Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Seadusega tehakse erinevates tervisevaldkonna õigusaktides muudatusi, mis on seotud juba jõustunud või lähiajal jõustuvate muudatustega ning täiendavad neid. Eesmärgiks on õigusselgus ja terviklikkus. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Kaily Susi ([email protected]), tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste ([email protected]), keskkonnatervise ja kemikaaliohutuse juht Aive Telling ([email protected]), ravimiosakonna nõunik Mari Amos ([email protected]), analüüsi- ja statistika osakonna nõunik Liisa Koreinik ([email protected]) ning finantsosakonna nõunik Ave Schultz ([email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusloome- ja isikuandmete kaitse nõunik Lily Mals ([email protected]) koostöös õigusnõunikuga Susanna Jurs ([email protected]) ning terviseõiguse juhiga Ebe Sarapuu ([email protected]). Eelnõu ja seletuskiri keeletoimetatakse pärast teist kooskõlastusringi. 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse järgmisi seaduste redaktsioone: 1) Tervishoiuteenuste korraldamise seadus (TTKS) – RT I, 15.12.2023, 14; 2) Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus (ATKEAS) – RT I, 01.07.2023, 9; 3) Kaitseväe korralduse seadus (KKS) – RT I, 06.07.2023, 38; 4) Küberturvalisuse seadus (KüTS) – RT I, 06.08.2022, 19; 5) Ravikindlustuse seaduse (RaKS) – RT I, 15.12.2023, 6; 6) Ravimiseadus (RavS) – RT I, 15.12.2023, 10; 7) Ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadus (lähtetoetused) – RT I, 15.12.2023, 1; 8) Riigilõivuseadus (RLS) – RT I, 06.07.2023, 83; 9) Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus – RT I, 07.03.2023, 4; 10) Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadus (TOKVS) – RT I, 20.06.2022, 83; 11) Tubakaseadus (TubS) – RT I, 07.03.2023, 20. Eelnõu pole seotud menetluses oleva muu eelnõuga. Eelnõu on seotud EL õiguse rakendamisega – eelnõuga täpsustatakse TubS-i sõnastusi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2014/40/EL tubaka- ja seonduvate toodete tootmist, esitlemist ja müüki käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/37/EÜ (ETL L 127, 29.04.2014, lk 1–38), muudetud komisjoni delegeeritud direktiiviga 2014/109/EL (ELT L 360, 17.12.2014, lk 22–27) (edaspidi direktiiv 2014/40/EL). Direktiivis ettenähtud liikmesriigi ülesannete täitmiseks kehtestatakse riigilõivud. Samas puudub eelnõul seos Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. 1 Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik poolthäälteenamus. Käesolevale eelnõule on tehtud väljatöötamiskavatsus (TTKS VTK) osas, mis puudutab tervisekeskuste regulatsiooni ning paindlikumat töökorraldust perearsti asendamise ja nimistuvälise teenindamise kaudu. Käesoleva eelnõu teistele osadele väljatöötamiskavatsust ei eelne tuginedes Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punktidele 1 ja 5. Nimelt on eelnõu teiste osade menetlus kas kiireloomuline – mh peab muutma jõustumata seadust enne kui see jõustub – või ei kaasne rakendamisega olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju – Eesti Haigekassa kannab juba 1. aprillist 2023. a nime Tervisekassa, viimases kohas nime muutmine ei ole suure mõjuga. Eelnõu § 6 punktis 1 toodud muudatus (RavS § 21 täiendamine lõikega 71) on seotud 25.12.2023 jõustunud ravimiseaduse muudatustega (eelnõu 299SE) ning on vajalik abinõu patsientide katkematu ravi tagamiseks. Kuna muudatus puudutab Ravimiameti menetlusprotsesside kiirendamist säilitades endiselt põhjendamise kohustuse ning olles sisuliselt seotud RavS muudatuste VTK eesmärkidega, ei ole tegemist olulise õigusliku muudatusega. Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva eelnõu seletuskirja 6. punktis. 2. Seaduse eesmärk Seadusega tehakse erinevates tervisevaldkonna õigusaktides muudatusi, mis on seotud juba jõustunud või veel jõustuvate muudatustega ning täiendavad neid. Eesmärgiks on õigusselgus ja terviklikkus. Seoses 2024. a jõustuva TOKVS-ga muudetakse TTKS-i, et täpsustada vastutuskindlustuse seost tegevusloaga. TTKS-s muudetakse ka nimistu alusel tegutsevat perearsti puudutavaid sätteid, tuues seadusesse tervisekeskuse mõiste ning laiendades perearstikeskuste võimalusi kanda suuremat piirkondlikku vastutust. Tehnilise muudatusena asendatakse õigusaktides mõiste „üldarstiabi“ mõistega „perearstiabi“. RavS muutmisega antakse Ravimiametile täiendav võimalus anda luba müügiloata ravimi turustamiseks kindla diagnoosi puhul, et tagada inimeste või loomade tervise seisukohast olulise ravimi katkematu kättesaadavus Eestis. RavS teine muudatus puudutab tegevuslubasid, et viia seadus kooskõlla EL regulatsiooniga. RLS-i lisatakse iseseisvalt teenust osutama asuvate füsioterapeutide, logopeedide ja psühholoogilise ravi osutajate tegevusloa taotlemise riigilõivud. Lisatakse ka jaotis TubS alusel tehtavatele toimingutele, mille hulgas kehtestatakse riigilõivud tubakatoote koostise teate läbivaatamise eest. Veel jõustumata TOKVS-i muudetakse, et täpsustada vastutuskindlustuse seost tegevusloaga. Täpsustatakse, kuidas toimub Terviseametile (TA) info edastamine kindlustatuse staatuse kohta. TubS-i muudetakse sõnastust õigusselguse huvides ning nähakse ette õiguslik alus riigilõivu sätestamiseks. Muudatustega elimineeritakse õiguslikud lüngad. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kaheteistkümnest paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 muudetakse TTKS-i. 2 Punktiga 1 täiendatakse TTKS §-i 1 uue lõikega 25. Kuigi 01.07.20241 jõustuva TTKS § 481 alusel saab TA tunnistada tegevusloa kehtetuks, kui tervishoiuteenuse osutaja ei ole täitnud TOKVS-st tulenevat kindlustuskohustust, siis seadusesse oleks vaja tuua ka sõnaselge säte, et tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud järgima TOKVS-st tulenevaid kohustusi. Kui tervishoiuteenuse osutaja vastavaid kohustusi ei täida, siis TA saab TTKS § 60 lõike 1 kohaselt teha selle üle riiklikku järelevalvet. Punktidega 2 asendatakse seaduses sõna „üldarstiabi“ läbivalt (v.a rakendussätetes) sõnaga „perearstiabi“. Praegu nimetatakse õigusaktides perearsti nimistu alusel pakutavat teenust üldarstiabiks. See on üks kahest arstiabi liigist tervishoiuteenuste korraldamise seaduses. Teine liik on eriarstiabi. Perearsti residentuuri läbinud arst saab osutada nii üldarstiabi, mida Tervisekassa rahastab vastava lepingu alusel, kui ka perearsti teenust eriarstiabi tegevusloa alusel. Viimane ei ole nimistupõhine ega riiklikult rahastatud teenus. Üldarsti mõistet seadustes ei kasutata. Küll aga on see tavakeeles väga levinud, tähendades arsti, kes on lõpetanud arsti põhiõppe, kuid ei ole omandanud eriala. Selline arst võib töötada nii üldarstiabi tegevusluba omava (perearstikeskus) kui eriarstiabi tegevusluba omava teenuseosutaja juures. Eraldi tegevusloa ega teenuse liiki erialata arstidele praegu ei ole, seega ei saa nad tegutseda iseseisvalt. Nimetuse muutmine on vajalik õigusselguse huvides. Praegu kasutatud sõnastuse alusel võib lugeja arvata, et nimistu alusel peremeditsiini teenuse osutamiseks piisab üldarsti kompetentsist. See ei vasta tõele. Nimistu saab olla kinnitatud vaid peremeditsiini erialaga arstile. Praegu tuleb eriala omandamiseks läbida lisaks kuueaastasele põhiõppele neli aastat pikk residentuur. Sõna "perearstiabi" annab teenuse sisu selgemalt edasi. Kuigi teenuse osutamisel osalevad ka teised tervishoiutöötajad peale arsti, kasutatakse teenuse nimetuses sõna "arst", kuivõrd "arstiabi" on eesti keeles samuti laiama tähendusega ning ka eriarstiabi puhul on tegemist teenusega, mille osutamisel osaleb suurem meeskond. Lisaks loob muudatus eelduse selleks, et tulevikus saaks ka nimetuse "üldarst" õigusruumis kasutusele võtta. See võib olla vajalik nii erialata arstide õiguste täpsustamisel kui ka näiteks teenuste hindade määramisel. Seni on nimistu alusel tegutsevatele perearstidele väljastatud tegevusluba tegevusalal "perearsti nimistu alusel üldarstiabi osutamine". Tegevusload on tähtajatud. Muudatuse jõustumisel jäävad sellised tegevusload kehtivaks, lubades osutada perearstiabi teenust. Ka seni sõlmitud lepingutes, seal hulgas Tervisekassaga sõlmitud ravi rahastamise lepingutes, jääb sõna "üldarstiabi" kehtima tähenduses "perearstiabi". Muudatus on kiireloomuline, kuna 2024. aastal sõlmib Tervisekassa uued vähemalt viieaastase tähtajaga ravi rahastamise lepingud kinnitatud perearsti nimistu alusel tegutsevate isikutega ning õigusselguse huvides on hea, kui pikaajalises lepingus on kasutatud samu mõisteid nagu kehtivates seadustes. Terviseamet märgib väljastatud tegevuslubadele tegevusala ning teenuse. Eriarstiabi tegevusalal väljastatud lubadele, mille alusel perearst tegutseb nimistuta eriarstina, on märgitud teenusena "peremeditsiiniteenus" või "ambulatoorne peremeditsiiniteenus". Eriarstiabi tegevusalal väljastatud tegevusload ei anna õigust perearstiabi osutamiseks ehk nimistu alusel perearstina tegutsemiseks. Üldarstiabi osutav äriühing ei tohi osutada eriarstiabi ning kuna tegemist on vaid vormilise muudatusega, jääb sama piirang kehtima "perearstiabile". Punktiga 3 täiendatakse TTKS §-i 7 lõigetega 5 ja 6, millega nähakse ette võimalus osutada perearstiabi teenust perearsti poolt ka tema nimistusse mitte kuuluvatele isikutele. Samuti nähakse 3 ette volitusnorm sellise teenindamise tingimuste, ulatuse ja korra kehtestamiseks ministri määrusega. Perearstisüsteem on Eestis üles ehitatud nimistupõhiselt. TTKS näeb ette, et inimesel on õigus registreeruda nimistusse ja vahetada perearsti. Seda põhimõtet ei ole plaanis muuta. Tervisekassa ülesanne on korraldada konkursse nimistule perearsti leidmiseks ning vajadusel asendusi perearstita nimistu teenindamiseks. Praegu on aga süveneva tervishoiutööjõu puuduse tõttu antud ülesannete täitmine äärmiselt raskendatud. Sageli ei ole inimestel võimalik registreeruda nimistusse, kuna elukohajärgsed nimistud on täis. 785 nimistust 72-l on juba praegu ajutine asendaja, kusjuures paljude nimistute asendust on aasta kaupa korduvalt pikendatud ning see pole enam olemuselt ajutine. On perearste, kes teenindavad mitut nimistut, olles ühe nimistu perearst ning teise asendaja. Peremeditsiini residentuuri läheb igal aastal u 30 arsti. Õpe kestab 4 aastat, kuid sageli ka pikemalt näiteks lapsehoolduspuhkuste tõttu. Samas on pea kolmandik nimistuga perearstidest pensioniealised, neist ligi 80 vanuses üle 70 eluaasta. Pikemas plaanis on eesmärk esmatasandi tervishoidu igakülgselt tugevdada ning jätkata nimistupõhise perearstiabi süsteemiga. Selleks vajalikud sammud võtavad aga aega. Lähiaastatel esmatasandi arstiabi tagamiseks tuleb võtta kasutusele täiendavad meetmed. TTKS ei luba perearsti nimistu alusel tegutsejatel osutada inimestele abi nimistuväliselt ega Tervisekassal selle eest tasuda. Erandiks on vältimatu abi. Nimistuväliste isikute teenindamise võimaluse loomine on vajalik muuhulgas järgmistel põhjustel: 1) Tagamaks perearstiabi teenuse, kui nimistule ei ole leitud asendajat. Tervisekassa ülesandeks on nimistule arsti leidmine kas perearsti konkursi korras või selle luhtumisel asendaja leidmise kaudu. Kuna üha enam arste loobub nimistust, ei pruugi Tervisekassal olla võimalik seda ülesannet täita. Selleks, et perearstita nimistusse kuuluvaid inimesi saaks teenindada paindlikult ja kõiki olemasolevaid ressursse kasutusele võttes, tuleb võimaldada nende inimeste teenindamist lähemate perearstide poolt. Perearst võib olla nõus ajutise töökoormuse tõusuga ja osade perearstita inimeste teenindamisega ka siis, kui ei soovi võtta kogu nimistu asendamise vastutust või kui tema enda nimistusse enam uusi inimesi ei mahu. Samuti võiks nimistu ajutiseks asendajaks olla teenusepakkuja, kes asub teeninduspiirkonnast eemal ning saab suurema osa pöördumistest lahendada ära kaugteenusena, pakkudes nimistu patsientidele head kättesaadavust telefoni ja veebi teel ning pereõe püsivat kohalolu kodulähedases praksises. Samas piirkonnas oma nimistuga tegutsev perearst saaks sellises olukorras olla abiks, et perearstita nimistu patsiente vajadusel kohapeal vastu võtta. Sellised pöördumised, kus on samal päeval vaja arsti kontaktvastuvõttu, moodustavad kõigist perearstikeskuste vastuvõttudest väikese osa. Nimistuväliste isikute teenindamine võimaldaks selliseid kombineeritud lahendusi kasutada, et teenus oleks kättesaadav ja kodulähedane. 2) Perearstiabi on muutunud üha enam meeskonnapõhiseks. Ligi pooled nimistuid teenindavad perearstidest tegutsevad tervisekeskustes, kus on koos lisateenustega ühe katuse all mitu perearsti. Kuigi ka tervisekeskustes kehtib põhimõte, et inimesel on oma perearst ning abi osutatakse nimistupõhiselt, leidub tegevusi, milles võiks ülesandeid jagada. Üheks näiteks on erakorraliste patsientide vastuvõtmine. Sotsiaalministri 06.01.2010 määrus nr 2 „Perearsti ja temaga koos töötavate tervishoiutöötajate tööjuhend" (määrus nr 2) näeb ette, et ägeda terviseseisundi puhul tuleks inimene võtta vastu pöördumise päeval. Paljude haigusseisundite puhul ei ole vajalik põhjalik sekkumine ning esmaseks konsultatsiooniks ning haiguslehe avamiseks on teenuse kiire kättesaadavus olulisem kui nimistupõhine 4  lähenemine. Antud muudatus annab õiguse tervisekeskuse ühe arsti nimistutesse kuuluvate isikute teenindamiseks sama tervisekeskuse teisele arstile ja õele teatud olukordades. 3) Seoses erakorralise meditsiini osakondade ülekoormusega on räägitud valveteenuse vajadusest esmatasandil. Üks võimalus oleks, et üldarstiabi osutaja palkaks lisapersonali erialata arstide näol, kes saaksid pakkuda abi kergema erakorralise või ägeda tervisemurega patsiendile. Lahendus vähendaks erakorralise meditsiini osakondade koormust ning kokkuvõttes kulud väheneksid. Antud muudatus võimaldaks ka sellise, veel väljatöötamist vajava teenuse pakkumist esmatasandil. Lõikes 6 täpsustatakse, et nimistuvälistele isikutele võib perearstiabi teenust osutada vaid ministri määruses sätestatud tingimustel, ulatuses ja korras. Määruses täpsustatakse, mis olukordades ja kellele võib perearst nimistuväliselt teenust osutada. Perearstiabi osutaja ei saa näiteks osutada kõigile isikutele teenust samas mahus, nagu ta osutab oma nimistusse kuuluvatele inimestele ning määrusega nähakse ette täiendavad kriteeriumid. Volitusnormi alusel on kavandatud täiendada määrust nr 2, kus täpsustatakse olukorrad, mil on nimistuväliste isikute teenindamine perearstiabis lubatud. Nimistuvälise isiku teenindamise eest võtab tasu maksmise kohustuse üle Tervisekassa Vabariigi Valitsuse 01.01.2024 määruse nr 56 „Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu“ (TTL) alusel, kus võidakse seada täiendavad piirid, millisel juhul nimistuvälist perearstiabi osutamist Tervisekassa rahastab. Eelkõige võetakse kohustus üle siis, kui isik kuulub nimistusse, millel ei ole perearsti ega asendajat. Perearstiabi osutaja saab seda kontrollida tervise infosüsteemist. Tasu üle võtmine saab olla tegevus- või valmisolekupõhine, vajadusel piiratud mahu või ajaga. Punktiga 4 muudetakse TTKS §-i 8 lõiget 45, andes Tervisekassale võimaluse tõsta inimesi perearstita jäänud nimistust teise nimistusse. Kui nimistule ei ole konkursi korras leitud uut perearsti ja Tervisekassa ei ole leidnud ka asendajat, kes nimistut teenindaks, saab muudatuse alusel tõsta nimistusse kuuluva isiku teise nimistusse, mille teeninduspiirkond vastab tema elukohale ning mille piirsuurus ei ole täitunud. Punktiga 5 lisatakse TTKS 2. peatükki uus jagu 21, mis sätestab tervisekeskuse mõiste ja liigid. Õigusselguse huvides tuuakse seadusesse tervisekeskuse mõiste. Seni on mõistet defineeritud määruste tasandil ning detailides kontekstist sõltuvalt. Tervisekeskuste moodustamist nähti ette esmatasandi tervishoiu arengukavas aastateks 2009-2015. Regionaalarengu fondi toel alustati esmatasandi taristu kaasajastamist. Sellega seoses toodi õigusruumi mõiste „esmatasandi tervisekeskus“, mis oli seotud rahastusmeetme ja toetuse andmise tingimustega. Tervise-ja tööministri 13.03.2018 määruses nr 5 „Tervisekeskuste kaasajastamine“ (määrus nr 5) on kirjeldatud, kui paljusid inimesi peab keskus teenindama, milliseid teenuseid tuleb pakkuda, millised on ruuminõuded. TTL-s on samuti kirjeldatud tervisekeskus, kuid seda mitte taristuna, vaid teenuste pakkumise viisina, et Tervisekassa tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustuse üle võtaks. Üldjoontes on nimetatud kahes määruses tervisekeskust üsna sarnaselt kirjeldatud. TTKSis sätestatav mõiste on üldisem ega reguleeri tervisekeskust detailides. Samas piisava täpsustega, et mõista üldplaanis, millega on tegemist. Kuivõrd loodud ja kaasajastatud tervisekeskused peavad olema jätkusuutlikud, peab ka TTL rahastuse alusena tagama loodud keskuste säilimise ja kestvuse. 2018. aasta TTKS VTK-s oli arutluse all tervisekeskuse defineerimine seaduses. Jõuti järeldusele, et esialgu ei ole see vajalik, kuid olukorda tuleb jooksvalt hinnata ning vajadusel peaks siiski mõiste seadusesse viima. VTK-le järgnenud eelnõus tervisekeskuse mõistet ei käsitletud. Praeguseks on 5 selge, et seaduses tervisekeskuste nimetamine on vajalik. Ligikaudu pooled perearsti nimistud on TTL mõttes tervisekeskuste koosseisus. Seega õigusselgust ootavate osapoolte ring on oluliselt kasvanud. Kuigi ka praegune situatsioon, kus tervisekeskuse erisus tekib TTLi põhjal, pole takistanud tervisekeskuste moodustamist, on edaspidi selge mõiste kasutuselevõtt vajalik. Lisaks õigusselguse loomisele on eesmärk jätkata esmatasandi võrgu tugevdamisega just üle riigi asuvate tervisekeskuste baasil. Selleks, et anda tervisekeskustele piirkondlik vastutus näiteks kriisistruktuuri loomiseks ja elutähtsa teenuse osutajana valmisolekuks ja tegutsemiseks, tuleb tervisekeskus kui selline seaduses kirjeldada. Lõikes 1 nähakse ette, et tervisekeskuse moodustavad ühel taristul ühiselt tegutsevad teenuste pakkujad. See tähendab, et tervisekeskus ei pea olema omaette juriidiline isik, küll aga peab keskuse moodustajate vahel olema sõlmitud vastutuse jaotamise- ja koostööleping. Tervisekeskuse võib moodustada ka üks tervishoiuteenuse osutaja, kes pakub ise kõiki nõutud teenuseid. Koduõendusteenuse all mõeldakse TTKS § 25 lõike 3 alusel kehtestatud määruses nimetatud koduõendusteenust. Tervisekeskuse moodustajate hulka võivad, aga ei pea kuuluma logopeedilist ravi või psühholoogilist ravi osutavad isikud. Lõike 2 alusel loetakse tervisekeskuse osaks ka tervisekeskust moodustava perearstiabi osutaja teine tegevuskoht ehk tervisekeskuse filiaal. Nii saab tervisekeskuse juurde koondada piirkonna väiksemaid praksiseid ning pakkuda täismahus esmatasandi teenust ka nende nimistute inimestele. Ka praegu saab TTL mõttes tervisekeskuse juurde kuuluda filiaal, nii on näiteks Sangaste perearstikeskus filiaaliks Otepää tervisekeskusele. Lõikega 3 sätestatakse volitusnorm, et kehtestada tervisekeskuste liigid ja nõuded eri liiki tervisekeskustele. Täpsem liikide jaotus ja nõuded tuleb veel kokku leppida, kuid on selge, et erinevad tervisekeskused on väga erineva suuruse, võimekuse ja ambitsiooniga ning seda tuleb ülesannete jagamisel arvestada. Pole vajadust anda kõigile sama piirkonna tervisekeskustele vastutust, mida võiks tegelikult katta piirkonna peale üks keskus. Tervisekeskuste liikide nõuetes kirjeldatakse nii keskuse ruume ja sisustust kui ka teenustepaketti, teenindatavate isikute ja nimistute arvu jm. Esialgu planeeritakse määruses kasutada TTLi tervisekeskuse definitsiooni. Punkti 6 kohaselt muudetakse TTKS § 57 lõiget 33. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on Tervisekassal võimalik korraldada perearstinimistu ajutine asendamine tervisekeskuse kaudu. Muudatusega nähakse ette võimalus kinnitada nimistule ajutiseks asendajaks lisaks tervisekeskusele järgmise valikuna perearstiabi osutav juriidiline isik. Muudatuse eesmärk on võimaldada paindlikumat perearstiabi teenuse pakkumist (asendamist). Vajadust selleks on eelnevalt selgitatud eelnõu § 1 punkti 3 muudatuse juures. Paragrahvi täiendatakse sisuliselt ühe lisavõimalusega perearstita nimistu asendamiseks, samal ajal ei muutu senised võimalused asendajate valikus. Nimistuga perearsti asendamise võimaldamine ka selliste perearstiabi osutajate poolt, kes ei tegutse tervisekeskuses, on vajalik, et lisada paindlikkust. Seda võimalust peaks kasutama vaid erandlikult, üksnes juhul kui täidetud on kõik eeldused: konkurss uue perearsti leidmiseks on luhtunud ning asendajaks ei ole võimalik kinnitada arsti vastavalt TTKS § 57 lõikele 31 ega tervisekeskust (nt piirkonnas tervisekeskuse puudumise tõttu või juhul, kui tervisekeksus juba asendab sellisel määral perearstita nimistuid, et täiendava koormuse panemine ei tagaks teenuse kvaliteeti vms). Punktiga 7 võimaldatakse kinnitada asendus pikemaks ajaks kui seni kehtinud üheaastane periood. Uues sõnastuses võimaldab seadus tervisekeskusele ja perearstiabi osutajast juriidilisele isikule 6 perearsti nimistu asendamiseks kinnitada kuni viieks aastaks. Tegemist on sarnaselt senise lühema perioodiga Tervisekassa kaalutlusotsusega, sätestades maksimaalse asendusperioodi pikkuse. Kehtiva TTKS alusel võib arst või tervisekeskus olla kuni üks aasta nimistu ajutiseks asendajaks. Ajaline piirang on seatud, kuna eelistatult leitakse nimistule kvalifitseeritud perearst, kes tagab kvaliteetse teenuse ja järjepidevuse. Tegelik seis on, et mitmete nimistute juures on ajutist asendust mitme aasta vältel aasta kaupa pikendatud, kuna perearsti ei leita. Muudatusega võimaldatakse perearsti konkursi luhtumisel nimistu asendamist perearstiabi osutajale pikemaks perioodiks, sõltumata sellest, kas tegemist on tervisekeskusega. Muudatuse eesmärk on võimaldada juhtprojektide korraldamist, lisades teenuse rahastamise tingimused TTLi 11. peatükki „Juhtprojektid tervishoiusüsteemi arendamiseks“. Pikemaajaline asendus on vajalik kahel põhjusel: 1. See annab selguse ja kindluse nii nimistu patsientidele kui ka asendusteenust pakkuvale teenuseosutajale. Kui on ette näha, et lähiajal ei ole võimalik nimistule püsivat perearsti leida, siis on nimistusse kuuluvate isikute jaoks pikaajaliselt kokku lepitud asendus selgem lahendus kui asendaja korduv määramine lühikesete perioodide kaupa. Samuti annab see teenuseosutajale kindluse rahaliselt ning ajaliselt investeerida ja pakkuda ka töötajatele kindlat töökohta pikemaks ajaks. 2. Võimaldab hinnata võimalike täiendavate muudatuste vajalikkust. Tervisekeskuste loomine ja muutunud ootused tööelule võivad nõuda tulevikus nimistu eest vastutamise ümber mõtestamist. Tuleb kaaluda võimalust, et teatud tingimustel kinnitataksegi nimistu mitte perearstile, nagu praegu, vaid perearstikeskusele. See ei tähenda, et inimestel kaoks ära oma perearst, kuid teenuse eest vastutajaks oleks selle perearsti tööandja. Punktis 5 toodud muudatus annab võimaluse katsetada, millised tingimused teenuse osutamiseks oleks sellise asjade korralduse puhul vajalikud. Juhtprojekt, mis kestab mitu aastat, aitab seda paremini hinnata. Vähendamaks ohtu, et pikaajalist asendamist hakatakse kasutama kui hõlpsat alternatiivi perearsti otsimisele, sõnastatakse vajadus igakordselt hinnata sellise korralduse sobivust tervisesüsteemi kui tervikuga. Selline nõue kindlustab, et iga pikemaajaline asendus oleks läbi mõeldud mitte ainult konkreetse nimistu ja teenuse rahastamise aspektist, vaid arvestataks ka tervishoiu strateegiliste suundadega. Punkt 8 näeb ette kohustuse viia läbi TTKS § 7 lõigetes 5 ja 6, § 57 lõike 33 punktis 2 ja lõikes 35 sätestatud regulatsioonide mõjuhinnangud hiljemalt 2029. a 1. jaanuariks. Nõue on sätestatud, et veelgi maandada riske, mida muudatuse tegemine võiks teoreetiliselt põhjustada. Sotsiaalministeerium hindab hiljemalt 2028. aastal, kas soovitud mõju on saavutatud. Kui ilmneb negatiivne mõju, näiteks mõni muudatusest tulenev risk esmatasandi tugevdamisele ja süsteemi jätkusuutlikkusele, mida ei osata praegu ette näha, siis saab muudatuse tagasi pöörata. Muudatust, mis võimaldab nimistu pikaajalist asendamist perearstiabi osutaja poolt, on kavas rakendada juhtprojektide raames, mille töötab Tervisekassa välja koostöös Sotsiaalministeeriumiga. Juhtprojektis seatakse mõõdetavad eesmärgid ja selgitatakse välja mõõtmiseks vajalikud andmed. Eesmärk on, et teenuse kvaliteet ja kättesaadavus inimestele ei langeks võrreldes sellega, kui nimistu teenindajaks või asendajaks on konkreetne arst. Plaanitav hindamise protsess on sisulises kooskõlas avaliku sektori katsetamise juhendi ning raamistikuga. 7 Eelnõu §-dega 2–5 muudetakse vastavalt ATKEAS-i, KKS-i, KüTS-i ja RaKS-i. Läbivalt asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“. Muudatus on tehniline ja selle vajadust on selgitatud eelnõu § 1 punkti 2 juures. Eelnõu §-ga 6 muudetakse RavS-i. Punktidega 1, 2 ja 4 täiendatakse RavS § 13 lõike 1 punkti 2, § 16 lõiget 6, § 18 lõiget 3, § 21 lõiget 12, § 19 lg 32 ja § 21 lõike 8 sissejuhatavat lauseosa viitega RavS § 21 lõikele 71. Antud muudatus on seotud eelnõu § 6 punktis 3 tehtud muudatusega. Punktiga 3 täiendatakse RavS §-i 21 lõikega 71, mis annab Ravimiametile õiguse lubada müügiloata ravimi turustamist. Täiendusega lihtsustatakse tarneraskuste esinemisel puuduva ravimi asendamise menetlusprotsesse ja antakse võimalus turult lahkunud müügiloaga ravimile alternatiivide leidmiseks nii, et patsientide ravi vahepeal ei katke. Tarneraskuse korral on Ravimiametil õigus otsustada ametile teadaoleva alternatiivse müügiloata ravimi turustamise lubamist ilma eelnevalt arstide erialaorganisatsioonilt müügiloata ravimi turustamise loa taotlust küsimata. Sätte eesmärk on kiirendada raviminappuse korral alternatiivse müügiloata ravimi jõudmist tervishoidu, sest jääb ära erialaorganisatsiooni taotluse esitamisele ja läbivaatamisele kuluv aeg, samuti vähendatakse erialaorganisatsioonide koormust taotluse esitamiseks teada olevate müügiloata ravimite turustamiseks lubamisel. 2023. aastal andis Ravimiamet erialaseltsi taotluse alusel turustamise loa müügiloata ravimitele 47 korral, kusjuures enamasti oli tegemist tarneraskusega (nt lastel kasutatavate antibiootikumide ravimvormid (amoksitsilliin, amoksitsilliin+klavulaanhape, asitromütsiin, klaritromütsiin, tsefadroksiil, tsefprosiil, tsefuroksiim); psühhiaatrias kasutatavad ravimid (haloperidool, tianeptiin, trasodoon); endokrinoloogias kasutatavad ravimid (kaltsitriool, semaglutiid); nefroloogias kasutatav ravim polüstüreensulfonaat jm) või ravimi turustamise lõpetamisega seotud vajadusega (nt morfiini süstelahus, levofloksatsiin, teofülliin, metadoon tablett, buprenorfiin)) ja vaid mõned taotlused olid esitatud toodust erinevatel põhjustel. 2022. aastal oli selliseid taotlusi 30 ja 2021. aastal 14, st erialaorganisatsioonide koormus tarneraskuste ajaks müügiloata ravimite turule lubamiseks taotluste esitamisel on viimaste aastatega mitmekordistunud. Tarneraskuse teadet saades veendub Ravimiamet koostöös müügiloa hoidjate ja ravimi turustajatega, et ravimil on tarneraskus, mille kestvuse ajaks tõenäoliselt ei piisa riigis olevatest ravimivarudest, puuduvad piisavas koguses teised müügiloaga alternatiivsed ravimid, ei ole võimalik anda luba müügiloaga ravimi võõrkeelses pakendis piisavas koguses turustamiseks ning alles seejärel kaalutakse sama toimeaine ja tugevusega müügiloata ravimite turustamise lubamist. Kui Ravimiamet ei ole omal algatusel tarneraskuse kontekstis pidanud müügiloata ravimi turustamisloa andmist vajalikuks, siis jääb erialaorganisatsioonile võimalus endiselt esitada põhjendatud taotlus müügiloata ravimile turustamise loa saamiseks. Loa andmine on põhjendatud üksnes ametile teada oleva raviminappuse olukorras. Sellisteks olukordadeks on ravimi tarneraskus; ravimi turustamise lõpetamine; raviminappuse tingituna Eestis müügiloa hoidja poolsest ebapiisavast tarneprognoosist (tarned toimuvad müügiloa hoidja ettenähtud koguses ja plaanipäraselt, kuid prognoositud kogus ei ole piisav patsientide ravivajaduse katmiseks). Enne otsuse tegemist veendub amet koostöös müügiloa hoidjate ja ravimi turustajatega järgmises: - ravimil on tarneraskus, turustamine on lõpetatud või on raviminappus tingitud ebapiisavast tarneprognoosist ning selle kestvuse ajaks tõenäoliselt ei piisa riigis olevatest ravimivarudest; 8  - puuduvad piisavas koguses teised müügiloaga alternatiivsed ravimid; - müügiloa hoidjate hinnangul (kui müügiloa hoidja on mõistliku aja jooksul kontaktne) ei ole üldse või piisavad koguses kättesaadav võõrkeelses pakendis ning müügiloaga ravim ega selle alternatiivid, et katta patsientide ravivajadust. Müügiloata ravimi kasutamine peab olema õigustatud. Müügiloata ravimi kasutamine ei ole õigustatud, kui esineb vähemalt üks järgmistest RavS § 21 lõikes 5 toodud asjaoludest: - Ravimiametile teadaolevalt ei ole ravimi kvaliteedi kohta piisavalt andmeid, ravimi kvaliteet ei vasta nõuetele või selle efektiivsus ei ole tõendatud; - ravimi kasutamine võib olla ohtlik tervisele. Sättest tuleneva loa andmiseks tekib ametil alus kindlaks määratud (piiritletud) olukorras ehk ravimite tarneraskuse ajal või turustamise lõpetamisel ehk raviminappuse korral (puuduvad piisavas koguses müügiloaga alternatiivid, st ravim ja tema asendamiseks sobivad ravimid puuduvad või neid ei turustata ravivajadusele vastavalt). Loa andmisel: - võetakse arvesse patsientide katkematu ravi tagamise vajadus – arvestades võimaliku katkestuse perioodi pikkust ja ravi katkestamise tagajärgi patsiendi tervisele; - annab Ravimiamet loa üksnes kindlaks määratud diagnoosi puhul, mis määratakse arvestades raviminappuses oleva müügiloaga ravimi näidustust; - saab otsuse teha üksnes raviminappuses oleva müügiloaga ravimiga sama toimeainega müügiloata ravimi turustamiseks (võimalusel eelistatakse sama tugevuse ja ravimvormiga müügiloata ravimit); - eelistatakse ravimi valikul müügiloaga ravimeid Euroopa Majanduspiirkonnast. Juhul, kui otsuses viidatud ravimid ei ole Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis kättesaadavad eelistatakse müügiloaga ravimeid riikidest, kellel on Euroopa Liiduga vastastikuse tunnustamise nõusolek, mis muuhulgas hõlmab ravimite tootmise järelevalvet. Punktis 5 asendatakse § 33 lõikes 17 tervishoiutöötajate registri nimetus tervishoiukorralduse infosüsteemiga. Tegemist on vigade parandamisega, kuna TA-l on juba juunist 2022. a kasutusel tervishoiukorralduse infosüsteem, millega liideti mitu riiklikku andmekogu, sh tervishoiutöötajate register. Sättes on jäänud registri nimi parandamata. Punktis 6 sisalduv RavS § 43 lõike 6 muutmise vajadus on tekkinud asjaolust, et hetkel kehtiva regulatsiooni kohaselt võib ravimi tootja tegeleda hulgimüügiga tegevusega ravimite osas, mille tootjaks ta ise ei ole (RavS § 26 lõike 2 kohaselt peab ravimi tootmise tegevusloa omajal olema määratud selleks pädev isik). Pädev isik vastutab nii tootja omatoodangu hulgimüügi tegevuste kui ka mitte omatoodangu hulgimüügi tegevuse eest. Äsja vastu võetud ravimiseaduse muudatustega viiakse ravimiseadus kooskõlla EL regulatsiooniga, mille kohaselt peab ravimi tootjal mitte omatoodangu hulgimüügiks olema ravimite hulgimüügiks vastav tegevusluba (eraldatud on tegevusluba; tootmiseks ja oma toodangu hulgimüügiks tootmise luba ning mitte omatoodangu hulgimüügiks ravimite hulgimüügi tegevusluba). Täna kehtiva RavS § 43 lõike 6 tagajärjel tekib olukord, kus senine tootmise pädev isik ei saa enam olla pädevaks isikuks hulgimüügi tegevusloa alusel. Selline regulatsioon on liigselt piirav, mistõttu tuleb regulatsiooni leevendada. Ravimi tootja poolt määratud tootmise pädev isik peab tundma ravimite hea turustamistava (GDP) nõudeid. Juhul, kui üks käitlemistegevustest on väiksema mahuga (nt põhitegevuseks on hulgimüük ja lisaks tehakse väikeses mahus ümbermärgistamist või väikses koguses mõne teise tootja ravimi hulgimüüki), siis ei ole ilmtingimata vaja tootmises ja hulgimüügis eraldi pädevaid isikuid. Siiski lasub ettevõtte omanikul kohustus tagada pädeva isiku töökohustuste täielik täitmine iga tegevuse juures. Tänasel päeval on olemas samale tegevusloa omajale kuuluvaid hulgimüügi ja tootmise 9 tegevuslube, millel on sama isik pädevaks isikuks märgitud nii tootmise kui hulgimüügi osas. Sellise lahendusega seni probleeme tekkinud ei ole. Siiski ei oleks mõistlik erinevate tegevusloa omajate juures samal ajal tootmise ja teises hulgimüügi pädevaks isikuks olemist võimaldada, kuna see võib kaasa tuua võimalikud nõuete rikkumised ning ebaausa konkurentsi. Eelnõu §-ga 7 muudetakse ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadust (lähtetoetused), kuna see seadus jõustub alles 01.07.2024 ning sisaldab sõna „üldarstiabi“. Selleks, et jõustumata seadus saaks muudetud ning sisaldaks uut mõistet „perearstiabi“ peab selle muutma enne 01.07.2024. Eelnõu §-ga 8 muudetakse RLS-i. Punktidega 1 ja 3 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“. Muudatus on tehniline ja selle vajadust on selgitatud eelnõu § 1 punkti 2 juures. Punktiga 2 täiendatakse RLS § 287 lõikega 5. Sügisel 2022. a võttis Riigikogu vastu psühhiaatrilise abi seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse - 600 SE. Iseseisvate spetsialistide muudatused liideti sinna muudatusettepanekutena ning lisamata jäi uue tegevusloa menetlemise eest võetav riigilõiv. 600 SE menetlemise ajal 2022. aastal ei olnud võimalik lisanduvaid menetlustoiminguid korrektselt hinnastada, kuna seaduse vastuvõtmise ajal puudusid rakendustingimused ja infotehnoloogiline lahendus, mistõttu polnud võimalik hinnata ka tegevusloa menetlemise töömahtu. 2023. aasta kevadel, mil rakendustingimuste kavandid olid valminud, oli Riigikogu töö häiritud ja Sotsiaalministeeriumi püüdlused lisada asjasse puutuvad sätteid sobivate eelnõude juurde läksid luhta. Kuna muudatused jõustusid 1. oktoobril 2023. a, oleks vaja riigilõiv siiski kehtestada. Tulenevalt 1. oktoobril 2023. a jõustunud muudatustest täiendatakse sätet kolme uue ravi liigiga, s.o füsioteraapia, logopeedilise ravi ja psühholoogilise raviga. Sätte muutmine annab TA-le õigusliku aluse küsida riigilõivu ka nende tervishoiuteenuste osutamiseks tegevusloa taotlemisel. Riigilõivu suurus ehk 145 eurot on samaväärne õendusabi osutamise tegevusloa lõivuga, kuna hinnatavate toimingute maht on sarnane. Punktiga 4 täiendatakse RLS-i §-ga 2984, millega kehtestatakse riigilõivud tubakatoote ja tubakatootega seonduvast tootest ning nende koostisest teavitamisele (teate esitamisele). Tubakatooteid võõrandamiseks Eestisse toov või Eestis tubakatooteid tootev ettevõtja esitab TA-le enne uue või muudetud tubakatoote turuleviimist tootemarkide ja -liikide kaupa elektroonilises vormis teavituse. Tubakatoodete ja tubakatoodetega seonduvate toodete koostisest teavitamise nõuded on sätestatud TubS §-des 10–103. Teavituse esitamisel tasutakse riigilõivu 740 eurot. Tubakatoodetest ja tubakatoodetega seonduvate toodete teavitamise nõue tuleneb direktiivist 2014/40/EL ja on juba kehtiv nõue. Komisjoni rakendusotsus (EL) 2015/2186, 25. november 2015, millega kehtestatakse tubakatooteid käsitleva teabe esitamise ja kättesaadavaks tegemise vorm preambul 7 kohaselt on direktiiviga 2014/40/EL nõutud andmete kogumine, õigsuse kontrollimine, asjakohane analüüsimine, säilitamine ja levitamine on täielikult liikmesriikide vastutusel. Vajalike andmete kogumiseks tehtava teavituse administratiivsete kulude ja sisulise hindamisega liikmesriigile tekkivate kulutuste eest on liikmesriikidel õigus küsida direktiivi artikkel 5 punkt 8 kohaselt liikmesriikidele esitatava teabe kättesaamise, hoidmise, töötlemise, analüüsimise ja avaldamise eest tubakatoodete tootjatelt ja importijatelt proportsionaalset tasu. 10 Kuid algselt teavitamise nõude kehtestamisel ei kehtestatud koheselt riigilõive, kuna teavituste hulka hinnati eelnevate perioodide teavituste hulga põhjal ebapiisavaks, et oleks mõistlik kehtestada riigilõivud. Samuti ei suudetud hinnata tegelikkusele vastavaks teavituste läbivaatamise ja hindamisega ning teavitajatega suhtlemisega seotud tööaja kulu. Eeldused seati aastal 2014 turul olnud toodete arvu järgi, mis ei vasta enam tänase päeva turuolukorrale, kus elektrooniliste sigarettide arv turul erineb kunagi prognoostust väga suures ulatuses. Kui prognooside tegemisel oli erinevaid tooteid Eesti turul ligikaudu 100, siis hetkel on kehtivaid teavitus üle 46 000. Teavituste kontrollimise ja läbivaatamisega tekivad TA-le märkimisväärsed kulud, mis on nii teavitustega otseselt seonduv tööjõukulu, kui ka IT ja administratiivsed kulud. Toodete teavitamisega seotud kulud peavad täielikult kandma tooteid turule toovad ettevõtjad, tegemist on nende ettevõtluskuludega ning nende kulude katmist riigi poolt ei saa aktsepteerida ning eraldi tuleb rõhutada vastuolu, mis tuleneb tubaka- ja nikotiinitoodete tervist kahjustavast olemusest. Algselt hinnati teavitustega seonduvat töömahtu alla 0,5 ametikoha koormusena. Tegelikkus on näidanud töömahu suuruseks vähemalt 2,5 ametikoha töömahtu. Eesti on ainuke liikmesriik kes ei ole toodete teavitamise eest kehtestanud lõive ja tasusid. Mitmetes liikmesriikides on teavitamise eest kehtestatud tasud, mis erinevad riigiti nii suuruse kui ka tasude struktuuri poolest. Näidetena mõned teistes liikmesriikides kehtestatud tasud:  Rootsis on kehtestatud tasu teavitamise ja teavituse muudatuse eest 10 500 Rootsi krooni1, see tähendab mistahes muudatus ja aruande lisamine on kõik sama suure tasu eest;  Taanis on toodetest esmakordse teavitamise tasu 15 000 Taani krooni, teavituse hoidmise aastane tasu 15 000 Taani krooni2;  Soomes on teavituse riigilõiv 150 eurot kõikide teavituste liikide kohta, kuid sellele lisanduvad erinevad tasud (müügikohtade litsentside tasud 500 kuni 1000 eurot müügikoha kohta aastas, koostisosade hindamine 300 eurot hinnatud koostisaine kohta, emissioonide mõõtmise aruande kinnitamine 1500 eurot toote kohta, tubakatoodete järelevalve läbiviimiseks mõeldud tasu 300 kuni 70 000 eurot tootja või importija kohta, sõltuvalt müügimahtudest)3;  Belgias on tootest teavitamise tasud 4 000 eurot toote kohta, teavituse hoidmise eest aastane tasu 125 eurot.4 Tubakatoote ja tubakatootega seonduva toote teavituse muudatuse eest tasutakse samas summas riigilõivu kui esmase teavituse korral. Teavituse muudatuste puhul on Tervisametil sarnaselt esmase teavitusega vajalik üle kontrollida kogu andmete hulk, sest praktikast on ilmnenud, et teavituses kontaktandmete muutmise puhul tehakse ka teisi muudatusi ning see vajab eraldi täiendata kontrollimist, kas teavituses ei ole muudetud ka teisi toodet puudutavaid andmeid. Sisuliselt tuleb TA-l iga muudatuse korral kogu teavitus veelkord korralikult läbi vaadata, sest muidu ei selgu muudatuse sisu. See tähendab seda, et kõik read uues ja eelnevas teavituses tuleb üle kontrollida, et teha kindlaks, kas toote koostist ei ole muudetud. Andmete esitamise ühisportaalis (EU-CEG portaalis) on andmed esitatud mitmel erinevale lehel ja lisatud dokumentide arv, mida on vaja läbi kontrollida, varieerub. Tänase praktika käigus on ka teavitusi, kuhu on lisatud 320 dokumenti. Kui esmase teavituse vastavuse hindamisel tuleb kontrollida andmete esitamist vastavalt Komisjoni rakendusotsusele (EL) 2015/2186 või (EL) 2015/2183, siis teavituse paranduse korral tuleb lisaks kontrollida ka koostisosi võrreldes eelmise teavitusega. Sama töömaht tähendab ka sama tööajakulu, 1 https://www.folkhalsomyndigheten.se/the-public-health-agency-of-sweden/living-conditions-and-lifestyle/andtg/legal-requirements/e-cigarettes- refill-containers/requirements-on-electronic-cigarettes-and-refill-containers/ 2 https://www.sik.dk/en/business/legal-guides/e-cigarettes/registration-e-cigarette-products/fees-registration-electronic-cigarettes-and-refill- containers#:~:text=Fees%20will%20change%20per%201%20April%2C%202022&text=Products%20can%20only%20be%20notified,annual%20m aintenance%20of%20the%20registration 3 https://www.valvira.fi/web/en/tobacco/-tupakan-tuotevalvonta-/-ilmoitukset- 4 https://www.health.belgium.be/en/specific-regulation-tobacco-products 11 seega on teavituse muutmine teavituse sisulisel uuesti esitamine. Riigilõivu suuruse arvutamisel on arvestatud reaalselt tubakatoodete teavitamisel esitatava teate läbivaatamisele kuluvat tööaega. Planeeritav riigilõiv on kulupõhine. Teate läbivaatamisel kontrollitakse TubS-s nõutud andmete olemasolu ning esitatud dokumentide asjakohasust ja nõuetele vastavust. Toodetest teavitamise eest riigilõivu kehtestamine on oluline Eesti riigi asjatu koormuse vähendamiseks. Praegu teavitatakse Eestisse massiliselt igaks juhuks tooteid, kuna Eesti on ainuke riigilõivuta riik, aga iga teavituse nõuetekohane menetlemine on riigile suur kulu. Praeguse massilise toodete teavituste olukorras ei suuda riik tegelikkuses sisuliselt täita toodete teavituste kontrollimise kohustust. Eeldatav teavituste maht väheneb selliseks, et teavituste vastavust saaks kontrollida. Eestisse tehtavad teavitused oleksid pärast lõivu kehtestamist tõenäoliselt vaid toodete kohta, millega reaalselt turule tullakse. See vähendaks oluliselt Eesti riigi koormust tegeleda üleliigsete teavitustega. Praegu on Eestis teavitatud ja vastavalt kodulehel avaldatud üle 46 000 erineva toote, Taanis on vastav arv aga 1500. Eelnõu §-ga 9 muudetakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadust. Punktiga 1 muudetakse § 1 punktis 2 sisalduvat ühte lõiget – 31. Säte kehtestab aluse vanglas ja arestimajas kinni peetavatele isikutele tervishoiuteenuste, ravimite, meditsiiniseadmete ja muude tervishoiuteenuste osutamisega seotud kulude rahastamiseks riigieelarvest Tervisekassa kaudu. Lõikesse on tarvis lisada täpsustus, et Tervisekassa rahastab kinnipeetavatele vanglas kohapeal osutatavat hambaravi. Vanglas kohapeal hakatakse osutama vältimatut hambaravi ning rahaliste võimaluste piires ka muud vajaminevat hambaravi. Vanglas kohapeal osutatavate hambaraviteenuste loetelu sätestatakse vangistusseaduse § 52 lõike 11 alusel kehtestatavas määruses ja ning hambaraviteenuste eest tasutakse vanglas hambaraviteenuse osutajale tervishoiuteenuste loetelus sätestatud alustel, tingimustel ja korras. Vajadus tuua hambaraviteenus seaduses eraldi välja on tingitud sellest, et Tervisekassa juhtimisel ja Justiitsministeeriumi vanglate osakonna osalusel tegutseva vanglatervishoiu reformi juhtrühma otsusel ja kooskõlastatult terviseministriga luuakse kinnipeetavatele ravikindlustussüsteemis täiskasvanud kindlustatutest erinev hambaravi rahastamismudel, asendades piiratud ulatuses hambaravihüvitiste maksmise vajamineva hambaravi rahastamisega Tervisekassa kaudu. Selle põhjuseks on asjaolu, et vanglas kinni peetavate isikute võimalused töötada ja enda hambaravi eest tasumiseks raha teenida on ülimalt piiratud, mistõttu ei saa neile vangis viibimise ajal teiste täiskasvanutega võrdset omaosalust kehtestada. Punktiga 2 asendatakse §-s 2 sõnad „Eesti Haigekassa“ sõnaga „Tervisekassa“. Eesti Haigekassa vahetas nime 1. aprillil 2023. aastal5, olles nüüd Tervisekassa. Selleks muudeti mitmeid seaduseid. Kuna nn nimevahetuse eelnõu (SE 7726) oli samal ajal Riigikogu menetluses tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (nn vanglameditsiini eelnõu SE 6997) polnud normitehniliselt võimalik sel ajal nimevahetuse eelnõusse asutuse tulevast nime enam sisse kirjutada. 