktis 1 (LoKS -i § 44 lõigetes 7 ja 9) sätestatud loomkatse järelhindamise protokolli koostamise ja PTA-le esitamise kohustus on uus kohustus, on üleminekusättes kavandatud kuue kuu pikkune üleminekuaeg, mille jooksul eelnimetatud loaomanikud saavad koostada uue vormikohase loomkatse järelhindamise protokolli ja selle PTA-le esitada. Eelnõu § 1 punktiga 1 5 muudetakse ja ajakohastatakse seaduse normitehniline märkus. Normitehni lisse märkusesse lisatakse viide määrusele (EL) 2019/1010, millega on muudetud direktiivi 2010/63/EL. Eelnõu §-s 2 on sätestatud GMOVS -i muudatus. Eelnõu § -ga 2 muudetakse GMOVS-i § 5 lõike 2 punktis 6 selle asutus e nimetus t, keda geenitehnoloogiakomisjon geneetiliselt muundatud loomaga loomkatse läbiviimise küsimustes nõustab. Muudatus on vajalik, kuna loomkatseprojekti lubade andmine on eelnõu kohaselt edaspidi PTA ülesan n e. Eelnõu §-s 3 on sätestatud eelnõu seadusena jõustumise tähtpäev. Eelnõu seadusena kavandatud jõustum a 2023. aasta 1. jaanuaril . Seaduse jõustumise tähtpäeva sätestamisel on arvestatud, et jääks piisavalt aega seaduses sätestatud õiguste ja kohustuste muudatustega tutvumiseks ning korralduslikuks ja halduslikuks eeltööks. Haldusmenetluse seaduse § 9 lõike 3 kohaselt, kui haldusorgani pädevus muutub, peab asja menetlusse võtnud hal dusorgan viima menetluse lõpule ning kui haldusorgani tegevus lõpetatakse, läheb asja lahendamine üle pädevale haldusorganile. Kehtiva LoKS-i alusel on loakomisjoni liikmed nimetatud viieks aastaks. Maaeluministri 13. aprilli 2018. a käskkirjaga nr 58 moodustatud loomkatseprojekti loakomisjon saab tegutseda kuni eelnõu jõustumiseni seadusena . Täpset pooleli olevate menetluste arvu enne eelnõu jõustumist ei ole võimalik ette näha, kuid a rvestades, et loataotlusi esitatakse tavaliselt suuremal arvul just aasta esimestel kuudel ning tagamaks olukorda, kus uuele komisjonile läheks üle võimalikult vähe pooleliolevaid menetlusi , on mõistlik ja korralduslikult lihtsam senise loa komisjoni tegevus lõpetada ning jätkata loataotluste menetlemist PTA-s 2023. aasta 1. jaanuarist . Eelnõu seadusena jõustumise korral ei saa seega loakomisjon pool eliolevaid menetlusi lõpule vii a, kuna loakomisjoni tegevus lõpetatakse. Kõik eelnõu jõustumise ajal pooleliolevad menetlused viib lõpuni PTA . 4 . Eelnõu terminoloogia Eelnõus kasutatav ad termin id on kooskõlas muudetavates seadustes kasutatava te termin itega . Kasutusele võetakse kaks uut terminit : „loomkatseprojekti hindamiskomisjon ” ja „loomkatse järelhindamise protokoll ” . Termin „loomkatseprojekti hindamiskomisjon ” on vaja kasutusele võtt a loaandja muutmise tõttu . Tulevikus ei anna lube loakomisjon, vaid PTA. E daspidi on hindamiskomisjoni (edaspidi komisjon ) pädevuses hinnata loomkatseprojekte , nõustada PTA -d lubade andmise otsuste tegemisel ja vajaduse korral teha loom katse projekti järelhindamis t . Termin „loomkatse järelhindamise protokoll ” lisa takse eesmärgiga eristada kahte LoKS -i põhjal esitatavat p rotokolli: 1) loomkatse protokoll, mille peavad esitama kõik loomkatseprojektide läbiviijad ja millega esitatakse katse läbiviimise perioodil iga-aastane statistiline teave, mis käsitleb katseloomade kasutamist loomkatsetes, sealhulgas teave loomkatsete tegeliku raskusastme kohta ning loomkatsetes kasutatavate ahviliste päritolu ja liikide kohta; 2) loomkatse järelhindamise protokoll, mille peavad esitama vaid need loomkatseprojekti läbiviijad, kelle loomkatseprojekt on valitud järelhindamiseks LoKS -i alusel kehtestatud nõuete kohaselt ja mille põhjal hinnatakse p ärast loomkatseprojekti lõppu loomkatseprojekti eesmärgi saavutamist ja loomadele põhjustatud kahju, võttes arvesse kasutatud katseloomade arvu, liiki ja loomkatse raskusastmeid ning muid asjaolusid, mis aitavad kaasa loomkatse asendamise, vähendamise ja täiustamise nõude kohaldamisele. 