EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KEM/22-1011 - Kiirgustöötaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord, kiirgus- ja koefaktori väärtused ning radionukliidide sissevõtust põhjustatud dooside hindamiseks kasutatavate doosikoefitsientide väärtused
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Siseministeerium; Sotsiaalministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 14.09.2022 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ab889a48-5644-446f-8d1a-8002cff93166
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ab889a48-5644-446f-8d1a-8002cff93166?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main
Siseministeerium
Sotsiaalministeerium
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
29.08.2022 nr 1-4/22/3891
[Indeks] [Maakond]
Keskkonnaministri määruse „Kiirgustöötaja ja
elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord,
kiirgus- ja koefaktori väärtused ning radionukliidide
sissevõtust põhjustatud dooside hindamiseks
kasutatavate doosikoefitsientide väärtused“ eelnõu
kooskõlastamiseks esitamine
Esitame kooskõlastamiseks keskkonnaministri määruse „Kiirgustöötaja ja elaniku efektiivdooside
seire ja hindamise kord, kiirgus- ja koefaktori väärtused ning radionukliidide sissevõtust
põhjustatud dooside hindamiseks kasutatavate doosikoefitsientide väärtused“ eelnõu, eelnõu lisad
111 ja seletuskirja. Ootame Teie tagasisidet 10 tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Madis Kallas
minister
Lisad: 1. Määruse eelnõu
2. Määruse lisad 1–11
3. Määruse eelnõu seletuskiri
Sama: Eesti Nukleaarmeditsiini Selts, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Eesti Biomeditsiinitehnika
ja Meditsiinifüüsika Ühing, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate
Assotsiatsioon, kiirgusekspert Eduard Gerškevitš, kiirgusekspert Priit Ruuge
Marily Jaska, 626 2982
[email protected]
Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
Keskkonnaministri XXX määrus nr
„Kiirgustöötaja ja elaniku efektiivdooside seire
ja hindamise kord, kiirgus- ja koefaktori väärtused
ning radionukliidide sissevõtust põhjustatud dooside
hindamiseks kasutatavate doosikoefitsientide väärtused“
Lisa 1
Eri kiirgusliikide kiirgusfaktori WR väärtused1
Kiirguse liik Kiirgusfaktor
Footonid 1
Elektronid2 ja müüonid 1
Prootonid ja laetud piionid 2
Alfaosakesed, kildtuumad, rasked tuumad 20
2
Neutronid3, 𝐸𝑛 < 1𝑀𝑒𝑉 2,5 + 18,2𝑒 −[ln(𝐸𝑛 )] /6
2
Neutronid3, 1𝑀𝑒𝑉 ≤ 𝐸𝑛 ≤ 50𝑀𝑒𝑉 5,0 + 17,0𝑒 −[ln(2𝐸𝑛 )] /6
2
Neutronid3, 𝐸𝑛 > 50𝑀𝑒𝑉 2,5 + 3,25𝑒 −[ln(0,04𝐸𝑛)] /6
1
Lisas mittesisalduvate kiirgusliikide ja -energiate korral võrdsustatakse kiirgusfaktor WR
arvutusliku keskmise kvaliteedifaktoriga, mis on kvaliteedifaktori Q(L) keskväärtus
bioloogilise koe mingis punktis, milles neeldumisdoosi tekitavad erineva tõkestamata energia
lineaarleviga L iseloomustatavad osakesed.
Keskmine kvaliteedifaktor 𝑄̅ ja sellega võrdne kiirgusfaktor WR arvutatakse järgmise valemi
järgi:
𝐿=∞
1
𝑊𝑅 = 𝑄̅ = ∫ 𝑄(𝐿)𝐷(𝐿)𝑑𝐿,
𝐷
𝐿=0
kus D(L)dL on neeldumisdoos 10 mm sügavusel koes tõkestamata energia lineaarlevi
vahemikus L kuni L+ dL.
Kvaliteedifaktor Q(L) antud ruumipunktis sõltub tõkestamata energia lineaarlevi suurusest vees
L järgmiselt:
Tõkestamata energia lineaarlevi vees
Kvaliteedifaktor 𝑸(𝑳)
𝑳 (𝒌𝒆𝑽/𝝁𝒎)
𝐿 < 10 𝑄(𝐿) = 1
10 ≤ 𝐿 ≤ 100 𝑄(𝐿) = 0,32𝐿 − 2,2
𝐿 > 100 𝑄(𝐿) = 300/√𝐿
2
Välja arvatud DNA molekuli koosseisus olevate radionukliidide kiiratavad Auger’ elektronid.
3
Suurus En neutronite kiirgusfaktori valemites on neutroni energia ühikutes MeV
(megaelektronvolt). 1 MeV = 106 eV
Keskkonnaministri XXX määrus nr
„Kiirgustöötaja ja elaniku efektiivdooside seire
ja hindamise kord, kiirgus- ja koefaktori väärtused
ning radionukliidide sissevõtust põhjustatud dooside
hindamiseks kasutatavate doosikoefitsientide väärtused“
Lisa 2
Eri kudede või elundite koefaktori W τ väärtused1
Kude või elund Koefaktor W τ ƩWτ
Luuüdi (punane), käärsool, kops, 0,12 0,72
magu, rinnad, ülejäänud koed2
Sugunäärmed 0,08 0,08
Põis, söögitoru, maks, kilpnääre 0,04 0,16
Luuümbris, aju, süljenäärmed, 0,01 0,04
nahk
Kokku: 1
1
Kiirgustöötaja ja elaniku koefaktori väärtused on ühesugused.
2
Ülejäänud kudede koefaktor (0,12) kehtib allpool loetletud kummagi soo 13 elundi ja koe
doosi aritmeetilise keskmise suhtes.
Ülejäänud koed: neerupealised, ülemised hingamisteed, sapipõis, süda, neerud, lümfisõlmed,
lihased, suu limaskest, pankreas (kõhunääre), eesnääre, peensool, põrn, harknääre (tüümus),
emakas/emakakael.
Keskkonnaministri XXX määrus nr
„Kiirgustöötaja ja elaniku efektiivdooside seire
ja hindamise kord, kiirgus- ja koefaktori väärtused
ning radionukliidide sissevõtust põhjustatud dooside
hindamiseks kasutatavate doosikoefitsientide väärtused“
Lisa 6
Keemiliste elementide ühendid ja väljutusfaktorite f1 väärtused sissesöömisest
saadava kiirgustöötaja efektiivdoosi hindamiseks
Keemiline element f1 Ühendid
Vesinik 1,0 Triitiumvesi
1,0 Orgaaniliselt seotud triitium
Berüllium 0,005 Kõik ühendid
Süsinik 1,0 Märgistatud orgaanilised ühendid
Fluor 1,0 Kõik ühendid
Naatrium 1,0 Kõik ühendid
Magneesium 0,5 Kõik ühendid
Alumiinium 0,01 Kõik ühendid
Räni 0,01 Kõik ühendid
Fosfor 0,8 Kõik ühendid
Väävel 0,8 Anorgaanilised ühendid
0,1 Lihtaine
1,0 Väävel toidus
Kloor 1,0 Kõik ühendid
Kaalium 1,0 Kõik ühendid
Kaltsium 0,3 Kõik ühendid
Skandium 0,0001 Kõik ühendid
Titaan 0,01 Kõik ühendid
Vanaadium 0,01 Kõik ühendid
Kroom 0,1 Kuuevalentsed ühendid
0,01 Kolmevalentsed ühendid
Mangaan 0,1 Kõik ühendid
Raud 0,1 Kõik ühendid
Koobalt 0,1 Määratlemata ühendid
0,05 Oksiidid, hüdroksiidid ja anorgaanilised ühendid
Nikkel 0,05 Kõik ühendid
Vask 0,5 Kõik ühendid
Tsink 0,5 Kõik ühendid
Gallium 0,001 Kõik ühendid
Germaanium 1,0 Kõik ühendid
Arseen 0,5 Kõik ühendid
Seleen 0,8 Määratlemata ühendid
0,05 Lihtaine ja seleniidid
Broom 1,0 Kõik ühendid
Rubiidium 1,0 Kõik ühendid
Strontsium 0,3 Määratlemata ühendid
0,01 Strontsiumtitanaat (SrTiO3)
1/3
Keemiline element f1 Ühendid
Ütrium 0,0001 Kõik ühendid
Tsirkoonium 0,002 Kõik ühendid
Nioobium 0,01 Kõik ühendid
Molübdeen 0,8 Määratlemata ühendid
0,05 Molübdeensulfiid
Tehneetsium 0,8 Kõik ühendid
Ruteenium 0,05 Kõik ühendid
Roodium 0,05 Kõik ühendid
Pallaadium 0,005 Kõik ühendid
Hõbe 0,05 Kõik ühendid
Kaadmium 0,05 Kõik anorgaanilised ühendid
Indium 0,02 Kõik ühendid
Tina 0,02 Kõik ühendid
Antimon 0,1 Kõik ühendid
Telluur 0,3 Kõik ühendid
Jood 1,0 Kõik ühendid
Tseesium 1,0 Kõik ühendid
Baarium 0,1 Kõik ühendid
Lantaan 0,0005 Kõik ühendid
Tseerium 0,0005 Kõik ühendid
Praseodüüm 0,0005 Kõik ühendid
Neodüüm 0,0005 Kõik ühendid
Promeetium 0,0005 Kõik ühendid
Samaarium 0,0005 Kõik ühendid
Euroopium 0,0005 Kõik ühendid
Gadoliinium 0,0005 Kõik ühendid
Terbium 0,0005 Kõik ühendid
Düsproosium 0,0005 Kõik ühendid
Holmium 0,0005 Kõik ühendid
Erbium 0,0005 Kõik ühendid
Tuulium 0,0005 Kõik ühendid
Üterbium 0,0005 Kõik ühendid
Luteetsium 0,0005 Kõik ühendid
Hafnium 0,002 Kõik ühendid
Tantaal 0,001 Kõik ühendid
Volfram 0,3 Määratlemata ühendid
0,01 Volframhape
Reenium 0,8 Kõik ühendid
Osmium 0,01 Kõik ühendid
Iriidium 0,01 Kõik ühendid
Plaatina 0,01 Kõik ühendid
Kuld 0,1 Kõik ühendid
Elavhõbe 0,02 Kõik anorgaanilised ühendid
1,0 Metüül-elavhõbe
0,4 Määratlemata orgaanilised ühendid
Tallium 1,0 Kõik ühendid
Plii 0,2 Kõik ühendid
2/3
Keemiline element f1 Ühendid
Vismut 0,05 Kõik ühendid
Poloonium 0,1 Kõik ühendid
Astaat 1,0 Kõik ühendid
Frantsium 1,0 Kõik ühendid
Raadium 0,2 Kõik ühendid
Aktiinium 0,0005 Kõik ühendid
Toorium 0,0005 Määratlemata ühendid
0,0002 Oksiidid ja hüdroksiidid
Protaktiinium 0,0005 Kõik ühendid
Uraan 0,02 Määratlemata ühendid
0,002 Enamik neljavalentseid ühendeid, nt UO2, U3O8,
UF4
Neptuunium 0,0005 Kõik ühendid
Plutoonium 0,0005 Määratlemata ühendid
0,0001 Nitraadid
1,0E-05 Lahustumatud oksiidid
Ameriitsium 0,0005 Kõik ühendid
Kuurium 0,0005 Kõik ühendid
Berkeelium 0,0005 Kõik ühendid
Kalifornium 0,0005 Kõik ühendid
