Arvamus

Teie 13.08.2015 nr 4-3-116-15 Priit Pikamäe Meie 10.09.2015 nr 10-3/5641 Riigikohtu esimees Riigikohus [email protected] Arvamuse avaldamine põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-26-15 I. Kokkuvõtte Justiitsministeerium on seisukohal, et riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 12.07.2013, 15) § 57 lõige 1 koostoimes lisaga 1 (1. septembrist 2013 kuni 29. novembrini 2013 kehtinud redaktsioonis) on konkreetse normikontrolli raames põhiseadusega kooskõlas osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 500 000 euro tuli hagi esitamisel tasuda riigilõivu 3200 eurot + 0,25 protsenti tsiviilasja hinnast, kuid mitte üle 10 000 euro. II. Asjaolud ja menetluse käik 08.10.2013 esitas If P&C Insurance AS (hageja) Harju Maakohtule hagi AS Eesti Liinirongid vastu 518 101,42 euro ja viivise väljamõistmiseks, hagi esitati elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. Hagi esitamisel tasus hageja riigilõivu summas 4823,06 eurot vastavalt riigilõivuseaduse § 57 lõikele 1 ja lisale nr 1. Harju Maakohus jättis hagi 26.01.2015 otsusega rahuldamata. Hageja esitas maakohtu otsusele 25.02.2015 apellatsioonkaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis 22.05.2015 otsusega rahuldamata. 10.06.2015 esitas If P&C Insurance AS Tallinna Ringkonnakohtule taotluse hagiavalduselt enam tasutud riigilõivu (summas 1623,06 eurot) tagastamiseks. Taotleja leidis, et on tasunud riigilõivu ettenähtust enam. Hageja viitas Riigikohtu 26.05.2015 lahendile kohtuasjas nr 3-4-1-59-14 ja leidis, et põhiseaduspäraseks riigilõivuks tuli hagi esitamise hetkel lugeda 3200 eurot. 06.07.2015 jättis Tallinna Ringkonnakohus kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-13-46841 kohaldamata ning tunnistas põhiseadusega vastuolus olevaks riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 12.07.2013, 15) § 57 lõike 1, koostoimes lisaga 1 (1. septembrist 2013 kuni 29. novembrini 2013 kehtinud redaktsioonis) osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 500 000 euro tuli hagi esitamisel tasuda riigilõivu 3200 eurot + 0,25 protsenti tsiviilasja hinnast, kuid mitte üle 10 000 euro. 13.08.2015 kirjaga nr 4-3-116-15 on Riigikohus küsinud Justiitsministri arvamust ringkonnakohtu poolt põhiseaduse vastaseks tunnistatud ja kohaldamata jäetud normi põhiseaduspärasuse kohta. III. Vaidlustatud sätted Riigilõivuseadus (01.09.2013 kuni 29.11.2013 kehtinud redaktsioonis) „§ 57. Tsiviilkohtumenetluse toimingud (1) Hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana. [RT I, 31.01.2014, 26 - jõust. 10.12.2013 – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab riigilõivuseaduse § 57 lõiked 1 ja 15 ning lisa 1 (alates 1. juulist 2012 kehtivas redaktsioonis) põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, mis Tõnismägi 5A / 15191 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 sätestab tsiviilkohtumenetluses avalduse muul viisil esitamisel kohustuse tasuda riigilõivu suuremas määras kui avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu.] /---/ Lisa 1 Riigilõivumäärad avalduse esitamise eest