Sotsiaalkindlustusameti üürilepingu kooskõlastamine (Viru tn 5a, Jõhvi linn)

VIRU TN 5A, JÕHVI LINN, IDA-VIRUMAA ESIMENE KORRUS 24 31 32 33 34 36 37 39 38 30 23 35 40 29 25 21 22 42 20 28 43 41 27 26 19 44 LEGEND Sotsiaalkindlustusamet Vertikaalsed ühendusteed Ühiskasutuses korruse pind Vakantne pind Tehnopind  VIRU TN 5A, JÕHVI LINN, IDA-VIRUMAA TEINE KORRUS 51 52 53 54 56 57 58 45 59 50 49 55 63A 48 47 61 60 63B 46 62 LEGEND Sotsiaalkindlustusamet Vertikaalsed ühendusteed Vakantne pind  Jäätmete sorteerimise juhend Biojäätmed Pakend Paber/papp Olmejäätmed • tahked toidujäätmed • plastpakend • ajalehed ja ajakirjad • kõik, mis ei • taimed • tetrapakend • pappkastid ja -karbid kvalifitseeru muu • kohvi- ja teepaks • metallpakend • paberist ja papist kategooria alla • kätekuivatuspaberid • klaaspakend pakendid • kile ja pakendid • määrdunud pakendid • vettinud paber/papp • ohtlikud jäätmed • nahk ja tekstiil • kummist tooted • paber/papp, mis • vedelad toidujäätmed • ohtlike ainete sisaldab muud pakendid materjali Ohtlikud ja muud erilahendusi Eemalda kileümbris. Pakendid peavad olema Kõik materjalid peavad vajavad jäätmed (patareid, akud, Vajadusel nõruta enne puhtad ja tühjad enne olema kuivad ja puhtad. kemikaalid, ravimid) tuleb viia äraviskamist, et vältida jäätmete kogumise kasti spetsiaalsetesse kogumis- liigset niiskust. viskamist. kastidesse.  VIRU TN 5A, JÕHVI LINN, IDA-VIRUMAA ESIMENE KORRUS 24 31 32 33 34 36 37 39 38 30 23 35 40 29 25 21 22 42 20 28 43 41 27 26 19 44 LEGEND Sotsiaalkindlustusamet Vertikaalsed ühendusteed Ühiskasutuses korruse pind Vakantne pind Tehnopind  VIRU TN 5A, JÕHVI LINN, IDA-VIRUMAA TEINE KORRUS 51 52 53 54 56 57 58 45 59 50 49 55 63A 48 47 61 60 63B 46 62 LEGEND Sotsiaalkindlustusamet Vertikaalsed ühendusteed Vakantne pind  Jäätmete sorteerimise juhend Biojäätmed Pakend Paber/papp Olmejäätmed • tahked toidujäätmed • plastpakend • ajalehed ja ajakirjad • kõik, mis ei • taimed • tetrapakend • pappkastid ja -karbid kvalifitseeru muu • kohvi- ja teepaks • metallpakend • paberist ja papist kategooria alla • kätekuivatuspaberid • klaaspakend pakendid • kile ja pakendid • määrdunud pakendid • vettinud paber/papp • ohtlikud jäätmed • nahk ja tekstiil • kummist tooted • paber/papp, mis • vedelad toidujäätmed • ohtlike ainete sisaldab muud pakendid materjali Ohtlikud ja muud erilahendusi Eemalda kileümbris. Pakendid peavad olema Kõik materjalid peavad vajavad jäätmed (patareid, akud, Vajadusel nõruta enne puhtad ja tühjad enne olema kuivad ja puhtad. kemikaalid, ravimid) tuleb viia äraviskamist, et vältida jäätmete kogumise kasti spetsiaalsetesse kogumis- liigset niiskust. viskamist. kastidesse.  Sotsiaalkindlustusamet [email protected] 17.08.2022 nr 1.9-5/2729-1 Paldiski mnt 80 15092, Tallinn Harju maakond Sotsiaalkindlustusameti üürilepingu kooskõlastamine (Viru tn 5a, Jõhvi linn) Vastavalt sotsiaalministri ning tervise- ja tööministri 08.03.2019 käskkirjaga nr 22 kinnitatud „Sotsiaalministeeriumi valitsemisel oleva riigivara kasutamise ja käsutamise korra“ punktile 1.7 kooskõlastame Sotsiaalkindlustusameti ja Riigi Kinnisvara ASi üürilepingu nr KPJ- 4/2022-94, üüripinna aadress Viru tn 5a, Jõhvi linn. Palun üürilepingu muudatus peale kahepoolset allkirjastamist saata Keiu Käära e-postile ([email protected]) riigi kinnisvararegistris arvele võtmise korraldamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Aare Aun talituse juhataja Lisa: Üürileping lisadega Lisaadressaadid: Riigi Kinnisvara AS Keiu Käära 6113007 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  Korrus Ruumi nr Kategooria Ruumi nimetus 00 1 VERTIKAALSETE ÜHENDUSTEEDE PIND Trepp/Trepikoda 00 2 TEHNOPIND Veemõõdusõlm 00 3 ÜÜRITAV PIND Hoiuruum/Ladu 00 4 ÜÜRITAV PIND Eesruum 00 5 ÜÜRITAV PIND Koridor 00 6 ÜÜRITAV PIND Hoiuruum/Ladu 00 7 TEHNOPIND Soojasõlm 00 8 ÜÜRITAV PIND Hoiuruum/Ladu 00 9 ÜÜRITAV PIND Hoiuruum/Ladu 00 10 ÜÜRITAV PIND Hoiuruum/Ladu 00 11 ÜÜRITAV PIND Hoiuruum/Ladu 00 12 ÜÜRITAV PIND Hoiuruum/Ladu 00 13 ÜÜRITAV PIND Eesruum 00 14 ÜÜRITAV PIND Pesuruum 00 15 ÜÜRITAV PIND WC 00 16 ÜÜRITAV PIND Hoiuruum/Ladu 00 17 ÜÜRITAV PIND Eesruum 00 18 VERTIKAALSETE ÜHENDUSTEEDE PIND Trepp/Trepikoda 01 19 ÜÜRITAV PIND Tuulekoda 01 20 ÜÜRITAV PIND Koridor 01 21 TEHNOPIND Elektrikilp 01 22 ÜÜRITAV PIND Pesuruum 01 23 VERTIKAALSETE ÜHENDUSTEEDE PIND Trepp/Trepikoda 01 24 ÜÜRITAV PIND Tuulekoda 01 25 ÜÜRITAV PIND Arhiiv 01 26 ÜÜRITAV PIND Kabinet/Büroo 01 27 ÜÜRITAV PIND Kabinet/Büroo 01 28 ÜÜRITAV PIND Kabinet/Büroo 01 29 ÜÜRITAV PIND Koridor 01 30 ÜÜRITAV PIND Pesuruum 01 31 ÜÜRITAV PIND WC 01 32 ÜÜRITAV PIND Kabinet/Büroo 01 33 ÜÜRITAV PIND Puhkeruum 01 34 ÜÜRITAV PIND Kabinet/Büroo 01 35 ÜÜRITAV PIND Koridor 01 36 ÜÜRITAV PIND Kabinet/Büroo 01 37 ÜÜRITAV PIND Kabinet/Büroo 01 38 ÜÜRITAV PIND Kabinet/Büroo 01 39 ÜÜRITAV PIND WC 01 40 ÜÜRITAV PIND Koridor 01 41 ÜÜRITAV PIND Saal 01 42 ÜÜRITAV PIND Abiruum 01 43 ÜÜRITAV PIND Koridor 01 44 ÜÜRITAV PIND Kabinet/Büroo 01 45 VERTIKAALSETE ÜHENDUSTEEDE PIND Trepp/Trepikoda 02 46 ÜÜRITAV PIND Saal 02 47 ÜÜRITAV PIND Kabinet/Büroo 02 48 ÜÜRITAV PIND Kabinet/Büroo 02 49 ÜÜRITAV PIND Koridor 02 50 ÜÜRITAV PIND Pesuruum 02 51 ÜÜRITAV PIND WC 02 52 ÜÜRITAV PIND Kabinet/Büroo 02 53 ÜÜRITAV PIND Arhiiv 02 54 ÜÜRITAV PIND Kabinet/Büroo 02 55 ÜÜRITAV PIND Koridor 02 56 ÜÜRITAV PIND Kabinet/Büroo 02 57 ÜÜRITAV PIND Kabinet/Büroo 02 58 ÜÜRITAV PIND Kabinet/Büroo 02 59 ÜÜRITAV PIND Laboratoorium 02 60 ÜÜRITAV PIND Puhkeruum 02 61 ÜÜRITAV PIND Kabinet/Büroo 02 62 ÜÜRITAV PIND Kabinet/Büroo 02 63A/B KORRUSE AVATUD NETOPIND Rõdu Netopind (m2) Märkused (kirjeldus) Jaotus 7,2 8,1 34,5 Ainukasutuses pind 1,9 Ainukasutuses pind 24,4 Ainukasutuses pind 5,9 Ainukasutuses pind 10,4 7,2 Ainukasutuses pind 4,8 Ainukasutuses pind 4,8 Ainukasutuses pind 7,6 Ainukasutuses pind 7,7 Ainukasutuses pind 2,9 Ainukasutuses pind 1,5 Ainukasutuses pind 1,3 Ainukasutuses pind 8,5 Ainukasutuses pind 1,8 Ainukasutuses pind 5,6 5,2 Ühiskasutuses korruse pind 10,5 Ühiskasutuses korruse pind 2,5 3,6 Ainukasutuses pind 13,7 3,7 Ühiskasutuses korruse pind 3,8 Ainukasutuses pind 17,3 Ainukasutuses pind 14,1 Ainukasutuses pind 23,3 Ainukasutuses pind 22,3 Ainukasutuses pind 7,1 Ainukasutuses pind 3,1 Ainukasutuses pind 14,8 Ainukasutuses pind 7,6 Ainukasutuses pind 13,7 Ainukasutuses pind 9,4 Ainukasutuses pind 13,6 Ainukasutuses pind 8,3 Ainukasutuses pind 19,2 Ainukasutuses pind 6,7 Ainukasutuses pind 3,8 Ainukasutuses pind 45,9 Ainukasutuses pind 2,0 Ainukasutuses pind 8,8 Ainukasutuses pind 7,8 Ainukasutuses pind 15,0 45,8 Ainukasutuses pind 18,4 Ainukasutuses pind 26,4 Ainukasutuses pind 16,1 Ainukasutuses pind 6,6 Ainukasutuses pind 3,5 Ainukasutuses pind 14,5 Ainukasutuses pind 9,0 Ainukasutuses pind 12,3 Ainukasutuses pind 16,3 Ainukasutuses pind 12,8 Ainukasutuses pind 8,7 Ainukasutuses pind 14,5 Ainukasutuses pind 10,3 Ainukasutuses pind 17,7 Ainukasutuses pind 25,3 Ainukasutuses pind 16,9 Ainukasutuses pind 2,8 Üürnik Üürikood Aktiivne vakantsus Aktiivne vakantsus Aktiivne vakantsus Aktiivne vakantsus Aktiivne vakantsus Aktiivne vakantsus Aktiivne vakantsus Aktiivne vakantsus Aktiivne vakantsus Aktiivne vakantsus Aktiivne vakantsus Aktiivne vakantsus Aktiivne vakantsus Aktiivne vakantsus Sotsiaalkindlustusamet VIRU5_05 Sotsiaalkindlustusamet VIRU5_05 Sotsiaalkindlustusamet VIRU5_05 Sotsiaalkindlustusamet VIRU5_05 Sotsiaalkindlustusamet VIRU5_05 Sotsiaalkindlustusamet VIRU5_05 Sotsiaalkindlustusamet VIRU5_05 Sotsiaalkindlustusamet VIRU5_05 Sotsiaalkindlustusamet VIRU5_05 Sotsiaalkindlustusamet VIRU5_05 Sotsiaalkindlustusamet VIRU5_05 Sotsiaalkindlustusamet VIRU5_05 Sotsiaalkindlustusamet VIRU5_05 Sotsiaalkindlustusamet VIRU5_05 Sotsiaalkindlustusamet VIRU5_05 Sotsiaalkindlustusamet VIRU5_05 Sotsiaalkindlustusamet VIRU5_05 Sotsiaalkindlustusamet VIRU5_05 Sotsiaalkindlustusamet VIRU5_05 Sotsiaalkindlustusamet VIRU5_05 Sotsiaalkindlustusamet VIRU5_05 Sotsiaalkindlustusamet VIRU5_05 Sotsiaalkindlustusamet VIRU5_05 Sotsiaalkindlustusamet VIRU5_05 Sotsiaalkindlustusamet VIRU5_05 Sotsiaalkindlustusamet VIRU5_05 Sotsiaalkindlustusamet VIRU5_05 Sotsiaalkindlustusamet VIRU5_05 Sotsiaalkindlustusamet VIRU5_05 Sotsiaalkindlustusamet VIRU5_05 Sotsiaalkindlustusamet VIRU5_05 Sotsiaalkindlustusamet VIRU5_05 Sotsiaalkindlustusamet VIRU5_05 Sotsiaalkindlustusamet VIRU5_05 Sotsiaalkindlustusamet VIRU5_05 Sotsiaalkindlustusamet VIRU5_05 Sotsiaalkindlustusamet VIRU5_05 Sotsiaalkindlustusamet VIRU5_05 Üürnik Üürikood Sotsiaalkindlustusamet VIRU5_05 Aktiivne vakantsus Üüritav pind kokku Passiivne vakantsus Ainukasutuses pind Ühiskasutuses korruste pind Ühiskasutuses hoone pind 531,3 19,4 0,0 114,8 0,0 0,0 646,1 19,4 0,0 Ühiskasutuses muu pind Kokku Osakaal 0,0 550,7 82,75% 0,0 114,8 17,25% 0,0 665,5 100,00% 0,0 NB! Lisa üürnikute nimikiri siia Üürnik Üürikood Sotsiaalkindlustusamet VIRU5_05 Hoone nimetus: Aadress: Korruselisus: Lisakorrused: Töö number: Mõõdistaja: Tööde teostamise aeg: Hoone Eksplikatsioon Ehitisealune pind (m2): Ehitise netopind (m2): Ehitise suletud netopind (m2): Ehitise üüritav pind (m2): Ehitise kasulik pind (m2): Ehitise brutopind (m2): Ehitise maht (m3): Viru tn 5A Viru tn 5A, Jõhvi linn 02 00 B-170 OÜ TLN TIB 08.12.2015 Kogus 312,1 728,0 0,0 665,5 945,1 1 103,1 3 132,5 Aadress: Viru tn 5A, Jõhvi linn HOONE EKSPLIKATSIOON: Ehitisealune pind (EAP): 312,1 Ehitise netopind (ENP): 728,0 Ehitise suletud netopind (ESNP): 0,0 Ehitise üüritav pind (EÜP): 665,5 Ehitise kasulik pind (EKP): 945,1 Ehitise brutopind (EBP): 1 103,1 Ehitise maht (EM): 3 132,5 EKSPLIKATSIOON KORRUSTE KAUPA: 0. Korrus Korruse üüritav pind (KÜP): 114,8 Korruse vertikaalsete ühendusteede pind (KÜTP): 12,8 Korruse tehnopind (KTRP): 18,5 Korruse netopind (KNP): 146,1 Korruse suletud netopind (KSNP): 0,0 Korruse kasulik pind (KKP): 313,0 Korruse brutopind (KBP): 384,7 Korruse avatud netopind (KANP): 0,0 Korruse passiivne vakantsus (KPV): 0,0 1. Korrus Korruse üüritav pind (KÜP): 275,6 Korruse vertikaalsete ühendusteede pind (KÜTP): 28,7 Korruse tehnopind (KTRP): 2,5 Korruse netopind (KNP): 306,8 Korruse suletud netopind (KSNP): 0,0 Korruse kasulik pind (KKP): 320,4 Korruse brutopind (KBP): 363,5 Korruse avatud netopind (KANP): 0,0 Korruse passiivne vakantsus (KPV): 0,0 2. Korrus Korruse üüritav pind (KÜP): 275,1 Korruse vertikaalsete ühendusteede pind (KÜTP): 0,0 Korruse tehnopind (KTRP): 0,0 Korruse netopind (KNP): 275,1 Korruse suletud netopind (KSNP): 0,0 Korruse kasulik pind (KKP): 311,7 Korruse brutopind (KBP): 354,9 Korruse avatud netopind (KANP): 2,8 Korruse passiivne vakantsus (KPV): 0,0  Poolte kohustused üüripinna korrashoiu tagamisel ja teenuste liigitus Kood Nimetus Üksiktegevused 100 KINNISVARA HALDAMINE 110 Kinnisvaraobjekti haldamiseks ettevalmistamine, ülevõtmine ja konsulteerimine 111 kinnisvaraobjekti haldamise ja majandamise üleandmine ning/või selle vastuvõtmine kinnisvaraobjektidega seotud subjektide vajaduste selgitamine ja objekti tehnilise 112 seisundi uuringud 113 kinnisvaraobjekti korrashoiuga seotud sihtide ja eesmärkide püstitamine 114 pikaajalise (5-10 aastat) majanduskava koostamine kinnisvaraobjektile 115 lühiajalise (1-5 aastat) majanduskava koostamine kinnisvaraobjektile 116 majanduskava elluviimise korraldamine 117 majanduskava täitmise jälgimine/kontrollimine ja analüüs 119 muud kinnisvaraobjekti omaniku jaoks olulised ettevalmistavad tegevused 120 Tehnohoolduse korraldamine kinnisvaraobjektil 121 tehnohooldusena ettenähtud tegevusplaanide koostamine 122 tehnohoolduse hangete korraldamine tehnohoolduse läbiviimiseks vajalike lepingute sõlmimine või sõlmimise 123 korraldamine 124 sõlmitud tehnohoolduslepingute täitmise järelevalve 125 täidetavate või täidetud tehnohoolduslepingute käigu analüüs 129 muud tehnohoolduslepingute tagamiseks vajalikud tegevused 130 Heakorratööde korraldamine objektil 131 heakorratöödena ettenähtud tegevusplaanide koostamine 132 heakorratööde hangete korraldamine heakorratööde läbiviimiseks vajalike lepingute sõlmimine või sõlmimise 133 korraldamine 134 sõlmitud heakorratööde lepingute täitmise järelvalve 135 täidetavate või täidetud heakorratööde lepingute käigu analüüs 139 muud heakorratööde korraldamisega seotud tegevused 140 Ehitus ja remonttööde korraldamine objektil 141 lähtülesannete koostamine ehitus- ja remondiprojektidele 142 kavandatava projektiga seotud tööde hangete korraldamine projektiga seotud tööde läbiviimiseks vajalike lepingute sõlmimine või sõlmimise 143 korraldamine 144 projektiga seotult sõlmitud lepingute täitmise järelvalve 145 projekteerimise korraldamine 146 omanikujärelvalve korraldamine 149 muud ehitus- ja remonditööde korraldamisega seotud tegevused 150 Info liikumise korraldamine osapoolte vahel 151 kinnisvaraobjekti omanike omavaheliste suhete korraldamine 152 kinnisvaraobjekti omaniku ja kasutajate vaheliste suhete korraldamine 153 kinnisvaraobjekti kasutajate omavaheliste suhete korraldamine  korrashoiuobjekti omanike, kasutajate ja teenindajate omavaheliste suhete 154 koordineerimine 155 kinnisvaraobjekti kogu dokumentatsiooni korrashoid 156 avarii-dispetšerteenistus 159 muud tegevused 160 Tehnosüsteemide/- paigaldiste abil tagatavate teenuste vahendamise korraldamine kinnisvaraobjektil 161 lähteülesannete koostamine tehnosüsteemide abil tagatavate teenuste osutamiseks 162 tehnosüsteemide abil tagatavate teenuste osutamise hangete korraldamine tehnosüsteemide abil tagatavate teenuste osutamiseks vajalike lepingute sõlmimine 163 või sõlmimise korraldamine 164 sõlmitud lepingute täitmise järelvalve 165 tehnosüsteemide abil osutatavate teenuste tarbimise jälgimine 166 energiaauditi tegemine korrashoiuobjektil 169 muud tehnosüsteemide abil teenuste osutamisega seotud tegevused 170 Tugiteenuste osutamise korraldamine kinnisvaraobjektil 171 tugiteenuste osutamise kavade koostamine 172 tugiteenuste osutamise hangete korraldamine 173 tugiteenuste osutamiseks vajalike lepingute sõlmimine või sõlmimise korraldamine 174 tugiteenuste osutamiseks sõlmitud lepingute täitmise järelvalve 175 täidetavate või täidetud tugiteenuste lepingute käigu analüüs 179 muud tugiteenuste osutamisega seotud tegevused 180 Kinnisvaraobjekti omanikule vajalike lisateenuste korraldamine kinnisvaraobjekti korrrashoiukulude jagamine kasutajate vahel; arvete ja 181 makseteatiste vormistamine ning edastamine 182 laekumiste jälgimine ja arvestuse pidamine võlgnevuse üle (inkassoteenus) 183 raamatupidamise korraldamine majandustegevuse perioodide ja aastakava koostamine; riiklike aruannete koostamine 184 ja esitamine 185 omaniku juriidiline nõustamine 186 omaniku tehniline nõustamine 187 vara hindamise korraldamine 188 maakleriteenuse osutamine 189 muud tegevused kinnisvaraobjekti finantsarvestuse tagamiseks 190 Muud haldus- ja kinnisvarakeskonna juhtimise tegevused 191 haldamise üldkulud 192 kinnisvarakeskkonna juhtimise lisateenuste osutamine 500 OMANIKUKOHUSTUSED 510 Maksud, lõivud, tasud 511 maamaks 512 riigilõiv 513 kohalikud maksud (sh reklaamimaks) 514 kinnisvaramaks 518 remondiraha tagastamine 519 muud maksud, lõivud, tasud 520 Omandiga seotud kulutused 521 notari tasud 522 maakorralduse kulud 523 hindamisega seotud kulud 524 maakleritasud 525 hoonestusõigus 526 servituudid 527 detailplaneeringu koostamine 529 muud omandiga seotud kohustused 530 Rahastamisega kaasnevad kohustused 531 intressid 532 ülekannete teenustasud 533 pangaarve(-te) hooldustasud 534 üüritasud 535 sihtotstarbelised maksud 536 hooldustasud 537 haldustasud 538 kapitalirendi nõude vähendamine 539 muud rahastamisega seotud kohustused 540 Kindlustustasud 541 kinnisvara kindlustus 542 kohustuste kindlustus 543 CAR (ehitustöövõtja koguriski kindlustus) 544 vara kindlustus 545 töötajate elukindlustus 549 muud kindlustustasud 550 Liitumistasud 551 elektrienergia 552 muud energialiigid 553 vesi ja kanalisatsioon 554 andmeside ja kommunikatsioonisüsteemid 555 liikmelisus organisatsioonides 559 muud liitumistasud ja liikmemaksud 560 Sanktsioonid 561 trahvid 562 viivised 563 kahjutasud 564 võlad 565 inkassoteenused 569 muud sanktsioonid 570 Kinnisvaraobjekti haldusmudeli loomisega seotud otsused 571 korteriühistu asutamine 572 hooneühistu asutamine 573 valitseja määramine/valimine 574 haldaja valimine 579 muud haldusmudeli loomisega seotud tegevused 580 Omandiõiguse muutmisega seotud otsused 581 maa erastamine 582 omandi ümberjagamine 583 omandi võõrandamine 584 omandi koormamine 589 muud omandi muutumisega seotud tegevused 590 Muud omandist tulenevad ja selle valdamisega seotud otsused ja kohustused 200 TEHNOHOOLDUS 210 Krundi rajatiste tehnohooldus 211 teekatete tehnohooldus 212 sildade, treppide, truupide tehnohooldus 215 piirdeaedade, tarade, väravate, tugimüüride, jalutusaedade tehnohooldus 216 väikehoonete (katusealused, jäätmehoidlad, abihooned) tehnohooldus 217 veekogude (basseinid, tiigid, purskkaevud) korrashoid 218 eritarindite tehnohooldus muude krundil alaliselt või ajutiselt paiknevate elementide tehnohooldus 219 220 Ehitise põhitarindite tehnohooldus 221 vundamentide ja aluste tehnohoolus 222 kande-, jäigastavate ja piirdetarindite tehnohooldus 223 katuste ja katusteräästade tehnohooldus 224 fassaadide ja fassaadielementide tehnohooldus 225 akende tehnohooldus 226 välisuste tehnohooldus 227 korstnate tehnohooldus 228 piksekaitse tehnohooldus 229 ehitise muude põhitarindite tehnohooldus 230 Hoone siseruumides tehtav tarindite tehnohooldus 231 seinte pindade tehnohooldus 232 põrandakatete tehnohooldus 233 vaheseinte tehnohooldus 234 lagede tehnohooldus 235 avatäidete tehnohooldus 236 ahjude, kaminate, pliitide ja muude küttekollete tehnohooldus 239 muude siseruumides paiknevate elementide tehnohooldus 240 Hoone keskkonnatehnika süsteemide tehnohooldus 241 küttesüsteemide tehnohoooldus 242 veevarustussüsteemide tehnohooldus 243 kanalisatsiooni ja drenaažisüsteemide tehnohooldus 244 ventilatsioonisüsteemide tehnohooldus 245 kliimaseadmete tehnohooldus 246 hooneautomaatika tehnohooldus 247 gaasipaigaldise ja erigaasivarustuse tehnohooldus 248 suitsutõrje- ja suitsueemaldussüsteemide tehnohooldus muude ruumides keskkonnatingimusi kujundavate süsteemide tehnohooldus 249 250 Elektripaigaldise tehnohooldus 251 käidukorraldus 252 käidutööd 253 turvavalgustussüsteemide käit 254 rikkevoolukaitse lülitite testimine 255 elektrotehnilised mõõtmised 256 elektripaigaldise korraline audit 260 Nõrkvoolupaigaldiste tehnohooldus 261 arvutivõrgu TH 262 telefonivõrgu TH 263 meediaedastussüsteemide TH 264 helindus- ja teadustussüsteemide TH  tehnoseadmete ja süsteemi jälgimise automaatika TH (kaugseire korraldamine) 265 269 muude hooneautomaatika- ja andmesidesüsteemide tehnohooldus 270 Eriseadmete ja süsteemide tehnohooldus 271 liftide, eskalaatorite ja tõsteseadmete tehnohooldus 272 elektrisüsteemi eriseadmete (generaator, UPS, kondensaatorseade, RLA) TH 273 transpordivahendite tehnohooldus 274 liftide, eskalaatorite ja tõsteseadmete järelvaataja tegevused 275 tolmuärastussüsteemide tehnohooldus 276 jäätmeärastussüsteemide tehnohooldus 277 külmutussüstemide tehnohooldus 278 suruõhusüsteemide tehnohooldus 279 muude erisüsteemide tehnohooldus 280 Turvasüsteemide tehnohooldus 281 automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tehnohooldus 282 häireseadmestiku tehnohooldus 283 jälgimisseadmestiku tehnohooldus 284 läbipääsu kontrollsüsteemi tehnohooldus 285 automaatse tulekustutussüsteemi tehnohooldus 289 muude turvasüsteemide tehnohooldus 290 Muud tehnohooldusena käsitletavad tegevused 300 HEAKORD 310 Kinnistu välisterritooriumi korrashoid (krundihooldus) 311 sõiduteede ja parklate heakord 312 kõnniteede ja radade heakord 313 parkmetsade ja haljasalade heakord 314 looduslike metsaalade heakord 315 veekogude ja kaldaribade heakord 316 spordi- ja mänguväljakute heakord 319 kinnistu välisterritooriumi muu korrashoid 320 Ehitiste välispiirete ja tarindite puhastamine 321 hoonete fassaadide puhastamine v.a akende ja vitriinide pesemine 322 akende ja vitriinide pesemine 323 katuste puhastamine 324 hoone fassaadide erielementide puhastamine 325 välistreppide süvapesu 329 ehitise muude välispindade puhastus 330 Siseruumide koristus ja puhastamine 331 põhiotstarbeliste ruumide puhastamine ja koristamine 332 üldkasutatavate ruumide puhastamine ja koristamine 333 tehniliste ruumide puhastamine ja koristamine 334 põrandate sügavpesu 335 põrandate kaitsetöötlus 338 ehituskonstruktsioonide ja tehnosüsteemide erakorralised puhastustööd 339 muu siseruumide koristus 340 Jäätmekäitlus 341 biojäätmete käitlus 342 papi ja paberi käitlus 343 klaasist jäätmete käitlus 344 metallijäätmete käitlus 345 plastjäätmete käitlus 346 olmejäätmete käitlus 347 keskkonnale kahjulike jäätmete käitlus 348 ehitusprahi käitlus 349 muude jäätmete käitlus 350 Kahjurite tõrje 351 kahjurputukate tõrje 352 näriliste tõrje 353 hulkuvate koerte, kasside ja lindude püüdmine 354 mikroorganismide tõrje 359 muud tõrjetööd 360 Lippude heiskamine 361 riigilipu heiskamine 362 muude riikide ja riikide ühenduste lippude heiskamine 363 firmade ja organisatsioonide lippude heiskamine 390 Muud heakorratööd 600 TARBIMISTEENUSED 610 Elektrienergia 611 elektrienergia üldkulu kinnistul/ hoones 612 eriseadmete poolt tarbitava energia kulu 613 elektrienergia kasutajale vahendatud kulu 619 muud elektrienergia kasutamisega seotud kulud 620 Soojusenergia 621 kulu tsentraalse keskküttega kütmiseks 622 kivisöel töötava katlamaja küttekulu 623 maagaasil töötava katlamaja küttekulu 624 küttepuude ja muu tahke kütusega kütmise kulu 625 soojusenergia kulu sooja vee tagamiseks 629 muude kütteks kasutatavate energialiikide kulud 630 Vesi ja kanalisatsioon 631 vee üldkulu kinnistul/ hoones 632 eriseadmete tarbitav veekulu 633 kasutajatele vahendatav külma vee kulu 634 kasutajale vahendatav sooja vee kulu 635 tsentraalne kanalisatsioon 636 kohalik kanalisatsioon 639 muu vee- ja kanalisatsiooniteenuste kasutamisega seonduv kulu 640 Kommunikatsiooniteenused 641 andmeside 642 kaabel- tv 643 telefon 649 muud kommunikatsiooniteenuste kulud 700 TUGITEENUSED 710 Valveteenus  711 mehitatud valve 712 mehitatud turvateenus 713 relvastatud turvateenus 714 tehniline valveteenus 715 naabrivalve 716 valvedispetšeri teenus 719 muud valve ja turvateenused 720 Parkimisteenus 721 märgistuse kavandamine ja teostamine 722 parkimise korraldamine 723 parkimistasude kogumise korraldamine 724 