Eelnõu kooskõlastamiseks

Rahandusministeerium Sotsiaalministeerium Riigi Tugiteenuste Keskus Meie 17.08.2022 nr 26-4/2022/5146 Keskkonnaministeerium Riigi Infosüsteemi Amet Riigikantselei Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja „Toetuse andmise tingimused digiriigi alusbaasi kindlustamise, digiriigi arenguhüpete hoogustumise ning küberturvalisuse tagamise toetamiseks“ eelnõu Edastame kooskõlastamiseks ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja „Toetuse andmise tingimused digiriigi alusbaasi kindlustamise, digiriigi arenguhüpete hoogustumise ning küberturvalisuse tagamise toetamiseks“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Järvan ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: 1) TAT eelnõu 2) TAT seletuskiri Kaire Kasearu 625 6376 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  EELNÕU 08.07.2022 Toetuse andmise tingimused digiriigi alusbaasi kindlustamise, digiriigi arenguhüpete hoogustumise ning küberturvalisuse tagamise toetamiseks Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel kehtestan „Toetuse andmise tingimused digiriigi alusbaasi kindlustamise, digiriigi arenguhüpete hoogustumise ning küberturvalisuse tagamise toetamiseks“ (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Järvan ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister  KINNITATUD ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri … käskkirjaga nr … Lisa Toetuse andmise tingimused digiriigi alusbaasi kindlustamise, digiriigi arenguhüpete hoogustumise ning küberturvalisuse tagamise toetamiseks 1. Reguleerimisala 1.1. Käskkirjaga kehtestatakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027” poliitikaeesmärk 1 meetme „IKT-arenduste ja lahenduste toetamine” (edaspidi meede) toetuse andmise tingimused ja kord (edaspidi TAT). 1.2. Käskkiri on suunatud Eesti 2035 pikaajalisest strateegiast tuleneva „Eesti digiühiskonna arengukava 2030“ eesmärkide täitmisele. 1.3. Käskkirjas sätestatud tegevusteks antav toetus ei ole riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses ega vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses. 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus 2.1. Toetuse andmise eesmärgiks on tagada turvaline ja usaldusväärne küberruum, kindlustada digiriigi alusbaas ning hoogustada digiriigi arenguhüpped, sealhulgas tõstes teadlikkust ning pakkudes seeläbi kasutajale avalikke digiteenuseid kvaliteetselt, küberturvaliselt, andmepõhiselt, etteaimavalt ja kättesaadavalt igas piirkonnas, kus on tagatud inimeste põhiõiguste kaitse, lähtudes „Eesti digiühiskonna arengukava 2030” eesmärkidest. 2.2. Toetuse andmise tulemusena saavutatakse avalike digiteenuste kasutajate parim kogemus läbi digiriigi küberturvalise tulevikukindla alusbaasi kindlustamise ning uute arenguhüpete hoogustamise ning tagatakse turvaline ning usaldusväärne küberruum, sealhulgas tõstes teadlikkust. 2.3. Toetuse andmine panustab meetme järgmiste tulemuste saavutamise mõõdikutesse: 2.3.1. avaliku sektori asutused, keda toetatakse digiteenuste, -toodete ja -protsesside väljatöötamiseks; 2.3.2. uute ja uuendatud avalike digiteenuste, -toodete ja -protsesside kasutajad; 2.3.3. kasutajate rahulolu; 2.3.4. uued ja täiendatud digiteenused, tooted või protsessid. 3. Toetatavad tegevused 3.1. Toetust antakse järgmistele tegevustele, mis panustavad punktis 2 nimetatud eesmärki, tulemustesse ja mõõdikutesse: 3.1.1. digiriigi alusbaasi kindlustamine; 3.1.2. digiriigi arenguhüpete hoogustamine; 3.1.3. küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena; 3.1.4 teadlikkuse tõstmine punktides 3.1.1-3.1.3 nimetatud tegevuste osas. 3.2. Meetmest toetatakse tegevusi, mis ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13– 43) artikli 17 tähenduses. 4. Tulemused 4.1. Punktis 2.3 tulemuste numbrilised mõõdikud on alljärgnevad: Näitaja nimetus Algtase Vahe- Sihttase Selgitav teave tase 2029 2024 EK ühised Avaliku sektori 0 4 5 Riigiülene asutuste näitajad asutused, keda arv on 50, millesse toetatakse antud TAT digiteenuste, - panustab 5 toodete ja - asutusega. protsesside väljatöötamiseks Arvestatakse asutusi, kes selles TATis toetust saavad. EK ühised Uute ja uuendatud 0 ei 2 000 000 Riigiülene näitajad avalike mõõde kasutajate arv on digiteenuste, - ta 4 500 000, millesse toodete ja - antud TAT protsesside panustab 2 000 000 kasutajad kasutajaga. 47% ei Mõõtmise Digi- Kasutajate (ettevõtjad) mõõde 90% metoodika ühiskonna rahulolu 69% ta pannakse paika arengu- (kodanikud) projektikava kava koostamisel, mõõdik arvestusega, et tegevused võivad panustada kasutaja rahulolusse nii otseselt kui ka kaudselt. Soovitav on rahulolu mõõtmisel kasutada soovitusindeksi metoodikat (NPS). 0 5 60 Riigiülene Siseriiklik Uued või digiteenuste, - kohustuslik täiendatud toodete ja -  digiteenused, - protsesside arv on tooted ja - 120, millesse antud protsessid TAT panustab 60 digiteenuse, -toote ja -protsessiga. Uued ja täiendatud digiteenused, - tooted ja - protsessid pannakse paika projektikava koostamisel, arvestusega, et need võivad jaguneda otsesteks ja kaudseteks. 5. Rakendusüksus, rakendusasutus ja elluviija 5.1. Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). 5.2. Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus). 5.3. Tegevuste elluviimise eest vastutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi digiriigi arengu osakond (edaspidi elluviija). 5.4. Elluviija kaasab tegevuste elluviimiseks vajalikke avaliku sektori partnereid. 5.5. Partnerid valitakse punktis 2 toodud eesmärkide täitmiseks ning punktis 4 toodud tulemuste saavutamiseks. 6. Eelarve 6.1. Tegevuste toetamise eelarve on 80 000 000 eurot (koos käibemaksuga). 6.2. Toetatavaid tegevusi rahastatakse järgmiselt: Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus 56 000 000 eurot (70%) ja riiklik kaasfinantseering 24 000 000 eurot (30%). 7. Tegevuste abikõlblikkuse periood Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood algab käesoleva käskkirja allkirjastamisest ja lõpeb 31. detsembril 2029. a. 8. Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks 8.1. Punktis 2 nimetatud eesmärkide ja tulemuste ning mõõdikute saavutamiseks vajalikud tegevused koos täpsema eelarve, tulemuste ning ajaraamiga sätestatakse projektikavas, mis koostatakse „Digiühiskonna Arengukava 2030“ alusel. Elluviija esitab projektikava kinnitamiseks rakendusasutuse vastava valdkonna asekantslerile (edaspidi asekantsler), kes kinnitab projektikava, kui plaanitavad tegevused koos täpsema eelarve ning ajaraamiga on tulemuste ning mõõdikute saavutamiseks asjakohased. 8.2. Elluviija koos partneritega seirab projektikava tulemuste ja eesmärkide saavutamist. 9. Elluviija õigused ja kohustused 9.1. Lisaks Vabariigi Valitsuse 12. mai.2022. a määruse nr 55 “Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus) § 10 lõikes 1 sätestatud kohustustele täidab elluviija järgmiseid kohustusi: 9.1.1. koostab digiühiskonna arengukava alusel koostöös partneritega ja seatud eesmärke arvesse võttes kuni kaheaastase projektikava ja indikatiivse eelarve ning esitab selle asekantslerile kinnitamiseks. Projektikava sisaldab vähemalt tegevuste loetelu aastate lõikes, vastutajat, partnerit, tulemust, tulemuse saavutamise tähtaega ning eelarvet; 9.1.2. esitab asekantsleri kinnitatud projektikava vähemalt kümne tööpäeva jooksul rakendusüksusele teadmiseks; 9.1.3. kooskõlastab asekantsleriga projektikava muudatused, tagades seejuures, et punktis 2 nimetatud eesmärgid ja punktis 4 nimetatud tulemused saavutatakse; 9.1.4. lisab võimalusel töö teostaja logo või viite töö teostajale, mille töö tulemus on kasutajale nähtav; 9.1.5. arvestab projektikava digiteenuste arendustegevuste rakendamisel digiriigi toimimise põhimõtteid, õigusraami ning suundasid. 9.2. Elluviijal on õigus: 9.2.1. teha asekantslerile ettepanekuid projektikava muutmiseks, sealhulgas teha ettepanekuid projektikavas kinnitatud tegevuste elluviimise edasilükkamiseks või ärajätmiseks, tagades seejuures, et punktis 2 nimetatud eesmärgid ja punktis 4 nimetatud tulemused saavutatakse; 9.2.2. küsida partneritelt projektikavasse tehtud ettepanekute kohta lisateavet, mis on vajalik tegevuste abikõlblikkuses, eesmärgipärasuses ja teostatavuses veendumiseks; 9.2.3. keelduda partneri esitatud kuludokumentide alusel maksetaotluse esitamisest ning väljamaksmisest, kui ei ole arvestatud käskkirja ja õigusaktide nõudeid või tulemus ei vasta projektikavas sätestatule. 10. Partneri õigused ja kohustused 10.1. Lisaks ühendmääruse § 10 lõikes 2 sätestatud kohustustele täidab partner järgmiseid kohustusi: 10.1.1. annab elluviijale korrektse ning õigeaegse sisendi projektikavas nõutud info kohta, sealhulgas seirearuannete või muu aruandlusega seotud info kohta; 10.1.2. vastutab, et toetatavad tegevused ja nende elluviimiseks tehtud kulud on abikõlblikud; 10.1.3. vastutab, et toetatavad tegevused ja nende tulemused viiakse ellu korrektselt, tähtaegselt ja kasutatakse toetust sihtotstarbeliselt; 10.1.4. esitab elluviijale maksetaotluste esitamiseks vajalikud dokumendid elluviija etteantud vormis; 10.1.5. lisab võimalusel töö teostaja logo või viite töö teostajale, mille töö tulemus on kasutajale nähtav; 10.1.6. teavitab elluviijat viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis projekti raames tegevuste muutumisest, projekti odavnemisest või kallinemisest, projekti elluviimist või kestuse nõude täitmist takistavast asjaolust, sealhulgas projektiga seotud vara üleandmisest teisele isikule või asutusele, pankrotimenetlusest ning likvideerimismenetlusest;  10.1.7. arvestab projektikava digiteenuste arendustegevuste rakendamisel digiriigi toimimise põhimõtteid, õigusakte ning suundasid. 10.2. Partneril on õigus teha elluviijale ettepanekuid projektikava muutmiseks, sealhulgas teha ettepanekuid projektikavas kinnitatud tegevuste elluviimise edasilükkamiseks või ärajätmiseks, tagades seejuures, et punktis 2 nimetatud eesmärgid ja tulemused ja punktis 4 nimetatud mõõdikud saavutatakse. 11. Kulude abikõlblikkus 11.1. Abikõlblikud on otsesed kulud, mis on vajalikud ja mõistlikud tegevuste elluviimiseks ja TATi eesmärkide saavutamiseks, välja arvatud ühendmääruse §-s 17 sätestatud abikõlbmatud kulud. 11.2. Abikõlbmatud kulud on lisaks ühendmääruse §-s 17 sätestatud mitteabikõlblikele kuludele: 11.2.1. kulud, mis ei ole asekantsleri kinnitatud projektikavas nimetatud tegevustega kooskõlas; 11.2.2. kulud, mis ei ole eesmärgipärased ega kooskõlas punktidega 2—4. 12. Toetuse maksmise tingimused ja kord 12.1. Toetust makstakse elluviijale tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1 mitte tihedamini kui kord kuus. 12.2. Elluviija esitab viimase maksetaotluse rakendusüksusele projektikava tulemuste alusel, kui projektikava tegevuse tulemus on saavutatud. 12.3. Toetust makstakse tasutud kuludokumentide alusel kulude katmiseks, mis on tehtud projektikavas kinnitatud tegevuste elluviimisel ning kui abikõlbliku kulu eest on tasutud abikõlblikkuse perioodil, kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2029. a. 12.4. Arendusprojektide puhul tehakse viimane väljamakse, kui projektikavas kokku lepitud ja kinnitatud arendusprojekti tulemus on saavutatud ning punktis 8.2 seire raames kooskõlastatud. 12.5. Maksetaotluste menetlemine toimub vastavalt rakendusüksuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjelduse alusel välja töötatud protseduuridele. 13. Finantskorrektsioonid 13.1. Kui ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks, teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, millega nõutakse elluviijalt või partnerilt toetus osaliselt või täielikult tagasi perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021–2027) § 28 ning ühendmääruse § 34 lõikes 1 või 2 toodud alustel.  Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja „Toetuse andmise tingimused digiriigi alusbaasi kindlustamise, digiriigi arenguhüpete hoogustumise ning küberturvalisuse tagamise toetamiseks“ eelnõu seletuskiri 1. SISSEJUHATUS Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendite kasutamisel perioodi 2021–2027 on aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (edaspidi ühissätete määrus) artiklis 10 nimetatud partnerluslepe ning Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud rakenduskava “....” (edaspidi rakenduskava). Rakenduskava viiakse ellu perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021–2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. Meetmete nimekiri on Euroopa Komisjonis kinnitatava rakenduskava detailsem siseriiklik juhtimistööriist, kus fikseeritakse, milline asutus millises rollis on, milliseid meetmeid rakendab, milline on eelarve, kaasrahastamise allikas ning oodatavad tulemused (väljund- ja tulemusnäitajatena). 14. aprillil 2022. a kinnitati perioodi 2021–2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja esialgne mittetäielik versioon. Meetmete nimekiri kinnitatakse valitsuse istungil korraldusega pärast rakenduskava heakskiitmist Euroopa Komisjonis ehk eelduslikult käesoleva aasta novembris. Meetmete nimekirjas on poliitikaeesmärk 1 meetme 21.1.2.1 “Digiriik” rakendusasutuseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja rakendusüksuseks Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). Käesolev käskkiri (edaspidi TAT) kehtestatakse meetme nr 21.1.2.1 „Digiriik“ raames ja vastavalt ÜSS2021–2027§ 10 lõikele 2 ning rakenduskavas toodud eesmärkide saavutamiseks. TAT toetavate tegevuste elluviimise tingimused on koostatud lähtuvalt “Digiühiskonna arengukava 2030”1 (edaspidi DA 2030) ning rakenduskava eesmärkidest ja prioriteetidest. TAT sisaldab toetavate tegevuste eesmärkide, tulemuste ja tegevuste kirjeldust, eelarvet, näitajaid ning rakendamise tingimusi. 1. Punkt “Reguleerimisala” Eelnõu punkt 1.1 kirjeldab toetatavate tegevuste seost aluseks oleva rakenduskavaga, nimetades asjakohase poliitikaeesmärgi ja meetme. Punktis 1.2 kirjeldatakse meetme seost siseriikliku DA 2030-ga ning selle katusstrateegia Eesti 2035-ga. Toetatavad tegevused arvestavad ühissätete määruse artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ning panustavad riigi pikaajalise arengustrateegia (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisesse ning sihi „Uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riigivalitsemine” saavutamisse. Eesmärgi saavutamist regionaalset arengut, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust, keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel mõõdetakse näitajatega: Avalike 1 „Digiühiskonna arengukava 2030“ https://www.mkm.ee/media/6791/download digiteenustega rahulolu, Ligipääsetavuse mõõdik, KOV avalike digiteenustega rahulolu. Loodavaid uusi ja täiendatud lahendusi testitakse eri soost, vanuses, rahvusest ja erivajadusega kasutaja rühmade peal. TAT rakendamisega ei kahjustata „Eesti 2035“ horisontaalseid põhimõtteid ja inimõiguseid, sest digitaalsed teenused on kättesaadavad kõigile ja igal pool. Digiteenuste osutamisel ei eristata inimese sugu ning avalikud digiteenused on kättesaadavad kõigile. Digiteenused on arendatud jälgides ning sisse planeerides seda, et avalikke teenuste pakkumist võimaldavad infosüsteemid on digiligipääsetavad, st oluline arendamisel rakendada WCAG-ga seotud nõudeid. Nõuded on välja toodud siin: https://ttja.ee/eraklient/tarbija- oigused/kaubandusteenused/digiligipaasetavuse-tagamine Tabel 1. „Eesti 2035“ näitajad, mis iseloomustavad horisontaalsete põhimõtete edenemist „Eesti 2035“ Eesti 2035 näitajad alasiht Sooline Võrdsed Ligipääsetav Regionaals Keskkond/Kliima võrdõiguslik võimalused us ed kus erinevused järgmistes näitajates „Eesti 2035“ siht „Uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riigivalitsemine” Eesti on Avalike Avalike Ligipääsetav Rahulolu Keskkonnamõõd uuendusmee teenustega teenustega use mõõdik KOV-i ikud ei kohaldu. lne, rahulolu rahulolu teenustega teadmiste Ligipääseta Kliimakindlus loomist ning Avalike Avalike vuse kohta KOV antud TAT ei ole kasutamist digiteenuste digiteenust on esitatud avalike seotud ega kuulu väärtustav ga rahulolu ega eeltingimus, digiteenust taristuprojektide riik mõõdetakse rahulolu millele ega kategooriasse, mõõdetaks arendustege rahulolu mis on e vus peab mõõdetaks nimetatud Eesti on vastama e Euroopa usaldusväär Komisjoni ne riik kliimakindluse hindamise juhendis ptk Eesti on 3.2.1. (tabel 2). inimesekesk ne riik Punktis 1.3 sätestatakse, et toetavate tegevuste raames ei anta riigiabi ega vähese tähtsusega abi, sest ei toetata majandustegevust. Riigiabi mõiste tuleneb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikest 1, mille kohaselt on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. Hindamaks, kas antav abi kvalifitseerub riigiabiks peavad üheaegselt olema täidetud järgmised kriteeriumid. 1. Kas abi antakse ettevõtjale? Ettevõtjaks tuleb lugeda igat majandustegevusega tegelevat üksust, sõltumata selle juriidilisest või omandivormist, kasu teenimisest või teenuste tasuta pakkumisest. Majandustegevuse all tuleb mõista mistahes kaupade või teenuste pakkumist turul. Kui ettevõtja tegeleb nii majandustegevuse kui ka mittemajandustegevusega, loetakse teda ettevõtjaks ainult majandustegevusega seoses. Toetuse saaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (TAT kohaselt ministeeriumi osakond), kes ei paku turul TAT raames elluviidavaid teenuseid. Toetuse saaja kui partner kohustuvad tegevuste elluviimisel sisseostetavate teenuste puhul järgima riigihangete seadust. Riigihanke läbiviimine välistab riigiabi andmise. Kriteerium ei ole täidetud. 2. Kas abi antakse riigi vahenditest? Riigiabi andmisega on tegemist siis, kui abi andmisega seotud vahendid on otseselt või kaudselt riigi vahendid või riigile omistatavad vahendid. Riigi vahendid on riigi enda, kohaliku omavalitsuse üksuse, riigi sihtasutuste, fondide vms poolt antud toetused. Abi antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1059 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondist ja välistegevuse rahastutest toetatava Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) erisätteid alusel loodud Euroopa Regionaalarengu Fondist, st tegemist on riigi vahenditega (avalikud vahendid). Kriteerium on täidetud. 