Vaidlustus

Riigihangete vaidlustuskomisjon 5. veebruar 20243 e-post: [email protected] VAIDLUSTUS Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti avatud hankemenetlusega riigihankes „Hiiu-Rahu kalmistu piirdeaia rekonstrueerimine“ (viitenumber 2717103) Vaidlustaja: Lars Laj Eesti OÜ registrikood 14208365 Puiestee tn 13b, 50303 Tartu Vaidlustaja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Anneli Aab Advokaadibüroo Sirel & Partnerid Vesivärava 50, 10152 Tallinn e-post [email protected] Hankija: Tallinna Keskkonna-ja Kommunaalamet registrikood 75014913 Mündi 2, 15197 Tallinn e-post [email protected] Kolmas isik: Mefab OÜ registrikood 12113117 Telliskivi tn 36-1, 10611 Tallinn [email protected] VAIDLUSTAJA TAOTLUSED: 1) Rahuldada vaidlustus ning: 1.1) tunnistada kehtetuks Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti 24.01.2024 käskkiri nr 4-1/8 osas, millega (i) lükati tagasi Lars Laj Eesti OÜ (registrikood 14208365) esitatud pakkumus (p 3) ja (ii) tunnistati edukaks Mefab OÜ (registrikood 12113117) esitatud pakkumus (p 8). 1.2) tunnistada tervikuna kehtetuks Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti 24.01.2024 käskkiri nr 4-1/9. 2) Määrata kindlaks menetluskulude suurus ja jaotus ja mõista Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametilt Lars Laj Eesti OÜ kasuks välja vaidlustusmenetluses tasutud riigilõiv ja lepingulise esindaja kulud. Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ Kadrioru Plaza, Vesivärava 50 Registrikood 10332163 Telefon +372 606 9600 Swedbank EE712200221010448583 10152 Tallinn, Eesti KMKR EE100352496 Faks +372 606 9601 SEB Pank EE801010220043418018 E-post [email protected] www.sirel.com 1. FAKTILISED ASJAOLUD 1.1. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet (hankija) viis läbi avatud hankemenetlusega riigihanke „Hiiu-Rahu kalmistu piirdeaia rekonstrueerimine“, viitenumber 271703 (riigihange). Hanke eesmärk on rekonstrueerida Hiiu-Rahu kalmistu piirdeaed OÜ RESTOR poolt koostatud töö „Hiiu Rahu kalmistu piirdeaia rekonstrueerimise tegevuskava“ (töö nr 25-022) alusel. 1.2. 26.01.2024 edastas hankija riigihangete registri vahendusel 24.01.2024 käskkirjad nr 4-1/8 ja nr 4-1/9 (lisad 1-2), millega mh (i) lükati tagasi Lars Laj Eesti OÜ (vaidlustaja) pakkumus, sest pakkuja registreeringut omav alltöövõtja täidab lepingut vaid 10% ulatuses, kuid kogu lepingu täitmine hõlmab mälestise ning maailmapärandi objektil asuva ehitise ehitamist (Käskkirja nr 4-1/8 p 3), (ii) tunnistati edukaks Mefab OÜ (registrikood 12113117) esitatud pakkumus, sest tema sai pakkumuste hindamisel kõige rohkem väärtuspunkte ning oli pakkumustest majanduslikult soodsaim (Käskkirja nr 4-1/8 p 8) ning (iii) jäeti edukas pakkuja Mefab OÜ hankemenetlusest kõrvaldamata ja kvalifitseeriti (Käskkiri nr 4-1/9). 1.3. Vaidlustaja hinnangul aluseid tema pakkumuse tagasilükkamiseks ei esinenud ja Käskkiri nr 4-1/8 tuleb vastavas osas kehtetuks tunnistada. Samal põhjusel tuleb kehtetuks tunnistada ka Mefab OÜ pakkumuse edukaks tunnistamine, Mefab OÜ hankemenetlusest kõrvaldamata jätmine ja kvalifitseerimine. Vaidlustaja põhjendab esitatud vaidlustust järgmiselt. 