Arvamuse küsimine

Ministeeriumid Meie 17.09.2015 nr 8-1/6337 Eesti Linnade Liit Eesti Maaomavalitsuste Liit Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse, millega suurendatakse trahviühikut, eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuste esitamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse, millega suurendatakse trahviühikut, eelnõu. Palume esitada oma ettepanekud eelnõule 15 tööpäeva jooksul käesoleva kirja kättesaamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Reinsalu Minister Lisad: 1. Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse, millega suurendatakse trahviühikut, eelnõu 2 lehel; 2. Seaduse eelnõu seletuskiri koos lisaga 43 lehel; Sama arvamuse avaldamiseks: Eesti Advokatuur Õiguskantsler Riigikohus Tallinna Ringkonnakohus Tartu Ringkonnakohus Harju Maakohus Pärnu Maakohus Tartu Maakohus Viru Maakohus Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda Registrite ja Infosüsteemide Keskus Prokuratuur Finantsinspektsioon Riigi Tugiteenuste Keskus Konkurentsiamet Andmekaitse Inspektsioon Harku ja Murru vangla Tõnismägi 5A / 15191 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 Tallinna vangla Tartu vangla Viru vangla Einar Hillep 620 8222 [email protected]  EELNÕU Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus, millega suurendatakse trahviühikut § 1. Karistusseadustiku muutmine Karistusseadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 47 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus teo toimepanemise ajal nooremale kui kaheksateistaastasele isikule on neli eurot ning kaheksateistaastasele ja vanemale isikule kümme eurot.“; 2) paragrahvi 72 lõike 2 teisest lausest jäetakse välja sõna „kolm“. § 2. Liiklusseaduse muutmine Liiklusseaduse § 262 punktis 1 asendatakse tekstiosa „arvuga 3“ tekstiosaga „arvuga 5“. § 3. Väärteomenetluse seadustiku muutmine Väärteomenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 19 lõiget 1 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses: „41) taotleda rahatrahvi tasumist või aresti kandmist ositi;“; 2) paragrahvi 541 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „190 eurot“ tekstiosaga „300 eurot“; 3) paragrahvi 57 lõike 1 punktides 16 ja 17, § 74 lõike 1 punktides 17 ja 18 ning § 204 lõike 1 punktides 1 ja 2 asendatakse tekstiosa „15 päeva“ tekstiosaga „30 päeva“; 4) paragrahvi 111 punktides 10 ja 11 asendatakse sõnad „edasikaebamise tähtaeg“ tekstiosaga „30 päeva“ vastavas käändes; 5) paragrahvi 204 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „või kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul“. § 4. Ühistranspordiseaduse muutmine Ühistranspordiseaduse § 85 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „10 trahviühikut“ tekstiosaga „5 trahviühikut“. § 5. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2016. aasta 1. jaanuaril. Eiki Nestor Riigikogu esimees Tallinn, ”…” …………….. 2015. a Algatab Vabariigi Valitsus ”…” ……………...2015. a (allkirjastastud digitaalselt)  Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse, millega suurendatakse trahviühikut, eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Rahatrahv on üks väärteo toimepanemise eest ette nähtud karistustest. Eelnõuga muudetakse karistusseadustikus (edaspidi KarS) sätestatud rahatrahvi määramise aluseks oleva trahviühiku suurust ja tõstetakse seda täiskasvanud isikutel 2,5 korda ehk neljalt eurolt kümnele eurole. Et muuta rahatrahvi suuruse arvestamine paindlikumaks, kaotatakse ära piir, mille kohaselt väärteo eest on minimaalselt võimalik määrata rahatrahvi kolm trahviühikut ehk 12 eurot. Muudatuse tulemusena saab määrata väärteo toimepanemise eest rahatrahviks edaspidi ka ühe trahviühiku suuruse summa ehk kümme eurot. Lähtudes alaealiste huvide kaitsmise vajadusest, hakatakse tulevikus selgelt eristama täiskasvanuid ja alaealisi, kelle puhul tuleb rakendada madalamat trahviühiku suurust, milleks jääb endiselt neli eurot. Seoses trahviühiku suurendamisega on kavandatud nelja seaduse muutmine. Rahatrahvi suurendamisega kaasnevad muudatused kajastuvad ka väärteomenetluses ning seetõttu on eelnõus ette nähtud ka väärteomenetluse seadustiku (edaspidi ka VTMS) muudatused. Nendega pikendatakse rahatrahvi vabatahtliku tasumise tähtaega. Tulenevalt rahatrahvide suurenemisest muudetakse rahatrahvi vabatahtliku tasumise aega: senise 15 päeva asemel pikeneb see tähtaeg 30 päevani ehk ühe palgaperioodini. Lubatud sõidukiiruse ületamise korral määratava hoiatustrahvi arvutamise aluseks olevaks summaks sätestatakse liiklusseaduses (edaspidi LS) senise kolme euro asemel viis eurot. Sellest muudatusest tulenevalt tõstetakse ka kirjalikus hoiatamismenetluses lubatava maksimaalse hoiatustrahvi määra VTMS-s ligikaudu 1,6 korda ehk 190 eurolt 300 eurole. Ühistranspordis piletita sõidu eest soovitakse karistust muuta minimaalselt ja selleks piiratakse ühistranspordiseaduses (edaspidi ÜTS) ettenähtud rahatrahvi suurus viie trahviühikuga. Eelnõu väljatöötamise vajadus tuleneb Vabariigi Valitsuse 7. mai 2015 kabinetinõupidamisel arutatud riigi eelarvestrateegia 2016–2019 ning stabiilsusprogrammi 2015 koostamisest ja rakendamisest1. Aastate jooksul on paranenud oluliselt elatustase, mida näitab stabiilselt tõusnud töötasu alammäär. Samal ajal on aga väärteotrahvid püsinud muutumatuna ja seetõttu avaldavad süüdlastele vähem mõju. Nõupidamisel toetati väärteotrahvide arvestamise aluseks oleva trahviühiku tõstmist neljalt eurolt kümnele eurole. Muudatus kergitab väärteo rahatrahvi maksimaalse summa 3000 euroni senise 1200 euro asemel, alaealiste kohtlemiseks luuakse erand ja nendele määratavate rahatrahvide arvestamisel jääb kehtima endine trahviühiku suurus neli eurot. Eesmärgiks on töötasu alammäära ja trahviühiku omavahelise suhte taastasakaalustamine ning sel viisil ühiskonnas parema õiguskorra tagamine ja õiguskuulekuse tõstmine. Eelnõu jõustumine on kavandatud 1. jaanuariks 2016. 1 https://valitsus.ee/et/uudised/valitsuskabineti-noupidamise-paevakord-1 1 Kuna muudatuste ettevalmistamine on seotud ka riigi eelarvestrateegiaga 2016–2019 ja need peavad jõustuma jaanuaris 2016, siis on tegemist kiireloomulise eelnõuga. Tuginedes HÕNTE § 1 lõike 2 punktile 1, ei ole eelnõu koostamisele eelnenud väljatöötamiskavatust. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Einar Hillep (620 8222, [email protected]) ning sama osakonna analüüsitalituse nõunik Andri Ahven (620 8246, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Taima Kiisverk (620 8181, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud mõne muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punkti 11 „Õiguskord“ alapunktiga 11.23, mille sisuks on kaaluda võimalust kehtestada väärteo eest määratavate trahvide suuruse sõltuvus väärteo sooritanu sissetulekust, varalisest seisust ja ülalpeetavate arvust. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõuga muudetakse karistusseadustikku redaktsioonis RT I, 12.03.2015, 22; liiklusseadust redaktsioonis RT I, 23.03.2015, 121; väärteomenetluse seadustikku redaktsioonis RT I, 19.03.2015, 37 ning ühistranspordiseadust redaktsioonis RT I, 23.03.2015, 2. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus (PS § 104 p 14), sest muudetakse väärteomenetluse seadustikku. 2. Seaduse eesmärk 2.1. Trahviühiku tõstmine 1.01.2015 jõustus mahukas seadusemuudatuste pakett2, mida lühidalt tuntakse ka karistusõiguse revisjoni nime all. Eelnõu kandis Riigikogus numbrit 554 SE ja selle seletuskirja sissejuhatuses3 märgitu kohaselt oli revisjoni põhieesmärk kuriteo- ja väärteokoosseisude võimaliku kattuvuse ja piiritlemise käsitlemine, väärteovastutuse ja haldussunni mõistliku vahekorra kontrollimine ning ülemäärase karistatavuse kõrvaldamine. Karistusseadustiku muudatustega tõsteti kuritegude eest ette nähtud rahalise karistuse päevamäära 3,2 eurolt 10 euroni. Samuti tõusis juriidilistele isikutele mõistetavate trahvide miinimum ja maksimum vahemikult 32 kuni 32 000 eurot vahemikuni 100 kuni 400 000 eurot. Kõnesoleva eelnõuga viiakse kuriteo ja väärteo eest füüsilisele isikule ettenähtud miinimumpäevamäär ja trahviühik omavahel kooskõlla. Karistusega väljendatakse riigi hukkamõistu teatud tegudele. Nii karistusmäära kehtestamisel seadusandlikus protsessis kui karistuse mõistmisel konkreetsele isikule on riigil kohustus järgida õiguskorra kaitsmise huve. Karistus, sh isikule väärteo eest mõistetav rahatrahv peab olema nii suur, et sellel on nii eri- kui ka üldpreventiivne mõju ehk see peab muutma nii süüdlase enda kui ka kogu ühiskonna hoiakut. Seega tuleb ka 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/112072014001. 3 http://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/78433b29-8b2f-4281-a582-0efb9631e2ad/ 2 rahalise mõjuga karistusmäärasid (nt rahaline karistus ja rahatrahv) jooksvalt üle vaadata, et need elukalliduse tõusu jms tegurite tõttu aja jooksul ei devalveeruks. Riigil on kohustus nii tulud kui ka kulud, mis konkreetse eelarveaasta jooksul tekivad, selleks eelarveaastaks arvesse võtta. Seega on ka trahvide laekumisel oma roll riigieelarve tulude kujunemisel. Eelkõige on muudatuse eesmärgiks siiski õiguskuulekuse suurendamine. Kohtupraktikas on väljakujunenud seisukoht, mille kohaselt peab karistuse mõistmisel võtma lähtepunktiks sanktsioonivahemiku keskmise määra. Rahatrahvi maksimaalsed määrad kehtestab seadusandja, millest siis rakendaja saab arvestada keskmist määra. Seaduses sätestatud karistusmäära tõstmine annab menetlejale parema võimaluse raskematele süütegudele reageerida. Kui 2012 määrati nt PPA poolt maksimaalset rahatrahvi (1200 eurot) 73 korral, siis 2014 oli see arv tõusnud juba 173 korrani. See tähendab, et ühiskonnas on hakatud rohkem toime panema väärtegusid, millele reageerimiseks tuleb tuleb rakendada seadusega lubatud maksimumi, ei saa lähtuda enam keskmisest määrast. Trahviühiku suuruse tõstmine ei viita siiski ühetähenduslikult kriminaalpoliitika karmistamisele, kuna trahv on üks võimalik väärteomenetluse tulemus teiste seas. Nii võeti nt 18.02.2015 Riigikogus vastu ja 29.03.2015 jõustus VTMS-i muudatus4, mis lubab vähetähtsa teo puhul jätta menetluse alustamata ning piirduda suulise hoiatamisega. Sama muudatusega täpsustati võimalust väärteomenetluse otstarbekuse kaalutlusel lõpetamiseks, kui isiku süü pole suur ning menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Menetluse lõpetamise eelduseks võib olla ka tekitatud kahjude heastamine või hüvitamine või sotsiaalprogrammis osalemise kohustuse määramine. Mittekaristuslike alternatiividena on endiselt võimalik alaealiste väärtegude toimepanijate puhul kasutada juhtumi alaealiste komisjoni suunamist või alaealiste mõjutusvahendi määramist KarS § 87 alusel, karistuslike alternatiividena rakendada teatud väärtegude puhul aresti ja selle asemel üldkasuliku töö määramist ning sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Karistusõiguse revisjoniga tehtud muudatuste üheks eesmärgiks oli laiendada haldussunni – ettekirjutuse, sunniraha ja asendustäitmise – rakendusala ning vähendada väärteokoosseisude hulka, kõrvaldada seega ülekriminaliseerimine. Ultima ratio kui riikliku sunni ökonoomsuse põhimõttest lähtudes saab karistusõigus sekkuda üksnes siis, kui muud õigusliku regulatsiooni vahendid – tsiviilõiguslik hüvitamine ja haldussund – ei ole rakendatavad. 01.01.2015 jõustunud seadusemuudatustega (karistusõiguse revisjon) vähendati oluliselt väärteokoosseisude hulka Eesti seadustes. Lähtudes põhimõttest, et vähem tähtsate rikkumiste puhul tuleb eelistada karistusõigusväliseid vahendeid ning VTMS-s on loodud ka võimalus menetlus sellisel juhul alustamata jätta, saabki väita, et karistatavaks jäävad üksnes sellised teod, kus riikliku hukkamõistu väljendamine karistuse määramisega on vajalik. Seega on põhjendatud ka nende rikkumiste eest ettenähtud trahvi sisuline tõstmine, säilitades siiski vajaliku paindlikkuse juhtumi asjaolude arvestamiseks (nt madalam trahviühik alaealiste puhul, trahvi tasumise aja pikendamine jne). Eelnõuga tehakse ettepanek tõsta trahviühikut 2,5 korda ehk 4 eurolt 10 euroni. Kui võtta aluseks töötasu alammäär, siis nii miinimumsissetulek kui ka keskmine palk on alates aastast 2002 oluliselt kasvanud, trahviühiku suurus on jäänud aga muutumatuks. Tagamaks üldist õigusrahu, ei ole praktikas peetud vajalikuks trahviühiku suuruse sama sagedast tõstmist, kui seda on tehtud töötasu alammäära osas. Trahviühikute süsteem kehtib Eestis alates 1. oktoobrist 2001, algselt vastas ühele trahviühikule 60 krooni, eurole ülemineku järel vastavalt 4 eurot. 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/119032015001. 3 1. jaanuaril 2001. a kehtestati tunnipalga alammääraks 9 krooni 40 senti ja kuupalga alammääraks täistööaja korral 1600 krooni. See oli aluseks ka trahviühiku suuruse kehtestamisel, milleks otsustati määrata mitte 53 krooni (1600 : 30 = 53,3), vaid varuga 60 krooni, et ei peaks kohe hakkama trahviühiku suurust muutma, kui muutub miinimumpalk. 1. jaanuaril 2002. a kehtestati tunnipalga alammääraks 10 krooni 95 senti ja kuupalga alammääraks täistööaja korral 1850 krooni ehk juba 2002. a oli see varasemalt varuga valitud trahviühiku number ületatud ning trahviühiku suurust oleks tulnud tõsta vähemalt 70 krooni peale (1850 : 30 = 61,6). 1. jaanuarist 2012, kui Eestis võeti kasutusele euro, jäi töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral tunnis 1,80 eurot ja kuus 290 eurot, 1. jaanuarist 2015 on tunnitasu alammäär 2,34 eurot ja kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 390 eurot. Töötasu alammäära ja trahviühiku suuruse võrdlus 2001–2015 Aasta Töötasu alammäär täistööaja korral Trahviühiku suurus 2001 1600 krooni 60 krooni 2002 1850 krooni 60 krooni 2003 2160 krooni 60 krooni 2004 2480 krooni 60 krooni 2005 2690 krooni 60 krooni 2006 3000 krooni 60 krooni 2007 3600 krooni 60 krooni 2008 4350 krooni 60 krooni 2009 4350 krooni 60 krooni 2010 4350 krooni 60 krooni 2011 4350 krooni 60 krooni 2012 290 eurot (4537,51 krooni) 4 eurot (62,59 krooni) 2013 320 eurot (5006,91 krooni) 4 eurot (62,59 krooni) 2014 355 eurot (5554,54 krooni) 4 eurot (62,59 krooni) 2015 390 eurot (6102,17 krooni) 4 eurot (62,59 krooni) KarS-i jõustumisel 1.09.2002 oli kuritegude eest ette nähtud rahalise karistuse miinimumpäevamäär 50 krooni ja väärtegude eest ette nähtud rahatrahvi trahviühik 10 krooni võrra suurem ehk 60 krooni. Kuigi ülaltoodust nähtuvalt on töötasu alammäära tõstetud rohkem kui kümnel korral, on trahviühiku suurus jäänud muutumatuks. 2015. a on töötasu alammäär 390 eurot5. Kui arvestada see ümber kroonideks, oleks summa 6102,17 krooni. Lähtudes 2002. a aluseks võetud põhimõtetest, võiks trahviühiku suurus pelgalt aritmeetilise tehte alusel olla praegu minimaalselt 203,41 krooni ehk 13 eurot. Rahatrahvid määratakse vahemikus 3 kuni 300 trahviühikut (s.o 12 – 1200 eurot). Enamik karistusi määratakse väärteomenetluses liiklusalaste rikkumiste eest. Enim registreeritud väärteod 2015, 4 kuud Liiklusseaduse § 227 1571 Mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamine 6 Ühistranspordiseaduse Sõit sõiduõigust tõendava dokumendita ja taksosõidutasu 5635 § 547 maksmisest keeldumine Karistusseadustiku § Varavastane süütegu väheväärtusliku asja ja varalise õiguse 5630 5 https://www.riigiteataja.ee/akt/103122013004. 4 218 vastu Liiklusseaduse § 259 Jalakäija, tasakaaluliikuri juhi, jalgratturi, pisimopeedijuhi, 4197 loomveoki juhi või sõitja poolt liiklusnõuete muu rikkumine Liiklusseaduse § 221 Juhi poolt ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmine 3083 foori keelava tule ajal Trahviühiku suuruse tõstmisel tuleb arvestada sellega, et karistuse määramisel on kohtuvälisele menetlejale ja kohtule antud üsna suur kaalutlusruum. Nt kui trahvimäär konkreetse väärteo eest on kuni 100 trahviühikut, siis ei tähenda trahviühiku 2,5-kordne tõstmine automaatselt seda, et nt täna mõistetav 20 trahviühiku ehk 80 euro suurune rahatrahv on ka pärast trahviühiku suuruse tõstmist 20 trahviühikut ehk uue määraga juba 200 eurot. Pigem võib eeldada, et hakatakse kohaldama väiksemat arvu trahviühikuid, kuna karistust mõistes peetakse silmas ka lõplikku summat. Selle näite puhul võib siis juhtuda, et väärteo eest ei mõisteta edaspidi karistuseks mitte 20 trahviühiku suurust rahatrahvi, vaid nt 10 trahviühikut ehk 100 eurot. KarS § 56 lg 1 kohaselt on isikule mõistetava karistuse aluseks tema süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Senine kogemus näitab, et trahvide / rahaliste kohustuste tõstmisel ei tohiks arvestada laekumise protsenti, mis kehtis nn vana määra puhul – laekuvate summade maht tavaliselt mingiks perioodiks väheneb. Trahvide tõstmine tekitab ilmselt enim probleeme sotsiaalselt tõrjutud ning majanduslikult raskemas seisus gruppides, nagu näiteks sõltlased, kelle puhul praeguses menetluspraktikas ei kasutata trahvide asemel piisavalt teisi alternatiive või pole sobivad alternatiivid, näiteks sotsiaalprogrammid, kättesaadavad. Viimase teemaga tuleb riigil lähiajal põhjalikumalt tegeleda. Eeltoodud põhjustel tuleb vähendada ka senist miinimumtrahvi suurust. Kui kehtiva trahviühiku puhul, milleks on neli eurot, on minimaalseks trahvisummaks kolm trahviühikut ehk 3 x 4 = 12eurot, siis trahviühikut oluliselt suurendades võib väiksemate rikkumiste puhul määratav miinimumkaristus 30 eurot olla liiga suur. Kokkuvõttes tuleb trahviühiku tõstmisel arvestada ka hiljutisi seadusemuudatusi kuriteo eest mõistetava rahalise karistuse miinimumpäevamäära tõstmiseks, mis peaks avaldama trahviühiku tõstmisega sarnast mõju kogutava trahviraha näol. Liigse surve tekitamine rahaliste kohustuste puhul võib siiski kutsuda esile soovimatuid tagajärgi nii menetluskoormuse kasvu kui ka täitmata nõuete näol. See omakorda võib tuua kaasa arestide ja üldkasuliku töö määramiste kasvu, mis tähendab täiendavat kulu riigile. 2.2. Alaealiste erikohtlemine Trahviühiku tõstmisel kümne euroni võiks selle negatiivset mõju kompenseerida tegevused, mis on suunatud trahvimise uute alternatiivide kasutamisele teatud haavatavate gruppide puhul. See võimaldaks muuta süsteemi ka reaalselt paindlikumaks. 5 Alaealiste puhul tuleks tulevikus kaaluda trahvi kasutamist vaid olukorras, kus alaealisel on iseseisev sissetulek või on menetlejal alust arvata, et trahv on käitumise mõjutamiseks parim vahend. Sellest tulenevalt tuleb leida alternatiivseid mõjutusvahendeid6. Eelnõus on alaealiste erikohtlemise eesmärgil säilitatud neile trahvi mõistmisel senine trahviühiku suurus ehk neli eurot. Kuritegude eest mõistetava rahalise karistuse kohta on KarS §-s 44 sätestatud, et rahalist karistust ei mõisteta nooremale kui kaheksateistaastasele isikule, kellel ei ole iseseisvat sissetulekut. Kui teo toimepanemise ajal nooremal kui kaheksateistaastasel isikul on sissetulek olemas, võib alaealisele kuriteo eest mõistetava rahalise karistuse maksimaalne suurus olla pool täiskasvanule ettenähtud karistusest. Kehtivas õiguses ei tehta vahet väärteo eest rahatrahvi määramisel alaealise ja täiskasvanu vahel. Riigikohus on oma 19. juuni 2003. a lahendis nr 3-1-1-57-037 välja toonud selle, et iseseisva sissetulekuta alaealisele rahatrahvi kohaldamisel ei ole erinevalt kuritegudest ette nähtud piirangut. Riigikohus ei nõustunud linnakohtu seisukohaga, milles leiti, et ka väärtegude korral võiks lähtuda KarS §-s 44 sätestatust ning välistada rahatrahvi mõistmise nooremale kui kaheksateistaastasele isikule, kellel puudub iseseisev sissetulek. Alaealistel iseseisva sissetuleku omamine on enamasti välistatud, sest töölepingu seaduse § 7 lõike 1 kohaselt ei tohi tööandja töölepingut sõlmida alla 15-aastase või koolikohustusliku alaealisega ega teda tööle lubada, välja arvatud paragrahvi 7 lõikes 4 sätestatud juhtudel. See on täiesti arusaadav piirang, sest alaealise peamine kohustus on siiski täita koolikohustust ning õppimise eest tasu maksmine ei ole ette nähtud. Töölepingu seaduse § 7 lõige 4 lubab tööandjal 13–14-aastase alaealisega või 15–16-aastase koolikohustusliku alaealisega sõlmida töölepingu ja lubada teda sellisele tööle, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust (kerge töö). Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 93 „Alaealisele lubatud kerged tööd“8 kohaselt on 13–14-aastasel alaealisel või 15–16-aastasel koolikohustuslikul alaealisel lubatud teha eelkõige kergeid töid (nt aia- või põllukultuuride istutamine, rohimine, kastmine või muldamine, saagi koristamine, marjade või puuviljade korjamine, köögivilja puhastamine või müügiks ettevalmistamine, kauba lahti pakkimine või asetamine riiulitele, hinnasiltide või etikettide kleepimine, pakkematerjalide või pakendite ettevalmistamine, väikesemõõduliste esemete pakkimine, reklaamnäidiste või reklaamtrükiste jagamine). Eeltoodust tulenevalt tähendab alaealisele mõistetav rahatrahv üldjuhul selle summa tasumist tema vanemate poolt, v.a juhul, kui alaealisel on endal sissetulek. 2.3. Trahvi tasumise tähtaja pikendamine ja ositi maksmine Tasakaalustamaks trahviühiku tõstmisega kaasnevat mõju, tuleks pikendada rahatrahvi tasumise tähtaega praeguselt 15 päevalt 30 päevani ning soosida senisest enam rahatrahvi ositi tasumise võimalust, eriti kiirmenetluses. Ositi tasumise võimalus on kehtivas õiguses küll olemas, kuid sellest ei pruugi kõik menetlusalused isikud olla teadlikud ja seetõttu ei osata sellele kiirmenetluses ka tähelepanu pöörata. KarS § 66 lõige 2 näeb ette karistuse ajatamise alused isiku karistamisel väärteo eest rahatrahviga. Selleks peab olema mõjuv põhjus. Nagu kirjutatakse KarS-i kommenteeritud väljaandes9, võib selleks olla üldjuhul süüdlase majanduslik võimetus tasuda korraga kogu 6 Sellele küsimusele pööratakse tähelepanu Sotsiaalministeeriumi juhtimisel korraldatava alaealiste mõjutusvahendite süsteemi reformimisel. 7 http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=222468202. 8 https://www.riigiteataja.ee/akt/13191258. 9 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne. Juura, 2009. Lk 260. 6 rahasumma, aga see võib väljenduda ka mõnes muus asjaolus, näiteks selles, et süüdlane õpib ja tal pole püsivat sissetulekut (RKKK 3-1-1-2-06). VTMS § 57 lõike 1 punkt 2 näeb ette kohtuvälisele menetlejale võimaluse kiirmenetluse otsuses määrata rahatrahvi tasumine ositi, järgides karistusseadustiku § 66 lõigetes 2 ja 3 sätestatut. Üldmenetluses tehtava otsuse puhul on see regulatsioon VTMS § 74 lõike 1 punktis 13. Kohtule on antud samasugune võimalus VTMS § 111 punktiga 5. Kui süüdlane ei järgi osastatud rahatrahvi tasumise tähtaegu, saadab vastavalt VTMS §-le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. Rahatrahvi osalise tasumise korral arvestatakse tasutud osa asendusaresti või üldkasuliku töö pikkuse määramisel proportsionaalselt tasutud summa suurusega (VTMS § 211 lg 2). Kohtuvälisel menetlejal tuleb ametkonnasiseseid karistuspraktika ühtlustamise juhiseid10 andes arvestada seda, et menetlejal peab olema võimalus karistust määrates arvestada konkreetse sündmuse ja isikuga: karistustundlikumatele isikutetele ei tohiks karistust määrata n-ö mehaaniliselt. KarS § 56 lg 1 kohaselt on isikule mõistetava karistuse aluseks tema süü. Kohtupraktikas arvestatakse lisaks karistuse mõistmisel ka süüdlase isikut iseloomustavaid andmeid ja õiguskorra huvisid (RKK 3-1-1-13-11, p 9). Isiku süü hindamisel tuleb lähtuda eelkõige asjas tuvastatud faktilistest asjaoludest ja nendes kajastuvast teo ebaõiguse mahust, samuti KarS §-s 57 sätestatud karistust kergendavatest ja KarS §-s 58 loetletud karistust raskendavatest asjaoludest (Riigikohtu üldkogu otsus väärteoasjas nr 3-1-1-116-09, p 20, RKK nr 3-1-1-12-06, p 12 ja RKK 3-1-1-18-11, p 8.1). Nende asjaolude arvestamise kohustus on ka kohtuvälisel menetlejal väärteomenetluses otsuse tegemisel. Seadusandja on ette näinud vahemikud, mille alusel rahatrahve määratakse, aga konkreetne karistus konkreetse teo eest tuleb siiski määrata kõiki asjaolusid kaaludes. Trahviühiku suuruse tõstmisel tuleb menetlusi läbi viies hakata rohkem tähelepanu pöörama ka VTMS §-le 209. Kui on asjaolusid, mille tõttu ei ole viivitamata võimalik täita väärteo eest karistusena kohaldatud rahatrahvi, võib lahendit täitmisele pöörav maakohus või kohtuväline menetleja süüdlase avalduse alusel oma määrusega rahatrahvi täitmisele pööramise edasi lükata, märkides määruses edasilükkamise alguse ja lõpu kuupäeva. Kohtuvälise menetleja otsus ja määrus ning kohtuotsus ja määrus pööratakse täitmisele, kui need on jõustunud ja kui täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud vastavalt VTMS §-le 209. Kohtuvälise menetleja otsus või kohtuotsus süüdlase karistamise kohta pööratakse täitmisele selle jõustumise päevast või väärteoasja apellatsiooni- või kassatsiooniastmest tagastamise päevast alates kümne päeva jooksul. Täitmisele pööramine toimub seega kümne päeva jooksul pärast otsuse jõustumist. Selle aja sees saadab kohus kohtuotsuse rahatrahvi kohaldamise kohta valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutusele, kes kontrollib, kas süüdlane on rahatrahvi tasunud täies ulatuses või mitte. Kui kohtuvälise menetleja määratud rahatrahvi ei ole tasutud otsuse jõustumise ajaks, saadab kohtuväline menetleja otsuse jõustumisest kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. Karistustundlikuma sihtrühmana võib välja tuua ka pensionärid, kellele võib senisest suurema rahatrahvi tasumine üle jõu käia. Oluline on siiski rõhutada, et pensioni puhul on rahatrahvi täitmise kohta täitemenetluse seadustikus (edaspidi TMS) ette nähtud 10 2014. aprillis määras politsei asutusesisese juhendiga ühtsed põhimõtted ohtlike liiklusrikkumiste eest karistuste määramisel. Juhendis on karistuste määramise alused lubatud sõidukiiruse ja alkoholi piirmäära ületamise ning turvavarustuste mittekasutamise ja kergliikleja ohutuse seotud rikkumiste korral. Juhend ja määrad on avaldatud PPA veebilehel https://www.politsei.ee/et/nouanded/liiklus/liiklusrikkumiste- maarad.dot 7 kitsendused. Siinkohal võib välja tuua ka Riigikohtu 7. juuni 2007. a lahendi 3-2-1-68-07, mis olukorda ilmekalt kirjeldab ja milles juhitakse tähelepanu pensionäri sissetuleku arestimise piirangutele. Riigikohus on viidatud lahendis 3-2-1-68-0711 öelnud järgmist: „13. Vastavalt TMS § 131 lg 1 punktile 10 ei saa pöörata sissenõuet riiklikule pensionile seaduses sätestatud ulatuses. Riiklikust pensionist kinnipidamist reguleerib riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 47, mille lõike 1 punkti 1 järgi võib riiklikust pensionist teha kinnipidamisi täitemenetluse seadustiku alusel täidetava lahendi alusel. Riiklikust pensionist kinnipeetav osa arvutatakse RPKS § 47 lg 2 kohaselt pensionärile maksmiseks ettenähtud pensionist, lähtudes riikliku pensioni üldsummast. Tulenevalt sama paragrahvi 3. lõikest võib täitemenetluse seadustiku alusel täidetavate lahendite alusel kinni pidada kuni 50% riiklikust pensionist, kuid pensionärile säilitatakse seejuures vähemalt 50% rahvapensioni määrast. Seega sätestab riikliku pensionikindlustuse seadus riiklikust pensionist kinnipidamise maksimaalmäära. Kolleegium leiab, et lisaks RPKS §-le 47 tuleb riiklikust pensionist kinnipidamise korral arvestada TMS § 132 lõikega 1, mille kohaselt ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Seega tuleb alati võlgniku sissetulekutele sissenõude pööramiseks (sh riiklikust pensionist kinnipidamiseks) kindlaks teha võlgniku kõik sissetulekud ning nende suurus kokku. Riiklikule pensionile võib sissenõude pöörata RPKS § 47 lõikes 3 toodud ulatuses üksnes juhul, kui pensionäri ülejäänud sissetulekud (pensioni alles jääv osa jt sissetulekud kokku) vastavad TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäärale.“. 2.4. Trahviühiku tõstmise kõrval süüdlase tegelikust sissetulekust rahatrahvi arvestamise võimaluse kaalumine Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punkti 11 „Õiguskord“ alapunktis 11.23 nähakse ette kaaluda võimalust kehtestada väärteo eest määratavate trahvide suuruse sõltuvus väärteo sooritanu sissetulekust, varalisest seisust ja ülalpeetavate arvust. Kõnesoleva eelnõu ettevalmistamisel analüüsiti seda võimalust ning leiti, et teema väärib ja vajab täiendavat ja põhjalikumat hindamist edaspidi. Nii võib kaaluda tegelikust sissetulekust rahatrahvi määramise võimalust näiteks liiklussüütegude korral, eristades neist omakorda ohtlikumad. Kõigi väärtegude puhul tegelikust sissetulekust rahatrahvi arvestavale süsteemile üleminek ei pruugi anda loodetud tulemusi, pigem võib see oluliselt raskendada keskmist sissetulekut teenivate isikute olukorda võrreldes kehtiva regulatsiooniga (vt näiteid allpool). Liiklussüütegudele keskendumine tähendaks ka seda, et vajalikke infosüsteemide arendusi peavad koostöös tegema PPA ja MTA, kelle tehniline võimekus on juba praegu suurem võrreldes teiste kohtuväliste menetlejatega. Arvestades selle eelnõu kiireloomulisust, ei ole siiski praegu selliste muudatuste tegemine võimalik, kuna see eeldab laiemat õiguslikku analüüsi, samuti infotehnoloogiliste lahenduste hindamist ning elluviimist. Kuritegude ja väärtegude eest ettenähtud rahatrahvi puhul oli erinev lähenemine juba 1992. a kriminaalkoodeksi (edaspidi KrK) ja haldusõiguserikkumiste seadustiku12 (edaspidi HÕS) kehtivuse ajal. Nii nägi KrK§ 28 ette, et kuriteo eest mõistetav rahatrahv oli rahaline sissenõue, mille kohus võis mõista kuni kolmesaja päevamäärani. Trahvi päevamäära tuli arvestada süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel pärast maksude mahaarvamist, võttes arvesse tema perekondlikku ja majanduslikku seisundit. Samas nägi aga KrK 11 http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-68-07. 12 HÕS-s sisaldusid kõik haldusõigusrikkumised vastandina praegusele regulatsioonile, kus väärteod paiknevad kas KarS-s või eri haruseadustes. 8 kehtestamiseks ettenähtud rakendusseaduse § 17 lõige 2 ette, et kuni rahatrahvi päevamäära arvutamise korra kehtestamiseni loetakse rahatrahvi päevamääraks riiklikult fikseeritud sotsiaalse elatusmiinimumi alusel arvutatav keskmine päevasissetulek.13 1996. a seadusemuudatustega14 muudeti § 17 lõiget 2 ning sätestati, et kuni rahatrahvi päevamäära arvutamise korra kehtestamiseni lähtutakse rahatrahvi määramisel päevapalgast. Päevapalga arvutamise aluseks on kuriteo toimepanemise ajal kehtiv Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (miinimumpalga) suurus. Päevapalga suurus koodeksi järgi määratakse kindlaks kuupalga alammäära jagamisel 30-ga, murdosa arvestamata. HÕS-s jäädi ka 1996. aastal KrK-st erineva regulatsiooni juurde. HÕS § 21 nägi ette, et rahatrahv määratakse haldusõiguserikkumise eest ettenähtud sanktsioonis toodud päevapalga määra ulatuses. Päevapalga arvutamise aluseks on haldusõiguserikkumise ajal kehtiv Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär. Päevapalga suurus määrati kindlaks kuupalga alammäära jagamisel 30-ga, murdosa arvestamata Tulenevalt väärteo toimepanemise asjaoludest on väärteomenetluses võimalik kohaldada kiir- või üldmenetlust. Kiirmenetluse kohaldamise eesmärgiks on menetluse kiirus. Kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged (nt lahtise turvavööga sõitmine), on kohtuvälisel menetlejal võimalik kohe määrata rikkujale rahatrahv. Süüdlase tegeliku sissetuleku alusel rahatrahvi arvutamine on aga tegevus, mis ei saa toimuda kiiresti. Kuna kuritegude puhul on tegelikust sissetulekust päevamäära arvestamise regulatsioon välja töötatud, siis saaks seda vajadusel eeskujuna kasutada ka väärteomenetluses. Karistusseadustiku rakendamise seaduse § 32 lõike 2 alusel on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 13.08.2002. a määrusega nr 264 „Keskmise päevasissetuleku arvutamise, keskmisest päevasissetulekust mahaarvamiste tegemise, elatustaseme väljaselgitamise ning keskmise päevasissetuleku arvutamiseks ja elatustaseme väljaselgitamiseks vajalike andmete väljanõudmise, esitamise ja vormistamise kord.“15 Kõige lihtsam on aastanetosissetuleku leidmine isiku tuludeklaratsioonis esitatud andmete põhjal tema suhtes menetluse alustamise aastale eelnenud aasta kohta, kui need andmed on Maksu- ja Tolliametist kättesaadavad. Kui aga andmed tulu kohta ei ole Maksu- ja Tolliametist süüdlase tuludeklaratsiooni põhjal kättesaadavad, tuleb leida aastanetosissetulek isikule tehtud tulumaksuga maksustatavate väljamaksete põhjal menetluse alustamise aastale eelnenud aastal. Päevasissetulek on üks neljasajandik süüdlase aastanetosissetulekust. Päevasissetulekut vähendatakse: 1) 10 protsendi võrra süüdistatava iga alaealise ülalpeetava kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 30 protsenti; 2) kuni 20 protsendi võrra, kui süüdlane tõendab, et tal on võlad, mis oluliselt vähendavad tema maksevõimet; 3) 3,20 euro võrra elamiseks hädavajalike kulude katmiseks. Elamiseks hädavajalike kulude katmise summa kohta võib selgitada järgmist. Sotsiaalhoolekandeseaduse (edaspidi SHS) § 22 sätestab toimetulekutoetuse. Paragrahvi 22 lõike 1 kohaselt on toimetulekutoetust õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuunetosissetulek pärast seaduse § 222 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluruumi alaliste kulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. 13 https://www.riigiteataja.ee/akt/30603. 14 https://www.riigiteataja.ee/akt/31197. 15 https://www.riigiteataja.ee/akt/121052013008. 9 Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. SHS § 22 lõike 11 kohaselt kehtestab toimetulekupiiri üksi elavale isikule või perekonna esimesele liikmele Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Uus toimetulekupiir ei või olla väiksem kehtivast toimetulekupiirist. 2015. aasta riigieelarve seaduse16 § 2 (Seadustest tulenevate määrade ja piirsummade kehtestamine) lõike 8 punkti 1 kohaselt on üksi elava isiku või perekonna esimese liikme toimetulekupiir 90 eurot kuus. Lähtudes sellest, et isiku toimetulekupiir ühes kuus on 90 eurot, saab teha arvutuse, mille kohaselt ühes päevas on sel juhul toimetulekupiiriks 3 eurot (90 eurot jagatud 30-ga). Kehtiva seaduse (KarS § 47) sõnastuse kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Kuritegude puhul on rahalise karistuse maksimum viissada päevamäära (KarS § 44). Kui võtta aluseks ainult miinimumpäevamäär (kuritegu) ning miinimumtrahviühik (väärtegu), siis oleks maksimaalne rahaline karistus kuritegude puhul, kui isiku tegelikku sissetulekut ei suudeta välja selgitada, 5000 eurot (10 x 500) ning maksimaalne rahatrahv väärtegude puhul praegu kehtiva trahviühiku suurust (neli eurot) arvestades 1200 eurot (4 x 300). Rahalise karistuse ning rahatrahvi erisused peaksid jääma alles minimaalse ja maksimaalse suuruse puhul. Kui alam- ja ülempiirid muuta ühesuguseks, ei oleks enam vahet, kas tegemist on väärteoga või kuriteoga, ning see ei oleks õige. Rahatrahvi minimaalne suurus hakkab eelnõus kavandatu kohaselt olema üks trahviühik ehk kümme eurot (kehtivas õiguses 12 eurot). Kuritegude puhul on minimaalne rahalise karistuse suurus kolmkümmend päevamäära ehk 300 eurot (30 x 10). Kui süüdimõistetu või süüdlase tegelik keskmine päevasissetulek on suurem, siis on loomulikult suuremad ka vastavad maksimaalsed karistused. Samas tuleks ülempiiri puhul erisus siiski alles jätta, et väärteod oleksid kergemalt karistatavad kui kuriteod. 300 trahviühikut tuleks maksimumina alles jätta täiesti pragmaatilistel põhjustel ─ sel juhul ei ole vaja eriseaduste vastutuse peatükke uuesti üle vaadata ning iga konkreetset koosseisu muuta tulenevalt võimalikust rahatrahvi suurusest. KarS-i eriosas ei kirjutata konkreetse kuriteo sanktsioonis ette, kui suur on selle teo puhul lubatud maksimaalne rahaline karistus. Väärtegude puhul sama süsteemi ei kasutata ning väärteokoosseisude puhul on ka vastavalt sätestatud, kas rahatrahvi maksimaalne määr on 100, 200 või 300 trahviühikut. Ei saa ilmselt põhjendatuks pidada sanktsioonide osas senise korra muutmist ning üleminekut regulatsioonile, mille kohaselt sanktsioonis kirjutataks vaid „karistatakse rahatrahviga“. Väärtegude puhul samasuguse regulatsiooni kehtestamine nagu kuritegude puhul ei ole põhjendatud sellepärast, et kriminaalmenetluse puhul on otsuse tegijaks kohtunik, väärteomenetluses aga ametnik. Ametniku puhul on aga põhjendatud seadusega piiride kehtestamine, millises ulatuses rahatrahvi võib määrata ja kas tulenevalt seaduses sätestatud sanktsioonist on tegemist raske või kergema väärteoga (vastavalt siis maksimaalne sanktsioon 100, 200 või 300 trahviühikut). Isikule rahatrahvina kohaldatav väärteokaristus süüdlase tegelikust sissetulekust võiks moodustuda järgmiselt. 16 https://www.riigiteataja.ee/akt/129122014079. 10 Nt otsustab kohtuväline menetleja (politseinik) karistada rahatrahviga 100 trahviühikut keskmist palka saavat mootorsõidukijuhti, kes pani toime liiklusalase väärteo. Statistikaameti veebilehel olevate andmete kohaselt oli 2014. a keskmine brutokuupalk 1005 eurot17, mis teeb isiku netosissetulekuks 792.43 eurot. Lihtsuse mõttes võtame näites aluseks summa 792 eurot ja seega tulenevalt süüdlase aastanetosissetulekust väärteomenetluse alustamisele vahetult eelnenud aastal (12 x 792 = 9504 eurot) arvutatakse välja süüdlase keskmine päevasissetulek (9504 : 400 = 23,76). Kui süüdlasel on nt üks alaealine ülalpeetav, vähendatakse saadud keskmist päevasissetulekut kümme protsenti alaealise ülalpeetava kohta (23,76 ─ [23,76 x 0,1] = 21.40). Leitud tulemusest lahutatakse veel elamiseks hädavajalike kulude summa (21.40 ─ 3.20 = 18.20.). Nüüd saamegi päevamäära suuruse, mille korrutamisel trahviühikute arvuga saadakse süüdlase poolt tasumisele kuuluv tegelik rahatrahvi summa (18.20 x 100 = 1820) 1820 eurot. Kehtiva regulatsiooni kohaselt, mis ei näe ette rahatrahvi arvestamist süüdlase sissetulekust, oleks keskmist palka saava isiku karistus 100 trahviühiku puhul 400 eurot (4 x 100), trahviühiku tõstmisel eelnõus pakutud määral aga vastavalt 1000 eurot (10 x 100). Seega juhul kui arvestada trahvi suurust isiku sissetuleku alusel, tõstaks see oluliselt mitte ainult suurema sissetulekuga isikute trahve, vaid ka väiksema ja keskmise sissetulekuga isikute trahve – võrreldes kehtiva trahvimääraga oleks tõus koguni enam kui neljakordne. Teise näite võib tuua piletita sõidu kohta. Kuni 1.10.2015 kehtiva ühistranspordiseaduse § 547 kohaselt on sõiduõigust tõendava dokumendita sõit bussis, trammis, trollibussis või reisirongis karistatav rahatrahviga kuni 10 trahviühikut ehk 40 eurot. Kohtuväline menetleja otsustab eespool näites toodud keskmist palka saavat ja ühte alaealist last kasvatavat süüdlast karistada keskmise rahatrahviga ehk 5 trahviühikut. Karistus oleks sel juhul 91 eurot (18.20 x 5). Kehtiva regulatsiooni kohaselt, mis ei näe ette rahatrahvi arvestamist tegelikust sissetulekust, oleks keskmist palka saava isiku karistus 5 trahviühiku puhul 20 eurot (4 x 5), trahviühiku tõstmisel eelnõus pakutud määras aga vastavalt 50 eurot (10 x 5). Süüdlase keskmine päevasissetulek on pärast vähendamisi saadud arvutus. On avaldatud arvamust, et eeskujuliku e-riigina ei tohiks Maksu- ja Tolliametis deklareeritud inimeste sissetulekud olla kuidagi ületamatuks IT-probleemiks. Siseministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad kohtuvälised menetlejad saavad vajalikke andmeid MTA-st ja rahvastikuregistrist infosüsteemide andmevahetuskihi X-tee kaudu. X-teega liitumise kord ja X-tee kasutamine on reguleeritud Vabariigi Valitsuse 24.04.2008 määruse nr 78 „Infosüsteemide andmevahetuskiht“ 3. peatükis18. Siin tuleb aga arvestada kõigi kohtuväliste menetlejatega, mitte ainult Politsei- ja Piirivalveametiga, kelle tehniline varustatus on teistest vaieldamatult parim.. Ülejäänud kohtuväliste menetlejate puhul jääb kehtima regulatsioon, mille kohaselt menetleja esitab kirjalikult või elektrooniliselt järelepärimise süüdlase sissetuleku kohta MTA-le, tööandjale, muule isikule või asutusele. Kui kohtuvälised menetlejad ei ole ühinenud X-tee süsteemiga või neil puudub selleks võimalus, siis tuleb neil MTA ja rahvastikuregistri poole pöörduda kirjalikult või elektrooniliselt ning vastavalt taotleda ka vastuseid, mille andmine võib MTA-le ja rahvastikuregistrile kaasa tuua täiendava töökoormuse. Teistele menetlejatele PPA-ga sarnase infotehnoloogilise võimekuse loomine eeldab mahukaid ja kulukaid arendusi. 17 https://www.stat.ee/34207. 18 https://www.riigiteataja.ee/akt/128112014017. 11 Rahatrahvi suuruse arvestamine sissetuleku alusel kannaks eelkõige õigluse eesmärki – kuivõrd isikute sissetulekud on erinevad, on nt 100 trahviühiku suuruse (praegu 400 eurot, eelnõu kohaselt 1000 eurot) trahvi mõju väikese ja suure sissetulekuga isikutele selgelt erinev. Ülaltoodud näidetest aga nähtub, et sellise muudatuse tegemine mõjutaks oluliselt ka keskmise ja väikese sissetulekuga isikute rahatrahvide suurust, tõstes need praegusega võrreldes enam kui neljakordseks. Selline muudatus ei oleks aga põhjendatud ning ei kannaks ka viidatud õigluse eesmärki. Et rahatrahvi suuruse arvutamist isiku sissetulekust üldse kaaluda, tuleb põhjalikult analüüsida ja vajaduse korral ümber teha senine keskmise päevasissetuleku arvestamise süsteem. Samuti tuleks põhjalikumalt hinnata, milliste konkreetsete süütegude eest oleksid erisused vajalikud. Arvestada tuleb ka sellega, et liialt paljude muutujate arvestamine rahatrahvi suuruse valikul (KarS-i üldosast tulenevad piirid, haruseaduses konkreetse rikkumise eest ettenähtud karistusmäärad, sissetuleku tegur jne) võivad kaasa tuua hoopis teist tüüpi ebavõrdsuse ning muudavad kaheldavaks õigusselguse põhimõtte järgimise. Rikkumise toimepanija peab olema ise ka võimeline hindama, milline karistus teda konkreetse rikkumise eest võib oodata. Vajalikuks võib osutuda ka kõikide väärtegusid ette nägevate haruseaduste ülevaatamine (suurusjärgus 150 seadust) ja väärtegude sanktsioonisüsteemi muutmine. Kuivõrd äsja on läbi viidud karistusõiguse revisjon, mille käigus kõik haruseadused üle vaadati, ei ole niivõrd mahukate muudatuste tegemine lähiajal mõistlik ega vajalik. Samuti tuleb sissetulekutest sõltuva rahatrahvi suuruse kehtestamisel arvestada selle võimalikku majanduslikku mõju maksusüsteemile. Olukorras, kus osa isikuid varjab oma sissetulekuid, võib muudatustega kaasnev ebaõiglus seisneda just selles, et sellised isikud saavad väiksema trahvi. Kuritegude puhul on ette nähtud võimalus isiku sissetulekute tuvastamiseks, kui on alust eeldada, et ametlikult deklareeritu ei vasta tema tegelikule elatustasemele – kuid väärteomenetluse kui eelduslikult väiksema rikkumise eest ette nähtud kiirele menetlusele ei oleks sellise täiendava menetlemise lisamine mõistlik. Nii võib aga selline trahvisüsteem olla hoopis täiendavaks motivatsiooniks teatud isikutele oma sissetulekute varjamiseks. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § 1 näeb ette KarS-i muutmise Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse KarS § 47. KarS §-s 47 on sätestatud väärteo eest kohaldatava rahatrahvi arvutamise alused. Kehtiva sõnastuse kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot. Muudatusega alandatakse rahatrahvi minimaalne määr ühele trahviühikule senise kolme asemel. Kehtivas õiguses ei tehta vahet väärteo eest määratava rahatrahvi korral alaealise ja täiskasvanu vahel. Eelnõuga luuakse alaealiste kohtlemise erisus ning nähakse ette, et väärteo toimepanemise hetkel kuni kaheksateistaastasele isikule rahatrahvi määramisel tuleb aluseks võtta trahviühik, mille suuruseks on neli eurot. See tähendab, et alaealiste puhul jääb karistuste suuruse määramisel kehtima senine maksimaalmäär 1200 eurot. Menetluspraktika peab aga ka muutuma, pidades silmas, et alaealiste puhul tuleks kasutada trahvi kõrval senisest enam muid karistusalternatiive. Eelnõu koostamisel kaaluti ka võimalust, mille kohaselt trahviühik oleks ühesugune nii alaealisele kui ka täiskasvanule ehk kümme eurot, kuid alaealisele karistuse mõistmisel erisuste kohaldamiseks sätestada, et neile võib määrata vaid poole sanktsioonis ettenähtud karistusest. 12 Nt näeb eriseaduse vastutuse peatükis sätestatud väärteokoosseis ette karistusena rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. Kui kohtuväline menetleja on kindlaks teinud, et väärtegu on toime pandud, isik on süüvõimeline, st vähemalt 14-aastane, ja hakkab talle väärteo eest karistust mõistma, peab ta kõigepealt vahet tegema, kas on tegemist kuni kaheksateistaastasega või kaheksateistaastasest vanema isikuga. Seejärel tuleb KarS §-st 56 tulenevalt hinnata isiku süüd. Seejärel, olles veendunud, et isikut tuleb karistada rahatrahviga ega saa piirduda hoiatamisega, peab menetleja arvestama, et maksimaalne rahatrahv alaealisele ei või tegelikult olla 100 trahviühikut, nagu eriseaduses on ette nähtud, vaid sellest tuleb kohe arvestada pool maha, ehk võimalik rahatrahv saab olla kuni 50 trahviühikut. Seejärel tuleb omakorda määrata võimalik karistus, lähtudes sellest 50 trahviühikust, mis on maksimaalseks karistuseks. Kuna tõenäoliselt maksimaalset karistust alaealisele ei kohaldata, tuleb veel täiendavalt hinnata, mitu trahviühikut sellest 50 trahviühikust valida. Eelnõu koostajate arvates on selline arutluskäik kohtuvälisele menetlejale keerulisem kui praegu eelnõus väljapakutu. Kohtuväline menetleja saab lähtuda sellest, mis eriseaduse väärteokoosseisu sanktsioonis sätestatud on. Nt liiklusseaduse § 227 lõike 2 kohaselt on mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis ettenähtud karistuseks rahatrahv kuni 100 trahviühikut või juhtimisõiguse äravõtmine kuni kuueks kuuks. Kui kohtuväline menetleja otsustab isikut karistada selle rikkumise eest keskmise rahatrahviga ehk 50 trahviühiku suuruse summaga, siis tuleb alaealise süüdlase puhul 50 trahviühikut korrutada neljaga, kui aga tegemist on täiskasvanuga, tuleb 50 trahviühikut korrutada kümnega ning saadakse isikule määratav karistus. Kui kehtiva õiguse kohaselt on minimaalseks rahatrahvi suuruseks 12 eurot, siis trahviühiku suuruse tõstmisel hakkaks minimaalne rahatrahv olema 30 eurot. Selline suurus võib aga olla tulenevalt rikkumise sisust ja süüdlase isikust põhjendamatu. Seetõttu tehakse eelnõus ettepanek alandada minimaalne rahatrahvi suurus kolmelt trahviühikult ühele trahviühikule. Minimaalse rahatrahvi suuruse alandamine peab leevendama trahviühiku suuruse tõstmisest tekkivat koormust süüdlasele, sh alaealistele. Allpool on välja toodud Politsei- ja Piirivalveameti kui kõige suurema kohtuvälise menetleja andmed levinumate väärtegude eest minimaalse (12 eurot) ja maksimaalse rahatrahvi (1200 eurot) määramise kohta (arvestamata edasikaebamisi) väärteo registreerimise aja järgi. Rahatrahv 12 eurot (3 trahviühikut) Seadused ja paragrahvid, mille puhul oli vähemalt 1000 rahatrahvi mõnel aastal 2012 2013 2014 Alkoholiseadus 3203 2251 1392 § 71 (Alkohoolse joogi tarbimine alaealise poolt) 2367 1772 1263 KarS 1841 1260 711 § 218 (Varavastane süütegu väheväärtusliku asja või varalise õiguse vastu) 1302 932 576 Liiklusseadus 10 660 7767 4267 § 207 (Tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki või trammi juhtimine) 1119 802 309 § 227 (Mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamine) 1359 222 125 13  § 239 (Turvavarustuse nõuetekohaselt kinnitamata jätmine) 1613 629 216 § 242 (Mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete muu rikkumine) 2136 1628 564 § 259 (Jalakäija, tasakaaluliikuri juhi, jalgratturi, pisimopeedijuhi, loomveoki juhi või sõitja poolt liiklusnõuete muu rikkumine) 3023 3801 2789 Tubakaseadus 2683 1850 1071 § 47 (Tubakatoote tarvitamine alaealise poolt) 1660 1143 720 KÕIK 12-eurosed rahatrahvid 19 196 13 646 7751 Rahatrahv 1200 eurot (300 trahviühikut) Seadused ja paragrahvid, mille puhul oli vähemalt 10 rahatrahvi mõnel aastal 2012 2013 2014 Liiklusseadus 67 61 168 § 201 (Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt) 15 14 33 § 224 (Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades) 41 41 119 KÕIK 1200-eurosed rahatrahvid 73 64 173 Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse KarS § 72. KarS § 72 reguleerib rahatrahvi asendamist aresti või üldkasuliku tööga. Lõike 2 kohaselt juhul, kui süüdlasele määratud või mõistetud rahatrahv on kolm kuni üheksa trahviühikut, arvestatakse rahatrahv üldkasuliku tööga asendamisel vastavaks ühele päevale arestile. Eelnõu § 1 punkti 1 (KarS § 47 muutmine) kavandatava muudatuse