3. Kas abi annab eelise, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi? Eeliseks loetakse iga majanduslikku kasu, mida ettevõtja ei oleks saanud tavalistes turutingimustes, so ilma riigi sekkumiseta. Eeliseks loetakse lisaks toetusele ka sooduslaenu, riigivara alla turuhinna kasutada andmist vms. Eelis võib seisneda ka ettevõtte majanduslikest koormistest vabastamises. Konkurentsi kahjustavaks loetakse igat riigi vahenditest kas otseselt või kaudselt antud majanduslikku eelist. Eelise välistab olukord, kus riik käitub nii nagu teeks seda samas olukorras sarnane turuoperaator (erainvestor). TAT kohaselt tuleb kõik sisseostetavad teenused hankida vastavalt riigihangete seadusele, mistõttu ei anna abi konkurentsi kahjustada võivat eelist. Kriteerium ei ole täidetud. 4. Kas abil on valikuline iseloom? Abil on valikuline iseloom, kui abi on ette nähtud vaid teatud ettevõtjatele või ettevõtjate grupile või ainult ühe piirkonna ettevõtjatele. Valikuline iseloom on abil ka siis, kui abi antakse kaalutlusõiguse alusel, mitte automaatselt (toetuse saamiseks esitatakse taotlus ja see rahuldatakse, kui tingimused on täidetud). Abi ei anta ettevõtjatele kaalutlusõiguse alusel. Toetust antakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning partneritele nende kaasamisel, teenuste sisseostmise puhul tuleb järgida riigihangete seadust. Kriteerium ei ole täidetud. 5. Kas abi kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust? Toetus on riigiabina käsitletav ainult siis, kui selle andmine kahjustab või ähvardab kahjustada liikmesriikidevahelist kaubandust. Kui abi tugevdab või parandab abisaaja positsiooni võrreldes tema konkurentidega, on tõenäoliselt tegemist kasvõi potentsiaalse konkurentsi moonutamisega. Konkurentsi moonutav mõju ei pea olema oluline või materiaalne. Mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele võib esineda ka siis, kui abisaaja vahetult piiriüleses kaubanduses ei osale, kuid abi tõttu võib teiste liikmesriikide ettevõtjate turule sisenemine muutuda keeruliseks. Toetusega liikmesriikidevahelist kaubandust ei kahjustata ega ähvardata kahjustada, sest toetus on suunatud digiteenuste arendamiseks. Kriteerium ei ole täidetud. Ülalnimetatud TAT alusel antava toetuse näol ei ole tegemist riigiabi andmisega. 2. Punkt „Toetuse andmise eesmärk ja tulemus" Võttes arvesse eelmises punktis mainitud digiühiskonna arendamisele suunatud arengukava, esitab TATi üldised eesmärgid ning mõõdikutena tuuakse välja tulemus- ning väljundnäitajad. Punkt 2.1 sätestatud TAT peamised eesmärgid tulenevad DA 2030 sisust, kus arengukava on ülesse ehitatud 3-ele alameesmärgile: 1. I alaeesmärk. Digiriik; 2. II alaeesmärk. Ühenduvus; 3. III alaeesmärk. Küberturvalisus. Antud TATi rakendatakse I ja III alaeesmärkide tulemuste saavutamiseks, sest II alaeesmärk ei puuduta digiriigi arenguhüppeid ja arendustega seotud baastaristut otseselt. Punktis 2.2 kirjeldatakse meetme tegevuse oodatavat tulemust ja mis on seotud DA 2030 peamise mõõdikuga, milleks on tagada digiteenuste kasujate parim kogemus 90%. Punkt 2.3 loetleb meetme väljund- ning tulemusmõõdikud. Täpsemalt on iga mõõdiku kohta selgitused 4. peatüki juures. 3. Punkt “Toetatavad tegevused” Arvestades infoühiskonna ja infotehnoloogia kiiret arengut ning vajadust läheneda infoühiskonna alaste teemade käsitlemise teravike seadmisele paindlikult, esitab TAT üldised tegevused eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. Oluline on saavutada kokkulepitud tulemused. Punktis 3.1 esitatud tegevusi viivad ellu toetuse elluviija ja/või partner omategevustena või ostetud tegevustena. Detailsed tegevused antud TATi raames ammendava nimekirjana välja tuua ei ole mõistlik, sest detailsed tegevused on ajas muutuvad, kuid näiteks võivad need olla vastavalt DA 2030 alusel alljärgnevad: 1. digiriigi alusbaasi kindlustamine (DA 2030 lk 20-33) - avalike teenuste juhtimise ja kasutajakesksuse juurutamine; andmepõhine riigivalitsemine ja andmete taaskasutamine, tulevikukindlate digiriigi platvormide arendamine ja juurutamine, keskselt osutatud IT-alusteenuste arendamine ja juurutamine; uute lähenemisviiside pidev katsetamine; avatud innovatsiooni ja digiriigi kogukonna arendamine; avaliku sektori digimuutuste võimendamine; sihitud väliskoostöö arendamine vastavalt digiriigi arengueesmärkidele ja -vajadustele. 2. digiriigi arenguhüpete hoogustamine (DA 2030 lk) - üleminemine sündmuspõhistele ja proaktiivsetele teenustele; krativäelise riigi arendamine ja juurutamine; inimkeskse digiriik arendamine ja juurutamine; rohelise digiriigi arendamine ja juurutamine. 3. küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena (DA 2030 lk 39-43) - ajakohase küberturvalisuse riiklik korraldamine; suundumuste, riskide ja mõjude analüüsivõime arendamine; suurema küberturvalisuse võimekuse tagamine. 4. teadlikkuse tõstmine kõikides eelnevates punktides läbi erinevate läbivate tegevuste - standardite, raamistike, metoodiliste juhendite ja koolitusmaterjalide väljatöötamine ning levitamine; digiühiskonda puudutavate hindamiste, kontseptsioonide, uuringute ja analüüside korraldamine, läbiviimine ning tulemuste levitamine; koolituste, seminaride, töötubade, infopäevade, konverentside ja kursuste ettevalmistamine, läbiviimine ning tulemuste levitamine; kommunikatsiooni- ja turunduskampaaniate, teavitustegevuste ja esitluste kavandamine ning läbiviimine. Nimetatud tegevustes ei toetata info-ja kommunikatsioonitaristut nt mobiilsidevõrgud, andmetekaablid jms, sest punktis 2.1 selgituses on välja toodud, et II alaeesmärk. Ühenduvus ei ole selle TATiga seotud. Punktis 3.2 sätestatakse, et lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 41 lõikest 1 punktist 7 kehtestatakse asjakohasel juhul nõuded, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH (ing.k. do no significant harm ehk "ei kahjusta oluliselt)" analüüsist lähtuvalt ei tuvastanud meetmel potentsiaalselt olulist kahju keskkonnaeesmärkidele ning seega täiendavate nõuete kehtestamiseks puudub vajadus. Toetavate tegevuste puhul tuleb järgida "ei kahjusta oluliselt" põhimõttega kooskõla. 