kohtumenetluses (eurodes) /---/ Tsiviilasja hind Riigilõiv Riigilõivu täismäär kuni tsiviilkohtumenetluses (kaasa arvatud) avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu 350 60 75 500 75 100 750 100 125 1 000 125 175 1 500 150 200 2 000 175 225 2 500 200 250 3 000 225 275 3 500 250 300 4 000 275 325 4 500 300 350 5 000 325 400 6 000 350 425 7 000 375 450 8 000 400 475 9 000 425 500 10 000 450 550 12 500 500 600 15 000 550 650 17 500 600 700 20 000 650 750 25 000 750 900 50 000 850 1 000 75 000 950 1 100 100 000 1 000 1 200 150 000 1 300 1 500 200 000 1 600 1 800 250 000 1 900 2 100 350 000 2 500 2 700 500 000 3 200 3 400 Tsiviilasja hinna puhul üle 500 000 euro tasutakse riigilõivu 3400 eurot + 0,25 protsenti tsiviilasja hinnast, kuid mitte üle 10 500 euro. Kui eelnimetatud tsiviilasja hinnaga avaldus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, tasutakse riigilõivu 3200 eurot + 0,25 protsenti tsiviilasja hinnast, kuid mitte üle 10 000 euro. [RT I, 29.06.2012, 3 - jõust. 01.07.2012] [RT I, 31.01.2014, 26 - jõust. 10.12.2013 - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab riigilõivuseaduse § 57 lõiked 1 ja 15 ning lisa 1 (alates 1. juulist 2012 kehtivas redaktsioonis) põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, mis sätestab tsiviilkohtumenetluses avalduse muul viisil esitamisel kohustuse tasuda riigilõivu suuremas määras kui avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu.] IV. Justiitsministri seisukoht  A. Normikontrolli lubatavus 1. Põhiseaduslikkuse järelevalve asi Tallinna Ringkonnakohus on edastanud Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve algatamiseks 06.07.2015 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-13-46841, millega Tallinna Ringkonnakohus jättis kohaldamata ning tunnistas põhiseadusega vastuolus olevaks riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 12.07.2013, 15) § 57 lõike 1 koostoimes lisaga 1 (1. septembrist 2013 kuni 29. novembrini 2013 kehtinud redaktsioonis) osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 500 000 euro tuli hagi esitamisel tasuda riigilõivu 3200 eurot + 0,25 protsenti tsiviilasja hinnast, kuid mitte üle 10 000 euro. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 4 lg 3 järgi kohus algatab menetluse kohtuotsuse või –määruse edastamisega Riigikohtule. Seega on tegemist põhiseaduslikkuse järelevalve asjaga. 2. Vaidlustatud normi asjassepuutuvus PSJKS § 14 lg 2 alusel võib asja lahendamisel kohtuotsuse alusel Riigikohus tunnistada kehtetuks või põhiseadusega vastuolus olevaks õigustloova akti, mis on kohtuasja lahendamisel asjassepuutuv. Säte on asjassepuutuv, kui see on kohtuasja lahendamiseks otsustava tähtsusega. Otsustava tähtsusega on säte siis, kui kohus peaks sätte põhiseadusele mittevastavuse korral 1 otsustama teisiti kui sätte põhiseadusele vastavuse korral. Vaidlusaluste normide põhiseadusele vastavuse korral oleks Tallinna Ringkonnakohtul tulnud jätta If P&C Insurance AS 10.06.2015 taotlus (hagiavalduselt enam makstud riigilõivu tagastamiseks) rahuldamata. Vastupidisel juhul oli aga Tallinna Ringkonnakohtul kohustus hageja taotlus rahuldada. Seega on vaidlustatud sätted asjassepuutuvad. B. Normikontrolli põhjendatus Normikontroll on põhjendatud, kui vaidlusalused sätted on formaalsetel või materiaalsetel põhjustel põhiseadusvastased. 1. Formaalne põhiseaduspärasus Puuduvad andmed, mis seaksid kahtluse alla vaidlusaluste seadusnormide formaalse põhiseaduspärasuse ehk vastavuse pädevus-, menetlus- või vorminõuetele. 2. Materiaalne põhiseaduspärasus 2.1. Riivatavad põhiõigused Hagilt riigilõivu tasumise kohustus ja riigilõivu määr riivavad esmajoones PS § 15 lõike 1 esimeses 2 lauses tagatud igaühe põhiõigust pöörduda oma õiguste rikkumise korral kohtu poole . Samuti riivab see PS § 14 ja § 15 lõike 1 koostoimes tagatud üldist põhiõigust tõhusale õiguskaitsele ja ausale 3 õigusemõistmisele . Kui hageja puhul avaldab riigilõiv otseselt takistavat mõju kohtusse pöördumisel, võib riigilõiv avaldada heidutavat mõju ka kostjale. Kostja peab pooltevahelise vaidluse kohtusse jõudes arvestama, et juhul, kui ta jääb vaidluses alla, jäävad tema kanda kohtukulud, sealhulgas riigilõiv. Riigilõivu kandmist saab kostja vältida üksnes siis, kui vaidlus ei jõuagi kohtusse või hagi jääb rahuldamata. Seega riivab riigilõiv kui eelkõige hageja jaoks mõeldud menetluslik takistus ka kostja põhiõigust sellele, et tema õigusi puudutav vaidlus saaks kohtus ausas menetluses 4 õiglase lahenduse. Ülemäärase riigilõivu tasumise kohustus riivab ka PS §-s 32 tagatud 5 omandipõhiõigust. 1 RKPJKm 01.04.2004 otsus nr 3-4-1-2-04, p 16 koos viitega asjakohasele väljakujunenud kohtupraktikale. 2 RKPJKo 04.11.2013 nr 3-4-1-28-13, p 17. 3 Alates RKPJKo 17.07.2009 nr 3-4-1-6-09, p 15, 20, 22. 4 RKPJKo 07.02.2014 nr 3-4-1-38-13, p 27. 5 RKPJKo 12.09.2013 nr 3-4-1-26-13, p 18.  2.2. Riive eesmärk PS § 15 lõike 1 esimese lauses sätestatud põhiõiguse piiramise õigustusena saab arvestada üksnes 6 teisi põhiõigusi või põhiseaduslikke väärtusi. Riigikohus on oma rohkes riigilõivude põhiseaduspärasust puudutavas praktikas aktsepteerinud tsiviilkohtumenetluses hagimenetluse ja apellatsioonmenetluse riigilõivude kehtestamise legitiimse eesmärgina menetlusökonoomiat ja 7 menetlusosaliste osavõttu õigusemõistmise kulude kandmisest. Seejuures tuleb märkida, et eraõiguslikke õigusvaidlusi lahendades toimib kohus üldjuhul vaid poolte omavahelise tüliküsimuse reguleerijana. Avalikkuse huvid on valdava osa tsiviilõiguslike vaidluste puhul pigem teisejärgulised võrreldes näiteks halduskohtumenetlusega, kus kohtu roll seisneb olulisel määral ka täitevvõimu 8 tasakaalustamises. Sellest tulenevalt võib riik menetlusosalisi kohustada osalema tsiviilasjades suuremal määral õigusmõistmise kulude kandmises kui näiteks halduskohtumenetluses. Tähelepanuta ei tohi jätta ka kostja kaitsmise vajadust. Ühelt poolt, nagu ülalpool öeldud, riivab riigilõivu suurus kaudselt ka kostja põhiõigust sellele, et tema õigusi puudutav vaidlus saaks kohtus ausas menetluses õiglase lahenduse. Teiselt poolt teenib riigilõiv kui eelkõige hagejale suunatud menetluslik takistus kostja kaitsmist põhjendamatute, pahatahtlike ja liialdatud nõuete