1. juuliks 2024. a, mil Tervisekassa hakkab korraldama tervishoiuteenuste osutamist vanglas, aga peab olema seaduses korrektne tekst ja asutus õige nimega. Eelnõu §-ga 10 muudetakse TOKVS-i. 5 Eesti Haigekassa seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (Eesti Haigekassa nimetamine Tervisekassaks)–Riigi Teataja 6 Eelnõu - Riigikogu 7 Eelnõu - Riigikogu 12 Punktiga 1 muudetakse TOKVS § 4 lõiget 3. Alates 01.07.2024 jõustuva TTKS-i § 421 lg 2 alusel hakkab tegevusluba kehtima vastutuskindlustuslepingu järgse kindlustusperioodi algusest või tervishoiukorralduse infosüsteemis märgitud ajast, kui viimati nimetatu on hilisem. Käesolevas lõikes sätestatut kohaldatakse ka tegevusloa muutmise ja majandustegevuse peatamise lõppemise menetluses. Muudatuse kohaselt hakkab tegevusluba kehtima selle väljastamisest, kuid tervishoiuteenust tohib hakata osutama ikkagi alles siis, kui kindlustusleping on sõlmitud. Muudatus on pigem tehniline. Selline lahendus tagab, et kindlustusandjad näevad ise registrist kehtivaid tegevuslubasid ning TA ja kindlustusandjad ei pea hakkama omavahel tegevuslubasid eraldi saatma, et kindlustusandjad teaksid, kas saavad tervishoiuteenuse osutajaga kindlustuslepingu sõlmida. Muudatusettepanek toob kaasa selgema tegevuslubade staatuse süsteemi ja sellisel juhul ei peaks Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse poolt tegema ka mahukaid registri arendusi. Samuti annab muudatus registri kasutajale (näiteks kodanikule) arusaadavama ülevaate tegevuslubade kehtivusest ja kindlustuskohustuse täitmisest. Tulenevalt eeltoodust tagaks tehtud muudatusettepanek kõigile osapooltele arusaadavama protsessi tegevuslubadest ja kindlustuskohustuse täitmisest. Punktiga 2 muudetakse TOKVS § 5 lõiget 2. Muudatusega tagatakse, et kindlustusandmed saabuvad TA-ni otse kindlustusandjalt ning ei liigu erinevaid kanaleid pidi, mis väldib ka erinevate arenduste vajalikkust. Punktiga 3 muudetakse TOKVS § 34 punkte 9 ja 10. Selguse huvides esitatakse nii punktid 9 kui 10 uuesti, kuigi igas sättes pole sisulist muudatust. Alates 01.07.2024 jõustuva TTKS-i § 421 lõike 2 alusel hakkab tegevusluba kehtima vastutuskindlustuslepingu järgse kindlustusperioodi algusest või tervishoiukorralduse infosüsteemis ajast, kui viimati nimetatu on hilisem. Käesolevas lõikes sätestatut kohaldatakse ka tegevusloa muutmise ja majandustegevuse peatamise lõppemise menetluses. Muudatuse kohaselt hakkab tegevusluba kehtima selle väljastamisest, kuid tervishoiuteenust tohib hakata osutama ikkagi alles siis, kui kindlustusleping on sõlmitud. Muudatus on pigem tehniline. Selline lahendus tagab, et kindlustusandjad näevad ise registrist kehtivaid tegevuslubasid ning TA ja kindlustusandjad ei pea hakkama omavahel tegevuslubasid eraldi saatma, et kindlustusandjad teaksid, kas saavad tervishoiuteenuse osutajaga kindlustuslepingu sõlmida. Muudatusettepanek toob kaasa selgema tegevuslubade staatuse süsteemi ja sellisel juhul ei peaks Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse poolt tegema ka mahukaid registri arendusi. Samuti annab muudatus registri kasutajale (näiteks kodanikule) arusaadavama ülevaate tegevuslubade kehtivusest ja kindlustuskohustuse täitmisest. Tulenevalt eeltoodust tagaks tehtud muudatusettepanek kõigile osapooltele arusaadavama protsessi tegevuslubadest ja kindlustuskohustuse täitmisest. Paragrahv 421 lõikes 3 muudatust ei ole, kuid normitehnilistel ning selgust loovatel põhjustel on see taasesitatud. Kui kehtiva TTKS § 481 sõnastuse kohaselt saab TA tegevusloa tunnistada kehtetuks kui tervishoiuteenuse osutaja ei täida tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduses nõutud kindlustuskohustust, siis punktis 10 sisalduva muudatusettepaneku kohaselt võib tegevusloa kehtetuks tunnistada ka juhul kui tervishoiuteenuse osutaja ei täida ka nimetatud seaduses sätestatud muid kohustusi. Lisaks on täiendatud sõnastust lauseosaga, et oleks tagatud õigusselgus, et tegevusloa võib kehtetuks tunnistada ka teistel MSÜS sätestatud alustel. Eelnõu §-ga 11 muudetakse tubakaseadust. Punktiga 1 muudetakse esimest lauset TubS § 10 lõikes 4, § 102 lõikes 7 ja § 103 lõikes 3, kuhu lisatakse teate vastavuse kontroll ja hindamine. Muudatus tuleneb sellest, et esitatud andmete 13 nõuetele vastavust tuleb enne avaldamist kontrollida ning ka teavitused tuleb sisuliselt hinnata. Direktiivi 2014/40/ preambula 13 kohaselt on liikmesriikidel ja komisjonil oma regulatiivülesannete täitmiseks vaja põhjalikku teavet koostisosade ja tubakatoodetest eralduvate ainete kohta, et hinnata tubakatoodete atraktiivsust, nende sõltuvust tekitavat toimet ja mürgisust ning selliste toodete tarbimisega seotud terviseriske. Komisjoni rakendusotsus (EL) 2015/2186, 25. november 2015, millega kehtestatakse tubakatooteid käsitleva teabe esitamise ja kättesaadavaks tegemise vorm preambul 7 kohaselt on direktiiviga 2014/40/EL nõutud andmete kogumine, õigsuse kontrollimine, asjakohane analüüsimine, säilitamine ja levitamine on täielikult liikmesriikide vastutusel. Selle liikmesriigile pandud ülesande nõuetekohase täitmise tagamiseks on vajalik enne toodete info avaldamist läbiviija teavituste nõuetele vastavuse ja ka teabe sisuline hindamine. Punktiga 2 muudetakse TubS § 10 lõiget 6, kuhu lisatakse eelmisest kalendriaastast müügimahtudest teavitamise tähtaeg, mis on 31. märts. Komisjoni rakendusotsus (EL) 2015/2186, 25. november 2015, millega kehtestatakse tubakatooteid käsitleva teabe esitamise ja kättesaadavaks tegemise vorm preambul 8 ütleb, et tootjaid ja importijaid tuleks innustada liikmesriikidele esitatavaid andmeid ajakohastama. Liidusisese võrdlemise hõlbustamiseks peaksid liikmesriigid innustama tootjaid ja importijaid esitama ajakohastatud andmeid, nt aasta müügiandmeid, järgneva kalendriaasta esimesel poolel. Selleks, et ajakohased andmed oleks kalendriaasta esimeele poole lõpuks TA poolt kontrollitud ja teavituste ühisportaalis esitatud on vajalik seada tähtajaks hiljemalt märtsi lõpp. Müügikoguste andmete esitamisel esineb tihti puudusi, mille kõrvaldamiseks on vajalik teavituste esitajatega täiendavalt ühendust võtta, et esitatud andmed vastaksid nõuetele. Samuti müügiandmete esitamata jätnud teavitajate meeldetuletused saata. Täpsustatakse ka andmete esitamise vormi, milleks on elektroonilises vormis andmete esitamiseks ettenähtud ühisportaali kaudu. Nõue tuleneb Komisjoni rakendusotsuse (EL) 2015/2186 artiklist 2, mille lõike 2 kohaselt tagavad liikmesriigid, et tubakatoodete tootjad ja importijad esitavad koostisosade, eralduvate ainete ja müügimahtude, sh muudatuste ja turult kõrvaldamise kohta teabe andmete esitamiseks ettenähtud ühisportaali kaudu. Enamus teabe esitajaid seda nõuet ka täidavad kuid segaduste vältimiseks, kus aruanne esitatakse kirja teel TA-le, vajas säte täpsustamist. Punktiga 3 täiendatakse TubS § 102 lõike 2 sissejuhatavat lauseosa TA-le teabe esitamise tähtajaga, mis on 31. märts. Tähtaja kehtestamine on tingitud samadest asjaoludest nagu eelnevalt p.s 2 toodud. Punktiga 4 täiendatakse TubS 2. peatüki 1. jagu §-ga 104, millega sätestatakse TubS §-des 10–103 nimetatud teate läbivaatamise eest enne teate esitamist riigilõiv. Direktiivi 2014/40/EL preambul 13 kohaselt on liikmesriikidel ja komisjonil oma regulatiivülesannete täitmiseks vaja põhjalikku teavet koostisosade ja tubakatoodetest eralduvate ainete kohta, et hinnata tubakatoodete atraktiivsust, nende sõltuvust tekitavat toimet ja mürgisust ning selliste toodete tarbimisega seotud terviseriske. Komisjoni rakendusotsuse (EL) 2015/2186 preambul 7 kohaselt on direktiiviga 2014/40/EL nõutud andmete kogumine, õigsuse kontrollimine, asjakohane analüüsimine, säilitamine ja levitamine täielikult liikmesriikide vastutusel. Vajalike andmete kogumiseks tehtava teavituse administratiivsete kulude ja sisulise hindamisega liikmesriigile tekkivate kulutuste eest on liikmesriikidel õigus küsida direktiivi 2014/40/EL artikkel 4 lõige 6, artikkel 5 lõige 8, artikkel 6 lõige 4 ja artikkel 7 lõige 13 kohaselt liikmesriikidele esitatava teabe kättesaamise, hoidmise, töötlemise, analüüsimise ja avaldamise eest tubakatoodete tootjatelt ja importijatelt proportsionaalset tasu. Vajadust riigilõivu kehtestamiseks on selgitatud eelnõu § 8 punkti 3 selgituste all. 14 TA kontrollib teavituse vastavust TubS § 10–103 nõuetele ning Komisjoni rakendusotsuste (EL) 2015/2183 ja (EL) 2015/2186 nõuetele. Teavitus peab sisaldama: • tootja, liidus vastutava juriidilise või füüsilise isiku ja vajaduse korral liitu importija nimi ja kontaktandmed; • loetelu kõikidest tootes sisalduvatest koostisainetest ning toote kasutamise korral eralduvatest ainetest, samuti nende kogustest tootemarkide ja -liikide kaupa; • tõrva, nikotiini ja vingugaasi eraldumise koguseid; • toksikoloogilised andmed toodete koostisosade ja neist eralduvate ainete, muu hulgas kuumutamisel eralduvate ainete kohta, osutades eelkõige nende sissehingamisest tulenevale mõjule tarbijate tervisele ja võttes muu hulgas arvesse nende sõltuvust tekitavat toimet; • teave nikotiini doseerimise ja omastamise kohta, kui seda tarbitakse tavalistes või mõistlikult prognoositavates tingimustes; • toote koostisosade kirjeldus, sealhulgas vajaduse korral elektroonilise sigareti või täitepakendi avamise ja täitemehhanismi kirjeldus; • tootmisprotsessi, sealhulgas seeriatootmise kirjeldus ja deklaratsioon, et tootmisprotsess tagab nõuetele vastavuse; • deklaratsioon, et tootja ja importija kannavad täit vastutust toote kvaliteedi ja ohutuse eest; • nikotiini sisaldava vedeliku täitepakendi suurus on kõige rohkem 10 ml; • ühekordsete elektrooniliste sigarettide või ühekordselt kasutatavate kapslite mahutite suurus ei ületa 2 ml; • nikotiini sisaldav vedelik ei sisalda nikotiini rohkem kui 20 mg/ml; • nikotiini sisaldav vedelik ei sisalda TubS § 8 lõikes 4 nimetatud lisandeid; • nikotiini sisaldava vedeliku tootmiseks on kasutatud ainult väga puhtaid koostisosi ning muud, kui pakendil loetletud koostisosad, esinevad vedelikus ainult mikrokogustena, kui nende vältimine tootmise ajal ei ole tehniliselt võimalik; • nikotiini sisaldavas vedelikus kasutatakse ainult neid koostisosi, mis ei ole inimese tervisele ohtlikud ei kuumutatult ega kuumutamata, välja arvatud nikotiin; • elektroonilised sigaretid eraldavad tavatingimustel kasutamisel nikotiiniannuseid ühtlaselt; • kättesaadav teave muude eralduvate ainete ja nende koguste ning määramiseks kasutatud mõõtmismeetodite kohta; • teabe erinevate tarbijarühmade, sealhulgas noorte, mittesuitsetajate ja tavakasutajate põhitüüpide eelistuste kohta; • teabe kõnealuste toodete müügiviiside kohta; • kokkuvõte mis tahes turu-uuringu kohta eespool osutatud küsimustes ning selle tõlge inglise keelde; • tubakatoote tootmisel kasutatud koostisosade ja nende koguste loetelu iga tubakatootes sisalduva koostisosa massi põhjal kahanevas järjekorras koos asjaomase koostisosa kasutamise põhjendusega ning teave koostisosa registreerimise kohta vastavalt REACH- määrusele ja koostisosa klassifikatsiooni vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1272/2008; • toojale või importijale kättesaadavad andmed tubakatoodetes kasutatavate koostisainete toksilisuse kohta nende ainete põletatud või põletamata kujul, viidates eelkõige nende tervisemõjule ning võttes arvesse nende sõltuvust tekitavat toimet ja toksilisust. Terviseamet võib nõuda nimetatud ettevõtjalt täiendavate asjakohaste uuringute tegemist; • sigarettide ja suitsetamistubaka puhul esitab tubakatoodete tootja või importija lisaks ka tehnilise dokumendi, milles esitatakse kasutatud lisaainete üldine kirjeldus ja nende omadused. Eelnõu §-ga 12 kehtestatakse seaduse jõustumine. 15 Eelnõu jõustub 2024. aasta 1. juulil, kuna mitmed muudatused on seotud samal ajal jõustuvate seadustega. Eelnõu § 6 jõustub üldises korras. Eelnõu § 8 punkt 3 ja § 11 jõustuvad 2025. aasta 1. jaanuaril. Jõustumise tähtaeg annab ettevõtjatele piisavalt aega uute nõuetega kohanemiseks. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus võetakse kasutusele uued terminid:  tervisekeskus – tervisekeskuse moodustavad samas taristus ühiselt perearstiabi, iseseisvat ämmaemandusabi, füsioteraapiat ja koduõendusteenust osutavad isikud;  perearstiabi – senise üldarstiabi asemel kasutatav termin, mis annab mõiste sisu selgemalt ja täpsemalt edasi. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on vastavuses EL õigusega. 6. Seaduse mõjud Muudatuste eesmärgiks on juba jõustunud või jõustuvate tervisevaldkonna õigusaktide õigusselgus ja terviklikkus. Esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist järgmistes valdkondades: sotsiaalne, sh demograafiline mõju ning mõju riigiasutuste korraldusele. Eelnõu mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkonda nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Eelnõus esitatud muudatused ei mõjuta majandust, regionaalarengut, elu- ja looduskeskkonda, riigi julgeolekut ja välissuhteid ning riigiasutuste ega kohalike omavalitsuste asutuste korraldust, mistõttu ei ole mõjusid nendes valdkondades hinnatud. Mõjuanalüüsi koostamiseks kasutati Ravimiameti, Tervise Arengu Instituudi, Terviseameti ja Tervisekassa andmeid. See peatükk sisaldab ainult sisuliste mõjude analüüsi. Tehniliste muudatuste mõjusid pole hinnatud. Eelnõu § 6 punkti 2 muudatused on protsessi selgitava iseloomuga ning § 7 muudatused on eelkõige seotud riigi koormuse vähendamisega seoses tubakatoote ja tubakatootega seonduva toote teavitustega ning täpsustusega, et TA-l oleks edaspidi õigus küsida riigilõivu ka füsioteraapia, logopeedilist ja psühholoogilist ravi pakkuvate tervishoiuteenuste osutamiseks tegevusloa taotlemisel. Tegevusluba on tarvis taotleda ka teiste tervishoiuteenuste pakkumisel ning selle eest tuleb samuti riigilõivu maksta. Seetõttu on tegemist nõuete ühtlustamisega kõigile tegevuslubade taotlejatele. Nelja kuu jooksul on iseseiva füsioteraapia tegevusloa, iseseisva logopeedilise ravi tegevusloa ning iseseisva psühholoogilise ravi tegevusloa saanud vastavalt 46, 20 ja 17 teenuseosutajat. Võib eeldada, et teenuseosutajaid lisandub samas suurusjärgus. Tegevusloa taotlemine on ühekordne tegevus ja seega ei ole mõju ühele teenuseosutajale suur. 6.1 Sotsiaalne, sh demograafiline mõju 16 Tervishoiuteenuste korraldamise seadust (TTKS) puudutavad muudatused Muudatus 1: Nimistuväliste isikute teenindamise võimaluse loomine Sihtrühm I: Eesti elanikkond Muudatuste tagajärjel avaldub kaudne mõju potentsiaalselt kogu elanikkonnale, kuna igaüks võib mingil hetkel vajada üldarstiabi. Statistikaameti andmetel on Eesti rahvaarv 2023. aasta 1. jaanuari seisuga 1 365 884. TAI andmetel töötas 2022. aastal Eestis 944 perearsti ja TA andmetel on Eestis praegusel hetkel kokku 785 perearsti nimistut. Sihtrühma suurust võib hinnata suureks. Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude risk Muudatuste tulemusena võib sihtrühma käitumine muutuda, kuid eeldatavasti ei ole muudatustega tarvis kohaneda. Muudatuste tulemusena muutub võimalikuks nimistuväliste patsientide teenindamine, kuid täpsemad tingimused ja kord sätestatakse juba perearsti tööjuhendi määruses. Mõju ulatuse sagedust võib samuti hinnata keskmiseks, kuna perearsti teenus on tervishoiusüsteemi esmatasandi teenus, mille kasutamine on inimeste jaoks üsna sage, kuid enamasti mitte igapäevane. Teenuse kasutamine sõltub juba konkreetse patsiendi terviseseisundist ja vajadustest. Ebasoovitavate mõjude risk võib kaasneda, kui perearsti tööjuhendisse ja TTL-i lisatakse nimistuväliste patsientide teenindamise teenus, mis oleks perearstiabi osutajale tulusam kui nimistu patsientide teenindamine. Perearsti või tema asendajaga nimistu patsientide jaoks võib see kaasa tuua olukorra, kus nende perearst teenindab eelisjärjekorras nimistuväliseid patsiente, kuna see on tema jaoks majanduslikult tasuvam. See tooks kaasa ebasoovitud muudatuse perearstisüsteemis ning see pole antud muudatuse eesmärk. Muudatuse laiapõhjalisemaks hindamiseks on vajalik sätestada „Perearsti ja temaga koos töötavate tervishoiutöötajate tööjuhendis" täpsemad tingimused, millal on nimistuväliste patsientide teenindamine lubatud ning TTL-s sellise teenuse piirhind. Eelnevat arvestades on tegemist olulise muudatusega. Sihtrühm II: perearstiabi osutajad TTKSi kohaselt on perearstiabi ambulatoorne tervishoiuteenus, mida osutavad perearst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad. TAI andmetel töötas 2022. aastal perearstiabiasutustes kokku 2780 tervishoiutöötajat (kellest 915 olid perearstid). Perearste oli 2022. aastal Eestis kokku 944 ning nende keskmine vanus oli 55,4 aastat. Ligi kolmandik perearstidest olid 2022. aastal 65-aastased või vanemad. Praeguse seisuga on igal nimistul olemas vähemalt asendaja. Tervisekassa andmetel on 785 nimistust 72-l asendaja. Nimistutest loobutakse aga kasvavas tempos, eelkõige on põhjuseks pensionile jäämine. Perearstiabiasutuste tervishoiutöötajad moodustavad ligi kümnendiku kõigist tervishoiutöötajatest, mis tõttu saab sihtrühma suurust hinnata keskmiseks. Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude risk Perearstiabi osutajate töökorraldus võib mingil määral muutuda, kuid eeldatavasti ei ole tarvis muudatustega kohaneda. Patsientide teenindamine ja ravimine on juba praegu nende peamine eesmärk ning nimistuväliste patsientide teenindamine lisaks oma nimistu patsientidele seda eesmärki ei mõjuta. Nimistuvälistele patsientidele võib perearsti teenust osutada ainult perearsti 17 tööjuhendis sätestatud alustel ning tegemist on perearstiabi osutajate jaoks täiendava teenusega. Mõju ulatust võib seega hinnata keskmiseks. Muudatustega puutuvad perearstiabi osutajad kokku regulaarselt, kuid eeldatavasti ei saa nimistuväliste patsientide teenindamisest igapäevane tegevus. Mõju avaldumise sagedust saab seega hinnata keskmiseks. Tegemist on täiendava teenuse osutamisega ning täpsem avaldumine sõltub juba patsientide vajadustest perearstiabi järele. Ebasoovitavate mõjude risk võib kaasneda, kui täiendava teenuse osutamine muutub perearstiabiosutajate jaks tulusamaks kui oma nimistu teenindamine ning see võib kaasa tuua ebasoovitud muutuse perearstisüsteemis. Samuti võib täiendava teenuse pakkumine suurendada perearstiabi osutajate töökoormust, millega võivad kaasneda negatiivsed mõjud nii tervishoiuteenuste osutajatele (läbipõlemine) kui ka patsientidele (teenuse kvaliteet langeb). Ebasoovitavate mõjude riski on võimalik maandada, sätestades nimistuväliste patsientide teenindamise täpsed kriteeriumid ja kord. Eelnevat arvestades on tegemist olulise mõjuga. Muudatuste tagajärjel võib kaudselt kaasneda positiivne mõju ka tervishoiusüsteemile, kuna võib eeldada, et nimistuväliste patsientide teenindamise võimaluse loomine võib parandada esmatasandi tervishoiu süsteemi toimimist. Seoses erakorralise meditsiini osakondade ülekoormusega on tähtis, et sinna jõuaksid ainult kriitilised, vältimatut abi vajavad patsiendid ning need inimesed, kelle haigusnähud on kergemad, pole aegkriitilised või on lahendatavad perearsti- või õe sekkumisega, oleksid teenindatud tervishoiusüsteemi esmatasandil, et vältida ülekoormuse süvenemist. Positiivne mõju kaasneb ainult juhul, kui teenuse osutamise tingimused ja piirhinnad on selgelt sätestatud vastavates määrustes. Muudatus 2: Perearsti konkursi luhtumisel nimistu asendamise perioodi pikendamine ning ajutiseks asendajaks lisaks tervisekeskusele järgmise valikuna perearstiabi osutava juriidilise isiku lubamine Sihtrühm kattub eelneva muudatuse sihtrühmaga. Praktiliselt mõjutab muudatus oluliselt vaid neid perearstiabi osutajaid, kes võtavad enda teenindada perearstita jäänud nimistu. Praegu on asendusarstiga nimistuid alla kümnendiku kõigist nimistutest ja lähiaastatel võib see hulk kasvada. Muudatus võib seega mõjutada ligikaudu kümnendikku Eesti elanikest. Kaudselt võib muudatuste tagajärjel avalduda positiivne mõju tervishoiuteenuste kättesaadavusele, millel omakorda on positiivne mõju rahva tervisele ning tervishoiusüsteemi toimimisele. Kättesaadavuse paranemine piirkonnas mõjub positiivselt ka teistele piirkonna teenuseosutajatele, vähendades ülekoormust. Nimistu asendusperioodi pikendamine ning nimistu asendaja tingimuste laiendamine võimaldab perearstiabi teenuste jätkumise inimestele. See omakorda võib hoida ära näiteks erakorralise meditsiini osakondade ülekoormamise, mis võib tekkida, kui esmatasandi tervishoiuteenused pole inimestele kättesaadavad ning tervisemuredega on vaja pöörduda järgmise kättesaadava spetsialisti poole. Ebasoovitavate mõjude risk võib kaasneda, kui perearstiabi osutajad ei taga nimistut teenindades samaväärse kvaliteedi ja kättesaadavusega teenust kui täna nimistu alusel tegutsevad perearstid või nimistuid asendavad arstid. Riski maandamiseks on selliste asenduste korraldamine kavandatud koos mõjuhindamisega Tervisekassa poolt. 6.2 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele 18 Ravimiseadust puudutavad muudatused Muudatus: Ravimiametile erandolukordades eriloata ravimile turustamisloa andmine Sotsiaalne mõju avaldub eelkõige patsientidele ja erialaorganisatsioonidele, teataval määral ka Ravimiametile. Ravimite käitlejaid, sh tootjaid ja hulgimüüjaid muudatus ei mõjuta. Sihtrühm: erialaorganisatsioonid Positiivne mõju avaldub erialaorganisatsioonidele, kelle koormus väheneb tarneraskuse olukorras seoses teada olevate müügiloata ravimite turustamise lubamiseks taotluste esitamise kohustuse ära langemisega. Samas jääb erialaorganisatsioonidele alles võimalus esitada põhjendatud taotlus müügiloata ravimile turustamisloa saamiseks, kui Ravimiamet ei ole omal algatusel tarneraskuse kontekstis pidanud müügiloata ravimi turustamisloa andmist vajalikuks. 2023. aastal andis Ravimiamet erialaseltsi taotluse alusel turustamise loa müügiloata ravimitele 47 korral. Eelnevat arvestades võib mõju hinnata väikseks. Sihtrühm: patsiendid Muudatus avaldab eelkõige positiivset mõju patsientidele, tagades ravimi tarneraskuse olukorras võimalikult kiire alternatiivsete müügiloata ravimite kättesaadavuse. Vajalike ravimite kättesaadavuse tagamisel võib patsientide ravi seisukohalt oluline olla ka see, kui müügiloata alternatiivsed ravimid on võimalik muuta Eestis kättesaadavaks kasvõi mõned päevad kiiremini (lihtsustades selleks menetlusprotsesse). 2023. aastal andis Ravimiamet erialaseltsi taotluse alusel turustamise loa müügiloata ravimitele 47 korral. Eelnevat arvestades võib mõju hinnata väikseks. Sihtrühm: Ravimiamet Muudatusega lihtsustatakse tarneraskuste esinemisel puuduva ravimi asendamise menetlusprotsesse, mis aitab tagada inimeste või loomade tervise seisukohast olulise ravimi kättesaadavust Eestis. Kui seni on pidanud tarneraskuse korral esmalt erialaorganisatsioon esitama taotluse, siis nüüd on Ravimiametil endal võimalus teha otsus teada olevate alternatiivsete müügiloata ravimite turustamise lubamiseks. Muudatus puudutab Ravimiametis 1 ametikoha tööd. Sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Ravimiameti jaoks võib ülesanne kaasa tuua teatud määral töökoormuse suurenemise. 3. Muudatuste koondmõju ettevõtete või kodanike halduskoormusele Halduskoormus kodanikele tervikuna ei muutu. Halduskoormus ettevõtetele võib muutuda. 19 Seoses tervishoiuteenuste korraldamise muudatustega võib perearstiabi osutajate töökoormus muudatuste tagajärjel suureneda. Täpsemalt on muutust kirjeldatud „Sotsiaalne, sh demograafiline mõju“ peatüki all. Töökoormus avalikule sektorile võib muutuda. Riigiasutuste töökoormuse muutust on täpsemalt analüüsitud punktis „Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele“. Andmekaitsealane mõjuhinnang Eelnõu muudatused – nimistuvälise teenindamisega ning nimistu asendamise perioodi pikendamine ning ajutiseks asendajaks lisaks tervisekeskusele järgmise valikuna perearstiabi osutava juriidilise isiku lubamine – on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemisel lähtuti sellest, et juba praegu töödeldakse isikuandmetekaitse üldmääruse tähenduses isikuandmeid ning andmeesitajad ja haigekassa rakendavad juba praegu kõiki kehtivaid isikuandmetega seotud nõudeid. Eelnõu muudatusega laieneb perearsti poole teenindavate inimeste (nimistuvälised) ning nimistusse kuuluvate inimessi teenindavat isikute (perearstiabi osutav juriidiline isiku) ring, millistes tegevustes juba täna rakendatakse isikuandmete kaitse nõudeid. Seega ei ole muudatusel olulist mõju isikuandmete töötlusele. Kehtima jäävad samad turvameetmed ja ohuhinnangud. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Rahaline mõju kaasneb järgnevate seaduste muudatustega: 1) TTKS muudatused Nimistuväliste isikute teenindamise võimaluse loomine Tervisekassa eelarvele võib tekkida mõju, kui määruses täpsustatakse olukorrad täiendava teenuse osutamiseks ning TTL sätestatakse selle tegevuse hinnad. Muudatuse mõte on tagada teenus olukordades, kui see muidu võiks katkeda, ehk üks tegevus asendub teisega. Muudatuse läbi võimaldatud tegevus võib olla kallim tavapärasest nimistu alusel tegutsemisest, kuid alternatiivid selles olukorras, kui nimistupõhiselt teenust tagada ei õnnestu, võiksid olla Tervisekassale veelgi suurema kuluga (näiteks abi osutamine erakorralise meditsiini osakondade kaudu). Muudatustega kaasnevad kulud kaetakse vajadusel Tervisekassa eelarvest. Tervisekeskuse defineerimine Kui määruses kehtestatakse täiendavaid nõudeid tervisekeskustele, siis võib kaasneda vajadus lisada TTLi uusi tegevusi. Näiteks kui mõnd tüüpi tervisekeskustel tekiks kohustus pakkuda täiendavaid vaimse tervise teenuseid, siis peaks Tervisekassa selle kulu katma. Mõju avaldub, kui muuta TTLi. Muudatustega kaasnevad kulud kaetakse vajadusel Tervisekassa eelarvest. Perearsti asendamist puudutavad muudatused Muudatus võimaldab paindlikumalt kasutada praegust rahastamise põhimõtet, pakkudes üldarstiabi teenust nimistu alusel. Muudatustega kaasnevad kulud kaetakse vajadusel Tervisekassa eelarvest. 2) RLS ja TubS muudatused 20 Riigilõivude mõju on väheoluline. Riigieelarve tulud suurenevad, kuna samade tegevuste eest pole varem riigilõivu küsitud. TubS-ga seonduvalt samuti tulud riigieelarvesse ja TA-le suurenevad või väheneb TA töömaht. Tubakatoodete ja tubakatoodetega seonduvate toodete teavitamisi on aastas ligikaudu 12 000, teavituste muutmisi ja täiendusi 4 000 kuni 5 000, müügimahtudest teavitatakse ligikudu 4 000 toote puhul. Seega võib eeldada, et tegelikult on aktiivselt turul 4 000 toodet. Toodete teavitamise eest riigilõivu küsimine vähendab turul olevate ja uute turule tulevate toodete hulka ning sellest tulenevat TA töömahtu vähenemine. Teiste riikide kogemusel on turul olevate toodete hulk 2 500 kuni 3 500. Aastas tehakse uusi teavitusi või nende muudatusi kuni 1 000. Teavituste muutmise ja uute teavituste eest laekuv riigilõiv oleks sellisel juhul 740 000 eurot aastas. 2 500 aktiivselt turul oleva toote puhul laekuks iga aastaselt müügimahtude teavituste kontrolli eest TA-le tasu 600 000 eurot. 8. Rakendusaktid Eelnõust tulenevalt on vaja kehtestada TTKS § 151 lõike 3 alusel uus määrus „Tervisekeskuste liigid ja nõuded“. Eelnõu seadusena jõustumisel on tarvis muuta järgmisi määruseid: 1) Sotsiaalministri 4. aprilli 2003. a määrus nr 60 „Apteegist piirituse väljastamise kord ja tingimused“; 2) Sotsiaalministri 29. novembri 2001. a määrus nr 112 „Avaliku konkursi kord perearsti nimistu moodustamise õiguse andmiseks“; 3) Tervise- ja tööministri 20. detsembri 2018. a määrus nr 72 „Kiirabi ja meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse eest tasumise tingimused ja kord“; 4) Sotsiaalministri 6. novembri 2020. a määrus nr 46 „Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate ülesanded hädaolukorraks ja riigikaitseks valmistumisel ning valmisoleku tasemed ja sisu kehtestatud ülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal“; 5) Sotsiaalministri 19. jaanuari 2007. a määrus nr 9 „Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Tervisekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika“; 6) Sotsiaalministri 13. augusti 2010. a määrus nr 54 „Koolitervishoiuteenust osutava õe tegevused ning nõuded õe tegevuste ajale, mahule, kättesaadavusele ja asukohale“; 7) Sotsiaalministri 29. novembri 2001. a määrus nr 116 „Nõuded perearsti tegevuskoha ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile“; 8) Sotsiaalministri 6. jaanuari 2010. a määrus nr 2 „Perearsti ja temaga koos töötavate tervishoiutöötajate tööjuhend“; 9) Sotsiaalministri 7. detsembri 2012. a. määrus nr 47 „Perearsti nimistu moodustamise, muutmise ja võrdlemise alused ja kord ning perearsti nimistute piirarv“; 10) Sotsiaalministri 29. novembri 2001. a määrus nr 111 „Perearsti nimistut puudutavate dokumentide üleandmise kord“; 11) Sotsiaalministri 17. detsembri 2019. a määrus nr 70 „Residentuuri raamnõuded ja korraldamise tingimused“; 12) Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määrus nr 53 „Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende esitamise tingimused ja kord“; 13) Tervise- ja tööministri 13. märtsi 2018. a määrus nr 5 „Tervisekeskuste kaasajastamine“; 14) Tervise- ja tööministri 7. juuli 2022. a määrus nr 59 „Tervishoiukorralduse infosüsteemi põhimäärus“; 21 15) Sotsiaalministri 7. detsembri 2012. a määrus nr 51 „Tervishoiustatistika ja tervishoiualase majandustegevuse aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ning esitamise kord“; 16) Sotsiaalministri 16. mai 2008. a määrus nr 27 „Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni töökord, tervishoiuteenuse kvaliteedile hinnangu andmise kord ja komisjoni moodustamine“; 17) Sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määrus nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise tingimused ja kord“; 18) Sotsiaalministri 7. aprilli 2003. a määrus nr 62 „Tervishoiuteenuse osutamisel ja hoolekandeasutuses hooldamisel kasutatava piirituse kulunormid“; 19) Tervise- ja tööministri 15. märtsi 2019. a määrus nr 27 „Tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute loetelu ja osalemise kord ning nende juurdepääsu ulatus tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele“; 20) Sotsiaalministri 15. detsembri 2004. a määrus nr 128 „Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise nõuded“; 21) Tervise- ja tööministri 27. detsembri 2018. a määrus nr 73 „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja ravijärjekorra pidamise nõuded“; 22) Terviseministri 21. septembri 2023. a määrus nr 54 „Füsioteraapia, logopeedilise ravi ja psühholoogilise ravi iseseisev osutamine“; 23) Vabariigi Valitsuse 22. aprilli 2021. a määrus nr 41 „COVID-19 põhjustava viiruse levikust tulenevate teenuste eest Eesti Haigekassa kaudu maksmise tingimused ja kord“; 24) Vabariigi Valitsuse 15. juuni 2023. a määrus nr 56 „Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu“; 25) Vabariigi Valitsuse 5. jaanuari 2001. a määrus nr 3 „Tervisekassa põhikiri“. Rakendusaktide kavandid on lisatud seletuskirjale (lisa). 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 1. juulil 2024. aastal, kuna jõustumata seaduste muutmiseks peavad muudatused jõustuma samal ajal kui algne jõustumine. Seaduse § 6 jõustub üldises korras ning seaduse § 9 punkt 3 ja § 11 jõustuvad 2025. aasta 1. jaanuaril. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Justiitsministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile eelnõude infosüsteemi kaudu. Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Tervisekassale, Ravimiametile, Terviseametile, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Ravimihulgimüüjate Liidule, Eesti Kindlustusseltside Liidule, Eesti Arstide Liidule, Eesti Kiirabi Liidule, Eesti Hambaarstide liidule, Eesti Õdede Liidule, Eesti Ämmaemandate Ühingule, Eesti Füsioterapeutide Liidule, Eesti Logopeedide Ühingule, Eesti Kliiniliste Logopeedide Seltsile, Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liidule, Tubakatootjate Eesti Assotsiatsioonile, E-sigareti kaupmeeste liidule. Eelnõule esitatud märkused on koondatud seletuskirja lisaks olevasse kooskõlastustabelisse. 22 Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 2024. a. 23  Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 Kooskõlastustabel Kooskõlastaja Tehtud märkus või ettepanek Vastus Eesti Arstide Liit Leiame, et seoses mõiste „üldarstiabi“ asendamisega Selgitame. Peremeditsiini eriala omandanud arst saab osutada mõistega „perearstiabi“ oleks õigusselguse saavutamiseks vaja nii eriarstiabi teenust kui perearstiabi (seni üldarstiabi) teenust. täpsustada ka arstlike erialade loetelu sisaldavat määrust. See on välja toodud TTKS §-s 7. Lõike 2 punktis 1 seatakse Praktilises elus on erialase pädevuse tingimus nii nimistuga tegutsemisel kui ka perearstiabi ja eriarstiabi selgelt eristatavad ja nende sisu eriarstiabi teenuse osutamisel. Lõige 3 täpsustab, et kui patsientidele arusaadav, kuid peremeditsiini eriala omandanud arst tegutseb eriarstiabis õigusaktides esineb vastuolusid ja neid on võimalik erinevalt (praktiliselt tähendab see tasulise teenuse osutamist väljaspool tõlgendada. riiklikku peremeditsiini süsteemi), kehtivad tema tegevusele TTKS § 7 lõike 1 järgi on perearstiabi ambulatoorne eriarstiabi reguleerivad sätted. Nõustume, et "perearstiabi" ja tervishoiuteenus, mida osutavad perearst ja "eriarstiabi peremeditsiini erialal" ei ole lihtsasti eristatavad temaga koos töötavad tervishoiutöötajad. § 20 lõike 1 järgi on ning arvestame sellega edaspidi TTKS muutmisel. Käesolevas eriarstiabi ambulatoorne või eelnõus on tegemist tehnilise muudatusega, millega seniste statsionaarne tervishoiuteenus, mida osutavad eriarst või nõuete sisu ei muutu. hambaarst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad. Sama paragrahvi lõike 2 alusel on „TTKS § 7 kehtestatud sotsiaalministri määrus (2) Perearst on sellekohase eriala omandanud eriarst, kes „Eriarstiabi erialade ja erialade lisapädevuste loetelu“, kuhu tegutseb: kuulub ka peremeditsiin. Sellest 1) perearsti nimistu alusel; tulenevalt osutab perearst nii perearstiabi kui ka eriarstiabi. 2) nimistuta eriarstina. Teeme parema õigusselguse huvides ettepaneku: 1. Muuta määruse pealkirja järgmiselt: „Eriarstiabi ja (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud perearsti perearstiabi erialade ja erialade tegevusele kohaldatakse käesoleva seaduse haiglavälise lisapädevuste loetelu“. eriarstiabi osutamist reguleerivaid sätteid.“ 2. Eristada määruses eriarstiabi ja perearstiabi erialad. Eriarstiabi erialad jagunevad eriarsti  ja erihambaarsti erialadeks, perearstiabi eriala on peremeditsiin. Eelnõu punktis 6 tehakse muudatus, millega perearsti Selgitame. Muudatus, millega võimaldatakse pikaajalist pikaajaline asendamine võib kesta kuni 5 asendamist senisest pikema perioodi vältel, võimaldab aastat. See tekitab küsimuse, kas nii pikka perioodi saab enam muuhulgas katsetada korraldust, kus nimistu pidajaks olekski nimetada asendamiseks. perearsti asemel perearstiabi teenuseosutaja. Pikaajalise Olukorras, kus perearstide puudus süveneb ja paljud nimistud asenduse korral hinnatakse teenuse kvaliteeti ja on jäänud ilma alalise perearstita, kättesaadavust. Sellise korralduse kehtestamine ajutise ei piisa ajutistest lahendustest, vaid tuleks mõelda, kuidas lahendusena võimaldab vajadusel muudatuse tagasipööramist. perearstisüsteemi muuta, et see saaks Kui selgub, et nimistu pidamine teenuseosutaja poolt ei ole kestlikult toimida. põhjendatud või sobilik, saab TTKSi muudatuse järelhindamise alusel tagasi pöörata ning nimistu edaspidi konkursi alusel perearstile anda. Kui selline korraldus, kus nimistu kinnitatakse konkursi alusel teenust osutavale äriühingule, kehtestataks kohe, ning kui see osutuks ebasobivaks, tekiks muudatuse tagasipööramisel probleeme nimistutega, mis on äriühingutele kinnitatud. Kokkuvõttes näeme, et pikaajaline asendus sellisel kujul on põhjendatud, võttes arvesse, et see säte vaadatakse lähtuvalt käesoleva eelnõu § 1 punktist 7 üle järgneva viie aasta jooksul ning siis saab teha juba püsivad muudatused. Lisaks on sel aastal kavas TTKS väljatöötamiskavatsuse koostamine just perearstiabi teenusest lähtuvalt. Võtame selle käigus kommentaari arvesse. Eesti Kindlustusseltside TOKVS § 27 lõige 1 sätestab, et tervishoiuteenuse osutamise Selgitame ja oleme valmis kohtuma ning arutama Liit tegevusloa alusel tegutsevatel tervishoiuteenuse osutajatel on lahendusvõimalusi. kohustus sõlmida vastutuskindlustusleping 30 kalendripäeva TOKVS avaldati Riigi Teatajas 20.06.2022.a. ning jõustub jooksul alates käesoleva seaduse jõustumises, so 01. juunist. 01.07.2024.a. St 1. juuniga seotud tähtaega seaduses ei ole. Teeme ettepaneku ülemineku sätet muuta ja pikendada tähtaega kuni 2025 aasta 1. jaanuarini. Vastasel juhul võib Seaduse üleminekusätete kohaselt peaks tekkida olukord, kus tervishoiuteenuse osutajatel ei ole liiga vastutuskindlustuslepingud olema sõlmitud 31.juuliks 2024.a. lühikese ajaperioodi tõttu võimalik kindlustuskohustust ja tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse IT arenduste osas -vastavalt koos TEHIKu ja LKF poolse seadusest tulenevaid kohustusi täita, mistõttu tekib oht esindajaga koostatud plaanile valmivad Terviseameti tegevusloa kehtivuse suhtes. 30 päevane periood on liiga infosüsteemi arendused mais, misjärel tuleb läbida lühike muu hulgas järgmistel põhjustel: 1) Kindlustusandjad, turvatestimine ja seejärel live’i minek. TEHIK andmetel on kes teenust pakkuma hakkavad, ei hakka tõenäoliselt olema arendused ajakavas. väga palju, võimalik, et neid on kuni 3; 2) Kindlustusandjate ja TEHIK-u süsteemid saavad valmis vahetult enne seaduse Kinnitame riigi poolt seoses hirmuga sanktsioonide osas, et selle jõustumist, riigi omad osaliselt ka hiljem, mistõttu lepinguid tervishoiusüsteemi jaoks olulise muudatuse jõustumisel ei ole pole võimalik enne 1. juunit sõlmida; meie huvi mingilgi määral suunatud karistamisele sh TTO 3) 30 päevane periood langeb puhkuste perioodile ja tegevusloa kehtivusega seoses, eriti kui lepingute sõlmimise või kindlustusandjal võib tekkida probleem TTO-de lepingutest teavitamine on hilinenud objektiivsete põhjuste teenindamisega, sest TTO-sid on üle 2000, kuid tõttu. Seaduse jõustumise järgselt on järelevalve roll eelkõige kindlustusandjaid on mõni üksik; 4) Lepingute sõlmimine nõustav ja teavitav ning suunatud muudatuste rakendumise eeldab põhjalikku TTO kindlustusriski hindamist ja riski toetamisele. asjaolude kohta täiendava teabe küsimist tervishoiuteenuse osutajatelt; 5) Paljud TTO-d peavad lepingu sõlmima Kutsume EKL ja kindlustusandjaid üles konstruktiivsele hankemenetluses. On suur tõenäosus, et sellises lühikeses koostööle ja operatiivsele infovahetusele, et üleminekuperiood ajaaknas pole võimalik hankemenetlust läbi viia ja/või see kulgeks sujuvalt ning võimalikud tõrked oleksid teada. Oleme ebaõnnestub (nt ei esita ükski kindlustusandja pakkumist (vt omalt poolt valmis igati kaasa aitama ja toetama protsessi riigi ka p 3); 6) 6 kuuline periood võimaldaks riigil sekkuda, kui võimaluste piires. süsteem ei käivitu loodetud viisil. TOKVS on vastu võetud ja avaldatud RT-s piisava ajavaruga, ettevalmistavaid tegevusi sh hankeid, lepingu läbirääkimisi, riskide hindamist, lepingute ettevalmistamist ja sõlmimist jms on võimalik alustada oluliselt varem kui seaduse ametlik jõustumise kuupäev 01.07.2024.a. st juba praegusest hetkest (kui neid veel ei ole alustatud). Kindlustusjuhtumi toimumist kui kindlustushüvitise maksmise Selgitame ja oleme valmis kohtuma ning arutama aluseks olevat asjaolu peab vaidluse korral tõendama patsient lahendusvõimalusi. (TsMS § 230). Nii näiteks peab patsient tõendama TOKVS § 10 lg 2 p 1 juhtumi korral diagnoosi- või ravivea (s.o VÕS § 762 või Mõistame probleemi sisu ja pakume omalt poolt lahenduseks 763 rikkumine) ning terviserikke, mida üldjuhul ei teki siis, kui TOKVS asemel praktilise lahenduse. teenust osutatakse nõuetekohaselt. Täna on patsiendil Kuna tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjon (TKE) võimalik hinnangu saamiseks ja tõendite hankimiseks praeguse TTKS regulatsiooni kohaselt ei sobi asendama pöörduda tervishoiuteenuse kvaliteedi komisjoni poole (TTKS patsiendikindlustuse fondi rolli, ei piisaks tehtud ettepaneku § 502 ). TOKVS jõustumisega komisjon kaotatakse. See toob tegelikuks rakendamiseks vaid TKE praeguse regulatsiooni meie hinnangul kaasa olukorra, kus: (i) patsiendil tuleb oma tühistamise sättest loobumiseks või selle jõustumise edasi nõude tõendamiseks tuleb teha kulutusi õigusabile ja lükkamisest. TKE regulatsioon tuleks sel juhul sisuliselt üle meditsiiniekspertiisile, et tõendada kindlustusjuhtumi vaadata ja muuta ning seda ei oleks käesoleval hetkel antud toimumist ning (ii) nõude maksmapanek vaatamata kiireloomulise eelnõu raames võimalik teha. Ühtlasi on otsenõude tekkimisele kindlustusandja vastu muutub muudatus seotud riigieelarvega. keerulisemaks ja kulukamaks, mis on vastuolus nn Tõepoolest loobuti peale eelnõu I kooskõlastusringi patsiendikindlustuse süsteemi eesmärgiga. Meie arvates oleks kindlustusandjate ettepanekul patsiendikindlustuse fondi patsiendikindlustussüsteemi toimimise tagamiseks loomisest. Eelnõu seletuskirja kohaselt tuleb analüüsida hädavajalik, et vastutuskindlustuse süsteemi rakendumise kindlustuskohustuse ja patsiendiohutuse süsteemi rakendumist esimestel aastatel oleks patsientidele ja kindlustusandjatele ja mõjusid ning esitada patsiendikindlustusfondi loomisega toeks ka komisjon. Komisjoni seisukoht oleks ka seonduv ettepanek valitsuskabineti nõupidamisele kolme aasta kindlustusandjale oluline ja enamikel juhtudel saaks möödudes süsteemi rakendamisest. kindlustusandja sellele tugineda. Komisjoni kaotamine oli TKE ei sobi ettepanekus toodud rolli patsiendikindlustuse eelnõus esialgu seotud patsiendikindlustuse fondi ja fondi asendama. TKE on nõuandev komisjon, mille eesmärk on lepitusorgani loomisega. Just patsiendikindlustuse fond oli patsiendile osutatud tervishoiuteenuse kvaliteedile hinnangu mõeldud selleks, et muuhulgas muuta hüvitise taotlemise andmine ning hinnangust tulenevalt ettepanekute tegemine protsess patsiendijaoks lihtsamaks, sest fondil oli suurem roll Terviseametile, Tervisekassale ja tervishoiuteenuse osutajatele. kindlustusjuhtumi toimumise väljaselgitamisel ja patsiendi Ka ei ole TKE ülesanne hankida tõendeid patsiendile mistahes tõendamiskoormise vähendamisel. Kuna loobuti vaidluste tarbeks. Tervishoiuteenuse osutaja on küll kohustatud patsiendikindlustuse fondi loomisest, siis süsteemi toimimise TKE taotluse korral esitama komisjonile patsiendile osutatud tagamiseks ei ole enam õige loobuda ka tervishoiuteenuse tervishoiuteenuse kvaliteedile hinnangu andmiseks vajalikke kvaliteedi komisjonist. Ilma komisjonita oleks aga tavalisel andmeid ja selgitusi, kuid TKE ei tohi avaldada talle oma patsiendil oma õigusi maksma panna oluliselt keerulisem ja ülesannete täitmisel teatavaks saanud andmeid. kallim, kui tänasel päeval. Patsiendi poolt esitatud kahjunõuded, mis on paljasõnalised ja tõendamata jäävad Täpsustame ja selgitame siinkohal ka kindlustusjuhtumist kindlustusandjate poolt sisuliselt läbi vaatamata ja tulemuseks teavitamise ja kahju menetlemise korda TOKVS-s. on kindlustusjuhtumiks mittetunnistamine kindlustusjuhtumi RT-s avaldatud TOKVS § 21 kohaselt teavitab õigustatud isik mittetõendamatuse tõttu. Eelpooltoodust tulenevalt teeme kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kindlustusandjat ettepaneku, et TOKVS § 34 p-st 12 jäetakse välja TTKS § 502 kindlustusjuhtumist. Kindlustusandjal on õigus saada kehtetuks tunnistamine ja punkt 15 tunnustatakse kehtetuks tervishoiuteenuse osutajalt ja teistelt isikutelt talle käesolevast seadusest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu ja  ulatuse väljaselgitamiseks vajalikke selgitusi ja dokumente, sealhulgas terviseandmeid. Tervishoiuteenuse osutaja ja teised isikud on kohustatud esitama kindlustusandjale asjakohased andmed (säte sai lisatud seaduseelnõusse EKL ettepanekul juhtumite menetluseks). Kindlustusandja on kohustatud tegema otsuse, kas tegemist on kindlustusjuhtumiga, pärast kõigi vajalike tõendite ja dokumentide saamist. Kindlustusandja on kohustatud teavitama õigustatud isikut kindlustusjuhtumi lahendamise edasisest käigust ja sellest, milliseid tõendeid ja dokumente õigustatud isik peab kahju hüvitamise suuruse väljaselgitamiseks kindlustusandjale esitama. Lisaks oleme korduvalt juhtinud ministeeriumi tähelepanu Selgitame ja oleme valmis kohtuma ning arutama sellele, et kindlustusandjatel on keerukamate juhtumite korral lahendusvõimalusi. oma täitmise kohustuse väljaselgitamisel vaja kaasata Mõistame selle mure sisu ja põhjust. Pakume lahenduseks meditsiinilist ekspertiisi ja selle kaasamine võib spetsialistide praktilisema ja toimivama võimaluse. vähesuse tõttu osutada ilma regulatiivse toeta keeruliseks. Lepituskomisjonist endast meditsiinilise ekspertkomisjoni Kindlustusandjal peaks olema õigus pöörduda seisukoha kujundamine eeldaks kogu praegusest mõttest loobumist saamiseks lepituskomisjoni poole, kui kindlustusjuhtumi ja TOKVS 3. peatükis sh tuleks loobuda viitamisest kindlustusandja täitmise kohustuse väljaselgitamine eeldab lepitusseadusele ja koostada uued sätted komisjoni staatuse ja eriteadmisi nõudvate Soomes on PIC-l õigus pöörduda sealse rolli kohta. Praegusel ajahetkel antud eelnõu ajaraamis ei ole toimkonna (lautakunta) poolele, sealhulgas on mõnel puhul see kahjuks võimalik. PIC-l lausa kohustus sinna pöörduda. Esitasime selle ettepaneku nii parlamendi eelses menetluses kui ka Meie süsteemis on terviseministri poolt moodustatud arstlike parlamendi menetluses. Eelnõu koostajad vastasid järgmiselt: erialade erialakomisjonide võrgustik, kus igal arstlikul erialal on „Kui täiendada § 23 sättega, mis annaks erandjuhtumil ka erialaühenduste ettepanekute alusel moodustatud 3-5st oma kindlustusandjale õiguse komisjoni poole pöörduda, ei oleks erialal tunnustatud eriarstidest koosnevad 41 erialakomisjoni. enam tegemist lepituskomisjoniga tavapärases tähenduses, Nende ekspertide poole saab pöörduda oma erialal vaid tasuta eksperthinnangu andmisega kindlustusandjatele. eksperthinnangu saamiseks vajadusel ka kindlustusandja See eeldaks teistlaadset regulatsiooni ja rahastamist. (tasudes hinnangu eest muidugi eksperthinnangule kohast Lepituskomisjon on loodud patsiendi kui nõrgema poole tasu). Vastav ajakohane käskkiri erialakomisjonide kaitseks.“. Meile jääb see selgitus arusaamatuks. Meie moodustamise kohta koos ekspertide loeteluga on avalik ja ettepanek oligi just kantud sellest, et patsienti kui nõrgemat leitav Sotsiaalministeeriumi veebilehelt (viimane muutmine poolt kaitsta. Juhime tähelepanu, et kindlustusjuhtumi 2023. aastal). Komisjonides on tagatud ka erinevate haiglate toimumise peab VÕS-i järgi tõendama patsient. Meie esindatus, et oleks erinevate juhtumite korral võimalik leida ettepaneku korral saaks kindlustusandja ise pöörduda erapooletut eksperti. komisjoni poole, et küsida seisukohta, kas on tegemist kindlustusjuhtumiga, nt juhul, kui kindlustusvõtja pole Vastavalt TOKVS § 23 lõikele 1 on lepituskomisjon on oma esitanud ekspertiisi. Kui kindlustusandjal sellist võimalust ei olemuselt: 1) kohtueelne vaidluste lahendamise organ; 2) oma ole, siis tähendab see seda, et käsitluses hakatakse nõuda tegevuses sõltumatu; 3) lähtub lepitusseaduse regulatsioonist. kindlustusjuhtumi põhjalikumat tõendamist patsientide poolt, Seega ei ole võimalik TOKVS regulatsiooniga lepituskomisjoni mistõttu peab patsient ise hankima ekspertiisi ja/või olemust (lepitusorgan lepitusseaduse tähenduses) muuta pöörduma lepituskomisjoni poole. See tähendab tarbetut ekspertkomisjoniks. ajakulu patsiendi jaoks ja muudab käsitluse paradigma. Selle Liiati ei ole alust eeldada, et viieliikmeline lepituskomisjon probleemi lahendamisega on seotud ka meie esimene suudaks pakkuda meditsiinlist ekspertiisi, mida eelpool ettepaneku, kuid keerulistel juhtumitel võiks olla võimalik ka nimetatud ekspertide võrgustiku abiga pole õnnestunud leida. kindlustusandjal pöörduda lepitusorgani poole. Eeltoodust TOKVS kohaselt peab lepituskomisjoni liikmel olema tulenevalt teeme ettepaneku täiendada § 23 lõikega 3 akadeemiline kõrgharidus ja ta peab olema õigus- või järgmises sõnastuses: „(3) Kindlustusandjal on õigus pöörduda meditsiinivaldkonna asjatundja. seisukoha saamiseks komisjoni poole, kui kindlustusjuhtumi ja kindlustusandja täitmise kohustuse väljaselgitamine eeldab Lepitusseaduse kohaselt pöördub isik lepitusorganisse eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamist ja nendele eesmärgiga leida vaidlusküsimusele lahendus. Seega peab tuginevate järelduste tegemist, kuid kindlustusandjal pole avalduse esitamiseks olema osapoolte vaheline vaidlus. Samuti vaatamata jõupingutustele õnnestunud ekspertiisi korraldada on lepitusorgan kohustatud järgima lepitusseaduses sisalduvaid ja eriteadmistega isikut kaasata. Sellisel juhul käsitatakse põhimõtteid, milleks on muuhulgas sõltumatus ja erapooletus avaldajana kindlustusandjat ja õigustatud isik kaasatakse (lepitusseaduse § 3). Lepitaja ei tohi suunata lepituse käiku viisil, lepitusmenetlusse komisjoni poolt.“. Komisjon lahendab mis loob lepitusosalistes ettekujutuse, nagu oleks lepitaja näol patsiendi, muu õigustatud isiku ja tervishoiuteenuse osutaja tegu poolte suhtes otsustuspädeva isikuga. Menetlus poolt kindlustusandja otsuse vaidlustamiseks esitatud kaebusi. lepituskomisjonis peab olema aus, pooltele arusaadav ja Lepitusmenetluse pooleks võiks olla ka TTO. Kui TTO on ühtlasi võrdselt poolte huve arvestav, kuivõrd tulemuseks võib olla lepituskokkuleppe pooleks, oleks sedaviisi võimalik vältida täitedokument, mille täitmine on kohustuslik. edasisi vaidlusi või hagi esitamist TTO vastu. Arvestades, et kindlustussummast ei priigi piisata kahju katteks ja arvestades, Ka eelnõu seletuskirjas on märgitud, et komisjon ei lahenda et „ilma tervishoiuteenuse kvaliteedi komisjonita“ süsteemi küsimusi, mis tekivad kindlustusandjal kahjumenetluse käigus, puhul kulub suur osa kindlustussummast õigusabikulude ja näiteks kui on raske hinnata, kas tervisekahju kvalifitseerub meditsiiniekspertiisi katteks. Palume meie ettepanekuid kindlustusjuhtumiks. Komisjoni eesmärk ei ole täita  eelnõu edasisel menetlemisel arvestada. Vastasel juhul kindlustusandja ülesandeid, vaid lahendada kindlustusandja esinevad tõsised piirangud teenuse pakkumisel ja/või turule otsuse vaidlustamiseks esitatud kaebusi. sisenemisel. või . Oleme meeleldi valmis vajadusel kohtuma ja Muudatuse tegemisel läheksime vastuollu ka algselt kavandatud oma ettepanekuid täiendavalt selgitama. põhimõttega st tuleks välja töötada täiesti uued põhimõtted. Nagu eelpool viidatud, on TOKVSis välja toodud kindlustusjuhtumist teavitamise ja kahju menetlemise kord (TOKVS § 21). Vastav kord näeb ette, et õigustatud isik peab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitama kindlustusandjat kindlustusjuhtumist nelja nädala jooksul arvates kindlustusjuhtumist teadasaamisest. Seejärel on kindlustusandjal kahju hüvitamise kohustuse olemasolu ja ulatuse väljaselgitamise ülesanne ning õigus küsida selle ülesande täitmisel täiendavaid selgitusi ja dokumente, vajadusel tellida ka ekspertiise. Ilma toimunu kohta andmeid kogumata ei saaks kindlustusjuhtumit menetleda. TTO-l on olemas vastav teave selle kohta, mis patsiendiga teenuse osutamise käigus juhtus. Tervishoiuteenuse osutamise käigus dokumenteeritakse kõik tegevused. Kindlustusandja on kohustatud tegema otsuse, kas tegemist on kindlustusjuhtumiga, pärast kõigi vajalike tõendite ja dokumentide saamist, kuid hiljemalt 180. kalendripäeval pärast kindlustusjuhtumi teate saamist. Juhul kui seda tähtaega ei ole keerukamate juhtumite puhul võimalik järgida, siis saab ta sellest õigustatud isikut eelnevalt teavitada ja selgitab, milles mõjuv põhjus seisneb, samuti annab vajalike toimingute lõpetamise eeldatava tähtpäeva. TOKVS näeb seega ette paindlikkuse juhtudeks, kui kahjumenetlusega seotud meditsiiniline ekspertiis võtab oluliselt kauem aega või patsient saadetakse täiendavatele uuringutele. Eesti Perearstide Selts Eesti Perearstide Selts on väga ettevaatlik, mis puudutab Selgitame. Alltoodud sätte punktis 2 on ka tervisekeskuse erameditsiinile, kes osutavad nii apteegiteenust, väliselt teenuse osutajana silmas peetud üksnes perearstiabi laboriteenuseid, uuringuid ja eriarstiabi, anda ka perearstiabi - tegevusluba omavat ehk nimistu alusel perearstiabi teenust see läheb väga tugevalt vastuollu eriarstiabi ja üldarstiabi osutavat isikut. Sinna alla ei kuulu eriarstiabi tegevusloa alusel lahususe printsiibiga. peremeditsiini erialal tegutsejad. Asendajaks saab olla perearstikeskus, kus juba tegutsevad nimistuga perearstid, kuid EPS on kategooriliselt vastu sõnastusele 2) tervisekeskuse mis ei pruugi olla täiendavaid esmatasandi teenuseid väliselt, kui avaliku konkursi korras ei ole võimalik perearsti (füsioteraapia jm) pakkuva tervisekeskuse osaks. kohta täita ja nimistule ei ole võimalik leida asendajat arsti ega tervisekeskuse näol.“; „Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul võib perearsti kuivõrd TTKS käesoleva muudatusega on plaanis läbivalt nimistusse kuuluvaid isikuid teenindada perearstiabi muuta seadusandluses üldarstiabi perearstiabiks - samal ajal tegevusluba omav isik Tervisekassa otsuse alusel: kui üldarstiabi olemus jääb defineerimata. 1) tervisekeskuses; Mis tähendab seda, et asutustel, kel on õigus osutada 2) tervisekeskuse väliselt, kui avaliku konkursi korras ei ole peremeditsiini teenust eriarstiabi tegevusloa alusel tekib võimalik perearsti kohta täita ja nimistule ei ole võimalik leida automaatselt õigus sellist teenust teatud tingimustel osutada, asendajat arsti ega tervisekeskuse näol.“ kuigi samal ajal jääb neile ka õigus osutada eriarstiabi teisi teenuseid, mis nimistupõhiselt perearstiabi osutavatel teenusepakkujatel on keelatud ning loob olukorra, kus oma põhitegevusena nimistupõhiselt perearstiabi osutanud TTosid koheldakse ebavõrdselt. Lisaks hajutab selline õigusselgusetus täiesti meelevaldselt vastutuse inimesele perearstiabi tagamise osas - ehk siis sisuliselt võiks perearstiabi teenust osutada ükskõik milline tegevusluba omav TTO oma profiilist sõltumata - sh HVA, eratervishoiuasutus, õendushaigla, apteek, koduõenduse, füsioteraapia või logopeedia teenuse pakkuja. Samuti degradeerib selline õigusselgusetus perearstiabi põhiväärtusi inimese vaatest ning rikub eriarstiabi ja üldarstiabi lahususe printsiipi. EPS argumendid, miks on vaja teha tehniline muudatus - asendamaks üldarstiabi perearstiabiga. 1) Üldarst on ülikoolis 6 aastat lõpetanud ilma erialata arst; perearst on eriarst, kes on läbinud peremeditsiini residentuuri ja üldarstiabi jätab mulje, et seda teenust osutab üldarst ja  mitte perearst. Mõistete selguse mõistes on vajalik, et asju nimetataks õigete nimedega. 2) Perearste, kes on vastava eriala omandanud tunnevad ennast puudutatuna, et neid nimetatakse üldarstideks, kuigi nad on eriarstid. 3) Tavalised inimesed arvavad, et perearst on üldarst aga mitte oma eriala tipp-spetsialist ja nimetuse muutmisega on võimalik seda inimestele paremini kommunikeerida. Perearstiabi on arstlik eriala, mis tegeleb inimese kõikehõlmava järjepideva proaktiivse tervisekäsitlusega läbi kogu elukaare. Eesti Õdede Liit Juhime teie tähelepanu mõistele, mida võiks täiendada. Arvestatud. Eelnõu § 1 p 5, millega täiendatakse TTKS-i §-ga 151 „§ 151 on muudetud. . Tervisekeskuse mõiste (1)Tervisekeskuse moodustavad samas taristus ühiselt uus sõnastus: perearstiabi, iseseisvat Tervisekeskuse moodustavad samas taristus ühiselt ämmaemandusabi, füsioteraapiat ja koduõendusteenust perearstiabi, ämmaemandusabi, füsioteraapiat ja õendusabi, osutavad isikud. Tervisekeskuse võib seal hulgas koduõendusteenust osutavad isikud. Tervisekeskuse moodustada ka üks juriidiline isik, kes pakub kõiki võib eelnimetatud teenuseid.„ moodustada ka üks juriidiline isik, kes pakub kõiki eelnimetatud Perearstiabi juurde on aastaid kuulunud justkui iseendast teenuseid. Tervisekeskuse moodustajate hulka võivad lisaks mõistetavalt õendusabi, täna kuuluda logopeedilise ravi või psühholoogilise ravi teenust räägime aga pereõdede vastuvõttudest ja eriõe teenusest, osutavad isikud. seega tuleks mõistesse lisada „ ... perearstiabi, õendusabi...“ ning ühtlasi on mõistlik eemaldada mõistest sõna „iseseisev“ – TTL oleme võtnud kasutusele mõisted õendusabi ja ämmaemandusabi, enam ei vaja rõhutamist „iseseisev“ nii nagu seda ei rõhutata ka eriarstiabis või perearstiabis. Loodame, et järgmiste TTKS jt seaduste muudatuste käigus arvestatakse seda ettepanekut  kõikjal seadusandluses. Õendusmääruse jõustumisel ei vaja me eraldi ka koduõendusteenuse nimetamist, kuna õendusabi hõlmab kõik teenused mida õed ja eriõed pakuvad. Esmatasandi Palume täiendada tervisekeskuse mõistet, mis on eelnõus Arvestatud osaliselt. Lisame võimaluse moodustada Tervisekeskuste Liit kirjeldatud järgmiselt: tervisekeskust koos logopeedilist ravi või psühholoogilist ravi Tervisekeskuse moodustavad samas taristus ühiselt pakkuva teenuseosutajaga. Vaimse tervise õde tegutseb juba perearstiabi iseseisvat ämmaemandusabi, füsioteraapiat ja nimetatud teenuste raames ja ei vaja seega eraldi välja toomist. koduõendusteenust osutavad isikud. Tervisekeskuse võib moodustada ka üks juriidiline isik, kes pakub kõiki Selgitame, et tervisekeskusele ei ole vähemalt esialgu kavas eelnimetatud teenuseid. kehtestada eraldi tüüpi tegevusluba. Kui tervisekeskuse moodustavad eraldi teenuseosutajad, tegutsevad nad vastavalt Samuti sätestada õigus (mitte kohustus) osutada oma eriala nõuetele eraldi tegevuslubade alusel. Kui tegemist tervisekeskuse poolt vastava spetsialisti olemasolul iseseisva on ühe teenuseosutajaga, kes osutab mitut liiki teenuseid, saab psühholoogilise ravi või logopeedilise ravi tervishoiuteenust, nendeks luba taotleda ühiselt. Mõistame, et võib tekkida samuti on tervisekeskuse meeskonnas vaimse tervise õde, kes olukord, kus juba tegutseva tervisekeskuse koosseisu liitub osutab iseseisvat vastuvõttu. Oluline, et tervisekeskuste puhul täiendav teenuseosutaja ning selles olukorras on vaja ka arvestatakse tegevusloa väljastamisel ka teiste erialade täiendavat tegevusluba. Tegevuslubadega seonduv õigusruum osutamist ja ei koormataks teenuseosutajaid eraldi tegevusloa on Sotsiaalministeeriumis analüüsimisel ning kaalume antud taotlemisega, vaid teenust võib osutada vastava spetsialisti ettepanekuid selle käigus. olemasolul. Antud õigus on üldarstiabi teenuse osutajal täna kehtivas seaduses. Kooskõlastame muudatusettepanekut punkti 1 osas, kus Selgitame. Alltoodud sätte punktis 2 on ka tervisekeskuse paragrahvi 57 lõige 33 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: väliselt teenuse osutajana silmas peetud üksnes perearstiabi (33 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul võib tegevusluba omavat ehk nimistu alusel perearstiabi teenust perearsti nimistusse kuuluvaid isikuid teenindada perearstiabi osutavat isikut. Sinna alla ei kuulu eriarstiabi tegevusloa alusel tegevusluba omav isik Tervisekassa otsuse alusel: peremeditsiini erialal tegutsejad. Asendajaks saab olla 1) tervisekeskuses; perearstikeskus, kus juba tegutsevad nimistuga perearstid, kuid Ei kooskõlasta muudatust punkti 2 osas: mis ei pruugi olla täiendavaid esmatasandi teenuseid 2) tervisekeskuse väliselt, kui avaliku konkursi korras ei (füsioteraapia jm) pakkuva tervisekeskuse osaks. ole võimalik perearsti kohta täita ja nimistule ei ole võimalik leida asendajat arsti ega tervisekeskuse näol.  