Arvamuse andmine

Teie 14.07 .201 5 nr 8-1 / 5087 Meie 24 .0 7 .201 5 nr 6-6/1 5 - 1 7 Justiits ministeerium info@ just .ee Pärimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Täname võimaluse eest avaldada arvamust p ärimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta. Käesolevaga edastame arvamuse nimetatud eelnõu le . Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Marin Sedman Õ igusteabe osakonna peaspetsialist Lisa d: 1. Arvamus p ärimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt t eiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta Arvamus p ärimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus e eelnõu kohta Justiitsministeerium edastas Riigikohtule arvamuse avaldamiseks p ärimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu . Eelnõu seletuskirja kohaselt on eelnõu eesmärgiks tagada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 650/2012, mis käsitleb kohtualluvust, kohaldatavat õigust ning otsuste tunnustamist ja täitmist, ametlike dokumentide vastuvõtmist ja täitmist pärimisasjades ning Euroopa pärimis tunnistuse loomist (edaspidi määrus) sujuv rakendamine. Eelkõige viiakse muudatustega kehtivasse õigusesse sisse viited uuele määrusele. Riigikohus leiab, et eelnõus ettenähtud täpsustavad viited on vajalikud ning toetavad uue Euroopa Liidu õigusakti rakendamist, andes teavet antud valdkonnas kehtestatud Euroopa Liidu otsekohalduva regulatsiooni kohta. Eelnevast tulenevalt on enamik eelnõus esitatud muudatusi tehnilist laadi ning Riigikohtul ei ole nende osas täiendavaid kommentaare. Lisaks on eelnõus esitatud mitmeid sisulisemat laadi muudatusi. Järgnevalt leia vad käsitlemist neist olulisema d. PärS § 165 täiendamine lõikega 3 1 Eelnõus nähakse ette PärS § 165 täiendamine lõikega 3 1 , mille kohaselt viib pärimismenetluse läbi Eesti notar, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 650/2012, mis käsitleb kohtualluvust, kohaldatavat õigust ning otsuste tunnustamist ja täitmist, ametlike dokumentide vastuvõtmist ja täitmist pärimisasjades ning Euroopa pärimistunnistuse loomist (ELT L 201, 27.07.2012, lk 107–134), kohaselt tuleb pärimismenetlus läbi viia Eestis, kohaldades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 650/2012 artikleid 4–15 ja 17. Kui läbiviidav pärimismenetlus ei kuulu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 650/2012 kohaldamisalasse, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatut. Riigikohus nõustub eelnõu seletuskirjas toodud järeldusega, mille kohaselt ei saa Eesti notareid lugeda kohtuks määruse art 3 lg 2 tähenduses . Seetõttu ei kohaldu n otaritele otse määruse kohtualluvuseeskirjad. Samas on siiski kaheldav, kas eelnõus väljapakutud riigisiseselt kohtualluvuse reeglite notarit ele laiendamine on üldse põhjendatud ning kui on , siis kas ka eelnõus väljapakutud viisil . Esiteks tekib küsimus, kas kohtualluvuse reeglite tõlgendamisel tuleb sellisel juhul lähtuda määruse sätetele antud tõlgendustest , st Euroopa Liidu õigusest . Kuna seletuskirja kohaselt soovitakse anda notaritele võimalus määrusega samadel alustel pädevust pärimisasjades hinnata, siis on ilmselt eesmärk tõesti järgida määrusele antud tõlgendusi ja kohaldamispraktikat. Aga juba määruses kasutatud ühendav seos – pärandaja viimane harilik viibimiskoht (eestikeelses määruse tekstis ekslikult alaline elukoht) – on Euroopa Liidu õigus autonoomne mõiste, mille sisustamisel ei saa lähtuda nt TsÜS-i elukoha mõistest. Võib aga nentida, et notaritele kohtualluvuse reeglite mittekohaldumine võib