parkimiskohtade kasutamine ajatasu alusel 729 muud parkimise korraldamise meetmed 730 Bürooteenused 731 posti ja kullerteenuse korraldamine 732 paljundamine ja heli ning video salvestamine 733 konverentside ja nõupidamiste korraldamine 739 muud bürooteenused 740 Teenused ruumide kasutamisel 741 kolimisteenused 742 mööbli ja muu sisseseade remont 743 hoone siltide ja reklaami korraldamine 744 ruumides kasutaja vajadusest tulenev pisiremont 749 muud korraldatavad teenused 750 Toitlustamise korraldamine 751 statsionaarse söögikoha loomine 752 toitlustuse korraldamine üritustel (catering) 753 toitlustus- ja joogiautomaatide töökorras hoidmine 759 muud toitlustuse teenused 790 Muud tugiteenused 400 RENOVEERIMINE (remont) 410 Krundi rajatiste renoveerimine 420 Ehitise põhitarindite renoveerimine 430 Hoonete siseruumides tehtav tarindite renoveerimine 440 Hoone keskkonnatehnika süsteemide renoveerimine 450 Elektripaigaldise renoveerimine 460 Nõrkvoolupaigaldise renoveerimine 470 Eriseadmete ja -süsteemide renoveerimine 480 Turvasüsteemide renoveerimine 490 Muud kinnistu uuendamise ja muutmisega seotud tegevused 800 ARENDAMINE 810 uuringud ja kavandamine, sh projekteerimine 820 ehitustööd 830 ordineerimine ja kontroll Korrashoiutegevuste liigitusel on aluseks võetud standardi EVS 807:2016 + A1:2020 „Kinnisvarakeskkonna juhtimine ja korrashoid Üürileandja: (allkirjastatud digitaalselt)  Lisa 2 Üürilepingule nr KPJ-4/2022-94 a korrashoiu tagamisel ja teenuste liigitus Teenuste liigitus Teostab Märkused, sh teenuse osutamise üürileandja Teostab Ei Üüri- Kõrval- üürnik osutata tingimused teenus teenus eerimine x x x Üüriteenus lepingu tüüptingimuste punktis 3.3 kirjeldatud ulatuses, x täiendavate tööde osas eraldi kokkulepe x  x raldamine kinnisvaraobjektil x x x x x x x x x x x x x x Kumbki pool kindlustab enda vara x x x x x x x x Tasub isik, kellele määratakse x x x x x x  x x x x x x Teostab lepingupool, kellele rajatis x x kuulub x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x Teostab lepingupool, kellele süsteem x x kuulub x x x x x  x x x x x x x x x x Teostab lepingupool, kellele süsteem x x kuulub x x x x x x x x 3 x nädalas suvel (aprill-oktoober) 7 x nädalas talvel x hiljemalt kella 07.00-ks x Muru niitmine kuni 2 x kuus x x x x Vastavalt vajadusele x Vastavalt vajadusele x x Vastavalt vajadusele x 1x aastas x x Sagedus vastavalt vajadusele, max x sagedus 3 x nädalas Sagedus vastavalt vajadusele, max x sagedus 3 x nädalas x x Ei teostata x x Teostamine eraldi kokkuleppe alusel x  x x Jäätmeid ei sorteerita liigiti x x x Vastavalt vajadusele x x x x x Teostab jäätmete tekitaja x x x x x Vastavalt vajadusele x x x Vastavalt vajadusele, lähtuvalt kehtivatest õigusaktidest, x lipu (v.a Eesti riigilipu) olemasolu ja x puhtuse tagab üürnik x x x x x x x x x x x x x x x x Vajadusel lepitakse kokku eraldi  x Lisandub al 01.09.2022 x x x x x x x x x x x x x x Vajadusel lepitakse kokku eraldi x x x x x x x x Üüriteenus lepingu tüüptingimuste x punktis 3.3 kirjeldatud ulatuses, x täiendavate tööde osas eraldi x kokkulepe x x x x x Teostamine eraldi kokkuleppe alusel x „Kinnisvarakeskkonna juhtimine ja korrashoid“ kirjeldatud klassifikaatorid. Üürnik: (allkirjastatud digitaalselt)  Lisa 3 üürilepingule nr KPJ-4/2022-94 Üür ja kõrvalteenuste tasu 01.06.2022 - 31.12.2022 Üürnik Sotsiaalkindlustusamet Üüripinna aadress Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Viru tn 5a 2 Üüripind (hooned) 550,7 m 2 Territoorium 5 086 m 01.06.2022 - 31.08.2022 01.09.2022 - 31.12.2022 Üüriteenused ja üür EUR/m2 summa kuus EUR/m2 summa kuus Muutmise alus Märkused Kapitalikomponent (bilansiline) 1,21 668,58 1,21 668,58 Sisaldab üüripinna ettevalmistuseks üürniku poolt soovitud tööde kulu. Täiendavad tööd ei sisaldu üüris, Üür üüriperioodil ei muutu teostatakse eraldi kokkuleppe alusel ja 400 Remonttööd 0,58 319,81 0,58 319,81 tasutakse tegeliku kulu alusel 100 Kinnisvara haldamine (haldusteenus) 0,38 209,27 0,38 209,27 200 Tehnohooldus 1,75 963,73 1,75 963,73 500 Omanikukohustused 0,04 19,83 0,04 19,83 ÜÜR KOKKU 3,96 2 181,21 3,96 2 181,21 Kõrvalteenused ja kõrvalteenuste tasud EUR/m2 summa kuus EUR/m2 summa kuus Muutmise alus Märkused 300 Heakord (310-360) 4,21 2 318,45 4,21 2 318,45 Teenuse hinna muutus 600 Tarbimisteenused Kõrvalteenuste eest tasumine tegelike 610 Elektrienergia 0,21 115,65 0,21 115,65 kulude alusel, esitatud kulude prognoos 620 Küte (soojusenergia) 0,89 490,12 0,89 490,12 Teenuse hinna, tarbimise muutus 630 Vesi ja kanalisatsioon 0,15 82,61 0,15 82,61 Alates 01.09.2022 lisandub mehitatud Teenuse hinna muutus valve, tasumine tegeliku kulu alusel, 700 Tugiteenused (710-720, 740) 0,04 19,57 11,05 6 085,37 esitatud kulu prognoos KÕRVALTEENUSTE TASUD KOKKU 5,50 3 026,39 16,51 9 092,19 Üür ja kõrvalteenuste tasud kokku ilma käibemaksuta (kuus) 9,46 5 207,60 20,47 11 273,40 Käibemaks 20% 1,89 1 041,52 4,09 2 254,68 ÜÜR JA KÕRVALTEENUSTE TASUD KOOS KÄIBEMAKSUGA (kuus) 11,35 6 249,12 24,57 13 528,08 ÜÜR JA KÕRVALTEENUSTE TASUD KÄIBEMAKSUTA (perioodil) 3 kuud 15 622,79 4 kuud 45 093,59 ÜÜR JA KÕRVALTEENUSTE TASUD KOOS KÄIBEMAKSUGA (perioodil) 3 kuud 18 747,35 4 kuud 54 112,31 Üürileandja: Üürnik: (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)  Kapitalikomponendi annuiteetmaksegraafik - Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Viru tn Maksete algus 1.06.2022 Maksete arv 7 kuud Kinnistu jääkmaksumus 31.05.2022 79 626 EUR (km-ta) Kinnistu jääkmaksumus 31.12.2022 75 836 EUR (km-ta) Üürniku osakaal 82,75% Kapitali algväärtus 65 890,47 EUR (km-ta) Kapitali lõppväärtus 62 754,30 EUR (km-ta) Kapitali tulumäär 2022 II pa 4,1% Kuupäev Jrk nr Algjääk Intress Põhiosa Kap.komponent Lõppjääk 1.06.2022 1 65 890,47 225,13 443,45 668,58 65 447,02 1.07.2022 2 65 447,02 223,61 444,97 668,58 65 002,05 1.08.2022 3 65 002,05 222,09 446,49 668,58 64 555,56 1.09.2022 4 64 555,56 220,56 448,01 668,58 64 107,55 1.10.2022 5 64 107,55 219,03 449,54 668,58 63 658,00 1.11.2022 6 63 658,00 217,50 451,08 668,58 63 206,92 1.12.2022 7 63 206,92 215,96 452,62 668,58 62 754,30  Üürnik Üüripind Jõhvi vald, Viru tn 5a üürnik 1 550,7 82,7% üürnik 2 0,0% üürnik 3 0,0% üürnik 4 0,0% üürnik 5 0,0% Kokku: 665,5  HAL.1.5.v01 Kinnitatud: 12.09.2016 Viru tn 5a, Jõhvi linn, Ida-Viru maakond Lisa 5 üürilepingule nr KPJ-4/2022-94 HOONE SISEKORRAEESKIRI Aadress: Viru tn 5a, Jõhvi linn Registriosa nr: 47708 Katastritunnus: 25301:005:0177 Hoone nimetus: admin.hoone Ehitisregistri kood: 102006583 Üürileandja: Riigi Kinnisvara AS SISUKORD 1. ÜLDSÄTTED 2 2. VALVEKORRALDUS JA POSTI LIIKUMINE 2 3. HOONE JA KINNISTU INFOTAHVLID, REKLAAM 2 4. PARKIMISE KORRALDUS 3 5. ÜHISKASUTATAVATE RUUMIDE KASUTUSKORD 3 6. KÄITUMINE OHUOLUKORDADES 3 7. KÄITUMINE PUUDUSTE, RIKETE, AVARIIDE KORRAL 4 8. SISEKLIIMA JA TEHNOSÜSTEEMIDE HOOLDUS 4 9. HEAKORD HOONES JA TERRITOORIUMIL 5 10. SUITSETAMINE HOONES JA TERRITOORIUMIL 6 11. KESKKONNASÄÄSTLIKU KÄITUMISE PÕHIMÕTTED 6 SISEKORRAEESKIRJA LISAD 7 1/7  HAL.1.5.v01 Kinnitatud: 12.09.2016 Viru tn 5a, Jõhvi linn, Ida-Viru maakond 1. ÜLDSÄTTED Eesmärk Ühtsete normide ja käitumisreeglite kehtestamine hoone kasutajatele. Sisekorraeeskiri on hoone üürilepingu lahutamatu lisa. Kehtivus Eeskiri kehtib kõigi juriidiliste ja füüsiliste isikute suhtes, kes hoonet kasutavad. Hoone üürnikel on kohustus tutvustada hoone sisekorraeeskirja ja selle lisasid oma töötajatele ning nõuda normidest kinni pidamist. Hoone üürnikud peavad tagama, et ka nende külalised lähtuvad kehtivatest eeskirjadest. Tekkivate Lepingulistes küsimustes toimub lahendamine läbi üürilepingu alusel määratud küsimuste kontaktisikute. lahendamine Rikete, avariide ja puuduste korral palume pöörduda RKAS-i klienditoe poole E-R kell 8:00 – 18:00, tel (+372) 605 0000, [email protected] 2. VALVEKORRALDUS JA POSTI LIIKUMINE Lahtiolekuajad Reguleerib üürnik. klientidele E-P 24/7 Hoone üürnikul on õigus muuta lahtioleku aegu vastavalt vajadusele. Lahtiolekuajad Reguleerib üürnik. töötajatele 7 päeva nädalas 24h Tehniline valve Hoones on tehniline valve. Töövälisel ajal on majas viibimine lubatud maja üürnike volitatud isikute loal ja nende vastutusel. Sellisel puhul valvest maha võtmine toimub hoone kasutajale antud parooli/läbipääsukaardi abil. Kuna hoone valvestamine ei toimu automaatselt, tagab üürnik objekti valvestamise. Mehitatud valve Hoones on mehitatud valve alates 01.09.2022. Käitumine häire Turvafirmale on kontaktisikuks ja objekti sõidab kontrollima üürniku poolne korral selleks volitatud isik (juhul kui objektil on mitu valveala, siis vastava ala volitatud isik). Üürnik esitab volitatud isikute nimed enne teenuse algust. Valehäire korral helistada volitatud isikule. Valeväljakutse hüvitab valehäire põhjustanud isik. Läbipääsuvahendite Võtmeid väljastab, võtab vastu ja peab nende üle arvestust üürnik. haldamine Posti liikumine Reguleerib üürnik. Hoone üürnikule saabuv käsipost toimetatakse hoone postkasti 3. HOONE JA KINNISTU INFOTAHVLID, REKLAAM Välireklaam Üürnikel puudub õigus iseseisvalt paigaldada hoone välisseinale mistahes reklaame, teateid, kuulutusi. Kõik hoone välisseinal ja kinnistul paiknevad infoteated ja reklaamid (v.a teated infotahvlitel) tuleb eelnevalt üürileandjaga kooskõlastada. Majajuht Puudub Hoone infotahvel Puudub Muud sildid Ainukasutuses üüripinnal korraldab info (sh ruumide viidad ja sildid) kaasajastamise ja muutmise üürnik. 2/7  HAL.1.5.v01 Kinnitatud: 12.09.2016 Viru tn 5a, Jõhvi linn, Ida-Viru maakond 4. PARKIMISE KORRALDUS Parkimine ja Üürnikul on õigus kasutada sisehoovi parkimiskohti. parkimiskorraldus Parkla asukoht Parkimisala asub hoone paremal küljel ja hoone taga. Elektriauto Puudub laadimispunkt Jalg- ja Puudub tõukerataste parkimine 5. ÜHISKASUTATAVATE RUUMIDE KASUTUSKORD Ühiskasutuses Kõik hoone kasutajad on kohustatud kasutama ühiskasutatavaid alasid nende ruumid otstarbest lähtuvalt ja vältima kasutamast või kasutada laskmast muul eesmärgil. Kui ruumid on ainukasutuses, siis lähtuda samuti eelkirjeldatud kasutuskorrast. 6. KÄITUMINE OHUOLUKORDADES Kaardistatud Loetelu tuvastatud ohuolukordadest on toodud sisekorraeeskirja Lisas nr 1 ohuolukorrad „Objekti riskikaart ja ohuolukordades tegutsemise juhised“. Tegutsemine Teavita viivitamatult Häirekeskust telefonil 112 ning seejärel hoone haldurit ohuolukordades või RKAS-i kliendituge E-R kell 8:00 – 18:00, tel (+372) 605 0000 Teadlikkus Üürileandja on seaduses nõutud objektidel kohustatud koostama ja üürnikule üle tegutsemisel andma tulekahju korral tegutsemise plaani koos evakuatsiooniskeemidega. tulekahju korral Üürnik on kohustatud kõigile töötajatele tutvustama tulekahju korral tegutsemise plaani ja evakuatsiooniskeeme ning üürileandja nõudmisel esitama dokumendiga tutvunute allkirjadega nimekirja. Üürnik on kohustatud määrama hoones tuleohutuse ja evakuatsiooni eest vastutavad isikud ning ATS keskuse igapäevase vaatleja. Üürnik on kohustatud rakendama tulekahju tekkimist vältivaid meetmeid ning hoiduma tegevusest, mis võib põhjustada tulekahju. Lahtise tule kasutamine hoones on keelatud. Üürnik on kohustatud kirjendama ATS-süsteemi päevikus tulekahjuteadete osa. Ülejäänud päeviku täitmise kohustus on üürileandjal. Üürnik ja üürileandja (sh üürileandja lepingupartnerid) on kohustatud tagama evakuatsiooniteede nõuetekohase vabana hoidmise. Üürnikul on kohustus teostada pidevat kontrolli tema valduses olevate ruumide ja seadmete kasutamise ohutuse ja nõuetekohasuse üle. Tulekustutus- Üürileandja on kohustatud tagama ehitises nõutavate tuleohutuspaigaldiste vahendid (paigaldised, mis on mõeldud tulekahju avastamiseks, tule ja suitsu piiramiseks, evakueerumiseks ja päästemeeskondade ohutuse tagamiseks ning esmased tulekustutusvahendid) olemasolu ja korrasoleku. Üürnik on kohustatud rakendama tulekahju leviku takistamiseks ja tulekahju kustutamiseks esmaseid meetmeid ning tagama töötajatele tuleohutuspaigaldiste ja päästevahendite kasutamisoskuse. 3/7  HAL.1.5.v01 Kinnitatud: 12.09.2016 Viru tn 5a, Jõhvi linn, Ida-Viru maakond Teoreetiline Üürnik on kohustatud korraldama töötajale enne tööle asumist või töö vahetamist tulekahjuõppus töökohale ja ametile vastava tuleohutusalase juhendamise ning koolituse ATS (automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi) keskuse kasutamiseks. Üürileandja nõudmisel esitama juhendamise osalejate allkirjadega nimekirja. Üürniku tellimusel võib üürileandja eraldi kokkuleppe alusel korraldada ATS juhendamise. Praktiline Üürileandja on kohustatud teostada praktiline ATS süsteemi juhendamine tulekahjuõppus üüripinna kasutamise eest vastutavale isikule. Vajadusel juhendab üürniku poolt määratud ATSi eest vastutav isik teisi üüripinna töötajaid. Juhendamine fikseeritakse kirjalikult. 7. KÄITUMINE PUUDUSTE, RIKETE, AVARIIDE KORRAL Info edastamine RKAS klienditoele E-R kell 8:00 – 18:00, tel (+372) 605 0000, e-post [email protected] Teade peab sisaldama järgmist infot:  Hoone aadress  Probleemi täpne asukoht (nt: korrus ja kabineti number)  Probleemi kirjeldus  Teavitaja nimi ja kontakt Väljaspool tööaega on esmaseks kontaktisikuks hoone haldur. Kui telefon ei vasta, siis palume kontakteeruda sisekorraeeskirja Lisas nr 2 „Avariide ja mittevastavuste likvideerimise kord“ toodud töövõtja kontaktisikutega. Avariide Avarii korral väljaspool tööaega tagab juurdepääsu hoonele üürniku esindaja. likvideerimine väljaspool tööaega Teavitamise Üürnikul on kohustus rikkest, avariist ja keskkonnaintsidendist1 teavitada kohustus üürileandjat viivitamatult sellest teada saamisel, puudusest on kohustus teavitada 24 h jooksul. 8. SISEKLIIMA JA TEHNOSÜSTEEMIDE HOOLDUS Sisekliima Sisekliima vastab hoone ehitamise või rekonstrueerimise hetkel kehtinud standarditele. Kütteperioodi ruumiõhutemperatuur ei ole madalam kui 21°C (kui välisõhk ei ole madalam kui -22°C). Hoones puuduvad õhuniisutusseadmed. Talvetingimustes nädala keskmine õhuniiskus jääb tavaliselt vahemikku 25-45%, suvetingimustes 30-70%. Õhu niiskus muutub loomulikul teel vastavalt aastaajale. Hoones on loomulik ventilatsioon. Üürnikul on keelatud ventilatsiooniavasid iseseisvalt reguleerida, esemeid ava ette, külgedele või torude sisse paigutada. Loomuliku ventilatsiooniga hoones on lubatud ruumide tuulutamine akna avamise teel. 1 Juhtum, mille tulemusena on inimese tervisele ja/ või keskkonnale tekkinud kahju. Näiteks pinnasereostus, veeavarii, üleujutus, kukkumine libeduse tõttu nii hoones kui ka välisterritooriumil, tekitatakse tahtlikku kahju keskkonnale jms. 4/7  HAL.1.5.v01 Kinnitatud: 12.09.2016 Viru tn 5a, Jõhvi linn, Ida-Viru maakond Tehnosüsteemide Tehnosüsteemide hooldust korraldab üürileandja. Üürnikul ei ole üürileandja hooldus, nõusolekuta õigust siseneda tehnoruumidesse (v.a üüripinna hulka kuuluvad ümberehitus tehnoruumid), reguleerida või seadistada tehnosüsteeme, mis ei ole otseselt ette nähtud reguleerimiseks või seadistamiseks üürnikule ega teha muid toiminguid, mis mõjutavad või võivad ebamõistlikult mõjutada üüripinna energiakulu suurenemist või tehnosüsteemide korrasolekut. Reguleerimise vajadusest tuleb teavitada RKASi kliendituge. Eelnimetatud keeldu ei kohaldata juhul, kui üürniku tehnoruumidesse sisenemise vajadus on tingitud avariist ja üürnik täidab lepingu punkti st, kasutuskorrast või üürilepingust tulenevat kohustust või kui sisenemine on muul moel vajalikult põhjendatud. Põhjendatud vajaduseks ei loeta üürniku soovi iseseisvalt reguleerida või seadistada tehnosüsteeme. Kommunikatsioonide ja süsteemide ümberehitamine võib toimuda ainult üürileandja loal ja vajaliku dokumentatsiooni olemasolul. Piirangud Hooldustöid tuleb teostada hoone üürnikku võimalikult vähe häirival viisil. hoolduse Hoonesse sisenemisel teavitab hooldaja saabumisest üürnikku, kelle üüripinda läbiviimisel konkreetne hooldus puudutab, tutvustab ennast ja selgitab milliseid hooldustöid teeb. Hooldustööde valmimisel teavitab lahkumisel üürnikku. Üürileandja esitab üürniku soovil alltöövõtjate kontaktid. Müra tekitavad ja üürniku igapäevast tööd segavad tööd tuleb üürnikuga kooskõlastada. Tehnosüsteemide Kanalisatsiooni ei ole lubatud valada söövitavaid, ummistavaid vedelikke, ekspluatatsioon toidujäätmeid. Kanalisatsiooni ei ole lubatud visata mittelahustuvaid pabertooteid (nt paberkäterätikud) ja hügieenisidemeid. Lahtikäivate suitsueemaldusakende- ja luukide avamine on keelatud. Hoone elektrienergia tarbijad peavad jääma lubatud tarbimisvõimsuste piiridesse, seega täiendavate küttekehade jt suure võimsusega tarbimisallikate kasutamine võib toimuda üürileandja loal. 9. HEAKORD HOONES JA TERRITOORIUMIL Üldreeglid Jäätmekorraldus järgib kohaliku omavalitsuse kehtivaid prügiveoeeskirju. Kõigil hoone kasutajatel on kohustus järgida head tava, käituda heaperemehelikult, hoida puhtust siseruumides ja territooriumil ning mitte kahjustada tahtlikult üürileandja vara. Piirangud Üürileandja esitab üürniku soovil alltöövõtjate kontaktid. Müra tekitavad ja heakorra üürniku igapäevast tööd segavad tööd tuleb üürnikuga kooskõlastada. osutamisel Jäätmete Jäätmed kogutakse ainult selleks ettenähtud kohtades. kogumine Prügikastidesse ja nende juurde on keelatud panna suuregabariidilisi esemeid, (hoidmine) keskkonnale ohtlikke jäätmeid (nende äravedu toimub eraldi kokkuleppe alusel üürileandjaga). Riigilipu Korraldab üürileandja heiskamine Muude lippude Muude lippude heiskamine peab olema üürileandjaga kooskõlastatud. Heiskamist heiskamine korraldab üürileandja vaid juhul, kui selles on üürilepingus kokku lepitud. Lipu olemasolu ja puhtuse tagab üürnik, va juhul kui üürilepingus on teisiti kokku lepitud. 5/7  HAL.1.5.v01 Kinnitatud: 12.09.2016 Viru tn 5a, Jõhvi linn, Ida-Viru maakond 10. SUITSETAMINE HOONES JA TERRITOORIUMIL Suitsetamise Suitsetamine (sh ka e-sigaret) on hoones rangelt keelatud. Suitsetamine on lubatud lubamine üksnes välisterritooriumil. 11. KESKKONNASÄÄSTLIKU KÄITUMISE PÕHIMÕTTED Elektrienergia Elektrienergia säästmiseks tuleb töötajatel ja hoonet teenindavatel isikutel tööruumist lahkudes kustutada töökoha valgustus (kus võimalik). Energia kokkuhoiu eesmärgil on soovitav arvutid tööpäeva lõpus välja lülitada või seadistada nii, et oleks tagatud arvutite puhkerežiim. Selline käitumine aitab suveperioodil vähendada ka hoone jahutamise vajadust. Energiasäästu põhimõtted kehtivad üürileandjale ja üürnikule, kes vastutavad enda ja nende alltöövõtjate säästliku energiatarbimise eest. Energia küttele Kütteperioodil tuleb vältida olukorda, kus aken on pikalt avatud. Tarbevesi Vett tuleb kasutada säästlikult. Jäätmed Tekkivaid jäätmeid tuleb sorteerida vastavalt sisekorraeeskirja lisale nr 3 „Jäätmete sorteerimise juhend“. Ohtlikud ja muud erilahendusi vajavad jäätmed (patareid, akud, kemikaalid, ravimid) tuleb viia spetsiaalsesse kogumiskohta. Paber Paberkäterättide ja wc-paberi olemasolu tagab üürileandja. Paberit tuleb kasutada säästlikult. 6/7  HAL.1.5.v01 Kinnitatud: 12.09.2016 Viru tn 5a, Jõhvi linn, Ida-Viru maakond SISEKORRAEESKIRJA LISAD 1. Objekti riskikaart ja ohuolukordades tegutsemise juhised 2. Avariide ja mittevastavuste likvideerimise kord 3. Jäätmete sorteerimise juhend 7/7  OBJEKTI RISKIKAART Riskikaart on koostatud eesmärgiga välja selgitada võimalikud keskkonnamõjudega ohuolukorrad ja õnnetused, millega tuleb arvestada objektide haldamisel. Aadress: Viru tn 5a, Jõhvi linn, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Katastritunnus: 25301:005:0177 Kasutaja(d): Sotsiaalkindlustusamet Järgnevalt on kirjeldatud objektide üldiseloomust tulenevad või esinevad ohud, sh looduslikest tingimustest tulenevad ohuolukorrad: Ohud Mõju* Tõenäosus Prioriteetsus Maandamistegevused** Tuleoht 5 1 5 Pommioht 5 1 5 Gaasileke MK Ohtlikud kemikaalid 5 1 5 Metsatulekahju/kulupõleng 4 2 8 Üleujutus MK Mahajäetud hooned 1 1 1 Jäätmete ladustamine 2 3 6 Heakorrastamata territoorium 1 3 3 Õnnetusjuhtum kõrvalkinnistul 1 2 2 Muu objektispetsiifiline (kirjeldada ning vajadusel lisada ridasid) 0 * Juhul, kui hinnatavale objektile eeldefineeritud oht ei kohaldu, märkida "MK" ** Täidetakse ohtude korral, mille prioriteetsusarv on vahemikus 15-25 Mõju skaala Tõenäosuse skaala Prioriteetsus 1 (mõju väga väike) - lühiajaline, puudub oht inimese 1 (tõenäosus väga väike) - harvemini 1-6 punkti madal prioriteetsus tervisele, varale ja keskkonnale kui kord 50 a jooksul 2 (mõju väike) - ajutine, väike reostus(oht), keskkond 2 (tõenäosus väike) - 10 - 50 a jooksul 7-14 punkti keskmine prioriteetsus võimeline ise taastuma, inimese tervis ei saa kahjustada, varale minimaalne kahju 3 (mõju keskmine) - püsiv, keskmine resostus(oht) ja mõju 3 (tõenäosus keskmine) - 5 - 10 a 15 -25 punkti kõrge prioriteetsus keskkonnale ja varale, ettekirjutuste/trahvide võimalus, jooksul võimalus kergemateks tervisekahjustusteks 4 (mõju suur) - ulatuslik, suur reostus(oht), looduse tõsine 4 (tõenäosus suur) - 1 - 5 a jooksul kahjustamine, ettekirjutused/trahvid, võimalik oht inimese tervisele 5 (mõju väga suur) - ulatuslik reostus(oht), pöördumatu 5 (tõenaäosus väga suur) - igal aastal, kahju keskkonnale, suur oht tervisekahjustusetele, sh korduvalt püsivale tervisekahjustusele https://geoportaal.maaamet.ee/est/Kaardirakendused/Ohtlike-ettevottete-ja-vesivarustuse-kaardirakendus-p391.ht Objekt asub suurõnnetuse ohuga ettevõtte mõjualas? EI Ettevõtte nimi: Käideldavad kemikaalid: Võimalik(ud) ohuolukord(rad): Vajadusel lisa ettevõtteid Muu oluline informatsioon ja märkused: Riskikaarte vaadatakse üle juhul, kui: 1. muutuvad hoone sisekorraeeskirjad 2. muutuvad objektist tulenevad ohud ja/või ohu prioriteetsused Koostaja: Kristo Peri Koostamise kuupäev: 21.06.2022  Kemikaalist tingitud ohuolukord suurõnnetuse ohuga ettevõttes Võimalikud ohuolukorrad Suurõnnetuse ohuga ettevõte on kemikaaliseaduse alusel ettevõte, kus ohtlikke kemikaale käideldakse künniskogusest suuremas koguses. Künniskogused ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete ohtlikkuse kategooria määratlemine on kehtestatud Majandus- ja taristuministri 02.02.2016 määrusega number 10. "Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord". Tuvastamine Ohust suurõnnetusohuga ettevõttes teavitatakse: - Sireeni signaaliga (sireen on paigaldatud suurõnnetuse ohuga ja ohtlikkusse ettevõttesse või ohustatud aladele, et hoiatada tekkinud ohust). - Telefonikõnega - Valjuhääldist - Raadiost või televiisorist Olla tähelepanelik: - Tuld või suitsu märgates - Päästesõidukeid märgates - Lõhna tundes - Enesetunde halvenemisel (iiveldus, silmade ärritus jms) Üldhäire signaal Minuti pikkune tõusev ja langev heli, mida korratakse vähemalt kolm korda 30- sekundilise pausi järel. Üldhäire signaali kasutatakse tähelepanu saamiseks kõikide ohtude puhul ning see tähendab, et ohu kohta on oodata täiendavat teavet ja käitumisjuhiseid! Üldhäire lõpp Ühtlane minutipikkune heli pikkusega, mida edastatakse üks kord. Häire lõpu signaal tähendab, et oht on möödas. Testsireen Ühtlane pidev heli üldpikkusega kuni 7 sekundit. Testimise signaal tähendab sireeni korralist testimist ning elanikele kohustuslikke tegevusi kaasa ei too. Esmased tegevused 1. Väljas viibides liikuda risti tuule suunaga ohualast kaugemale! 