Vastus

Peamised järeldused Kaubanduse ja apteekide palgauuringust Koostanud: Palgainfo Agentuur August 2014 Palgainfo Agentuuri mais 2014 läbiviidud tööandjate ja töötajate palgauuringus olid eraldi fookuses kaubanduses ja apteekides esindatud ametite töötasud ja töötasude ootused, mille osas viidi läbi süvaanalüüs. Lisaks kasutati kvalitatiivse materjalina tagasiside intervjuusid uuringus osalenud tööandjate esindajatega. Paralleelselt uuringu tulemustega analüüsiti ka Statistikaameti poolt avaldatud statistikat. Uuringusse aitasid osalejaid kaasata vastavad erialaliidud. Kogu uuringu raport on saadaval uuringus osalejatele ja tellijatele. Peamised järeldused: - Analüüsides töötajate ja tööotsijate praegusi ametikohti ning ametikohti, millel soovitakse töötada selgub, et müügi- ja teenindustöödelt soovitakse liikuda sageli ametnike või spetsialiste ametitele. Tööandjad hindavad tööjõupuudust eesliini töötajate osas teenindussektoris teravaks, seda süvendab müügitöö madal prestiiž ja vahetustega tööga kaasnevad ebamugavused. - Apteekide puhul konkureeritakse töötajate pärast eelkõige sektori sees. Kuna apteekides esindatud ametid on spetsiifilised ja nõuavad eriharidust, siis ei soovi töötajad reeglina liikuda teistesse valdkondadesse vaid töötada õpitud erialal. See tähendab, et vastava eriharidusega töötajate pärast toimub konkurents eelkõige apteekide vahel. Meditsiini- ja farmaatsiatoodete müügiesindajad apteekides töötada ei soovi. - Konkurentsi töötajate pärast pakub farmaatsiatoodete jaekaubandusele hulgikaubandus, kus müügiesindajate palgatasemed on võrreldavad müügi tippspetsialistidega kaubanduses. Apteekide juhatajate töötasude ootused on samal tasemel farmaatsiatoodete ja meditsiinikaupade müügiesindajate palgaootustega, kuigi reaalsed palgad jäävad nendele alla, seda eriti väiksemates apteekides. See tähendab, et müügiesindaja kõrgem palgatase ja paindlikum töökorraldus võib meelitada apteekidest inimesi hulgimüüki. - Apteekides esindatud ametid kuuluvad rahvusvahelise ametite klassifikaatori (ISCO) järgi tervishoiu valdkonna tööde gruppi, mistõttu võrdlevad ka tööandjad ja töötajad töötasusid ning töötingimusi eelkõige tervishoiu valdkonna omaga, mitte jaemüügi töödega. - Maapiirkondadesse spetsialistide palkamine võib olla 20-30% kallim. Mitmete kaugemates piirkondades tegutsevate tööandjate hinnangul võib tippspetsialisti ja spetsialisti värbamine maapiirkonda osutuda 20-30% kallimaks, kui tõmbekeskustesse (suuremasse linna) samale positsioonile, kuna maapiirkonnas ei ole sageli sobivaid kandidaate ja neid tuleb motiveerida elukohta vahetama või kaugemalt tööl käima. Maapiirkondade ja väiksemate linnade elukeskkond ei ole paljudele atraktiivne, eriti noortele, ning ka kõrgem töötasu ei pruugi olla piisavalt motiveeriv, et vajalik spetsialist, kel on tööpakkumisi ka kodule lähemal, elukohta vahetaks või oleks nõus rohkem aega tööl käimisele kulutama.  Arvestades eeltoodut on keeruline prognoosida, milliseks kujuneb konkurentsiolukord tööjõu pärast ning kuidas võivad muutuda tööjõukulud tururegulatsiooni muutmisel. Esimese kvartali ettevõtete majandusnäitajate statistika näitas hüppelist hõivatute arvu ja tööjõukulude kasvu (ca 20%), mille taga võib olla ettevõtete reaktsioon kavandatavatele muudatustele seoses apteegisektori asutamispiirangute kaotamisega. Graafikust “Tööjõukulude muutus” nähtub, et analoogne tööjõukulude kasv leidis aset 2005. teisel poolaastal enne asutamispiirangute jõustumist, kui tööjõukulud kasvasid üle 40%. Kiire tööjõukulude kasv ja aktiivne värbamine suuremates linnades kahandab maapiirkondade apteekide konkurentsivõimet ning võib neile tekitada probleeme tööjõu hoidmise ja leidmisega. Sektori üleselt ei ole tööjõukulude kasv ilma korrelatsioonita tootlikkuse kasvus pikas perspektiivis jätkusuutlik trend. Kadri Seeder Palgainfo Agentuur Tark Tööandja OÜ A. H. Tammsaare tee 47 Tammsaare Ärikeskus, Andrese torn IV kr 11316 Tallinn Reg. nr: 10681395 E-mail: [email