Otsuse edastamine

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST OTSUS isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus nr 2.2-1/22/13 Andmekaitse Inspektsiooni jurist Virve Lans (peadirektori Otsuse tegija volitusel) Otsuse tegemise aeg ja koht 18.08.2022 Tallinnas Hede Sinisaar Taotluse esitaja Sotsiaalministeerium [email protected] RESOLUTSIOON: Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõike 5 alusel otsustan: 1. anda luba andmesubjektide nõusolekuta isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus „Lastega perede leibkonnapildi ja elukorralduse uuring Sotsiaalministeeriumile“ 01.07.2022 taotluses ja lisades ning 22.07.2022 täiendavates selgitustes esitatud tingimustel ja mahus. 2. esitada algandmete hävitamisakt vastavalt taotluse punktile 6.1 ning 22.07.2022 esitatud täpsustusele (eeldatav aeg nädala jooksul alates 18. maist 2023). VAIDLUSTAMISVIIDE: Otsuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul vaie haldusmenetluse seadustiku § 71 lõikes 1 sätestatud korras või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lõikes 1 sätestatud korras. TAOTLUSE ESITAJA SELETUS ja KINNITUSED: Isikuandmete töötlemise eesmärk: Uuringu eesmärgiks on kaardistada Eesti laste leibkonnapilt, võrrelda erinevaid leibkonnavorme ja nende perede elukorraldust, sh hooldusõiguse jaotust, majanduslikku hakkamasaamist, elamistingimusi jne. Kuna perekonnamudelite paljusus on tekitanud probleemi perekonna mõiste defineerimisel, siis lähtutakse ametlikus statistikas (ja ka selles uuringus, sh uuringuankeedis) siin ja edaspidi leibkonna mõistest: leibkond on põhiliselt ühises eluruumis elavate isikute rühm, kes kasutab ühiseid rahalisi ja / või toiduressursse. Eesti laste leibkonnapilt kaardistatakse lähtuvalt:  laste arvust, kes kasvavad leibkonnas;  leibkonna koosseisust; Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee Registrikood 70004235  väljaspool leibkonda elavatest lastest;  väljaspool leibkonda elavast lapsevanemast  üksikvanemaks jäämise põhjustest;  isakande puudumise põhjustest;  vanemate rahvusest ja kodusest keelest;  lapsevanemate välismaal töötamisest;  jne Lähtuvalt eelnimetatud ja muudest tulemustes esile kerkivatest aspektidest tuleb kirjeldada erinevate leibkonnatüüpide levikut, paiknemist ja laste osakaalu neis leibkondades, arvestades, et üks laps võib kuuluda samaaegselt mitmesse leibkonnatüüpi. Erinevaid leibkondi tuleb võrrelda majandusliku hakkamasaamise, elamistingimuste, teenuste ja toetuste vajaduste, elukorralduse ning lapsevanemate tööturu olukorra järgi jne. Isikuandmete vastutav töötleja: Sotsiaalministeerium Isikuandmete volitatud töötleja: Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar Töödeldavate andmete koosseis: Kõik andmed päritakse Sotsiaalkindlustusametist ja neid ei seota teiste andmeomanike andmetega. Andmed päritakse kahes osas: 1. Pseudonüümitud isikuandmed, mida kasutatakse üldkogumi kirjeldamiseks ja valimi moodustamiseks on 2022. aasta (uuringu kuul) lastetoetust ühe või enama lapse eest saanud inimeste kohta: 1.1. Isiku pseudo-id-kood 1.2. Isiku vanus väljavõtte tegemise seisuga 1.3. Isiku sugu 1.4. Elukoha kohalik omavalitsus 1.5. Üksikvanema lapse toetuse saamise fakt (uuringu kuule eelneval kuul) 1.6. Toitjakaotuspensioni, mida makstakse alla 18-aastase lapse eest, suurus eurodes (uuringu kuule eelneval kuul) 1.7. Elatisabi suurus eurodes (uuringu kuule eelneval kuul) 1.8. Isiku sotsiaalmaksuga maksustatud deklareeritud töine tulu uuringule eelneva 12 kuu jooksul 1.9. Lapsed, kelle eest isik uuringu kuule eelneval kuul lapsetoetust sai 1.9.1. Lapse pseudo-id 1.9.2. Lapse vanus 1.9.3. Lapse teise vanema pseudo-id-kood või märge teise vanema puudumise kohta lapsetoetuste andmestikus 1.9.4. Lapse teise vanema sotsiaalmaksuga maksustatud deklareeritud töine tulu uuringule eelneva 12 kuu jooksul 2. Üldkogumi andmetest moodustatakse valim. Valimisse sattunud isikute kohta päritakse küsitluse läbi viimiseks ja inimestega kontakteerumiseks järgmised andmed: 1.1. Isiku pseudo id-kood 1.2. Isiku ees- ja perekonnanimi 1.3. Isiku e-posti aadress 1.4. Isiku lapse eesnimi (iga lapsevanema kohta valitakse vaid üks laps, kelle eest ta 2 (4) lapsetoetust saab; valitud laps tuvastatakse lapse pseudo-id alusel) Lapse nimi on vajalik, kuna valimi koostamise teiseks kihiks on üks laps iga lapsetoetuse saaja kohta. Oluline on, et vastaja teaks, millise lapse kohta ta vastama