Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste
muutmise seadus
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Seadusega tehakse erinevates tervisevaldkonna õigusaktides muudatusi, mis on seotud juba
jõustunud või lähiajal jõustuvate muudatustega ning täiendavad neid. Eesmärgiks on õigusselgus ja
terviklikkus.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Kaily Susi
(
[email protected]), tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste (
[email protected]), keskkonnatervise ja
kemikaaliohutuse juht Aive Telling (
[email protected]), ravimiosakonna nõunik Mari Amos
(
[email protected]), analüüsi- ja statistika osakonna nõunik Liisa Koreinik (
[email protected])
ning finantsosakonna nõunik Ave Schultz (
[email protected]).
Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusloome- ja
isikuandmete kaitse nõunik Lily Mals (
[email protected]) koostöös õigusnõunikuga Susanna Jurs
(
[email protected]) ning terviseõiguse juhiga Ebe Sarapuu (
[email protected]).
Eelnõu ja seletuskiri keeletoimetatakse pärast teist kooskõlastusringi.
1.3. Märkused
Eelnõuga muudetakse järgmisi seaduste redaktsioone:
1) Tervishoiuteenuste korraldamise seadus (TTKS) – RT I, 15.12.2023, 14;
2) Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus (ATKEAS) – RT I, 01.07.2023, 9;
3) Kaitseväe korralduse seadus (KKS) – RT I, 06.07.2023, 38;
4) Küberturvalisuse seadus (KüTS) – RT I, 06.08.2022, 19;
5) Ravikindlustuse seaduse (RaKS) – RT I, 15.12.2023, 6;
6) Ravimiseadus (RavS) – RT I, 15.12.2023, 10;
7) Ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadus (lähtetoetused)
– RT I, 15.12.2023, 1;
8) Riigilõivuseadus (RLS) – RT I, 06.07.2023, 83;
9) Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seadus – RT I, 07.03.2023, 4;
10) Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadus (TOKVS) – RT I,
20.06.2022, 83;
11) Tubakaseadus (TubS) – RT I, 07.03.2023, 20.
Eelnõu pole seotud menetluses oleva muu eelnõuga. Eelnõu on seotud EL õiguse rakendamisega –
eelnõuga täpsustatakse TubS-i sõnastusi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile
2014/40/EL tubaka- ja seonduvate toodete tootmist, esitlemist ja müüki käsitlevate liikmesriikide
õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv
2001/37/EÜ (ETL L 127, 29.04.2014, lk 1–38), muudetud komisjoni delegeeritud direktiiviga
2014/109/EL (ELT L 360, 17.12.2014, lk 22–27) (edaspidi direktiiv 2014/40/EL). Direktiivis
ettenähtud liikmesriigi ülesannete täitmiseks kehtestatakse riigilõivud. Samas puudub eelnõul seos
Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.
1
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik poolthäälteenamus.
Käesolevale eelnõule on tehtud väljatöötamiskavatsus (TTKS VTK) osas, mis puudutab
tervisekeskuste regulatsiooni ning paindlikumat töökorraldust perearsti asendamise ja nimistuvälise
teenindamise kaudu. Käesoleva eelnõu teistele osadele väljatöötamiskavatsust ei eelne tuginedes
Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“
§ 1 lõike 2 punktidele 1 ja 5. Nimelt on eelnõu teiste osade menetlus kas kiireloomuline – mh peab
muutma jõustumata seadust enne kui see jõustub – või ei kaasne rakendamisega olulist õiguslikku
muudatust või muud olulist mõju – Eesti Haigekassa kannab juba 1. aprillist 2023. a nime
Tervisekassa, viimases kohas nime muutmine ei ole suure mõjuga. Eelnõu § 6 punktis 1 toodud
muudatus (RavS § 21 täiendamine lõikega 71) on seotud 25.12.2023 jõustunud ravimiseaduse
muudatustega (eelnõu 299SE) ning on vajalik abinõu patsientide katkematu ravi tagamiseks. Kuna
muudatus puudutab Ravimiameti menetlusprotsesside kiirendamist säilitades endiselt põhjendamise
kohustuse ning olles sisuliselt seotud RavS muudatuste VTK eesmärkidega, ei ole tegemist olulise
õigusliku muudatusega.
Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle
kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva eelnõu seletuskirja 6. punktis.
2. Seaduse eesmärk
Seadusega tehakse erinevates tervisevaldkonna õigusaktides muudatusi, mis on seotud juba
jõustunud või veel jõustuvate muudatustega ning täiendavad neid. Eesmärgiks on õigusselgus ja
terviklikkus.
Seoses 2024. a jõustuva TOKVS-ga muudetakse TTKS-i, et täpsustada vastutuskindlustuse seost
tegevusloaga. TTKS-s muudetakse ka nimistu alusel tegutsevat perearsti puudutavaid sätteid, tuues
seadusesse tervisekeskuse mõiste ning laiendades perearstikeskuste võimalusi kanda suuremat
piirkondlikku vastutust. Tehnilise muudatusena asendatakse õigusaktides mõiste „üldarstiabi“
mõistega „perearstiabi“. RavS muutmisega antakse Ravimiametile täiendav võimalus anda luba
müügiloata ravimi turustamiseks kindla diagnoosi puhul, et tagada inimeste või loomade tervise
seisukohast olulise ravimi katkematu kättesaadavus Eestis. RavS teine muudatus puudutab
tegevuslubasid, et viia seadus kooskõlla EL regulatsiooniga. RLS-i lisatakse iseseisvalt teenust
osutama asuvate füsioterapeutide, logopeedide ja psühholoogilise ravi osutajate tegevusloa
taotlemise riigilõivud. Lisatakse ka jaotis TubS alusel tehtavatele toimingutele, mille hulgas
kehtestatakse riigilõivud tubakatoote koostise teate läbivaatamise eest. Veel jõustumata TOKVS-i
muudetakse, et täpsustada vastutuskindlustuse seost tegevusloaga. Täpsustatakse, kuidas toimub
Terviseametile (TA) info edastamine kindlustatuse staatuse kohta. TubS-i muudetakse sõnastust
õigusselguse huvides ning nähakse ette õiguslik alus riigilõivu sätestamiseks.
Muudatustega elimineeritakse õiguslikud lüngad.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kaheteistkümnest paragrahvist.
Eelnõu §-ga 1 muudetakse TTKS-i.
2
Punktiga 1 täiendatakse TTKS §-i 1 uue lõikega 25. Kuigi 01.07.20241 jõustuva TTKS § 481 alusel
saab TA tunnistada tegevusloa kehtetuks, kui tervishoiuteenuse osutaja ei ole täitnud TOKVS-st
tulenevat kindlustuskohustust, siis seadusesse oleks vaja tuua ka sõnaselge säte, et tervishoiuteenuse
osutaja on kohustatud järgima TOKVS-st tulenevaid kohustusi. Kui tervishoiuteenuse osutaja
vastavaid kohustusi ei täida, siis TA saab TTKS § 60 lõike 1 kohaselt teha selle üle riiklikku
järelevalvet.
Punktidega 2 asendatakse seaduses sõna „üldarstiabi“ läbivalt (v.a rakendussätetes) sõnaga
„perearstiabi“. Praegu nimetatakse õigusaktides perearsti nimistu alusel pakutavat teenust
üldarstiabiks. See on üks kahest arstiabi liigist tervishoiuteenuste korraldamise seaduses. Teine liik
on eriarstiabi. Perearsti residentuuri läbinud arst saab osutada nii üldarstiabi, mida Tervisekassa
rahastab vastava lepingu alusel, kui ka perearsti teenust eriarstiabi tegevusloa alusel. Viimane ei ole
nimistupõhine ega riiklikult rahastatud teenus.
Üldarsti mõistet seadustes ei kasutata. Küll aga on see tavakeeles väga levinud, tähendades arsti, kes
on lõpetanud arsti põhiõppe, kuid ei ole omandanud eriala. Selline arst võib töötada nii üldarstiabi
tegevusluba omava (perearstikeskus) kui eriarstiabi tegevusluba omava teenuseosutaja juures. Eraldi
tegevusloa ega teenuse liiki erialata arstidele praegu ei ole, seega ei saa nad tegutseda iseseisvalt.
Nimetuse muutmine on vajalik õigusselguse huvides. Praegu kasutatud sõnastuse alusel võib lugeja
arvata, et nimistu alusel peremeditsiini teenuse osutamiseks piisab üldarsti kompetentsist. See ei
vasta tõele. Nimistu saab olla kinnitatud vaid peremeditsiini erialaga arstile. Praegu tuleb eriala
omandamiseks läbida lisaks kuueaastasele põhiõppele neli aastat pikk residentuur. Sõna
"perearstiabi" annab teenuse sisu selgemalt edasi. Kuigi teenuse osutamisel osalevad ka teised
tervishoiutöötajad peale arsti, kasutatakse teenuse nimetuses sõna "arst", kuivõrd "arstiabi" on eesti
keeles samuti laiama tähendusega ning ka eriarstiabi puhul on tegemist teenusega, mille osutamisel
osaleb suurem meeskond.
Lisaks loob muudatus eelduse selleks, et tulevikus saaks ka nimetuse "üldarst" õigusruumis
kasutusele võtta. See võib olla vajalik nii erialata arstide õiguste täpsustamisel kui ka näiteks
teenuste hindade määramisel.
Seni on nimistu alusel tegutsevatele perearstidele väljastatud tegevusluba tegevusalal "perearsti
nimistu alusel üldarstiabi osutamine". Tegevusload on tähtajatud. Muudatuse jõustumisel jäävad
sellised tegevusload kehtivaks, lubades osutada perearstiabi teenust. Ka seni sõlmitud lepingutes,
seal hulgas Tervisekassaga sõlmitud ravi rahastamise lepingutes, jääb sõna "üldarstiabi" kehtima
tähenduses "perearstiabi". Muudatus on kiireloomuline, kuna 2024. aastal sõlmib Tervisekassa uued
vähemalt viieaastase tähtajaga ravi rahastamise lepingud kinnitatud perearsti nimistu alusel
tegutsevate isikutega ning õigusselguse huvides on hea, kui pikaajalises lepingus on kasutatud samu
mõisteid nagu kehtivates seadustes.
Terviseamet märgib väljastatud tegevuslubadele tegevusala ning teenuse. Eriarstiabi tegevusalal
väljastatud lubadele, mille alusel perearst tegutseb nimistuta eriarstina, on märgitud teenusena
"peremeditsiiniteenus" või "ambulatoorne peremeditsiiniteenus". Eriarstiabi tegevusalal väljastatud
tegevusload ei anna õigust perearstiabi osutamiseks ehk nimistu alusel perearstina tegutsemiseks.
Üldarstiabi osutav äriühing ei tohi osutada eriarstiabi ning kuna tegemist on vaid vormilise
muudatusega, jääb sama piirang kehtima "perearstiabile".
Punktiga 3 täiendatakse TTKS §-i 7 lõigetega 5 ja 6, millega nähakse ette võimalus osutada
perearstiabi teenust perearsti poolt ka tema nimistusse mitte kuuluvatele isikutele. Samuti nähakse
3
ette volitusnorm sellise teenindamise tingimuste, ulatuse ja korra kehtestamiseks ministri
määrusega.
Perearstisüsteem on Eestis üles ehitatud nimistupõhiselt. TTKS näeb ette, et inimesel on õigus
registreeruda nimistusse ja vahetada perearsti. Seda põhimõtet ei ole plaanis muuta. Tervisekassa
ülesanne on korraldada konkursse nimistule perearsti leidmiseks ning vajadusel asendusi perearstita
nimistu teenindamiseks. Praegu on aga süveneva tervishoiutööjõu puuduse tõttu antud ülesannete
täitmine äärmiselt raskendatud. Sageli ei ole inimestel võimalik registreeruda nimistusse, kuna
elukohajärgsed nimistud on täis. 785 nimistust 72-l on juba praegu ajutine asendaja, kusjuures
paljude nimistute asendust on aasta kaupa korduvalt pikendatud ning see pole enam olemuselt
ajutine. On perearste, kes teenindavad mitut nimistut, olles ühe nimistu perearst ning teise asendaja.
Peremeditsiini residentuuri läheb igal aastal u 30 arsti. Õpe kestab 4 aastat, kuid sageli ka pikemalt
näiteks lapsehoolduspuhkuste tõttu. Samas on pea kolmandik nimistuga perearstidest
pensioniealised, neist ligi 80 vanuses üle 70 eluaasta.
Pikemas plaanis on eesmärk esmatasandi tervishoidu igakülgselt tugevdada ning jätkata
nimistupõhise perearstiabi süsteemiga. Selleks vajalikud sammud võtavad aga aega. Lähiaastatel
esmatasandi arstiabi tagamiseks tuleb võtta kasutusele täiendavad meetmed.
TTKS ei luba perearsti nimistu alusel tegutsejatel osutada inimestele abi nimistuväliselt ega
Tervisekassal selle eest tasuda. Erandiks on vältimatu abi. Nimistuväliste isikute teenindamise
võimaluse loomine on vajalik muuhulgas järgmistel põhjustel:
1) Tagamaks perearstiabi teenuse, kui nimistule ei ole leitud asendajat. Tervisekassa ülesandeks
on nimistule arsti leidmine kas perearsti konkursi korras või selle luhtumisel asendaja
leidmise kaudu. Kuna üha enam arste loobub nimistust, ei pruugi Tervisekassal olla võimalik
seda ülesannet täita. Selleks, et perearstita nimistusse kuuluvaid inimesi saaks teenindada
paindlikult ja kõiki olemasolevaid ressursse kasutusele võttes, tuleb võimaldada nende
inimeste teenindamist lähemate perearstide poolt. Perearst võib olla nõus ajutise
töökoormuse tõusuga ja osade perearstita inimeste teenindamisega ka siis, kui ei soovi võtta
kogu nimistu asendamise vastutust või kui tema enda nimistusse enam uusi inimesi ei mahu.
Samuti võiks nimistu ajutiseks asendajaks olla teenusepakkuja, kes asub
teeninduspiirkonnast eemal ning saab suurema osa pöördumistest lahendada ära
kaugteenusena, pakkudes nimistu patsientidele head kättesaadavust telefoni ja veebi teel
ning pereõe püsivat kohalolu kodulähedases praksises. Samas piirkonnas oma nimistuga
tegutsev perearst saaks sellises olukorras olla abiks, et perearstita nimistu patsiente vajadusel
kohapeal vastu võtta. Sellised pöördumised, kus on samal päeval vaja arsti
kontaktvastuvõttu, moodustavad kõigist perearstikeskuste vastuvõttudest väikese osa.
Nimistuväliste isikute teenindamine võimaldaks selliseid kombineeritud lahendusi kasutada,
et teenus oleks kättesaadav ja kodulähedane.
2) Perearstiabi on muutunud üha enam meeskonnapõhiseks. Ligi pooled nimistuid teenindavad
perearstidest tegutsevad tervisekeskustes, kus on koos lisateenustega ühe katuse all mitu
perearsti. Kuigi ka tervisekeskustes kehtib põhimõte, et inimesel on oma perearst ning abi
osutatakse nimistupõhiselt, leidub tegevusi, milles võiks ülesandeid jagada. Üheks näiteks
on erakorraliste patsientide vastuvõtmine. Sotsiaalministri 06.01.2010 määrus nr 2 „Perearsti
ja temaga koos töötavate tervishoiutöötajate tööjuhend" (määrus nr 2) näeb ette, et ägeda
terviseseisundi puhul tuleks inimene võtta vastu pöördumise päeval. Paljude
haigusseisundite puhul ei ole vajalik põhjalik sekkumine ning esmaseks konsultatsiooniks
ning haiguslehe avamiseks on teenuse kiire kättesaadavus olulisem kui nimistupõhine
4
lähenemine. Antud muudatus annab õiguse tervisekeskuse ühe arsti nimistutesse kuuluvate
isikute teenindamiseks sama tervisekeskuse teisele arstile ja õele teatud olukordades.
3) Seoses erakorralise meditsiini osakondade ülekoormusega on räägitud valveteenuse
vajadusest esmatasandil. Üks võimalus oleks, et üldarstiabi osutaja palkaks lisapersonali
erialata arstide näol, kes saaksid pakkuda abi kergema erakorralise või ägeda tervisemurega
patsiendile. Lahendus vähendaks erakorralise meditsiini osakondade koormust ning
kokkuvõttes kulud väheneksid. Antud muudatus võimaldaks ka sellise, veel väljatöötamist
vajava teenuse pakkumist esmatasandil.
Lõikes 6 täpsustatakse, et nimistuvälistele isikutele võib perearstiabi teenust osutada vaid ministri
määruses sätestatud tingimustel, ulatuses ja korras. Määruses täpsustatakse, mis olukordades ja
kellele võib perearst nimistuväliselt teenust osutada. Perearstiabi osutaja ei saa näiteks osutada
kõigile isikutele teenust samas mahus, nagu ta osutab oma nimistusse kuuluvatele inimestele ning
määrusega nähakse ette täiendavad kriteeriumid.
Volitusnormi alusel on kavandatud täiendada määrust nr 2, kus täpsustatakse olukorrad, mil on
nimistuväliste isikute teenindamine perearstiabis lubatud.
Nimistuvälise isiku teenindamise eest võtab tasu maksmise kohustuse üle Tervisekassa Vabariigi
Valitsuse 01.01.2024 määruse nr 56 „Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu“ (TTL) alusel, kus
võidakse seada täiendavad piirid, millisel juhul nimistuvälist perearstiabi osutamist Tervisekassa
rahastab. Eelkõige võetakse kohustus üle siis, kui isik kuulub nimistusse, millel ei ole perearsti ega
asendajat. Perearstiabi osutaja saab seda kontrollida tervise infosüsteemist. Tasu üle võtmine saab
olla tegevus- või valmisolekupõhine, vajadusel piiratud mahu või ajaga.
Punktiga 4 muudetakse TTKS §-i 8 lõiget 45, andes Tervisekassale võimaluse tõsta inimesi
perearstita jäänud nimistust teise nimistusse. Kui nimistule ei ole konkursi korras leitud uut perearsti
ja Tervisekassa ei ole leidnud ka asendajat, kes nimistut teenindaks, saab muudatuse alusel tõsta
nimistusse kuuluva isiku teise nimistusse, mille teeninduspiirkond vastab tema elukohale ning mille
piirsuurus ei ole täitunud.
Punktiga 5 lisatakse TTKS 2. peatükki uus jagu 21, mis sätestab tervisekeskuse mõiste ja liigid.
Õigusselguse huvides tuuakse seadusesse tervisekeskuse mõiste. Seni on mõistet defineeritud
määruste tasandil ning detailides kontekstist sõltuvalt. Tervisekeskuste moodustamist nähti ette
esmatasandi tervishoiu arengukavas aastateks 2009-2015. Regionaalarengu fondi toel alustati
esmatasandi taristu kaasajastamist. Sellega seoses toodi õigusruumi mõiste „esmatasandi
tervisekeskus“, mis oli seotud rahastusmeetme ja toetuse andmise tingimustega. Tervise-ja
tööministri 13.03.2018 määruses nr 5 „Tervisekeskuste kaasajastamine“ (määrus nr 5) on
kirjeldatud, kui paljusid inimesi peab keskus teenindama, milliseid teenuseid tuleb pakkuda, millised
on ruuminõuded. TTL-s on samuti kirjeldatud tervisekeskus, kuid seda mitte taristuna, vaid teenuste
pakkumise viisina, et Tervisekassa tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustuse üle võtaks.
Üldjoontes on nimetatud kahes määruses tervisekeskust üsna sarnaselt kirjeldatud. TTKSis
sätestatav mõiste on üldisem ega reguleeri tervisekeskust detailides. Samas piisava täpsustega, et
mõista üldplaanis, millega on tegemist. Kuivõrd loodud ja kaasajastatud tervisekeskused peavad
olema jätkusuutlikud, peab ka TTL rahastuse alusena tagama loodud keskuste säilimise ja kestvuse.
2018. aasta TTKS VTK-s oli arutluse all tervisekeskuse defineerimine seaduses. Jõuti järeldusele,
et esialgu ei ole see vajalik, kuid olukorda tuleb jooksvalt hinnata ning vajadusel peaks siiski mõiste
seadusesse viima. VTK-le järgnenud eelnõus tervisekeskuse mõistet ei käsitletud. Praeguseks on
5
selge, et seaduses tervisekeskuste nimetamine on vajalik. Ligikaudu pooled perearsti nimistud on
TTL mõttes tervisekeskuste koosseisus. Seega õigusselgust ootavate osapoolte ring on oluliselt
kasvanud. Kuigi ka praegune situatsioon, kus tervisekeskuse erisus tekib TTLi põhjal, pole
takistanud tervisekeskuste moodustamist, on edaspidi selge mõiste kasutuselevõtt vajalik. Lisaks
õigusselguse loomisele on eesmärk jätkata esmatasandi võrgu tugevdamisega just üle riigi asuvate
tervisekeskuste baasil. Selleks, et anda tervisekeskustele piirkondlik vastutus näiteks kriisistruktuuri
loomiseks ja elutähtsa teenuse osutajana valmisolekuks ja tegutsemiseks, tuleb tervisekeskus kui
selline seaduses kirjeldada.
Lõikes 1 nähakse ette, et tervisekeskuse moodustavad ühel taristul ühiselt tegutsevad teenuste
pakkujad. See tähendab, et tervisekeskus ei pea olema omaette juriidiline isik, küll aga peab keskuse
moodustajate vahel olema sõlmitud vastutuse jaotamise- ja koostööleping. Tervisekeskuse võib
moodustada ka üks tervishoiuteenuse osutaja, kes pakub ise kõiki nõutud teenuseid.
Koduõendusteenuse all mõeldakse TTKS § 25 lõike 3 alusel kehtestatud määruses nimetatud
koduõendusteenust. Tervisekeskuse moodustajate hulka võivad, aga ei pea kuuluma logopeedilist
ravi või psühholoogilist ravi osutavad isikud.
Lõike 2 alusel loetakse tervisekeskuse osaks ka tervisekeskust moodustava perearstiabi osutaja teine
tegevuskoht ehk tervisekeskuse filiaal. Nii saab tervisekeskuse juurde koondada piirkonna
väiksemaid praksiseid ning pakkuda täismahus esmatasandi teenust ka nende nimistute inimestele.
Ka praegu saab TTL mõttes tervisekeskuse juurde kuuluda filiaal, nii on näiteks Sangaste
perearstikeskus filiaaliks Otepää tervisekeskusele.
Lõikega 3 sätestatakse volitusnorm, et kehtestada tervisekeskuste liigid ja nõuded eri liiki
tervisekeskustele. Täpsem liikide jaotus ja nõuded tuleb veel kokku leppida, kuid on selge, et
erinevad tervisekeskused on väga erineva suuruse, võimekuse ja ambitsiooniga ning seda tuleb
ülesannete jagamisel arvestada. Pole vajadust anda kõigile sama piirkonna tervisekeskustele
vastutust, mida võiks tegelikult katta piirkonna peale üks keskus. Tervisekeskuste liikide nõuetes
kirjeldatakse nii keskuse ruume ja sisustust kui ka teenustepaketti, teenindatavate isikute ja nimistute
arvu jm. Esialgu planeeritakse määruses kasutada TTLi tervisekeskuse definitsiooni.
Punkti 6 kohaselt muudetakse TTKS § 57 lõiget 33. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on Tervisekassal
võimalik korraldada perearstinimistu ajutine asendamine tervisekeskuse kaudu. Muudatusega
nähakse ette võimalus kinnitada nimistule ajutiseks asendajaks lisaks tervisekeskusele järgmise
valikuna perearstiabi osutav juriidiline isik.
Muudatuse eesmärk on võimaldada paindlikumat perearstiabi teenuse pakkumist (asendamist).
Vajadust selleks on eelnevalt selgitatud eelnõu § 1 punkti 3 muudatuse juures. Paragrahvi
täiendatakse sisuliselt ühe lisavõimalusega perearstita nimistu asendamiseks, samal ajal ei muutu
senised võimalused asendajate valikus.
Nimistuga perearsti asendamise võimaldamine ka selliste perearstiabi osutajate poolt, kes ei tegutse
tervisekeskuses, on vajalik, et lisada paindlikkust. Seda võimalust peaks kasutama vaid erandlikult,
üksnes juhul kui täidetud on kõik eeldused: konkurss uue perearsti leidmiseks on luhtunud ning
asendajaks ei ole võimalik kinnitada arsti vastavalt TTKS § 57 lõikele 31 ega tervisekeskust (nt
piirkonnas tervisekeskuse puudumise tõttu või juhul, kui tervisekeksus juba asendab sellisel määral
perearstita nimistuid, et täiendava koormuse panemine ei tagaks teenuse kvaliteeti vms).
