Haigekassa eelarvepositsiooni edastamine

NÕUKOGU OTSUS 12. august 2022 nr 32 Eesti Haigekassa 4 aasta kulude ja kulude katteallikate planeerimise põhimõtete ja Eesti Haigekassa 2023. aasta eelarve projekti ettevalmistamise nõuete kinnitamine Otsus tehakse Eesti Haigekassa seaduse §36 lõike 11 ja Vabariigi Valitsuse 5. jaanuari 2001. a määruse nr 3 “Eesti Haigekassa põhikiri” § 8 punktide 7 ja 71 alusel juhatuse ettepanekul. 1. Kinnitada Eesti Haigekassa 4 aasta kulude ja kulude katteallikate planeerimise põhimõtted aastateks 2023–2026 ja Eesti Haigekassa 2023. aasta eelarve projekti ettevalmistamise nõuded (lisatud). 2. Kinnitada Eesti Haigekassa eelarvepositsiooni ettepanek aastateks 2023-2026. 2023 prognoos 2024 prognoos 2025 prognoos 2026 prognoos Eelarvepositsioon (milj eur) 10,3 -47,3 -202,2 -235,1 /allkirjastatud digitaalselt/ Peep Peterson Eesti Haigekassa nõukogu esimees  Eelarve planeerimise põhimõtted aastateks 2023-2026 [AUTORI NIMI] 1 Sisukord Sisukord .............................................................................................................................................................................................. 2 Üldpõhimõtted ................................................................................................................................................................................... 3 Tulud .................................................................................................................................................................................................. 4 Tervishoiukulud .................................................................................................................................................................................. 5 1. Tervishoiuteenused ..................................................................................................................................................................... 5 1.1. Haiguste ennetamine .............................................................................................................................................................. 6 1.2. Üldarstiabi .............................................................................................................................................................................. 6 1.3. Eriarstiabi ............................................................................................................................................................................... 6 1.4. Õendusabi .............................................................................................................................................................................. 7 1.5. Hambaravi .............................................................................................................................................................................. 7 1.6. Kiirabi ..................................................................................................................................................................................... 7 1.7. Ravikindlustamata isikute kulud .............................................................................................................................................. 7 1.8. Psühhiaatriline sundravi .......................................................................................................................................................... 8 2. Tervise edendamine .................................................................................................................................................................... 8 3. Ravimid ....................................................................................................................................................................................... 8 1.1 Kindlustatutele kompenseeritavad ravimid ............................................................................................................................. 8 1.2 Täiendav ravimihüvitis ............................................................................................................................................................ 