4. Punkt „Tulemused“ Peatükis on esitatud tabel koos punktis 2.3 nimetatud näitajate, nende alg- ja vahetasemetega ning sihttasemetega. Näitaja EK ühine väljundnäitaja: “Avaliku sektori asutused, keda toetatakse digiteenuste, -toodete ja - protsesside väljatöötamiseks” (RCO14). Tasemed Algtase on 0, vahetase (2024 a.) 4 ning lõpptase (2029. a) 5. Nende hulka loetakse üksnes asutusi, kes käesoleva TATi kaudu toetust saavad. Riigiüleselt on algtase 0, vahetase 20 ning lõpptase 50 toetatud asutust. Selgitus Tegemist on TATiga toetavate avaliku sektori asutuste arvuga, keda toetatakse digiteenuste, toodete ja protsesside väljatöötamiseks või oluliseks täiendamiseks. Oluliste täienduste hulka kuuluvad üksnes uued lisandunud funktsionaalsused, sh ligipääsetavuse ja UX funktsionaalsused jmt. Avaliku sektori asutuste hulka kuuluvad riigiasutused ning nende poolt hallatavad asutused, avalik-õiguslikud asutused, kohalikud omavalitsused või muud avaliku võimu täideviijad. Topeltlugemise vältimiseks loetakse iga asutust, mida on toetatud erinevate tegevuste raames, näitajas ühe korra. Näitaja EK ühine tulemusnäitaja: “Uute ja uuendatud avalike digiteenuste, -toodete ja -protsesside kasutajad” (RCR11). Tasemed Algtase on 0 ning lõpptase 2 000 000. Nende hulka loetakse üksnes käesoleva TATi toetusena valminud uute või täiendatud avalike digiteenuste, toodete või protsesside kasutajaid. Üleriiklikult on lõpptase 4 500 000 kasutajat aastas. Selgitus Arendatud või täiendatud avalike digiteenuste, toodete ja protsesside kasutajate aastane arv. Täienduste hulka kuuluvad üksnes uued lisandunud funktsionaalsused. Kasutajateks on uue või täiendatud avalike digiteenuste ja toodete kliendid ja avaliku sektori asutuste töötajad, kes uusi või oluliselt täiendatud digiprotsesse kasutavad. Loetakse digiteenuste, toodete ja protsesside kasutamiskordasid aastas, mis ei ole seotud unikaalse inimesega. Autenditud ja unikaalne kasutaja ei näita teenuse kasutamise tegelikku seisu, sest kõikide teenuste jaoks ei pea ennast autentima. Lisaks on administratiivselt ebamõistlik hakata eristama autenditud ja mitteautenditud kasutajaid. Näitaja Digiühiskonna arengukava mõõdik: “Kasutajate rahulolu” Tasemed Mõõdiku lõpptase on tulenevalt “Digiühiskonna arengukava 2030” sätestatud eesmärgile 90%. Selgitus Mõõdikuga mõõdetakse nii eraisikute kui ka ettevõtete rahulolu avalike teenustega, mida on tarbitud elektrooniliste kanalite kaudu (e-iseteenindus, veebileht, e-post, nutirakendus jmt). Mõõtmise metoodika pannakse paika projektikava koostamisel, arvestusega, et tegevused võiva panustada kasutaja rahulolusse nii otseselt, kui kaudselt. Kuigi näitajat mõõdetakse otseselt, panustavad osad TATiga toetatavad teenused mõõdikusse kaudselt. Näitaja Siseriiklik näitaja: “Uued või täiendatud digiteenused, -tooted ja -protsessid” Tasemed Algtase on 0, vahetase 5 ja lõpptase 60. Nende hulka loetakse üksnes käesoleva TAT toetusena valminud uusi või täiendatud digiteenuse, -toodete ja -protsesside arvu. Üleriiklikult on vahetase 25 ning lõpptase 120 teenust. Selgitus Tegemist on uute või täiendatud digiteenuste arvuga. Täienduste hulka kuuluvad üksnes uued lisandunud funktsionaalsused või olemasolevate funktsionaalsuste märkimisväärsed uuendused. Iga teenust või uut funktsionaalsust loetakse eraldi. Ka uuele teenusele võib tekkida uus funktsionaalsus. Sellisel juhul on tegemist kahe erineva korraga. Kuigi näitajat mõõdetakse otseselt, panustavad osad mõõdikusse kaudselt. 5. Punkt “Rakendusüksus, rakendusasutus ja elluviija” Punkti 5.1 kohaselt on rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus. Punkti 5.2 kohaselt on rakendusasutus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM). Rakendusasutuse ülesandeid täidab strateegilise planeerimise osakond (edaspidi SPO). SPO koordineerib ministeeriumi strateegia ja Euroopa Liidu struktuurivahendite strateegia ministeeriumi valdkondi käsitlevate osade väljatöötamist, tagab välisabi vahendite efektiivse kasutamise ministeeriumi valitsemisalas ning teostab välisvahendite kasutamise üle seiret ja järelevalvet. Elluviija on punkti 5.3 kohaselt MKM, kuid elluviija ülesannetes on digiriigi arengu ning riikliku küberturvalisuse osakonnad. Kuigi osakondade nimetused võivad aja jooksul muutuda, on peamiseks ühiseks näitajaks alluvus digiarengu asekantslerile. Elluviijal on punkti 5.4 järgi õigus kaasata tegevuste elluviimiseks väliseid partnereid avalikust sektorist. Peamiseks elluviija partneriks on Riigi Infosüsteemi Amet (edaspidi RIA). Vastavalt punktile 5.5 on elluviijal õigus kaasata lisaks RIAle ka teisi partnereid, kes on olulised TAT-s sätestatud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks näiteks Statistikaamet, Eesti Keele Instituut jne. 6. Punkt “Eelarve” Peatükis kuus esitatakse toetavate tegevuste kogueelarve, milleks on 80 000 000 eurot ja mida rahastatakse ERF-ist 70% ulatuses. Seega ERF-i toetus on 56 000 000 eurot ja riiklik kaasfinantseering 30% ehk 24 000 000 eurot. 7. Punkt “Toetatava tegevuste abikõlblikkuse periood” Seitsmendas peatükis esitatakse toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood, mis algab TAT allkirjastamisega ja lõpeb 31. detsembril 2029. 8. Punkt “Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks Arvestades pidevalt muutuvaid IKT alaseid vajadusi, jätab TAT täpsemate tegevuste, eelarve, tulemuste ja ajaraami sätestamise projektikavasse. Projektikava on sellise detailsusega kuni kaheks aastaks ning järgnevad aastad planeeritakse ja täiendatakse igal järgneval aasta. Projektikava koostab elluviija koos partneritega ning esitab selle kinnitamiseks vastava valdkonna asekantslerile. Elluviija võib koordineerida projektikava koostamist vabalt valitud vormil ning protsessis. Samas tuleb tagada süsteemne seire, et eesmärgid ja tulemused oleksid vastavalt projektikavale saavutatud. Seireks ja TAT eesmärkide, tulemuste ja mõõdikute seiramiseks võib moodustada eraldi juhtrühma vms vormi, mis on kõige efektiivsem ja tulemuslikum TAT eesmärkide, tulemuste ja mõõdikute saavutamiseks. 