kohaselt hakkab minimaalne rahatrahv olema senise kolme trahviühiku asemel üks trahviühik. Sellest tulenevalt tuleb muudatus teha ka KarS § -s 72 ning kolmest trahviühikust loobuda. Eelnõu §-ga 2 muudetakse LS VTMS § 541 lubab seaduses sätestatud juhtudel kohtuvälisel menetlejal määrata mootorsõidukiga toime pandud liiklusväärteo eest mootorsõiduki registrijärgsele omanikule, või kui registrisse on kantud vastutav kasutaja, vastutavale kasutajale kirjalikus hoiatamismenetluses hoiatustrahvi. Paragrahvi 541 lõike 4 kohaselt on hoiatustrahvi maksimaalmäär 190 eurot, hoiatustrahvi määrad konkreetsete väärtegude eest kehtestatakse liiklusseaduses. LS § 262 näebki ette konkreetsete rikkumiste hoiatustrahvi määrad. Paragrahvi punkti 1 kohaselt määratakse suurima lubatud sõidukiiruse ületamise korral hoiatustrahv, mille suurus eurodes saadakse lubatud sõidukiirust ületanud kilomeetrite arvu korrutamisel arvuga 3. Kui kirjalik hoiatamismenetlus Eestis 2008. a sätestati, kehtis meil maksevahendina Eesti kroon ning arvuks, millega ületatud kilomeetrite arv korrutati, oli 14 vastavalt 5019. Euro kasutusele võtmise seaduse20 § 99 (liiklusseaduse muutmine) punktiga 5 asendati arv 50 arvuga 3, mis kroonidesse ümberarvestatuna oleks 46,94. Käesolevaks ajaks on kirjaliku hoiatamismenetluse sätestamisest möödunud seitse aastat. Vahepeal on elatustase Eestis tõusnud, muudetud on korduvalt ka töötasu alammäära. Praeguse eelnõuga nähakse ette üldine rahatrahvide tõus, seega on põhjendatud ka hoiatamismenetluses ettenähtud hoiatustrahvide piirmäärade ülevaatamine ja korrigeerimine. Lubatud sõidukiiruse ületamine on kahjuks politsei järjepidevast tegevusest hoolimata endiselt väga levinud rikkumine. PPA andmetel saadeti 2014.a aasta jooksul rikkujatele välja 89 793 kiiruskaamerate trahviteadet, mida on oluliselt rohkem võrreldes varasemate aastatega (2013 – 60 696, 2012 – 45 644). Liikluses valitseva suhtumise parandamiseks on seega õigustatud ka kirjalikus hoiatamismenetluses kiiruse ületamise eest määratava hoiatustrahvi tõstmine teatud määras. Kui kehtiva õiguse kohaselt on nt ühekilomeetrine lubatud kiiruse piirmäära ületamine karistatav kolme euro suuruse hoiatustrahviga, siis muudatuse jõustumise järel hakkaks see suurus olema viis eurot ehk tõus ühe kilomeetri kohta on kaks eurot. Kui nt lubatud kiirust ületatakse maksimaalselt 60 km/h, oleks hoiatustrahv selle eest 300 eurot (5 x 60) senise 180 euro (3 x 60) asemel ehk tõus on 120 eurot. Üle 60 km/h kiiruse ületamised on juba sellised rikkumised, mille puhul hoiatamismenetlust kohaldada ei saa ja kohtuvälisel menetlejal tuleb rakendada üldmenetlust. Maanteeameti veebilehel21 oleva teabe kohaselt on kiiruskaamera sekkumiskünnis kiirus, millest alates tehakse sõidukist foto ning saadetakse juhile hoiatustrahv. Sekkumiskünnis sisaldab nii kiiruskaamera laiendmääramatust kui ka kokkuleppelist lubatud eksimust sõidukijuhile. Rikkumisi hakatakse menetlema alates kiirustest: 50 km/h alas: 53 km/h (kaamera seadistus koos laiendmääramatusega 57 km/h) 70 km/h alas: 73 km/h (kaamera seadistus koos laiendmääramatusega 77 km/h) 90 km/h alas: 93 km/h (kaamera seadistus koos laiendmääramatusega 97 km/h) 100 km/h alas: 103 km/h (kaamera seadistus koos laiendmääramatusega 108 km/h) 110 km/h alas: 113 km/h (kaamera seadistus koos laiendmääramatusega 118 km/h). Politsei- ja Piirivalveameti veebilehel on toodud ka näide selle kohta, mis kiirusest alates kaamera rikkumise tuvastab22. 90 km/h alas on kaamerad seadistatud fikseerima kiiruspiirangu rikkumisi alates 97 km/h. Sellest kiirusest lahutatakse maha kaamerate mõõtemääramatus 4 km/h, mistõttu määratakse esimene hoiatustrahv sõidukiiruse ületamise eest 3 km/h. Iga lubatud sõidukiirust ületatud kilomeetri kohta tuleb tasuda 3 eurot, seega on minimaalseks hoiatustrahvi summaks 9 eurot. Kui lubatud sõidukiirust ületatakse 61 km/h ja rohkem, siis suunatakse rikkumine üldmenetlusse. Üldmenetluse tulemusel tehtud trahviotsus on karistusõigusliku jõuga. Eelnõus väljapakutud muudatuse kohaselt hakkaks seega minimaalne hoiatustrahvi summa senise üheksa euro asemel olema 15 eurot ehk kuus eurot enam. LS § 262 punktides 2─7 ettenähtud hoiatustrahvi määrad jäetakse eelnõus muutmata, sest nendes kehtestatud trahvimäärad on piisavad isikute hoiatamiseks ja korralekutsumiseks. LS § 262 punktid 6 ja 7 jõustusid nt alles 1. maist 2015. a ja seega ei ole nende rakendamise osas veel võimalik esitada statistikat, mis kinnitaks rikkumiste massilisust ning seaduses sätestatud trahvimäära muutmise vajadust. 19 http://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/acf423dc-cbee-1257-0f3d- b725f8477ccb/Liiklusseaduse%20ja%20karistusseadustiku%20ning%20nendega%20seonduvate%20%20sea duste%20muutmise%20seadus/ 20 https://www.riigiteataja.ee/akt/130122010022. 21 http://www.mnt.ee/index.php?id=25091 22 https://www.politsei.ee/et/nouanded/kiiruskaamerad/korduma-kippuvad-kusimused/ 15 Kirjalikus hoiatamismenetluses kohaldatava rahatrahvi suurus ei ole kohtus vaidlustatav vastavalt VTMS § 114 lõikele 2. Seda põhjusel, et hoiatustrahvi näol ei ole tegemist süüteo eest kohaldatava karistusega, seda ei kanta karistusregistrisse ning sellele ei või tugineda süüteo korduvuse arvestamisel ega muude süüteo eest ette nähtud õigusjärelmite kohaldamisel. Kuigi eelnõuga tõstetakse maksimaalse hoiatustrahvi määra, leiavad eelnõu koostajad, et oma olemuselt jääb see jätkuvalt hoiatuseks, mitte karistuseks. Maksimaalne karistusena määratav rahatrahv, mille suurust on võimalik kohtus ka vaidlustada, hakkab eelnõus kavandatu kohaselt olema 3000 eurot ehk kümme korda suurem kui hoiatustrahvi maksimaalne suurus 300 eurot. Karistuste puhul peab olema isikule tagatud võimalus ka trahvisumma vaidlustamiseks kohtus. Hoiatustrahvi suurus on sätestatud seadusega, seega on igal liiklejal võimalik selle suurusega arvestada, vaadates oma mootorsõiduki näidikute paneelile korrigeerida vastavalt kiirust ning mõelda seaduskuulekale käitumisele. Eelnõu §-ga 3 muudetakse VTMS Eelnõu § 3 punktiga 1 täiendatakse VTMS § 19. Paragrahv sätestab menetlusaluse isiku õigused ja kohustused. Lõikes 1 esitatud õiguste loetelu täiendatakse punktiga 41, mille kohaselt on menetlusalusel isikul kohe õigus teada ka seda, et rahatrahvi tasumist või aresti kandmist on võimalik taotleda osade kaupa. KarS § 66 lõike 1 kohaselt võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata aresti kandmise ositi. Korraga ärakantava aresti kestuse määrab kohus. Järjest kantava aresti kestus peab olema vähemalt kaks päeva. KarS § 66 lõige 2 lubab kohtul või kohtuvälisel menetlejal mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. KarS § 66 lõige 3 näeb ette, et ositi tasumise tähtaeg võib olla kuni üks aasta. Ositi tasumise võimalus on välja toodud ka VTMS--s nii kiirmenetluse otsuse (§ 57 lõige 1 punkt 12) kui ka üldmenetluse otsuse juures (§ 74 lõike 1 punktis 13). Arvestades seda, et trahviühiku suurendamine tõstab oluliselt ka määratava rahatrahvi summat, on oluline, et isik teaks kohe menetluse alguses seaduses sätestatud võimalust rahatrahvi tasumiseks ositi. Kui isik seda ei tea, teda neist õigustest kohe ei teavitata, saab ta nt kiirmenetluse puhul ositi tasumist taotleda alles siis, kui otsuse peale edasi kaebab. Üldmenetluses on tal võimalik ositi tasumist taotleda vastulauses, kuid alati ei pruugi isik vastulauset koostades sellest teadlik olla. Sätestades vastava õiguse VTMS §-s 19, on kohtuväline menetleja kohustatud isikut osalise tasumise võimalusest teavitama menetlust alustades. Eelnõu § 3 punktiga 2 muudetakse VTMS § 541. VTMS § 541 lubab seaduses sätestatud juhtudel kohtuvälisel menetlejal määrata mootorsõidukiga toime pandud liiklusväärteo eest mootorsõiduki registrijärgsele omanikule, või kui registrisse on kantud vastutav kasutaja, vastutavale kasutajale kirjalikus hoiatamismenetluses hoiatustrahvi. Paragrahvi 541 lõike 4 kohaselt on hoiatustrahvi maksimaalmäär 190 eurot, hoiatustrahvi määrad konkreetsete väärtegude eest kehtestatakse aga liiklusseaduses. VTMS § 541 lõikes 4 ettenähtud maksimaalmäär 190 eurot oli kuni euro kasutuselevõtmiseni 2012. a 3000 krooni. LS § 262 punkti 1 kohaselt määratakse suurima lubatud sõidukiiruse ületamise korral hoiatustrahv, mille suurus eurodes saadakse lubatud sõidukiirust ületanud kilomeetrite arvu korrutamisel arvuga 3. Kui kirjalik hoiatamismenetlus Eestis 2008. a sätestati, leiti, et hoiatamist võiks kohaldada kuni 60 km/h kiiruseületamiste puhul, mis tuvastatakse teedele paigaldatud kiiruskaameratega. Maksimaalne hoiatustrahv oli seega 3000 krooni (60 x 50), sest arvuks, millega ületatud 16 kilomeetrite arv korrutati, oli vastavalt 5023. Euro kasutusele võtmise järgselt hakkas see arv olema 3. Käesoleva eelnõuga nähakse ette üldine rahatrahvide piirmäärade tõus, seega on põhjendatud ka hoiatamismenetluses ettenähtud hoiatustrahvide määrade ülevaatamine. Eelnõu §-ga 2 (LS § 262 p 1 muutmine) kavandatakse kiiruseületamise eest ettenähtud hoiatustrahvide tõus, sest lubatud sõidukiiruse ületamine on kahjuks politsei järjepidevast tegevusest hoolimata endiselt väga levinud rikkumine. Kui kehtiva õiguse kohaselt on nt ühekilomeetrine lubatud kiiruse piirmäära ületamine karistatav kolme euro suuruse hoiatustrahviga, siis muudatuse jõustumise järel hakkaks see suurus olema viis eurot. Kui nt lubatud kiirust ületatakse maksimaalselt 60 km/h, oleks hoiatustrahv selle eest 300 eurot (5 x 60). VTMS § 3 lõige 1 näeb ette kirjaliku hoiatamismenetluse kohaldamise ka riigi, kohaliku omavalitsuse ja avalik-õigusliku juriidilise isiku suhtes. Seega mõjutab hoiatustrahvi määra tõus ka otseselt neid isikuid. Eelnõu § 3 punktiga 3 muudetakse VTMS § 57 lõike 1 punkte 16 ja 17, § 74 lõike 1 punkte 17 ja 18, § 204 lõike 1 punkte 1 ja 2. VTMS § 57 reguleerib seda, mis on märgitud kiirmenetluse otsuses. Lõike 1 punkti 16 kohaselt juhul, kui rahatrahv ei ole määratud ositi tasumiseks, peab olema otsuses teave sellest, et rahatrahv tuleb tasuda panka otsuse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul, märkides ära panga nimetuse, koodi, arvelduskonto valdaja nimetuse ja arvelduskonto numbri, millele rahatrahv tuleb kanda. Punkti 17 kohaselt peab kiirmenetluse otsuses olema teave sellest, et otsus pööratakse täitmisele, kui isik ei ole otsuse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul rahatrahvi täies ulatuses tasunud või otsuse peale maakohtule kaebust esitanud. Muudatusega asendatakse VTMS § 57 lõike 1 punktides 16 ja 17 praegune 15-päevane vabatahtlik rahatrahvi tasumise tähtaeg 30-päevase tähtajaga. Arvestades, et rahatrahvi suurus tõuseb oluliselt, jääb senine 15-päevane tähtaeg ilmselgelt lühikeseks. Eesmärgiks on võimaldada isikul vabatahtliku täitmise aega pikendada ühe palgaperioodi pikkuseks. Sama rõhutati ka nt 18.02.2015. a Riigikogu poolt vastuvõetud kohtutäituri ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu 750 SE seletuskirjas24, kus öeldi mh järgmist: „Vabatahtliku täitmise soodustamiseks ning täitemenetluse kulude minimeerimiseks nähakse muudatusega ette senisest oluliselt pikem kohustuslik vabatahtliku täitmise tähtaeg. Praegu kohustab seadus kohtutäiturit andma võlgnikule vähemalt 10 päeva vabatahtlikuks täitmiseks alates täitmisteate kättetoimetamisest või kättetoimetatuks lugemisest. Muudatusega pikendatakse seda tähtaega 30 päevani. Muudatuse eesmärgiks on võimaldada võla tasumist ühe palgaperioodi jooksul, mis peaks suurendama võimalust tasuda võlg omavahenditest ja ühekorraga ning ühtlasi suurendama vabatahtliku täitmise osakaalu.“. VTMS § 74 sätestab kohtuvälise menetleja otsuse sisu. Paragrahvi 74 punkti 17 kohaselt juhul, kui rahatrahv ei ole määratud ositi tasumiseks, märgitakse otsuses teave sellest, et rahatrahv tuleb täies ulatuses tasuda panka 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav, märkides panga nimetuse, koodi, arvelduskonto valdaja nimetuse ja arvelduskonto numbri, millele 23 http://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/acf423dc-cbee-1257-0f3d- b725f8477ccb/Liiklusseaduse%20ja%20karistusseadustiku%20ning%20nendega%20seonduvate%20%20sea duste%20muutmise%20seadus/ 24 http://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/737d8dc1-68b0-417b-ba13-b9e35ae72dbd/ 17 rahatrahv tuleb kanda. Punkti 18 kohaselt peab otsuses olema teave sellest, et otsus rahatrahvi osas pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalistele kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav, on möödunud 15 päeva ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Muudatusega asendatakse VTMS § 74 lõike 1 punktides 17 ja 18 praegune 15-päevane tähtaeg 30-päevase tähtajaga. VTMS § 204 reguleerib kohtuvälise menetleja otsusega määratud ja kohtuotsusega mõistetud rahatrahvi täitmisele pööramist. Paragrahvi 204 lõike 1 punkti 1 kohaselt loetakse kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvi kohaldamise kohta täidetuks ja otsust ei pöörata täitmisele, st ei saadeta kohtutäiturile, kui süüdlane on tasunud rahatrahvi täies ulatuses 15 päeva jooksul kiirmenetluses tehtud kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamisest alates või tasub osastatud rahatrahvi korral osamaksed tähtaegselt. Paragrahvi 204 lõike 1 punkti 2 kohaselt loetakse kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvi kohaldamise kohta täidetuks ja otsust ei pöörata täitmisele, st ei saadeta kohtutäiturile, kui süüdlane on tasunud rahatrahvi täies ulatuses 15 päeva jooksul alates päevast, mil üldmenetluses tehtud kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalistele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav või tasub osastatud rahatrahvi korral osamaksed tähtaegselt. Muudatusega asendatakse VTMS § 204 lõike 1 punktides 1 ja 2 praegune 15-päevane tähtaeg 30-päevase tähtajaga. VTMS-s vastavate muudatuste tegemise korral on oluline välja tuua, et ka kriminaalmenetluse seadustiku § 417, mis reguleerib kuriteo eest karistuseks mõistetud rahalise karistuse täitmisele pööramist, näeb vabatahtliku täitmise ajaks ette ühe kuu: „(2) Kui süüdimõistetu ei ole rahalise karistusena mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul selleks ettenähtud kontole, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul kohtutäiturile.