Einsteinium 0,0005 Kõik ühendid
Fermium 0,0005 Kõik ühendid
Mendeleevium 0,0005 Kõik ühendid
3/3
Keskkonnaministri XXX määrus nr
„Kiirgustöötaja ja elaniku efektiivdooside seire
ja hindamise kord, kiirgus- ja koefaktori väärtused
ning radionukliidide sissevõtust põhjustatud dooside
hindamiseks kasutatavate doosikoefitsientide väärtused“
Lisa 7
Elanike eri vanuserühmade ja kiirgustöötaja (vanus > 17 a) efektiivdoosi koefitsiendid
h(g) lahustuvate või reaktiivsete gaaside ning aurude sissehingamisel
Tabelis esitatud radionukliidid neelduvad täielikult ja koheselt hingamisteedest
kehavedelikesse (neeldumise tüüp V)
Vanus (g)1, a
Füüsikaline Sadestumine2,
Radionukliid g≤1 g>1 1<g≤2 2<g≤7 7 < g ≤ 12 12 < g ≤ 17 g > 17
poolestusaeg1 %
f1 h(g), Sv/Bq f1 h(g), Sv/Bq h(g), Sv/Bq h(g), Sv/Bq h(g), Sv/Bq h(g), Sv/Bq
Vesinik
H-3,
orgaanikaga seotud 12,35 a 100 1,0 1,10E-10 1,0 1,10E-10 7,00E-11 5,50E-11 4,10E-11 4,10E-11
triitium
H-3, lihtaine 12,35 a 0,01 1,0 6,40E-15 1,0 4,80E-15 3,10E-15 2,30E-15 1,80E-15 1,80E-15
H-3,
12,35 a 1 1,0 6,40E-13 1,0 4,80E-13 3,10E-13 2,30E-13 1,80E-13 1,80E-13
triitiummetaan
H-3, vesi 12,35 a 100 1,0 6,40E-11 1,0 4,80E-11 3,10E-11 2,30E-11 1,80E-11 1,80E-11
Süsinik
C-11, dioksiid 20,38 min 100 1,0 1,80E-11 1,0 1,20E-11 6,50E-12 4,10E-12 2,50E-12 2,20E-12
C-11, monoksiid 20,38 min 40 1,0 1,00E-11 1,0 6,70E-12 3,50E-12 2,20E-12 1,40E-12 1,20E-12
C-11, aur 20,38 min 100 1,0 2,80E-11 1,0 1,80E-11 9,70E-12 6,10E-12 3,80E-12 3,20E-12
C-14, dioksiid 5730 a 100 1,0 1,90E-11 1,0 1,90E-11 1,10E-11 8,90E-12 6,30E-12 6,20E-12
1/5
Vanus (g)1, a
2
Füüsikaline Sadestumine ,
Radionukliid g≤1 g>1 1<g≤2 2<g≤7 7 < g ≤ 12 12 < g ≤ 17 g > 17
poolestusaeg1 %
f1 h(g), Sv/Bq f1 h(g), Sv/Bq h(g), Sv/Bq h(g), Sv/Bq h(g), Sv/Bq h(g), Sv/Bq
C-14, monoksiid 5730 a 40 1,0 9,10E-12 1,0 5,70E-12 2,80E-12 1,70E-12 9,90E-13 8,00E-13
C-14, aur 5730 a 100 1,0 1,30E-09 1,0 1,60E-09 9,70E-10 7,90E-10 5,70E-10 5,80E-10
Väävel
S-35, dioksiid 87,44 d 85 1,0 9,40E-10 0,8 6,60E-10 3,40E-10 2,10E-10 1,30E-10 1,10E-10
S-35,
87,44 d 100 1,0 6,90E-09 0,8 4,80E-09 2,40E-09 1,40E-09 8,60E-10 7,00E-10
süsinikdisulfiid
Nikkel
Ni-56, karbonüül 6,10 d 100 0,1 6,80E-09 0,05 5,20E-09 3,20E-09 2,10E-09 1,40E-09 1,20E-09
Ni-57, karbonüül 36,08 h 100 0,1 3,10E-09 0,05 2,30E-09 1,40E-09 9,20E-10 6,50E-10 5,60E-10
Ni-59, karbonüül 7,5E+04 a 100 0,1 4,00E-09 0,05 3,30E-09 2,00E-09 1,30E-09 9,10E-10 8,30E-10
Ni-63, karbonüül 96 a 100 0,1 9,50E-09 0,05 8,00E-09 4,80E-09 3,00E-09 2,20E-09 2,00E-09
Ni-65, karbonüül 2,520 h 100 0,1 2,00E-09 0,05 1,40E-09 8,10E-10 5,60E-10 4,00E-10 3,60E-10
Ni-66, karbonüül 54,6 h 100 0,1 1,00E-08 0,05 7,10E-09 4,00E-09 2,70E-09 1,80E-09 1,60E-09
Ruteenium
Ru-94, tetraoksiid 51,8 min 100 0,1 5,50E-10 0,05 3,50E-10 1,80E-10 1,10E-10 7,00E-11 5,60E-11
Ru-97, tetraoksiid 2,9 d 100 0,1 8,70E-10 0,05 6,20E-10 3,40E-10 2,20E-10 1,40E-10 1,20E-10
Ru-103, tetraoksiid 39,28 d 100 0,1 9,00E-09 0,05 6,20E-09 3,30E-09 2,10E-09 1,30E-09 1,10E-09
Ru-105, tetraoksiid 4,44 h 100 0,1 1,60E-09 0,05 1,00E-09 5,30E-10 3,20E-10 2,20E-10 1,80E-10
Ru-106, tetraoksiid 368,2 d 100 0,1 1,60E-07 0,05 1,10E-07 6,10E-08 3,70E-08 2,20E-08 1,80E-08
Telluur
Te-116, aur 2,49 h 100 0,6 5,90E-10 0,3 4,40E-10 2,50E-10 1,60E-10 1,10E-10 8,70E-11
Te-121, aur 17 d 100 0,6 3,00E-09 0,3 2,40E-09 1,40E-09 9,60E-10 6,70E-10 5,10E-10
Te-121m, aur 154 d 100 0,6 3,50E-08 0,3 2,70E-08 1,60E-08 9,80E-09 6,60E-09 5,50E-09
2/5
Vanus (g)1, a
2
Füüsikaline Sadestumine ,
Radionukliid g≤1 g>1 1<g≤2 2<g≤7 7 < g ≤ 12 12 < g ≤ 17 g > 17
poolestusaeg1 %
f1 h(g), Sv/Bq f1 h(g), Sv/Bq h(g), Sv/Bq h(g), Sv/Bq h(g), Sv/Bq h(g), Sv/Bq
Te-123, aur 1,0E+13 a 100 0,6 2,80E-08 0,3 2,50E-08 1,90E-08 1,50E-08 1,30E-08 1,20E-08
Te-123m, aur 119,7 d 100 0,6 2,50E-08 0,3 1,80E-08 1,00E-08 5,70E-09 3,50E-09 2,90E-09
Te-125m, aur 58 d 100 0,6 1,50E-08 0,3 1,10E-08 5,90E-09 3,20E-09 1,90E-09 1,50E-09
Te-127, aur 9,35 h 100 0,6 6,10E-10 0,3 4,40E-10 2,30E-10 1,40E-10 9,20E-11 7,70E-11
Te-127m, aur 109 d 100 0,6 5,30E-08 0,3 3,70E-08 1,90E-08 1,00E-08 6,10E-09 4,60E-09
Te-129, aur 69,6 min 100 0,6 2,50E-10 0,3 1,70E-10 9,40E-11 6,20E-11 4,30E-11 3,70E-11
Te-129m, aur 33,6 d 100 0,6 4,80E-08 0,3 3,20E-08 1,60E-08 8,50E-09 5,10E-09 3,70E-09
Te-131, aur 25,0 min 100 0,6 5,10E-10 0,3 4,50E-10 2,60E-10 1,40E-10 9,50E-11 6,80E-11
Te-131m, aur 30 h 100 0,6 2,10E-08 0,3 1,90E-08 1,10E-08 5,60E-09 3,70E-09 2,40E-09
Te-132, aur 78,2 h 100 0,6 5,40E-08 0,3 4,50E-08 2,40E-08 1,20E-08 7,60E-09 5,10E-09
Te-133, aur 12,45 min 100 0,6 5,50E-10 0,3 4,70E-10 2,50E-10 1,20E-10 8,10E-11 5,60E-11
Te-133m, aur 55,4 min 100 0,6 2,30E-09 0,3 2,00E-09 1,10E-09 5,00E-10 3,30E-10 2,20E-10
Te-134, aur 41,8 min 100 0,6 6,80E-10 0,3 5,50E-10 3,00E-10 1,60E-10 1,10E-10 8,40E-11
Jood
I-120, metüüljodiid 81,0 min 70 1,0 2,30E-09 1,0 1,90E-09 1,00E-09 4,80E-10 3,10E-10 2,00E-10
1-120, lihtaine 81,0 min 100 1,0 3,00E-09 1,0 2,40E-09 1,30E-09 6,40E-10 4,30E-10 3,00E-10
I-120m,
53 min 70 1,0 1,00E-09 1,0 8,70E-10 4,60E-10 2,20E-10 1,50E-10 1,00E-10
metüüljodiid
I-120m, lihtaine 53 min 100 1,0 1,50E-09 1,0 1,20E-09 6,40E-10 3,40E-10 2,30E-10 1,80E-10
I-121, metüüljodiid 2,12 h 70 1,0 4,20E-10 1,0 3,80E-10 2,20E-10 1,20E-10 8,30E-11 5,60E-11
I-121, lihtaine 2,12 h 100 1,0 5,70E-10 1,0 5,10E-10 3,00E-10 1,70E-10 1,20E-10 8,60E-11
I-123, metüüljodiid 13,2 h 70 1,0 1,60E-09 1,0 1,40E-09 7,70E-10 3,60E-10 2,40E-10 1,50E-10
I-123, lihtaine 13,2 h 100 1,0 2,10E-09 1,0 1,80E-09 1,00E-09 4,70E-10 3,20E-10 2,10E-10
I-124, metüüljodiid 4,18 d 70 1,0 8,50E-08 1,0 8,00E-08 4,50E-08 2,20E-08 1,40E-08 9,20E-09
I-124, lihtaine 4,18 d 100 1,0 1,10E-07 1,0 1,00E-07 5,80E-08 2,80E-08 1,80E-08 1,20E-08
3/5
Vanus (g)1, a
2
Füüsikaline Sadestumine ,
Radionukliid g≤1 g>1 1<g≤2 2<g≤7 7 < g ≤ 12 12 < g ≤ 17 g > 17
poolestusaeg1 %
f1 h(g), Sv/Bq f1 h(g), Sv/Bq h(g), Sv/Bq h(g), Sv/Bq h(g), Sv/Bq h(g), Sv/Bq
I-125, metüüljodiid 60,14 d 70 1,0 3,70E-08 1,0 4,00E-08 2,90E-08 2,20E-08 1,60E-08 1,10E-08
I-125, lihtaine 60,14 d 100 1,0 4,70E-08 1,0 5,20E-08 3,70E-08 2,80E-08 2,00E-08 1,40E-08
I-126, metüüljodiid 13,02 d 70 1,0 1,50E-07 1,0 1,50E-07 9,00E-08 4,80E-08 3,20E-08 2,00E-08
I-126, lihtaine 13,02 d 100 1,0 1,90E-07 1,0 1,90E-07 1,10E-07 6,20E-08 4,10E-08 2,60E-08
I-128, metüüljodiid 24,99 min 70 1,0 1,50E-10 1,0 1,20E-10 6,30E-11 3,00E-11 1,90E-11 1,30E-11
I-128, lihtaine 24,99 min 100 1,0 4,20E-10 1,0 2,80E-10 1,60E-10 1,00E-10 7,50E-11 6,50E-11
I-129, metüüljodiid 1,57E+07 a 70 1,0 1,30E-07 1,0 1,50E-07 1,20E-07 1,30E-07 9,90E-08 7,40E-08
I-129, lihtaine 1,57E+07 a 100 1,0 1,70E-07 1,0 2,00E-07 1,60E-07 1,70E-07 1,30E-07 9,60E-08
I-130, metüüljodiid 12,36 h 70 1,0 1,50E-08 1,0 1,30E-08 7,20E-09 3,30E-09 2,20E-09 1,40E-09
I-130, lihtaine 12,36 h 100 1,0 1,90E-08 1,0 1,70E-08 9,20E-09 4,30E-09 2,80E-09 1,90E-09
I-131, metüüljodiid 8,04 d 70 1,0 1,30E-07 1,0 1,30E-07 7,40E-08 3,70E-08 2,40E-08 1,50E-08
1-131, lihtaine 8,04 d 100 1,0 1,70E-07 1,0 1,60E-07 9,40E-08 4,80E-08 3,10E-08 2,00E-08
I-132, metüüljodiid 2,30 h 70 1,0 2,00E-09 1,0 1,80E-09 9,50E-10 4,40E-10 2,90E-10 1,90E-10
1-132, lihtaine 2,30 h 100 1,0 2,80E-09 1,0 2,30E-09 1,30E-09 6,40E-10 4,30E-10 3,10E-10
I-132m,
83,6 min 70 1,0 1,80E-09 1,0 1,60E-09 8,30E-10 3,90E-10 2,50E-10 1,60E-10
metüüljodiid
1-132m, lihtaine 83,6 min 100 1,0 2,40E-09 1,0 2,10E-09 1,10E-09 5,60E-10 3,80E-10 2,70E-10
I-133, metüüljodiid 20,8 h 70 1,0 3,50E-08 1,0 3,20E-08 1,70E-08 7,60E-09 4,90E-09 3,10E-09
I-133, lihtaine 20,8 h 100 1,0 4,50E-08 1,0 4,10E-08 2,10E-08 9,70E-09 6,30E-09 4,00E-09
I-134, metüüljodiid 52,6 min 70 1,0 5,10E-10 1,0 4,30E-10 2,30E-10 1,10E-10 7,40E-11 5,00E-11
I-134, lihtaine 52,6 min 100 1,0 8,70E-10 1,0 6,90E-10 3,90E-10 2,20E-10 1,60E-10 1,50E-10
I-135, metüüljodiid 6,61 h 70 1,0 7,50E-09 1,0 6,70E-09 3,50E-09 1,60E-09 1,10E-09 6,80E-10
I-135, lihtaine 6,61 h 100 1,0 9,70E-09 1,0 8,50E-09 4,50E-09 2,10E-09 1,40E-09 9,20E-10