peab. Isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus: Valim moodustatakse lapsetoetust saavatest lapsevanematest (üldkogumis on ca 155 135 lapsetoetuse saajat). Küsitlus viiakse läbi kahetasandilise kihistatud klastervalimina, kus esimese tasandi valimiühikuks on lapsetoetust saav lapsevanem ja teise tasandi valimiühikuteks on lapsed, kelle eest lapsevanem lapsetoetust saab. Valimi moodustamise alusena kasutame Sotsiaalkindlustusameti lastetoetuse saajate andmeid. Valimisse võetakse kihistatud juhuvalikuga ca 37 110 lapsetoetuse saajat, kellelt küsitakse andmeid ühe valimisse valitud lapse kohta. Isikuandmete allikad: Sotsiaalkindlustusameti infosüsteem SKAIS. Need vastuvõtjad või vastuvõtjate kategooriad, kellele andmed võidakse avalikustada: ei ole Andmete kavandatav edastamine kolmandatesse riikidesse: ei ole Taotleja kinnituste kohaselt: Teadusuuringu tulemus esitatakse teadusliku üldistusena, isikuid tuvastada ei ole võimalik. ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED ja SELGITUSED: Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid. Andmekaitse Inspektsioon kontrollib enne nimetatud isikuandmete töötlemise algust selles paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist, välja arvatud juhul, kui poliitika kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid ja isikuandmete töötlemise ulatus tulenevad õigusaktist. Olen nõus, et pärast isikute tuvastamist võimaldatavate andmete eemaldamist oleks andmetöötluse eesmärkide saavutamine ebamõistlikult raske. Taotluse esitaja on hinnanud ja välja toonud ülekaaluka avaliku huvi ning kinnitanud, et töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta isikute kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemääraselt andmesubjektide õigusi. Juhin Sotsiaalministeeriumi tähelepanu, et nõusolek peab vastama isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklis 7 sätestatule. Nõusolek peab olema arusaadav ning selge. Andmesubjektile tuleb selgitada ka õigust nõusolek igal ajal tagasi võtta. Nõusoleku kavandis on öeldud, et andmete töötlemine toimub AKI loa alusel. AKI luba ei ole uuringu läbiviimise õiguslik alus. Kui Te soovite rõhutada, et kontaktandmete ja ilma nõusolekuta kogutud andmete töötlemiseks on saadud AKI-lt kooskõlastus, siis tuleb see teave ka selliselt esitada. Uuringu küsitlus viiakse läbi siiski andmesubjekti nõusoleku alusel. Registriandmete analüüsi viiakse läbi sõltumata andmesubjekti nõusolekust. Lisaks sellele on andmetöötlejal kohustus isikuandmete töötlemisel esitada andmesubjektile IKÜM artiklites 13 ja 14 teave. Seega peab olema andmesubjektil võimalik tutvuda konkreetselt selle uuringu andmetöötluse kohta käiva informatsiooniga. 3 (4) AKI-le esitatud taotluses on öeldud, et uuringus ei töödelda eriliigilisi isikuandmeid. Nõustun, et ilma andmesubjekti nõusolekuta töödeldavate isikuandmete hulgas ei ole eriliigilisi isikuandmeid. Küsitlus on osa uuringust, kuid see viiakse läbi andmesubjekti nõusoleku alusel. Soovin juhtida Sotsiaalministeeriumi tähelepanu asjaolule, et küsimustiku kavandis on mitu küsimust, millele vastamisel töödeldakse uuringu käigus ka eriliigilisi isikuandmeid. Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lg 4 ütleb, et kui teadusuuring põhineb eriliigilistel isikuandmetel, siis kontrollib asjaomane valdkonna eetikakomitee enne IKS § 6 sätestatud tingimuste täitmist. AKI-le esitatud küsimustiku näol on tegemist küsitluse projektiga ning taotlusega koos esitatud dokumentidest nähtub, et tõenäoliselt tuleb küsimusi muuta. Tulenevalt sellest tuleb Sotsiaalministeeriumil küsitluse lõpliku versiooni kinnitamisel veenduda, et selles ei oleks küsimusi, millega töödeldakse eriliigilisi isikuandmeid või kui siiski küsimustikku jäävad küsimused, millega töödeldakse eriliigilisi isikuandmeid, tuleb Sotsiaalministeeriumil saada kooskõlastus ka eetikakomiteelt. Andmekaitse Inspektsioon aktsepteerib käesoleva uuringu puhul andmesubjektide teavitamist Sotsiaalministeeriumi veebilehel enne andmepäringute tegemist. Andmekaitse Inspektsiooni luba isikuandmete töötlemiseks poliitika kujundamise uuringus kehtib tingimustel, mis on 01.07.2022 taotluses ja selle lisades ning 22.07.2022 täiendavates selgitustes esitatud. Kui uuringu loa taotluses esitatud tingimused muutuvad, tuleb sellest Andmekaitse Inspektsiooni teavitada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Virve Lans jurist peadirektori volitusel 4 (4)