Teie 12 .06 .201 5 nr 8-1/4398 Meie 20 .0 7 .201 5 nr 6-6/1 5 - 11 Justiitsministeerium
[email protected] Arvamuse andmine Täname võimaluse eest avaldada arvamust kohtute seaduse muutmise seadus e eelnõu kohta. Käesolevaga edastame arvamuse nimetatud eelnõu le . Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Signe Rätsep Õ igusteabe osakonna peaspetsialist Lisa : 1. Arvamus kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta
Arvamus kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta Alljärgnevalt esitame oma ettepanekud ja märkused Teie saadetud eelnõu ning selle seletuskirja kohta. Kohtute seadusele ( KS ) viidates oleme seal, kus pole märgitud teis i ti, lähtunud mitte praegu kehtivast, vaid eelnõu-järgsest redaktsioonist. § 1 2 lg 1¹ ja § 12 lg 1² : Kaaluda seletuskirja täiendamist selgitustega § 12 lg 1¹ ja § 12 lg 1² kohta. Eelnõu seletuskirjas võiks selgitada eelnõuga kehtestatavat kohtu esimehe valimise korda, mille kohaselt korraldatakse kohtu esimehe valimiseks kohtute sisekonkurss ning kohtu esimehe väljavalimiseks moodustatakse konkursikomisjon. Põhjendus: Praegu puuduvad seletuskirjas igasugused selgitused ja põhjendused selle kohta, milline saab edaspidi olema kohtu esimehe väljavalimise protsess (sh kohtute sisekonkursi korraldamine ja konkursikomisjoni moodustamine). § 1 2 lg 1³ ja § 12 lg 12 : Kaaluda kasutatud väljendi „ võib kohtunike arv maakohtus kalduda kõrvale käesoleva seaduse § 11 kohaselt määratust “ asendamist lühema väljendiga; näiteks „...võib kohtunike arv maakohtus suureneda käesoleva seaduse § 11 kohaselt määratust.“ Põhjendus: Kui kohtu esimees valitakse teisest kohtust, siis kohtunikukohtade arv suureneb. Väljend „võib suureneda “ on lihtsam ja arusaadavam, kui väljend „võib kõrvale kalduda“. § 1 2 lg 10 ja § 12 lg 11: Kaaluda nimetatud sätete muutmist , asendades lg 10 algus e „Kui maakohtu esimehe ametiaeg lõpeb tähtaja saabumise tõttu või ta vabastatakse ... “ järgmisega: „Kui maakohtu esimees vabastatakse ...“ ning muutes lg 11 esimes t lause t järgmiselt: „Kui maakohtu esimehe ametiaeg lõpeb tähtaja saabumise tõttu, võib kohtunik pöörduda tagasi kohtusse, kus ta oli teenistuses enne maakohtu esimeheks nimetamist või jätkata kohtunikuna teenistust maakohtus, mille esimees ta oli.“ Põhjendus: Eelnõus välja pakutud § 12 lg 10 on sõnastatud imperatiivselt (s.t kohtunik peab tagasi pöörduma), kuid § 12 lg 11 tõlgendamise kaudu on kohtu esimehe ametiaja lõppemisel tähtaja saabumise tõttu kohtunikul tegelikult õigus valida, kas ta soovib jätkata samas kohtus või pöörduda tagasi. Segaduse vältimiseks on mõistlik lõiked ümber sõnastada. Samuti võiks kaaluda § 12 lg 10 ja 11 järje stuse muutmist , kuna eespool võiks reguleerida üldjuhu ehk tähtaja saabumise tõttu ametiaja lõppemise tagajärjed . Juhime tähelepanu, et eelnõus on kaks kuuendat punkti (nii § 20 lg 1 muutmiseks kui ka § 20 lõigete 2-8 kehtetuks tunnistamiseks). § 55 lg 3 : Kaaluda nimetatud sätte eelnõust väljajätmist . Põhjendus: Eelnõus välja pakutud KS § 55 lg 3 sõnastus on identne praegu kehtiva KS § 55 lg 3 sõnastusega. § 126 lg 1 teine lause: Kaaluda seletuskirja täiendamist selgitustega, millised on kohtukordnike konkreetsed volitused. Samuti kaaluda seletuskirja täpsustamist küsimuses, kas kohtukordnik on korrakaitseorgan korrakaitse seaduse (KorS) § 6 mõistes ning kas kordniku tegevuse vaidlustamine toimub üldises korras halduskohtus. Põhjendus: Praegu seletuskirjas toodud selgitus, et KS § 126 lg 1 muutmisega „... taastatakse enne 01.07.2014 kehtinud olukord“ ei anna terviklikku ülevaadet kohtukordnike volituste ulatusest . Kohtukordnike konkreetsete volituste ulatuse seletuskirjas lahtikirjutamine oleks vajalik mh kohtukordnike teavitamiseks. Samuti lihtsustaks konkreetsete volituste lahtikirjutamine eelnõu menetlemise jälgimist, kui Riigikogu peaks otsustama eelnõu muuta. Eelnõu ja seletuskirja praeguse sõnastuse pinnalt jääb ebaselgeks mõningate korrakaitseseaduse ja abipolitseiniku seaduse (APolS) sätete laienemine kohtukordnike tegevusele. Näiteks: 1) KorS kohaselt tuleb mõningad korrakaitsemeetme d protokollida (nt KorS § 12, § 52), kas see kohustus laieneb ka kohtukordnikele?; 2) Eelnõu kohaselt on kohtukordnikul kõik KorS § -s 46 sätestatud õigused , samas kui KorS § 46 lg 1 p 7 ei ole kohtukordniku tegevuse puhul ilmselt asjakohane; 3) Selgitamist ja/või täpsustamist vajaks KorS § 38 lg te 1 ja 2 laienemine kohtukordniku tegevusele, kuna on kaheldav, kas kohtukordnik hakkab vereproovi uuringule toimetama või tõenduslikku alkomeetrit kasutama.