Punktiga 7 võimaldatakse kinnitada asendus pikemaks ajaks kui seni kehtinud üheaastane periood.
Uues sõnastuses võimaldab seadus tervisekeskusele ja perearstiabi osutajast juriidilisele isikule
6
perearsti nimistu asendamiseks kinnitada kuni viieks aastaks. Tegemist on sarnaselt senise lühema
perioodiga Tervisekassa kaalutlusotsusega, sätestades maksimaalse asendusperioodi pikkuse.
Kehtiva TTKS alusel võib arst või tervisekeskus olla kuni üks aasta nimistu ajutiseks asendajaks.
Ajaline piirang on seatud, kuna eelistatult leitakse nimistule kvalifitseeritud perearst, kes tagab
kvaliteetse teenuse ja järjepidevuse. Tegelik seis on, et mitmete nimistute juures on ajutist asendust
mitme aasta vältel aasta kaupa pikendatud, kuna perearsti ei leita.
Muudatusega võimaldatakse perearsti konkursi luhtumisel nimistu asendamist perearstiabi osutajale
pikemaks perioodiks, sõltumata sellest, kas tegemist on tervisekeskusega. Muudatuse eesmärk on
võimaldada juhtprojektide korraldamist, lisades teenuse rahastamise tingimused TTLi 11. peatükki
„Juhtprojektid tervishoiusüsteemi arendamiseks“.
Pikemaajaline asendus on vajalik kahel põhjusel:
1. See annab selguse ja kindluse nii nimistu patsientidele kui ka asendusteenust pakkuvale
teenuseosutajale. Kui on ette näha, et lähiajal ei ole võimalik nimistule püsivat perearsti
leida, siis on nimistusse kuuluvate isikute jaoks pikaajaliselt kokku lepitud asendus selgem
lahendus kui asendaja korduv määramine lühikesete perioodide kaupa. Samuti annab see
teenuseosutajale kindluse rahaliselt ning ajaliselt investeerida ja pakkuda ka töötajatele
kindlat töökohta pikemaks ajaks.
2. Võimaldab hinnata võimalike täiendavate muudatuste vajalikkust. Tervisekeskuste loomine
ja muutunud ootused tööelule võivad nõuda tulevikus nimistu eest vastutamise ümber
mõtestamist. Tuleb kaaluda võimalust, et teatud tingimustel kinnitataksegi nimistu mitte
perearstile, nagu praegu, vaid perearstikeskusele. See ei tähenda, et inimestel kaoks ära oma
perearst, kuid teenuse eest vastutajaks oleks selle perearsti tööandja. Punktis 5 toodud
muudatus annab võimaluse katsetada, millised tingimused teenuse osutamiseks oleks sellise
asjade korralduse puhul vajalikud. Juhtprojekt, mis kestab mitu aastat, aitab seda paremini
hinnata.
Vähendamaks ohtu, et pikaajalist asendamist hakatakse kasutama kui hõlpsat alternatiivi perearsti
otsimisele, sõnastatakse vajadus igakordselt hinnata sellise korralduse sobivust tervisesüsteemi kui
tervikuga. Selline nõue kindlustab, et iga pikemaajaline asendus oleks läbi mõeldud mitte ainult
konkreetse nimistu ja teenuse rahastamise aspektist, vaid arvestataks ka tervishoiu strateegiliste
suundadega.
Punkt 8 näeb ette kohustuse viia läbi TTKS § 7 lõigetes 5 ja 6, § 57 lõike 33 punktis 2 ja lõikes 35
sätestatud regulatsioonide mõjuhinnangud hiljemalt 2029. a 1. jaanuariks. Nõue on sätestatud, et
veelgi maandada riske, mida muudatuse tegemine võiks teoreetiliselt põhjustada.
Sotsiaalministeerium hindab hiljemalt 2028. aastal, kas soovitud mõju on saavutatud. Kui ilmneb
negatiivne mõju, näiteks mõni muudatusest tulenev risk esmatasandi tugevdamisele ja süsteemi
jätkusuutlikkusele, mida ei osata praegu ette näha, siis saab muudatuse tagasi pöörata.
Muudatust, mis võimaldab nimistu pikaajalist asendamist perearstiabi osutaja poolt, on kavas
rakendada juhtprojektide raames, mille töötab Tervisekassa välja koostöös Sotsiaalministeeriumiga.
Juhtprojektis seatakse mõõdetavad eesmärgid ja selgitatakse välja mõõtmiseks vajalikud andmed.
Eesmärk on, et teenuse kvaliteet ja kättesaadavus inimestele ei langeks võrreldes sellega, kui nimistu
teenindajaks või asendajaks on konkreetne arst. Plaanitav hindamise protsess on sisulises kooskõlas
avaliku sektori katsetamise juhendi ning raamistikuga.
7
Eelnõu §-dega 2–5 muudetakse vastavalt ATKEAS-i, KKS-i, KüTS-i ja RaKS-i. Läbivalt
asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“. Muudatus on tehniline ja selle vajadust on
selgitatud eelnõu § 1 punkti 2 juures.
Eelnõu §-ga 6 muudetakse RavS-i.
Punktidega 1, 2 ja 4 täiendatakse RavS § 13 lõike 1 punkti 2, § 16 lõiget 6, § 18 lõiget 3, § 21 lõiget
12, § 19 lg 32 ja § 21 lõike 8 sissejuhatavat lauseosa viitega RavS § 21 lõikele 71. Antud muudatus
on seotud eelnõu § 6 punktis 3 tehtud muudatusega.
Punktiga 3 täiendatakse RavS §-i 21 lõikega 71, mis annab Ravimiametile õiguse lubada müügiloata
ravimi turustamist. Täiendusega lihtsustatakse tarneraskuste esinemisel puuduva ravimi asendamise
menetlusprotsesse ja antakse võimalus turult lahkunud müügiloaga ravimile alternatiivide
leidmiseks nii, et patsientide ravi vahepeal ei katke. Tarneraskuse korral on Ravimiametil õigus
otsustada ametile teadaoleva alternatiivse müügiloata ravimi turustamise lubamist ilma eelnevalt
arstide erialaorganisatsioonilt müügiloata ravimi turustamise loa taotlust küsimata. Sätte eesmärk on
kiirendada raviminappuse korral alternatiivse müügiloata ravimi jõudmist tervishoidu, sest jääb ära
erialaorganisatsiooni taotluse esitamisele ja läbivaatamisele kuluv aeg, samuti vähendatakse
erialaorganisatsioonide koormust taotluse esitamiseks teada olevate müügiloata ravimite
turustamiseks lubamisel.
2023. aastal andis Ravimiamet erialaseltsi taotluse alusel turustamise loa müügiloata ravimitele 47
korral, kusjuures enamasti oli tegemist tarneraskusega (nt lastel kasutatavate antibiootikumide
ravimvormid (amoksitsilliin, amoksitsilliin+klavulaanhape, asitromütsiin, klaritromütsiin,
tsefadroksiil, tsefprosiil, tsefuroksiim); psühhiaatrias kasutatavad ravimid (haloperidool, tianeptiin,
trasodoon); endokrinoloogias kasutatavad ravimid (kaltsitriool, semaglutiid); nefroloogias kasutatav
ravim polüstüreensulfonaat jm) või ravimi turustamise lõpetamisega seotud vajadusega (nt morfiini
süstelahus, levofloksatsiin, teofülliin, metadoon tablett, buprenorfiin)) ja vaid mõned taotlused olid
esitatud toodust erinevatel põhjustel. 2022. aastal oli selliseid taotlusi 30 ja 2021. aastal 14, st
erialaorganisatsioonide koormus tarneraskuste ajaks müügiloata ravimite turule lubamiseks taotluste
esitamisel on viimaste aastatega mitmekordistunud. Tarneraskuse teadet saades veendub
Ravimiamet koostöös müügiloa hoidjate ja ravimi turustajatega, et ravimil on tarneraskus, mille
kestvuse ajaks tõenäoliselt ei piisa riigis olevatest ravimivarudest, puuduvad piisavas koguses teised
müügiloaga alternatiivsed ravimid, ei ole võimalik anda luba müügiloaga ravimi võõrkeelses
pakendis piisavas koguses turustamiseks ning alles seejärel kaalutakse sama toimeaine ja tugevusega
müügiloata ravimite turustamise lubamist. Kui Ravimiamet ei ole omal algatusel tarneraskuse
kontekstis pidanud müügiloata ravimi turustamisloa andmist vajalikuks, siis jääb
erialaorganisatsioonile võimalus endiselt esitada põhjendatud taotlus müügiloata ravimile
turustamise loa saamiseks.
Loa andmine on põhjendatud üksnes ametile teada oleva raviminappuse olukorras. Sellisteks
olukordadeks on ravimi tarneraskus; ravimi turustamise lõpetamine; raviminappuse tingituna Eestis
müügiloa hoidja poolsest ebapiisavast tarneprognoosist (tarned toimuvad müügiloa hoidja
ettenähtud koguses ja plaanipäraselt, kuid prognoositud kogus ei ole piisav patsientide ravivajaduse
katmiseks).
Enne otsuse tegemist veendub amet koostöös müügiloa hoidjate ja ravimi turustajatega järgmises:
- ravimil on tarneraskus, turustamine on lõpetatud või on raviminappus tingitud ebapiisavast
tarneprognoosist ning selle kestvuse ajaks tõenäoliselt ei piisa riigis olevatest
ravimivarudest;
8
- puuduvad piisavas koguses teised müügiloaga alternatiivsed ravimid;
- müügiloa hoidjate hinnangul (kui müügiloa hoidja on mõistliku aja jooksul kontaktne) ei
ole üldse või piisavad koguses kättesaadav võõrkeelses pakendis ning müügiloaga ravim
ega selle alternatiivid, et katta patsientide ravivajadust.
Müügiloata ravimi kasutamine peab olema õigustatud. Müügiloata ravimi kasutamine ei ole
õigustatud, kui esineb vähemalt üks järgmistest RavS § 21 lõikes 5 toodud asjaoludest:
- Ravimiametile teadaolevalt ei ole ravimi kvaliteedi kohta piisavalt andmeid, ravimi
kvaliteet ei vasta nõuetele või selle efektiivsus ei ole tõendatud;
- ravimi kasutamine võib olla ohtlik tervisele.
Sättest tuleneva loa andmiseks tekib ametil alus kindlaks määratud (piiritletud) olukorras ehk
ravimite tarneraskuse ajal või turustamise lõpetamisel ehk raviminappuse korral (puuduvad piisavas
koguses müügiloaga alternatiivid, st ravim ja tema asendamiseks sobivad ravimid puuduvad või neid
ei turustata ravivajadusele vastavalt). Loa andmisel:
- võetakse arvesse patsientide katkematu ravi tagamise vajadus – arvestades võimaliku
katkestuse perioodi pikkust ja ravi katkestamise tagajärgi patsiendi tervisele;
- annab Ravimiamet loa üksnes kindlaks määratud diagnoosi puhul, mis määratakse
arvestades raviminappuses oleva müügiloaga ravimi näidustust;
- saab otsuse teha üksnes raviminappuses oleva müügiloaga ravimiga sama toimeainega
müügiloata ravimi turustamiseks (võimalusel eelistatakse sama tugevuse ja ravimvormiga
müügiloata ravimit);
- eelistatakse ravimi valikul müügiloaga ravimeid Euroopa Majanduspiirkonnast. Juhul, kui
otsuses viidatud ravimid ei ole Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis kättesaadavad
eelistatakse müügiloaga ravimeid riikidest, kellel on Euroopa Liiduga vastastikuse
tunnustamise nõusolek, mis muuhulgas hõlmab ravimite tootmise järelevalvet.
Punktis 5 asendatakse § 33 lõikes 17 tervishoiutöötajate registri nimetus tervishoiukorralduse
infosüsteemiga. Tegemist on vigade parandamisega, kuna TA-l on juba juunist 2022. a kasutusel
tervishoiukorralduse infosüsteem, millega liideti mitu riiklikku andmekogu, sh tervishoiutöötajate
register. Sättes on jäänud registri nimi parandamata.
Punktis 6 sisalduv RavS § 43 lõike 6 muutmise vajadus on tekkinud asjaolust, et hetkel kehtiva
regulatsiooni kohaselt võib ravimi tootja tegeleda hulgimüügiga tegevusega ravimite osas, mille
tootjaks ta ise ei ole (RavS § 26 lõike 2 kohaselt peab ravimi tootmise tegevusloa omajal olema
määratud selleks pädev isik). Pädev isik vastutab nii tootja omatoodangu hulgimüügi tegevuste kui
ka mitte omatoodangu hulgimüügi tegevuse eest. Äsja vastu võetud ravimiseaduse muudatustega
viiakse ravimiseadus kooskõlla EL regulatsiooniga, mille kohaselt peab ravimi tootjal mitte
omatoodangu hulgimüügiks olema ravimite hulgimüügiks vastav tegevusluba (eraldatud on
tegevusluba; tootmiseks ja oma toodangu hulgimüügiks tootmise luba ning mitte omatoodangu
hulgimüügiks ravimite hulgimüügi tegevusluba). Täna kehtiva RavS § 43 lõike 6 tagajärjel tekib
olukord, kus senine tootmise pädev isik ei saa enam olla pädevaks isikuks hulgimüügi tegevusloa
alusel. Selline regulatsioon on liigselt piirav, mistõttu tuleb regulatsiooni leevendada.
Ravimi tootja poolt määratud tootmise pädev isik peab tundma ravimite hea turustamistava (GDP)
nõudeid. Juhul, kui üks käitlemistegevustest on väiksema mahuga (nt põhitegevuseks on hulgimüük
ja lisaks tehakse väikeses mahus ümbermärgistamist või väikses koguses mõne teise tootja ravimi
hulgimüüki), siis ei ole ilmtingimata vaja tootmises ja hulgimüügis eraldi pädevaid isikuid. Siiski
lasub ettevõtte omanikul kohustus tagada pädeva isiku töökohustuste täielik täitmine iga tegevuse
juures. Tänasel päeval on olemas samale tegevusloa omajale kuuluvaid hulgimüügi ja tootmise
9
tegevuslube, millel on sama isik pädevaks isikuks märgitud nii tootmise kui hulgimüügi osas. Sellise
lahendusega seni probleeme tekkinud ei ole.
Siiski ei oleks mõistlik erinevate tegevusloa omajate juures samal ajal tootmise ja teises hulgimüügi
pädevaks isikuks olemist võimaldada, kuna see võib kaasa tuua võimalikud nõuete rikkumised ning
ebaausa konkurentsi.
Eelnõu §-ga 7 muudetakse ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise
seadust (lähtetoetused), kuna see seadus jõustub alles 01.07.2024 ning sisaldab sõna „üldarstiabi“.
Selleks, et jõustumata seadus saaks muudetud ning sisaldaks uut mõistet „perearstiabi“ peab selle
muutma enne 01.07.2024.
Eelnõu §-ga 8 muudetakse RLS-i.
Punktidega 1 ja 3 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“. Muudatus on tehniline ja
selle vajadust on selgitatud eelnõu § 1 punkti 2 juures.
Punktiga 2 täiendatakse RLS § 287 lõikega 5. Sügisel 2022. a võttis Riigikogu vastu psühhiaatrilise
abi seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse - 600 SE. Iseseisvate
spetsialistide muudatused liideti sinna muudatusettepanekutena ning lisamata jäi uue tegevusloa
menetlemise eest võetav riigilõiv. 600 SE menetlemise ajal 2022. aastal ei olnud võimalik
lisanduvaid menetlustoiminguid korrektselt hinnastada, kuna seaduse vastuvõtmise ajal puudusid
rakendustingimused ja infotehnoloogiline lahendus, mistõttu polnud võimalik hinnata ka tegevusloa
menetlemise töömahtu. 2023. aasta kevadel, mil rakendustingimuste kavandid olid valminud, oli
Riigikogu töö häiritud ja Sotsiaalministeeriumi püüdlused lisada asjasse puutuvad sätteid sobivate
eelnõude juurde läksid luhta. Kuna muudatused jõustusid 1. oktoobril 2023. a, oleks vaja riigilõiv
siiski kehtestada. Tulenevalt 1. oktoobril 2023. a jõustunud muudatustest täiendatakse sätet kolme
uue ravi liigiga, s.o füsioteraapia, logopeedilise ravi ja psühholoogilise raviga. Sätte muutmine
annab TA-le õigusliku aluse küsida riigilõivu ka nende tervishoiuteenuste osutamiseks tegevusloa
taotlemisel. Riigilõivu suurus ehk 145 eurot on samaväärne õendusabi osutamise tegevusloa lõivuga,
kuna hinnatavate toimingute maht on sarnane.
Punktiga 4 täiendatakse RLS-i §-ga 2984, millega kehtestatakse riigilõivud tubakatoote ja
tubakatootega seonduvast tootest ning nende koostisest teavitamisele (teate esitamisele).
Tubakatooteid võõrandamiseks Eestisse toov või Eestis tubakatooteid tootev ettevõtja esitab TA-le
enne uue või muudetud tubakatoote turuleviimist tootemarkide ja -liikide kaupa elektroonilises
vormis teavituse. Tubakatoodete ja tubakatoodetega seonduvate toodete koostisest teavitamise
nõuded on sätestatud TubS §-des 10–103. Teavituse esitamisel tasutakse riigilõivu 740 eurot.
Tubakatoodetest ja tubakatoodetega seonduvate toodete teavitamise nõue tuleneb direktiivist
2014/40/EL ja on juba kehtiv nõue. Komisjoni rakendusotsus (EL) 2015/2186, 25. november 2015,
millega kehtestatakse tubakatooteid käsitleva teabe esitamise ja kättesaadavaks tegemise vorm
preambul 7 kohaselt on direktiiviga 2014/40/EL nõutud andmete kogumine, õigsuse kontrollimine,
asjakohane analüüsimine, säilitamine ja levitamine on täielikult liikmesriikide vastutusel.
Vajalike andmete kogumiseks tehtava teavituse administratiivsete kulude ja sisulise hindamisega
liikmesriigile tekkivate kulutuste eest on liikmesriikidel õigus küsida direktiivi artikkel 5 punkt 8
kohaselt liikmesriikidele esitatava teabe kättesaamise, hoidmise, töötlemise, analüüsimise ja
avaldamise eest tubakatoodete tootjatelt ja importijatelt proportsionaalset tasu.
10
Kuid algselt teavitamise nõude kehtestamisel ei kehtestatud koheselt riigilõive, kuna teavituste hulka
hinnati eelnevate perioodide teavituste hulga põhjal ebapiisavaks, et oleks mõistlik kehtestada
riigilõivud. Samuti ei suudetud hinnata tegelikkusele vastavaks teavituste läbivaatamise ja
hindamisega ning teavitajatega suhtlemisega seotud tööaja kulu. Eeldused seati aastal 2014 turul
olnud toodete arvu järgi, mis ei vasta enam tänase päeva turuolukorrale, kus elektrooniliste
sigarettide arv turul erineb kunagi prognoostust väga suures ulatuses. Kui prognooside tegemisel oli
erinevaid tooteid Eesti turul ligikaudu 100, siis hetkel on kehtivaid teavitus üle 46 000. Teavituste
kontrollimise ja läbivaatamisega tekivad TA-le märkimisväärsed kulud, mis on nii teavitustega
otseselt seonduv tööjõukulu, kui ka IT ja administratiivsed kulud. Toodete teavitamisega seotud
kulud peavad täielikult kandma tooteid turule toovad ettevõtjad, tegemist on nende
ettevõtluskuludega ning nende kulude katmist riigi poolt ei saa aktsepteerida ning eraldi tuleb
rõhutada vastuolu, mis tuleneb tubaka- ja nikotiinitoodete tervist kahjustavast olemusest. Algselt
hinnati teavitustega seonduvat töömahtu alla 0,5 ametikoha koormusena. Tegelikkus on näidanud
töömahu suuruseks vähemalt 2,5 ametikoha töömahtu. Eesti on ainuke liikmesriik kes ei ole toodete
teavitamise eest kehtestanud lõive ja tasusid.
Mitmetes liikmesriikides on teavitamise eest kehtestatud tasud, mis erinevad riigiti nii suuruse kui
ka tasude struktuuri poolest. Näidetena mõned teistes liikmesriikides kehtestatud tasud:
Rootsis on kehtestatud tasu teavitamise ja teavituse muudatuse eest 10 500 Rootsi krooni1,
see tähendab mistahes muudatus ja aruande lisamine on kõik sama suure tasu eest;
Taanis on toodetest esmakordse teavitamise tasu 15 000 Taani krooni, teavituse hoidmise
aastane tasu 15 000 Taani krooni2;
Soomes on teavituse riigilõiv 150 eurot kõikide teavituste liikide kohta, kuid sellele
lisanduvad erinevad tasud (müügikohtade litsentside tasud 500 kuni 1000 eurot müügikoha
kohta aastas, koostisosade hindamine 300 eurot hinnatud koostisaine kohta, emissioonide
mõõtmise aruande kinnitamine 1500 eurot toote kohta, tubakatoodete järelevalve
läbiviimiseks mõeldud tasu 300 kuni 70 000 eurot tootja või importija kohta, sõltuvalt
müügimahtudest)3;
Belgias on tootest teavitamise tasud 4 000 eurot toote kohta, teavituse hoidmise eest aastane
tasu 125 eurot.4
Tubakatoote ja tubakatootega seonduva toote teavituse muudatuse eest tasutakse samas summas
riigilõivu kui esmase teavituse korral. Teavituse muudatuste puhul on Tervisametil sarnaselt esmase
teavitusega vajalik üle kontrollida kogu andmete hulk, sest praktikast on ilmnenud, et teavituses
kontaktandmete muutmise puhul tehakse ka teisi muudatusi ning see vajab eraldi täiendata
kontrollimist, kas teavituses ei ole muudetud ka teisi toodet puudutavaid andmeid. Sisuliselt tuleb
TA-l iga muudatuse korral kogu teavitus veelkord korralikult läbi vaadata, sest muidu ei selgu
muudatuse sisu. See tähendab seda, et kõik read uues ja eelnevas teavituses tuleb üle kontrollida, et
teha kindlaks, kas toote koostist ei ole muudetud. Andmete esitamise ühisportaalis (EU-CEG
portaalis) on andmed esitatud mitmel erinevale lehel ja lisatud dokumentide arv, mida on vaja läbi
kontrollida, varieerub. Tänase praktika käigus on ka teavitusi, kuhu on lisatud 320 dokumenti. Kui
esmase teavituse vastavuse hindamisel tuleb kontrollida andmete esitamist vastavalt Komisjoni
rakendusotsusele (EL) 2015/2186 või (EL) 2015/2183, siis teavituse paranduse korral tuleb lisaks
kontrollida ka koostisosi võrreldes eelmise teavitusega. Sama töömaht tähendab ka sama tööajakulu,
1
https://www.folkhalsomyndigheten.se/the-public-health-agency-of-sweden/living-conditions-and-lifestyle/andtg/legal-requirements/e-cigarettes-
refill-containers/requirements-on-electronic-cigarettes-and-refill-containers/
2
https://www.sik.dk/en/business/legal-guides/e-cigarettes/registration-e-cigarette-products/fees-registration-electronic-cigarettes-and-refill-
containers#:~:text=Fees%20will%20change%20per%201%20April%2C%202022&text=Products%20can%20only%20be%20notified,annual%20m
aintenance%20of%20the%20registration
3
https://www.valvira.fi/web/en/tobacco/-tupakan-tuotevalvonta-/-ilmoitukset-
4
https://www.health.belgium.be/en/specific-regulation-tobacco-products
11
seega on teavituse muutmine teavituse sisulisel uuesti esitamine. Riigilõivu suuruse arvutamisel on
arvestatud reaalselt tubakatoodete teavitamisel esitatava teate läbivaatamisele kuluvat tööaega.
Planeeritav riigilõiv on kulupõhine. Teate läbivaatamisel kontrollitakse TubS-s nõutud andmete
olemasolu ning esitatud dokumentide asjakohasust ja nõuetele vastavust.
Toodetest teavitamise eest riigilõivu kehtestamine on oluline Eesti riigi asjatu koormuse
vähendamiseks. Praegu teavitatakse Eestisse massiliselt igaks juhuks tooteid, kuna Eesti on ainuke
riigilõivuta riik, aga iga teavituse nõuetekohane menetlemine on riigile suur kulu. Praeguse massilise
toodete teavituste olukorras ei suuda riik tegelikkuses sisuliselt täita toodete teavituste kontrollimise
kohustust. Eeldatav teavituste maht väheneb selliseks, et teavituste vastavust saaks kontrollida.