5 . Eelnõu vastav us Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu väljatöötamisel on arvestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2010/63/EL teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitse kohta (ELT L 276, 20.10.2010, lk 33–79) ning komisjoni rakendusotsusega (EL) 2020/569, millega kehtestatakse ühtne vorm ja sisu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/63/EL (teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitse kohta) kohase teabe esitamiseks liikmesriikide poolt ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusotsus 2012/707/EL (ELT L 129, 24.04.2020, lk 16–50) . 6. Seaduse mõjud Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri” § 46 lõikes 1 loetletud mõju valdkondadest ei kaasne kavandatud muudatustega otseseid ja olulisi sotsiaalseid, sealhulgas demograafilisi mõjusid, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale ega regionaalarengule. Seaduse mõjudena käsitletakse üksnes regulatiivsete muudatustega kaasnevaid otseseid mõjusid majandusele ning riigiasutuste korraldusele. 6.1. Kavandatav muudatus: loaomanik koostab läbiviidud loomkatseprojekti kohta loomkatse järelhindamise vormikohase protokolli ja esitab selle PTA-le Sihtrühm nr 1: loomkatseprojekti loa omanikud Loomkatseprojekti loa omanikud on peamiselt ülikoolide juures tegutsevad teadlased. Aastas saa b loomkatseprojekti loa keskmiselt 16 loataotlejat ning aastat i on enamik loa saaja i d ühed ja samad . Majanduslikud mõjud Muudatus mõjutab vaid neid loomkatseprojekti loa omanikke, kelle loomkatseprojekti hindamis el on komisjon määranud kindlaks, et loomkatseprojekti tuleb järelhinnata ja selline vajadus on märgitud loomkatseprojekti loale. Aastatel 2018–2021 valiti järelhindamiseks 80st loa saanud loomkatseprojektist kaheksa . Loomkatse projekti järelhindamiseks peab kehtiva LoKS-i kohaselt esit ama loomkatse protokolli , ent selles ei ole loomkatseprojekti järelhindamise efektiivseks tegemiseks kogu vajalik ku teave t . Loomkatse j ärelhindamise protokolli koostamise ja esitamise nõude kehte stamisega suuren eb vähesel määral nende loaomanike halduskoormus, kelle loomkatseprojekt i loale märgitakse järelhindamise vajadus. Samuti suur e ne b ajutiselt ja vähesel määral nende loaomanike halduskoormus , kellele on järelhindamise vajadusega loomkatseprojekti tege miseks antud luba enne 2023. aasta 1. jaanuari ning se l le l oomkatseprojek ti järelhindamine ei o le tehtud enne sama tähtpäeva, sest sel juhul peavad need loaomanikud koostama loomkatse järelhindamise vormikohase protokolli ja esitama selle PTA-le hiljemalt kuue kuu jooksul loomkatseprojekti lõpetamisest arvates. Hinnanguliselt suureneb halduskoormus vähe, sest loomkatse järelhindamise protokolli vorm i kehtestamine aitab loa omanikul loomkatseprojekti järelhindamiseks vajalikku asjakohast teavet lihtsamini esitada ja vormi l olevad küsimused aitavad selgemini mõista, millist teavet järelhindamise tegemiseks oodatakse. Muudatus on vähese mõjuga ja ebasoovitav mõju sihtrühmale puudub . Sihtrühm nr 2: PTA ja komisjon Mõjutatud on PTA loomatervise ja - heaolu osakond, kuna see struktuuriüksus