2. Liikuda suletud ruumi, et kaitsta end gaaside või plahvatuse eest! 3. Sulgeda korralikult kõik uksed ja aknad ning ventilatsioon ja tuulutusavad! 4. Autos olles sulgeda uksed ja aknad ning lülitada välja ventilatsioon! Järgnev käitumine 1. Teavitada ning abistada lähedal asuvaid inimesi. 2. Teavitada hoone haldurit. 3. Lülitada sisse Vikerraadio või Raadio 4 või telekanal ETV ja kuulata seal antavaid käitumisjuhiseid 4. Harjumatute lõhnade esinemisel hoida suu ja nina ees niiskeid rätikuid ja minna hoone ülemistele korrustele, kuna õhust raskemad mürgised gaasid kogunevad allapoole. 5. Mitte kasutada lahtist tuld! 6. Kasutada telefoni ainult tõsisel vajadusel, et mitte koormata telefoniliine! - Kasutajate teavitamine, kuidas käituda kemikaaliõnnetuse korral. Ennetavad tegevused - Hoones kohapeal asuva spetsialisti koolitamine ventilatsiooni väljalülitamiseks.  Pommioht Võimalikud ohuolukorrad Esmased tegevused Järgnev käitumine Ennetavad tegevused  Pommioht - Pommiähvarduse vastuvõtmine telefonitsi või kirja teel - Kahtlase Juhul, eseme leidmine edastatakse telefoni teel: kui pommiähvardus 1. Püüda säilitada kõne vastuvõtul rahu ja võimalusel salvestada kõne. Võimalusel fikseerida järgmised andmed: - Kus lõhkeseadeldis asub (täpne aadress, objekti nimetus, asukoht)? - Milline lõhkeseadeldis välja näeb (suurus, kuju, materjal jne.)? - Kuidas ja kes käivitab seadeldise? - Millal pomm plahvatab (kellaaeg)? - Millal ja kes selle pani? - Milline on pommipanemise eesmärk, taotlused, nõudmised? -Helistaja nimi ja telefoni number millelt helistatakse. 2. Kõnelus ähvardajaga venitada võimalikult pikaks, et teavitada teisi toimuvast kõnest. 3. Helistaja isiku kohta tuleks üles kirjutada võimalikult palju andmeid (mees, naine, laps, orienteeriv vanus, taustahelid, keel, väljenduslaad, kõne defektid, iseloomulikud väljendid jm.) 4. Informeerida viivitamatul operatiivteenistust numbril 112. 5. Jälgida päästeteenistuse antud juhiseid ning evakueeruda hoonest. Juhul, kui pommiähvardus edastatakse kirja teel: 1. Informeerida viivitamatult operatiivteenistust numbril 112. 2. Jälgida päästeteenistuse antud juhiseid ning evakueeruda hoonest. 3. Operatiivteenistuse saabumisel anda kiri üle. Juhul, kui leitakse kahtlane ese - võõras pakend, kohver vms (võimalik lõhkeseadeldis): 1. Kahtlast eset ei tohi puudutada ega liigutada – eemalduda võimalikust ohust 2. Koheselt hoonest evakueeruda ning informeerida ohust ka teisi hoones viibivaid isikuid. 3. Pommikahtlasest esemest tuleb evakuatsiooni korral hoida maksimaalselt kaugele. 4. Teatada kahtlasest esemest operatiivteenistustele numbril 112: edastada võimalikult täpne informatsioon, milline näeb ese välja, kus ese täpselt asub, olla vajaduse korral kättesaadav. 5. Võimaluse korral, piirata objekti lähiümbrus ning mitte lubada ohutsooni kõrvalisi isikuid. 6. Võimalusel mitte kasutada kahtlase eseme piirkonnas (min 50 m) raadiojaama ja mobiiltelefoni. Kui pommiähvardus on saadud suusõnaliselt, siis tuleks operatiivteenistuse saabumiseni võimaluse korral antud isikut kinni pidada või võtta tema kontaktandmed. 1. Informeeri hoone haldurit tekkinud ohuolukorrast. - Kasutajate teavitamine, kuidas käituda pommiohu korral. - Evakuatsiooniõppuste korraldamine - Turvatöötajate jm vajalike spetsialistide koolitamine kahtlaste isikutega käitumiseks  Gaasileke - Leke hoonetes või väljaspool ehitist - Gaasitorustikule mehhaanilise vigastuse tekitamine Võimalikud ohuolukorrad - Gaasi kontrollimatu süttimine Maagaasi peamine koostisaine metaan on värvitu ja lõhnatu, äärmiselt kergesti süttiv gaas - süttimine võib toimuda leegist, sädemest, soojusest. Võimalik on gaaside plahvatus õues, ruumides, kanalisatsioonis jm. Plahvatus võib toimuda, kui ruumist on gaasiga täidetud 5-15 % ning see süttib. Maagaas avaldab inimesele peamiselt lämmatavat mõju. Mürgisuselt see eriti ohtlik ei ole - on kergelt narkootiline. Kui umbes 10 % ruumist on Tuvastamine täidetud gaasiga, põhjustab see unisust ning on võimalik ka peavalu ja halb enesetunne. 1. Informeeri viivitamatult häirekeskust 112. 2. Informeeri hoone haldurit. 3. Kui gaasiga täidetud ruumis põleb tuli, jätta see põlema, mitte teha lülitust, mis võib Esmased tegevused tekitada sädeme. 1. Tuulutada ruume akende ja uste avamisega 2. Mitte kasutada ruumis lahtist tuld ega lülitada elektrit/tuld sisse 3. Eemalduda ohtlikust piirkonnast Järgnev käitumine 4. Informeerida ohust teisi inimesi - Regulaarne süsteemi hooldus (gaasilekke andurite töökindluse tagamiseks). - Turvatöötaja jm vajalike spetsialistide koolitus, kuidas gaasitoru vajadusel sulgeda. Ennetavad tegevused - Kasutajate teavitamine, kuidas käituda gaasilekke korral.  Üleujutus Võimalikud ohuolukorrad Tuvastamine Esmased tegevused Edasine käitumine Ennetavad tegevused  Üleujutus - Siseveekogudest tingitud üleujutused - Merevee taseme tõusust tingitud üleujutused - Pikaajalisest vihmasajust tingitud üleujutused - Hoida end kursis täpse ilmaprognoosiga ning olla hästi informeeritud veetaseme muutumisest. 1. Informeerida hoone haldurit tekkinud ohuolukorrast. 2. Teisaldada vara: mööbel, elektririistad, elektroonika jm vara võimaliku uputuse piirkonnas maapinnast kõrgemale korrusele. 3. Vahetu ohu korral organiseerida maja elektrivõrgust välja lülitamine. 4. Vajadusel lahkuda ohutumasse kohta. 1. Mitte sõita läbi üleujutatud piirkonna ning kõndida läbi üleujutatud ala, eriti voolavas vees 2. Hoida eemale üleujutatud alajaamadest ning elektriseadmetest ja -kaablitest. 3. Häda korral helistada koheselt hädaabinumbril 112 ja kutsuda abi. 4. Kui vesi tõuseb kiiresti ning hakkab tungima hoonetesse enne, kui ollakse jõudnud evakueeruda, siis taganeda teisele korrusele, pööningule või katusele. 5. Peale veetaseme alanemist annab edasised juhised hoone haldur - Sadevee kanalisatsioonitorustiku perioodiline kontroll ja hooldus - Kasutajate teavitamine, kuidas käituda üleujutuse korral.  Metsatulekahju/kulupõleng Võimalikud ohuolukorrad Esmased tegevused Järgnev käitumine Ennetavad tegevused  Metsatulekahju/kulupõleng - Hoone läheduses asuva metsa põleng 1. Teavitada viivitamatult operatiivteenistust numbril 112, kus tulekahju on puhkenud ja mis põleb. 2. Hoiatada hoones asuvaid ja väljaspool ohtu sattunud inimesi. 1. Viia hoone juurest ära süttimisohtlikud esemed või katta korralikult kinni (võimalusel kasta kaetud kohad märjaks). 2. Sulgeda aknad ja uksed ning võimalusel ventilatsiooniseadmed. 3. Sulgeda ka kõik gaasiseadmed nende olemasolul. 4. Informeerida hoone haldurit. 5. Võimaluse piires seadmata ohtu elu, asuma tuld kustutama või tule levikut tõkestama. - Territooriumi hooldus. (kulu ei teki, puud ei ole majale lähedal - Kasutajate teavitamine, kuidas käituda metsatulekahju/kulupõlengu korral.  Viru tn 5a, Jõhvi Avariide ja mittevastavuste likvideerimise kord Avariide, rikete ja puuduste Riigi Kinnisvara AS klienditugi 1. edastamine tööpäevadel 8:00-18:00 tel 605 0000 [email protected] Väljaspool tööaega Kristo Peri 2. edastatakse teated objekti haldurile (soovitavalt ainult tel 56 572 200 avarii korral) Kui on tekkinud avarii ja eespool nimetatute telefonid ei vasta, 3. on õigus kutsuda välja järgnevas nimekirjas toodud ettevõtted Vesi ja kanalisatsioon Kirde Hooldusteenus OÜ Ahto Erisalu, tel: 51 01 046 Küte Elekter Turvafirma Forus Security AS Tel: 1899 (ATS, valve) Heakord Stell Eesti AS Valentin Korkus, tel: 51 57 649 Avariide, rikete ja puuduste lokaliseerimise/likvideerimise aeg Avarii Avarii lokaliseerimine toimub 2 h jooksul pärast avariiteate vastuvõtmist. Avarii on selline rike, mis ohustab kas 2 h jooksul inimelusid või on tekitanud või tekitab olulist materiaalset kahju, sh ka keskkonnale. Rike Rikke lokaliseerimine toimub 48 h jooksul pärast rikketeate vastuvõtmist. Rikke tulemusel (üldjuhul) seade või 48 h jooksul süsteem (paigaldis) kas seiskub või jätkab tööd nõuetele mittevastavalt või mitteusaldusväärselt; rikke ilmnemisega ei kaasne otsest ohtu inimeludele või (olulist) materiaalset kahju, häiritud on normaalne töö- ja elukorraldus hoones ning selle üksikutes ruumides kasvab avarii tekke oht. Puudus Puuduste likvideerimine toimub hiljemalt 72 h jooksul pärast teate vastuvõtmist. Puudus on mittevastavus 72 h jooksul ettenähtud tingimustele, sh kokkulepete ja/või kohustustele; puudus ei pea kaasa tooma ei süsteemi seiskumist ega rikke/avarii otsese kahju tekkimist, puuduse ilmnemine on üldjuhul aluseks tingimusliku tehnohoolduse tegemisele.  ÜÜRILEPING NR KPJ-4/2022-94 Üürileping on sõlmitud üürileandja Riigi Kinnisvara AS Registrikood: 10788733 Juriidiline aadress: Tartu mnt 85, Tallinn 10115 Telefon: (372) 606 3400 Faks: (372) 606 3401 E-post: [email protected] Esindaja lepingu sõlmimisel: juhatuse esimees Kati Kusmin, põhikirja alusel Kontaktisik: ida piirkonna kinnisvarahaldur Kristo Peri Kontaktisiku telefon: (372) 5657 2200 Kontaktisiku e-post: [email protected] ja üürniku Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu Registrikood: 70001975 Juriidiline aadress: Paldiski mnt 80, Tallinn 10617 Telefon: (372) 612 1360 Faks: (372) 640 8155 E-post: [email protected] Esindaja lepingu sõlmimisel: peadirektor Maret Maripuu, põhimääruse alusel Kontaktisik: haldusjuht Bert Prükk Kontaktisiku telefon: (372) 5915 1256 Kontaktisiku e-post: [email protected] vahel, kes on kokku leppinud, et üürileandja annab üürniku kasutusse üüripinna alljärgnevatel tingimustel.  2 ERITINGIMUSED 1. Üüripinna kinnistu asukoht, suurus ja koosseis 1.1 Aadressil Jõhvi linn, Viru tn 5a asuv kinnistu, kinnistusraamatu registriosa number 47708, katastritunnus 25301:005:0177, pindala 5086 m². 1.2. Kinnistu oluliseks osaks on adminhoone (ehitisregistri kood 102006583, ehitise kasutamise otstarve büroohoone, mälestise number puudub), üüritav pind 665,5 m², millest 646,1 m² on üürnike ainukasutuses ja 19,4 m² on üürnike ühiskasutuses. 1.3. Hoone üüritav pind on hoone netopind, millest on lahutatud hoonet kui tervikut teenindavate tehniliste ruumide pind (tehnopind) ja vertikaalsete ühendusteede pind. Üüritav pind mõõdetakse koos mittekandvate tarindite aluse pinnaga, see on kandvatel tarinditel seinte siseviimistluskihini ja mittekandvatel tarinditel seinte telgjooneni. Netopinna arvestamisel lähtutakse Eesti standardis EVS-EN 15221-6:2011 “Kinnisvarakeskkonna juhtimine. Osa 6: Pinna ja kubatuuri mõõtmine kinnisvarakeskkonna juhtimisel” olevast “ruumide netopinna” mõistest, millele vastab ehitisregistris suletud netopind, millele on liidetud mittekandvate tarindite alune pind. 1.4. Juhul kui kinnistut kasutavad mitu üürnikku või kasutajat eristatakse üüritaval pinnal ainukasutuses olev pind ja ühiskasutuses olev pind. Ühiskasutuses olev pind on pind, mida üürnik kasutab ühiselt koos teiste hoone üürnike ja kasutajatega. Üürniku ühiskasutuses pind koosneb korruse ühiskasutuses pinnast (ruumid, mida kasutavad ühiselt vaid sama korruse üürnikud ja kasutajad, nt koridor) ja hoone ühiskasutuses pinnast (ruumid, mida kasutavad ühiselt kogu hoone üürnikud ja kasutajad, nt fuajee), erandjuhul ka muust ühiskasutusest pinnast (ruumid, mida kasutavad ühiselt osa üürnikke ja kasutajaid). 2. Üüripinna suurus, paiknemine ja koosseis 2.1. Üürniku kasutuses olev üüripind hoones kokku on arvestuslikult 550,7 m², millest: 2.1.1. 531,3 m² on üürniku ainukasutuses; 2.1.2. 19,4 m² on proportsionaalne osa üürnike ühiskasutuses olevast pinnast. 2.2. Üüripind paikneb hoone 1-2. korrusel. 2.3. Üürniku kasutuses olevate parkimiskohtade arv kokku: ei ole määratletud. 2.4. Üürniku ainukasutuses olev maa (territoorium) kokku: puudub, territoorium on üürnike ühiskasutuses. 2.5. Üürniku ainukasutuses olevad rajatised: puuduvad. 2.6. Üürniku kasutuses olevad seadmed ja inventar, mille asendamise ja hooldamise kohustus on üürileandjal: puuduvad. 2.7. Üüripinna paiknemine on toodud lepingu lisas 1 olevatel plaanidel ja eksplikatsioonil. Ühiskasutuses oleva hoone puhul on eristatud üürniku ainukasutuses ja ühiskasutuses  3 pind. Üürnikul on õigus kasutada kogu ühiskasutatavat pinda lepingu lisas 1 tähistatud ulatuses. 3. Üüripinna sihtotstarve Üüripinna sihtotstarve on büroopind, mida üürnik kasutab Ukraina sõjapõgenike infopunktina Jõhvis. 4. Üüripinna nõutav seisund Üürileandja on kohustatud tagama üüripinna säilitamise üleandmise seisundis, v.a harilikust kulumisest tingitud muutused üüripinna seisundis. 5. Üüripinna valduse üleandmine Üüripinna valduse üleandmise tähtpäev oli 01.06.2022. 6. Üüriteenused ja üür 6.1. Üüri liik on kulupõhine. 6.2. Üüriteenused on toodud lepingu lisas 2. 6.3. Üüri suurus on toodud lepingu lisas 3. Üürile lisandub käibemaks. 6.4. Üüri arvestamise põhimõtted on toodud lepingu lisas 3. 6.5. Pooled on kokku leppinud, et üür üüriperioodi jooksul ei muutu. 7. Kõrvalteenused ja kõrvalteenuste tasu 7.1. Kõrvalteenused on toodud lepingu lisas 2. 7.2. Kõrvalteenuste tasu suurus on toodud lepingu lisas 3. Kõrvalteenuste tasule lisandub käibemaks. 7.3. Kõrvalteenuste tasu arvestamise põhimõtted on toodud lepingu lisas 3. 8. Üüri ja kõrvalteenuste eest maksmine 8.1. Tasu arvestamine algab tagasiulatuvalt alates 01.06.2022. 8.2. Üürileandja esitab üürnikule arve või eraldi arved üüri ja kõrvalteenuste eest hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks. Üür arvestatakse jooksva kuu eest ning fikseerimata kõrvalteenuste tasu eelneva kuu eest. Üürileandja esitab üürnikule e-arveid, mis vastavad Eesti e-arve standardile. E-arves peab lisaks standardis nimetatud andmetele olema toodud täiendavalt ka üürniku kontaktisiku eesnimi ja perekonnanimi. 8.3. Arve tasumise tähtaeg on 21 (kakskümmend üks) kalendripäeva arve saamisest arvates. 9. Lepingu tähtaeg 9.1. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ning lepingut rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.06.2022. 9.2. Leping lõpeb 31.12.2022. 10. Erisused ja täiendused tüüptingimustele  4 10.1. Lepingu erakorralisel ülesütlemisel tüüptingimuste punkti 8.3 või 8.4 alusel, juhul kui tegemist on üürileandja poolt lepingu rikkumisega, on üürnikul õigus nõuda üürileandjalt leppetrahvi summas, mis saadakse lepingu ülesütlemise ajal kehtiva 1 (ühe) kalendrikuu üüri korrutamisel 6 (kuuega). Juhul, kui leping lõppeb üürnikust tuleneva asjaolu tõttu erakorraliselt ja pooled ei ole kokku leppinud teisiti, on üürileandjal õigus nõuda üürnikult saamata jäävat üüri 6 (kuue) kuu üüri ulatuses. 11. Muud kinnitused ja kokkulepped 11.1. Pooled on kokku leppinud, et kui üürileandja soovib võõrandada kinnistu, millel üüripind asub, siis lähtuvad pooled alljärgnevast: a) üürileandja teatab üürnikule üüripinna võõrandamise väljakuulutamise eeldatavast ajast vähemalt 2 (kaks) kuud ette; b) üürileandja on üürniku vastaval nõudmisel enne kinnistu võõrandamist kohustatud kandma kinnistusraamatusse lepingu kohta võlaõigusseaduse § 324 kohase märke. 11.2. Pooled on kokku leppinud, et pärast lepingu lõppemist on üürnik kohustatud andma nõusoleku kinnistusraamatusse lepingu kohta kantud märke (eritingimuste punkt 11.1) kustutamiseks 30 (kolmekümne) kalendripäeva jooksul arvates üürileandja poolt lepingu lõppemise järel saadetud vastavasisulise kirjaliku taotluse kättesaamisest üürniku poolt. 11.3. Pooled on kokku leppinud, et lepingu lisa 5 „Hoone sisekorraeeskiri“ muutmise vajadusel esitab üürileandja üürnikule sellekohase teate. Juhul kui üürnik ei nõustu teates esitatud muudatusega, võib ta esitada teatele põhjendatud vastuväite 30 (kolmekümne) päeva jooksul teate kättesaamisest arvates. Kui üürnik vastuväidet tähtaegselt ei esita, loetakse sisekorraeeskiri muudetuks üürileandja esitatud teate alusel ning sisekorraeeskirja muutmise kokkulepet ei sõlmita. 11.4. Pooled töötlevad teise poole esindajate ja lepingu täitmisega seotud teiste isikute isikuandmeid ilma nimetatud isikute eraldi antud nõusolekuta poolte vahel sõlmitud lepingu täitmiseks, poolte õigustatud huvides või muul õiguslikul alusel. Pooled lähtuvad isikuandmete töötlemisel õigusaktidest ja oma organisatsioonis kehtestatud isikuandmete töötlemise põhimõtetest. 11.5. Pooled on kokku leppinud, et kui käesoleva lepingu kehtivuse ajal lepivad Rahandusministeerium ja üürileandja kokku üldiselt üürilepingutele rakendatavates uutes tingimustes (nn vastavates mudelites sõltuvalt üüripinna sihtotstarbest, asukohast, üürnike arvust jms), vaatavad pooled lepingu tingimused üle ja vajadusel muudavad poolte kirjalikul kokkuleppel lepingu tingimusi lähtuvalt üürilepingutele rakendatavatest uutest tingimustest. 12. Lepingu dokumendid ja lepingutingimuste kohaldamine 12.1. Lepingu dokumendid koosnevad lepingu eritingimustest, tüüptingimustest, lepingu lisadest ja lepingu muudatustest (sealhulgas lepingus nimetatud üürileandja teadetest üüri muutmise kohta). 12.2. Lepingu tüüptingimustena kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 26.01.2017 määruse nr 16 „Hoonestatud kinnisvara kasutuslepingute tingimused ja kasutustasu kujunemise alused“ lisas 1 esitatud tüüptingimusi, mis kehtivad poolte vahel lepingu tüüptingimustena ilma allkirjastamata. Kui eelnimetatud määrust muudetakse lepingu tähtaja jooksul, kohaldatakse määrusest tulenevaid muudatusi lepingule üksnes lepingu muutmisel poolte kirjalikul kokkuleppel.  5 12.3. Juhul kui lepingu eritingimused, tüüptingimused või lisad on omavahel vastuolus, lähtutakse dokumentidest järgmises järjekorras: 1) eritingimused; 2) lisad; 3) tüüptingimused. Eri aegadel allkirjastatud sama järjekorra lepingu dokumentide vastuolu korral lähtutakse hiljem allkirjastatud dokumendist. 12.4. Pooled käsitavad tüüptingimuste punktis 5.3 nimetatud kinnisvara korrashoiu hea tavana kinnisvarakeskkonna korraldamist reguleerivat standardit, milleks lepingu sõlmimisel on Eesti standardi EVS 807:2016 + A1:2020 „Kinnisvarakeskkonna juhtimine ja korrashoid“. 12.5. Kinnisvara sisetehingute korral lähtutakse üüri muutmisel lisaks alapunktides 12.1–12.4 esitatule ka Vabariigi Valitsuse 26.01.2017 määruse 16 „Hoonestatud kinnisvara kasutuslepingute tingimused ja kasutustasu kujunemise alused“ sätestatust. Kui eelnimetatud määrust muudetakse lepingu tähtaja jooksul, kohaldatakse määrusest tulenevaid muudatusi lepingule üksnes lepingu muutmisel poolte kirjalikul kokkuleppel. 13. Lepingu lisad 1. Üüripinna plaanid ja eksplikatsioon 2. Poolte kohustused üüripinna korrashoiu tagamisel ja teenuste liigitus 3. Üür ja kõrvalteenuste tasu 4. Üüripinna üleandmise-vastuvõtmise akt (koostatakse üüripinna üürnikule üleandmise kuupäeva seisuga ja allkirjastatakse hiljemalt ühe kuu jooksul üüripinna üürnikule üleandmise kuupäevast) 5. Hoone sisekorraeeskiri Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt Üürileandja Üürnik  6 TÜÜPTINGIMUSED 1. MÕISTED Lepingus kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 1.1. avarii on rike, mis ohustab kas inimelusid või üürniku julgeolekut või on tekitanud või võib tekitada olulist kahju tervisele või varale, sealhulgas keskkonnale. Pooled võivad eritingimustes täpsustada, milliseid mittevastavusi loetakse avariiks lepingu tähenduses; 1.2. hoone on kinnistul paiknev hoone, milles üürilepingu osaks olevad ruumid asuvad; 1.3. isik on iga pooleks mitteolev isik; 1.4. kasutustasu on üürilepingus kokku lepitud tasu, mis koosneb üürist ja kõrvalteenuste tasust; 1.5. kinnistu on eritingimustes märgitud kinnistu(d); 1.6. kõrvalteenused on üüripinna kasutamisega ja kinnisvara korrashoiuga seotud teenused, mida üürileandja osutab üürnikule üürilepingu alusel lisaks üüriteenustele ning mille maksumus ei sisaldu üüris; 1.7. kõrvalteenuste tasu on üürileandjale kõrvalteenuste eest makstav tasu, millele vastavalt õigusaktidele ja üürilepingule võib lisanduda käibemaks; 1.8. leping on poolte vahel sõlmitud üürileping, mis koosneb eritingimustest ja tüüptingimustest koos muudatuste ja lisadega, mis on lepingu lahutamatud osad; 1.9. lepingu tähtaeg on aeg lepingu jõustumisest kuni lepingu kehtivuse lõppemiseni; 1.10. parendustöö on tegevus, mille peamine eesmärk on: 1.10.1. üüripinna või selle osa sihtotstarbe või suuruse muutmine; 1.10.2. üüripinna või selle osa uuendamine, sealhulgas tehnosüsteemide või muude süsteemide uuendamine; 1.10.3. üüripinna täiendava mugavuse, meeldivuse või ilu saavutamine; 1.10.4. uute tehnoloogiate kasutuselevõtmine üüripinnal, kuigi üüripind oleks sihtotstarbeliselt kasutatav ka ilma nendeta; 1.11. pool on üürileandja või üürnik; 1.12. pooled on üürileandja ja üürnik ühiselt nimetatuna; 1.13. puudus on üüripinna mittevastavus ettenähtud tingimustele, sealhulgas kokkulepetele või kohustustele, mis ei pruugi kaasa tuua süsteemi seiskumist ega rikke või avarii ega otsese kahju tekkimist. Pooled võivad eritingimustes täpsustada, milliseid mittevastavusi loetakse puuduseks lepingu tähenduses;  7 1.14. remonttöö on tegevus, millega taastatakse üüripinna või selle osa, sealhulgas konstruktsioonide ning tehnosüsteemide eesmärgipärane toimimine vastavalt üürilepingus kokku lepitud seisundile; 1.15. rike on puudus, mille tulemusel seade või süsteem seiskub või jätkab tööd nõuetele mittevastavalt või mitteusaldusväärselt või häiritud on normaalne töö- või elukorraldus üüripinnal, kuid sellega ei kaasne otsest ohtu inimeludele või olulist varalist kahju. Pooled võivad eritingimustes täpsustada, milliseid mittevastavusi loetakse rikkeks lepingu tähenduses; 1.16. tööpäev on iga nädalapäev, välja arvatud laupäev, pühapäev, Eesti Vabariigi riigipüha ja rahvuspüha; 1.17. vääramatu jõud on asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud oodata, et pool lepingu sõlmimise ajal sellise asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Selline asjaolu takistab lepingu täitmist, kuid ei pruugi põhjustada üüripinna kahjustumist; 1.18. üür on üürileandjale üüripinna kasutamise ja üüriteenuste eest makstav tasu, millele vastavalt õigusaktidele ja üürilepingule võib lisanduda käibemaks; 1.19. üüripind on üürilepingu alusel üürniku kasutusse antud eritingimustes kirjeldatud kinnistu, hoone ja/või selle osa ning juhul kui üürniku kasutusse antakse osa kinnistust ja/või hoonest, koosneb üüripind üürniku ainukasutuses olevast pinnast ja ühiskasutuses olevast pinnast, mida üürnik kasutab ühiselt koos teiste hoone üürnikega või kasutajatega; 1.20. üüriteenused on üüripinna kasutamisega ja kinnisvara korrashoiuga seotud teenused, mida üürileandja osutab üürnikule üürilepingu alusel ning mille maksumus sisaldub üüris. 2. ÜÜRIPINNA ÜLEANDMINE ÜÜRNIKULE 2.1. Üüripind peab üürnikule üleandmisel olema sihtotstarbeliselt kasutatav, puhas ja heakorrastatud. 2.2. Pooled koostavad üüripinna valduse üleandmise kuupäevaks üüripinna üleandmise- vastuvõtmise akti, mis pärast allkirjastamist saab lepingu lahutamatuks osaks ja lepingu lisaks. Vajaduse korral võivad pooled üüripinna tehnilise seisukorra fikseerimiseks koostada käesolevas punktis nimetatud akti asendavaid või täiendavaid dokumente ja sõlmida täiendavaid kokkuleppeid. 3. ÜÜR JA KÕRVALTEENUSTE TASU Üüri ja kõrvalteenuste tasu arvestus 3.1. Üürnik tasub üürileandjale kasutustasu üürileandja esitatud arve alusel, kui eritingimustes ei ole kokku lepitud teisiti. Arvel peab olema eraldi näidatud üüri kogusumma ja kõrvalteenuste tasu vastavalt kokkulepitud teenuste loetelule. 3.2. Kui pooled ei ole kokku leppinud kõrvalteenuste tasu fikseeritud suuruses või muudes arvestamise põhimõtetes, arvestatakse kõrvalteenuste tasu suurused alljärgnevalt: 3.2.1. Tarbimismahtude mõõtmine toimub tarbimisteenuste (elektrienergia, soojusenergia, vee-, kanalisatsiooni- ja kommunikatsiooniteenused) korral  8 vastavalt üüripinna tarbimist mõõtvatele arvestitele, välja arvatud juhul, kui arvestid puuduvad. Tarbimismahtude mõõtmine toimub ka muudel teenustel, mille tasu arvestuse aluseks on tarbimismahud. 3.2.2. Tarbimismahtude proportsionaalne arvestamine toimub tüüptingimuste punktis 3.2.1 nimetamata kõrvalteenuste korral, sealhulgas ühiskasutuses olevate pindade ja tehnosüsteemide korrashoiuga seotud teenuste ning muude teenuste ja nendega seotud tarbimisteenuste korral. Proportsionaalsel arvestamisel leitakse kõrvalteenuse tasu, arvestades teenusega kaetud üüripinna osakaalu teenusega kaetud hoone üüritavast pinnast, see tähendab, et üürniku kuluks hoone vastavatest kuludest on nii mitu protsenti, kui mitu protsenti moodustab üürniku teenusega kaetud üüripind hoones kogu hoone vastava teenusega kaetud üüritavast pinnast, sõltumata sellest, kas hoone üüritav pind on välja üüritud või mitte. 3.2.3. Kõrvalteenuste tasude suurused arvestatakse vastavalt tüüptingimuste punkti 3.2.1 või 3.2.2 alusel leitud tegelikule tarbimisele ja teenuseosutajate kehtestatud hindadele või riigihankemenetluse tulemusena teenuseosutajatega kokku lepitud hindadele. 3.3. Remonttööde maksumus sisaldub üüris, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti: 3.3.1. ulatuses, mis tagab üüripinna säilimise lepingus kokku lepitud seisundis; 3.3.2. kui selliste tööde tegemine on põhjustatud õigusaktide muudatustest, välja arvatud juhul, kui õigusaktide muudatused on seotud üürniku tööspetsiifikaga. Lisaks punktides 3.3.1 ja 3.3.2 nimetatule sisaldub üüris remonttööde maksumus lepingus kokku lepitud rahaliste vahendite ja tegevuste ulatuses. 3.4. Kui üürnik soovib üüripinnal teha parendustöid või selliseid remonttöid, mille maksumus vastavalt lepingule ei sisaldu üüris või mis oma olemuselt ei ole üürileandja kui omaniku kohustuseks, ning selliste tööde tulemusena üüri või kõrvalteenuste tasu suurus muutuks, lähtuvad pooled tüüptingimuste punktides 5.8–5.14 sätestatust. 3.5. Kui lepingu kehtivuse ajal viiakse läbi hoone mõõdistamine, mille tulemusena täpsustatakse hoone üüritava pinna suurust, siis korrigeeritakse lepingujärgset üüripinna suurust hoones ja üürina makstavat üüripinna ruutmeetri tasu ning kõrvalteenuste tasu selliselt, et korrigeerimise hetkel kehtiv kasutustasu kogusumma kalendrikuus ei muutu. 3.6. Üürnik tasub kõik üürileandjale tasumisele kuuluvate summade ülekandmisega seotud kulud, tingimusel, et ülekanne tuleb teha Eesti Vabariigis registreeritud krediidiasutuse arveldusarvele või välismaa krediidiasutuse Eesti Vabariigis registreeritud filiaali arveldusarvele. Üürniku poolt üüriteenuste ja kõrvalteenuste lepingute sõlmimine ning selle mõju üürile 3.7. Üürnikul on üüriteenuste või kõrvalteenuste saamiseks õigus sõlmida enda nimel lepinguid vastavate teenuste osutajatega või teha vastavad tegevused ise, kui pooled on lepingu sõlmimisel kokku leppinud, et nimetatud teenuslepingud sõlmib või vastavad tegevused teeb üürnik. 3.8. Lisaks tüüptingimuste punktis 3.7 sätestatule on üürnikul õigus sõlmida enda nimel lepinguid haldusteenuse või tehnohoolduse osutamiseks, samuti omanikukohustuste täitmiseks või teha vastavad tegevused ise, kui üürileandja on selliste teenuste osutamisel lepingut rikkunud, alljärgnevatel tingimustel: 3.8.1. Üürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest ette teatanud vähemalt 30 päeva, tingimusel, et üürileandja on korduvalt rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi selliste teenuste osutamisel ja üürnik on esitanud üürileandjale korduvalt pretensioone selliste teenuste kvaliteedi kohta.  9 3.8.2. Ilma ette teatamata, kui üürileandja on rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi selliste teenuste osutamisel, milliste viivitamatu osutamine on üürniku jaoks kriitilise tähtsusega, sest on põhjendatud üürniku organisatsiooni riskijuhtimisest tulenevate vajadustega. 3.9. Lisaks tüüptingimuste punktis 3.7 sätestatule on üürnikul õigus sõlmida enda nimel lepinguid tüüptingimuste punktis 3.8 nimetamata teenuste saamiseks või teha vastavad tegevused ise alljärgnevatel tingimustel: 3.9.1. üürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest ette teatanud vähemalt 60 päeva ja kannab kulud, mis üürileandjal tuleb kanda juba sõlmitud teenuslepingute enne- tähtaegse lõpetamise tõttu (näiteks leppetrahvi nõuded). Selliste lepingute sõlmimine on lubatud üürileandja kirjalikul nõusolekul vastavalt tüüptingimuste punktile 3.10; 3.9.2. üürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest ette teatanud vähemalt 30 päeva ja pooled ei ole kokku leppinud, et üüriteenust või kõrvalteenust osutab üürileandja. Selliste lepingute sõlmimine on lubatud üürileandja kirjalikul nõusolekul vastavalt tüüptingimuste punktile 3.10; 3.9.3. üürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest ette teatanud vähemalt 30 päeva, tingimusel, et üürileandja on korduvalt rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi selliste teenuste osutamisel ja üürnik on esitanud üürileandjale korduvalt pretensioone selliste teenuste kvaliteedi kohta; 3.9.4. ilma ette teatamata, kui üürileandja on rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi selliste teenuste osutamisel, kui nende viivitamatu osutamine on üürniku jaoks kriitilise tähtsusega. 3.10. Üürileandja kohustub tüüptingimuste punktides 3.9.1 ja 3.9.2 nimetatud nõusoleku andma või põhjendama sellest keeldumist viie tööpäeva jooksul vastava taotluse saamisest arvates. Üürileandjal on õigus keelduda nõusoleku andmisest, kui sellistest lepingutest kas lepingu kehtivuse ajal või pärast seda: 3.10.1. tulenevad või võivad tuleneda kahjulikud mõjutused kinnistule; 3.10.2. halveneb või võib halveneda hoone seisund; 3.10.3. kaasnevad või võivad kaasneda kohustused, kitsendused või piirangud üürile- andjale või teistele üürnikele. 3.11. Üürileandjal ei ole õigust keelduda tüüptingimuste punktides 3.9.1 ja 3.9.2 nimetatud nõusoleku andmisest, kui üürileandja on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõustunud selliste mõjutuste, seisundi halvenemise, kohustuste, piirangute või kitsendustega või kui pooled lepivad kirjalikult kokku sellistest asjaoludest põhjustatud mõjutustega kaasnevate kulutuste hüvitamises üürileandjale. Viidatud negatiivsete mõjutuste tõendamise koormis lasub üürileandjal, kusjuures esitatud põhjendused peavad olema asjakohased. Juhul kui üürnik sõlmib eelnimetatud teenuste saamiseks teenuslepingud ilma üürileandja nõusolekuta, vastutab üürnik sellega kaasnevate riskide ja võimalike kahjude eest ning kohustub üürileandjale põhjustatud kahju hüvitama. 3.12. Kui üürnik kasutab tüüptingimuste punktis 3.9 nimetatud õigust lepingute sõlmimiseks, kohaldatakse vastavate teenuste eest tasumise suhtes üürniku valikul ühte varianti alljärgnevatest: 3.12.1. Üürnik tasub vastavate teenuste eest otse teenuste osutajatele ning üüri või kõrvalteenuste tasude suurust ei muudeta, kuid üürileandja hüvitab üürnikule vastava teenuse maksumuse. Tasu hüvitatakse juhul, kui üürileandja üürnikule vastavat üüriteenust või kõrvalteenust osutas. 3.12.2. Üürnik tasub vastavate teenuste eest otse teenuste osutajatele ning üürileandja ja üürnik lepivad kokku üüri või kõrvalteenuste tasude vähendamises vastavate  10 teenuste ulatuses. Üüri või kõrvalteenuste tasusid vähendatakse juhul, kui üürileandja üürnikule vastavat üüriteenust või kõrvalteenust osutas. 3.13. Kui üürnik sõlmib isikutega lepingud tarbimisteenuste (elektrienergia, soojusenergia, vee-, kanalisatsiooni- ja kommunikatsiooniteenuse) kohta, edastab ta üürileandjale iga järgneva kuu 10. kuupäevaks andmed üüripinna tarbimisteenuste kohta, välja arvatud juhul, kui üürileandja selliseid andmeid saada ei soovi. Üüri ja kõrvalteenuste tasu muutmine 3.14. Üüri võib kokkulepitud indeksi alusel muuta üks kord aastas kuni 3%, kui eritingimustes on selles kokku lepitud. Üüri võib muuta suuremas ulatuses juhul, kui muudetakse üürilepingu muid tingimusi, mis toovad kaasa üüri muutmise vajaduse. Indeksi alusel üüri muutmisel lähtutakse tüüptingimuste punktis 3.16 sätestatust. 3.15. Kõrvalteenuste tasu suuruse muutmine toimub üks kord aastas vastavalt eritingimustes ja lisades kokkulepitule järgmiselt: 3.15.1. Kui pooled on kokku leppinud kõrvalteenuste tasu muutmises indeksi alusel, lähtutakse tüüptingimuste punktis 3.16 sätestatust. 3.15.2. Kui pooled ei ole kõrvalteenuste tasu muutmist välistanud ega ole kokku leppinud kõrvalteenuste tasu muutmises indeksi alusel ja üürileandja soovib kõrvalteenuste tasu muuta, esitab ta üürnikule sellekohase ettepaneku, mille aluseks on andmed eelmise kalendriaasta üüripinna kulude ja järgmise kalendriaasta prognoositavate kulude kohta, muu hulgas andmed selle kohta, milline põhjendatud ja objektiivne alus tingib kõrvalteenuste tasude muutmise. Fikseeritud kõrvalteenuste tasu korral ja juhul, kui kõrvalteenuste tasu muutmise ettepaneku esitamisele eelneva aasta tegelik kõrvalteenuste kulu erines sama aasta kohta lepingus fikseeritud tasust, tasaarvestab üürileandja fikseeritud tasu ja tegeliku kulu vahe järgneva kalendriaasta kõrvalteenuste tasu muutmise ettepaneku esitamsel, juhul kui eritingimustes ei ole kokku lepitud teisiti. Kui üürnik ei ole nõus teates esitatuga, võib ta esitada teatele põhjendatud vastuväite. Kui üürnik vastuväidet tähtaegselt ei esita, loetakse üür muudetuks üürileandja esitatud teate alusel ning üürilepingu muutmise kokkulepet ei sõlmita. Kui üürnik esitab vastuväite, sõlmivad pooled kõrvalteenuste tasu muutmise kokkuleppe. Kui pooled ei saavuta eritingimustes kokku lepitud tähtajaks kõrvalteenuste tasu muutmises kokkulepet, siis kohaldatakse osas, milles kokkulepet ei saavutatud, alates järgmisest kalendriaastast tüüptingimuste punktis 3.2 sätestatut. Üürileandja poolt kõrvalteenuste tasu muutmise ettepaneku esitamise, üürniku poolt vastuväite esitamise ning kõrvalteenuste tasu muutmise kokkuleppe sõlmimise tähtajad lepitakse kokku eritingimustes. Erinevate kõrvalteenuste tasude muutmisele võib rakendada erinevaid muutmise põhimõtteid. 3.16. Üüri ja kõrvalteenuste tasu suuruse muutmine kokkulepitud indeksi alusel toimub järgmiselt: 3.16.1. Üüri ja kõrvalteenuste tasu muutmisel kasutatavaks indeksiks on tüüptingimuste punktis 3.16.2 nimetatud tarbijahinna indeksi aastane protsentuaalne muutus. 3.16.2. Tarbijahinna indeksiks on eritingimustes kokku lepitud kuupäeva seisuga lõppeva aastase perioodi kohta avaldatud Eesti tarbijahinna koondindeks, mis sisaldab kõiki regioone ja kaubagruppe. Kui vastavat koondindeksit ei ole avaldatud üüri või kõrvalteenuste tasu muutmise teate esitamise kuupäevaks, võetakse aluseks nimetatud kuupäevale eelnenud kalendrikuu viimase päeva seisuga lõppenud aastase perioodi Eesti tarbijahinna koondindeksi aastane muutus protsentides.  11 3.16.3. Üüri ja kõrvalteenuste tasu indeksi alusel muutmise kohta esitab üürileandja üürnikule teate. Juhul kui üürnik leiab, et teates esitatu ei vasta lepingus kokkulepitule, võib ta esitada teatele põhjendatud vastuväite. Kui üürnik vastuväidet tähtaegselt ei esita, loetakse üür muudetuks üürileandja esitatud teate alusel ning üürilepingu muutmise kokkulepet ei sõlmita. Teate ja vastuväite esitamise tähtajad lepitakse kokku eritingimustes. 3.17. Pikema tähtajaga kui kümme aastat sõlmitud üürilepingus vaadatakse kasutustasu suurus üle vähemalt iga viie aasta järel. 4. ÜÜRIPINNA KASUTAMINE JA VALDAMINE 4.1. Üürileandja on kohustatud võimaldama üürnikul üüripinda kasutada ja vallata vastavalt lepingule, sealhulgas tagama mõistliku aja jooksul üürileandjast põhjustatud takistuste kõrvaldamise ning hoiduma tegevusest või tegevusetusest, mis võib mis tahes viisil ohustada või häirida üürniku poolt üüripinna kasutamist lepingus toodud tingimustel või üürniku poolt lepingust või seadusest tulenevate kohustuste täitmist. 4.2. Kui üürileandjal on vaja kasutada üüripinda lepingust mittetulenevatel põhjustel, sealhulgas seoses üüripinna isikule võõrandamise või üürimise ettevalmistamisega, on ta kohustatud eelnevalt üürnikuga kooskõlastama selleks vajaliku juurdepääsu koha, ulatuse ja aja. Täiendavalt lähtutakse üüripinnale sisenemise ja viibimise korral hoone sisekorraeeskirjas sätestatust. 4.3. Üürnik kohustub kasutama üüripinda heaperemehelikult ning täitma tuleohutust ja tervishoidu reguleerivaid õigusakte. 4.4. Üürnik kohustub mitte paigaldama üüripinnale seadmeid, mille koormus ületab teenuse, süsteemi või seadme võimsuse. Juhul kui üürniku installeeritav seade nõuab lisasüsteeme, paigaldatakse sellised süsteemid üürniku kulul ja vastavalt üürileandjaga kooskõlastatud plaanidele ja spetsifikatsioonidele. 4.5. Üürnikul on õigus paigaldada üürileandjaga kooskõlastatult üüripinnale, sealhulgas hoone seintele, oma kulul enda soovitud ulatuses ja viisil reklaame, lippe, plakateid, logosid, sümboolikat ning muid visuaalseid tähiseid ja viitasid tingimusel, et need vastavad õigusaktides kehtestatud nõuetele. Üürileandja on kohustatud tagama, et üürnikul oleks võimalik paigaldada üüripinnale üürniku sümboolika, mille kasutamise kohustus on üürnikule ette nähtud õigusaktidega. Üürniku paigaldatud reklaami vastavuse eest kohaliku omavalitsuse kehtestatud nõuetele vastutab ning reklaamimaksu maksab üürnik. Nimetatud kohustuse rikkumise korral on üürnik kohustatud üürileandjale hüvitama tekitatud kahju. 4.6. Üürnikul on õigus kasutada üüripinda eritingimustes sätestamata sihtotstarbel üksnes üürileandja eelneval kirjalikul nõusolekul. Üürileandjal on koos nõusoleku andmisega õigus kehtestada üüripinna kasutamise suhtes piiranguid või muid tingimusi. Üürileandjal on õigus keelduda nõusoleku andmisest juhul, kui: 4.6.1. üürniku soovitud üüripinna uus sihtotstarve võib kahjustada või kahjustab üüripinda või muul viisil vähendab selle väärtust; 4.6.2. üürniku soovitud üüripinna uus sihtotstarve võib suurendada või suurendab üürileandja kulutusi üüripinnale; 4.6.3. üürniku soovitud üüripinna uus sihtotstarve on vastuolus heade kommetega; 4.6.4. üürnik ei ole nõus üüripinna sihtotstarbe muutmisest tingitud, üürileandja pakutud uue üüri või kõrvalteenuste tasudega või üürileandja pakutud üüripinna kasutamise piirangute või muude tingimustega.  12 4.7. Üürnik teavitab üürileandjat viivitamata igast üüripinnal asetleidnud avariist või muust ohust üüripinnale ning võtab tarvitusele mõistlikud abinõud selliste sündmustega seotud asjaolude ja tagajärgede likvideerimiseks. 4.8. Üürileandjal on õigus siseneda üüripinnale lepingus sätestatud üürileandja kohustuste täitmiseks, samuti avariide ärahoidmiseks või nende tagajärgede likvideerimiseks, kui nimetatud avariid või reaalne oht nende tekkimiseks võivad ohustada hoones viibivaid isikuid või vara. Sellisel juhul lähtutakse üüripinnale sisenemisel ja sellel viibimisel hoone sisekorraeeskirjas sätestatud korrast. 4.9. Üürnikul on keelatud üürileandja nõusolekuta siseneda tehnilistesse ruumidesse, välja arvatud üüripinna hulka kuuluvad tehnilised ruumid, reguleerida või seadistada tehnosüsteeme, mis ei ole otseselt ette nähtud reguleerimiseks või seadistamiseks üürnikule, sealhulgas tema töötajale, ega teha muid toiminguid, mis mõjutavad või võivad ebamõistlikult mõjutada üüripinna energiakulu suurenemist või tehnosüsteemide korrasolekut. Eelnimetatud keeldu ei kohaldata juhul, kui: 4.9.1. üürniku tehnilistesse ruumidesse sisenemise vajadus on tingitud avariist ja üürnik täidab tüüptingimuste punktist 4.7 tulenevat kohustust; 4.9.2. üürniku tehnilistesse ruumidesse sisenemise õigus ja tingimused on eraldi kokku lepitud eritingimustes või hoone sisekorraeeskirjas; 4.9.3. üürniku tehnilistesse ruumidesse sisenemiseks esineb muu põhjendatud vajadus, mis on seotud üürniku põhitegevuse, julgeolekukaalutluste või üürniku organisatsiooni riskijuhtimisest tulenevate vajadustega. Põhjendatud vajaduseks ei loeta üürniku soovi iseseisvalt reguleerida või seadistada tehnosüsteeme. 4.10. Kui üüripinna tehnosüsteemide reguleerimisvajadus tekib väljaspool avariid, pöördub üürnik üürileandja poole, kes reageerib üürniku ettepanekule esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 48 tunni jooksul, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. 4.11. Lepinguga sätestamata poolte kohustused üüripinna valdamisel ja kasutamisel on sätestatud hoone suhtes kehtivates õigusaktides ja muudes dokumentides, sealhulgas hoone sisekorraeeskirjas. 4.12. Pooled kohustuvad esitama teise poole nõudmisel informatsiooni üüripinna tegeliku energiatarbimise, veetarbimise ja jäätmetekke kohta. Informatsioon esitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sellises sisus, ulatuses ja detailsuses, mis võimaldab analüüsida üüripinna kasutamisega seotud keskkonna- ja energiatõhususe aspekte. Muu hulgas peab informatsioon sisaldama teavet tarbitud taastuva ja taastumatu energia mahu ning tarbitud energia CO2 ekvivalendi kohta. Informatsiooni esitamise eest ei ole õigust küsida lisatasu. 4.13. Pooled kohustuvad esitama teise poole nõudmisel informatsiooni, mis on vajalik Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. a direktiivist 2012/27/EL hoonete energiatõhususe kohta tulenevate nõuete täitmiseks. Informatsiooni esitamise eest ei ole õigust küsida lisatasu. Pooled võivad eritingimustes täpsustada hoonete energiatõhususe nõuete aluseks olevaid dokumente. 5. ÜÜRIPINNA KORRASHOID 5.1. Kui eritingimustes ei ole kokku lepitud teisiti, on üürileandja kohustatud tagama üüripinna hoidmise eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel kasutamiseks sobivas seisundis ja eritingimuste punktis 4 kokku lepitud seisundis, arvestades lepingust tulenevaid poolte kohustusi ja vastutust. 5.2. Üürileandja ja üürniku kohustused üüripinna korrashoiu tagamisel lepingu kehtivuse ajal on kirjeldatud tüüptingimuse punktides 5.3–5.14, eritingimustes ja lisades.  13 5.3. Üürileandja osutab üürnikule üüri- ja kõrvalteenuseid vastavalt eritingimustes kokku lepitud kinnisvara korrashoiu heale tavale ning lepingus täpsustatud ulatuses ja poolte kohustuste jaotuse alusel. Puuduste, rikete ja avariide kõrvaldamine 5.4. Üürileandja on kohustatud tagama, et üüripind oleks eritingimustes sätestatud sihtotstarbel kasutatav, ja kõrvaldama puudused viivitamata, kuid hiljemalt 72 tunni jooksul puudusest teada saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. 5.5. Üürileandja on kohustatud kõrvaldama rikked viivitamata, kuid hiljemalt 48 tunni jooksul rikkest teada saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. 5.6. Üürileandja on kohustatud avarii lokaliseerima viivitamata, kuid hiljemalt kahe tunni jooksul avariist teada saamisest arvates, ning tegema avariijärgse remondi viivitamata, kuid hiljemalt 72 tunni jooksul avarii lokaliseerimisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. 5.7. Kui üürileandjal ei ole objektiivsetel põhjustel, sealhulgas riigihangete seadusest tulenevate hankemenetluse tähtaegade ja vastavate tööde tegemiseks vajalike materjalide ettetellimistähtaegade tõttu võimalik kinni pidada tüüptingimuste punktides 5.4–5.6 nimetatud tähtaegadest, on üürileandja kohustatud sama tähtaja jooksul esitama üürnikule edasise tegevusplaani. Juhul kui üürnikule ei ole põhjendatult vastuvõetav üürileandja esitatud tegevusplaan, on tal õigus kõrvaldada puudus, rike või avarii ise või lasta see kõrvaldada isikul ja nõuda üürileandjalt selleks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, teavitades sellest üürileandjat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esimesel võimalusel pärast puuduse, rikke või avarii kõrvaldamist. Remonttööde ja parendustööde tegemine 5.8. Üürileandja teeb remonttöid üksnes lepingus ja selle lisades kokku lepitud viisil, ulatuses ja ajal, lähtudes üürniku kui üüripinna kasutaja huvidest, seejuures võivad pooled remonttöödes kokkuleppimiseks sõlmida lisakokkuleppeid. 5.9. Üürileandja teeb remonttöid üürniku igapäevast tegevust võimalikult vähe mõjutaval viisil. Üürileandjal ei ole õigust nõuda üürnikult remonttööde tegemist. 5.10. Pooled võivad lepingu tähtaja jooksul kokku leppida parendustööde tegemises üürileandja poolt. Sellisel juhul lepivad pooled eelnevalt kirjalikult kokku parendustööde mahu ja tähtajad. Kui üürnik on kohustatud parendustöödega kaasnevad kulutused hüvitama, siis lepitakse kokku ka kaasnevate kulutuste suurus ning nende hüvitamise tingimused ja kord. 5.11. Kui üürniku tööspetsiifikaga seotud uute õigusaktide vastuvõtmine või selliste õigusaktide muutmine toob kaasa vajaduse teha üüripinna remonttöid või parendustöid üüripinna sihtotstarbelise kasutamise jätkamiseks, lepivad pooled kokku vajalike tööde mahu, tähtajad ja maksumuse ning mõju üürile või kõrvalteenuste tasudele või mõlemale. Sellisest nõuetele mittevastavusest tingitud takistused üüripinna kasutamisel üürniku poolt ei ole käsitatavad üürileandjapoolse lepingu rikkumisena, üürnikul ei ole õigust alandada üüri, peatada üüri tasumist ega kasutada üürileandja suhtes muid õiguskaitsevahendeid. 5.12. Kui üürileandja ei täida kohaselt kohustust teha remont- või parendustöid, on üürnikul õigus eelneval teatamisel teha vastavad tööd ise või sõlmida leping vastavate tööde tegemiseks isikuga ning sellisel juhul kohaldatakse tüüptingimuste punktides 3.8–3.12 sätestatut. Üürnikul on õigus kohaldada üürileandja suhtes lepingus sätestatud õiguskaitsevahendeid.  14 5.13. Üürnik võib teha üüripinnal muudatusi – remonttöid ja parendustöid – poolte kirjalikul kokkuleppel, milles sätestatakse muu hulgas selliste tööde tegemise maht ja tingimused, samuti üürileandja poolt lepingu lõppemisel üüripinnal tehtud muudatuste hüvitamise maht ja tingimused. Üürileandja ei või käesolevas punktis nimetatud kokkuleppe sõlmimisest põhjendamatult keelduda, ennekõike juhul, kui üüripinnal muudatuste tegemine on vajalik üüripinna kasutamiseks või üüripinna mõistlikuks majandamiseks. 5.14. Üürnik võib lepingu lõppemisel ära võtta üüripinnale tehtud muudatused, kui see on võimalik üüripinda kahjustamata. Üürnikul ei ole õigust muudatusi ära võtta, kui üürileandja tasub üürnikule selle eest mõistliku hüvitise, välja arvatud juhul, kui üürnikul on muudatuste äravõtmiseks õigustatud huvi. 6. ÜÜRIPINNA ANDMINE ISIKUTE KASUTUSSE 6.1. Üürnikul ei ole õigust ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta anda üüripinda või osa sellest isikute kasutusse, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kui üürnik annab üüripinna allkasutusse, vastutab ta allkasutaja tegevuse eest nagu enda tegevuse eest. Allkasutaja ei või kasutada asja pärast lepingu lõppemist ega teisiti, kui see on lubatud üürnikule. 6.2. Üürnikul on õigus võimaldada riigiasutustel kasutada üüripinda tingimusel, et üüripinda kasutatakse eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel. Üürnik on kohustatud üürileandjat kasutusse andmisest kirjalikult teavitama kümne tööpäeva jooksul üleandmisest või kasutusse andmisest arvates. 7. LOAD 7.1. Üürileandja on kohustatud väljastama üürnikule tema tegevuseks või üüriteenuste või kõrvalteenuste saamiseks vajalikud volikirjad, load, nõusolekud ja kooskõlastused, arvestades lepingus üüriteenuste või kõrvalteenuste lepingute sõlmimise suhtes poolte vahel kokku lepitud tingimustega, või osutama võimaluse korral abi vajalike litsentside, nõusolekute, kooskõlastuste või lubade saamisel mis tahes isikult, kui üürileandja kui üüripinna omaniku abi on selleks vajalik või takistused on tekkinud üürileandjast tulenevate asjaolude tõttu. 7.2. Üürnik on kohustatud väljastama üürileandjale ja tema alltöövõtjatele lepingus tulenevate üürileandja kohustuste täitmiseks vajalikud volikirjad, load, nõusolekud ja kooskõlastused (sealhulgas sissepääsuload, kui need on vajalikud), välja arvatud põhjendatud juhtudel. Samuti osutab üürnik võimaluse korral abi vajalike litsentside, nõusolekute, kooskõlastuste või lubade saamisel mis tahes isikult, kui üürniku kui üüripinna otsese valdaja abi on selleks vajalik või takistused on tekkinud üürnikust tulenevate asjaolude tõttu. 8. LEPINGU LÕPPEMINE 8.1. Pooled on kokku leppinud, et kummalgi poolel on õigus leping enne tähtaega üles öelda üksnes käesoleva lepingu eri- või tüüptingimustes sätestatud juhtudel. 8.2. Leping lõpeb järgmistel juhtudel: 8.2.1. juhul kui leping on tähtajaline, lepingus nimetatud tähtaja möödumisel; 8.2.2. poolte kirjaliku kokkuleppe alusel selles kokkuleppes toodud tähtpäeval; 8.2.3. lepingu erakorralisel ülesütlemisel üürileandja poolt tüüptingimuste punktis 8.3 toodud alustel;  15 8.2.4. lepingu erakorralisel ülesütlemisel üürniku poolt tüüptingimuste punktis 8.4 toodud alustel; 8.2.5. seaduses või eritingimustes sätestatud muul alusel. 8.3. Üürileandjal on õigus leping erakorraliselt üles öelda, teatades sellest vähemalt kolm kuud ette, järgnevatel juhtudel: 8.3.1. üürnik ei ole tasunud üüri või kõrvalteenuste tasusid vähemalt kolm kuud järjest või lepingu alusel tasumisele kuuluvate summade võlgnevus ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluva üüri või kõrvalteenuste tasude summa; 8.3.2. üürnik tahtlikult ja õigustamatult kahjustab üüripinda või teeb üüripinnal ümberehitusi või muudatusi ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta ja selle tõttu saab üüripind oluliselt kahjustada ning üürnik ei ole tekitatud kahjustust kõrvaldanud kahe kuu jooksul üürileandjalt sellesisulise kirjaliku nõude saamisest arvates. Üürnikul on õigus eelnimetatud tähtaega pikendada, teavitades sellest viivitamata üürileandjat, kui kahjustuste kõrvaldamine eelnimetatud tähtaja jooksul ei ole võimalik objektiivsetel põhjustel, sealhulgas riigihangete seadusest tulenevate hankemenetluse tähtaegade tõttu; 8.3.3. üürnik annab üüripinna ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta isiku kasutusse ning üürnik ei ole rikkumist kõrvaldanud ühe kuu jooksul üürileandja vastavasisulise kirjaliku nõude saamisest arvates, välja arvatud tüüptingimuste punktis 6.2 sätestatud juhul; 8.3.4. muul mõjuval põhjusel, kui selle esinemisel ei saa üürileandjalt kõiki asjaolusid arvestades ja poolte huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. 8.4. Üürnikul on õigus leping erakorraliselt üles öelda, teatades sellest vähemalt 30 päeva ette, järgnevatel juhtudel: 8.4.1. üürnikul ei ole võimalik üüripinda eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel kasutada või kui üüripinna lepingujärgne kasutamine on takistatud või häiritud asjaolu tõttu, mille eest üürnik ei vastuta; 8.4.2. üürileandja rikub oluliselt lepingust tulenevat kohustust ega ole rikkumist kõrvaldanud ka üürniku antud täiendava mõistliku tähtaja jooksul. Tähtaja määramisel arvestavad pooled muu hulgas õigusaktides sätestatud kohustustest tulenevaid nõudeid, nt riigihangete menetlustähtaegu jm; 8.4.3. üürnikult ei saa kõiki asjaolusid arvestades ja poolte huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. 8.5. Lepingu lõppemisel kohustub üürnik lõpetama tema nimel üüripinna kohta isikutega sõlmitud lepingud ning tasuma sõlmitud lepingutest tulenevad maksed hiljemalt lepingu lõppemise päevaks. Juhul kui kõiki lepingust tulenevaid makseid ei ole võimalik üürnikust mittetulenevatel põhjustel lepingu lõppemise päevaks tasuda, kohustub üürnik vastavad maksed tasuma 30 päeva jooksul lepingu lõppemisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teistsuguses tähtajas. 8.6. Lepingu lõppemine ei vabasta pooli selliste lepingust tulenevate kohustuste täitmisest, mille täitmine peab tulenevalt lepingu olemusest või teise poole huvist jätkuma ka pärast lepingu lõppemist. 9. ÜÜRIPINNA TAGASTAMINE ÜÜRILEANDJALE 9.1. Üürnik tagastab üürileandjale üüripinna pärast lepingu tähtaja möödumist või lepingu ennetähtaegset ülesütlemist lepingu kehtivuse viimaseks päevaks, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. 9.2. Üürnik tagastab üüripinna seisundis, mis vastab selle lepingujärgsele kasutamisele, arvestades lepingust tulenevaid poolte kohustusi ja vastutust ning üüripinna harilikku  16 füüsilist kulumist ning poolte kokkuleppel üüripinnale jäetavaid ümberehitusi ja muudatusi. Üürnik peab üüripinna enne tagastamist heakorrastama ning vabastama talle ja isikutele kuuluvast varast. 9.3. Pooled koostavad üüripinna valduse üürileandjale üleandmise tähtpäevaks üüripinna üleandmise-vastuvõtmise akti. Üüripinna valduse üleandmise-vastuvõtmise akt moodustab lepingu lahutamatu lisa. 9.4. Kui üüripinna seisund üürileandjale tagastamisel ei vasta tüüptingimuste punktis 9.2 sätestatule, fikseeritakse tuvastatud puudused tüüptingimuste punktis 9.3 nimetatud aktis ning juhul kui üürnik vastutab puuduse eest, on üürileandjal õigus nõuda üürnikult üüripinna seisundi lepinguga vastavusse viimiseks ja üüripinna kahjustuste likvideerimiseks vajalike mõistlike kulutuste hüvitamist. 9.5. Kui poolte vahel tekib puuduste esinemise, tekkepõhjuste või nende eest vastutuse üle vaidlus, on ükskõik kummal poolel õigus tellida ekspertiis. Ekspertiisi kulud kannab pool, kes vastutab puuduste esinemise ja tekkepõhjuste eest. Kui ekspertiisist ilmneb, et puuduste esinemise ja tekkepõhjuste eest vastutavad mõlemad pooled, kannavad pooled ekspertiisiga kaasnevad kulud võrdsetes osades, välja arvatud juhul, kui ekspert määrab proportsioonid, millises ulatuses kumbki pool vastutab. Sellisel juhul kannavad pooled ekspertiisikulud vastavates proportsioonides. Pooled võivad igal konkreetsel juhul ekspertiisikulude kandmise kohta ka teistsuguse kokkuleppe sõlmida. 10. VASTUTUS Poolte vastutuse ja kahjude hüvitamise üldised põhimõtted 10.1. Pool on kohustatud hüvitama teisele poolele lepingu rikkumisega põhjustatud kahju. Üürnik on kohustatud üürileandjale hüvitama ka sellise kahju, mis on põhjustatud üürniku, üürniku allüürniku või nende poolt üüripinnale lubatud isikute tegevusest, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Üürnikul ei ole kahju hüvitamise kohustust, kui üürniku poolt üüripinnale lubatud isikuks on üürileandja või üürileandja korraldusel üüripinnal tegutsev isik. Poolte vastutus on piiratud otsese varalise kahjuga, välja arvatud juhul, kui pool rikkus lepingut tahtlikult. 10.2. Lepingust tulenevate kohustuste rikkumist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest kohe kirjalikult teatama teisele poolele. Kui vääramatu jõu asjaolud kestavad järjest üle 60 päeva, võivad mõlemad pooled lepingu üles öelda. Sellisel juhul ei ole kummalgi poolel õigust nõuda teiselt poolelt lepingu rikkumise või lepingu ülesütlemisega tekitatud kahju hüvitamist. 10.3. Seaduses sätestatud õiguskaitsevahendite kasutamine ei ole piiratud, välja arvatud, kui pooled on lepingus eraldi kokku leppinud poole vastutuse või õiguskaitsevahendite kohaldamise piiramises või välistamises. Ühe õiguskaitsevahendi kohaldamine ei välista teiste seaduses või lepingus sätestatud õiguskaitsevahendite kohaldamist, ennekõike õigust nõuda kahjude hüvitamist, kui lepingust ei tulene teisiti. 10.4. Leppetrahvi tasumine ei vabasta ühelgi juhul kohustuse täitmisest. Pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele poolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Pool kohustub leppetrahvi tasuma 60 päeva jooksul teise poole vastavasisulise nõude saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. 10.5. Lepingust või seadusest tuleneva rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel on viivitanud pool kohustatud tasuma teisele poolele viivist 0,03% tasumata summast kohustuse täitmisega viivitatud iga päeva eest, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.  17 Õiguskaitsevahendid lepingu lõppemise korral 10.6. Lepingut rikkunud pool on kohustatud hüvitama kahjustatud poolele rikkumise tõttu lepingu ülesütlemisest tekkiva kahju 60 päeva jooksul poole sellekohase nõude saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. 10.7. Lepingu erakorralisel ülesütlemisel tüüptingimuste punkti 8.3 või 8.4 alusel on poolel õigus nõuda rikkunud poolelt leppetrahvi eritingimustes kokku lepitud ulatuses. 10.8. Lepingu lõppemise järel üüripinna mitteõigeaegse vabastamise korral on üürileandjal õigus nõuda üürnikult kõrvalteenuste tasude hüvitamist ning leppetrahvi lepingu lõppemise ajal kehtiva ühe päeva üüri kahekordses ulatuses iga päeva eest kuni üüripinna vabastamiseni. Õiguskaitsevahendid lepingu rikkumisel korral 10.9. Lepingu sellise rikkumise korral, millega ei kaasne lepingu ülesütlemist teise poole poolt, on lepingut rikkunud pool kohustatud hüvitama kahjustatud poolele lepingu rikkumisega kantud kahjud 60 päeva jooksul poole sellekohase nõude saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. 10.10. Kui üürnikust tulenevalt ei ole üürileandjal või tema esindajal võimalik viivitamata siseneda üüripinnale ja selle tulemusena tekib üürnikul kahju või üüripinna kasutamine muutub osaliselt või tervikuna võimatuks või pikeneb üüripinna osalise või tervikuna kasutamise võimatus, siis üürileandja ei vastuta selliste tagajärgede eest, sealhulgas ei ole üürnikul õigust keelduda üüripinna kasutamise takistuse tõttu vastavas ulatuses üüri tasumisest (ei ole õigust üüri alandada) ning üürileandja ei ole kohustatud hüvitama selliselt tekkinud kahju ega tasuma leppetrahvi või viivist. 10.11. Kui üüripinnal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus või takistus, mille eest üürnik ei vastuta ja mida ta ei pea omal kulul kõrvaldama, ning seetõttu ei saa üürnik üüripinda sihtotstarbeliselt kasutada, on üürnikul õigus üüri ja kõrvalteenuste tasude maksmisest keelduda. Kui üüripinna sihtotstarbelise kasutamise võimalus on üksnes vähenenud, on üürnikul õigus alandada üüri ja kõrvalteenuste tasusid puudusele vastaval määral ajavahemiku eest üürniku poolt üürileandjale puudusest või takistusest teavitamisest kuni üürileandja poolt puuduse või takistuse kõrvaldamiseni. 10.12. Kui üürileandja on rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi üüriteenuste või kõrvalteenuste osutamisel ja seetõttu ei ole üürnik rahul osutatavate üüriteenuste või kõrvalteenuste kvaliteediga ning pooled ei ole kokku leppinud teisiti, on üürnikul õigus kuni rikkumise kõrvaldamiseni kasutada ühte varianti alljärgnevatest: 10.12.1. üüriteenuste puhul alandada üüri proportsionaalselt sellise üüriteenuse osakaalule üüris või kõrvalteenuste puhul jätta selliste kõrvalteenuste eest üürileandjale tasumata. 10.12.2. nõuda leppetrahvi tasumist, mille suuruseks on 0,05% kasutustasust iga päeva eest, kuni rikkumise kõrvaldamiseni kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. 10.13. Üürnikul on õigus punktis 10.12 nimetatud õiguskaitsevahendeid kasutada 3 (kolme) kuu jooksul rikkumisest teada saamisest või rikkumise kõrvaldamisest, vastavalt kumb on hilisem. 10.14. Lisaks punktides 10.11 ja 10.12 sätestatule on üürnikul õigus alandada üüri või kõrvalteenuste tasusid või mõlemat või nimetatud tasude maksmisest keelduda ning kasutada muid õiguskaitsevahendeid muudel õigusaktides sätestatud juhtudel, kui see ei ole lepingus kokkulepituga vastuolus.  18 10.15. Üürileandja kohustub maksma üürnikule leppetrahvi remonttööde mitteõigeaegse või mittekohase üleandmise korral 0,05% mitteõigeaegselt või mittekohaselt üle antud tööde maksumusest iga päeva eest kuni nende vastuvõtmiseni üürniku poolt. 10.16. Üürnik kohustub maksma üürileandjale leppetrahvi üüripinna kasutamisel muul kui eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel, kui üürnik ei ole rikkumist kõrvaldanud ühe kuu jooksul üürileandjalt vastavasisulise nõude saamisest, lepingu rikkumise ajal kehtiva ühe kuu üüri ulatuses. 11. TEADETE EDASTAMINE 11.1. Kõik teated ja muu informatsioon peab olema esitatud eesti keeles. Teated ja informatsioon loetakse nõuetekohaselt esitatuks, kui need on üle antud allkirja vastu või esitatud digitaalselt allkirjastatuna poole üldisel e-posti aadressil. Informatsioonilist teadet, millel ei ole õiguslikke tagajärgi, samuti kiireloomulist teadet võib edastada telefoni, faksi või elektronposti teel. Pooled võivad lepingu lisade või eritingimustega leppida kokku täpsemad tingimused puudustest, riketest ja avariidest teavitamise kohta. 11.2. Lepingus fikseeritud kontaktisikute vahetumisest teavitab pool teist poolt viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 12. VAIDLUSTE LAHENDAMINE 12.1. Kõik lepingust tulenevad või sellega seotud vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kõik vaidlused, vastuolud või nõuded, mis tulenevad lepingust või selle rikkumisest, lõpetamisest või kehtetusest või on sellega seotud ja mida pooled ei ole suutnud lahendada läbirääkimiste teel, lahendatakse kohtus õigusaktidega ette nähtud korras. 12.2. Lepingule kohaldatakse Eesti Vabariigi materiaal- ja menetlusõigust. 13. KONFIDENTSIAALSUS 13.1. Pool kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid. Eelkõige, kuid mitte ainult, kohustub pool hoidma konfidentsiaalsena andmeid, mis sisalduvad lepingu täitmiseks üleantud dokumentides ja muudes dokumentides, mille sisuga on poolel, sealhulgas tüüptingimuste punktides 13.2 ja 13.5 nimetatud isikutel, olnud võimalus seoses lepingu täitmisega tutvuda, ning mis tahes muid andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on teisel poolel eeldatavalt õigustatud huvi. 13.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid teise poole eelneval kirjalikul nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, õigusnõustajatele, pankadele, kontserni ettevõtetele ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. Pool on teadlik, et leping on avalik, välja arvatud osad, mis on märgitud avaliku teabe seadusest tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks. 13.3. Pooled kohustuvad rakendama organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. 13.4. Pool kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet mitte ühelgi kujul isikliku kasu saamise eesmärgil ega kolmandate isikute huvides. 13.5. Muu hulgas kohustuvad pooled tagama, et nende esindajad, töötajad, alltöövõtjad, lepingupartnerid ja muud isikud, keda nad oma lepingust tulenevate kohustuste täitmisel kasutavad, ning tüüptingimuste punktis 13.2 nimetatud isikud oleksid käesolevas  19 lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud, ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist. 14. MITMESUGUST 14.1. Kumbki pool ei loovuta lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta, välja arvatud kinnistu võõrandamisel. Üürileandjal ei ole õigust keelduda nõusoleku andmisest, juhul kui üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused loovutatakse teisele riigiasutusele, eelkõige sama valitsemisala asutusele, ning üüripinda kasutatakse eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel. 14.2. Kõik lepingu täiendused ja muudatused, sealhulgas lõpetamine, tuleb koostada kirjalikus vormis. 14.3. Lepingu üksiku sätte kehtetus või tühisus ei põhjusta kogu lepingu või lepingu teiste sätete kehtetust ega tühisust, välja arvatud juhul, kui lepingu mis tahes sätte kehtetuse või tühisuse tulemusena kaotavad pooled huvi üürisuhte jätkamise vastu. Kui pooled avastavad mingi sätte kehtetuse, kohustuvad nad tegema kõik endast oleneva vastava sätte muutmiseks selliselt, et see oleks kooskõlas õigusaktidega niisugusel määral, et see jääks võimalikult lähedaseks poolte esialgsele kavatsusele. 14.4. Lepingus on pealkirju kasutatud ainult viitamise lihtsustamiseks ning need ei piira ega mõjuta mingil viisil lepingu sätete tähendust ega tõlgendamist. Lepingus viitavad ainsuses toodud sõnad ka mitmusele ja vastupidi, kui kontekstist ei tulene teisiti. 14.5. Lepingus nõutud kirjaliku vormi järgimine tähendab dokumendi, teate vms koostamist kirjalikus vormis, kirjalikku vormi asendavas (notariaalses) vormis või kirjaliku vormiga võrdses elektroonilises (digitaalallkirjaga allkirjastatud) vormis ja need ei kehti enne, kui poolte nõuetekohaselt volitatud esindajad on need allkirjastanud.  Sotsiaalkindlustusamet [email protected] 17.08.2022 nr 1.9-5/2729-1 Paldiski mnt 80 15092, Tallinn Harju maakond Sotsiaalkindlustusameti üürilepingu kooskõlastamine (Viru tn 5a, Jõhvi linn) Vastavalt sotsiaalministri ning tervise- ja tööministri 08.03.2019 käskkirjaga nr 22 kinnitatud „Sotsiaalministeeriumi valitsemisel oleva riigivara kasutamise ja käsutamise korra“ punktile 1.7 kooskõlastame Sotsiaalkindlustusameti ja Riigi Kinnisvara ASi üürilepingu nr KPJ- 4/2022-94, üüripinna aadress Viru tn 5a, Jõhvi linn. Palun üürilepingu muudatus peale kahepoolset allkirjastamist saata Keiu Käära e-postile ([email protected]) riigi kinnisvararegistris arvele võtmise korraldamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Aare Aun talituse juhataja Lisa: Üürileping lisadega Lisaadressaadid: Riigi Kinnisvara AS Keiu Käära 6113007 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  HAL.1.5.v01 Kinnitatud: 12.09.2016 Viru tn 5a, Jõhvi linn, Ida-Viru maakond Lisa 5 üürilepingule nr KPJ-4/2022-94 HOONE SISEKORRAEESKIRI Aadress: Viru tn 5a, Jõhvi linn Registriosa nr: 47708 Katastritunnus: 25301:005:0177 Hoone nimetus: admin.hoone Ehitisregistri kood: 102006583 Üürileandja: Riigi Kinnisvara AS SISUKORD 1. ÜLDSÄTTED 2 2. VALVEKORRALDUS JA POSTI LIIKUMINE 2 3. HOONE JA KINNISTU INFOTAHVLID, REKLAAM 2 4. PARKIMISE KORRALDUS 3 5. ÜHISKASUTATAVATE RUUMIDE KASUTUSKORD 3 6. KÄITUMINE OHUOLUKORDADES 3 7. KÄITUMINE PUUDUSTE, RIKETE, AVARIIDE KORRAL 4 8. SISEKLIIMA JA TEHNOSÜSTEEMIDE HOOLDUS 4 9. HEAKORD HOONES JA TERRITOORIUMIL 5 10. SUITSETAMINE HOONES JA TERRITOORIUMIL 6 11. KESKKONNASÄÄSTLIKU KÄITUMISE PÕHIMÕTTED 6 SISEKORRAEESKIRJA LISAD 7 1/7  HAL.1.5.v01 Kinnitatud: 12.09.2016 Viru tn 5a, Jõhvi linn, Ida-Viru maakond 1. ÜLDSÄTTED Eesmärk Ühtsete normide ja käitumisreeglite kehtestamine hoone kasutajatele. Sisekorraeeskiri on hoone üürilepingu lahutamatu lisa. Kehtivus Eeskiri kehtib kõigi juriidiliste ja füüsiliste isikute suhtes, kes hoonet kasutavad. Hoone üürnikel on kohustus tutvustada hoone sisekorraeeskirja ja selle lisasid oma töötajatele ning nõuda normidest kinni pidamist. Hoone üürnikud peavad tagama, et ka nende külalised lähtuvad kehtivatest eeskirjadest. Tekkivate Lepingulistes küsimustes toimub lahendamine läbi üürilepingu alusel määratud küsimuste kontaktisikute. lahendamine Rikete, avariide ja puuduste korral palume pöörduda RKAS-i klienditoe poole E-R kell 8:00 – 18:00, tel (+372) 605 0000, [email protected] 2. VALVEKORRALDUS JA POSTI LIIKUMINE Lahtiolekuajad Reguleerib üürnik. klientidele E-P 24/7 Hoone üürnikul on õigus muuta lahtioleku aegu vastavalt vajadusele. Lahtiolekuajad Reguleerib üürnik. töötajatele 7 päeva nädalas 24h Tehniline valve Hoones on tehniline valve. Töövälisel ajal on majas viibimine lubatud maja üürnike volitatud isikute loal ja nende vastutusel. Sellisel puhul valvest maha võtmine toimub hoone kasutajale antud parooli/läbipääsukaardi abil. Kuna hoone valvestamine ei toimu automaatselt, tagab üürnik objekti valvestamise. Mehitatud valve Hoones on mehitatud valve alates 01.09.2022. Käitumine häire Turvafirmale on kontaktisikuks ja objekti sõidab kontrollima üürniku poolne korral selleks volitatud isik (juhul kui objektil on mitu valveala, siis vastava ala volitatud isik). Üürnik esitab volitatud isikute nimed enne teenuse algust. Valehäire korral helistada volitatud isikule. Valeväljakutse hüvitab valehäire põhjustanud isik. Läbipääsuvahendite Võtmeid väljastab, võtab vastu ja peab nende üle arvestust üürnik. haldamine Posti liikumine Reguleerib üürnik. Hoone üürnikule saabuv käsipost toimetatakse hoone postkasti 3. HOONE JA KINNISTU INFOTAHVLID, REKLAAM Välireklaam Üürnikel puudub õigus iseseisvalt paigaldada hoone välisseinale mistahes reklaame, teateid, kuulutusi. Kõik hoone välisseinal ja kinnistul paiknevad infoteated ja reklaamid (v.a teated infotahvlitel) tuleb eelnevalt üürileandjaga kooskõlastada. Majajuht Puudub Hoone infotahvel Puudub Muud sildid Ainukasutuses üüripinnal korraldab info (sh ruumide viidad ja sildid) kaasajastamise ja muutmise üürnik. 