8 1.3 Muud ravimid .......................................................................................................................................................................... 8 4. Ajutise töövõimetuse hüvitiste kulud ........................................................................................................................................... 9 5. Meditsiiniseadmehüvitised ........................................................................................................................................................ 10 6. Kindlustatu ravi välisriigis .......................................................................................................................................................... 10 7. Muud kulud................................................................................................................................................................................ 10 Tegevuskulud ................................................................................................................................................................................... 11 Jaotamata tulemi kasutamine ja reservid .......................................................................................................................................... 11 Finantsprognoos aastateks 2023–2026 ............................................................................................................................................. 12 Lisa 1 Tervisekassa eelarve struktuur................................................................................................................................................. 16 [AUTORI NIMI] 2 Üldpõhimõtted Eelarve planeerimise põhimõtete dokument sätestab nelja aasta kulude ja kulude katteallikate planeeri- mise põhimõtted ning selle alusel tehakse ettepanek Vabariigi Valitsusele Tervisekassa eelarveaasta ja eelarveaastale järgneva kolme aasta eelarvepositsiooni kohta. 4 aasta finantsprognoosi põhiraamistiku moodustab Rahandusministeeriumi poolt koostatud riigieelarve strateegias toodud Tervisekassa tulud ja eelarvepositsioon. Tervisekassa tegevuse eesmärk on ravikindlustushüvitiste võimaldamine kindlustatutele vastavalt ravi- kindlustuse seadusele ja Tervisekassa eelarve võimalustele, tagada ravikindlustusvahendite efektiivne ja eesmärgipärane kasutamine ning ravikindlustussüsteemi rahaline jätkusuutlikkus. Tervisekassa eelarve planeerimine toimub jooksvalt nelja aasta peale ette – sellega tagatakse tervishoiu- süsteemi rahastamise stabiilsus ja areng ning võimaldatakse kõikidel osapooltel aru saada ravikindlustus- süsteemi finantseerimispõhimõtetest ja hüvitiste liikide vahelistest proportsioonidest. Järgmise nelja aasta kulude ja kulude katteallikate planeerimisel lähtutakse eesmärgist tagada kindlusta- tutele tervishoiukulude kättesaadavus. Seejuures arvestatakse elanikkonna vanust ja tervislikku seisundit ning ravikvaliteedi arengut soodustades kvaliteetsete ja kulutõhusate ravimeetodite kasutust. Prognoosi koostamisel lähtutakse eeskätt: • Tervisekassa arengukava prioriteetsetest valdkondadest ja tegevustest; • kehtivast seadusandlusest; • Rahandusministeeriumi majandusprognoosidest; • 2022 riigieelarve seaduses toodud Eesti Haigekassa järgneva 4 aasta eelarvepositsioonist; • riigieelarve toetusest tervishoiukulude katteks ja tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagami- seks; • Rahandusministeeriumi keskmise palgakasvu prognoosist teenuste hindades; • 2022. aastal kehtivast haiguspäevade hüvitamise korrast; • Teadaolevatest Tervisekassale ületulevatest teenustest ja tegevustest. Tervisekassa eelarve koosneb Tervisekassa majandusaasta tekkepõhistest kuludest ja nende kulude kat- teallikatest. Kulude katteallikad koosnevad majandusaasta tuludest ning eelmiste perioodide jaotamata tulemist. Tervisekassa eelarve struktuur on toodud käesoleva dokumendi lisas 1 ning alljärgnevalt on toodud selgi- tused eelarveridade sisu kohta koos peamiste planeerimise põhimõtetega. [AUTORI NIMI] 3 Tulud Sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa Sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa tulu lähtub Rahandusministeeriumi