Rahandusministeerium · 21. veebruar 2024
Sisu (failidest)
<
OTSUS
Vaidlustusasja number 13-24/261744
Otsuse kuupäev 21.02.2024
Vaidlustuskomisjoni liige Ulvi Reimets
Vaidlustus Genekor SIA vaidlustus ühishankijate sihtasutuse Põhja-
Eesti Regionaalhaigla, Aktsiaseltsi Ida-Tallinna Keskhaigla
ja sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum riigihankes „Test
rinnavähi optimaalse adjuvantravi määratlemiseks”
(viitenumber 261744) OÜ Antegenes pakkumuse vastavaks
ja edukaks tunnistamise, OÜ Antegenes kvalifitseerimise ja
kõrvaldamata jätmise otsustele
Menetlusosalised Vaidlustaja, Genekor SIA, esindaja Merily Rool
Ühishankijad, sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla,
Aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla ja sihtasutus Tartu
Ülikooli Kliinikum, esindaja Liisa Saamot
Kolmas isik, OÜ Antegenes, esindaja juhatuse liige Peeter
Padrik
Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
RHS1 § 197 lg 1 p-i 4 ja § 198 lg 3 alusel
1. Jätta Genekor SIA vaidlustus rahuldamata.
2. Jätta Genekor SIA tasutud riigilõiv1280 eurot ja lepingulise esindaja kulud tema
enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule kümne päeva jooksul otsuse avalikult
teatavaks tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1).
JÕUSTUMINE
Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei
esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole
seotud edasikaevatud osaga (RHS § 200 lg 4).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. 07.12.2023 avaldasid ühishankijad sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Aktsiaselts Ida-
Tallinna Keskhaigla ja sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum (edaspidi koos Hankija)
1
Riigihangete seadus
riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbi viidava riigihanke „Test rinnavähi
optimaalse adjuvantravi määratlemiseks” (viitenumber 261744) (edaspidi Riigihange)
hanketeate.
Hankija eesmärgiks on sõlmida raamleping ühe pakkujaga.
2. 22.01.2024 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)
Genekor SIA (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus taotlustega tunnistada kehtetuks Hankija
10.01.2024 otsused OÜ Antegenes (edaspidi ka Kolmas isik) pakkumuse vastavaks ja edukaks
tunnistamise, OÜ Antegenes kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise kohta.
3. Vaidlustuskomisjon teatas 29.01.2024 kirjaga nr 12.2-10/13 menetlusosalistele, et vaatab
vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse
avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide
esitamiseks aega kuni 01.02.2024 ja neile vastamiseks 06.02.2024.
Vaidlustuskomisjoni poolt määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad
Vaidlustaja, teiseks tähtpäevaks Hankija.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
4. Vaidlustaja, Genekor SIA, põhjendab taotlusi järgmiselt.
4.1. Vaidlustajale teadaolevalt on Kolmas isik MammaPrint testi edasimüüja ja on esitanud
pakkumuse sellele testile. Nimetatud test ei võimalda aga teostada tulemuslikku ja
tõenduspõhist testimist kõikidele patsientidele. Riigihanke alusdokumendid (edaspidi RHAD)
nõuavad, et test oleks mõeldud kasutamiseks kõikidele patsientidele, erisuseta, mistõttu ei saa
Kolmanda isiku puhul olla tegemist hanke tingimustele vastava teenusega.
Vaidlustaja poolt pakutavat Oncotype testi (ehk 21-geeni testi) on võimalik tõenduspõhiselt,
tuginedes kliinilistele uuringutele, kasutada nii post-menopausis kui premenopausis
patsientidel. Kolmanda isiku pakutav MammaPrint ei ole aga premenopausis naistele kohane,
kuna puuduvad uuringud, mis selle otstarbekat kasutamist viidatud sihtgrupile kinnitaksid,
mistõttu jääb Kolmanda isiku testi alusel üks osa teenuse sihtgrupist ilma vajaliku teenuseta
ning pakkumus ei vasta riigihanke objektile (lisa 1, väljavõte allikast).
NCCN juhisest lähtuvalt tuleb tungiva soovituse (strongly consider / kategooria: „preferred“)
alusel patsientide ravimisel eelistada Vaidlustaja pakutavat Oncotype 21-geeni testi, kuid
Hankija ei ole menetluse läbiviimisel nimetatud soovitustele kaalu andnud.
Vaidlustaja hinnangul peab tervishoiuteenuse osutajal olema võimalik ravi määramisel valida
parim võimalik testimisviis. Vaidlustaja pakutav Oncotype test loob nii patsiendile kui ka
tervishoiuteenuse osutajale lisandväärtust, mida ei võimalda teadaolevalt ükski teine test, mis
kokkuvõttes tagaks parima võimaliku ravi patsiendile. Hankija on aga välistanud võimaluse,
et raviteenuse osutamisel oleks võimalik nende testide vahel kaaluda ja valida patsiendile
parim lahendus. Riigihanke ülesehitus ei ole arvestanud pakutavate testide kvaliteeti ja
tugineb vaid hinnal põhinevale kriteeriumile.
2 (24)
Vaidlustaja pakutav test võimaldaks samas lisaks haiguse prognoosimisele (ehk võimaldab
määrata vähi taasteket) ka anda hinnangu prediktiivselt keemiaravi kasulikkusele.
MammaPrint test kirjeldatud lisandväärtust pakkuda ei saa.