2/7  HAL.1.5.v01 Kinnitatud: 12.09.2016 Viru tn 5a, Jõhvi linn, Ida-Viru maakond 4. PARKIMISE KORRALDUS Parkimine ja Üürnikul on õigus kasutada sisehoovi parkimiskohti. parkimiskorraldus Parkla asukoht Parkimisala asub hoone paremal küljel ja hoone taga. Elektriauto Puudub laadimispunkt Jalg- ja Puudub tõukerataste parkimine 5. ÜHISKASUTATAVATE RUUMIDE KASUTUSKORD Ühiskasutuses Kõik hoone kasutajad on kohustatud kasutama ühiskasutatavaid alasid nende ruumid otstarbest lähtuvalt ja vältima kasutamast või kasutada laskmast muul eesmärgil. Kui ruumid on ainukasutuses, siis lähtuda samuti eelkirjeldatud kasutuskorrast. 6. KÄITUMINE OHUOLUKORDADES Kaardistatud Loetelu tuvastatud ohuolukordadest on toodud sisekorraeeskirja Lisas nr 1 ohuolukorrad „Objekti riskikaart ja ohuolukordades tegutsemise juhised“. Tegutsemine Teavita viivitamatult Häirekeskust telefonil 112 ning seejärel hoone haldurit ohuolukordades või RKAS-i kliendituge E-R kell 8:00 – 18:00, tel (+372) 605 0000 Teadlikkus Üürileandja on seaduses nõutud objektidel kohustatud koostama ja üürnikule üle tegutsemisel andma tulekahju korral tegutsemise plaani koos evakuatsiooniskeemidega. tulekahju korral Üürnik on kohustatud kõigile töötajatele tutvustama tulekahju korral tegutsemise plaani ja evakuatsiooniskeeme ning üürileandja nõudmisel esitama dokumendiga tutvunute allkirjadega nimekirja. Üürnik on kohustatud määrama hoones tuleohutuse ja evakuatsiooni eest vastutavad isikud ning ATS keskuse igapäevase vaatleja. Üürnik on kohustatud rakendama tulekahju tekkimist vältivaid meetmeid ning hoiduma tegevusest, mis võib põhjustada tulekahju. Lahtise tule kasutamine hoones on keelatud. Üürnik on kohustatud kirjendama ATS-süsteemi päevikus tulekahjuteadete osa. Ülejäänud päeviku täitmise kohustus on üürileandjal. Üürnik ja üürileandja (sh üürileandja lepingupartnerid) on kohustatud tagama evakuatsiooniteede nõuetekohase vabana hoidmise. Üürnikul on kohustus teostada pidevat kontrolli tema valduses olevate ruumide ja seadmete kasutamise ohutuse ja nõuetekohasuse üle. Tulekustutus- Üürileandja on kohustatud tagama ehitises nõutavate tuleohutuspaigaldiste vahendid (paigaldised, mis on mõeldud tulekahju avastamiseks, tule ja suitsu piiramiseks, evakueerumiseks ja päästemeeskondade ohutuse tagamiseks ning esmased tulekustutusvahendid) olemasolu ja korrasoleku. Üürnik on kohustatud rakendama tulekahju leviku takistamiseks ja tulekahju kustutamiseks esmaseid meetmeid ning tagama töötajatele tuleohutuspaigaldiste ja päästevahendite kasutamisoskuse. 3/7  HAL.1.5.v01 Kinnitatud: 12.09.2016 Viru tn 5a, Jõhvi linn, Ida-Viru maakond Teoreetiline Üürnik on kohustatud korraldama töötajale enne tööle asumist või töö vahetamist tulekahjuõppus töökohale ja ametile vastava tuleohutusalase juhendamise ning koolituse ATS (automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi) keskuse kasutamiseks. Üürileandja nõudmisel esitama juhendamise osalejate allkirjadega nimekirja. Üürniku tellimusel võib üürileandja eraldi kokkuleppe alusel korraldada ATS juhendamise. Praktiline Üürileandja on kohustatud teostada praktiline ATS süsteemi juhendamine tulekahjuõppus üüripinna kasutamise eest vastutavale isikule. Vajadusel juhendab üürniku poolt määratud ATSi eest vastutav isik teisi üüripinna töötajaid. Juhendamine fikseeritakse kirjalikult. 7. KÄITUMINE PUUDUSTE, RIKETE, AVARIIDE KORRAL Info edastamine RKAS klienditoele E-R kell 8:00 – 18:00, tel (+372) 605 0000, e-post [email protected] Teade peab sisaldama järgmist infot:  Hoone aadress  Probleemi täpne asukoht (nt: korrus ja kabineti number)  Probleemi kirjeldus  Teavitaja nimi ja kontakt Väljaspool tööaega on esmaseks kontaktisikuks hoone haldur. Kui telefon ei vasta, siis palume kontakteeruda sisekorraeeskirja Lisas nr 2 „Avariide ja mittevastavuste likvideerimise kord“ toodud töövõtja kontaktisikutega. Avariide Avarii korral väljaspool tööaega tagab juurdepääsu hoonele üürniku esindaja. likvideerimine väljaspool tööaega Teavitamise Üürnikul on kohustus rikkest, avariist ja keskkonnaintsidendist1 teavitada kohustus üürileandjat viivitamatult sellest teada saamisel, puudusest on kohustus teavitada 24 h jooksul. 8. SISEKLIIMA JA TEHNOSÜSTEEMIDE HOOLDUS Sisekliima Sisekliima vastab hoone ehitamise või rekonstrueerimise hetkel kehtinud standarditele. Kütteperioodi ruumiõhutemperatuur ei ole madalam kui 21°C (kui välisõhk ei ole madalam kui -22°C). Hoones puuduvad õhuniisutusseadmed. Talvetingimustes nädala keskmine õhuniiskus jääb tavaliselt vahemikku 25-45%, suvetingimustes 30-70%. Õhu niiskus muutub loomulikul teel vastavalt aastaajale. Hoones on loomulik ventilatsioon. Üürnikul on keelatud ventilatsiooniavasid iseseisvalt reguleerida, esemeid ava ette, külgedele või torude sisse paigutada. Loomuliku ventilatsiooniga hoones on lubatud ruumide tuulutamine akna avamise teel. 1 Juhtum, mille tulemusena on inimese tervisele ja/ või keskkonnale tekkinud kahju. Näiteks pinnasereostus, veeavarii, üleujutus, kukkumine libeduse tõttu nii hoones kui ka välisterritooriumil, tekitatakse tahtlikku kahju keskkonnale jms. 4/7  HAL.1.5.v01 Kinnitatud: 12.09.2016 Viru tn 5a, Jõhvi linn, Ida-Viru maakond Tehnosüsteemide Tehnosüsteemide hooldust korraldab üürileandja. Üürnikul ei ole üürileandja hooldus, nõusolekuta õigust siseneda tehnoruumidesse (v.a üüripinna hulka kuuluvad ümberehitus tehnoruumid), reguleerida või seadistada tehnosüsteeme, mis ei ole otseselt ette nähtud reguleerimiseks või seadistamiseks üürnikule ega teha muid toiminguid, mis mõjutavad või võivad ebamõistlikult mõjutada üüripinna energiakulu suurenemist või tehnosüsteemide korrasolekut. Reguleerimise vajadusest tuleb teavitada RKASi kliendituge. Eelnimetatud keeldu ei kohaldata juhul, kui üürniku tehnoruumidesse sisenemise vajadus on tingitud avariist ja üürnik täidab lepingu punkti st, kasutuskorrast või üürilepingust tulenevat kohustust või kui sisenemine on muul moel vajalikult põhjendatud. Põhjendatud vajaduseks ei loeta üürniku soovi iseseisvalt reguleerida või seadistada tehnosüsteeme. Kommunikatsioonide ja süsteemide ümberehitamine võib toimuda ainult üürileandja loal ja vajaliku dokumentatsiooni olemasolul. Piirangud Hooldustöid tuleb teostada hoone üürnikku võimalikult vähe häirival viisil. hoolduse Hoonesse sisenemisel teavitab hooldaja saabumisest üürnikku, kelle üüripinda läbiviimisel konkreetne hooldus puudutab, tutvustab ennast ja selgitab milliseid hooldustöid teeb. Hooldustööde valmimisel teavitab lahkumisel üürnikku. Üürileandja esitab üürniku soovil alltöövõtjate kontaktid. Müra tekitavad ja üürniku igapäevast tööd segavad tööd tuleb üürnikuga kooskõlastada. Tehnosüsteemide Kanalisatsiooni ei ole lubatud valada söövitavaid, ummistavaid vedelikke, ekspluatatsioon toidujäätmeid. Kanalisatsiooni ei ole lubatud visata mittelahustuvaid pabertooteid (nt paberkäterätikud) ja hügieenisidemeid. Lahtikäivate suitsueemaldusakende- ja luukide avamine on keelatud. Hoone elektrienergia tarbijad peavad jääma lubatud tarbimisvõimsuste piiridesse, seega täiendavate küttekehade jt suure võimsusega tarbimisallikate kasutamine võib toimuda üürileandja loal. 9. HEAKORD HOONES JA TERRITOORIUMIL Üldreeglid Jäätmekorraldus järgib kohaliku omavalitsuse kehtivaid prügiveoeeskirju. Kõigil hoone kasutajatel on kohustus järgida head tava, käituda heaperemehelikult, hoida puhtust siseruumides ja territooriumil ning mitte kahjustada tahtlikult üürileandja vara. Piirangud Üürileandja esitab üürniku soovil alltöövõtjate kontaktid. Müra tekitavad ja heakorra üürniku igapäevast tööd segavad tööd tuleb üürnikuga kooskõlastada. osutamisel Jäätmete Jäätmed kogutakse ainult selleks ettenähtud kohtades. kogumine Prügikastidesse ja nende juurde on keelatud panna suuregabariidilisi esemeid, (hoidmine) keskkonnale ohtlikke jäätmeid (nende äravedu toimub eraldi kokkuleppe alusel üürileandjaga). Riigilipu Korraldab üürileandja heiskamine Muude lippude Muude lippude heiskamine peab olema üürileandjaga kooskõlastatud. Heiskamist heiskamine korraldab üürileandja vaid juhul, kui selles on üürilepingus kokku lepitud. Lipu olemasolu ja puhtuse tagab üürnik, va juhul kui üürilepingus on teisiti kokku lepitud. 5/7  HAL.1.5.v01 Kinnitatud: 12.09.2016 Viru tn 5a, Jõhvi linn, Ida-Viru maakond 10. SUITSETAMINE HOONES JA TERRITOORIUMIL Suitsetamise Suitsetamine (sh ka e-sigaret) on hoones rangelt keelatud. Suitsetamine on lubatud lubamine üksnes välisterritooriumil. 11. KESKKONNASÄÄSTLIKU KÄITUMISE PÕHIMÕTTED Elektrienergia Elektrienergia säästmiseks tuleb töötajatel ja hoonet teenindavatel isikutel tööruumist lahkudes kustutada töökoha valgustus (kus võimalik). Energia kokkuhoiu eesmärgil on soovitav arvutid tööpäeva lõpus välja lülitada või seadistada nii, et oleks tagatud arvutite puhkerežiim. Selline käitumine aitab suveperioodil vähendada ka hoone jahutamise vajadust. Energiasäästu põhimõtted kehtivad üürileandjale ja üürnikule, kes vastutavad enda ja nende alltöövõtjate säästliku energiatarbimise eest. Energia küttele Kütteperioodil tuleb vältida olukorda, kus aken on pikalt avatud. Tarbevesi Vett tuleb kasutada säästlikult. Jäätmed Tekkivaid jäätmeid tuleb sorteerida vastavalt sisekorraeeskirja lisale nr 3 „Jäätmete sorteerimise juhend“. Ohtlikud ja muud erilahendusi vajavad jäätmed (patareid, akud, kemikaalid, ravimid) tuleb viia spetsiaalsesse kogumiskohta. Paber Paberkäterättide ja wc-paberi olemasolu tagab üürileandja. Paberit tuleb kasutada säästlikult. 6/7  HAL.1.5.v01 Kinnitatud: 12.09.2016 Viru tn 5a, Jõhvi linn, Ida-Viru maakond SISEKORRAEESKIRJA LISAD 1. Objekti riskikaart ja ohuolukordades tegutsemise juhised 2. Avariide ja mittevastavuste likvideerimise kord 3. Jäätmete sorteerimise juhend 7/7  Viru tn 5a, Jõhvi Avariide ja mittevastavuste likvideerimise kord Avariide, rikete ja puuduste Riigi Kinnisvara AS klienditugi 1. edastamine tööpäevadel 8:00-18:00 tel 605 0000 [email protected] Väljaspool tööaega Kristo Peri 2. edastatakse teated objekti haldurile (soovitavalt ainult tel 56 572 200 avarii korral) Kui on tekkinud avarii ja eespool nimetatute telefonid ei vasta, 3. on õigus kutsuda välja järgnevas nimekirjas toodud ettevõtted Vesi ja kanalisatsioon Kirde Hooldusteenus OÜ Ahto Erisalu, tel: 51 01 046 Küte Elekter Turvafirma Forus Security AS Tel: 1899 (ATS, valve) Heakord Stell Eesti AS Valentin Korkus, tel: 51 57 649 Avariide, rikete ja puuduste lokaliseerimise/likvideerimise aeg Avarii Avarii lokaliseerimine toimub 2 h jooksul pärast avariiteate vastuvõtmist. Avarii on selline rike, mis ohustab kas 2 h jooksul inimelusid või on tekitanud või tekitab olulist materiaalset kahju, sh ka keskkonnale. Rike Rikke lokaliseerimine toimub 48 h jooksul pärast rikketeate vastuvõtmist. Rikke tulemusel (üldjuhul) seade või 48 h jooksul süsteem (paigaldis) kas seiskub või jätkab tööd nõuetele mittevastavalt või mitteusaldusväärselt; rikke ilmnemisega ei kaasne otsest ohtu inimeludele või (olulist) materiaalset kahju, häiritud on normaalne töö- ja elukorraldus hoones ning selle üksikutes ruumides kasvab avarii tekke oht. Puudus Puuduste likvideerimine toimub hiljemalt 72 h jooksul pärast teate vastuvõtmist. Puudus on mittevastavus 72 h jooksul ettenähtud tingimustele, sh kokkulepete ja/või kohustustele; puudus ei pea kaasa tooma ei süsteemi seiskumist ega rikke/avarii otsese kahju tekkimist, puuduse ilmnemine on üldjuhul aluseks tingimusliku tehnohoolduse tegemisele.  ÜÜRILEPING NR KPJ-4/2022-94 Üürileping on sõlmitud üürileandja Riigi Kinnisvara AS Registrikood: 10788733 Juriidiline aadress: Tartu mnt 85, Tallinn 10115 Telefon: (372) 606 3400 Faks: (372) 606 3401 E-post: [email protected] Esindaja lepingu sõlmimisel: juhatuse esimees Kati Kusmin, põhikirja alusel Kontaktisik: ida piirkonna kinnisvarahaldur Kristo Peri Kontaktisiku telefon: (372) 5657 2200 Kontaktisiku e-post: [email protected] ja üürniku Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu Registrikood: 70001975 Juriidiline aadress: Paldiski mnt 80, Tallinn 10617 Telefon: (372) 612 1360 Faks: (372) 640 8155 E-post: [email protected] Esindaja lepingu sõlmimisel: peadirektor Maret Maripuu, põhimääruse alusel Kontaktisik: haldusjuht Bert Prükk Kontaktisiku telefon: (372) 5915 1256 Kontaktisiku e-post: [email protected] vahel, kes on kokku leppinud, et üürileandja annab üürniku kasutusse üüripinna alljärgnevatel tingimustel.  2 ERITINGIMUSED 1. Üüripinna kinnistu asukoht, suurus ja koosseis 1.1 Aadressil Jõhvi linn, Viru tn 5a asuv kinnistu, kinnistusraamatu registriosa number 47708, katastritunnus 25301:005:0177, pindala 5086 m². 1.2. Kinnistu oluliseks osaks on adminhoone (ehitisregistri kood 102006583, ehitise kasutamise otstarve büroohoone, mälestise number puudub), üüritav pind 665,5 m², millest 646,1 m² on üürnike ainukasutuses ja 19,4 m² on üürnike ühiskasutuses. 1.3. Hoone üüritav pind on hoone netopind, millest on lahutatud hoonet kui tervikut teenindavate tehniliste ruumide pind (tehnopind) ja vertikaalsete ühendusteede pind. Üüritav pind mõõdetakse koos mittekandvate tarindite aluse pinnaga, see on kandvatel tarinditel seinte siseviimistluskihini ja mittekandvatel tarinditel seinte telgjooneni. Netopinna arvestamisel lähtutakse Eesti standardis EVS-EN 15221-6:2011 “Kinnisvarakeskkonna juhtimine. Osa 6: Pinna ja kubatuuri mõõtmine kinnisvarakeskkonna juhtimisel” olevast “ruumide netopinna” mõistest, millele vastab ehitisregistris suletud netopind, millele on liidetud mittekandvate tarindite alune pind. 1.4. Juhul kui kinnistut kasutavad mitu üürnikku või kasutajat eristatakse üüritaval pinnal ainukasutuses olev pind ja ühiskasutuses olev pind. Ühiskasutuses olev pind on pind, mida üürnik kasutab ühiselt koos teiste hoone üürnike ja kasutajatega. Üürniku ühiskasutuses pind koosneb korruse ühiskasutuses pinnast (ruumid, mida kasutavad ühiselt vaid sama korruse üürnikud ja kasutajad, nt koridor) ja hoone ühiskasutuses pinnast (ruumid, mida kasutavad ühiselt kogu hoone üürnikud ja kasutajad, nt fuajee), erandjuhul ka muust ühiskasutusest pinnast (ruumid, mida kasutavad ühiselt osa üürnikke ja kasutajaid). 2. Üüripinna suurus, paiknemine ja koosseis 2.1. Üürniku kasutuses olev üüripind hoones kokku on arvestuslikult 550,7 m², millest: 2.1.1. 531,3 m² on üürniku ainukasutuses; 2.1.2. 19,4 m² on proportsionaalne osa üürnike ühiskasutuses olevast pinnast. 2.2. Üüripind paikneb hoone 1-2. korrusel. 2.3. Üürniku kasutuses olevate parkimiskohtade arv kokku: ei ole määratletud. 2.4. Üürniku ainukasutuses olev maa (territoorium) kokku: puudub, territoorium on üürnike ühiskasutuses. 2.5. Üürniku ainukasutuses olevad rajatised: puuduvad. 2.6. Üürniku kasutuses olevad seadmed ja inventar, mille asendamise ja hooldamise kohustus on üürileandjal: puuduvad. 2.7. Üüripinna paiknemine on toodud lepingu lisas 1 olevatel plaanidel ja eksplikatsioonil. Ühiskasutuses oleva hoone puhul on eristatud üürniku ainukasutuses ja ühiskasutuses  3 pind. Üürnikul on õigus kasutada kogu ühiskasutatavat pinda lepingu lisas 1 tähistatud ulatuses. 3. Üüripinna sihtotstarve Üüripinna sihtotstarve on büroopind, mida üürnik kasutab Ukraina sõjapõgenike infopunktina Jõhvis. 4. Üüripinna nõutav seisund Üürileandja on kohustatud tagama üüripinna säilitamise üleandmise seisundis, v.a harilikust kulumisest tingitud muutused üüripinna seisundis. 5. Üüripinna valduse üleandmine Üüripinna valduse üleandmise tähtpäev oli 01.06.2022. 6. Üüriteenused ja üür 6.1. Üüri liik on kulupõhine. 6.2. Üüriteenused on toodud lepingu lisas 2. 6.3. Üüri suurus on toodud lepingu lisas 3. Üürile lisandub käibemaks. 6.4. Üüri arvestamise põhimõtted on toodud lepingu lisas 3. 6.5. Pooled on kokku leppinud, et üür üüriperioodi jooksul ei muutu. 7. Kõrvalteenused ja kõrvalteenuste tasu 7.1. Kõrvalteenused on toodud lepingu lisas 2. 7.2. Kõrvalteenuste tasu suurus on toodud lepingu lisas 3. Kõrvalteenuste tasule lisandub käibemaks. 7.3. Kõrvalteenuste tasu arvestamise põhimõtted on toodud lepingu lisas 3. 8. Üüri ja kõrvalteenuste eest maksmine 8.1. Tasu arvestamine algab tagasiulatuvalt alates 01.06.2022. 8.2. Üürileandja esitab üürnikule arve või eraldi arved üüri ja kõrvalteenuste eest hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks. Üür arvestatakse jooksva kuu eest ning fikseerimata kõrvalteenuste tasu eelneva kuu eest. Üürileandja esitab üürnikule e-arveid, mis vastavad Eesti e-arve standardile. E-arves peab lisaks standardis nimetatud andmetele olema toodud täiendavalt ka üürniku kontaktisiku eesnimi ja perekonnanimi. 8.3. Arve tasumise tähtaeg on 21 (kakskümmend üks) kalendripäeva arve saamisest arvates. 9. Lepingu tähtaeg 9.1. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ning lepingut rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.06.2022. 9.2. Leping lõpeb 31.12.2022. 10. Erisused ja täiendused tüüptingimustele  4 10.1. Lepingu erakorralisel ülesütlemisel tüüptingimuste punkti 8.3 või 8.4 alusel, juhul kui tegemist on üürileandja poolt lepingu rikkumisega, on üürnikul õigus nõuda üürileandjalt leppetrahvi summas, mis saadakse lepingu ülesütlemise ajal kehtiva 1 (ühe) kalendrikuu üüri korrutamisel 6 (kuuega). Juhul, kui leping lõppeb üürnikust tuleneva asjaolu tõttu erakorraliselt ja pooled ei ole kokku leppinud teisiti, on üürileandjal õigus nõuda üürnikult saamata jäävat üüri 6 (kuue) kuu üüri ulatuses. 11. Muud kinnitused ja kokkulepped 11.1. Pooled on kokku leppinud, et kui üürileandja soovib võõrandada kinnistu, millel üüripind asub, siis lähtuvad pooled alljärgnevast: a) üürileandja teatab üürnikule üüripinna võõrandamise väljakuulutamise eeldatavast ajast vähemalt 2 (kaks) kuud ette; b) üürileandja on üürniku vastaval nõudmisel enne kinnistu võõrandamist kohustatud kandma kinnistusraamatusse lepingu kohta võlaõigusseaduse § 324 kohase märke. 11.2. Pooled on kokku leppinud, et pärast lepingu lõppemist on üürnik kohustatud andma nõusoleku kinnistusraamatusse lepingu kohta kantud märke (eritingimuste punkt 11.1) kustutamiseks 30 (kolmekümne) kalendripäeva jooksul arvates üürileandja poolt lepingu lõppemise järel saadetud vastavasisulise kirjaliku taotluse kättesaamisest üürniku poolt. 11.3. Pooled on kokku leppinud, et lepingu lisa 5 „Hoone sisekorraeeskiri“ muutmise vajadusel esitab üürileandja üürnikule sellekohase teate. Juhul kui üürnik ei nõustu teates esitatud muudatusega, võib ta esitada teatele põhjendatud vastuväite 30 (kolmekümne) päeva jooksul teate kättesaamisest arvates. Kui üürnik vastuväidet tähtaegselt ei esita, loetakse sisekorraeeskiri muudetuks üürileandja esitatud teate alusel ning sisekorraeeskirja muutmise kokkulepet ei sõlmita. 11.4. Pooled töötlevad teise poole esindajate ja lepingu täitmisega seotud teiste isikute isikuandmeid ilma nimetatud isikute eraldi antud nõusolekuta poolte vahel sõlmitud lepingu täitmiseks, poolte õigustatud huvides või muul õiguslikul alusel. Pooled lähtuvad isikuandmete töötlemisel õigusaktidest ja oma organisatsioonis kehtestatud isikuandmete töötlemise põhimõtetest. 11.5. Pooled on kokku leppinud, et kui käesoleva lepingu kehtivuse ajal lepivad Rahandusministeerium ja üürileandja kokku üldiselt üürilepingutele rakendatavates uutes tingimustes (nn vastavates mudelites sõltuvalt üüripinna sihtotstarbest, asukohast, üürnike arvust jms), vaatavad pooled lepingu tingimused üle ja vajadusel muudavad poolte kirjalikul kokkuleppel lepingu tingimusi lähtuvalt üürilepingutele rakendatavatest uutest tingimustest. 12. Lepingu dokumendid ja lepingutingimuste kohaldamine 12.1. Lepingu dokumendid koosnevad lepingu eritingimustest, tüüptingimustest, lepingu lisadest ja lepingu muudatustest (sealhulgas lepingus nimetatud üürileandja teadetest üüri muutmise kohta). 12.2. Lepingu tüüptingimustena kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 26.01.2017 määruse nr 16 „Hoonestatud kinnisvara kasutuslepingute tingimused ja kasutustasu kujunemise alused“ lisas 1 esitatud tüüptingimusi, mis kehtivad poolte vahel lepingu tüüptingimustena ilma allkirjastamata. Kui eelnimetatud määrust muudetakse lepingu tähtaja jooksul, kohaldatakse määrusest tulenevaid muudatusi lepingule üksnes lepingu muutmisel poolte kirjalikul kokkuleppel.  5 12.3. Juhul kui lepingu eritingimused, tüüptingimused või lisad on omavahel vastuolus, lähtutakse dokumentidest järgmises järjekorras: 1) eritingimused; 2) lisad; 3) tüüptingimused. Eri aegadel allkirjastatud sama järjekorra lepingu dokumentide vastuolu korral lähtutakse hiljem allkirjastatud dokumendist. 12.4. Pooled käsitavad tüüptingimuste punktis 5.3 nimetatud kinnisvara korrashoiu hea tavana kinnisvarakeskkonna korraldamist reguleerivat standardit, milleks lepingu sõlmimisel on Eesti standardi EVS 807:2016 + A1:2020 „Kinnisvarakeskkonna juhtimine ja korrashoid“. 12.5. Kinnisvara sisetehingute korral lähtutakse üüri muutmisel lisaks alapunktides 12.1–12.4 esitatule ka Vabariigi Valitsuse 26.01.2017 määruse 16 „Hoonestatud kinnisvara kasutuslepingute tingimused ja kasutustasu kujunemise alused“ sätestatust. Kui eelnimetatud määrust muudetakse lepingu tähtaja jooksul, kohaldatakse määrusest tulenevaid muudatusi lepingule üksnes lepingu muutmisel poolte kirjalikul kokkuleppel. 