Vaidlustaja täiendav seisukoht ja menetluskulude nimekiri

Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, Tallinn [email protected] 02. veebruar 2024 Vaidlustaja: Aktsiaselts Datel Registrikood 10324057 Endla tn 4, 10142 Tallinn e-post: [email protected] esindaja: vandeadvokaat Taivo Ruus e-post: [email protected] Hankija: Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus Registrikood 70008440 Mäealuse 2-2, 12618 Tallinn [email protected] esindaja Evelin Karindi-Kask VAIDLUSTAJA SEISUKOHT HANKIJA VASTUSE OSAS, MENETLUSKULUDE NIMEKIRI 1 SEISUKOHA PÕHJENDUSED SEOSES XFUSION TOOTE JA TEENUSEGA 1.1 Pakkuja oli täitnud xFusioni osas kõik hankija kehtestatud vastavustingimused nii iseenda kui ka koostööpartneri kaudu, seega täitis pakkuja nõuded kahekordselt ja hankija nõudeid ületaval viisil. 1.2 Vastavalt hanke vastavustingimustele oli Eesti Vabariigis tootja esindamise õiguse tõendamine lubatav kahel viisil ja neist kummagi viisi jaoks oli omakorda ette nähtud tõendamine alternatiivsetel viisidel: Pakkuja esitab vastava õiguse olemasolu tõendamiseks dokumendi koopia või viite tootja või koostööpartneri veebilehele. /…/  Eesti Vabariigis tootja esindamise õiguse olemasolu loetakse tõendatuks ka juhul, kui see on antud tootja esindamiseks Euroopa Liidus ja/või on tõendatud koostööpartneri kaudu. Koostööpartneri kaudu esindusõiguse tõendamisel tuleb esitada kaks (2) tõendit, milleks on: 1. koostööpartnerile tootja poolt antud esindusõiguse olemasolu kinnitus või viide tootja veebilehele ja 2. koostööpartneri kinnitus või viide koostööpartneri kodulehele koostöö kohta pakkujaga 1.3 Hanketingimustest nähtub üheselt, et pakkuja võis tootja esindamise õiguse olemasolu tõendamiseks valida kahe alternatiivse viisi vahel – kas tõendada, et tal endal on tootja esindamise õigus Euroopa Liidus (variant A) või tõendada seda oma koostööpartneri kaudu (variant B). Vaidlustaja oleks võinud piirduda ühe alternatiivselt esitatud tõendamisviisi kasutamisega, kuid täitis mõlemate alternatiivide tingimused. 1.4 Hankija osutus, et pakkumuste vastavuse kontroll peab olema sisuline ega tohi piirduda vaid pakkuja kinnitustega, et pakkumus vastab kõigile RHAD-is toodud tingimustele, on õige, kuid vaidlusaluse aspekti juures asjakohatu. Hankija ei ole esitanud tingimusi, millele pakkumus seoses xFusion toote ja teenusega ei vastaks ja pakkuja ei ole esitanud kinnitusi, mida ta esitama ei pidanud. Hankija on ise selgelt lubanud, et pakkuja võib esitada vastava õiguse olemasolu tõendamiseks viite tootja või koostööpartneri veebilehele ja seda on pakkuja ka teinud. Hankija ei ole esitanud täiendavaid tingimusi ega välistusi seoses tootja või koostööpartneri veebilehe kaudu õiguse olemasolu tõendamisega. Olukorda, kus hankija nõutud teave on veebilehel kuvatav üksnes registreerunud ja sisselogitud isikutele ja esitatakse sellise isiku tehtud ekraani kuvatõmmise kaudu, ei ole hanketingimustes välistatud. Hankija ei ole sel viisil kinnituse esitamist ka ette heitnud. Seega on hankija tegelikult aktsepteerinud Aktsiaseltsi Datel poolt variant A kasutamist tootja esindusõiguse tõendamiseks. 