hakkab korra ldama komisjoni kaudu loomkatsep ro jektide järelhindamist. Samuti on mõjutatud komisjon (17 põhiliiget ja 1 5 asendusliiget ) , kes teeb loomkatseprojekti järelhindamise. Mõju riigiasutuse töökorraldusele Kui l oomkatseprojekti kohta koosta takse loomkatse järelhindamise vormikoha n e protokoll ja see esita takse PTA-le , on PTA juures tegutseva l komisjoni l loomkatseprojekti järelhindamis t te ha lihtsam, ku na järelhindamiseks vajalik teave on loomkatse järelhindamise protokollis senisest selgemini esitatud. Järelhindami ne võimaldab teha järgmist: 1) analüüsida loomkatse käigus esinenud ebaõnnestumiste põhjusi , et vältida probleemide ja vigade kordamist edaspidi tehtavates loomkatseprojektides; 2) vähendada katseloomade kasutamis t . Hoolimata loomkatse järelhindamise protokolli vormi kehtestamis es t võib osa loomkatseprojektide järelhindamisel tekkida komisjonil siiski vajadus esitada loaomanikule tä psust avaid, konkreetselt tema teht ud loomkatsega seotud eriküsimusi. Muudatusel puudub oluline mõju ja e basoovitava mõju risk sihtrühmale . 6. 2 . Kavandatav muudatus: komisjoni töö korraldamise üleviimine PTA - sse Sihtrühm nr 1: r iigiasutused (MeM ja PTA) Mõjutatud on PTA loomatervise ja -heaolu osakond, kuna see struktuuri üksus hakkab vastutama komisjoni töö korraldamise eest. Selles osakonnas töötab praegu 2 0 inimest. K atseloomade kaitse valdkonnas tegeleb j ärelevalvega praegu kaks inimest. Lisaks on mõjutatud MeM - i toiduohutuse osakonna loomatervise ja -heaolu valdkonnaga seotud ametnikud ( kuus inimest) . Komisjoni töö korraldamine kuulub ühe ametniku ülesannete hulka. Mõju riigiasutuste töökorraldusele Muudatus suuren dab riigiasutuse tööjõunõudlus t , kuna suureneb PTA töökoormus, sealhulgas muutub nii ülesannete hulk kui ka iseloom. Kuigi haldusmenetluse läbiviimine on PTA põhimääruses ühe ülesandena välja toodud, ei ol nud loomkatseprojektide loataotluste menetlus seni PTA pädevuse s. Muudatuse ga lisatakse see ülesanne PTA pädevus se . I gakuine töökoormus komisjoni töö korraldamisel sõltub loomkatseprojekti loataotluste arvust, nende sisust ja sellest, kui palju neist on korduvad või esmased , ning järelhin natavate loomkatsete arvust . Lisaks kuulub k omisjoni töö korraldamise hulka nende loomkatseprojektide , mille tege miseks on antud luba, mittetehniliste kokkuvõtete avaldamine Euroopa Komisjoni andmebaasis ja järelhindamise tegemi n e – ne ed ka ks ülesan net PTA töökoormus t komisjoni töö korraldamise ülevõtmisel oluliselt ei suuren da . Lähiaastate praktika põhjal on k õige töömahukamatel kuudel kulunud maksimaalselt pool täistöökohaga ametniku tööajast komisjoni töö korraldamisega seotud tegevustele, mistõttu on PTA-sse vaja poolt lisatöökohta, et korraldada komisjoni tööd, ning see suurendab PTA eelarves tööjõukuludeks ette nähtud summat. Sel ametikoha l töötaval inimesel peab olema suutlikkus tegeleda haldusmenetluse küsimustega. Kuna PTA asub MeM - i valitsemisalas , siis ka edaspidi toimub loataotlustes sisalduvate ärisaladuste kaitse ja dokumentide turvaline säilitamine seniste infoturbe eeskirjade alusel. Samuti on PTA-l kohustus järgida teistes õigusaktides kehtestatud nõudeid nii ärisaladuse kui ka isikuandmete kaitseks. PTA kui järelevalveasutuse ülesanne on te h a järelevalvet loomkatseprojektide läbiviimise ja katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise ettevõt e te (edaspidi vivaarium ) nõuetekohasuse üle. VTK kooskõlastamisel esitati ettepanek nimetada loakomisjoni liikmeteks PTA ametnikud, kes te e vad järelevalvet katseloomade kaitse valdkonnas, sest sel moel o n neil ligipääs kogu vajaminevale infole. Kehtiva õiguse kohaselt määra takse loakomisjoni liikme d lähtudes põllumajandusministri 14. jaanuari 2013. a määr use st nr 3 „Loomkatseprojekti loakomisjoni moodustamise kord ja töökord, loomkatseprojekti loataotluse ja loomkatse protokolli vormid ” – maaeluminister nimetab loakomisjoni liikmed , arvestades määruses nimetatud ministri, peadirektori, rektori või ühingu ettepanekut, kuna igas asutuses on olemas parim teadmine selle kohta, kelle l on loakomisjoni töös osalemiseks vajalik pädevus. Järelevalve tegemiseks vajalik teave , täpsemini loomkatseprojektide load , ei ole PTA-le operatiivselt kättesaadav ad , kuna loakomisjoni dokumente säilitatakse MeM -i dokumendihaldussüsteemis. PTA-d esindava d loakomisjoni liikme d pääsevad ligi loataotlustele ja lubade muutmise taotlustele, kuid kuna need on mahuka d dokumen d id, mille läbitöötamine võtab palju aega , ja arvestades, et need ei sisalda kogu lubadel kajastatavat infot, on oluline, et järelevalve tegemiseks on PTA-l ligipääs olemas lubadele endile. Samuti aitaks see efektiivsemalt kavandada järelevalve te ge mist. Eelnõuga pla a nitud muudatus, isegi kui see märkimisväärselt katseloomade heaolu ei paranda, ei mõju kindlasti sellele ka negatiivselt. PTA peab lähtuma järelevalve kavandamisel vivaariumite riskianalüüsist, mis tuleb kohandada LoKS -i § 60 lõikes 3 sätestatu kohaselt . Lis andub järelevalve te ge mine väljaspool katseloomade kasutamise ettevõtet, näiteks looduskeskkonnas, loomakasvatushoones, -rajatises, looma pidamiseks piiritletud alal või loomaaias, milles tegutsemiseks ei ole antud tegevusluba katseloomade kasutamiseks, kuid kus viiakse ellu loomkatseprojekte kooskõlas LoKS -i § 39 lõikega 4. Abimaterjalina on loodud Euroopa Komisjoni juhendmaterjal , mille järgimine aitab liikmesriikides ühtlustada järelevalvetegevust. Peale muudatuse jõustumist saab hinnata võimalikku paranemist katseloomade kaitse valdkonnas , kui analüüsida järelevalve käigus tehtud kontrollide tulemus i . Efektiivne järelevalve ja rikkumiste tuvastamine ning nende fikseerimine isegi juhul, kui rikkumised on väikesed, mõjub distsiplineerivalt katseloomade kasutajatele ja laiemas vaates suurendab tehtavate teadustööde usaldusväärsust ühiskonnas, kuna loomade kasutamine teadus li kel eesmärkidel on vastavuses kõikide kehtivate nõuetega. Komisjoni töö korraldamise PTA - sse viimisel paraneb seega ülevaade nii antud loomkatseprojekti lubade, lubade omanike kui ka lubade sisu üle. Se etõttu muutub järelevalve te ge mine sisult tõhusamaks ning aitab kaasa katseloomade heaolu paranemisele ja katseloomade kaitse nõuete paremale järgimisele. Ebasoovitavate mõjude risk sihtrühmale puudub, sest järelevalve te ge mise sagedus ega ajakulu kehtiva regulatsiooniga võrreldes ei muutu. Muudatusega väheneb MeM - i vastutuses olevate tööülesannete hulk, kuna haldusmenetluse läbiviimise ülesanne komisjoni töö korraldamise näol viiakse üle PTA - sse. MeM - is muutuvad praegu komisjoni tööd juhtiva ametniku tööülesanded, kuid ka p ärast muudatust jäävad loomkatsete valdkonnas selle ametniku ülesanneteks loomkatsetes kasutatavate loomade kohta andmete kogumine, analüüsimine ja selle kohta statistilise teabe koostamine ning esitamine E uroopa K omisjoni le, E uroopa K omisjoni katseloomade teemalistes töörühmades ja võrgustikes osalemine ning katseloomade kaitse komitee ülesannete täitmine ja katseloomade kaitse komisjoni tegevuse korraldamine . Seetõttu jääb ametikoht MeM - is alles. Muudatus ei mõjuta MeM - i palgakulu ega personali arvu. Ministeeriumi põhiülesannete täitmises muudatusi ei toimu. Küll aga muutub riigiasutuste, nagu MeM -i ja PTA , rollijaotus katseloomade kaitse valdkonnas selgemaks . Mõju avaliku sektori kuludele ja tuludele Muudatusega ei kaasne lisa kulu riigieelarvest, kuna ülesanded jaotatakse ümber MeM - i valitsemisala s ee s. Vajalike kulude katteks on PTA-l õigus taotleda lisaraha MeM - i valitsemisala eelarvest. Seega puudub oluline mõju nii riigi kui ka MeM - i valitsemisala eelarvele. Muudatusega ei kaasne tulusid. Muudatus on vähese mõjuga ja ebasoovitavate mõjude risk sihtrühmale puudub. Sihtrühm nr 2: v ivaariumid Eestis on 8 tegevusloa saanud ettevõtja ettevõtet, kus tegeletakse katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamisega . Majanduslikud mõjud Mõjud puuduvad. Ettevõtjate tegevusele oma ettevõttes ei seata lisanduvaid tingimusi ja tegevusloa taotlemise menetlusprotseduurid ning sellega seotud halduskoormus ei muutu. Sihtrühm nr 3: l oomkatseprojekti loa taotlejad P eamiselt taotlevad l oomkatseprojekti l ube ülikoolide juures tegutsevad teadlased ning aastat i on enamik taotleja i d ühed ja samad . Arvestades nelja eelnenud aasta andmeid, on m õjutatud isikuid aastas keskmiselt 16 (vt tabelit) . Tabel. Loomkatseprojekti l oa taotlejate ja taotluste arv aastatel 2018–2021 T aotlejate arv Taotluste arv 2018 14 21 2019 18 23 2020 15 23 2021 17 24 keskmine 16 23 Majanduslikud mõjud Mõjud puuduvad. Loomkatseprojekti loataotluse vormistamisele või selle esitamisele ei kohaldata lisanõudeid. Muutub küll asutus, kellele loataotlus esitada, kuid ebasoovitav mõju sihtrühmale puudub. Sihtrühm nr 4: Komisjoni liikmed Komisjonis on 17 põhiliiget ja 14 asendusliiget. 20 liiget ei ole ametnikud ja nendega on sõlmitud käsunduslepingud , et tasusta da komisjoni töös osalemi n e. Majanduslikud mõjud Komisjoni tegevust koordineeriva asutuse muutmine ei avalda olulist mõju komisjoni liikmete kuludele ja tuludele. Muutub see, et komisjon ei tee enam haldusorganina otsuseid loomkatseprojekti loa andmise või loa andmisest keeldumise kohta, vaid hindab loomkatseprojekti ja esitab selle põhjal PTA-le ettepaneku loa andmise või loa andmisest keeldumise kohta. Kuna komisjon moodustatakse viieks aastaks, ei ole komisjoni liikmetega sõlmitud tähtajatuid lepinguid ja tegu ei ole nende põhitööga. Ebasoovitavate mõjude risk sihtrühmale puudub. 6.3. Kok kuvõte haldus- ja töökoormusele 6.3.1. Ettevõtete halduskoormus: Muudatus ed ei mõjuta ettevõtjate ega taotlejate halduskoormust, kuna loataotluse esitamise nõuded ei muutu. M uudatus seisneb selles, et kui varem esitati loataotlus maaeluministri moodustatud komisjonile, siis edaspidi tuleb taotlus esita d a PTA - le. Muudatuse d mõjutavad vähesel määral vä ikese hulga loaomanike halduskoormust, kuna peale loomkatse pr otokolli tuleb neil PTA-le esitada ka loomkatse järelhindamise protokoll , seal juures võetakse kasutusele protokolli uus vorm. Nimetatud muudatuste eesmärk on asjakohast teavet lihtsamini ja selgemalt esitada . 6.3.2. Avaliku sektori töökoormus: Muudatus suuren dab PTA töökoormus t ja loob vajaduse lisatööjõu järele . Igakuine töökoormus sõltub loomkatseprojekti loa taotlejate saadetud loataotluste arvust ja nende sisust , korduva te ja esmas t e taotluste hulgast ning järelhindamisele valitud loomkatseprojektide arvust. Komisjoni töö korraldamise hulka kuuluvad ka nende loomkatseprojektide , mille läbiviimiseks on antud luba, mittetehniliste kokkuvõtete avaldamine Euroopa Komisjoni andmebaasis ning loomkatseprojekti järelhindamise korraldamine . Hinnanguliselt kulub komisjoni töö korraldamis ele kõige rohkem pool täistööajast . Kuna seaduse rakendamisega ei kaasne olulisi mõjusid, puudub vajadus koostada Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri ” § 46 lõike 3 kohane mõjude analüüsi aruanne. 7 . Seaduse rakendamisega seot ud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulu d ja tulud Seaduse rakendamine ei too endaga kaasa lisategevusi ega -kulutusi riigieelarvest, samuti ei kaasne seaduse rakendamisega tulusid. PTA-l on õigus teenuse ülevõtmisega tekkivate kulude katmiseks taotleda MeM -i valitsemisala eelarvest vajalikul määral lisaraha. 8 . Rakendusaktid Muudetav ad rakendusakt id Eelnõu seadusena rakendamise ks tuleb muuta järgmis eid määruseid : 1) Vabariigi Valitsuse 30. juuni 2004. a määrus nr 229 „Geenitehnoloogiakomisjoni põhimäärus ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/126082015016 ); 2) põllumajandusministri 14. jaanuari 2013. a määrus nr 3 „Loomkatseprojekti loakomisjoni moodustamise kord ja töökord, loomkatseprojekti loataotluse ja loomkatse protokolli vormid ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/104112020079 ); 3) maaeluministri 10. juuli 2017. a määrus nr 53 „Katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise ettevõtetele esitatavad nõuded, sealhulgas katseloomade üle arvestuse pidamise täpsemad nõuded ja loomade heaolu üksuse täpsemad üle sanded 1 ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/110042019025 ) . Rakendusaktide kavandid on esitatud seletuskirja lisas . 9. Seaduse jõustumine Loomkatseprojekti loataotluste menetlemise tõrgeteta jätkumise eeldus on, et seadus jõustub 2023 . a asta 1. jaanuari l . A rvestades, et loomkatseprojekti loataotlusi esitatakse tavaliselt suuremal arvul just aasta esimestel ku udel, on korralduslikult sobiv senise loakomisjoni tegevus lõpetada ning jätkata loataotluste menetlemist PTA-s 2023. a asta 1. jaanuarist . 10 . Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlasta miseks EIS kaudu Haridus- ja Teadusministeeriumi le , Keskkonnaministeeriumi le , Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi le , Rahandusministeeriumi le ning Sotsiaalministeeriumi le. Samuti edastati e elnõu arvamuse avaldamiseks Põllumajandus- ja Toiduametile, Eesti Maaülikoolile, Tallinna Tehnikaülikoolile, Tallinna Ülikoolile, Tartu Ülikoolile, MTÜ-le Eesti Loomakaitse Selts, MTÜ-le Eestimaa Loomakaitse Liit, MTÜ-le Loomus, loomkatseprojekti loakomisjoni liikmetele ning ettevõtjatele, kes tegutsevad katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise ettevõtete s . Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta. Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Sotsiaalministeerium ei ole ettenähtud tähtaja jooksul eelnõu kooskõlastanud või jätnud seda põhjendatult kooskõlastamata, samuti ei ole taotlenud tähtaja pikendamist, mistõttu loetakse eelnõu Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011. a määruse nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement ” § 7 lõike 4 kohaselt kooskõlastatuks. Eelnõu kohta esitasid märkuseid ja ettepanekuid Keskkonnaministeerium, Põllumajandus- ja Toiduamet, MTÜ Loomus ja MTÜ Eesti Loomakaitse Selt s . Seisukohad e s itatud märkuste ja ettepanekute kohta on