eest. Vajadust kaitsta kostjat võimalike korvamatute kohtukulude eest määratleb riigilõivu eesmärgina ka Euroopa 9 Inimõiguste Kohtu praktika. Tsiviilkohtumenetluse eesmärk ei ole tagada võimalikult rohket hagidega pöördumist tsiviilkohtusse, vaid tagada lünkadeta hagiõigus isiku oluliste õiguste kaitseks. PS § 19 lõikest 2 tulenevalt peab hageja oma õiguste teostamisel arvestama ka kostja õigusi ja vabadusi ning riigil on PS § 13 lõike 1 esimesest lausest ja §-st 14 tulenevalt kohustus luua menetlusreeglid, mis kaitsevad mõlema poole õigustatud huve ja vabadusi ning kaitsevat kostjat põhjendamatute nõuete eest. PS § 13 lõike 1, § 14, § 15 lõike 1 ja § 19 lõike 2 koosmõjus on riigil kohustus luua regulatsioon, mis võimaldab igaühel kaitsta oma õigusi kohtu kaudu, kuid mis samas seab mõistlikud takistused kohtusüsteemi pahatahtliku ärakasutamise vastu. Näiteks on hagiõigust võimalik kuritarvitada põhjendamatute ja liialdatud kahjunõuete esitamisega ning selle piiramine riigilõivu abil on demokraatlikus ühiskonnas lubatud. Seda võib ühtlasi pidada kattuvaks ka avaliku huviga. Sellest tulenevalt on tsiviilasja hinnast sõltuv riigilõiv instrument, mille kaudu takistatakse ühe osana ka pahatahtlike ja liialdatud nõuete esitamist ning kaitstakse kostjat hageja initsiatiivil toimuva riigivõimu (kohtu) tarbetu sekkumise eest. 2.3. Riigilõivu proportsionaalsus Põhiõiguste piiramine on proportsionaalne, kui see on sobiv ehk kohane, vajalik kitsamas 10 tähenduses, s.t. sama mõjusatest vahenditest vabadust vähim kitsendav, ning mõõdukas. 2.3.1. Sobivus Sobiv on abinõu, mis soodustab piirangu eesmärgi saavutamist, ja sobivuse seisukohalt on vaieldamatult ebaproportsionaalne abinõu, mis ühelgi juhul ei soodusta piirangu eesmärgi saavutamist. Hagi lõivustamist liigsete ja ilmselt põhjendamatute kaebuste kohut koormava menetlemise vältimiseks võib pidada tsiviilkohtumenetluses menetlusökonoomia printsiibi tagamise seisukohalt vältimatuks meetmeks. Sellest tulenevalt võib hagi lõivustamist RLS § 57 lõike 1 ja lisa 1 sätestatud riigilõivuga pidada sobivaks abinõuks menetlusökonoomia tagamisel ja ka Riigikohus on oma praktikas kahtlusteta aktsepteerinud riigilõivu sobivust nii menetlusökonoomia kui kulude kandmisest 11 osavõtu eesmärgi saavutamiseks. Samamoodi on riigilõiv kui majanduslik takistus kohtusse pöördumisel sobiv abinõu ka kostja kaitsmiseks pahatahtlike ja liialdatud nõuete esitamise eest. 2.3.2. Vajalikkus 6 RKÜKo 16.08.2008 nr 3-1-1-88-07, p 43. 7 Alates RKÜKo 12.04.2011 nr 3-2-1-62-10 p 44-45. 8 RKPSJKo 26.05.2015 otsus nr 3-4-1-59-14, p 21. 9 FC Mretebi vs Gruusia, taotlus nr 38736/04, p 48. 10 RKPJKo 3-4-1-1-02, p. 15 ja RKPJKo 3-4-1-6-02, p. 12. 