2. PÕHJENDUSED 2.1. Käskkiri rikub vaidlustaja subjektiivseid õiguseid 2.1.1. Riigihangete seaduse (RHS) § 185 lg 1 kohaselt võib pakkuja vaidlustada hankija tegevuse, kui ta leiab, et RHS-i rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi või kahjustab tema huvisid, esitades riigihangete vaidlustuskomisjonile vaidlustuse. Vaidlustuse võib esitada mh pakkumuse tagasi lükkamisele (RHS § 185 lg 2 p 6), edukaks tunnistamisele (RHS § 185 lg 2 p 7), kõrvaldamata jätmisele (RHS § 185 lg 2 p 3) ja kvalifitseerimisele (RHS § 185 lg 2 p 4). 2.1.2. Käesoleval juhul sisalduvad hankija kõik eelnimetatud otsustused käskkirjades nr 4- 1/8 ja nr 4-1/9. Hankija on kasutanud pakkumuste kontrollimisel RHS § 52 lg-s 3 ette nähtud pöördmenetlust, st kontrollinud pakkumuste vastavust ja hinnanud vastavaks tunnistatud pakkumusi enne pakkujate suhtes kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifikatsiooni kontrollimist. Ülaltoodu tulemusena lükati vaidlustaja pakkumus tagasi (Käskkirja nr 4-1/8 p 3) ja tunnistati edukaks Mefab OÜ pakkumus (Käskkiri nr 4-1/8 p 8). Kuna hankija kasutas pöördmenetlust, siis kontrollis hankija kõrvaldamise aluste puudumist ja kvalifikatsiooni üksnes edukaks tunnistatud pakkumuse osas ja jättis edukaks tunnistatud pakkuja kõrvaldamata ja kvalifitseeris ta (Käskkiri nr 4-/9). 2.1.3. Hankija ülalviidatud otsused rikuvad vaidlustaja õigusi, sest aluseid pakkumuse tagasilükkamiseks ei esinenud (vaidlustuse p-d 2.2-2.3). Riigihanke alusdokumendi 2 (8)  (RHAD, lisa 3) p 8.1 ja RHS § 117 lg 1 alusel hindab hankija vastavaks tunnistatud pakkumusi vastavalt RHAD-is nimetatud pakkumuste hindamise kriteeriumidele antud suhtelisele osakaalule. Hankija tunnistab põhjendatud kirjaliku otsusega edukaks pakkumuste hindamise kriteeriumide kohaselt ühe majanduslikult soodsaima pakkumuse, mis selgitatakse välja madalaima käibemaksuta kogumaksumuse alusel. Hindamiskriteeriumide ja hinnatavate näitajate alusel oli pakkumuse maksumuse osakaal 100% (lisa 4). Hinna poolest oli vaidlustaja pakkumus (hinnaga 139 443,54 eurot ilma KM-ta) odavaim (lisa 5), mis tähendab, et vaidlustaja pakkumus oleks pidanud RHAD p 8.2 ja RHS § 117 lg 1 alusel edukaks tunnistatama. Tulenevalt riigihanke otsuste loogilise järgnevuse põhimõttest, siis kuna aluseid vaidlustaja pakkumuse tagasi lükkamiseks ei esinenud, ei oleks saanud ka Mefab OÜ pakkumust edukaks tunnistada (vaidlustuse p 2.4). 2.1.4. Neil kaalutlustel on vaidlustajal äratuntav õigustatud huvi hankija tegevust vaidlustada, kuna vaidlustuse edu korral on suur tõenäosus, et vaidlustaja osutuks hankemenetluse võitjaks. Ka kohtupraktikas on leidnud kinnitust, et isikute hankemenetluses osalemise ainus seaduslik eesmärk on majanduslik huvi sõlmida hankeleping. Seega on riigihanke vaidlustusmenetluses kaitstav õigushüve RHS § 185 lg-test 1 ja 6 tulenevalt õiguspärane hankelepingu sõlmimise võimalus või hüvitise saamine kahju eest, mis tekkis põhjusel, et hankeleping sõlmiti kellegi teisega. Vaidlustaja majanduslikke huve teeniv eesmärk – osaleda hankemenetluses pakkujana ning see hange võita – on saavutatav, kui VAKO tunnistab Käskkirja nr 4- 1/8 p-d 3 ja 4 ning Käskkirja nr 4-1/9 tervikuna kehtetuks. Järelikult on vaidlustajal jätkuvalt võimalik jõuda hankelepingu sõlmimiseni. 