Tanel Talve Teie 09.01.2024 nr 7-5.13/24-00046
Eesti Külaliikumine Kodukant Meie 08.02.2024 nr 1.4-1/124-2
[email protected]
Vastus avalikule pöördumisele
Austatud härra Talve
Riigikantselei on rahandusministrile edastanud vastamiseks Eesti Külaliikumine Kodukant
avaliku pöördumise seoses elektri jaotusvõrgu investeeringute ja töökindlusega.
Rahandusministeerium selgitab vastuseks teie küsimustele järgmist:
Kes vastutab aastakümneid tegemata töö eest, mis on viinud meie elektrivõrgu
kriitiliselt halva seisukorrani?
Elektrilevi OÜ on järjepidevalt investeerinud enda tegevuspiirkonnas võrguteenuse kvaliteedi
tõstmisesse, mis on omanud võrguteenusele ka positiivset mõju. 2010. aastaga võrreldes on
rikete arv Elektrilevi võrgus kahanenud üle 2 korra (ca 31 000 riket aastal 2010; ca 14 400
riket aastal 2023). Seejuures on peamine rikete vähenemise allikas olnud madalpingevõrgu
muutmine ilmastikukindlaks – tänaseks on üle 95% madalpingevõrgust ilmastikukindel.
Järgnevatel aastatel tuleb tagada investeeringute jätkumine võrgu töökindluse tõstmiseks, et
muuta ka keskpingevõrk ilmastikukindlamaks. Rahandusministeerium on seadnud Eesti
Energia AS-le ning Eesti Energia AS Elektrilevi OÜ-le seadnud omaniku ootuse, et parandada
võrguteenuse kvaliteeti.
Eesti Energia AS on Elektrilevi omanikuna taganud investeeringud elektrivõrgu
töökindlusesse oluliselt suuremal määral, kui seda on katnud võrgutasust laekuvad summad.
Perioodil 2015-2023 kattis võrgutasu ainult 60% Elektrilevi tehtud investeeringutest, ülejäänu
finantseeriti omaniku tulukuse ja laenukapitali arvelt. Elektrilevi investeeris sellel perioodil
ligikaudu 600 mln eurot, sellest oli tariifiga kaetud 352 mln eurot. Järgnevatel aastatel on
Elektrilevi investeerimisvajadus ca 100 kuni 150 mln eurot aastas, tariif katab sellest
vahemikus 35 kuni 40 mln eurot, seega on selge, et võrgutasu arvutamise põhimõtted peavad
muutuma.
Rahandusministrina mõistan, et tekkinud olukord, kus regulaarselt on suuremahulised
elektrikatkestused, ei ole vastuvõetav ning vajab lähiajal kiiret parandamist.
Rahandusministeerium Eesti Energia osaluse valitsejana hindab omaniku ootuseid uuendades,
kuidas tagada parem tasakaal võrgutasu konkurentsivõime ja taskukohasuse ootuse ning
võrgu töökindluse vahel.
Millal, kellele ja millised ettepanekud on Elektrilevi teinud investeeringute
vajaduste kohta, mis oleks võimaldanud tänase kriitilise olukorra ära hoida?
Elektrilevi investeeringukava kinnitab ettevõtte nõukogu, võttes seejuures arvesse ettevõtte
võimekust neid investeeringuid rahastada, kusjuures normaalolukorras peaks võrgutasu
tagama investeerimiseks vajalikud vahendid. Võrgutasu tagab täna investeeringute rahastuse
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
34 mln euro ulatuses, 2023. aastal investeeris Elektrilevi omavahenditest 115,8 mln eurot.
Elektrilevi investeeris 2023. aastal üle 80 mln euro rohkem kui tariifist investeeringuteks
rahastust sai.
Elektrilevi on korduvalt teinud Konkurentsiametile ettepaneku tariifimetoodika muutmiseks,
et võrgutasu tagaks investeeringuteks vajalikud vahendid.
Miks neid ettepanekuid (juhul kui neid on ikka tehtud) pole arvesse võetud?
Iga täiendav investeering tõstab võrgutasu. Perioodil 2005 kuni 2023 tõusis tarbijahinnaindeks
ca 2,2 korda, Elektrilevi võrgutasu aga 1,47 korda. Elektrilevi võrgutasu hinnatõus on jäänud
oluliselt alla elukalliduse üldisele tõusule. See on saavutatud Konkurentsi range järelevalve ja
Elektrilevi efektiivse tegevuse tulemusena. Kusjuures Elektrilevi tänases tariifiga tagatud
tegevuskulude tase on pärit 2021. aastast, vahepeal on tarbijahinnaindeks kasvanud aga üle
25%.
Kes vastutab selle eest, et meie elektriliinide töökindluse tagamise asemel kaotati
ainuüksi Utah projektiga vähemalt 65 miljonit eurot Eesti maksumaksja raha?
Teie poolt välja toodud nö Utah investeering ei ole tehtud Elektrilevi OÜ poolt ega mõjuta
mitte mingil määral investeeringuid elektri jaotusvõrku või selle töökindlust. Kõigi äriliste
otsuste, sh investeeringute, eest vastutavad ettevõtte juhtorganid vastavalt otsustustasanditele
– juhatus ja nõukogu. Riigi äriühingute puhul on mõningateks tegevusteks vajalik ka
üldkoosoleku otsus (nt RVS § 88 nõuab, et tütarettevõttes osaluse soetamiseks on vajalik
üldkoosoleku otsus).
Milline on Eesti riigi strateegiline eesmärk seoses elektrivarustuse katkestusteta
tagamisega kõikjal Eestis? Millal ja millised investeeringud vähemalt nüüd on
selle saavutamiseks eraldatud?
2022. a suvel sõlmiti Elektrilevi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahel
leping, millega eraldati Elektrilevile 8 mln eurot võrkude töökindluse tõstmiseks. Selle
lepinguga võttis Elektrilevi endale kohustuse investeerida toetuse saamisel enda poolt teist
sama palju, et võrgu töökindlust tõsta. Kokku investeeris Elektrilevi lepingu täitmiseks 17,2
mln eurot ning üle Eesti rajati 564 km ilmastikukindlaid liine.
2022. aasta lõpus tabas erakordselt tugev lumesadu Saaremaad ja Hiiumaad, misjärel otsustas
valitsus eraldada saarte elektrivõrkude kliimakindluse tõstmiseks 15,7 mln eurot. Elektrilevi
on nende töödega ka juba alustanud, Hiiumaa elektrivõrku on investeeritud üle 1,5 mln eurot
ning Saaremaa elektrivõrku üle 3,8 mln eurot. Käesoleval aastal on kavas nimetatud
maakondades investeerida veel täiendavalt üle 10 mln euro.
Eesti taaste- ja vastupidavuskavas1 on elektrivõrgu tugevdamise programmile taastuvenergia
tootmisvõimekuse tõstmiseks ning kliimamuutustega (nt tormid) kohanemiseks eraldatud 30
miljonit eurot, millega tugevdatakse üle 600 km elektrivõrku üle Eesti.
2022. aastal investeeris Elektrilevi Eesti elektrivõrkudesse kokku ligi 123 mln eurot, 2023.
aastal juba üle 167 mln eurot. Kõik need investeeringud on parandanud Eesti elektrivõrgu
toimepidevust, aga selge on see, et lähiaastatel peab veelgi rohkem investeerima. Elektrilevi
on koostanud võrgu pikaajalise arengukava aastani 2035, mille järgi tuleb järgnevatel aastatel
investeerida võrgu töökindluse kasvatamisesse keskmiselt 172 mln eurot aastas (baas +
liitumised stsenaarium). Need on vajalikud investeeringud, aga eeldavad tänast
1 https://valitsus.ee/media/4051/download
2
tariifimetoodika muudatust, mida riik koos Elektrilevi ja Konkurentsiametiga hetkel ka
arutab.
Kokkuvõttes on riigi pikaajaline strateegiline eesmärk viia rikkeline SAIDI (keskmine
katkestuste aeg aastas kliendi kohta) aastaks 2030 tasemele 90 minutit. Selle eesmärgi
täitmine eeldab elektrivõrkudesse tänasest rohkem investeeringuid ja kindlasti on riigi
strateegiline eesmärk nendeks investeeringuteks vajalikud vahendid leida.
Kui tavapärast võrguühendust ei suudeta tagada, siis miks ei toimeta Elektrilevi
katkestuste küüsis vaevlevatele piirkondadele ise vajaliku võimsusega
generaatorid või muud lahendused, mis võimaldaks ühiskonna jätkuvat
toimimist ka maapiirkondades?
Elektrilevi tavarutiinides on generaatorite kasutamine kõige haavatavamate klientide
elektrivarustuse taastamiseks. Need on kliendid, kus elektri puudumisel on oht inimelule.
Ülejäänud klientide puhul kasutatakse generaatoreid vastavalt võimalustele, seejuures
võetakse objektide valikul arvesse põhitoite likvideerimise aeg, rikkega seotud klientide hulk,
tehnilised võimalused generaatori paigaldamiseks, võrgus olevate hajatootjate hulk ja
varasemad pikad katkestused.
Statsionaarsete generaatorite paigaldamine ei ole tänases turukorralduses majanduslikult
mõistlik, sest need tuleks paigaldada ka töös hoida Elektrilevi tuludest ilma tariifist katet
omamata. Täiendava generaatorvõimekuse tagamine peaks tulenema õigusaktidest, mis
elektri jaotusvõrgu valdkonnas on Kliimaministeeriumi valdkond ning mille üle teostab
järelevalvet Konkurentsiamet. Paigutades üle Eesti üle 30 000 generaatori, millest igaüks
maksaks ca 50 000 eurot tekiks Elektrilevi rahavoole nii suur täiendav koormus, et muud
võrguinvesteeringud jääksid selle võrra teostamata (tänane võrgutariifi metoodika ei võimalda
generaatorite investeeringuid ega jooksvat hoolduskulu hinnastamisel arvesse võtta).
Millised kompensatsioonid on plaanis katkestuste piirkondade elanikele, kes on
pool oma elektriarvest maksnud võrgutasuks kuid kes on ostetud teenusest ilma
jäetud?
Kõik kliendid, kes kogesid lubatust pikemaid katkestusi, saavad automaatse võrgutasude
vähendamise. Võrgutasude vähendamise olukorrad ja kompensatsiooni suurused on sätestatud
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt vastava määrusega (Võrguteenuste
kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral
– https://www.riigiteataja.ee/akt/1039867?leiaKehtiv).
Kuidas kompenseeritakse saamata jäänud ettevõtlustulu ning inimeste endi
kantud lisakulud oma kodus ellujäämiseks?
Elektrilevi saamata jäänud tulu ei kompenseeri, küll aga hüvitatakse kõik kahjud, mis on
tekkinud Elektrilevi tõttu. Hüvitise saamiseks tuleb Elektrilevile esitada avaldus
(https://www.elektrilevi.ee/katkestused/hyvitamine).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Võrklaev
rahandusminister
3
Lisaadressaadid:
Riigikantselei
Kliimaministeerium
Kaupo Raag 5885 1386
[email protected]
4