11 RKÜKo 12.04.2011 nr 3-2-1-62-10 p 46, jpt. Abinõu vajalikkuse kui peamise proportsionaalsuse kriteeriumi kohaselt võib pidada meedet lubatavaks, kui leebemat ning sama efektiivset alternatiivset meedet ei esine. Olukorras, kus lõivustamisega võrreldavaid ja sama tulemuslikke alternatiivseid meetmeid antud eesmärgi saavutamiseks ei ole võimalik valida, tuleb lõivustamist pidada vältimatuks meetmeks. Tallinna Ringkonnakohus on 06.07.2015 kohtumääruse punktis 10 tsiviilasjas nr 2-13-46841 leidnud, et käesoleval juhul ei ole põhjust hinnata asjassepuutuva riigilõivu põhiseaduspärasust Riigikohtu 26.05.2015 otsusest nr 3-4-1-59-14 järeldatust erinevalt. Sellest tulenevalt asus Tallinna Ringkonnakohus seisukohale, et hagilt hinnaga üle 500 000 eurot nõutav riigilõiv 4823,06 eurot ei ole menetlusökonoomia ja õigusemõistmise kulude kandmises osalemise eesmärkide saavutamiseks vajalik abinõu. Justiitsministeerium ei nõustu Tallinna Ringkonnakohtu käsitlusega, kuna esiteks kontrollis Riigikohus viidatud kohtuasjas riigilõivude põhiseaduspärasust abstraktse normikontrolli menetluse käigus. Konkreetses normikontrollis tuleb normi põhiseadusele vastavust hinnata aga konkreetse kohtuasja asjaolude pinnalt. Teiseks ei pidanud Riigikohus eelnimetatud kohtuasjas vaidlusaluseid riigilõive ebavajalikeks menetlusökonoomia ja õigusemõistmise kulude kandmises osalemise eesmärkide saavutamiseks. Vastupidi, Riigikohus ei näinud alust üldkogu varasema praktika arvestamata jätmiseks ka abstraktses normikontrollis ja luges seetõttu vaidlustatud riigilõivumäärad sobivaks ning vajalikuks abinõuks nii menetlusökonoomia kui ka 12 õigusemõistmise kulutuste kandmisest osavõtu eesmärkide saavutamiseks. Küsimus viidatud kohtuasjas taandus aga selle, kas tsiviilkohtumenetluses 10 500 euroni küündiv riigilõivumäär on mõõdukas õigusemõistmise kulutuste kandmisest osavõtu põhimõtte ja menetlusökonoomia suhtes. 2.3.3. Mõõdukus Nagu märgitud, tuleb konkreetses normikontrollis normi põhiseadusele vastavust, s.h. mõõdukust, hinnata konkreetse kohtuasja asjaolude pinnalt. Järelikult tuleb konkreetses normikontrollis proportsionaalsuse hindamisel lähtuda muuhulgas hageja isikust ja tema tegelikust võimest riigilõivu 13 tasuda, õigusvaidluse olemusest ning hagiavalduse esemest. Antud juhul kohustus hageja (If P&C Insurance AS) tasuma Harju Maakohtule AS Eesti Liinirongid vastu 518 101,42 euro ja viivise väljamõistmise hagi esitamise eest riigilõivu summas 4823,06 eurot vastavalt riigilõivuseaduse § 57 lõikele 1 ja lisale nr 1. Seega võib näha, et mõlema kohtumenetluse poole näol on tegemist äriühinguga ja puuduvad andmed, mis viitaksid, et 4823,06 euro suurune riigilõiv oleks hagi esitamise hetkel olnud hageja jaoks ülemäära koormav. Vastupidiselt võib avalikult kättesaadavatest andmetest näha, et hageja (If P&C Insurance AS) 2013 aasta 14 puhaskasum oli 13 242 (tuh. eurot). Eeltoodud argumentidele tuginedes leiame, et RLS § 57 lõike 1 koostoimes lisa 1 (1. septembrist 2013 kuni 29. novembrini 2013 kehtinud redaktsioonis) riigilõivumäärad on konkreetses normikontrollis raames sobivad, vajalikud ja mõõdukad eesmärgi suhtes ning seega põhiseadusega kooskõlas. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Reinsalu Minister 12 RKPSJKo 26.05.2015 otsus nr 3-4-1-59-14, p 26 viimane lause. 13 Samas, p 41. 14 If P&C Insurance AS 2013 aasta majandusaasta aruanne, lk 7. Kättesaadav: https://www.if.ee/web/ee/ifist/finantsandmed/arhiiv/pages/default.aspx Andrus Jürgens 620 8242 [email protected]