2.2. Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamine oli õigusvastane 2.2.1. Käskkirja nr 4-1/8 p 3 kohaselt on hankija lükanud Lars Laj Eesti OÜ pakkumuse tagasi, sest pakkujal puudub hankes nõutud MTR registreering tegevusalal mälestise ning maailmapärandi objektil asuva ehitise konserveerimine ja restaureerimine. Nõutud registreering on olemas küll pakkuja alltöövõtjal OÜ Semuehitusel, kuid hankes on esitatud nõue: „Kui pakkuja tugineb alltöövõtja näitajatele peab pakkuja pakkumuses näitama, et see isik, kes vastavat registreeringut omab, asub seda osa hankelepingust kindlasti ise täitma.“ Pakkuja on näidanud pakkumuse koosseisus esitatud alltöövõtu kasutamise vormil allhanke mahuks 10% ning alltöövõtu sisuks „Maa-alal teostatavad pinnasetööd“. Kuna kogu lepingu täitmine hõlmab mälestise ning maailmapärandi objektil asuva ehitise ehitamist ja nõutud MTR registreeringut omav alltöövõtja täidab lepingut vaid 10% ulatuses, siis ei ole hankija esitatud nõue täidetud. Hankija on vaidlustaja pakkumust vääralt tõlgendanud ning ka registreeringut vajavaid töid kui alltöövõtja osa valesti hinnanud. 2.2.2. Esiteks, selguse huvides viitab vaidlustaja, et väär on Käskkirjas nr 4-1/8 toodud väide nagu tegemist oleks MTR registreeringuga. Asjakohane vastavustingimus nägi ette, et pakkuja või tema alltöövõtja peab olema esitanud majandustegevuse registrisse (MTR) majandustegevusteate tegevusalal mälestise ning maailmapärandi objektil asuva ehitise konserveerimine ja restaureerimine /…/. Kui 3 (8)  pakkuja tugineb alltöövõtja näitajatele peab pakkuja pakkumuses näitama, et isik, kes vastavat registreeringut omab, asub seda osa hankelepingust kindlasti ise täitma. Seega oli asjakohase tingimuse eelduseks pakkuja (või alltöövõtja poolt) MTR-i majandustegevusteate esitamine (mitte registreering). Vaidluse sisu see aga ei mõjuta. 2.2.3. Teiseks, vaidluse all pole ka see, et vaidlustaja alltöövõtja – OÜ Semuehitus – on vastava majandustegevusteate MTR-i esitanud. 2.2.4. Kolmandaks, vaidlustaja on pakkumuse koostamisel ja esitamisel arvestanud vastavustingimustes toodud nõudega, et kui pakkuja tugineb alltöövõtja näitajatele peab sama alltöövõtja vastava osa hankelepingust ise täitma. Seega on küsimus selles, millised konkreetsed tegevused hankelepingu alusel nõuavad ettevõtjalt vastava majandustegevusteate esitamist. Hankija ei ole näinud ette, et kogu leping tuleb alltöövõtja poolt täita, seda sõltumata sellest, kas vastav töö või tegevus lepingu alusel eeldab nõutud majandustegevusteate esitamist või mitte. 