Eestisse tehtavad teavitused oleksid pärast lõivu kehtestamist tõenäoliselt vaid toodete kohta,
millega reaalselt turule tullakse. See vähendaks oluliselt Eesti riigi koormust tegeleda üleliigsete
teavitustega. Praegu on Eestis teavitatud ja vastavalt kodulehel avaldatud üle 46 000 erineva toote,
Taanis on vastav arv aga 1500.
Eelnõu §-ga 9 muudetakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seadust.
Punktiga 1 muudetakse § 1 punktis 2 sisalduvat ühte lõiget – 31. Säte kehtestab aluse vanglas ja
arestimajas kinni peetavatele isikutele tervishoiuteenuste, ravimite, meditsiiniseadmete ja muude
tervishoiuteenuste osutamisega seotud kulude rahastamiseks riigieelarvest Tervisekassa kaudu.
Lõikesse on tarvis lisada täpsustus, et Tervisekassa rahastab kinnipeetavatele vanglas kohapeal
osutatavat hambaravi. Vanglas kohapeal hakatakse osutama vältimatut hambaravi ning rahaliste
võimaluste piires ka muud vajaminevat hambaravi. Vanglas kohapeal osutatavate hambaraviteenuste
loetelu sätestatakse vangistusseaduse § 52 lõike 11 alusel kehtestatavas määruses ja ning
hambaraviteenuste eest tasutakse vanglas hambaraviteenuse osutajale tervishoiuteenuste loetelus
sätestatud alustel, tingimustel ja korras.
Vajadus tuua hambaraviteenus seaduses eraldi välja on tingitud sellest, et Tervisekassa juhtimisel ja
Justiitsministeeriumi vanglate osakonna osalusel tegutseva vanglatervishoiu reformi juhtrühma
otsusel ja kooskõlastatult terviseministriga luuakse kinnipeetavatele ravikindlustussüsteemis
täiskasvanud kindlustatutest erinev hambaravi rahastamismudel, asendades piiratud ulatuses
hambaravihüvitiste maksmise vajamineva hambaravi rahastamisega Tervisekassa kaudu. Selle
põhjuseks on asjaolu, et vanglas kinni peetavate isikute võimalused töötada ja enda hambaravi eest
tasumiseks raha teenida on ülimalt piiratud, mistõttu ei saa neile vangis viibimise ajal teiste
täiskasvanutega võrdset omaosalust kehtestada.
Punktiga 2 asendatakse §-s 2 sõnad „Eesti Haigekassa“ sõnaga „Tervisekassa“. Eesti Haigekassa
vahetas nime 1. aprillil 2023. aastal5, olles nüüd Tervisekassa. Selleks muudeti mitmeid seaduseid.
Kuna nn nimevahetuse eelnõu (SE 7726) oli samal ajal Riigikogu menetluses tervishoiuteenuste
korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (nn
vanglameditsiini eelnõu SE 6997) polnud normitehniliselt võimalik sel ajal nimevahetuse eelnõusse
asutuse tulevast nime enam sisse kirjutada. 1. juuliks 2024. a, mil Tervisekassa hakkab korraldama
tervishoiuteenuste osutamist vanglas, aga peab olema seaduses korrektne tekst ja asutus õige
nimega.
Eelnõu §-ga 10 muudetakse TOKVS-i.
5
Eesti Haigekassa seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (Eesti Haigekassa nimetamine Tervisekassaks)–Riigi
Teataja
6
Eelnõu - Riigikogu
7
Eelnõu - Riigikogu
12
Punktiga 1 muudetakse TOKVS § 4 lõiget 3. Alates 01.07.2024 jõustuva TTKS-i § 421 lg 2 alusel
hakkab tegevusluba kehtima vastutuskindlustuslepingu järgse kindlustusperioodi algusest või
tervishoiukorralduse infosüsteemis märgitud ajast, kui viimati nimetatu on hilisem. Käesolevas
lõikes sätestatut kohaldatakse ka tegevusloa muutmise ja majandustegevuse peatamise lõppemise
menetluses. Muudatuse kohaselt hakkab tegevusluba kehtima selle väljastamisest, kuid
tervishoiuteenust tohib hakata osutama ikkagi alles siis, kui kindlustusleping on sõlmitud. Muudatus
on pigem tehniline. Selline lahendus tagab, et kindlustusandjad näevad ise registrist kehtivaid
tegevuslubasid ning TA ja kindlustusandjad ei pea hakkama omavahel tegevuslubasid eraldi saatma,
et kindlustusandjad teaksid, kas saavad tervishoiuteenuse osutajaga kindlustuslepingu sõlmida.
Muudatusettepanek toob kaasa selgema tegevuslubade staatuse süsteemi ja sellisel juhul ei peaks
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse poolt tegema ka mahukaid registri arendusi. Samuti
annab muudatus registri kasutajale (näiteks kodanikule) arusaadavama ülevaate tegevuslubade
kehtivusest ja kindlustuskohustuse täitmisest. Tulenevalt eeltoodust tagaks tehtud
muudatusettepanek kõigile osapooltele arusaadavama protsessi tegevuslubadest ja
kindlustuskohustuse täitmisest.
Punktiga 2 muudetakse TOKVS § 5 lõiget 2. Muudatusega tagatakse, et kindlustusandmed saabuvad
TA-ni otse kindlustusandjalt ning ei liigu erinevaid kanaleid pidi, mis väldib ka erinevate arenduste
vajalikkust.
Punktiga 3 muudetakse TOKVS § 34 punkte 9 ja 10. Selguse huvides esitatakse nii punktid 9 kui 10
uuesti, kuigi igas sättes pole sisulist muudatust. Alates 01.07.2024 jõustuva TTKS-i § 421 lõike 2
alusel hakkab tegevusluba kehtima vastutuskindlustuslepingu järgse kindlustusperioodi algusest või
tervishoiukorralduse infosüsteemis ajast, kui viimati nimetatu on hilisem. Käesolevas lõikes
sätestatut kohaldatakse ka tegevusloa muutmise ja majandustegevuse peatamise lõppemise
menetluses. Muudatuse kohaselt hakkab tegevusluba kehtima selle väljastamisest, kuid
tervishoiuteenust tohib hakata osutama ikkagi alles siis, kui kindlustusleping on sõlmitud. Muudatus
on pigem tehniline. Selline lahendus tagab, et kindlustusandjad näevad ise registrist kehtivaid
tegevuslubasid ning TA ja kindlustusandjad ei pea hakkama omavahel tegevuslubasid eraldi saatma,
et kindlustusandjad teaksid, kas saavad tervishoiuteenuse osutajaga kindlustuslepingu sõlmida.
Muudatusettepanek toob kaasa selgema tegevuslubade staatuse süsteemi ja sellisel juhul ei peaks
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse poolt tegema ka mahukaid registri arendusi. Samuti
annab muudatus registri kasutajale (näiteks kodanikule) arusaadavama ülevaate tegevuslubade
kehtivusest ja kindlustuskohustuse täitmisest. Tulenevalt eeltoodust tagaks tehtud
muudatusettepanek kõigile osapooltele arusaadavama protsessi tegevuslubadest ja
kindlustuskohustuse täitmisest. Paragrahv 421 lõikes 3 muudatust ei ole, kuid normitehnilistel ning
selgust loovatel põhjustel on see taasesitatud.
Kui kehtiva TTKS § 481 sõnastuse kohaselt saab TA tegevusloa tunnistada kehtetuks kui
tervishoiuteenuse osutaja ei täida tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse
seaduses nõutud kindlustuskohustust, siis punktis 10 sisalduva muudatusettepaneku kohaselt võib
tegevusloa kehtetuks tunnistada ka juhul kui tervishoiuteenuse osutaja ei täida ka nimetatud seaduses
sätestatud muid kohustusi. Lisaks on täiendatud sõnastust lauseosaga, et oleks tagatud õigusselgus,
et tegevusloa võib kehtetuks tunnistada ka teistel MSÜS sätestatud alustel.
Eelnõu §-ga 11 muudetakse tubakaseadust.
Punktiga 1 muudetakse esimest lauset TubS § 10 lõikes 4, § 102 lõikes 7 ja § 103 lõikes 3, kuhu
lisatakse teate vastavuse kontroll ja hindamine. Muudatus tuleneb sellest, et esitatud andmete
13
nõuetele vastavust tuleb enne avaldamist kontrollida ning ka teavitused tuleb sisuliselt hinnata.
Direktiivi 2014/40/ preambula 13 kohaselt on liikmesriikidel ja komisjonil oma regulatiivülesannete
täitmiseks vaja põhjalikku teavet koostisosade ja tubakatoodetest eralduvate ainete kohta, et hinnata
tubakatoodete atraktiivsust, nende sõltuvust tekitavat toimet ja mürgisust ning selliste toodete
tarbimisega seotud terviseriske. Komisjoni rakendusotsus (EL) 2015/2186, 25. november 2015,
millega kehtestatakse tubakatooteid käsitleva teabe esitamise ja kättesaadavaks tegemise vorm
preambul 7 kohaselt on direktiiviga 2014/40/EL nõutud andmete kogumine, õigsuse kontrollimine,
asjakohane analüüsimine, säilitamine ja levitamine on täielikult liikmesriikide vastutusel. Selle
liikmesriigile pandud ülesande nõuetekohase täitmise tagamiseks on vajalik enne toodete info
avaldamist läbiviija teavituste nõuetele vastavuse ja ka teabe sisuline hindamine.
Punktiga 2 muudetakse TubS § 10 lõiget 6, kuhu lisatakse eelmisest kalendriaastast müügimahtudest
teavitamise tähtaeg, mis on 31. märts. Komisjoni rakendusotsus (EL) 2015/2186, 25. november
2015, millega kehtestatakse tubakatooteid käsitleva teabe esitamise ja kättesaadavaks tegemise vorm
preambul 8 ütleb, et tootjaid ja importijaid tuleks innustada liikmesriikidele esitatavaid andmeid
ajakohastama. Liidusisese võrdlemise hõlbustamiseks peaksid liikmesriigid innustama tootjaid ja
importijaid esitama ajakohastatud andmeid, nt aasta müügiandmeid, järgneva kalendriaasta esimesel
poolel. Selleks, et ajakohased andmed oleks kalendriaasta esimeele poole lõpuks TA poolt
kontrollitud ja teavituste ühisportaalis esitatud on vajalik seada tähtajaks hiljemalt märtsi lõpp.
Müügikoguste andmete esitamisel esineb tihti puudusi, mille kõrvaldamiseks on vajalik teavituste
esitajatega täiendavalt ühendust võtta, et esitatud andmed vastaksid nõuetele. Samuti müügiandmete
esitamata jätnud teavitajate meeldetuletused saata.
Täpsustatakse ka andmete esitamise vormi, milleks on elektroonilises vormis andmete esitamiseks
ettenähtud ühisportaali kaudu. Nõue tuleneb Komisjoni rakendusotsuse (EL) 2015/2186 artiklist 2,
mille lõike 2 kohaselt tagavad liikmesriigid, et tubakatoodete tootjad ja importijad esitavad
koostisosade, eralduvate ainete ja müügimahtude, sh muudatuste ja turult kõrvaldamise kohta teabe
andmete esitamiseks ettenähtud ühisportaali kaudu. Enamus teabe esitajaid seda nõuet ka täidavad
kuid segaduste vältimiseks, kus aruanne esitatakse kirja teel TA-le, vajas säte täpsustamist.
Punktiga 3 täiendatakse TubS § 102 lõike 2 sissejuhatavat lauseosa TA-le teabe esitamise tähtajaga,
mis on 31. märts. Tähtaja kehtestamine on tingitud samadest asjaoludest nagu eelnevalt p.s 2 toodud.
Punktiga 4 täiendatakse TubS 2. peatüki 1. jagu §-ga 104, millega sätestatakse TubS §-des 10–103
nimetatud teate läbivaatamise eest enne teate esitamist riigilõiv. Direktiivi 2014/40/EL preambul 13
kohaselt on liikmesriikidel ja komisjonil oma regulatiivülesannete täitmiseks vaja põhjalikku teavet
koostisosade ja tubakatoodetest eralduvate ainete kohta, et hinnata tubakatoodete atraktiivsust,
nende sõltuvust tekitavat toimet ja mürgisust ning selliste toodete tarbimisega seotud terviseriske.
Komisjoni rakendusotsuse (EL) 2015/2186 preambul 7 kohaselt on direktiiviga 2014/40/EL nõutud
andmete kogumine, õigsuse kontrollimine, asjakohane analüüsimine, säilitamine ja levitamine
täielikult liikmesriikide vastutusel.
Vajalike andmete kogumiseks tehtava teavituse administratiivsete kulude ja sisulise hindamisega
liikmesriigile tekkivate kulutuste eest on liikmesriikidel õigus küsida direktiivi 2014/40/EL artikkel
4 lõige 6, artikkel 5 lõige 8, artikkel 6 lõige 4 ja artikkel 7 lõige 13 kohaselt liikmesriikidele esitatava
teabe kättesaamise, hoidmise, töötlemise, analüüsimise ja avaldamise eest tubakatoodete tootjatelt
ja importijatelt proportsionaalset tasu. Vajadust riigilõivu kehtestamiseks on selgitatud eelnõu § 8
punkti 3 selgituste all.
14
TA kontrollib teavituse vastavust TubS § 10–103 nõuetele ning Komisjoni rakendusotsuste (EL)
2015/2183 ja (EL) 2015/2186 nõuetele. Teavitus peab sisaldama:
• tootja, liidus vastutava juriidilise või füüsilise isiku ja vajaduse korral liitu importija nimi ja
kontaktandmed;
• loetelu kõikidest tootes sisalduvatest koostisainetest ning toote kasutamise korral eralduvatest
ainetest, samuti nende kogustest tootemarkide ja -liikide kaupa;
• tõrva, nikotiini ja vingugaasi eraldumise koguseid;
• toksikoloogilised andmed toodete koostisosade ja neist eralduvate ainete, muu hulgas
kuumutamisel eralduvate ainete kohta, osutades eelkõige nende sissehingamisest tulenevale
mõjule tarbijate tervisele ja võttes muu hulgas arvesse nende sõltuvust tekitavat toimet;
• teave nikotiini doseerimise ja omastamise kohta, kui seda tarbitakse tavalistes või mõistlikult
prognoositavates tingimustes;
• toote koostisosade kirjeldus, sealhulgas vajaduse korral elektroonilise sigareti või täitepakendi
avamise ja täitemehhanismi kirjeldus;
• tootmisprotsessi, sealhulgas seeriatootmise kirjeldus ja deklaratsioon, et tootmisprotsess tagab
nõuetele vastavuse;
• deklaratsioon, et tootja ja importija kannavad täit vastutust toote kvaliteedi ja ohutuse eest;
• nikotiini sisaldava vedeliku täitepakendi suurus on kõige rohkem 10 ml;
• ühekordsete elektrooniliste sigarettide või ühekordselt kasutatavate kapslite mahutite suurus
ei ületa 2 ml;
• nikotiini sisaldav vedelik ei sisalda nikotiini rohkem kui 20 mg/ml;
• nikotiini sisaldav vedelik ei sisalda TubS § 8 lõikes 4 nimetatud lisandeid;
• nikotiini sisaldava vedeliku tootmiseks on kasutatud ainult väga puhtaid koostisosi ning muud,
kui pakendil loetletud koostisosad, esinevad vedelikus ainult mikrokogustena, kui nende
vältimine tootmise ajal ei ole tehniliselt võimalik;
• nikotiini sisaldavas vedelikus kasutatakse ainult neid koostisosi, mis ei ole inimese tervisele
ohtlikud ei kuumutatult ega kuumutamata, välja arvatud nikotiin;
• elektroonilised sigaretid eraldavad tavatingimustel kasutamisel nikotiiniannuseid ühtlaselt;
• kättesaadav teave muude eralduvate ainete ja nende koguste ning määramiseks kasutatud
mõõtmismeetodite kohta;
• teabe erinevate tarbijarühmade, sealhulgas noorte, mittesuitsetajate ja tavakasutajate
põhitüüpide eelistuste kohta;
• teabe kõnealuste toodete müügiviiside kohta;
• kokkuvõte mis tahes turu-uuringu kohta eespool osutatud küsimustes ning selle tõlge inglise
keelde;
• tubakatoote tootmisel kasutatud koostisosade ja nende koguste loetelu iga tubakatootes
sisalduva koostisosa massi põhjal kahanevas järjekorras koos asjaomase koostisosa
kasutamise põhjendusega ning teave koostisosa registreerimise kohta vastavalt REACH-
määrusele ja koostisosa klassifikatsiooni vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele
(EÜ) nr 1272/2008;
• toojale või importijale kättesaadavad andmed tubakatoodetes kasutatavate koostisainete
toksilisuse kohta nende ainete põletatud või põletamata kujul, viidates eelkõige nende
tervisemõjule ning võttes arvesse nende sõltuvust tekitavat toimet ja toksilisust. Terviseamet
võib nõuda nimetatud ettevõtjalt täiendavate asjakohaste uuringute tegemist;
• sigarettide ja suitsetamistubaka puhul esitab tubakatoodete tootja või importija lisaks ka
tehnilise dokumendi, milles esitatakse kasutatud lisaainete üldine kirjeldus ja nende
omadused.
Eelnõu §-ga 12 kehtestatakse seaduse jõustumine.
15
Eelnõu jõustub 2024. aasta 1. juulil, kuna mitmed muudatused on seotud samal ajal jõustuvate
seadustega.
Eelnõu § 6 jõustub üldises korras.
Eelnõu § 8 punkt 3 ja § 11 jõustuvad 2025. aasta 1. jaanuaril. Jõustumise tähtaeg annab ettevõtjatele
piisavalt aega uute nõuetega kohanemiseks.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus võetakse kasutusele uued terminid:
tervisekeskus – tervisekeskuse moodustavad samas taristus ühiselt perearstiabi, iseseisvat
ämmaemandusabi, füsioteraapiat ja koduõendusteenust osutavad isikud;
perearstiabi – senise üldarstiabi asemel kasutatav termin, mis annab mõiste sisu selgemalt ja
täpsemalt edasi.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on vastavuses EL õigusega.
6. Seaduse mõjud
Muudatuste eesmärgiks on juba jõustunud või jõustuvate tervisevaldkonna õigusaktide õigusselgus
ja terviklikkus.
Esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist järgmistes valdkondades: sotsiaalne,
sh demograafiline mõju ning mõju riigiasutuste korraldusele. Eelnõu mõjude olulisuse
tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkonda nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise
sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk.
Eelnõus esitatud muudatused ei mõjuta majandust, regionaalarengut, elu- ja looduskeskkonda, riigi
julgeolekut ja välissuhteid ning riigiasutuste ega kohalike omavalitsuste asutuste korraldust, mistõttu
ei ole mõjusid nendes valdkondades hinnatud.
Mõjuanalüüsi koostamiseks kasutati Ravimiameti, Tervise Arengu Instituudi, Terviseameti ja
Tervisekassa andmeid.
See peatükk sisaldab ainult sisuliste mõjude analüüsi. Tehniliste muudatuste mõjusid pole hinnatud.
Eelnõu § 6 punkti 2 muudatused on protsessi selgitava iseloomuga ning § 7 muudatused on eelkõige
seotud riigi koormuse vähendamisega seoses tubakatoote ja tubakatootega seonduva toote
teavitustega ning täpsustusega, et TA-l oleks edaspidi õigus küsida riigilõivu ka füsioteraapia,
logopeedilist ja psühholoogilist ravi pakkuvate tervishoiuteenuste osutamiseks tegevusloa
taotlemisel. Tegevusluba on tarvis taotleda ka teiste tervishoiuteenuste pakkumisel ning selle eest
tuleb samuti riigilõivu maksta. Seetõttu on tegemist nõuete ühtlustamisega kõigile tegevuslubade
taotlejatele. Nelja kuu jooksul on iseseiva füsioteraapia tegevusloa, iseseisva logopeedilise ravi
tegevusloa ning iseseisva psühholoogilise ravi tegevusloa saanud vastavalt 46, 20 ja 17
teenuseosutajat. Võib eeldada, et teenuseosutajaid lisandub samas suurusjärgus. Tegevusloa
taotlemine on ühekordne tegevus ja seega ei ole mõju ühele teenuseosutajale suur.
6.1 Sotsiaalne, sh demograafiline mõju
16
Tervishoiuteenuste korraldamise seadust (TTKS) puudutavad muudatused
Muudatus 1: Nimistuväliste isikute teenindamise võimaluse loomine
Sihtrühm I: Eesti elanikkond
Muudatuste tagajärjel avaldub kaudne mõju potentsiaalselt kogu elanikkonnale, kuna igaüks võib
mingil hetkel vajada üldarstiabi. Statistikaameti andmetel on Eesti rahvaarv 2023. aasta 1. jaanuari
seisuga 1 365 884. TAI andmetel töötas 2022. aastal Eestis 944 perearsti ja TA andmetel on Eestis
praegusel hetkel kokku 785 perearsti nimistut.
Sihtrühma suurust võib hinnata suureks.
Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude risk
Muudatuste tulemusena võib sihtrühma käitumine muutuda, kuid eeldatavasti ei ole muudatustega
tarvis kohaneda. Muudatuste tulemusena muutub võimalikuks nimistuväliste patsientide
teenindamine, kuid täpsemad tingimused ja kord sätestatakse juba perearsti tööjuhendi määruses.
Mõju ulatuse sagedust võib samuti hinnata keskmiseks, kuna perearsti teenus on tervishoiusüsteemi
esmatasandi teenus, mille kasutamine on inimeste jaoks üsna sage, kuid enamasti mitte igapäevane.
Teenuse kasutamine sõltub juba konkreetse patsiendi terviseseisundist ja vajadustest.
Ebasoovitavate mõjude risk võib kaasneda, kui perearsti tööjuhendisse ja TTL-i lisatakse
nimistuväliste patsientide teenindamise teenus, mis oleks perearstiabi osutajale tulusam kui nimistu
patsientide teenindamine. Perearsti või tema asendajaga nimistu patsientide jaoks võib see kaasa
tuua olukorra, kus nende perearst teenindab eelisjärjekorras nimistuväliseid patsiente, kuna see on
tema jaoks majanduslikult tasuvam. See tooks kaasa ebasoovitud muudatuse perearstisüsteemis ning
see pole antud muudatuse eesmärk.
Muudatuse laiapõhjalisemaks hindamiseks on vajalik sätestada „Perearsti ja temaga koos töötavate
tervishoiutöötajate tööjuhendis" täpsemad tingimused, millal on nimistuväliste patsientide
teenindamine lubatud ning TTL-s sellise teenuse piirhind.
Eelnevat arvestades on tegemist olulise muudatusega.
Sihtrühm II: perearstiabi osutajad
TTKSi kohaselt on perearstiabi ambulatoorne tervishoiuteenus, mida osutavad perearst ja temaga
koos töötavad tervishoiutöötajad. TAI andmetel töötas 2022. aastal perearstiabiasutustes kokku 2780
tervishoiutöötajat (kellest 915 olid perearstid). Perearste oli 2022. aastal Eestis kokku 944 ning
nende keskmine vanus oli 55,4 aastat. Ligi kolmandik perearstidest olid 2022. aastal 65-aastased või
vanemad. Praeguse seisuga on igal nimistul olemas vähemalt asendaja. Tervisekassa andmetel on
785 nimistust 72-l asendaja. Nimistutest loobutakse aga kasvavas tempos, eelkõige on põhjuseks
pensionile jäämine.
Perearstiabiasutuste tervishoiutöötajad moodustavad ligi kümnendiku kõigist tervishoiutöötajatest,
mis tõttu saab sihtrühma suurust hinnata keskmiseks.
Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude risk
Perearstiabi osutajate töökorraldus võib mingil määral muutuda, kuid eeldatavasti ei ole tarvis
muudatustega kohaneda. Patsientide teenindamine ja ravimine on juba praegu nende peamine
eesmärk ning nimistuväliste patsientide teenindamine lisaks oma nimistu patsientidele seda
eesmärki ei mõjuta. Nimistuvälistele patsientidele võib perearsti teenust osutada ainult perearsti
17
tööjuhendis sätestatud alustel ning tegemist on perearstiabi osutajate jaoks täiendava teenusega.
Mõju ulatust võib seega hinnata keskmiseks.
Muudatustega puutuvad perearstiabi osutajad kokku regulaarselt, kuid eeldatavasti ei saa
nimistuväliste patsientide teenindamisest igapäevane tegevus. Mõju avaldumise sagedust saab seega
hinnata keskmiseks. Tegemist on täiendava teenuse osutamisega ning täpsem avaldumine sõltub
juba patsientide vajadustest perearstiabi järele.
Ebasoovitavate mõjude risk võib kaasneda, kui täiendava teenuse osutamine muutub
perearstiabiosutajate jaks tulusamaks kui oma nimistu teenindamine ning see võib kaasa tuua
ebasoovitud muutuse perearstisüsteemis. Samuti võib täiendava teenuse pakkumine suurendada
perearstiabi osutajate töökoormust, millega võivad kaasneda negatiivsed mõjud nii
tervishoiuteenuste osutajatele (läbipõlemine) kui ka patsientidele (teenuse kvaliteet langeb).
Ebasoovitavate mõjude riski on võimalik maandada, sätestades nimistuväliste patsientide
teenindamise täpsed kriteeriumid ja kord.
Eelnevat arvestades on tegemist olulise mõjuga.
Muudatuste tagajärjel võib kaudselt kaasneda positiivne mõju ka tervishoiusüsteemile, kuna võib
eeldada, et nimistuväliste patsientide teenindamise võimaluse loomine võib parandada esmatasandi
tervishoiu süsteemi toimimist. Seoses erakorralise meditsiini osakondade ülekoormusega on tähtis,
et sinna jõuaksid ainult kriitilised, vältimatut abi vajavad patsiendid ning need inimesed, kelle
haigusnähud on kergemad, pole aegkriitilised või on lahendatavad perearsti- või õe sekkumisega,
oleksid teenindatud tervishoiusüsteemi esmatasandil, et vältida ülekoormuse süvenemist. Positiivne
mõju kaasneb ainult juhul, kui teenuse osutamise tingimused ja piirhinnad on selgelt sätestatud
vastavates määrustes.
Muudatus 2: Perearsti konkursi luhtumisel nimistu asendamise perioodi pikendamine ning ajutiseks
asendajaks lisaks tervisekeskusele järgmise valikuna perearstiabi osutava juriidilise isiku lubamine
Sihtrühm kattub eelneva muudatuse sihtrühmaga. Praktiliselt mõjutab muudatus oluliselt vaid neid
perearstiabi osutajaid, kes võtavad enda teenindada perearstita jäänud nimistu. Praegu on
asendusarstiga nimistuid alla kümnendiku kõigist nimistutest ja lähiaastatel võib see hulk kasvada.
Muudatus võib seega mõjutada ligikaudu kümnendikku Eesti elanikest. Kaudselt võib muudatuste
tagajärjel avalduda positiivne mõju tervishoiuteenuste kättesaadavusele, millel omakorda on
positiivne mõju rahva tervisele ning tervishoiusüsteemi toimimisele. Kättesaadavuse paranemine
piirkonnas mõjub positiivselt ka teistele piirkonna teenuseosutajatele, vähendades ülekoormust.
Nimistu asendusperioodi pikendamine ning nimistu asendaja tingimuste laiendamine võimaldab
perearstiabi teenuste jätkumise inimestele. See omakorda võib hoida ära näiteks erakorralise
meditsiini osakondade ülekoormamise, mis võib tekkida, kui esmatasandi tervishoiuteenused pole
inimestele kättesaadavad ning tervisemuredega on vaja pöörduda järgmise kättesaadava spetsialisti
poole.
Ebasoovitavate mõjude risk võib kaasneda, kui perearstiabi osutajad ei taga nimistut teenindades
samaväärse kvaliteedi ja kättesaadavusega teenust kui täna nimistu alusel tegutsevad perearstid või
nimistuid asendavad arstid. Riski maandamiseks on selliste asenduste korraldamine kavandatud
koos mõjuhindamisega Tervisekassa poolt.
6.2 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele
18
Ravimiseadust puudutavad muudatused
Muudatus: Ravimiametile erandolukordades eriloata ravimile turustamisloa andmine
Sotsiaalne mõju avaldub eelkõige patsientidele ja erialaorganisatsioonidele, teataval määral ka
Ravimiametile. Ravimite käitlejaid, sh tootjaid ja hulgimüüjaid muudatus ei mõjuta.
Sihtrühm: erialaorganisatsioonid
Positiivne mõju avaldub erialaorganisatsioonidele, kelle koormus väheneb tarneraskuse olukorras
seoses teada olevate müügiloata ravimite turustamise lubamiseks taotluste esitamise kohustuse ära
langemisega. Samas jääb erialaorganisatsioonidele alles võimalus esitada põhjendatud taotlus
müügiloata ravimile turustamisloa saamiseks, kui Ravimiamet ei ole omal algatusel tarneraskuse
kontekstis pidanud müügiloata ravimi turustamisloa andmist vajalikuks.
2023. aastal andis Ravimiamet erialaseltsi taotluse alusel turustamise loa müügiloata ravimitele 47
korral.
Eelnevat arvestades võib mõju hinnata väikseks.
Sihtrühm: patsiendid
Muudatus avaldab eelkõige positiivset mõju patsientidele, tagades ravimi tarneraskuse olukorras
võimalikult kiire alternatiivsete müügiloata ravimite kättesaadavuse. Vajalike ravimite
kättesaadavuse tagamisel võib patsientide ravi seisukohalt oluline olla ka see, kui müügiloata
alternatiivsed ravimid on võimalik muuta Eestis kättesaadavaks kasvõi mõned päevad kiiremini
(lihtsustades selleks menetlusprotsesse).
2023. aastal andis Ravimiamet erialaseltsi taotluse alusel turustamise loa müügiloata ravimitele 47
korral.
Eelnevat arvestades võib mõju hinnata väikseks.
Sihtrühm: Ravimiamet
Muudatusega lihtsustatakse tarneraskuste esinemisel puuduva ravimi asendamise
menetlusprotsesse, mis aitab tagada inimeste või loomade tervise seisukohast olulise ravimi
kättesaadavust Eestis. Kui seni on pidanud tarneraskuse korral esmalt erialaorganisatsioon esitama
taotluse, siis nüüd on Ravimiametil endal võimalus teha otsus teada olevate alternatiivsete
müügiloata ravimite turustamise lubamiseks.
Muudatus puudutab Ravimiametis 1 ametikoha tööd. Sihtrühma suurus on väike.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Ravimiameti jaoks võib ülesanne kaasa tuua
teatud määral töökoormuse suurenemise.
3. Muudatuste koondmõju ettevõtete või kodanike halduskoormusele
Halduskoormus kodanikele tervikuna ei muutu.
Halduskoormus ettevõtetele võib muutuda.
19
Seoses tervishoiuteenuste korraldamise muudatustega võib perearstiabi osutajate töökoormus
muudatuste tagajärjel suureneda. Täpsemalt on muutust kirjeldatud „Sotsiaalne, sh demograafiline
mõju“ peatüki all.
Töökoormus avalikule sektorile võib muutuda.
Riigiasutuste töökoormuse muutust on täpsemalt analüüsitud punktis „Mõju riigiasutuste ja
kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele“.
Andmekaitsealane mõjuhinnang
Eelnõu muudatused – nimistuvälise teenindamisega ning nimistu asendamise perioodi pikendamine
ning ajutiseks asendajaks lisaks tervisekeskusele järgmise valikuna perearstiabi osutava juriidilise
isiku lubamine – on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
Andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemisel lähtuti sellest, et juba praegu töödeldakse
isikuandmetekaitse üldmääruse tähenduses isikuandmeid ning andmeesitajad ja haigekassa
rakendavad juba praegu kõiki kehtivaid isikuandmetega seotud nõudeid. Eelnõu muudatusega
laieneb perearsti poole teenindavate inimeste (nimistuvälised) ning nimistusse kuuluvate inimessi
teenindavat isikute (perearstiabi osutav juriidiline isiku) ring, millistes tegevustes juba täna
rakendatakse isikuandmete kaitse nõudeid. Seega ei ole muudatusel olulist mõju isikuandmete
töötlusele. Kehtima jäävad samad turvameetmed ja ohuhinnangud.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud
ja tulud
Rahaline mõju kaasneb järgnevate seaduste muudatustega:
1) TTKS muudatused
Nimistuväliste isikute teenindamise võimaluse loomine
Tervisekassa eelarvele võib tekkida mõju, kui määruses täpsustatakse olukorrad täiendava teenuse
osutamiseks ning TTL sätestatakse selle tegevuse hinnad. Muudatuse mõte on tagada teenus
olukordades, kui see muidu võiks katkeda, ehk üks tegevus asendub teisega. Muudatuse läbi
võimaldatud tegevus võib olla kallim tavapärasest nimistu alusel tegutsemisest, kuid alternatiivid
selles olukorras, kui nimistupõhiselt teenust tagada ei õnnestu, võiksid olla Tervisekassale veelgi
suurema kuluga (näiteks abi osutamine erakorralise meditsiini osakondade kaudu). Muudatustega
kaasnevad kulud kaetakse vajadusel Tervisekassa eelarvest.
Tervisekeskuse defineerimine
Kui määruses kehtestatakse täiendavaid nõudeid tervisekeskustele, siis võib kaasneda vajadus lisada
TTLi uusi tegevusi. Näiteks kui mõnd tüüpi tervisekeskustel tekiks kohustus pakkuda täiendavaid
vaimse tervise teenuseid, siis peaks Tervisekassa selle kulu katma. Mõju avaldub, kui muuta TTLi.
Muudatustega kaasnevad kulud kaetakse vajadusel Tervisekassa eelarvest.
Perearsti asendamist puudutavad muudatused
Muudatus võimaldab paindlikumalt kasutada praegust rahastamise põhimõtet, pakkudes üldarstiabi
teenust nimistu alusel. Muudatustega kaasnevad kulud kaetakse vajadusel Tervisekassa eelarvest.
2) RLS ja TubS muudatused
20
Riigilõivude mõju on väheoluline. Riigieelarve tulud suurenevad, kuna samade tegevuste eest pole
varem riigilõivu küsitud. TubS-ga seonduvalt samuti tulud riigieelarvesse ja TA-le suurenevad või
väheneb TA töömaht.
Tubakatoodete ja tubakatoodetega seonduvate toodete teavitamisi on aastas ligikaudu 12 000,
teavituste muutmisi ja täiendusi 4 000 kuni 5 000, müügimahtudest teavitatakse ligikudu 4 000 toote
puhul. Seega võib eeldada, et tegelikult on aktiivselt turul 4 000 toodet. Toodete teavitamise eest
riigilõivu küsimine vähendab turul olevate ja uute turule tulevate toodete hulka ning sellest tulenevat
TA töömahtu vähenemine. Teiste riikide kogemusel on turul olevate toodete hulk 2 500 kuni 3 500.
Aastas tehakse uusi teavitusi või nende muudatusi kuni 1 000. Teavituste muutmise ja uute teavituste
eest laekuv riigilõiv oleks sellisel juhul 740 000 eurot aastas. 2 500 aktiivselt turul oleva toote puhul
laekuks iga aastaselt müügimahtude teavituste kontrolli eest TA-le tasu 600 000 eurot.
8. Rakendusaktid
Eelnõust tulenevalt on vaja kehtestada TTKS § 151 lõike 3 alusel uus määrus „Tervisekeskuste liigid
ja nõuded“.
Eelnõu seadusena jõustumisel on tarvis muuta järgmisi määruseid:
1) Sotsiaalministri 4. aprilli 2003. a määrus nr 60 „Apteegist piirituse väljastamise kord ja
tingimused“;
2) Sotsiaalministri 29. novembri 2001. a määrus nr 112 „Avaliku konkursi kord perearsti nimistu
moodustamise õiguse andmiseks“;
3) Tervise- ja tööministri 20. detsembri 2018. a määrus nr 72 „Kiirabi ja meditsiinilise
kaugkonsultatsiooni teenuse eest tasumise tingimused ja kord“;
4) Sotsiaalministri 6. novembri 2020. a määrus nr 46 „Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi
osutajate ülesanded hädaolukorraks ja riigikaitseks valmistumisel ning valmisoleku tasemed ja sisu
kehtestatud ülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja
demobilisatsiooni ajal ning hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal“;
5) Sotsiaalministri 19. jaanuari 2007. a määrus nr 9 „Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse
Tervisekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise
metoodika“;
6) Sotsiaalministri 13. augusti 2010. a määrus nr 54 „Koolitervishoiuteenust osutava õe tegevused
ning nõuded õe tegevuste ajale, mahule, kättesaadavusele ja asukohale“;
7) Sotsiaalministri 29. novembri 2001. a määrus nr 116 „Nõuded perearsti tegevuskoha ruumidele,
sisseseadele ja aparatuurile“;
8) Sotsiaalministri 6. jaanuari 2010. a määrus nr 2 „Perearsti ja temaga koos töötavate
tervishoiutöötajate tööjuhend“;
9) Sotsiaalministri 7. detsembri 2012. a. määrus nr 47 „Perearsti nimistu moodustamise, muutmise
ja võrdlemise alused ja kord ning perearsti nimistute piirarv“;
10) Sotsiaalministri 29. novembri 2001. a määrus nr 111 „Perearsti nimistut puudutavate
dokumentide üleandmise kord“;
11) Sotsiaalministri 17. detsembri 2019. a määrus nr 70 „Residentuuri raamnõuded ja korraldamise
tingimused“;
12) Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määrus nr 53 „Tervise infosüsteemi edastatavate
dokumentide andmekoosseisud ning nende esitamise tingimused ja kord“;
13) Tervise- ja tööministri 13. märtsi 2018. a määrus nr 5 „Tervisekeskuste kaasajastamine“;
14) Tervise- ja tööministri 7. juuli 2022. a määrus nr 59 „Tervishoiukorralduse infosüsteemi
põhimäärus“;
21
15) Sotsiaalministri 7. detsembri 2012. a määrus nr 51 „Tervishoiustatistika ja tervishoiualase
majandustegevuse aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ning esitamise kord“;
16) Sotsiaalministri 16. mai 2008. a määrus nr 27 „Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni
töökord, tervishoiuteenuse kvaliteedile hinnangu andmise kord ja komisjoni moodustamine“;
17) Sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määrus nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise
dokumenteerimise tingimused ja kord“;
18) Sotsiaalministri 7. aprilli 2003. a määrus nr 62 „Tervishoiuteenuse osutamisel ja
hoolekandeasutuses hooldamisel kasutatava piirituse kulunormid“;
19) Tervise- ja tööministri 15. märtsi 2019. a määrus nr 27 „Tervishoiuteenuse osutamisel osalevate
isikute loetelu ja osalemise kord ning nende juurdepääsu ulatus tervise infosüsteemis olevatele
isikuandmetele“;
20) Sotsiaalministri 15. detsembri 2004. a määrus nr 128 „Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise
nõuded“;
21) Tervise- ja tööministri 27. detsembri 2018. a määrus nr 73 „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse
ja ravijärjekorra pidamise nõuded“;
22) Terviseministri 21. septembri 2023. a määrus nr 54 „Füsioteraapia, logopeedilise ravi ja
psühholoogilise ravi iseseisev osutamine“;
23) Vabariigi Valitsuse 22. aprilli 2021. a määrus nr 41 „COVID-19 põhjustava viiruse levikust
tulenevate teenuste eest Eesti Haigekassa kaudu maksmise tingimused ja kord“;
24) Vabariigi Valitsuse 15. juuni 2023. a määrus nr 56 „Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu“;
25) Vabariigi Valitsuse 5. jaanuari 2001. a määrus nr 3 „Tervisekassa põhikiri“.
Rakendusaktide kavandid on lisatud seletuskirjale (lisa).
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub 1. juulil 2024. aastal, kuna jõustumata seaduste muutmiseks peavad muudatused
jõustuma samal ajal kui algne jõustumine. Seaduse § 6 jõustub üldises korras ning seaduse § 9 punkt
3 ja § 11 jõustuvad 2025. aasta 1. jaanuaril.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Justiitsministeeriumile, Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile eelnõude
infosüsteemi kaudu. Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Tervisekassale, Ravimiametile,
Terviseametile, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Ravimihulgimüüjate Liidule,
Eesti Kindlustusseltside Liidule, Eesti Arstide Liidule, Eesti Kiirabi Liidule, Eesti Hambaarstide
liidule, Eesti Õdede Liidule, Eesti Ämmaemandate Ühingule, Eesti Füsioterapeutide Liidule, Eesti
Logopeedide Ühingule, Eesti Kliiniliste Logopeedide Seltsile, Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste
Liidule, Tubakatootjate Eesti Assotsiatsioonile, E-sigareti kaupmeeste liidule.
Eelnõule esitatud märkused on koondatud seletuskirja lisaks olevasse kooskõlastustabelisse.
22
Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 2024. a.
23
Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõu seletuskiri
Lisa 1
Kooskõlastustabel
Kooskõlastaja Tehtud märkus või ettepanek Vastus
Eesti Arstide Liit Leiame, et seoses mõiste „üldarstiabi“ asendamisega Selgitame. Peremeditsiini eriala omandanud arst saab osutada
mõistega „perearstiabi“ oleks õigusselguse saavutamiseks vaja nii eriarstiabi teenust kui perearstiabi (seni üldarstiabi) teenust.
täpsustada ka arstlike erialade loetelu sisaldavat määrust. See on välja toodud TTKS §-s 7. Lõike 2 punktis 1 seatakse
Praktilises elus on erialase pädevuse tingimus nii nimistuga tegutsemisel kui ka
perearstiabi ja eriarstiabi selgelt eristatavad ja nende sisu eriarstiabi teenuse osutamisel. Lõige 3 täpsustab, et kui
patsientidele arusaadav, kuid peremeditsiini eriala omandanud arst tegutseb eriarstiabis
õigusaktides esineb vastuolusid ja neid on võimalik erinevalt (praktiliselt tähendab see tasulise teenuse osutamist väljaspool
tõlgendada. riiklikku peremeditsiini süsteemi), kehtivad tema tegevusele
TTKS § 7 lõike 1 järgi on perearstiabi ambulatoorne eriarstiabi reguleerivad sätted. Nõustume, et "perearstiabi" ja
tervishoiuteenus, mida osutavad perearst ja "eriarstiabi peremeditsiini erialal" ei ole lihtsasti eristatavad
temaga koos töötavad tervishoiutöötajad. § 20 lõike 1 järgi on ning arvestame sellega edaspidi TTKS muutmisel. Käesolevas
eriarstiabi ambulatoorne või eelnõus on tegemist tehnilise muudatusega, millega seniste
statsionaarne tervishoiuteenus, mida osutavad eriarst või nõuete sisu ei muutu.
hambaarst ja temaga koos töötavad
tervishoiutöötajad. Sama paragrahvi lõike 2 alusel on „TTKS § 7
kehtestatud sotsiaalministri määrus (2) Perearst on sellekohase eriala omandanud eriarst, kes
„Eriarstiabi erialade ja erialade lisapädevuste loetelu“, kuhu tegutseb:
kuulub ka peremeditsiin. Sellest 1) perearsti nimistu alusel;
tulenevalt osutab perearst nii perearstiabi kui ka eriarstiabi. 2) nimistuta eriarstina.
Teeme parema õigusselguse huvides ettepaneku:
1. Muuta määruse pealkirja järgmiselt: „Eriarstiabi ja (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud perearsti
perearstiabi erialade ja erialade tegevusele kohaldatakse käesoleva seaduse haiglavälise
lisapädevuste loetelu“. eriarstiabi osutamist reguleerivaid sätteid.“
2. Eristada määruses eriarstiabi ja perearstiabi erialad.
Eriarstiabi erialad jagunevad eriarsti
ja erihambaarsti erialadeks, perearstiabi eriala on
peremeditsiin.
Eelnõu punktis 6 tehakse muudatus, millega perearsti Selgitame. Muudatus, millega võimaldatakse pikaajalist
pikaajaline asendamine võib kesta kuni 5 asendamist senisest pikema perioodi vältel, võimaldab
aastat. See tekitab küsimuse, kas nii pikka perioodi saab enam muuhulgas katsetada korraldust, kus nimistu pidajaks olekski
nimetada asendamiseks. perearsti asemel perearstiabi teenuseosutaja. Pikaajalise
Olukorras, kus perearstide puudus süveneb ja paljud nimistud asenduse korral hinnatakse teenuse kvaliteeti ja
on jäänud ilma alalise perearstita, kättesaadavust. Sellise korralduse kehtestamine ajutise
ei piisa ajutistest lahendustest, vaid tuleks mõelda, kuidas lahendusena võimaldab vajadusel muudatuse tagasipööramist.
perearstisüsteemi muuta, et see saaks Kui selgub, et nimistu pidamine teenuseosutaja poolt ei ole
kestlikult toimida. põhjendatud või sobilik, saab TTKSi muudatuse järelhindamise
alusel tagasi pöörata ning nimistu edaspidi konkursi alusel
perearstile anda. Kui selline korraldus, kus nimistu kinnitatakse
konkursi alusel teenust osutavale äriühingule, kehtestataks
kohe, ning kui see osutuks ebasobivaks, tekiks muudatuse
tagasipööramisel probleeme nimistutega, mis on äriühingutele
kinnitatud. Kokkuvõttes näeme, et pikaajaline asendus sellisel
kujul on põhjendatud, võttes arvesse, et see säte vaadatakse
lähtuvalt käesoleva eelnõu § 1 punktist 7 üle järgneva viie aasta
jooksul ning siis saab teha juba püsivad muudatused. Lisaks on
sel aastal kavas TTKS väljatöötamiskavatsuse koostamine just
perearstiabi teenusest lähtuvalt. Võtame selle käigus
kommentaari arvesse.
Eesti Kindlustusseltside TOKVS § 27 lõige 1 sätestab, et tervishoiuteenuse osutamise Selgitame ja oleme valmis kohtuma ning arutama
Liit tegevusloa alusel tegutsevatel tervishoiuteenuse osutajatel on lahendusvõimalusi.
kohustus sõlmida vastutuskindlustusleping 30 kalendripäeva TOKVS avaldati Riigi Teatajas 20.06.2022.a. ning jõustub
jooksul alates käesoleva seaduse jõustumises, so 01. juunist. 01.07.2024.a. St 1. juuniga seotud tähtaega seaduses ei ole.
Teeme ettepaneku ülemineku sätet muuta ja pikendada
tähtaega kuni 2025 aasta 1. jaanuarini. Vastasel juhul võib Seaduse üleminekusätete kohaselt peaks
tekkida olukord, kus tervishoiuteenuse osutajatel ei ole liiga vastutuskindlustuslepingud olema sõlmitud 31.juuliks 2024.a.
lühikese ajaperioodi tõttu võimalik kindlustuskohustust ja
tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse IT arenduste osas -vastavalt koos TEHIKu ja LKF poolse
seadusest tulenevaid kohustusi täita, mistõttu tekib oht esindajaga koostatud plaanile valmivad Terviseameti
tegevusloa kehtivuse suhtes. 30 päevane periood on liiga infosüsteemi arendused mais, misjärel tuleb läbida
lühike muu hulgas järgmistel põhjustel: 1) Kindlustusandjad, turvatestimine ja seejärel live’i minek. TEHIK andmetel on
kes teenust pakkuma hakkavad, ei hakka tõenäoliselt olema arendused ajakavas.
väga palju, võimalik, et neid on kuni 3; 2) Kindlustusandjate ja
TEHIK-u süsteemid saavad valmis vahetult enne seaduse Kinnitame riigi poolt seoses hirmuga sanktsioonide osas, et selle
jõustumist, riigi omad osaliselt ka hiljem, mistõttu lepinguid tervishoiusüsteemi jaoks olulise muudatuse jõustumisel ei ole
pole võimalik enne 1. juunit sõlmida; meie huvi mingilgi määral suunatud karistamisele sh TTO
3) 30 päevane periood langeb puhkuste perioodile ja tegevusloa kehtivusega seoses, eriti kui lepingute sõlmimise või
kindlustusandjal võib tekkida probleem TTO-de lepingutest teavitamine on hilinenud objektiivsete põhjuste
teenindamisega, sest TTO-sid on üle 2000, kuid tõttu. Seaduse jõustumise järgselt on järelevalve roll eelkõige
kindlustusandjaid on mõni üksik; 4) Lepingute sõlmimine nõustav ja teavitav ning suunatud muudatuste rakendumise
eeldab põhjalikku TTO kindlustusriski hindamist ja riski toetamisele.
asjaolude kohta täiendava teabe küsimist tervishoiuteenuse
osutajatelt; 5) Paljud TTO-d peavad lepingu sõlmima Kutsume EKL ja kindlustusandjaid üles konstruktiivsele
hankemenetluses. On suur tõenäosus, et sellises lühikeses koostööle ja operatiivsele infovahetusele, et üleminekuperiood
ajaaknas pole võimalik hankemenetlust läbi viia ja/või see kulgeks sujuvalt ning võimalikud tõrked oleksid teada. Oleme
ebaõnnestub (nt ei esita ükski kindlustusandja pakkumist (vt omalt poolt valmis igati kaasa aitama ja toetama protsessi riigi
ka p 3); 6) 6 kuuline periood võimaldaks riigil sekkuda, kui võimaluste piires.
süsteem ei käivitu loodetud viisil.