4.2. Vastuseks Vaidlustaja päringule teavitas Hankija järgmist: „Hankijal ei tekkinud kahtlusi,
et edukaks tunnistatud pakkumus oleks põhjendamatult madala hinnaga. Pakutud hind vastab
hankes toodud eeldatavale maksumusele.“ (teabevahetus riigihangete registris, Hankija
15.01.2024 vastus Vaidlustaja 11.01.2024 küsimusele).
Hankija viide, et selle hindamisel saab ühe alusena vaadelda eeldatavat maksumust, on õige,
kuid tõeseks ei saa pidada Hankija ilma põhjenduseta antud hinnangut, mille kohaselt
Kolmanda isiku esitatud maksumus selles Riigihankes vastab eeldavale maksumusele. Samuti
ei ole piisav vaadelda põhjendamatult madala maksumuse hindamisel üksnes eeldatavat
maksumust, vaid hinnata saab ja tuleb ka muid näitajaid. Eeldatav maksumus on vaid üks
võimalik näitaja, mis pealegi on määratud Hankija poolt Vaidlustajale teadmata
kriteeriumitele tuginedes. Arvestada tuleb, et ka eeldatava maksumuse määramine on alati
hinnanguline, mistõttu sisaldab see teatavat subjektiivsuse komponenti. Vaidlustaja palub
arvesse võtta vähemalt järgmisi võrdlusandmeid.
4.2.1. Raamlepingu projekti p-i 3.3. kohaselt kehtib leping 36 kuud, p-i 3.4 kohaselt on
raamlepingu eeldatav maksumus 1 140 000 eurot ja maksimaalne maksumus 1 600 000 eurot.
Tehnilise kirjelduse p-i 1.1. alusel on eeldatav aastane kogus 190 analüüsi teenust (testi).
Pakkumuste hindamiskriteeriumiks määras Hankija ühe testi maksumuse. Raamlepingu
eeldatava maksumuse alusel on ühe testi hinnaks (1 140 000/190 testi)/3 aastat = 2000 eurot.
Raamlepingu maksimaalset maksumust aluseks võttes on aga ühe testi eeldatavaks hinnaks (1
600 000 / 190 testi) / 3 aastat = 2807 eurot. Viimane näitaja ei kaldu märkimisväärselt kõrvale
ka Tervisekassa poolt vastava testi rahastamise piirhinnast, milleks on Tervisekassa
tervishoiuteenuste loetelu § 72 lg 1 alusel 2806,00 eurot.2 Tervisekassa piirhinda arvestades
on raamlepingu maksimaalse mahu sellisel viisil esitamise aluseks Hankija poolt võimalik
pidada Hankija eeldust, et Riigihankes esitatud hinnad võivad kujuneda eeldatavast
mõnevõrra kallimaks, mistõttu on asjakohane põhjendamatult madala maksumuse kahtluse
tekkimise hindamisel ka seda näitajat arvestada.
4.2.2. Riigikohus on selgitanud, et Hankijal peab tekkima kahtlus, et pakkumuse maksumus
on põhjendamatult madal siis, kui pakkumuse hinna ja teostatavate tööde eeldatava
maksumuse vahe on silmatorkavalt erinev. Kolmanda isiku maksumus oli eeldatavast
maksumusest pea ¼ võrra madalam, mis on selgelt tähelepanu vääriv erinevus, mille alusel
tulnuks Hankijal RHS § 115 lg 1 kohane hindamine läbi viia.
4.2.3. Võttes aga aluseks Riigihanke maksimaalse maksumuse (ühe testi läbiviimise
maksumus 2807 eurot) ja Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu piirhinna (ühe testi
läbiviimise maksumus 2806 eurot), on Kolmanda isiku pakkumuse maksumus 44,5%
madalam. Sellise näitaja tuvastamisel ei saa Hankija veenvalt väita, et tal põhjendamatult
madala maksumuse kahtlust ei tekkinud. Vaidlustaja hinnangul tulnuks eeltoodut arvesse
võttes Hankijal selgitada nii eeldatava maksumuse kujunemist kui ka hinnata Kolmanda isiku
esitatud maksumuse kujunemist, tuvastamaks, kas tegemist on põhjendamatult madala
maksumusega.
2
Rinnavähi koe geeniekspressioonanalüüs adjuvantse keemiaravi raviotsuseks, kood 66646, piirhind 2806,00. Kättesaadav veebilehel:
https://www.riigiteataja.ee/akt/120122023023#para72 (19.01.2024).
3 (24)
4.2.4. Kahtlus võinuks Hankijal tekkida aga ka esitatud pakkumuste hinnavahet analüüsides.
Vaidlustaja pakkumus oli 1950 eurot ühe testi läbiviimiseks, Kolmanda isiku pakkumus
1557,38 eurot. Seega erines pakkumuste maksumuste vahe veidi enam kui 20% võrra, mis ei
ole väheoluline näitaja. Kui sarnast testi on võimalik ühel juhul teostada viiendiku võrra
odavama hinnaga, tuleks Hankijal minimaalselt selgitada välja, millest taoline hinnaerinevus
tekkida saab, mitte võimalikke kahtluseid sisulise analüüsita kõrvale jätta. Riigihanke
üldpõhimõtted (RHS § 3 p 1 ja p 5) ja RHS § 115 regulatsioon kohustavad hankijat hea seisma,
et hankeleping sõlmitaks pakkujaga, kes lepingut reaalselt täita suudab. Hoolsa hankija
kohustuseks on seejuures analüüsida võimalikke riskikohti. Alapakkumuse esitanud
pakkumuse tagasi lükkamise üheks põhjuseks ongi just tema võimetus lepingut kokkulepitud
tingimustel täita.