2.2.5. Muinsuskaitseseaduse (MuKS) § 7 lg 4 kohaselt on konserveerimine tegevus, millega tõkestatakse mälestise, muinsuskaitsealal asuva ehitise või nende osade edasine hävimine, kindlustades tehniliselt selle konstruktiivseid, arhitektuurised ja dekoratiivseid elemente säilitades eri ajastute väärtuslikud kihistused ning jättes puuduvad osad taastamata. MuKS § 7 lg 5 kohaselt on restaureerimine tegevus, millega fikseeritakse mälestise või muinsuskaitse alal asuva ehitise autentne seisund, eemaldades vajaduse korral vähem väärtuslikke ja ilmet rikkuvaid elemente ja kihistusi ning taastades puuduvaid ja kahjustunud osi teaduslikult põhjendatud kujul ja meetodil, tuginedes originaaldokumentidele ning uuringutele. Seega on mõlemad tegevused seotud ehitiste ja nendega seotud tegevustega. MuKS § 68 lg 2 p 1 ja lg 3 kohaselt on valdkonna tegevusalade täpsem jagunemine (mh ka mälestise ning maailmapärandi objektil asuva ehitise konserveerimise ja restaureerimine), arvestades mälestise liiki ja materjali, kehtestatud kultuuriministri 13.06.2019 määrusega nr 26. Vastava määruse lisa 1 kohaselt jaguneb mälestise ning maailmapärandi objektil asuva ehitise konserveerimise ja restaureerimise tegevusala a) ajaloomälestise, b) ehitismälestise ja c) maailmapärandi objekti vahel. Ehitise konserveerimine ja restaureerimine hõlmab konserveerimist ja restaureerimist üldehituse mõistes. 2.2.6. Konserveerimine ehitiste puhul on tegevus, millega takistatakse mälestise, muinsuskaitse alal asuva ehitise või nende osade edasist lagunemist ning konserveeritava objekti ehituslikel, arhitektuursetel ja dekoratiivsetel detailidel püütakse säilitada ajastute hindamatuid kihte (lisa 6). Restaureerimine ehk ennistamine on ehitise, rajatise või eseme varasema kuju ja/või väljanägemise taastamine, kaotades hilisemaid sobimatuid täiendusi või täiendades algseid kuid kahjustatud või muudetud osi (lisa 7). Seega on ilmne, et kõik need tegevused, mis eeldavad asjakohast majandustegevusteadet, on seotud ehitise – st Hiiu-Rahu kalmistu piirdeaed – konserveerimise või restarueerimisega. Vaidlustaja on seega ka pakkumuse koostamisel ja esitamisel arvestanud sellega, et kõik piirdeaeda puuduvad konserveerimise ja restaureerimisega seotud tööd (st tööd milleks on OÜ-l 4 (8)  Semuehitus vastav majandustegevuseteade esitatud ja mis puudutavad konkreetselt aia kui ehitise konserveerimist ja restaureerimist üldehituse mõistes) teeb OÜ Semuehitus. See nähtub mh järgmisest. 2.2.7. Ärisaladusega kaetud osa algab. 2.2.8. Ärisaladusega kaetud osa jätkub. 2.2.9. Ärisaladusega kaetud osa lõpeb. 2.2.10. Eeltoodud põhjustel vastab ka vaidlustaja pakkumus asjakohasele vastavustingimusele. Hankija ei ole näinud ette, et kogu lepingu peab täitma isik, kellel on vastav majandustegevusteade MTR-i esitatud, vaid nägi ette, et osa, mis eeldab majandustegevusteate esitamist MTR-i, peab vastav isik täitma isiklikult. Vaidlustaja pakkumuses on see täidetud. Kuivõrd vaidlustaja pakkumus vastas tingimusele, siis ei esinenud ka alust vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamiseks RHS § 114 lg 2 alusel. 