Arvamus

Teie 13.08.2015 nr 4-3-117-15 Priit Pikamäe Meie 10.09.2015 nr 10-3/5640 Riigikohtu esimees Riigikohus [email protected] Arvamuse avaldamine põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-25-15 I. Kokkuvõtte Justiitsministeerium on seisukohal, et riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; 21.05.2014, 9) § 57 lõige 1 koostoimes RLS lisa 1 viimase lausega (31.05.2014 kuni 30.06.2014 kehtinud redaktsioonis) on konkreetse normikontrolli raames põhiseadusega kooskõlas osas, mille kohaselt tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtuvalt hagihinnast RLS lisa 1 järgi või kindla summana ning tsiviilasja hinna puhul üle 500 000,00 euro tasutakse riigilõivu 3200,00 eurot + 0,25 % tsiviilasja hinnast, kuid mitte üle 10 500,00 euro. II. Asjaolud ja menetluse käik 13.08.2015 kirjaga nr 4-3-117-15 on Riigikohus küsinud Justiitsministri arvamust Harju Maakohtu poolt 01.07.2015 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-14-21977 põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistatud riigilõivuseaduse (edaspidi RLS) regulatsiooni osas. Harju Maakohu kohtumäärusest nähtuvalt tunnistas maakohus põhiseadusega vastuolus olevaks RLS § 57 lõike 1 koostoimes RLS lisa 1 viimase lausega (31.05.2014 kuni 30.06.2014 kehtinud redaktsioonis), mille kohaselt tasuti hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtuvalt hagihinnast RLS lisa 1 järgi või kindla summana ning tsiviilasja hinna puhul üle 500 000,00 euro tasuti riigilõivu 3400,00 eurot + 0,25 % tsiviilasja hinnast, kuid mitte üle 10 500,00 euro, misjuures kui eelnimetatud tsiviilasja hinnaga avaldus esitati elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, tasuti riigilõivu 3200,00 eurot + 0,25 % tsiviilasja hinnast, kuid mitte üle 10 000,00 euro. III. Vaidlustatud sätted Riigilõivuseadus (31.05.2014 kuni 30.06.2014 kehtinud redaktsioonis) „§ 57. Tsiviilkohtumenetluse toimingud (1) Hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana. [RT I, 31.01.2014, 26 - jõust. 10.12.2013 – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab riigilõivuseaduse § 57 lõiked 1 ja 15 ning lisa 1 (alates 1. juulist 2012 kehtivas redaktsioonis) põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, mis sätestab tsiviilkohtumenetluses avalduse muul viisil esitamisel kohustuse tasuda riigilõivu suuremas määras kui avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu.] /---/ Tõnismägi 5A / 15191 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 Lisa 1 Riigilõivumäärad avalduse esitamise eest kohtumenetluses (eurodes) /---/ Tsiviilasja hind Riigilõiv Riigilõivu täismäär kuni tsiviilkohtumenetluses (kaasa arvatud) avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu 350 60 75 500 75 100 750 100 125 1 000 125 175 1 500 150 200 2 000 175 225 2 500 200 250 3 000 225 275 3 500 250 300 4 000 275 325 4 500 300 350 5 000 325 400 6 000 350 425 7 000 375 450 8 000 400 475 9 000 425 500 10 000 450 550 12 500 500 600 15 000 550 650 17 500 600 700 20 000 650 750 25 000 750 900 50 000 850 1 000 75 000 950 1 100 100 000 1 000 1 200 150 000 1 300 1 500 200 000 1 600 1 800 250 000 1 900 2 100 350 000 2 500 2 700 500 000 3 200 3 400 Tsiviilasja hinna puhul üle 500 000 euro tasutakse riigilõivu 3400 eurot + 0,25 protsenti tsiviilasja hinnast, kuid mitte üle 10 500 euro. Kui eelnimetatud tsiviilasja hinnaga avaldus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, tasutakse riigilõivu 3200 eurot + 0,25 protsenti tsiviilasja hinnast, kuid mitte üle 10 000 euro. [RT I, 29.06.2012, 3 - jõust. 