4.2.5. Eeltoodud näitajaid arvesse võttes pidanuks Hankijal tingimata tekkima kahtlus
põhjendamatult madala maksumuse esitamise osas.
4.3. Hankija ei ole kontrollinud ja kaalunud Kolmanda isiku osas RHS § 95 lg 4 p-i 6 ja p-i 7
kõrvaldamise aluste esinemist ega teinud sellekohaseid põhjendatud otsuseid.
Kolmas isik on sihtasutusega Tartu Ülikooli Kliinikum seotud isik pikaajalise töösuhte kaudu.
Antegenes OÜ suuromanikuks ja juhatuse liikmeks on läbi mitme osaühingu sihtasutuse Tartu
Ülikooli Kliinikum hematoloogia-onkoloogiakliiniku juhataja dr P. P.. Seega Kolmas isik on
esitanud pakkumuse iseendale teenuse kasutamiseks. Sellises olukorras puudub kahtlus, et
tegemist on Hankijaga seotud isikuga, kuna Hankijaks ja raamlepingu osapooleks on ka
sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum.
Eluliselt usutavaks tuleb pidada, et sellises staatuses Kolmanda isiku esindajal on ka
informatsiooniline eelis teiste riigihankes osalejate ees. Seistes menetlusele ja selle alusel
hangitavale teenusele sedavõrd lähedal, töötades teenuse pakkumiseks ja teisalt ka
kasutamiseks igapäevaselt, ei pruugi olla mõistlikult võimalik eelise tekkimist vältida.
Riigikohus on 17.04.2018 haldusasjas 3-17-2226 selgitanud, et tõendamiskoormus selles osas,
kas ettevõtja, tema töötaja või muu isiku osalus riigihanke ettevalmistamisel ei mõjutanud
selle ettevõtja pakkumust või taotlust, lasub ka hankijal.
Hankijal lasub minimaalselt kohustus selgitada, kas ja mil määral on pakkumuse koostamisel
Kolmas isik informatsioonilise eelise saanud ja seda pakkumuse koostamisel kasutanud, kas
nimetatud asjaolu on mõjutanud Riigihankes osalemist.
Kas konkurentsi moonutust on võimalik vältida muude vahenditega, sõltub Hankija
järeldustest ja tuvastatud asjaoludest teiste RHS § 95 lg 4 p 7 eelduste osas. Kas selliseid
vahendeid esineb ja mida Hankija kasutusele on võtnud, peab Hankija otsuses selgitama.
Pidades silmas eelpool kirjeldatud Kolmanda isiku seotust Hankijaga, tuleb Hankijal otsuse
tegemisel kontrollida, kas Kolmanda isiku esindaja taolist seotust oli objektiivselt võimalik
Riigihanke ettevalmistamisel vältida, kuivõrd finantsalased ja majanduslikud huvid esinevad
Kolmandal isikul tingimata – selleks on soov müüa on teenust ja teenida kasumit.
Riigikohtu otsuses 3-17-2226 (p 17.) on kohus esitanud põhjaliku selgituse huvide konflikti
kontrollimisel aluseks oleva kohtupraktika osas. Kohus leidis, et potentsiaalselt huvide
konfliktis olevale isikule tuleb anda võimalus tõendada, et see olukord ei mõjutanud tema
4 (24)
käitumist hankemenetluses ja et kõnealusel juhul ei kahjusta saadud kogemus konkurentsi
(samas, p 36; vt ka C‑538/07: Assitur, p 30). Mis tahes vormis mõju ilmnemine on seevastu
piisav selleks, et seotud ettevõtjad hankemenetlusest kõrvaldada (C-538/07, p 32). Hankija
peab igal juhul kontrollima võimalike huvide konfliktide olemasolu ja võtma asjakohased
meetmed huvide konfliktide ennetamiseks, tuvastamiseks ja heastamiseks. Seejuures ei saa
tõendamiskoormust panna kaebajale (C-538/13: eVigilo, p‑d 43–44).
Hankija on aga jätnud otsuse kohaselt võimaliku huvide konflikti esinemise analüüsimata.
RHS § 95 lg 4 vabatahtlik iseloom seisab selles, et hankijal on võimalik kaalumise järel teha
põhjendatud otsus, kas pakkuja kõrvaldada või mitte. Selle Riigihanke raames tehtud otsusest
ei nähtu, et Hankija põhjendatud otsuse teinud oleks ja seda tõdeb ka Hankija ise vastuseks
Vaidlustaja päringule (teabevahetus riigihangete registris, Hankija 15.01.2024 vastus
Vaidlustaja 11.01.2024 küsimusele). Vaidlustaja hinnangul tuleb kahtlemata RHS § 95 lg 4 p-
ide 6 - 7 alusel esinevate asjaolude alusel kõrvaldamist kaaluda.
4.4. Vaidlustaja esitas täiendavad seisukohad.
4.4.1. Tervishoiuteenuse loetelu ei ole tõendiks küsimuses, kas Kolmanda isiku testi saab
kasutada eranditult kõikidel patsientidel – nagu Kolmas isik viitab, kogu hinnang antigi vaid
tema pakutavale testile, st mistahes viisil maailmas kõrgemalt hinnatud Vaidlustaja testi ei
kõrvutatud Kolmanda isiku testiga. Ainult Oncotype DX test on valideeritud keemiaravi
kasulikkuse hindamiseks ja see on kaasatud kahte suurde prospektiivsesse randomiseeritud
kliinilisse uuringusse. Oncotype DX test on arendatud keemiaravi kasulikkuse määramiseks,
test kasutab geeni ekspressiooni andmeid ilma prognostilisi faktoreid lisamata.3
4.4.2. On oluline määratleda selgelt terminid „prognostiline“ ja „predikatiivne“.
„Prognostiline“ on olukord, kus biomarker annab infot kliinilisest tulemusest sõltumata
saadud ravist, praktiliselt onkoloogias informeerides metastaaside tekke riskist.
