Vaidlustaja täiendav seisukoht ja menetluskulude nimekiri

Uplegal Advokaadibüroo OÜ Tornimäe 5 10145 Tallinn Eesti Registrikood 14653668 GSM: +372 55 866 42 GSM: +372 51 57 402 E-mail: [email protected] www.uplegal.ee Menetlusdokument: Maatriks-RP OÜ seisukoht Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti 08.02.2024 vastusele (I) ja menetluskulude nimekiri (II) (hanke viitenumber 271703) Adressaat: Riigihangete vaidlustuskomisjon Edastatud e-posti aadressile [email protected] Kuupäev: 14.02.2024 Vaidlustaja: Maatriks-RP OÜ Registrikood: 10745244 Aadress: Vabaduse pst 2, 11623 Tallinn, Harju Maakond E-post: [email protected] Vaidlustaja esindaja: Vandeadvokaat Lennart Oja Uplegal Advokaadibüroo OÜ Aadress: Tornimäe 5, 10145 Tallinn Telefon: 51 57 402 E-post: [email protected] Hankija: Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet Registrikood: 75014913 Aadress: Mündi 2, 10146 Tallinn e-post: [email protected] Hankija esindaja: Inge Lumiste e-post [email protected] Kolmas isik Mefab OÜ e-post: [email protected] I. VAIDLUSTAJA SEISUKOHAD 1. Hankija esitas 08.02.2024 oma vastuse (edaspidi Hankija Vastus) vaidlustaja vaidlustusele. Käesolevaga esitab vaidlustaja oma seisukohad Hankija Vastusele. 2. Vaidlustaja on juba hankemenetluses avaldanud, et Menpluss Eesti OÜ teostab kõik muinsuskaitselised tegevused.  Lk: 2 2.1. Hankija hinnangul ei ole vaidlustaja hankemenetluses kinnitanud, et Menpluss Eesti OÜ (edaspidi Alltöövõtja) teostab kõik muinsuskaitselised tööd, st tööd mille teostamiseks on tarvis esitada majandustegevuse teade muinsuskaitse valdkonna tegevusaladel tegutsemiseks (vt Hankija Vastuse p 15). Vaidlustaja sellega ei nõustu. Seega on tekkinud hankija ja vaidlustaja vahel erinev arusaam selles, mida vaidlustaja vastas hankija küsimustele (vt vaidlustuse lisa nr 4, sõnumid Maatriks-RP OÜ ja Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti vahel). 2.2. RHS § 8 lg 2, II lause kohaselt Hankelepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses ja teistes õigusaktides asjaomase lepinguliigi kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS §-s 75 on ette nähtud tsiviilõigussuhetes tehtava tahteavalduse tõlgendamise reeglid. Selle paragrahvi 1. lõike I lause kohaselt Kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. 2.3. Vaidlustaja tahe oli kinnitada hankijale, et kõik muinsuskaitselised tööd teostab Alltöövõtja. Seda tahet on vaidlustaja avaldanud nii hankija küsimusele vastates 20.12.2023 kui ka oma vaidlustuses. 2.4. Hankija teadis seda vaidlustaja tahet või oleks vähemalt pidanud teadma, kuna esiteks nähtub see vaidlustaja 20.12.2023 vastusest. Vaidlustaja vastus sisaldab kaht osa, esiteks „Menpluss Eesti OÜ teostab muinsuskaitselised tegevused“ ning teiseks „…hinnanguliselt umbes 2% hanke mahust“. Kõigepealt selgitab vaidlustaja, et selles vastuses oleks pidanud sisalduma üks koma ning täiendav sõna „kõik“, sest mõte, mida vaidlustaja soovis oma vastusega edasi anda, oli järgmine „„Menpluss Eesti OÜ teostab [kõik] muinsuskaitselased tegevused[,] hinnanguliselt umbes 2% hanke mahust“. Vaidlustaja hinnangul on tema vastuse mõte täpselt sama ka ilma nende täiendusteta, kuid möönab, et täpsem olnuks kasutada neid täiendeid. 2.5. Vaidlustaja vastuse esimest osa lähemalt vaadeldes näeme, et sõna „kõik“, ei muuda tegelikult selle vastuse osa mõtet kuidagi. Nimelt, kui vaidlustaja oleks soovinud edastada hankijale info, et Altöövõtja ei teosta kõiki muinsuskaitselisi töid, vaid ainult osad nendest, oleks ta kasutanud mitte nimetavat käänet, vaid osastavat käänet. Sellisel juhul oleks vastuse esimene osa olnud järgmine: „Menpluss Eesti OÜ teostab Muinsuskaitselisi tegevusi“, või öelnud otse välja, et „Menpluss Eesti OÜ teostab osad Muinsuskaitselised tegevused“. Sellisel juhul oleks jäänud lahtiseks see, kui palju nendest muinsuskaitselistest töödest teostab Alltöövõtja. Veelgi selgemini tuleb see erinevus välja järgmises näites. „Palun too köögist pirukaid“ vs „Palun too köögist pirukad“. Esimese palve puhul (osastav kääne) on selge, et mõeldud on mingit hulka köögis olevatest pirukatest, kuid mitte kõik ning teisel juhul (nimetavat käänet kasutades) on peetud silmas just nimelt kõiki köögis olevaid pirukaid. Kokkuvõttes tähendab vaidlustaja kasutatud vastuse esimese osa sõnastus (Menpluss Eesti OÜ teostab muinsuskaitselised tegevused), et vaidlustaja kinnitas, et Menpluss Eesti OÜ teostab kõik muinsuskaitselised tegevused. Seega teadis hankija, või oleks vähemalt pidanud teadma, et vaidlustaja kinnitas, et kõik muinsuskaitselised tööd teeb Alltöövõtja. Võimatu on eesti keele  Lk: 3 grammatikareegleid tundval inimesel mõista vaidlustaja vastuse esimest osa selliselt, et Alltöövõtja teostab vaid osad muinsuskaitselised tööd. 2.6. Lisaks tuleb arvesse võtta ka asjaolusid, millistel hankija selle vastuse vaidlustajalt sai. Vaidlustaja oli esitanud enne kõnealuse vastuse andmist hankijale pakkumuse. Järelikult oli vaidlustaja hoolega lugenud läbi hankedokumendid1 ning seega teadis, et hankija poolt oli hanke tingimusena nõutud kõikide nn muinsuskaitseliste tööde teostamine vastavat pädevust omava isiku poolt. Vastavustingimustes oli selgelt sätestatud, et kui pakkuja tugineb alltöövõtja näitajatele peab pakkuja pakkumuses näitama, et see isik, kes vastavat registreeringut omab, asub seda osa hankelepingust kindlasti ise täitma.2 Tegemist on väga selgelt sõnastatud nõudega. Seega ei saa olla kahtlust, et vaidlustaja sellest nõudest väga hästi teadlik oli. Seda teades, ei ole eluliselt usutav, et vaidlustaja vastas hankijale, et Alltöövõtja teostab vaid osad muinsuskaitselised tööd. Kui see – vaid osade muinsuskaitseliste tööde teostamine Alltöövõtja poolt - oleks olnud vaidlustaja kavatsuseks, siis ei oleks vaidlustaja seda hankijale ju avaldanu, kuna seda kinnitades oleks tema pakkumine kohe kõrvaldatud. Seega ei saanud hankija tõsimeeli arvata, et vaidlustaja vastuse mõtteks oli see, et Alltöövõtja vaid osad (ja mitte kõik) muinsuskaitselised tööd teostab. Seetõttu oli hankija teadlik, või oleks vähemalt pidanud olema teadlik sellest, et vaidlustaja vastuse sisuks oli, et Alltöövõtja teostab kõik muinsuskaitselised tööd. 2.7. Vaidlustaja vastuse teine osa - „hinnanguliselt umbes 2% hanke mahust“ – oli vaidlustaja poolt kirjutatud pisut rutakalt ja ilma pakkumust ja selles toodud tööde jaotust vaidlustaja ja Alltöövõtja vahel põhjalikult analüüsimata. Vaidlustaja mõistab, et see vastuse osa ajaski hankija segadusse ja jättis hankijale ebaõige mulje vaidlustaja vastusest. Samas on oluline, et vastuse teine osa oli vaid vaidlustaja ebamäärane hinnang sellele, kui suure rahalise osa muinsuskaitselised tööd moodustavad kogu hankest. Lisaks ei oma see hinnang mingit sisulist tähtsust, kuna vaidlustaja kinnitas esmalt, et kõik muinsuskaitselised tööd teostab Alltöövõtja. Selle alusel, et vaidlustaja hindab tööde mahu jagunemist ebaõigesti (mis ei ole iseenesest asjas kuidagi tõendatud3), ei saa tema pakkumust tagasi lükata. 1 Vaidlustaja kinnitas vastavustingimuste lk-l 2, et ta “on uurinud hankele lisatud töökirjeldust, lisasid ja selgitusi”. 2 Vt vastavustingimuste lk 2, alapunkt „Nõuded registreeringule“ 3 Asjas ei ole tõendatud, millised tööd täpselt, ning millises ulatuses nõuavad muinsuskaitselist pädevust. On selge (ja seda kinnitab ka Hankija Vastuse punktis 18), et kaugeltki kõik hanke tööd ei nõua muinsuskaitselist pädevust. Lisaks on võimalik teostada muinsuskaitselist pädevust nõudvaid töid selliselt, et kohapeal teha tulevad tööd viiakse miinimumini selliselt, et kõik võimalikud ettevalmistavad tööd tehakse ära materjale hankides, valmistades need ette nii lõpuni kui võimalik ja objektil toimub vaid paigaldus (nagu tehase majade ehitamine). See vähendab drastiliselt Alltöövõtja töö mahtu ning veelgi enam temale maksmisele kuuluva tasu osa. Seda ei saa hankija kindlalt väita, et muinsuskaitseliste tööde maht kindlasti on üle 2%. Vaidlustaja kordab siinjuures kindluse mõttes üle, et kõik muinsuskaitselist pädevust nõudvad tööd pidi teostama Alltöövõtja.  Lk: 4 2.8. Vaidlustaja toob välja ka selle, et hankija oleks pidanud vaidlustajalt küsima täiendavalt selgitust kui talle jäi vaidlustaja vastuses sisaldunud info ebaselgeks. Seda, et hankija ei saanud vaidlustaja vastusest üheselt aru, näitab see, et hankija on Hankija Vastuse punktis 15 esitanud erinevaid alternatiive, millisena ta vaidlustaja vastust mõista võis (ref.): „Vaidlustaja vastust on võimalik mõista kas selliselt, et vaidlustaja on hinnanud MuKS § 68 lg 2 p-s 5 nimetatud teate esitamist vajavate tööde mahuks 2% hanke kogumahust, või selliselt, et alltöövõtja teeb eelnimetatud teate esitamist vajavatest restaureerimistööde mahust üksnes 2%.“ Seega, kui hankijale jäi vaidlustaja vastus ebaselgeks (sh mitmeti mõistetavaks), oleks pidanud hankija esitama täpsustava(d) küsimuse(d) ning oleks selliselt saanud kindla teadmise vaidlustaja vastuse mõtte kohta. Ei ole teada, miks hankija otsustas erinevate tõlgendusvõimaluste vahel valides just sellise kasuks, mille tõttu õnnestus tal vaidlustaja pakkumus tagasi lükata. 3. Hankija ise kinnitab, et ta pidi aru saama vaidlustaja vastusest nii, et Alltöövõtja teostab kõik muinsuskaitselised tööd 3.1. Hankija poolt Hankija Vastuse punktis 15 välja toodud esimese alternatiivi puhul ei saanuks vaidlustaja pakkumist tagasi lükata, sest selliselt vaidlustaja vastust mõistes sai hankija aru, et vaidlustaja kinnitab, et Alltöövõtja teeb kõik muinsuskaitselised tööd. 3.2. Nimelt, hankija sõnul võis hankija mõista esimese alternatiivina vaidlustaja vastust selliselt, et vaidlustaja on hinnanud MuKS § 68 lg 2 p-s 5 nimetatud teate esitamist vajavate tööde (st muinsuskaitseliste tööde4) mahuks 2% hanke kogumahust5. Seega, kuna vaidlustaja sealjuures oma 20.12.2023 vastuse teises pooles kinnitas, et Alltöövõtja teeb ära 2% hanke mahust, siis järelikult kinnitas vaidlustaja hankijale, et Alltöövõtja teeb ära kõik muinsuskaitselised tööd. Seega on Hankija Vastuses hankija ise kinnitanud, et ta sai, või vähemalt oleks pidanud vaidlustaja vastusest aru nii, et vaidlustaja kinnitab, et Alltöövõtja teeb ära kõik muinsuskaitselised tööd. Seega poleks hankija juba ainuüksi seetõttu tohtinud vaidlustaja pakkumust tagasi lükata. II. Menetluskulude nimekiri 4. Vaidlustaja lepinguliseks esindajaks vaidlustusmenetluses on vandeadvokaat Lennart Oja. Vaidlustaja menetluskuludeks on riigilõiv ja lepingulise esindaja tasu. Vaidlustaja kinnitab, et kõik komisjonile menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses käesoleva vaidlustusmenetlusega. Vaidlustaja peab oma menetluskulude suurust põhjendatuks, mistõttu palub need hankijalt välja mõista. Kulud on näidatud ilma käibemaksuta. 5. Riigilõivu tasus vaidlustaja vaidlustuselt 640 eurot (vt vaidlustuse lisa nr 5). 6. Õigusabikulu koosneb järgnevast: 4 Vaidlustaja selgitus. 5 Vt Hankija Vastuse p 15.  Lk: 5 Kuupäev Tegevus Ajakulu Tunnihind Tasu kokku 01.-02.02.2024 Kliendiga vaidlustuse osas 6h 30m 130,00 845,00 nõupidamised, asja materjalide läbivaatus, analüüs, vaidlustuse koostamine. 09.-14.02.2024 Hankija vastuse läbivaatus, 6h 00m 130,00 780,00 analüüs, sh hankija muinsuskaitseseadusele tuginevate seisukohtade õigsuse kontroll, ning seisukohtade kujundamine hankija seisukohtadele. Nõupidamine kliendiga. Vaidlustaja seisukohtade koostamine. 14.02.2024 Menetluskulude nimekirja 0h 30m 130,00 65,00 koostamine. Kokku 1690,00 7. Palume nimetatud summad, st 1690,00 + 640 eurot hankijalt vaidlustaja kasuks välja mõista. Lugupidamisega, Lennart Oja Vandeadvokaat Vaidlustaja lepinguline esindaja