“ Alljärgnevalt on esitatud andmed PPA nõuete sundtäitmisele suunamise kohta aastatel 2009–2013 PPA määratud trahvid Aast Sundtäitmisele Sundtäitmisele Sundtäitmisele Täitemenet Täitemenetlu a saadetud nõuete saadetud saadetud luse kaudu se kaudu arv trahvisummad menetluskulud laekunud laekunud trahvisum menetluskulu mad d 2009 64 667 8 489 036 92 531 4 524 142 23 324 * 2010 44 302 5 104 001 79 061 2 235 637 15 722 * 2011 48 178 3 956 317 100 288 2 500 184 24 238 2012 46 195 4 420 333 109 003 2 226 450 32 323 2013 39 293 4 181 829 104 084 2 431 522 37 920 * 2009 ja 2010 arvestatud eurodeks 18 Sundtäitmisele saadetud trahvide laekumine Aast Sundtäitmisele Sundtäitmisele Sundtäitmisele Täitemenet Täitemenetlu a saadetud nõuete saadetud saadetud luse kaudu se kaudu arv trahvisummad menetluskulud laekunud laekunud trahvisum menetluskulu mad (% d (% nõuete nõuete summast) summast) 2009 64 667 8 489 036 92 531 53 25 * 2010 44 302 5 104 001 79 061 44 20 * 2011 48 178 3 956 317 100 288 63 24 2012 46 195 4 420 333 109 003 50 30 2013 39 293 4 181 829 104 084 58 36 * 2009 ja 2010 arvestatud eurodeks Eelnõu § 3 punktiga 4 muudetakse VTMS § 111 punkte 10 ja 11. VTMS § 111 sätestab maakohtu otsuse lõpposas märgitavad andmed. Punkti 10 kohaselt peab otsuses olema teave sellest, et rahatrahv tuleb tasuda panka edasikaebamise tähtaja jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, märkides panga nimetuse, koodi, arvelduskonto valdaja nimetuse ja arvelduskonto numbri, millele rahatrahv tuleb kanda. Punkti 11 kohaselt peab otsuses olema teave sellest, et kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Vastavalt VTMS § 114 lõigetele 3 ja 4 on edasikaebamise tähtajaks 15 päeva. Kuna eelnõuga pikendatakse rahatrahvi tasumise tähtaega 15 päevalt 30 päevale, siis ei vasta VTMS § 111 sõnastus enam tegelikule olukorrale. Edasikaebamise tähtaja asemel, mis on 15 päeva, sätestatakse nüüd, et kohtuotsuses peab olema kirjas otsuse täitmisele pööramine 30 päeva möödumisel otsuse kättesaamisest. Eelnõu § 3 punktiga 5 muudetakse VTMS § 204 lõike 3 sõnastust. Kehtiva sõnastuse kohaselt saadab lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul kohtulahendi koopia, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses VTMS § 204 lõike 1 punktis 1 või 2 toodud tähtaja jooksul või kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul või ei järgi osastatud rahatrahvi tasumise tähtaegu. Paragrahvi 204 lõike 1 punkti 1 kohaselt loetakse kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvi kohaldamise kohta täidetuks ja otsust ei pöörata täitmisele, st ei saadeta kohtutäiturile, kui süüdlane on tasunud rahatrahvi täies ulatuses 15 päeva jooksul kiirmenetluses tehtud kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamisest alates või tasub osastatud rahatrahvi korral osamaksed tähtaegselt. Paragrahvi 204 lõike 1 punkti 2 kohaselt loetakse kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvi kohaldamise kohta täidetuks ja otsust ei pöörata täitmisele, st ei saadeta kohtutäiturile, kui süüdlane on tasunud rahatrahvi täies ulatuses 15 päeva jooksul alates päevast, mil üldmenetluses tehtud kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalistele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav või tasub osastatud rahatrahvi korral osamaksed tähtaegselt. Eelnõuga kavandatakse VTMS § 204 lõike 1 punktides 1 ja 2 asendada praegune 15- päevane tähtaeg 30-päevase tähtajaga. Kuna kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaeg on 19 15 päeva, tasumise tähtaeg hakkab aga olema 30 päeva, siis ei ole mõistlik jätta VTMS § 204 lõikes 3 erinevaid tähtaegu, eristada 15-päevast edasikaebamist ning 30-päevast tasumise tähtaega. Muudatuse tulemusena jäetakse lõikest 3 välja tekstiosa „või kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul“. Eelnõu §-ga 4 muudetakse ÜTS Kuni 1.10.2015 kehtiva ÜTS § 547 lõike 1 kohaselt võib kehtiva piletita sõidu eest bussis, trammis, trollibussis või reisirongis karistada rahatrahviga kuni 10 trahviühikut. 1.10.2015 jõustub 18.02.2015 vastuvõetud uus ÜTS25, kus vastavaks §-ks on § 85. Arvestades käesoleva eelnõu kooskõlastamisele ning Riigikogus menetlemisele kuluvat aega tehakse muudatus mitte kehtiva seaduse §-s 547, vaid uue ÜTS §-s 85. Muudatusega soovitakse sanktsioonis ettenähtud maksimaalset rahatrahvi langetada kümnelt trahviühikult viiele. Kehtiva õiguse kohaselt on võimalik piletita sõidu eest karistada kuni 40 euro suuruse rahatrahviga. Trahviühiku suuruse tõstmisel neljalt eurolt kümnele eurole kerkib maksimaalne rahatrahv 100 eurole. Võrreldes liiklusalaste rikkumistega, mis moodustavad enamuse kõigist registreeritud väärtegudest, ei ole piletita sõit oma olemuselt ühiskonnaohtlik, mistõttu karistuste oluline karmistamine ei ole põhjendatud. Muudatuse kohaselt hakkaks maksimaalne rahatrahv pileti sõidu eest eespool nimetatud transpordiliikide puhul olema 50 eurot ehk tõus võrreldes kehtiva õigusega on kümme eurot. Eelkõige on ühistransporditeenuse kasutamine ning selle eest tasumine oma olemuselt lepinguline suhe vedaja ja sõitja vahel ning seetõttu on üldse küsitav, miks tuleb seda lepingulise suhte täitmist tagada riigipoolse sunniga. Kuigi sellisest sanktsioonist loobuda ei soovita, ei ole mingil juhul põhjendatud sellise rikkumise eest karistuse karmistamine võrreldes kehtiva olukorraga. Seaduse § 85 lõige 2 näeb kuni 50 trahviühiku suuruse rahatrahvi ette piletita sõidu eest mere- või siseveetranspordi liinilaeval või õhusõidukis, lõige 3 aga sama suure karistuse taksosõidu eest tasu maksmisest keeldumise eest. Need karistused jäävad muutmata ning seaduseelnõu jõustumisel tõuseb ka nende rikkumise eest määratav maksimaalne karistus 200 eurolt 500 eurole. Eelnõu § 5 näeb ette seaduse jõustumise 1. jaanuaril 2016. KarS § 5 lõike 2 kohaselt on seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud. Rahatrahvi vabatahtliku tasumise tähtaja pikendamine on isiku olukorda leevendav, aga nende isikute, kelle suhtes on tehtud väärteomenetluses rahatrahviga karistamise otsus ja see otsus on jõustunud, ei rakendu 30- päevane vabatahtliku tasumise tähtaeg. Küll on see aga KarS § 5 lõikest 2 tulenevalt kohalduv neile, kelle suhtes on väärteomenetlus alles pooleli. Nt karistatakse isikut 27. detsembril 2015. a kiirmenetluses rahatrahviga. Väärteomenetluses tehtud otsus jõustuks 15 päeva möödumisel ehk 11. jaanuaril 2016 (vastavalt VTMS §-le 199 jõustub kohtuvälises menetluses tehtud otsus, kui selle peale ei ole kaebust esitatud ja kaebuse esitamise tähtaeg on möödunud; VTMS § 114 lõigete 3 ja 4 kohaselt on edasikaebamise tähtajaks 15 päeva.). Seadusemuudatus, mis näeb ette rahatrahvi vabatahtliku täitmise tähtaja pikenemise, jõustub eelnõus kavandatu kohaselt 1. jaanuaril 2016. Seega isiku olukorda leevendav seadus jõustub ajal, mil isiku suhtes ei ole karistus veel jõustunud. Nii on isikutel, keda karistatakse väärteo eest 15 või vähem päeva enne uue seaduse jõustumist, põhjust kaevata kohtuvälise menetleja või kohtu poolt väärteomenetluses tehtud rahatrahv edasi, et tagada võimalus tasuda rahatrahvi vabatahtlikult senisest pikema tähtaja jooksul. 25 https://www.riigiteataja.ee/akt/123032015002. 20 Suuremal trahviühikul, milleks on senise nelja euro asemel kümme eurot, põhinevaid karistusi saab hakata määrama või mõistma nendele isikutele, kes panevad teo toime 1. jaanuaril või pärast 1. jaanuari 2016. Kui isik on teo toime pannud 31. detsembril 2015, st enne seadusemuudatuse jõustumist, kohaldub tema karistamisel neljaeurone trahviühik. Isiku olukorda leevendav on ka muudatus, millega võimaldatakse määrata karistuseks pärast seaduse jõustumist minimaalse rahatrahvina üks trahviühik senise kolme asemel. Muudatus avaldaks mõju vaid nende menetluste korral, mis on seaduse jõustumise hetkel pooleli, st karistamise otsus ei ole jõustunud. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Trahviühiku tõstmine neljalt eurolt kümnele omab mõju ka VTMS §-des 43 ja 88 sätestatule, kuna menetleja kutsel ilmumata jätmise eest trahvimise korral või väärteoasja arutamisel korra tagamiseks määratava rahatrahvi suurus kerkib samuti trahviühiku tõstmise tulemusena. VTMS § 43 lõike 1 kohaselt võib kohus kutse kätte saanud menetlusalust isikut, kelle ilmumise kohustuslikkus oli kutses märgitud, või kutse kätte saanud tunnistajat karistada rahatrahviga kuni 30 trahviühikut. VTMS § 88 kohaselt võib kohtunik väärteoasja arutamist segavale või takistavale korrarikkujale määrata rahatrahvi kuni 30 trahviühiku ulatuses. Kui praegu on see trahv maksimaalselt 120 eurot, siis seadusemuudatuse jõustudes hakkaks see olema 300 eurot. Trahviühiku suuruse tõstmine mõjutab ka karistusregistri seaduse rakendamise seaduse (edaspidi KarRS) § 18, mis reguleerib registrist andmete väljastamist. Igaühel on õigus saada registrist andmeid, kui seadus ei sätesta teisiti. KarRS § 18 lõike 1 punkti 1 kohaselt väljastatakse registri andmeid registriteatena, milleks on registri väljavõte. KarRS § 18 lõike 3 kohaselt ei märgita registri väljavõttes füüsilise isiku kohta andmeid väärteo eest mõistetud karistuse kohta, kui isikule on mõistetud karistusena rahatrahv suurusega alla 50 trahviühiku, välja arvatud juhul, kui füüsiline isik on korduvalt toime pannud väärteo või kui lisaks rahatrahvile on isikule mõistetud lisakaristus. Seega kui praegu ei märgita andmeid kuni 200 euro suuruse rahatrahvi kohta (4 x 50), siis tulevikus hakkab see kehtima kuni 500-eurose (10 x 50) rahatrahvi kohta. VTMS § 56 lubab kohtuvälisel menetlejal kohaldada kiirmenetlust. Karistuseks saab määrata kuni 200 trahviühiku suuruse rahatrahvi. Trahviühiku suuruse tõstmine toob kaasa selle, et kohtuväline menetleja võib väärteo toimepanemise järel ehk kohapeal määrata rikkujale kuni 2000 euro suuruse rahatrahvi. Kehtiva õiguse kohaselt on see summa 800 eurot. Kui trahvisummad muutuvad liiga suureks, võib eeldada järgmist. 21 Kiirmenetluse, mida kohtuväline menetleja saab läbi viia kohapeal ehk vahetult rikkumise järel, kohaldamisega ollakse menetlusaluse isiku poolt vähem nõus ning seetõttu peab kohtuväline menetleja hakkama kulutama enam ressurssi üldmenetlusele. Üldmenetluses tehtud otsuseid võidakse aga omakorda vaidlustada ja kaevata senisest enam edasi kohtusse ning sellele kulub omakorda täiendavalt nii kohtuvälise menetleja kui ka kohtu ressurssi. Kuna kohus tulenevalt VTMS §-st 123 arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke aluseid, siis võib sageli ette tulla olukord, kus kohus vähendabki kohtuvälise menetleja määratud trahvisummat. Perioodil 01.01.–31.12.2014 saabus maakohtutesse 1671 kaebust kohtuvälise menetleja otsuse peale, lahendati 1612. Täitmiseks saabus 5910 asja, lahendati 5906. 26 Määratud rahatrahvidest senisest suurem osa võib jääda õigeaegselt tasumata, kuna suuremate trahvide puhul on rohkem süüdlasi, kes ei suuda vastavat summat seaduses ette nähtud 15 päeva (eelnõus väljapakutud muudatuse kohaselt 30 päeva) jooksul tasuda. See tähendab kas nõude edastamist kohtutäiturile (mis on omakorda kulu) või hilisemat karistuse asendamist (millega samuti kaasneb kulu nii menetluse kui ka täitmise mõttes). Kõige suurem osa kohtuvälistest menetlejatest kuulub Siseministeeriumi valitsemisalasse. Politsei- ja Piirivalveameti määratud rahatrahvide arv aastatel 2010–2014 eri menetlusliikides on olnud järgmine: 2010 2011 2012 2013 2014 Hoiatamismenetlus 117 55 45 21 15 Kiirmenetlus 91 224 84 997 99 686 84 852 80 712 Üldmenetlus 37 813 36 553 37 078 31 224 25 711 KOKKU 129 154 121 605 136 809 116 097 106 438 PPA määratud rahatrahvide summa 2010 2011 2012 2013 2014 Hoiatamismenetlus 682 488 869 461 418 Kiirmenetlus 4 703 959 4 398 548 5 647 676 6 079 941 6 833 651 Üldmenetlus 5 524 824 5 309 786 6 033 267 5 948 430 6 200 564 KOKKU 10 229 465 9 708 823 11 681 811 12 028 832 13 034 633 Keskmine PPA määratud rahatrahv (eurodes) 2010 2011 2012 2013 2014 Hoiatamismenetlus 6 9 19 22 28 Kiirmenetlus 52 52 57 72 85 Üldmenetlus 146 145 163 191 241 KOKKU 79 80 85 104 122 26 http://www.kohus.ee/sites/www.kohus.ee/files/elfinder/dokumendid/i_ja_ii_astme_kohtute_2014.a_statistilis ed_koondandmed.pdf. 22 Väärteod, mille eest PPA 2014. aastal kõige rohkem rahatrahve määras 2014. aastal määrati kõige enam trahve LS § 227 alusel (mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamine): 41 451 trahvi (39% kõikidest PPA määratud trahvidest) kogusummas 4 992 676 eurot (38% kõikide PPA määratud trahvide summast). Keskmine rahatrahv oli 120 eurot. Trahvide arvult järgnes LS § 259 (jalakäija, tasakaaluliikuri juhi, jalgratturi, pisimopeedijuhi, loomveoki juhi või sõitja poolt liiklusnõuete muu rikkumine), mille alusel määrati 8068 trahvi kogusummas 227 851 eurot. Keskmine rahatrahv oli 28 eurot. Kolmandal kohal oli LS § 239 (turvavarustuse nõuetekohaselt kinnitamata jätmine), mille alusel määrati 7702 trahvi kogusummas 647 196 eurot. Keskmine rahatrahv oli 84 eurot. Neljandal kohal oli LS § 221 (juhi poolt ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmine foori keelava tule ajal), mille alusel määrati 5978 trahvi kogusummas 400 300 eurot. Keskmine rahatrahv oli 67 eurot. Viiendal kohal oli KarS § 218 (varavastane süütegu väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu), mille alusel määrati 5818 trahvi kogusummas 391 992 eurot. Keskmine rahatrahv oli 67 eurot. Eelnõuga kavandatakse kolm suurt muudatust: 1) trahviühiku suuruse tõstmine, sh kirjalikus hoiatamismenetluses kohaldatav hoiatustrahv; 2) rahatrahvi ositi tasumise võimaluse tähtsustamine; 3) rahatrahvi vabatahtlikult tasumise tähtaja pikenemine. Kavandatav muudatus I: trahviühiku suuruse tõstmine Mõju valdkond I: sotsiaalne mõju. o Mõju sihtrühm I: väärtegude toimepanijad. Karistusregistri andmetel oli 2014. aastal kordumatuid (kui ühel isikul oli mitu väärteokaristust, mitu eri ajal määratud rahatrahvi, siis arvesse läksid nad ühe isikuna) väärteo toimepanijaid 77 785 ning rahatrahvi said nendest 76 668. o Avalduv mõju. Eeldatav positiivne mõju on see, et isikud käituvad ühiskonnas seaduskuulekamalt, hoiduvad väärtegude toimepanemisest, kuna rikkumise eest määratav karistus avaldab otsest survet isiku toimetulekule, tema rahalistele vahenditele. Mõju hakkab nähtavaid tulemusi avaldama tõenäoliselt alles 2017. a, sest alates seaduse jõustumisest kulub teatud aeg, kuni ühiskond teadvustab enda jaoks karmimad karistused, suuremad rahatrahvid. Muudatusega kaasnev ebasoovitav risk on see, et suuremat rahatrahvi ei suudeta tasuda, väheneb trahvide laekumine ja seega ei ole karistusel siiski soovitud eesmärki. Kui süüdlased jätavad karistusena mõistetud rahatrahvi tasumata, isikutel puudub ka vara, millest nõuet täita, siis tuleb nende suhtes kohaldada vastavalt KarS §-le 72 asendusaresti. Asendusaresti saab küll asendada süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga, kuid juhul, kui isik üldkasuliku tööga ei nõustu või küll nõustub, aga ettenähtud üldkasuliku töö tunde ära ei tee, tuleb mõistetud asendusarest pöörata täitmisele. See suurendab arestimajade töökoormust. o Järeldus mõju olulisuse kohta. Mõju on oluline, kui sihtgrupina arvestada menetlusaluseid isikud. Muudatus puudutab enamust väärteo toimepanijatest. 23 o Mõju sihtrühm II: kohtuvälised menetlejad, kes viivad läbi väärteomenetlust o Avalduv mõju. Kuna rahatrahvide määrad tõusevad, siis panevad isikud toime vähem rikkumisi ja nii on kohtuvälistel menetlejatel võimalik rohkem tähelepanu pöörata üldisele korrakaitsele, ennetusele. Selle tulemusena paraneb tervikuna ühiskonna heaolu. o Järeldus mõju olulisuse kohta. Mõju on ebaoluline. Mõju esinemise sagedus on väike, kohtuvälised menetlejad on omandanud oskused väärteomenetluse õiglaseks läbiviimiseks. Mõju valdkond II: majanduslik mõju o Mõju sihtrühm I: väärtegude toimepanijad o Avalduv mõju: Kui isikute õiguskuulekus ei parane, vaid jääb samale tasemele või langeb, tähendab muudatus seda, et kõrgemad rahatrahvid toovad riigieelarvesse rohkem vahendeid. Muudatusega kaasnev ebasoovitav risk on see, et suuremat rahatrahvi ei suudeta tasuda. Kui süüdlased jätavad karistusena mõistetud rahatrahvi tasumata, isikutel puudub ka vara, millest nõuet täita, siis tuleb nende suhtes kohaldada vastavalt KarS §-le 72 asendusaresti. Asendusaresti saab küll asendada süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga, kuid juhul, kui isik üldkasuliku tööga ei nõustu või küll nõustub, aga ettenähtud üldkasuliku töö tunde ära ei tee, tuleb mõistetud asendusarest pöörata täitmisele. Kui isik viibib arestimajas, ei tee ta tööd, tema majanduslik toimetulek halveneb. o Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju on oluline. Kui tervikuna riigi majanduslik olukord on keeruline, isikute sissetulekud on madalad, siis võib suureneda isikute hulk, kes on karistatud väärteo toimepanemise eest, kuid võimetud karistust täitma. Lähtudes eeldusest, et kohtuväline menetleja kohaldab karistusi mõistlikult, tuginedes KarS §-s 56 ettenähtud põhimõtetele, siis onhiks majanduslik mõju väike. o Mõju sihtrühm II: kohtuvälised menetlejad, kes viivad läbi väärteomenetlust, kontrollivad karistuste täitmist, saadavad lahendid täitmiseks kohtutäituritele. o Avalduv mõju. Kuna rahatrahvide määrad tõusevad, siis panevad isikud toime vähem rikkumisi ja nii on võimalik kohtuvälistel menetlejatel rohkem tähelepanu pöörata üldisele korrakaitsele, ennetusele. Selle tulemusena paraneb tervikuna ühiskonna heaolu. Praegu on võimalik kohaldada karistusena rahatrahvi maksimaalselt 1200 eurot. Rahatrahvi määra tõstmine võimaldab senisest veelgi paremini leida sobivaima karistuse igale väärteo toimepanijale, arvestades KarS §-s 56 sätestatud põhimõtteid. o Järeldus mõju olulisuse kohta. Mõju on ebaoluline, sest isikud peavad käituma seaduskuulekalt ning juhul, kui seaduse nõudeid rikutakse, tuleb selle eest kanda ka vastutust. Kohtuväline menetleja on see, kellele on pandud kohustus reeglite täitmist jälgida ning rikkumise eest ka selle toimepanijat karistada. Mõju valdkond III: mõju riigiasutustele o Mõju sihtrühm I. kohtuvälised menetlejad o Avalduv mõju. Kiirmenetluses, kus karistus määratakse isikule kohapeal ning puudub võimalus vastulause esitamiseks, hakatakse otsuseid rohkem edasi kaebama kohtusse. Eesmärgiks on määratud rahatrahvi suuruse vähendamine. Edasikaebamine toob kaasa koormuse kohtuvälisele menetlejale, sest tuleb osaleda kohtuistungil. 24 Ebasoovitav risk on võimalik oht korruptsiooniks. Kui kohtuväline menetleja võib kiirmenetluses hakata väärteo toimepanemise järel ehk kohapeal määrama rikkujale kuni 2000 euro suurust rahatrahvi, on kohtuvälisel menetlejal võimalik mõjutada süüdlast toime panema ebaseaduslikku tegu, teha ettepanek tasuda mitteametlikult summa, mis on oluliselt madalam kui ähvardav rahatrahv. Kehtiva õiguse kohaselt on kiirmenetluses kohaldatav rahatrahv kuni 800 eurot. Tulevikus hakkab aga maksimaalne rahatrahv ületama oluliselt keskmist sissetulekut. Statistikaameti veebilehel olevate andmete kohaselt oli 2014. a keskmine brutokuupalk 1005 eurot27, mis teeb isiku netosissetulekuks 792.43 eurot. Korruptsioonirisk on olemas ka kehtivas õiguses, kuid väiksem. Tegemist ei saa olla riski märkimisväärse kasvuga, kuid täiesti välistada antud muudatuse puhul seda ei saa. Vastumeetmeks on kohtuvälise menetleja ametnikele motiveeriva töötasu maksmine. o Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on ebaoluline. Kõiki karistusi maakohtusse edasi ei kaevata. Korruptsiooniriski silmas pidades tuleb lähtuda eeldusest, et kohtuvälised menetlejad käituvad seaduskuulekalt ning juhul, kui seaduse nõudeid rikutakse, tuleb selle eest kanda ka vastutust. Kohtuväline menetleja on see, kellele on pandud kohustus reeglite täitmist jälgida ning rikkumise eest ka selle toimepanijat karistada. o Mõju sihtrühm II: maakohtud o Avalduv mõju. Kiirmenetluses tehtud otsuseid, mille tegemisel menetlusalusel isikul puudub erinevalt üldmenetlusest võimalus pikemaks järelemõtlemiseks ning 15 päeva jooksul vastulause esitamiseks, võidakse hakata rohkem vaidlustama ning edasi kaebama kohtusse. Ka üldmenetluse otsuseid võib vaidlustada. Eesmärgiks on kohtuvälise meneteja poolt määratud rahatrahvi suuruse vähendamine. Edasikaebamine toob kaasa koormuse maakohtutele. Kohtutel tuleb lahendada senisest rohkem väärteomenetlusasju. o Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on ebaoluline. Valdavat osa kohtuvälise menetleja määratud rahatrahvidest ei vaidlustata ning maakohtusse edasi ei kaevata. Nt perioodil 01.01.–31.12.2014 saabus maakohtutesse 1671 kaebust kohtuvälise menetleja otsuse peale. Samas kui PPA määras kiir- ja üldmenetluses kokku 106423 rahatrahvi. Kavandatav muudatus II: rahatrahvi ositi tasumise võimaluse tähtsustamine Mõju valdkond I: sotsiaalne mõju: o Mõju sihtrühm I: väärtegude toimepanijad o Avalduv mõju. Väärteo eest karistusena määratud rahatrahv peab olema tasutud 15 päeva jooksul otsuse kättesaamisest. Üksnes siis, kui menetlusalune isik taotleb rahatrahvi tasumist osade kaupa, saab seda teha pikema aja jooksul. Selleks et isikud oleksid rahatrahvi osade kaupa tasumise võimalusest teadlikud kohe menetluse alustamisel, oskaksid seda võimalust taotleda, lisatakse see menetlusaluse isiku õiguste loetelusse, mis kohtuvälisel menetlejal tuleb menetlusalusele isikule teada anda. Isikud on paremini oma õigustest teadlikud ja seega on nende õiguskuulekus parem. Kui isikul on võimalik rahatrahvi tasuda osade kaupa, jääb tema teenitud sissetulekust rohkem tema kasutada ja seega ei muutu riigi poolt sissenõutav rahatrahv isiku toimetulekule liiga koormavaks. o Järeldus mõju olulisuse kohta. Mõju on ebaoluline, kuna puudutab ühiskonnast vaid neid isikuid, kes panevad väärteo toime ja kelle suhtes hakatakse väärteomenetlust läbi viima. Ka kõigi rikkujate puhul ei ole rahatrahvi osade kaupa tasumine põhjendatud tulenevalt 27 https://www.stat.ee/34207 25 rahatrahvi suurusest. Osaline tasumine on oluline sel juhul, kui isiku ja tema leibkonna toimetulek tõsiselt kannatab. o Mõju sihtrühm II: kohtuvälised menetlejad o Avalduv mõju. Muudatus toob kohtuvälistel menetlejatele uurde täiendava kohustuse selgitada menetlusaluse isiku õiguste juures ka seda, et rahatrahvi on võimalik tasuda osade kaupa. o Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on ebaoluline, kuna tegelikult peavad kohtuvälised menetlejad ka kehtiva õiguse kohaselt selgitama isikule võimalust rahatrahvi tasumiseks osade kaupa, kuid juhul, kui menetlusalune isik seda ise ei taotle, ei pruugi kohtuväline menetleja tulenevalt töökoormusest kõikidele aspektidele tähelepanu pöörata. Mõju valdkond II: majanduslik mõju o Mõju sihtrühm I: väärtegude toimepanijad o Avalduv mõju: kui isikul on võimalik rahatrahvi tasuda osade kaupa, jääb tema teenitud sissetulekust rohkem tema kasutada ja seega ei muutu riigi poolt sissenõutav rahatrahv isiku toimetulekule liigselt koormavaks. o Järeldus mõju olulisuse kohta: kui sihtgrupina käsitleda vaid väärtegude toimepanijaid, mitte ühiskonda tervikuna, on mõju sihtgrupile oluline, kuna menetlusalused isikud saavad võimaluse tasuda oma rahatrahvi pikema aja jooksul ning mitte nii suurte summadena, kui seda on kohustus tasuda ühekorraga kogu summa (maksimaalselt 3000 eurot). Mõju valdkond III: mõju riigiasutustele o Mõju sihtrühm I: kohtuvälised menetlejad o Mõju sihtrühm II: maakohtud o Avalduv mõju: kohtuvälistel menetlejatel tuleb arvestada sellega, et rahatrahvi vabatahtlikult täitmise aeg pikeneb. Kui osade kaupa rahatrahvide tasumise hulk suureneb, tuleb senisest tähelepanelikumalt seda jälgida. Kuna see arvestus on eelduslikult automatiseeritud, ei tohiks olulisi probleeme tekkida. Osalise tasumise võimalus on ka kehtivas õiguses olemas. Ebasoovitava riskina võib välja tuua võimaliku maakohtute töökoormuse kasvu. Rahatrahvi osade kaupa tasumise võimaluse andmise otsustab kohtuväline menetleja tulenevalt konkreetse rikkumise asjaoludest, määratava karistuse suurusest. Kui menetleja leiab, et osade kaupa rahatrahvi tasumise määramine ei ole põhjendatud, sest karistusena määratav rahatrahv on väike, selle täies suuruses tasumine ei mõjuta märkimisväärselt süüdlase toimetulekut, välistab menetleja osade kaupa tasumise võimaluse. See tähendab seda, et rahatrahv tuleb vabatahtlikult tasuda täies ulatuses 15 päeva, eelnõus väljapakutu kohaselt 30 päeva jooksul. Kui rahatrahvi vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul ei tasuta, saadetakse otsus kohtutäiturile. Isikud, kellele kohtuväline menetleja ei võimaldanud osade kaupa tasumist, võivad otsuse vaidlustada osade kaupa tasumise võimaluse määramata jätmise tõttu ning pöörduda maakohtusse. See tähendab omakorda kohtute töökoormuse kasvu. Tõenäoliselt on aga kohtuvälised menetlejad võimelised karistusena rahatrahvi määrates hindama asjatundlikult süüdlase selgitusi ja taotlusi ning tegema õiglase otsuse, mis ei nõua edasikaebamist. o Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on ebaoluline. Kuigi muudatused võivad avaldada mõju kohtuväliste menetlejate ja maakohtute igapäevasele tegevusele, suurendada nende töökoormust, on riski tasakaalustavad meetmed olemas ning sihtgrupp sedavõrd väike, et ühiskonna tasandil võib avalduva mõju hinnata pigem väheoluliseks. 26 Kavandatav muudatus III: rahatrahvi tasumise tähtaja pikendamine Mõju valdkond I: sotsiaalne mõju o Mõju sihtrühm I: väärtegude toimepanijad o Avalduv mõju: rahatrahviga karistatud isikute olukord paraneb, kuna rahatrahvi on võimalik vabatahtlikult tasuda pikema aja, senise 15 päeva asemel ühe kuu jooksul. See tähendab, et töötavad isikud saavad rahatrahvi tasuda rikkumisele järgneval perioodil, millesse jääb palgapäev. Vabatahtliku täitmise tähtaja pikendamisel on positiivne mõju leibkondade eelarvele ja toimetulekule, kuna täitemenetluse kulud jäävad ära. Suureneb võimalus tasuda võlg oma palgast; väheneb vajadus võtta täiendav laenukohustus rahatrahvi tasumiseks. o Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on oluline, kuna isikutel on võimalik vältida rahatrahvi sundtäitmisega kaasnevaid lisakulutusi. o Mõju sihtrühm II: kohtuvälised menetlejad o Mõju sihtrühm III: kohtutäiturid o Avalduv mõju: rahatrahvi vabatahtlikult tasumise tähtaeg pikeneb, seega saadetakse kohtuväliste menetlejate poolt sundtäitmisele vähem väärteolahendeid. Samas hakkavad kohaldatud rahatrahvid olema suuremad ning seetõttu jäävad need isikud, kes juba kehtiva regulatsiooni kohaselt ei ole rahatrahvi 15 päeva jooksul vabatahtlikult täitnud, ka edaspidi karistuse vabatahtliku täitmise võimalust eirama ning nende osas tuleb sissenõudmise otsuseid jätkuvalt sundtäita kohtutäiturite poolt. o Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on keskmine. Seaduskuulekalt rahatrahve tasuvate rikkujate arv jääb muutumatuks võrreldes senise olukorraga. Mõju valdkond II: majanduslik mõju o Mõju sihtrühm I: väärtegude toimepanijad o Avalduv mõju: rahatrahviga karistatud isikute majanduslik olukord paraneb, kuna rahatrahvi on võimalik vabatahtlikult tasuda pikema aja, senise 15 päeva asemel ühe kuu jooksul. Vabatahtliku täitmise tähtaja pikendamisel on positiivne mõju leibkondade eelarvele ja toimetulekule, kuna täitemenetluse kulud jäävad ära. o Mõju sihtrühm II kohtuvälised menetlejad o Mõju sihtrühm III: kohtutäiturid o Avalduv mõju: rahatrahvi tasumise tähtaja pikendamine toob kaasa selle, et kohtuvälised menetlejad peavad oma infosüsteeme muutma. Kehtiva regulatsiooni kohaselt rakendatakse kõigile menetlusalustele isikutele ühesugust trahviühikut. Muudatuste vastuvõtmise ja jõustumise järel tuleb hakata eristama menetlusaluseid isikuid ja neile karistusena kohaldatavaid trahviühikuid lähtuvalt sellest, kas tegemist on alaealisega, kelle trahviühiku suurus jääb nelja euro suuruseks, või täiskasvanuga, kelle trahviühiku suurus hakkab olema kümme eurot. Isegi juhul, kui seadusandja otsustab alaealiste ning täiskasvanute osas eristust mitte teha, peavad infosüsteemid arvestama asjaoluga, mille kohaselt uue trahviühiku suuruse kehtestamisel on teatud aeg, mil kehtib nii vana suurus (neli eurot) kui ka uus (kümme eurot). Infosüsteemid peavad hakkama arvestama senisest rohkem rahatrahvi osade kaupa tasumisega, samuti vabatahtliku täitmise tähtaja pikenemisega 15 päevalt 30 päevale. o Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on ebaoluline, kuna tegemist on infosüsteemide ühekordse arendusega, mida ei pea tegema pidevalt. Rahatrahvi osade kaupa tasumine on võimalik juba kehtivas õiguses ning see ei eelda uusi arendusi. 27 Mõju valdkond III: mõju riigiasutustele o Mõju sihtrühm I: kohtuvälised menetlejad mõju sihtrühm II: kohtud mõju sihtrühm III: kohtutäiturid o Avalduv mõju: määratud rahatrahvid tasutakse vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul, kohtuvälise menetleja lahendeid edasi ei kaevata, puudub vajadus kohtutäituritele saatmiseks ja sundtäitmiseks. Ebasoovitav risk on see, et liiga kõrged rahatrahvid ei ole täidetavad vabatahtliku täitmise tähtaja (ühe kuu) jooksul, samuti ka sundtäitmisel. Seega tuleb rahatrahv asendada aresti või üldkasuliku tööga. See tähendab, et suureneb maakohtute töökoormus karistuse asendamise asjade arutamise tõttu. Määratud aresti täitmisel tekib Politsei- ja Piirivalveameti täiendav ressursikulu (nt arestialuste toitlustamine) ning koormus arestimajade kohtadele. Ebasoovitavat riski tasakaalustab kohtuvälise menetleja ning kohtu kohustus järgida KarS § 56 kehtestatud karistuse kohaldamise aluseid. See peaks välistama ebamõistlikult suure rahatrahvi määramise, mille puhul ei ole arvestatud kergendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kehtiv seadus võimaldab rahatrahvi tasumist osade kaupa. Eelnõuga sätestatakse täiendavalt kohustus isikule seda võimalust selgitada enne karistuse määramist, pikendatakse vabatahtliku täitmise aega 15 päevalt 30 päevale, siis need paindlikumad tasumisvormid peaksid olukorda parandama ja tasakaalustama võimaluse, et suuremad trahvid toovad kaasa kasvava mittemaksmise riski. Kui on asjaolusid, mille tõttu ei ole viivitamata võimalik täita väärteo eest karistusena kohaldatud rahatrahvi, võib lahendit täitmisele pöörav kohtuväline menetleja süüdlase avalduse alusel oma määrusega rahatrahvi täitmisele pööramise edasi lükata, märkides määruses edasilükkamise alguse ja lõpu kuupäeva. o Järeldus mõju olulisuse kohta: Kuigi muudatused võivad avaldada märkimisväärset mõju kohtuväliste menetlejate, kohtute ja kohtutäiturite igapäevasele tegevusele, suurendada nende töökoormust, on riski tasakaalustavad meetmed olemas ning sihtgrupp sedavõrd väike, et ühiskonna tasandil võib avalduva mõju hinnata pigem väheoluliseks. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Alates seaduse jõustumisest tuleb hakata rahatrahvide määramisel ka vahet tegema täiskasvanud ja alaealiste rahatrahvidel, kuna nende trahviühiku suurused hakkavad olema erinevad. VTMS § 10 lõike 21 kohaselt võib kohtuvälise menetleja juht anda kohtuvälise menetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse tagamiseks kohtuvälise menetleja menetluspädevuse valdkonnas üldiseid juhiseid. Neid andes tuleb kindlasti arvestada seda, et menetlejal peab olema võimalus karistust määrates arvestada konkreetse sündmuse ja isikuga. See kohustus tuleneb KarS §-st 56, mille kohaselt peab kohtuvälise menetleja arvestatama kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on ette näinud vahemikud, mille alusel rahatrahve määratakse, kuid konkreetne karistus konkreetse teo eest tuleb siiski määrata kõiki asjaolusid kaaludes. Oluline on hakata väärteomenetlust läbi viies isikutele hakata selgitama seda, et rahatrahvi on võimalik tasuda ka osade kaupa. Tegemist on täiendava õigusega, mida kehtivas õiguses ei olnud menetlusaluse isiku õiguste loetelus välja toodud. Seetõttu võis eelkõige kiirmenetluses tekkida olukord, kus isik ei olnud sellest võimalusest teadlik. 28 Kohtuvälistel menetlejatel tuleb arvestada sellega, et rahatrahvi vabatahtlikult täitmise aeg pikeneb ehk täitmata trahvinõuded saab kohtutäiturile saata senisest hiljem. Alaealiste puhul tuleb arvestada, et enamasti puudub neil iseseisev sissetulek ning vanematel pole kohustust laste eest nende karistust kanda, neile määratud rahatrahve tasuda. Alaealiste puhul tuleb menetlejatel senisest enam kaaluda trahvide kõrval muude karistusalternatiivide arendamist ja kasutamist. Võimalikud kulud Kulutused kaasnevad infosüsteemide arendustes seoses trahviühiku suuruse muutumisega. Erinevalt kehtivast korrast tuleb hakata muudatuste vastuvõtmise ja jõustumise järel eristama menetlusaluseid isikuid ja neile karistusena kohaldatavaid trahviühikuid lähtuvalt sellest, kas tegemist on alaealisega, kelle trahviühiku suurus jääb nelja euro suuruseks, või täiskasvanuga, kelle trahviühiku suurus hakkab olema kümme eurot. Infosüsteemid peavad hakkama arvestama senisest rohkem rahatrahvi osade kaupa tasumisega, samuti vabatahtliku täitmise tähtaja pikenemisega 15 päevalt 30 päevale. Samuti võib eelarvelisi kulutusi kaasneda seoses nende väärteomenetlustega, mida viiakse läbi suuremale trahviühikule ülemineku perioodil. Nt teo toimepanemise ajal kehtib neljaeurone trahviühik, otsuse tegemise ajaks on aga seadusemuudatus jõustunud ning kehtib juba kümneeurone trahviühik. Kahe erineva ühiku kuvamine korraga vajab eelnõu kooskõlastusringil kohtuväliste menetlejate seiskohta, kas IT-arendused on märkimisväärse kuluga või mitte. Tõenäoliselt puudutab muudatus ka e-toimiku süsteeme. Võimalikud tulud Karistusena määratavate rahatrahvide laekumisel on paratamatult roll riigieelarve tulude kujunemisel, sest rahatrahvid määratakse riigi poolt ja need laekuvad riigieelarvesse. Kui rahatrahvi määrab valla- või linnavalitsus, siis laekub rahatrahv kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Tuleb aga siiski arvestada, et trahviühiku suuruse tõstmisel on eelkõige isikute õiguskuulekust parandav mõju. See tähendab, et vaatamata trahviühiku suuruse tõstmisele riigieelarvesse igal aastal laekuvate trahvisummade suurus samas proportsioonis ei kasva. Kui väärteomenetluses rahatrahvi määramise aluseks olev trahviühiku baassumma tõuseb, võib eeldada, et isikud annavad sellest endale üheselt aru, muudavad oma käitumisharjumusi, panevad toime senisest vähem väärtegusid. Paratamatult jääb siiski teatud hulk ühiskonnaliikmeid selgitustööst ja karistusähvardusest hoolimata väärtegusid toime panema ja saavad nende tegude eest ka karistada. 