SA Ahtme Haigla eksperdid 14.09.2017 nr 18-1/2066
[email protected]
SA Narva Haigla eksperdid
[email protected]
Ekspertiisiakti koostamine
Austatud eksperdid Georgi Belotserkovski, Aleksandr Spivak, Sirje Nurgamaa, Valdur Püks,
Vladimir Savin ja Ilona Kalugina
Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti on pöördunud mitmed menetlejad, sh prokurörid ja
kohtunikud, kes on avaldanud rahulolematust Ida-Viru maakonnas teostatavate
ekspertiisiaktide kvaliteediga.
Riigikohus on teinud lahendi number 3-1-1-105-16, kus on selgitanud, et senini koostatud
ekspertiisiaktid ei ole aktsepteeritavad isiku suhtes psühhiaatrilise ravi kohaldamise
otsustamiseks.
Seoses Riigikohtu lahendiga on kohus saatnud menetlejatele tagasi mitmed kriminaalasjad,
kuna akt ei vasta Riigikohtu otsuses toodud tingimustele. Nt on viimati teadaolevalt
tagastatud kriminaalasjas nr 16233000534 Ahtme Haigla SA akt nr 30.
Peamiseks kitsaskohaks peetakse ekspertarvamuse mitte piisavat põhjendust. Nimetatakse ka
ekspertiisiakte, kus kirjeldava osa ja ekspertarvamuse vahel esineb vastuolusid. Juhime Teie
tähelepanu, et ekspertiisiaktis peab olema ka arvamuse kujunemise põhjenduslik osa.
Eelpool mainitud Ahtme Haigla SA akt nr 30 sisaldab endas põhjalikku isikuga vestlemise
ülevaadet ning ekspertarvamust. Puudu on põhjenduslik kirjeldus, mis viis
ekspertarvamuseni.
Kriminaalmenetlusseadustiku (edaspidi KrMS) § 107 lg 3 järgi esitatakse ekspertiisiakti
põhiosas uuringute kirjeldus, uuringutulemuste hindamise andmed ja eksperdiarvamuse
põhjendus. Ekspertiisiakti vastavus KrMS § 107 lg-s 3 esitatud nõuetele tagab isiku
kaitseõiguse ja võimaldab eksperdiarvamuse põhjendatust kontrollida. Kui ekspertiisiakt ei
vasta nendele nõuetele, muutub selles esitatud eksperdiarvamus kontrollimatuse tõttu
kohtukõlbmatuks tõendiks ning kohtuotsuses sellele tuginemine on käsitatav
kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes (vt mutatis mutandis
Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. detsembri 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-63-08, p 17.2
ja 29.novembri 2010.a otsus asjas nr 3-1-1-79-10, p 12.2).
Ekspertiisiakt peab olema selge ja vastuoludeta. Selle järelduste kujunemine peab olema
ekspertiisiakti põhjal jälgitav ning eksperdi väited peavad olema kohtule arusaadaval
viisil põhjendatud. Kohtupsühhiaatriaeksperdi arvamuses ei või piirduda üldise
konstateeringuga isiku seisundi kohta, vaid tuleb põhjendada, milles üks või teine isikut
puudutav asjaolu täpsemalt väljendub (vrd Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 30. aprilli 2013.a
määrus asjas nr 3-2-1-44-13, p 13).
On mõistetav, et kohtupsühhiaatriaekspertiisi tegemisel ei ole alati võimalik ühesuguse
detailsusega kirjeldada uuringuid ja nende alusel saadud tulemuste hindamise käiku.
Kolleegium möönab, et psühhiaatriaekspertiisi puhul ei saa ekspertiisi tulemusi enamasti
kvantitatiivselt mõõta ega numbriliselt väljendada. Seda enam on vajalik, et ekspertiisiaktis
oleksid esitatud selles sisalduvate järelduste põhjendused. Üksnes senise elu ja haiguskulu
kirjeldus ei võimalda mõista tehtud järelduste põhjuseid. Selleks tuleb esitada ka juba
kirjeldatud faktilistele asjaoludele rajanev selgitus, kuidas on ekspert olemasoleva teabe
põhjal tehtud järeldustele jõudnud.
Menetleja soovib teha kõik endast oleneva, et muuta ekspertiisiakti kvaliteeti, sellest ka
küsimus, mida saaksid nt prokuratuur ja politsei paremini teha, et edaspidi saabuksid neile
aktid, mis vastaksid Riigikohtu otsuse nõuetele, et kohus ei saadaks asju enam tagasi. Näiteks
kas ekspertiisimäärust täiendada veel mõningate küsimustega jne.
Kõigile osapooltele sobiva lahenduse leidmiseks sooviksime korraldada Ida-Virumaal
ümarlaua Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtupsühhiaatriatalituse töötajate, Ida Virumaa
kohtupsühhiaatria-psühholoogia ekspertide ja Ida-Virumaa menetlejate vahel.
Lähtudes eeltoodust teeme ettepaneku korraldada ümarlaud, mille täpne aeg ja koht lepitakse
eraldi kokku septembrikuu jooksul.
Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kontakt on:
Maarja Palmiste
kohtupsühhiaatriatalituse juhataja kt
Telefon: 663 6745
e-post:
[email protected]
Mõistvale suhtumisele ja edasisele koostööle lootes
(allkirjastatud digitaalselt)
Marika Väli
Arenduse asedirektor
Maarja Palmiste 663 6745;
[email protected]