Elavhõbe
Hg-193, aur 3,5 h 70 1,0 4,20E-09 1,0 3,40E-09 2,20E-09 1,60E-09 1,20E-09 1,10E-09
4/5
Vanus (g)1, a
2
Füüsikaline Sadestumine ,
Radionukliid g≤1 g>1 1<g≤2 2<g≤7 7 < g ≤ 12 12 < g ≤ 17 g > 17
poolestusaeg1 %
f1 h(g), Sv/Bq f1 h(g), Sv/Bq h(g), Sv/Bq h(g), Sv/Bq h(g), Sv/Bq h(g), Sv/Bq
Hg-193m, aur 11,1 h 70 1,0 1,20E-08 1,0 9,40E-09 6,10E-09 4,50E-09 3,40E-09 3,10E-09
Hg-194, aur 260 a 70 1,0 9,40E-08 1,0 8,30E-08 6,20E-08 5,00E-08 4,30E-08 4,00E-08
Hg-195, aur 9,9 h 70 1,0 5,30E-09 1,0 4,30E-09 2,80E-09 2,10E-09 1,60E-09 1,40E-09
Hg-195m, aur 41,6 h 70 1,0 3,00E-08 1,0 2,50E-08 1,60E-08 1,20E-08 8,80E-09 8,20E-09
Hg-197, aur 64,1 h 70 1,0 1,60E-08 1,0 1,30E-08 8,40E-09 6,30E-09 4,70E-09 4,40E-09
Hg-197m, aur 23,8 h 70 1,0 2,10E-08 1,0 1,70E-08 1,10E-08 8,20E-09 6,20E-09 5,80E-09
Hg-199m, aur 42,6 min 70 1,0 6,50E-10 1,0 5,30E-10 3,40E-10 2,50E-10 1,90E-10 1,80E-10
Hg-203, aur 46,60 d 70 1,0 3,00E-08 1,0 2,30E-08 1,50E-08 1,00E-08 7,70E-09 7,00E-09
1 Ajaühikute tähistused ja nimetused: min – minut, h – tund, d – ööpäev, a – aasta
2
Sadestumine – materjali sadestumise protsent viitab sellele, kui palju sissehingatavas õhus olevast materjalist jääb pärast väljahingamist kehasse. Peaaegu kõik sissehingatud
gaasimolekulid puutuvad kokku hingamisteede pindadega, kuid naasevad tavaliselt õhku, kui nad ei lahustu hingamisteede pindadel ega reageeri sellega.
5/5
Keskkonnaministri XXX määrus nr
„Kiirgustöötaja ja elaniku efektiivdooside seire
ja hindamise kord, kiirgus- ja koefaktori väärtused
ning radionukliidide sissevõtust põhjustatud dooside
hindamiseks kasutatavate doosikoefitsientide väärtused“
Lisa 8
Väärisgaaside sissehingamise efektiivdoosi kiiruse koefitsiendid kiirgustöötajale ja
elanikule (vanus > 17 aastat)
Radionukliid Füüsikaline poolestusaeg1 Efektiivdoosi kiiruse koefitsient,
(Sv/d)/(Bq/m3)
Argoon
Ar-37 35,0 d 4,1E-15
Ar-39 269 a 1,1E-11
Ar-41 1,83 h 5,3E-09
Krüptoon
Kr-74 0,192 h 4,5E-09
Kr-76 14,8 h 1,6E-09
Kr-77 1,245 h 3,9E-09
Kr-79 1,46 d 9,7E-10
Kr-81 2,10E+05 a 2,1E-11
Kr-81m 13 s 4,8E-10
Kr-83m 1,83 h 2,1E-13
Kr-85 10,7 a 2,2E-11
Kr-85m 4,48 h 5,9E-10
Kr-87 1,27 h 3,4E-09
Kr-88 2,84 h 8,4E-09
Ksenoon
Xe-120 0,667 h 1,5E-09
Xe-121 0,668 h 7,5E-09
Xe-122 20,1 h 1,9E-10
Xe-123 2,08 h 2,4E-09
Xe-125 17,0 h 9,3E-10
Xe-127 36,4 d 9,7E-10
Xe-129m 8,0 d 8,1E-11
Xe-131m 11,9 d 3,2E-11
Xe-133 5,24 d 1,2E-10
Xe-133m 2,19 d 1,1E-10
Xe-135 9,10 h 9,6E-10
Xe-135m 0,255 h 1,6E-09
Xe-138 0,237 h 4,7E-09
1
Ajaühikute tähistused ja nimetused: s – sekund, h – tund, d – ööpäev, a – aasta
1
Keskkonnaministri XXX määrus nr
„Kiirgustöötaja ja elaniku efektiivdooside seire
ja hindamise kord, kiirgus- ja koefaktori väärtused
ning radionukliidide sissevõtust põhjustatud dooside
hindamiseks kasutatavate doosikoefitsientide väärtused“
Lisa 9
Radooni ja torooni tütarproduktide* sissehingamise efektiivdoosi koefitsiendid
hoonetes ja töökohtadel
Radionukliid Efektiivdoosi Efektiivdoosi
koefitsient**, koefitsient**,
Sv/(J h m-3) mSv/(Bq h m-3)
Radoon Rn-222 Hoonetes ja 3 ** 6,7E-6
töökohtadel
Toroon Rn-220 Töökohtadel 1,5 -
* Toroonil Rn-220 arvestatakse kogu lagunemisahelat kuni stabiilse nukliidini Pb-208, radoonil
Rn-222 arvestatakse lühiealiste tütarproduktide rühma: Po-218, Pb-214, Bi-214 ja Po-214.
** Efektiivdoosi koefitsient võib esitatud väärtusest erineda olukordades, kus siseruumides
viibija teeb aktiivselt füüsilist tööd või siseõhu aerosooli omadused erinevad oluliselt
tavapärasest.
Keskkonnaministri XXX määrus nr
„Kiirgustöötaja ja elaniku efektiivdooside seire
ja hindamise kord, kiirgus- ja koefaktori väärtused
ning radionukliidide sissevõtust põhjustatud dooside
hindamiseks kasutatavate doosikoefitsientide väärtused“
Lisa 10
Kopsupeetuse tüübid ja väljutusfaktori f1 väärtused keemiliste elementide ühendite
sissehingamisest saadava kiirgustöötaja efektiivdoosi hindamiseks
Kopsu-
Keemiline peetuse tüüp/ f1 Ühendid
element tüübid
Berüllium M 0,005 Määratlemata ühendid
S 0,005 Oksiidid, halogeniidid ja nitraadid
Fluor F 1,0 Määratud ühendi katiooniga
M 1,0 Määratud ühendi katiooniga
S 1,0 Määratud ühendi katiooniga
Naatrium F 1,0 Kõik ühendid
Magneesium F 0,5 Määratlemata ühendid
M 0,5 Oksiidid, hüdroksiidid, karbiidid,
halogeniidid ja nitraadid
Alumiinium F 0,01 Määratlemata ühendid
M 0,01 Oksiidid, hüdroksiidid, karbiidid,
halogeniidid, nitraadid ja metalliline
alumiinium
Räni F 0,01 Määratlemata ühendid
M 0,01 Oksiidid, hüdroksiidid, karbiidid ja
nitraadid
S 0,01 Alumosilikaatse klaasi aerosool
Fosfor F 0,8 Määratlemata ühendid
M 0,8 Mõned fosfaadid: määratud ühendi
katiooniga
Väävel F 0,8 Sulfiidid ja sulfaadid: määratud ühendi
katiooniga
M 0,8 Lihtaine. Sulfiidid ja sulfaadid: määratud
ühendi katiooniga
Kloor F 1,0 Määratud ühendi katiooniga
M 1,0 Määratud ühendi katiooniga
Kaalium F 1,0 Kõik ühendid
Kaltsium M 0,3 Kõik ühendid
Skandium S 0,0001 Kõik ühendid
Titaan F 0,01 Määratlemata ühendid
M 0,01 Oksiidid, hüdroksiidid, karbiidid,
halogeniidid ja nitraadid
S 0,01 Strontsiumtitanaat (SrTiO3)
Vanaadium F 0,01 Määratlemata ühendid
1/5
Kopsu-
Keemiline peetuse tüüp/ f1 Ühendid
element tüübid
M 0,01 Oksiidid, hüdroksiidid, karbiidid ja
halogeniidid
Kroom F 0,1 Määratlemata ühendid
M 0,1 Halogeniidid ja nitraadid
S 0,1 Oksiidid ja hüdroksiidid
Mangaan F 0,1 Määratlemata ühendid
M 0,1 Oksiidid, hüdroksiidid, halogeniidid ja
nitraadid
Raud F 0,1 Määratlemata ühendid
M 0,1 Oksiidid, hüdroksiidid ja halogeniidid
Koobalt M 0,1 Määratlemata ühendid
S 0,05 Oksiidid, hüdroksiidid, halogeniidid ja
nitraadid
Nikkel F 0,05 Määratlemata ühendid
M 0,05 Oksiidid, hüdroksiidid ja karbiidid
Vask F 0,5 Määratlemata anorgaanilised ühendid
M 0,5 Sulfiidid, halogeniidid ja nitraadid
S 0,5 Oksiidid ja hüdroksiidid
Tsink S 0,5 Kõik ühendid
Gallium F 0,001 Määratlemata ühendid
M 0,001 Oksiidid, hüdroksiidid, karbiidid,
halogeniidid ja nitraadid
Germaanium F 1,0 Määratlemata ühendid
M 1,0 Oksiidid, sulfiidid ja halogeniidid
Arseen M 0,5 Kõik ühendid
Seleen F 0,8 Määratlemata anorgaanilised ühendid
M 0,8 Lihtaine, oksiidid, hüdroksiidid ja
karbiidid
Broom F 1,0 Määratud ühendi katiooniga
M 1,0 Määratud ühendi katiooniga
Rubiidium F 1,0 Kõik ühendid
Strontsium F 0,3 Määratlemata ühendid
S 0,01 Strontsiumtitanaat (SrTiO3)
Ütrium M 0,0001 Määratlemata ühendid
S 0,0001 Oksiidid ja hüdroksiidid
Tsirkoonium F 0,002 Määratlemata ühendid
M 0,002 Oksiidid, hüdroksiidid, halogeniidid ja
nitraadid
S 0,002 Tsirkooniumkarbiid
Nioobium M 0,01 Määratlemata ühendid
S 0,01 Oksiidid ja hüdroksiidid
Molübdeen F 0,8 Määratlemata ühendid
S 0,05 Molübdeensulfiid, oksiidid ja
hüdroksiidid
Tehneetsium F 0,8 Määratlemata ühendid
2/5
Kopsu-
Keemiline peetuse tüüp/ f1 Ühendid
element tüübid
M 0,8 Oksiidid, hüdroksiidid, halogeniidid ja
nitraadid
Ruteenium F 0,05 Määratlemata ühendid
M 0,05 Halogeniidid
S 0,05 Oksiidid ja hüdroksiidid
Roodium F 0,05 Määratlemata ühendid
M 0,05 Halogeniidid
S 0,05 Oksiidid ja hüdroksiidid
Pallaadium F 0,005 Määratlemata ühendid
M 0,005 Nitraadid ja halogeniidid
S 0,005 Oksiidid ja hüdroksiidid
Hõbe F 0,05 Määratlemata ühendid ja metalliline hõbe
M 0,05 Nitraadid ja sulfiidid
S 0,05 Oksiidid, hüdroksiidid ja karbiidid
Kaadmium F 0,05 Määratlemata ühendid
M 0,05 Sulfiidid, halogeniidid ja nitraadid
S 0,05 Oksiidid ja hüdroksiidid
Indium F 0,02 Määratlemata ühendid
M 0,02 Oksiidid, hüdroksiidid, halogeniidid ja
nitraadid
Tina F 0,02 Määratlemata ühendid
M 0,02 Tinafosfaat, sulfiidid, oksiidid,
hüdroksiidid, halogeniidid ja nitraadid
Antimon F 0,1 Määratlemata ühendid
M 0,01 Oksiidid, hüdroksiidid, halogeniidid,
sulfiidid, sulfaadid ja nitraadid
Telluur F 0,3 Määratlemata ühendid
M 0,3 Oksiidid, hüdroksiidid ja nitraadid
Jood F 1,0 Kõik ühendid
Tseesium F 1,0 Kõik ühendid
Baarium F 0,1 Kõik ühendid
Lantaan F 0,0005 Määratlemata ühendid
M 0,0005 Oksiidid ja hüdroksiidid
Tseerium M 0,0005 Määratlemata ühendid
S 0,0005 Oksiidid, hüdroksiidid ja fluoriidid