2.3. Hankija on jätnud selgitused põhjendamatult küsimata 2.3.1. Vaidlustaja möönab, et hankija on küsinud RHS § 46 lg 4 alusel selgitusi temalt alltöövõtja rolli osas, kuid on ilmne, et hankijale on pakkuja vastus jäänud ebaselgeks (lisa 9). Ka selle ebaselguse oleks hankija saanud RHS § 46 alusel selgituste küsimuse kaudu kõrvaldada. RHS § 46 lg 4 kohaselt esitab ettevõtja hankijale selgitused või selgitamist võimaldavad dokumendid kõrvaldamise aluste puudumise, heastamise või kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud andmete või pakkumuses esitatud andmete kohta 3 tööpäeva jooksul hankija sellekohase nõude saamisest arvates. Hankija võib mõjuvatel põhjustel ettevõtjale antud dokumentide või selgituste esitamise tähtaega pikendada. Seega on hankijal õigus küsida selgitusi pakkumuse kohta, samuti selgitamist võimaldavaid dokumente. VAKO praktikas on sedastatud, et teatud juhtudel muutub õigus küsida selgitusi hankija kohustuseks, sest „kuigi direktiivi 2014/24/EL art 56 lg 3 kohaselt on pakkujalt selgituste küsimine hankija õigus, mitte kohustus, tuleb arvestada, et hankija peab oma kaalutlusõigust – nagu muudelgi juhtudel, mil seadus annab hankijale diskretsiooniruumi – teostama kooskõlas kaalutlusreeglitega. Üheks kaalutlusotsuse langetamise nõudeks on arvestada proportsionaalsuse põhimõttega (RKHKo 3-3-1-62-16, p 14). Proportsionaalsus on ka üks Eesti õiguses tunnustatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid (RHS § 3 p 1) ning EL õiguse üldpõhimõtteid (riigihangete kontekstis nt Euroopa Kohus C- 144/17, Lloyd’s of London, p 32). Ühtlasi on nõutav, et kui seadus näeb administratsioonile ette kaalutlusruumi, siis viimane seda ka reaalselt kohaldaks (Riigikohus 3-3-1-52-02, p 11). Nii on teatud erandlikel juhtudel võimalik, et hankija on, võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet, kohustatud küsima pakkujalt selgitusi (VAKO 177-18/194960, p 18)“. Selleks, et mitte anda pakkujale võimalust 5 (8)  kõrvaldatava puuduse korral dokumentide täiendamiseks, peab hankijal olema kaalukas põhjus (VAKO 246-14/153993, p 9). 2.3.2. Seega, kui hankijale jäi ka pärast vaidlustaja vastust midagi ebaselgeks, pidi hankija eelmainitud asjaolude valguses andma vaidlustajale võimaluse täpsustada lepingu täitmise tähtajaga seonduvat. Hankija seda ei teinud. Kui hankija oleks pakkuja poole pöördunud, oleks pakkuja saanud selgitada, et mille järgi on konkreetselt märgitud alltöövõtu rolliks nö 10% ja kuidas on tagatud, et vastava osa – s.o osa, mis eeldab majandustegevusteate esitamist – täidab vastav alltöövõtja isiklikult. Hankija seda aga ei teinud. 2.3.3. Avaliku sektori hankijate puhul on võimaluse andmine puuduva dokumendi või puuduvate andmete esitamiseks kooskõlas proportsionaalsuse põhimõtte, ärakuulamisõiguse ja halduse üldise selgitamiskohustusega (vrd HMS § 15 lg 2, § 36 lg 1 p 3), samuti riigihankemenetluse spetsiifiliste põhimõtetega. Pakkumuse ebamõistlik tagasi lükkamine takistab rahaliste vahendite säästlikku kasutamist ja konkurentsi tõhusat ärakasutamist (RHS § 3 p-d 3 ja 5). Ka käesoleval juhul on see kaasa toonud hankija rahaliste vahendite ebamõistliku kasutamise, kuivõrd majanduslikult soodsaks on tunnistatud pakkumus, mis on vaidlustaja pakkumusest kallim. On ilmne, et see ei ole kooskõlas RHS § 3 p-des 3 ja 5 toodud riigihanke üldpõhimõtetega. 