kevadisest majandusprognoosist. Alates 2022. aastast ei maksa riik sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa 13% isikute eest, kes on loetletud sot- siaalmaksuseaduse § 6 lõike 1 punktides 1 ja 5. Tegevustoetus Tegevustoetuse eesmärk on laiendada ravikindlustuse tulubaasi, et vähendada süsteemi sõltumist vaid tööhõivel põhinevast rahastamisest ja tagada seeläbi ravikindlustussüsteemi rahastamise pikaajaline jätkusuutlikkus. Riigieelarvest kantakse eraldisena Tervisekassa eelarvesse mittetöötavate vanaduspensio- näride pensionite kogusummast 13%. Tegevustoetuse summa prognoos tuleneb Rahandusministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusameti (SKA) iga- aastasest prognoosist. Lisaks oleme arvestanud riigieelarve toetusega, mis on mõeldud tervishoiukulude katteks ja tervishoiutee- nuste kättesaadavuse tagamiseks. 2023. aastal on planeeritud eraldis summas 131 miljonit eurot. Tulud kindlustuslepingute alusel Tulud kindlustuslepingute alusel tähendab kindlustatud inimesega võrdsustamise lepingust ja Eestis ela- vate Vene Föderatsiooni sõjaväepensionäride kindlustamisest saadud tulusid. Planeerimisel lähtutakse eel- nevate aastate kasvutrendist. Sissenõuded ja tulud ravikindlustushüvitistelt Sissenõuetena kajastatakse kindlustusfirmadele esitatud liikluskahju tagajärjel väljamakstud tervishoiuku- lude sissenõuded ning tervishoiuteenuse osutajatele, apteekidele ja kindlustatutele kontrolli tulemusel esi- tatud nõuded. Planeerimisel lähtutakse eelnevate aastate statistikast. Finantstulu Riigi kontsernikontol hoitavate Tervisekassa vabade vahendite, riskireservi ja reservkapitali jääkidelt saa- dav tulu planeeritakse lähtudes Rahandusministeeriumi kassareservi tulususe prognoosist, arvestades aasta keskmise vahendite saldoga. Muud tulud Muudes tuludes kajastatakse Tervisekassa poolt esitatud nõuded Euroopa Liidu liikmesriikide pädevatele asutustele nende riikide kindlustatutele Eestis osutatud raviteenuste eest, tulu raviteenuste arvete töötle- misest ning tegevuskulude ja ravikindlustuse kuludega seotud valuutakursi muutuste kasumid. 2022. aasta maist kajastuvad muude tulude all ka vaktsiinikahjude fondi tulu. [AUTORI NIMI] 4 Tervishoiukulud 1. Tervishoiuteenused Tervisekassa prioriteediks on jätkuvalt tagada kvaliteetse arsti- ja õendusabi õigeaegne kättesaadavus ning ennekõike toetades esmatasandi tervishoiu arengut. Ühtlasi on Tervisekassa eesmärgiks jätkuvalt laien- dada teenuste paketti tõenduspõhiste ja kulutõhusate diagnostika- ja ravimeetodite lisamisega. Tervisekassa arvestab tervishoiuteenuste hinnakujunduses pidevalt vajadusega tagada Eesti tervishoiu- süsteemi jätkusuutlikkus. Tervishoiuteenuste 4 aasta prognoosi koostamisel on arvestatud tervishoiutöö- tajate palgakasvuga samal tasemel, mis on rahandusministeeriumi palgakasvu prognoos. Igal aastal vaatame üle olemasolevate teenuste sisu nimetusi ja hindasid, et need kajastaksid kaasaegset teenuste osutamist. Teenuste hinnakujundus tugineb tegevuspõhise kuluarvestuse põhimõttel – kirjelda- takse vastava tervishoiuteenuse osutamiseks vajalikud tegevused ning nende tegevuste läbiviimiseks va- jaminevad ressursid. Teenuste hindades sisalduvate muude kulude kasvu aluseks on prognoosiperioodil võetud tarbijahinnaindeksi (THI) kasvu eeldused, millele oleme sisse arvutanud efektiivsuse komponendi. Viimaste aastate jooksul on ravikindlustatute arv olnud stabiilne. Kindlustatutele tervishoiuteenuste kätte- saadavuse tagamiseks ning ravijuhtude planeerimisel on eesmärk hoida prognoosiperioodil ravijuhtude arv stabiilsena. Tervishoiuteenuste prognoosi koostamisel oleme aluseks võtnud teenuse kasutuse trendi, esmatasandi arengusuundi ning kvaliteetse ravi ühtlase kättesaadavuse tagamise põhimõtted. Arvestanud oleme Ukraina sõjapõgenikele osutatud tervishoiuteenuste kulude mõjudega. Ukrainas puh- kenud sõda on toonud Eestisse 50 tuhat Ukraina sõjapõgenikku, kellele on riigi poolt tagatud ajutine kaitse, mis annab neile samad õigused Eesti elanikega. Oleme arvestanud täiendavate kuludega, mida on vaja teha Ukraina sõjapõgenike raviks. 2023. aastaks prognoosime tervishoiuteenuse rahastamise kasvu võrreldes 2022. aasta eelarve täitmise prognoosiga 134 miljonit eurot, mis sisaldab palgakomponendi kasvu teenuste hindades, tervishoiutee- nuste loetelu kaasajastamist ja uute teenuste lisamist ning Ukraina sõjapõgenike ravi. [AUTORI NIMI] 5 1.1. Haiguste ennetamine Haiguste ennetamine on tervete inimeste kaasamine terviseuuringutele, rahvastikupõhistele sõeluuringu- tele, sõltuvusravi või ennetavatele tervishoiuteenustele, et ära hoida või vähendada välditavate haiguste esinemissagedust ning vajadust arstiabi järele. Selleks on vajalik tõsta sõeluuringute kvaliteeti ja efektiiv- sust, arendada nii lastele ja noortele kui ka täiskasvanutele suunatud ennetustegevusi. 2023. aastal lisan- duvad ennetustegevustesse TAI-st üle tulevad teenused: sõltuvusravi ja tuberkuloosiravi teenuste korral- damine. Koolitervishoiu teenuse raames on ettevalmistamisel koolitervishoiuteenuste kvaliteedisüsteem. 1.2. Üldarstiabi Tervisekassa peab oluliseks tugevdada ja laiendada perearstide- ja õdede ravi koordineerija ning tervise- nõustaja rolli. Perearstiabi tugevdamiseks pöörame suurt tähelepanu kvaliteetsele teenustele esmatasan- dil, kättesaadavusele ja pädevale esmatasandi meeskonnale üle Eesti. Oleme välja töötanud esmatasandi mentorlussüsteemi, arendame kvaliteedisüsteemi ja laiendame tervisekeskuste toimemudelit. Prioritee- diks on olemasolevate infosüsteemide täiendamine ja uute kasutusele võtt süsteemis tervikuna ning info- turbe taseme tõstmine perearstikeskustes. Perearstide ja eriarstide aktiivse koostöö arendamiseks laiendame e-konsultatsiooni teenuseid. Prognoo- sime nende teenuste kasutuse suurenemist, millel ei ole eelarvelage (uuringud perearstide tegevusfondist, koduõendusteenused esmatasandil). Prognoose tehes oleme arvestanud, et alates 01. juulist 2022 on pe- rearstide teraapiafondil kõrgem eelarvelagi (10%-i pearahast), mis võimaldab perearstikeskustel rohkem keskenduda füsioteraapia ning vaimse tervisega seotud teenustele. 1.3. Eriarstiabi Tervisekassa prioriteediks eriarstiabis on HVA võrgustumise toetamine, mis võimaldaks parandada pat- siendi tervikkäsitlust eriarstiabis, vähendada dubleerivaid tegevusi ja tervishoiuressursside ebaoptimaalset kasutust. Prognooside koostamisel lähtume hetkel kehtivatest rahastamismudelitest ning prognoosipe- rioodil teada olevatest tasustamismudelite muutustest. Et tagada kvaliteetne ja vajamineva ravi saamine õigel ajal, õiges kohas ning haiglate toimetulek, jätkame Hiiumaa Haigla eelarvepõhise rahastamise mudeliga. Hiiumaa Haigla rahastamismudel vaadati üle 2022. aastal ning täiendati IT kulukomponendi ja isikukaitsevahendite osa ning uuendasime ka personali koos- seise ja sisseostetavate teenuste struktuure. 2022. aprillist suurendasime ruumide kuludega seotud kulukomponenti teenuste hindades, et tagada ener- giahindade kasvu kompenseerimine teenuste rahastamisel. Alustasime 2020. aastal raviteekonna põhise rahastamise piloteerimist isheemilise insuldi näitel, et saada ülevaade patsiendi tervikkäsitlusest ning positiivsete tulemuste korral kaaluda laialdasemalt episoodipõ- hise rahastamise sisseviimist teenuste eest tasumisel. 2021. aastal alustasime puusa- ja põlveliigese en- doproteesimise raviteekonna põhise rahastamise väljatöötamist ning järgnevatel aastatel on fookuses vaimse tervise raviteekonna loomine. Prognoosiperioodil arvestame sellega, et on vaja tagada piisavad vahendid Covid-19 viiruse haiglaraviks ja taastusraviks ning samal ajal on vaja säilitada teiste haigusseisundite ravi kättesaadavus. Jätkuvalt on prio- riteediks infektsioonhaiguste erialale piisavate vahendite planeerimine, et Covid-19 tõttu ei tuleks raviasu- tustel teha lepinguvälist tööd. Siiski prognoosime, et vajadus antud kulureal järgnevatel aastal väheneb arvestades vaktsineerimise üle 70%-st hõlmatust ning seeläbi haiglaravi vajaduse vähenemist. Alates 1. septembrist 2020 hüvitab Tervisekassa uudse eriti ohtliku nakkushaiguse leviku ajal tehtud [AUTORI NIMI] 6 täiendavad kulutusi isikukaitsevahenditele ja desinfektsioonile. Kui varasemalt toimus hüvitamine piirmäära põhiselt, siis alates 2022. aasta suvest tasutakse tervishoiuteenuse osutajatele isikukaitsevahen- dite eest teenusepõhiselt tervishoiuteenuste loetelu alusel. 2022. aastal alustati kodulähedaste analüüside projektiga, mille eesmärk on võimaldada analüüside and- mist patsiendile kõige sobivamas proovivõtu kohas. Projekt toetab sujuvate ja inimkesksete raviteekon- dade loomist. Jätkame uute tõenduspõhiste, kuluefektiivsete ja ravi integreeritust toetavate teenuste/tasustamismeeto- dite lisamist tervishoiuteenuste loetellu ning olemasolevate teenuste nüüdisajastamisega, seda selleks, et tagada ravi terviklikkust ja tervist suurendavate teenuste kättesaadavus ja Tervisekassa eelarve vahendite otstarbekas kasutamine. Kui eelmisel aastal maksime tulemustasu video teel osutatud vastuvõttude eest, siis sel aastal lisandus tulemustasu psühhiaatria erialal. 1.4. Õendusabi Õendusabis laieneb teenusesaajate osakaal hooldekodudes, kus on eesmärk jõuda kõikide hooldekodude elanikeni. Koduõendusteenuse kättesaadavuse parendamiseks on planeeritud täiendavalt rahalisi vahen- deid kogu planeerimisperioodiks. Kiiremat kasvutempot prognoosime perearsti tervisekeskustes. Eesmärk on välja töötada õendusteenuste, ämmaemandusteenuste iseseisvate vastuvõttude kontsept- sioon, samuti alustada asendussüsteemi loomisega õenduses. Loomisel on 3N elektroonilise õendusdoku- mentatsiooni kontseptsioon. 1.5. Hambaravi Tervisekassa hambaravi eelarve sisaldab laste hambaravi, hambahaiguste ennetamise ning täiskasvanute hambaravi- ja proteesihüvitise kulud. Prioriteediks on laste hambahaiguste ennetuse ja ravi teenuste kättesaadavuse ühtlustamine ja paranda- mine. Prognoosi koostamisel arvestame, et laste hambaravi on võrdsustatud esmatasandi teenustega ja kõigil hambaarstidel, kes vastavad kvalifitseerimise tingimustele, on võimalik osutada laste hambaravi. Täiskasvanute hambaravi- ja proteesihüvitise planeerimisel lähtume kehtivatest hüvitise määradest ja siht- grupi vajadusest (näiteks hambaravi puuetega inimestele). 1.6. Kiirabi 2022. aastal pikendasime kiirabipidajatega kiirabiteenuse lepingud kolmeks aastaks. Värkendatud lepingu- tes on täpsustatud teenuse osutamise üldtingimused, kvaliteeditingimused ning rahastamise põhimõtted. Kiirabi kulude planeerimisel arvestame lisabrigaadidega, mis on tingitud Covid-19 viiruslainetega ning ala- tes 2022. aasta märtsist Ukraina sõjapõgenike teenindamisega. 1.7. Ravikindlustamata isikute kulud Alates 2019. aastast rahastab Tervisekassa ravikindlustamata inimeste ravikulusid ning 4 aasta prognoosi koostamisel tugineme eelnevate aastate teenuse kasutuse andmetele ning arvestame, et kindlustamata isikute osakaal võib Ukraina sõjapõgenike tõttu mõnevõrra suureneda. [AUTORI NIMI] 7 1.8. Psühhiaatriline sundravi Arvestame prognooside tegemisel, et 2022. aasta sügisest liigub psühhiaatrilise sundravi rahastamine rii- gieelarvest Tervisekassasse ning see teenus lisandub meie poolt rahastatavate tervishoiuteenuste loetellu. Tervisekassa kontrollib lepingu alusel juba praegu kõiki psühhiaatrilise sundravi ja vältimatu psühhiaatri- lise abi eest esitatud raviarveid ning tasub ka ravikindlustamata inimeste vältimatu psühhiaatrilise abi, sh tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise abi osutamise eest tervishoiuteenuse osutajatele. Tervishoiu- teenuste rahastamise ühtlustamiseks lisandub ka kohtu poolt määratud psühhiaatrilise sundravi teenus Tervisekassa eelarvest rahastatavate tervishoiuteenuste hulka. 2. Tervise edendamine Tervise edenduse valdkonnas lähtume prognoosi koostamisel Tervisekassa arengukavas seatud eesmärki- dest. Tervise edendamise projektide alla planeeritakse ka patsiendijuhendite ning kliiniliste auditite süs- teemi arendamise, juhendite väljatöötamise ja väljaandmisega seotud kulud. Järgnevatel aastatel suuren- dab edendusega seotud kulusid Covid-19 vaktsineerimisega seotud kommunikatsioonitegevused, mis selle aastal juulist tulid Sotsiaalministeeriumist Tervisekassasse üle. 3. Ravimid 1.1 Kindlustatutele kompenseeritavad ravimid Alates 1. jaanuarist 2018 tegeleb Tervisekassa soodusravimite hinnakokkulepete sõlmimise ja muutmisega, arvutab soodusravimite piirhindu, menetleb soodusravimite loetelu taotlusi ja koordineerib ravimikomis- joni tööd. Soodusravimite kulu on Tervisekassale avatud kohustus, seega peab Tervisekassa tagama võe- tud kohustuste täitmise sõltumata tulude muutustest. Prognoosi koostamisel arvestame Tervisekassa ravimite loetelu täiendamist uute ravimitega ning retsepti- ravimite kasutuse kasvuga. Uute ravimite lisakuluks 2023. aastal oleme arvestanud 3,5 miljonit eurot. 