Otsus

< OTSUS Vaidlustusasja number 9-24/272185 Otsuse kuupäev 13.02.2024 Vaidlustuskomisjoni liige Ulvi Reimets Vaidlustus OÜ MP AlpinTech vaidlustus Aktsiaseltsi Lääne-Tallinna Keskhaigla riigihankes „Dialüüsi tarvikute ostmine“ (viitenumber 272185) riigihanke alusdokumentidele Menetlusosalised Vaidlustaja, OÜ MP AlpinTech, esindaja advokaat Ringo Heidmets Hankija, Aktsiaselts Lääne-Tallinna Keskhaigla, esindaja Kaisa Suvi Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. RHS1 § 197 lg 1 p-i 8 ja § 192 lg 3 p-i 5 alusel jätta OÜ MP AlpinTech vaidlustus läbi vaatamata hanke osades 6 ja 35 vaidlustatud regulatsioonide osas. 2. RHS § 197 lg 1 p-i 4 jätta OÜ MP AlpinTech vaidlustus rahuldamata. 3. RHS § 198 lg 51 alusel mõista Aktsiaseltsilt Lääne-Tallinna Keskhaigla OÜ MP AlpinTech kasuks välja esindaja kulud 580 eurot käibemaksuta. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule kümne päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1). JÕUSTUMINE Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud edasikaevatud osaga (RHS § 200 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 21.11.2023 avaldas Aktsiaselts Lääne-Tallinna Keskhaigla (edaspidi Hankija) riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbi viidava riigihanke „Dialüüsi tarvikute ostmine“ (viitenumber272185) hanketeate. Hange on jagatud 46-ks osaks. 1 Riigihangete seadus 2. 17.01.2024 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) OÜ MP AlpinTech (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus riigihanke alusdokumentidele. Vaidlustaja vaidlustab järgmisi regulatsioone:  hanke osa 1 -nõue dialüsaatorite steriliseerimine auruga;  hanke osa 1 - nõue tsütokroom C kliirensile;  hanke osa 6 - nõue vereliinide täitmise mahule mitte rohkem kui 125ml;  hanke osa 35 - nõue 1%-se Clear Surf lahusega niisutatud Clear Surf Wipes desinfitseerimise lappidele 30-ses pehmes pakendis. 3. Vaidlustuskomisjon teatas 24.01.2024 kirjaga nr 12.2-10/9 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 29.01.2024 ja neile vastamiseks 01.02.2024. Kuna Hankija taotles vaidlustuse läbi vaatamata jätmist RHS § 192 lg 3 p-i 6 alusel, palus vaidlustuskomisjon OÜ-l MP AlpinTech hiljemalt 29.01.2024 esitada tõendid ja selgitused, millede alusel saab vaidlustuskomisjon veenduda, et OÜ-l MP AlpinTech on reaalne võimalus selles riigihankes osaleda. Vaidlustuskomisjon jättis tõendite valiku OÜ MP AlpinTech otsustada. Vaidlustuskomisjoni poolt määratud tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad Vaidlustaja, ühtlasi tõendas Vaidlustaja reaalset võimalust selles riigihankes osaleda. Teiseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad Hankija. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 4. Vaidlustaja, OÜ MP AlpinTech, põhjendab vaidlustust järgmiselt. 4.1. „Alusdokumendid“ (edaspidi AD) lisa „Vorm 2 - Tehnilise kirjelduse vastavuse tabel“ (edaspidi TK) p-ide 1.1. kuni 1.6. (hanke osa 1) kohaselt tuleb pakkuda dialüsaatoreid, mis on steriliseeritud auruga. Dialüsaatorite steriliseerimise nõue on ilmselgelt põhjendatud ja vajalik, ent nõue steriliseerida üksnes auruga (so välistades muud steriliseerimise viisid) seda ei ole. Vaidlustaja leiab, et ei saa eksisteerida ühtegi eluliselt usutavat ja objektiivsed põhjendust sellele, miks peavad dialüsaatorid olema steriliseeritud just auruga. Ülemaailmselt on kõige levinum steriliseerimise meetod kiirgus. Kiirgust kasutatakse üle kogu maailma meditsiinivahendite steriliseerimiseks igapäevaselt ning kiirgusega steriliseerimine ei mõjuta mitte kuidagi negatiivselt patsientide ravikvaliteeti ega elulemust võrreldes auruga steriliseerimisel. Nõue steriliseerida üksnes auruga on vastuolus RHS § 3 p-dega 2 ja 3. Auruga steriliseerimise nõue ei ole tingimusega taotletavat eesmärki (steriliseeritud meditsiinivahendid) arvestades proportsionaalne, asjakohane ega põhjendatud. Keelates AD p-s 1.5. pakkuda alternatiivsena vähemalt sama efektiivset ja funktsionaalset tulemust saavutavad meetodid (nagu nt kiirgusega steriliseerimine), kahjustab see nõue konkurentsi efektiivset ärakasutamist. Konkurentsi efektiivset ärakasutamist kahjustavad AD p 1.5. ja TK p-de 1.1.-1.6. alap-id 3. seeläbi, et need takistavad riigihankes osalemast pakkujatel (sh Vaidlustajal), kes soovivad 2 (13) pakkuda kiirgusega steriliseeritud dialüsaatoreid, mis on nii oma maksumuselt kui funktsionaalsuselt konkurentsivõimelised (vähemalt samaväärsed) auruga steriliseeritud dialüsaatoritega. Seadusega vastuolu kõrvaldamiseks on vajalik AD p-i 1.5. eemaldamine või TK alap-de 1.1.- 1.6. täiendamine selliselt, et lubatud oleks pakkuda ka kiirgusega steriliseeritud dialüsaatoreid. 4.2. TK p-des 1.2.-1.6. (hanke osa 1) sätestatud tsütokroomi C kliirensi väärtused on omased vaid ühele tootjale Ei ole lubatav TK koostamisel aluseks võtta vaid ühe konkreetse tootja tooteid ja seeläbi põhjendamatult piirata konkurentsi. TK p-des 1.2.