01.07.2012] [RT I, 31.01.2014, 26 - jõust. 10.12.2013 - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab riigilõivuseaduse § 57 lõiked 1 ja 15 ning lisa 1 (alates 1. juulist 2012 kehtivas redaktsioonis) põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, mis sätestab tsiviilkohtumenetluses avalduse muul viisil esitamisel kohustuse tasuda riigilõivu suuremas määras kui avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu.] IV. Justiitsministri seisukoht A. Normikontrolli lubatavus 1. Põhiseaduslikkuse järelevalve asi Harju Maakohus on edastanud Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve algatamiseks 01.07.2015 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-14-21977, millega maakohus tunnistas põhiseadusega vastuolus olevaks RLS § 57 lõike 1 koostoimes RLS lisa 1 viimase lausega (31.05.2014 kuni 30.06.2014 kehtinud redaktsioonis). Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 4 lõike 3 järgi kohus algatab menetluse kohtuotsuse või –määruse edastamisega Riigikohtule. Seega on tegemist põhiseaduslikkuse järelevalve asjaga. 2. Vaidlustatud normi asjassepuutuvus PSJKS § 14 lõike 2 alusel võib asja lahendamisel kohtuotsuse alusel Riigikohus tunnistada kehtetuks või põhiseadusega vastuolus olevaks õigustloova akti, mis on kohtuasja lahendamisel asjassepuutuv. Säte on asjassepuutuv, kui see on kohtuasja lahendamiseks otsustava tähtsusega. Otsustava tähtsusega on säte siis, kui kohus peaks sätte põhiseadusele mittevastavuse korral 1 otsustama teisiti kui sätte põhiseadusele vastavuse korral. Vaidlusaluste normide põhiseadusele vastavuse korral oleks Harju Maakohtul tulnud jätta hageja 29.05.2015 taotlus (hagiavalduselt enam makstud riigilõivu tagastamiseks) rahuldamata. Vastupidisel juhul oli aga Harju Maakohtul kohustus hageja taotlus rahuldada. Seega on vaidlustatud sätted asjassepuutuvad. B. Normikontrolli põhjendatus Normikontroll on põhjendatud, kui vaidlusalused sätted on formaalsetel või materiaalsetel põhjustel põhiseadusvastased. 1. Formaalne põhiseaduspärasus Puuduvad andmed, mis seaksid kahtluse alla vaidlusaluste seadusnormide formaalse põhiseaduspärasuse ehk vastavuse pädevus-, menetlus- või vorminõuetele. 2. Materiaalne põhiseaduspärasus 2.1. Riivatavad põhiõigused Hagilt riigilõivu tasumise kohustus ja riigilõivu määr riivavad esmajoones PS § 15 lõike 1 esimeses 2 lauses tagatud igaühe põhiõigust pöörduda oma õiguste rikkumise korral kohtu poole . Samuti riivab see PS § 14 ja § 15 lõike 1 koostoimes tagatud üldist põhiõigust tõhusale õiguskaitsele ja ausale 3 õigusemõistmisele . Kui hageja puhul avaldab riigilõiv otseselt takistavat mõju kohtusse pöördumisel, võib riigilõiv avaldada heidutavat mõju ka kostjale. Kostja peab poolte vahelise vaidluse kohtusse jõudes arvestama, et juhul, kui ta jääb vaidluses alla, jäävad tema kanda kohtukulud, sealhulgas riigilõiv. Riigilõivu kandmist saab kostja vältida üksnes siis, kui vaidlus ei jõuagi kohtusse. Seega riivab riigilõiv kui eelkõige hageja jaoks mõeldud menetluslik takistus ka kostja põhiõigust 4 sellele, et tema õigusi puudutav vaidlus saaks kohtus ausas menetluses õiglase lahenduse. 