probleeme tekitada nt olukorras , kus Euroopa Liidu õiguse järgi oli isiku viimane harilik viibimiskoht Eestis, kui d TsÜS-i alusel mitte. Sellisel juhul võiks olla põhjendatud pärimismenetluse läbi viimine Eesti notari poolt vastavalt uue määruse kohtualluvuse reeglitele. Eelnevast tulenevalt võiks jääda peamiseks pädevust määravaks reegliks PärS § 165 lg 2 ja pärandaja viimane elukoht Eesti õiguse alusel. Antud eelnõu § 165 lg 3 1 teisest lausest tuleneb hetkel vastupidine õigusaktide kohaldumise järjekord – esiteks tuleks lähtuda määrusest ja seejärel Eesti õigusest. Kuna määruse reeglite laiendamine oleks vajalik ainult juhul, kui pärandaja viimane elukoht ei olnud Eestis, siis määruse kohtualluvuse reegl ite laiendamisel võiks viite määrusele seostada PärS § 165 lg-ga 3, mis käsitlebki olukorda, kus pärandaja viimane elukoht oli välisriigis. PärS § 165 lg 3 1 teise lause võiks sellisel juhul eelnõust välja jätta. Riigikohtu hinnangul võiks kaaluda nt järgnevat sõnastust: PärS § 165. Notari pädevus (1) Käesolevas peatükis nimetatud notariaaltoiminguid teeb notar, kelle juures on algatatud pärimismenetlus. (2) Pärimismenetluse viib läbi Eesti notar, kui pärandaja viimane elukoht oli Eestis. (3) Kui pärandaja viimane elukoht oli välisriigis, viib Eesti notar pärimismenetluse läbi, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 650/2012, mis käsitleb kohtualluvust, kohaldatavat õigust ning otsuste tunnustamist ja täitmist, ametlike dokumentide vastuvõtmist ja täitmist pärimisasjades ning Euroopa pärimistunnistuse loomist (ELT L 201, 27.07.2012, lk 107–134), kohaselt tuleb pärimismenetlus läbi viia Eestis, kohaldades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) n r 650/2012 artikleid 4–15 ja 17 või üksnes Eestis asuva vara suhtes tingimusel, et välisriigis ei ole võimalik pärimismenetlust läbi viia või välisriigis läbiviidav menetlus ei hõlma Eestis asuvat vara või Eestis ei tunnustata välisriigis koostatud pärimistunnistust. /.../ PärS § 165 lõike 4 1 muutmine Eelnõus muudetud PärS § 165 lg 4 1 kohaselt kohaldatakse § 165 lõikes 4 sätestatut ka muude pärimisõiguslike dokumentide tunnustamisele ulatuses, milles Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 650/2012 ei tulene teisiti. Kuigi muudatuse eesmärk on selgitada PärS-i ja määruse omavahelist vahekorda, siis võib eelnõus esitatud sõnastus õiguse rakendajale segadust tekitada. Väljapakutud sõnastusest võiks järeldada, et tunnustamise reegleid tuleks esiteks vaadata PärS-st ja alles seejärel vaadata, kas määrus mingis osas sätestab teisiti. Tegelikult tulenevad ju pärimisasjades antud dokumentide tunnustamise reeglid edaspidi peamiselt Euroopa Liidu määrusest. Eelnõus sõnastus viitab määrusele osas, milles sealt tuleneb „teisiti“. Lisaks ei selgu eelnõu seletuskirjast, kas ja mis määruses teisiti on sätestatud. Seetõttu oleks määruse rakendamise seisukohalt asjakohasem ehk määruse viite lisamine lõikesse 4 . Määruse tunnustamise reeglid laienevad muudele p ärimisõiguslikele dokumentidele sellisel juhul muutmata § 165 lg 4 1 kaudu. Riigikohtu hinnangul võiks kaaluda nt järgnevat sõnastust: PärS § 165. Notari pädevus /.../ (4) Välisriigis koostatud pärimistunnistust tunnustatakse Eestis vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 650/2012 . K ui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 650/2012 ei kohaldu, siis tunnustatakse Eestis pärimistunnistust, kui selle koostamise menetlus ja õiguslik tähendus on võrreldavad Eesti õiguses pärim istunnistuse kohta sätestatuga. Sellisel juhul kohaldatakse t unnustamisele tsiviilkohtumenetluse seadustikus välisriigi kohtulahendi tunnustamise kohta sätestatut. Tunnustamise lahendab Harju Maakohus. [RT I 2009, 51, 349 - jõust. 