kajastatud seletuskirja lisas 2 olevas märkuste ja ettepanekute ga arvestamise tabelis . Eelnõu esitati EIS-i kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile. Justiitsministeerium kooskõlastas eelnõu normitehniliste ja keelemärkustega ning märkustega eelnõu mõjude kohta. Märkuste ja ettepanekutega on eelnõus ja seletuskirjas arvestatud. Seoses Vabariigi Valitsuse vahetumisega esitatakse eelnõu uuesti kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ning Justiitsministeeriumile. __________________________________________________________________________ _ Algatab Vabariigi Valitsus ……………. 2022. a Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson v alitsuse nõunik right 45374 EELNÕU 1 9 .08 .2022 0 0 EELNÕU 1 9 .08 .2022 Loomakaitseseaduse ja geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse muutmise seadus § 1. Loomakaitseseaduse muutmine Loomakaitseseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 44 täiendatakse lõigetega 7–9 järgmises sõnastuses: „(7) Kui loomkatseprojekti loale on märgitud loomkatseprojekti järelhindamise vajadus , koostab loaomanik läbiviidud loomkatseprojekti kohta loomkatse järelhindamise vormikohase protokolli. (8) Loomkatse järelhindamise protokolli vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (9) Loaomanik esitab loomkatse järelhindamise vormikohase protokolli Põllumajandus- ja Toiduametile loomkatseprojekti loale märgitud tähtaja jooksul . ” ; 2 ) paragrahvi 45 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Loa annab või selle andmise st keeldub Põllumajandus- ja Toiduamet nõuandva õigusega loomkatseprojekti hindamiskomisjon i ettepanekul . ” ; 3 ) paragrahvi 45 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: „(2 1 ) Loomkatseprojekti hindamiskomisjoni moodustab Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektor. ” ; 4 ) paragrahvi 45 lõikes 3 ja § 45 1 lõikes 1 asendatakse sõna „loakomisjon ” sõnaga „hindamiskomisjon ” vastavas käändes ; 5 ) paragrahvi 45 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Loomkatseprojekti hindamiskomisjoni liikmete tegevust rahastatakse Põllumajandus- ja Toiduameti ( edaspidi käesolevas peatükis ja 9. peatükis loaandja ) eelarve kaudu. ” ; 6 ) p aragrahvi 47 täiendatakse lõikega 8 1 järgmises sõnastuses: „ (8 1 ) Loaandja toimetab loa andmise või sellest keeldumise otsuse loa taotlejale kätte kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. ” ; 7 ) seadust täiendatakse §- ga 47 1 järgmises sõnastuses: „ § 47 1 . Loomkatseprojekti hindamiskomisjoni ülesanded Loomkatseprojekti hindamiskomisjon: 1) teeb kindlaks loaandjale esitatud loa taotluse nõuetekohasuse; 2) vaatab nõ uetekohase loataotluse läbi , kontrollib selles kirjeldatud loomkatseprojekti nõuetekohasust ja hindab loomkatseprojekti käesoleva seaduse §-s 45 1 sätestatu kohaselt; 3) teeb põhjendatud ettepaneku loaandjale esitatud loataotluse või loaomaniku taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta ; 4) teeb loomkatseprojekti järelhindamise käesoleva seaduse §-s 51 1 sätestatud korras. ” ; 8 ) paragrahvi 48 lõige 1 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt : „(1 1 ) Ku i loomkatseprojektide läbiviimiseks on antud luba, avaldatakse n ende mittetehnilised kokkuvõtted Euroopa Komisjoni loodud keskses andmebaasi s . ” ; 9 ) paragrahvi 48 täiendatakse lõikega 1 2 järgmises sõnastuses: „(1 2 ) Maaeluministeeriumi veebilehel avaldatakse igal aastal käesoleva seaduse § 44 lõike 6 kohaselt esitatud protokollide põhjal kogutav