-866140 -147320 0 0 Lp Ulvi Reimets Riigihangete v aidlustuskomisjon
[email protected] Teie: 06 . 0 2 .202 4 Meie: 14 . 0 2 .20 2 4 Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus registrikood 70007340
[email protected] Esindaja : Triinu Eismel Riigihangete talituse juhataja t el +372 663 1861 e -post:
[email protected] Teenuse tellija : Regionaal- ja Põllumajandusministeerium registrikood 70000734 e-post :
[email protected] Vaidlustaja: Skepast&Puhkim OÜ registrikood 11255795 Vaidlustaja esindaja : Silja Holsmer e-post :
[email protected] Kolmas isik: OÜ Hendrikson & Ko e-post:
[email protected] ,
[email protected] VASTUS TÄIENDAVATELE SEISUKOHTADELE Riigihankes „ Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile “ (viitenumber 2 66594 ) . Vaidlustaja on pakkumuses märkinud, et ärisaladuseks tuleb lugeda pakkumuse koosseisu kuuluv teenuse kirjeldus ning välja toodud isikute andmed. Kolmas isik on pakkumuses märkinud, et pakkuja ärisaladuseks on teenuse kirjeldus. H ankija taotlused : Jätta vaidlustaja esitatud vaidlustus rahuldamata. Jätta jõusse hankija 1 8 .01.2024 otsus OÜ Hendrikson & Ko edukaks tunnistamise kohta ja 2 2 .01.2024 otsus eduka pakkuja kõrvaldam ata jätmise kohta. Jätta kõik menetluskulud, sh vaidlustuselt tasutud riigilõiv ja vaidlustusmenetlusega seotud esindaja kulud, vaidlustaja kanda. ASJAOLUD Riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO) edastas hankijale 30 . 01 .202 4 teate esitatud vaidlustusest riigihanke s „ Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile “ (viitenumber 2 66594 ). VAKO palus hankijal hiljemalt 0 2 . 02 .202 4 esitada VAKO-le kirjalik vastus vaidlustuse kohta . VAKO edastas 06 .0 2 .202 4 kirjaliku menetluse teate ja andis tähtaja 09 .0 2 .202 4 täiendavate selgituste ja dokumentide esitamiseks. Selleks tähtajaks laekunud seisukohtadele on teistel menetlusosalistel võimalik vastata kuni 14 .0 2 .202 4 . Hankija, olles tutvunud vaidlustaja täiendavate selgitustega, jääb seisukohale, et vaidlustus tuleb jätta rahuldamata. ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED Hankija ei nõustu vaidlustaja seisukohaga, et vastuses ei ole kirjeldatud pakkumuste erinevusi, mis tingisid vaidlustaja ja kolmanda isiku pakkumustele hindamisprotokollis kajastatud väärtuspunktide andmise erinevate hindamiskriteeriumide lõikes . Ka ei ole hankija väitnud, et kolmanda isiku pakkumuse eelis tulenes üksnes kriteeriumi „Töö teostamise metoodika kirjeldus“ alakriteeriumis 2.1 antud punktidest, vaid tegemist oli ainukese alakriteeriumiga, milles omistati kolmanda isiku pakkumusele vaidlustajast enam punkte, mistõttu hankija vaidlustajale vastava võrdluse esitas . Olgugi, et hindamiskomisjoni põhjendusi kolmanda isiku pakkumusele vaidlustaja pakkumusest vähemate punktide omistamise eest alakriteeriumides 2.2 – 2.4 vaidlustajale ei avaldatud, ei ole otsus seetõttu kontrollimatu ega õigusvastane. Vaidlustaja on õigesti märkinud, et kolmas isik sai viidatud alakriteeriumides 21 punkti, ent vaidlustaja pakkumusele omistatud punktide arv oli 28. Vaidlustaja punktis 8 toodud arvutuskäik maksimaalse võimaliku punktisumma osas ei ole tõene , kuivõrd ka võrdsete punktide puhul ei ole tegemist eelisega . Hankija on selgitanud, et enim hindepunkte saanud pakkumus oli töö läbiviimise metoodika osas enam näitlikustatud ning sisaldas lisalahendusi, mis olid hindamismetoodika kirjelduse kohaselt eelduseks maksimumpunktide andmiseks. Kirjeldatud dubleerivate töölõikude ärajätmine ei ole põhimõtteline ega töö eesmärki sisuliselt mõjutav. Hankija soovib veelkord rõhutada, et ühtegi lähteseisukohtades planeeritud uuringut ei ole kavandatud ära jätta , vaid andmeid kogutakse ühe uuringu raames ka teise uuringu jaoks , mis tähendab, et seeläbi ei pea kaks erinevat eksperti tegema sama ehk dubleerivat tööd ning see on põhjendatud ega ole vastuolus planeerimise protsessiga. Esitatud kirjeldusest nähtus, et pakkuja on materjalid põhjalikult läbi töötanud ning mõtestanud ja pakkunud konkreetseid täiendavaid lahendusi, mida vaidlustaja pakkumuses