1.5 Juhuks kui pakkuja otsustas tõendada tootja esindamise õigust oma (st pakkuja) koostööpartneri kaudu (otsustas kasutada varianti B), oli hankija kehtestanud kaks samaaegselt esinema pidanud tingimust, millest kummalegi oli ette näinud kaks alternatiivset võimalust. Esiteks nõudis hankija koostööpartnerile tootja poolt antud esindusõiguse olemasolu tõendamist (pakkuja tähistab kui tingimus B1) ja seda võis pakkuja teha kas koostööpartnerile tootja poolt antud esindusõiguse olemasolu kinnituse kaudu (pakkuja tähistab kui tingimus B1-1) või viitega tootja kodulehele (pakkuja tähistab kui tingimus B1-2). Teiseks nõudis hankija tõendit koostööpartneri ja pakkuja koostöö kohta (pakkuja tähistab kui tingimus B2) ja seda võis pakkuja teha kas koostööpartneri kinnitusega (pakkuja tähistab kui tingimus B2-1) või viitega koostööpartneri kodulehele (pakkuja tähistab kui tingimus B2-2). Tõendamise alternatiivide vahel valimise õigus kuulus pakkujale. 1.6 Pakkuja otsustas tõendada tootja esindamise õiguse olemasolu seoses xFusioniga mitte ühe võimaliku tõendamisalternatiiviga (kas A või B), vaid mõlemaga (nii A kui B). Selleks esitas pakkuja tõendi tal endal tootja 2  esindamise õiguse olemasolu kohta, milleks oli xFusion partnerportaali väljavõte ja mis täitis variant A tõendamiskohustuse. Teiseks täitis pakkuja ka mõlemad variant B juurde kuuluvad tõendamiskohustused. Selleks esitas ta oma koostööpartner ALSO Eesti OÜ kinnituse ALSO Eesti OÜ-le tootja poolt antud esindusõiguse olemasolu kinnituse kohta (täidab tingimuse B1-1) ja tõendi koostööpartneri ja pakkuja koostöö kohta (täidab tingimuse B2-1). 1.7 Kuna pakkuja oli täitnud tootja esindamise õiguse tõendamise kohustuse nii iseenda kui ka koostööpartneri kaudu, puudus hankijal alus asuda seisukohale, et pakkuja ei ole tootja esindamise õigust tõendanud. 1.8 Ebaõige on hankija vaidlustusele esitatud vastuses väljendatud seisukoht, justkui tuleneks hanketingimustest “koostööpartnerile tootja poolt antud esindusõiguse olemasolu kinnitus /…/”, et tootja poolt antud esindusõiguse olemasolu pidi kinnitama tootja. Selle tingimuse sõnastusest tuleneb küll nõutava kinnituse sisu (kinnitus selle kohta, et tootja on esindusõiguse andnud), kuid mitte see, et selle kinnituse oleks pidanud andma tootja. 1.9 Tootja esindusõiguse andmist võib samaväärselt kinnitada nii esindusõiguse andja kui esindusõiguse saaja (antud juhul pakkuja koostööpartner). Nõuet, et pakkumusele tuleb lisada just esindusõiguse andja kinnitus, hanketingimustest ei nähtu. 1.10 Kui hankija oleks soovinud tegelikult nõuda ja saada just esindusõiguse andja ehk tootja vastavat kinnitust, oleks ta pidanud sõnastama vastama tingimuse teisiti ehk viisil, nagu ta tegi seda ise teise dokumendi nõudmisel. Sel juhul oleks hanketingimustes pidanud sisalduma tingimus “1. Tootja kinnitus koostööpartnerile tootja poolt antud esindusõiguse olemasolu kohta või /…/”. Seoses koostööpartneri ja pakkuja koostöö tõendamisega on hankija selgelt märkinud, et seda tuleb tõendada just koostööpartneri kinnitusega. Samasugust nõuet tootja esindusõiguse olemasoluga seoses hankija aga ei kehtestanud. Vastupidi, koostööpartneri kinnituse sobivus nähtub ka asjaolust, et alajaotuses “Küsimused ettevõtjale” on hankija rõhutanud, et seadmete ja tootetoe müügiõigust tõendav dokument võib olla esitatud vabas vormis. Kui hankija oleks soovinud nõuda kahepoolse esindussuhte (lepinguliselt võrdsed esindaja ja esindatav) just tootjapoolset kinnitust, oleks ta pidanud ja saanud selle esile tuua ka dokumendi vorminõudena. Seda hankija samuti ei teinud. 1.11 Pakkuja ei pea arvama ega eeldama, et hankija soovib pakkumisele selliste dokumentide lisamist, mille esitamise kohustust hankedokumentidest selgelt ei tulene. Dokumendil lepingulise suhte olemasolu kinnitamise kohta on samaväärne sisu ja õiguslik tähendus ja see on samaväärselt kontrollitav sõltumata sellest, kumb lepingupool selle kinnituse esitanud on. 1.12 Peale pakkumuste esitamist hankija täiendav küsimus vaidlustajale seoses xFusion tootja esindusõiguse olemasoluga andis pakkujale võimaluse kinnitada üle juba pakkumises õigeaegselt esitatud vajalikku teavet 3  ja kinnitusi. Vastates hankija küsimusele ei esitanud pakkuja täiendavalt mitte mingisugust sellist teavet ega ühtegi sellist kinnitust, mida ta ei esitanud koos pakkumusega. 01.12.2023.a kuupäevaga xFusion Technologies France kinnitus kinnitab juba esitatud kinnitusi täiendavalt ja tõendab üheselt ning üksnes veelkordselt hanketingimustega kooskõlas olevat hankijale vajalikku teavet, et nii pakkuja kui tema koostööpartner omavad xFusion esindusõigust. Hankes tähtaegselt esitatud kinnituste ja 01.12.2023.a dokumendi koostoimes on üheselt selge, et xFusion Technologies France on kinnitanud xFusion esindusõiguse olemasolu kohta varem hankes esitatud kinnituste tõele vastavust. Tegemist on nõuetekohaselt esitatud pakkumuses sisalduvate asjaolude veelkordse üle kinnitamisega seisuga 01.12.2023.a, mistõttu on väär väita, et hankijal võis olla üldse tekkinud ja jäänud pakkumusega tutvumisel ebaselgus selles, kas hankijal on nõutud esindusõigus ikka olemas. 1.13 Hankija on küsinud pakkujalt küsimuse xFusion esindusõiguse olemasolu kohta lähtudes enda sõnastatud vastavustingimuste ebaõigest tõlgendamisest ja pakkumusele lisatud tõendite ebaõigest hindamisest, samuti on hankija sisustanud 01.12.2023.a tõendi tähendust ebaõigesti ja pakkujat põhjendamatult kahjustavalt. Tegelikkuses täitis pakkuja kõik vastavustingimused seoses xFusion esindusõiguse tõendamisega juba pakkumuse esitamisega. 1.14 Hankija väide, et 01.12.2023.a xFusion dokument on midagi „täiesti uut“, on põhjendamatu. Dokumendi koostamise kuupäevast ei saa antud juhul kuidagi tuletada, et sellesse kantud teave kehtib alates 01.12.2023.a. Tegelikkuses on kooskõlas hankes tähtaegselt esitatud veebilehe andmebaasi teabe kuvatõmmisega ja koostööpartneri kinnitusega üheselt selge, et xFusion 01.12.2023.a kinnitus tähendab juba enne seda kuupäeva (enne pakkumuse tegemist) alanud ja sellel kuupäeval kestva esindusõiguse olemasolu kinnitust. 1.15 Hankija ei ole väitnud, et pakkumusele tähtaegselt lisatud veebilehe andmebaasi andmed ja/või pakkuja koostööpartneri kinnitus xFusion esindusõiguse olemasolu kohta oleksid ebaõiged ja seda ei nähtu ka 01.12.2023.a dokumendist. Olukorras, kus xFusion on kuvanud oma partnerlusportaalis Aktsiaseltsi Datel esindusõiguse olemasolu ja ka tema koostööpartner on kinnitanud esindusõiguse olemasolu (ja selline kinnitus vastab hanketingimustele), ei saa 01.12.2023.a kinnitust käsitleda neist dokumentidest eraldiseisvana, hankija kasutatud terminiga „täiesti uuena“. See uut kuupäeva kandev kinnitus üksnes kinnitab juba esitatud andmete õigsust. Hankija on langenud ebavajalikku ja põhjendamatusse formalismi ning eirab dokumentide kogumis sisulise hindamise võimalust ja vajadust. 1.16 Olukorras, kus hankija eeldab mingi kindla sõnastusega kinnituse esitamist, tuleb seda ka hankijalt selgelt nõuda. Sellist nõuet hankija aga esitanud ei ole, vaid on vastupidiselt võimaldanud teabe esitamist vabas vormis. Pakkuja ongi esitanud mõistliku turuosalise parimale teadmisele vastava kinnituse, mida hankija peab samuti tõlgendama mõistlikkuse ja hea usu põhimõttest 4  lähtuvalt, samuti hankija enda viidanud võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega. 1.17 Olukorras, kus hankija sõnastab hanketingimused sellises sõnastuses, mis võimaldab nende tõlgendamist kahel täiesti erineval viisil (nagu käesolevaks kujunenud vaidlus näitab), tuleb tingimusi ja pakkuja esitatud dokumentide sisu tõlgendamisel lähtuda pakkujat toetavast tõlgendusest ja tõlgendada kõik väidetavad kahtlused ning ebaselgused (mida antud juhul tegelikult ei esinegi) pakkuja kasuks. 