-1.6. sätestatud nõuded tsütokroom C kliirensi väärtustele on Vaidlustajale teadaolevalt omased vaid ühe kindla tootja dialüsaatoritele ja teised tootjad ei ole oma spetsifikatsioonides tsütokroom C kliirensit eraldi välja toonud (ei ole seda vajalikuks pidanud). Kui TK nõuded on kirjutatud vaid ühe tootja dialüsaatorite omadustest lähtuvalt, takistab see Vaidlustajal ja teistel pakkujatel pakkuda teiste tootjate dialüsaatoreid. Tsütokroomi C kliirensi nõudmine ei saa olla Vaidlustaja hinnangul ka kuidagi objektiivselt põhjendatav ega vajalik. Vaidlustajale teadaolevalt ei ole selline dialüsaatorit iseloomustav parameeter üleüldse laialt levinud. Tsütokroomi C kliirensi nõudmine ei ole põhjendatud ega asjakohane, kuivõrd selline nõue takistab pakkumast ka teiste tootjate dialüsaatoreid ja seeläbi omakorda ei taga konkurentsi soodustamist, mis on RHS § 2 lg 1 kohaselt üheks RHS eesmärgiks. Kuna tsütokroomi C kliirensi väärtus ei ole üleüldse dialüsaatoreid iseloomustav parameeter, tuleb RHS § 190 lg 4 p-i 1 alusel see nõue seadusega kooskõlla viia. Selleks tuleb see nõue kas TK-st eemaldada või siis muuta selliselt, et lubatud on pakkuda ka teiste kliirensi väärtustega tootjate dialüsaatoreid. Eeltoodud muudatuste tulemusena oleks tagatud RHS § 3 p-des 2 ja 3 sätestatud riigihanke üldpõhimõtete järgmine. 4.3. Hanke osas 6 on vereliin BVM (Blood Volume Monitor) dialüüsiaparaadile Fresenius 6008 CAREsystem TK p-i 6. kohaselt nõutud täitmise mahtu mitte rohkem kui 125ml. Nõue on Vaidlustaja hinnangul põhjendamatu ja asjakohatu ning seeläbi vastuolus RHS § 3 p-ga 2. Sama tootja pakutav Fresenius 6008 aparaadile nõutakse vereliinide täitmise mahtu 125ml ning samas hankes hangitavate Fresenius 5008 seeria aparaatide vereliinide täitmise maht on 132-136ml. Ei saa olla objektiivselt põhjendatav, et sama protseduuri läbiviimiseks peaks ühel aparaadi tüübil olema täitmise maht väiksem, kui teistel. Kahel teisel hangitaval 5008 seeria aparaadi vereliinil (osa 5 ja osa 7) pole üldse täitmise mahu piirangut kehtestatud. Nõudes vereliine täitmise mahuga kuni 125ml takistab Hankija nii Vaidlustajal kui ka teistel pakkujatel pakkuda originaaltootja vereliinidele alternatiivset natuke suurema täitmismahuga vereliine (kuni 135ml täitmismahuga) Kuivõrd sätestatud nõude kohaselt ei ole võimalik päriselus kasutatavaid vereliine Hankijale pakkuda, takistab see Vaidlustajal pakkumust esitada. 3 (13) 4.4. Hanke osas 35 on lubatud pakkuda üksnes 1% Clear Surf lahusega niisutatud Clear Surf Wipes desinfitseerimise lappe 30-ses pehmes pakendis. Kuigi „Vastavustingimuste“ kohaselt on lubatud pakkuda ka samaväärseid tooteid, ei ole Vaidlustaja hinnangul see tingimuse kohaselt eluliselt võimalik. Isegi kui jaatada Vaidlustaja võimalust pakkuda Clear Surf Wipes desinfitseerimise lappide asemel mõne teise tootja desinfitseerimise lappe, pole võimalik ületada lappidele sätestatud teist nõuet, mille kohaselt peavad nad olema niisutatud justnimelt Clear Surf lahusega. Clean Surf lahuse koostis ei ole selle ametliku tehnilise infolehe kohaselt avalik (lisa 1). Kui puudub võimalus pakkuda Hankija sätestatud konkreetse tootja konkreetsetele lappide asemel samaväärset toodet ja võttes arvesse, et Hankija ei tohi RHS § 88 lg 6 alusel TK koostamisel nimetada kindlat kaubamärki, mis võiks anda mõnele ettevõtjale või tootele eeliseid teiste ees või nende osaluse välistada, on tegu ilmselgelt seadusevastase nõudega. 4.5. Vaidlustaja esitas täiendavad seisukohad. 4.5.1. Hankija muutis vaidlustuse esitamise järgselt 23.01.2024 riigihanke alusdokumente ning kõrvaldas seeläbi Vaidlustaja suhtes õigusrikkumised hanke osades 6 ja 35. 4.5.2. Vaidlustaja kinnitab ja tõendab, et omab reaalset võimalust ja selgelt õigustatud huvi riigihankes osaleda. Hankijal on õigus riigihankes osalevatele ettevõtjatele sätestada filter läbi kvalifitseerimistingimuste sätestamise. Hankija ei ole seda vaidlustatud riigihanke osades teinud ning seetõttu on Hankija kahtlustuse ajendiks olevad põhjused ehk varasem valdkonnapõhise kogemuse puudumine ning madal käive põhjendamatud. Vaidlustaja on selles riigihankes osalemisest huvitatud ning on planeerinud seda teha koostöös ühispakkujaga Rihanna OÜ, kes on spetsialiseerunud meditsiiniseadmete ja kirurgiriistade ning ortopeediliste abivahendite hulgimüügile (vastuse lisa 2). Vaidlustaja on huvitatud oma tegevusvaldkondade laiendamisest ning uue turu õppimisest tegeledes lepingu täitmise käigus mh nt administratiivse poolega, tuginedes seejuures teise ühispakkuja valdkonnaspetsiifilisele kogemusele ja võimekusele. Seega on Vaidlustaja tõendanud oma reaalset soovi ja ka võimalust riigihankes osaleda ühispakkujana koostöös ettevõtjaga Rihanna OÜ. 4.5.3. Vaidlustaja nõustub, et suures doosis kiirgus võib dialüsaatorite materjalidele ja patsientidele negatiivselt mõjuda, kuid steriliseerimine on võimalik ja praktikas ka teostatav kasutades üksnes väheses koguses kiirgust. Kiirgusega steriliseerimise mõju on sügavam, steriliseeritud tulemuse saavutamine on oluliselt kindlam ning selle tulemused ei ole sõltuvad temperatuurist ega õhurõhust, erinevalt auruga steriliseerimisest. Kiirgusega steriliseerimine on toetatud ka rahvusvahelise steriliseerituse tagamise kindlustaseme standardi ISO 11137 poolt, seejuures ka meditsiiniseadmete osas2. Kui kiirgusega steriliseerimine vastab steriliseeritust reguleerivale rahvusvahelisele standardile ning seda just meditsiiniseadmete osas, ei ole põhjendatud Hankija väide selle negatiivsete mõjude kohta, mistõttu ei ole õiguspärane ka nõuda üksnes auruga steriliseerimist. 