TOKVS on vastu võetud ja avaldatud RT-s piisava ajavaruga,
ettevalmistavaid tegevusi sh hankeid, lepingu läbirääkimisi,
riskide hindamist, lepingute ettevalmistamist ja sõlmimist jms
on võimalik alustada oluliselt varem kui seaduse ametlik
jõustumise kuupäev 01.07.2024.a. st juba praegusest hetkest
(kui neid veel ei ole alustatud).
Kindlustusjuhtumi toimumist kui kindlustushüvitise maksmise Selgitame ja oleme valmis kohtuma ning arutama
aluseks olevat asjaolu peab vaidluse korral tõendama patsient lahendusvõimalusi.
(TsMS § 230). Nii näiteks peab patsient tõendama TOKVS § 10
lg 2 p 1 juhtumi korral diagnoosi- või ravivea (s.o VÕS § 762 või Mõistame probleemi sisu ja pakume omalt poolt lahenduseks
763 rikkumine) ning terviserikke, mida üldjuhul ei teki siis, kui TOKVS asemel praktilise lahenduse.
teenust osutatakse nõuetekohaselt. Täna on patsiendil Kuna tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjon (TKE)
võimalik hinnangu saamiseks ja tõendite hankimiseks praeguse TTKS regulatsiooni kohaselt ei sobi asendama
pöörduda tervishoiuteenuse kvaliteedi komisjoni poole (TTKS patsiendikindlustuse fondi rolli, ei piisaks tehtud ettepaneku
§ 502 ). TOKVS jõustumisega komisjon kaotatakse. See toob tegelikuks rakendamiseks vaid TKE praeguse regulatsiooni
meie hinnangul kaasa olukorra, kus: (i) patsiendil tuleb oma tühistamise sättest loobumiseks või selle jõustumise edasi
nõude tõendamiseks tuleb teha kulutusi õigusabile ja lükkamisest. TKE regulatsioon tuleks sel juhul sisuliselt üle
meditsiiniekspertiisile, et tõendada kindlustusjuhtumi vaadata ja muuta ning seda ei oleks käesoleval hetkel antud
toimumist ning (ii) nõude maksmapanek vaatamata kiireloomulise eelnõu raames võimalik teha. Ühtlasi on
otsenõude tekkimisele kindlustusandja vastu muutub muudatus seotud riigieelarvega.
keerulisemaks ja kulukamaks, mis on vastuolus nn Tõepoolest loobuti peale eelnõu I kooskõlastusringi
patsiendikindlustuse süsteemi eesmärgiga. Meie arvates oleks kindlustusandjate ettepanekul patsiendikindlustuse fondi
patsiendikindlustussüsteemi toimimise tagamiseks loomisest. Eelnõu seletuskirja kohaselt tuleb analüüsida
hädavajalik, et vastutuskindlustuse süsteemi rakendumise kindlustuskohustuse ja patsiendiohutuse süsteemi rakendumist
esimestel aastatel oleks patsientidele ja kindlustusandjatele ja mõjusid ning esitada patsiendikindlustusfondi loomisega
toeks ka komisjon. Komisjoni seisukoht oleks ka seonduv ettepanek valitsuskabineti nõupidamisele kolme aasta
kindlustusandjale oluline ja enamikel juhtudel saaks möödudes süsteemi rakendamisest.
kindlustusandja sellele tugineda. Komisjoni kaotamine oli TKE ei sobi ettepanekus toodud rolli patsiendikindlustuse
eelnõus esialgu seotud patsiendikindlustuse fondi ja fondi asendama. TKE on nõuandev komisjon, mille eesmärk on
lepitusorgani loomisega. Just patsiendikindlustuse fond oli patsiendile osutatud tervishoiuteenuse kvaliteedile hinnangu
mõeldud selleks, et muuhulgas muuta hüvitise taotlemise andmine ning hinnangust tulenevalt ettepanekute tegemine
protsess patsiendijaoks lihtsamaks, sest fondil oli suurem roll Terviseametile, Tervisekassale ja tervishoiuteenuse osutajatele.
kindlustusjuhtumi toimumise väljaselgitamisel ja patsiendi Ka ei ole TKE ülesanne hankida tõendeid patsiendile mistahes
tõendamiskoormise vähendamisel. Kuna loobuti vaidluste tarbeks. Tervishoiuteenuse osutaja on küll kohustatud
patsiendikindlustuse fondi loomisest, siis süsteemi toimimise TKE taotluse korral esitama komisjonile patsiendile osutatud
tagamiseks ei ole enam õige loobuda ka tervishoiuteenuse tervishoiuteenuse kvaliteedile hinnangu andmiseks vajalikke
kvaliteedi komisjonist. Ilma komisjonita oleks aga tavalisel andmeid ja selgitusi, kuid TKE ei tohi avaldada talle oma
patsiendil oma õigusi maksma panna oluliselt keerulisem ja ülesannete täitmisel teatavaks saanud andmeid.
kallim, kui tänasel päeval. Patsiendi poolt esitatud
kahjunõuded, mis on paljasõnalised ja tõendamata jäävad Täpsustame ja selgitame siinkohal ka kindlustusjuhtumist
kindlustusandjate poolt sisuliselt läbi vaatamata ja tulemuseks teavitamise ja kahju menetlemise korda TOKVS-s.
on kindlustusjuhtumiks mittetunnistamine kindlustusjuhtumi RT-s avaldatud TOKVS § 21 kohaselt teavitab õigustatud isik
mittetõendamatuse tõttu. Eelpooltoodust tulenevalt teeme kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kindlustusandjat
ettepaneku, et TOKVS § 34 p-st 12 jäetakse välja TTKS § 502 kindlustusjuhtumist. Kindlustusandjal on õigus saada
kehtetuks tunnistamine ja punkt 15 tunnustatakse kehtetuks tervishoiuteenuse osutajalt ja teistelt isikutelt talle käesolevast
seadusest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu ja
ulatuse väljaselgitamiseks vajalikke selgitusi ja dokumente,
sealhulgas terviseandmeid. Tervishoiuteenuse osutaja ja teised
isikud on kohustatud esitama kindlustusandjale asjakohased
andmed (säte sai lisatud seaduseelnõusse EKL ettepanekul
juhtumite menetluseks). Kindlustusandja on kohustatud tegema
otsuse, kas tegemist on kindlustusjuhtumiga, pärast kõigi
vajalike tõendite ja dokumentide saamist. Kindlustusandja on
kohustatud teavitama õigustatud isikut kindlustusjuhtumi
lahendamise edasisest käigust ja sellest, milliseid tõendeid ja
dokumente õigustatud isik peab kahju hüvitamise suuruse
väljaselgitamiseks kindlustusandjale esitama.
Lisaks oleme korduvalt juhtinud ministeeriumi tähelepanu Selgitame ja oleme valmis kohtuma ning arutama
sellele, et kindlustusandjatel on keerukamate juhtumite korral lahendusvõimalusi.
oma täitmise kohustuse väljaselgitamisel vaja kaasata Mõistame selle mure sisu ja põhjust. Pakume lahenduseks
meditsiinilist ekspertiisi ja selle kaasamine võib spetsialistide praktilisema ja toimivama võimaluse.
vähesuse tõttu osutada ilma regulatiivse toeta keeruliseks. Lepituskomisjonist endast meditsiinilise ekspertkomisjoni
Kindlustusandjal peaks olema õigus pöörduda seisukoha kujundamine eeldaks kogu praegusest mõttest loobumist
saamiseks lepituskomisjoni poole, kui kindlustusjuhtumi ja TOKVS 3. peatükis sh tuleks loobuda viitamisest
kindlustusandja täitmise kohustuse väljaselgitamine eeldab lepitusseadusele ja koostada uued sätted komisjoni staatuse ja
eriteadmisi nõudvate Soomes on PIC-l õigus pöörduda sealse rolli kohta. Praegusel ajahetkel antud eelnõu ajaraamis ei ole
toimkonna (lautakunta) poolele, sealhulgas on mõnel puhul see kahjuks võimalik.
PIC-l lausa kohustus sinna pöörduda. Esitasime selle
ettepaneku nii parlamendi eelses menetluses kui ka Meie süsteemis on terviseministri poolt moodustatud arstlike
parlamendi menetluses. Eelnõu koostajad vastasid järgmiselt: erialade erialakomisjonide võrgustik, kus igal arstlikul erialal on
„Kui täiendada § 23 sättega, mis annaks erandjuhtumil ka erialaühenduste ettepanekute alusel moodustatud 3-5st oma
kindlustusandjale õiguse komisjoni poole pöörduda, ei oleks erialal tunnustatud eriarstidest koosnevad 41 erialakomisjoni.
enam tegemist lepituskomisjoniga tavapärases tähenduses, Nende ekspertide poole saab pöörduda oma erialal
vaid tasuta eksperthinnangu andmisega kindlustusandjatele. eksperthinnangu saamiseks vajadusel ka kindlustusandja
See eeldaks teistlaadset regulatsiooni ja rahastamist. (tasudes hinnangu eest muidugi eksperthinnangule kohast
Lepituskomisjon on loodud patsiendi kui nõrgema poole tasu). Vastav ajakohane käskkiri erialakomisjonide
kaitseks.“. Meile jääb see selgitus arusaamatuks. Meie moodustamise kohta koos ekspertide loeteluga on avalik ja
ettepanek oligi just kantud sellest, et patsienti kui nõrgemat leitav Sotsiaalministeeriumi veebilehelt (viimane muutmine
poolt kaitsta. Juhime tähelepanu, et kindlustusjuhtumi 2023. aastal). Komisjonides on tagatud ka erinevate haiglate
toimumise peab VÕS-i järgi tõendama patsient. Meie esindatus, et oleks erinevate juhtumite korral võimalik leida
ettepaneku korral saaks kindlustusandja ise pöörduda erapooletut eksperti.
komisjoni poole, et küsida seisukohta, kas on tegemist
kindlustusjuhtumiga, nt juhul, kui kindlustusvõtja pole Vastavalt TOKVS § 23 lõikele 1 on lepituskomisjon on oma
esitanud ekspertiisi. Kui kindlustusandjal sellist võimalust ei olemuselt: 1) kohtueelne vaidluste lahendamise organ; 2) oma
ole, siis tähendab see seda, et käsitluses hakatakse nõuda tegevuses sõltumatu; 3) lähtub lepitusseaduse regulatsioonist.
kindlustusjuhtumi põhjalikumat tõendamist patsientide poolt, Seega ei ole võimalik TOKVS regulatsiooniga lepituskomisjoni
mistõttu peab patsient ise hankima ekspertiisi ja/või olemust (lepitusorgan lepitusseaduse tähenduses) muuta
pöörduma lepituskomisjoni poole. See tähendab tarbetut ekspertkomisjoniks.
ajakulu patsiendi jaoks ja muudab käsitluse paradigma. Selle Liiati ei ole alust eeldada, et viieliikmeline lepituskomisjon
probleemi lahendamisega on seotud ka meie esimene suudaks pakkuda meditsiinlist ekspertiisi, mida eelpool
ettepaneku, kuid keerulistel juhtumitel võiks olla võimalik ka nimetatud ekspertide võrgustiku abiga pole õnnestunud leida.
kindlustusandjal pöörduda lepitusorgani poole. Eeltoodust TOKVS kohaselt peab lepituskomisjoni liikmel olema
tulenevalt teeme ettepaneku täiendada § 23 lõikega 3 akadeemiline kõrgharidus ja ta peab olema õigus- või
järgmises sõnastuses: „(3) Kindlustusandjal on õigus pöörduda meditsiinivaldkonna asjatundja.
seisukoha saamiseks komisjoni poole, kui kindlustusjuhtumi ja
kindlustusandja täitmise kohustuse väljaselgitamine eeldab Lepitusseaduse kohaselt pöördub isik lepitusorganisse
eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamist ja nendele eesmärgiga leida vaidlusküsimusele lahendus. Seega peab
tuginevate järelduste tegemist, kuid kindlustusandjal pole avalduse esitamiseks olema osapoolte vaheline vaidlus. Samuti
vaatamata jõupingutustele õnnestunud ekspertiisi korraldada on lepitusorgan kohustatud järgima lepitusseaduses sisalduvaid
ja eriteadmistega isikut kaasata. Sellisel juhul käsitatakse põhimõtteid, milleks on muuhulgas sõltumatus ja erapooletus
avaldajana kindlustusandjat ja õigustatud isik kaasatakse (lepitusseaduse § 3). Lepitaja ei tohi suunata lepituse käiku viisil,
lepitusmenetlusse komisjoni poolt.“. Komisjon lahendab mis loob lepitusosalistes ettekujutuse, nagu oleks lepitaja näol
patsiendi, muu õigustatud isiku ja tervishoiuteenuse osutaja tegu poolte suhtes otsustuspädeva isikuga. Menetlus
poolt kindlustusandja otsuse vaidlustamiseks esitatud kaebusi. lepituskomisjonis peab olema aus, pooltele arusaadav ja
Lepitusmenetluse pooleks võiks olla ka TTO. Kui TTO on ühtlasi võrdselt poolte huve arvestav, kuivõrd tulemuseks võib olla
lepituskokkuleppe pooleks, oleks sedaviisi võimalik vältida täitedokument, mille täitmine on kohustuslik.
edasisi vaidlusi või hagi esitamist TTO vastu. Arvestades, et
kindlustussummast ei priigi piisata kahju katteks ja arvestades, Ka eelnõu seletuskirjas on märgitud, et komisjon ei lahenda
et „ilma tervishoiuteenuse kvaliteedi komisjonita“ süsteemi küsimusi, mis tekivad kindlustusandjal kahjumenetluse käigus,
puhul kulub suur osa kindlustussummast õigusabikulude ja näiteks kui on raske hinnata, kas tervisekahju kvalifitseerub
meditsiiniekspertiisi katteks. Palume meie ettepanekuid kindlustusjuhtumiks. Komisjoni eesmärk ei ole täita
eelnõu edasisel menetlemisel arvestada. Vastasel juhul kindlustusandja ülesandeid, vaid lahendada kindlustusandja
esinevad tõsised piirangud teenuse pakkumisel ja/või turule otsuse vaidlustamiseks esitatud kaebusi.
sisenemisel. või . Oleme meeleldi valmis vajadusel kohtuma ja Muudatuse tegemisel läheksime vastuollu ka algselt kavandatud
oma ettepanekuid täiendavalt selgitama. põhimõttega st tuleks välja töötada täiesti uued põhimõtted.
Nagu eelpool viidatud, on TOKVSis välja toodud
kindlustusjuhtumist teavitamise ja kahju menetlemise kord
(TOKVS § 21). Vastav kord näeb ette, et õigustatud isik peab
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitama
kindlustusandjat kindlustusjuhtumist nelja nädala jooksul
arvates kindlustusjuhtumist teadasaamisest. Seejärel on
kindlustusandjal kahju hüvitamise kohustuse olemasolu ja
ulatuse väljaselgitamise ülesanne ning õigus küsida selle
ülesande täitmisel täiendavaid selgitusi ja dokumente, vajadusel
tellida ka ekspertiise. Ilma toimunu kohta andmeid kogumata ei
saaks kindlustusjuhtumit menetleda. TTO-l on olemas vastav
teave selle kohta, mis patsiendiga teenuse osutamise käigus
juhtus. Tervishoiuteenuse osutamise käigus dokumenteeritakse
kõik tegevused. Kindlustusandja on kohustatud tegema otsuse,
kas tegemist on kindlustusjuhtumiga, pärast kõigi vajalike
tõendite ja dokumentide saamist, kuid hiljemalt 180.
kalendripäeval pärast kindlustusjuhtumi teate saamist. Juhul kui
seda tähtaega ei ole keerukamate juhtumite puhul võimalik
järgida, siis saab ta sellest õigustatud isikut eelnevalt teavitada
ja selgitab, milles mõjuv põhjus seisneb, samuti annab vajalike
toimingute lõpetamise eeldatava tähtpäeva. TOKVS näeb seega
ette paindlikkuse juhtudeks, kui kahjumenetlusega seotud
meditsiiniline ekspertiis võtab oluliselt kauem aega või patsient
saadetakse täiendavatele uuringutele.
Eesti Perearstide Selts Eesti Perearstide Selts on väga ettevaatlik, mis puudutab Selgitame. Alltoodud sätte punktis 2 on ka tervisekeskuse
erameditsiinile, kes osutavad nii apteegiteenust, väliselt teenuse osutajana silmas peetud üksnes perearstiabi
laboriteenuseid, uuringuid ja eriarstiabi, anda ka perearstiabi - tegevusluba omavat ehk nimistu alusel perearstiabi teenust
see läheb väga tugevalt vastuollu eriarstiabi ja üldarstiabi osutavat isikut. Sinna alla ei kuulu eriarstiabi tegevusloa alusel
lahususe printsiibiga. peremeditsiini erialal tegutsejad. Asendajaks saab olla
perearstikeskus, kus juba tegutsevad nimistuga perearstid, kuid
EPS on kategooriliselt vastu sõnastusele 2) tervisekeskuse mis ei pruugi olla täiendavaid esmatasandi teenuseid
väliselt, kui avaliku konkursi korras ei ole võimalik perearsti (füsioteraapia jm) pakkuva tervisekeskuse osaks.
kohta täita ja nimistule ei ole võimalik leida asendajat arsti ega
tervisekeskuse näol.“; „Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul võib perearsti
kuivõrd TTKS käesoleva muudatusega on plaanis läbivalt nimistusse kuuluvaid isikuid teenindada perearstiabi
muuta seadusandluses üldarstiabi perearstiabiks - samal ajal tegevusluba omav isik Tervisekassa otsuse alusel:
kui üldarstiabi olemus jääb defineerimata. 1) tervisekeskuses;
Mis tähendab seda, et asutustel, kel on õigus osutada 2) tervisekeskuse väliselt, kui avaliku konkursi korras ei ole
peremeditsiini teenust eriarstiabi tegevusloa alusel tekib võimalik perearsti kohta täita ja nimistule ei ole võimalik leida
automaatselt õigus sellist teenust teatud tingimustel osutada, asendajat arsti ega tervisekeskuse näol.“
kuigi samal ajal jääb neile ka õigus osutada eriarstiabi teisi
teenuseid, mis nimistupõhiselt perearstiabi osutavatel
teenusepakkujatel on keelatud ning loob olukorra, kus oma
põhitegevusena nimistupõhiselt perearstiabi osutanud TTosid
koheldakse ebavõrdselt.
Lisaks hajutab selline õigusselgusetus täiesti meelevaldselt
vastutuse inimesele perearstiabi tagamise osas - ehk siis
sisuliselt võiks perearstiabi teenust osutada ükskõik milline
tegevusluba omav TTO oma profiilist sõltumata - sh HVA,
eratervishoiuasutus, õendushaigla, apteek, koduõenduse,
füsioteraapia või logopeedia teenuse pakkuja. Samuti
degradeerib selline õigusselgusetus perearstiabi põhiväärtusi
inimese vaatest ning rikub eriarstiabi ja üldarstiabi lahususe
printsiipi.
EPS argumendid, miks on vaja teha tehniline muudatus -
asendamaks üldarstiabi perearstiabiga.
1) Üldarst on ülikoolis 6 aastat lõpetanud ilma erialata arst;
perearst on eriarst, kes on läbinud peremeditsiini residentuuri
ja üldarstiabi jätab mulje, et seda teenust osutab üldarst ja
mitte perearst. Mõistete selguse mõistes on vajalik, et asju
nimetataks õigete nimedega.
2) Perearste, kes on vastava eriala omandanud tunnevad
ennast puudutatuna, et neid nimetatakse üldarstideks, kuigi
nad on eriarstid.
3) Tavalised inimesed arvavad, et perearst on üldarst aga mitte
oma eriala tipp-spetsialist ja nimetuse muutmisega on
võimalik seda inimestele paremini kommunikeerida.
Perearstiabi on arstlik eriala, mis tegeleb inimese
kõikehõlmava järjepideva proaktiivse tervisekäsitlusega läbi
kogu elukaare.
Eesti Õdede Liit Juhime teie tähelepanu mõistele, mida võiks täiendada. Arvestatud. Eelnõu § 1 p 5, millega täiendatakse TTKS-i §-ga 151
„§ 151 on muudetud.
. Tervisekeskuse mõiste
(1)Tervisekeskuse moodustavad samas taristus ühiselt uus sõnastus:
perearstiabi, iseseisvat Tervisekeskuse moodustavad samas taristus ühiselt
ämmaemandusabi, füsioteraapiat ja koduõendusteenust perearstiabi, ämmaemandusabi, füsioteraapiat ja õendusabi,
osutavad isikud. Tervisekeskuse võib seal hulgas koduõendusteenust osutavad isikud. Tervisekeskuse
moodustada ka üks juriidiline isik, kes pakub kõiki võib
eelnimetatud teenuseid.„ moodustada ka üks juriidiline isik, kes pakub kõiki eelnimetatud
Perearstiabi juurde on aastaid kuulunud justkui iseendast teenuseid. Tervisekeskuse moodustajate hulka võivad lisaks
mõistetavalt õendusabi, täna kuuluda logopeedilise ravi või psühholoogilise ravi teenust
räägime aga pereõdede vastuvõttudest ja eriõe teenusest, osutavad isikud.
seega tuleks mõistesse lisada „ ...
perearstiabi, õendusabi...“ ning ühtlasi on mõistlik eemaldada
mõistest sõna „iseseisev“ –
TTL oleme võtnud kasutusele mõisted õendusabi ja
ämmaemandusabi, enam ei vaja
rõhutamist „iseseisev“ nii nagu seda ei rõhutata ka eriarstiabis
või perearstiabis.
Loodame, et järgmiste TTKS jt seaduste muudatuste käigus
arvestatakse seda ettepanekut
kõikjal seadusandluses. Õendusmääruse jõustumisel ei vaja
me eraldi ka koduõendusteenuse
nimetamist, kuna õendusabi hõlmab kõik teenused mida õed
ja eriõed pakuvad.
Esmatasandi Palume täiendada tervisekeskuse mõistet, mis on eelnõus Arvestatud osaliselt. Lisame võimaluse moodustada
Tervisekeskuste Liit kirjeldatud järgmiselt: tervisekeskust koos logopeedilist ravi või psühholoogilist ravi
Tervisekeskuse moodustavad samas taristus ühiselt pakkuva teenuseosutajaga. Vaimse tervise õde tegutseb juba
perearstiabi iseseisvat ämmaemandusabi, füsioteraapiat ja nimetatud teenuste raames ja ei vaja seega eraldi välja toomist.
koduõendusteenust osutavad isikud. Tervisekeskuse võib
moodustada ka üks juriidiline isik, kes pakub kõiki Selgitame, et tervisekeskusele ei ole vähemalt esialgu kavas
eelnimetatud teenuseid. kehtestada eraldi tüüpi tegevusluba. Kui tervisekeskuse
moodustavad eraldi teenuseosutajad, tegutsevad nad vastavalt
Samuti sätestada õigus (mitte kohustus) osutada oma eriala nõuetele eraldi tegevuslubade alusel. Kui tegemist
tervisekeskuse poolt vastava spetsialisti olemasolul iseseisva on ühe teenuseosutajaga, kes osutab mitut liiki teenuseid, saab
psühholoogilise ravi või logopeedilise ravi tervishoiuteenust, nendeks luba taotleda ühiselt. Mõistame, et võib tekkida
samuti on tervisekeskuse meeskonnas vaimse tervise õde, kes olukord, kus juba tegutseva tervisekeskuse koosseisu liitub
osutab iseseisvat vastuvõttu. Oluline, et tervisekeskuste puhul täiendav teenuseosutaja ning selles olukorras on vaja ka
arvestatakse tegevusloa väljastamisel ka teiste erialade täiendavat tegevusluba. Tegevuslubadega seonduv õigusruum
osutamist ja ei koormataks teenuseosutajaid eraldi tegevusloa on Sotsiaalministeeriumis analüüsimisel ning kaalume antud
taotlemisega, vaid teenust võib osutada vastava spetsialisti ettepanekuid selle käigus.
olemasolul. Antud õigus on üldarstiabi teenuse osutajal täna
kehtivas seaduses.
Kooskõlastame muudatusettepanekut punkti 1 osas, kus Selgitame. Alltoodud sätte punktis 2 on ka tervisekeskuse
paragrahvi 57 lõige 33 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: väliselt teenuse osutajana silmas peetud üksnes perearstiabi
(33 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul võib tegevusluba omavat ehk nimistu alusel perearstiabi teenust
perearsti nimistusse kuuluvaid isikuid teenindada perearstiabi osutavat isikut. Sinna alla ei kuulu eriarstiabi tegevusloa alusel
tegevusluba omav isik Tervisekassa otsuse alusel: peremeditsiini erialal tegutsejad. Asendajaks saab olla
1) tervisekeskuses; perearstikeskus, kus juba tegutsevad nimistuga perearstid, kuid
Ei kooskõlasta muudatust punkti 2 osas: mis ei pruugi olla täiendavaid esmatasandi teenuseid
2) tervisekeskuse väliselt, kui avaliku konkursi korras ei (füsioteraapia jm) pakkuva tervisekeskuse osaks.
ole võimalik perearsti kohta täita ja nimistule ei ole võimalik
leida asendajat arsti ega tervisekeskuse näol.
Antud muudatus ei lähtu probleemi sisulisest lahendusest, „Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul võib perearsti
vaid vormilisest lahendusest. Ei ole piisavalt analüüsitud, mis nimistusse kuuluvaid isikuid teenindada perearstiabi
antud muudatus kaasa toob patsientidele ja kogu tegevusluba omav isik Tervisekassa otsuse alusel:
tervishoiusüsteemile, mistõttu ei ole mõistlik antud 1) tervisekeskuses;
muudatust seaduse tasandil reglementeerida. Antud 2) tervisekeskuse väliselt, kui avaliku konkursi korras ei ole
muudatus võimaldab osutada perearstiabi teenust ükskõik, võimalik perearsti kohta täita ja nimistule ei ole võimalik leida
millisel perearstiabi tegevusluba omaval asutusel, kuid kes asendajat arsti ega tervisekeskuse näol.“
seni ei ole seda teenust osutanud. Sama seaduse § 14 alusel
üldarstiabi (perearstiabi) osutaval äriühingul ei või olla muud
tegevusala peale üldarstiabi ning iseseisva füsioteraapia,
logopeedilise ravi, psühholoogilise ravi, õendusabi ja
ämmaemandusabi ning sotsiaalteenuste osutamise,
tervishoiualase õppe- ja teadustöö ning kinnisasja kasutusse
andmise.
Terviseameti tegevuslubade registri alusel on asutustel, kellele
on väljastatud tegevusluba peremeditsiiniteenustele
tegutsemisvaldkond hoopis mujal. Seega on vajalik arusaada,
millistele kriteeriumitele ja pädevustele peaks need asutused
vastama juhul, kui hakatakse sisulist perearstiabi teenust
osutama.
Toetame tehnilist muudatust, kus üldarstiabi asendatakse
perearstiabiga. Terviseametil palume vaadata üle seni
väljastatud tegevusload eriarstiabis, kus on sees sõna
perearstiabi ja kas teenuseosutaja sisuliselt osutab
perearstiabiteenust.
Justiitsministeerium Normitehnilised märkused Arvestatud. Välja arvatud eelnõu § 1 punkti 1 osas, milles leiti,
et TTKS § 1 lg 52 „sobiks oma sisult reguleerimisala sättesse ja
pigem tuleks see sätestada § 4 lõikena 2“. Selgitame, et TTKS §
4 ei sätesta tervishoiuteenuse osutaja kohustusi vaid
defineerib, kes on tervishoiuteenuse osutaja.
1. EL õiguse ja riigisisesed küsimused − juhime tähelepanu, et Selgitame. Tegemist ei ole direktiivist selliste sätete
Euroopa Liidu (EL) õigusega seotud eelnõusse ei kavandata ülevõtmisega Eesti õigusruumi, millele oleks ülevõtmise
riigisisesest vajadusest lähtuvaid norme ning seda ka
vastupidi. See võib hakata takistama või pikendama EL õiguse tähtajad. Lõivude ja tasude kehtestamine on direktiivis antud
ülevõtmist. Lähtudes eelnevast tuleks eelnõust jätta välja EL liikmesriikidele ühe võimalusena.
õiguse rakendamiseks ette nähtud muudatused ning
koondada need muudatused eraldi eelnõuks, millele on lisatud
ka vastavustabel.
2. Eelnõu § 11 p 10 – tubakaseaduse § 104 muudatusega Arvestatud. Tasude osa on eelnõust välja jäetud. Tasude osa
kehtestatakse tasud, mida tuleb teate esitajal maksta teates vajab täpsemat analüüsi ning sellega liigutakse eraldi edasi.
esitatud andmete hindamise eest Terviseametile. Eelnõust ega
seletuskirjast ei nähtu, millise tasuga on siin tegemist. Sama
muudatuspunktiga kehtestatavas lõikes 1 on tasuks selgelt
riigilõiv, kuid lõigetes 2 ja 3 on ette nähtud Terviseametile
makstav tasu. Põhiseaduse §-s 113 on avalik-õiguslike
tasudena nimetatud maksud, koormised, trahvid, lõivud ja
sundkindlustuse maksed. Neid mõisteid tuleb tõlgendada
võimalikult laialt, nii et see hõlmaks kõiki avalik-õiguslikke
tasusid (RKÜKo 22.12.2000, 3-4-1-10-00). Riigi kehtestatud mis
tahes avalik-õiguslik tasu on alati sobitatav mõne PS §-s 113
sisalduva termini alla ning allub seetõttu
seadusereservatsiooni klauslile1 . Palume seletuskirjas välja
tuua, millist liiki tasuga on tegemist PS § 113 mõttes ning
põhjendada, miks laekub nimetatud tasu otse Terviseametile
ning miks ei ole siinkohal kehtestatud riigilõivu nagu lõikes 1.
Eelnõu § 12 p 1 – vereseaduse § 18 muudatusega antakse Selgitame. Muudatus jäetakse eelnõust välja. SoM hindab
referentsteenuse osutamise korraldamine võimalikke lahendusi veelkord ning korraldab huvirühmadega
Sotsiaalministeeriumilt üle Tervisekassale. Seletuskirjas on vastavasisulised arutelud.
selgitatud, et seaduses funktsiooni üleandmine ühelt asutuselt
teisele ei mõjuta olemasoleva halduslepingu kehtivust, st üle
lähevad ka kõik funktsiooni täitmisega seotud õigused ja
kohustused, sh lepingud. Kuigi riigihangete seadus sellist
lepingu muutmise alust otsesõnu ei sätesta, on riigiüleselt
leitud, et selline üleandmine on lubatud. Seadusemuudatuse
jõustumisel sõlmivad Sotsiaalministeerium ja Tervisekassa
lepingu üleandmise kokkuleppe. Eelnõust ega seletuskirjast ei
ole aga võimalik aru saada, kuidas ja millisel alusel selline
lepingu üleminek toimub, st kuidas muutub
Sotsiaalministeeriumi ja verekeskuse vahelises lepingus üks
lepingupool. Palume seletuskirjas esitada üksikasjalik selgitus,
millisel alusel ja kuidas toimub lepingu üleminek
valitsusasutuselt avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.
Rahandusministeerium 1) Eelnõu §-ga 11 punktiga 3 tehakse tubakaseaduses Arvestatud. Muudatus jäetakse eelnõust välja.
muudatused, millega asendatakse sõnad „tubakatooteid
võõrandamiseks Eestisse toov või Eestis tubakatooteid tootev
ettevõtja“ sõnadega „tubakatoodete tootja või importija“, et
luua parem õigusselgus. Seletuskirjast ei selgu, kuidas muutub
õigusselgus paremaks. Lisaks on osa samasuguseid sõnu
sisaldavaid sätted jäetud muutmata, näiteks nagu § 10 lõige
11; § 101 lõige 2; § 102 lõike 1 punktis 7 ja lõigetes 3 ja 4; § 103
lõikes 1 ja § 162 lõike 4 punktis 6. Sõnastuse muutmise korral
peab seda tegema seadust läbivalt, mitte ainult osades
puntides. Sõna „tootja“ on avara tähendusega. Tootjana saab
mõelda tootjaid Eestis, teises liikmesriigis ja liiduvälises riigis.
Seadusest ja seletuskirjast ei selgu, kas tootja peab koostama
eraldi teate iga riigi kohta, kus tooteid turustatakse või piisab
ühekordsest teatest toodetud tubakatoodete kohta ning
nõudmise korral märgitakse ühekordses teates ka riigid, kus
tooteid turustatakse. Ka impordi korral on vajalik selgus, kas
importija peab koostama eraldi teated nende liikmesriikide
lõikes, kus tooteid turustatakse või piisab ühekordsest teatest,
nt importimise toimumise liikmesriigis.
2) Eelnõu § 11 punkt 4 ega tubakaseadus ei räägi midagi Arvestatud osaliselt. Seletuskirjas sõnastust täpsustatud. Teade
teavitusest, millele viitab seletuskiri. Palume mõisted eelnõus esitatakse tootega turule tulemisel, erinevates §-des on viidatud
ja seletuskirjas ühtlustada. Eelnõus on teate esitamise erinevatele toodetele, millele kõigile esitatakse sarnase sisuga
kohustusi vähemalt kolmes paragrahvis, kuid segaseks jääb, teade. Erinevate toodete puhul esitatakse erineva sisuga teated.
kas tegemist on ühe ja sama teatega ühe ja sama toote kohta Teates esitatav info erineb sõltuvalt tootest.
või erinevate toodete kohta erinevate teadete esitamise
kohustusega. Seetõttu jääb ka ebaselgeks, milline neist on
plaanis lõivustada. Tubakaseadus viitab §-des 10–103
nimetatud teatele ainsuses. Sellest tuleb teha järeldus, et
tegemist on ühe ja sama teatega ühe ja sama toote kohta.
Teate esitamise kohustus on sätestatud tubakaseaduse § 10
lõikes 1, § 10 lõikes 6, § 101 lõikes 1, § 103 lõikes 1. Lisaks
sätestab tubakaseaduse § 102 lõige 1 teate muutmise kohta
teate esitamise kohustuse. Siinjuures ei ole selge, mis
muudatustele viidatakse. Paragrahvi 10 lõige 1 räägib
muuhulgas muudetud tubakatoote kohta teate esitamise
kohustusest. Palume eelnõu ja seletuskirja täpsustada
3) Palume kontrollida eelnõu § 11 punktidega 5, 7 ja 8 Arvestatud. Punkti 5 sõnastust muudetud, punktid 7 ja 8
tehtavate muudatuste sõnastusi, kuivõrd need on konarlikud eelnõust välja jäetud.
ning ei ole seetõttu arusaadavad.
4) Eelnõu § 8 kohaselt täiendatakse riigilõivuseadust ettevõtja Arvestatud. Seletuskirja täiendatud riigilõivu kujunemise aluste
kohustusega maksta riigilõivu summas 740 eurot teate kohta, tasude osa eelnõust välja jäetud.
läbivaatamise eest. Seletuskirjast ei selgu, milles seisneb teate
läbivaatamine ja mis printsiibil on arvutatud 740 eurot, kas
kulupõhisus või muu. Tubakaseaduse § 104 lõike 2 alusel
hindab teatises esitatud andmeid Terviseamet ja nende
toimingute eest peab Terviseametile eraldi maksma vastavalt
240 või 965 eurot. Teate läbivaatamine seega ei hõlma
andmete hindamist ja analüüsi. Eelnõust ei selgu, mis
tähtajaks peab tasuma viimati nimetatud summad ning miks
kavandatakse riigilõivu asemel tasude vormis maksmist
Terviseametile. Tasu kehtestamine, mis laekub valitsusasutuse
eelarvesse, on väga erandlik võimalus olukordadeks, mis
esiteks ei sarnane lõivustatud toiminguga ning teiseks,
kujuneb tasu suurus väga erinevate ja/või hiljem selguvate
asjaolude koosmõjul. Lisaks kavandatakse Terviseametile tasu
maksmise kohustuse seadmist müügimahtude esitamisel
teabe hindamise eest 240 eurot. Seletuskirjas ei ole selgitatud,
kuidas hinnatakse ja kontrollitakse müügimahtude kohta
esitatud andmete õigsust, mis toob kaasa kulusid summas 240
eurot. Lisaks puudub selgus, kas tubakatoodetes sisalduvate
ainete või nende tarbimisel eralduvate ainete hindamise all
ainete kaupa vastavalt 240 ja 965 euro eest mõeldakse
analüüsimise asemel andmete hankimist erinevatest
andmekogudest ja nt analüüsiaktide esitamise nõuet.
Seletuskirjast ilmneb, et ainete hindamise all mõeldakse ka
mujal tehtud hinnangutega tutvumist andmekogude kaudu või
muul moel. Küsimus on, kas sõna „hindamine“ on korrektne
kasutada, kui laborianalüüsi tegemise asemel tuginetakse
teiste isikute koostatud hinnangule, nt laborite analüüsiaktid
vmt.
5) Eelnõu §-ga 8 täiendatakse riigilõivuseadust §-ga 2984 . Selgitame. Iga teavituse muudatuse eest tasutakse uuesti
Palume lõike 2 sõnastust kontrollida, kuivõrd ebaselgeks jääb, riigilõiv.
kas riigilõivu makstakse teate muudatuse eest või muudetud
andmetega teate läbivaatamise eest? Seetõttu tekib küsimus,
kas iga muudatus maksab 740 eurot?
6) Palume korrigeerida seletuskirjas tubakaseaduse muudatusi Selgitame. Punktid 6, 7 ja 8 eelnõust välja jäetud.
selgitavates punktides 6, 7 ja 8 viiteid, kuivõrd seal on ekslikult
viide eelnõu §-le 6. Korrektne on ilmselt viidata §-le 11.
Lisaks eelnõus esitatud muudatustele juhime tähelepanu, et Selgitame: Arvestame tulevikus.
pooleli on kohtuvaidlus teemal, kas tubakaseadus keelab e-
sigarettide vedelike maitsestajate käitlemise või mitte.
Halduskohtud jõudsid järeldusele, et tubakaseaduses ei ole
kõnealust keeldu. Lõplik seisukoht antud küsimuses veel
puudub, sest kohtuvaidlused järgmistel tasanditel jätkuvad.
Samas on arusaadav, et õigusselgus on vaja muuta paremaks
ja küsimuse võiks lahendada kõnealuse eelnõuga. Teeme
ettepaneku kaaluda nt § 81 lõike 2 sissejuhatava lauseosa
muutmist järgmiselt: „Elektroonilise sigareti nikotiini sisaldav
ja nikotiinisisalduseta vedelik ning muud tubakatoodetega
seonduvad tooted ei tohi sisaldada järgmisi aineid:“.
Muudatuse alusel kehtiks maitsestamise keeld, välja arvatud
tubaka ja mentooli maitse, kõikidele esigarettides
kasutatavatele vedelikele (sh e-vedelike maitsestatud
komponendid, maitsestamiseks mõeldud vedelikud jmt) ja ka
sellistele vedelikele, mida kasutatakse nt vesipiibutubaka või
aurukivide maitsestamiseks. Samas hõlmab
muudatusettepanek ka tooteid, mida tuntakse nikotiinipadja
või muu taolise nime all. Teada on, et Eestis turustatakse ka
niinimetatud „padjakesi“, mis sisaldavad kofeiini. Seetõttu on
oluline, et Sotsiaalministeerium kujundaks seisukoha, kas
tubakaseaduse § 81 lõikes 2 nimetatud ainete keeld peaks
hõlmama kõiki tubakatooteid, sh tubakatoodetega
seonduvaid tooteid. 3 Maksuhaldurilt saadud teabe alusel on
Eesti turul avastatud alkoholisisaldusega e-sigarettide
vedelikke. Ka selles küsimuses on oluline kujundada seisukoht,
kas alkoholi sisaldus on lubatav või mitte.
Ravimiamet / Eelnõu § 6 punkt 1 osas on Ravimiamet seisukohal, et Mittearvestatud.
18.01.2024 kavandatud muudatus ei ole vajalik ja põhjendatud ning on Kaalutud keskmiste juurdehindluste analüüsi koostamise
vastuolus ka senise riigi andmete kogumise üldiste kaotamine eeldab põhjalikumat sissevaadet analüüsi
põhimõtetega. Kaalutud keskmise juurdehindluse analüüsi koostamise eesmärgi ja meetodite osas. Analüüsi koostamisse
koostamine ei ole sellisel kujul mõttekas ja eesmärgipärane puutuv on võimalik üle vaadata planeeritava ravimite
ning ettepanek on ravimiseaduse § 15 lõiked 2 ja 4 kehtetuks hinnaregulatsiooni ülevaatamise arutelude käigus.
tunnistada.
Ravimiamet teeb käesoleva eelnõu juurde täiendava Arvestatud.
ettepaneku ravimiseaduse muutmiseks tarneraskuste Muudatus eelnõusse lisatud. Pakutud täiendusega on võimalik
esinemisel puuduva ravimi asendamise menetlusprotsesside lihtsustada tarneraskuste esinemisel puuduva ravimi
lihtsustamiseks täiendades selleks RavS § 21 lõikega 71 asendamise menetlusprotsesse ja anda võimalus turult
lahkunud müügiloaga ravimile alternatiivide leidmiseks nii, et
patsientide ravi vahepeal ei katke. Seega on tegemist ravimite
tarneraskuste korral kiiret reageerimist võimaldava lisandusega
ravimiseadusesse.
Tartu Ülikooli arsti, Arstiabi kvaliteedi tagamiseks on oluline tagada meie Mittearvestatud. Käesoleva eelnõu raames ei lisata täiendavaid
eriarsti ja hambaarsti patsientidele eestikeelne arstiabi. Keeleseaduse § 23 lõike 4 muudatus, mille kiireloomulisus ei ole põhjendatud.
erialase sobivuse alusel on eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded kehtestatud Ettepanekuga arvestame võimalusel tulevikus.
hindamiskomisjon Vabariigi Valitsuse määrusega nr 84 (redaktsiooni jõustumise
kuupäev 13.08.2021). Antud määruse § 9 ütleb, et arstid,
psühholoogid, farmatseudid ja proviisorid peavad valdama
eesti keelt vastavalt C1 tasemele. Sama määruse § 2 lõige 3
määrab tööandjale kohustuse tagada, et töötajad või
ametnikud valdavad eesti keelt nõutaval tasemel. Hetkel
kehtiva TTKSi kohaselt esitavad kolmandates riikides
kvalifikatsiooni omandanud arstid enda tervishoiutöötajate
registrisse kandmiseks Terviseametile dokumendid hariduse
tõendamiseks ja selle kohta, et nad on viimase viie aasta
jooksul vähemalt kolm aastat arstina töötanud. Terviseameti
otsuse järgselt peab taotleja esitama avalduse ülikooli
vastavuseksami komisjonile. Vastavuseksam koosneb kahest
osast – praktilisest osast ehk tööpraktikast haiglas ning
teoreetiliste teadmiste kontrollist (arstiõppe lõpueksamist).
Eksami praktilise osa sooritamiseks sõlmitakse taotlejaga
tööleping ja sellega seoses peab praktikabaas tagama, et
tööpraktika sooritajal on nõutav keeleoskus. Kuna
kolmandates riikides kvalifikatsiooni omandanud isikud ei pea
koos teiste dokumentidega esitama keeleoskuse taset
tõendavat dokumenti, siis tuleb paljudele halva üllatusena, et
neid ei võeta praktikale, kui nad ei oska eesti keelt vähemalt
B2 tasemele vastavalt (eesti keelt mitte oskavaid isikuid
praktikale võttes rikuvad praktikabaasid seadust). Seega ei ole
neil võimalik hakata sooritama eksami praktilist osa enne, kui
nad on saavutanud vastava keeletaseme. TTKS jätab siiani
reguleerimata ka vastavuseksami tegemise mõistliku aja. St,
kui isik on Terviseameti otsuse järgselt esitanud avalduse ja
nõutud dokumendid ülikoolile, väljastab ülikool suunamise
vastavuseksami praktilise osa sooritamiseks. Selle järgselt saab
taotleja seaduse kohaselt ka kümne aasta pärast tulla eksamit
sooritama ilma, et ta oleks vahepeal arstina töötanud 2 (2)
(kaob juriidiline kohustus kontrollida isiku töötamist arstina
vahepealsel ajal). Kuna eksam algab praktiliste oskuste
kontrolliga, siis on selline “tööpaus” patsiente ohustav. Kuidas
on riigikeele oskuse tagamisega teistes Euroopa riikides? Meie
andmetel ei tehta vahet, kas taotleja on EL riikidest või
kolmandates riikides kvalifikatsiooni omandanud. Kõigilt
nõutakse keeleoskust tõendavat dokumenti. Prantsusmaal
peab koos haridust ja töötamist tõendavate dokumentidega
esitama B2 keeletaseme tunnistuse ja lisaks ka lähteriigi
karistusregistri väljavõtte. Soomes peab taotleja enne
praktilise osa sooritama hakkamist tegema soome või rootsi
keele riikliku eksami, esitama Soome põhikooli või
gümnaasiumi lõputunnistuse, kus on kirjas soome või
rootsikeele eksami sooritamise hinne, või esitama tõendi, et ta
on lõpetanud akadeemilises ülikoolis või rakenduskõrgkoolis
riigiteenistujate soome või rootsi keele õpingud. Norras
töötamiseks on vajalik norra, rootsi või taani keele valdamine.
Saksamaal nõutakse saksa keeletõendit vähemalt B2 tasemel
ning lisaks saksa keele meditsiinisõnavara oskust C1 tasemel.
Meie andmetel on Eesti hetkel ainuke riik Euroopa Liidus (ja ka
väljaspool Euroopa Liitu, nii näiteks küsib Kanada nii inglise ja
mõnes osariigis ka lisaks prantsuse keele oskust tõendavat
dokumenti, USA-s on vajalik inglise keele oskust tõendav
dokument, Ühendkuningriigis peavad taotlejad tegema inglise
keele testi tõendamaks piisavat keeletaset), kus ei nõuta enne
vastavuseksami sooritama hakkamist eesti keele oskust. See,
et Eesti Vabariigis võib taotleda arstiks registreerumist ilma
riigikeelt oskamata, on meie meelest nii seadusega selges
vastuolus kui ka meie patsientide tervist ohustav. Kokkuvõttes
teeb Tartu Ülikooli arsti, eriarsti ja hambaarsti erialase
sobivuse hindamiskomisjon ettepaneku, kirjutada TTKSi
muudatuste kavandisse sisse nii eesti keele oskuse
dokumentaalne tõendamine vähemalt B2 tasemel kui ka
eksami sooritamise kolme aasta jooksul peale Ülikooli poolse
suunamiskirja väljastamist.
Terviseamet Tubakaseaduse muutmisega kavandatakse kehtestada Selgitame. TA-ga kohtumisel TA ettepanekul tasude osa
tubakaseaduse § 101 -§ 103 nimetatud teate läbivaatamise eelnõust välja jäetud.
eest riigilõiv, teates esitatud andmete hindamise eest eraldi
võetav tasu ning eraldi tasu tubakatoote ja tubakatoodetega
seonduva toote müügimahtude esitamisel. Eeltooduga seoses
juhib amet tähelepanu, et eelnõus on kehtestamata toote
turuleviimiseks esitatava teatega seotud menetlemisnormid,
menetlustähtajad ja tasude tasumise tähtajad, mh näiteks ka
alused, millal on pädeval asutusel võimalik esitatud teade
tagasi lükata.
Samuti märgib amet seoses planeeritava tubakatoodete ja
tubakatoodetega seonduva toote müügimahtude esitamisel
teabe hindamise eest võetava tasuga, et nimetatud tasuga
seonduvalt oleks vajalik kehtestada müügimahtude
hindamisel läbiviidav tegevus, sh tagajärg müügimahtude
teavitamata jätmise korral. Samuti palume lisada seaduse
muudatuse seletuskirja selgitus, mille kohaselt on nimetatud
tasu puhul tegu teavitatud tootepõhise ja mitte teavitaja
põhise tasuga. Oma olemuselt on tegu nn registreeringu
tootepõhise aastamaksuga.
Eelnõu muudatusega seoses, millega „võõrandamiseks Selgitame. Sätted eelnõust välja jäetud.
Eestisse toov isik“ ja „Eestis tootev ettevõtja“ asendatakse
„importija“ ja „tootjaga“ ei hõlma seaduse kõiki sätteid. Antud
muudatustest on välja jäänud tubakaseaduse § 10 lg 11, § 101
lg 2, § 10 2 lg 1 p 7, lg 3 ja 4, § 103 lg 1 ja § 162 lg 4 p 6.
Samuti palume õigusselguse huvides tungivalt kaaluda
tubakaseaduses „importija“,“ Euroopa Liitu importija“,
„tootja“ ja „Euroopa Liidus vastutava isiku“ mõiste
kehtestamise vajadust. Hetkel näiteks kehtiva tubakaseaduse
§ 102 lg 1 kohaselt esitab elektroonilisi sigarette või nende
täitepakendeid või elektroonilisi sigarette ja nende
täitepakendeid võõrandamiseks Eestisse toov ettevõtja
aruande, mis peaks endas sisaldama vajaduse korral Euroopa
Liitu importija nime ja kontaktandmeid. Samuti on seni
seadusandja tubakaseaduses eristanud näiteks
võõrandamiseks Eestisse toovat isikut importijast. Importija
kohustused on hetkel seaduses sätestatud § 172 ja § 241.
Veelkord palub amet täiendada ja täpsustada järgmisi Mittearvestatud, Käesoleva eelnõu raames ei lisata täiendavaid
tubakaseaduses mõisteid selliselt, et: muudatus, mille kiireloomulisus ei ole põhjendatud.
tubakaseaduse § 31 lõiget lg 2 muudetakse ning sõna Ettepanekuga arvestame võimalusel tulevikus.
„nikotiini“ asendatakse „nikotiinisisaldusega või
nikotiinisisalduseta“ ;
tubakaseaduse § 31 täiendatakse lõikega 21 järgmiselt: „(21)
Täitepakend on nikotiinisisaldusega või nikotiinisisalduseta
vedelikuga mahuti, mida saab kasutada elektroonilise sigareti
täitmiseks.“;
Amet teeb ettepaneku täiendada tubakaseaduse§-i 102 Selgitame. TubSs ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse
lõikega 1 järgmiselt: „Kui Terviseamet leiab, et esitatud haldusmenetluse seadust, arvestades TuBSi erisusi. Kui teates
andmed on puudulikud, on Terviseametil õigus nõuda esinevad puudused, siis on TA-l võimalik HMS § 15 alusel paluda
asjaomaste andmete täiendamist.“; puudused kõrvaldada.
Palume samuti kaaluda tubakaseadusesse üle võtta Euroopa Mittearvestatud. Tubakatooted on defineeritud ARTKEAS-s §
Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/40/EL, tubaka- ja 16. TubS-i täiendamist toodete definitsioonidega kaalume
seonduvate toodete tootmist, esitlemist ja müüki käsitlevate tulevikus.
liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta ning
millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/37/EÜ
sätestatud mõisted nagu piibutubakas, isevalmistavate
sigarettide tubakas, närimistubakas, nuusktubakas,
suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubakas,
vesipiibutubakas.
Ameti hinnangul võiks hetkel seaduse eelnõu § 11 p 9 toodud Arvestatud.
tubakaseaduse § 102 lg 2 p 1 täiendatav tekstiosa
„kalendriaasta kohta järgmise aasta 31. märtsiks“ olla
sätestatud sama paragrahvi lõikes 2 pärast sõna „aastal“.
7. Amet juhib ka tähelepanu, et seaduse muudatuse Arvestatud: Seletuskirja on vastavalt muudetud.
seletuskirjas tubakaseadust puudutavas osas on läbisegi
kasutatud mõisteid „teade“ ja „teatis“, seoses muudatustega,
mis puudatavad seni seaduses kasutusel oleva „aruande“
asendamist „teatega“.
Seaduse muudatuse seletuskirjas on välja toodud, et
„Aktiivsete teavituste info avaldatakse TA veebilehel üks kord
kuus“. Amet juhib tähelepanu, et hetkel ei ole tubakaseaduses
sätestatud aruannete avaldamise ajavahemikku.
Amet juhib veelkord tähelepanu ka rakendusmäärusega Mittearvestatud: Arvestatakse tulevikus. Tegemist
kehtestatavate lubatud maitse- ja lõhnaainete nimekirja suuremahulise muudatusega, mis vajab eraldi käsitlemist.
vajadusele tubakaseaduse § 81 lg 2 p 5 eesmärgi täitmiseks.
Rakendusmäärusega nimetatakse 16 keemilist ainet, mis
oleksid ainsatena lubatud elektrooniliste sigarettide vedelike
lõhna ja maitseid andvate koostisosadena. Elektrooniliste
sigarettide vedelike koostises on lisaks nikotiinile, mis on
tubakas sisalduv sõltuvust tekitav aine, mitmed lisaained, k.a
lõhna- ja maitseained. Eestis on tubakaseadusega lubatud
tubaka ning mentooli maitse ja lõhn. Tootjad kasutavad
tubaka maitse loomisel palju erinevaid maitseaineid, mille
puhul on keeruline leida seost tubaka maitsega.
1. Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse TTKS §-i 7 lõigetega 5 ja Selgitame. Muudatus on vajalik, et nimistu asendamine saaks
6, millega nähakse ette võimalus osutada perearstiabi teenust toimuda paindlikumalt, samuti et keskuse sisene töö oleks
perearsti poolt ka tema nimistusse mitte kuuluvatele isikutele. paremini koordineeritav erinevate nimistute arstide vahel.
Samuti nähakse ette volitusnorm sellise teenindamise Oleme toonud seletuskirjas näiteid olukordadest, kus nimistule
tingimuste, ulatuse ja korra kehtestamiseks ministri võiks leiduda asendaja, kuid ainult tingimusel, et ta saab oma
määrusega. koormust jagada mõne teise perearstiabi osutajaga. Kehtiv TTKS
ei anna selleks selget õigust, et nimistuväliseid isikuid
Terviseameti hinnangul on muudatus segadust tekitav. teenindada. Kuigi muudatusega ei kaasne ühelegi perearstile
Seletuskirja põhjal jääb mulje, et nimistuvälistele patsientide kohustust nimistuväliseid isikuid teenindada, annab muudatus
teenindamine on vajalik eelkõige juhtudel, kui Tervisekassal ei võimaluse seda teha määruses kehtestatud tingimustel ning
õnnestu perearstita nimistule ajutist asendajat leida ehk lähtuvalt kokkuleppest teise perearstiga või Tervisekassaga
olukorras, kus isikud jäävad ilma perearstita. Olukord, kus sõlmitud perearstiabi lepingu tingimustest või Tervisekassa
inimesed on ilma perearstita ning Tervisekassa ei ole leidnud Tervishoiuteenuste Loetelust. Sellest lähtuvalt tekib võimalus,
nimistule ajutist asendajat on vastuolus TTKS § 8 lõikega 3. et kokkuleppel tegutsevate perearstidega teenindavad nad
Jääb segaseks, kelle poole ja kuhu pöördub patsient, kellel ajutiselt perearstita jäänud nimistusse kuuluvaid isikuid.
puudub perearst, aga keda ükski teine perearst ei ole nõus
teenindama. Sätte sõnastus annab perearstile võimaluse
perearstita patsiente teenindada, kuid ei pane perearstile
kohustust seda teha. Kellel on kohustus perearstita patsiente
teenindada?
2. Eelnõu § 1 punktiga 4 lisatakse TTKS 2. peatükki uus jagu 21 Selgitame. Muudatuse eesmärk on luua õiguslik raam
, mis sätestab tervisekeskuse mõiste ja liigid. tervisekeskuse rolli ja vastutuse defineerimiseks. Terviseamet
on esitanud hulga olulisi küsimusi, millele rakendusaktis
Seletuskirja kohaselt tuuakse tervisekeskuse mõiste tähelepanu pöörata. Tervisekeskuse moodustumine eeldab
seadusesse õigusselguse huvides. Terviseameti hinnangul ei seda moodustavate isikute aktiivset osalust ja omavahelisi
tekita mõiste lisamine eelnõus toodud viisil õigusselgust, vaid kokkuleppeid. Praegu Tervisekassa Tervishoiuteenuste loetelu
tekitab pigem segadust. järgi tervisekeskusena tegutsevad teenuseosutajad ei nõua
Eelnõu ei sätesta, kuidas tervisekeskuse moodustamine Terviseameti ja tegevuslubade vaates erisusi. Tervisekeskusele
toimub ja kas moodustamise otsuse võivad teha ühel taristul ei teki ka käesoleva muudatusega eraldi tegevusloa tüüpi.
ühiselt tegutsevad teenuste pakkujad või üks Täiendavad nõuded tekivad tervisekeskuse liikide määruse
tervishoiuteenuse osutaja ise või vajab tervisekeskuseks alusel, mille koostamisel teeme koostööd teiste hulgas
saamine riigipoolset heakskiitu vms. Samuti ei selgu eelnõust, Terviseametiga.
kuidas Terviseamet kui riikliku järelevalve teostaja peaks teada
saama, missugused ühel taristul tegutsevad ettevõtted või üks
tervishoiuteenuse osutaja on tervisekeskuse moodustanud.
Mis muutub patsiendi jaoks? Kuidas patsient teab, et tegemist
on tervisekeskusega? On see teadmine vajalik? Kuidas
suhestuvad tervisekeskuste liikide nõuetes kirjeldatavad
„keskuse“ ruumid ja sisustus kehtivate tegevuslubade
nõuetega jne jne.
Missugusel juhul ei ole tervisekeskus enam tervisekeskus? Kas
tervisekeskustel on võimalik liikuda nö ühest liigist teise?
Kuidas see toimub?
3. Eelnõu § 1 punkti 5 kohaselt muudetakse TTKS § 57 lõiget Arvestatud osaliselt. Seletuskirja täiendatud vastava
33. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on Tervisekassal võimalik selgitusega. Selgitame, et täiendavaid võimalusi perearstita
korraldada perearstinimistu ajutine asendamine jäänud nimistusse kuuluvate isikute teenindamiseks ja üldiselt
tervisekeskuse kaudu. Muudatusega nähakse ette võimalus perearstiabi paindlikumaks korraldamiseks koostatakse
kinnitada nimistule ajutiseks asendajaks lisaks käesoleval aastal TTKS eelnõu väljatöötamiskavatsus, kaasates
tervisekeskusele järgmise valikuna perearstiabi osutav ka Terviseametit.
juriidiline isik.
Muudatuse mõte ja eesmärk on arusaadavad. Samas ei selgu
seletuskirjast, miks peaks Tervisekassa ajutise asendamise
korraldamisel eelistama tervisekeskuses pinnal tegutsevat
üldarstiabi osutajat. Kas muudatusega tekib Tervisekassal
kohutus ajutise asendamise otsuses põhjendada, miks ei
osutunud valituks tervisekeskuses asuv TTO?
Täiendavalt tuleks seaduse tasandil ette näha, missugune on
lahendus juhul, kui Tervisekassal ei õnnestu üldse nimistule
ajutist asendust leida. Eelnõu seletuskirjas on läbivalt viidatud,
et selline võimalus võib tekkida, kuid eelnõu ise sellist varianti
ette ei näe.
Terviseameti hinnangul ei ole KKS-is sõna „üldarstiabi“ Selgitame, et kuigi Kaitseväele ei ole seni üldarstiabi
asendamine sõnaga „perearstiabi“ põhjendatud, sest tegevuslube väljastatud, on see olnud KKS-i alusel võimalik ning
Kaitseväes ei toimu üldarstiabi osutamist. Terviseamet ei ole kuna eelnõus on tegemist tehnilise muudatusega, jätame KKS
Kaitseväele väljastanud mitte ühtegi tegevusluba üldarstiabi sisu nimetatud võimaluse osas muutmata. Ettepanekuga
osutamiseks. Seega tuleks sõna „üldarstiabi“ KKS-ist arvestame võimalusel tulevikus.
kustutada, mitte asendada sõnaga „perearstiabi“.
KüTS-i muutmisel tuleks Terviseameti hinnangul kaaluda sätte Arvestatud. Eelnõu on vastavas osas muudetud.
sisulist muutmist. Hetkel kehtiv KüTS § 3 lg 1 p 7sätestab
teenuse osutajana KüTS tähenduses perearsti üldarstiabi
osutamisel ehk perearsti kui tervishoiutöötaja. Ilmselt on
mõeldud siiski üldarstiabi (edaspidi perearstiabi) osutajat kui
TTO-d, mitte iga üksikut perearsti isiklikult.
Tervisekassa Tervisekassa kahjuks ei saa kooskõlastada eelnõu §-i 12, Arvestatud. Muudatus jäetakse eelnõust välja. SoM hindab
millega soovitakse referentteenuse korraldus ja rahastus võimalikke lahendusi veelkord ning korraldab huvirühmadega
alates 2024. aasta 1. juulist anda Tervisekassale. Suurimaks vastavasisulised arutelud.
probleemiks on liiga lühike üleminekuaeg ja haldusülesande
topelt delegeerimine, kus riiklik haldusülesanne
delegeeritakse esmalt Tervisekassale, kes delegeerib selle
edasi Põhja-Eesti Regionaalhaiglale.
Eelnõu seletuskirja kohaselt võiks referentteenuse osutamist
korraldada Terviseamet või Tervisekassa. Asutuse valik on
tehtud üksnes selle baasil, et immunohematoloogiliste
uuringute piirhinnad on sätestatud Tervisekassa
tervishoiuteenuste loetelus. Leiame, et
immunohematoloogiliste uuringute referentteenus sobituks
kõige paremini Terviseameti haldusalasse, sest Terviseamet
korraldab juba analoogseid referentteenuseid teistes
valdkondades (nt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse
§ 18 lõikes 5 loetletud juhtudel). Isegi juhul, kui teenus viidaks
üle Terviseameti haldusalasse jääb põhiprobleem samaks:
muudatuse üleminekuaeg on liiga lühike, et välja arendada
vastav pädevus oma asutuses.
Teenuse üleandmisel Tervisekassasse tekib olukord, kus
immuunohematoloogiliste uuringute referentteenusele tuleb
luua uus tasustamismudel, mis kindlasti vajab minimaalselt
üks aasta aega. Tasustamismudeli aluseks on nii meditsiinilise
tõenduspõhisuse kui kulutõhususe hinnangud, mis ei soosi
uute diagnostikameetodite arendamist ja juurutamist, sest
need arendustegevused ei ole otseselt tervishoiuteenuste
osutamisega seotud ja ei pruugi seetõttu olla kulutõhusad.
Teeme ettepaneku vastava seaduse muudatusega mitte
kiirustada, anda aega kõikidele osapooltele muudatusega
kohanemiseks ja teha asutuse valikul õige otsus
immuunohematoloogiliste uuringute referentteenuse
olemusest ja vajadustest lähtuvalt.
Teeme ettepaneku täiendada TTKS § 8 lg 42 järgnevalt: Arvestatud osaliselt.
„Tervisekassal on õigus määrata perearsti nimistus olevale
isikule uus perearsti nimistu ilma isiku nõusolekuta või tagada 4) Paragrahvi 8 lõiget 45 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
isikule teenuse saamine muul viisil, kui perearsti nimistule ei
leita avaliku konkursi korras perearsti ega perearsti „(45) Kui perearsti nimistusse kantud isikute arv ületab nimistu
asendajat.“ piirsuurust või nimistule, kuhu isik kuulub, ei ole konkurssi
Selgitame, et täna on probleemiks olukord, kus nimistule ei korras leitud perearsti ega asendajat, võib Tervisekassa nimistu
leita perearsti ega asendusarsti. piirsuurust arvestades määrata isiku Eesti rahvastikuregistri
Teenuse tagamiseks tuleb nimistusse kuuluvad inimesed elukoha aadressi alusel teise perearsti nimistusse. Kui käesoleva
määrata erinevatesse nimistutesse või tagada neile teenus paragrahvi lõike 41 punktis 1 sätestatud piirsuurusega
muul viisil. Sellises olukorras ei ole täna sätet, mis võimaldaks nimistusse kuulub rohkem kui 800 ravikindlustamata isikut, on
inimesi Tervisekassal ümber tõsta, samas ei saa lõpetada Tervisekassal õigus perearsti avalduse alusel määrata
nimistut, kus on veel patsiente. Paraku on olukorras, kus ravikindlustamata isik, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht ei
perearste ja asendajaid napib, võimatu nimistu jätkamine ole nimetatud perearsti teeninduspiirkonnas, teise perearsti
olemasolevaid lahendusi kasutades. Konkreetse ümber nimistusse. Tervisekassa teavitab isikut ja perearsti isiku
tõstmise õiguse olemasolu väldiks olulisel määral inimeste nimistusse määramisest kirjalikult või elektrooniliselt seitsme
frustratsiooni selle üle, mis alusel on Tervisekassa inimesi tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates."
nimistust välja tõstnud, kui selleks ei ole inimese poolt
avaldatud soovi. Muudatus tagaks õigusruumi kooskõla täna Selgitame, et isikute teenindamine muul viisil kui nimistu alusel
rakendatavate meetmetega. Samas teenuse tagamine muul võib olla praktiliselt vajalik teenuse tagamiseks lähiaastatel, kuid
viisil kui isiku nimistust ümber tõstmine peab lähtuma teenust niivõrd olulise mõjuga muudatust, mida ei ole osapooltega
vajavate inimeste võimalustest ja vajadustest. Võimalike kooskõlastatud, et saa teha käesoleva eelnõu raames. Lisame
lahenduste vaates võiks muul viisil teenuse tagamine täpsustuseks, et käesolevas eelnõus tehtava tehnilise
tähendada teenuse osutamist kombineeritult digikliiniku (ehk muudatuse tulemusel tähendab perearstiabi TTKSi mõistes
mõnede teenustega kogu perearsti teenuste võimaluste nimistu alusel tegutsemist ning teenuse osutamine "eriarstiabi
hulgast) ja mõne perearsti poolt või ajutiselt erakorralise teenuse osutaja poolt, kellel on võimalus pakkuda perearstiabi
olukorra lahenduse leidmiseni eriarstiabi teenuse osutaja teenust" ei ole sellega kooskõlas. Tulevikus on võimalik kaaluda,
poolt, kellel on võimalus pakkuda perearstiabi teenust. kas teatud olukordades võib Tervisekassa piirduda perearstiabi
tagamise asemel alternatiivse teenuse pakkumisega. Sellist
muudatust saab kaaluda TTKS väljatöötamiskavatsuse
koostamisel, mis on plaanis käesoleval aastal, ja mille käigus
võtame arvesse Tervisekassa ettepanekus sõnastatud
argumente.
JTI Baltic, British Riigilõivu kehtestamine tubakatoote ja tubakatootega Selgitame. Planeeritav tubakatootest ja tubakatootega
American Tobacco seonduva toote teate läbivaatamise ja muudatuse eest seonduvast tootest teavitamise riigilõiv on kulupõhine ning ei
Estonia AS ja Imperial (eelnõu § 8 p 4) Eelnõu § 8 punktiga 4 täiendatakse ole seostatav elanike ostujõuga. Riigilõiv on kehtestatud toote
Tobacco Eesti OÜ riigilõivuseaduse §-i 2984 muu hulgas lõigetega 1 ja 2 turule toomisel tootest teavitamisel või toote andmete
järgmises sõnastuses: „(1) Tubakatoote ja tubakatootega muutmisel ja tegemist on ühekordse tasuga. Tagasisides
seonduva toote teate läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu mainitud Läti riigilõive vaadatakse samuti hetkel üle,
740 eurot. (2) Tubakatoote ja tubakatootega seonduva toote põhjendusel, et need ei vastanud teavituste läbivaatamise
teate muudatuse eest tasutakse riigilõivu 740 eurot.“ Tööstuse tegelikele kulutustele.
esindajad tunnistavad õigust kehtestada tasu tubakatoodete
ja tubakaga seotud toodete teatiste läbivaatamise ja
muutmise eest. Tuleb siiski märkida, et enamikus ELi riikides
selliseid tasusid ei kohaldata. Eelnõu seletuskirjas viidatakse
Rootsi, Taani, Soome ja Belgia lõivudele seoses kehtestatavate
lõivude hinnastruktuuriga. Juhime tähelepanu ka sellele, et
Eestiga sarnasemas majanduslikus olukorras olev Läti on
samuti kehtestanud selliste menetluste eest tasud. Täpsemalt
kohaldab Läti 125,50 euro suurust lõivu tubakatoodete,
elektrooniliste sigarettide ja nende korduvtäidetavate
padrunite teatise esimese läbivaatamise eest ning 78,49 euro
suurust lõivu nende toodete kohta esitatud teabe iga-aastase
töötlemise eest.1 Oluline on märkida, et Eestis kavandatav lõiv
tubakatoodete ja tubakatootega seotud toodete teatiste
läbivaatamise eest oleks oluliselt kõrgem kui Lätis. Tööstuse
esindajate ettepanek: Võttes arvesse eelnõus kavandatud
riigilõivu suurust tubakatoodete ja nendega seotud toodete
teadete läbivaatamise ning muudatuste eest, soovitame
kaaluda riigilõivu määra, mis oleks kooskõlas Eestiga
majanduslikult sarnaste riikide kehtestatud tasudega. Eelnõu
seletuskirja kohaselt on riigilõivu kehtestamise üks
eesmärkidest ka reguleerida teadete esitamiste hulka ja neist
tulenevat töökoormust. Juhime tähelepanu sellel, et soovitud
tulemuse saavutamine ei sõltu üksnes lõivu suurusest, vaid ka
lõivu olemasolust iseenesest.
Eelnevalt viidatud Rootsi, Taani, Soome ja Belgia näidetele
lisaks on oluline märkida, et riigilõivud peaksid peegeldama
riigi majanduslikku konteksti ja elanikkonna ostujõudu. Seega
on meie ettepanekus kutsuda üles hindama riigilõivu määra,
mis oleks proportsionaalne ja vastaks Eesti majanduslikele
tingimustele.
EELNÕU
08.02.2024
Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste
muutmise seadus
§ 1. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine
Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 25 järgmises sõnastuses:
„(25) Tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud järgima tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku
vastutuskindlustuse seadusest tulenevaid kohustusi.“;
2) paragrahvis 41, seaduse 2. peatüki 2. jao pealkirjas ning §-des 7–15, 34–38, 40–42, 57, 581
ja 59 asendatakse läbivalt sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“;
3) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:
„(5) Perearstiabi osutaja võib lisaks nimistu alusel tegutsemisele osutada perearstiabi teise
nimistusse kuuluvale isikule, kui see on vajalik perearstiabi kättesaadavuse tagamiseks.
(6) Nimistuvälise teenindamise tingimused, ulatuse ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav
minister määrusega.“;
4) paragrahvi 8 lõige 45 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(45) Kui perearsti nimistusse kantud isikute arv ületab nimistu piirsuurust või nimistule, kuhu
isik kuulub, ei ole konkurssi korras leitud perearsti ega asendajat, võib Tervisekassa nimistu
piirsuurust arvestades määrata isiku Eesti rahvastikuregistri elukoha aadressi alusel teise
perearsti nimistusse. Kui käesoleva paragrahvi lõike 41 punktis 1 sätestatud piirsuurusega
nimistusse kuulub rohkem kui 800 ravikindlustamata isikut, on Tervisekassal õigus perearsti
avalduse alusel määrata ravikindlustamata isik, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht ei ole
nimetatud perearsti teeninduspiirkonnas, teise perearsti nimistusse. Tervisekassa teavitab isikut
ja perearsti isiku nimistusse määramisest kirjalikult või elektrooniliselt seitsme tööpäeva
jooksul otsuse tegemisest arvates.“;
5) seaduse 2. peatükki täiendatakse 21. jaoga järgmises sõnastuses:
„21. jagu
Tervisekeskus
§ 151. Tervisekeskuse mõiste
(1) Tervisekeskuse moodustavad samas taristus ühiselt perearstiabi, ämmaemandusabi,
füsioteraapiat ja õendusabi, seal hulgas koduõendusteenust osutavad isikud. Tervisekeskuse
võib moodustada ka üks juriidiline isik, kes pakub kõiki eelnimetatud teenuseid.
Tervisekeskuse moodustajate hulka võivad lisaks kuuluda logopeedilise ravi või
psühholoogilise ravi teenust osutavad isikud.
1
(2) Tervisekeskuse osaks loetakse tervisekeskuses tegutseva perearstiabi osutaja tegevusloal
kajastuv tervisekeskuse asukohast erinev tegevuskoht.
(3) Tervisekeskuse liigid ja nõuded tervisekeskuse liikidele kehtestab valdkonna eest vastutav
minister määrusega.“;
6) paragrahvi 57 lõige 33 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(33) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul võib perearsti nimistusse kuuluvaid isikuid
teenindada perearstiabi tegevusluba omav isik Tervisekassa otsuse alusel:
1) tervisekeskuses;
2) tervisekeskuse väliselt, kui avaliku konkursi korras ei ole võimalik perearsti kohta täita ja
nimistule ei ole võimalik leida asendajat arsti ega tervisekeskuse näol.“;
7) paragrahvi 57 lõige 35 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(35) Käesoleva paragrahvi lõikes 33 nimetatud töökorraldus võib kesta kuni üks aasta või kui
avaliku konkursi korras ei ole võimalik perearsti kohta täita ja see on vajalik, arvestades
tervishoiu strateegilisi suundasid, võib pikaajaline asendamine kesta kuni viis aastat.“;
8) seadust täiendatakse §-dega 729 ja 7210 järgmises sõnastuses:
„§ 729. Nimistuväliste isikute teenindamise mõju järelhindamine
Sotsiaalministeerium viib läbi järelhindamise hiljemalt 2029. aasta 1. jaanuariks käesoleva
seaduse § 7 lõigetes 5 ja 6 sätestatud regulatsiooni rakendamise mõju ja tulemuslikkuse
hindamiseks ning esitab vajadusel ettepanekud regulatsiooni muutmiseks.
§ 7210. Perearstiabi osutaja poolt nimistusse kuuluvate isikute teenindamise mõju
järelhindamine
Sotsiaalministeerium viib läbi järelhindamise hiljemalt 2029. aasta 1. jaanuariks käesoleva
seaduse § 57 lõige 33 punktis 2 ja lõikes 35 sätestatud perearstiabi tegevusluba omava isiku
poolt tervisekeskuse väliselt perearsti nimistusse kuuluvatele isikutele asenduse korras teenuse
osutamise regulatsiooni rakendamise mõju ja tulemuslikkuse hindamiseks ning esitab vajadusel
ettepanekud regulatsiooni muutmiseks.”.
§ 2. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmine
Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses asendatakse § 50 lõike 5 punktis 1 sõna
„üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“.
§ 3. Kaitseväe korralduse seaduse muutmine
Kaitseväe korralduse seaduse § 351 lõikes 1 ja § 352 punktis 1 asendatakse sõna „üldarstiabi“
sõnaga „perearstiabi“.
§ 4. Küberturvalisuse seaduse muutmine
2
Küberturvalisuse seaduse § 3 lõike 1 punktis 7 asendatakse sõnad „perearst üldarstiabi
osutamisel“ sõnadega „perearstiabi osutaja perearstiabi osutamisel“.
§ 5. Ravikindlustuse seaduse muutmine
Ravikindlustuse seaduses asendatakse läbivalt sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“.
§ 6. Ravimiseaduse muutmine
Ravimiseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 13 lõike 1 punktis 2, § 16 lõikes 6, § 18 lõikes 3 ja § 21 lõikes 12 asendatakse arv
„7“ lauseosaga “7, 71“;
2) paragrahvi 19 lõiget 32 täiendatakse pärast lauseosa „punktide 1 ja 2“ lauseosaga „ning lõike
71“;
3) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:
„(71) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 7 nimetatud juhtudele võib Ravimiamet anda
loa kindla diagnoosi puhul müügiloata ravimi turustamiseks, et tagada inimestele või loomade
tervise seisukohast olulise ravimi katkematu kättesaadavus Eestis sama toimeaine ja tugevusega
müügiloaga ravimite tarneraskuse ajal või turustamise lõpetamisel kindlaks määratud ajaks.“;
4) paragrahvi 21 lõike 8 sissejuhatavas lauseosas asendatakse lauseosa „lõigetes 1 ja 7“
lauseosaga „lõigetes 1, 7 ja 71“;
5) paragrahvi 33 lõikes 17 asendatakse sõnad „tervishoiutöötajate riiklikus registris“ tekstiosaga
„tervishoiukorralduse infosüsteemis“;
6) paragrahvi 43 lõiget 6 täiendatakse pärast sõna „juures“ tekstiosaga „välja arvatud
tootmisettevõtte tegevusloa omajale kuuluva ravimi hulgimüügi tegevusloa alusel tegutsevas
hulgimüügi ettevõttes.“.
§ 7. Ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse
(lähtetoetused) muutmine
Ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse (lähtetoetused)
(RT I, 15.12.2023), 1 § 2 punktis 3 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“.
§ 8. Riigilõivuseaduse muutmine
Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvides 287 ja 288 asendatakse läbivalt sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“;
2) paragrahvi 287 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
3
„(5) Iseseisvalt füsioteraapia, iseseisvalt logopeedilise ravi või iseseisvalt psühholoogilise ravi
osutamise tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 145 eurot iga tegevuskoha
kohta eraldi.“;
3) seaduse 12. peatüki 3. jagu täiendatakse 8. jaotisega järgmises sõnastuses:
„8. jaotis
Tubakaseaduse alusel tehtavad toimingud
§ 2984. Tubakatoote ja tubakatootega seonduvast tootest teavitamine
(1) Tubakatoote ja tubakatootega seonduva toote teate läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu
740 eurot.
(2) Tubakatoote ja tubakatootega seonduva toote teate muudatuse eest tasutakse riigilõivu 740
eurot.“.
§ 9. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse muutmine
Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduses (RT I, 07.03.2023, 4) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 punktis 2 sisalduv lõige 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(31) Vanglas ja arestimajas kinni peetavatele isikutele tervishoiuteenuste osutamist, sealhulgas
vanglas kohapeal osutatavat hambaravi, ravimeid, meditsiiniseadmeid ja muid
tervishoiuteenuste osutamisega seotud kulusid rahastatakse riigieelarvest Tervisekassa kaudu
vangistusseaduse § 52 lõike 11 alusel antud määruse ning Tervisekassa tervishoiuteenuste
loetelus sätestatud alustel, tingimustel ja korras.“;
2) paragrahvi 2 punktides 3 ja 8 ning §-s 4 asendatakse sõnad „Eesti Haigekassa“ sõnaga
„Tervisekassa“ vastavas käändes.
§ 10. Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse muutmine
Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduses (RT I, 20.06.2022), 83
tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 4 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Kindlustusandja on kohustatud vastavalt võlaõigusseaduse §-le 520 sõlmima
vastutuskindlustuslepingu või muutma olemasolevat vastutuskindlustuslepingut
tervishoiuteenuse osutajaga, kellel on kehtiv tegevusluba, kes taotleb Terviseametilt tegevusloa
muutmist või uue tegevusloa väljastamist või kelle majandustegevuse peatamine lõpeb.“;
2) paragrahvi 5 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Tervishoiuteenuse osutaja kindlustuskohutuse täitmise tõendamiseks esitab
kindlustusandja või tema volitatud isik käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed
4
infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu Terviseameti peetavasse tervishoiukorralduse
infosüsteemi.“;
3) paragrahvi 34 punktid 9 ja 10 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„9) paragrahvi 421 täiendatakse lõigetega 2 ja 3 järgmises sõnastuses:
„(2) Tervishoiuteenuse osutamist võib alustada vastutuskindlustuslepingu järgse
kindlustusperioodi algusest või tervishoiukorralduse infosüsteemis märgitud ajast, kui viimati
nimetatu on hilisem. Käesolevas lõikes sätestatut kohaldatakse ka tegevusloa muutmise ja
majandustegevuse peatamise lõppemise menetluses.
(3) Vastutuskindlustuslepingu järgse kindlustusperioodi muutmine ei too kaasa tegevusloa
muutmist.“;
10) seadust täiendatakse §-ga 481 järgmises sõnastuses:
„§ 481. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine
Terviseamet võib lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule tunnistada
tegevusloa kehtetuks, kui tervishoiuteenuse osutaja ei ole täitnud tervishoiuteenuse osutaja
kohustusliku vastutuskindlustuse seadusest tulenevaid kohustusi.“.“.
§ 11. Tubakaseaduse muutmine
Tubakaseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 10 lõike 4 esimeses lauses, § 102 lõike 7 esimeses lauses ja § 103 lõike 3 esimeses
lauses asendatakse sõna „avaldatakse“ tekstiosaga „avaldatakse pärast teate nõuetele vastavuse
kontrollimist ja esitatud teabe hindamist“;
2) paragrahvi 10 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Tubakatooteid võõrandamiseks Eestisse toov või Eestis tubakatooteid tootev ettevõtja
esitab Terviseametile elektroonilises vormis teate andmete esitamiseks ettenähtud ühisportaali
kaudu tubakatoodete ja tubakatoodetega seonduvate toodete müügikogused tootemarkide ja -
liikide kaupa eelmise kalendriaasta kohta järgmise aasta 31. märtsiks.“;
3) paragrahvi 102 lõike 2 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „igal aastal“ sõnadega
„kalendriaasta kohta järgmise aasta 31. märtsiks“;
4) seaduse 2. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 104 järgmises sõnastuses:
„§ 104. Riigilõivud teate läbivaatamise eest
Käesoleva seaduse §-des 10–103 nimetatud teate läbivaatamise eest tasub teate esitaja enne teate
esitamist riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
§ 12. Seaduse jõustumine
5
(1) Käesolev seadus jõustub 2024. aasta 1. juulil.
(2) Käesoleva seaduse § 6 jõustub üldises korras.
(3) Käesoleva seaduse § 8 punkt 3 ja § 11 jõustuvad 2025. aasta 1. jaanuaril.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn 2024
Algatab Vabariigi Valitsus
6
Justiitsministeerium Meie 21.02.2024 nr 1.2-2/17-1
Eelnõu kooskõlastamine
Esitame kooskõlastamiseks tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada 10 tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut
terviseminister
Lisad:
1. Eelnõu
2. Eelnõu seletuskiri
3. Kooskõlastustabel
3. Rakendusakti kavand nr 1
4. Rakendusakti kavand nr 2
5. Rakendusakti kavand nr 3
Lisaadressaadid:
Tervisekassa
Terviseamet
Eesti Perearstide Selts
Eesti Arstide Liit
Eesti Kindlustusseltside Liit
Eesti Õdede Liit
Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liit
Tartu Ülikooli arsti, eriarsti ja hambaarsti erialase sobivuse hindamiskomisjon
Rahandusministeerium
Ravimiamet
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Eesti Nooremarstide Ühendus
Eesti Ravimihulgimüüjate Liit
Tubakatootjate Eesti Assotsiatsioon
Kaily Susi 5913 8027
[email protected]
Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 4
RAKENDUSAKTI KAVAND nr 1
…. ….. 2023 nr …
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses mõiste „üldarstiabi“ asendamisega
mõistega „perearstiabi“
Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 52 lõike 13, ravikindlustuse
seaduse § 30 lõike 1 ja § 331 lõike 1 ning Tervisekassa seaduse § 5 lõike 2 alusel.
§ 1. Vabariigi Valitsuse 22. aprilli 2021. a määruse nr 41 „COVID-19 põhjustava viiruse
levikust tulenevate teenuste eest Eesti Haigekassa kaudu maksmise tingimused ja
kord“ muutmine
Vabariigi Valitsuse 22. aprilli 2021. a määruse nr 41 „COVID-19 põhjustava viiruse levikust
tulenevate teenuste eest Eesti Haigekassa kaudu maksmise tingimused ja kord“ § 2 lõikes 1
ja § 3 lõikes 1 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“.
§ 2. Vabariigi Valitsuse 15. juuni 2023. a määruse nr 56 „Tervisekassa
tervishoiuteenuste loetelu“ muutmine
§ 2. Vabariigi Valitsuse 15. juuni 2023. a määruse nr 56 „Tervisekassa tervishoiuteenuste
loetelu“ 2. peatüki pealkirjas, § 3 lõigetes 7–9, 11, 12, 15, 19, 22–24, § 8 lõikes 2, § 9 lõigetes
2 ja 4, § 81 lõigetes 1 ja 4 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“.
§ 3. Vabariigi Valitsuse 5. jaanuari 2001. a määruse nr 3 „Tervisekassa põhikiri“
muutmine
Vabariigi Valitsuse 5. jaanuari 2001. a määruse nr 3 „Tervisekassa põhikiri“ § 45 lõikes 2
asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“.
Kaja Kallas
Peaminister
Riina Sikkut
Tervisminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
1
Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 3
RAKENDUSAKTI KAVAND nr 2
MÄÄRUS
…. ….. 2024 nr …
Määrus kehtestatakse alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse § 50 lõike 7 ja § 51 lõike 2
alusel ning kooskõlas sama seaduse § 50 lõikega 6, meretöö seaduse § 32 lõike 8, perioodi
2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 15 lõike 2, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 43
lõike 1, ravikindlustuse seaduse § 32, riigieelarve seaduse § 531 lõike 1, Tartu Ülikooli
seaduse § 7 lõike 2 ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 42 lõigete 3 ja 6, § 43 lõike
5, § 8 lõigete 46 ja 61, § 10, § 19 lõike 2, § 264 lõike 2, § 34 lõike 1, § 38 lõike 2, § 502 lõigete 6
ja 7, § 56 lõike 1 punktide 1, 4 ja 7, § 581 lõike 3, § 59 lõike 1, 592 lõike 2 ning § 593 lõike
22 alusel
§ 1. Sotsiaalministri 4. aprilli 2003. a määruse nr 60 „Apteegist piirituse väljastamise
kord ja tingimused“ muutmine
Sotsiaalministri 4. aprilli 2003. a määruse nr 60 „Apteegist piirituse väljastamise kord ja
tingimused“ § 1 lõikes 1 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“.
§ 2. Sotsiaalministri 29. novembri 2001. a määruse nr 112 „Avaliku konkursi kord
perearsti nimistu moodustamise õiguse andmiseks“ muutmine
Sotsiaalministri 29. novembri 2001. a määruse nr 112 „Avaliku konkursi kord perearsti nimistu
moodustamise õiguse andmiseks“ § 1 lõikes 1 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga
„perearstiabi“.
§ 3. Tervise- ja tööministri 20. detsembri 2018. a määruse nr 72 „Kiirabi ja meditsiinilise
kaugkonsultatsiooni teenuse eest tasumise tingimused ja kord“ muutmine
Tervise- ja tööministri 20. detsembri 2018. a määruse nr 72 „Kiirabi ja meditsiinilise
kaugkonsultatsiooni teenuse eest tasumise tingimused ja kord“ § 13 lõikes 5 asendatakse
sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“.
§ 4. Sotsiaalministri 6. novembri 2020. a määruse nr 46 „Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi
ja üldarstiabi osutajate ülesanded hädaolukorraks ja riigikaitseks valmistumisel ning
valmisoleku tasemed ja sisu kehtestatud ülesannete täitmiseks kõrgendatud
kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning
hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal“ muutmine
Sotsiaalministri 6. novembri 2020. a määruse nr 46 „Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja
üldarstiabi osutajate ülesanded hädaolukorraks ja riigikaitseks valmistumisel ning valmisoleku
tasemed ja sisu kehtestatud ülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse,
sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning hädaolukorra ohu korral ja
hädaolukorra ajal“ pealkirjas, § 1 lõikes 1, § 2 pealkirjas ja lõikes 2, § 3 pealkirjas ja
2
sissejuhatavas lauseosas ning § 4 pealkirjas ja lõigetes 1–3 asendatakse sõna „üldarstiabi“
sõnaga „perearstiabi“.
§ 5. Sotsiaalministri 19. jaanuari 2007. a määruse nr 9 „Kindlustatud isikult tasu
maksmise kohustuse Tervisekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse
osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika“ muutmine
Sotsiaalministri 19. jaanuari 2007. a määruse nr 9 „Kindlustatud isikult tasu maksmise
kohustuse Tervisekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu
arvutamise metoodika“ 2. peatüki pealkirjas, § 4 pealkirjas ja lõikes 3, § 41 lõikes 2, § 8 lõigetes
14–144, 3. jao pealkirjas, § 40 pealkirjas, § 41 lõikes 12, § 49 lõikes 6 ning lisa 14 pealkirjas
asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“.
§ 6. Sotsiaalministri 13. augusti 2010. a määruse nr 54 „Koolitervishoiuteenust osutava
õe tegevused ning nõuded õe tegevuste ajale, mahule, kättesaadavusele ja asukohale“
muutmine
Sotsiaalministri 13. augusti 2010. a määruse nr 54 „Koolitervishoiuteenust osutava õe
tegevused ning nõuded õe tegevuste ajale, mahule, kättesaadavusele ja asukohale“ § 2 lõikes
1 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“.
§ 7. Sotsiaalministri 29. novembri 2001. a määruse nr 116 „Nõuded perearsti
tegevuskoha ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile“ muutmine
Sotsiaalministri 29. novembri 2001. a määruse nr 116 „Nõuded perearsti tegevuskoha
ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile“ § 2 lõikes 1 ja § 3 lõikes 1 asendatakse sõna
„üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“.
§ 8. Sotsiaalministri 6. jaanuari 2010. a määruse nr 2 „Perearsti ja temaga koos töötavate
tervishoiutöötajate tööjuhend“ muutmine
Sotsiaalministri 6. jaanuari 2010. a määruse nr 2 „Perearsti ja temaga koos töötavate
tervishoiutöötajate tööjuhend“ tehakse järgmised muudatused:
1) preambul sõnastatakse järgmiselt:
„Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 7 lõike 6 ja § 8 lõike 61
alusel.“;
2) paragrahvi 1 lõigetes 1 ja 2, § 2 lõigetes 1–4, § 3 lõigetes 1 ja 11, § 4 lõigetes 1 ja 2, § 5
pealkirjas ja lõigetes 4–6 ja 9 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“;
3) määrust täiendatakse §-ga 6 järgmises sõnastuses:
„§ 6. Nimistuväline teenindamine
1) Perearst võib lisaks § 2 lõikes 2 nimetatule osutada perearstiabi teise nimistusse kuuluvale
isikule.
….“.
§ 9. Sotsiaalministri 7. detsembri 2012. a. määruse nr 47 „Perearsti nimistu
moodustamise, muutmise ja võrdlemise alused ja kord ning perearsti nimistute piirarv“
muutmine
3
Sotsiaalministri 7. detsembri 2012. a. määruse nr 47 „Perearsti nimistu moodustamise,
muutmise ja võrdlemise alused ja kord ning perearsti nimistute piirarv“ § 8 lõikes 2
asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“.
§ 10. Sotsiaalministri 29. novembri 2001. a määruse nr 111 „Perearsti nimistut
puudutavate dokumentide üleandmise kord“ muutmine
Sotsiaalministri 29. novembri 2001. a määruse nr 111 „Perearsti nimistut puudutavate
dokumentide üleandmise kord“ § 1 lõikes 1 ning § 2 lõigetes 3 ja 5 asendatakse sõna
„üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“.
§ 11. Sotsiaalministri 17. detsembri 2019. a määruse nr 70 „Residentuuri raamnõuded ja
korraldamise tingimused“ muutmine
Sotsiaalministri 17. detsembri 2019. a määruse nr 70 „Residentuuri raamnõuded ja
korraldamise tingimused“ § 5 lõikes 4 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“.
§ 12. Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määruse nr 53 „Tervise infosüsteemi
edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende esitamise tingimused ja kord“
muutmine
Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määruse nr 53 „Tervise infosüsteemi edastatavate
dokumentide andmekoosseisud ning nende esitamise tingimused ja kord“ § 5 lõikes 2
asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“.
§ 13. Tervise- ja tööministri 13. märtsi 2018. a määruse nr 5 „Tervisekeskuste
kaasajastamine“ muutmine
Tervise- ja tööministri 13. märtsi 2018. a määruse nr 5 „Tervisekeskuste kaasajastamine“ § 2
lõigetes 1, 2 ja 4, § 12 lõikes 4, § 13 lõigetes 1 ja 3 ning § 21 lõikes 5 asendatakse sõna
„üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“.
§ 14. Tervise- ja tööministri 7. juuli 2022. a määruse nr 59 „Tervishoiukorralduse
infosüsteemi põhimäärus“ muutmine
Tervise- ja tööministri 7. juuli 2022. a määruse nr 59 „Tervishoiukorralduse infosüsteemi
põhimäärus“ § 7 lõigetes 3 ja 8 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“.
§ 15. Sotsiaalministri 7. detsembri 2012. a määruse nr 51 „Tervishoiustatistika ja
tervishoiualase majandustegevuse aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis
ning esitamise kord“ muutmine
Sotsiaalministri 7. detsembri 2012. a määruse nr 51 „Tervishoiustatistika ja tervishoiualase
majandustegevuse aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ning esitamise kord“ §
3 lõikes 5 ja § 4 lõikes 3 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“.
§ 16. Sotsiaalministri 16. mai 2008. a määruse nr 27 „Tervishoiuteenuse kvaliteedi
ekspertkomisjoni töökord, tervishoiuteenuse kvaliteedile hinnangu andmise kord ja
komisjoni moodustamine“ muutmine
Sotsiaalministri 16. mai 2008. a määruse nr 27 „Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni
töökord, tervishoiuteenuse kvaliteedile hinnangu andmise kord ja komisjoni moodustamine“ §
4 lõikes 1 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“.
4
§ 17. Sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määruse nr 56 „Tervishoiuteenuse
osutamise dokumenteerimise tingimused ja kord“ muutmine
Sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määruse nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise
dokumenteerimise tingimused ja kord“ § 8 lõikes 2, §-s 21 ning § 29 lõikes 2 asendatakse sõna
„üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“ vastavas käändes.
§ 18. Sotsiaalministri 7. aprilli 2003. a määruse nr 62 „Tervishoiuteenuse osutamisel ja
hoolekandeasutuses hooldamisel kasutatava piirituse kulunormid“ muutmine
Sotsiaalministri 7. aprilli 2003. a määruses nr 62 „Tervishoiuteenuse osutamisel ja
hoolekandeasutuses hooldamisel kasutatava piirituse kulunormid“ asendatakse sõna
„üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“.
§ 19. Tervise- ja tööministri 15. märtsi 2019. a määruse nr 27 „Tervishoiuteenuse
osutamisel osalevate isikute loetelu ja osalemise kord ning nende juurdepääsu ulatus
tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele“ muutmine
Tervise- ja tööministri 15. märtsi 2019. a määruse nr 27 „Tervishoiuteenuse osutamisel
osalevate isikute loetelu ja osalemise kord ning nende juurdepääsu ulatus tervise
infosüsteemis olevatele isikuandmetele“ § 2 lõikes 1 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga
„perearstiabi“.
§ 20. Sotsiaalministri 15. detsembri 2004. a määruse nr 128 „Tervishoiuteenuste
kvaliteedi tagamise nõuded“ muutmine
Sotsiaalministri 15. detsembri 2004. a määruse nr 128 „Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise
nõuded“ § 7 lõikes 5 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“.
§ 21. Tervise- ja tööministri 27. detsembri 2018. a määruse nr 73 „Tervishoiuteenuste
kättesaadavuse ja ravijärjekorra pidamise nõuded“ muutmine
Tervise- ja tööministri 27. detsembri 2018. a määruse nr 73 „Tervishoiuteenuste
kättesaadavuse ja ravijärjekorra pidamise nõuded“ §-s 2 ning § 5 lõigetes 15 ja 16 asendatakse
sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“.
§ 22. Terviseministri 31. septembri 2023. a määruse nr 54 „Füsioteraapia, logopeedilise
ravi ja psühholoogilise ravi iseseisev osutamine“ muutmine
Terviseministri 31. septembri 2023. a määruse nr 54 „Füsioteraapia, logopeedilise ravi ja
psühholoogilise ravi iseseisev osutamine“ § 2 lõigetes 2, 3 ja 4 asendatakse sõnad „üld- ja
eriarstiabist“ sõnadega „pere- ja eriarstiabist“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut
terviseminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
5
(allkirjastatud digitaalselt)
Maarjo Mändmaa
kantsler
Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
RAKENDUSAKTI KAVAND nr 3
MÄÄRUS
2024 nr …
Tervisekeskuste liigid ja nõuded
Määrus kehtestatakse “Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse” § 151 lõike 3 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse esmatasandi tervishoiuteenuste ühtlase kättesaadavuse
tagamiseks tervisekeskuste liigid ja nende vastutus ning nõuded erinevat liiki
tervisekeskustele.
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut
Terviseminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Maarjo Mändmaa
kantsler