Praseodüüm M 0,0005 Määratlemata ühendid
S 0,0005 Oksiidid, hüdroksiidid, karbiidid ja
fluoriidid
Neodüüm M 0,0005 Määratlemata ühendid
S 0,0005 Oksiidid, hüdroksiidid, karbiidid ja
fluoriidid
Promeetium M 0,0005 Määratlemata ühendid
S 0,0005 Oksiidid, hüdroksiidid, karbiidid ja
fluoriidid
Samaarium M 0,0005 Kõik ühendid
Euroopium M 0,0005 Kõik ühendid
3/5
Kopsu-
Keemiline peetuse tüüp/ f1 Ühendid
element tüübid
Gadoliinium F 0,0005 Määratlemata ühendid
M 0,0005 Oksiidid, hüdroksiidid ja fluoriidid
Terbium M 0,0005 Kõik ühendid
Düsproosium M 0,0005 Kõik ühendid
Holmium M 0,0005 Määratlemata ühendid
Erbium M 0,0005 Kõik ühendid
Tuulium M 0,0005 Kõik ühendid
Üterbium M 0,0005 Määratlemata ühendid
S 0,0005 Oksiidid, hüdroksiidid ja fluoriidid
Luteetsium M 0,0005 Määratlemata ühendid
S 0,0005 Oksiidid, hüdroksiidid ja fluoriidid
Hafnium F 0,002 Määratlemata ühendid
M 0,002 Oksiidid, hüdroksiidid, halogeniidid,
karbiidid ja nitraadid
Tantaal M 0,001 Määratlemata ühendid
S 0,001 Lihtaine, oksiidid, hüdroksiidid,
halogeniidid, karbiidid, nitraadid ja
nitriidid
Volfram F 0,3 Kõik ühendid
Reenium F 0,8 Määratlemata ühendid
M 0,8 Oksiidid, hüdroksiidid, halogeniidid ja
nitraadid
Osmium F 0,01 Määratlemata ühendid
M 0,01 Halogeniidid ja nitraadid
S 0,01 Oksiidid ja hüdroksiidid
Iriidium F 0,01 Määratlemata ühendid
M 0,01 Metalliline iriidium, halogeniidid ja
nitraadid
S 0,01 Oksiidid ja hüdroksiidid
Plaatina F 0,01 Kõik ühendid
Kuld F 0,1 Määratlemata ühendid
M 0,1 Halogeniidid ja nitraadid
S 0,1 Oksiidid ja hüdroksiidid
Elavhõbe F 0,02 Sulfaadid
M 0,02 Oksiidid, hüdroksiidid, halogeniidid,
nitraadid ja sulfiidid
F 0,4 Kõik orgaanilised ühendid
Tallium F 1,0 Kõik ühendid
Plii F 0,2 Kõik ühendid
Vismut F 0,05 Vismutnitraat
M 0,05 Määratlemata ühendid
Poloonium F 0,1 Määratlemata ühendid
M 0,1 Oksiidid, hüdroksiidid ja nitraadid
Astaat F 1,0 Määratud ühendi katiooniga
M 1,0 Määratud ühendi katiooniga
Frantsium F 1,0 Kõik ühendid
4/5
Kopsu-
Keemiline peetuse tüüp/ f1 Ühendid
element tüübid
Raadium M 0,2 Kõik ühendid
Aktiinium F 0,0005 Määratlemata ühendid
M 0,0005 Halogeniidid ja nitraadid
S 0,0005 Oksiidid ja hüdroksiidid
Toorium M 0,0005 Määratlemata ühendid
S 0,0005 Oksiidid ja hüdroksiidid
Protaktiinium M 0,0005 Määratlemata ühendid
S 0,0005 Oksiidid ja hüdroksiidid
Uraan F 0,02 Enamik kuuevalentseid ühendeid, nt UF6,
UO2F2 ja UO2(NO3)2
M 0,02 Vähelahustuvad ühendid, nt UO3, UF4,
UCl4 ja enamik muid kuuevalentseid
ühendeid
S 0,002 Mittelahustuvad ühendid, nt UO2 ja U3O8
Neptuunium M 0,0005 Kõik ühendid
Plutoonium M 0,0005 Määratlemata ühendid
S 0,00001 Mittelahustuvad oksiidid
Ameriitsium M 0,0005 Kõik ühendid
Kuurium M 0,0005 Kõik ühendid
Berkeelium M 0,0005 Kõik ühendid
Kalifornium M 0,0005 Kõik ühendid
Einsteinium M 0,0005 Kõik ühendid
Fermium M 0,0005 Kõik ühendid
Mendeleevium M 0,0005 Kõik ühendid
5/5
Keskkonnaministri XXX määrus nr
„Kiirgustöötaja ja elaniku efektiivdooside seire
ja hindamise kord, kiirgus- ja koefaktori väärtused
ning radionukliidide sissevõtust põhjustatud dooside
hindamiseks kasutatavate doosikoefitsientide väärtused“
Lisa 11
Keemiliste elementide esinemine aerosooli ning auru või gaasina; aerosoolide
kopsupeetuse tüübid; aurude ja gaaside neeldumise tüüp, mida kasutatakse
sissehingamisest saadava elaniku efektiivdoosi hindamiseks
Aerosoolid Aurud ja gaasid
Keemiline element
Kopsupeetuse tüübid (b) Neeldumise tüüp (b)
Vesinik F, M (a), S V
Berüllium M, S -
Süsinik F, M (a) , S V
Fluor F, M, S -
Naatrium F -
Magneesium F, M -
Alumiinium F, M -
Räni F, M, S -
Fosfor F, M -
Väävel F, M (a) , S V
Kloor F, M -
Kaalium F -
Kaltsium F, M, S -
Skandium S -
Titaan F, M, S -
Vanaadium F, M -
Kroom F, M, S -
Mangaan F, M -
Raud F, M (a) , S -
Koobalt F, M (a) , S -
Nikkel F, M (a) , S V
Vask F, M, S -
Tsink F, M (a) , S -
Gallium F, M -
Germaanium F, M -
Arseen M -
(a)
Seleen F , M, S -
Broom F, M -
Rubiidium F -
1/3
Aerosoolid Aurud ja gaasid
Keemiline element
Kopsupeetuse tüübid (b) Neeldumise tüüp (b)
Strontsium F, M (a) , S -
Ütrium M, S -
Tsirkoonium F, M (a) , S -
Nioobium F, M (a) , S -
Molübdeen F, M (a) , S -
Tehneetsium F, M (a) , S -
Ruteenium F, M (a) , S V
Roodium F, M, S -
Pallaadium F, M, S -
Hõbe F, M (a) , S -
Kaadmium F, M, S -
Indium F, M -
Tina F, M -
Antimon F, M (a) , S -
Telluur F, M (a) , S V
Jood F (a) , M, S V
Tseesium F (a) , M, S -
Baarium F, M (a) , S -
Lantaan F, M -
Tseerium F, M (a) , S -
Praseodüüm M, S -
Neodüüm M, S -
Promeetium M, S -
Samaarium M -
Euroopium M -
Gadoliinium F, M -
Terbium M -
Düsproosium M -
Holmium M -
Erbium M -
Tuulium M -
Üterbium M, S -
Luteetsium M, S -
Hafnium F, M -
Tantaal M, S -
Volfram F -
Reenium F, M -
Osmium F, M, S -
Iriidium F, M, S -
Plaatina F -
Kuld F, M, S -
2/3
Aerosoolid Aurud ja gaasid
Keemiline element
Kopsupeetuse tüübid (b) Neeldumise tüüp (b)
Elavhõbe F, M V
Tallium F -
Plii F, M (a) , S V
Vismut F, M -
Poloonium F, M (a) , S V
Astaat F, M -
Frantsium F -
Raadium F, M (a) , S -
Aktiinium F, M, S -
Toorium F, M, S (a) -
Protaktiinium M, S -
Uraan F, M (a) , S -
Neptuunium F, M (a) , S -
Plutoonium F, M (a) , S -
Ameriitsium F, M (a) , S -
Kuurium F, M (a) , S -
Berkeelium M -
Kalifornium M -
Einsteinium M -
Fermium M -
Mendeleevium M -
(a) Soovitatav kopsupeetuse tüüp, mis valitakse vaikimisi tegeliku teabe puudumisel.
(b) Aine neeldumise tüüpide selgitus
Aersoolide kopsupeetuse tüübid F – aine kiire neeldumine hingamisteedest
kehavedelikesse
M – aine mõõdukas neeldumine
hingamisteedest kehavedelikesse
S – aine aeglane neeldumine hingamisteedest
kehavedelikesse
Aurude ja gaaside neeldumise V – aine neeldub hingamisteedest täielikult ja
tüüp kohe kehavedelikesse
3/3
EELNÕU
24.03.2022
KESKKONNAMINISTER
MÄÄRUS
Kiirgustöötaja ja elaniku efektiivdooside seire
ja hindamise kord, kiirgus- ja koefaktori väärtused
ning radionukliidide sissevõtust põhjustatud dooside
hindamiseks kasutatavate doosikoefitsientide väärtused
Määrus kehtestatakse kiirgusseaduse § 100 lõike 4 ja § 101 lõike 2 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) ambientdoosi ekvivalent H*(d) – doosiekvivalendi väärtus ICRU-keras sügavusel d
korrastatud kiirgusväljas välja suunaga vastassuunalisel raadiusel;
2) ICRU-kera – ioniseeriva kiirguse neeldumise arvutamiseks Rahvusvahelise Kiirgusühikute
Komisjoni ehk ICRU (International Commission on Radiation Units) määratud 30 cm
diameetriga koe-ekvivalentsest materjalist kerakujuline inimkeha mudel, mille tihedus on
1 g/cm³ ja mille koostises on kaaluliselt 76,2% hapnikku, 11,1% süsinikku, 10,1% vesinikku ja
2,6% lämmastikku;
3) isikudoosi ekvivalent Hp(d) – doosiekvivalent kehapinna mingi punkti all paiknevas pehmes
koes sügavusel d (mm);
4) radooni (Rn-222) või torooni (Rn-220) tütarproduktide α-kiirguse potentsiaalne energia –
radooni või torooni tütarproduktide radioaktiivse lagunemise käigus kiiratav α-kiirguse
koguenergia, mille ühikuks on džaul (J);
5) radooni või torooni tütarproduktide efektiivdoosi koefitsient avaldatuna α-kiirguse
potentsiaalse energia kaudu – efektiivdoosi suurus, mis saadakse α-kiirguse potentsiaalse
energia ühikkontsentratsiooniga radooni või torooni tütarprodukte sisaldava õhu
sissehingamisest ühe tunni jooksul ning mille ühikuks on Sv/(J h/m³);
6) radooni efektiivdoosi koefitsient avaldatuna aktiivsuskontsentratsiooni kaudu – efektiivdoosi
suurus, mis saadakse ühikaktiivsuskontsentratsiooniga radooni sisaldava õhu sissehingamisest
ühe tunni jooksul ning mille ühikuks on mSv/(Bq h/m3 );
7) väljutusfaktor f1 – faktor, mis näitab, milline osa sissesöödud radionukliidi kogusest
väljutatakse seedetrakti kaudu kehavedelikesse;
8) kopsupeetuse tüüp – klassifikaator, mis iseloomustab sissehingatud radionukliidi kopsust
kehavedelikesse ärastuse kiirust, mille juures eristatakse kolme kopsupeetuse tüüpi, mis
tähistavad radionukliidi kiiret (F), mõõdukat (M) ja aeglast (S) ärastust kopsust.
