3. isiku täiendav seisukoht ja menetluskulude nimekiri

Riigihangete vaidlustuskomisjon Endla 13, 10122 Tallinn [email protected] 14.02.2024 KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT vaidlustustaja 09.02.2024 seisukohale Kolmas isik: OÜ Hendrikson & Ko Registrikood: 10269950 Maakri 29, Tallinn 10145 Kolmanda isiku esindaja: vandeadvokaat Keidi Kõiv Advokaadibüroo RASK Rotermanni 8, 10111 Tallinn tel: 618 0820, faks: 618 0821 e-post: [email protected] Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus Registrikood: 70007340 Lõkke 4, 10122 Tallinn e-post: [email protected]; Vaidlustaja: Skepast & Puhkim OÜ Registrikood: 11255795 Laki põik 2, 12919 Tallinn Vaidlustaja esindaja: vandeadvokaat Silja Holsmer Advokaadibüroo Supremia Telliskivi 60/1, 10412 Tallinn e-post: [email protected] 1. MENETLUSE KÄIK 1.1. Vaidlustuskomisjoni menetluses on Skepast & Puhkim OÜ (edaspidi „vaidlustaja“) vaidlustus Riigi Tugiteenuste Keskus’e (edaspidi „hankija“) poolt läbi viidavas hankemenetluses „Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile“ (viitenumber 266594). 1/4 1.2. 06.02.2024 teatisega teavitas vaidlustuskomisjon menetlusosalisi kirjalikust menetlusest ning määras tähtaja 09.02.2024 menetlusosalistele täiendavate dokumentide ja selgituste esitamiseks ning tähtaja 14.02.2024 eelviidatud kuupäevaks laekunud seisukohtadele vastamiseks. 1.3. Vaidlustaja esitas omapoolsed täiendavad seisukohad kuupäevaks 09.02.2024, millistele esitab kolmas isik käesolevaga omapoolsed vastuväited. Kolmas isik jääb varasemalt esitatud seisukoha juurde, et vaidlustuses ja täiendavates seisukohtades esitatud väited, ei anna alust vaidlustuse rahuldamiseks. 2. KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT 2.1. Kolmas isik, tutvunud vaidlustaja 09.02.2024 seisukohaga, toob välja järgmist. Vaidlustaja 09.02.2024 põhineb kogumis väitel nagu oleks kolmas isik esitanud pakkumuse, mis ei vasta tehnilises kirjelduses nõutule (s.o nagu oleks sellest midagi ära jäetud või pakutud tehnilisest kirjeldusest erinevat). Sellekohane seisukoht on ebaõige, eksitav ning kunstlikult konstrueeritud käesoleva vaidluse tarbeks, kuivõrd mitte ühestki menetluses esitatud seisukohast sellist asjaolu ei tulene, vaid kolmas isik on enda seisukohtades põhjalikult selgitanud, et on esitanud lisalahendusi töö efektiivistamiseks (seda ka Tellija ja projekti ajagraafiku jaoks), millise võimaluse nägi ette hindamiskriteerium. Vaidlustuskomisjoni eksitamine on lubamatu. Nimetatust tulenevalt leiab kolmas isik, et vaidlustaja poolt esitatud väidetesse tervikuna tuleb suhtuda teatava reservatsiooniga. 2.2. Meelevaldne on vaidlustaja arusaam hindamismetoodika ning hindepunktidega seonduvalt. RHS § 47 lg 4 p 3 viitab sõnaselgelt, et põhjendustes avaldatakse üksnes need pakkumust iseloomustavad andmed, mis andsid edukale pakkumusele eelise teiste pakkumustega võrreldes. Nimetatud osas on ka riigihangete kommenteeritud väljaandes selgitatud üksnes eelise andmisega seonduvat viitega õiguskaitsedirektiividele, mis kohustavad hankijat edastama igale pakkujale oma otsuse koos kokkuvõtliku seletuskirjaga asjakohastest põhjendustest, millises osas peab hankija järgima ärisaladuse kaitset. Sellest johtuvalt ei pea protokolli täistekst olema ka tervikuna avalik (nagu see polnud tervikuna avalik ka käesoleval juhul), kui hinnatakse ärisaladusega kaitstud aspekte (M. A. Simovart. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Veebiversioon, § 117, p 16). 2.3. Seega esitab vaidlustaja teadlikult ebaõigeid väiteid sellest, et hankija otsused ei olnud piisavalt põhjendatud, jõudes oma arutluskäiguga lausa selleni, et eelise puudumine teatud hindamiskriteeriumite osas said esineda üksnes siis, kui kolmas isik sai vaidlustajast vähem punkte. See ei vasta ju tegelikkusele, eelis puudub ka siis, kui kolmanda isiku pakkumus saab punkte samas ulatuses. 2.4. Kogumis jätkab vaidlustaja ekslike väidete esitamist ka osas, mis puudutab hindamiskriteeriumite väidetavat üldisust ning seetõttu hankija kohustust veelgi põhjalikuma motivatsiooni esitamiseks. Iga mõistlik isik saab aru, et hindamiskriteeriumid, milliste selgitusi on esitatud mitmeid-mitmeid lehekülgi, ei saa kuidagi olla „üldised“, vaid tegemist on väga põhjalike ning detailsete hindamiskriteeriumitega. Üksnes asjaolu, et vaidlustaja püüab meeleheitlikult leida enda vaidlustusele põhjendusi, ei väära hankija korrektset tegutsemist hanketingimuste kehtestamisel. 2.5. Käesolevaga käsitleb kolmas isik esmalt vaidlustaja poolt hindamiskriteeriumile „teenuse kvaliteet“ esitatud etteheiteid. 2.6. Esiteks on vaidlustaja andnud oma seisukohas meelevaldse sisu kolmanda isiku pakkumuse ettepanekute osas ning asunud väitma justkui oleks kolmas isik esitanud pakkumuse tehnilises kirjeldusest erinevalt. Selline vaidlustaja seisukoht on vale. 2.7. Kolmanda isiku pakkumus vastab tervikuna RHADis nõutule, kuid kolmas isik on esitanud lisaks täiendavaid ettepanekuid. Nimetatule viitab hankija ka otsesõnu enda otsuse põhjendustes – „Lisaks riigihanke alusdokumentides nõutule on koos sisuliste ja selgelt arusaadavate põhjendustega välja pakutud hankija poolt aktsepteerimist leidvaid lisalahendusi (nt täiendavate meetodite või lahenduste kasutamine), mis võimaldavad töö eesmärke efektiivsemalt saavutada.“ Viidatule, s.o., et tegemist on lisaettepanekutega, on kolmas isik viidanud oma seisukohas (p 2.13, 2.14, 2.18), milliseid asjaolusid on vaidlustaja aga pahauskselt modifitseerima asunud. Selline tegevus vaidlustaja poolt ei ole heauskne. 2.8. Teiseks jätkab vaidlustaja teadlikult ka muus osas kolmanda isiku pakkumusele ebaõige sisu andmist. Nii on vaidlustaja rõhutanud, et pakkumus tuli esitada LS ja KSH programmist juhindudes, ning mistahes muudatused said toimuda hankelepingu järgse töö käigus. Sel põhjusel on vaidlustaja hinnangul saanud eelise pakkumus, mis sisaldas ettepanekut lähteseisukohtade muutmiseks ning tõlgendanud selle lubamatuks eeliseks ja pakkumuste mittevõrreldavuseks. Vaidlustaja seisukoht on vale. 2/4 2.9. Kolmas isik rõhutab veelkord, et ei ole pakkumust muutnud, vaid on esitanud lisalahendused töö eesmärkide efektiivsemaks saavutamiseks. Sellist võimalust nägi ette hindamismetoodika, millise võimaluse esinemist on vaidlustaja ka ise kinnitanud – „Lisaks riigihanke alusdokumentides nõutule on koos sisuliste ja selgelt arusaadavate põhjendustega välja pakutud hankija poolt aktsepteerimist leidvaid lisalahendusi (nt täiendavate meetodite või lahenduste kasutamine), mis võimaldavad töö eesmärke efektiivsemalt saavutada.“ Sealjuures on kolmas isik nii enda pakkumuses, kui vastuses vaidlustusele üheselt selgitanud, et tegemist on ettepanekutega, milliste aktsepteerimine või mitteaktsepteerimine jääbki tervikuna hankija otsustada töö käigus. Hankija ei ole seega andnud kolmandale isikule mingit lubamatut eelist või hinnanud pakkumusi erinevatel alustel. Veelgi enam, pakkumused ei ole esitatud erinevate toimingute teostamiseks vaid on esitatud tehnilisest kirjeldusest lähtuvalt. Kolmas isik ei ole teinud ühtegi ettepanekut LS või KSH ettenähtud toimingute ära jätmiseks. Seega on kõik vaidlustaja sellekohased väited ebaõiged. Kolmas isik on kõiki eeltoodud asjaolusid oma vastuses vaidlustusele selgitanud, kuid vaidlustaja neid teadlikult ignoreerib. 2.10. Nagu varasemalt juba viidatud, siis üksnes asjaolu, et vaidlustaja enda pakkumuses ei arvestanud kõiki RHADis sätestatud võimalusi on vaidlustaja enda riisiko, ega pole alus vaidlustuse rahuldamiseks. 2.11. Kolmandaks on ebaõige vaidlustaja viide nagu ei oleks hankija esitanud vastuväiteid vaidlustaja seisukohtadele, mis puudutavad pakkumustele antud hinnanguid. Kolmas isik on seisukohal, et vastuses vaidlustusele on hankija põhjalikult kõiki enda seisukohti avanud. Üksnes asjaolu, et vaidlustaja nendega ei nõustu, ei muuda neid olematuks. 2.12. Kogumis jääb kolmas isik enda varasemate seisukohtade juurde. Kolmas isik viitab lisaks, et vaidlustaja esitab enda 09.02.2024 seisukohas hulgaliselt eksitavaid ja valeväiteid kolmanda isiku pakkumuse osas. Vaidlustaja ei ole kolmanda isiku pakkumist näinud ning mitte ühestki dokumendist ega menetlusdokumendist ei tulene kolmanda isiku pakkumuse osas väiteid, milliseid esitab käesolevas menetluses vaidlustaja. 