2 SEISUKOHA PÕHJENDUSED SEOSES MITME SERVERI PAKKUMISEGA 2.1 Pakkuja ei nõustu hankija seisukohtadega ka küsimuses, milline saab ja peab olema pakkumuse saatus kui hankija annab hankes võimaluse esitada pakkumust rohkematele toodetele kui hankes märgitud minimaalselt vajalik toodete arv. 2.2 Hankija on õigesti osundanud, et tehnilise kirjelduse kohaselt võib hankija sõlmitava raamlepingu alusel soetada kõigi pakkumuses esitatud ja esindusõigusega kaetud tootjate servereid. Seejärel on hankija aga sellest tingimusest ebaõigesti järeldanud, et kui pakkumuses esitatud mõni server tootja esindusõigusega kaetud ei ole, tuleb jätta vastavaks tunnistamata kogu pakkumus (sh esindusõigusega kaetud serverite osas). Selline tõlgendus on ebaõige, kuna hankija on ise määranud, et raamlepinguga peab saama soetada servereid, mis vastavad samaaegselt kahele tingimusele – seda serverit on pakutud ja see server on tootja esindusõigusega kaetud. Need tingimused olid vähemalt kahe serveri osas vaieldamatult täidetud. 2.3 Serverite osas, mis neile kahele tingimustele vastavad, ei esine mingit takistust nende raamlepingu alusel soetamiseks ja nende serverite osas tuleb pakkumus vastavaks tunnistada. Raamlepingu hankes mitme toote soovimisel ja määratlemata arvuga toodete pakkumisele kutsumisel soovimisel ei ole pakkumuse teatud toodete osaks vastavaks ja teatud toodete osas mittevastavaks tunnistamise keeldu. Sellist võimalust toetavad selgelt ka riigihangete korralduse peaeesmärkid. 2.4 Hanke tingimustele vastavate toodete osas (kui neid on vähemalt hankes nimetatud minimaalselt kohustuslikus määras) pakkumuse vastavaks tunnistamise keeld ja võimatus oleks selges vastuolus RHS § 2 lg 1 sätestatud hankija rahaliste vahendite otstarbeka ja säästliku kasutamise põhimõttega ja RHS § 3 p 3 sätestatud konkurentsi efektiivse ärakasutamise kohustusega. Olukord, kus hankija välistab hanke tingimustele vastavad tooted üksnes seetõttu, et mõni teine samas pakkumuses esitatud toode tingimustele ei vasta, on soovitavat konkurentsi ebamõistlikult ja ebavajalikult piirav eh lubamatult. Ühes pakkumuses mitmete toodete pakkumine aitab kaasa hankemenetluste efektiivsusele ja ei või olla samaaegselt pakkujat diskrimineeriv pakkumisvõte. 5 2.5 Hankija tõlgendus mitmete toodetega raamlepingu hangetele viib üksnes olukorrani, kus pakkujad hakkavad selle riski vältimiseks esitama erinevate toodete pakkumiseks lahutatud pakkumusi (iga toode või teenus eraldi pakkumusena või pakkumuses mitte üle minimaalse nõutud hulga tooteid või teenuseid). See tähendab aga otseselt hankija halduskoormuse kasvu ega aita saavutada tegelikult säästlikumat, mõistlikumat ega ausamat tulemust. 2.6 Hankija viide „kasutu“ teabe esitamisele jääb pakkujale arusaamatuks. Pakkumuse osasid ja sellele lisatud dokumente ei saa jagada kasulikeks ja kasututeks, see kehtib ka juhul kui hankija hinnangul ei vasta mõni toode hanke tingimustele. Kui hankija väitel ei vasta mõni pakutav toode hanke tingimustele, ei ole tema kohta esitatud teave automaatselt kasutu. Ka mitte ükski vaidlus toote omaduste osas ei ole kunagi kasutu, vaid aitab kaasa kas õige tulemuse saavutamisele või vähemalt menetluspraktika kujundamisele. Kui hankija leiabki, et mõne pakutava toote osas puudub vastavus hanke tingimustele ehk hankija mõistes kasu, ei saa seda väidetavat kasutust laiendada automaatselt kogu pakkumusele ja jätta kogu pakkumust vastavalt tunnistamata. 2.7 Hankija vaidlustatud otsus ja tõlgendus ei ole kooskõlas ühegi hankemenetluse põhimõttega ega üldse mitte millegagi mõistlikult seletatav või põhjendatav. On täiesti arusaamatu, missugusel väärtusel või põhimõttel selline tõlgendusotsus põhineb või keda kaitseb ja on täiesti kindel, et ükski ausalt ja mõistlikult käituv ettevõtja niisugust otsust kindlasti kunagi ei langetaks. 3 SEISUKOHA PÕHJENDUSED SEOSES PAKKUJA MÄRGITUD SPETSIALISTIDE ISIKUKOODI PUUDUMISEGA 3.1 Vastuses kaebusele märgib vastustaja, et kaebaja soovib seoses spetsialistide andmete esitamise kohustusega sisuliselt riigihanke alusdokumentide muutmist, mis ei ole aga pärast pakkumuste esitamise tähtaega enam võimalik. Kaebaja ei sellise etteheitega ei nõustu. Kaebaja ei soovi mitte riigihanke alusdokumentide muutmist, vaid otsustust, mis hindaks sisuliselt hankija nõuete täitmise objektiivset võimalikkust ja tegelikku vajadust hankija jaoks ja seeläbi, kas hankija on teinud õiguspärase otsustuse. 3.2 Kaebaja on seisukohal, et tootetuge osutavate spetsialistide isikukoodi esitamata jätmine on põhjendatud ja isegi kui tegemist on hankija nõuetele mittevastamisega, on see mittevastavus hankija tegelikke vajadusi ja võimalusi arvestades ebaoluline ega saa pakkumuse hindamise tulemust määrata. 3.3 Hankija nõue esitada tootetuge osutavate spetsialistide isikukoodid, ei ole pakkuja koostööpartnerite osundatud spetsialistide puhul objektiivselt võimalik, kuna pakkujale ei olnud sellised andmed pakkumise tegemisel teada (ega saanud teatavaks ka hiljem). Ka pakkuja koostööpartnerid, kes neid 6  spetsialiste kasutada soovisid, teatasid vastavate andmete saamise võimatusest hiljem. Võimalus, mida reaalselt ei ole, on objektiivne võimatus. 3.4 Pakkujale ei saa olla etteheidetav hankedokumentide vaidlustamata jätmine ajal, mil ta ei teadnud ega võinud teada, et nende täitmine osutub objektiivselt võimatuks. Pakkujale selgus alles koostööpartneritelt saadud andmete koondamisel, et osade spetsialistide osas ei olnud osutunud võimalikuks spetsialisti isikukoodi saamine, kuna spetsialisti päritolumaa asutus oli keeldunud koostööpartnerile selle avaldamisest viitega isikuandmete kaitse vajadusele. Viidet isikuandmete kaitsele ei esitanud seejuures esmaselt mitte pakkuja, vaid tema koostööpartner, kes oli vastava keeldumise saanud välismaiste spetsialistide kohta. Selliste välismaiste isikute puhul ei ole Eesti Andmekaitse Inspektsiooni ja Euroopa Komisjoni veebilehel avaldatud seisukohad asjakohased. Kui isikul ei ole isikukoodi või selle avaldamine ei ole lubatav tema päritolumaa pädeva asutuse seisukoha järgi, ei saa selliste andmete esitamata jätmist muuta põhjendamatuks Eesti Vabariigi ega Euroopa institutsiooni mistahes seisukoht. Ka on kaebaja viidatud Andmekaitse Inspektsiooni seisukoht kaebemenetluse ajal muutunud pealegi mitteavanevaks ehk on kadunud. Seega on hankija viidanud oma asukohamaa pädeva asutuse väidetavale seisukohale, mida tegelikult kontrollida ei saa ja milles kehtivust ei ole põhjust ka eeldada. Nii nagu ei vastuta sellise seisukoha kadumise eest hankija, ei vastuta selle eest ka pakkuja. Andmekaitse Inspektsiooni seisukoht, mis on hankija jaoks otsuse tegemisel oluline olnud ja mis on pärast otsuse tegemist kadunud, ei saa olla iseseisev alus isikukoodide nõudmisele. 3.5 Sellises olukorras, kus pakkuja jätab mõne hanke alusdokumentides esitatud teabe esitamata, viidates selle juures põhjendatud takistusele, tuleb andmete esitamata jätmise tähendust hinnata sisuliselt, mitte teha pakkumuse suhtes negatiivset otsustust üksnes nende andmete esitamata jätmise fakti alusel. Kuna nendel andmetel ei ole tegelikult pakkuja jaoks olulist tähendust, ei saa kahe tootetoe spetsialisti isikukoodi puudumine kujutada endast pakkuja olulist rikkumist. 3.6 Hankija on vastuses kaebusele väitnud, et vajas spetsialistide isikukoode või vähemalt sünniaegasid selleks, et “kontrollida hankes esitatud teabe õigsust”. Hankes kehtis nõue, et tootetuge pakkuvad spetsialistid pidid omama tootja väljastatud sertifikaati või esitada väljavõtte tootja kodulehel olevatest andmetest, millest nähtub üheselt tema vastav õigus. 3.7 Ehkki hankijal oli õigus neid andmeid tootjalt kontrollida, ei ole hankija siiski tõendanud, et ta oleks ka tegelikult soovinud tootetuge pakkuvate spetsialistide nõutud sertifikaatide kehtivust kontrollida ja et see oleks osutunud võimatuks just spetsialisti isikukood ja sünniaja mitteteadmise tõttu. Selline põhjendus isikukoodi nõudmisele on kunstlikult konstrueeritud. Tegelikult hankija pakkuja spetsialistidele väljastatud sertifikaadi osas mingit kontrolli teostada soovinud ilmselt ei olegi. Hankija esitatud isikukoodi nõue on seega hanke eesmärki ja hankija huvi arvestades tegelikult ebaolulise 7  tähendusega ja selliste ebaoluliste andmete põhjendatud mitteesitamine ei saa seega olla pakkumuse mittevastavaks tunnistamise aluseks. 3.8 On selge, et juhul kui hankija oleks pöördunud tootja poole tootja antud esindusõiguse olemasolu kontrollimiseks, oleks tootja saanud kinnitada pakkumuses nimetatud tootetoe spetsialistidel üksnes esindusõiguse olemasolu, kuna tootja oli selle õiguse ju ise andnud. Hankija ei ole väitnud, et tootjal oleks oma tootetoeks esindusõiguse olemasolu võimatu kontrollida ja kinnitada ilma nende isikute isikukoode teadmata. Tegelikult on hankija üksnes arvanud, et tal on võimalik vastavat teavet saada vaid spetsialisti isikukoodi või sünniaja alusel. Selline arvamus ei saa aga isikukoodi puudumise tõttu pakkumuse mittevastavaks tunnistamist õigustada. Selliste andmete esitamata jätmine, mille tegelikku vajalikkust hankija põhistanud ei ole ja mida pakkujal ka ei ole võimalik esitada, ei ole sisuliseks kõrvalekaldeks riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest. 3.9 Väär on ka hankija väide, et tema otsus on õiguspärane, kuna esineb vähemalt üks otsuse aluseks oleva pakkumise tagasilükkamise alus. Tegelikult ei esine käesoleval juhul ühtegi tagasilükkamise alust, kuna vastab pakkumus ilma sisuliste kõrvalekalleteta kõigile alusdokumentides esitatud nõuetele. 4 MENETLUSKULUDE NIMEKIRI 4.1 Lisaks tasutud riigilõivule 1280 eurot on vaidlustaja on kandnud vaidlustusmenetlusega seoses järgmisi kulusid: 4.2 18.01.2024 1.50 SMIT hanke materjalide analüüs, kirjavahetus hr M. Tõnuriga 22.01.2024 6.5 Vaidlustuse koostamine ja edastamine kliendile kooskõlastamiseks 23.01.2024 0.50 Kirjavahetus vaidlustuse esitamisest hr K. Kiviloga 30.01.204 0.75 Vastustaja vastusega tutvumine ja RHAD täiendav analüüs 01.02.2024 7.25 Vaidlustaja täiendava seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine Kokku 16.5 tundi Tunnihinnaga 205 eurot ilma käibemaksuta on vaidlustaja õigusabikulude suurus 3382.5 eurot. Vaidlustaja kinnitab, et kõik kulud on seotud käesoleva vaidlustusmenetlusega. lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Taivo Ruus, vandeadvokaat Vaidlustaja lepinguline esindaja 8