„Prediktiivne“ seevastu on olukord, kus biomarker annab infot vastusest konkreetsele ravile
(näiteks keemiaravi kasust), praktiliselt onkoloogias informeerides, kas patsient vajab
keemiaravi või mitte.
Raviotsused onkoloogias tehakse Euroopas ja suuremas osas maailmast rahvusvaheliste
juhiste alusel, millest kõige populaarsemad on NCCN ja ASCO juhendid.
NCCN-i juhendites Mammaprinti testi kohta öeldakse selgelt, et test on ainult prognostiline
(mis tähendab, et see võib informeerida patsiendi metastaaside tekkeriskist, see ei saa
määratleda, kes vajab keemiaravi ja kes mitte). Mammaprinti testiga ei saa määrata
keemiaravi kasulikkust, vaid lihtsalt prognoosida haiguse kulgu.
Oncotype DX (21-geeni test) on ainus test, mida soovitatakse NCCN juhiste kohaselt nii
prognostilise kui ka prediktiivse testina kõigile patsientidele (pre-ja post-menopausis
patsiendid).
3
Sparano et al. N Engl J Med. 2018; Kalinsky et al. New Engl J Med.2021; Kalinsky et al. SABCS 2012, GS207; Paik et al. J Clin Oncol.
2006; Albain et al. Lancet.2010
5 (24)
Mammaprint test on prognostiline ning kasutatav kõrge riskiga post-menopausis naistel,
sellega ei saa määrata tõenduspõhiselt keemiaravi kasulikkust ehk test ei ole prediktiivne, mis
on antud teemas kõige olulisem faktor üldse, sest otsustatakse patsiendi ravi üle.
4.4.3. Mõlemad testid peavad turul olema võrdselt koheldud ning kättesaadavad patsiendile
ja arstile ning antud olukorras nähtub, et Riigihange on vormistatud alustel, mis seda ei taga.
Kolmanda isiku MammaPrint ei test võimalda teostada tulemuslikku ja tõenduspõhist
testimist kõikidele patsientidele, mistõttu on see vastuolus RHAD-s tooduga.
Hankija ei ole adresseerinud ka tuvastatud Kolmanda isiku pakkumuse vastuolu RHS § 3 p-
iga 5, mistõttu saab pidada seda asjaolu Hankija poolt omaks võetuks.
4.4.4. Hankija ei ole selgitanud usutavalt, miks ei tekkinud kahtlust põhjendamatult madala
maksumuse küsimuses.
Testperioodist saadav info oli vähemalt käsitletav RHS § 10 mõttes turu-uuringuna, kuivõrd
see mõjutas Hankija vastuse kohaselt ka RHAD ettevalmistamist. Seega ei ole Hankija täitnud
RHS § 10 lg 3 p-i 1 kohustust, mille kohaselt tuleb riigihanke alusdokumentides kajastada
kogu oluline teave, mis on turu-uuringus või muul moel riigihanke ettevalmistamisse
kaasatud ettevõtjaga vahetatud.
Kui Vaidlustaja sai teada, et Kolmas isik pakub ühishankijatele teste ilma riigihanke
väljakuulutamiseta, siis tegi Vaidlustaja ka ühishankijatele palvega Vaidlustaja testi proovida.
Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum vastava lepingu Vaidlustajaga sõlmis.
Sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikumi tellimustest nähtus ka Vaidlustaja vaidlustust toetav
asjaolu, et Vaidlustaja testi sai kasutada pre-menopausis naiste puhul, mida paralleelselt
testitav MammaPrinti test ei võimaldanud teostada. 2023 saatis Vaidlustaja välja 34 Oncotype
DX vastust, millest 18 patsienti olid sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikumi omad, kellest 6
premenopausis patsiendid.
4.4.5. Ei ole lubatav ärisaladuse kaitse nime all varjata raamlepingu eeldatava maksumuse
kujunemist. Riigihanke eeldatav maksumus on avalik info, mida Hankija peab olema
võimeline põhjendama.
Vaidlustajale jääb Hankija vastusest mulje, et testperioodil oli testi hind kõrgem, mistõttu
kujunes ka eeldatav maksumus kõrgemaks. See omakorda tekitab küsimuse sellest, miks
Hankijal ei tekkinud kahtlust põhjendamatult madala maksumuse kontrollimiseks.
Väide, et „Raamlepingu eeldatavat maksumust määratledes oli ilmne, et pikaajalise
raamlepingu sõlmimisel tuleb ühe testi hind odavam /../.“ on vastuoluline, kuivõrd pole selge,
millest tulenevalt see oleks pidanud ilmne olema, kui testperioodil oli testi maksumus
tegelikkuses kõrgem. Hankija on oma vastuses seega andnud selged vihjed sellest, et pakutu
ja eeldatava maksumuse arvestamise aluseks olnud hinnad ei olnud samad.
Kahjuks ei ole Hankija selgitanud, mis alustel eeldatav maksumus ja raamlepingu
maksimaalne maht on määratud. Seda on Hankija asunud selgitama alles
vaidlustusmenetluses, RHAD-st vastavaid seisukohti tuvastada võimalik ei ole.