protected] Telefon: 56885066 www.palgainfo.ee Lisa 1: Väljavõte uuringust, graafikud. Tööjõukulude muutus 40.0% 30.0% 20.0% 10.0% 0.0% -10.0% -20.0% -30.0% Tööjõukulude muutus kogu jaekaubanduses Allikas: Statistikaamet Tööjõukulude muutus farmaatsia jms kaupade müügis 2500 Netotöötasude ootuste vahemikud 2500 2140 2000 1850 1800 1600 1500 1500 1300 1400 1000 1075 1000 1000 1000 875 950 675 688 800 500 730 600 500 0 Apteegi juhataja Proviisor, apteeker Farmatseut, Kliendinõustaja Müügiesindaja - (1342a) (2262) abiapteeker (3213) farmaatsia- ja meditsiini- ja meditsiinikaupade, farmaatsiatooted kosmeetika ja (2433) tualetitarvete Allikas: Palgainfo Agentuur müügipunktis (3252) Lisa 2: Palgainfo Agentuuri uuringud Uuringute läbiviimise ajalugu ja põhimõtted Palgainfo Agentuur tegutseb alates 2013. aasta kevadest iseseisva ja sõltumatu uuringu agentuurina, pakkudes palgainfot nii tööandjatele kui töötajatele. Uuringu tegevust alustati 2011. aasta kevadel, mil koostöös Eesti Tööandjate Keskliiduga piloteeriti esimest korda tööandjate palgauuringut. Käesolev uuring on järjekorras seitsmes. Palgainfo Agentuuri uuringutes küsitletakse tööandjaid ja töötajaid sarnase metoodikaga, mis annab unikaalse võrdlusmaterjali pakutavate palkade ja palgaootuste osas. Esmakordselt küsitleti töövõtjaid 2012. a. sügisel. Palgauuringuid viiakse läbi kaks korda aastas – aprilli ja oktoobri palkade kohta. Aprillis ja oktoobris on reeglina kõige vähem ebaregulaarseid ja ühekordseid preemiaid (nt jõulupreemiad) või puhkusetasusid, seepärast kogutakse andmeid nende kuude kohta. Oktoobrikuu palkade kohta läbiviidav uuring annab võimaluse võrrelda saadud tulemusi ametliku statistikaga nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil, kuna paljude riikide statistikaametid koguvad andmeid sama perioodi kohta koos töötasu struktuuri vaatlusega. Tööde süstematiseerimiseks kasutab Agentuur sarnaselt statistikaametitega ILO poolt soovitatud rahvusvahelist ametite klassifikaatorit (ISCO), mida on vastavalt osalejate tagasisidele täiendatud. Uuringus on osalejatel võimalus esitada andmeid üle 400 ametinimetuse kohta. Küsimustiku osad kevad-suvi 2014 • Töövõtjate taustaandmed (sugu, vanus, haridus, peamine elukoht ja töö asukoht, staaž, tööandja organisatsiooni suurus) • Tööandjate taustaandmed (organisatsiooni töötajate arv, tegevusvaldkond, tegevuspiirkond) • Töötasud aprill 2014 ametialade lõikes, sh töötasu komponendid • Töötingimused ja soodustused, sh täiendkoolituse ja tervisega seotud soodustused • Töötasu muutused – toimunud ja prognoositavad Uuringu läbiviimine Tööandjate kaasamine uuringusse toimub Palgainfo Agentuuri kontaktandmebaasi kaudu, mis sisaldab üle 7000 organisatsiooni kontaktandmeid. Välja on jäetud alla 10 töötajaga organisatsioonid, samuti kohalike omavalituste asutused, nt koolid ja lasteaiad jms. Tööandjaid kaasatakse uuringusse e-kirja ja telefoni teel. Töötajate ja tööotsijate küsitlusse kaasamine toimus peamiselt CV Keskuse kontaktandmebaasi kaudu e-maili teel. Lisaks saadeti kutse uuringus osaleda varasemates uuringutes osalejatele, kes olid jätnud oma kontaktid Agentuurile. Töövõtjaid motiveeriti uuringus osalema auhindadega ja võimalusega registreeruda Palgainfo Agentuuri veebilehe kasutajaks ning vaadata varasemate uuringute töötasusid ametirühmade lõikes. Küsitlus viidi läbi veebipõhiselt. Tööandjad esitasid töötasu andmed Exceli failiga. Küsimustikule sai vastata eesti, vene ja inglise keeles. Küsimustikule vastamine toimus maikuu jooksul. Pärast andmekogumise lõppemist kontrolliti laekunud infot. Tööandjate uuringus sisestusvea kahtluse korral helistati vastajatele üle ja vajadusel tehti parandused. Töövõtjate uuringu andmestikust äärmuslikud vastused eemaldati. Laekunud andmete lõikes viidi läbi statistiline analüüs. Uuringu koondanalüüs on teostatud tööandjate ja töötajate küsitluse Sügis-Talv 2013-2014 ja Kevad-Suvi 2014 baasil, kus osales 394 organisatsiooni ning üle 10 tuhande töötaja ja tööotsija.