2.13. Järgnevalt käsitleb kolmas isik vaidlustaja poolt hindamiskriteeriumile „töö- ja pereelu ühildamine hankelepingu täitmisel“ esitatud etteheiteid. 2.14. Vaidlustaja on enda 09.02.2024 seisukohas asunud kokkuvõtlikult seisukohale, et hankija kohustus oli tõendada, et Eestis on toimunud üldise töökorralduse muutumine, mille tõttu vaidlustajale maksimaalsete hindepunktide omistamine pole võimalik ning lapsehoolduspuhkusel oleva töötaja koolitusvõimalus ei saa olla hinnatav töö- ja pereelu ühildamise aspektis, kuivõrd tegemist on alakriteeriumiga 2.3 meeskonna koosseis ja rollide jaotus. Vaidlustaja seisukohad on ekslikud. 2.15. Hankija on õigesti enda vastuses vaidlustusele viidanud, et hankijate poolt antavad hinnangud varasemates menetlustes ei ole määravad ning hankija saab pakkumustele anda hinnanguid üksnes konkreetse hankemenetluse raamides. Hankija tuvastas, et tegemist ei ole millegi eripärasega, vaid tavapäraste ühildamise võimalustega. Pakkumuste hindamise tulemil ei pidanud hankija seega asuma seisukohale, et vaidlustaja pakkumus antud hindamiskriteeriumis peaks saama maksimaalsed hindepunktid. 2.16. Jätkuvalt põhjendamatud on ka vaidlustaja väited seoses lapsehoolduspuhkusel oleva töötaja koolitusvõimalustega. Kolmas isik rõhutab siinkohal, et nimetatu puhul oli tegemist üksnes ühe osaga kogu terviklikust paketist, mida kolmas isik töö- ja pereelu ühildamisel rakendab, kuid ometi on vaidlustaja sellesse väga tugevalt takerdunud. Sealjuures ei ole vaidlustaja esitanud menetluses aga mitte ühtegi tõendit sellest, et lapsehoolduspuhkusel olevate töötajate koolitusvõimalused oleksid tavapärased. Kui vaidlustaja selliseid väiteid esitab, siis tuleb vaidlustajal ka enda positsiooni tõendada. 2.17. Küll aga on äärmiselt diskrimineeriv lapsehoolduspuhkusel olevate töötajate osas vaidlustaja seisukoht, et lapsehoolduspuhkusel olev töötaja ei oma mistahes rolli hankelepingu täitmisel. Vastupidi, ettevõtte ning meeskonna vaates on väga oluline, tagada kõigi isikute tasakaal töövõimekuses ning selle kaudu hankelepingu järjepidev toime. 2.18. Õige ei ole vaidlustaja viide nagu oleks menetlusosaliste töö- ja pereelu ühildamine olnud kõigis muudes aspektides sama. See ei vasta tegelikkusele. Samuti ei ole põhjendatud vaidlustaja arusaam, et lapsehoolduspuhkusel olevat töötajat tulnuks hinnata meeskonna tingimuste osas. Vaidlustaja sellekohane seisukoht on arusaamatu ja kogumis ka vastuoluline, kuivõrd vaidlustaja on eelnevalt lisa viidanud ka, et lapsehoolduspuhkusel oleva töötaja hindamine meeskonnana polegi võimalik, sest ta ei saa osaleda hankelepingu täitmisel. Kuigi vaidlustaja ei saa asuda vaidlustuse kestel andma hinnanguid kehtivatele hanketingimustele, on eelnevad kaks seisukohta omavahel tugevas vastuolus. 3/4 2.19. Kolmas isik on vastuses vaidlustusele esitanud põhjalikud selgitused kõigi töö- ja pereelu ühildamisega seotud aspektide osas, sh lapsehoolduspuhkusel olevate töötajate osas ning ei asu neid siinkohal täiendavalt üle kordama. Kolmas isik jääb kõigi nimetatud seisukohtade juurde. 2.20. Kõike eeltoodut arvesse võttes ei ole hankija pakkujate hindamisel eksinud. Vaidlustaja vaidlustus jätta tervikuna rahuldamata. 3. TÄIENDAV MENETLUSKULUDE TAOTLUS 3.1. Kolmas isik on 09.02.2024 esitanud vaidlustuskomisjonile taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 1637,25 eurot. Seoses käesoleva menetlusdokumendi koostamisega on kolmanda isiku menetluskulud suurenenud aja võrra, milline kulus vaidlustaja seisukohaga tutvumisele ja analüüsimisele (1h) ning käesoleva vastuse koostamisele (3,5 h) summas 832,50 eurot (4,5 x 185). Eeltoodust palub kolmas isik mõista vaidlustajalt välja kolmanda isiku kasuks menetluskulu kokku summas 2469,75 eurot (ilma KM-ta). Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Keidi Kõiv vandeadvokaat Hendrikson & Ko lepinguline esindaja 4/4