1.2 Täiendav ravimihüvitis Täiendava ravimihüvitise planeerimisel lähtutakse eelnevate aastate kasutusest. Viimastel aastatel on täiendavat ravimihüvitist saanud juba pea 150 tuhat inimest. 1.3 Muud ravimid Muudes ravimites kajastatakse HIV/AIDS ravimite kompenseerimist, tuberkuloosiravimite kompeseerimist, immuunpreparaatide soetamisega seotud kulud ja antidootide kulud. [AUTORI NIMI] 8 4. Ajutise töövõimetuse hüvitiste kulud Ajutise töövõimetuse hüvitis on rahaline kompensatsioon, mida makstakse töövõimetuslehe alusel kind- lustatud isikule, kellel jääb ajutise töövabastuse tõttu saamata sotsiaalmaksuga maksustatud tulu. Eelarve planeerimisel lähtutakse eelnevate aastate järgmistest näitajatest: • töövõimetuspäevade arv; • tööhõive kasv; • töötavate kindlustatute arv; • töövõimetuspäevade arv töötava kindlustatu kohta; • keskmise päevapalga kasv lähtuvalt Rahandusministeeriumi majandusprognoosist; • päeva keskmine hüvitis; • kehtivast seadusandlusest. Ajutise töövõimetushüvitiste kulude kasvu peamiseks teguriks on prognoositav keskmise palga tõus, mil- lest tulenevalt kallineb Tervisekassa poolt hüvitatavate töövõimetuspäevade maksumus. Ajutise töövõimetushüvitise kulude prognoosimisel arvestame Covid-19 viirusest tingitud töövõimetushü- vitiste suurema kasutusega. Prognoosi aluseks kasutame 2021. ja 2022. aasta töövõimetushüvitiste statis- tikat ning Covid-19 vaktsineerimise prognoositavast hõlmatuse kasvust tulenevat langustrendi Covid-19 põhjusega töövõimetuslehtedele. Prognoosi koostamisel oleme arvestanud põhimõttega, kus Tervisekassa hüvitab inimesele haigestumise ja vigastuste korral haigusjuhtumid alates 6. haiguspäevast (varem alates üheksandast päevast). Seega Tervisekassa hüvitatavate haiguspäevade arv on viimastel aastatel kasvanud kolme täiendava päeva võrra. Alates 2022. aastast makstakse sünnitushüvitisi Sotsiaalkindlustusameti eelarvest. Sellest muudatusest tu- lenevalt vähendati ka Tervisekassa tulusid, muutes sotsiaalmaksu seadust ning riik ei maksa sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa enam vanemahüvitist saava ning puuduva töövõimega isikute eest (sotsiaalmaksusea- duse § 6 lõike 1 punktides 1 ja 5 toodud loetelu). [AUTORI NIMI] 9 5. Meditsiiniseadmehüvitised Meditsiiniseadmete osas on tegemist Tervisekassale avatud kohustusega, mistõttu mõjutab kulude tõusu eeskätt kindlustatute teadlikkuse kasvust tingitud nõudlus. Kulude tõusu mõjutab ka uute tõenduspõhiste ja kulutõhusate seadmete lisamine meditsiiniseadmete loetellu ja hüvitatavate meditsiiniseadmete maksi- mumkoguste muutmine. Arvestame eelnevate aastate kasvutrendiga. 2022. aastast lisandus meditsiiniseadmete eelarvesse veel ka seni Sotsiaalkindlustusameti poolt rahastatud meditsiiniliste abivahendite kulu. Prognoositav maht aastas on ligi 1 miljon eurot, mille oleme lisanud me- ditsiiniseadmehüvitise prognoosile. 6. Kindlustatu ravi välisriigis Kindlustatu ravi välisriigis koosneb plaanilisest ravist välisriigis ning hüvitistest seoses Euroopa Liidu õigu- saktidega, kus hüvitise saajaks on Tervisekassa kindlustatu. Tervishoiuteenuste osutamist ning selle eest tasumist reguleerib EL riikide sotsiaalkindlustussüsteeme koordineeriv Euroopa Nõukogu määrus, millest tulenevad tervishoiuteenuste hüvitised on Tervisekassale avatud kohustus. 7. Muud kulud Muud kulud koosnevad • residentuuri konsolideerimisega seotud kuludest; • EL liikmesriikide kindlustatute vajaminevast arstiabist, mille esmalt tasub Tervisekassa, aga ter- vishoiuteenuste kulude lõplikuks kandjaks jääb isiku kindlustajariik; • innovatsioonifondist; • tervishoiu infosüsteemide arendus ja halduskuludest; • vaktsiinikahjude fondi kuludest; • Terviseametilt ülevõetava ravimite lao ja logistikaga seotud kuludest. Kõige suurema kulu moodustab residentuuriga seonduv kulu, olenevalt aastast on see 23-29 miljonit eurot. Kulusid suurendab kokkulepe, et järgmisest õppeaastast kasvab residentide arv rohkem kui 30 koha võrra. Tervishoiuteenuste osutamise kvaliteeti, kättesaadavust ja efektiivsust arendavate tegevuste või projektide ning tervisesüsteemi arendustegevuste rahastamiseks kasutame innovatsioonifondi. Prognoosiperioodiks on innovatsioonifondi maht planeeritud 2022. aasta tasemel. Innovatsioonifondi suuremad projektid on seotud tervise infosüsteemi arendustega (sh uue põlvkonna tervise infosüsteemiga), kaugteenuste aren- damisega, uute raviteekondadega ning patsiendile mõeldud e-lahendustega (teavitused jm). Tervishoiu infosüsteemide arendus ja halduskulu alla planeerime kulud, mis on seotud olemasolevate in- fosüsteemide töökorras hoidmisega. Põhilised kulud on seotud digiretsepti, perearstide otsusetoe ning tervise infosüsteemi haldus- ja hoolduskuludega. 