Hankija vastus

Riigihangete vaidlustuskomisjon Endla 13, 10122 Tallinn [email protected] 31.01.2024 SEISUKOHT Viking Security AS vaidlustusele riigihankes nr 273165 Hankija: Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus Registrikood: 77001613 Lõõtsa tn 8a, 11415 Tallinn Hankija esindaja: vandeadvokaat Keidi Kõiv Advokaadibüroo RASK Rotermanni 8, 10111 Tallinn tel: 618 0820, faks: 618 0821 e-post: [email protected] Vaidlustaja: Viking Security AS Registrikood: 10026845 Pärnu mnt 186, 11314 Tallinn Vaidlustaja esindaja: vandeadvokaat Margus Kõiva vandeadvokaat Kuldar-Jaan Torokoff Advokaadibüroo FORT A. Lauteri 5, 10114 Tallinn tel: 646 4045 e-post: mä[email protected] Kolmas isik: Netroo OÜ Registrikood: 10878011 Pärnu mnt 142, 11317 Tallinn e-post: [email protected] 1. ASJAOLUD 1.1. 04.12.2023 avaldas Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus (edaspidi „hankija“) riigihangete registri vahendusel minikonkursi teate „Riigilaevastiku nõrkvoolukaabelduse tööd“ (viitenumber 273165). 1/4 1.2. Minikonkursil osales kokku 3 raamlepingujärgset partnerit, sh Viking Security AS (edaspidi „vaidlustaja“) kelle pakkumuse lükkas hankija tagasi järgmisel põhjusel: „Projektiplaanis pidi iga projektiplaani töö kohta olema kirjeldatud töö nimetus, töö tegija(te) roll/nimi, ajaline kestus inimtundides ja tähtaeg. Pakkuja esitatud projektiplaanis ei ole esitatud projektiplaani kohta töö tegija(te) rolli/nime. Riskide maandamise võimaluste ja halduse ettepanekute punkt on esitatud puudulikult: ei ole selgelt ja detailselt välja toodud riskide haldust. Hankija hinnangul ei ole pakkuja läbi mõelnud ega põhjendanud riskide haldust, mille tõttu võivad tööde käigus tekkida ootamatud seisakud ja lisakulud.“ 1.3. 22.01.2024 on vaidlustaja esitanud VAKO-le vaidlustuse, milles leiab, et hankija on eksinud vaidlustaja projektiplaani hindamisel ning seetõttu on vaidlustaja tagasilükkamine õigusvastane. Sellest tulenevalt taotleb vaidlustaja ka hankija ja kolmanda isiku vahel sõlmitud lepingu tühisuse tuvastamist. 1.4. 26.01.2024 teatega määras VAKO hankijale tähtaja vaidlustusele vastamiseks kuni 31.01.2024. Käesolevaga esitab hankija tähtaegselt omapoolse seisukoha vaidlustusele. Hankija hinnangul on vaidlustus põhjendamatu ja tuleb seetõttu jätta rahuldamata. 2. HANKIJA SEISUKOHAD 2.1. Hankija vaidlustaja seisukohtadega ei nõustu ning leiab, et need on pealiskaudsed ja põhjendamata. 2.2. Hankija ei ole vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamisel eksinud. Hankijale jääb mõistmatuks vaidlustaja seisukoht nagu oleks hankija lükanud vaidlustaja pakkumuse tagasi tehnilise kirjelduse punktis 6.3 sätestatud projektiplaani esitamata jätmise tõttu. Millel selline vaidlustaja teave põhineb, ei ole vaidlustusest tuvastatav. 2.3. Hankija on käesoleva menetlusdokumendi punktis 1.2 viidanud vaidlustaja tagasilükkamise põhjendustele. Eelnevale tuginevalt on vaidlustaja poolt esitatud projektiplaan lükatud tagasi põhjusel, et see ei vastanud hankija poolt kehtestatud nõuetele. Projektiplaani esitamata jätmist ei ole hankija vaidlustajale ette heitnud. Nimetatust tulenevalt on vaidlustaja sellekohane etteheide põhjendamatu. 