§ 2. Kiirgusseire korraldus
(1) Efektiivdooside hindamiseks tehtav kiirgusseire hõlmab väliskiirituse ja sisekiirituse seiret
ning seireandmete kvaliteedikontrolli.
(2) Riikliku kiirgusseiret korraldab Keskkonnaamet vastavalt riikliku kiirgusseire
allprogrammile ning seiret kiirgustegevuskohas korraldab kiirgustegevusloa omaja vastavalt
kiirgustegevusloa tingimustele.
2. peatükk
Efektiiv- ja ekvivalentdoosi hindamise komponendid ja kvaliteedi tagamine
§ 3. Efektiiv- ja ekvivalentdoosi hindamise komponendid
(1) Kiirgustöötaja efektiiv- või ekvivalentdoosi ning elaniku efektiivdoosi hindamisel võetakse
arvesse kõigi kiiritusradade kaudu saadavat sisekiiritust ja väliskiiritust.
(2) Sisekiiritus saadakse radionukliidide sissevõtu kaudu.
(3) Väliskiiritus saadakse kiirgusallikast, mis asub väljaspool inimkeha.
§ 4. Efektiiv- ja ekvivalentdoosi hindamise kvaliteedi tagamine
(1) Efektiiv- ja ekvivalentdoosi hindamiseks kasutatakse asjakohasel juhul doosi või
doosikiiruse mõõtmist, arvutuslikke meetodeid kiirgusallika andmete põhjal või proovide
võtmist ja analüüsi.
(2) Efektiiv-või ekvivalentdoosi seire ja hindamise kvaliteet tagatakse korrektse proovivõtmise
ja mõõtetulemuste jälgitavuse kaudu.
(3) Doosi või doosikiiruse mõõtmisel tagatakse kvaliteet mõõtetulemuste jälgitavuse kaudu
mõõteseaduse kohaselt.
(4) Proovivõtul lähtutakse ka käesoleva paragrahvi lõigetes 5–7 sätestatust.
(5) Proovikogumise andmed sisaldavad vähemalt:
1) proovi nimetust;
2) teavet proovikogumise kohta, sealhulgas kohanime ja vajaduse korral geograafilisi
koordinaate;
3) proovikogumise aega (kuupäeva, vajaduse korral kellaaega ja ajalist kestust);
4) proovi töötlemise kirjeldust, kuupäeva ja vajaduse korral kellaaega.
(6) Mõõteandmed sisaldavad vähemalt:
1) laboratooriumi nimetust;
2) radionukliidi;
3) analüüsimeetodit;
4) mõõteseadme tüüpi;
5) aktiivsuse või aktiivsuskontsentratsiooni väärtust;
6) väärtuse ühikut;
7) väärtust iseloomustavat selgitust, kui see on asjakohane (näiteks kvartali koondproov, kuu
keskmine jne);
8) mõõtemääramatust;
9) mõõtemääramatuse liiki;
10) viitekuupäeva, milleks aktiivsuse või aktiivsuskontsentatsiooni väärtus on antud, kui see on
asjakohane.
(7) Kiirgusseires osalevad laboratooriumid võtavad perioodiliselt, kuid mitte harvemini kui üks
kord viie aasta jooksul, osa võrdlusharjutustest, et tagada esitatavate andmete vastastikune
võrreldavus.
3. peatükk
Efektiiv- ja ekvivalentdoosi hindamine
§ 5. Efektiiv- ja ekvivalentdoosi hindamisel kasutatavad näitajad
(1) Kiirgustöötaja, elaniku või elanikkonna vaatlusrühma efektiivdooside hindamiseks ning
kiirgusohutushinnangu jaoks tehakse väliskiirituse seiret ja radionukliidide sissevõtu seiret.
(2) Väliskiirituse seires kasutatakse järgmisi näitajaid:
1) isikuseires isikudoosi ekvivalenti Hp(d);
2) maa-ala seires ambientdoosi ekvivalenti H*(d).
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud näitaja korral valitakse suure
läbitungimisvõimega kiirguse korral sügavus d = 10 mm, nõrga läbitungimisvõimega kiirguse
korral naha jaoks d = 0,07 mm ja silma jaoks d = 3 mm. Kiirgustöötaja doosiseire korral on
välisest kiiritusest saadav efektiivdoosi komponent võrdsustatav isikudoosi ekvivalendiga
Hp(10).
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud näitaja puhul valitakse suure
läbitungimisvõimega kiirguse korral sügavus d = 10 mm ning nõrga läbitungimisvõimega
kiirguse korral d = 0,07 mm. Naha ja jäsemete jaoks d = 0,07 mm ja silma jaoks d = 3 mm ning
vastava koe või elundi välisest kiiritusest saadav ekvivalentdoos võrdsustatakse isikudoosi
ekvivalendiga Hp(d). Kiirgustöötaja ja elaniku välisest kiiritusest saadav efektiivdoosi
komponent võrdsustatakse isikudoosi ekvivalendiga Hp(10).
(4) Sisekiirituse seires kasutatakse järgmisi näitajaid:
1) määratud ajavahemikul sissehingatud ja sissesöödud radionukliidide aktiivsus ja vajaduse
korral füüsikaline ja keemiline olek;
2) radooni seirel radooni aktiivsuskontsentratsioon või radooni tütarproduktide α-kiirguse
potentsiaalse energia kontsentratsioon õhus.
§ 6. Ekvivalent- ja efektiivdoosi hindamine
(1) Neeldumisdoos D on dosimeetria põhisuurus, mis väljendab keskmist energiat, mille
ioniseeriv kiirgus annab üle aine massiühiku kohta:
𝑑𝜀
𝐷 = 𝑑𝑚,
kus dε on keskmine üleantud energia, mille ioniseeriv kiirgus annab ainele ruumielemendis
massiga dm.
(2) Ekvivalentdoosi hindamiseks jaotatakse erineva energiaga ja eri liiki kiirgustest koosnev
kiirgusväli kiirgusfaktori WR erinevatele väärtustele vastavateks allkomponentideks R. Koe või
elundi T summaarne ekvivalentdoos HT arvutatakse kiirgusfaktori WR väärtustega korrutatud
osaneeldumisdooside DT,R summana:
𝐻𝑇 = ∑ 𝑊𝑅 𝐷𝑇,𝑅 ,
𝑅
kus DT,R on kiirgusliigi R tekitatud keskmine neeldumisdoos koes või elundis T.
(3) Kiirgusfaktori WR väärtused eri kiirgusliikide jaoks on esitatud käesoleva määruse lisas 1.
(4) Kiirgusenergia E pideva jaotuse korral korrutatakse iga neeldumisdoosi element vahemikus
E kuni E+dE vastava kiirgusfaktori väärtusega ja tulemused summeeritakse.
(5) Eri kudede ja elundite korral leitakse summaarne efektiivdoos E käesoleva määruse lisas 2
esitatud koefaktoritega WT korrutatud elundite ja kudede keskmiste ekvivalentdooside HT
summana:
𝐸 = ∑ 𝑊𝑇 𝐻𝑇
𝑇
(6) Oodatava efektiivdoosi hindamiseks arvutatakse vajaduse korral oodatav ekvivalentdoos.
Oodatav ekvivalentdoos 𝐻𝑇 (𝜏) on ekvivalentdoos, mis saadakse radioaktiivsete ainete
sissevõtu järel ajavahemiku τ jooksul:
𝑡 +𝜏
𝐻𝑇 (𝜏) = ∫𝑡 0 𝐻𝑇̇ (𝑡)𝑑𝑡,
0
kus t0 on sissevõtu aeg ja 𝐻𝑇̇ (𝑡) on ekvivalentdoosi kiirus ajahetkel t koes või elundis T.
(7) Oodatav efektiivdoos 𝐸(𝜏) on efektiivdoos, mis saadakse radioaktiivsete ainete sissevõtust
möödunud ajavahemiku τ jooksul:
𝑡0 +𝜏
𝐸(𝜏) = ∫ 𝐸̇ (𝑡)𝑑𝑡
𝑡0
kus t0 on sissevõtu aeg ja 𝐸̇ (𝑡) on efektiivdoosi kiirus ajahetkel t;
(8) Kui ajavahemik τ ei ole oodatava ekvivalentdoosi või oodatava efektiivdoosi hindamisel
määratud, võrdsustatakse see täiskasvanutel 50 aastaga ja lastel aastatega kuni 70 aasta
vanuseni.
(9) Vanuserühma g kuuluva kiirgustöötaja ja elaniku aastane efektiivdoos arvutatakse järgmise
valemi alusel:
𝐸 = 𝐸𝑣ä𝑙𝑖𝑠 + ∑𝑖 ℎ(𝑔)𝑖,𝑖𝑛𝑔 𝐽𝑖,𝑖𝑛𝑔 + ∑𝑖 ℎ(𝑔)𝑖,𝑖𝑛ℎ 𝐽𝑖,𝑖𝑛ℎ ,
kus 𝐸𝑣ä𝑙𝑖𝑠 on väliskiirituse aastane efektiivdoos;
∑𝑖 ℎ(𝑔)𝑖,𝑖𝑛𝑔 𝐽𝑖,𝑖𝑛𝑔 on radionukliidide sissesöömisest saadav oodatav efektiivdoos;
∑𝑖 ℎ(𝑔)𝑖,𝑖𝑛ℎ 𝐽𝑖,𝑖𝑛ℎ on radionukliidide sissehingamisest saadav oodatav efektiivdoos;
ℎ(𝑔)𝑖,𝑖𝑛𝑔 ja ℎ(𝑔)𝑖,𝑖𝑛ℎ on vanuserühma g kuuluva isiku efektiivdoosi koefitsiendid, mis
väljendavad radionukliidi i ühikaktiivsuse sissehingamisest või sissesöömisest saadavat
oodatavat efektiivdoosi (ühikutes Sv/Bq);
𝐽𝑖,𝑖𝑛𝑔 ja 𝐽𝑖,𝑖𝑛ℎ on aasta jooksul sissehingamisel ja sissesöömisel manustatud radionukliidi i
kogus, väljendatuna aktiivsuse ühikutes (Bq). Asjakohane oodatav efektiivdoos on
täiskasvanutel eeldatavalt integreeritud 50 aasta vältel ja lastel aastate vältel kuni 70 aasta
vanuseni.
§ 7. Efektiivdoosi koefitsiendid
(1) Elaniku, soost sõltumata, radionukliidide, välja arvatud radooni ja torooni tütarproduktid,
sissesöömise ja sissehingamise efektiivdoosi arvutamiseks kasutatakse käesoleva määruse
lisades 3 ja 4 esitatud koefitsiente.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud efektiivdoosi koefitsiendi valikuks aerosoolide
sissehingamisest saadava efektiivdoosi hindamiseks kasutatakse käesoleva määruse lisas 11
esitatud kopsupeetuse tüüpe keemilise elemendi kaupa.