2022. aasta maist rakendus vaktsiinikindlustus ning sellest lähtuvalt oleme järgevate aastate prognoosi- desse lisanud ka vaktsiinikahju fondi kulud. [AUTORI NIMI] 10 Tegevuskulud Lähtuvalt tervishoiusüsteemi arendusvajadusest, planeerime 2023. aastaks tervishoiu administreerimise tegevuskulude mahuks kuni 0,97% kogukuludest. Planeerimisperioodi jooksul on tegevuskulude osakaal kogu eelarvemahust ligi 1%. Jaotamata tulemi kasutamine ja reservid Reservide moodustamist reguleerib Eesti Haigekassa seadus. Reservkapitali suuruseks on 5,4% eelarve mahust (arvutuse aluseks on eelarve aasta kulude kogusumma). Riskireservi suuruseks on 2% tervishoiukulude eelarve mahust. Eelmiste perioodide jaotamata tulemit saab kasutada vastavalt Eesti Haigekassa seaduse paragrahvile 36¹. [AUTORI NIMI] 11 Finantsprognoos aastateks 2023–2026 4 aasta prognoosi koostamisel oleme ette valmistanud kaks stsenaariumit järgnevate majandusaastate osas. Esimese stsenaariumi korral oleme lähtunud kuluprognoosi koostamisel RES-i tulemi eesmärkidest ning mahutanud võimalikud muudatused selle raamidesse. Teise stsenaariumi korral on eesmärgiks 2023. aastal lõpetada väikese positiivse tulemiga. Stsenaarium 1 Prognoosi koostamisel on arvestatud palgakomponendi kasvuga teenuste hindades lähtudes rahandus- ministeeriumi keskmise palga prognoosist. Prognoosi on lisatud tervishoiuteenuste loetelu kaasajasta- mine ja uute teenuste lisamine ning Ukraina sõjapõgenike ravikulud. Eelarvepositsioon vastab RES-i ees- märkidele. Antud stsenaariumi korral ravi kättesaadavus võrreldes 2022. aastaga väheneb. Tervishoiutöötajate kollek- tiivlepingu kokkulepe, üle keskmise palgakasvu prognoosi, tähendab täiendavat ravi kättesaadavuse vä- hendamist või seda, et tervishoiuteenuste loetelu muudatusteks vahendid puuduvad. Tabel 1. Tervisekassa eelarvepositsioon 2023–2026 tuhandetes eurodes 2022 2022 2023 2024 2025 2026 tuh eurot eelarve prognoos prognoos prognoos prognoos prognoos TERVISEKASSA TULUD EELARVE TULUD KOKKU 1 966 771 2 061 293 2 142 464 2 246 307 2 228 873 2 335 579 TERVISHOIUKULUD Tervishoiuteenuste kulud 1 407 917 1 421 988 1 556 047 1 656 812 1 699 557 1 819 139 Tervise edendamise kulud 4 550 3 500 4 550 5 050 5 550 6 050 Ravimite kulud 211 571 199 571 213 399 224 877 237 044 249 940 Ajutise töövõimetuse hüvitiste kulud 179 858 210 532 209 105 230 257 241 285 248 125 Meditsiiniseadmete hüvitise kulud 15 240 15 840 17 801 18 709 19 663 20 666 Eesti kindlustatute ravi välisriigis 13 000 11 000 13 000 15 000 15 000 15 000 Muud kulud 55 218 84 292 50 239 52 780 55 524 58 487 Tervishoiukulud kokku 1 887 354 1 946 723 2 064 142 2 203 485 2 273 622 2 417 408 Tervisekassa tegevuskulud kokku 17 917 17 681 19 622 21 622 22 650 24 106 EELARVE KULUD KOKKU 1 905 271 1 964 404 2 083 764 2 225 107 2 296 272 2 441 514 TULEM 61 500 96 889 58 700 21 200 -67 400 -105 935 [AUTORI NIMI] 12 Tabel 2. Tervisekassa reservid 2023–2026 tuhandetes eurodes 2022 2022 2023 2024 2025 2026 tuh eurot eelarve prognoos prognoos prognoos prognoos prognoos Reservkapital 100 385 77 971 112 523 120 156 123 999 131 842 Riskireserv 36 823 36 823 41 283 44 070 45 472 48 348 Jaotamata tulem 316 180 373 983 393 671 404 452 331 807 215 153 Reservid KOKKU 453 388 488 777 547 478 568 678 501 278 395 343 [AUTORI NIMI] 13 Stsenaarium 2 Stsenaarium 2 koostamisel oleme arvestanud palgakomponendi kasvuga teenuste hindades lähtudes ra- handusministeeriumi keskmise palga prognoosist. Lisatud on tervishoiuteenuste loetelu kaasajastamisega ja uute teenuste lisamisega seotud kulud ning Ukraina sõjapõgenike ravikulud. Lisaks on prognoosis ar- vestatud hambaravi hüvitise ja proteesihüvitise limiidi suurendamise ning Covid-19 lisarahastusega (val- misolekutasud, ravi lisakulud ning haiglaravimid). Ravi kättesaadavus jääb 2022. aasta tasemele. Ka antud stsenaariumi korral tähendab tervishoiutöötajate kollektiivlepingu kokkulepe, üle keskmise pal- gakasvu prognoosi, ravi kättesaadavuse vähendamist või seda, et teised planeeritavad muudatused on väiksemas mahus või jäävad tegemata (tervishoiuteenuste loetelu muudatused väiksemas mahus, hamba- ravi ja proteesihüvitis ei rakendu, Covid-19 lisarahastus tervishoiuteenuste osutajatele on piiratud). Juhime tähelepanu, et hoides kättesaadavuse taset ning täiendavate ülesannete lisandudes ei ole võimalik aastatel 2025 ja 2026 katta eelarve negatiivset tulemit eelmiste perioodide jaotamata tulemist. Maksi- maalne puudujääk, mida saab jaotamata tulemist katta on aastal 2025 ca 85 miljonit eurot ning 2026. aastal ca 59 miljonit eurot. Tabel 3. Tervisekassa eelarvepositsioon 2023–2026 tuhandetes eurodes 2022 2022 2023 2024 2025 2026 tuh eurot eelarve prognoos prognoos prognoos prognoos prognoos TERVISEKASSA TULUD EELARVE TULUD KOKKU 1 966 771 2 061 293 2 142 464 2 246 307 2 228 873 2 335 579 TERVISHOIUKULUD Tervishoiuteenuste kulud 1 407 917 1 421 988 1 604 408 1 725 322 1 833 740 1 947 558 Tervise edendamise kulud 4 550 3 500 4 550 5 050 5 550 6 050 Ravimite kulud 211 571 199 571 213 399 224 877 237 044 249 940 Ajutise töövõimetuse hüvitiste kulud 179 858 210 532 209 105 230 257 241 285 248 125 Meditsiiniseadmete hüvitise kulud 15 240 15 840 17 801 18 709 19 663 20 666 Eesti kindlustatute ravi välisriigis 13 000 11 000 13 000 15 000 15 000 15 000 Muud kulud 55 218 84 292 50 239 52 780 55 524 58 487 Tervishoiukulud kokku 1 887 354 1 946 723 2 112 502 2 271 995 2 407 805 2 545 827 Tervisekassa tegevuskulud kokku 17 917 17 681 19 622 21 622 23 305 24 806 EELARVE KULUD KOKKU 1 905 271 1 964 404 2 132 125 2 293 617 2 431 110 2 570 633 TULEM 61 500 96 889 10 340 -47 310 -202 237 -235 054 [AUTORI NIMI] 14 Tabel 4. Tervisekassa reservid 2023–2026 tuhandetes eurodes 2022 2022 2023 2024 2025 2026 tuh eurot eelarve prognoos prognoos prognoos prognoos prognoos Reservkapital 100 385 77 971 115 135 123 855 131 280 138 814 Riskireserv 36 823 36 823 42 250 45 440 48 156 50 917 Jaotamata tulem 316 180 373 983 341 732 282 512 70 133 -175 215 Reservid KOKKU 453 388 488 777 499 117 451 807 249 570 14 516 [AUTORI NIMI] 15 Lisa 1 Tervisekassa eelarve struk- tuur I osa Tulud Summa tuhandetes eurodes 1.1. Sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa 1.2 Tegevustoetus 1.3. Tulud kindlustuslepingute alusel 1.4. Sissenõuded ja tulud ravikindlustushüvitistelt 1.5. Finantstulud 1.6. Muud tulud Eelarve tulud kokku II osa Tervishoiukulud 2.1. Tervishoiuteenused s.h haiguste ennetamine üldarstiabi eriarstiabi õendusabi hambaravi kiirabi ravikindlustamata isikute kulud psühhiaatriline sundravi 2.2. Tervise edendamine 2.3. Ravimid 2.4. Ajutise töövõimetuse hüvitis 2.5. Meditsiiniseadmehüvitis 2.6. Kindlustatu ravi välisriigis 2.7. Muud kulud Tervishoiukulud kokku III osa Tervisekassa tegevuskulud 3.1. Tööjõukulud 3.2. Majandamiskulud 3.3. Infotehnoloogia kulud 3.4. Arenduskulud 3.5. Muud tegevuskulud Tervisekassa tegevuskulud kokku Eelarve kulud (II-III osa) kokku Eelarve aasta tulem IV Reserv Reservkapitali muutus Riskireservi muutus Jaotamata tulemi muutus Kokku reservide muutus [AUTORI NIMI] 16  Taimar Peterkop Riigikantselei [email protected] Meie 25.08.2022 nr 1.8-1/2819-1 Haigekassa eelarvepositsiooni edastamine Lugupeetud Taimar Peterkop Eesti Haigekassa seaduse §36 lõike 1¹ kohaselt esitame Vabariigi Valitsusele Eesti Haigekassa eelarveaasta ja eelarveaastale järgneva kolme aasta kohta eelarvepositsiooni ettepaneku. Ettepanekule on lisatud analüüs, millest nähtuvad haigekassa järgneva nelja kalendriaasta kulud ja kulude katteallikad, arvestades makromajanduslikku ja tervishoiu arengu prognoosi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Peep Peterson tervise- ja tööminister Lisa: EHK eelarvepositsioon Lisaadressaadid: Rahandusministeerium Eesti Haigekassa Sirli Jurjev 6269 169 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952