15.11.2009] (4 1 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatut kohaldatakse ka muude pärimisõiguslike dokumentide tunnustamisele. [RT I 2010, 38, 231 - jõust. 01.07.2010] NotTS § 31 täiendamine punktiga 32 1 Eelnõu kohaselt täiendatakse NotTS § 31 p-ga 32 1 , mille kohaselt on Euroopa pärimistunnistuse avaldus e tõestamisel notari tasu 42,15 eurot. Samas ei tulene määrusest ega ka käesolevast eelnõust, et Euroopa pärimistunnistuse avaldus peaks olema notariaalselt tõestatud vormis. Määruse kohaselt esitab avalduse määruse art- s 63 viidatud isik (määruse art 65) ning avalduse saamisel selgitab notar kui määruse alusel pärimistunnistuse väljaandmiseks pädev asutus välja vajalikud asjaolud ning dokumentide olemasolu ja välja stab tunnistuse (määruse art- d 64, 66, 67). Lisaks on Komisjoni eesmärk teha taotluse vorm Euroopa e-õiguskeskkonna portaalis lihtsalt kättesaa davaks ja kasutatavaks igaühele. See viitab , et avalduse täitmine ei eelda tingimata mõne asutuse või juristi kaasabi. Eelnõu seletuskirja kohaselt on põhjendatud avalduse tõestamise eest tasu võtmine suure andmete hulga kontrollimise ja tuvastamise tõttu. Samas on notaril viidatud andmete kontrollimise ja tuvastamise kohustus just Euroopa pärimistunnistuse väljastamise raames. Seega praegu eelnõus esitatud kujul saaks notar sisuliselt samade toimingute eest nõuda tasu nii NotS § 31 p-i 32 1 kui ka 33 1 alusel. Eelnõu kohaselt muudetakse ka NotTS §-i 31 1 , mille kohaselt võetaks tasu ainult pärimismenetluse algatamise eest, kui Euroopa pärimistunnistuse avaldus sisaldub pärimismenetluse algatamise avalduses. Samas sellisel juhul tuleb ikkagi eraldi maksta tasu Euroopa pärimistunnistuse tõestamise eest. Eelnevast tulenevalt leiab Riigikohus, et eelnõus ja seletuskirjas tuleks täpsustada, kas ja millal on vajalik Euroopa pärimistunnistuse avalduse notariaalne tõestamine ja millal on põhjendatud selle eest notari tasu nõudmine. TsMS § 475 lõike 1 täiendamine punktiga 10 1 Eelnõu kohaselt täiendatakse TsMS § 475 lõiget 1 punktiga 10 1 , mille kohaselt hagita asjaks on muuhulgas asjaõiguste kohandamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 650/2012 artiklile 31. Muudatuse põhjuseks on eelnõu seletuskirja kohaselt asjaolu, et asjaõigused võivad olla kantud ka mittekohtulikesse registritesse. Seletuskirjast aga ei selgu, kuidas tuleks menetlus sellisel juhul läbi viia. Näiteks on ebaselge, kes saab menetluse alustada (mittekohtuliku registri pidaja, kui huvitatud isik talle avalduse esitab või tuleb avaldus esitada asjaõiguse kohandamisest huvitatud isikul), milline on sellise menetluse lahend (kas määruse resolutsioon kohustab kohandatud asjaõigust registrisse kandma või ainult reguleerib, milline kohandatud asjaõigus on), kas lahendi edastab registrile kohus ise või saab lahendi õigustatud isik, kes peab sellega omakorda registri poole pöörduma. Praeguse eelnõu kohaselt puudub isikul ka määruskaebuse esitamise võimalus, kui ta kohandatud asjaõigusega ei nõustu. Eelnimetatud küsimused vajaksid selgitamist vähemalt eelnõu seletuskirjas, kuid vajadusel ka täiendavaid muudatusi TsMS-is. Teised muudatused on eelnimetatutega seotud või nende , sh pärimisregistri õiguslikku tähendust ja REÕS-st puudutavate muudatuste osas täiendavad kommentaarid puuduvad. Riigikohtu hinnangul on muudatused põhjendatud.