9. Punkt “Elluviija õigused ja kohustused” Punktis 9.1 viidatud elluviija kohustused on välja toodud väljavõttena siin: (1) Toetuse saaja on kohustatud: 1) tagama projekti elluviimise ettenähtud tingimustel ja nõutud tulemuse saavutamise; 2) tagama tegevusteks vajaliku kvalifikatsiooniga isikute olemasolu ja õiguslikud eeldused; 3) esitama õige ja täieliku teabe, korrektse dokumendi ja aruande projekti teostamise ja mõjude kohta tähtajaks ja nõutud viisil, sealhulgas seire ja hindamiste käigus; 6) tõendama toetuse makse aluseks olevate tingimuste täitmist; 7) teavitama rakendusüksust viivitamata e-toetuse keskkonnas, kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluses esitatud või projektiga seotud andmete muutumisest, projekti odavnemisest või kallinemisest, töövõtja ja allhankijate üldandmetest, kui need ei olnud taotlemisel esitatud või kui need on muutunud, projekti elluviimist või kestuse nõude täitmist takistavast asjaolust, sealhulgas projektiga seotud vara üleandmisest teisele isikule või asutusele, pankrotimenetlusest ning likvideerimismenetlusest; 8) võimaldama audiitoril ja kontrollijal viibida projektiga seotud ruumides ja territooriumil, andma neile projekti elluviimise ja toetuse kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja pangakontost, ning võimaldama neil teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid; 9) eristama projektiga seotud abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud, kasutades selleks eraldi arvestussüsteemi või raamatupidamiskoode, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõike 1 punktides b–f nimetatud toetuse andmise viiside (edaspidi lihtsustatud kulu) korral; 10) järgima riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja nõudeid, kui need kohalduvad toetuse saamisel; 11) tagama kestuse nõude täitmise, kui projektile selline kohustus kohaldub; 12) tagastama tagasimaksmisele kuuluva toetuse tähtajaks; 13) täitma teavitamisega seotud kohustusi vastavalt ÜSS2021_2027 § 22 lõikes 2 nimetatud määrusele; 14) säilitama toetuse saamise aluseks olevad dokumendid ja muud tõendid ÜSS2021_2027 §-s 18 nõutud aja jooksul; 15) esitama rakendusüksusele lihtsustatud kulude korral hankelepingu sõlmimisel riigihanke viitenumbri, kui riigihanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne riigihanke rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda; 16) esitama rakendusüksusele kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 XVII lisa punktiga 25 lõppsaaja nime ja registrikoodi ning toetuse saaja ja lõppsaaja vahelise lepingu kuupäeva, numbri ja summa, kui toetust antakse edasi lõppsaajale. Punktis 9.1.1. sätestatakse, et elluviija koostab koostöös partneritega vastavalt “Digiühiskonna arengukava 2030” alusel ja toetavate tegevuste eesmärke arvesse võttes kuni kahe aastase projektikava ja esitab selle vastava valdkonna asekantslerile kinnitamiseks. Selleks, et tagada toetatavate tegevuste otsene ja selge panustamine arengukava strateegiliste suundade ja mõõdikute täitmisesse ning lihtsustada seiret, peab projektikava sisaldama vähemalt tegevuste loetelu aastate lõikes, vastutav ametikoht ja asutus, selgelt sõnastatud arusaadavat tulemust, tulemuse saavutamise tähtaega ning eelarvet. Samuti tuleb projektikava tegevuste seadmisel määrata, milline tegevus panustab TAT mõõdikutesse otseselt ja milline kaudselt ning mis on metoodika. Projektikavas esitatud tulemuse sõnastamiselt tuleb arvestada, et tulemuse saavutamist ka kontrollitakse, sh arendusprojekti osas ka sisuliselt. Punktis 9.1.2. sätestatakse, et kui elluviija on koostöös partneritega koostanud maksimaalselt kaheaastase projektikava ja vastava valdkonna asekantsler on selle kinnitanud, siis tuleb elluviijal kinnitatud projektikava esitada rakendusüksusele teadmiseks. Kinnitatud dokumendi edastamine rakendusüksusele võib toimuda kõige paindlikumal ja mõistlikumal moel, nt digiallkirjaga saadetud elektronpostiga. Punktis 9.1.3. sätestatakse, et kui tekib vajadus projektikavas teha muudatusi kas elluviija või partneri poolt ning mis võivad olla muuhulgas tegevuste elluviimise edasilükkamine või ärajätmine, siis tuleb antud muudatused vastava valdkonna asekantsleriga kooskõlastada. Projektikava kinnitamine toimub kuni üks kord aastas, kuid muudatusi võib kooskõlastada vastavalt vajadusele. Nii partner kui elluviija peavad muudatuste tegemise käigus tagama, et TAT-s sätestatud eesmärgid tagatakse. Punktis 9.1.4. sätestatakse, et kui tegevuse raames tekib avalik vaade kliendile, siis võimalusel tuleb lisada tööde teostaja logo mõistlikus kujunduses ja suuruses või muul moel näidata (nt lisada ettevõtte nimi) antud töö teostaja, sh arenduspartner. Eesmärk on, et tekib läbipaistvus ja selgus konkreetse tegevuse teostaja üle. Samamoodi on kohustuslik näidata tegevuste lõikes rahastajat vastavalt “Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine” (edaspidi avalikkuse teavitamise määrus) määrusele ning antud TAT alusel peab juures olema ka tööde teostaja. Avalikkuse teavitamise määrusele sarnaselt tuleb tööde teostaja info logo vms moel lisada, kui tulem on mõeldud avalikkusele, osalejatele, lõppsaajatele või tegevuse sihtrühmale, ja veebileht või selle mobiilivaade, mille kaudu edastatakse tegevusega seotud teavet. Kui teenust hangitakse, siis tuleb vastav nõue lisada ka hankelepingusse. Põhjendatud juhul ei pea antud sätet kohaldama. Punktis 9.1.5 sätestab, et digiriigi ehitamisel ning digiteenuste arendamisel tuleb lähtuda kogu riigis ühtsetest alustest. Peamised alused on toodud välja siin: 1) arendusprojekt on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 28. veebruari 2008. a nr 58 määruse „Riigi infosüsteemi haldussüsteem“ §-s 5 sätestatud riigi infosüsteemi haldamise põhimõtetega; 2) arendusprojekt on kooskõlas valdkonna eest vastutava ministri poolt TAT-ga kehtestatud riigi infosüsteemi koostoimeraamistiku nõuetega ulatuses, milles see on arendusprojekti sisu ja olemust arvestades võimalik ja asjakohane; 3) arendusprojekt on kooskõlas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala asjaomase valdkonna arengukava suundadega ja panustab selle mõõdikutesse; 4) arendusprojekt on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a nr 88 määruse „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“ §-des 6, 7, 9 ja 13-15 sätestatud nõuete ja põhimõtetega; 5) arendusprojekt on kooskõlas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile vastaval aastal esitatud ministeeriumi valitsemisala IKT strateegiaga; 7) asutusel on võimekus arendusprojekti eesmärke saavutada ja arendusprojekti tulemi jätkusuutlikkus tagada. Punktis 9.2 tuuakse välja elluviija õigused. Punktis 9.2.1 sätestatakse, et projektikava võib muuta, kui selleks tekib põhjendatud vajadus, kuid TAT-s sätestatud eesmärgid ja tulemused saavutatakse. Projektikava kooskõlastus käib läbi vastava valdkonna asekantsleri ning kõige lihtsamalt ning mõistlikumal viisil, mis osapooled on omavahel kokku leppinud. Punktis 9.2.2 sätestatakse, et kuna elluviija on kogu projekti elluviija ja vastuataja ning koostab aastate lõikes koos partneritega projektikavasid, siis on tal õigus partneri tegevuste kohta saada lisainfot. Lisainfot võib esitada elluviijale projektikava koostamise protsessi käigus ning elluviija etteantud vormidel või viisil. Punktis 9.2.3 sätestatakse, et elluviija on õigus keelduda maksetaotluse esitamisest ja väljamaksmisest, kui projektikava tegevuste sisu ei vasta kokkulepitule, tegevused ei ole abikõlblikud või kahjustavad muul viisil kogu projekti elluviimist. Samuti kui partner ei ole arvestanud TAT-s seatud tingimusi ja teiste õigusraamistike nõudeid. 10. Punkt “Partneri õigused ja kohustused” Punktis 10.1 viidatud partneri kohustused on välja toodud §-s 10 väljavõttena siin: (2) Partner peab täitma lõike 1 punktides 2–6, 8–11 ja 13−16 ning §-s 11 nimetatud kohustusi. 2) tagama tegevusteks vajaliku kvalifikatsiooniga isikute olemasolu ja õiguslikud eeldused; 3) esitama õige ja täieliku teabe, korrektse dokumendi ja aruande projekti teostamise ja mõjude kohta tähtajaks ja nõutud viisil, sealhulgas seire ja hindamiste käigus; 6) tõendama toetuse makse aluseks olevate tingimuste täitmist; 8) võimaldama audiitoril ja kontrollijal viibida projektiga seotud ruumides ja territooriumil, andma neile projekti elluviimise ja toetuse kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja pangakontost, ning võimaldama neil teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid; 9) eristama projektiga seotud abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud, kasutades selleks eraldi arvestussüsteemi või raamatupidamiskoode, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõike 1 punktides b–f nimetatud toetuse andmise viiside (edaspidi lihtsustatud kulu) korral; 10) järgima riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja nõudeid, kui need kohalduvad toetuse saamisel; 11) tagama kestuse nõude täitmise, kui projektile selline kohustus kohaldub; 13) täitma teavitamisega seotud kohustusi vastavalt ÜSS2021_2027 § 22 lõikes 2 nimetatud määrusele; 14) säilitama toetuse saamise aluseks olevad dokumendid ja muud tõendid ÜSS2021_2027 §-s 18 nõutud aja jooksul; 15) esitama rakendusüksusele lihtsustatud kulude korral hankelepingu sõlmimisel riigihanke viitenumbri, kui riigihanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne riigihanke rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda; 16) esitama rakendusüksusele kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 XVII lisa punktiga 25 lõppsaaja nime ja registrikoodi ning toetuse saaja ja lõppsaaja vahelise lepingu kuupäeva, numbri ja summa, kui toetust antakse edasi lõppsaajale. (3) Partner, kes ei ole riigihangete seaduse tähenduses hankija, peab järgima riigihangete seadust, kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses. Punktis 10.1.1 sätestatakse, et partner on kohustatud elluviija vormil või viisil andma tähtaegset ja korrektset infot. Punktis 10.1.2 sätestatakse, et partner peab vastutama tegevuste abikõlblikkuse eest, mis tuleneb TAT-st ja muudest õigusraamidest, mis reguleerivad antud TAT sisu. Punktis 10.1.3 sätestatakse, et partner on kohustatud kogu projektis olema kaasvastutaja, et elluviijal oleks võimalik tagada kogu projekti elluviimine, sealhulgas peab partner vasutama, et projektikava tegevused oleksid teostatud tähtaegselt ja korrektselt ning oleks kooskõlas TAT eesmärkide ja tulemustega. Punktis 10.1.4 sätestatakse, et partner on kohustatud maksetaotlusi esitama vormis ja viisil, mida elluviija on ette andnud. Punktis 10.1. 5 sätestatakse, et kui tegevuse raames tekib avalik vaade kliendile, siis võimalusel tuleb lisada tööde teostaja logo mõistlikus kujunduses ja suuruses või muul moel näidata (nt lisada ettevõtte nimi) antud töö teostaja, sh arenduspartner. Eesmärk on, et tekib läbipaistvus ja selgus konkreetse tegevuse teostaja üle. Samamoodi on kohustuslik näidata tegevuste lõikes rahastajat vastavalt “Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine” (edaspidi avalikkuse teavitamise määrus) määrusele ning antud TAT alusel peab juures olema ka tööde teostaja. Avalikkuse teavitamise määrusele sarnaselt tuleb tööde teostaja info logo vms moel lisada, kui tulem on mõeldud avalikkusele, osalejatele, lõppsaajatele või tegevuse sihtrühmale, ja veebileht või selle mobiilivaade, mille kaudu edastatakse tegevusega seotud teavet. Kui teenuste hangitakse, siis tuleb vastav nõue lisada ka hankelepingusse. Põhjendatud juhul ei pea antud sätet kohaldama ja seetõttu on lisatud punkti 10.1.5 antud kohustus võimalusena. Punktis 10.1.6 sätestatakse, et partner peab teavitama esimesel võimalusel, sh ennetavalt võimaliku probleemi realiseerimisest, elluviijat, et oleks võimalik võtta kasutusele vastavad meetmed TAT eesmärgi ja tulemuse õnnestumiseks. Teavitada võib lihtsalt ja mõistlikul vormi või viisil, kuid peab arvestama, et oleks kirjalikult fikseeritud. Punktis 10.1.7 sätestatakse, et digiriigi ehitamisel ning digiteenuste arendamisel tuleb lähtuda kogu riigis ühtsetest alustest. Peamised alused on toodud välja siin: 1) arendusprojekt on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 28. veebruari 2008. a nr 58 määruse „Riigi infosüsteemi haldussüsteem“ §-s 5 sätestatud riigi infosüsteemi haldamise põhimõtetega; 2) arendusprojekt on kooskõlas valdkonna eest vastutava ministri poolt TAT-ga kehtestatud riigi infosüsteemi koostoimeraamistiku nõuetega ulatuses, milles see on arendusprojekti sisu ja olemust arvestades võimalik ja asjakohane; 3) arendusprojekt on kooskõlas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala asjaomase valdkonna arengukava suundadega ja panustab selle mõõdikutesse; 4) arendusprojekt on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a nr 88 määruse „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“ §-des 6, 7, 9 ja 13-15 sätestatud nõuete ja põhimõtetega; 5) arendusprojekt on kooskõlas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile vastaval aastal esitatud ministeeriumi valitsemisala IKT strateegiaga; 7) asutusel on võimekus arendusprojekti eesmärke saavutada ja arendusprojekti tulemi jätkusuutlikkus tagada. Punktis 10.2 on välja toodud partneri õigused, st et partneril on õigus teha ettepanekuid sobival vormil või viisil, kuid arvestades, et kogu projekti eesmärk ja tulemus saavutatakse. 11. Punkt “Kulude abikõlblikkus” Punktis 11.1.1 on välja toodud, et abikõlblike kulude osas ei ole muud piirangut, kui ühendmääruse sätestatud abikõlbmatud kulud ning TAT punktis 11.2 sätestatud abikõlbmatud kulud. Kululiikide (majandamiskulu, investeering, personalikulu) proportsiooni võidakse vaadata projektikava kinnitamisel, nt ei oleks personali värbamist sellises mahus, millele jätkusuutlikkuse kulusid edaspidi ei suudeta tagada jne. Oluline on tagada, et kulud on heaperemehelikult arvestatud ja kasutatud ning panustavad otseselt TAT eesmärkidesse ning tulemustesse, sh mõõdikutesse. Eesmärk on tulemus parimal ning efektiivsemalt moel saavutada. Punktis 11.2 on välja toodud, mida lisaks ühendmääruses sätestatud abikõlbmatuteks kuludeks arvestatakse. Lisaks tuleb arvestada, et abikõlbmatud kulud on kulud, mis ei kajastu vastava valdkonna asekantsleri projektikavas ning ei ole seotud TAT eesmärkide ja tulemustega ning ei panusta TAT mõõdikutesse. Põhjendatud juhul võib arvestada ka kaudset panust TAT eesmärkide, tulemuste ning mõõdikutega, sest projektikavas toodud detaised tegevused võivad eraldi olla kaudselt seotud otsese eesmärgiga. 12. Punkt “Toetuse maksmise tingimused ja kord” Punktis 12.1. tuuakse välja, et väljamakse aluseks on tegelikud kulud ning ühendmääruse viite väljavõte on alljärgnev: § 27. Tegelike kulude alusel toetuse maksmine (1) Tegelike kulude alusel tehakse makse ühel järgmistest tingimustest: 1) abikõlblik kulu on tekkinud ja tasutud. Näiteks kui on tegemist palgakuludega, siis palgakulud makstakse, nii nagu ka muud kulud, esitatud kuludokumentide alusel, (nt palgaleht, palgalipik). Maksetaotluse saab esitada mitte tihedamini kui kord kuus. Samas tuleb arvestada, et viimane väljamakse tehakse, kui projektikavas tegevuse juures nimetatud tulemus on saavutatud ning ka seda kontrollitakse, sh arendusprojekti osas võib see olla ka sisuline kontroll. Ürituste vms tegevuste osas võib väljamaksetaotluse esitada koos tulemuse saavutamise materjaliga. Punktis 12.2 sätestatakse, et lisaks sellele, et tegevuse eest tehakse väljamakse tegelike kulude alusel peab lisaks olema ka projektikava tulemus saavutatud (nt kui teadlikkuse üritus on korraldatud, siis väljamaksetaotluse saab esitada pärast ürituse toimumist või kui analüüs on tehtud, siis väljamaksetaotluse saab esitada pärast analüüsi teostamist, või tulemuse vastu võtmist jne). Sama kehtib partneri kohta, et maksetaotluse saab esitada peale abikõlbliku kulu tekkimist, mis on tasutud ning viimane väljamakse tehakse, kui kinnitatud projektikava tulemus on saavutatud. Enamus tegevuste tulemuste saavutamist võib tõendada erineval moel ja viisil, mis on osapoolte vahel kokku lepitud. Arendusprojektide tulemus võidakse valideerida lisaks tulemuse saavutamisele ka sisuliselt selleks kokkulepitud moel ja viisil (nt arendusprojekti puhul võib elluviija või vastava valdkonna asekantsler küsida lisamaterjali ja/või presentatsiooni arendatud funktsionaalsustest vms). Punktis 12.3 sätestatakse, et toetust makstakse arvestusega, et hiljemalt 31.12.2029.a on abikõlblik kulu tehtud. Punktis 12.4 sätestatakse, et arendusprojektide tulemustele võib punkti 12.2 seletuses kirjeldatud sisulist tulemuse kontrolli rakendada ning neid võib valideerida seireks moodustatud juhtrühmas, vms. Punktis 12.5 sätestatakse, et maksetaotluste menetlemist ja väljamaksete tegemist reguleerivad rakendusüksuse vastavad õigusaktid ning nende juhendeid ja protsesse arvestatakse. 13. Punkt “Finantskorrektsioonid” Punktides 13.1 ja 13.2 on välja toodud üldine finantskorrektsiooni praktika ning kehtib abikõlbmatute kulude kohta. 2. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega, sealhulgas: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid. 3. Käskkirja jõustumine Käskkiri jõustub üldises korras. 4. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu on koostöös Riigi Tugiteenuste Keskusega koostatud ning esitatakse ametlikuks kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Riigi Tugiteenuste Keskusele, Riigi Infosüsteemi Ametile eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MKM/22-0943 - Toetuse andmise tingimused digiriigi alusbaasi kindlustamise, digiriigi arenguhüpete hoogustumise ning küberturvalisuse tagamise toetamiseks Kohustuslikud kooskõlastajad: Riigikantselei; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Riigi Infosüsteemi Amet Kooskõlastamise tähtaeg: 31.08.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ff8cbfa9-80c8-41bd-9879-2712c7136119 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ff8cbfa9-80c8-41bd-9879-2712c7136119?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main