Antud muudatus ei lähtu probleemi sisulisest lahendusest, „Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul võib perearsti vaid vormilisest lahendusest. Ei ole piisavalt analüüsitud, mis nimistusse kuuluvaid isikuid teenindada perearstiabi antud muudatus kaasa toob patsientidele ja kogu tegevusluba omav isik Tervisekassa otsuse alusel: tervishoiusüsteemile, mistõttu ei ole mõistlik antud 1) tervisekeskuses; muudatust seaduse tasandil reglementeerida. Antud 2) tervisekeskuse väliselt, kui avaliku konkursi korras ei ole muudatus võimaldab osutada perearstiabi teenust ükskõik, võimalik perearsti kohta täita ja nimistule ei ole võimalik leida millisel perearstiabi tegevusluba omaval asutusel, kuid kes asendajat arsti ega tervisekeskuse näol.“ seni ei ole seda teenust osutanud. Sama seaduse § 14 alusel üldarstiabi (perearstiabi) osutaval äriühingul ei või olla muud tegevusala peale üldarstiabi ning iseseisva füsioteraapia, logopeedilise ravi, psühholoogilise ravi, õendusabi ja ämmaemandusabi ning sotsiaalteenuste osutamise, tervishoiualase õppe- ja teadustöö ning kinnisasja kasutusse andmise. Terviseameti tegevuslubade registri alusel on asutustel, kellele on väljastatud tegevusluba peremeditsiiniteenustele tegutsemisvaldkond hoopis mujal. Seega on vajalik arusaada, millistele kriteeriumitele ja pädevustele peaks need asutused vastama juhul, kui hakatakse sisulist perearstiabi teenust osutama. Toetame tehnilist muudatust, kus üldarstiabi asendatakse perearstiabiga. Terviseametil palume vaadata üle seni väljastatud tegevusload eriarstiabis, kus on sees sõna perearstiabi ja kas teenuseosutaja sisuliselt osutab perearstiabiteenust. Justiitsministeerium Normitehnilised märkused Arvestatud. Välja arvatud eelnõu § 1 punkti 1 osas, milles leiti, et TTKS § 1 lg 52 „sobiks oma sisult reguleerimisala sättesse ja pigem tuleks see sätestada § 4 lõikena 2“. Selgitame, et TTKS § 4 ei sätesta tervishoiuteenuse osutaja kohustusi vaid defineerib, kes on tervishoiuteenuse osutaja. 1. EL õiguse ja riigisisesed küsimused − juhime tähelepanu, et Selgitame. Tegemist ei ole direktiivist selliste sätete Euroopa Liidu (EL) õigusega seotud eelnõusse ei kavandata ülevõtmisega Eesti õigusruumi, millele oleks ülevõtmise riigisisesest vajadusest lähtuvaid norme ning seda ka vastupidi. See võib hakata takistama või pikendama EL õiguse tähtajad. Lõivude ja tasude kehtestamine on direktiivis antud ülevõtmist. Lähtudes eelnevast tuleks eelnõust jätta välja EL liikmesriikidele ühe võimalusena. õiguse rakendamiseks ette nähtud muudatused ning koondada need muudatused eraldi eelnõuks, millele on lisatud ka vastavustabel. 2. Eelnõu § 11 p 10 – tubakaseaduse § 104 muudatusega Arvestatud. Tasude osa on eelnõust välja jäetud. Tasude osa kehtestatakse tasud, mida tuleb teate esitajal maksta teates vajab täpsemat analüüsi ning sellega liigutakse eraldi edasi. esitatud andmete hindamise eest Terviseametile. Eelnõust ega seletuskirjast ei nähtu, millise tasuga on siin tegemist. Sama muudatuspunktiga kehtestatavas lõikes 1 on tasuks selgelt riigilõiv, kuid lõigetes 2 ja 3 on ette nähtud Terviseametile makstav tasu. Põhiseaduse §-s 113 on avalik-õiguslike tasudena nimetatud maksud, koormised, trahvid, lõivud ja sundkindlustuse maksed. Neid mõisteid tuleb tõlgendada võimalikult laialt, nii et see hõlmaks kõiki avalik-õiguslikke tasusid (RKÜKo 22.12.2000, 3-4-1-10-00). Riigi kehtestatud mis tahes avalik-õiguslik tasu on alati sobitatav mõne PS §-s 113 sisalduva termini alla ning allub seetõttu seadusereservatsiooni klauslile1 . Palume seletuskirjas välja tuua, millist liiki tasuga on tegemist PS § 113 mõttes ning põhjendada, miks laekub nimetatud tasu otse Terviseametile ning miks ei ole siinkohal kehtestatud riigilõivu nagu lõikes 1. Eelnõu § 12 p 1 – vereseaduse § 18 muudatusega antakse Selgitame. Muudatus jäetakse eelnõust välja. SoM hindab referentsteenuse osutamise korraldamine võimalikke lahendusi veelkord ning korraldab huvirühmadega Sotsiaalministeeriumilt üle Tervisekassale. Seletuskirjas on vastavasisulised arutelud. selgitatud, et seaduses funktsiooni üleandmine ühelt asutuselt teisele ei mõjuta olemasoleva halduslepingu kehtivust, st üle lähevad ka kõik funktsiooni täitmisega seotud õigused ja kohustused, sh lepingud. Kuigi riigihangete seadus sellist lepingu muutmise alust otsesõnu ei sätesta, on riigiüleselt leitud, et selline üleandmine on lubatud. Seadusemuudatuse jõustumisel sõlmivad Sotsiaalministeerium ja Tervisekassa lepingu üleandmise kokkuleppe. Eelnõust ega seletuskirjast ei  ole aga võimalik aru saada, kuidas ja millisel alusel selline lepingu üleminek toimub, st kuidas muutub Sotsiaalministeeriumi ja verekeskuse vahelises lepingus üks lepingupool. Palume seletuskirjas esitada üksikasjalik selgitus, millisel alusel ja kuidas toimub lepingu üleminek valitsusasutuselt avalik-õiguslikule juriidilisele isikule. Rahandusministeerium 1) Eelnõu §-ga 11 punktiga 3 tehakse tubakaseaduses Arvestatud. Muudatus jäetakse eelnõust välja. muudatused, millega asendatakse sõnad „tubakatooteid võõrandamiseks Eestisse toov või Eestis tubakatooteid tootev ettevõtja“ sõnadega „tubakatoodete tootja või importija“, et luua parem õigusselgus. Seletuskirjast ei selgu, kuidas muutub õigusselgus paremaks. Lisaks on osa samasuguseid sõnu sisaldavaid sätted jäetud muutmata, näiteks nagu § 10 lõige 11; § 101 lõige 2; § 102 lõike 1 punktis 7 ja lõigetes 3 ja 4; § 103 lõikes 1 ja § 162 lõike 4 punktis 6. Sõnastuse muutmise korral peab seda tegema seadust läbivalt, mitte ainult osades puntides. Sõna „tootja“ on avara tähendusega. Tootjana saab mõelda tootjaid Eestis, teises liikmesriigis ja liiduvälises riigis. Seadusest ja seletuskirjast ei selgu, kas tootja peab koostama eraldi teate iga riigi kohta, kus tooteid turustatakse või piisab ühekordsest teatest toodetud tubakatoodete kohta ning nõudmise korral märgitakse ühekordses teates ka riigid, kus tooteid turustatakse. Ka impordi korral on vajalik selgus, kas importija peab koostama eraldi teated nende liikmesriikide lõikes, kus tooteid turustatakse või piisab ühekordsest teatest, nt importimise toimumise liikmesriigis. 2) Eelnõu § 11 punkt 4 ega tubakaseadus ei räägi midagi Arvestatud osaliselt. Seletuskirjas sõnastust täpsustatud. Teade teavitusest, millele viitab seletuskiri. Palume mõisted eelnõus esitatakse tootega turule tulemisel, erinevates §-des on viidatud ja seletuskirjas ühtlustada. Eelnõus on teate esitamise erinevatele toodetele, millele kõigile esitatakse sarnase sisuga kohustusi vähemalt kolmes paragrahvis, kuid segaseks jääb, teade. Erinevate toodete puhul esitatakse erineva sisuga teated. kas tegemist on ühe ja sama teatega ühe ja sama toote kohta Teates esitatav info erineb sõltuvalt tootest. või erinevate toodete kohta erinevate teadete esitamise kohustusega. Seetõttu jääb ka ebaselgeks, milline neist on plaanis lõivustada. Tubakaseadus viitab §-des 10–103 nimetatud teatele ainsuses. Sellest tuleb teha järeldus, et tegemist on ühe ja sama teatega ühe ja sama toote kohta. Teate esitamise kohustus on sätestatud tubakaseaduse § 10 lõikes 1, § 10 lõikes 6, § 101 lõikes 1, § 103 lõikes 1. Lisaks sätestab tubakaseaduse § 102 lõige 1 teate muutmise kohta teate esitamise kohustuse. Siinjuures ei ole selge, mis muudatustele viidatakse. Paragrahvi 10 lõige 1 räägib muuhulgas muudetud tubakatoote kohta teate esitamise kohustusest. Palume eelnõu ja seletuskirja täpsustada 3) Palume kontrollida eelnõu § 11 punktidega 5, 7 ja 8 Arvestatud. Punkti 5 sõnastust muudetud, punktid 7 ja 8 tehtavate muudatuste sõnastusi, kuivõrd need on konarlikud eelnõust välja jäetud. ning ei ole seetõttu arusaadavad. 4) Eelnõu § 8 kohaselt täiendatakse riigilõivuseadust ettevõtja Arvestatud. Seletuskirja täiendatud riigilõivu kujunemise aluste kohustusega maksta riigilõivu summas 740 eurot teate kohta, tasude osa eelnõust välja jäetud. läbivaatamise eest. Seletuskirjast ei selgu, milles seisneb teate läbivaatamine ja mis printsiibil on arvutatud 740 eurot, kas kulupõhisus või muu. Tubakaseaduse § 104 lõike 2 alusel hindab teatises esitatud andmeid Terviseamet ja nende toimingute eest peab Terviseametile eraldi maksma vastavalt 240 või 965 eurot. Teate läbivaatamine seega ei hõlma andmete hindamist ja analüüsi. Eelnõust ei selgu, mis tähtajaks peab tasuma viimati nimetatud summad ning miks kavandatakse riigilõivu asemel tasude vormis maksmist Terviseametile. Tasu kehtestamine, mis laekub valitsusasutuse eelarvesse, on väga erandlik võimalus olukordadeks, mis esiteks ei sarnane lõivustatud toiminguga ning teiseks, kujuneb tasu suurus väga erinevate ja/või hiljem selguvate asjaolude koosmõjul. Lisaks kavandatakse Terviseametile tasu maksmise kohustuse seadmist müügimahtude esitamisel teabe hindamise eest 240 eurot. Seletuskirjas ei ole selgitatud, kuidas hinnatakse ja kontrollitakse müügimahtude kohta esitatud andmete õigsust, mis toob kaasa kulusid summas 240 eurot. Lisaks puudub selgus, kas tubakatoodetes sisalduvate ainete või nende tarbimisel eralduvate ainete hindamise all ainete kaupa vastavalt 240 ja 965 euro eest mõeldakse analüüsimise asemel andmete hankimist erinevatest andmekogudest ja nt analüüsiaktide esitamise nõuet. Seletuskirjast ilmneb, et ainete hindamise all mõeldakse ka mujal tehtud hinnangutega tutvumist andmekogude kaudu või muul moel. Küsimus on, kas sõna „hindamine“ on korrektne kasutada, kui laborianalüüsi tegemise asemel tuginetakse teiste isikute koostatud hinnangule, nt laborite analüüsiaktid vmt. 5) Eelnõu §-ga 8 täiendatakse riigilõivuseadust §-ga 2984 . Selgitame. Iga teavituse muudatuse eest tasutakse uuesti Palume lõike 2 sõnastust kontrollida, kuivõrd ebaselgeks jääb, riigilõiv. kas riigilõivu makstakse teate muudatuse eest või muudetud andmetega teate läbivaatamise eest? Seetõttu tekib küsimus, kas iga muudatus maksab 740 eurot? 6) Palume korrigeerida seletuskirjas tubakaseaduse muudatusi Selgitame. Punktid 6, 7 ja 8 eelnõust välja jäetud. selgitavates punktides 6, 7 ja 8 viiteid, kuivõrd seal on ekslikult viide eelnõu §-le 6. Korrektne on ilmselt viidata §-le 11. Lisaks eelnõus esitatud muudatustele juhime tähelepanu, et Selgitame: Arvestame tulevikus. pooleli on kohtuvaidlus teemal, kas tubakaseadus keelab e- sigarettide vedelike maitsestajate käitlemise või mitte. Halduskohtud jõudsid järeldusele, et tubakaseaduses ei ole kõnealust keeldu. Lõplik seisukoht antud küsimuses veel puudub, sest kohtuvaidlused järgmistel tasanditel jätkuvad. Samas on arusaadav, et õigusselgus on vaja muuta paremaks ja küsimuse võiks lahendada kõnealuse eelnõuga. Teeme ettepaneku kaaluda nt § 81 lõike 2 sissejuhatava lauseosa muutmist järgmiselt: „Elektroonilise sigareti nikotiini sisaldav ja nikotiinisisalduseta vedelik ning muud tubakatoodetega seonduvad tooted ei tohi sisaldada järgmisi aineid:“. Muudatuse alusel kehtiks maitsestamise keeld, välja arvatud tubaka ja mentooli maitse, kõikidele esigarettides  kasutatavatele vedelikele (sh e-vedelike maitsestatud komponendid, maitsestamiseks mõeldud vedelikud jmt) ja ka sellistele vedelikele, mida kasutatakse nt vesipiibutubaka või aurukivide maitsestamiseks. Samas hõlmab muudatusettepanek ka tooteid, mida tuntakse nikotiinipadja või muu taolise nime all. Teada on, et Eestis turustatakse ka niinimetatud „padjakesi“, mis sisaldavad kofeiini. Seetõttu on oluline, et Sotsiaalministeerium kujundaks seisukoha, kas tubakaseaduse § 81 lõikes 2 nimetatud ainete keeld peaks hõlmama kõiki tubakatooteid, sh tubakatoodetega seonduvaid tooteid. 3 Maksuhaldurilt saadud teabe alusel on Eesti turul avastatud alkoholisisaldusega e-sigarettide vedelikke. Ka selles küsimuses on oluline kujundada seisukoht, kas alkoholi sisaldus on lubatav või mitte. Ravimiamet / Eelnõu § 6 punkt 1 osas on Ravimiamet seisukohal, et Mittearvestatud. 18.01.2024 kavandatud muudatus ei ole vajalik ja põhjendatud ning on Kaalutud keskmiste juurdehindluste analüüsi koostamise vastuolus ka senise riigi andmete kogumise üldiste kaotamine eeldab põhjalikumat sissevaadet analüüsi põhimõtetega. Kaalutud keskmise juurdehindluse analüüsi koostamise eesmärgi ja meetodite osas. Analüüsi koostamisse koostamine ei ole sellisel kujul mõttekas ja eesmärgipärane puutuv on võimalik üle vaadata planeeritava ravimite ning ettepanek on ravimiseaduse § 15 lõiked 2 ja 4 kehtetuks hinnaregulatsiooni ülevaatamise arutelude käigus. tunnistada. Ravimiamet teeb käesoleva eelnõu juurde täiendava Arvestatud. ettepaneku ravimiseaduse muutmiseks tarneraskuste Muudatus eelnõusse lisatud. Pakutud täiendusega on võimalik esinemisel puuduva ravimi asendamise menetlusprotsesside lihtsustada tarneraskuste esinemisel puuduva ravimi lihtsustamiseks täiendades selleks RavS § 21 lõikega 71 asendamise menetlusprotsesse ja anda võimalus turult lahkunud müügiloaga ravimile alternatiivide leidmiseks nii, et patsientide ravi vahepeal ei katke. Seega on tegemist ravimite tarneraskuste korral kiiret reageerimist võimaldava lisandusega ravimiseadusesse. Tartu Ülikooli arsti, Arstiabi kvaliteedi tagamiseks on oluline tagada meie Mittearvestatud. Käesoleva eelnõu raames ei lisata täiendavaid eriarsti ja hambaarsti patsientidele eestikeelne arstiabi. Keeleseaduse § 23 lõike 4 muudatus, mille kiireloomulisus ei ole põhjendatud. erialase sobivuse alusel on eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded kehtestatud Ettepanekuga arvestame võimalusel tulevikus. hindamiskomisjon Vabariigi Valitsuse määrusega nr 84 (redaktsiooni jõustumise kuupäev 13.08.2021). Antud määruse § 9 ütleb, et arstid, psühholoogid, farmatseudid ja proviisorid peavad valdama eesti keelt vastavalt C1 tasemele. Sama määruse § 2 lõige 3 määrab tööandjale kohustuse tagada, et töötajad või ametnikud valdavad eesti keelt nõutaval tasemel. Hetkel kehtiva TTKSi kohaselt esitavad kolmandates riikides kvalifikatsiooni omandanud arstid enda tervishoiutöötajate registrisse kandmiseks Terviseametile dokumendid hariduse tõendamiseks ja selle kohta, et nad on viimase viie aasta jooksul vähemalt kolm aastat arstina töötanud. Terviseameti otsuse järgselt peab taotleja esitama avalduse ülikooli vastavuseksami komisjonile. Vastavuseksam koosneb kahest osast – praktilisest osast ehk tööpraktikast haiglas ning teoreetiliste teadmiste kontrollist (arstiõppe lõpueksamist). Eksami praktilise osa sooritamiseks sõlmitakse taotlejaga tööleping ja sellega seoses peab praktikabaas tagama, et tööpraktika sooritajal on nõutav keeleoskus. Kuna kolmandates riikides kvalifikatsiooni omandanud isikud ei pea koos teiste dokumentidega esitama keeleoskuse taset tõendavat dokumenti, siis tuleb paljudele halva üllatusena, et neid ei võeta praktikale, kui nad ei oska eesti keelt vähemalt B2 tasemele vastavalt (eesti keelt mitte oskavaid isikuid praktikale võttes rikuvad praktikabaasid seadust). Seega ei ole neil võimalik hakata sooritama eksami praktilist osa enne, kui nad on saavutanud vastava keeletaseme. TTKS jätab siiani reguleerimata ka vastavuseksami tegemise mõistliku aja. St, kui isik on Terviseameti otsuse järgselt esitanud avalduse ja nõutud dokumendid ülikoolile, väljastab ülikool suunamise vastavuseksami praktilise osa sooritamiseks. Selle järgselt saab taotleja seaduse kohaselt ka kümne aasta pärast tulla eksamit sooritama ilma, et ta oleks vahepeal arstina töötanud 2 (2) (kaob juriidiline kohustus kontrollida isiku töötamist arstina vahepealsel ajal). Kuna eksam algab praktiliste oskuste kontrolliga, siis on selline “tööpaus” patsiente ohustav. Kuidas on riigikeele oskuse tagamisega teistes Euroopa riikides? Meie andmetel ei tehta vahet, kas taotleja on EL riikidest või kolmandates riikides kvalifikatsiooni omandanud. Kõigilt nõutakse keeleoskust tõendavat dokumenti. Prantsusmaal peab koos haridust ja töötamist tõendavate dokumentidega esitama B2 keeletaseme tunnistuse ja lisaks ka lähteriigi karistusregistri väljavõtte. Soomes peab taotleja enne praktilise osa sooritama hakkamist tegema soome või rootsi keele riikliku eksami, esitama Soome põhikooli või gümnaasiumi lõputunnistuse, kus on kirjas soome või rootsikeele eksami sooritamise hinne, või esitama tõendi, et ta on lõpetanud akadeemilises ülikoolis või rakenduskõrgkoolis riigiteenistujate soome või rootsi keele õpingud. Norras töötamiseks on vajalik norra, rootsi või taani keele valdamine. Saksamaal nõutakse saksa keeletõendit vähemalt B2 tasemel ning lisaks saksa keele meditsiinisõnavara oskust C1 tasemel. Meie andmetel on Eesti hetkel ainuke riik Euroopa Liidus (ja ka väljaspool Euroopa Liitu, nii näiteks küsib Kanada nii inglise ja mõnes osariigis ka lisaks prantsuse keele oskust tõendavat dokumenti, USA-s on vajalik inglise keele oskust tõendav dokument, Ühendkuningriigis peavad taotlejad tegema inglise keele testi tõendamaks piisavat keeletaset), kus ei nõuta enne vastavuseksami sooritama hakkamist eesti keele oskust. See, et Eesti Vabariigis võib taotleda arstiks registreerumist ilma riigikeelt oskamata, on meie meelest nii seadusega selges vastuolus kui ka meie patsientide tervist ohustav. Kokkuvõttes teeb Tartu Ülikooli arsti, eriarsti ja hambaarsti erialase sobivuse hindamiskomisjon ettepaneku, kirjutada TTKSi  muudatuste kavandisse sisse nii eesti keele oskuse dokumentaalne tõendamine vähemalt B2 tasemel kui ka eksami sooritamise kolme aasta jooksul peale Ülikooli poolse suunamiskirja väljastamist. Terviseamet Tubakaseaduse muutmisega kavandatakse kehtestada Selgitame. TA-ga kohtumisel TA ettepanekul tasude osa tubakaseaduse § 101 -§ 103 nimetatud teate läbivaatamise eelnõust välja jäetud. eest riigilõiv, teates esitatud andmete hindamise eest eraldi võetav tasu ning eraldi tasu tubakatoote ja tubakatoodetega seonduva toote müügimahtude esitamisel. Eeltooduga seoses juhib amet tähelepanu, et eelnõus on kehtestamata toote turuleviimiseks esitatava teatega seotud menetlemisnormid, menetlustähtajad ja tasude tasumise tähtajad, mh näiteks ka alused, millal on pädeval asutusel võimalik esitatud teade tagasi lükata. Samuti märgib amet seoses planeeritava tubakatoodete ja tubakatoodetega seonduva toote müügimahtude esitamisel teabe hindamise eest võetava tasuga, et nimetatud tasuga seonduvalt oleks vajalik kehtestada müügimahtude hindamisel läbiviidav tegevus, sh tagajärg müügimahtude teavitamata jätmise korral. Samuti palume lisada seaduse muudatuse seletuskirja selgitus, mille kohaselt on nimetatud tasu puhul tegu teavitatud tootepõhise ja mitte teavitaja põhise tasuga. Oma olemuselt on tegu nn registreeringu tootepõhise aastamaksuga. Eelnõu muudatusega seoses, millega „võõrandamiseks Selgitame. Sätted eelnõust välja jäetud. Eestisse toov isik“ ja „Eestis tootev ettevõtja“ asendatakse „importija“ ja „tootjaga“ ei hõlma seaduse kõiki sätteid. Antud muudatustest on välja jäänud tubakaseaduse § 10 lg 11, § 101 lg 2, § 10 2 lg 1 p 7, lg 3 ja 4, § 103 lg 1 ja § 162 lg 4 p 6. Samuti palume õigusselguse huvides tungivalt kaaluda tubakaseaduses „importija“,“ Euroopa Liitu importija“, „tootja“ ja „Euroopa Liidus vastutava isiku“ mõiste kehtestamise vajadust. Hetkel näiteks kehtiva tubakaseaduse § 102 lg 1 kohaselt esitab elektroonilisi sigarette või nende täitepakendeid või elektroonilisi sigarette ja nende täitepakendeid võõrandamiseks Eestisse toov ettevõtja aruande, mis peaks endas sisaldama vajaduse korral Euroopa Liitu importija nime ja kontaktandmeid. Samuti on seni seadusandja tubakaseaduses eristanud näiteks võõrandamiseks Eestisse toovat isikut importijast. Importija kohustused on hetkel seaduses sätestatud § 172 ja § 241. Veelkord palub amet täiendada ja täpsustada järgmisi Mittearvestatud, Käesoleva eelnõu raames ei lisata täiendavaid tubakaseaduses mõisteid selliselt, et: muudatus, mille kiireloomulisus ei ole põhjendatud. tubakaseaduse § 31 lõiget lg 2 muudetakse ning sõna Ettepanekuga arvestame võimalusel tulevikus. „nikotiini“ asendatakse „nikotiinisisaldusega või nikotiinisisalduseta“ ; tubakaseaduse § 31 täiendatakse lõikega 21 järgmiselt: „(21) Täitepakend on nikotiinisisaldusega või nikotiinisisalduseta vedelikuga mahuti, mida saab kasutada elektroonilise sigareti täitmiseks.