2.4. Vaidlustaja projektiplaani nõuetele mittevastavuse osas märgib hankija alljärgnevat. 2.5. Minikonkursil kehtestatud vastavustingimus nr 6 sätestas endas pakkuja kohustuse esitada projektiplaan, milline sisaldaks: „1. Iga projektiplaani töö kohta peab olema kirjeldatud töö nimetus töö tegija(te) roll/nimi, ajaline kestvus inimtundides ja tähtaeg. 2. Projektiplaan peab arvestama edukaks realiseerimiseks vajalike sisendite andmise aega. 3. Projektiplaan peab sisaldama varuaega (puhvrit) ja selles peab arvestama riiklike pühade, puhkepäevade ja projektimeeskonna puhkuste aegadega ning arvestab etteantud projekti kestvust. 4. Riskide maandamise võimalused ja halduse ettepanekud (lähtuvalt käesolevast projektist) on esitatud selgelt, detailselt, läbimõeldult, struktureeritult ja põhjendatult. 5. Kui projektiplaan on esitatud projektijuhtimise tarkvara formaadis (nt. mpp), siis tuleb projektiplaan esitada ka PDF-is (nimetatud nõude täitmise eest hindamiskriteeriumite alusel eraldi punkte ei anta).“ 2.6. Hankija tuvastas vaidlustaja pakkumusega esitatud projektiplaanis puudused p-de 1 ja 4 osas. 2.7. Esmalt tuvastas hankija, et vaidlustaja projektiplaanis ei olnud tuvastatav töö tegija(te) roll/nimi. Nimetatuga pidas vaidlustaja silmas seda, et vaidlustaja projektiplaanist ei ole tuvastatavad töö tegijad tervikus ega ka nende rollid. Nimelt, kuigi vaidlustaja on tõesti dokumendi „projektplaan“ vormistatud tabelina, siis selle tulbast „töö tegijate roll“ ei nähtu töö tegijate hulk ega nende rollid. Vaidlustaja on tabelis üksnes paljasõnaliselt viidanud töö tegijate rollidele nagu [ärisaladuse kaitseks kaetud], kuid sellest ei ole tuvastatav ei töö tegijad ega nende roll. Pole mõistetav, mitu meeskonnaliiget igas sadamas tööd tegema asub või milline roll konkreetselt igal meeskonnaliikmel on. Hankija hinnangul ei kirjelda sõna [ärisaladuse kaitseks kaetud], rolli, vaid tegevust. Eeltoodust tulenevalt on ekslik vaidlustaja vaidlustus osas, milles see põhineb kaldkriipsu tõlgendamisel. 2.8. Siinkohal olgu täiendavalt märgitud seegi, et ebaõige on vaidlustaja väide, et kaldkriipsu tuleb ilmtingimata mõista sõnana „või“, mitte „ja“, millist tõlgendust vaidlustaja hinnangul kinnitab Eesti Keele Instituudi Eesti õigekeelsussõnaraamatu teatmikus viidatu sõnaalternatiivide kasutamise osas. Oluline on siinkohal aga tähele panna, et töö tegija(te) roll ja nimi ei ole omavahel sõnaalternatiivid, vaid tähistavad 2/4  erinevaid asju – üks isiku nime ning teine tema osa töödes. Lisaks on vaidlustaja poolt viidatud Eesti Keele Instituudi Eesti õigekeelsussõnaraamatu teatmikus viidatud, et kuigi ei ole soovitav, siis eesti keeles näeb väga palju kaldkriipsu kasutamist ja-sõna või sidekriipsu asemel. Seega ei toeta vaidlustaja enda viide vaidlustaja seisukohta tingimuse mõistmise osas. Viidatu, s.o kaldkriipsu tõlgendus ei ole käesolevas asjas hankija hinnangul siiski vaidluse all, sest vaidlustaja tagasilükkamise otsus nimetatud aspektil ei põhine. 2.9. Vaidlustaja ei ole raamhanke, ega ka minikonkursi tingimusi vaidlustanud. Sellest tingituna ei saa pidada asjakohaseks ka vaidlustaja teemapüstitust sellest, kas ja mis eesmärki mõni tingimus endas kannab. Hanketingimused, olenemata vaidlustaja hinnangust nende eesmärgipärasusele või sisule, muutuvad pakkumuse esitamise tähtaja saabumisega kehtivaks ja kohustuslikuks järgida. Seega on vaidlustaja tänaseks igal juhul minetanud etteheidete esitamise õiguse, milliseid vaidlustaja vaidlustuses esitab. 2.10. Vaidlustaja ei saa valikuliselt otsustada, milliseid osasid tingimustest järgida ja milliseid mitte. Kui vaidlustaja esitab pakkumuse puudulikult, siis kannab vaidlustaja ka riski, et tema pakkumuse lükatakse mittevastavuse tõttu tagasi. Pakkumuste kontrollimine toimub kumulatiivselt, st pakkumus peab vastama kõikidele vastavustingimustele ning seejuures ei mängi rolli kui suurt või väikest osa sisuline puudus hankelepingu mahust rõhutab.1 2.11. Teisalt on hankija tuvastanud, et vaidlustaja projektiplaanis oli riskide maandamise võimaluste ja halduse ettepanekute punkt esitatud puudulikult: ei ole selgelt ja detailselt välja toodud riskide haldust. Hankija hinnangul ei ole pakkuja läbi mõelnud ega põhjendanud riskide haldust, mille tõttu võivad tööde käigus tekkida ootamatud seisakud ja lisakulud. Hankija jääb eeltoodud seisukoha juurde. 2.12. Vaidlustaja poolt esitatud riskide maandamise ja riskide halduse ettepanek oli esitatud järgmiselt [ärisaladuse kaitseks kaetud] ettepanekul puudus mistahes struktuur, põhjendatus või detailsusaste. Tegemist oli üldsõnalise kirjeldusega. Riskide kirjeldus puudus tervikuna. Tuvastatav ei ole läbimõeldus ka halduse ettepanekutes. Kogumis ei vasta seega tegelikkusele vaidlustaja viited sellest, nagu oleks vaidlustaja riskide maandamise võimalused ja halduse ettepanekud esitanud detailselt kirjeldatuna lähtudes vaidlustaja pikaajalisel kogemusel nõrkvoolukaabelduse tööde valdkonnas. Nagu juba öeldud, siis mitte ühtegi kirjeldust vaidlustaja projektiplaanist tegelikkuses ei nähtu. 2.13. Vaidlustaja pakkumuses esinenud puudused olid sisulised, milliseid ei pidanud hankija lubama parandada. 2.14. RHS reeglistik ei näe hankijale ette kohustust pakkujatelt selgitusi küsida. Tegemist on hankijate õigusega ebaselguste, ebatäpsuste või inimlike eksimuste kõrvaldamiseks, millistega ei muudeta pakkumust sisuliselt. Nimetatut on Riigikohus kinnitanud näiteks lahendis 3-19-1501,2 milles selgitas, et Euroopa Kohus on selgitamise nõudega seonduvalt öelnud, et põhimõtteliselt ei tohi pakkumust pärast selle esitamist muuta. Võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttega pole siiski vastuolus see, kui pakkumusega seonduvaid andmeid parandatakse või täiendatakse, eriti siis, kui ilmselgelt on vaja vaid täpsustust või parandada ilmsed tehnilised vead. Hankijal on talle antud kaalutlusõiguse alusel õigus küsida taotlejatelt nende pakkumuse kohta selgitusi ning kaalutlusõiguse teostamisel kohustus kohelda taotlejaid võrdselt ja lojaalselt nii, et valikumenetluse lõppedes ja selle tulemust arvestades ei näiks, et ühte või mitut selgituste nõude saanud taotlejat on alusetult koheldud teistest soodsamalt või ebasoodsamalt. Hankija võib nõuda andmete täpsustamist või parandamist tingimusel, et see nõue puudutab selliseid dokumente või andmeid (nagu näiteks avaldatud majandusaasta aruannet), mille puhul saab objektiivselt kontrollida, et need on varasemad kui taotluste esitamise tähtaeg. Hankija peab sealjuures rangelt kinni pidama enda poolt kindlaks määratud tingimustest (otsus asjas nr C- 336/12: Manova, p-d 36-37, 39-40). 2.15. Käesoleval juhul viidatud olukorda aga ei esinenud. Vaidlustaja pakkumuses puudusid konkreetsed ja hanketingimustes nõutud andmed, milliste hilisem esitamine pakkuja poolt oleks toonud kaasa uue pakkumuse esitamise. 2.16. Arusaamatuks jäävad siinkohal vaidlustaja viited, et pakkumuse puuduseid tuleks sisustada „vormiliseks“ või „sisuliseks“ vastavalt sellele, kas hankija vaidlustajalt selgitusi küsis. Sellist regulatsiooni ei näe ette 1 Parind, M. Simovart, M. A. Riigihangete seadus. Komm. Vlj. Juura: 2019 Tallinn, § 114 p 25. Arvutivõrgus saadaval: https://riigihangete-seadus.juuraveeb.ee/sisu/46454/_114_pakkumuste_vastavuse_kontrollimine (29.01.2024). Vt ka VAKO 82-18/193810, p 23 ja VAKO 83-18/194060, p 21. 2 RKHKo 3-19-1501, p 17. 3/4  RHS ega tulene ka kehtivast praktikast. Meelevaldsed on seega kõik vaidlustaja tõlgendused sellest, et töötajate nimede lisamine pakkumusse ning riskide maandamise võimaluste ja halduse ettepanekute täiendamine selgitustega kvalifitseeruks formaalseks, mitte sisuliseks kõrvalekaldeks. Sellised andmed ei oleks hankija jaoks olnud ka objektiivselt kontrollitavad, et need on varasemad, s.t. kooskõlas vaidlustaja poolt pakkumuses esitatuga. Kogumis on hankija seega seisukohal, et vaidlustaja poolt hanketingimuste vääriti mõistmine ning sellest tulenevalt puuduliku pakkumuse esitamine ei kvalifitseeru ilmseks tehniliseks veaks. Nimetatust tulenevalt olnuks vaidlustajale selgitamise nõude esitamine lubamatu, mis tähendab, et hankija ei ole vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamisel eksinud. 2.17. Kuivõrd puuduvad hankija poolsed rikkumised menetluse läbiviimisel, puuduvad ka alused hankelepingu tühisuse tuvastamiseks. Vaidlustaja on vaidlustuses asunud seisukohale, et hankija ja kolmanda isiku vahel sõlmitud leping on tühine, sest hankija on rikkunud RHS § 30 lg 9 p 4 sätestatut – hankija on sõlminud hankelepingu pakkujaga, kes on raamlepingu sõlmimiseks koostatud riigihanke alusdokumentides minikonkursile kehtestatud hindamiskriteeriumite kohaselt, mis vastavad RHS §-des 85 ja 86 sätestatud tingimustele, esitanud majanduslikult kõige soodsama pakkumuse. 2.18. RHS § 117 lg 1 kohaselt hindab hankija üksnes vastavaks tunnistatud pakkumusi vastavalt riigihanke alusdokumentides nimetatud pakkumuse hindamise kriteeriumitele antud suhtelisele osakaalule. 2.19. Kuivõrd menetluse kestel tunnistati vastavaks üksnes üks pakkumus, millist hankija ka hindas, siis on täiesti põhjendamatu vaidlustaja väide, et hankija on nimetatud RHS § 30 lg 9 p 4 vastu eksinud. 2.20. Eelnevast tulenevalt palub hankija jätta VAKO-l vaidlustaja vaidlustus rahuldamata ning mõista hankija kasuks välja vaidlustajalt menetluskulud. 3. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 3.1. Vaidlustuse läbivaatamise viis. Hankija on nõus vaidlustuse menetlemisega kirjalikus menetluses. Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Keidi Kõiv vandeadvokaat Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse lepinguline esindaja 4/4