(3) Kiirgustöötaja ning 18 aasta vanuse ja vanema praktikandi ja üliõpilase jaoks on
radionukliidide, välja arvatud radooni ja torooni tütarproduktid, sissesöömise ja sissehingamise
efektiivdoosi arvutamise koefitsiendid esitatud käesoleva määruse lisas 5.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud efektiivdoosi koefitsiendi valikuks sissesöömisest
saadava efektiivdoosi hindamiseks kasutatakse käesoleva määruse lisas 6 esitatud
väljutusfaktori f1 väärtusi keemilise elemendi ühendite kaupa.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud efektiivdoosi koefitsiendi valikuks aerosoolide
sissehingamisest saadava efektiivdoosi hindamiseks kasutatakse käesoleva määruse lisas 10
esitatud kopsupeetuse tüüpe ja väljutusfaktori f1 väärtusi keemilise elemendi ühendite kaupa.
(6) Aurude ja gaaside kujul esinevate radionukliidide sissehingamisest põhjustatud
kiirgustöötaja ja elaniku efektiivdooside hindamisel eristatakse kolme ainerühma neile omaste
erinevate doosikoefitsientidega:
1) lahustuvad või reaktiivsed gaasid ning aurud, mille efektiivdoosi koefitsiendid on esitatud
käesoleva määruse lisas 7;
2) väärisgaasid, välja arvatud radoon ja toroon, mille efektiivdoosi kiiruse koefitsiendid on
esitatud käesoleva määruse lisas 8;
3) radooni või torooni tütarproduktid, mille efektiivdoosi koefitsiendid hoonetes ja töökohtadel
on esitatud käesoleva määruse lisas 9.
(7) Kiirgustöötaja ja elaniku efektiivdoosi koefitsiendi valikul arvestatakse järgmisi tingimusi:
1) kui radionukliidi kopsupeetuse tüüp ja väljutusfaktori f1 väärtus on teada, kasutatakse
käesoleva määruse lisades 3, 4 ja 5 esitatud efektiivdoosi koefitsienti;
2) kui keemilise elemendi ühend, kopsupeetuse tüüp ja väljutusfaktori f1 väärtus ei ole teada,
kasutatakse radionukliidi efektiivdoosi koefitsiendi suurimat väärtust, kui käesoleva määruse
lisades pole sätestatud teisiti.
(8) Keemiliste elementide ja nende ühendite sissehingamisest, välja arvatud lahustuvad või
reaktiivsed gaasid ning väärisgaasid, kiirgustöötaja saadava efektiivdoosi hindamiseks vajalik
kopsupeetuse tüüp ja väljutusfaktori f1 väärtus on esitatud käesoleva määruse lisas 10.
(9) Keemiliste elementide esinemine aerosooli ning auru või gaasina, aerosoolide kopsupeetuse
tüübid ning aurude ja gaaside neeldumise tüüp, mida kasutatakse sissehingamisest saadava
elaniku efektiivdoosi hindamiseks, on esitatud käesoleva määruse lisas 11.
(10) Efektiivdoosi koefitsientide tabuleeritud väärtused arvestavad, et oodatava efektiivdoosi
arvutamise ajavahemik τ võrdub täiskasvanul 50 aastaga ja lapsel aastatega kuni vanuseni 70
aastat.
4. peatükk
Rakendussäte
§ 8. Määruse kehtetuks tunnistamine
Keskkonnaministri 18.11.2016 määrus nr 54 „Kiirgustöötaja ja elaniku efektiivdooside seire ja
hindamise kord, radionukliidide sissevõtust põhjustatud dooside doosikoefitsientide ning
kiirgus- ja koefaktori väärtused ning nende mõõtmise kord“ (RT I, 22.11.2016, 22)
tunnistatakse kehtetuks.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Madis Kallas Meelis Münt
minister kantsler
Keskkonnaministri määruse
„Kiirgustöötaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord, kiirgus- ja koefaktori
väärtused ning radionukliidide sissevõtust põhjustatud dooside hindamiseks
kasutatavate doosikoefitsientide väärtused“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Eelnõukohane määrus kehtestatakse kiirgusseaduse § 100 lõike 4 ja § 101 lõike 2 alusel uue
terviktekstina ning 18. novembril 2016. a kehtestatud keskkonnaministri määrus nr 54
„Kiirgustöötaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord, radionukliidide sissevõtust
põhjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori väärtused ning nende
mõõtmise kord“ (jõustunud RT I, 22.11.2016, 22) tunnistatakse kehtetuks. Muudatused on
seotud valdkonda reguleerivate teiste määruste muutmise (majandus- ja
kommunikatsiooniministri 26.07.2013 määrus nr 49 „Ehitusmaterjalidele ja -toodetele
esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord“, RT I, 26.01.2018, 18 – jõustus
29.01.2018, majandus- ja taristuministri 22.09.2014 määrus nr 74 „Tee-ehitusmaterjalidele ja -
toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord“, RT I, 08.04.2016,
2 jõustunud 11.04.2016) või kehtestamisega (keskkonnaministri 30.07.2018 määrus nr 28
„Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja
kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“, RT I, 03.08.2018, 4), mistõttu ei ole
mitmete väärtuste kajastamine käesoleva määruse eelnõus enam asjakohane.
Keskkonnaministri 23.01.2017 määruse nr 3 „Riikliku keskkonnaseire programmi ja
allprogrammide täitmise nõuded ja kord“ (RT I, 25.01.2017, 9) alusel on kehtestatud
kiirgusseire allprogramm ning riikliku kiirgusseire korraldust ja seiratavaid
keskkonnakomponente ei ole otstarbekas määruse tasandil reguleerida. Rahvusvahelistes ICRP
(International Commission on Radiological Protection) väljaannetes on ajakohastatud määruse
lisades kasutatud koefitsiente.
Määrusega uusi definitsioone ega nõudeid doosi kontrollimiseks ei kehtestata. Kiirgusseaduses
on sätestatud doosi piirmäära ja doosipiirangu mõiste, mis vastavad rahvusvahelistele
standarditele, on rahvusvaheliselt aktsepteeritavad ja piisavad doosi kontrollimiseks.
Kiirgustöötaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmaläätse, naha ja jäsemete ekvivalentdoosi
piirmäärad on kehtestatud Vabariigi Valitsus 15.09.2016 määrusega nr 97 „Kiirgustöötaja ja
elaniku efektiivdoosi ning silmaläätse, naha ja jäsemete ekvivalentdoosi piirmäärad“ (RT I,
31.07.2018, 12). Doosipiirangu sätestab oma kiirgustegevuse tarvis kiirustegevusloa omaja, kes
esitab andmed keskkonnaministri 24.11.2016 määruse nr 60 „Kiirgustegevusloa taotlusele
esitatavad täpsustatud nõuded, taotluse ja kiirgustegevusloa andmete loetelud ning
tuumamaterjali arvestuse pidamiseks kasutatavate kiirgusallikaid iseloomustavate andmete
loetelud“ (RT I, 19.06.2020, 15) kohaselt.
Määruse eelnõu on ette valmistanud Keskkonnaministeeriumi välisõhu ja kiirgusosakonna
nõunik Marily Jaska (tel 626 2982,
[email protected]), Keskkonnaameti kliima- ja
kiirgusosakonna nõunikud Karin Muru (tel 664 4917,
[email protected]) ja
Siiri Salupere (
[email protected]). Õigusekspertiisi tegi
Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna jurist Kaili Kuusk (tel 622905,
[email protected])
ja keeletoimetaja oli õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (tel 626 2953,
[email protected] ).
2. Määruse eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõukohane määrus koosneb neljast peatükist ja kaheksast paragrahvist (üldsätted – §-d 1–2,
efektiiv- ja ekvivalentdoosi hindamise komponendid ja kvaliteedi tagamine -– §-d 3–4,
efektiiv- ja ekvivalentdoosi hindamine – §-d 5–7, rakendussäte – § 8).
Paragrahvis 1 defineeritakse määruses kasutatavad mõisted. Mõisteid, mis on defineeritud
juba kiirgusseaduses või mõnes muus õigusaktis ning kasutatakse eelnõu kontekstis samas
tähenduses, eelnõus ei määratleta.
Punktis 1 sätestatakse ambientdoosi ekvivalendi mõiste, milleks on doosiekvivalendi väärtus
ICRU-keras sügavusel d korrastatud kiirgusväljas välja suunaga vastassuunalisel raadiusel.
Punktis 2 sätestatakse ICRU-kera mõiste. ICRU-kera on ioniseeriva kiirguse neeldumise
arvutamiseks Rahvusvahelise Kiirgusühikute Komisjoni ehk ICRU (International Commission
on Radiation Units) määratud 30 cm diameetriga koe-ekvivalentsest materjalist kerakujuline
inimkeha mudel, mille tihedus on 1 g/cm³ ja mille koostises on kaaluliselt 76,2% hapnikku,
11,1% süsinikku, 10,1% vesinikku ja 2,6% lämmastikku.
Punktis 3 sätestatakse isikudoosi ekvivalent Hp(d), mis on doosiekvivalent kehapinna mingi
punkti all paiknevas pehmes koes sügavusel d (mm).
Punktis 4 sätestatakse radooni (Rn-222) või torooni (Rn-220) tütarproduktide α-kiirguse
potentsiaalne energia mõiste, milleks on radooni või torooni tütarproduktide radioaktiivse
lagunemise käigus kiiratav α-kiirguse koguenergia džaulides (J).
Punktis 5 sätestatakse radooni või torooni tütarproduktide efektiivdoosi koefitsient avaldatuna
α-kiirguse potentsiaalse energia kaudu, milleks on efektiivdoosi suurus, mis saadakse
α-kiirguse potentsiaalse energia ühikkontsentratsiooniga radooni või torooni tütarprodukte
sisaldava õhu sissehingamisest ühe tunni jooksul ning mille ühikuks on Sv/(J h/m³).
Punktis 6 kirjeldatakse radooni efektiivdoosi koefitsient avaldatuna aktiivsuskontsentratsiooni
kaudu, milleks on efektiivdoosi suurus, mis saadakse ühikaktiivsuskontsentratsiooniga radooni
sisaldava õhu sissehingamisest ühe tunni jooksul ning mille ühikuks on mSv/(Bq h/m3).
Punktis 7 sätestatakse väljutusfaktori (f1) mõiste. Väljutusfaktor on faktor, mis näitab, milline
osa sissesöödud radionukliidi kogusest väljutatakse seedetrakti kaudu kehavedelikesse.
Punktis 8 sätestatakse kopsupeetuse tüübi mõiste, milleks on klassifikaator, mis iseloomustab
sissehingatud radionukliidi kopsust kehavedelikesse ärastuse kiirust, mille juures eristatakse
kolme kopsupeetuse tüüpi, mis tähistavad radionukliidi kiiret (F), mõõdukat (M) ja aeglast (S)
ärastust kopsust.
Paragrahvis 2 kirjeldatakse kiirgusseire korraldust. Efektiivdooside hindamiseks tehtav
kiirgusseire hõlmab väliskiirituse ja sisekiirituse seiret ning seireandmete kvaliteedikontrolli.
Riiklikku kiirgusseiret korraldab Keskkonnaamet riikliku kiirgusseire allprogrammi kohaselt
ning seiret kiirgustegevuskohas korraldab kiirgustegevusloa omaja kiirgustegevusloa
tingimuste kohaselt. Keskkonnaseire seaduse ja keskkonnaministri 23.01.2017 määruse nr 3
„Riikliku keskkonnaseire programmi ja allprogrammide täitmise nõuded ja kord“ järgi on
riikliku keskkonnaseire programmi üks allprogramm kiirgusseire allprogramm, mille
vastutavaks täitjaks on Keskkonnaamet. Keskkonnaameti põhimääruse (keskkonnaministri
30.09.2020 määrus nr 47 „Keskkonnaameti põhimäärus“, RT I, 02.10.2020, 6) kohaselt on
Keskkonnaameti kliima- ja kiirgusosakonna ülesanne muuhulgas korraldada kiirgusseiret ja
2
tagada kiirgusohust varajase hoiatamise süsteemi toimimine. Kiirgusseire allprogramm on
leiatv aadressilt https://keskkonnaagentuur.ee/keskkonnaagentuuri-
tegevusvaldkonnad/keskkonnaseire.