13. Lepingu lisad 1. Üüripinna plaanid ja eksplikatsioon 2. Poolte kohustused üüripinna korrashoiu tagamisel ja teenuste liigitus 3. Üür ja kõrvalteenuste tasu 4. Üüripinna üleandmise-vastuvõtmise akt (koostatakse üüripinna üürnikule üleandmise kuupäeva seisuga ja allkirjastatakse hiljemalt ühe kuu jooksul üüripinna üürnikule üleandmise kuupäevast) 5. Hoone sisekorraeeskiri Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt Üürileandja Üürnik  6 TÜÜPTINGIMUSED 1. MÕISTED Lepingus kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 1.1. avarii on rike, mis ohustab kas inimelusid või üürniku julgeolekut või on tekitanud või võib tekitada olulist kahju tervisele või varale, sealhulgas keskkonnale. Pooled võivad eritingimustes täpsustada, milliseid mittevastavusi loetakse avariiks lepingu tähenduses; 1.2. hoone on kinnistul paiknev hoone, milles üürilepingu osaks olevad ruumid asuvad; 1.3. isik on iga pooleks mitteolev isik; 1.4. kasutustasu on üürilepingus kokku lepitud tasu, mis koosneb üürist ja kõrvalteenuste tasust; 1.5. kinnistu on eritingimustes märgitud kinnistu(d); 1.6. kõrvalteenused on üüripinna kasutamisega ja kinnisvara korrashoiuga seotud teenused, mida üürileandja osutab üürnikule üürilepingu alusel lisaks üüriteenustele ning mille maksumus ei sisaldu üüris; 1.7. kõrvalteenuste tasu on üürileandjale kõrvalteenuste eest makstav tasu, millele vastavalt õigusaktidele ja üürilepingule võib lisanduda käibemaks; 1.8. leping on poolte vahel sõlmitud üürileping, mis koosneb eritingimustest ja tüüptingimustest koos muudatuste ja lisadega, mis on lepingu lahutamatud osad; 1.9. lepingu tähtaeg on aeg lepingu jõustumisest kuni lepingu kehtivuse lõppemiseni; 1.10. parendustöö on tegevus, mille peamine eesmärk on: 1.10.1. üüripinna või selle osa sihtotstarbe või suuruse muutmine; 1.10.2. üüripinna või selle osa uuendamine, sealhulgas tehnosüsteemide või muude süsteemide uuendamine; 1.10.3. üüripinna täiendava mugavuse, meeldivuse või ilu saavutamine; 1.10.4. uute tehnoloogiate kasutuselevõtmine üüripinnal, kuigi üüripind oleks sihtotstarbeliselt kasutatav ka ilma nendeta; 1.11. pool on üürileandja või üürnik; 1.12. pooled on üürileandja ja üürnik ühiselt nimetatuna; 1.13. puudus on üüripinna mittevastavus ettenähtud tingimustele, sealhulgas kokkulepetele või kohustustele, mis ei pruugi kaasa tuua süsteemi seiskumist ega rikke või avarii ega otsese kahju tekkimist. Pooled võivad eritingimustes täpsustada, milliseid mittevastavusi loetakse puuduseks lepingu tähenduses;  7 1.14. remonttöö on tegevus, millega taastatakse üüripinna või selle osa, sealhulgas konstruktsioonide ning tehnosüsteemide eesmärgipärane toimimine vastavalt üürilepingus kokku lepitud seisundile; 1.15. rike on puudus, mille tulemusel seade või süsteem seiskub või jätkab tööd nõuetele mittevastavalt või mitteusaldusväärselt või häiritud on normaalne töö- või elukorraldus üüripinnal, kuid sellega ei kaasne otsest ohtu inimeludele või olulist varalist kahju. Pooled võivad eritingimustes täpsustada, milliseid mittevastavusi loetakse rikkeks lepingu tähenduses; 1.16. tööpäev on iga nädalapäev, välja arvatud laupäev, pühapäev, Eesti Vabariigi riigipüha ja rahvuspüha; 1.17. vääramatu jõud on asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud oodata, et pool lepingu sõlmimise ajal sellise asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Selline asjaolu takistab lepingu täitmist, kuid ei pruugi põhjustada üüripinna kahjustumist; 1.18. üür on üürileandjale üüripinna kasutamise ja üüriteenuste eest makstav tasu, millele vastavalt õigusaktidele ja üürilepingule võib lisanduda käibemaks; 1.19. üüripind on üürilepingu alusel üürniku kasutusse antud eritingimustes kirjeldatud kinnistu, hoone ja/või selle osa ning juhul kui üürniku kasutusse antakse osa kinnistust ja/või hoonest, koosneb üüripind üürniku ainukasutuses olevast pinnast ja ühiskasutuses olevast pinnast, mida üürnik kasutab ühiselt koos teiste hoone üürnikega või kasutajatega; 1.20. üüriteenused on üüripinna kasutamisega ja kinnisvara korrashoiuga seotud teenused, mida üürileandja osutab üürnikule üürilepingu alusel ning mille maksumus sisaldub üüris. 2. ÜÜRIPINNA ÜLEANDMINE ÜÜRNIKULE 2.1. Üüripind peab üürnikule üleandmisel olema sihtotstarbeliselt kasutatav, puhas ja heakorrastatud. 2.2. Pooled koostavad üüripinna valduse üleandmise kuupäevaks üüripinna üleandmise- vastuvõtmise akti, mis pärast allkirjastamist saab lepingu lahutamatuks osaks ja lepingu lisaks. Vajaduse korral võivad pooled üüripinna tehnilise seisukorra fikseerimiseks koostada käesolevas punktis nimetatud akti asendavaid või täiendavaid dokumente ja sõlmida täiendavaid kokkuleppeid. 3. ÜÜR JA KÕRVALTEENUSTE TASU Üüri ja kõrvalteenuste tasu arvestus 3.1. Üürnik tasub üürileandjale kasutustasu üürileandja esitatud arve alusel, kui eritingimustes ei ole kokku lepitud teisiti. Arvel peab olema eraldi näidatud üüri kogusumma ja kõrvalteenuste tasu vastavalt kokkulepitud teenuste loetelule. 3.2. Kui pooled ei ole kokku leppinud kõrvalteenuste tasu fikseeritud suuruses või muudes arvestamise põhimõtetes, arvestatakse kõrvalteenuste tasu suurused alljärgnevalt: 3.2.1. Tarbimismahtude mõõtmine toimub tarbimisteenuste (elektrienergia, soojusenergia, vee-, kanalisatsiooni- ja kommunikatsiooniteenused) korral  8 vastavalt üüripinna tarbimist mõõtvatele arvestitele, välja arvatud juhul, kui arvestid puuduvad. Tarbimismahtude mõõtmine toimub ka muudel teenustel, mille tasu arvestuse aluseks on tarbimismahud. 3.2.2. Tarbimismahtude proportsionaalne arvestamine toimub tüüptingimuste punktis 3.2.1 nimetamata kõrvalteenuste korral, sealhulgas ühiskasutuses olevate pindade ja tehnosüsteemide korrashoiuga seotud teenuste ning muude teenuste ja nendega seotud tarbimisteenuste korral. Proportsionaalsel arvestamisel leitakse kõrvalteenuse tasu, arvestades teenusega kaetud üüripinna osakaalu teenusega kaetud hoone üüritavast pinnast, see tähendab, et üürniku kuluks hoone vastavatest kuludest on nii mitu protsenti, kui mitu protsenti moodustab üürniku teenusega kaetud üüripind hoones kogu hoone vastava teenusega kaetud üüritavast pinnast, sõltumata sellest, kas hoone üüritav pind on välja üüritud või mitte. 3.2.3. Kõrvalteenuste tasude suurused arvestatakse vastavalt tüüptingimuste punkti 3.2.1 või 3.2.2 alusel leitud tegelikule tarbimisele ja teenuseosutajate kehtestatud hindadele või riigihankemenetluse tulemusena teenuseosutajatega kokku lepitud hindadele. 3.3. Remonttööde maksumus sisaldub üüris, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti: 3.3.1. ulatuses, mis tagab üüripinna säilimise lepingus kokku lepitud seisundis; 3.3.2. kui selliste tööde tegemine on põhjustatud õigusaktide muudatustest, välja arvatud juhul, kui õigusaktide muudatused on seotud üürniku tööspetsiifikaga. Lisaks punktides 3.3.1 ja 3.3.2 nimetatule sisaldub üüris remonttööde maksumus lepingus kokku lepitud rahaliste vahendite ja tegevuste ulatuses. 3.4. Kui üürnik soovib üüripinnal teha parendustöid või selliseid remonttöid, mille maksumus vastavalt lepingule ei sisaldu üüris või mis oma olemuselt ei ole üürileandja kui omaniku kohustuseks, ning selliste tööde tulemusena üüri või kõrvalteenuste tasu suurus muutuks, lähtuvad pooled tüüptingimuste punktides 5.8–5.14 sätestatust. 3.5. Kui lepingu kehtivuse ajal viiakse läbi hoone mõõdistamine, mille tulemusena täpsustatakse hoone üüritava pinna suurust, siis korrigeeritakse lepingujärgset üüripinna suurust hoones ja üürina makstavat üüripinna ruutmeetri tasu ning kõrvalteenuste tasu selliselt, et korrigeerimise hetkel kehtiv kasutustasu kogusumma kalendrikuus ei muutu. 3.6. Üürnik tasub kõik üürileandjale tasumisele kuuluvate summade ülekandmisega seotud kulud, tingimusel, et ülekanne tuleb teha Eesti Vabariigis registreeritud krediidiasutuse arveldusarvele või välismaa krediidiasutuse Eesti Vabariigis registreeritud filiaali arveldusarvele. Üürniku poolt üüriteenuste ja kõrvalteenuste lepingute sõlmimine ning selle mõju üürile 3.7. Üürnikul on üüriteenuste või kõrvalteenuste saamiseks õigus sõlmida enda nimel lepinguid vastavate teenuste osutajatega või teha vastavad tegevused ise, kui pooled on lepingu sõlmimisel kokku leppinud, et nimetatud teenuslepingud sõlmib või vastavad tegevused teeb üürnik. 3.8. Lisaks tüüptingimuste punktis 3.7 sätestatule on üürnikul õigus sõlmida enda nimel lepinguid haldusteenuse või tehnohoolduse osutamiseks, samuti omanikukohustuste täitmiseks või teha vastavad tegevused ise, kui üürileandja on selliste teenuste osutamisel lepingut rikkunud, alljärgnevatel tingimustel: 3.8.1. Üürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest ette teatanud vähemalt 30 päeva, tingimusel, et üürileandja on korduvalt rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi selliste teenuste osutamisel ja üürnik on esitanud üürileandjale korduvalt pretensioone selliste teenuste kvaliteedi kohta.  9 3.8.2. Ilma ette teatamata, kui üürileandja on rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi selliste teenuste osutamisel, milliste viivitamatu osutamine on üürniku jaoks kriitilise tähtsusega, sest on põhjendatud üürniku organisatsiooni riskijuhtimisest tulenevate vajadustega. 3.9. Lisaks tüüptingimuste punktis 3.7 sätestatule on üürnikul õigus sõlmida enda nimel lepinguid tüüptingimuste punktis 3.8 nimetamata teenuste saamiseks või teha vastavad tegevused ise alljärgnevatel tingimustel: 3.9.1. üürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest ette teatanud vähemalt 60 päeva ja kannab kulud, mis üürileandjal tuleb kanda juba sõlmitud teenuslepingute enne- tähtaegse lõpetamise tõttu (näiteks leppetrahvi nõuded). Selliste lepingute sõlmimine on lubatud üürileandja kirjalikul nõusolekul vastavalt tüüptingimuste punktile 3.10; 3.9.2. üürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest ette teatanud vähemalt 30 päeva ja pooled ei ole kokku leppinud, et üüriteenust või kõrvalteenust osutab üürileandja. Selliste lepingute sõlmimine on lubatud üürileandja kirjalikul nõusolekul vastavalt tüüptingimuste punktile 3.10; 3.9.3. üürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest ette teatanud vähemalt 30 päeva, tingimusel, et üürileandja on korduvalt rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi selliste teenuste osutamisel ja üürnik on esitanud üürileandjale korduvalt pretensioone selliste teenuste kvaliteedi kohta; 3.9.4. ilma ette teatamata, kui üürileandja on rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi selliste teenuste osutamisel, kui nende viivitamatu osutamine on üürniku jaoks kriitilise tähtsusega. 3.10. Üürileandja kohustub tüüptingimuste punktides 3.9.1 ja 3.9.2 nimetatud nõusoleku andma või põhjendama sellest keeldumist viie tööpäeva jooksul vastava taotluse saamisest arvates. Üürileandjal on õigus keelduda nõusoleku andmisest, kui sellistest lepingutest kas lepingu kehtivuse ajal või pärast seda: 3.10.1. tulenevad või võivad tuleneda kahjulikud mõjutused kinnistule; 3.10.2. halveneb või võib halveneda hoone seisund; 3.10.3. kaasnevad või võivad kaasneda kohustused, kitsendused või piirangud üürile- andjale või teistele üürnikele. 3.11. Üürileandjal ei ole õigust keelduda tüüptingimuste punktides 3.9.1 ja 3.9.2 nimetatud nõusoleku andmisest, kui üürileandja on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõustunud selliste mõjutuste, seisundi halvenemise, kohustuste, piirangute või kitsendustega või kui pooled lepivad kirjalikult kokku sellistest asjaoludest põhjustatud mõjutustega kaasnevate kulutuste hüvitamises üürileandjale. Viidatud negatiivsete mõjutuste tõendamise koormis lasub üürileandjal, kusjuures esitatud põhjendused peavad olema asjakohased. Juhul kui üürnik sõlmib eelnimetatud teenuste saamiseks teenuslepingud ilma üürileandja nõusolekuta, vastutab üürnik sellega kaasnevate riskide ja võimalike kahjude eest ning kohustub üürileandjale põhjustatud kahju hüvitama. 3.12. Kui üürnik kasutab tüüptingimuste punktis 3.9 nimetatud õigust lepingute sõlmimiseks, kohaldatakse vastavate teenuste eest tasumise suhtes üürniku valikul ühte varianti alljärgnevatest: 3.12.1. Üürnik tasub vastavate teenuste eest otse teenuste osutajatele ning üüri või kõrvalteenuste tasude suurust ei muudeta, kuid üürileandja hüvitab üürnikule vastava teenuse maksumuse. Tasu hüvitatakse juhul, kui üürileandja üürnikule vastavat üüriteenust või kõrvalteenust osutas. 3.12.2. Üürnik tasub vastavate teenuste eest otse teenuste osutajatele ning üürileandja ja üürnik lepivad kokku üüri või kõrvalteenuste tasude vähendamises vastavate  10 teenuste ulatuses. Üüri või kõrvalteenuste tasusid vähendatakse juhul, kui üürileandja üürnikule vastavat üüriteenust või kõrvalteenust osutas. 3.13. Kui üürnik sõlmib isikutega lepingud tarbimisteenuste (elektrienergia, soojusenergia, vee-, kanalisatsiooni- ja kommunikatsiooniteenuse) kohta, edastab ta üürileandjale iga järgneva kuu 10. kuupäevaks andmed üüripinna tarbimisteenuste kohta, välja arvatud juhul, kui üürileandja selliseid andmeid saada ei soovi. Üüri ja kõrvalteenuste tasu muutmine 3.14. Üüri võib kokkulepitud indeksi alusel muuta üks kord aastas kuni 3%, kui eritingimustes on selles kokku lepitud. Üüri võib muuta suuremas ulatuses juhul, kui muudetakse üürilepingu muid tingimusi, mis toovad kaasa üüri muutmise vajaduse. Indeksi alusel üüri muutmisel lähtutakse tüüptingimuste punktis 3.16 sätestatust. 3.15. Kõrvalteenuste tasu suuruse muutmine toimub üks kord aastas vastavalt eritingimustes ja lisades kokkulepitule järgmiselt: 3.15.1. Kui pooled on kokku leppinud kõrvalteenuste tasu muutmises indeksi alusel, lähtutakse tüüptingimuste punktis 3.16 sätestatust. 3.15.2. Kui pooled ei ole kõrvalteenuste tasu muutmist välistanud ega ole kokku leppinud kõrvalteenuste tasu muutmises indeksi alusel ja üürileandja soovib kõrvalteenuste tasu muuta, esitab ta üürnikule sellekohase ettepaneku, mille aluseks on andmed eelmise kalendriaasta üüripinna kulude ja järgmise kalendriaasta prognoositavate kulude kohta, muu hulgas andmed selle kohta, milline põhjendatud ja objektiivne alus tingib kõrvalteenuste tasude muutmise. Fikseeritud kõrvalteenuste tasu korral ja juhul, kui kõrvalteenuste tasu muutmise ettepaneku esitamisele eelneva aasta tegelik kõrvalteenuste kulu erines sama aasta kohta lepingus fikseeritud tasust, tasaarvestab üürileandja fikseeritud tasu ja tegeliku kulu vahe järgneva kalendriaasta kõrvalteenuste tasu muutmise ettepaneku esitamsel, juhul kui eritingimustes ei ole kokku lepitud teisiti. Kui üürnik ei ole nõus teates esitatuga, võib ta esitada teatele põhjendatud vastuväite. Kui üürnik vastuväidet tähtaegselt ei esita, loetakse üür muudetuks üürileandja esitatud teate alusel ning üürilepingu muutmise kokkulepet ei sõlmita. Kui üürnik esitab vastuväite, sõlmivad pooled kõrvalteenuste tasu muutmise kokkuleppe. Kui pooled ei saavuta eritingimustes kokku lepitud tähtajaks kõrvalteenuste tasu muutmises kokkulepet, siis kohaldatakse osas, milles kokkulepet ei saavutatud, alates järgmisest kalendriaastast tüüptingimuste punktis 3.2 sätestatut. Üürileandja poolt kõrvalteenuste tasu muutmise ettepaneku esitamise, üürniku poolt vastuväite esitamise ning kõrvalteenuste tasu muutmise kokkuleppe sõlmimise tähtajad lepitakse kokku eritingimustes. Erinevate kõrvalteenuste tasude muutmisele võib rakendada erinevaid muutmise põhimõtteid. 3.16. Üüri ja kõrvalteenuste tasu suuruse muutmine kokkulepitud indeksi alusel toimub järgmiselt: 3.16.1. Üüri ja kõrvalteenuste tasu muutmisel kasutatavaks indeksiks on tüüptingimuste punktis 3.16.2 nimetatud tarbijahinna indeksi aastane protsentuaalne muutus. 3.16.2. Tarbijahinna indeksiks on eritingimustes kokku lepitud kuupäeva seisuga lõppeva aastase perioodi kohta avaldatud Eesti tarbijahinna koondindeks, mis sisaldab kõiki regioone ja kaubagruppe. Kui vastavat koondindeksit ei ole avaldatud üüri või kõrvalteenuste tasu muutmise teate esitamise kuupäevaks, võetakse aluseks nimetatud kuupäevale eelnenud kalendrikuu viimase päeva seisuga lõppenud aastase perioodi Eesti tarbijahinna koondindeksi aastane muutus protsentides.  11 3.16.3. Üüri ja kõrvalteenuste tasu indeksi alusel muutmise kohta esitab üürileandja üürnikule teate. Juhul kui üürnik leiab, et teates esitatu ei vasta lepingus kokkulepitule, võib ta esitada teatele põhjendatud vastuväite. Kui üürnik vastuväidet tähtaegselt ei esita, loetakse üür muudetuks üürileandja esitatud teate alusel ning üürilepingu muutmise kokkulepet ei sõlmita. Teate ja vastuväite esitamise tähtajad lepitakse kokku eritingimustes. 3.17. Pikema tähtajaga kui kümme aastat sõlmitud üürilepingus vaadatakse kasutustasu suurus üle vähemalt iga viie aasta järel. 4. ÜÜRIPINNA KASUTAMINE JA VALDAMINE 4.1. Üürileandja on kohustatud võimaldama üürnikul üüripinda kasutada ja vallata vastavalt lepingule, sealhulgas tagama mõistliku aja jooksul üürileandjast põhjustatud takistuste kõrvaldamise ning hoiduma tegevusest või tegevusetusest, mis võib mis tahes viisil ohustada või häirida üürniku poolt üüripinna kasutamist lepingus toodud tingimustel või üürniku poolt lepingust või seadusest tulenevate kohustuste täitmist. 4.2. Kui üürileandjal on vaja kasutada üüripinda lepingust mittetulenevatel põhjustel, sealhulgas seoses üüripinna isikule võõrandamise või üürimise ettevalmistamisega, on ta kohustatud eelnevalt üürnikuga kooskõlastama selleks vajaliku juurdepääsu koha, ulatuse ja aja. Täiendavalt lähtutakse üüripinnale sisenemise ja viibimise korral hoone sisekorraeeskirjas sätestatust. 4.3. Üürnik kohustub kasutama üüripinda heaperemehelikult ning täitma tuleohutust ja tervishoidu reguleerivaid õigusakte. 4.4. Üürnik kohustub mitte paigaldama üüripinnale seadmeid, mille koormus ületab teenuse, süsteemi või seadme võimsuse. Juhul kui üürniku installeeritav seade nõuab lisasüsteeme, paigaldatakse sellised süsteemid üürniku kulul ja vastavalt üürileandjaga kooskõlastatud plaanidele ja spetsifikatsioonidele. 4.5. Üürnikul on õigus paigaldada üürileandjaga kooskõlastatult üüripinnale, sealhulgas hoone seintele, oma kulul enda soovitud ulatuses ja viisil reklaame, lippe, plakateid, logosid, sümboolikat ning muid visuaalseid tähiseid ja viitasid tingimusel, et need vastavad õigusaktides kehtestatud nõuetele. Üürileandja on kohustatud tagama, et üürnikul oleks võimalik paigaldada üüripinnale üürniku sümboolika, mille kasutamise kohustus on üürnikule ette nähtud õigusaktidega. Üürniku paigaldatud reklaami vastavuse eest kohaliku omavalitsuse kehtestatud nõuetele vastutab ning reklaamimaksu maksab üürnik. Nimetatud kohustuse rikkumise korral on üürnik kohustatud üürileandjale hüvitama tekitatud kahju. 4.6. Üürnikul on õigus kasutada üüripinda eritingimustes sätestamata sihtotstarbel üksnes üürileandja eelneval kirjalikul nõusolekul. Üürileandjal on koos nõusoleku andmisega õigus kehtestada üüripinna kasutamise suhtes piiranguid või muid tingimusi. Üürileandjal on õigus keelduda nõusoleku andmisest juhul, kui: 4.6.1. üürniku soovitud üüripinna uus sihtotstarve võib kahjustada või kahjustab üüripinda või muul viisil vähendab selle väärtust; 4.6.2. üürniku soovitud üüripinna uus sihtotstarve võib suurendada või suurendab üürileandja kulutusi üüripinnale; 4.6.3. üürniku soovitud üüripinna uus sihtotstarve on vastuolus heade kommetega; 4.6.4. üürnik ei ole nõus üüripinna sihtotstarbe muutmisest tingitud, üürileandja pakutud uue üüri või kõrvalteenuste tasudega või üürileandja pakutud üüripinna kasutamise piirangute või muude tingimustega.  12 4.7. Üürnik teavitab üürileandjat viivitamata igast üüripinnal asetleidnud avariist või muust ohust üüripinnale ning võtab tarvitusele mõistlikud abinõud selliste sündmustega seotud asjaolude ja tagajärgede likvideerimiseks. 4.8. Üürileandjal on õigus siseneda üüripinnale lepingus sätestatud üürileandja kohustuste täitmiseks, samuti avariide ärahoidmiseks või nende tagajärgede likvideerimiseks, kui nimetatud avariid või reaalne oht nende tekkimiseks võivad ohustada hoones viibivaid isikuid või vara. Sellisel juhul lähtutakse üüripinnale sisenemisel ja sellel viibimisel hoone sisekorraeeskirjas sätestatud korrast. 4.9. Üürnikul on keelatud üürileandja nõusolekuta siseneda tehnilistesse ruumidesse, välja arvatud üüripinna hulka kuuluvad tehnilised ruumid, reguleerida või seadistada tehnosüsteeme, mis ei ole otseselt ette nähtud reguleerimiseks või seadistamiseks üürnikule, sealhulgas tema töötajale, ega teha muid toiminguid, mis mõjutavad või võivad ebamõistlikult mõjutada üüripinna energiakulu suurenemist või tehnosüsteemide korrasolekut. Eelnimetatud keeldu ei kohaldata juhul, kui: 4.9.1. üürniku tehnilistesse ruumidesse sisenemise vajadus on tingitud avariist ja üürnik täidab tüüptingimuste punktist 4.7 tulenevat kohustust; 4.9.2. üürniku tehnilistesse ruumidesse sisenemise õigus ja tingimused on eraldi kokku lepitud eritingimustes või hoone sisekorraeeskirjas; 4.9.3. üürniku tehnilistesse ruumidesse sisenemiseks esineb muu põhjendatud vajadus, mis on seotud üürniku põhitegevuse, julgeolekukaalutluste või üürniku organisatsiooni riskijuhtimisest tulenevate vajadustega. Põhjendatud vajaduseks ei loeta üürniku soovi iseseisvalt reguleerida või seadistada tehnosüsteeme. 4.10. Kui üüripinna tehnosüsteemide reguleerimisvajadus tekib väljaspool avariid, pöördub üürnik üürileandja poole, kes reageerib üürniku ettepanekule esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 48 tunni jooksul, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. 4.11. Lepinguga sätestamata poolte kohustused üüripinna valdamisel ja kasutamisel on sätestatud hoone suhtes kehtivates õigusaktides ja muudes dokumentides, sealhulgas hoone sisekorraeeskirjas. 4.12. Pooled kohustuvad esitama teise poole nõudmisel informatsiooni üüripinna tegeliku energiatarbimise, veetarbimise ja jäätmetekke kohta. Informatsioon esitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sellises sisus, ulatuses ja detailsuses, mis võimaldab analüüsida üüripinna kasutamisega seotud keskkonna- ja energiatõhususe aspekte. Muu hulgas peab informatsioon sisaldama teavet tarbitud taastuva ja taastumatu energia mahu ning tarbitud energia CO2 ekvivalendi kohta. Informatsiooni esitamise eest ei ole õigust küsida lisatasu. 4.13. Pooled kohustuvad esitama teise poole nõudmisel informatsiooni, mis on vajalik Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. a direktiivist 2012/27/EL hoonete energiatõhususe kohta tulenevate nõuete täitmiseks. Informatsiooni esitamise eest ei ole õigust küsida lisatasu. Pooled võivad eritingimustes täpsustada hoonete energiatõhususe nõuete aluseks olevaid dokumente. 5. ÜÜRIPINNA KORRASHOID 5.1. Kui eritingimustes ei ole kokku lepitud teisiti, on üürileandja kohustatud tagama üüripinna hoidmise eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel kasutamiseks sobivas seisundis ja eritingimuste punktis 4 kokku lepitud seisundis, arvestades lepingust tulenevaid poolte kohustusi ja vastutust. 5.2. Üürileandja ja üürniku kohustused üüripinna korrashoiu tagamisel lepingu kehtivuse ajal on kirjeldatud tüüptingimuse punktides 5.3–5.14, eritingimustes ja lisades.  13 5.3. Üürileandja osutab üürnikule üüri- ja kõrvalteenuseid vastavalt eritingimustes kokku lepitud kinnisvara korrashoiu heale tavale ning lepingus täpsustatud ulatuses ja poolte kohustuste jaotuse alusel. Puuduste, rikete ja avariide kõrvaldamine 5.4. Üürileandja on kohustatud tagama, et üüripind oleks eritingimustes sätestatud sihtotstarbel kasutatav, ja kõrvaldama puudused viivitamata, kuid hiljemalt 72 tunni jooksul puudusest teada saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. 5.5. Üürileandja on kohustatud kõrvaldama rikked viivitamata, kuid hiljemalt 48 tunni jooksul rikkest teada saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. 5.6. Üürileandja on kohustatud avarii lokaliseerima viivitamata, kuid hiljemalt kahe tunni jooksul avariist teada saamisest arvates, ning tegema avariijärgse remondi viivitamata, kuid hiljemalt 72 tunni jooksul avarii lokaliseerimisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. 5.7. Kui üürileandjal ei ole objektiivsetel põhjustel, sealhulgas riigihangete seadusest tulenevate hankemenetluse tähtaegade ja vastavate tööde tegemiseks vajalike materjalide ettetellimistähtaegade tõttu võimalik kinni pidada tüüptingimuste punktides 5.4–5.6 nimetatud tähtaegadest, on üürileandja kohustatud sama tähtaja jooksul esitama üürnikule edasise tegevusplaani. Juhul kui üürnikule ei ole põhjendatult vastuvõetav üürileandja esitatud tegevusplaan, on tal õigus kõrvaldada puudus, rike või avarii ise või lasta see kõrvaldada isikul ja nõuda üürileandjalt selleks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, teavitades sellest üürileandjat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esimesel võimalusel pärast puuduse, rikke või avarii kõrvaldamist. Remonttööde ja parendustööde tegemine 5.8. Üürileandja teeb remonttöid üksnes lepingus ja selle lisades kokku lepitud viisil, ulatuses ja ajal, lähtudes üürniku kui üüripinna kasutaja huvidest, seejuures võivad pooled remonttöödes kokkuleppimiseks sõlmida lisakokkuleppeid. 5.9. Üürileandja teeb remonttöid üürniku igapäevast tegevust võimalikult vähe mõjutaval viisil. Üürileandjal ei ole õigust nõuda üürnikult remonttööde tegemist. 5.10. Pooled võivad lepingu tähtaja jooksul kokku leppida parendustööde tegemises üürileandja poolt. Sellisel juhul lepivad pooled eelnevalt kirjalikult kokku parendustööde mahu ja tähtajad. Kui üürnik on kohustatud parendustöödega kaasnevad kulutused hüvitama, siis lepitakse kokku ka kaasnevate kulutuste suurus ning nende hüvitamise tingimused ja kord. 5.11. Kui üürniku tööspetsiifikaga seotud uute õigusaktide vastuvõtmine või selliste õigusaktide muutmine toob kaasa vajaduse teha üüripinna remonttöid või parendustöid üüripinna sihtotstarbelise kasutamise jätkamiseks, lepivad pooled kokku vajalike tööde mahu, tähtajad ja maksumuse ning mõju üürile või kõrvalteenuste tasudele või mõlemale. Sellisest nõuetele mittevastavusest tingitud takistused üüripinna kasutamisel üürniku poolt ei ole käsitatavad üürileandjapoolse lepingu rikkumisena, üürnikul ei ole õigust alandada üüri, peatada üüri tasumist ega kasutada üürileandja suhtes muid õiguskaitsevahendeid. 5.12. Kui üürileandja ei täida kohaselt kohustust teha remont- või parendustöid, on üürnikul õigus eelneval teatamisel teha vastavad tööd ise või sõlmida leping vastavate tööde tegemiseks isikuga ning sellisel juhul kohaldatakse tüüptingimuste punktides 3.8–3.12 sätestatut. Üürnikul on õigus kohaldada üürileandja suhtes lepingus sätestatud õiguskaitsevahendeid.  14 5.13. Üürnik võib teha üüripinnal muudatusi – remonttöid ja parendustöid – poolte kirjalikul kokkuleppel, milles sätestatakse muu hulgas selliste tööde tegemise maht ja tingimused, samuti üürileandja poolt lepingu lõppemisel üüripinnal tehtud muudatuste hüvitamise maht ja tingimused. Üürileandja ei või käesolevas punktis nimetatud kokkuleppe sõlmimisest põhjendamatult keelduda, ennekõike juhul, kui üüripinnal muudatuste tegemine on vajalik üüripinna kasutamiseks või üüripinna mõistlikuks majandamiseks. 5.14. Üürnik võib lepingu lõppemisel ära võtta üüripinnale tehtud muudatused, kui see on võimalik üüripinda kahjustamata. Üürnikul ei ole õigust muudatusi ära võtta, kui üürileandja tasub üürnikule selle eest mõistliku hüvitise, välja arvatud juhul, kui üürnikul on muudatuste äravõtmiseks õigustatud huvi. 6. ÜÜRIPINNA ANDMINE ISIKUTE KASUTUSSE 6.1. Üürnikul ei ole õigust ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta anda üüripinda või osa sellest isikute kasutusse, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kui üürnik annab üüripinna allkasutusse, vastutab ta allkasutaja tegevuse eest nagu enda tegevuse eest. Allkasutaja ei või kasutada asja pärast lepingu lõppemist ega teisiti, kui see on lubatud üürnikule. 6.2. Üürnikul on õigus võimaldada riigiasutustel kasutada üüripinda tingimusel, et üüripinda kasutatakse eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel. Üürnik on kohustatud üürileandjat kasutusse andmisest kirjalikult teavitama kümne tööpäeva jooksul üleandmisest või kasutusse andmisest arvates. 7. LOAD 7.1. Üürileandja on kohustatud väljastama üürnikule tema tegevuseks või üüriteenuste või kõrvalteenuste saamiseks vajalikud volikirjad, load, nõusolekud ja kooskõlastused, arvestades lepingus üüriteenuste või kõrvalteenuste lepingute sõlmimise suhtes poolte vahel kokku lepitud tingimustega, või osutama võimaluse korral abi vajalike litsentside, nõusolekute, kooskõlastuste või lubade saamisel mis tahes isikult, kui üürileandja kui üüripinna omaniku abi on selleks vajalik või takistused on tekkinud üürileandjast tulenevate asjaolude tõttu. 7.2. Üürnik on kohustatud väljastama üürileandjale ja tema alltöövõtjatele lepingus tulenevate üürileandja kohustuste täitmiseks vajalikud volikirjad, load, nõusolekud ja kooskõlastused (sealhulgas sissepääsuload, kui need on vajalikud), välja arvatud põhjendatud juhtudel. Samuti osutab üürnik võimaluse korral abi vajalike litsentside, nõusolekute, kooskõlastuste või lubade saamisel mis tahes isikult, kui üürniku kui üüripinna otsese valdaja abi on selleks vajalik või takistused on tekkinud üürnikust tulenevate asjaolude tõttu. 8. LEPINGU LÕPPEMINE 8.1. Pooled on kokku leppinud, et kummalgi poolel on õigus leping enne tähtaega üles öelda üksnes käesoleva lepingu eri- või tüüptingimustes sätestatud juhtudel. 8.2. Leping lõpeb järgmistel juhtudel: 8.2.1. juhul kui leping on tähtajaline, lepingus nimetatud tähtaja möödumisel; 8.2.2. poolte kirjaliku kokkuleppe alusel selles kokkuleppes toodud tähtpäeval; 8.2.3. lepingu erakorralisel ülesütlemisel üürileandja poolt tüüptingimuste punktis 8.3 toodud alustel;  15 8.2.4. lepingu erakorralisel ülesütlemisel üürniku poolt tüüptingimuste punktis 8.4 toodud alustel; 8.2.5. seaduses või eritingimustes sätestatud muul alusel. 8.3. Üürileandjal on õigus leping erakorraliselt üles öelda, teatades sellest vähemalt kolm kuud ette, järgnevatel juhtudel: 8.3.1. üürnik ei ole tasunud üüri või kõrvalteenuste tasusid vähemalt kolm kuud järjest või lepingu alusel tasumisele kuuluvate summade võlgnevus ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluva üüri või kõrvalteenuste tasude summa; 8.3.2. üürnik tahtlikult ja õigustamatult kahjustab üüripinda või teeb üüripinnal ümberehitusi või muudatusi ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta ja selle tõttu saab üüripind oluliselt kahjustada ning üürnik ei ole tekitatud kahjustust kõrvaldanud kahe kuu jooksul üürileandjalt sellesisulise kirjaliku nõude saamisest arvates. Üürnikul on õigus eelnimetatud tähtaega pikendada, teavitades sellest viivitamata üürileandjat, kui kahjustuste kõrvaldamine eelnimetatud tähtaja jooksul ei ole võimalik objektiivsetel põhjustel, sealhulgas riigihangete seadusest tulenevate hankemenetluse tähtaegade tõttu; 8.3.3. üürnik annab üüripinna ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta isiku kasutusse ning üürnik ei ole rikkumist kõrvaldanud ühe kuu jooksul üürileandja vastavasisulise kirjaliku nõude saamisest arvates, välja arvatud tüüptingimuste punktis 6.2 sätestatud juhul; 8.3.4. muul mõjuval põhjusel, kui selle esinemisel ei saa üürileandjalt kõiki asjaolusid arvestades ja poolte huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. 8.4. Üürnikul on õigus leping erakorraliselt üles öelda, teatades sellest vähemalt 30 päeva ette, järgnevatel juhtudel: 8.4.1. üürnikul ei ole võimalik üüripinda eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel kasutada või kui üüripinna lepingujärgne kasutamine on takistatud või häiritud asjaolu tõttu, mille eest üürnik ei vastuta; 8.4.2. üürileandja rikub oluliselt lepingust tulenevat kohustust ega ole rikkumist kõrvaldanud ka üürniku antud täiendava mõistliku tähtaja jooksul. Tähtaja määramisel arvestavad pooled muu hulgas õigusaktides sätestatud kohustustest tulenevaid nõudeid, nt riigihangete menetlustähtaegu jm; 8.4.3. üürnikult ei saa kõiki asjaolusid arvestades ja poolte huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. 8.5. Lepingu lõppemisel kohustub üürnik lõpetama tema nimel üüripinna kohta isikutega sõlmitud lepingud ning tasuma sõlmitud lepingutest tulenevad maksed hiljemalt lepingu lõppemise päevaks. Juhul kui kõiki lepingust tulenevaid makseid ei ole võimalik üürnikust mittetulenevatel põhjustel lepingu lõppemise päevaks tasuda, kohustub üürnik vastavad maksed tasuma 30 päeva jooksul lepingu lõppemisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teistsuguses tähtajas. 8.6. Lepingu lõppemine ei vabasta pooli selliste lepingust tulenevate kohustuste täitmisest, mille täitmine peab tulenevalt lepingu olemusest või teise poole huvist jätkuma ka pärast lepingu lõppemist. 9. ÜÜRIPINNA TAGASTAMINE ÜÜRILEANDJALE 9.1. Üürnik tagastab üürileandjale üüripinna pärast lepingu tähtaja möödumist või lepingu ennetähtaegset ülesütlemist lepingu kehtivuse viimaseks päevaks, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. 9.2. Üürnik tagastab üüripinna seisundis, mis vastab selle lepingujärgsele kasutamisele, arvestades lepingust tulenevaid poolte kohustusi ja vastutust ning üüripinna harilikku  16 füüsilist kulumist ning poolte kokkuleppel üüripinnale jäetavaid ümberehitusi ja muudatusi. Üürnik peab üüripinna enne tagastamist heakorrastama ning vabastama talle ja isikutele kuuluvast varast. 9.3. Pooled koostavad üüripinna valduse üürileandjale üleandmise tähtpäevaks üüripinna üleandmise-vastuvõtmise akti. Üüripinna valduse üleandmise-vastuvõtmise akt moodustab lepingu lahutamatu lisa. 9.4. Kui üüripinna seisund üürileandjale tagastamisel ei vasta tüüptingimuste punktis 9.2 sätestatule, fikseeritakse tuvastatud puudused tüüptingimuste punktis 9.3 nimetatud aktis ning juhul kui üürnik vastutab puuduse eest, on üürileandjal õigus nõuda üürnikult üüripinna seisundi lepinguga vastavusse viimiseks ja üüripinna kahjustuste likvideerimiseks vajalike mõistlike kulutuste hüvitamist. 9.5. Kui poolte vahel tekib puuduste esinemise, tekkepõhjuste või nende eest vastutuse üle vaidlus, on ükskõik kummal poolel õigus tellida ekspertiis. Ekspertiisi kulud kannab pool, kes vastutab puuduste esinemise ja tekkepõhjuste eest. Kui ekspertiisist ilmneb, et puuduste esinemise ja tekkepõhjuste eest vastutavad mõlemad pooled, kannavad pooled ekspertiisiga kaasnevad kulud võrdsetes osades, välja arvatud juhul, kui ekspert määrab proportsioonid, millises ulatuses kumbki pool vastutab. Sellisel juhul kannavad pooled ekspertiisikulud vastavates proportsioonides. Pooled võivad igal konkreetsel juhul ekspertiisikulude kandmise kohta ka teistsuguse kokkuleppe sõlmida. 10. VASTUTUS Poolte vastutuse ja kahjude hüvitamise üldised põhimõtted 10.1. Pool on kohustatud hüvitama teisele poolele lepingu rikkumisega põhjustatud kahju. Üürnik on kohustatud üürileandjale hüvitama ka sellise kahju, mis on põhjustatud üürniku, üürniku allüürniku või nende poolt üüripinnale lubatud isikute tegevusest, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Üürnikul ei ole kahju hüvitamise kohustust, kui üürniku poolt üüripinnale lubatud isikuks on üürileandja või üürileandja korraldusel üüripinnal tegutsev isik. Poolte vastutus on piiratud otsese varalise kahjuga, välja arvatud juhul, kui pool rikkus lepingut tahtlikult. 10.2. Lepingust tulenevate kohustuste rikkumist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest kohe kirjalikult teatama teisele poolele. Kui vääramatu jõu asjaolud kestavad järjest üle 60 päeva, võivad mõlemad pooled lepingu üles öelda. Sellisel juhul ei ole kummalgi poolel õigust nõuda teiselt poolelt lepingu rikkumise või lepingu ülesütlemisega tekitatud kahju hüvitamist. 10.3. Seaduses sätestatud õiguskaitsevahendite kasutamine ei ole piiratud, välja arvatud, kui pooled on lepingus eraldi kokku leppinud poole vastutuse või õiguskaitsevahendite kohaldamise piiramises või välistamises. Ühe õiguskaitsevahendi kohaldamine ei välista teiste seaduses või lepingus sätestatud õiguskaitsevahendite kohaldamist, ennekõike õigust nõuda kahjude hüvitamist, kui lepingust ei tulene teisiti. 10.4. Leppetrahvi tasumine ei vabasta ühelgi juhul kohustuse täitmisest. Pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele poolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Pool kohustub leppetrahvi tasuma 60 päeva jooksul teise poole vastavasisulise nõude saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. 10.5. Lepingust või seadusest tuleneva rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel on viivitanud pool kohustatud tasuma teisele poolele viivist 0,03% tasumata summast kohustuse täitmisega viivitatud iga päeva eest, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.  17 Õiguskaitsevahendid lepingu lõppemise korral 10.6. Lepingut rikkunud pool on kohustatud hüvitama kahjustatud poolele rikkumise tõttu lepingu ülesütlemisest tekkiva kahju 60 päeva jooksul poole sellekohase nõude saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. 10.7. Lepingu erakorralisel ülesütlemisel tüüptingimuste punkti 8.3 või 8.4 alusel on poolel õigus nõuda rikkunud poolelt leppetrahvi eritingimustes kokku lepitud ulatuses. 10.8. Lepingu lõppemise järel üüripinna mitteõigeaegse vabastamise korral on üürileandjal õigus nõuda üürnikult kõrvalteenuste tasude hüvitamist ning leppetrahvi lepingu lõppemise ajal kehtiva ühe päeva üüri kahekordses ulatuses iga päeva eest kuni üüripinna vabastamiseni. Õiguskaitsevahendid lepingu rikkumisel korral 10.9. Lepingu sellise rikkumise korral, millega ei kaasne lepingu ülesütlemist teise poole poolt, on lepingut rikkunud pool kohustatud hüvitama kahjustatud poolele lepingu rikkumisega kantud kahjud 60 päeva jooksul poole sellekohase nõude saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. 10.10. Kui üürnikust tulenevalt ei ole üürileandjal või tema esindajal võimalik viivitamata siseneda üüripinnale ja selle tulemusena tekib üürnikul kahju või üüripinna kasutamine muutub osaliselt või tervikuna võimatuks või pikeneb üüripinna osalise või tervikuna kasutamise võimatus, siis üürileandja ei vastuta selliste tagajärgede eest, sealhulgas ei ole üürnikul õigust keelduda üüripinna kasutamise takistuse tõttu vastavas ulatuses üüri tasumisest (ei ole õigust üüri alandada) ning üürileandja ei ole kohustatud hüvitama selliselt tekkinud kahju ega tasuma leppetrahvi või viivist. 10.11. Kui üüripinnal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus või takistus, mille eest üürnik ei vastuta ja mida ta ei pea omal kulul kõrvaldama, ning seetõttu ei saa üürnik üüripinda sihtotstarbeliselt kasutada, on üürnikul õigus üüri ja kõrvalteenuste tasude maksmisest keelduda. Kui üüripinna sihtotstarbelise kasutamise võimalus on üksnes vähenenud, on üürnikul õigus alandada üüri ja kõrvalteenuste tasusid puudusele vastaval määral ajavahemiku eest üürniku poolt üürileandjale puudusest või takistusest teavitamisest kuni üürileandja poolt puuduse või takistuse kõrvaldamiseni. 10.12. Kui üürileandja on rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi üüriteenuste või kõrvalteenuste osutamisel ja seetõttu ei ole üürnik rahul osutatavate üüriteenuste või kõrvalteenuste kvaliteediga ning pooled ei ole kokku leppinud teisiti, on üürnikul õigus kuni rikkumise kõrvaldamiseni kasutada ühte varianti alljärgnevatest: 10.12.1. üüriteenuste puhul alandada üüri proportsionaalselt sellise üüriteenuse osakaalule üüris või kõrvalteenuste puhul jätta selliste kõrvalteenuste eest üürileandjale tasumata. 10.12.2. nõuda leppetrahvi tasumist, mille suuruseks on 0,05% kasutustasust iga päeva eest, kuni rikkumise kõrvaldamiseni kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. 10.13. Üürnikul on õigus punktis 10.12 nimetatud õiguskaitsevahendeid kasutada 3 (kolme) kuu jooksul rikkumisest teada saamisest või rikkumise kõrvaldamisest, vastavalt kumb on hilisem. 10.14. Lisaks punktides 10.11 ja 10.12 sätestatule on üürnikul õigus alandada üüri või kõrvalteenuste tasusid või mõlemat või nimetatud tasude maksmisest keelduda ning kasutada muid õiguskaitsevahendeid muudel õigusaktides sätestatud juhtudel, kui see ei ole lepingus kokkulepituga vastuolus.  18 10.15. Üürileandja kohustub maksma üürnikule leppetrahvi remonttööde mitteõigeaegse või mittekohase üleandmise korral 0,05% mitteõigeaegselt või mittekohaselt üle antud tööde maksumusest iga päeva eest kuni nende vastuvõtmiseni üürniku poolt. 10.16. Üürnik kohustub maksma üürileandjale leppetrahvi üüripinna kasutamisel muul kui eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel, kui üürnik ei ole rikkumist kõrvaldanud ühe kuu jooksul üürileandjalt vastavasisulise nõude saamisest, lepingu rikkumise ajal kehtiva ühe kuu üüri ulatuses. 11. TEADETE EDASTAMINE 11.1. Kõik teated ja muu informatsioon peab olema esitatud eesti keeles. Teated ja informatsioon loetakse nõuetekohaselt esitatuks, kui need on üle antud allkirja vastu või esitatud digitaalselt allkirjastatuna poole üldisel e-posti aadressil. Informatsioonilist teadet, millel ei ole õiguslikke tagajärgi, samuti kiireloomulist teadet võib edastada telefoni, faksi või elektronposti teel. Pooled võivad lepingu lisade või eritingimustega leppida kokku täpsemad tingimused puudustest, riketest ja avariidest teavitamise kohta. 11.2. Lepingus fikseeritud kontaktisikute vahetumisest teavitab pool teist poolt viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 12. VAIDLUSTE LAHENDAMINE 12.1. Kõik lepingust tulenevad või sellega seotud vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kõik vaidlused, vastuolud või nõuded, mis tulenevad lepingust või selle rikkumisest, lõpetamisest või kehtetusest või on sellega seotud ja mida pooled ei ole suutnud lahendada läbirääkimiste teel, lahendatakse kohtus õigusaktidega ette nähtud korras. 12.2. Lepingule kohaldatakse Eesti Vabariigi materiaal- ja menetlusõigust. 13. KONFIDENTSIAALSUS 13.1. Pool kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid. Eelkõige, kuid mitte ainult, kohustub pool hoidma konfidentsiaalsena andmeid, mis sisalduvad lepingu täitmiseks üleantud dokumentides ja muudes dokumentides, mille sisuga on poolel, sealhulgas tüüptingimuste punktides 13.2 ja 13.5 nimetatud isikutel, olnud võimalus seoses lepingu täitmisega tutvuda, ning mis tahes muid andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on teisel poolel eeldatavalt õigustatud huvi. 13.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid teise poole eelneval kirjalikul nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, õigusnõustajatele, pankadele, kontserni ettevõtetele ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. Pool on teadlik, et leping on avalik, välja arvatud osad, mis on märgitud avaliku teabe seadusest tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks. 13.3. Pooled kohustuvad rakendama organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. 13.4. Pool kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet mitte ühelgi kujul isikliku kasu saamise eesmärgil ega kolmandate isikute huvides. 13.5. Muu hulgas kohustuvad pooled tagama, et nende esindajad, töötajad, alltöövõtjad, lepingupartnerid ja muud isikud, keda nad oma lepingust tulenevate kohustuste täitmisel kasutavad, ning tüüptingimuste punktis 13.2 nimetatud isikud oleksid käesolevas  19 lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud, ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist. 14. MITMESUGUST 14.1. Kumbki pool ei loovuta lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta, välja arvatud kinnistu võõrandamisel. Üürileandjal ei ole õigust keelduda nõusoleku andmisest, juhul kui üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused loovutatakse teisele riigiasutusele, eelkõige sama valitsemisala asutusele, ning üüripinda kasutatakse eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel. 14.2. Kõik lepingu täiendused ja muudatused, sealhulgas lõpetamine, tuleb koostada kirjalikus vormis. 14.3. Lepingu üksiku sätte kehtetus või tühisus ei põhjusta kogu lepingu või lepingu teiste sätete kehtetust ega tühisust, välja arvatud juhul, kui lepingu mis tahes sätte kehtetuse või tühisuse tulemusena kaotavad pooled huvi üürisuhte jätkamise vastu. Kui pooled avastavad mingi sätte kehtetuse, kohustuvad nad tegema kõik endast oleneva vastava sätte muutmiseks selliselt, et see oleks kooskõlas õigusaktidega niisugusel määral, et see jääks võimalikult lähedaseks poolte esialgsele kavatsusele. 14.4. Lepingus on pealkirju kasutatud ainult viitamise lihtsustamiseks ning need ei piira ega mõjuta mingil viisil lepingu sätete tähendust ega tõlgendamist. Lepingus viitavad ainsuses toodud sõnad ka mitmusele ja vastupidi, kui kontekstist ei tulene teisiti. 14.5. Lepingus nõutud kirjaliku vormi järgimine tähendab dokumendi, teate vms koostamist kirjalikus vormis, kirjalikku vormi asendavas (notariaalses) vormis või kirjaliku vormiga võrdses elektroonilises (digitaalallkirjaga allkirjastatud) vormis ja need ei kehti enne, kui poolte nõuetekohaselt volitatud esindajad on need allkirjastanud.