2015. a riigieelarve seaduse28 kohaselt on trahvide ja muude varaliste karistustena 2015. a kavandatud 13 166 543 eurot, sh nt Justiitsministeeriumi valitsemisalas 1 656 243 eurot, Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas 200 000, Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeeriumi valitsemisalas 64 100, Rahandusministeeriumi valitsemisalas 367 000 eurot. 2015. a riigieelarve seaduse eelnõu 730SE seletuskirja29 kohaselt on Politsei- ja Piirivalveamet planeerinud väärteomenetluse seadustiku alusel saadavaid trahvitulusid (liiklusjärelevalve) kokku 10 758 000 eurot, mis jääb 2014. a tasemele. Päästeamet on planeerinud väärteomenetluse seadustiku alusel määratud trahvitulusid 15 000 eurot. Maavalitsustel on planeeritud väärteomenetluse seadustiku alusel määratud trahvidena 28 https://www.riigiteataja.ee/akt/129122014079. 29 http://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/6fa672fe-69e3-41e3-83fc-e7455798a172/ 29 7000 eurot, mis laekuvad vastavalt ühistranspordiseaduse §-le 547. Tulude planeerimisel on arvestatud määratud trahvide laekumise tõenäosusega. 2014. a riigieelarve seaduse30 kohaselt oli trahvide ja muude varaliste karistustena kavandatud 13 163 300 eurot, 2013. a riigieelarve seaduse31 kohaselt 13 212 184 eurot. Lähtudes eeldusest, et toimepandavate väärtegude arv jääb samaks, aga juhul, kui väärtegu siiski toime pannakse, karistatakse sellise teo eest suurema rahatrahviga, võib prognoosida rahatrahvidest laekuvate summade teatavat kasvu. Nt PPA kui kõige suurema kohtuvälise menetleja kohta on võimalik välja tuua järgmine statistika: PPA määratud trahvid (eurodes) Planeeritud Laekunud Laekunud (% sama aasta planeeritud summast) 2010 11 281 051 9 040 297 80 2011 12 030 213 8 824 109 73 2012 12 512 984 9 828 980 79 2013 13 135 755 10 823 637 82 2014 14 912 532 12 178 111 82 2015 10 758 000 4 987 390 46 * 5 kuu andmed täitmisest Kogutavad trahvisummad sõltuvad rikkumiste tuvastamisest ning seega ka otseselt politsei ja teiste kohtuväliste menetlejate järelevalve ressursist. Kuritegude toimepanemise eest mõistetavate rahaliste karistuste puhul tõusis miinimumpäevamäär 2015. aasta algusest enam kui 3 korda: 3,2lt eurolt 10 euroni. See tähendab, et suurenes ka minimaalse rahalise karistuse summa. Kuigi on veel vara muudatustele hinnangut anda, on järgnevalt analüüsitud joobes juhtimise kuritegude (KarS § 424) puhul rahalise karistuse määramist. Võrreldud on järgmiste perioodide kohtulahendeid: 1.09.2014 kuni 30.11.2014 ning 1.02.2015 kuni 30.04.2015. a. Võrreldes 2014. aastaga on keskmine rahalise karistuse summa kasvanud 13%, 830lt eurolt 940 euroni (lisanduvad menetlus- ja õigusabikulud, sundraha jne). b. Võrreldes 2014. aastaga on rahaliste karistuste osakaal vähenenud 20 protsendilt 15 protsendini. Seega võib oletada, et nende isikute puhul, kelle jaoks on rahalise karistuse miinimum või rahalised kohustused kokku liiga suured, eelistatakse kasutada muid karistusalternatiive peale rahalise karistuse ning nendel, kes suudavad maksta, karistus suureneb veidi. Kokkuvõttes võib muudatustest järeldada, et kuna miinimumpäevamäära tõstmisel ei ole joobes juhtimise kuritegude puhul olnud olulist mõju rahalise karistusena kogutava raha kogusummale, pole ka alust arvata, et see järeldus teiste kuriteoliikide puhul erineks. Kuivõrd väärtegude puhul on karistusalternatiive vähem kui kuritegude puhul, on trahviühiku tõstmisel väärteotrahvide suurenemisele olulisem mõju kui minimaalse päevamäära tõstmisel kuriteo eest mõistetavate rahaliste karistuste tõusule. Arvestades aga eeltoodud põhjendusi (eelkõige asjaolu, et rahatrahvi suuruse valikul on menetlejal küllalt suur kaalutlusruum), on konkreetset summat välja tuua keeruline. Kui lähtuda asjaolust, et rahalise karistuse päevamäära sama suure tõusuga kaasnes 13% rahaliste karistuste summa 30 https://www.riigiteataja.ee/akt/128122013010. 31 https://www.riigiteataja.ee/akt/128122012009. 30 tõus (esialgsed hinnangud, mis põhinesid vaid neljal kuul ning ühel kuriteoliigil), saab ka väärtegude puhul lähtuda minimaalselt 10% keskmisest trahvisummade tõusust. Hinnanguliselt võib prognoosida rahatrahvide laekumise suurenemist 10-30%, mis ainuüksi PPA määratud trahvide laekumist arvestades teeb kokku 1,1-3,3 miljonit eurot. Tegemist on siiski väga esialgse hinnanguga ehk lõplik summa võib kujuneda nii suuremaks kui ka väiksemaks. Arvestada tuleb ka eespool väljatoodud riskiga, et rahatrahvide tõstmine võib negatiivselt mõjuda nende laekumisele (s.t määratav trahvisumma küll tõuseb, kuid isikud ei ole suutelised seda maksma). Valdav osa hoiatustrahvidest määratakse summas 9–18 eurot (ületatud kiirus 3–6 km/h). Aastas tuvastavad kiiruskaamerad selliseid rikkumisi ligikaudu 56 000 (PPA andmetel saadeti 2014.a aasta jooksul kokku välja 89 793 kiiruskaamerate trahviteadet, kiiruseületamisi 3–6 km/h oli nende hulgas 55 865). Kui võtta aluseks eeldus, et juhid hakkavad lubatud piirkiirust järgima senisest korralikumalt, kuid siiski jäävad toime panema minimaalseid kiiruseületamisi, mida kiiruskaamerad tuvastavad (lubatud kiiruse piirmäära ületamine vähemalt 3 km/h), tähendaks hoiatustrahvi määra tõstmine sellise kiiruseületamise eest ettenähtud üheksalt eurolt 15-le, et 56 000 kiiruseületamise eest kohaldatavat hoiatustrahvi määratakse vähemalt 336 000 euro eest rohkem võrreldes praegu kehtivate piirmääradega. 8. Rakendusaktid Seoses VTMS §-s 19 sätestatud menetlusaluse isiku õiguste loetelu täiendamisega selle kohta, et isikul on menetluse läbiviimise algusest õigus saada teavet rahatrahvi osade kaupa tasumise võimaluse kohta, samuti rahatrahvi vabatahtliku tasumise tähtaja pikendamise kohta 15 päevalt 30 päevale, on vaja muuta justiitsministri 16.07.2008 määrust nr 38 „Kohtuvälise menetluse menetlusdokumentide näidisvormide kehtestamine32“, andes vastavalt määruse lisad 1,2, 4, 5 ja 8 uues sõnastuses. 9. Seaduse jõustumine Seaduse jõustumine on kavandatud 1. jaanuaril 2016.a. Tähtaja valikul on lähtutud eesmärgist võimaldada uute trahvimääradega arvestamist alates uuest eelarveaastast. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Seaduseelnõu saadetakse kooskõlastamiseks kõigile ministeeriumitele, Eesti Linnade Liidule, Eesti Maaomavalitsuste Liidule ning arvamuse avaldamiseks Riigikohtule, ringkonna- ja maakohtutele, prokuratuurile, Eesti Advokatuurile, õiguskantslerile, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, Registrite ja Infosüsteemide Keskusele, Finantsinspektsioonile, Riigi Tugiteenuste Keskusele, Konkurentsiametile, Andmekaitse Inspektsioonile, Harku ja Murru vanglale, Tallinna vanglale, Tartu vanglale, Viru vanglale. (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Reinsalu Justiitsminister 32 https://www.riigiteataja.ee/akt/131122010039 31 32  Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse, millega suurendatakse trahviühikut, eelnõu lisa 1 Eelnõu kavand JUSTIITSMINISTER MÄÄRUS Justiitsministri 16. juuli 2008. a määruse nr 38 „Kohtuvälise menetluse menetlusdokumentide näidisvormide kehtestamine” muutmine Määrus kehtestatakse väärteomenetluse seadustiku § 51 lõike 1 alusel. Justiitsministri 16. juuli 2008. a määruse nr 38 „Kohtuvälise menetluse menetlusdokumentide näidisvormide kehtestamine” lisad 1, 2, 4, 5 ja 8 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). Urmas Reinsalu Minister Norman Aas Kantsler Justiitsministri 16.juuli 2008.a määruse nr 38 „Kohtuvälise menetluse menetlusdokumentide näidisvormide kehtestamine“ lisa 1 Kohtuväline menetleja _______________________________________________________ (kohtuvälise menetleja nimetus, registrikood, aadress ja telefoninumber) KUTSE Väärteoasi nr ____________________________ _________________________________________________________________________ 1 (füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi, juriidilise isiku nimetus) _________________________________________________________________________ (elu- või asukoha aadress) olete kohustatud ilmuma «___» _________________ 20___ kell _________ _________________________________________________________________________ (kutsumise põhjus, kellena – menetlusalune isik, tunnistaja, kaitsja, esindaja) ________________________________ väärteoasjas __________________________ järgi (kui väärteomenetlus on väärteo kvalifikatsioon– seaduse alustatud isiku suhtes – nimetus, paragrahv, lõige, punkt) isik, kelle suhtes väärteomenetlust alustati) ____________________________________________ ruum nr ______________ ___________________________________________________________________ juurde, (kohtuvälise menetleja ametniku ees- ja perekonnanimi) elektronposti aadress ________________________ telefoninumber ___________________ Kaasa võtta isikut tõendav dokument! Juriidilise isiku puhul kehtib kutse seaduslikule esindajale / esindajale. (mittevajalik läbi kriipsutada) Teatis (täidetakse, kui kutse annab kätte kohtuvälise menetleja ametnik) Kutse väljastas ____________________________________________________________ (ametikoht, ees- ja perekonnanimi, kuupäev, allkiri) Kutse sain kätte Kutse pöördele trükitud tekst: Väärteomenetluse seadustiku § 19. Menetlusaluse isiku õigused ja kohustused (1) Menetlusalusel isikul on õigus: 1) teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse; 2) õigus kaitsja abile käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud korras; 3) olla kohtus oma väärteoasja arutamise juures; 4) anda ütlusi, esitada tõendeid ja taotlusi; 41) taotleda rahatrahvi tasumist või aresti kandmist ositi; 5) teada menetlustoimingu eesmärki; 6) tutvuda menetlustoimingu protokolliga, menetlustoimingu heli- ja videosalvestisega ning teha menetlustoimingu tingimuste ja käigu, menetlustulemuste, menetlustoimingu protokolli ning salvestise kohta avaldusi, mis protokollitakse või heli- ja videosalvestatakse; 7) vaidlustada kohtuvälise menetleja või kohtu menetlustoiming või lahend käesolevas seadustikus sätestatud korras. (2) Menetlusalusel isikul on õigus kaitsjaga ühendust võtta alates tema kinnipidamisest või muu esimese menetlustoimingu tegemisest. Menetleja peab isiku kinnipidamisel või muu esimese menetlustoimingu tegemisel võimaldama menetlusalusel isikul kasutada temal olemasolevaid sidevahendeid kaitsjaga ühenduse võtmiseks. Kaitsja võib osaleda kaitstava menetlusaluse isiku suhtes läbiviidava menetlustoimingu tegemisel, kuid tema mitteilmumine ei peata menetlustoimingu tegemist. (3) Kaitsja osavõtt alates kohtumenetlusest on kohustuslik, kui menetlusalune isik on 14- kuni 18-aastane või ta ei ole psüühikahäire tõttu ise suuteline end esindama. 2 (4) Menetlusalune isik on kohustatud: 1) menetleja kutsel ilmuma, kui kohustuslik ilmumine on kutses märgitud; 2) täitma menetleja seaduslikke korraldusi. Justiitsministri 16. juuli 2008.a määruse nr 38 „Kohtuvälise menetluse menetlusdokumentide näidisvormide kehtestamine“ lisa 2 Kohtuväline menetleja ______________________________________________________ (kohtuvälise menetleja nimetus, registrikood, aadress ja telefoninumber) Väärteoasi nr ______________________ MENETLUSALUSE ISIKU ÜLEKUULAMISE PROTOKOLL HOIATAMISMENETLUSES _____________________________________________ «___» _________________20__a ütluste andmise koht Füüsilisest isikust menetlusaluse isiku / juriidilisest isikust menetlusaluse isiku seadusliku esindaja andmed: ees- ja perekonnanimi _________________________________________________________________ isikukood _______________________________ sünniaeg ja koht _____________________________________ _________________________________________________________________________ _________ (välismaalase või isiku puhul, kellel ei ole isikukoodi) isikut tõendava dokumendi nimetus ja nr _____________________________________ kodakondsus_____________________ töökoht ____________________________________________ elukoha / asukoha aadress ______________________________________________________________ telefoninumber ja elektronposti aadress ____________________________________________________ Juriidilisest isikust menetlusaluse isiku andmed, kelle nimel ütlused antakse: (täidetakse, kui menetlusalune on juriidiline isik) juriidilise isiku nimetus _________________________________________________________________ registrikood _________________________________________________________________________ (registrikood või välismaisel juriidilisel isikul registrikoodiga võrdsustatud numbri- või tähekombinatsioon) asukoha aadress _____________________________________________________________________ telefoninumber ja elektronposti aadress ____________________________________________________ Mulle on selgitatud ja olen tutvunud protokolli pöördele märgitud menetlusaluse isiku õiguste ja kohustustega vastavalt VTMS §-le 19. . Kinnitan ülekuulamisprotokollis märgitud menetlusaluse isiku andmete õigsust. Olen teadlik, et 3 võin kirjutada ütlused ka omakäeliselt.______________________________________________________________ ________________________ (füüsilisest isikust menetlusaluse isiku / juriidilise isiku seadusliku esindaja allkiri) _________________________________________________________________________ _____ (füüsilisest isikust menetlusaluse isiku / juriidilise isiku seadusliku esindaja allkiri) Füüsilisest isikust menetlusaluse isiku / juriidilise isiku seadusliku esindaja ütlused väärteo toimepanemise kohta: _________________________________________________________________________ _________________________________________________ _________________________________________________________________________ _________________________________________________ Füüsilisest isikust menetlusalune isik / juriidilisest isikust menetlusaluse isiku seaduslik esindaja: _________________________ (allkiri) Kohtuvälise menetleja ametnik: _________________________________________________ (allkiri) Isik keeldus ütluste andmisest / ülekuulamisprotokollile alla kirjutamast: ___________________ _________________________________________________________________________ (märgitakse põhjus) Kohtuvälise menetleja ametnik: _________________________________________________ (allkiri) Protokolli pöördele trükitud tekst: § 19. Menetlusaluse isiku õigused ja kohustused (1) Menetlusalusel isikul on õigus: 1) teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse; 2) õigus kaitsja abile käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud korras; 3) olla kohtus oma väärteoasja arutamise juures; 4) anda ütlusi, esitada tõendeid ja taotlusi; 41) taotleda rahatrahvi tasumist või aresti kandmist ositi; 5) teada menetlustoimingu eesmärki; 6) tutvuda menetlustoimingu protokolliga, menetlustoimingu heli- ja videosalvestisega ning teha menetlustoimingu tingimuste ja käigu, menetlustulemuste, menetlustoimingu protokolli ning salvestise kohta avaldusi, mis protokollitakse või heli- ja videosalvestatakse; 7) vaidlustada kohtuvälise menetleja või kohtu menetlustoiming või lahend käesolevas seadustikus sätestatud korras. (2) Menetlusalusel isikul on õigus kaitsjaga ühendust võtta alates tema kinnipidamisest või muu esimese menetlustoimingu tegemisest. Menetleja peab isiku kinnipidamisel või muu esimese menetlustoimingu tegemisel võimaldama menetlusalusel isikul kasutada temal olemasolevaid sidevahendeid kaitsjaga ühenduse võtmiseks. Kaitsja võib osaleda kaitstava menetlusaluse isiku suhtes läbiviidava menetlustoimingu tegemisel, kuid tema mitteilmumine ei peata menetlustoimingu tegemist. 