Seiret kiirgustegevuskohas korraldab kiirgustegevusloa omaja kiirgustegevusloas sätestatud
tingimuste kohaselt. Kiirgustegevusloa väljastab Keskkonnaamet kiirgusseaduse ning
kiirgusseaduse § 33 lõike 4, § 70 lõike 4 ja § 75 lõike 3 ning keskkonnaseadustiku üldosa
seaduse § 53 lõike 3 alusel kehtestatud keskkonnaministri 24.11.2016 määruse nr 60
„Kiirgustegevusloa taotlusele esitatavad täpsustatud nõuded, taotluse ja kiirgustegevusloa
andmete loetelud ning tuumamaterjali arvestuse pidamiseks kasutatavate kiirgusallikaid
iseloomustavate andmete loetelud“ kohaselt. Kiirgustegevusloale kantakse muuhulgas andmed
kiirgustegevusest ja selle eripärast tulenevate kiirgusohutuse ja kiirgusseire nõuete kohta.
Paragrahvis 3 sätestatakse efektiiv- ja ekvivalentdoosi hindamise komponendid.
Kiirgustöötaja efektiiv- või ekvivalentdoosi ning elaniku efektiivdoosi hindamisel võetakse
arvesse kõigi kiiritusradade kaudu saadavat sisekiiritust ja väliskiiritust. Kiiritusrada on tee
keskkonnas, mille kaudu radioaktiivne aine liigub isikuni ja kiiritab teda. Väliskiirituse
põhjustajaks on kiirgusallikas, mis asub väljaspool inimese keha, ning sisekiirituse põhjustaja
on radioaktiivne aine, mis on inimese kehasse sattunud sissesöömise, sissehingamise või naha
kaudu.
Paragrahvis 4 sätestatakse efektiiv- ja ekvivalentdoosi hindamise kvaliteedi tagamise
meetmed.
Lõikes 1 sätestatakse, et efektiiv- ja ekvivalentdoosi hindamiseks kasutatakse asjakohasel juhul
doosi või doosikiiruse mõõtmist, arvutuslikke meetodeid kiirgusallika andmete põhjal või
proovide võtmist ja analüüsi.
Lõikes 2 sätestatakse, et efektiiv-või ekvivalentdoosi seire ja hindamise kvaliteet tagatakse
korrektse proovivõtmise ja mõõtetulemuste jälgitavuse kaudu.
Lõikes 3 sätestatakse, et doosi või doosikiiruse mõõtmisel peab olema kvaliteet tagatud
mõõtetulemuste jälgitavuse kaudu mõõteseaduse kohaselt. Mõõtetulemuse jälgitavuse
tõendamise alused on kirjeldatud mõõteseaduses (vastu võetud 09.05.2018, RT I, 25.05.2018,
1).
Lõikes 4 täpsustatakse, et proovivõtul peab lähtuma ka sama paragrahvi lõigetes 5–7
sätestatust.
Lõikes 5 nimetatakse miinimumnõuded proovikogumise andmetele. Proovikogumise andmed
peavad sisaldama vähemalt proovi nimetust (nt joogivesi, piim jne), teavet proovikogumise
kohta, sealhulgas kohanime ja vajaduse korral geograafilisi koordinaate, proovikogumise aega
(kuupäeva, vajaduse korral kellaaega ja ajalist kestust) ja proovi töötlemise kirjeldust (nt kas
proovile on midagi lisatud või kas on tegemist mitme osaproovi ühendamisel saadud
koondprooviga jne), kuupäeva ja vajaduse korral kellaaega.
Lõikes 6 nimetatakse miinimumnõuded mõõteandmetele. Mõõteandmed peavad sisaldama
vähemalt laboratooriumi nimetust, mõõdetud radionukliidi(de) nimetust, kasutatud
analüüsimeetodit, mõõteseadme tüüpi, aktiivsuse või aktiivsuskontsentratsiooni väärtust ja
väärtuse ühikut, väärtust iseloomustavat selgitust, kui see on asjakohane (näiteks kvartali
koondproov, kuu keskmine jne), mõõtemääramatust ja mõõtemääramatuse liiki ning kui see on
3
asjakohane ka viitekuupäeva, milleks aktiivsuse või aktiivsuskontsentratsiooni väärtus on
antud.
Lõike 7 kohaselt võtavad kiirgusseires osalevad laboratooriumid perioodiliselt, kuid mitte
harvemini kui üks kord viie aasta jooksul, osa võrdlusharjutustest, et tagada esitatavate andmete
vastastikune võrreldavus. Kiirgusseaduse § 50 lõike 5 kohaselt peavad isikudooside seire
käigus tehtavad mõõtmised olema akrediteeritud. See tingimus on vajalik akrediteeringu
saamiseks. Eesti Akrediteerimiskeskuse akrediteeritavate vastavushindamiste
akrediteerimiskriteeriumid on esitatud juhenddokumendi EAK J1-2015punktis 1.6
(http://www.eak.ee/dokumendid/pdf/EAKJ1e.pdf ).
Paragrahvis 5 sätestatakse efektiiv- ja ekvivalentdoosi hindamisel kasutatavad näitajad.
Lõikes 1 sätestatakse, et kiirgustöötaja, elaniku või elanikkonna vaatlusrühma efektiivdooside
hindamiseks ning kiirgusohutushinnangu jaoks tehakse väliskiirituse seiret ja radionukliidide
sissevõtu seiret. Kiirgusohutushinnang on kiirgustegevusloa taotluse osa (keskkonnaministri
24.11.2016 määruse nr 60 „Kiirgustegevusloa taotlusele esitatavad täpsustatud nõuded, taotluse
ja kiirgustegevusloa andmete loetelud ning tuumamaterjali arvestuse pidamiseks kasutatavate
kiirgusallikaid iseloomustavate andmete loetelud“ kohaselt), väljaarvamise või vabastamise
taotlemise osa (keskkonnaministri 25.08.2021 määruse nr 40 „Kiirgustegevuses kasutatavate
või tekkivate radioaktiivsete ainete väljaarvamise ja vabastamise tingimused ning
väljaarvamise ja vabastamise taotlusele esitatavad nõuded“ kohaselt) ning tuleb esitada ka
Keskkonnaameti nõudmisel kiirgusseaduse §-s 97 loetletud toimingute puhul.
Lõikes 2 sätestatakse, milliseid näitajaid kasutatakse väliskiirituse seires. Isikuseires on
kasutusel isikudoosi ekvivalent Hp(d) ning maa-ala seires ambientdoosi ekvivalent H*(d).
Nimetatud mõisted on lahti seletatud §-s 2.
Lõikes 3 täpsustatakse, et väliskiirituse seires kasutatavatest näitajatest valitakse suure
läbitungimisvõimega kiirguse korral sügavus d = 10 mm, nõrga läbitungimisvõimega kiirguse
korral naha jaoks d = 0,07 mm ja silma jaoks d = 3 mm. Nõrga läbitungimisvõimega kiirgus on
nt alfakiirgus, suure läbitungimisvõimega kiirgus nt gammakiirgus. Kiirgustöötaja doosiseire
korral on välisest kiiritusest saadav efektiivdoosi komponent võrdsustatav isikudoosi
ekvivalendiga Hp(10).
Lõikes 4 sätestatakse, milliseid näitajaid kasutatakse sisekiirituse seires. Sisekiirituse seires
tuleb arvesse võtta määratud ajavahemikul sissehingatud ja sissesöödud radionukliidide
aktiivsust ja vajaduse korral füüsikalist ja keemilist olekut. Radooni seirel arvestatakse radooni
aktiivsuskontsentratsiooni või radooni tütarproduktide α-kiirguse potentsiaalse energia
kontsentratsiooni õhus.
Paragrahvis 6 sätestatakse ekvivalent- ja efektiivdoosi hindamiseks kasutatavaid
põhisuuruseid ning tuuakse välja arvutusvalemid.
Lõikes 1 defineeritakse dosimeetria põhisuurus – neeldumisdoos D, mis väljendab keskmist
energiat, mille ioniseeriv kiirgus annab üle aine massiühiku kohta. Neeldumisdoos on keskmise
üleantud energia (dε) ja aine massi (dm) jagatis (D = dε/dm).
Lõikes 2 täpsustatakse, et ekvivalentdoosi hindamiseks jaotatakse erineva energiaga ja eri liiki
kiirgustest koosnev kiirgusväli kiirgusfaktori WR erinevatele väärtustele vastavateks
allkomponentideks R. Koe või elundi τ summaarne ekvivalentdoos Hτ arvutatakse
kiirgusfaktori WR väärtustega korrutatud osaneeldumisdooside Dτ,R summana:
4
𝐻 τ = ∑𝑅 𝑊𝑅 𝐷 τ,𝑅 , kus D τ,R on kiirgusliigi R tekitatud keskmine neeldumisdoos koes või
elundis τ.
Lõikes 3 viidatakse, et kiirgusfaktori WR väärtused eri kiirgusliikide jaoks on esitatud lisas 1.
Eri kiirgusliikide kiirgusfaktori WR väärtused on kooskõlas Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi
2013/59/Euratom II lisa alajaotisega A. Lisaks on ICRP väljaannetele 103 ja 60 tuginedes
toodud keskmise kvaliteedifaktori Q ̅ ja sellega võrdse kiirgusfaktori WR arvutusvalem.
Kiirguse energiat arvestava kvaliteedifaktori määramine võib vajalik olla juhtudel, kui kiiritada
saanud inimesele on vaja teha individuaalseid tagasiulatuvaid riskianalüüse.
Lõikes 4 sätestatakse, et kiirgusenergia E pideva jaotuse korral korrutatakse iga neeldumisdoosi
element vahemikus E kuni E+dE vastava kiirgusfaktori väärtusega ja tulemused
summeeritakse.
Lõikes 5 sätestatakse, et eri kudede ja elundite korral leitakse summaarne efektiivdoos E lisas 2
esitatud koefaktoritega Wτ korrutatud elundite ja kudede keskmiste ekvivalentdooside Hτ
summana ning tuuakse välja ka vastav arvutusvalem: 𝐸 = ∑τ 𝑊τ 𝐻τ .
Koefaktorite Wτ väärtused erinevate kudede puhul on kooskõlas Euroopa Liidu Nõukogu
direktiivi 2013/59/Euratom II lisa alajaotisega B.
Lõikes 6 sätestatakse, et oodatava efektiivdoosi hindamiseks arvutatakse vajaduse korral
oodatav ekvivalentdoos ( 𝐻𝑇 (𝜏)), mis on ekvivalentdoos, mis saadakse radioaktiivsete ainete
sissevõtu järel ajavahemiku τ jooksul vastavalt arvutusvalemile:
𝑡0 +𝜏
𝐻𝑇 (𝜏) = ∫𝑡 𝐻𝑇̇ (𝑡)𝑑𝑡, kus t0 on sissevõtu aeg ja 𝐻𝑇̇ (𝑡), on ekvivalentdoosi kiirus ajahetkel t
0
koes või elundis T.
Lõikes 7 defineeritakse oodatav efektiivdoosi E(τ) mõiste ja tuuakse välja selle arvutusvalem.
Oodatav efektiivdoos on efektiivdoos, mis saadakse radioaktiivsete ainete sissevõtust
𝑡 +𝜏
möödunud ajavahemiku τ jooksul ning see leitakse valemi 𝐸(𝜏) = ∫𝑡 0 𝐸̇ (𝑡)𝑑𝑡 abil, kus t0 on
0
sissevõtu aeg ja 𝐸̇ (𝑡)on efektiivdoosi kiirus ajahetkel t.
Lõikes 8 sätestatakse, et kui ajavahemik τ ei ole oodatava ekvivalentdoosi või oodatava
efektiivdoosi hindamisel määratud, võrdsustatakse see täiskasvanutel 50 aastaga ja lastel
aastatega kuni 70 aasta vanuseni.
Lõikes 9 tuuakse välja vanuserühma g kuuluva kiirgustöötaja ja elaniku aastase efektiivdoosi
arvutusvalem, milleks on 𝐸 = 𝐸𝑣ä𝑙𝑖𝑠 + ∑𝑖 ℎ(𝑔)𝑖,𝑖𝑛𝑔 𝐽𝑖,𝑖𝑛𝑔 + ∑𝑖 ℎ(𝑔)𝑖,𝑖𝑛ℎ 𝐽𝑖,𝑖𝑛ℎ .