2.3.4. Isegi piisava põhjalikkusega ettevalmistatud riigihanke puhul ei ole välistatud, et hankija ja pakkuja tõlgendavad hanketeates toodud nõudeid erinevalt. Ka kõige hoolikam pakkuja ei pruugi alati mõista hanketeate tingimuste tegelikku sisu. Võib juhtuda, et hanke alusdokumentide tingimused on pakkuja jaoks esmapilgul üheselt mõistetavad ja selged, kuid hilisemal kontrollimisel ilmneb siiski, et hankija on mõistnud neid teisiti. Enamgi veel, hanke alusdokumente võivad hilisemas kontrollimenetluses ka vaidlustuskomisjon ja kohtud tõlgendada mitmel erineval moel (RKHKo 3-2-1-24-13, p-d 15-16). Kuivõrd pakkuja kinnitas pakkumuse esitamisel, et ta pakkumus vastab hanke alusdokumentides sätestatud tingimustele (mh ka sellele, et osas, milles vaidlustaja tugineb oma alltöövõtja näitajatele, täidab hankelepingut vastav alltöövõtja isiklikult, lisa 10), oleks hankija pidanud võimaldama vaidlustajal veelkord RHS § 46 alusel oma pakkumust sel juhul selgitada. Järelikult vastab Lars Laj Eesti OÜ pakkumus RHS § 114 lg 1 kohaselt RHAD alusdokumentidele ning aluseid pakkumuse tagasilükkamiseks RHS § 114 lg 2 alusel ei esinenud. 2.4. Mefab OÜ pakkumuse edukaks tunnistamine on õigusvastane 2.4.1. VAKO on oma 27.07.2009 otsuses nr 162-09/112023 ja paljudes teistes otsustes korduvalt tunnustanud riigihankemenetluse etapilisuse ja etappide loogilise järgnevuse põhimõtet RHS-s, nõustudes, et sellest tulenevalt ei saa pakkumuse edukaks tunnistamise otsus, millele ei eelne vastavalt õiguspärast pakkumuste vastavuse kontrolli või pakkumuste hindamist, iseenesest olla kooskõlas RHS-ga. 6 (8) 2.4.2. Vaidlustaja on vaidlustuse p-des 2.2-2.3 esitanud omapoolsed põhjendused, miks hankija otsus Lars Laj Eesti OÜ pakkumuse tagasilükkamise osas on RHS § 114 lg 1 ja lg 2 alusel õigusvastane. RHS § 114 lg 1 viimase lause kohaselt ei osale pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud, edasises hankemenetluses, seega ka pakkumuste hindamisel (RHS § 117 lg 1). Lähtudes riigihankemenetluse etapilisuse ja etappide loogilise järgnevuse põhimõttest, ei saa juhul, kui riigihankemenetluse ühes etapis on hankija õigusvastaselt pakkumuse tagasi lükanud, misjärel ei ole esitatud pakkumust hinnatud (RHS § 114 lg 1 viimane lause, RHS § 117 lg 1), ka sellele etapile järgnevas etapis tehtud pakkujate edukaks tunnistamise otsused olla õiguspärased. Kui hankija oleks antud juhul toiminud õiguspäraselt ning tunnistanud Lars Laj Eesti OÜ pakkumuse (maksumusega 139 443,54 eurot KM-ta,) vastavaks, ei oleks hankija saanud Mefab OÜ (maksumusega 146 882,00 eurot) pakkumusele anda 100 punkti hinna eest ning seega ei oleks hankija saanud Mefab OÜ pakkumust ka, arvestades RHAD p-s 8.1 ja RHS § 117 lg-s 1 toodut, edukaks tunnistada. Seega on ka Mefab OÜ pakkumuse edukaks tunnistamine õigusvastane. 2.5. Mefab OÜ kõrvaldamata jätmine ja kvalifitseerimise otsus on õigusvastased 2.5.1. VAKO on selgitatud, et RHS § 52 lg 3 kohase pöördmenetluse puhul tuleb eduka pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise otsused automaatselt kehtetuks tunnistada, kui õigusvastaseks on osutunud selle pakkuja pakkumuse vastavaks ja/või edukaks tunnistamise otsus(ed) (VAKO 30-18/193916, p 21). Seega tuleb kehtetuks tunnistada ka Mefab OÜ kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise otsus. 3. MUUD MENETLUSLIKUD AVALDUSED 3.1 Tähtaegsus. RHS § 189 lg 4 järgi peab vaidlustus lihtmenetluses olema laekunud vaidluskomisjonile kolme tööpäeva jooksul alates päevast, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest, kuid mitte pärast hankelepingu sõlmimist. Vaidlustaja sai hankija 24.01.2024 mõlemast käskkirjast teadlikuks 26.01.2024 riigihangete registri vahendusel. Seega saabub RHS § 189 lg-s 4 nimetatud tähtaeg 05.02.2024. Arvestades vaidlustuse faktilist esitamise aega (05.02.204), on käesolev vaidlustus esitatud tähtaegselt. 3.2 Vaidlustuse läbivaatamine. Kooskõlas RHS § 190 lg 1 punktiga 7 teatab vaidlustaja, et on nõus vaidlustuse kirjaliku lahendamisega. 3.3 Vaidluse lahendamiseks vajalikud dokumendid. Kooskõlas RHS § 194 lg-ga 1 palub vaidlustaja kõik käesoleva vaidluse lahendamiseks vajalikud dokumendid hankijalt välja nõuda. 3.4 Ärisaladus. Kuivõrd vaidlustaja on pakkumuses märkinud, et pakkumuse ühikhinnad on ärisaladus, palub hankija seda RHS § 46 lg 2 alusel jätkuvalt mitte avalikustada (sh ei tohi seda osa avalikustada ka VAKO menetluses hankija poolt kolmandale isikule). Selle tagamiseks on vaidlustaja omakorda esitanud vaidlustuse VAKO-le kahes versioonis: VAKO-le ja hankijale ärisaladusega versioon ning kolmandale 7 (8)  isikule edastamiseks versioon, kus ärisaladust puudutav osa (tühistatud punasega) on vaidlustusest ära kaetud (vaidlustuse p-d 2.2.7-2.2.9). Vaidlustaja palub vaidlustust, kus ärisaladust pole ära kaetud (st VAKO-le ja hankijale suunatud dokument), mitte edastada kolmandale isikule. Samuti palub vaidlustaja kolmandale isikule mitte edastada vaidlustuse lisa 8 (mis sisaldab samuti vaidlustaja ärisaladust). Selguse huvides on ärisaladust puudutav osa vaidlustusest ja lisade nimekirjas markeeritud punasega. 3.5 Riigilõiv. Kooskõlas RHS §-ga 186 ja riigilõivu seaduse § 258 lg 1 p-ga 1 on vaidlustaja tasunud vaidlustuse esitamisel riigilõivu summas 640 eurot (lisa 11). 3.6 Menetluskulud. Kooskõlas RHS § 198 lg-ga 1 palub vaidlustaja mõista hankijalt vaidlustaja kasuks välja vaidlustaja poolt vaidlustusmenetluses tasutud riigilõivu täies ulatuses ja kantud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Anneli Aab vandeadvokaat Lars Laj Eesti OÜ lepinguline esindaja Lisad: 1) Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti 24.01.2024 käskkiri nr 4-1/8; 2) Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti 24.01.2024 käskkiri nr 4-1/9; 3) Riigihanke alusdokument; 4) Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad; 5) Pakkumiste avamise list (hinnad); 6) Väljavõte Wikipediast konserveerimise kohta; 7) Väljavõte Wikipediast restaureerimise kohta; 8) Vaidlustaja kululoend – ärisaladusega kaetud dokument; 9) Teabevahetus hankijaga; 10) Väljavõte Lars Laj Eesti OÜ pakkumusest (vastavustingimused); 11) Riigilõivu tasumise maksekorraldus. 8 (8)