Arvamuse edastamine

Saatja: Gerli Liivet <[email protected]> Saadetud: 19.08.2022 09:31 Adressaat: SM Info <[email protected]>; Juhatus <[email protected]> Teema: FW: Tervise- ja tööministri 2. märtsi 2017. a määruse nr 9 „Immuniseerimiskava“ muutmine Tere Eesti Õdede Liit kooskõlastab Tervise- ja tööministri 2. märtsi 2017. a määruse nr 9 „Immuniseerimiskava muutmise. Tegemist on vajaliku ja rahva tervist edendava muudatusega. Parimate soovidega Gerli Liivet EÕL asepresident From: Info &lt;[email protected]&gt;Date: Monday, 8. August 2022 at 23:10To: Juhatus &lt;[email protected]&gt;, Amphora &lt;[email protected]&gt;Subject: Tervise- ja tööministri 2. märtsi 2017. a määruse nr 9 „Immuniseerimiskava muutmine From: &quot;[email protected]&quot; &lt;[email protected]&gt;Date: Monday, 8. August 2022 at 16:10To: Eesti Perearstide Selts &lt;[email protected]&gt;, Eesti Arstide Liit &lt;[email protected]&gt;, Eesti Infektsioonhaiguste Selts &lt;[email protected]&gt;, Info &lt;[email protected]&gt;Subject: Tervise- ja tööministri 2. märtsi 2017. a määruse nr 9 „Immuniseerimiskava muutmine Tere! Teile on saadetud Sotsiaalministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu eelnõu arvamuse avaldamiseksTagasisidet ootame 22. augustiksLink EISi https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1fae9466-7bdb-4970- b76f-4442449b72ebPealkiri: Tervise- ja tööministri 2. märtsi 2017. a määruse nr 9 „Immuniseerimiskava muutmine Registreerimise kuupäev: 08.08.2022 Registreerimise number: 1.2-2/106-1 Lugupidamisega Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1, 10122 TallinnTel. (372) 626 9301, faks (372) 626 9209e- post: [email protected] Siseministeerium Meie 08.08.2022 nr 1.2-2/106-1 Haridus- ja Teadusministeerium Rahandusministeerium Justiitsministeerium Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks tervise- ja tööministri 2. märtsi 2017. a määruse nr 9 „Immuniseerimiskava“ muutmise määruse eelnõu. Kooskõlastusi ja arvamusi ootame eelnõule 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Peep Peterson tervise- ja tööminister Lisad: 1. Tervise- ja tööministri 2. märtsi 2017. a määruse nr 9 „Immuniseerimiskava“ muutmine eelnõu 2. Tervise- ja tööministri 2. märtsi 2017. a määruse nr 9 „Immuniseerimiskava“ muutmine seletuskiri Lisaadressaadid: Terviseamet Sotsiaalkindlustusamet Eesti Haigekassa Eesti Perearstide Selts Eesti Arstide Liit Eesti Infektsioonhaiguste Selts Eesti Õdede Liit Eesti Linnade ja Valdade Liit Marge Truu 626 9154 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  EELNÕU 28.06.2022 MINISTRI MÄÄRUS Nr Tervise- ja tööministri 2. märtsi 2017. a määruse nr 9 „Immuniseerimiskava“ muutmine Määrus kehtestatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 10 lõike 3 alusel. § 1. Tervise- ja tööministri 2. märtsi 2017. a määruse nr 9 „Immuniseerimiskava“ muutmine Tervise- ja tööministri 2. märtsi 2017. a määruse nr 9 „Immuniseerimiskava“ § 2 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Gripivastane immuniseerimine tagatakse: 1) sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse saajatele, ööpäevaringse erihoolekandeteenuse saajatele, kogukonnas elamise teenuse saajatele; 2) 60-aastastele ja vanematele isikutele; 3) lastele vanuses 6 kuud kuni 7 aastat (k.a); 4) rasedatele; 5) üle 7-aastastele alaealistele, kellel on terviseseisundi tõttu suurenenud risk raskelt haigestuda (südame ja veresoonkonna haigused, onkoloogilised haigused, immuunpuudulikkus, diabeet ja obstruktiivne kopsuhaigus).“. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. (allkirjastatud digitaalselt) Peep Peterson tervise- ja tööminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler  Tervise- ja tööministri 2. märtsi 2017. a määruse nr 9 „Immuniseerimiskava“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määruse muudatusega lisatakse immuniseerimiskava tasuta gripivastase vaktsineerimise sihtrühma hulka lapsed vanuses 6 kuud kuni 7 aastat (k.a) ehk eelkooliealised lapsed, rasedad, üle 7-aastased alaealised, kellel on terviseseisundi tõttu suurenenud risk raskelt haigestuda (südame ja veresoonkonna haigused, onkoloogilised haigused, immuunpuudulikkus, diabeet ja obstruktiivne kopsuhaigus), ning 60–64-aastased isikud. Muudatus jõustub üldises korras. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Marge Truu ([email protected]; 626 9154). Määruse eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna juhataja asetäitja Ebe Sarapuu ([email protected]; 626 9337). Eelnõu mõjusid on hinnanud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna nõunik Liisa Koreinik ([email protected]; 626 9301). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]; 626 9320). 1.3. Märkused Määrus kehtestatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 10 lõike 3 alusel. Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Muudetakse määruse § 2 lõike 4 sõnastust. Muudatusega lisatakse gripivastase vaktsineerimise saajate hulka ka lapsed vanuses 6 kuud kuni 7 aastat (k.a), rasedad, üle 7-aastased alaealised, kellel on terviseseisundi tõttu suurenenud risk raskelt haigestuda (südame ja veresoonkonna haigused, onkoloogilised haigused, immuunpuudulikkus, diabeet ja obstruktiivne kopsuhaigus), ning laiendatakse vanemaealiste riskirühma 60–64-aastaste inimestega. Perioodil 2011-2020 on surnud grippi 313 inimest, nende seas 8 last, kellel kõigil olid rasked kaasuvad haigused. 2018/2019 hooajal haigestus grippi 45 000–55 000 inimest. Oluliselt suurenes hospitaliseerimist vajanud kuni 15-aastaste laste ja noorukite arv, moodustades 42,3% kõikidest hospitaliseerimist vajanud patsientidest. Vaktsineeriti kokku 92 529 inimest, mis on Eesti elanikkonnast 7,02 %. 2019/2020 hooaeg oli grippi haigestumise seisukohast Terviseameti andmetel üheks leebemaks viimase viie aasta jooksul (haigestus ligikaudu 12000 inimest). Kõige olulisemaks põhjuseks võib pidada seejuures 12.03.20 välja kuulutatud eriolukorda. Gripivastase vaktsineerimisega hõlmatus kogu elanikkonnas kasvas 44,9 % võrra. Seejuures kasvas hõlmatus võrreldes eelmise hooajaga 0-4 aastaste laste seas 55,2 % ja vanemaealiste seas 50,8% võrra. Vaktsineeriti ligikaudu 135 000 inimest, mis moodustab Eesti elanikkonnast 10,2 %. 2020/2021 hooajal vaktsineeriti gripi vastu ligikaudu 110 000 inimest, mis moodustab Eesti elanikkonnast 8,2 %. 2021/2022 hooajal vaktsineeriti gripi vastu ligikaudu 160 000 inimest, mis moodustab Eesti elanikkonnast 11,9 %.  2 Tartu Ülikooli tervisetehnoloogiate hindamise töörühm on koostanud gripivastase vaktsineerimise kulutõhususe ja efektiivsuse kohta kaks tervisetehnoloogia hindamise (TTH) raportit, mille kohaselt on grippi haigestumisel suurim risk komplikatsioonide tekkeks alla 2-aastastel, üle 65-aastastel, rasedatel ja kroonilisi haigusi põdevatel inimestel. Kulutõhususe uuringute põhjal võib öelda, et kõige tõenäolisemalt on gripivastane vaktsineerimine kulutõhus vanuserühmas 65-aastased ja vanemad. Samuti võib kulutõhus olla rasedate vaktsineerimine. TTH raportid soovitavad alustada 65-aastaste ja vanemate vaktsineerimisest ning seejärel soovitatakse kaaluda väikelaste vaktsineerimist. Väikelaste vaktsineerimise abil saab muu hulgas vähendada kontaktsete ja riskirühma kuuluvate isikute haigestumist ning rasedate puhul hinnati gripivaktsineerimist kulutõhusaks. Immuniseerimiskava käesoleva muudatusega laiendatakse senise 65-aastaste ja vanemate sihtrühma inimestega vanuses 60–64 (k.a), et suurendada elanikkonnas gripivastase vaktsineerimisega hõlmatust vanemaealiste hulgas. Sellisel juhul on nii gripi kui COVID-19 vastasel vaktsineerimisel vanusest tulenev riskirühm sama vanusrühm. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Muudatuste eesmärk on laiendada tasuta gripivastase vaktsineerimise sihtrühma selliselt, et kaetud oleks riskirühmad, kes võivad haigust raskemini põdeda. Käesoleva seaduseelnõu väljatöötamiseks ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust. Oluliste mõjude ilmnemisel on vaja lisada HÕNTE § 46 nõuetele vastavalt põhjalikum mõjuanalüüsi aruanne. Sotsiaalministeerium on põhjalikuma mõjuanalüüsi koostanud ning see sisaldub seletuskirja mõjude osas. Eelnõus esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist järgmises valdkonnas: sotsiaalne, sh demograafiline mõju. Eelnõu mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Eelnõus esitatud muudatused ei mõjuta majandust, elu- ja looduskeskkonda, regionaalarengut, riigi julgeolekut ja välissuhteid ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldust mistõttu ei ole mõjusid nendes valdkondades hinnatud. 4.1 Sotsiaalne, sh demograafiline mõju Mõju sihtrühmaks on lapsed vanuses 6 kuud kuni 7 aastat (k.a), rasedad, üle 7-aastased alaealised, kellel on terviseseisundi tõttu suurenenud risk raskelt haigestuda (südame ja veresoonkonna haigused, onkoloogilised haigused, immuunpuudulikkus, diabeet ja obstruktiivne kopsuhaigus), ja 60–64-aastased inimesed. Sihtrühma suurust võib pidada keskmiseks. Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude risk  3 Määruse kohaselt on gripivastane vaktsineerimine edaspidi tasuta eelpool mainitud sihtrühmale. Tegemist on inimestega, kellel on Tartu Ülikooli koostatud TTH raporti1 kohaselt grippi haigestumisel suurim risk komplikatsioonide tekkeks. Mõju ulatus on keskmine, kuna sihtrühma käitumises võib senisega võrreldes muutuda, kuid eeldatavasti ei kaasne kohanemisraskusi. Tasuta vaktsineerimisvõimalus võib mõne sihtrühma kuuluva inimese jaoks tähendada suurt muudatust võrreldes praegusega, kus enda vaktsineerimine võis jääda rahaliste võimaluste taha. Mõju avaldumise sagedus on samuti keskmine, kuna end vaktsineeritakse enamasti kord gripihooaja jooksul. Ebasoovitavate mõjude risk on väike, kuna tegemist on positiivselt avalduva mõjuga – riskirühmadel võimaldatakse ennetada grippi haigestumist või haigestumisel vähendada raskemate tüsistuste riski pakkudes tasuta vaktsineerimisvõimalust. Eelnevale toetudes võib pidada muudatusega kaasnevat mõju oluliseks. Kaudselt mõjutab antud muudatus kogu elanikkonda, takistades gripiviiruse levikut ühiskonnas. Muudatus võib aidata kaasa gripi või selle tüsistuste ravikulude vähendamisele. Täpsem mõju ravikuludele olenev haiguse raskusastmest. Kaudselt võib muudatus avaldada positiivset mõju ka tervishoiuteenuste kättesaadavusele – mida rohkem on gripiviirusesse raskelt haigestunuid, kes vajavad arsti- või haiglaravi, seda enam ressurssi kulub sellistele patsientidele tervishoiusüsteemis. 4.2 Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele Halduskoormus kodanikele tervikuna ei muutu. Halduskoormus ettevõtetele tervikuna ei muutu. Töökoormus avalikule sektorile ei muutu. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Vabariigi Valitsuse 31. märtsi 2022. a määruse „Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu“ järgi on ühe vaktsineerimise teostamise piirhind 7,29 eurot ning arvestades lisanduva sihtrühma suuruseks 46 000 inimest, on vaktsineerimise teostamisega seonduv kulu 335 340 eurot. Sellele kulule lisandub gripivastase vaktsiini dooside maksumus, mis on lisanduva sihtrühma kohta kokku 319 893 eurot (sisaldab käibemaksu). Kuluga on arvestatud Haigekassa eelarves. Seega on vaktsineerimise teostamise ja vaktsiinidooside kogukulu kokku 655 233 eurot. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Justiitsministeeriumile ja Siseministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Terviseametile, Eesti Haigekassale, Sotsiaalkindlustusametile, Eesti Infektsioonhaiguste Seltsile, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Arstide Liidule, Eesti Õdede Liidule ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule. 1 Võrno T, Maimets M, Lutsar K, Reile R, Stimmer K, Reim M, Kiivet R-A. Riskirühmade gripivastase vaktsineerimise kulutõhusus Eestis. Tartu: Tartu Ülikooli tervishoiu instituut; 2014.