5 Ülemäärase riigilõivu tasumise kohustus riivab ka PS §-s 32 tagatud omandipõhiõigust. 2.2. Riive eesmärk PS § 15 lõike 1 esimese lauses sätestatud põhiõiguse piiramise õigustusena saab arvestada üksnes 6 teisi põhiõigusi või põhiseaduslikke väärtusi. Riigikohus on oma rohkes riigilõivude põhiseaduspärasust puudutavas praktikas aktsepteerinud tsiviilkohtumenetluses hagimenetluse ja apellatsioonmenetluse riigilõivude kehtestamise legitiimse eesmärgina menetlusökonoomiat ja 7 menetlusosaliste osavõttu õigusemõistmise kulude kandmisest. Seejuures tuleb märkida, et eraõiguslikke õigusvaidlusi lahendades toimib kohus üldjuhul vaid poolte omavahelise tüliküsimuse reguleerijana. Avalikkuse huvid on valdava osa tsiviilõiguslike vaidluste puhul pigem teisejärgulised 1 RKPJKm 01.04.2004 otsus nr 3-4-1-2-04, p 16 koos viitega asjakohasele väljakujunenud kohtupraktikale. 2 RKPJKo 04.11.2013 nr 3-4-1-28-13, p 17. 3 Alates RKPJKo 17.07.2009 nr 3-4-1-6-09, p 15, 20, 22. 4 RKPJKo 07.02.2014 nr 3-4-1-38-13, p 27. 5 RKPJKo 12.09.2013 nr 3-4-1-26-13, p 18. 6 RKÜKo 16.08.2008 nr 3-1-1-88-07, p 43. 7 Alates RKÜKo 12.04.2011 nr 3-2-1-62-10 p 44-45. võrreldes näiteks halduskohtumenetlusega, kus kohtu roll seisneb olulisel määral ka täitevvõimu 8 tasakaalustamises. Sellest tulenevalt võib riik menetlusosalisi kohustada osalema tsiviilasjades suuremal määral õigusmõistmise kulude kandmises kui näiteks halduskohtumenetluses. Tähelepanuta ei tohi jätta ka kostja kaitsmise vajadust. Ühelt poolt, nagu ülalpool öeldud, riivab riigilõivu suurus kaudselt ka kostja põhiõigust sellele, et tema õigusi puudutav vaidlus saaks kohtus ausas menetluses õiglase lahenduse. Teiselt poolt teenib riigilõiv kui eelkõige hagejale suunatud menetluslik takistus kostja kaitsmist põhjendamatute, pahatahtlike ja liialdatud nõuete eest. Vajadust kaitsta kostjat võimalike korvamatute kohtukulude eest määratleb riigilõivu eesmärgina ka Euroopa 9 Inimõiguste Kohtu praktika. Tsiviilkohtumenetluse eesmärk ei ole tagada võimalikult rohket hagidega pöördumist tsiviilkohtusse, vaid tagada lünkadeta hagiõigus isiku oluliste õiguste kaitseks. PS § 19 lõikest 2 tulenevalt peab hageja oma õiguste teostamisel arvestama ka kostja õigusi ja vabadusi ning riigil on PS § 13 lõike 1 esimesest lausest ja §-st 14 tulenevalt kohustus luua menetlusreeglid, mis kaitsevad mõlema poole õigustatud huve ja vabadusi ning kaitsevat kostjat põhjendamatute nõuete eest. PS § 13 lõike 1, § 14, § 15 lõike 1 ja § 19 lõike 2 koosmõjus on riigil kohustus luua regulatsioon, mis võimaldab igaühel kaitsta oma õigusi kohtu kaudu, kuid mis samas seab mõistlikud takistused kohtusüsteemi pahatahtliku ärakasutamise vastu. Näiteks on hagiõigust võimalik kuritarvitada põhjendamatute ja liialdatud kahjunõuete esitamisega ning selle piiramine riigilõivu abil on demokraatlikus ühiskonnas lubatud. Seda võib ühtlasi pidada kattuvaks ka avaliku huviga. Sellest tulenevalt on tsiviilasja hinnast sõltuv riigilõiv instrument, mille kaudu takistatakse ühe osana ka pahatahtlike ja liialdatud nõuete esitamist ning kaitstakse kostjat hageja initsiatiivil toimuva riigivõimu (kohtu) tarbetu sekkumise eest. 2.3. Riigilõivu proportsionaalsus Põhiõiguste piiramine on proportsionaalne, kui see on sobiv ehk kohane, vajalik kitsamas 10 tähenduses, s.t. sama mõjusatest vahenditest vabadust vähim kitsendav, ning mõõdukas. 2.3.1. Sobivus Sobiv on abinõu, mis soodustab piirangu eesmärgi saavutamist, ja sobivuse seisukohalt on vaieldamatult ebaproportsionaalne abinõu, mis ühelgi juhul ei soodusta piirangu eesmärgi saavutamist. Hagi lõivustamist liigsete ja ilmselt põhjendamatute kaebuste kohut koormava menetlemise vältimiseks võib pidada tsiviilkohtumenetluses menetlusökonoomia printsiibi tagamise seisukohalt vältimatuks meetmeks. Sellest tulenevalt võib hagi lõivustamist RLS § 57 lõike 1 ja lisa 1 sätestatud riigilõivuga pidada sobivaks abinõuks menetlusökonoomia tagamisel ja ka Riigikohus on oma praktikas kahtlusteta aktsepteerinud riigilõivu sobivust nii menetlusökonoomia kui kulude kandmisest 11 osavõtu eesmärgi saavutamiseks. Samamoodi on riigilõiv kui majanduslik takistus kohtusse pöördumisel sobiv abinõu ka kostja kaitsmiseks pahatahtlike ja liialdatud nõuete esitamise eest. 2.3.2. Vajalikkus Abinõu vajalikkuse kui peamise proportsionaalsuse kriteeriumi kohaselt võib pidada meedet lubatavaks, kui leebemat ning sama efektiivset alternatiivset meedet ei esine. Olukorras, kus lõivustamisega võrreldavaid ja sama tulemuslikke alternatiivseid meetmeid antud eesmärgi saavutamiseks ei ole võimalik valida, tuleb lõivustamist pidada vältimatuks meetmeks. Harju Maakohus on 01.07.2015 kohtumääruse punktis 11 tsiviilasjas nr 2-14-21977 viidanud, et Riigikohus tunnistas 26.05.2015 otsusega asjas 3-4-1-59-14 riigilõivuseaduse (RT I, 29.06.2014, 66; RT I, 30.12.2014, 12) § 57 lõiked 1 ja 15 koostoimes lisaga 1 (01.07.2014 kuni 31.12.2014 kehtinud redaktsioonis) ning riigilõivuseaduse (RT I, 30.12.2014, 1) § 59 lõiked 1 ja 15 koostoimes lisaga 1 põhiseadusega vastuolus olevaks ning kehtetuks osas, milles tsiviilasja hinna puhul üle 500 000,00 euro tasutakse riigilõivu kuni 10 500,00 eurot. Harju Maakohus viitas ka sellele, et Riigikohus on 8 RKPSJKo 26.05.2015 otsus nr 3-4-1-59-14, p 21. 9 FC Mretebi vs Gruusia, taotlus nr 38736/04, p 48. 10 RKPJKo 3-4-1-1-02, p. 15 ja RKPJKo 3-4-1-6-02, p. 12. 11 RKÜKo 12.04.2011 nr 3-2-1-62-10 p 46, jpt. 10.12.2013 otsusega tsiviilasjas 3-4-1-20-13 tunnistanud RLS § 57 lõiked 1 ja 15 ning lisa 1 (alates 01.07.2012 kehtivas redaktsioonis) põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, mis sätestas tsiviilkohtumenetluses avalduse muul viisil esitamisel kohustuse tasuda riigilõivu suuremas määras kui avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. Sellest tulenevalt asus Harju Maakohus seisukohale, et praeguses menetluses ei esine asjaolusid, mille tõttu peaks otsustama teisiti, kui on olnud eelnimetatud Riigikohtu senine praktika RLS lisa 1 viimases lauses sätestatud riigilõivu maksimummäära põhiseaduspärasuse hindamisel. Harju Maakohus märkis, et kuivõrd hagiavalduselt tasutud riigilõiv, käesoleval juhul kokku summas 5957,00 eurot, ei ole vajalik abinõu menetlusökonoomia ega õigusemõistmise kulutuste kandmisest osavõtu eesmärgi täitmiseks, riivates otseselt kohtusse pöördumise õigust, on nimetatud riigilõivu tasumist 12 ettenägevad sätted vastuolus põhiseadusega. Justiitsministeerium ei nõustu Harju Maakohtu käsitlusega, kuna esiteks kontrollis Riigikohus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-59-14 riigilõivude põhiseaduspärasust abstraktse normikontrolli menetluse käigus. Konkreetses normikontrollis tuleb normi põhiseadusele vastavust hinnata aga konkreetse kohtuasja asjaolude pinnalt. Teiseks ei pidanud Riigikohus eelnimetatud kohtuasjas vaidlusaluseid riigilõive ebavajalikeks menetlusökonoomia ja õigusemõistmise kulude kandmises osalemise eesmärkide saavutamiseks. Vastupidi, Riigikohus ei näinud alust üldkogu varasema praktika arvestamata jätmiseks ka abstraktses normikontrollis ja luges seetõttu vaidlustatud riigilõivumäärad sobivaks ning vajalikuks abinõuks nii menetlusökonoomia kui ka 13 õigusemõistmise kulutuste kandmisest osavõtu eesmärkide saavutamiseks. Küsimus viidatud kohtuasjas taandus aga selle, kas tsiviilkohtumenetluses 10 500 euroni küündiv riigilõivumäär on mõõdukas õigusemõistmise kulutuste kandmisest osavõtu põhimõtte ja menetlusökonoomia suhtes. RLS § 57 lõike 1 koostoimes RLS lisa 1 viimase lausega põhiseaduspärasuse hindamine osas, mis sätestas tsiviilkohtumenetluses avalduse muul viisil esitamisel kohustuse tasuda riigilõivu suuremas määras kui avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu ei ole käesoleval juhul vajalik, kuna vastav regulatsioon on juba tunnistatud põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks.14 2.3.3. Mõõdukus Nagu märgitud, tuleb konkreetses normikontrollis normi põhiseadusele vastavust, s.h. mõõdukust, hinnata konkreetse kohtuasja asjaolude pinnalt. Järelikult tuleb konkreetses normikontrollis proportsionaalsuse hindamisel lähtuda muuhulgas hageja isikust ja tema tegelikust võimest riigilõivu 15 tasuda, õigusvaidluse olemusest ning hagiavalduse esemest. Harju Maakohtu 01.07.2015 kohtumäärusest nähtuvalt on hageja nõue olnud suunatud kostja vastu laenulepingust tuleneva võla väljamõistmiseks ja hageja tasunud riigilõivu 4764,00 eurot (4714,00 hagi esitamisel ja 50,00 hagi tagamise taotluse esitamisel) ja 14.01.2015 viivise nõude esitamisel 1243,00 eurot. Seega lahendatakse käesolevas eraõiguslikkus kohtuvaidluses võlausaldaja nõuet võlgniku vastu, kuid kohtumäärusest ei nähtu, et vastav riigilõiv oleks hageja isiku ja tegeliku võime suhtes riigilõivu tasuda liiga koormav. Eeltoodud argumentidele tuginedes leiame, et RLS § 57 lõige 1 koostoimes lisas 1 sätestatud riigilõivumäärad (31.05.2014 kuni 30.06.2014 kehtinud redaktsioonis) on konkreetse normikontrolli raames sobivad, vajalikud ja mõõdukad eesmärgi suhtes ning seega põhiseadusega kooskõlas. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Reinsalu Minister 12 Harju Maakohtu 01.07.2015 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-14-21977, p 12. 13 RKPSJKo 26.05.2015 otsus nr 3-4-1-59-14, p 26 viimane lause. 14 RKPSJKo 10.12.2013 otsus nr 3-4-1-20-13. 15 RKPSJKo 26.05.2015 otsus nr 3-4-1-59-14, p 41. Andrus Jürgens 620 8242 [email protected]