ei sisaldunud . Vaidlustaja pakkumuses esitatud kirjeldus metoodilise lähenemise osas oli üldsõnaline, kirjeldatud oli keskkonnamõjude hindamise üldpõhimõtteid ning asjakohaste mõjude osas kajastati võrdluskriteeriume kokkuvõtvalt lähteseisukohtade dokumendist. Kuna kirjeldus oli üldine või osaliselt lähteseisukohti kopeeriv, ei olnud võimalik välja lugeda vaidlustaja poolseid täiendusi. Kopeerimise ja üldisema kirjelduse tõttu ei tekkinud veendumust, et pakkumuses esitatud metoodika oleks tervikuna koostatud ainult konkreetselt hankelepingu esemeks olevat projekti arvestades. Kuivõrd erinevate hindamiskriteeriumide, sealhulgas nii maksumuse kui kvaliteediga seotud kriteeriumide rakendamisel osutub majanduslikult soodsaimaks pakkumus, milles esitatud hinna ja kvaliteedi suhe on kriteeriumidele antud osakaale arvestades parim, ei ole maksumuselt kallima pakkumuse majanduslikult soodsaimaks kujunemine arusaamatu nagu vaidlustaja on punktis 12 väljendanud. Ka juhib hankija tähelepanu, et kolmanda isiku pakkumus ei ületa riigihanke eeldatavat maksumust. Hankija on vaidlustuse vastuses selgitanud töö- ja pereelu ühildamise hindamiskriteeriumi eesmärki ning selle laiemat tausta. Kuivõrd riigihankes osales kolm valdkonnas tegutsevat ettevõtet, oli hankijal esitatud kirjelduste alusel ülevaade sarnast laadi tööd tegevate ettevõtete töökorraldus test . Õigustatud ei ole ootus, et erinevates hangetes korduvalt sama kirjeldust esitades omistataks pakkumusele alati samad väärtuspunk t id . Esitatud kirjeldusi hinnates kujunes hindajates arusaam, et töö- ja pereelu ühildamisse on võimalik panustada veelgi enam ning vaidlustaja kirjeldatud meetmeid on hankija kajastanud osaliselt ka riigihanke alusdokumentides . Näiteks kolmanda isiku pakkumuses kirjeldatud p rofiilist ja töö sisust lähtuvalt ametikoha sisustamine on töö- ja pereelu kontekstis oluline , kuivõrd väljaspool tööaega toimuvatel avalikel aruteludel osalemine võib mõne meeskonnaliikme jaoks olla liialt koormav, samas teisele lisamotivatsiooni ja vaheldust pakkuv. Meelevaldne on väide, et hankija on eelistanud lapsehoolduspuhkusel oleva töötajaga pakkumust või et meeskonda tuleks hindamiskriteeriumidest tulenevalt selline isik kaasata. Hankija on põhjendanud, et hankelepingu kestust arvestades on töö- ja pereelu ühildamise seisukohast positiivne , et meeskonnaliikmetel võimaldatakse ajutiselt eemal viibides erialastel koolitustel osaleda ning seeläbi oma kvalifikatsiooni ja motivatsiooni hoida teades, et tööandja panustab ka nn pehmetesse väärtustesse. Hindajatel puudub senise kogemuse pinnalt teadmine, et see oleks tavapärane praktika. Ainus eelis kõrgemate väärtuspunktide saamisel ei olnud lapsehoolduspuhkusel viibivate töötajate koolitustel osalemine, vaid pakkumuses esitatud põhjalik töö- ja pereelu ühildamise kirjeldus tervikuna. Vastuoluline on vaidlustaja punkti 18 lõpus esitatud argument, et tööajaga seonduv ei ole eeliseks, kuivõrd sama punkti keskel ja vaidlustuses läbivalt on vaidlustaja olnud seisukohal, et just paindliku tööaja võimaldamise tõttu oleks tulnud hankijal tema pakkumusele enam väärtuspunkte omistada. Vaidlustaja ei ole esitanud täiendavaid seisukohti, vaid rõhutanud vaidlustuses juba esitatud etteheiteid. Kokkuvõtvalt on hankija seisukohal, et hindamine on riigihankes viidud läbi õiguspäraselt kooskõlas hindamismetoodikas kirjeldatud põhimõtete ja esitatud pakkumustega, mistõttu on vaidlustus põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Hankija palub vaidlustuskomisjonil hinnata vaidlustaja lepingulise esindaja kulude põhjendatust, kuivõrd tegemist ei ole hanke ülesehituse ja hankemenetluse mõttes mahuka riigihankega. Vaidlustus ega täiendavad seisukohad ei ole oma ülesehituselt keerukad, neis mõlemas esineb korduvaid mõtteid ning samu seisukohti, samuti esines vaidlustuses faktivigu. Ka nähtub hankijale, et esitatud menetluskulude dokumendis ja lisatud arvel toodud õigusabikulude km-ta summa ei ühti. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Triinu Eismel Riigihangete talituse juhataja