Hr Priit Pikamäe
Riigikohus
Lossi 17 12.august 2015
50093 Tartu nr 15.2-3/513-26
Euroopa Inimõiguste Kohtu suurkoja otsuse kohta teabe edastamine
16.06.2015 kuulutas Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) suurkoda avalikul kohtuistungil välja
Delfi AS vs. Eesti (kaebus nr 64569/09) otsuse, milles leidis häältega 15/2, et Eesti ei ole
rikkunud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklit 10
(sõnavabadus) sellega, kui leidis, et Delfi AS peab vastutama oma internetiportaalis avaldatud
anonüümsete au teotavate kommentaaride eest võlaõigusseaduse alusel.1 Otsus on tõlgitud ka
eesti keelde.2
Suurkoda märkis sissejuhatavalt, et tegemist on esimese omataolise kaebusega EIKs
ning selle arutamisel tuleb lähtuda konkreetse kohtuasja asjaoludest. Suurkoda tõi sõnaselgelt
välja (p 116), et kohtuotsus ei puuduta teisi internetifoorumeid, mille haldaja ei vali teemasid
ega juhi diskussiooni.3
Edasi rõhutas EIK, et Delfi AS (Delfi) on Eesti suurimaid meediakompaniisid, millel on lai
lugejaskond ja kus avaldatavate vastuoluliste kommentaaride pärast on Eestis avalikult muret
tuntud. EIK ei seadnud kahtluse alla konkreetsete 20 kommentaari õigusvastasust, mille eest
Delfi vastutus oli riigisiseselt tuvastatud, leides, et enamik neist sisaldas vihakõnet või kutsus
üles vägivallale konkreetse isiku (L.) suhtes.
Minnes edasi artikliga 10 tagatud sõnavabaduse piirangute seaduslikkuse juurde, lähtus EIK
Eesti kohtute otsustest, et antud juhul olid kohaldatavad võlaõigusseaduse (VÕS) vastutust
ettenägevad sätted, st et Delfi oli käsitletav avaldajana. EIK leidis, et ta peab üksnes hindama,
kas Delfi jaoks oli Riigikohtu poolt VÕSi kohaldamine ettenähtav. Suurkoda märkis, et kuigi
VÕSi sätted olid üldised, võimaldas seaduse üldisem sõnastus kohaldada seda muutuvatele
oludele, sh uute tehnoloogiatega seotud aspektidele. Samuti rõhutas EIK, et Delfi Eesti
suurima internetiportaalina ja professionaalse tegutsejana pidi olema teadlik seadustest ja
kohtupraktikast ning vajadusel oleks pidanud kasutama õigusnõustajate abi. Seega oli
kõnealune piirang seaduses ette nähtud.
Edasi märkis suurkoda, et ei ole põhjust seada kahtluse alla, et kõnealusel riigisisesel
1
Tegemist oli teise otsusega Delfi AS vs. Eesti kohtuasjas. Juba 10.10.2013 leidis EIKi 7-liikmeline koda ühe-
häälselt, et Eesti riik ei ole rikkunud konventsiooni artiklit 10, st sõnavabadust.
2
Otsuse eestikeelne tõlge on kättesaadav Välisministeeriumi kodulehel: http://vm.ee/sites/default/files/content-
editors/delfi_as_vs._eesti_sk_loplik_2.pdf ja Riigi Teatajas: https://www.riigiteataja.ee/viitedLeht.html?id=3.
Otsuse ingliskeelne algtekst on kättesaadav EIKi andmebaasist HUDOC: http://hudoc.echr.coe.int/eng?i=001-
155105.
3
Pikem sisukokkuvõte on kättesaadav: http://vm.ee/et/uudised/inimoiguste-kohus-kuulutas-valja-delfi-vs-eesti-
otsuse-ja-leidis-et-eesti-ei-ole-rikkunud ja https://www.riigiteataja.ee/kohtuteave/kohtulahendi_analyys/11078.
Islandi väljak 1 / 15049 Tallinn / 6 377 000 /
[email protected] / www.vm.ee
Registrikood 70002526
regulatsioonil oli seaduslik eesmärk, nimelt kolmandate isikute õiguse era- ja perekonnaelu
austamisele kaitse, mis on tagatud konventsiooni artikliga 8.
Seejärel hindas suurkoda vastava regulatsiooni vajalikkust demokraatlikkus ühiskonnas.
Esmalt kordas EIK üldpõhimõtteid, mille kohaselt, kuigi press ei tohi teatud piiridest üle
astuda, on ajakirjanduses lubatud ka liialdused ja isegi provokatsioon. Edasi märkis kohus, et
kuigi internet mängib olulist rolli uudiste inimesteni viimisel, tuleb samas arvestada, et oht
eraelu rikkumisele on seal kindlasti kõrgem kui paberajakirjanduses. EIK kordas õiglase
tasakaalu tagamise kohustust artiklites 8 ja 10 sätestatud õiguste vahel ning rõhutas, et kui riik
on nende kahe õiguse vahel konventsiooniga nõutud tasakaalu leidnud – milleks riikidel on
suur kaalutlusõigus –, siis peavad EIKl olema väga tugevad põhjused, et asendada riigi
kohtute seisukoht enda omaga.
Konkreetse asja kohta märkis suurkoda, et enamik Delfi portaali postitatud kommentaaridest
ei väärinud artikli 10 kaitset, kuna olid käsitletavad vihakõnena või üleskutsena vägivallale (p
140). Seetõttu hindas EIK hoopis küsimust, kas Delfi vastutavaks lugemine oli kooskõlas
artiklis 10 sätestatud informatsiooni edastamise õigusega. Suurkoda nõustus kojaga, et vastuse
andmiseks tuleb hinnata nelja olulist aspekti: kommentaaride kontekst; tegelike
kommentaatorite vastutusele võtmise võimalikkus; Delfi võetud meetmed au teotavate
kommentaaride vältimiseks; menetluse tagajärjed Delfile.
- Kommentaaride konteksti osas pidas suurkoda tähtsaks, et ühelt poolt kutsus Delfi ise
lugejaid aktiivselt oma artikleid kommenteerima, kuna võimalikult suur kommentaaride
arv oli tema äritegevuse huvides, kuna tõi kaasa rohkem reklaamitulu. Teiselt poolt ei ol-
nud kommentaari autoril endal võimalik kommentaari hiljem muuta või kustutada. Seetõt-
tu nõustus suurkoda, et kuigi Delfi ei olnud kommentaare ise kirjutanud, siis omas ta
kommentaariumi üle kontrolli ning seetõttu ei saa teda pidada pelgalt passiivseks teenuse-
vahendajaks.
- Mis puudutab kommentaaride tegelike autorite vastutust, siis märkis EIK, et saab aru, et
internetikasutajate huvi jääda anonüümseks on oluline, ent arvestades infoleviku kiirust ja
ulatust internetis, tuleb meeles pidada, et solvangute jms internetis leviku tagajärjed või-
vad olla tunduvalt raskemad võrreldes traditsioonilise meediaga. EIK viitas ka Euroopa
Kohtu 13.05.2014 otsusele asjas Google Spain ja Google (asi C-131/12); samuti tõi EIK
välja, et anonüümsus internetis võib olla väga erineva tasemega. Mis puudutab kommen-
taatorite tuvastamist Eestis tsiviilkohtumenetluses eeltõendamismenetluses (tsiviilkohtu-
menetluse seadustiku § 244 jj), siis arvestades anonüümsete kommentaatorite tuvastamise
ebakindlust sellises menetluses, koosmõjus faktiga, et Delfi ei ole ise võtnud piisavaid
meetmeid (vt järgmine lõik), ei olnud EIK arvates tegemist ebaproportsionaalse sekkumi-
sega meediaäriühingu õigustesse, kes üldjuhul on ka paremas majanduslikus positsioonis
kui laimaja.
- Delfi enda võetud meetmete osas nõustus EIK, et kuna Delfi rõhutas kommentaaride arvu
artikli pealkirja taga sulgudes, pidi suurt tähelepanu tõmbav artikkel olema Delfile nähtav.
EIK märkis, et Riigikohus oma otsuses ei määratlenud, kas Delfi oleks pidanud takistama
kõnealuste kommentaaride avalikkuse ette jõudmist või oleks ta pidanud need kiiresti
omal initsiatiivil maha võtma, mistõttu võib aru saada, et kui portaal oleks need kommen-
taarid ise kiiresti maha võtnud, oleks ta Eesti seaduste kohaselt võinud vastutust vältida.
Seetõttu leidis EIK, et võrreldes soovitava eesmärgiga (kolmandate isikute õiguste kaitse),
ei sekkunud Riigikohus Delfi õigustesse ülemääraselt. Edasi leidis EIK, et kuigi Delfil
olid teatud vahendid ebakohaste kommentaaride ennetamiseks ja kustutamiseks, siis antud
juhul ei olnud need piisavad kolmandate isikute isiklike õiguste kaitseks. EIK rõhutas, et
mingil juhul ei saa suure uudisteportaali kohustust piirata vihakõne ja vägivallale õhutava-
te seisukohtade levikut võrrelda „eratsensuuriga“. EIK leidis, et igal juhul on potentsiaalse
2(3)
ohvri võimalus monitoorida internetti palju piiratum kui suure äriühingu võimalus takista-
da selliste kommentaaride internetti jõudmist või võtta need kiiresti maha. EIK rõhutas, et
kui kõne all on kolmandate isikute või ühiskonna kui terviku õiguste kaitse, võib riikidel
olla õigus teha internetiportaalid vastutavaks ilma, et see rikuks artikliga 10 kaitstud sõna-
vabadust, kui portaal ei võta selgelt õigusvastaste kommentaaride viivitamata kõrvaldami-
seks meetmeid, ja seda isegi siis, kui väidetav ohver või kolmandad isikud ei ole neist tea-
vitanud (p 159).
- Neljanda aspekti osas leidis EIK, et Delfilt välja mõistetud hüvitis 320 eurot ei olnud suu-
re äriühingu jaoks ülemäärane ning rõhutas, et hoolimata kõnealusest kohtuasjast on Delfi
jätkuvalt Eesti suurim internetiportaal ning kommenteerimine, sh anonüümne, on jätkuvalt
lubatud, seega ei ole Delfi oma ärimudelit muutnud. EIK märkis ka, et 2009. aastast on
Eestis küll järgitud Riigikohtu otsust Delfi asjas, aga tihti ei ole mittevaralist kahju välja
mõistetud, vaid piisavaks on peetud solvavate kommentaaride kõrvaldamist portaalipidaja
poolt.
Kokkuvõttes asus EIK suurkoda seisukohale, et Eesti Riigikohtu poolt Delfi anonüümsete au
teotavate kommentaaride eest vastutavaks pidamine oli põhjendatud ja proportsionaalne
piirang portaali õiguse suhtes levitada informatsiooni. Tegemist on lõpliku otsusega.4
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Alar Streimann
Kantsler
Maris Kuurberg 6 377 430
Valitsuse esindaja Euroopa Inimõiguste Kohtus
4
Otsusele esitasid otsuse resolutsiooniga nõustuva konkureeriva eriarvamuse viis kohtunikku (kahe eraldi
arvamusena) ning ühise eriarvamuse kaks kohtunikku.
3(3)