2 https://int-enviroguard.com/blog/what-is-the-gamma-radiation-sterilization-process/ https://int-enviroguard.com/blog/what-is-sal/ 4 (13) Ei ole eluliselt usutav, et maailmas igapäevaselt laialdaselt kasutatav kiirgusega steriliseerimise meetod oleks patsientidele kahjulik – see ei oleks eriti meditsiini valdkonnas mitte kuidagi mõeldav. Selge on see, et liiga palju kiirgust on nii seadmetele kui ka patsientidele negatiivne, kuid kiirgus ei ole kuidagi ohtlik siis, kui seda õigesti ja õiges mahus kasutada. Steriliseerimiseks ei pea kasutama nii suures koguses kiirgust, et see muutuks materjalidele ja patsientidele kahjulikuks. Hankija viidatud teadusartiklis tehtud järeldusteni jõuti uurides vaid kahte uurimissubjekti (kahte 38-aastast meesterahvast). Vaidlustaja hinnangul ei ole niivõrd väikene sihtgrupp piisav selleks, et teha nendele uurimistulemustele tuginevalt meditsiinilisi dogmasid ja praktikaid ümberlükkavaid järeldusi ning asuda seisukohale, et auruga steriliseerimine on kiirgusega steriliseerimisest turvalisem või veel enam, et kiirgusega steriliseerimist peaks vältima. 5. Hankija, Aktsiaselts Lääne-Tallinna Keskhaigla, esitas järgmised seisukohad. 5.1. RHS § 192 lg 3 p 6 kohaselt jätab vaidlustuskomisjon vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastab selle oma otsusega vaidlustajale, kui vaidlustaja ei tõenda riigihanke alusdokumentide vaidlustamisel vaidlustuskomisjonile vastuvõetaval viisil, et tal on reaalne võimalus riigihankes osaleda. Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaande kohaselt võib riigihankes osalemise võime hindamisel arvestada ettevõtja senist tegevusvaldkonda, praktilisi kogemusi, asjatundjate ja oskustööliste tööle rakendamise võimalusi, käivet jne3. Riigihangete registrist nähtub, et Vaidlustaja on varasemalt pakkujana osalenud kahes riigihankes:  Holste-Polli kunstlume tootmiseks vajaliku taristu ehitustööd (viitenumber 269495);  Pannjärve kunstlume tootmise süsteemi III etapi ehitus (viitenumber 264505). Kumbki eelpool nimetatud riigihangetest ei ole vähimalgi määral seotud dialüüsi tarvikute müümisega. Avalikult kättesaadavate andmete kohaselt ei ole Vaidlustajal töötajaid. Viimase aasta jooksul pole Vaidlustajal tekkinud maksustatavat käivet. Vaidlustaja 2022 majandusaasta aruande kohaselt on Vaidlustaja müügitulu 41 651 eurot 100 %-liselt tekkinud EMTAK-i koodi „Ärinõustamine jm juhtimisalane nõustamine“ alusel. Majandustegevuse registri kohaselt on Vaidlustaja 18.07.2023 esitanud kaks majandustegevusteadet, vastavalt ehitamise ja elektritööde kohta. Vaidlustaja poolt vaidlustatud riigihankega soovib Hankija tervishoiuteenuse osutajana osta dialüüsi tarvikuid 36 kuu jooksul kasutamaks neid lõppstaadiumi neerupuudulikkusega patsientide ravis. Sealjuures on riigihanke vaidlustatud osade eeldatav maksumus kokku on 1 610 400 eurot, mis ületab Vaidlustaja 2022 müügitulu rohkem kui 38-kordselt. Lähtudes eelpool toodust on Hankijal tekkinud kahtlus, et Vaidlustajal ei pruugi vaidlustuse rahuldamise korral olla reaalset võimalust riigihankes osaleda ning pakkumust esitada. Ka vaidlustust lugedes jääb Hankijale selgusetuks millise tootja milliseid tooteid plaanib Vaidlustaja pakkuda. 3 I.Pilving, M. Parind. § 192 kommentaar 22, lk 1091 M. Parind, M.A. Simovart (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019. 5 (13) Seetõttu on Hankija seisukohal, et Vaidlustaja vaidlustus tuleb jätta läbi vaatamata ning tagastada Vaidlustajale RHS § 192 lg 3 p-i 6 alusel. 5.2. Hanke osa 1 5.2.1. Vaidlustaja on õigesti märkinud, et kiirgusega steriliseeritud dialüsaatorid on maksumuselt ja funktsionaalsuselt konkurentsivõimelised auruga steriliseeritud dialüsaatoritega. Kindlasti on kiirgusega dialüsaatori steriliseerimine ka lihtsam ja odavam kui auruga steriliseerimine. Dialüsaatori membraani funktsionaalseid omadusi (kliirens, läbilaskvuskoefitsient, UF koefitsient) steriliseerimise meetod ei mõjuta. Kuid hemodialüüsi protseduuri vajavad enamasti kroonilised haiged, kes käivad protseduuril 3-4 korda nädalas ja sageli mitukümmend aastat. Patsiendi tervise seisukohast on seega dialüsaatori biosobivus mitte vähem oluline, kui dialüsaatori funktsionaalsed omadused. Meditsiinikirjanduses on küllaldaselt artikleid, mis näitavad, et suures doosis kiirgus