statistiline teave, mis käsitleb katseloomade kasutamist loomkatsetes, sealhulgas teave loomkatsete tegeliku raskusastme kohta ning loomkatsetes kasutatavate ahviliste päritolu ja liikide kohta. ” ; 1 0 ) paragrahvi 50 lõikes 2 asendatakse sõna „loaandja ” sõnadega „loomkatseprojekti hindamiskomisjon ” ; 1 1 ) paragrahvi 51 1 lõi g e 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Loaandja korraldab loomkatseprojekti hindamiskomisjon i kaudu loomkatseprojekti järelhindamise raske loomkatse puhul ja juhul , kui loomkatseprojekti raames tehtud loomkatses on kasutatud ahvilisi . ” ; 1 2 ) paragrahvi 51 1 lõikes 2 asendatakse sõna „protokolli ” sõnadega „ järelhindamise protokolli ” ; 1 3 ) paragrahvi 51 2 lõikes 1 asendatakse sõnad „loaandjat, loomade heaolu üksust ja korrakaitseorganit ” sõnadega „loaandjat ja loomade heaolu üksust ” ; 1 4 ) paragrahvi 81 1 täiendatakse lõigetega 13 ja 14 järgmises sõnastuses: „ (13) Käesoleva seaduse alusel enne 2023. aasta 1. jaanuari loomkatseprojekti läbiviimiseks antud luba kehtib kuni selle loa tähtaja möödumiseni, kehtivuse kaotamiseni või kehtetuks tunnistamiseni käesolevas seaduses sätestatud korras. (14) Loaomanik, kellele on järelhindamise vajadusega loomkatseprojekti läbiviimiseks antud luba enne 2023. aasta 1. jaanuari , ja nimetatud loomkatseprojekti ei ole järelhin na tud enne sama tähtpäeva , koostab loomkatse järelhindamise vormikohase protokolli ja esitab selle Põllumajandus- j a Toiduametile kuue kuu jooksul loomkatseprojekti lõpetamisest arvates. ” ; 1 5 ) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse pärast tekstiosa „ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/63/EL teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitse kohta (ELT L 276, 20.10.2010, lk 33–79) ” tekstiosaga „ , muudetud määrusega (EL) 2019/1010 (ELT L 170, 25.06.2019, lk 115–127) . ”. § 2. Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse muutmine Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse § 5 lõike 2 punktis 6 asendatakse sõna „ Maaeluministeeriumi ” sõnadega „ Põllumajandus- ja Toiduametit ” . § 3. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril . Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, ….. ……. 2022 ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus … …….2022. a Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) Haridus- ja Teadusministeerium Justiitsministeerium 19.08.2022 nr 1.4-1/716 Keskkonnaministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium Sotsiaalministeerium Seaduseelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Maaeluministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks loomakaitseseaduse ja geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu on varem läbinud kooskõlastamise eelnõude infosüsteemis (toimiku nr MEM/ 22-0500). Seekord esitame eelnõu kooskõlastamisele seoses Vabariigi Valitsuse vahetumisega. Kuna eelnõu esitatakse korduvale kooskõlastamisele, esitame eelnõu Justiitsministeeriumile samaaegselt teiste ministeeriumidega. Eelnõu on varasemalt saanud kooskõlastuse, mistõttu palume kooskõlastust hiljemalt 26. augustiks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Maaeluminister Lisad: 1. Eelnõu, LoKS_ja_GMOVS_EN.docx; 2. Seletuskiri, LoKS_ja_GMOVS_SK.docx; 3. Seletuskirja lisa, LoKS_ja_GMOVS_SK_lisa_1.docx; 4. Seletuskirja lisa, LoKS_ja_GMOVS_SK_lisa_2.docx. Kadri Kabel 625 6529 [email protected] Katrin Tuula 625 6166 [email protected] Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734