Pöördumine

Sotsiaalministeerium Kantsler Maarjo Mändmaa 08.07.2022 nr 1-5/317 Tervise Arengu Instituudi seisukoht ühendameti loomise visioonile Tervise Arengu Instituut (TAI) saadab oma seisukoha ja kommentaarid 4. juulil kantsler Maarjo Mändmaa poolt haldusala töötajatele tutvustatud ühendameti visioonidokumendile. Leiame, et olemasolev visioonidokument on optimistlikult lihtsustatud ega paku seda kindlustunnet, mis tekitaks kaasalöömise entusiasmi ning annaks vastuseid, kuidas on arvestatud TAI tegevustest tulenevate eripäradega. Anname teada, et ei saa nõustuda meid puudutavas osas Sotsiaalministeeriumi poolt väljapakutud visiooniga. Dokument ei sisalda realistlikke lahendusi TAI sisuliste tegevuste jätkumiseks alates 01.01.2023 ja seetõttu toob visiooni elluviimine kaasa pöördumatu kahju Eesti teaduspotentsiaalile ja rahvatervishoiu praktikale. Eelnevat arvestades teeme ettepaneku jätta TAI liitmine ühendametiga tähtajaga 01.01.2023 kõrvale. Oleme valmis aktiivselt osalema loodavates töörühmades, et 2022–2023 jooksul kujundada koostöös teiste ekspertidega arusaam, kuidas TAI teadus- ja arendustöö Eesti riigi huvides kõige tõhusamalt jätkuda saab. TAI on tellinud rahvusvahelise peer-to-peer hindamise ülemaailmselt organisatsioonilt International Association of National Public Health Institutes, tähtajaga 2022. aasta lõpp, mille tulemusi saab edasises töös arvesse võtta. Leiame, et riigireformiga seotud otsused tuleb langetada teadus- ja analüüsipõhiselt, selleks aega võttes ja ekspertteadmisi ning väliseksperte kaasates. Soovime olla selles protsessis heaks ja arvestatavaks partneriks ning kaasarääkijaks. Usume, et koostöös sündinud visioon on Eesti tervishoiu seisukohalt tugevam, tegusam ja ka parem. Ühendameti visiooniga mittenõustumise põhjendused: 1) Visioon ei arvesta TAI kui evalveeritud teadus- ja arendusasutusega. Eesti Teadusagentuuri rühmagrandid ja teaduse baasfinantseerimine moodustavad olulise osa TAI tänasest eelarvest ja need rahastusallikad on rangelt seotud evalveeritud teadus- ja arendusasutuse staatusega. Sama probleem on otselaekuvate EL toetuste puhul. Neid rahastusallikaid ei ole võimalik üle kanda plaanitavasse ühendametisse ja seega kaob TAI terviku liitmisel ühendametiga umbes kolmandiku TAI töötasufondist koos uuringute ja meditsiiniregistrite tegevuskuludega, mis toob kaasa vajaduse suurendada ühendameti eelarvet suurusjärgus 2,3 miljonit eurot. 2) Teise variandina on sotsiaalministeeriumi poolt välja pakutud TAI teadustegevuse üleviimine ülikooli(desse). Juhime tähelepanu, et võimaliku üleviimise korraldamiseks ei ole tänaseks moodustatud ühtegi töörühma ja sisulisi arutelusid ülikoolidega ei ole toimunud, mis muudab üleviimise 01.01.2023 tähtajaga ääretult ebarealistlikuks, arvestades potentsiaalselt üleviidavate ametikohtade arvu (~60) ja valdkondlikku mitmekesisust. Hiiu 42, 11619 Tallinn rg-kood 70006292 tel 659 3900 [email protected] tai.ee  3) Teadustegevusele tuginevad kõik teised TAI tuumiktegevused, sh rahvatervishoiualane arendustöö, meditsiiniregistrite pidamine ja tervisestatistika. TAI teadustegevuse üleviimisel ülikoolidesse ei ole ühendasutuses võimalik kvaliteetselt jätkata täna TAIs läbiviidavate rakendusuuringute, terviseedenduse, uimastiseire, vähiseire, vähitõrje tegevuskava elluviimise, tervisekäitumise seire ja paljude teiste tegevustega, sest TAIs töötavatel teadlastel on nende tegevuste elluviimisel kandev roll. Kaob seos teaduse ja rakendustegevuste vahel, mis ei võimalda saavutada riigireformi eesmärke - tervisepoliitika muutumist tõenduspõhisemaks ja teovõimsa kompetentsikeskuse teket. 4) Kehtivate rahvusvaheliste lepingute partnerite muudatus toob kaasa projektide võimaliku katkemise ja leppetrahvide ohu. 5) Puudub põhjendus, mille alusel plaanitakse Sotsiaalministeerium taas muuta meditsiiniregistrite vastutavaks töötlejaks. 2019. aastal sätestati TAI viie meditsiiniregistri vastutavaks töötlejaks (varem oli selleks Sotsiaalministeerium). Põhimääruste muutmine oli tingitud 25.05.2018 kohaldunud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest 2016/679/EL füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel. Lisaks lähtus muudatus sellest, kelle ülesannete täitmiseks andmekogu on loodud ning Sotsiaalministeeriumil puudus sisuline pädevus vastutava töötleja ülesannete täitmiseks. 6) Visioonidokument ei tugine ühelegi analüüsile või uuringule, mis veenvalt põhjendaks asutuste liitmise vajadust (2016. aasta analüüs ei kinnita liitmise vajadust ning hilisemaid analüüse ei ole tehtud). Visiooni dokument sisaldab otsust, mida konsensuslikult ei ole töörühmades tehtud ning seetõttu on otsuse esitamine eksitav. Ühendameti ideeni jõudmise teekond on olnud asutustele arusaamatu ja ebaselge, mis on omakorda tekitanud töötajates ebakindlust oma tuleviku suhtes. Alates 4. märtsi riigireformi esimesest juhtrühmast, mil kantsler TAI sulgemisest teavitas, on TAIst lahkunud või oma lahkumisest teavitanud üle 20 töötaja, mis on märkimisväärne kompetentsi kadu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Annika Veimer Direktor 2  Sotsiaalministeeriumi haldusala ümberkorralduste raames loodav a ÜHENDAMET i visioonikirjeldus juuni 2022 1. Sissejuhatus Eesti inimeste füüsilise ja vaimse tervise hoidmine ning toetava töökeskkonna loomine vajab kiiresti muutuvas ühiskonnas ning viimaste aastate kriiside tõttu teravdatud tähelepanu ja süsteemset juhtimist. Vaimse ja füüsilise tervise hoidmine, teadlikkuse kasv, probleemide ennetamine ning tõhus ravi muutub lähi kümnendil võtmeküsimuseks kogu meie rahvastiku elujõulisuse ning riigi seisukohast. Täna on inimeste terviseprobleemide ennetamine, lahendamine ja järelevalve laiali pillutatud erinevate Sotsiaalministeeriumi haldusala ametite vahel. See ei soosi terviklikku nägemust, vaid on aeglane, bürokraatlik ning ressursse raiskav. Oleme ka viimastest kriisidest õppinud – hüppeliselt kasvanud ootused tervishoiu- ja töövaldkonnale, panevad meid silmitsi seisma vajalike muutustega. K riisid on näidanud kätte meie praeguse toimemudeli nõrgad kohad nagu näiteks - kompetents on laiali pillutatud organisatsioonide vahel, olulised töölõigud on olnud ressursiga katmata, asutustel on erinevad ootused või arusaamad koostöö ulatusest, poolte vastutusest ja panustamise määrast. Lisaks on vajalik tõhustada ministeeriumipoolset tervisepoliitika ja tervisevaldkonna arendamise eestvedamist. Kriisiolukorra juhtimine, katastroofimeditsiin, patsiendiohutuse küsimused, haiglavõrgu selgem juhtimine, töökeskkonna kujundamise juhised saavad ümberkorralduste tulemusel selgema vastutaja. Süsteemsem teadmiste korje ja analüüs ning olemasolevate ressursside kasutamine mitte üksiku asutuse, vaid valdkonna kui terviku vajadustest ja eesmärkidest lähtuvalt, tagab ka senisest sisukama toe tõenduspõhiseks poliitikakujundamiseks . Analüüs „ Riigireformi variandid Sotsiaalmi s ni s teeriumi haldusala tervisevaldkonnas “ t oob välja, et keskpikas perspektiivis on vajalik Sotsiaalministeeriumi haldusala ning haldusalas olevate asutuste koostöö, teenuste korralduse ning laiema integratsiooni arendamine ning tagamine tervise, sotsiaal ja töövaldkondade ülesel t. Üheks valdkondade vaheliseks ühenduslüliks on k eskkonnatervis, mis rahvatervis hoiu e valdkonnana tegeleb inimese tervist otseselt või kaudselt mõjutavate keskkonnategurite ja ohutegurite tervisemõju hindamise ning terviseriskide ohjamise ja ennetamisega . Keskkonnatervis seob valdkonnana nii Tervisametit, Ravimiametit, Tervise Arengu Instituuti , kui d ka Tööinspektsiooni , sest t öökeskkond (sh töösuhted) ja t öötervishoid aitavad kaasa teadlikumale töö- ja terviseheaolu kujundamisele, mis omakorda on investeering tervisesse. Eesmärk on lähtuda inimese heaolu terviklikkusest . Ühendamet i näol on võimalik kujundada organisatsioon seda keskset eesmärki täitma – seista inimeste tervise ja heaolu eest . Inimeste tervise hoidmine, ravi ja ennetus on lähiaastatel ühiskonna toimetuleku ja heaolu võtmeküsimus. Valdkonda saab tõrgeteta eest vedada ainult ühtsete põhimõtete ning mõistlikult kaalutletud raha stusega kotiga . Käesolev a dokumen t on töödokument ja n-ö „elav dokument“ , st seda täiendatakse reformi raames jooksvalt. Dokumendi koostamisel on olnud sisendiks valdkonna strateegia - ja visiooni dokumendid, riigireformi töörühmade töö, erinevad arutelud ja mõttevahetused, fookusgrupid ning Sotsiaalministeeriumi haldusalas läbiviidud järelevalve funktsioonide analüüs (2021), analüüs „ Tervise valdkonna funktsionaalne analüüs “ (2016), analüüs „ Sotsiaalministeeriumi terviseala riigireformi variandid “ (2022) ja õigus analüüs „Teadus- ja arendusasutuse ülesannete täitmise võimalikkusest valitsusasutuse struktuuriüksuse poolt“ (2022). 2. ÜHENDA MET Terviseameti ga liidetakse Ravimiamet , Tervise Arengu Instituut ja Tööinspektsioon. Eesti Haigekassa säilib senisel kujul ning kuna funktsioonid muutuvad varasemast laiemaks , siis muudetakse asutuse nimi sisuga vastavaks – Eesti Haigekassast saab Tervisekassa. 2 . 1. Asutuste ülevaade ( reformieelse seisuga as-is ) Asutuste enesekuvandist aitab hästi aru saada see, mille eest nad seisavad oma visioonis ja missioonis. Juba miss i oonidest ja visioonidest (vt tabel 1) joonistub välja asutuste ühisosa , kuid nähtub ka, et tegu pole lihtsalt nelja asutuse ühe juhtimise alla viimisega, vaid integreerida tuleb olulised riiklikud funktsioonid. Tabel 1. Asutuste visioonid , missioonid ja väärtused Terviseamet Ravimiamet Tööinspektsioon T ervise A rengu I nstituut Visioon Ennetusele orienteeritud tõenduspõhise tegevusega toetame tervisekaitse ja tervishoiuteenuste kvaliteedi arengut. Ravimiamet on asjatundlik, toimib hästi ja pakub ravimialast teavet ning tuge sobival ja mugaval moel. Soovime, et Eestis on töösuhted selged ja töökeskkond ohutu ning tervist säästev. Tervise Arengu Instituut on Eestis juhtiv rahvusvaheliselt tunnustatud rahvatervishoiu kompetentsikeskus, kes koostöös partneritega: kujundab teaduspõhist tervisepoliitikat soodustab tervist ja heaolu toetavat elukeskkonda loob ja jagab terviseteadmust. Selle tulemusena on olulised tervisenäitajad 2025. aastaks paranenud. missioon Tegutseme rahva tervise ja hea elukeskkonna nimel. Ravimiameti missioon on kaitsta inimeste ja loomade tervist, toetades ravimite õiget kasutamist ning ravimivaldkonna arengut. Meie missioon on anda kindlustunne töösuhetes ja ennetada tööõnnetusi. Oleme teaduspõhiste tervislike valikute kujundaja. väärtused Asjatundlik Avatud Hooliv Pädevus Tegusus Koostöö Usaldusväärsus Asjatundlik Usaldusväärne Lahendustele orienteeritud Pädevus Koostöö Uuendusmeelsus Asutuste põhiväärtus ed on võrdlemisi lähedased. Kui asutuste igapäevane töö lähtub põhiväärtustest, siis on juba loodud hea eeldus muutuste protsessi koostöiseks läbiviimiseks ning üh end is organisatsiooni alguseks. Asutuste tänased teenused ja eelarve teenuste osutamiseks Asutuste põhimäärustes toodud ülesanded on esitatud lisas nr 1. Järgnevalt on toodud ära ühendametisse koonduvate nelja asutuse tänased teenused ja eelarved nende osutamiseks (aastal 2022). Teenused näitavad ära iga asutuse peamised funktsioonid, miks need asutused ellu on kutsutud. Terviseamet (ilma Covidi ja Ukraina eraldisteta) Biotsiidi registreerimistunnistuste ja lubade taotlemine, detergendi turustamiseks erandi taotlemine 277 389 Epideemiatõrje tegevuste korraldamine 1 168 590 Esmatasandi tervishoiu korraldamine ja järelevalve 624 151 Haridus- ja sotsiaalteenuste terviseohutuse edendamine 525 499 Ilu-, isiku- ja majutusteenuste terviseohutuse edendamine 242 630 Immuniseerimiskava korraldamine 802 841 Kemikaalide turustamiseelsete tegevuste korraldamine 488 735 Kiirabiteenuse korraldamine 93 206 Meditsiiniseadmete turujärelevalve koordineerimine, ohutusvalvsus ja meditsiinikiiritus 326 549 Meditsiiniseadmetega seotud andmekogude haldamine, kliiniliste uuringute ja teavitatud asutuste järelevalve korraldamine 182 596 Mikroobide resistentsuse tekke ja leviku ohjamine 89 009 Mürgistusteabealase nõustamise saamine 303 652 Nakkushaiguste diagnostika referentteenuse osutamine 861 369 Nakkushaiguste seire korraldamine 2 849 460 Planeeringute ja füüsikalistest teguritest (v.a ioniseeriv kiirgus) tingitud terviseohtude hindamine 530 360 Tasuliste tervisekaitseteenuste osutamine 3 120 710 Tervishoiu hädaolukordadeks ja riigikaitseks valmistumise korraldamine 1 599 197 Tervishoiuteenuse osutajate tegutsemisõiguse haldamine ja järelevalve 581 005 Tervishoiutöötajate registreerimise ja kvalifikatsiooni tunnustamise taotlemine 544 966 Toodete terviseohutuse edendamine 531 603 Vee terviseohutuse edendamine 1 045 860 XX Teenus 2 511 994 Kokku 19 301 38 1 Ravimiamet Ravimialase teabe edastamine 1 225 336 Ravimite kvaliteedi laboratoorne hindamine 312 397 Ravimitega seotud aruannete esitamine ja analüüside tellimine 283 187 Ravimitega seotud lubade ja hinnangute taotlemine 3 700 913 Ravimitega seotud teatiste esitamine 357 954 Ravimitega seotud tegevuste inspekteerimine 537 585 Ravimitega seotud õigusalane nõustamine 180 802 XX Teenus 4 377 658 Kokku 10 975 831 Tervise Arengu Instituut Sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse toetamine hoolekandeteenuste osutamiseks 164 103 Asendushooldusspetsialistide ja -perede pädevuse suurendamine 622 114 Lastekaitsetöötajate pädevuse suurendamine 154 393 Vanemlike oskuste arendamine 925 869 HIV ennetamine, ravi ja mõjude vähendamine 6 005 892 Tuberkuloosi ennetamine ja ravi 164 605 Toitumise parendamine, uurimistöö ja andmekogu 598 805 Laste ja noorte tervise ja heaolu edendamine 937 458 Personaalmeditsiini arendamine 1 415 640 Teadustöö tervisepoliitika kujundamiseks 1 829 798 Tervisestatistika kogumine ja registrite pidamine 1 345 089 Tervisesuutlikkuse suurendamine 1 193 208 Tõenduspõhiste ennetustegevuste korraldamine ja arendamine 390 326 Vähktõve ennetus ja sõeluuringud 253 915 Alkoholitarvitamise ennetamine, vähendamine ja ravi 3 061 058 Narkomaania ennetamine, ravi, kahjude vähendamine 4 566 466 Tubakatarvitamise ennetamine, vähendamine, ravi 221 874 XX Teenus 3 263 568 Kokku 27 114 181 Tööinspektsioon (ilma Ukraina eraldiseta) Nõustamisteenuse osutamine ning töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine 987 529 Riikliku järelevalve tegemine 2 259 426 Töövaidluste lahendamine 963 657 XX teenus 124 378 Näiteid ühisosast Asutuste teenustest sai lugeda välja juba, milles võib seisneb ühisosa . Järgnevalt peatume mõnel neist. Järelevalve ja kvalitee dijuhtimine Asutuste strateegiline suund on ühine – riskipõhine hindamine ja eelnõustamine . Valdkonnas on t õusnud seire tähtsus ja liigutakse riskipõhisel hindamisel baseeruvale järelevalvele. Mis tähendab, et oluline on luua kliendile mugavad andmete edastamise võimalused ja tagada andmekvaliteet. Järelevalve esimene etapp toimub peamiselt dokumentide põhjal ja seejärel otsustatakse, kas kontaktjärelevalve on vajalik. Järelevalve teostamisel tehtud järeldused on omakorda sisendiks ennetustegevusele. Kliendivaatest haakuvad teenused Terviseameti ja Tööinspektsiooni vahel on näiteks : biotsiidide ja kemikaalide kasutamisele kehtestatud nõuete üle järelevalve teostamine; laevapere majutus ja toitlustuse üle järelevalve teostamine; koolides ja koolieelsetes lasteasutustes keskkonna ohutuse kontroll (TA kontrollib kliendi/õpilase vaatest ja TI töötaja vaatest). Hooldekodudes läbiviidavad järelevalve toimingud ühendavad Ravimiametit, Tööinspektsiooni ja Terviseametit. Apteekrite ja proviisorite tegevuse järelevalve on oma vaatest laual nii Ravimiametil kui ka Terviseametil ning kuna tegu on ka tööandjatega, siis haakuvad ka Tööinspektsiooni teenused. Ennetus , edendus ja teave Ennetuse ja edendusega tegelevad omal moel kõik neli asutust (lisaks ka Eesti Haigekassa). Näiteks Tööinspektsiooni edenduse ja teabe osakonna koosseisus on 29 ametikohta (nõustamisjuristid ja töökeskkonna konsultandid) , mis on ligi veerand asutus e kinnitatud koosseisust . Inspektsioonid on oma olemuselt olnud kontrolli võrdkuju, kuid mõeldes Tööinspektsiooni viimaste aastate suundumustele, siis ei ole tegu enam ammu peamiselt kontrolli teostava riigiasutusega. Tööinspektsioon on oluliselt tõstnud ennetustegevuste osakaalu ning sarnaselt Terviseametile ja Ravimiametile on oluline roll nõustaval konsultatsioonil . TAI tegevustest moodusta vad ennetustegevused b see samuti väga olulise osa teenustest. TAI - l on eest vedada tõenduspõhise ennetustegevuse edendamine laiemalt kui ainult SoM haldusalas (sh ennetusnõukogu ). Edenduse ja ennetuse tegevustes on asutuste vahelisi haakumisi mitmeid . Näiteks nii Tööinspektsioon kui ka TAI koondavad m õlemad organisatsioonide esindajaid parimate praktikate jagamiseks toetam aks organisatsioone nende töökeskkonna arendamisel ja terviseteadlikkuse tõstmisel ning kutsehaiguste ja tööst põhjustatud haiguste paremaks ennetamiseks . Välja saab tuua ka toitumise valdkonna , kus soovitusi jagavad nii terviseamet kui ka TA I . Teadus- ja arendustegevus Sotsiaalministeerium on üks neljast ministeeriumist, kellel on haldusalas riiklik teadus- ja arendusasutus. Aastate jooksul on ministeeriumid korraldanud ümber oma teadus- ja arendustegevuse ning selle käigus on instituudid pigem koondunud ülikoolide juurde. Maaeluministeeriumi ja Maaülikooli vahel on asutuste koondumisi olnud mitmeid juba 90-ndate keskpaigast alates, mil teadusvaldkonna korrastamine algas. Selle tulemusel koondus p eaae gu kogu veterinaaria-, loomakasvatus-, põllumajandus- ja metsandusalane uurimistöö Eestis ning suurem osa bioloogia-, maaparandus- ja maakorraldusalasest tegevusest Eesti Maaülikooli . Teadus- ja arendusa sutuste liitumisi on olnud ka Kesk k onnaministeeriumi haldusalas (2013.a alustas Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi ning Keskkonnateabe Keskuse baasil tegevust Keskkonnaagentuur ) . Nüü d seks on r iiklikke teadus- ja arendusasutusi jäänud alles viis ning neli neist on evalveeritud teadus- ja arendusasutused, sh SoM i hallatav TAI. TAIga samas teadusvaldkonnas ( arsti- ja terviseteadused ) on evalveeritud veel viis teadus- ja arendusasutust ning nende seas on nii eraõiguslikke institutsioone kui ka eraettevõtteid . TAI - l on struktuuriüksusena teaduskeskus, milles töötab ca 50 inimest . Üle asutuse kokku on TAIs 33 teadus akadeemilist töötajat (17% töötajaskonnast). 2021. aastal avaldati 90 publikatsiooni (vaid teadusartiklid ja raportid) , neist 66 ehk 73% olid 1.1 kategoorias ehk rahvusvaheliselt tunnustatud eelretsenseeritud teadusajakirjades. TAI peamised uurimistöö suunad on: - vähiepidemioloogia, sh vähielulemus, vähisõeluuringute tõhusus; - elukäigupõhised uuringud pärilikkusest, toitumisest, elustiilist ja tervisekäitumisest tulenevate terviseriskide selgitamiseks; - sotsiaalepidemioloogia, sh tervise ebavõrdsuse mehhanismide selgitamine; - uimastite ja nakkushaiguste epidemioloogia ( uimastid ja nende levimus, HIV, hepatiidid, puukidega levivad haigused); - tervisekäitumise aegread alates 1990. aastatest nii noorte kui ka täiskasvanute seas; - vaimne tervis; - toitumine; - registripõhised uuringud. Teadus - ja arendus tegevus on osa ka teiste ühendametisse koonduvate asutuste tegevusportfellist , kuid kuna nende näol ei ole tegu teadus- ja aren d usasutustega, siis mahud on väiksed . Terviseamet vii s 2021. aastal koostöös Tartu Ülikooliga läbi projekti „Laste sünniregistri andmete uuring (Ida-Virumaa eri piirkondades sündinud laste sünninäitajate võrdlus teiste Eesti piirkondade laste andmetega) ning nende vanemate küsitlus kokkupuute kohta põlevkivisektori saastega“. Aasta varem viidi Terviseameti, Tartu Ü likooli ja SA Keskkonnauuringute Keskuse koostöös viidi läbi uuring õhu saastatuse mõjust inimese tervisele Ida-Virumaal („ Metoodika väljatöötamine ja rakendamine välisõhuseisundi ning lapseea astma ja teiste allergiahaiguste vaheliste seoste leidmiseks põlevkivitööstusest mõjutatud aladel “). Terviseamet on ka omal käel projekte läbi viinud näiteks „Ordoviitsiumi ja Kvaternaari põhjaveekogumitest vett ammutavate ühisveevärkide joogivee uuring võimalike põlevkivitööstusest tulenevate kemikaalide osas“. Ravimiametis on publikatsioonidega hõivatud üks töötaja osalise ajaga. Ka Sotsiaalministeerium ise tellib ülikoolidelt ja rakendusuuringutega tegelevatelt organisat sioo nidelt iga-aastaselt nii uuringuid kui ka analüüse. Sotsiaalministeeriumi a nalüüside eelarve 2022 . aastal on 2 577 687 eurot (09.2021 VV otsusega 765 525 eurot, baasis 56 589 eurot, ülekantav 2021. aastast 1 579 762 eurot). Nagu eelnevatest nähtub, siis uuringuid viiakse sageli läbi koostöös ülikoolidega või tellitakse ülikoolidelt või organisatsioonidelt, kelle põhitegevus on uuringud ja analüüsid. Statistika ja registrid T erviseamet kogub ja avaldab nakkushaiguste statistikat . ( Terviseameti pädevuseks on referentlabori töö korraldamine, uute HIV-positiivsete registreerimine, laborites teostatud HIV testide andmete kogumine, andmete analüüs ja avaldamine ) . Lisaks ka p uugihaiguste statistika (uuringuid sel teemal teeb TAI). Riiklikuks registriks on ka Meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogu, milles on Eestis levitatavate meditsiiniseademete üldandmed, kasutusjuhendid ja pakendite koopiad. Lisaks on andmebaasis teave Eestis levitavate abivahendite ja nende soodusnimekirjades olemise kohta. Terviseamet kogub aruandeid ja avaldab kokkuvõtteid k utsehaigestumine ja tööst põhjustatud haigestumine kohta , mis põhivaldkonnana on Tööinspektsiooni tegevus . Tööinspektsioon kogub ja avaldab statistikat tööõnnetuste, kutsehaiguste ja tööst põhjustatud haiguste, töövaidluste ja muu oma põhitegevuse kohta. R avimiamet kogub ja avaldab apteegistatistika t , humaanravimiste statistikat , veterinaarravimite statistika t , kliiniliste uuringute stati stikat ning peab r avimiregist rit ja ravimite käitlemise tegevuslubade registr it (apteek/hulgimüüja/tootja). TAI peab järgnevaid meditsiiniregistreid: raseduse infosüsteem (2 registrit) , narkomaaniaraviregister, surma põhjuste register, tuberkuloosiregister, vähiregister ja , vähi sõeluuringute register. TAI esitab regulaarselt Eesti tervise- ja tervishoiustatistilisi andmeid Euroopa Liidu statistikaametile EUROSTAT ja PERISTAT , Haiguste Ennetamise-ja Tõrje Euroopa Keskusele ECDC, Euroopa narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskusele EMCCDA, Haiguste Ennetamise ja Tõrje Europpa Keskusele ECDC, ÜRO HIV/AIDSi ühisprogrammile, ÜRO Narkomaania ja Kuritegevuse Büroole, WHO Euroopa andmebaasidele Health for All ja WHO Euroopa piirkonna valdkondlikele andmebaasidele, nt tuberkuloos , vähiuurimisagentuurile GLOBOCAN, Euroopa alkoholipoliitika alliansile EUROCARE , OECD-le. TAI IT osas on kavatus konsolideerida tegevus TEHIKusse nii nagu see on ülejäänud kolme asutuse puhul. Selle raames pidi toimuma ka registrite toomine TEHIKu infrastruktuuri . Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika hõlmab rahvastiku terviseseisundit (esmashaigestumuse, sh vigastuste andmete analüüs) ja tervisekäitumist (Eesti Terviseuuring koostöös Eesti Statistikaametiga), tervishoiuteenuste kasutamist (ambulatoorsed vastuvõtud ja koduvisiidid, hambaravi töö, diagnostika ja ravimenetlused, kirurgilised protseduurid, haigla- ja päevaravi kasutamine, sh EMO patsiendid, psühhiaatrias diagnoositud psüühika- ja käitumishäired) ning tervishoiuressursse ja nende kasutamist (riigi tervishoiukulude arvestus, tervishoiutöötajad, tervishoiutöötajate töötasu, TTO-d ning nende tervishoiualane majandustegevus, veredoonorite ja verekomponentide statistika, haigla- ja päevaravi voodid, meditsiini kõrgtehnoloogilised seadmed). TAI tervisestatistika koondab SoM haldusala tervisealase statistika, et täita andmeedastuse kohustust rahvusvaheliste organisatsioonide ees. TAI tervisestatistika arendab koostöös rahvusvaheliste statistikaorganisatsioonidega ka võrreldavaid tervisevaldkonna indikaatoreid. Tervisestatistika peab olema sõltumatu (Euroopa statistika tegevusjuhise põhimõtted, HYPERLINK "https://ec.europa.eu/eurostat/documents/4031688/9394073/KS-02-18-142-ET-N.pdf/bddaada7-02e3-4b69-84c1-8471368ace46" https://ec.europa.eu/eurostat/documents/4031688/9394073/KS-02-18-142-ET-N.pdf/bddaada7-02e3-4b69-84c1-8471368ace46 ). Sõltumatuse kindlustamiseks tuleb luua vajalikud erisused põhimääruse tasandil. Asutused esitavad oma andmeid illustreerituna Tabelau keskkonnas, kuid kahjuks puudub pragu ühine „värav“ ja andmeid tuleb otsida iga asutuse lehelt eraldi. Samuti on asutustel täna eraldi kliendiportaalid aruannete edastamiseks. Juba aasta t id on lahendamata tervishoiu valdkonda puudutava riikliku statistika esitaja tegija õiguslik küsimus Statistikaameti ja TAI vahel . TAI on sisulises mõttes riikliku statistika tegija, kuid riikliku statistika seaduse järgi mitte. , millele Sellele puudusele on juhitud tähelepanu ka Statistikaametile välisekspertide poolt koostatud HYPERLINK "https://ec.europa.eu/eurostat/documents/64157/13566711/PR+EE+Report+final+17122021.pdf/7d103e50-5b29-927f-e81c-3415c3aeb2d9?t=1641393752933" hindamistulemuste raportis ning tehtud ettepanek lahendada olukord TAI- l e riikliku statistika tegija õiguse andmine riikliku statistika seaduses . Üheks murekohaks on olnud andmete kättesaadavus ning asjaolu, et Statistikaameti pakutava teenuse puhul oleks teadla stele tegu tasulise teenusega. Asutused esitavad oma andmeid illustreerituna Tabelau keskkonnas, kuid kahjuks puudub pragu ühine „värav“ ja andmeid tuleb otsida iga asutuse lehelt eraldi. Samuti on asutustel täna eraldi kliendiportaalid aruannete edastamiseks. Koolitustegevus Erinevat laadi õpisündmused on olulise mahuga valdkond TAIs ning ka Tööinspektsioonis. TAI - l on oma koolituskeskus, kus on koosseisus 16 ametikohta (2 neist osalise ajaga) . Pakutavate koolituste ampluaa on lai . Koolitusprogrammide väljatöötamine käib tihedas koostöös teiste keskuste spetsialistidega. Riigireformi ettevalmistuse käigus on lepitud kokku, et senised lastekaitsetöötajate koolitused ja koolitused asendushoolduse valdkonnas lähevad 1.01.2023 üle Sotsiaalkindlustusametile. See on kooskõlas lähenemisega, et koolitustegevus paikneb seal, kus on ka samasisuline põhiteenus. Tööinspektsiooni koolitus- ja arendustegevused on samuti seotud oma tegevuse põhivaldkondadega. TI - l eraldi koolituskeskust ei ole. Koolitatakse peamiselt organisatsioonide esindajaid töösuhete ja töökeskkonna teemadel. 2 . 2 . Personal Terviseamet Ravimiamet Tervise Arengu Instituut Tööinspektsioon Töötajate arv 292 99 197 95 tähtajaliste töötajate arv ja osakaal 21 (7%) 4 (4%) 27 (14%) 3 (3%) Juhtide arv 24 14 29 6 Alluvate arv juhi kohta 12 7 6 18 Keskmine staaž 10 aastat 11 aastat 9 aastat 9 aastat Vabatahtlik voolavus 2021 4,92% 1,09% 1,06% 2,08% Vabatahtlik voolavus 2022 5,9% 3,05% 4,77 % 2,92% Tugiteenuste personali arv ja osakaal kogu personalist 18 (6%) 13 (13%) 23 (13%) 19 (20%) Personali arv väljaspool T al l in n a 6,5% Tartus 23% mujal 88% Tartus 4% mujal 9% Tartus 3% mujal 17% Tartus 35% mujal Asutuse keskmine põhi p alk 2021 1715 2146 1844 1712 Asutuse keskmine kogutasu 2021 2067 2399 1960 1849 Kuigi asutuste palgapositsioon on ametite ja inspektsioonide võrdlusgrupis paranenud , vaid Tööinspektsioon on napilt alla võrreldavate asutuste mediaani, siis sellegi poolest on vajaliku kvalifikatsiooniga töötajate värbamine väljakutseks kõikidele asutustele, kuna makstav palk olulistes ametigruppides on avaliku sektori palgaturu mediaanist väiksem. Näiteks nõustava- ja kontrolliva järelevalve tööperes on mahajäämus Terviseametis 8% ja Tööinspektsioonis 14% . , Tööinspektsiooni nõustamisjuristide palgatase on 14% väiksem turu mediaanist ja andmeanalüüsi- ja seire tööpere Tervise Arengu Instituudis on 10% turust maa s. 2 .3. Eelarve Tabel 4. Asutuste eelarve ülevaade (2022 eelarve ja 2023 prognoos) , € Ravimiamet 2022 Ravimiamet 2023 Tervise Arengu Instituut 2022 Tervise Arengu Instituut 2023 Terviseamet 2022 Terviseamet 2023 Töö-inspektsioon 2022 Töö- inspektsioon 2023 investeering 977 000 5 144 524 55 623 0 1 765 422 0 0 0 liikmemaks 8 000 0 11 500 11 500 7 000 7000 1000 1000 toetused 0 0 1 284 141 1 283 000 1 597 960 851 000 tööjõukulud 5 786 362 8 500 5 915 727 4 000 422 10 873 805 6 181 835 3 538 038 3 306 087 majandamiskulud 869 056 4 511 720 16 568 876 15 118 773 75 799 512 3 567 646 1 075 571 756 257 muud tegevuskulud 60 458 111 0 0 250 000 500 000 0 0 käibemaks 135 771 60 666 341 433 358 1 292 066 421 249 129 378 169 377 investeeringute käibemaks 195 400 91 813 0 0 0 0 0 0 amor t sisatsioon 41 695 0 71 617 65 722 268 290 246 090 26 000 26 000 Kokku 8 013 344 5 144 524 24 573 824 20 912 775 91 854 054 11 774 820 4 769 987 4 258 721 Lisaeelarveks küsitud vahenditest on riigi seisukohalt ülioluline luua Terviseametile võimalus arendada välja toimepidevuse tagamine (3 milj). 2 .4. Kinnisvara Enamik kinnisvara üüritakse RKS ilt ning vähemal määral ka erasektorilt. Omandis on Terviseametil garaažiboksid Valga linnas ja Ravimiametil üks kinnistu Tartu linnas (Nooruse tn 1). Tervise Arengu Instituudil ja Tööinspektsioonil omanduses kinnisvara ei ole. Nelja asutuse peale kokku kasutataks e 36 kinnistut /hoonet (+ TVK kokkulepped kohtutega töövaidluste lahendamiseks). Terviseameti kasutuses on 18 kinnistut /hoonet erinevates linnades (sh üks Tartus). Ravimiamet i kasut ab on kolm e kinnistut /hoonet Tartus (Tallinnas asutakse samas hoones Terviseametiga). Tervise Arengu I nstituudi kasutuses on 2 kinnistut /hoonet (sh üks Tartus) . Tööinspektsioon kasutab 13 kinnistut/hoonet (sh 1 Tartus). Lisaks üüritavatele pindadele kasutab Tööinspektsioon kokkuleppel kohtute (nt Rakvere, Narva) ja KOV - idega (nt Põlva) ruume, kus TVK lahendab vaidlusi. 3 . Konsolideeritud ühendamet 3 .1. Ühendameti funktsioonid Terviseameti tänastele ülesannetele, õigustele ja kohustustele lisanduvad kõik Ravimiameti ja Tööinspektsiooni senised ülesanded, õigused ja kohustused ning need Tervise Arengu Instituudi ülesanded, õigused ja kohustused, mida ei viida üle Eesti Haigekassasse või Sotsiaalkindlustusametisse (vt p 3.1.1 ) . Ühendameti juhina jätkab praegune Terviseameti peadirektor, kes määrati ametisse konkursi korras ning pidades silmas ühendameti loomise ülesannet. Amet alustaks tööd 1.01.2023 . Ootuseid ühendametile ja ambitsiooni kirjeldavad hästi ka 2 4 .-2 5 .05.2022 tervisevaldkonna asutuste juhtide visiooniseminaril Rakveres kõlanud järgnevad mõtted : avalikkuse ootused on muutunud ja peame neile vastama; pikaajalis i ed eesmärke täita on üksi nikerdades keeruline täita ; inimk esk semate ja komplektsemate teenuste poole peame püüdlema; tuleb otsustada, mida peame tegema ja mida mitte; meil tuleb tegeleda tulevikuga - aasta 2030, kas tuleme seal sama hästi toime kui täna ? ; edukad ettevõtted ei ole reeglina üksi. Riigi teenused ei peaks ka üksi olema ; aeg läheb meil omavahelisele suhtlusele ja vajadusest vähem partneritele jms ; Peamised lähtekohad funktsioonide ja tegevuste reorganiseerimiseks on toodud analüüsis „Sotsiaalministeeriumi terviseala riigireformi variandid“ ning need on järgnevad: tagada ülesannete, rollide ja vastutuste selgus juhtimissüsteemis ning sektori juhtimisvõimekuse ja koostöö suurenemine; konsolideerida rahvatervis hoiu tegevused; konsolideerida teenuste rahastamine ja ost; tagada tervise- ja töövaldkonna ressursside koordineeritum juhtimine ja strateegiline planeerimine; luua võimekus ja organisatoorne struktuur teenuste ning tervise- ja töövaldkonna arendamiseks. Ühendamet koosneks järelevalve- ja kvaliteedikeskusest (tervise- ja töövaldkonna arendamise, ressursside, juhendite ja teenuste väljatöötamise ja kvaliteedi ning järelevalve ja lubade väljastamisega tegelev keskus) ja arendus- ja rakenduskeskusest (rahvatervishoiu ja töövaldkonna tegevusi koondav, registrite ja statistika, poliitikate ja strateegiate jm tegevuste teadmispõhise toetamise ja hindamise, sh ennetus- ja teavitustöö ning analüüsidega tegelev rakenduskeskus ). Funktsioonide jaotuse ülevaade on toodud järgneval joonisel (joonis 1 ). Näitena on lisas toodu d ka lähiriikide rahvatervis hoiu e instituutide rolli kandvate asutuste näited (lisa 2) ning Taanis tervisevaldkonna asutuste funktsioonide jaotus (lisa 3 Joonis 1 . Ühendameti põhifunktsioonid. K onsolideeritavate asutuste senised ülesanded, mida konsolideerimise otsuste ja ülesannete korrastamisel arvestati, on määratud Terviseameti põhimääruses , Ravimiameti põhimääruses , Tervise Arengu Instituudi põhimääruses ja Tööinspektsiooni põhimääruses ning toodud käesolevas dokumendi lisas nr 1 . Terviseameti enamus tegevusi jätkub ühendametis, sh Nakkushaiguste labor ja füüsika labor. Ühendametisse ei koondu ravimiladu (ettevalmistused EHK -i le andmiseks) ning ühendameti moodustamisega samal ajal on ettevalmistamisel ka laborite konsolideerimine riigi ühendlaborisse MeM i haldusalas (teised laborid peale Nakkushaiguste labori ja konsolideerimise hetkel ka füüsika labori) . Mõlemad ettevalmistused toetavad ühendameti loomist ning ilma ühendametita ei saavutata juba alustatud muudatustega kavandatud mõju. Ravimiameti kõik tegevused konsolideeritakse ühendametisse. Ravimiameti laborile luuakse põhimääruse tasandil vajalik autonoomsus. Konsolideerimise ettevalmistuse faasis lahendatakse ravimihinnangutest laekuva omatulu kasutamise küsimus selliselt, et inimestel säilib motivatsioon tegevusega jätkata. Asutusele on viimane vajalik personali ekspertteadmiste säilitamiseks ja arendamiseks. Tööinspektsiooni kõik tegevused konsolideeritakse ühendametisse. Järelevalve- ja teavitusalased tegevused peavad liikuma ühendametisse ühtse tervikuna, kuivõrd teavet ja nõu antakse väga erinevates järel e valvatavates küsimustes. Töövaldkonna järelevalve ja ennetustöö kuulub rahvusvaheliste nõuete (Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonid, EL õigusaktid, Euroopa Sotisaalharta) ning teiste riikide praktika kohaselt ühe asutuse pädevusse. Tööinspektsiooni juures tegutseb töövaidluskomisjon, mis on oma tegevuses sõltumatu töövaidlusi lahendav kohtuväline organ . Viimase osas on ettevalmistamisel komisjonide üle andmine Justiitsministeeriumi haldusalasse. Tervise Arengu Instituudi roll on kahetine – ollakse sõltumatu teadus- ja arendusasutust ja täidetakse samas ka riiklikke ülesandeid. Sellele juhiti tähelepanu juba 2016. aasta uuringus „ Tervise valdkonna funktsionaalne analüüs “. (Analüüsis märgiti, et asutuses täidetakse ühelt poolt teatud riiklikke ülesandeid ning samas ollakse teadus-arendusasutus, teatud vabadusega arendustegevuste osas.) TAI - l on palju tegevusvaldkondi. Summaarses teenuste mahtude osakaalus (2019-2020 eelarve täitmine ja 2021 eelarve) põhjal on TAI tegevuste osakaalud järgnevad: HIV 25% Narkomaania 18% Alkoholitarbimine 13% Teadustöö 9% Personaalmeditsiin 7% Statistika ja registrid 5% Tervisesuutlikus 4% Vanemlus 4% Toitumine 3% Lapsed ja noored 3% Asendushooldus 3% Vähktõbi 2% Tuberkuloos 1% Suitsetamine 1% Lastekaitse 1% Hoolekanne 1% Arendustegevus 1% Teaduskeskus moodustab personalist ca 30%, rahvatervis hoiu e tegevused ja arendustöö 24%, Terviseregistrid ja statistika 19%, tugikeskus (koos T erviseportaali ja personaalmeditsiini valdkonnaga Per.Mediga ) 14%, koolituskeskus 8%, terviseturundus 5 %. Riigireformi p rotsessis aset leidnud arutelude põhjal kaalut akse teadustegevuse jätkamiseks kahte võimalust: a) jätkata teadustegevust ühendametis ja b) a nda teadustegevus üle ülikoolil e . Protsessi raames tellitud õiguslik hinnang ütles, et praegune TAKS ei võimalda struktuuriüksuse evalveerimist, kuid seaduse rakendamise praktika on olnud teistsugune. SoM on pöördunud HTMi poole seisukoha saamiseks, et seejärel otsustada. Riigireformi kavandamise protsessis on lepitud kokku teatud TAI tervishoiuteenuste liikumises EHKi ning lastekaitsetöötajate ja asendushoolduse valdkonna koolituste liikumises SKAsse (vt p 3.1.1 ). Muud TAI teenused liiguksid ühendametisse, sh registrid ja statistika . 3 . 1.1 . TAIst Sotsiaalkindlustusametisse ja Eesti Tervise Haige kassasse liikuvad tegevused Tegevus Teenuse kulu , € märkus Alkoholitarvitamise häire ravi teenus 1 200 000 Alates 1.01.2023 osutajaks E T H K Alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenus (ALVAL) ja selle edasiarendamine . U u imastitarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise (UVAL) arendamine. Alkoholitarvitamise häire ravi ja liigtarvitamise varajase avastamise teenuseid toetavate materjalide trükkimine ja levitamine teenuseks (UVAL) 60 000 Alates 1.01.2023 osutajaks E T H K Uimastitarvitamise häire ravivajaduse hindamise ja ravile motiveerimise teenus (justiitssüsteemist suunatud isikud ja joobes juhtimisega seotud väär-/kuritegude sooritajad) 25 000 Antakse üle hiljem Psühhiaatriline hindamine prokuratuuri, politsei suunamisel eesmärgiga asendada karistus teenusega 25 000 Antakse üle hiljem Lühiajaline statsionaarne võõrutusravi uimastite tarvitamise häirega patsiendile 630 000 Antakse üle hiljem Apteegipõhised teenused Antakse üle hiljem HIV vabatahtlik, tasuta ja konfidentsiaalne nõustamine ja testimine 200 000 Antakse üle hiljem Tuberkuloosi otseselt kontrollitav ambulatoorne ravi 130 000 Alates 1.01.2023 osutajaks E T H K Diabeeti põdevate laste toimetuleku suurendamine haridusasutustes 20 000 Antakse üle hiljem „Lastekaitsetöötajate pädevuse suurendamine“ (TERE teenus 133) 154 393 Alates 1.01.2023 on osutajaks SKA „Asendushooldusspetsialistide ja -perede pädevuse suurendamine“ (TERE teenus 136). 622 114 Alates 1.01.2023 on osutajaks SKA 3 . 1.2 . Lõpetatavad ja vähendatavad tegevused - Riigi ühendlabori tekke tulemusel ei tegele ühendamet vee - ja toiduvaldkonna analüüside teenuse osutamisega. - Ravimilao pidamise ülesanne antakse üle Eesti Haigekassale. Vastavad seadusemuudatused on juba vastu võetud. - Vähendatakse apteegistatistika edastamise sagedust. - Ravimite reklaamiaruande esitamisest loobutakse. - Ravimite sisse- ja väljaveo loa taotlemine asendatakse teavitamisega. - Apteekidele antakse üle Schengeni tunnistuste väljastamine seoses ravimite isiklikuks tarbimiseks kaasavõtmisega. Lisaks on töörühmades kaardistatud veel tegevusi, mille võiks anda üle mõnele teisele asutusele. Nende analüüsimisega tegeletakse projekti II etapis. 3 . 1.3 . Sotsiaalministeeriumist ühendametisse liikuvad tegevused Ümberkorralduste üheks osaks on ka Sotsiaalministeerium . Vaja on tugevdada ka SoM i enda juhtimisvõimekust ning kohanduda muutunud prioriteetidele ning arengutele. Tugevamat targa tellija rolli võtmist eeldab ka teadus- ja arendustegevuste ümberkorraldamise tulemusel rakenduvad koostöövormid . Nii mõnedki pigem rakendusliku iseloomuga tegevused, mis on seni olnud ministeeriumi laual, liiguvad ümberkorralduste tulemusel ühendametisse. Sellisteks tegevusteks on näiteks : i mmunohematoloogiliste uuringute referentteenuse osutamise korraldamine ; v eredoonorluse propageerimise toetamine ; Sotsiaalministeeriumi poolt ravimite kaalutud keskmise juurdehindluse andmete kogumine ja analüüsi koostamine ; Lisaks nähak s e ministeeriumi poolt uusi ühendametis järgnevaid uusi rolle nagu näiteks : t erviseohutuse (sh kemikaaliohutuse) tagamisel järelevalve asutuste liidrirolli võtmine ; t erviseriskide hindamise pädeva asutuse rolli arendamine ja vajadusel ka teiste valdkondade koostöö koordineerimine selles vallas ; GLP (Hea laboritava) kontrollasutuse funktsiooni täitmine . 3 .2 . Suurematest ümberkorraldustest lähemalt /laborite, teadus- ja arendustegevuse ning registrite ja statistika ümberkorraldused 3 . 2. 1 . Laborid Ühendametil on nakkushaiguste labor, füüsika labor ja ravimiuuringute labor. Teised täna Terviseameti koosseisu kuuluvad laborid konsolideeritakse riigi ühendlaborisse. Ühendameti l aborid jätkavad konsolideerimise järgselt oma tegevust seniste protseduuride ja protsesside järgi. Samuti ei kavandata konsolideerimise käigus muudatusi personalis ega laborite asukohtades. Laboritele saab sõltumatuse kindlustamiseks luua vajalikud erisused põhimääruse tasandil. Konsolideerimise ettevalmistamisel viiakse olemasolevatesse protsessidesse ja protseduuridesse sisse liitumisest tekkivad erisused (asutuse nimi, reg istri . kood , juhtimisskeem ) ning suheldakse ja valmistatakse ette vajalikud materjalid akrediteeringute uuendamiseks (vajalikud tõendamised kvaliteedijuhtimise aspektist). 3 .2 . 2 Teadus- ja arendustegevus ja selle rahastamine Teadus - ja arendus tegevuse puhul on arutatud erinevaid võimalusi. Sotsiaalministeerium tellis täiendava õigus analüüsi teadus- ja arendusasutuse ülesannete täitmise võimalikkusest valitsusasutuse struktuuriüksuse poolt . Analüüs i järeldused olid: juriidiliselt ei saa valitsusasutuse struktuuriüksus olla teadus- ja arendusasutus, reaalne praktika on siiski oluliselt leebem; õigusnormide järgi korralist evalveerimist ei saa viia läbi, reaalne praktika on siiski oluliselt leebem ; teadus- ja arendusasutusele vastav autonoomia on võimalik tagada struktuurüksuse põhimäärusega; akadeemiliste töötajate olemasoluks ei ole õiguslikke takistusi Kokkuvõttes leiti, et praktika on olnud leebem kui seaduse sätetest tulenev . Selguse saamiseks küsis Sotsiaalministeerium seisukohta Haridus- ja Teadusministeeriumilt. Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukoht on: HTMi hinnangul teadus- ja arendustegevus, mis viiakse läbi valitsusasutuses, kes tegeleb põhitegevusena teadus- ja arendustegevusega, et toetada täidesaatva võimu teostamist oma valitsemisalas olevate küsimuste lahendamiseks kooskõlas VVS § 39 lõikega 1, kuna sellisel juhul täidetakse ka VVS § 39 lõikes 1 välja toodud põhiülesannet . Oma valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kes põhitegevusena tegeleb teadus- ja arendustegevusega saab panustada samal ajal põhiülesandena ka täidesaatva võimu teostamisse. Siiski peab sellisel juhul valitsusasutus täitma kõiki TAKS § 3 lõikes 1 välja toodud sisulisi nõudeid. HTM nõustub analüüsis välja toodud järeldusega, kus on leitud, et teadus- ja arendusasutuseks evalveeritakse asutus tervikuna ning seega ei ole TAKSi kohaselt ette nähtud, et teadus- ja arendusasutusena oleks evalveeritud asutuse struktuuriüksus. V orminõuet, mis puudutab põhitegevusena tegutsemist on tõlgendatud laiemalt ning eelkõige on oluline kõikide sisunõuete täitmine, mis tagaks evalveeritud asutuste poolt läbiviidava teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi . Sotsiaalministeeriumi tööstsenaarium oli, et v õimalusel koondataks teadus- ja arendustegevus ühendametisse ning seejärel minnakse üle koostöövormidele ülikoolidega . Teadlastel on võimalik jätkata tööd erinevates vormides (nagu ka seni) – kombineerides töötamist ühendametis ja ülikoolis, töötades vaid ühendametis, töötada ülikoolis ja teha ühendametiga koostööprojekte. Ka varsemad analüüsid on toonud välja, et asjaolu, et erinevad spetsialistid ja teadlased saavad ühendasutuses ilma organisatsiooniliste, ametite vaheliste takistusteta lihtsalt koostööd teha on kogu valdkonna tervikliku, paindliku, kiire, teadmistepõhise ja kooskõlalise arendamise, ühtse planeerimise, poliitikate kujundamise ja kvaliteedi hoidmise vaates ülimalt oluline. Kui ühendametisse teadus- ja arendustegevust koondada ei saa (evalveerituse küsimus), alustatakse läbirääkimisi ülikoolidega. Mõlemal juhul on prioriteediks valdkonna teadus- ja arendustegevuse säilimine. ETAGi kogumikus Eesti Teadus 2022 käsitletakse läbivalt teadus- ja arendustegevuse rahastamise teemat. Mikk Vahtrus, MKMi teadusnõunik, on artiklis „Ministeeriumide roll valdkondliku teadus- ja arendustegevuse rahastamisel“ toonud välja valdkonna hetkeseisu ning ka ootused. Olulisimaks valdkonda reguleerivaks õigusaktiks on Teadus- ja arendustegevuse korraldamise seadus (TAKS), mis hetkel ka HTMi poolt muutmisel. TAKSi kohasealt on kõigi ministeeriumide ülesanne oma valitsusalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse ning selle finantseerimise korraldamine, riiklike teadus- ja arendusprogrammide väljatöötamine ja korraldamine, oma valitsemisalasse kuuluvate riigi teadus- ja arendusasutuste põhimääruste kinnitamine ning oma valitsemisalas teadus- ja arendustegevuse finantseerimiseks vajalike vahendite põhjendamine ja määramine riigieelarves . Lühidalt on valdkonna teadus valdkonna ministeeriumi rahastada. 2021. aastal olid suurimad valdkondlikud teadus- ja arendustegevuse kulud planeeritud Maaeluministeeriumi valitsemisalas (13,3 miljonit eurot) ja Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas (5,8 m ln eurot) , väikseimad kulud aga Siseministeeriumi, Justiitsministeeriumi ja Välisministeeriumi valitsemisalas (kõigis 0,8 miljonit eurot). Siinkohal tuleb SoM eelarvest täpsustada, millised tegevused moodustasid 5,8 mln eurot: kas sisse ostetud uuringud või oli siin ka osa TAI eelarvel (kogusummas ca 20 mln eur, sh välisvahendid, mis SoM eelarves ei kajastu). Ministeeriumide teadusvõimekust on kasvatatud ka läbi HTMi RITA programmi, millest on rahastatud peamiselt kaks põhitegevust: valdkondlikud teadusnõunikud (neil võimalus kasutada ka teadusuuringuteks välisvahendeid läbi HTMi); suuremahuliste rakendusuuringute tellimine (näiteks on uuritud muutuvast tööturust ja rändest tulenevaid võimalusi, maapõuevarade kasutamisvõimalusi, soolise palgalõhe vähendamist, kaugseire andmete kasutamist avalike teenuste väljatöötamisel, antibiootikumiresistentsust jm). SoM analüüsi ja statistika osakonnas on tööl kolm teadusnõunikku, nende sisendit valdkonna teaduse jätkusuutlikuks arendamiseks o n ka ühendameti etapis vaja. 2019 vastu võetud Eesti teadusleppe kohaselt tuleb avaliku sektori TAjaI kulusid suurendada 1%-ni SKPst ja hoida sel tasemel. 20% nendest vahenditest suunatakse valdkondlike poliitikate teaduspõhiseks kujundamiseks. Seega vahendeid peaks ka riiklikult valdkonda tulema, RITA programmi on HTMi l kava ndama s ka osaliselt jätkata. 2021. aasta riigieelarves oli esimest korda planeeritud teadus- ja arendustegevuse rahastamiseks 1% SKP-st ehk 286,4 miljonit eurot. See tähendas, et võrreldes eelmise aastaga lisandus 56 miljonit eurot ehk teaduse rahastamise maht kasvas peaaegu veerandi võrra. Lisandunud raha jaotati vastavalt TAN - i ettepanekule: 22,4 miljonit eurot Haridus- ja Teadusministeeriumile, sama palju Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning 11,2 miljonit teistele ministeeriumidele. 2022. aasta riigieelarves on teadus- ja arendustegevuse tarvis planeeritud samuti 1% SKP-st ehk 323,7 miljonit eurot. Milline on SoM osakaal 20% jagamisel, tuleb täpsustada teadusnõunike ja finantsjuhi abil , on see mainitud 5,8 mln? Ühe kitsaskohana kehtiva süsteemi puhul on välja toodud asjaolu, et TAjaI tegevuste rahastamise kasv on tinginud uuringute tegijate puuduse. Konkursid ja hanked tihti ebaõnnestuvad või lähevad planeeritust palju kallimaks . Lahendusena nähakse muuta koostöö ministeeriumidega teadlastele atraktiivsemaks, st üksikute uuringute asemel pikaajalisemate koostööprojektide tegemine või raamlepingute sõlmimine, mis annab kõigile osapooltele suurema kindluse . Siia sobituks hästi ka TAjaI teemade andmine ülikoolidele ning ka tervisevaldkonna rakenduskõrgkoolidele (tegelevad TAjaIga, kuna pakuvad magistriõpet ning sellest tulenevalt ka kohustus veelgi enam teadustegevusse panustada). Tegevuspõhise eelarvestamise vaates tähendab see teadusasutuse programmi/alaprogrammi rakendajaks nimetamist. Nt Tartu Tervishoiu Kõrgkooli magistriprogrammid: terviseteadus; radioloogia. Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli magistriprogramm: terviseteadus. Mõlema kõrgkooli MA programmi raames spetsialiseerutakse ühel õenduse neljast erialast: kliiniline õendus, terviseõendus, intensiivõendus, vaimse tervise õendus. Teadustöö hõlmab ka mh tervisedenduse teemasid laiemalt, k.a . toitumise valdkonda . Täpsema koostöövõimaluste jaoks vajalik kohtumine rakenduskõrgkoolide rektorite nõukoguga . 3 .2 .3 . Registri te haldus ja tehniline arendus TAI registrite vastutavaks töötlejaks on alates 01.01.2023 Sotsiaalministeerium, volitatud töötlejateks Ühendamet ja TEHIK (tehnilistes küsimustes ). Eesmärk on pikemas vaates eraldiseisvate spetsiifiliste registrite arv viia võimalikult v äikseks . See võimaldab tagada kõrgema turvalisuse, käideldavuse ning tööjõu paindlikkuse. Registrite arvu minimeerimiseks tuleb teostada analüüs, milliste riiklike registritega olemasolevad 7 TAI registrit kõige otstarbekam liita on, arvesse tuleb võtta juba teadaolevaid tuleviku arendusi andmete suunal (näiteks Euroopa Tervise andmeruumi määrus, sündmusteenuste protsess jm). Seetõttu on registrite küsimuses 3 etappi: esmalt liikumine Ühendasutuse Rakenduskeskusesse, seejärel analüüs ja võimalik registrite liitmine . REGISTRID 2021. A seisuga AS IS Alates TO BE 01.01.2023 Analüüsi fookus ja võimalik suund Vastutav töötleja Volitatud töötleja (andmed) Volitatud töötleja (tehniline) Vastutav töötleja Volitatud töötleja (andmed) Volitatud töötleja (tehniline) Vähiregister TAI TAI TEHIK SoM Ühend-amet TEHIK Vajaks eraldi analüüsi andmestiku osas, kaaluda, kas fookus on /peaks olema vähi ennetusele suunatud tegevusele ja sobiks edaspidi Tervisekassa portfelli. Surma põhjuste register SoM TAI TEHIK SoM Ühendamet TEHIK Kuna suurem osa andmeid TIS - ist, võiks olla TIS alamandmekogu . Meditsiiniline sünniregister TAI TAI TEHIK SoM Ühendamet TEHIK Seotud lapsesaamise sündmusteenuse lahendusega, võimalik liita TISiga. Meditsiiniline raseduse katkemise ja katkestamise register TAI TAI TEHIK SoM Ühendamet TEHIK Vajalik analüüsida registri andmevajadust, seotud samuti lapsesaamise sündmusteenuse lahendusega, võimalik liita TISiga. Tuberkuloosiregister TAI TAI TEHIK SoM Ühendamet TEHIK Võimalik kaaluda liitmist Terviseameti nakkushaiguste registriga (NAKIS). Vähi sõeluuringute register TAI TEHIK TEHIK SoM Ühendamet TEHIK Suurem osa andmeid TIS-ist, võiks olla TIS alamandmekogu . Narkomaaniaravi register TAI TAI TEHIK SoM Ühendamet TEHIK Vajab eraldi analüüsi andmestiku osas, kaaluda, kas fookus on/peaks olema narkomaania ennetusele suunatud tegevusega ja sobiks edaspidi Tervisekassa portfelli TEHIK - usse tehnilise tooteomaniku rolli toomine võimaldab keskselt arendusi juhtida ja tagada infoturvet; samuti ületada teadus-arendustegevuseks vajalike andmestike kasutamise vaates erinevate registrite ning TIS andmete linkimisega seotud probleeme . Oluline ka andmekaitseõiguses (Euroopa andmekaitse üldmäärus) kehtiva privacy by design rakendamise vaates: andmeterviklikkus ja dubleerivate andmete kaotamine ja andmeliiasuse vältimine. Konsolideerimine keskse IT üksuse kaudu (TIS+ registrid) võimaldab hõlpsamini täita tulevikus Euroopa andmeruumi loomise eesmärke ning jõuda tervikliku terviseandmeruumi loomiseni Eestis . Tähele tuleb panna, et Euroopa terviseandmeruumi määruse kavand näeb ette sisuliselt kinnise andmetöötlustaristu ehitamist, mis kuluefektiivsuse mõttes on mõistlik arendada andmelao(dude) baasil TIS juurde. 3 .3. Ühendameti ressursid / Täiendame peatükki veel RESi lisataotlustega/ Olemasolevaid ressursse on võimalik kasutada targemini kui nelja asutuse vahel nappi ressurssi jagades – nii inimeste, raha kui ka kinnisvara vaates. Kui ühendametisse koondub ca 190 järelevalvespetsialisti ja valdkonna teenuste rahaline maht on ca 8,7 miljonit eurot , siis see loob senisest erinevad võimalused teenus te ülesehitamiseks ja osutamiseks. Sarnase lt saab uue pilguga vaadata otsa ka teistele tegevustele, sest 60 analüüsi- ja statistikavaldkonna ja ligi sadakond edenduse-, ennetuse ja teabevaldkonna asjatundjat loovad senisest erineva võimekuse. 3 .3.1. Personal Neljas asutuses töötab kokku 683 inimest (lisaks on asutustes kokku 79 täielikult vakantset ametikohta ) . Seega täitmata ametikohtade arv on märkimisväärne (10,4%) . Suuremahulisi personali vähendamisi viimase kuue aasta jooksul toimunud ei ole. Tulenevalt riigi ühendlabori moodustamisest, Covid kriisi ajal loodud ajutiste töökohtade tähtaja saabumisest ning TA ravimilao liikumisest EHKi väheneb töötajate arv ligikaudu 65 inimese võrra. Asutuste personal viiakse üle ning inimestel on võimalik oma tööd jätkata ning seega suuremahulisi koondamisi kavas ei ole. Ühendameti ametikohtade arv on veel täpsustamisel . Töötajate arvu vähenemised tulenevad peamiselt vabatahtlikust voolavusest, töökorralduse uuendamisest, tugiteenuste optimeerimisest. Ümberkorralduste läbiv põhimõte on olnud, et muudatuste eesmärk ei ole töötajaskonna vähendamine. Töötajaid on pigem puudu. 3 .3.2. Kinnisvara Liitumise eelset 36 kinnistut/hoonet tõenäoliselt tõhusaks toimimiseks vaja ei ole. Funktsioonide koondumisega võib kaasneb vajadus töökohti ümber paigutada Tallinna ja Tartu siseselt ning maakondades. Kinnistut/hoonete kasutust on võimalik optimeerida, eriti võttes arvesse asutuste töökultuure, mis soodustavad kaugtööd ja töötamist kodukontoris. Mõnes linnas ollakse koondunud juba riigimajja, kuid on ka teistsuguseid näiteid. Näiteks Haapsalus tegutsetakse täna kahes erinevas kohas, mis asuvad üksteisest 450 m kaugusel. Hea näitena saab tuua, et Tallinnas on juba Ravimiameti töötajad kolinud Terviseameti pinnale. Pikemas perspektiivis otsitakse võimalust koonduda Tallinnas ühte asukohta. 3 . 4 . Kompetentsikeskus Sotsiaalministeerium vajab tugevamat poliitikate, regulatsioonide, sekkumiste hindamist oma poliitika kujundamiseks. Reformi üheks eesmärgiks on tugevdada uuringute ja teadus- arendustegevuse , ennetus- ja järelevalvetegevuste sidusust ja operatiivsust kogu haldusalas ning kaasa aidata täna eraldiseisvates asutustes tehtava sünergia tekkele. Ühte asutusse koondudes on oluline ühtlustada protsesse (näiteks järelevalves, kvaliteedijuhtimises) , kuid säilima peab valdkondlik süvaekspertiis. Teatud olukordades või töölõikudes võib olla võimalik ka töötajate kompetentsi laiendamine ning kasutamine üle seniste tegevuspiiride. Lisaks järelevalvele on ühendametil kompetentsikeskuse potentsiaal ka kvaliteedijuhtimise valdkonnas. Ka siin annab olemasolevaid häid praktikaid võtta ühiskasutusse. Kompetentsikeskuseks kujunemine annab uued võimalused ka töötajaskonnale. Suuremate asutuste puhul kardetakse sageli töötajate kompetentsi liiga universaalseks muutumist, st töötajate tegevusala laiendatakse ning sellega seonduvalt muutub ka kompetents pealiskaudsemaks, sest kõigest ei saa kõike teada. Suurema organisatsiooni üheks plussiks on just vastupidine – tekib mastaap, mis võimaldab valida – kas spetsialiseeruda ja arendada sügavuti oma kompetentsi mõnes konkreetses valdkonnas või olla „universaal“. See võimaldab inimestel valida omale meelepärasem töö ja realiseerida oma potentsiaali asutuses. Ühe katuse all olles saab juhendite sisu paremini koordineerida. Samuti saab erinevate uuringute, seirearuannete jms põhjal ühiselt panna paika mida mõjutada soovitakse ning valida strateegia, eesmärgid ja leida nutikad lahendused . Nii tunnustusürituste, teavituskampaaniate ja -ürituste planeerimisel, trükiste ja info- ja juhendmaterjalide tootmisel, sõnumite ja sekkumisprogrammide väljatöötamisel on ühendatud ressurssidega võimalik sihtrühma mõjusamalt kõnetada ja soovitud muutuseid näiteks sihtrühma käitumises päriselt ka ellu kutsuda. Mitmetel asutustel on tänaseks kujunenud välja ka oma n - ö kaubamärgid (Mürgistusteabekeskus, TAI rahvastikupõhised uuringud , Tööelu portaal jne), siis need saavad jätkuda ka ühendametis. Analooge leiab näiteks Haridus- ja Noorteametist, kus liitumise järgselt kasutavad kaks struktuuriüksust koguni oma logo (Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur ja Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse Agen t uur). Andmete kogumine ja kasutus ühe asutuse siseselt annab parema võimaluse seireks, riskihindamiseks ja sellest lähtuvaks kontrolliks võrreldes sellega kui seda teha neljas asutuses eraldi ja koordineerimatult . Ka klient ei pea otsima omale vajalikku statistikat või seirearuannet erinevatelt lehtedelt, vaid neid kuvatakse ühes kohas. Kliendisõbralikum saab olla ka valdkonna aruandevorme ühtlustades ning jõuda selleni, et erinevate kliendiportaalide kaudu aruannete esitamise asemel on edaspidi üks „vär a v a “. Teostatud analüüside , töörühmade töö ja arutelude põhjal kujunenud järeldus on, et Terviseameti, Ravimiameti, Tervise Arengu Instituudi ja Tööinspektsiooni liitmine üheks valitsusasutuseks on otstarbekas. Eesti Haigekassa ja Tervise Arengu Instituudi vahel kokku lepitud teenuste liikumise tulemusel saab Eesti Haigekassa juurde tervishoiuteenuseid ning asjakohane on viia asutuse nimi kooskõlla toimunud sisuliste muudatusega ning muuta asutuse senine nimi Tervisekassaks. Eeltoodud koosluses on võimalik liikuda valdkondade ülese tervikliku ja parema planeerimise, integreeritumate ja inimkesksemate teenuste (sh bürokraatia vähendamine) ning efektiivsema ressursikasutuse korralduse suunas ning seega asutuste liitmine toetab riigireformi ideed. Kaasnevad võimalused S uureneb valdkonnasisene sidusus tervise- ja töövaldkonna prioriteetide seadmisel ja järelevalve läbiviimisel, samuti tekib võimalus sihistada senisest paremini tervise- ja töövaldkonna ennetuse ja edenduse tegevusi; suureneb selgus teenuse kasutajatele – teenused on kergemini hoomatavad ning neid osutab üks partner kogu teenusahela lõikes; paraneb sisend tõenduspõhisesse poliitikakujundamisse ; analüüsivõimekuse loomise ja ennetava kommunikatsiooni- ja nõustamistegevuse arendamise tulemusel on võimalik senisest tõhusamalt suunata isikuid ja organisatsioone teadlikumale ja ohutumale (tervise)käitumisele; ühendameti sse liit loo mine võimaldab optimeerida ressursikasutust ja lihtsustab infovahetust seni erinevate asutuste vahel; ühendamet loob potentsiaali teovõimsa kompetentsikeskuse tekkeks ; ühendametis on hõlpsam juurutada seniseid parimaid praktikaid ja töövahendeid (näiteks TI Tööelu Infoportaali kasutusvõimaluste laienemine ); suuremad spetsialistide meeskonnad loovad paindlikuma võimaluse inimressurs s i prioriteetide muutumisel või uute riskide võimendumisel ümber paigutada. Kompetents ei ole enam sedavõrd laiali pillutatud organisatsioonide vahel (COVID-19 kriis näitas, et olulised töölõigud on olnud ressursiga katmata ja ressursside juhtimine, koondamine ning ümber suunamine asutuste üleselt oli keerukas); ressursside parema juhtimise ja kasutamise konteksti asetub ka planeeritud ametiasutuste arvu vähenemine, mille läbi on võimalik saavutada suuremat süsteemsust tegevuste planeerimisel ja rakendamisel lisaks võimekusele kiiremini reageerida tervise- ja töövaldkonna väljakutsetele ja kriisiolukordadele; tervise- ja töövaldkonna juhtimise terviklikkus annab võimaluse vähendada jagatud vastutust ning sellega kaasnevaid halle alasid vastutusalade vahel; koostööpartnerid ja ka kliendid (teenusesaajad) saavad mitut valdkonda hõlmava keerukama küsimuse korral vastuse kiiremini (ühest asutusest, mitte erinevate asute vahel asju ajades ). Ca 600 töötajaga organisatsioon ei ole eesti riigiasutuste ja riigiettevõtete seas märkimisväärselt suur , vaid pigem keskmise suurusega kui vaadata viimaste aastate trende. Samast suurusjärgust algavad ka Põhjamaade sarnaste funktsioonidega asutuste koosseisud. Inimeste tervisekäitumine, toitumine, arstiabi, ravimiabi, (töö) keskkonna mõju inimeste tervisele ning probleemide ennetus , ja järelevalve saab ja pe hakk ab tulema ühest kohast. Soovime ühendameti loomisega panna kõik inimeste tervist ja ohutut töökeskkonda toetavad teenused alates uuringutest ja ennetusest kuni ravi ja järelevalveni kokku. Ühendame sellega täna erinevate ametite all oleva tohutu potentsiaaliga teadmised, uuringutulemused, järelevalvevõimekuse. Sellega lõppeb ära ka olukord, kus näiteks täna peab ettevõtja ohutu töökeskkonna tagamisel arvestama vähemalt kahe erineva inspektori külaskäiguga, vaktsineerimine on jagatud kolme ameti ja asutuse vahel või uue ravimi kasutuselevõtt eeldab kolme erineva asutuse uste kulutamist. Eesti inimestel ja meie klientidel peaks olema ükskõik, kas tema murega tegeleb Terviseamet või Ravimiamet või Tervisekassa või Tööinspektsioon või Tervise Arengu Instituu t . Peaasi, et lahendus leitakse ning tulevikus isegi veel enne, kui inimene ise murest teada saab. Ajakava Põhitegevuste ajakava *projekti aja- ja tegevuskava mõjutavad väliskeskkonnas toimuvad muutused kuu tegevus Juuni VVs ja teiste seaduste muutmise eelnõu ettevalmistus ; Visiooni tutvustus töötajaskonnale; arutelud partneritega . Juuli ettepanekute esitamine Vabariigi Valitsusele; eelnõu esitamine kooskõlastusringile August alustavad sisuteemade töörühmad; organisatsioonikultuuri uuring asutustes . September VVs ja teiste seaduste muutmise eelnõu esitamine Riigikogule; töörühmad on kaardistanud asutuste olemasoleva töökorralduse; kultuuriuuringu põhjal on tegevuskava koostatud; teenistuskohtade koosseisu ja teenistusgruppide jaotuse projekt on koostatud . Oktoober asutustes lepingute revisjonid on lõppenud; personali liikumisega seonduv a ajakava on koostatu d ; süütuste sees on moodustatud üleandmise komisjonid; konkursid vabadele ametikohtadele on ettevalmistatud; ameti väärtuste, missiooni ja visiooni arutelud on ettevalmistatud; ülemineku teatised teenistujatele on ettevalmistatud (üld ja personaalsed November • põhimääruse kooskõlastamised ja kinnitamine; • teatiste edastamine töötajatele; • infotunnid töötajatele; • personalile vajalike juurdepääsude ja õiguste kaardistamine; • partnerite teavitused uuest korraldusest alates 1.01.2023 (kontaktandmed, teenuste osutamine, kontaktisikud jne ). Detsember • osakondade meeskonnaüritused; • raamatupidamislikud ja haldus toimingud; • teenistussuhete muudatuste ja lõpetamiste vormistamine; • IKT ettevalmistavad toimingud; • osakondade põhimääruste ja töökorralduslike dokumentide kinnitamiseks ettevalmistamine; • veebilehtede korrastamine; • dokumentatsiooni üleandmine. Jaanuar 2023 • muudatuste jõustumine Mõõdikud koostamisel Asutuste ülesanded põhimääruste põhjal Lisa 1 Terviseamet Ravimiamet Tervise Arengu Instituut Tööinspektsioon nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje tegevuste korraldamine, nakkushaiguste registri pidamine, nakkushaiguste levikutendentside määramine ja hindamine, Eesti riigipiiril nakkushaiguste leviku tõkestamise korraldamine, immuniseerimisalaste andmete kogumine ja analüüsimine, immuunpreparaatide ja antiretroviirusravimite varu käitlemine ning rahvusvaheliste kiirteavitus- ja reageerimissüsteemidega seotud funktsioonide täitmine. väljastab ravimitele (sh veterinaarravimitele) müügilube; rahvastiku tervise- ja elukvaliteedialaste alus-, rakendus- ja hindamisuuringute tegemine (sealhulgas biomeditsiini-, epidemioloogia-, biostatistika-, tervishoiuökonoomika-, töötervishoiualaste ning käitumisuuringute läbiviimine, rahvastikurühmade terviseseisundi mõõtmine, väliskeskkonna tervistkahjustavate tegurite mõju uurimine) kavandab, koordineerib ja teeb järelevalvet töötervishoidu, tööohutust ja töösuhteid reguleerivate õigusaktide täitmise üle töökeskkonnas ning kohaldab riikliku järelevalve erimeetmeid seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses järelevalve käigus joogi-, loodusliku mineraal-, ujula- ja suplusvee, koolide- ja koolieelsete lasteasutuste ja noortelaagrite terviseohutuse ning elukeskkonnas esineva müra, vibratsiooni ja mitteioniseeriva kiirguse kohta kogutud teabe analüüsimine ning oma tegevusvaldkonnas terviseohtude riskianalüüsi korraldamine ja tegemine. annab ravimite müügilubade taotlustele eksperthinnanguid ja kontrollib ravimite keemilis-farmatseutilisi omadusi; teadustöö tegemiseks, tervise- ja sotsiaalkaitse arendamiseks ning juhtimiseks vajalike andmekogude moodustamine ja pidamine, uuringuandmete kogumine, nende analüüsimine ja kättesaadavuse korraldamine; teeb ennetustööd töökeskkonna ohutuks muutmiseks ja tööelu kvaliteedi tõstmiseks, kaasates asjaomaseid asutusi ja organisatsioone; täidab kemikaalide, sealhulgas biotsiidide ja detergentide registreerimise, hindamise, autoriseerimise ja piiramise alal liikmesriikidele ettenähtud ülesandeid ning korraldada ja juhtida toodete, sealhulgas mänguasjade, kemikaale sisaldavate toodete ja kosmeetikatoodete terviseohutuse hindamist; tagada mürgistusteabe kogumine ja töötlemine ning mürgistusalase teabe edastamine elanikkonnale ja tervishoiuteenuse osutajatele, sealhulgas mürgistusalase infoliini 16662 korraldamine ja ööpäevaringne nõustamine. väljastab sisse- ja väljaveolubasid, lähteainete käitlejatele impordi- ja ekspordilubasid; ettepanekute tegemine eesmärgi saavutamiseks vajalike poliitikate kujundamiseks, vastavate prognooside ja arengukavade koostamine, osalemine Sotsiaalministeeriumi valitsemisala poliitikate elluviimise strateegiate kavandamisel; teeb Sotsiaalministeeriumile ettepanekuid töökeskkonnapoliitika väljatöötamiseks ja töötab välja strateegia oma ülesannete täitmiseks töökeskkonnapoliitika elluviimisel; meditsiiniseadmete kohta kehtivatele nõuetele mittevastavate meditsiiniseadmete turustamise ja kasutamise tõkestamine, meditsiiniseadmete turule laskjate ja ohujuhtumite andmekogu pidamine, ohujuhtumite menetlemine, meditsiiniseadmete klassifitseerimisega seotud vaidluste lahendamine, toodete määratlemine meditsiiniseadmetena ning järelevalve käigus meditsiiniseadmete kohta kogutud teabe analüüsimine ja meditsiiniseadmete ohutuse hindamine; meditsiinikiiritusega seotud tegevuste korraldamine ameti pädevuse piires. kontrollib ravimite kvaliteeti ja ravimite valmistamiseks kasutatavate toorainete kvaliteeti; Sotsiaalministeeriumi tellimusel või Sotsiaalministeeriumiga kooskõlastatult riiklike ja Euroopa Sotsiaalfondi programmide väljatöötamine, koordineerimine ja elluviimine, strateegiate rakendamiseks vajalike tegevuskavade väljatöötamine ja elluviimine; teeb Sotsiaalministeeriumile ettepanekuid tööohutust, töötervishoidu ja töösuhteid reguleerivate õigusaktide väljatöötamiseks ja nende muutmiseks ning annab arvamusi õigusaktide eelnõude kohta; tervishoiutöötajate (sh proviisorite ja farmatseutide) registreerimine, kutsekvalifikatsiooni tunnustamine ja tervishoiutöötajate vaba liikumise õiguse tagamine ning tervishoiutöötajate riikliku registri, tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riikliku registri ning proviisorite ja farmatseutide riikliku registri vastutava töötleja ülesannete täitmine; keelustab mittekvaliteetsete ja ohtlike ravimite ning ravimitoorainete kasutamise või kehtestab kasutamise piiranguid; ekspertabi osutamine rahvastiku tervise- ja sotsiaalkaitsealastes küsimustes kavandab, koordineerib ja teeb järelevalvet töövahendusteenust osutavate ja renditööjõudu vahendavate ettevõtjate majandustegevuse nõuete täitmise üle ning kohaldab riikliku järelevalve erimeetmeid seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses; tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade väljastamine; teostab ravimitealast järelevalvet; iga-aastase rahvastiku tervise alase aruande koostamine; uurib surmaga lõppenud tööõnnetusi, raske tervisekahjustusega lõppenud tööõnnetusi, mille puhul alustati kriminaalmenetlust töötervishoiu ja tööohutuse nõuete eiramise tõttu, ning vajaduse korral muid tööõnnetusi ja kutsehaigestumisjuhtumeid; teeb järelevalvet tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste uurimise ning tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste ennetamise abinõude rakendamise üle; tervishoiuteenuste kvaliteedi seire ja analüüs; klassifitseerib ravimpreparaate; riiklike ja rahvusvaheliste programmide, kokkulepete ja lepingute ning uurimis- ja arendustoetuste taotlemise kaudu osalemine riigisiseses ning rahvusvahelises teadus- ja arendustegevuses; peab tööõnnetuste, kutsehaigestumis- ja tööst põhjustatud haigestumisjuhtumite andmeid ning muid järelevalvetööks vajalikke andmeid sisaldavat andmekogu ning vahetab andmeid asjaomaste asutustega; analüüsib töökeskkonna olukorda; üldarstiabi korraldamine ja planeerimine; teeb ekspertiise ravimite kliiniliste uuringute taotlustele, lubab või keelab nende läbiviimist ja kontrollib seda; vajaduse korral riigi esindamine Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste organisatsioonide tervise, sotsiaalkaitse, elukvaliteedi ja tervisestatistika valdkonna töörühmades, võrgustikes ja komiteedes; hindab vajadusel järelevalve läbiviimisel, tööõnnetuse või kutsehaigestumise uurimise käigus tööd tegeva isiku ja töötamist võimaldava isiku vahelise õigussuhte tunnuseid ning tuvastab, kas tegemist on töölepingulise suhtega või mitte; kiirabi korraldamine ning riigi antidootide varu korraldamine; määratleb tooteid ravimitena ning ainete või ravimite kuuluvust narkootiliste või psühhotroopsete hulka; tervisedenduse, sotsiaalkaitse, tervishoiu ning nende juhtimise alase teabe kogumine ja analüüsimine, selle kirjastamine ning edastamine avalikkusele, ministeeriumidele ja teistele institutsioonidele; kontrollib vajaduse korral uue või rekonstrueeritud ehitise töötingimuste vastavust kehtestatud nõuetele; osalemine töötervishoiuprogrammide väljatöötamises ja nende elluviimise korraldamine, kutsehaigestumise ja tööst põhjustatud haigestumise analüüsimine, töötervishoiuspetsialistide täienduskoolituste korraldamine ning meresõiduohutuse seaduse alusel tervisekontrolli tegija tunnustamine; korraldab ravimite kõrvaltoimetest teatamist ning sellekohast aruandlust; tervisestatistika tegemine, sealhulgas tervishoiuteenuse osutajatelt tervishoiustatistika ja tervishoiualase majandustegevuse aruannete kogumine, asjakohaste juhendmaterjalide väljatöötamine, andmete töötlemine, analüüs, avaldamine ja säilitamine, vajaduse korral andmeesitajate ja tarbijate koolitamine ning osalemine valdkonna arendustegevuses ja rahvusvahelises koostöös. lahendab töövaidlusi seaduses ettenähtud korras; tervishoiuteenuse osutajate ja kiirabi hädaolukorraks valmisoleku ja hädaolukorra lahendamise ning elutähtsate teenuste toimepidevuse korraldamine; osaleb ravimeid ning narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ja lähteaineid käsitlevate õigusaktide ja seletuskirjade ettevalmistamises; tervisedenduslike ja sotsiaalkaitse valdkonna tegevuste hindamise korraldamine ja koordineerimine; koordineerib ja korraldab üldsuse, töötajate ja tööandjate teavitamise tööohutust, töötervishoidu ja töösuhteid reguleerivate õigusaktide rakendamisest ning järelevalve tulemustest; riigi tervishoiuvaru ning tervishoiuteenuse osutajate ravimite ja meditsiinivahendite tegevusvaru moodustamine ja uuendamine; koostab õigusaktide rakendamiseks ravimite tootmise, turustamise, säilitamise ja kasutamise juhendeid; TAI tegevusvaldkondi käsitlevate õigusaktide ja nende eelnõude, programmide ning projektide võimaliku mõju analüüs tervisele; lahendab töövaidlusi ja viib läbi lepitusmenetlusi kohtuvälises töövaidlusi lahendavas organis. tervishoiutöötajate riigikaitseliste töökohtade ja paigutuse üle arvestuse pidamine kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal; edastab lähtudes õigusaktidest ravimite alast teavet; tervisedenduse , sotsiaalkaitse, tervishoiu ning nende juhtimise alase täiendkoolituse vajaduse analüüsimine, õppekavade koostamine ja koolituse korraldamine, vastava õppematerjali väljatöötamine ning selle kirjastamine; tervishoiu riigikaitseks valmistumise korraldamine ja tervishoiuteenuste korraldamine ja koordineerimine kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal. korraldab ravimite turustamise aruandlust, kontrollib selle õigsust ja objektiivsust ning süstematiseerib ja analüüsib seda; sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kvaliteeti tagavate standardite ning spetsialistide pädevusnõuete väljatöötamine; kontrollib narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemist meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil ning annab välja asjakohaseid lubasid; teadus- ja koolitusürituste korraldamine. teostab narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning lähteainete järelevalvet ning annab aru kooskõlas ratifitseeritud rahvusvaheliste konventsioonidega; teostab järelevalvet käsimüügi- ja retseptiravimite reklaami nõuetest kinnipidamise üle; kontrollib ettevõtteid, kus toodetakse, säilitatakse, turustatakse, kasutatakse või uuritakse ravimeid; annab hinnanguid apteekidest soodustingimustel väljastatavate ravimite loeteludesse kandmise taotlustele; menetleb tegevuslubade taotlusi; menetleb müügiloata ravimite kasutamise taotlusi; teostab järelevalvet rakkude, kudede ja elundite hankimise ning käitlemise, välja arvatud eemaldamise, nõuete täitmise üle; esindab Eestit Euroopa Ravimiameti komisjonides ning teistes Euroopa Liidu ja rahvusvahelistes ravimite, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning lähteainete, vere ja verekomponentide alastes kogudes, rakkude, kudede ja elundite alastes kogudes ning osaleb nende töös; teostab direktiivis 2001/83/EÜ (inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta) sätestatud teabevahetust ja koostööd Euroopa Komisjoni, Euroopa Nõukogu, Euroopa Ravimiameti ja teiste liikmesriikide pädevate asutustega; haldab ja rakendab direktiivis 2001/83/EÜ (inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta) osutatud riiklikke järelevalvesüsteeme; korraldab teavitustööd ravimite õige ja ohutu kasutamise tagamise ning võltsitud ravimitest hoidumise eesmärgil; annab Eesti Haigekassale vaktsiinikahju hüvitamise taotluse menetlemise käigus hinnangu vaktsineerimise ja patsiendil tekkinud tervisekahjustuse või patsiendi surma vahelise tõenäolise põhjusliku seose, kindla põhjusliku seose või põhjusliku seose tõenäolise puudumise kohta; Rahvatervis hoiu e Instituudi ülesandeid täitvate asutuste näited Lisa 2 Valdkonna asutused ja vastutuse jaotus Taani s Lisa 3 1) Ravimiamet Nimi: The Danish Medicines Agency (Lægemiddelstyrelse) Omanik: Taani Tervishoiuministeerium Töötajate arv: 660 töötajat. Organisatsiooni neli suurimat erialarühma on proviisorid, assistendid, arstid, juristid ja sotsiaalteaduste magistrid. Tegevusvaldkonnad: - lubade andmine ja farmaatsiaettevõtete kontrollimine ning litsentseerib ravimeid Taani turul - jälgib ravimite kõrvaltoimeid - annab loa kliinilisteks uuringuteks - otsustab, millised ravimid kuuluvad hüvitamisele - jälgib Taanis saadaolevaid meditsiiniseadmeid ja jälgib meditsiiniseadmetega seotud kõrvaltoimeid - nimetab ametisse farmatseudid, - korraldab apteegi struktuuri ning teostab järelevalvet apteekide ja jaemüüjate üle. Suur rõhk on andmetel. Kuigi mõlemal põhitegevusvaldkonna keskusel on oma andmete ja projektide tugiüksus, siis on veel eraldi ka keskne Andmeanalüüsi Keskus, milles on koos andmeteadus ja projektid ning mis allub peadirektoril. Põhitegevusalade jaotus: Allikas: https://laegemiddelstyrelsen.dk/en/about/organisation/ 2) Terviseamet Nimi: The Danich Health Authority (Sundhetsstyrelsen) Omanik: Taani Tervishoiuministeerium Töötajate arv: 200. Töötajaskonnast 25% on arstid ja teised meditsiinivaldkonna töötajad. 60% töötajaskonnast on akadeemikud. Ajalugu: 2012 oli riigireform ja mitmed asutused pandi kokku. Selle raames liideti ka Terviseamet ja Ravimiamet ning nimeks jäi Terviseamet. 2015 oli uus reform ja Terviseamet jaotati kolmeks – Terviseamet, Ravimiamet ja Patsiendiohutuse Amet. Peamised ülesanded: - Edendada kodanike tervist ennetamise kaudu - Planeerida tervishoiu struktuur - Kehtestada eriarstide ja teiste tervishoiutöötajate koolituse eeskirjad - Täidab kõiki kiirguskaitsega seotud ametiasutuste ülesandeid - Vastutab, et tervisevaldkond on kriisiks valmis - Tagada eakate tervishoiu- ja sotsiaaltöö algatuste sidusus Struktuur: Allikas: https://www.sst.dk/en/English/About-us/Organisation 3) Patsiendiohutuse amet Nimi: Danish Patient Safety Authority Töötajate arv: 300 Põhiülesanded: teostada järelevalvet volitatud tervishoiutöötajate ja terviseorganisatsioonide üle anda nõu nakkushaiguste, juhilubade väljastamisel oluliste terviseseisundite kohta ja viia läbi uurimisi jne väljastada registreeringuid 17 erineval tervishoiuvaldkonna kutsealal nii Taani kui ka välismaistele tervishoiutöötajatele väljastada luba iseseisvalt arsti, hambaarsti või kiropraktikuna tegutsemiseks väljastab eriarsti registreeringuid 38 arstierialal ja eriarsti registreeringuid kahel hambaarsti erialal tegeleda tervishoiuteenuse kõrvalnähtude teavitussüsteemi keskhaldusega ning panustada kõrvalnähtude ning patsiendi- ja hüvitisjuhtumite teadmiste ennetuslikule kasutamisele. õigusalane nõustamine arstiabi kohta teistes riikides vastavalt Taani seadusandlusele, EL määrusele ja muudele rahvusvahelistele lepingutele 4) Patsiendikaebuste amet Nimi: Styrelse for Patientklager Töötajate arv: 250 Ülesanded: - (Ravi) kaebuste lahendamine - Tervishoiuteenistuse distsiplinaarkolleegiumi sekretariaat - Patsiendi õiguste juhtumid, sealhulgas külastuste ja juhtumiteave - Patsiendinõustajate kontaktfoorum - Kodakondsuse korral arstitõendite hindamine - Konsultatsiooni vastuste juriidiline kvaliteedi tagamine jne. - Õigusjuhtumite haldamise juhendid - Nõustaja ja juhendaja tervishoiualastes küsimustes kaebuste menetlemisel - Patsiendihüvitiste apellatsiooninõukogu, Abordi mõttenõukogu, Psühhiaatria apellatsiooninõukogu, Külastuspiirangute apellatsiooninõukogu - Kaudsete asbestiainete hüvitamise juhtumite lahendamine Allikas: https://stpk.dk/borgere/naevn/ Saatja: Tervise Arengu Instituut <[email protected]> Saadetud: 08.07.2022 15:25 Adressaat: SM Info <[email protected]>; Maarjo Mändmaa <[email protected]> Teema: TAI seisukoht ühendameti loomise visioonile TereEdastan Tervise Arengu Instituudi seisukoha ühendameti loomise visioonile.Reg nr: 1-5/317Reg kp: 08.07.2022Lugupidamisega-- Merlin Jõuluüldteenistuse [email protected] 3911