dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

3. isiku vastus

Rahandusministeerium · 13. veebruar 2024
Viit
12.2-10/24-23/28-5
Registreeritud
13. veebruar 2024
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Mittetulundusühing Sotsiaalne Kaasatus
Saabumis/saatmisviis
DVK/e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud
Toimik
12.2-10/24-23
Vastutaja
Ulvi Reimets (Rahandusministeerium, Riigihangete vaidlustuskomisjon)

Failid

  • 📎03437-0001-001 - Vastus vaidlustusele.asice229 KB

Sisu (failidest)

L-03437-0001-001 Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, Tallinn, 10115 12.02.2024. a Vaidlustuse esitaja: Sihtasutus Pärnu Haigla Registrikood: 90004527 Ristiku tn 1, 80010 Pärnu Hankija: Pärnu Linnavalitsus Registrikood: 75000064 Suur-Sepa tn 16, 80098 PärnuTallinn e-post: [email protected] Kolmas isik: MTÜ Sotsiaalne Kaasatus Registrikood: 80364963 Papiniidu tn 35-34, 80022 Pärnu linn, Pärnu maakond e-post: [email protected] Lepinguline esindaja: Vandeadvokaat Aldo Vassar Advokaadibüroo LINDEBERG Telefon: 625 2000 E-post: [email protected] Kolmanda isiku seisukoht esitatud vaidlustuse osas riigihankes “Tugiisikuteenuse tellimine“ (viitenumber 273214). ja Menetluskulude nimekiri 1. Menetluse käik 1.1. Sihtasutus Pärnu Haigla on esitas 05.02.2024 vaidlustuse Pärnu Linnavalitsuse sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusega riigihankes „Tugiisikuteenuse tellimine“ (viitenumber 273214) otsustele jätta kõrvaldamata Mittetulundusühing Sotsiaalne Kaasatus ja tunnistada edukaks Mittetulundusühingu Sotsiaalne Kaasatus pakkumus. 1.2. Riigihangete vaidlustuskomisjon edastas vaidlustuse kohta 06.02.2024. a. teate Mittetulundusühingule Sotsiaalne Kaasatus ning andis tähtaja kirjaliku seisukoha esitamiseks. 1.3. Mittetulundusühingule Sotsiaalne Kaasatus ei nõustu Sihtasutus Pärnu Haigla esitatud vaidlustusega ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu ja põhjendab alljärgnevalt oma seisukohti. 2. Seisukoha põhjendused 2.1. Sihtasutus Pärnu Haigla on kokkuvõtvalt oma vaidlustuses leidnud, et hankija käskkirjast ei nähtu, kuidas hankija on jõudnud järelduseni, et SK pakkumuse puhul ei ole tegemist põhjendamatult madala pakkumusega. Teise etteheitena on välja toodud, et käskkirjast ei nähtu, kas hankija on uurinud ja kaalunud SK varasema hankelepingu rikkumisega seonduvat ja selle mõju oma otsusele. 2.2. Vaidlustuse esitaja on sedastanud, et pakkumuste maksumuste vahe on üle 30%, mistõttu pidanuks hankijal tekkima kahtlus alapakkumuses ja tulnuks küsida pakkujalt selgitust. Kaebuse kohaselt käskkirjast ei nähtu, kuidas hankija on jõudnud järeldusele, et SK pakkumuse puhul ei ole tegemist põhjendamatult madala pakkumusega. 2.3. Mittetulundusühingule Sotsiaalne Kaasatus on seisukohal, et Sihtasutus Pärnu Haigla etteheited on alusetud ja paljasõnalised. 2.4. Esiteks RHS § 115 lg 1 alusel on võimalik vaidlustada pakkumuse edukaks tunnistamise otsust, väites, et hankija ei viinud läbi kontrollimenetlust, kuigi ta oleks pidanud seda tegema. Lg 8 kohaselt on võimalik vaidlustada otsust põhjendusel, et hankija on jõudnud kontrollimenetluse tulemusena ebaõige otsustuseni, sest pakkumus on tegelikult põhjendamatult madala maksumusega. 2.5. Pakkuja, kes vaidlustab hankija poolt pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrollimata jätmise, peab tõendama, et kolmanda isiku – eduka pakkuja – pakkumuse maksumuse osas esineb põhjendamatult madala maksumuse kahtlus, st RHS § 115 lg 1 alusel esitatud vaidlustuse korral peab vaidlustaja tõendama kahtluse olemasolu või selle tekkima pidamist. Riigikohus on 14.03.2011 otsuses 3-3-1-87- 10 p-s 19 selgitanud, et „kaebuse esitanud isikul lasub tõendamiskoormis tõendamaks, et vaidlustatud pakkumises märgitud hind on liiga madal“. Lk 2 / 5 2.6. Käesoleval juhul on vaidlustaja esitanud lakoonilised ja paljasõnalised väited selle kohta, et kolmanda isiku pakkumine on liiga madal, ühtegi tõendit ei ole esitatud. 2.7. Lisaks Mittetulundusühingule Sotsiaalne Kaasatus märgib, et RHS ei sätesta konkreetselt, millal on pakkumuse maksumus põhjendamatult madal ega määratle meetodit selle kindlakstegemiseks, seda ei sätesta ka hankedirektiivid, mistõttu on see hankija ülesanne (Riigikohtu 02.12.2015 otsuse 3-3-1-50-15 p 23). Seega on hankijal ulatuslik kaalutlusõigus asjaolude osas, mida võtta arvesse pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrollimisel. Vaidlustuskomisjoni kontroll saab piirduda vaid menetlusnormide järgimise, asjaolude sisulise paikapidavuse ning selle kontrollimisega, et ei oleks tehtud ilmselget kaalutlusviga. Kohtud on korduvalt rõhutanud, et kohtuvälise vaidluste lahendamise organina ei saa vaidlustuskomisjon hakata ise teostama seadusega haldusorganile antud kaalutlusõigust, vaid üksnes kontrollida kaalutluse teostamise õiguspärasust (nt Tartu Ringkonnakohtu 03.11.2015 otsus haldusasjas 3-15-1683 p 24). 2.8. Mh Mittetulundusühingule Sotsiaalne Kaasatus rõhutab, et RHS ei nõua hankijalt otsuse tegemist pakkumuse põhjendamatult madala maksumuse tõttu tagasilükkamata jätmise kohta, mistõttu on ka vaidlustaja vastavasisulised väited ja viide HMS § 56 rikkumisele alusetud. 2.9. Eeltoodu osas kokkuvõtvalt Sihtasutus Pärnu Haigla väited on alusetud ja paljasõnalised – vaidlustuse esitaja ei ole tõendanud, et kolmanda isiku pakkumine on liiga madal ning ei ole esitanud ka sisulisi väiteid/põhjendusi. RHS ei kohusta hankijat otsuses põhjendama, kas hankija kontrollis RHS § 115 lg 1 kohaselt pakkujat ning samuti RHS ei nõua, et hankija põhjendaks otsust, kui pakkumist tagasi ei lükata. 2.10. Teise peamise etteheite kohaselt käskkirjast ei nähtu, kas hankija on uurinud ja kaalunud SK varasema hankelepingu rikkumisega seonduvat ja selle mõju oma otsusele. 2.11. Esiteks RHS § 95 lg 4 sisaldab hankemenetluses kohaldatavaid diskretsiooniliste kõrvaldamise aluseid. Seega hankijal ei ole kohustust pakkujat või taotlejat RHS § 95 lg-s 4 loetletud asjaolude ilmnemisel hankemenetlusest kõrvaldada, vaid hankijal tuleb kõiki kaalutlusreegleid järgides jõuda otsusele, kas konkreetsel juhul on selline teguviis põhjendatud või mitte. 2.12. Teiseks asjaolu, kas pakkuja või taotleja suhtes esineb RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud kõrvaldamise alus, tõendamise koormus lasub hankijal. Hankija võib vastavat asjaolu tõendada nt jõustunud kohtuotsusega. Riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest tulenevalt ja RHS § 96 lg-s 5 on sätestatud pakkuja Lk 3 / 5 hankemenetlusest kõrvaldamise otsuse põhjendamise kohustus. RHS § 95 lg 4 p 8 alusel pakkuja või taotleja hankemenetlusest kõrvaldamise otsuses selgelt ära näitama, milles täpselt seisneb varasemate hankelepingute rikkumine, ning hindama, kas iga konkreetset rikutud tingimust saab pidada vastava lepingu oluliseks osaks ja kas rikkumine oli oluline või pidev. 2.13. Kui hankijal on kahtlus tekkinud ja on peale kontrolli läbiviimist veendunud, et ettevõtja suhtes ei esine kõrvaldamise aluseid ja/või ettevõtja vastab hankes sätestatud kvalifitseerimise tingimustele, ei nõua seadus, et ta teeks selle kohta kirjaliku otsuse. 2.14. Kolmas isik annab teada, et Pärnu linnavalitsus küsis Mittetulundusühingult Sotsiaalne Kaasatus ka eraldi veel seisukohta riigihangete registri kaudu, mille vastas kolmas isik tähtaegselt. 2.15. Kokkuvõtvalt kolmas isik märgib, et RHS § 95 lg 4 p-s 8 on diskretsiooniline alus, mille esinemist hankija ka käesolevas riigihankes kontrollis. Käesoleval juhul puudub igasugune alus ja tõendid selle kohta, et esineb RHS § 95 lg 4 p-s 8 esinev alus, mistõttu on hankija õiguspäraselt menetlust läbi viinud – ehk pakkumist ei saa kõrvaldada, kui selleks puudub alus. Kuna seadus ei näe ette, et hankija peaks kõrvaldamata jätmise otsust põhjendama, vaid kohustus põhjendada kõrvaldamise otsuseid, ei ole hankija riigihanke norme ja menetluse reegleid rikkunud. 2.16. Eeltoodust tulenevalt on MTÜ Sotsiaalne Kaasatus seisukohal, et Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusega hanke “Tugiisikuteenuse tellimine“ pakkujate hankemenetlusest kõrvaldamata jätmine ja kvalifitseerimine ning pakkumuste vastavaks ja pakkumuse edukaks tunnistamise otsus on täies ulatuses õiguspärane ning vaidlustaja välja toodud põhjendused ei anna alust käskkirja kehtetuks tunnistada. 3. Menetluskulude nimekiri 3.1. RHS § 198 lg 8 kohaselt kui vaidlustusmenetluses osaleb kolmas isik, mõistab vaidlustuskomisjon kolmanda isiku poolt vaidlustusmenetluses tasutud või tasumisele kuuluva eksperditasu ja lepingulise esindaja kulud kolmandale isikule välja tema poole vastaspoolelt samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku poolt tasutud või tasumisele kuuluv eksperditasu ja lepingulise esindaja kulud kolmanda isiku enda kanda. 3.2. MTÜ Sotsiaalne Kaasatus on kandnud käesolevas vaidlustusasjas kulutusi õigusabile summas 633,39 EUR (koos käibemaksuga), mida kinnitab advokaadibüroo Lindeberg OÜ vastav arve (lisa). Vandeadvokaat on käesolevas Lk 4 / 5 vaidlustusasjas kulutanud tööaega 2h 58m tunnihinnaga 175 EUR + KM, mis on käesoleva vaidlustusasja sisu ja mahukust arvestades põhjendatud kulu. 3.3. Kinnitan, et kõik käesolevas menetlusdokumendis ja selle lisas kajastatud kulud on kantud seoses käesoleva vaidlustusasjaga. 3.4. Eeltoodust tulenevalt jätta kõik menetluskulud SA Pärnu Haigla kanda. 4. MENETLUSLIKUD SEISUKOHAD 4.1. Menetlus. MTÜ Sotsiaalne Kaasatus on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. 4.2. Esindusõigus. Vandeadvokaat Aldo Vassar kinnitab MTÜ Sotsiaalne Kaasatus osas esindusõiguse olemasolu. Eeltoodust tulenevalt palun: 1. Jätta vaidlustus täies ulatuses rahuldamata. 2. Jätta kõik menetluskulud SA Pärnu Haigla kanda ja mõista SA Pärnu Haigla MTÜ Sotsiaalne Kaasatus kasuks välja õigusabikulud 633,39 EUR eurot. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Aldo Vassar Vandeadvokaat MTÜ Sotsiaalne Kaasatus lepinguline esindaja Lisa: Arve nr 240112 Lk 5 / 5
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel