02.02.2024
HANKIJA VASTUS VAIDLUSTUSELE
Hankija: osaühing Rail Baltic Estonia
Registrikood 12734109
Veskiposti 2/1, 10138 Tallinn
Hankija esindaja: Erki Fels, vandeadvokaat
Gregor Saluveer, vandeadvokaadi abi
Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal
Tatari 1, 10141 Tallinn
E-post
[email protected]
Vaidlustaja: UAB MT Group
Registrikood 302203568
Kareiviu 6, LT-09117 Vilnius, Leedu
Vaidlustaja esindaja: Veiko Vaske, vandeadvokaat
Advokaadibüroo NOVE
Estonia pst 9, 10143 Tallinn
E-post
[email protected]
Kolmas isik: Aktsiaselts Scanweld
Registrikood 10393880
Aiandi tee 21a, 74001 Viimsi vald
TAOTLUSED
1. Jätta UAB MT Group vaidlustus rahuldamata.
2. Jätta osaühingu Rail Baltic Estonia menetluskulud UAB MT Group kanda.
ASJAOLUD
1. 28.04.2023 avaldas osaühing Rail Baltic Estonia (hankija) avatud hankemenetlusena
läbiviidava riigihanke „Rail Baltica ja Eleringi Kiisa, Saku ja Tootsi gaasitorustike
ümberehitustööd“ (vr 262453) (riigihange) hanketeate (HT) ja tegi kättesaadavaks
riigihanke alusdokumendid (RHAD).
2. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitas pakkumuse viis pakkujat:
1) SIA Euro Energijas Serviss – 1 440 723,18 eurot;
2) UAB MT Group – 1 848 484,00 eurot;
3) AS Connecto Estonia – 2 200 000 eurot;
4) Aktsiaselts Scanweld – 2 697 500,00 eurot;
Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal OÜ, Tatari 1, 10141 Tallinn
T: 614 1858,
[email protected], www.pwclegal.ee
5) AS EG Ehitus – 2 900 461,00 eurot.
3. 20.11.2023 tegi hankija otsuse, millega tunnistas SIA Euro Energijas Serviss pakkumuse
mittevastavaks.
4. 17.01.2024 tegi hankija otsuse, millega jättis UAB MT Group (vaidlustaja) pakkumuse RHS
§ 98 lg 4 ja § 104 lg 6 alusel kvalifitseerimata, kuna vaidlustaja ei ole esitanud hankepassi
alltöövõtja kohta, kellele ta kvalifitseerimise tingimuse „Töövahendid, seadmed ja tehniline
varustus“ täitmisel tugineb.
5. 29.01.2024 esitas vaidlustaja riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) vaidlustuse, millega
taotleb tunnistada kehtetuks hankija 17.01.2024 otsus osas, milles vaidlustaja jäeti
kvalifitseerimata.
6. Kui hankija 17.01.2024 otsus jääb jõusse, osutub riigihankes edukaks Aktsiaselts Scanweld
(kolmas isik), kes tuleb vaidlustusmenetlusse seega kaasata kolmanda isikuna (RHS § 192
lg 5). Kuigi nimetatud pakkuja on pakkumuste esitamise hetke seisuga esitanud kallima
pakkumuse, kui AS Connecto Eesti, ei ole AS Connecto Eesti pikendanud enda pakkumuse
jõusoleku tähtaega.
7. Vaidlustus tuleb jätta rahuldamata. Vaidlustaja ei ole esitanud hankepassi alltöövõtja kohta,
kellele ta kvalifitseerimise tingimuste täitmisel tugineb. Seda puudust ei ole võimalik pärast
pakkumuste esitamise tähtpäeva kõrvaldada.
PÕHJENDUSED
(I) Vaidlustaja pakkumusest nähtub, et ta tugineb teise ettevõtja vahenditele
8. Üheks vaidlusaluseks küsimuseks on, kas vaidlustaja on üldse tuginenud kvalifitseerimise
tingimuste täitmisel teise ettevõtja vahenditele. Vaidlustaja väidab, et ei ole, kuid
pakkumusest tuleneb vastupidine.
1.1. Vaidlusaluse kvalifitseerimise tingimuse sisu
9. Kvalifitseerimise tingimus „Töövahendid, seadmed ja tehniline varustus“
(Kvalifitseerimise tingimus) nõuab tehnika olemasolu või kasutusõigust 5 eritöö
tegemiseks: keevitustööd koos kõikide vajalike abitöödega; kaevetööd; transporditööd;
isoleerimistööd ja selle kvaliteedi kontrollimine; ja keevisliidete röntgenkontroll.
10. Vaidlustaja pakkumusest nähtub, et vaidlustaja tugineb Kvalifitseerimise tingimuse täitmisel
alltöövõtja UAB DEKRA Industrial vahenditele osas, milles see tingimus nõuab tehnika
olemasolu keevisliidete röntgenkontrolli (x-ray inspection of welded joints) eritöö
tegemiseks.
11. Vaidlustaja väidab, et tegelikkuses ta alltöövõtja vahenditele ei tugine, vaid tal on need
vahendid olemas kasutusõiguse alusel. Nimelt sõlmib ta väidetavalt hankelepingu täitmiseks
rendilepingu UAB DEKRA Industrialiga, mille kaudu saab enda kasutusse vajaliku tehnika
keevisliidete röntgenkontrolli tegemiseks.1
12. Vaidlustaja pakkumusest tuleneb aga igakülgselt, et pakkumust esitades on olnud tema soov
tugineda Kvalifitseerimise tingimuse täitmisel UAB DEKRA Industrali vahenditele, kes
osaleb isiklikult hankelepingu täitmisel. Lisaks on see tahteavaldus leidnud kinnitust pärast
pakkumuste esitamist toimunud teabevahetuses.
1 Vaidlustus, p 26.
2/7
1.2. Vaidlustaja tahe selgub hankepassist
13. Pakkujad pidi hankepassis esitama kinnituse Kvalifitseerimise tingimusele vastavuse kohta.
Vaidlustaja vastas, et 5-st eritööst 4 jaoks on olemas tehniline üksus „UAB MT Group“, s.t
vaidlustaja ise (vt pilt).
14. Vaidlustaja vastas, et eritöö „keevisliidete röntgenkontrolli“ jaoks on olemas tehniline üksus
„UAB DEKRA Industrial“, s.t vaidlustaja alltöövõtja (vt pilt).
15. Ülaltoodud vastustest hankepassis ilmneb, et vaidlustaja tugineb Kvalifitseerimise
tingimuse täitmisel teise ettevõtja vahenditele. Kui vaidlustaja tugineks enda
vahenditele kasutusõiguse (nt rendilepingu) alusel, oleks tehniliseks üksuseks tema ise ning
ei oleks õige märkida tehnilise üksusena teist ettevõtjat.
16. Vaidlustaja väidab, et „tehnilise üksuse“ all teise ettevõtja märkimine ei tähenda, et sellisele
ettevõtjale tuginetakse.2 Kusagilt ei tulene, et „tehnilise üksuse“ all saab mõista üksnes
seadmete omanikku, ilma et sellele teisele ettevõtjale tuginetakse.3 Vaidlustaja eksib. Nii
seaduse süstemaatiline tõlgendamine kui Euroopa Kohtu praktika viivad vastupidisele
järeldusele.
17. Nimelt on RHS § 101 lg 1 p-s 3 sätestatud hankija õigus nõuda andmeid mh „tehniliste üksuste
kohta, sõltumata sellest, kas nad kuuluvad otseselt pakkuja ettevõtte koosseisu
või tegutsevad alltöövõtu korras“. See, et RHS § 101 lg 1 p-s 9, mille alusel
Kvalifitseerimise tingimus on sätestatud, „tehnilist üksust“ eraldi mainitud ei ole, ei tähenda,
et „tehnilise üksuse“ mõiste sisustamisel ei saa lähtuda teistest sama seaduse sätetest.
Vaidlust ei ole, et tehniline üksus „UAB DEKRA Industrial“ ei kuulu vaidlustaja ettevõtte
koosseisu, seega saab tegemist olla vaid alltöövõtuga.
18. Euroopa Kohtu praktikas on selgitatud, et pakkujal on vabadus valida, mis laadi õiguslik seos
on tal konkreetse hankelepingu täitmisel teiste üksustega, kelle võimalustele ta
tugineb.4 Sellest selgitusest ilmneb samuti, et „tehniline üksus“ tähendab vahendeid, millele
pakkuja tugineb, kuuludes kas pakkuja enda ettevõtte koosseisu või tegutsedes alltöövõtu
korras.
2 Vaidlustus, p 27.
3 Vaidlustus, p 28.
4 EKo C-234/14, p 28.
3/7
19. Tõele vastab, et vaidlustaja hankepassis antud kinnitused ja selgitused on vastuolus.
Küsimusele, kas vaidlustaja tugineb teise ettevõtja vahenditele, on vaidlustaja vastanud
eitavalt. Vaidlustaja pakkumuse tõlgendamiseks ei piisa seega üksnes hankepassist.
Pakkumuses esitatud alltöövõtja deklaratsioon ja teabevahetus annavad aga kinnituse, et
vaidlustaja tahe on olnud tugineda teise ettevõtja vahenditele.
1.3. Vaidlustaja tahe selgub alltöövõtja deklaratsioonist
20. Vaidlustaja pakkumuse koosseisus on lisatud UAB DEKRA Industrial alltöövõtjana osalemise
nõusoleku deklaratsioon.5 Sellest deklaratsioonist nähtub selgelt, et vaidlustaja tugineb
Kvalifitseerimise tingimuse täitmisel alltöövõtja vahenditele ning alltöövõtja osaleb
hankelepingu täitmisel:
1) „alltöövõtja kinnitab, et tal on vajalik kvalifikatsioon, varustus ja õigus teostada tegevusi,
sealhulgas, kuid mitte ainult, keevisliidete röntgenkontrolli tegemiseks, kuivõrd see on
vajalik alltöövõtjaga sõlmitud lepinguosa täitmiseks;“
2) „alltöövõtja annab nõusoleku, et pakkuja tugineb tehnilise ja kutsesuutlikkuse
kriteeriumide punktis 4 toodud kvalifitseerimise tingimuse täitmiseks oma
võimekusele: pakkujal peab olema või tal peab olema õigus kasutada konkreetseteks
töödeks järgmisi seadmeid: keevisliidete röntgenkontroll;“
3) „alltöövõtja kinnitab, et osaleb lepingu otseses täitmises ja annab pakkujale
(sõlmitavate lepingute alusel) oma tehnilised, professionaalsed, inim-, oskusteabe ja
muud ressursid (või annab muul viisil lepingu sõlmimise aluseks olevad tehnilised,
professionaalsed, inim-, oskusteabe ja muud ressursid), millele võib pakkuja
tugineda pakkumust esitades ja lepingut täites;“
4) „alltöövõtja kinnitab, et vastutab pakkujaga solidaarselt selle lepinguosa täitmise
eest, milles tema vahenditele tugineti.“
21. Vaidlustaja väidab, et UAB DEKRA Industrial andis talle nõusoleku „võimalikult laias
sõnastuses, et vaidlustaja saaks vastavalt oma äranägemisele riigihankes osaleda“.6 Isegi kui
see vastab tõele, ei tähenda see, et hankija ei saaks ega peaks pakkumuses esitatud
dokumentidele tuginema nii, nagu need on esitatud.
22. Pakkujal on pakkumust koostades ja esitades ulatuslik hoolsuskohustus.7 Pakkuja kohustus
on esitada pakkumus, mis tema tegelikku tahet väljendab. Pakkumus on pakkuja
tahteavaldus ning just pakkumus on alates pakkumuste esitamise tähtpäevast siduv (RHS
§ 110 lg 1). See siduvus muutuks näiliseks, kui pakkumuses esitatud dokumentidest hankija
tegelikult lähtuda ei saaks.
23. Vaidlustaja väidab, et alltöövõtja deklaratsioonist nähtub üksnes „valmisolek alltöövõttu
teostada ja hankelepingu täitmises osaleda ning vastutust jagada“.8 See ei vasta tõele.
Alltöövõtja deklaratsioon sisaldab selgeid kinnitusi, et vaidlustaja tugineb UAB DEKRA
Industrial vahenditele, et alltöövõtja osaleb lepingu täitmisel ning et ta vastutab solidaarselt
selle lepinguosa täitmise eest, milles tema vahenditele tuginetakse.
24. Vaidlustaja väidab, et teise ettevõtja kinnitusi ei saa lugeda primaarseks tema enda kinnituste
ees.9 Hankija ei nõustu. Esiteks, nagu eelmises peatükis selgitatud, et vaidlustaja hankepassis
esitatud andmed vastuolulised, mille tõttu peabki pakkumust tõlgendama tervikuna. Teiseks,
5 Pakkumuse dokument „Subrangovo deklaracija - sutikimas DEKRA (EN) 2023-s0720“.
6 Vaidlustus, p 29.
7 EKo C-599/10, p 38.
8 Vaidlustus, p 32.
9 Vaidlustus, p 30.
4/7
pakkujaks on vaidlustaja, mitte UAB DEKRA Industrial. Teise ettevõtja kinnitused on
vaidlustaja enda kinnitustega võrdse õigusjõuga, kuna need sisalduvad vaidlustaja
pakkumuses.
25. Seega: hankepassis esitatud andmed olid vastuolulised, kuid hankijal oli võimalik vaidlustaja
tahe tuvastada alltöövõtja deklaratsioonist. Täiendavalt selgub vaidlustaja tahe ka veel
teabevahetusest.
1.4. Vaidlustaja tahe selgub teabevahetusest
26. 12.12.2023, pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva, palus hankija vaidlustajal esitada
vastavalt RHS § 115 lg 2 p-le 2 keskmise töötasu tõend. Selle teabevahetuse kaudu sai hankija
täiendava kinnituse, et vaidlustaja tugineb Kvalifitseerimise tingimuse täitmisel alltöövõtjale.
27. Hankija küsis vaidlustajalt: „Tõend tuleb esitada kõikide pakkumuses osalevate
ettevõtete kohta (k.a alltöövõtjad). Kas hankija saab õigesti aru, et olete oma
pakkumuses kaasanud alltöövõtja UAB DEKRA Industrial?“
28. Vaidlustaja vastas hankijale järgmiselt: „Esitame deklaratsiooni keskmise palga ja
alltöövõtja kohta (lisatud). /…/ Link ametlikule andmebaasile UAB DEKRA Industrial
makstud palkade kohta: /…/.
29. Vaidlustaja väidab vaidlustuses, et ta esitas igaks juhuks nii enda kui „võimaliku alltöövõtja“
kohta keskmise palga tõendid, et vältida mõne menetlusliku formaalsuse vastu eksimist, kuid
sellel puudub õiguslik seos kvalifitseerimata jätmise otsuse tegemisel.10 Hankija ei ole nõus.
30. Keskne küsimus kvalifitseerimata jätmise otsuse tegemisel on, kas vaidlustaja tugineb
Kvalifitseerimise tingimuse täitmisel alltöövõtjale. Hankija ei ole nõus, nagu ei ole
teabevahetuses väljendatul sellele küsimusele vastamisel mingit õiguslikku tähtsust.
Vaidlustus- ja kohtupraktikast tuleneb, et pakkujad peavad teabevahetuses kajastama
asjaolusid, millest nad lähtusid pakkumuse esitamisel, mitte ei saa tagantjärele
vaidlustusmenetluses asuda otsima uusi õigustusi.11 Hiljem esitatud argumente ei saa arvesse
võtta.12
(II) Kuna vaidlustaja tugineb Kvalifitseerimise tingimuse täitmisel teise
ettevõtja vahenditele, pidi ta esitama alltöövõtja kohta hankepassi
31. Kui pakkuja soovib tõendada enda vastavust tehnilisele ja kutsealasele pädevusele esitatud
nõuetele teiste ettevõtjate vahendite alusel, peab pakkuja esitama hankepassi ka selle isiku
kohta, kelle vahenditele ta tugineb (RHS § 104 lg 4). Alltöövõtja kohta esitatav hankepass
peab sisaldama kinnitust, et ettevõtjal, kelle vahenditele pakkuja tugineb, ei esine ühtegi RHS
§ 95 lõikes 1 või 4 sätestatud kõrvaldamise alust ja ta vastab sellele kvalifitseerimiseks
esitatud tingimusele, mille osas pakkuja teise ettevõtja vahenditele tugineb, ning hankija
nõutud andmeid esitatud tingimusele vastamise kohta (RHS § 104 lg 41).
32. RHS § 104 lg 6 järgi teeb hankija pakkuja kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise kohta
otsuse hankepassis esitatud teabe alusel. Vaidlustaja ei ole esitanud pakkumuses alltöövõtja
UAB DEKRA Industrial kohta hankepassi.
33. Eesti kohtupraktikas on selgitatud:
10 Vaidlustus, p 33.
11 TlnHKo 3-16-139, p 30; TlnRnKo 3-15-1822, p 12; VAKO 133-23/261717, p-d 11 ja 12.
12 TlnRnKo 3-14-51616.
5/7
1) juhul, kui hankepassis on puudu andmed kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta,
on pakkuja jätnud esitamata hankija antud tähtajaks (pakkumuste esitamise
tähtpäevaks) kvalifikatsiooni tõendamiseks vajalikud andmed RHS § 98 lg 4 tähenduses
ning esineb alus pakkuja kvalifitseerimata jätmiseks üksnes hankepassi alusel
RHS § 98 lg 4 ja § 104 lg 6 koosmõjus;
2) olukorras, kus pakkuja on jätnud andmed üldse esitamata, ei saa hankija nõuda
pakkujalt hankepassi hilisemat täiendamist (RHS § 46 lg 4) ega asuda teostama
kvalifikatsiooni sisulist kontrolli koos võimalike täiendavate selgituste/dokumentide
küsimisega.13
34. Seega, kuigi hankijal on RHS § 104 lg 7 alusel õigus nõuda kvalifitseerimise tingimustele
vastavuse tõendamiseks täiendavaid dokumente, on esmaseks tõendiks hankepass. Ilma
hankepassi esitamata ei ole võimalik täiendavaid tõendeid küsida. Vaidlustaja ei ole esitanud
alltöövõtja kohta hankepassi ning tal ei ole võimalik seda esitada tagantjärele, kuna sellega
kaasneks pakkumuse muutmine.
35. Ebaõige on vaidlustaja väide, et ringkonnakohtu lahend 3-19-631 on asjassepuutumatu, kuna
seal oli vaidluse all olukord, kus pakkuja oli jätnud enda, mitte alltöövõtja kohta hankepassis
andmed esitamata.14 Kuna vaidlustaja tugineb enda kvalifikatsiooni tõendamisel teise
ettevõtja vahenditele, siis kannab teise ettevõtja hankepass kvalifitseerimise otsuse tegemisel
sama suurt kaalu, kui vaidlustaja enda oma. Vastupidine järeldus tähendaks, et pakkujad
võiksid kõikide kvalifitseerimise tingimuste puhul tugineda teise ettevõtja vahenditele, kuid
jätta teise ettevõtja hankepass esitamata ilma, et see mingit õiguslikku tagajärge omaks.
36. Euroopa Kohus on selgitanud, et selgituste nõudmisega ei tohi kõrvaldada sellist puudust,
mis seisneb hankedokumentides nõutud dokumendi või andmete esitamata jätmises.
Ettevõtjate võrdse kohtlemise põhimõtet tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus, kui
hankija palub hankemenetluses pakkujal esitada hankedokumentides nõutud avaldusi või
dokumente, mida ei ole pakkumuste esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul esitatud.15
37. Asjakohatu on seega vaidlustaja väide, et hankijal on kohustus kontrollida pakkuja
kvalifikatsiooni sisuliselt ja selleks on hankijal pädevus täpsustada pakkumuses esitatut.16
Nagu kohtupraktikas on öeldud, ei saa hankija sellises olukorras, kus hankepass on üldse
jäetud esitamata, teostada sisulist kontrolli ja küsida täiendavaid selgitusi.17
38. Tõele ei vasta ka vaidlustaja väide, et hankija pidi kontrollima, kas vaidlustaja vastab
Kvalifitseerimise tingimusele iseseisvalt.18 Sellist hankija kohustust olukorras, kus alltöövõtja
kohta on hankepass jäetud esitamata, ei tulene ühestki RHSi sättest. Hankijal on see
kohustus olukorras, kus alltöövõtja kohta on esitatud hankepass, mille alusel
tuvastatakse, et tal esineb kõrvaldamise alus või ta ei vasta kvalifitseerimise tingimusele,
mille osas tema vahenditele tuginetakse (RHS § 103 lg 6).
39. Asjakohatu on vaidlustaja väide, et ebaproportsionaalne oleks selline tulemus, et teise
ettevõtja hankepassis nõutud andmete esitamata jätmise tagajärg on olemuslikult
koormavam kui teise ettevõtja kõrvaldamise aluse sisulisel esinemisel või
kvalifitseerimistingimusele sisulisel mittevastavusel.19 Isegi kui selline tulemus on
koormavam, on see kooskõlas läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetega, mis on
13 TlnRngKo 3-19-631, p 15.
14 Vaidlustus, p 16.
15 EKo C-131/16, p 33.
16 Vaidlustus, p 31.
17 TlnRngKo 3-19-631, p 15.
18 Vaidlustus, p 20.
19 Vaidlustus, p 18.
6/7
proportsionaalsuse kõrval samuti riigihangete korraldamise üldpõhimõtted (RHS § 3 p-d 1 ja
2).
40. Kõik pakkujad, kes tuginevad kvalifitseerimise tingimuste täitmisel teise ettevõtja
vahenditele, peavad esitama teise ettevõtja kohta ka hankepassi (RHS § 104 lg 4). Seda tehes
on pakkujad täitnud seadusest tuleneva kohustuse. Alles pärast selle kohustuse
täitmist – pärast teise ettevõtja kohta hankepassi esitamist –, tekib pakkujal õigus ettevõtja
asendada juhul, kui ettevõtjal esineb kõrvaldamise alus või selgub, et ta sisuliselt
kvalifitseerimise tingimusele ei vasta (RHS § 103 lg 6). Ükski RHSi säte ei võimalda aga jätta
üldse teise ettevõtja kohta hankepassi esitamata ning ei näe ette ka õigust alltöövõtjat
asendada või hankepassi tagantjärele esitada, kui see kohustus on jäetud pakkumuse
esitamisel täitmata.
MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED
41. Esindusõigus. Vandeadvokaat Erki Fels ja vandeadvokaadi abi Gregor Saluveer kinnitavad,
et on hankija volitatud esindajad.
42. Tähtaegsus. VAKO andis hankijale vastamiseks tähtpäeva 02.02.2024. Vastus on
tähtaegne.
43. Vaidlustuse läbivaatamine. Hankija on nõus vaidlustuse läbivaatamisega kirjalikus
menetluses.
44. Esitamine. Vastus on edastatud VAKO e-postile
[email protected] ja teistele menetlusosalistele
e-posti teel.
Austusega
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Erki Fels, vandeadvokaat Gregor Saluveer, vandeadvokaadi abi
7/7