“; Amet teeb ettepaneku täiendada tubakaseaduse§-i 102 Selgitame. TubSs ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse lõikega 1 järgmiselt: „Kui Terviseamet leiab, et esitatud haldusmenetluse seadust, arvestades TuBSi erisusi. Kui teates andmed on puudulikud, on Terviseametil õigus nõuda esinevad puudused, siis on TA-l võimalik HMS § 15 alusel paluda asjaomaste andmete täiendamist.“; puudused kõrvaldada. Palume samuti kaaluda tubakaseadusesse üle võtta Euroopa Mittearvestatud. Tubakatooted on defineeritud ARTKEAS-s § Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/40/EL, tubaka- ja 16. TubS-i täiendamist toodete definitsioonidega kaalume seonduvate toodete tootmist, esitlemist ja müüki käsitlevate tulevikus. liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/37/EÜ sätestatud mõisted nagu piibutubakas, isevalmistavate sigarettide tubakas, närimistubakas, nuusktubakas, suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubakas, vesipiibutubakas. Ameti hinnangul võiks hetkel seaduse eelnõu § 11 p 9 toodud Arvestatud. tubakaseaduse § 102 lg 2 p 1 täiendatav tekstiosa „kalendriaasta kohta järgmise aasta 31. märtsiks“ olla sätestatud sama paragrahvi lõikes 2 pärast sõna „aastal“. 7. Amet juhib ka tähelepanu, et seaduse muudatuse Arvestatud: Seletuskirja on vastavalt muudetud. seletuskirjas tubakaseadust puudutavas osas on läbisegi kasutatud mõisteid „teade“ ja „teatis“, seoses muudatustega, mis puudatavad seni seaduses kasutusel oleva „aruande“ asendamist „teatega“. Seaduse muudatuse seletuskirjas on välja toodud, et „Aktiivsete teavituste info avaldatakse TA veebilehel üks kord kuus“. Amet juhib tähelepanu, et hetkel ei ole tubakaseaduses sätestatud aruannete avaldamise ajavahemikku. Amet juhib veelkord tähelepanu ka rakendusmäärusega Mittearvestatud: Arvestatakse tulevikus. Tegemist kehtestatavate lubatud maitse- ja lõhnaainete nimekirja suuremahulise muudatusega, mis vajab eraldi käsitlemist. vajadusele tubakaseaduse § 81 lg 2 p 5 eesmärgi täitmiseks. Rakendusmäärusega nimetatakse 16 keemilist ainet, mis oleksid ainsatena lubatud elektrooniliste sigarettide vedelike lõhna ja maitseid andvate koostisosadena. Elektrooniliste sigarettide vedelike koostises on lisaks nikotiinile, mis on tubakas sisalduv sõltuvust tekitav aine, mitmed lisaained, k.a lõhna- ja maitseained. Eestis on tubakaseadusega lubatud tubaka ning mentooli maitse ja lõhn. Tootjad kasutavad tubaka maitse loomisel palju erinevaid maitseaineid, mille puhul on keeruline leida seost tubaka maitsega. 1. Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse TTKS §-i 7 lõigetega 5 ja Selgitame. Muudatus on vajalik, et nimistu asendamine saaks 6, millega nähakse ette võimalus osutada perearstiabi teenust toimuda paindlikumalt, samuti et keskuse sisene töö oleks perearsti poolt ka tema nimistusse mitte kuuluvatele isikutele. paremini koordineeritav erinevate nimistute arstide vahel. Samuti nähakse ette volitusnorm sellise teenindamise Oleme toonud seletuskirjas näiteid olukordadest, kus nimistule tingimuste, ulatuse ja korra kehtestamiseks ministri võiks leiduda asendaja, kuid ainult tingimusel, et ta saab oma määrusega. koormust jagada mõne teise perearstiabi osutajaga. Kehtiv TTKS ei anna selleks selget õigust, et nimistuväliseid isikuid Terviseameti hinnangul on muudatus segadust tekitav. teenindada. Kuigi muudatusega ei kaasne ühelegi perearstile Seletuskirja põhjal jääb mulje, et nimistuvälistele patsientide kohustust nimistuväliseid isikuid teenindada, annab muudatus teenindamine on vajalik eelkõige juhtudel, kui Tervisekassal ei võimaluse seda teha määruses kehtestatud tingimustel ning õnnestu perearstita nimistule ajutist asendajat leida ehk lähtuvalt kokkuleppest teise perearstiga või Tervisekassaga olukorras, kus isikud jäävad ilma perearstita. Olukord, kus sõlmitud perearstiabi lepingu tingimustest või Tervisekassa inimesed on ilma perearstita ning Tervisekassa ei ole leidnud Tervishoiuteenuste Loetelust. Sellest lähtuvalt tekib võimalus, nimistule ajutist asendajat on vastuolus TTKS § 8 lõikega 3. et kokkuleppel tegutsevate perearstidega teenindavad nad Jääb segaseks, kelle poole ja kuhu pöördub patsient, kellel ajutiselt perearstita jäänud nimistusse kuuluvaid isikuid. puudub perearst, aga keda ükski teine perearst ei ole nõus teenindama. Sätte sõnastus annab perearstile võimaluse perearstita patsiente teenindada, kuid ei pane perearstile kohustust seda teha. Kellel on kohustus perearstita patsiente teenindada? 2. Eelnõu § 1 punktiga 4 lisatakse TTKS 2. peatükki uus jagu 21 Selgitame. Muudatuse eesmärk on luua õiguslik raam , mis sätestab tervisekeskuse mõiste ja liigid. tervisekeskuse rolli ja vastutuse defineerimiseks. Terviseamet on esitanud hulga olulisi küsimusi, millele rakendusaktis Seletuskirja kohaselt tuuakse tervisekeskuse mõiste tähelepanu pöörata. Tervisekeskuse moodustumine eeldab seadusesse õigusselguse huvides. Terviseameti hinnangul ei seda moodustavate isikute aktiivset osalust ja omavahelisi tekita mõiste lisamine eelnõus toodud viisil õigusselgust, vaid kokkuleppeid. Praegu Tervisekassa Tervishoiuteenuste loetelu tekitab pigem segadust. järgi tervisekeskusena tegutsevad teenuseosutajad ei nõua Eelnõu ei sätesta, kuidas tervisekeskuse moodustamine Terviseameti ja tegevuslubade vaates erisusi. Tervisekeskusele toimub ja kas moodustamise otsuse võivad teha ühel taristul ei teki ka käesoleva muudatusega eraldi tegevusloa tüüpi. ühiselt tegutsevad teenuste pakkujad või üks Täiendavad nõuded tekivad tervisekeskuse liikide määruse tervishoiuteenuse osutaja ise või vajab tervisekeskuseks alusel, mille koostamisel teeme koostööd teiste hulgas saamine riigipoolset heakskiitu vms. Samuti ei selgu eelnõust, Terviseametiga. kuidas Terviseamet kui riikliku järelevalve teostaja peaks teada saama, missugused ühel taristul tegutsevad ettevõtted või üks tervishoiuteenuse osutaja on tervisekeskuse moodustanud. Mis muutub patsiendi jaoks? Kuidas patsient teab, et tegemist on tervisekeskusega? On see teadmine vajalik? Kuidas suhestuvad tervisekeskuste liikide nõuetes kirjeldatavad „keskuse“ ruumid ja sisustus kehtivate tegevuslubade nõuetega jne jne. Missugusel juhul ei ole tervisekeskus enam tervisekeskus? Kas tervisekeskustel on võimalik liikuda nö ühest liigist teise? Kuidas see toimub? 3. Eelnõu § 1 punkti 5 kohaselt muudetakse TTKS § 57 lõiget Arvestatud osaliselt. Seletuskirja täiendatud vastava 33. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on Tervisekassal võimalik selgitusega. Selgitame, et täiendavaid võimalusi perearstita korraldada perearstinimistu ajutine asendamine jäänud nimistusse kuuluvate isikute teenindamiseks ja üldiselt tervisekeskuse kaudu. Muudatusega nähakse ette võimalus perearstiabi paindlikumaks korraldamiseks koostatakse kinnitada nimistule ajutiseks asendajaks lisaks käesoleval aastal TTKS eelnõu väljatöötamiskavatsus, kaasates tervisekeskusele järgmise valikuna perearstiabi osutav ka Terviseametit. juriidiline isik. Muudatuse mõte ja eesmärk on arusaadavad. Samas ei selgu seletuskirjast, miks peaks Tervisekassa ajutise asendamise korraldamisel eelistama tervisekeskuses pinnal tegutsevat üldarstiabi osutajat. Kas muudatusega tekib Tervisekassal kohutus ajutise asendamise otsuses põhjendada, miks ei osutunud valituks tervisekeskuses asuv TTO? Täiendavalt tuleks seaduse tasandil ette näha, missugune on lahendus juhul, kui Tervisekassal ei õnnestu üldse nimistule ajutist asendust leida. Eelnõu seletuskirjas on läbivalt viidatud, et selline võimalus võib tekkida, kuid eelnõu ise sellist varianti ette ei näe. Terviseameti hinnangul ei ole KKS-is sõna „üldarstiabi“ Selgitame, et kuigi Kaitseväele ei ole seni üldarstiabi asendamine sõnaga „perearstiabi“ põhjendatud, sest tegevuslube väljastatud, on see olnud KKS-i alusel võimalik ning Kaitseväes ei toimu üldarstiabi osutamist. Terviseamet ei ole kuna eelnõus on tegemist tehnilise muudatusega, jätame KKS Kaitseväele väljastanud mitte ühtegi tegevusluba üldarstiabi sisu nimetatud võimaluse osas muutmata. Ettepanekuga osutamiseks. Seega tuleks sõna „üldarstiabi“ KKS-ist arvestame võimalusel tulevikus. kustutada, mitte asendada sõnaga „perearstiabi“. KüTS-i muutmisel tuleks Terviseameti hinnangul kaaluda sätte Arvestatud. Eelnõu on vastavas osas muudetud. sisulist muutmist. Hetkel kehtiv KüTS § 3 lg 1 p 7sätestab teenuse osutajana KüTS tähenduses perearsti üldarstiabi osutamisel ehk perearsti kui tervishoiutöötaja. Ilmselt on  mõeldud siiski üldarstiabi (edaspidi perearstiabi) osutajat kui TTO-d, mitte iga üksikut perearsti isiklikult. Tervisekassa Tervisekassa kahjuks ei saa kooskõlastada eelnõu §-i 12, Arvestatud. Muudatus jäetakse eelnõust välja. SoM hindab millega soovitakse referentteenuse korraldus ja rahastus võimalikke lahendusi veelkord ning korraldab huvirühmadega alates 2024. aasta 1. juulist anda Tervisekassale. Suurimaks vastavasisulised arutelud. probleemiks on liiga lühike üleminekuaeg ja haldusülesande topelt delegeerimine, kus riiklik haldusülesanne delegeeritakse esmalt Tervisekassale, kes delegeerib selle edasi Põhja-Eesti Regionaalhaiglale. Eelnõu seletuskirja kohaselt võiks referentteenuse osutamist korraldada Terviseamet või Tervisekassa. Asutuse valik on tehtud üksnes selle baasil, et immunohematoloogiliste uuringute piirhinnad on sätestatud Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelus. Leiame, et immunohematoloogiliste uuringute referentteenus sobituks kõige paremini Terviseameti haldusalasse, sest Terviseamet korraldab juba analoogseid referentteenuseid teistes valdkondades (nt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 18 lõikes 5 loetletud juhtudel). Isegi juhul, kui teenus viidaks üle Terviseameti haldusalasse jääb põhiprobleem samaks: muudatuse üleminekuaeg on liiga lühike, et välja arendada vastav pädevus oma asutuses. Teenuse üleandmisel Tervisekassasse tekib olukord, kus immuunohematoloogiliste uuringute referentteenusele tuleb luua uus tasustamismudel, mis kindlasti vajab minimaalselt üks aasta aega. Tasustamismudeli aluseks on nii meditsiinilise tõenduspõhisuse kui kulutõhususe hinnangud, mis ei soosi uute diagnostikameetodite arendamist ja juurutamist, sest need arendustegevused ei ole otseselt tervishoiuteenuste osutamisega seotud ja ei pruugi seetõttu olla kulutõhusad. Teeme ettepaneku vastava seaduse muudatusega mitte kiirustada, anda aega kõikidele osapooltele muudatusega kohanemiseks ja teha asutuse valikul õige otsus immuunohematoloogiliste uuringute referentteenuse olemusest ja vajadustest lähtuvalt. Teeme ettepaneku täiendada TTKS § 8 lg 42 järgnevalt: Arvestatud osaliselt. „Tervisekassal on õigus määrata perearsti nimistus olevale isikule uus perearsti nimistu ilma isiku nõusolekuta või tagada 4) Paragrahvi 8 lõiget 45 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: isikule teenuse saamine muul viisil, kui perearsti nimistule ei leita avaliku konkursi korras perearsti ega perearsti „(45) Kui perearsti nimistusse kantud isikute arv ületab nimistu asendajat.“ piirsuurust või nimistule, kuhu isik kuulub, ei ole konkurssi Selgitame, et täna on probleemiks olukord, kus nimistule ei korras leitud perearsti ega asendajat, võib Tervisekassa nimistu leita perearsti ega asendusarsti. piirsuurust arvestades määrata isiku Eesti rahvastikuregistri Teenuse tagamiseks tuleb nimistusse kuuluvad inimesed elukoha aadressi alusel teise perearsti nimistusse. Kui käesoleva määrata erinevatesse nimistutesse või tagada neile teenus paragrahvi lõike 41 punktis 1 sätestatud piirsuurusega muul viisil. Sellises olukorras ei ole täna sätet, mis võimaldaks nimistusse kuulub rohkem kui 800 ravikindlustamata isikut, on inimesi Tervisekassal ümber tõsta, samas ei saa lõpetada Tervisekassal õigus perearsti avalduse alusel määrata nimistut, kus on veel patsiente. Paraku on olukorras, kus ravikindlustamata isik, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht ei perearste ja asendajaid napib, võimatu nimistu jätkamine ole nimetatud perearsti teeninduspiirkonnas, teise perearsti olemasolevaid lahendusi kasutades. Konkreetse ümber nimistusse. Tervisekassa teavitab isikut ja perearsti isiku tõstmise õiguse olemasolu väldiks olulisel määral inimeste nimistusse määramisest kirjalikult või elektrooniliselt seitsme frustratsiooni selle üle, mis alusel on Tervisekassa inimesi tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates." nimistust välja tõstnud, kui selleks ei ole inimese poolt avaldatud soovi. Muudatus tagaks õigusruumi kooskõla täna Selgitame, et isikute teenindamine muul viisil kui nimistu alusel rakendatavate meetmetega. Samas teenuse tagamine muul võib olla praktiliselt vajalik teenuse tagamiseks lähiaastatel, kuid viisil kui isiku nimistust ümber tõstmine peab lähtuma teenust niivõrd olulise mõjuga muudatust, mida ei ole osapooltega vajavate inimeste võimalustest ja vajadustest. Võimalike kooskõlastatud, et saa teha käesoleva eelnõu raames. Lisame lahenduste vaates võiks muul viisil teenuse tagamine täpsustuseks, et käesolevas eelnõus tehtava tehnilise tähendada teenuse osutamist kombineeritult digikliiniku (ehk muudatuse tulemusel tähendab perearstiabi TTKSi mõistes mõnede teenustega kogu perearsti teenuste võimaluste nimistu alusel tegutsemist ning teenuse osutamine "eriarstiabi hulgast) ja mõne perearsti poolt või ajutiselt erakorralise teenuse osutaja poolt, kellel on võimalus pakkuda perearstiabi olukorra lahenduse leidmiseni eriarstiabi teenuse osutaja teenust" ei ole sellega kooskõlas. Tulevikus on võimalik kaaluda, poolt, kellel on võimalus pakkuda perearstiabi teenust. kas teatud olukordades võib Tervisekassa piirduda perearstiabi tagamise asemel alternatiivse teenuse pakkumisega. Sellist  muudatust saab kaaluda TTKS väljatöötamiskavatsuse koostamisel, mis on plaanis käesoleval aastal, ja mille käigus võtame arvesse Tervisekassa ettepanekus sõnastatud argumente. JTI Baltic, British Riigilõivu kehtestamine tubakatoote ja tubakatootega Selgitame. Planeeritav tubakatootest ja tubakatootega American Tobacco seonduva toote teate läbivaatamise ja muudatuse eest seonduvast tootest teavitamise riigilõiv on kulupõhine ning ei Estonia AS ja Imperial (eelnõu § 8 p 4) Eelnõu § 8 punktiga 4 täiendatakse ole seostatav elanike ostujõuga. Riigilõiv on kehtestatud toote Tobacco Eesti OÜ riigilõivuseaduse §-i 2984 muu hulgas lõigetega 1 ja 2 turule toomisel tootest teavitamisel või toote andmete järgmises sõnastuses: „(1) Tubakatoote ja tubakatootega muutmisel ja tegemist on ühekordse tasuga. Tagasisides seonduva toote teate läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu mainitud Läti riigilõive vaadatakse samuti hetkel üle, 740 eurot. (2) Tubakatoote ja tubakatootega seonduva toote põhjendusel, et need ei vastanud teavituste läbivaatamise teate muudatuse eest tasutakse riigilõivu 740 eurot.“ Tööstuse tegelikele kulutustele. esindajad tunnistavad õigust kehtestada tasu tubakatoodete ja tubakaga seotud toodete teatiste läbivaatamise ja muutmise eest. Tuleb siiski märkida, et enamikus ELi riikides selliseid tasusid ei kohaldata. Eelnõu seletuskirjas viidatakse Rootsi, Taani, Soome ja Belgia lõivudele seoses kehtestatavate lõivude hinnastruktuuriga. Juhime tähelepanu ka sellele, et Eestiga sarnasemas majanduslikus olukorras olev Läti on samuti kehtestanud selliste menetluste eest tasud. Täpsemalt kohaldab Läti 125,50 euro suurust lõivu tubakatoodete, elektrooniliste sigarettide ja nende korduvtäidetavate padrunite teatise esimese läbivaatamise eest ning 78,49 euro suurust lõivu nende toodete kohta esitatud teabe iga-aastase töötlemise eest.1 Oluline on märkida, et Eestis kavandatav lõiv tubakatoodete ja tubakatootega seotud toodete teatiste läbivaatamise eest oleks oluliselt kõrgem kui Lätis. Tööstuse esindajate ettepanek: Võttes arvesse eelnõus kavandatud riigilõivu suurust tubakatoodete ja nendega seotud toodete teadete läbivaatamise ning muudatuste eest, soovitame kaaluda riigilõivu määra, mis oleks kooskõlas Eestiga majanduslikult sarnaste riikide kehtestatud tasudega. Eelnõu seletuskirja kohaselt on riigilõivu kehtestamise üks eesmärkidest ka reguleerida teadete esitamiste hulka ja neist tulenevat töökoormust. Juhime tähelepanu sellel, et soovitud tulemuse saavutamine ei sõltu üksnes lõivu suurusest, vaid ka lõivu olemasolust iseenesest. Eelnevalt viidatud Rootsi, Taani, Soome ja Belgia näidetele lisaks on oluline märkida, et riigilõivud peaksid peegeldama riigi majanduslikku konteksti ja elanikkonna ostujõudu. Seega on meie ettepanekus kutsuda üles hindama riigilõivu määra, mis oleks proportsionaalne ja vastaks Eesti majanduslikele tingimustele.  EELNÕU 08.02.2024 Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus § 1. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 25 järgmises sõnastuses: „(25) Tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud järgima tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadusest tulenevaid kohustusi.“; 2) paragrahvis 41, seaduse 2. peatüki 2. jao pealkirjas ning §-des 7–15, 34–38, 40–42, 57, 581 ja 59 asendatakse läbivalt sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“; 3) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses: „(5) Perearstiabi osutaja võib lisaks nimistu alusel tegutsemisele osutada perearstiabi teise nimistusse kuuluvale isikule, kui see on vajalik perearstiabi kättesaadavuse tagamiseks. (6) Nimistuvälise teenindamise tingimused, ulatuse ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 4) paragrahvi 8 lõige 45 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(45) Kui perearsti nimistusse kantud isikute arv ületab nimistu piirsuurust või nimistule, kuhu isik kuulub, ei ole konkurssi korras leitud perearsti ega asendajat, võib Tervisekassa nimistu piirsuurust arvestades määrata isiku Eesti rahvastikuregistri elukoha aadressi alusel teise perearsti nimistusse. Kui käesoleva paragrahvi lõike 41 punktis 1 sätestatud piirsuurusega nimistusse kuulub rohkem kui 800 ravikindlustamata isikut, on Tervisekassal õigus perearsti avalduse alusel määrata ravikindlustamata isik, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht ei ole nimetatud perearsti teeninduspiirkonnas, teise perearsti nimistusse. Tervisekassa teavitab isikut ja perearsti isiku nimistusse määramisest kirjalikult või elektrooniliselt seitsme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.“; 5) seaduse 2. peatükki täiendatakse 21. jaoga järgmises sõnastuses: „21. jagu Tervisekeskus § 151. Tervisekeskuse mõiste (1) Tervisekeskuse moodustavad samas taristus ühiselt perearstiabi, ämmaemandusabi, füsioteraapiat ja õendusabi, seal hulgas koduõendusteenust osutavad isikud. Tervisekeskuse võib moodustada ka üks juriidiline isik, kes pakub kõiki eelnimetatud teenuseid. Tervisekeskuse moodustajate hulka võivad lisaks kuuluda logopeedilise ravi või psühholoogilise ravi teenust osutavad isikud. 1 (2) Tervisekeskuse osaks loetakse tervisekeskuses tegutseva perearstiabi osutaja tegevusloal kajastuv tervisekeskuse asukohast erinev tegevuskoht. (3) Tervisekeskuse liigid ja nõuded tervisekeskuse liikidele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 6) paragrahvi 57 lõige 33 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(33) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul võib perearsti nimistusse kuuluvaid isikuid teenindada perearstiabi tegevusluba omav isik Tervisekassa otsuse alusel: 1) tervisekeskuses; 2) tervisekeskuse väliselt, kui avaliku konkursi korras ei ole võimalik perearsti kohta täita ja nimistule ei ole võimalik leida asendajat arsti ega tervisekeskuse näol.“; 7) paragrahvi 57 lõige 35 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(35) Käesoleva paragrahvi lõikes 33 nimetatud töökorraldus võib kesta kuni üks aasta või kui avaliku konkursi korras ei ole võimalik perearsti kohta täita ja see on vajalik, arvestades tervishoiu strateegilisi suundasid, võib pikaajaline asendamine kesta kuni viis aastat.“; 8) seadust täiendatakse §-dega 729 ja 7210 järgmises sõnastuses: „§ 729. Nimistuväliste isikute teenindamise mõju järelhindamine Sotsiaalministeerium viib läbi järelhindamise hiljemalt 2029. aasta 1. jaanuariks käesoleva seaduse § 7 lõigetes 5 ja 6 sätestatud regulatsiooni rakendamise mõju ja tulemuslikkuse hindamiseks ning esitab vajadusel ettepanekud regulatsiooni muutmiseks. § 7210. Perearstiabi osutaja poolt nimistusse kuuluvate isikute teenindamise mõju järelhindamine Sotsiaalministeerium viib läbi järelhindamise hiljemalt 2029. aasta 1. jaanuariks käesoleva seaduse § 57 lõige 33 punktis 2 ja lõikes 35 sätestatud perearstiabi tegevusluba omava isiku poolt tervisekeskuse väliselt perearsti nimistusse kuuluvatele isikutele asenduse korras teenuse osutamise regulatsiooni rakendamise mõju ja tulemuslikkuse hindamiseks ning esitab vajadusel ettepanekud regulatsiooni muutmiseks.”. § 2. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmine Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses asendatakse § 50 lõike 5 punktis 1 sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“. § 3. Kaitseväe korralduse seaduse muutmine Kaitseväe korralduse seaduse § 351 lõikes 1 ja § 352 punktis 1 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“. § 4. Küberturvalisuse seaduse muutmine 2 Küberturvalisuse seaduse § 3 lõike 1 punktis 7 asendatakse sõnad „perearst üldarstiabi osutamisel“ sõnadega „perearstiabi osutaja perearstiabi osutamisel“. § 5. Ravikindlustuse seaduse muutmine Ravikindlustuse seaduses asendatakse läbivalt sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“. § 6. Ravimiseaduse muutmine Ravimiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 13 lõike 1 punktis 2, § 16 lõikes 6, § 18 lõikes 3 ja § 21 lõikes 12 asendatakse arv „7“ lauseosaga “7, 71“; 2) paragrahvi 19 lõiget 32 täiendatakse pärast lauseosa „punktide 1 ja 2“ lauseosaga „ning lõike 71“; 3) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses: „(71) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 7 nimetatud juhtudele võib Ravimiamet anda loa kindla diagnoosi puhul müügiloata ravimi turustamiseks, et tagada inimestele või loomade tervise seisukohast olulise ravimi katkematu kättesaadavus Eestis sama toimeaine ja tugevusega müügiloaga ravimite tarneraskuse ajal või turustamise lõpetamisel kindlaks määratud ajaks.“; 4) paragrahvi 21 lõike 8 sissejuhatavas lauseosas asendatakse lauseosa „lõigetes 1 ja 7“ lauseosaga „lõigetes 1, 7 ja 71“; 5) paragrahvi 33 lõikes 17 asendatakse sõnad „tervishoiutöötajate riiklikus registris“ tekstiosaga „tervishoiukorralduse infosüsteemis“; 6) paragrahvi 43 lõiget 6 täiendatakse pärast sõna „juures“ tekstiosaga „välja arvatud tootmisettevõtte tegevusloa omajale kuuluva ravimi hulgimüügi tegevusloa alusel tegutsevas hulgimüügi ettevõttes.“. § 7. Ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse (lähtetoetused) muutmine Ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse (lähtetoetused) (RT I, 15.12.2023), 1 § 2 punktis 3 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“. § 8. Riigilõivuseaduse muutmine Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvides 287 ja 288 asendatakse läbivalt sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“; 2) paragrahvi 287 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: 3 „(5) Iseseisvalt füsioteraapia, iseseisvalt logopeedilise ravi või iseseisvalt psühholoogilise ravi osutamise tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 145 eurot iga tegevuskoha kohta eraldi.“; 3) seaduse 12. peatüki 3. jagu täiendatakse 8. jaotisega järgmises sõnastuses: „8. jaotis Tubakaseaduse alusel tehtavad toimingud § 2984. Tubakatoote ja tubakatootega seonduvast tootest teavitamine (1) Tubakatoote ja tubakatootega seonduva toote teate läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 740 eurot. (2) Tubakatoote ja tubakatootega seonduva toote teate muudatuse eest tasutakse riigilõivu 740 eurot.“. § 9. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmine Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduses (RT I, 07.03.2023, 4) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 punktis 2 sisalduv lõige 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(31) Vanglas ja arestimajas kinni peetavatele isikutele tervishoiuteenuste osutamist, sealhulgas vanglas kohapeal osutatavat hambaravi, ravimeid, meditsiiniseadmeid ja muid tervishoiuteenuste osutamisega seotud kulusid rahastatakse riigieelarvest Tervisekassa kaudu vangistusseaduse § 52 lõike 11 alusel antud määruse ning Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelus sätestatud alustel, tingimustel ja korras.“; 2) paragrahvi 2 punktides 3 ja 8 ning §-s 4 asendatakse sõnad „Eesti Haigekassa“ sõnaga „Tervisekassa“ vastavas käändes. § 10. Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse muutmine Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduses (RT I, 20.06.2022), 83 tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kindlustusandja on kohustatud vastavalt võlaõigusseaduse §-le 520 sõlmima vastutuskindlustuslepingu või muutma olemasolevat vastutuskindlustuslepingut tervishoiuteenuse osutajaga, kellel on kehtiv tegevusluba, kes taotleb Terviseametilt tegevusloa muutmist või uue tegevusloa väljastamist või kelle majandustegevuse peatamine lõpeb.“; 2) paragrahvi 5 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Tervishoiuteenuse osutaja kindlustuskohutuse täitmise tõendamiseks esitab kindlustusandja või tema volitatud isik käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed 4 infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu Terviseameti peetavasse tervishoiukorralduse infosüsteemi.“; 3) paragrahvi 34 punktid 9 ja 10 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „9) paragrahvi 421 täiendatakse lõigetega 2 ja 3 järgmises sõnastuses: „(2) Tervishoiuteenuse osutamist võib alustada vastutuskindlustuslepingu järgse kindlustusperioodi algusest või tervishoiukorralduse infosüsteemis märgitud ajast, kui viimati nimetatu on hilisem. Käesolevas lõikes sätestatut kohaldatakse ka tegevusloa muutmise ja majandustegevuse peatamise lõppemise menetluses. (3) Vastutuskindlustuslepingu järgse kindlustusperioodi muutmine ei too kaasa tegevusloa muutmist.“; 10) seadust täiendatakse §-ga 481 järgmises sõnastuses: „§ 481. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine Terviseamet võib lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule tunnistada tegevusloa kehtetuks, kui tervishoiuteenuse osutaja ei ole täitnud tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadusest tulenevaid kohustusi.“.“. § 11. Tubakaseaduse muutmine Tubakaseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 10 lõike 4 esimeses lauses, § 102 lõike 7 esimeses lauses ja § 103 lõike 3 esimeses lauses asendatakse sõna „avaldatakse“ tekstiosaga „avaldatakse pärast teate nõuetele vastavuse kontrollimist ja esitatud teabe hindamist“; 2) paragrahvi 10 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Tubakatooteid võõrandamiseks Eestisse toov või Eestis tubakatooteid tootev ettevõtja esitab Terviseametile elektroonilises vormis teate andmete esitamiseks ettenähtud ühisportaali kaudu tubakatoodete ja tubakatoodetega seonduvate toodete müügikogused tootemarkide ja - liikide kaupa eelmise kalendriaasta kohta järgmise aasta 31. märtsiks.“; 3) paragrahvi 102 lõike 2 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „igal aastal“ sõnadega „kalendriaasta kohta järgmise aasta 31. märtsiks“; 4) seaduse 2. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 104 järgmises sõnastuses: „§ 104. Riigilõivud teate läbivaatamise eest Käesoleva seaduse §-des 10–103 nimetatud teate läbivaatamise eest tasub teate esitaja enne teate esitamist riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras. § 12. Seaduse jõustumine 5 (1) Käesolev seadus jõustub 2024. aasta 1. juulil. (2) Käesoleva seaduse § 6 jõustub üldises korras. (3) Käesoleva seaduse § 8 punkt 3 ja § 11 jõustuvad 2025. aasta 1. jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn 2024 Algatab Vabariigi Valitsus 6  Justiitsministeerium Meie 21.02.2024 nr 1.2-2/17-1 Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister Lisad: 1. Eelnõu 2. Eelnõu seletuskiri 3. Kooskõlastustabel 3. Rakendusakti kavand nr 1 4. Rakendusakti kavand nr 2 5. Rakendusakti kavand nr 3 Lisaadressaadid: Tervisekassa Terviseamet Eesti Perearstide Selts Eesti Arstide Liit Eesti Kindlustusseltside Liit Eesti Õdede Liit Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liit Tartu Ülikooli arsti, eriarsti ja hambaarsti erialase sobivuse hindamiskomisjon Rahandusministeerium Ravimiamet Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 Eesti Nooremarstide Ühendus Eesti Ravimihulgimüüjate Liit Tubakatootjate Eesti Assotsiatsioon Kaily Susi 5913 8027 [email protected]  Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 4 RAKENDUSAKTI KAVAND nr 1 …. ….. 2023 nr … VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses mõiste „üldarstiabi“ asendamisega mõistega „perearstiabi“ Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 52 lõike 13, ravikindlustuse seaduse § 30 lõike 1 ja § 331 lõike 1 ning Tervisekassa seaduse § 5 lõike 2 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 22. aprilli 2021. a määruse nr 41 „COVID-19 põhjustava viiruse levikust tulenevate teenuste eest Eesti Haigekassa kaudu maksmise tingimused ja kord“ muutmine Vabariigi Valitsuse 22. aprilli 2021. a määruse nr 41 „COVID-19 põhjustava viiruse levikust tulenevate teenuste eest Eesti Haigekassa kaudu maksmise tingimused ja kord“ § 2 lõikes 1 ja § 3 lõikes 1 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“. § 2. Vabariigi Valitsuse 15. juuni 2023. a määruse nr 56 „Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu“ muutmine § 2. Vabariigi Valitsuse 15. juuni 2023. a määruse nr 56 „Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu“ 2. peatüki pealkirjas, § 3 lõigetes 7–9, 11, 12, 15, 19, 22–24, § 8 lõikes 2, § 9 lõigetes 2 ja 4, § 81 lõigetes 1 ja 4 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“. § 3. Vabariigi Valitsuse 5. jaanuari 2001. a määruse nr 3 „Tervisekassa põhikiri“ muutmine Vabariigi Valitsuse 5. jaanuari 2001. a määruse nr 3 „Tervisekassa põhikiri“ § 45 lõikes 2 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“. Kaja Kallas Peaminister Riina Sikkut Tervisminister Taimar Peterkop Riigisekretär  1 Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 3 RAKENDUSAKTI KAVAND nr 2 MÄÄRUS …. ….. 2024 nr … Määrus kehtestatakse alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse § 50 lõike 7 ja § 51 lõike 2 alusel ning kooskõlas sama seaduse § 50 lõikega 6, meretöö seaduse § 32 lõike 8, perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 15 lõike 2, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 43 lõike 1, ravikindlustuse seaduse § 32, riigieelarve seaduse § 531 lõike 1, Tartu Ülikooli seaduse § 7 lõike 2 ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 42 lõigete 3 ja 6, § 43 lõike 5, § 8 lõigete 46 ja 61, § 10, § 19 lõike 2, § 264 lõike 2, § 34 lõike 1, § 38 lõike 2, § 502 lõigete 6 ja 7, § 56 lõike 1 punktide 1, 4 ja 7, § 581 lõike 3, § 59 lõike 1, 592 lõike 2 ning § 593 lõike 22 alusel § 1. Sotsiaalministri 4. aprilli 2003. a määruse nr 60 „Apteegist piirituse väljastamise kord ja tingimused“ muutmine Sotsiaalministri 4. aprilli 2003. a määruse nr 60 „Apteegist piirituse väljastamise kord ja tingimused“ § 1 lõikes 1 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“. § 2. Sotsiaalministri 29. novembri 2001. a määruse nr 112 „Avaliku konkursi kord perearsti nimistu moodustamise õiguse andmiseks“ muutmine Sotsiaalministri 29. novembri 2001. a määruse nr 112 „Avaliku konkursi kord perearsti nimistu moodustamise õiguse andmiseks“ § 1 lõikes 1 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“. § 3. Tervise- ja tööministri 20. detsembri 2018. a määruse nr 72 „Kiirabi ja meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse eest tasumise tingimused ja kord“ muutmine Tervise- ja tööministri 20. detsembri 2018. a määruse nr 72 „Kiirabi ja meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse eest tasumise tingimused ja kord“ § 13 lõikes 5 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“. § 4. Sotsiaalministri 6. novembri 2020. a määruse nr 46 „Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate ülesanded hädaolukorraks ja riigikaitseks valmistumisel ning valmisoleku tasemed ja sisu kehtestatud ülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal“ muutmine Sotsiaalministri 6. novembri 2020. a määruse nr 46 „Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate ülesanded hädaolukorraks ja riigikaitseks valmistumisel ning valmisoleku tasemed ja sisu kehtestatud ülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal“ pealkirjas, § 1 lõikes 1, § 2 pealkirjas ja lõikes 2, § 3 pealkirjas ja  2 sissejuhatavas lauseosas ning § 4 pealkirjas ja lõigetes 1–3 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“. § 5. Sotsiaalministri 19. jaanuari 2007. a määruse nr 9 „Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Tervisekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika“ muutmine Sotsiaalministri 19. jaanuari 2007. a määruse nr 9 „Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Tervisekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika“ 2. peatüki pealkirjas, § 4 pealkirjas ja lõikes 3, § 41 lõikes 2, § 8 lõigetes 14–144, 3. jao pealkirjas, § 40 pealkirjas, § 41 lõikes 12, § 49 lõikes 6 ning lisa 14 pealkirjas asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“. § 6. Sotsiaalministri 13. augusti 2010. a määruse nr 54 „Koolitervishoiuteenust osutava õe tegevused ning nõuded õe tegevuste ajale, mahule, kättesaadavusele ja asukohale“ muutmine Sotsiaalministri 13. augusti 2010. a määruse nr 54 „Koolitervishoiuteenust osutava õe tegevused ning nõuded õe tegevuste ajale, mahule, kättesaadavusele ja asukohale“ § 2 lõikes 1 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“. § 7. Sotsiaalministri 29. novembri 2001. a määruse nr 116 „Nõuded perearsti tegevuskoha ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile“ muutmine Sotsiaalministri 29. novembri 2001. a määruse nr 116 „Nõuded perearsti tegevuskoha ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile“ § 2 lõikes 1 ja § 3 lõikes 1 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“. § 8. Sotsiaalministri 6. jaanuari 2010. a määruse nr 2 „Perearsti ja temaga koos töötavate tervishoiutöötajate tööjuhend“ muutmine Sotsiaalministri 6. jaanuari 2010. a määruse nr 2 „Perearsti ja temaga koos töötavate tervishoiutöötajate tööjuhend“ tehakse järgmised muudatused: 1) preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 7 lõike 6 ja § 8 lõike 61 alusel.“; 2) paragrahvi 1 lõigetes 1 ja 2, § 2 lõigetes 1–4, § 3 lõigetes 1 ja 11, § 4 lõigetes 1 ja 2, § 5 pealkirjas ja lõigetes 4–6 ja 9 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“; 3) määrust täiendatakse §-ga 6 järgmises sõnastuses: „§ 6. Nimistuväline teenindamine 1) Perearst võib lisaks § 2 lõikes 2 nimetatule osutada perearstiabi teise nimistusse kuuluvale isikule. ….“. § 9. Sotsiaalministri 7. detsembri 2012. a. määruse nr 47 „Perearsti nimistu moodustamise, muutmise ja võrdlemise alused ja kord ning perearsti nimistute piirarv“ muutmine  3 Sotsiaalministri 7. detsembri 2012. a. määruse nr 47 „Perearsti nimistu moodustamise, muutmise ja võrdlemise alused ja kord ning perearsti nimistute piirarv“ § 8 lõikes 2 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“. § 10. Sotsiaalministri 29. novembri 2001. a määruse nr 111 „Perearsti nimistut puudutavate dokumentide üleandmise kord“ muutmine Sotsiaalministri 29. novembri 2001. a määruse nr 111 „Perearsti nimistut puudutavate dokumentide üleandmise kord“ § 1 lõikes 1 ning § 2 lõigetes 3 ja 5 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“. § 11. Sotsiaalministri 17. detsembri 2019. a määruse nr 70 „Residentuuri raamnõuded ja korraldamise tingimused“ muutmine Sotsiaalministri 17. detsembri 2019. a määruse nr 70 „Residentuuri raamnõuded ja korraldamise tingimused“ § 5 lõikes 4 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“. § 12. Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määruse nr 53 „Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende esitamise tingimused ja kord“ muutmine Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määruse nr 53 „Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende esitamise tingimused ja kord“ § 5 lõikes 2 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“. § 13. Tervise- ja tööministri 13. märtsi 2018. a määruse nr 5 „Tervisekeskuste kaasajastamine“ muutmine Tervise- ja tööministri 13. märtsi 2018. a määruse nr 5 „Tervisekeskuste kaasajastamine“ § 2 lõigetes 1, 2 ja 4, § 12 lõikes 4, § 13 lõigetes 1 ja 3 ning § 21 lõikes 5 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“. § 14. Tervise- ja tööministri 7. juuli 2022. a määruse nr 59 „Tervishoiukorralduse infosüsteemi põhimäärus“ muutmine Tervise- ja tööministri 7. juuli 2022. a määruse nr 59 „Tervishoiukorralduse infosüsteemi põhimäärus“ § 7 lõigetes 3 ja 8 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“. § 15. Sotsiaalministri 7. detsembri 2012. a määruse nr 51 „Tervishoiustatistika ja tervishoiualase majandustegevuse aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ning esitamise kord“ muutmine Sotsiaalministri 7. detsembri 2012. a määruse nr 51 „Tervishoiustatistika ja tervishoiualase majandustegevuse aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ning esitamise kord“ § 3 lõikes 5 ja § 4 lõikes 3 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“. § 16. Sotsiaalministri 16. mai 2008. a määruse nr 27 „Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni töökord, tervishoiuteenuse kvaliteedile hinnangu andmise kord ja komisjoni moodustamine“ muutmine Sotsiaalministri 16. mai 2008. a määruse nr 27 „Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni töökord, tervishoiuteenuse kvaliteedile hinnangu andmise kord ja komisjoni moodustamine“ § 4 lõikes 1 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“.  4 § 17. Sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määruse nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise tingimused ja kord“ muutmine Sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määruse nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise tingimused ja kord“ § 8 lõikes 2, §-s 21 ning § 29 lõikes 2 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“ vastavas käändes. § 18. Sotsiaalministri 7. aprilli 2003. a määruse nr 62 „Tervishoiuteenuse osutamisel ja hoolekandeasutuses hooldamisel kasutatava piirituse kulunormid“ muutmine Sotsiaalministri 7. aprilli 2003. a määruses nr 62 „Tervishoiuteenuse osutamisel ja hoolekandeasutuses hooldamisel kasutatava piirituse kulunormid“ asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“. § 19. Tervise- ja tööministri 15. märtsi 2019. a määruse nr 27 „Tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute loetelu ja osalemise kord ning nende juurdepääsu ulatus tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele“ muutmine Tervise- ja tööministri 15. märtsi 2019. a määruse nr 27 „Tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute loetelu ja osalemise kord ning nende juurdepääsu ulatus tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele“ § 2 lõikes 1 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“. § 20. Sotsiaalministri 15. detsembri 2004. a määruse nr 128 „Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise nõuded“ muutmine Sotsiaalministri 15. detsembri 2004. a määruse nr 128 „Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise nõuded“ § 7 lõikes 5 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“. § 21. Tervise- ja tööministri 27. detsembri 2018. a määruse nr 73 „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja ravijärjekorra pidamise nõuded“ muutmine Tervise- ja tööministri 27. detsembri 2018. a määruse nr 73 „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja ravijärjekorra pidamise nõuded“ §-s 2 ning § 5 lõigetes 15 ja 16 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“. § 22. Terviseministri 31. septembri 2023. a määruse nr 54 „Füsioteraapia, logopeedilise ravi ja psühholoogilise ravi iseseisev osutamine“ muutmine Terviseministri 31. septembri 2023. a määruse nr 54 „Füsioteraapia, logopeedilise ravi ja psühholoogilise ravi iseseisev osutamine“ § 2 lõigetes 2, 3 ja 4 asendatakse sõnad „üld- ja eriarstiabist“ sõnadega „pere- ja eriarstiabist“. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister  5 (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler  Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 RAKENDUSAKTI KAVAND nr 3 MÄÄRUS 2024 nr … Tervisekeskuste liigid ja nõuded Määrus kehtestatakse “Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse” § 151 lõike 3 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse esmatasandi tervishoiuteenuste ühtlase kättesaadavuse tagamiseks tervisekeskuste liigid ja nende vastutus ning nõuded erinevat liiki tervisekeskustele. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut Terviseminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler