Hankija täiendav seisukoht ja menetluskulude nimekiri

Riigihangete vaidlustuskomisjon Endla 13, 10122 Tallinn [email protected] 09.02.2024 SEISUKOHT Viking Security AS 06.02.2024 hankija seisukohale esitatud vastusele riigihankes nr 273165 Hankija: Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus Registrikood: 77001613 Lõõtsa tn 8a, 11415 Tallinn Hankija esindaja: vandeadvokaat Keidi Kõiv Advokaadibüroo RASK Rotermanni 8, 10111 Tallinn tel: 618 0820, faks: 618 0821 e-post: [email protected] Vaidlustaja: Viking Security AS Registrikood: 10026845 Pärnu mnt 186, 11314 Tallinn Vaidlustaja esindaja: vandeadvokaat Margus Kõiva vandeadvokaat Kuldar-Jaan Torokoff Advokaadibüroo FORT A. Lauteri 5, 10114 Tallinn tel: 646 4045 e-post: [email protected] Kolmas isik: Netroo OÜ Registrikood: 10878011 Pärnu mnt 142, 11317 Tallinn e-post: [email protected] 1. ASJAOLUD 1.1. 04.12.2023 avaldas Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus (edaspidi „hankija“) riigihangete registri vahendusel minikonkursi teate „Riigilaevastiku nõrkvoolukaabelduse tööd“ (viitenumber 273165). 1/4 1.2. Minikonkursil osales kokku 3 raamlepingujärgset partnerit, sh Viking Security AS (edaspidi „vaidlustaja“) kelle pakkumuse lükkas hankija tagasi järgmisel põhjusel: „Projektiplaanis pidi iga projektiplaani töö kohta olema kirjeldatud töö nimetus, töö tegija(te) roll/nimi, ajaline kestus inimtundides ja tähtaeg. Pakkuja esitatud projektiplaanis ei ole esitatud projektiplaani kohta töö tegija(te) rolli/nime. Riskide maandamise võimaluste ja halduse ettepanekute punkt on esitatud puudulikult: ei ole selgelt ja detailselt välja toodud riskide haldust. Hankija hinnangul ei ole pakkuja läbi mõelnud ega põhjendanud riskide haldust, mille tõttu võivad tööde käigus tekkida ootamatud seisakud ja lisakulud.“ 1.3. 22.01.2024 on vaidlustaja esitanud VAKO-le vaidlustuse, milles leiab, et hankija on eksinud vaidlustaja projektiplaani hindamisel ning seetõttu on vaidlustaja tagasilükkamine õigusvastane. Sellest tulenevalt taotleb vaidlustaja ka hankija ja kolmanda isiku vahel sõlmitud lepingu tühisuse tuvastamist. 1.4. Hankija on vaidlustusele 31.01.2024 vastanud. 1.5. 01.02.2024 teatisega määras vaidlustuskomisjon asjas kirjaliku menetluse ning andis menetlusosalistele tähtaja kuni 06.02.2024 täiendavate selgituste ja dokumentide, sh menetluskulude taotluste esitamiseks ning tähtaja kuni 09.02.2024 eelnevaks kuupäevaks laekunud seisukohtadele vastuse esitamiseks. 1.6. Käesolevaga esitab hankija vastuse vaidlustaja 06.02.2024 seisukohale ja menetluskuludele. 2. HANKIJA SEISUKOHAD 2.1. Hankija hinnangul ei sisalda vaidlustaja 06.02.2024 menetlusdokument uusi seisukohti, vaid kordab üksnes vaidlustuses juba esitatut. Kogumis ei põhine vaidlustaja seisukohad mitte faktilistel asjaoludel hankija väidetavast eksimusest, vaid argumentatsioonil sellest, et vaidlustaja ei pidanudki esitama pakkumuses teavet hanketingimustes nõutud viisil, sest vaidlustaja on pikaajalise kogemusega ning suure hulga töötajatega ettevõte. Nimetatu on vaidlustaja hinnangul piisav selleks, et vaidlustaja pakkumus oleks vastav. 2.2. Vaidlustaja seisukoht on ekslik ning tugevas vastuolus eesmärkide ja põhimõtetega, mida riigihankemenetluse korraldamine endas kannab. 2.3. Vaidlustaja pakkumuses puudusid töö tegijate rollid. Jätkuvalt on ebaõige vaidlustaja seisukoht nagu sisalduks vaidlustaja projektiplaanis iga töö kohta töö teostamisel kasutatavate töö tegijate rollid. Nagu hankija juba enda 31.01.2024 vastuses selgitas, siis sõna [kaetud]. Lihtsalt töö üldise sõnastuse nimetamine ei ole rollide väljatoomine. Pakkumusest pole mõistetav ka see, millise pädevusega ja mitu inimest sellist rolli täitma asuvad. Vastupidine seisukoht on eksitav. Vaidlustaja pakkumusest ega ka vaidlustaja menetluses esitatud tõenditest selliseid asjaolusid ei nähtu. 2.4. Asjakohatu on siinkohal ka vaidlustaja püüd tugineda hankija kohustusele tõlgendada hanketingimusi vaidlustajale soodsamalt, kuivõrd vaidlustaja ei saanud enda hinnangul sellist hankija tõlgendust ette näha. Hankija hinnangul tuleb siinkohal tähele panna kahte asjaolu. 2.5. Esiteks on üksnes vaidlustajal kerkinud väidetav arusaamatus hanketingimuste mõistmisega. Teised menetluses osalenud ettevõtjad mõistsid vaidlusalust tingimust ning esitasid pakkumuses töö tegijate rollid hankija soovitud viisil. Seega ei esine põhjust rääkida tingimuste mitmeti mõistetavusest või konkurentsi piiramisest hanketingimuste näol. 2.6. Hankija kordab veelkord, et vaidlustaja ei ole raamhanke, ega ka minikonkursi tingimusi vaidlustanud ega küsinud mistahes selgitusi. Hanketingimused, olenemata vaidlustaja hinnangust nende sisule, muutuvad pakkumuse esitamise tähtaja saabumisega kehtivaks ja kohustuslikuks järgida. Seega on vaidlustaja tänaseks igal juhul minetanud etteheidete esitamise õiguse, milliseid vaidlustaja vaidlustuses esitab. 2.7. Nii VAKO kui kohtud on praktikas korduvalt rõhutanud, et riigihankes osaledes lasub pakkujal kõrgendatud hoolsuskohustus, st pakkuja tähelepanematus ja/või vähesed teadmised riigihankeõigusest1 aga ka õigel ajal selgituste küsimata jätmine ning tingimuste tõlgendamise osas õige arusaama kujundamata jätmine on tema enda risk. Sellest tingituna ei ole vaidlustaja etteheited põhjendatud. 1 VAKO 21-18/186204, p 15. Vt ka VAKO 95-17/184994, p 16; VAKO 21-18/186204, p 15; THKo 3-18-977, p 18; THKo 3-19- 1320, p 40. 2/4 2.8. Teiseks ei saa hanketingimuste tõlgendamine viia selleni, et tingimused tõlgendatakse olematuks. Vaidlustaja on oma seisukohas viidanud, et hankija tõlgendus on konkurentsi piirav, sest iga pakkuja peaks ette määrama iga töö konkreetsed tegijad ja nende konkreetsete töö tegijate poolt teenindavad objektid. Selline töökorraldus võib olla sobiv väga väikestele ettevõtetele, kus näiteks üks ja sama meeskond käib järjest läbi kõik objektid ning meeskonna koosseisus ega rollide osas mistahes muudatusi ei planeerita. Suurem teenuseosutaja tagab iga objekti teenindamise teatud rolli pädevate töötajate poolt, kuid iga objekti seostamine konkreetse töötaja isikuga oleks eesmärgipäratu, ebaproportsionaalselt koormav ja piiraks oluliselt konkurentsi. 2.9. Vaidlustaja seisukoht kinnitab üheselt, et vaidlustaja ei ole pakkumuse esitamisel teostanud töökorralduslikku planeeritust ning püüab meeleheitlikult õõnestada hankija poolt kehtestatud hanketingimuste sisu väidetega sellest, kas need on vaidlustaja hinnangul sobivad ja eesmärgipärased. Nagu juba viidatud, on vaidlustaja sellise õiguse minetanud. 2.10. Hankija on kohustatud pakkumuste hindamisel enda kehtestatud nõudeid järgima. Hankija on tingimustes ette näinud nõuded, mille alusel hankija veendub soovitava tulemuse eesmärgipärasuses ning hankijat ei veena üksnes eeldused sellest, et vaidlustajal on piisavalt töötajaid või kogemus, et hankelepingu täitmine saab olema nõuetekohane. 2.11. Eraldi tähelepanu vajab vaidlustaja seisukoht justkui oleks konkurentsi piirav teenuste seostamine konkreetsete isikutega. Kuigi käesoleval juhul ei ole see küsimus vaidluse all, siis peab hankija vajalikuks märkida, et vastupidiselt vaidlustaja seisukohaga, on väga tavapärane näha hanketingimustes nõuet, et ettevõtjad esitavad pakkumusega ka konkreetse meeskonna andmed, kes lepingut täitma asuvad. Näha vaidlustaja seisukohas väiteid, mis on ristivastupidised praktikale ja viitavad selle kaudu väidetavale konkurentsi piiramisele, on üksjagu üllatav. 2.12. Täiendavalt eksib vaidlustaja oma seisukohas ka sellest, justkui võimaldaksid tingimused vaidlustajal seada lepingut täitma töötajaid vastavalt vaidlustaja suvale. Nimelt on minikonkursi tehnilise kirjelduse punktis 1.4 viidatud, et minikonkursi lahutamatuks osaks on ka raamhanke nr 243099 osa 3 tehniline kirjeldus. Nimetatud tehnilise kirjelduse punkt 4.2.7.1 sätestas endas üheselt et enne paigaldustööde teostamist esitatakse hankijale andmed töid teostava(te) isiku(te) kohta. Hankijal on õigus teha taustakontroll karistusregistrist pakkuja poolt hankelepingu täitmiseks esitatava(te)le meeskonnaliikme(te)le ja juhul, kui meeskonnaliikmel on kehtiv(ad) karistused, peab pakkuja nimetatud isiku välja vahetama oma kulude eest. 2.13. Hankija jääb seisukoha juurde, et vaidlustaja ei saa valikuliselt otsustada, milliseid osasid tingimustest järgida ja milliseid mitte. Kui vaidlustaja esitab pakkumuse puudulikult, siis kannab vaidlustaja ka riski, et tema pakkumus lükatakse mittevastavuse tõttu tagasi. Nii on see juhtunud ka käesoleval juhul. 2.14. Lõpetuseks viitab hankija siinkohal ka seda, et ebaõige on vaidlustaja arusaam hanketingimuste tõlgendamisest pakkujale soodsamal viisil. Kehtiva praktika kohaselt tuleb RHAD tingimusi tõlgendada eeskätt lähtuvalt hanke eesmärgist ja muudest olulistest asjaoludest.2 Seega ei tule mistahes mitmeti tõlgendatavuse puhul (millist hankija hinnangul ei esine) asuda koheselt tingimusi pakkujale soodsalt tõlgendama, vaid vaadata ka teisi olulisi asjaolusid. Antud juhul räägivad kõik muud asjaolud, sh teiste pakkujate esitatud pakkumused, minikonkursi dokumendid jne, vaidlustaja seisukohale vastu. Ka tingimuste tõlgendamine pakkuja kasuks ei saa tingimuse sisu ja olemust kahandada nullini. 2.15. Vaidlustaja pakkumuses puudus nõuetekohane riskide maandamise võimaluste ja riskide halduse ettepanek. Vaidlustaja püüab mittenõuetekohase riskide maandamise võimaluste ja riskide halduse ettepaneku asjaolusid väärata väitega, et hankija ei oleks justkui nõudnud riskide maandamise kirjeldust ning lisaks sellele asub vaidlustaja taaskord enda pakkumuse puuduseid sisustama pakkuja väidetava kogemuse ja igapäevatööga. Vaidlustaja ei mõista, et hankija ei saa sellistest asjaoludest pakkumuste hindamisel lähtuda. 2.16. Esmalt ei mõista hankija vaidlustaja viide sõna „kirjelduse“ kontekstis. Hankija poolt oli nõutud riskide maandamise võimaluste ja halduse ettepanekute selge, detailne, läbimõeldud, struktureeritud ja põhjendatult esitamine. Ainuüksi eeltoodu koos detailsuse ja põhjendustega eeldab teatava kirjelduse esitamist, millest oleks võimalik hankijal sisuliselt tuvastada, kas pakutud riskide maandamise võimalused 2 TlnRnKo nr 3-18-2338, p 27 3/4  ja ettepanekud nende ellu rakendamiseks on tehtud läbimõeldult, detailselt ja põhjendatult. Hankija ei ole tagantjärele laiendanud ühtegi hanketingimust. 2.17. Hankija viitab siinkohal, et nõudest on õigesti aru saanud näiteks kolmas isik, kes oma pakkumusega esitas mitme leheküljelise riskide maandamise võimaluste ja halduse ettepanekute plaani, millisega olid täidetud kõik hankija poolt nõutud kriteeriumid. Viidatust oligi võimalik tuvastada selgus, detailsusaste, läbimõeldus, põhjendatus jms. 2.18. Pakkujad olid ise vabad otsustama, millist teadmist ja arutluskäiku nad soovivad selleks rakendada seni, kuni see vastab kõigile hankija poolt nõutud detailidele. Üksnes asjaolu, et vaidlustaja eeldas, et ta esitab selle kontsentreerituna (millist nõuet hankija ei kehtestanud, vaid vastupidi nõudis detailsust), ega korda üldteada asjaolusid (millist nõuet hankija ei kehtestanud, vaid vastupidi nõudis selgust, detailsust, põhjendatust, läbimõeldust) ning väldib laialivalguvust, on olnud vaidlustaja enda otsustus, milline ei vastanud aga hankes nõutud sisendile. Hankija ei saa vaidlustaja poolt esitatud äärmiselt minimaalsele teabele asuda ise detaile juurde mõtlema või oletama sellega seotud asjaolusid. Asjaolude esitamise kohustus oli vaidlustajal. Vaidlustaja seda aga ei täitnud. 2.19. Lõpetuseks teeb vaidlustaja põhjendamatu etteheite hankijale ka osas justkui ei oleks hankija teinud ühtegi sisulist vastuväidet vaidlustaja esitatud riskide maandamise võimalustele ja halduse ettepanekutele ning millised riskid on hankija hinnangul jäänud maandamata või millises osas ei suudaks vaidlustaja hankijale teada olevalt riske hallata. Eeltoodu kinnitab jällegi üheselt juba varasemalt avaldatud seisukohta, et vaidlustaja on põhjendamatult lähtunud eeldusest, et hankija asub vaidlustaja pakkumusele sisu juurde mõtlema. Hankija on esitanud vaidlustaja riskide maandamise plaanile sisulise etteheite – see ei vasta nõutud tingimustele ning sealjuures ei saa ega peagi hankija hakkama sisuliselt vaidlustajale ette loetlema seda, mida vaidlustaja oleks pidanud veel eraldi välja tooma. 2.20. Eeltoodust tulenevalt jääb hankija seisukoha juurde, et vaidlustaja vaidlustus on põhjendamatu ja tuleb jätta tervikuna rahuldamata. Hankija menetluskulud palub hankija vaidlustajalt välja nõuda. 2.21. Hankija on esitanud vaidlustuskomisjonile taotluse menetluskulude väljamõistmiseks. Käesolevaga palub hankija varasemalt taotluses esitatud menetluskulude summat suurendada käesoleva menetlusdokumendi koostamisele kulunud aja võrra. Hankija lepingulisel esindajal kulus vaidlustaja seisukohaga tutvumisele ning käesoleva menetlusdokumendi koostamisele kokku 4,5 h, maksumusega 185 eurot/h, kokku seega 832,5 eurot (ilma käibemaksuta). Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Keidi Kõiv vandeadvokaat Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse lepinguline esindaja 4/4