tekitab dialüsaatorite materjalides (polüuretaan jt) muutusi ning tekkivad genotoksilised ühendid ning vabad radikaalid, mille suurenenud kontsentratsiooni on määratud patsiendi vereseerumis (World Journal of Nephrology & Urology avaldatud asjakohase teadusartikli „Do Sterilization Process Really Make Difference in Dialysis-Induced Genotoxicity“ (vastuse lisa 1)). Hankija soovib oma patsientidele pakkuda parimat võimalikku dialüüsravi. Auruga dialüsaatorite steriliseerimine ei ole unikaalne vaid mõnele üksikule tootjale. Antud meetodit kasutavad näiteks kaks maailma juhtivat dialüüsitarvikute tootjat Fresenius (vastuse lisa 2, lk 14) ja Baxter (vastuse lisa 3, lk 4). Hanke osas 2 „Sünteetiline hepariniseeritud High-Flux dialüsaator“ on Hankija esitanud, erinevalt osast 1, tingimuse „gammakiirtega steriliseeritud“, kuna hepariniseeritud (kaetud) membraani ei saa auruga steriliseerida. Hepariniseeritud membraaniga dialüsaatorit kasutab Hankija vaid erandolukorras tõsise hüübimisprobleemiga patsiendil, kellele tavapäraselt hemodialüüsi protseduuri ajal kasutatavat antikoagulanti (peamiselt madalamolekulaarset hepariini) manustada ei saa. Hankija kasutab hanke osas 2 nimetatud dialüsaatorit vaid erandolukorras, sest oma olemuselt ei ole hepariiniga kaetud membraaniga dialüsaator nii füsioloogiline ja ohutu kui ilma hepariinita membraaniga dialüsaatorid. 5.2.2. Vaidlustaja heidab Hankijale ette, et hanke osas 1 esitatud tingimus „[...] Tsütokroom C kliirens vähemalt 120 ml/min (verevoolukiirus 300 ml/min, dialüsaadi voolukiirus 500 ml/min, Qf=75 ml/min vastavalt EN 1283 või ISO8637)“ ei ole objektiivselt põhjendatav ega vajalik. Samuti on Vaidlustaja seisukohal, et tsütokroom C kliirens ei ole dialüsaatori parameetrina üleüldse laialt levinud. Hankija Vaidlustajaga ei nõustu. Tsütokroom C kliirens iseloomustab suuremate neerutoksiinide eemaldamise suutlikkust ning Vaidlustaja väide, et antud parameeter on omane vaid ühe kindla tootja dialüsaatoritele, ei pea paika. Hankija toob näitena kolme juhtiva dialüsaatorite tootja brošüürid - Fresenius (vastuse lisa 2, lk 40), Baxter (vastuse lisa 3, lk 3) ja B.Braun (vastuse lisa 4, lk 2). Eeltoodust lähtuvalt on Hankija seisukohal, et Vaidlustaja vaidlustus hanke osas 1 tuleb jätta 6 (13) rahuldamata. 5.3. Hanke osad 6 ja 35 5.3.1. Hankija on seisukohal, et mida väiksem on dialüüsi protseduuril ekstrakorporaalse ringe maht, seda väiksem on tõenäosus hüpotensiooni tekkeks ning 125ml maht on kindlasti eelistatum kui 135ml. Hankija möönab samas, et dialüüsi saab läbi viia ka 135ml täitmise mahuga vereliinidega ning on teinud seetõttu menetlusökonoomiast lähtuvalt riigihanke alusdokumentides vastava muudatuse. 5.3.2. Hankija eelistuseks on kasutada Hankija kasutuses olevate dialüüsiaparaatide tootja poolt soovitatud desinfitseerimislappe, mis on vajaliku efektiivsusega bakteritele, viirustele ja seentele ning oleks ohutud aparatuuri pinnamaterjalidele. Hankija möönab samas, et samasuguse efektiivsusega võivad olla mõne teise tootja pakutavad desinfitseerimislapid ning on teinud seetõttu riigihanke alusdokumentides vastava muudatuse. 5.4. Hankija esitas täiendavad seisukohad. 5.4.1. Vaidlustaja on oma täiendavas seisukohas väitnud, et on planeerinud osaleda riigihankes koostöös ühispakkujaga Rihanna OÜ. Esialgses vaidlustuses pole ühispakkujast ja ühispakkumusest aga sõnagi. Hankijal on jätkuvalt kahtlus kas vaidlustuse esitamise hetkel, so 17.01.2024, eksisteeris Vaidlustaja ning ühispakkuja vahel tegelik tahtlus ühispakkumuse esitamiseks või esindas Vaidlustaja vaidlustuses ainult ühispakkuja huve ning potentsiaalne ühispakkumus on võte vältimaks vaidlustuse läbi vaatamata jätmist RHS § 192 lg 3 p-i 6 alusel. Rihanna OÜ on esitanud 26.01.2024 kinnituse, et tal on soov osaleda koos Vaidlustajaga vaidlusaluses riigihankes ühispakkujatena. Kinnituskiri on aga allkirjastatud alles peale Hankija taotlust. Kui Vaidlustaja esindas vaidlustuses sisuliselt ühispakkuja huve ning Vaidlustaja tahtlus esitada ühispakkumus ühispakkujaga tekkis alles peale Hankija poolt 23.01.2024 esitatud taotlust vaidlustuse läbi vaatamata jätmiseks RHS § 192 lg 2 p 6 alusel, tuleb Hankija hinnangul vaidlustus jätta läbi vaatamata. Vaidlustaja on oma täiendavas seisukohas väitnud, et avastas vaidlustatud riigihanke ning registreerus selle juurde 17.01.2024. Ei ole eluliselt usutav, et Vaidlustaja avastas riigihanke 17.01.2024 kell 11.04, esitas vaidlustuse 17.01.2024 kell 21.36 ning vahepealse 10,5 tunni jooksul jõudis sõlmida koostöökokkuleppe ühispakkujaga. Vaidlustaja menetluskulude nimekirjast lähtuvalt on enne vaidlustuse esitamist jõutud veel 7 tunni ning 42 minuti ulatuses osutada ka õigusabi Vaidlustajale. Seega, kui Vaidlustaja väidab, et ta tõepoolest alles 17.01.2024 riigihanke avastas, on Vaidlustaja vähem kui 3 tunniga jõudnud turult leida dialüüsitarvikute osas koostööpartneri, sõlminud selles osas koostöökokkuleppe, süvenenud