4  (3) Kaitsja osavõtt alates kohtumenetlusest on kohustuslik, kui menetlusalune isik on 14- kuni 18-aastane või ta ei ole psüühikahäire tõttu ise suuteline end esindama. (4) Menetlusalune isik on kohustatud: 1) menetleja kutsel ilmuma, kui kohustuslik ilmumine on kutses märgitud; 2) täitma menetleja seaduslikke korraldusi. Justiitsministri 16. juuli 2008.a määruse nr 38 „Kohtuvälise menetluse menetlusdokumentide näidisvormide kehtestamine“ lisa 4 Kohtuväline menetleja ________________________________________________________ (kohtuvälise menetleja nimetus, registrikood, aadress ja telefoninumber) Väärteoasi nr_____________________ MENETLUSALUSE ISIKU ÜLEKUULAMISE PROTOKOLL KIIRMENETLUSES ___________________________________________ «___» ___________________20__ a ütluste andmise koht Füüsilisest isikust menetlusaluse isiku / juriidilisest isikust menetlusaluse isiku seadusliku esindaja andmed: ees- ja perekonnanimi _________________________________________________________________ isikukood_________________________________________________________________ _________ sünniaeg ja koht ____________________________________ _________________________________________________________________________ ________ (välismaalase või isiku puhul, kellel ei ole isikukoodi) isikut tõendava dokumendi nimetus ja nr ____________________________________ kodakondsus ____________________ töökoht __________________________________ elukoha / asukoha aadress ___________________________________________________ telefoninumber ja elektronposti aadress _________________________________________ Juriidilisest isikust menetlusaluse isiku andmed, kelle nimel ütlused antakse: (täidetakse, kui menetlusalune on juriidiline isik) juriidilise isiku nimetus _________________________________________________________________ registrikood _________________________________________________________________________ (registrikood või välismaisel juriidilisel isikul registrikoodiga võrdsustatud numbri- või tähekombinatsioon) asukoha aadress _____________________________________________________________________ telefoninumber ja elektronposti aadress ____________________________________________________ Mulle on selgitatud ja olen tutvunud protokolli pöördele märgitud menetlusaluse isiku õiguste ja kohustustega vastavalt väärteomenetluse seadustiku §-le 19 ja kiirmenetluse erisustega vastavalt § 55 lõike 1 punktidele 2 ja 3. Kinnitan ülekuulamisprotokollis märgitud menetlusaluse isiku andmete õigsust. Olen teadlik, et võin kirjutada ütlused ka omakäeliselt. 5 _________________________________________________________________________ ___________________________________ (füüsilisest isikust menetlusaluse isiku / juriidilise isiku seadusliku esindaja allkiri) Nõustun kiirmenetlusega. _________________________________________________________________________ __________ (füüsilisest isikust menetlusaluse isiku / juriidilise isiku seadusliku esindaja allkiri) Ülekuulamisel osales tõlk: _________________________________________________________________________ _______________ (ees- ja perekonnanimi) keda on hoiatatud vastutusest oma ülesannete täitmisest alusetu keeldumise ja teadvalt valestitõlkimise eest KarS §-de 318 ja 321 järgi. ___________________________________________ (tõlgi allkiri) Ülekuulamine algas kell ______________________ ja lõppes kell____________________ Väärteo kohta annan järgmised ütlused: _________________________________________________________________________ _____________________________________ _________________________________________________________________________ _____________________________________ Ülekuulatav isik: _____________________________________ (allkiri) Tõlk: _____________________________________________ (allkiri) Kaitsja: ___________________________________________ (allkiri) Kohtuvälise menetleja ametnik: _________________________ (allkiri) Isik keeldus ütluste andmisest / ülekuulamisprotokollile alla kirjutamast: ___________________ _________________________________________________________________________ (märgitakse põhjus) Kohtuvälise menetleja ametnik: ________________________ (allkiri) Protokolli pöördele trükitud tekst: § 19. Menetlusaluse isiku õigused ja kohustused (1) Menetlusalusel isikul on õigus: 1) teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse; 2) õigus kaitsja abile käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud korras; 3) olla kohtus oma väärteoasja arutamise juures; 4) anda ütlusi, esitada tõendeid ja taotlusi; 41) taotleda rahatrahvi tasumist või aresti kandmist ositi; 5) teada menetlustoimingu eesmärki; 6) tutvuda menetlustoimingu protokolliga, menetlustoimingu heli- ja videosalvestisega ning teha menetlustoimingu tingimuste ja käigu, menetlustulemuste, menetlustoimingu protokolli ning salvestise kohta avaldusi, mis protokollitakse või heli- ja videosalvestatakse; 7) vaidlustada kohtuvälise menetleja või kohtu menetlustoiming või lahend käesolevas seadustikus sätestatud korras. 6  (2) Menetlusalusel isikul on õigus kaitsjaga ühendust võtta alates tema kinnipidamisest või muu esimese menetlustoimingu tegemisest. Menetleja peab isiku kinnipidamisel või muu esimese menetlustoimingu tegemisel võimaldama menetlusalusel isikul kasutada temal olemasolevaid sidevahendeid kaitsjaga ühenduse võtmiseks. Kaitsja võib osaleda kaitstava menetlusaluse isiku suhtes läbiviidava menetlustoimingu tegemisel, kuid tema mitteilmumine ei peata menetlustoimingu tegemist. (3) Kaitsja osavõtt alates kohtumenetlusest on kohustuslik, kui menetlusalune isik on 14- kuni 18-aastane või ta ei ole psüühikahäire tõttu ise suuteline end esindama. (4) Menetlusalune isik on kohustatud: 1) menetleja kutsel ilmuma, kui kohustuslik ilmumine on kutses märgitud; 2) täitma menetleja seaduslikke korraldusi. Väärteomenetluse seadustiku § 55 «Kiirmenetluse kohaldamine» lõige 1 (1) Kohtuväline menetleja võib kohaldada kiirmenetlust juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on: 1) teatatud tema õigused ja kohutused, mis on ette nähtud käesoleva seadustiku §-s 19; 2) selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata; 3) võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning kui isik nõustub kiirmenetlusega. Justiitsministri 16. juuli 2008.a määruse nr 38 „Kohtuvälise menetluse menetlusdokumentide näidisvormide kehtestamine“ lisa 5 Kohtuväline menetleja ______________________________________________________ (kohtuvälise menetleja nimetus, registrikood, aadress ja telefoninumber) Väärteoasi nr ____________ KIIRMENETLUSE OTSUS «__» ____________ 20__ a_________________________________________________ (koht) Käesoleva otsuse on teinud _____________________________________________ nimel 7 (kohtuvälise menetleja nimetus) _______________________________________________________________________ (otsuse teinud kohtuvälise menetleja ametniku ametikoht ning ees- ja perekonnanimi) Füüsilisest isikust menetlusaluse isiku andmed: (täidetakse, kui menetlusalune isik on füüsiline isik) ees- ja perekonnanimi _______________________________________________________ isikukood ________________________________________________________________ sünniaeg ja koht___________________________________________________________ (välismaalase või isiku puhul, kellel ei ole isikukoodi) kodakondsus______________________ töökoht ________________________________ elukoha aadress __________________________________________________________ Juriidilisest isikust menetlusaluse isiku andmed: (täidetakse, kui menetlusalune isik on juriidiline isik) juriidilise isiku nimetus ______________________________________________________ registrikood ______________________________________________________________ (registrikood või välismaisel juriidilisel isikul registrikoodiga võrdsustatud numbri- või tähekombinatsioon) asukoha aadress __________________________________________________________ telefoninumber ja elektronposti aadress _________________________________________ Menetlusalusele isikule / juriidilisest isikust menetlusaluse isiku esindajale on selgitatud väärteomenetluse seadustiku §-s 19 ettenähtud õigusi ja kohustusi ja § 55 lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud kiirmenetluse korda. Füüsilisest isikust menetlusalune isik / juriidilisest isikust menetlusaluse isiku esindaja on kiirmenetlusega nõus. Väärteo toimepanemise aeg ja koht: ___________________________________________ Väärteo lühikirjeldus: _____________________________________________________ _________________________________________________________________________ _____________________________________ _________________________________________________________________________ _____________________________________ Väärteo toimepanemist kinnitavad tõendid: _________________________________________________________________________ ____ _________________________________________________________________________ _____________________________________ _________________________________________________________________________ _____________________________________ Väärteo kvalifikatsioon: ______________________________________________________ (seaduse nimetus, paragrahv, lõige ja punkt) Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud: __________________________________________ _________________________________________________________________________ ______ ___________________________ ___________________________________________________ Eeltoodu alusel ja juhindudes KarS § ……….. ning VTMS § 55 lg 2 p….. _________________________________________________________________________ _____ (kohtuvälise menetleja nimetus) otsustas: 8 karistada ________________________________________________ § __ lg __ p __ järgi (seaduse nimetus) ____________________________________ rahatrahviga _________ trahviühiku ulatuses (menetlusaluse isiku nimi/nimetus) _________________________________________________________________ euroga. (märgitakse arv sõnades ja numbrites) Muud asjaolud: (rahatrahvi tasumine ositi vastavalt KarS § 66 lõigetele 2 ja 3; asitõendina kasutatava või muu äravõetud objektiga toimimise viis; menetluskulude otsustus jm) _________________________________________________________________________ _____________________________________ _________________________________________________________________________ _____________________________________ Menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada otsuse peale kaebus maakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Kui rahatrahvi ei määratud ositi, tuleb rahatrahv tasuda otsuse kättesaamisest alates 30 päeva jooksul _________________________________________________________________________ _____________________________________ (panga nimetus, kood, arvelduskonto nr, viitenumber) Otsus saadetakse kohtutäiturile täitmiseks, kui isik ei ole otsuse kättesaamisest alates 30 päeva jooksul rahatrahvi täies ulatuses tasunud või otsuse peale maakohtule kaebust esitanud. Kohtuvälise menetleja ametnik: ________________________________________________ (allkiri) Olen otsuse kätte saanud: ____________________________________________________ (allkiri) (kuupäev) Justiitsministri 16. juuli 2008.a määruse nr 38 „Kohtuvälise menetluse menetlusdokumentide näidisvormide kehtestamine“ lisa 8 Kohtuväline menetleja _______________________________________________________ (kohtuvälise menetleja nimetus, registrikood, aadress ja telefoninumber) Väärteoasi nr ____________________ KOHTUVÄLISE MENETLEJA OTSUS (ÜLDMENETLUS) «__» _________ 20__ a ____________________________________________________ (koht) Käesoleva otsuse on teinud _____________________________________________ nimel (kohtuvälise menetleja nimetus) ________________________________________________________________________ (otsuse teinud kohtuvälise menetleja ametniku ametikoht ning ees- ja perekonnanimi) Füüsilisest isikust menetlusaluse isiku andmed: (täidetakse, kui menetlusalune on füüsiline isik) ees- ja perekonnanimi _______________________________________________________ isikukood ________________________________________________________________ sünniaeg ja koht ___________________________________________________________ (välismaalase või isiku puhul, kellel ei ole isikukoodi) kodakondsus ________________________ töökoht ______________________________ 9 elukoha aadress ___________________________________________________________ Juriidilisest isikust menetlusaluse isiku andmed: (täidetakse, kui menetlusalune on juriidiline isik) juriidilise isiku nimetus ______________________________________________________ registrikood _________________________________________________________________________ ________ (registrikood või välismaisel juriidilisel isikul registrikoodiga võrdsustatud numbri- või tähekombinatsioon) asukoha aadress __________________________________________________________ telefoninumber ja elektronposti aadress _________________________________________ Väärteo toimepanemise aeg ja koht: ____________________________________________ _______________________________________________________________________ Väärteo lühikirjeldus: ______________________________________________________ ______________________________________________________________________ ______________________________________________________________________ Otsuse tegemise aluseks olnud väärteoprotokolli kuupäev ning koostaja ees- ja perekonnanimi: ____________________________________________________________ ___________ _________________________________________________________________________ Vastulauses esitatu mittearvestamise põhjendus:____________________________________ _________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________ Väärteo kvalifikatsioon: _________________________________________________________________________ (seaduse nimetus, paragrahv, lõige ja punkt): Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud: _________________________________________________________________________ _____________________________________ _________________________________________________________________________ _____________________________________ Eeltoodu alusel ja juhindudes KarS § .................. ning VTMS § 73 lg 1 p-st 1 _________________________________________________________________________ (kohtuvälise menetleja nimetus) otsustas: karistada ________________________________________________ § __ lg __ p __ järgi (seaduse nimetus) _________________________________________ rahatrahviga ____trahviühiku ulatuses (menetlusaluse isiku nimi/nimetus) _________________________________________________________________ euroga, (märgitakse arv sõnades ja numbrites) määrata põhikaristusena/lisakaristusena ________________________________________________ õiguse äravõtmine _____________ . (põhikaristuse/lisakaristuse liik) (tähtaeg) Muud asjaolud: _________________________________________________________________________ 10 (rahatrahvi tasumine ositi vastavalt KarS § 66 lg 2 ja 3; asitõendina kasutatava või muu äravõetud objektiga toimimise viis; menetluskulude otsustus jm) _________________________________________________________________________ _____________________________________ _________________________________________________________________________ _____________________________________ Menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada otsuse peale kaebus maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav. Kui rahatrahvi ei määratud ositi, tuleb rahatrahv tasuda ____________________________________________________________________ (panga nimetus, kood, arvelduskonto number, viitenumber) 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav. Otsus saadetakse kohtutäiturile täitmiseks, kui päevast, mil otsus on kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav, on möödunud 30 päeva ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud või otsuse peale maakohtule kaebust esitanud. Kohtuvälise menetleja ametnik: ______________________________________________________________ (allkiri) Füüsilisest isikust menetlusaluse isiku/ menetlusaluse isiku esindaja/kaitsja allkiri otsuse kättesaamise kohta ja kuupäev: _______________________________ _______________________________ (allkiri) (kuupäev) _______________________________ _______________________________ (allkiri) (kuupäev) _______________________________ _______________________________ (allkiri) (kuupäev) 11