Aastane efektiivdoos on aasta jooksul saadav oodatav efektiivdoos kõigist kiiritusradadest,
seega võetakse arvesse nii väliskiirituste aastast efektiivdoosi (𝐸𝑣ä𝑙𝑖𝑠 ), sissesöömisest saadavat
oodatavat efektiivdoosi ( ∑𝑖 ℎ(𝑔)𝑖,𝑖𝑛𝑔 𝐽𝑖,𝑖𝑛𝑔 ) kui ka sissehingamisest saadavat oodatavat
efektiivdoosi (∑𝑖 ℎ(𝑔)𝑖,𝑖𝑛ℎ 𝐽𝑖,𝑖𝑛ℎ ). Vanuserühma g kuuluva isiku efektiivdoosi koefitsiendid on
tähistatud sissesöömise puhul ℎ(𝑔)𝑖,𝑖𝑛𝑔 ja sissehingamise puhul ℎ(𝑔)𝑖,𝑖𝑛ℎ ning koefitsiendid
leiab lisadest 3 ja 4. Efektiivdoosi koefitsiendid väljendavad radionukliidi i ühikaktiivsuse
sissehingamisest või sissesöömisest saadavat oodatavat efektiivdoosi (ühikutes Sv/Bq). Aasta
jooksul sissehingamisel ja sissesöömisel manustatud radionukliidi i kogus, väljendatuna
aktiivsuse ühikutes (Bq), on tähistatud sissesöömise puhul 𝐽𝑖,𝑖𝑛𝑔 ja sissehingamise puhul 𝐽𝑖,𝑖𝑛ℎ .
Asjakohane oodatav efektiivdoos on täiskasvanutel eeldatavalt integreeritud 50 aasta vältel ja
lastel aastate vältel kuni 70 aasta vanuseni. Rahvusvahelistes ICRP väljaannetes on selgitatud,
5
et 50 aastane periood on võetud aluseks arvestusega, et tööturule siseneva noore oodatav
järelejäänud eluiga on 50 aastat ning seda väärtust kohaldatakse nii kiirgustöötajatele kui ka
täiskasvanud elanikule. Laste puhul on efektiivdoos integreeritud 70 aasta vältel.
Paragrahvis 7 sätestatakse sisekiirituse puhul kasutatavaid efektiivdoosi koefitsientide
väärtusi ning viidatakse, millisest määruse lisast leiab vastavad väärtused.
Lõikes 1 sätestatakse, et elaniku, soost sõltumata, radionukliidide sissesöömise ja
sissehingamise efektiivdoosi arvutamiseks kasutatakse lisades 3 ja 4 esitatud koefitsiente.
Erandiks on radooni ja torooni tütarproduktid, mille efektiivdoosi koefitsiendid on esitatud
lisas 9. Elanike eri vanuserühmade efektiivdoosi koefitsiendid radionukliidi sissesöömisel
tuginevad ICRP väljaandele 123 (Corrigenda to ICRP Publication 119:
https://www.icrp.org/docs/P119_Corrigenda_in_P123_Ann_ICRP_42(4).pdf). Elanike eri
vanuserühmade efektiivdoosi koefitsiendid radionukliidi sissehingamisel tuginevad ICRP
väljaande 119 tabelile G1.
Lõikes 2 sätestatakse, et eelmises lõikes nimetatud efektiivdoosi koefitsiendi valikuks, st
elanike puhul, tuleb aerosoolide sissehingamisest saadava efektiivdoosi hindamiseks kasutada
lisas 11 esitatud kopsupeetuse tüüpe keemilise elemendi kaupa.
Lõikes 3 sätestatakse, et kiirgustöötaja ning 18 aasta vanuse ja vanema praktikandi ja üliõpilase
jaoks on radionukliidide sissesöömise ja sissehingamise efektiivdoosi arvutamise koefitsiendid
esitatud lisas 5. Erandiks on radooni ja torooni tütarproduktid, mille efektiivdoosi koefitsiendid
on toodud lisas 9. Kiirgustöötajate efektiivdoosi koefitsiendid tahkete osakeste kujul olevate
radionukliidide sissehingamisel aerosoolina ja sissesöömisel tuginevad ICRP väljaande 119
tabelile A1.
Lõikes 4 sätestatakse, et eelmises lõikes nimetatud efektiivdoosi koefitsiendi valikuks, st
kiirgustöötaja, 18 aasta vanuse ja vanema praktikandi ning üliõpilase puhul, tuleb
sissesöömisest saadava efektiivdoosi hindamiseks kasutada lisas 6 esitatud väljutusfaktori f1
väärtusi keemilise elemendi ühendite kaupa. Väljutusfaktorite väärtused on kooskõlas ICRP
väljaande 119 tabeliga D ning Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA)
ohutusstandardi „Radiation Protection and Safety of Radiation Sources: International Basic
Safety Standards, General Safety Requirements Part 3“ (GSR Part 3, 2014) tabeli III
alajaotisega 2B.
Lõikes 5 sätestatakse, et selle paragrahvi lõikes 3 nimetatud efektiivdoosi koefitsiendi valikuks,
st kiirgustöötaja, 18-aasta vanuse ja vanema praktikandi ning üliõpilase puhul, tuleb aerosoolide
sissehingamisest saadava efektiivdoosi hindamiseks kasutada lisas 10 esitatud kopsupeetuse
tüüpe ja väljutusfaktori f1 väärtusi keemilise elemendi ühendite kaupa.
Lõikes 6 sätestatakse, et aurude ja gaaside kujul esinevate radionukliidide sissehingamisest
põhjustatud efektiivdooside hindamisel eristatakse kolme ainete rühma neile omaste erinevate
doosikoefitsientidega lahustuvad ja reageerivad gaasid, väärisgaasid ning radooni või torooni
tütarproduktid. Lahustuvad ja reaktiivsed gaasid, mille efektiivdoosi koefitsiendid ühikutes
Sv/Bq on esitatud lisas 7. Efektiivdoosi koefitsientide väärtused on kooskõlas ICRP väljaande
119 tabeliga H.1 ning IAEA ohutusstandardi GSR Part 3 tabeli III alajaotisega 2G.
Väärisgaasid, mille efektiivdoosi koefitsiendid ühikutes (Sv/d)/(Bq/m³) on esitatud lisas 8.
Efektiivdoosi koefitsientide väärtused on kooskõlas ICRP väljaande 119 tabeliga C.1 ning
IAEA ohutusstandardi GSR Part 3 tabeli III alajaotisega 2H. Radooni või torooni
tütarproduktid, mille efektiivdoosi koefitsiendid hoonetes ja töökohtadel ühikutes Sv/(J h m-3)
6
ning mSv/(Bq h m-3) on esitatud lisas 9. Efektiivdoosi koefitsientide väärtused on kooskõlas
ICRP väljaandega 137.
Lõikes 7 sätestatakse, et kiirgustöötaja ja elaniku efektiivdoosi koefitsiendi valikul tuleb
arvestada kas radionukliidi kopsupeetuse tüüp ja väljutusfaktori f1 väärtus on teada või ei. Kui
radionukliidi kopsupeetuse tüüp ja väljutusfaktori f1 väärtus on teada, kasutatakse lisades 3–5
esitatud efektiivdoosi koefitsienti, vastasel juhul kasutatakse radionukliidi efektiivdoosi
koefitsiendi suurimat väärtust, kui määruse lisades pole sätestatud teisiti.
Lõikes 8 sätestatakse, et keemiliste elementide ja nende ühendite sissehingamisest
kiirgustöötaja saadava efektiivdoosi hindamiseks vajalik kopsupeetuse tüüp ja väljutusfaktori
f1 väärtus on esitatud määruse lisas 10. Aersoolide puhul eristatakse kolme kopsupeetuse tüüpi:
tüüp F aine kiire neeldumise korral hingamisteedest kehavedelikesse, tüüp M aine mõõduka
neeldumise korral hingamisteedest kehavedelikesse ning tüüp S aine aeglase neeldumise korral
hingamisteedest kehavedelikesse. Aurude ja gaaside puhul on neeldumise tüüp V, mis
tähendab, et aine neeldub hingamisteedest täielikult ja kohe kehavedelikesse. Kopsupeetuse
tüübid ja nendele vastavate väljutusfaktori f1 väärtused on kooskõlas ICRP väljaande 119
tabeliga E.1 ning IAEA ohutusstandardi GSR Part 3 tabeli III alajaotisega 2C.
Lõikes 9 sätestatakse, et sissehingamisest saadava elaniku efektiivdoosi hindamiseks vajalikud
kopsupeetuse tüübid keemiliste elementide kaupa on esitatud määruse lisas 11. Kopsupeetuse
tüübid ja nendele vastavate väljutusfaktori f1 väärtused on kooskõlas IAEA ohutusstandardi
GSR Part 3 tabeli III alajaotisega 2F. Valitud kopsupeetuse tüüpe ja väljutusfaktori f1 väärtusi
kasutatakse määruse lisas 4 esitatud sissehingamisel saadava elaniku efektiivdoosi
koefitsientide valikuks.
Lõikes 10 sätestatakse, et efektiivdoosi koefitsientide tabuleeritud väärtused arvestavad, et
oodatava efektiivdoosi arvutamise ajavahemik τ võrdub täiskasvanul 50 aastaga ja lapsel
aastatega kuni vanuseni 70 aastat. Rahvusvahelistes ICRP väljaannetes on selgitatud, et 50-
aastane periood on võetud aluseks arvestusega, et tööturule siseneva noore oodatav järelejäänud
eluiga on 50 aastat ning seda väärtust kohaldatakse nii kiirgustöötajatele kui ka täiskasvanud
elanikule. Laste puhul on efektiivdoos integreeritud 70 aasta vältel.
Paragrahviga 8 tunnistatakse kehtetuks keskkonnaministri 18.11.2016 määrus nr 54
„Kiirgustöötaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord, radionukliidide sissevõtust
põhjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori väärtused ning nende
mõõtmise kord“.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele. Eelnõus on arvestatud Euroopa Liidu Nõukogu
direktiiviga 2013/59/Euratom, 5. detsember 2013, millega kehtestatakse põhilised
ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest ning
tunnistatakse kehtetuks direktiivid 89/618/Euratom, 90/641/Euratom, 96/29/Euratom,
97/43/Euratom ning 2003/122/Euratom.
4. Määruse mõju
Eelnõukohane määrus kehtestatakse uue terviktekstina, kuid määruse regulatsiooni eesmärk ei
ole muutunud.
7
Määrusega ei kaasne olulist sotsiaalset mõju, mõju riigi julgeolekule ega välissuhetele, mõju
regionaalarengule ega mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele.
Määrus ei too kaasa muudatusi kiirgusohutuse põhimõtetes ega kiirgusohutuse tagamiseks
rakendatavates meetmetes.
Eelnõukohases määruses on selgelt struktureeritud ja välja toodud põhimõtted nii kiirgustöötaja
kui ka elaniku efektiivdooside hindamiseks, kiirgus- ja koefaktorite väärtused ning
radionukliidide sissevõtust põhjustatud dooside hindamiseks kasutatavad doosikoefitsiendid.
Määruse lisades ning seletuskirjas on selged viited erinevate väärtuste päritolule, mis
võimaldab paremini mõista ja kasutada efektiivdooside hindamiseks vajalikke
arvutusvalemeid.
Määrus mõjutab eelkõige isikuid, kellel on vajadus kas kavandatava või juba toimuva
kiirgustegevuse puhul hinnata kiirgustöötaja ja/või elaniku efektiivdoose. Nendeks isikuteks
võivad olla nt kiirgustegevusloa omajad (ca 600 loaomajat) ja taotlejad ning kiirguseksperdid.
Eeltoodu põhjal on muudatusega kaasnev mõju positiivne, kuid ebaoluline, mõju ulatus väike
ja sihtrühma suurus keskmine.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevus, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamine ei too kaasa lisakulutusi ega otsest tulu. Kaudne tulu on seotud nõuete
täpsustamisega, mis võimaldab esitada kvaliteetsemaid kiirgustegevusloa taotluseid ning
seeläbi lühendada kiirgustegevusloa taotluste menetlemisele ja taotlejate nõustamisele kuluvat
aega.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Määruse eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile,
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, SA-le Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Eesti
Nukleaarmeditsiini Seltsile, Eesti Biomeditsiinitehnika ja Meditsiinifüüsika Ühingule, Eesti
Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, litsentsi
omavatele Eesti kiirgusekspertidele.
8