koos koostööpartneriga (so ühispakkujaga) riigihanke alusdokumentidesse, leidnud alusdokumentidest neid ühiselt häirivad puudujäägid ning kommunikeerinud omapooolsed mured Vaidlustaja esindajale. Hankija juhib tähelepanu, et Vaidlustaja planeeritav koostööpartner on hanke juurde registreerunud juba 08.12.2023, so 39 päeva enne vaidlustuse esitamist ning 47 päeva enne 25.01.2024 ehk pakkumuste esitamise tähtaega. Riigihanke juurde registreerunud ettevõtjate 7 (13) nimekiri on nähtav ainult hankija meeskonna liikmetele ning sealt potentsiaalset koostööpartnerit otsida ei saa. Hankijale ei tundu selline situatsioon eluliselt usutav. Hankijale tundub eluliselt usutav, et taoliste suuremahuliste koostööprojektide (esialgselt vaidlustatud osade eeldatav maksumus 1 610 400 eurot, kogu riigihanke eeldatav maksumus 4 105 000,00 eurot), sõlmimiseks kulub kindlasti enam kui 2 tundi ja 50 minutit (aeg, mis jääb üle lahutades 10 tunnist ja 32 minutist väidetav õigusabi osutamine 7 tunni ja 42 minuti ulatuses). Juba ainuüksi koostöölepingu koostamine, rääkimata tõenäolisest pooltevahelistest läbirääkimistest lepingutingimuste osas, võtab kauem aega kui 2 tundi ja 50 minutit. Vaidlustaja ainukene juhatuse liige M.P. on Vaidlustajat esindava Adokaadibüroo GLIMSTEDT Estonia OÜ osanik ning Vaidlustaja lepingulise esindaja tööandja. Vaidlustaja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on lepingulise esindamise ajakulu kuni vaidlustuse esitamiseni 7 tundi ja 42 minutit. Samas pole menetluskulude nimekirja järgi võimalik kontrollida kas lepingulise esindamise eest tekkinud õigusabi kulud on tekkinud ühispakkuja või Vaidlustaja poolsest lepingulise esindaja poole pöördumisest, mis kuupäevadel on tekkinud õigusabikulud, kas lepingulise esindamise eest on esitatud arved ning kellele. Seetõttu on Hankijal jätkuvalt kahtlus kas Vaidlustajal oli vaidlustuse esitamise ajal reaalne võimalus riigihankes osaleda. 5.4.2. Hanke osa 1 Vaidlustaja on oma täiendavas seisukohas nõustunud Hankijaga, et suures doosis kiirgus võib dialüsaatorite materjalidele ja patsientidele negatiivselt mõjuda. Vaidlustaja on samuti oma täiendavas seisukohas märkinud, et „kiirgusega steriliseerimise mõju on sügavam, steriliseeritud tulemuse saavutamine oluliselt kindlam [...] erinevalt auruga steriliseerimisest.“ Samas pole Vaidlustaja, erinevalt Hankijast, lisanud oma seisukoha tõendamiseks ühtegi tõendit. Hankija on oma eelnevale 23.01.2024 vastusele lisanud teadusartikli Hankija veendumuse kohta, et auruga steriliseerimine on oluline biosobivuse seisukohast. Hankija lisab käesolevale vastusele lisaks veel kaks teadusartiklit auruga steriliseerimise kohta (lisa 14 ja lisa 25). Hankijal on õigus otsustada, millist kaupa ta hankida soovib ning tehnilise kirjelduse koostamisel lai kaalutlusõigus. Vaidlustajal ei ole subjektiivset õigust nõuda, et hangitaks teistsugust kaupa, mis oleks Vaidlustaja hinnangul parem või otstarbekam. Vaidlustaja on Hankija vabadust hankeeseme määramise osas ka oma vaidlustuses ise möönnud. 4 Erlenkötter, A.; Endres, P.; Nederlof, B.; Hornig, C.; Vienken, J. Score model for the evaluation of dialysis membrane hemocompatibility. Artif. Organs 2008, 32, 962–969. Väljavõte lk 968: „: The γsterilized polysulfone had a worse overall hemocompatibility than the steam- sterilized polysulfone.“ 5 Allard B, Begri R., Potier J., Couple S. Dialyzers biocompatibility and efficiency. Determinants of sterilization method choice. Pharm Hospet Clin. 2013;48(4):e15-e21. Väljavõte lk e15: „Radiation sterilization induces structural modifications of the dialyzers components. Beta radiation causes fewer modifications than gamma radiation; these structural modifications can release cytotoxic components. Steam sterilization is a reference in terms of security for thermostable materials with an added benefit for steam process, which allows the removal of waste generated during the dialyzer’s manufacturing.“ Väljavõte lk e20: „It is probable that the dialysis membranes sterilized by gamma radiation are altered over time [1]. Indeed, the Cotentin Hospital in Cherbourg studied the losses of albumin in HDF of a polysulfone derived membrane as a function of time since sterilization of the dialyzer. This dialyzer exhibited first normal loss of albumin (< 3 g by dialysis session). However, 4 months later, exactly the same dialyzer taken from the same batch and secondary packaging (box) stored according to the manufacturer recommendations, exhibited losses of albumin exceeding 5 g by dialysis session. The tests were made on several dialyzers of the same batch with the same result.“ 8 (13) Hankija on oma eelnevale 23.01.2024 vastusele lisanud kahe juhtiva (ning konkureeriva) dialüsaatorite tootja brošüürid, kes kasutavad auruga steriliseerimist. Seetõttu ei ole tõene Vaidlustaja väide, et Hankija on aluseks võtnud vaid ühe konkreetse tootja tooted ning seeläbi põhjendamatult piiranud konkurentsi. Hankijal on usaldus, et auruga steriliseerimise nõue vastab Hankija vajadustele, Hankija on põhjendanud sellise nõude vajadust ning näidanud oma 23.01.2024 vastuses, et aluseks pole võetud vaid ühe konkreetse tootja tooteid. Kui mitmel pakkujal on võimalik tehnilisele kirjeldusele vastavat toodet pakkuda, on riigihange avatud konkurentsile. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 6. Vaidlustuskomisjon jätab rahuldamata Hankija taotluse jätta Vaidlustaja vaidlustus RHS § 192 lg 3 p-i 6 alusel läbi vaatamata. RHS § 192 lg 3 p-i 6 kohaselt vaidlustuskomisjon jätab vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastab selle oma otsusega vaidlustajale, kui: [--] vaidlustaja ei tõenda riigihanke alusdokumentide vaidlustamisel vaidlustuskomisjonile vastuvõetaval viisil, et tal on reaalne võimalus riigihankes osaleda; Vaidlustuskomisjon palus Vaidlustajal tõendada reaalset võimalust selles riigihankes osaleda. Vaidlustaja esitas Rihanna OÜ juhatuse liikme kinnituse (allkirjastatud 26.01.2024) soovi kohta esitada selles riigihankes ühispakkumus koos Vaidlustajaga. Äriregistri andmetele on Rihanna OÜ põhitegevusalaks meditsiiniseadmete ja kirurgiriistade ning ortopeediliste abivahendite hulgimüük. Seega Vaidlustaja ja Rihanna OÜ võivad esitada selles riigihankes ühispakkumuse. Vaidlustamisõiguse hindamisel ei saa vaidlustuskomisjon lähtuda Hankija kahtlustest. Mitte ühestki RHS-i sättest ei tulene, et ettevõtjad peavad sõlmima kirjaliku kokkuleppe ühispakkumuse esitamiseks ja et kui üks ettevõtjatest vaidlustab riigihanke alusdokumente, siis tuleb vaidlustuses teada anda ühispakkumuse esitamisest. Riigihanke alusdokumentide vaidlustamise kontekstis ei oma tähtsust ka see, millal Vaidlustaja ja Rihanna OÜ on selle riigihanke juurde registreerunud, millal nad riigihankest teada said, kui kiiresti on leitud koostööpartner ja miks Rihanna OÜ ise riigihanke alusdokumente ei vaidlustanud ning miks on otsustatud esitada ühispakkumus. Vaidlustuskomisjon lähtub eelkõige sellest, et ettevõtja, kes riigihanke tulemusena sõlmitava hankelepingu valdkonnas on tegev, on kinnitanud ühispakkumuse esitamist koos Vaidlustajaga. 7. RHS § 192 lg 3 p-i 5 kohaselt vaidlustuskomisjon jätab vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastab selle oma otsusega vaidlustajale, kui: [--] hankija on tunnistanud vaidlustatud riigihanke menetluse või otsuse kehtetuks või vaidlustaja väidetud õigusrikkumine on kõrvaldatud; 9 (13) Hankija on vaidlustusmenetluse ajal muutnud hanke osades 6 ja 35 vaidlustatud regulatsioone. Vaidlustaja on kinnitanud, et nende regulatsioonide osas on õigusrikkumine kõrvaldatud, mistõttu jääb vaidlustus nende osas RHS § 197 lg 1 p-i 8 ja § 192 lg 3 p-i 5 alusel läbi vaatamata. 8. Vaidlus on kahe hanke osas 1 kehtestatud TK tingimuse üle: 1) TK p-id 1.1. kuni 1.6. – nõue auruga steriliseeritud; 2) TK p-id 1.4. kuni 1.6. - nõue Tsütokroom C kliirens vähemalt 120 ml/min (verevoolukiirus 300 ml/min, dialüsaadi voolukiirus 500 ml/min, Qf=75 ml/min vastavalt EN 1283 või ISO8637) Vaidlustaja leiab, et tegemist on konkurentsi piiravate, mittevajalike nõuetega, mis on vastuolus RHS § 3 p-idega 2 ja 3. 8.1. Vaidlust pole selles, et hankijal on õigus iseseisvalt otsustada, millist toodet ta peab vajalikuks osta ning pakkumuse esitamisest huvitatud ettevõtjatel ei ole subjektiivset õigust nõuda, et hankija ostaks teistsugust toodet (Tallinna Ringkonnakohtu otsus 3-15-809, p 12, Tallinna Halduskohtu otsus 3-17-491, p 14). Seega hankija ei pea määratlema sõlmitava hankelepingu eset viisil, et pakkumuse saaks esitada võimalikult suur hulk pakkujaid. Hankija ei ole kohustatud arvestama kõikide hankes osalemisest huvitatud ettevõtjate võimaluste ja huvidega ning sel viisil ise täiendavat konkurentsi looma või oma vajadustes mööndusi tegema. Pakkujatele riigihankes võrdsete tingimuste loomist (RHS § 3 p 2) ei saa käsitada hankija kohustusena koostada tehniline kirjeldus nii, et pakkumust oleks võimalik esitada kõikidel seda soovivatel isikutel. Ehkki riigihanke alusdokumentide tingimuste määratlemisel on hankijal avar kaalutlusruum, ei tähenda see, et hankija ei peaks kaaluma ja arvestama, millistel tingimustel võiks potentsiaalsed pakkujad pakkumusi esitada ning kuidas nende õiguste ja huvidega täiendavalt arvestada (Tallinna Halduskohtu otsus 3-20-582, p 10). Pakkumust ei peagi saama esitada kõik turul vastavas valdkonnas tegutsevad isikud, kuid oma vajaduste kirjeldamisel peab hankija lähtuma riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest (RHS § 3). Seega Hankija ei saanud riigihanke alusdokumentide vaidlustamisel asuda üksnes seisukohale, et tal on õigus tingimusi/nõudeid kehtestada - Hankija pidi oma vajadusi arusaadavalt põhjendama. 8.2. Isikute hankemenetluses osalemise ainus seaduslik eesmärk on majanduslik huvi sõlmida hankeleping, mistõttu on riigihanke vaidlustusmenetluses kaitstav õigushüve õiguspärane hankelepingu sõlmimise võimalus ja vaidlustuse rahuldamine peab aitama kaasa vaidlustaja õiguste kaitsele või rikutud õiguste taastamisele. Antud juhul on TK kaks nõuet vaidlustatud põhjusel, et Vaidlustaja soovib (koos teise pakkujaga) pakkuda hanke osas 1 tooteid, mis ei ole auruga steriliseeritavad (vaid kiirgusega) ja millel pole täidetud tsütokroom C kliirensi nõuded. Vaidlustusest on arusaadav, et Vaidlustajal oleks võimalus hanke osas 1 pakkumust esitada ja jõuda hankelepingu sõlmimiseni Hankijaga vaid juhul, kui neid kahte nõuet TK-s poleks. AD p-i 1.5. kohaselt alternatiivsete lahenduste pakkumine ei ole lubatud. Ja seega puuduvad riigihanke alusdokumentides alternatiivsetele lahendustele kehtestatud nõuded (RHS § 118 lg 10 (13) 2). Alternatiivsete lahenduste lubamine ei tähendaks seda, et pakkuja otsustab milline lahendus on alternatiivne. 8.3. Asjaolu, et kiirgusega steriliseerimine on toetatud rahvusvahelise steriliseerituse tagamise kindlustaseme standardi ISO 11137 poolt, ei tähenda, et Hankija ei võinud auruga steriliseerimise nõuet kehtestada. Vaidlust pole selles, et kiirgusega steriliseerimine ei mõjuta dialüsaatori funktsionaalseid omadusi. Hankija põhjendab auruga steriliseerimise nõuet biosobivusega, eelkõige sellega, et suures doosis kiirgus tekitab dialüsaatorite materjalides muutusi ning tekivad genotoksilised ühendid ning vabad radikaalid. Ja see nähtub patsiendi vereseerumis. Seega on auruga steriliseerimise nõude puhul Hankija eesmärgiks vältida dialüsaatori materjalide kahjustumist ja selle mõju patsientidele. 8.3.1. RHS § 88 lg 7 mõistes ei ole tehtud põhjendamatud takistusi konkurentsile siis, kui huvi korral võinuks konkursil osaleda vähemalt kaks ettevõtjat (Tartu Ringkonnakohtu otsus 3-11- 1300; Tartu Ringkonnakohtu otsus 3-20-718; Riigikohtu otsus 3-20-718). Auruga steriliseeritavate dialüsaatorite osas on konkurents tagatud, sest on olemas vähemalt kaks potentsiaalset pakkujat - Fresenius (Hankija 23.01.2024 seisukoha lisa 2, lk 14) ja Baxter (Hankija 23.01.2024 seisukoha lisa 3, lk 4). Selles vaidlust pole. 8.3.2. RHS § 88 lg 7 kohaselt peab tehniline kirjeldus tagama kõigile ettevõtjatele võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks ega tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile. Seega on RHS-iga kooskõlas ka tehniline kirjeldus (nõue tehnilises kirjelduses), mille puhul on konkurentsi piiramine objektiivselt põhjendatud. Riigikohus on otsuse 3-20-718 p-s 17. mh nentinud, et Hankijal ei ole kohustust hankida valdkonna miinimumnõuetele vastavat toodet, vaid tal on õigus kehtestada enda eesmärkidele vastavad täiendavad tingimused, lähtudes mh oma varasematest kogemustest, samuti, et eriti suur on hankija kaalutlusruum tingimuste kehtestamisel rahvatervise valdkonnas. Antud juhul saaks vaidlusalust nõuet pidada RHS § 88 lg 7 tähenduses objektiivselt põhjendatuks juhul, kui selle sätestamiseks esineb Hankijal selge objektiivne vajadus (see on Hankija eesmärgi saavutamiseks vajalik). Hankija ei vaidle vastu sellele, et kiirguse mõju dialüsaatori materjalidele sõltub kiirguse doosi tugevusest, kuid vaatamata sellele peab Hankija just patsiendi jaoks ohutumaks seda, kui dialüsaatorit steriliseeritakse auruga. Hankija esitas vaidlustusmenetluses oma väidete tõendamiseks 3 teadusartiklit: 1) World Journal of Nephrology & Urology „Do Sterilization Process Really Make Difference in Dialysis-Induced Genotoxicity“ (Hankija 23.01.2024 seisukoha lisa 1); 2) Erlenkötter, A.; Endres, P.; Nederlof, B.; Hornig, C.; Vienken, J. Score model for the evaluation of dialysis membrane hemocompatibility. Artif. Organs 2008, 32, 962–969 (Hankija 01.02.2024 seisukoha lisa 1); 3) Allard B, Begri R., Potier J., Couple S. Dialyzers biocompatibility and efficiency. Determinants of sterilization method choice. Pharm Hospet Clin. 2013;48(4):e15-e21 (Hankija 01.02.2024 seisukoha lisa 2). 11 (13) Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kui on olemas selline meetod dialüsaatori steriliseerimiseks, mis kahjustab vähem dialüsaatori materjale ja on seepärast patsiendile ohutum, siis tuleb aktsepteerida Hankija soovi oma patsientidele pakkuda parimat võimalikku dialüüsravi. Vaidlustaja on möönnud, et suures doosis kiirgus võib dialüsaatorite materjalidele ja patsientidele negatiivselt mõjuda, kuid steriliseerimine on võimalik ja praktikas ka teostatav kasutades üksnes väheses koguses kiirgust. Vaidlustaja pole esitanud vaidlustusmenetluses andmeid kiirguse suuruse kohta, mis ei mõju negatiivselt materjalidele ja ei tekkinud vaidlust selles, kas üldse on võimalik määrata kiirguse erinevaid suurusi dialüsaatori steriliseerimisel. Vaidlustaja väitel on kiirgusega steriliseerimise mõju sügavam, steriliseeritud tulemuse saavutamine on oluliselt kindlam, kuid vaidlustuskomisjoni arvates võib see tähendada ka dialüsaatori materjalide kahjustumist ja mõju patsiendile. 8.3.3. Riigikohtu otsuse 3-20-718 p-s 15.2. on märgitud: „Euroopa Kohus on selgitanud, et võrdse kohtlemise, mittediskrimineerimise ja läbipaistvuse põhimõtted on tehniliste kirjelduste koostamisel olulise tähtsusega, arvestades nende väljavalimisega ja sõnastamisega seotud diskrimineerimisohtu (vt nt Euroopa Kohtu otsused asjades C-413/17 Roche Lietuva, p 34 ja C-368/10 komisjon vs. Madalmaad, p 62). Mida üksikasjalikum on tehniline kirjeldus, seda suurem on oht, et teatava tootja tooteid on eelistatud (Roche Lietuva, p 37). Oluline on, et tehnilise kirjelduse üksikasjalikkuse määr järgiks proportsionaalsuse põhimõtet, mis eeldab selle kontrollimist, kas üksikasjalikkuse määr on soovitavate eesmärkide saavutamiseks vajalik (samas, p 41). Rahvatervise valdkonnas kohaldatakse proportsionaalsuse põhimõtet siiski erilisel moel, arvestades asjaolu, et inimeste elu ja tervis on Euroopa Liidu toimimise lepinguga kaitstud hüvede ja huvide hulgas esikohal [---].“ Vaidlustuskomisjon peab dialüsaatori auruga steriliseerimise nõuet piisavalt tõendatuks ja põhjendatuks. Vaidlustuskomisjoni arvates on nõue objektiivselt põhjendatud RHS § 88 lg 7 mõistes ja arvestab patsiendi elu ning tervist. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et hanke osas 1 TK p-ides 1.1. kuni 1.6. toodud nõue auruga steriliseeritud on õiguspärane ja Hankija ei ole kohustatud seda muutma. 8.4. Tsütokroom C kliirensile esitanud nõuete puhul leiab Vaidlustaja, et tsütokroom C kliirens ei ole dialüsaatori parameetrina üleüldse laialt levinud ja need nõuded on kirjutatud vaid ühe tootja dialüsaatorite omadustest lähtuvalt. Hankija on selgitanud, et tsütokroom C kliirens iseloomustab suuremate neerutoksiinide eemaldamise suutlikkust ja on esitanud kolme dialüsaatorite tootja brošüürid - Fresenius (23.01.2024 seisukoha lisa 2, lk 40), Baxter (23.01.2024 seisukoha lisa 3, lk 3) ja B.Braun (23.01.2024 seisukoha lisa 4, lk 2). Seega on Hankija toonud välja vaidlusaluse nõude sisu ja nimetanud tootjad, kelle dialüsaatorite brožüürid kajastavad seda näitajat. Vaidlustaja pole täiendavates seisukohtades Hankijale vastu vaielnud (on jäänud oma esialgses vaidlustuses esitatud seisukohtade juurde). Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Vaidlustaja põhjendused ei anna alust kohustada Hankijat viima seda nõuet õigusaktidega kooskõlla. 12 (13) 9. Vaidlustusmenetluse kulud Vaidlustusmenetlus lõpeb kahel õiguslikul alusel:  RHS § 192 lg 3 p-i 5 ja § 197 lg 1 p-i 8 alusel vaidlustuse läbi vaatamata jätmisega;  RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel vaidlustuse rahuldamata jätmisega. 9.1. RHS § 198 lg 7 kohaselt kui vaidlustuskomisjon vaatab vaidlustuse läbi kas või ühe vaidlustuses sisalduva nõude osas, ei kuulu tasutud riigilõiv riigilõivuseaduse alusel tagastamisele. Kuna vaidlustus jääb rahuldamata, siis jääb tasutud riigilõiv RHS § 198 lg 3 alusele Vaidlustaja kanda. 9.2. Vaidlustaja on esitanud tähtaegselt taotlused lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks summas 2900 eurot käibemaksuta, 14,5 tunni õigusabi osutamise eest, tunnitasuga 200 eurot käibemaksuta. 9.2.1. RHS § 198 lg 51 kohaselt kui vaidlustusmenetlus lõpeb käesoleva seaduse § 197 lõike 1 punkti 8 alusel põhjusel, et hankija on tunnistanud vaidlustatud riigihanke menetluse või otsuse kehtetuks või vaidlustaja väidetud õigusrikkumise kõrvaldanud, mõistab vaidlustuskomisjon oma otsusega hankijalt vaidlustaja kasuks välja vaidlustaja tasutud või tasumisele kuuluva eksperditasu ja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses, välja arvatud juhul, kui vaidlustatud riigihanke menetluse või otsuse kehtetuks tunnistamine või õigusrikkumise kõrvaldamine ei olnud tingitud vaidlustuse esitamisest. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et hanke osades 6 ja 35 vaidlustatud nõuete muutmine vaidlustusmenetluse ajal oli tingitud vaidlustuse esitamisest. RHS § 198 lg 51 kohaldamine ei sõltu sellest, kas Vaidlustaja oleks eelnevalt pidanud pöörduma Hankija poole selgitustaotlusega või mitte. Vaidlustuskomisjonil pole alust nõustuda Hankija, et kui ühispakkuja oleks pöördunud hankija poole omapoolse ettepanekuga, poleks riigihanke osade 6 ja 35 osas menetluskulusid üldse tekkinud. Vaidlustuskomisjoni hinnangul on hanke osade 6 ja 35 nõuete proportsioon 20% kogu vaidlustuse mahust ja Hankijalt tuleb välja mõista 580 eurot käibemaksuta. Lepingulise esindaja kulud kuuluvad väljamõistmisele ilma käibemaksuta summas (Riigikohtu otsus 3-20-663, p-d 22.-23.). Vaidlustaja ei ole väitnud, et ta pole käibemaksukohustuslane või tal puudub sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus ning Maksu- ja Tolliameti veebilehelt nähtuvalt on Vaidlustaja registreeritud käibemaksukohustuslasena (registreerimisnumber EE102362154). 9.2.2. Kuna vaidlustus jääb rahuldamata, siis ülejäänud lepingulise esindaja kulud jäävad Vaidlustaja kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Reimets 13 (13)