6 (24)
Euroopa kohus on hiljutises praktikas asunud üheselt seisukohale, et kui edutu pakkuja esitab
hankijale nõude kirjalikult ja põhjendatult esitada põhjused, miks ta ei pidanud edukaks
tunnistatud pakkumust põhjendamatult madala maksumusega pakkumuseks, peab hankija
esitama üksikasjaliku vastuse. Mis tahes muu tõlgendus jätaks edutu pakkuja ilma tema
õigusest tõhusale õiguskaitsevahendile, mis on tagatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta
artikliga 47. Nimelt oleks pakkujal võimatu hinnata, kas hankija otsus, mille kohaselt edukaks
tunnistatud pakkumus ei ole põhjendamatult madala maksumusega, on põhjendatud (C-
101/22P, Euroopa Komisjon vs Sopra Steria Benelux, Unisys Belgium).
Seega on Hankijal kohustus sisuliselt selgitada põhjendamatult madala maksumuse küsimust,
mitte üksnes pinnapealselt leida, et kahtlust ei tekkinud.
Hankija ei ole ühelgi viisil, ei otsuse tegemisel ega vaidlustusmenetluses, kaalunud RHS § 3
p-i 3 ja p-i 5 tagamist põhjendamatult madala maksumuse kontrollimata jätmisel. Seega on
Hankija vastusest tulenevalt ilmne, et Hankijal oleks pidanud tekkima kahtlus põhjendamatult
madala maksumuse esitamise kohta ning sellele oleks pidanud järgnema ka kohane kontroll,
mida Hankija ei ole teostanud.
4.4.6. Asjaolu, et dr P.P. töötab sihtasutuses Tartu Ülikooli Kliinikum mitte täiskohaga, vaid
üksnes 0,1 koormusega, ei väära Vaidlustaja seisukohta Kolmanda isiku ja Hankija seotusest.
Lisaks konkreetsele ja otsesele seotusele on Hankija ka ise toonud välja, et riigihankele
eelnevalt sõlmiti eksklusiivselt üksnes Kolmanda isikuga leping testide proovimiseks enne
riigihanke avaldamist, mis omakorda loob väga konkreetse ja tugeva seotuse riigihanke
ettevalmistamisega Kolmanda isiku poolt. Seega Hankija väited huvide konflikti vältimisest
on ainetud.
Vaidlustaja hinnangul on eluliselt usutav, et dr P.P. sai muuhulgas testperioodi vältel oma
kolleegidele selgitada, miks on tema äriühingu maale toodav test piisav, tutvustades
muuhulgas arstidele ja Hankijale, miks NCCN tõenduspõhisuse 1 kategooria on piisav, kuigi
see ei taga kõikide patsientide testimist. NCCN ütleb selgelt, et eelistatud on Vaidlustaja
pakutud test Oncotype ning Mammaprint testi on nimetatud tunduvalt kitsama vaatega.
Eelnevalt väljatoodud asjaolu nähtub vaidlustuse lisa 2 lk 74 NCCN juhises.
5. Hankija vaidleb vaidlustusele vastu.
5.1. RHAD-i tehnilises kirjelduses toodud nõuded on kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning
Kolmanda isiku pakkumus vastab RHAD-i tehnilises kirjelduses nõutud tingimustele.
5.1.1. Tehnilise kirjelduse p-i 4.1. kohaselt peab test olema 3. faasi randomiseeritud kliinilises
uuringus prospektiivselt valideeritud ning vastama National Comprehensive Cancer Network
(edaspidi NCCN ravijuhis) kategooria 1 tõenduspõhisusele (Clinical Practice Guidelines in
Oncology, Breast Cancer, Version 4.2023, GENE EXPRESSION ASSAYS FOR
CONSIDERATION OF ADJUVANT SYSTEMIC THERAPY, BINV-N, lisa 1).
Seega peab test vastama NCCN kategooria 1 tõenduspõhisusele, millele antud juhul
Kolmanda isiku test ka vastab (vt alltoodud tabeli tulpa pealkirjaga „NCCN Category of
Evidence and Consensus“). NCCN ravijuhises on toodud Kolmanda isiku poolt pakutava testi
MammaPrint kategooria 1 näidustus patsientidele: pN0 ja pN1 (1-3 positiivset lümfisõlme).
7 (24)
Vaidlustaja poolt pakutava Oncotype testi samas juhises on toodud kategooria 1 näidustus
pN0, eraldi on välja toodud välja postmenopausis pN1 (1-3 positiivset lümfisõlme) kategooria
1 ning premenopausis pN1 (1-3 positiivset lümfisõlme) kategooria 2A (madalam kategooria)
- vt alltoodud tabelit (lisa 1, lk BINVN, 1 of 5/esimene lehekülg viiest).
Hankija ei ole tehnilises kirjelduses kehtestatud eraldi nõuet patsiendi menopausi ega ka pN1
staatuse järgi. Tehnilise kirjelduse p-i 4.1. kohaselt peab test olema 3. faasi randomiseeritud
kliinilises uuringus prospektiivselt valideeritud ning vastama NCCN ravijuhise kategooria 1
tõenduspõhisusele.
5.1.2. Tehnilises kirjelduses ei ole NCCN ravijuhises soovituslikult eelistatud testile mingeid
eritingimusi seatud, mistõttu on Vaidlustaja sellekohane etteheide Hankijale sisutühi. Hankijal
on õigus iseseisvalt otsustada, millistele tingimustele peab hangitav toode vastama, seda ei
saa otsustada kolmandad isikud Hankija eest.
Ravijuhiseid on mitmeid, näiteks Euroopas on eksisteerib ka ESMO (European Society of
Medical Oncology) ravijuhend, mis ei sea konkreetseid eelistusi rinnavähi koe
geeniekspressioonanalüüsi valiku osas ning seda ei pea vajalikuks teha ka Hankija.
5.2. Kuna Hankija ei leidnud, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on hankelepingu eset
arvestades põhjendamatult madal, siis ei pidanud Hankija vajalikuks pakkujalt selle osas
selgitusi küsida.
Raamlepingu eeldatav maksumus on alati hinnanguline, nagu ka Vaidlustaja ise õigesti
vaidlustuses välja toob. RHS § 23 lg 3 sätestab, et riigihanke eeldatava maksumuse
arvestamisel peab lähtuma riigihanke alustamisele vahetult eelneva aja keskmisele
turuhinnale vastavast hinnatasemest, mis peab kehtima riigihanke alustamise hetkel. Seda
ongi Hankija teinud, kuna Hankijal oli Kolmanda isikuga 2023 aastal testi kasutamise
testperioodiks (ca kaks kuud) sõlmitud leping, millest nähtub ühe testi maksumus (lisa
2/ärisaladus) ning millest tulenevalt määras Hankija ka raamlepingu eeldatava maksumuse.
Raamlepingu eeldatavat maksumust määratledes oli ilmne, et pikaajalise raamlepingu
sõlmimisel tuleb ühe testi hind odavam kui lühiajalise lepingu sõlmimise puhul, arvestades
seejuures asjaolu, et turul on ka teisi pakkujaid.
Täiesti meelevaldne on Vaidlustaja poolt raamlepingu maksimaalse maksumuse jagamine
8 (24)
testide arvuga kolme aasta peale. Lepingu maksimaalne maksumus näitab vaid seda, mis on
see maksimaalne rahaline summa, mille eest võib Hankija 36-kuulise perioodi jooksul teste
soetada, aga ei pruugi. Mitte ühelgi juhul ei ole lepingu maksimaalne maksumuse alusel
võimalik tuletada testi tegelikku turuhinda.
Riigikohus on öelnud, et alapakkumuse kahtluse tekkimiseks peab vahe pakkumuse ning
võrreldava väärtuse vahel olema „märkimisväärne“. Kuivõrd „märkimisväärne“ on
määratlemata õigusmõiste, siis võib see sõltuvalt asjaoludest ja hankelepingu esemest oluliselt
erineda. Kui mõnes valdkonnas võib kuni 30% hinnaerinevus konkurentide pakkumuste vahel
olla täiesti tavapärane nähtus, siis mõnes muus valdkonnas võib juba 10%-line hinnaerinevus
olla ebaloomulik ja viidata alapakkumusele. Sel põhjusel annab Hankijale kõige vahetuma ja
ausama tagasiside turuhindadest võrdlus samas riigihankes esitatud teiste pakkumustega.4
Vaidlustaja esitas pakkumuse, mille kohaselt on ühe testi läbiviimise hinnaks 1950 eurot ning
Kolmas isik esitas pakkumuse, mille kohaselt on ühe testi läbiviimise hinnaks 1557,38 eurot,
seega erines pakkumuste maksumuse vahe ca 20% võrra, mis ei ole selle toote puhul kuidagi
ebatavaline. Vaidlustaja ning Kolmanda isiku pakkumuste vahe ei ole sedavõrd suur, et
Hankija oleks sellest automaatselt pidanud tegema järeldust, et tegemist on Kolmanda isiku
poolse alapakkumusega.
RHS ei täpsusta, milline peab olema pakkumuse maksumuse hälbimus võrreldavast
maksumusest, mis peaks tekitama hankijas kahtluse pakkuja võimekuses hankelepingut
kohaselt täita.
Meditsiinivaldkonnas on üsna tavapärane, et ajas toote hind langeb, teinekord üsna järsult ja
suurelt. Uuringute investeeringu finantseering saadakse tagasi (on ebaeetiline teenida kellegi
haiguselt – tekib ühiskondlik surve toote hinnalangusele, tekivad Tervisekassa piirhinnad jne).
Konkurentide lisandumisega on ettevõtjad sunnitud hindu langetama. Vaidlusalused testid on
pikalt turul olnud, seega on tegemist üsna tavapärase turu hinnalanguse trendiga vastavas
valdkonnas.
5.3. RHS § 95 lg 4 p-is 6 ja p-is 7 sätestatud aluste näol on tegemist nö valikuliste
kõrvaldamise alustega.
Pakkuja tuleb kõrvaldada juhul, kui huvide konflikti pole võimalik muude vahendite kui
pakkuja kõrvaldamisega vältida või kui eelisest tulenevat konkurentsi moonutamist ei ole
võimalik muude vahendite, kui pakkuja kõrvaldamisega vältida. Pakkuja kõrvaldamist tuleb
pidada äärmuslikuks meetmeks5, millele igal juhul tuleb eelistada huvide konflikti või
konkurentsi moonutava eelise muude vahenditega vältimist. Viimast on Hankija ennetavate
tegevustega ka teinud.
Vastab tõele, et dr P.P. töötab sihtasutuses Tartu Ülikooli Kliinikum, kuid erinevalt Vaidlustaja
andmetest (viidatud veebilehe info on kahjuks oluliselt aegunud) töötab dr P.P. 0,1
koormusega hematoloogia-onkoloogia kliiniku radio- ja onkoteraapia osakonnas vanemarst-
õppejõuna. Hematoloogia-onkoloogia kliinikut juhib alates 05.05.2021 dr K.O. ning radio- ja
onkoteraapia osakonda alates 01.10.2021 dr K.G.
4
Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne, 2019, lk 741 p 11 2
Samas, lk 741 p 12
5
Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne, 2019, lk 574 p 64
9 (24)
Kuivõrd Hankija on teadlik võimaliku huvide konflikti tekkimise ohust, välistas Hankija dr
P.P. igasuguse kokkupuute ettevalmistatava Riigihankega.
Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum poolt osalesid Riigihanke ettevalmistamisel radio- ja
onkoteraapia osakonnas töötav vanemarst-õppejõud onkoloogia erialal dr K.K.,
hanketeenistuse direktor J.L., jurist M.Ä. ning andmekaitsespetsialist P.P. Neist dr K.K. on ka
hankekomisjoni liikmeks (lisad 3 ja 4).
Eelnevast nähtub, et dr P.P. ei osalenud ei Riigihanke ettevalmistamise protsessis ega osale ka
otsustusprotsessis. Samuti pole ühelgi eelpoolnimetatud isikutest isiklikku seotust dr P-P.-ga
ega OÜ-ga Antegenes.
Hangitava testi kasutamise üle sihtasutuses Tartu Ülikooli Kliinikum otsustab konsiilium
koosseisus 2 onkokirurgi, 2 onkoloogi, radioloog. Konsiiliumi tööd juhib dr K.K.. Dr P.P.
vastava konsiiliumi töös ei osale. Konsiiliumi otsuse põhjal tellib testi patsienti opereerinud
sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum kirurgiakliiniku (mitte hematoloogia-onkoloogiakliiniku
- kliinikud on erinevad struktuuriüksused https://www.kliinikum.ee/kliinikud-ja-
teenistused/kliinikud/) kirurg.
Seega dr P.P. ei oma mingisugustki puutumust Riigihanke ettevalmistamise, menetluslike
otsuste tegemise ega ka edaspidi testi soetamise protsessiga (nt ei oma kasutatavate testide
hinnainfot, ei suuna eelistama üht testi teisele jms). Dr P.P.-l puudub info, mis võiks talle
pakkuja seadusliku esindajana anda teiste pakkujate ees konkurentsieelise, samuti polnud tal
võimalust mõjutada Hankijat kehtestama pakkujale soodsaid hanketingimusi ega kallutama
otsustusprotsessis tegema otsust pakkuja kasuks. Pelgalt asjaolu, et dr P.P. omab vastavat
erialast haridust ja töökogemust, ei oma siinkohal RHS § 95 lg 4 p-de 6 ja 7 mõistes
mingisugust õiguslikku tähendust.
5.4. Hankija esitas täiendavad seisukohad.
5.4.1. Tehnilises kirjelduses toodud nõuded on antud vaidluse lahendamisel määravad.
Pakutav test pidi muu hulgas vastama Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud
tingimustele.
5.4.1.1. Hankija kui tervishoiuteenuse osutaja peab oma tegevuses lähtuma Tervisekassa poolt
hüvitatavatest tervishoiuteenuse piirhindadest. Tehnilise kirjelduse p 1. sätestab, et riigihanke
objektiks on rinnavähi koe geeniekspressioonanalüüsi teostamine, mis võimaldaks tellijatel
teha patsientidel adjuvantse keemiaravi raviotsust vastavalt Tervisekassa tervishoiuteenuste
loetelu koodile 66646, mille piirhinnaks on 2806 eurot.
Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelus toodud kood 66646, mille alusel Eesti riik vastavat
tervishoiuteenust rahastab, põhineb MammaPrint testil, mida pakkus Kolmas isik6 (lisad 1-3).
Lisast 1 nähtub, et taotluse Tervisekassale tervishoiuteenuse „Rinnavähi koe
geeniekspressioonanalüüs adjuvantse keemiaravi raviotsuseks“ lisamiseks Tervisekassa
tervishoiuteenuste loetellu esitas Eesti Onkoteraapia ühing.
6
vt Loetelu muutmine 2013-2024 | Tervisekassa, taotlus nr 1503
10 (24)
Lisas 2 „Meditsiinilise tõenduspõhisuse hinnang“ on vastava dokumendi kokkuvõtvas osas
välja toodud, et „Eesti Onkoteraapia Ühing taotleb uue tervishoiuteenusena rinnakartsinoomi
geeniekspressioonianalüüsi lisamist tervishoiuteenuste loetellu, et saada kasvajatüübist
tulenevat lisainformatsiooni haiguse prognoosi kohta ja seeläbi teha otsuseid adjuvantse
keemiaravi näidustuse osas ning madala genoomse riski korral mittevajaliku keemiaravi
kasutamist vältida. Test oleks näidustatud esmase hormoonpositiivse ja HER2 negatiivse T1-
T3 ja 0-3 aksillaarse lümfisõlme metastaasiga rinnavähiga patsientidele, kellel oleks
kliiniliselt kõrge riski järgi näidustatud adjuvantne keemiaravi. Mammaprint testi
prognostiline väärtus on tõestatud III faasi uuringus, ning selle põhjal on võimalik teatud
patsientide puhul adjuvantsest keemiaravist loobuda ilma suurema metastaaseerumisriskita.
/…/ Uuringutulemused on aga piisavad, et erinevad ravijuhised (ESMO, NCCN, ASCO, St.
Gallen) soovitavad vähigenoomi paneeltestimist lisainformatsiooni saamiseks kõrge kliinilise
riskiga patsientidel keemiaravi vajalikkuse üle otsustamiseks.“
5.4.1.2. Tehnilise kirjelduse p-i 4.2. esimene lause sätestab, et test võib põhineda nii mikrokiibi
(microarray), kui ka pöördtranskriptaasi polümeraasi ahelreaktsiooni (RT-PCR) metoodikal.
Vaidlustaja poolt pakutav test põhineb pöördtranskriptaasi polümeraasi ahelreaktsiooni (RT-
PCR) metoodikal, nagu Vaidlustaja ka ise oma täiendavates seisukohtades välja toob.
Kolmanda isiku poolt pakutav test põhineb mikrokiibi (microarray) metoodikal. Seega said
riigihankes pakkumuse esitada nii Vaidlustaja kui ka Kolmas isik.
5.4.1.3. Nii Vaidlustaja kui ka Kolmanda isiku poolt pakutava testi puhul on oluline, et nad
suudaksid välja selekteerida need patsiendid, kes ei saa keemiaravist kasu.
Tehnilises kirjelduses ei ole nõutud, et test oleks prediktiivne ehk annaks arstile infot
patsiendile tehtava keemiaravi mõju osas. Geenianalüüs annab arstile konkreetse patsiendi
individuaalse genoomse info, kas rinnavähk on kõrge retsidiveerumise prognoosiga või mitte.
Seejuures arvestatakse lisaks genoomsele infole kliinilisi (nt vanus) ja patoloogilisi faktoreid
(ER, PR, HER2, Ki67, G). Eeltoodud erinevate faktorite järgi otsustab arst, kas patsiendi
haigus on kõrge retsidiivi riskiga või mitte, ainult geenianalüüsi alusel saadava genoomse info
järgi otsust ei tehta. Kõrge retsidiivi riskiga patsiendi prognoos on halvem, mistõttu
soovitatakse vastavale patsiendile keemiaravi.
Patsiendi testimise tulemusel saadud prognostiline teave annab infot selle osas, kas patsiendile
on mõistlik keemiaravi teostada või mitte. Testimise tulemusena saadud prediktiivne teave
annab arstile täiendavalt juurde lisainfo patsiendile teostatava keemiaravi mõju osas (lisa 4,
vt mõisteid prognostiline ja prediktiivne), kuid tehnilises kirjelduses ei ole pakkujatelt nõutud
seda, et test võimaldaks hinnata prediktiivselt patsiendile teostatava keemiaravi mõju.
Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu § 72 lg 13 sätestab, et Tervisekassa võtab koodiga
66646 tähistatud tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustuse üle juhul, kui seda
rakendatakse operatsioonijärgselt kõrge kliinilise riskiga hormoonpositiivse ja HER2
negatiivse invasiivse rinnakartsinoomiga algkolde levikuulatusega pT1-T2 või opereeritava
pT3, 0-3 aksillaarse lümfisõlme metastaasiga, M0 kaugmetastaaside staatusega patsiendi
edasise adjuvantse keemiaravi ravivajaduse otsustamiseks. Sellest järeldub selgelt ja üheselt,
et ka Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu § 72 lg 13 ei sea tervishoiuteenuse eest tasu
maksmise kohustuse üle võtmise eeldusena eraldi tingimuseks testi prediktiivsust.
11 (24)
Tehnilise kirjelduse p-i 4.2. teine lause sätestab, et testi vastus peab sõltuvalt kasutavast
metoodikast andma vastuse rinnavähi koe genoomse riski kohta kas sõnaliselt või numbriliselt
vastavalt 3. faasi prospektiivsetes uuringutes kasutatud riskikategooriate kriteeriumitele.
Seega ei esitata testile tehnilises kirjelduses mitte nõuet, milline on patsiendile teostatava
keemiaravi mõju (prediktiivne teave), vaid kas patsiendi haigus on kõrge retsidiivi riskiga või
mitte, et arstil oleks võimalik selle alusel otsustada, kas patsiendile on otstarbekas teostada
edasist adjuvantset keemiaravi või mitte (prognostiline teave).
Ka lisas 2 toodud meditsiinilise tõenduspõhisuse hinnangu alusel, mille Tervisekassa on enne
tervishoiuteenuse „Rinnavähi koe geeniekspressioonanalüüsi adjuvantse keemiaravi
raviotsuseks“ lisamist Tervisekassa tervishoiuteenuste loetellu teinud, on väljendatud, et
„Mammaprint testi prognostiline väärtus on tõestatud III faasi uuringus, ning selle põhjal on
võimalik teatud patsientide puhul adjuvantsest keemiaravist loobuda ilma suurema
metastaaseerumisriskita.“
Seega ei vasta tõele Vaidlustaja täiendavates seisukohtades toodud eksitavad väited, justkui
jääksid osad patsiendid väidetavalt vajaliku tõenduspõhise ravita. Tehnilises kirjelduses ei ole
nõutud, et test oleks prediktiivne ehk annaks arstile infot patsiendile tehtava keemiaravi mõju
osas. Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu § 72 lg 13 kohaselt võtab Tervisekassa koodiga
66646 tähistatud tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustuse üle patsiendi edasise
adjuvantse keemiaravi ravivajaduse otsustamiseks (prognostiline) mitte selle alusel, milline
võib olla keemiaravi mõju konkreetsele patsiendile (prediktiivne).
Nii Vaidlustaja kui ka Kolmanda isiku poolt riigihankes pakutud testid vastavad Tervisekassa
tervishoiuteenuste loetelus koodiga 66646 tähistatud tervishoiuteenuse osutamise
tingimustele.
Kui Vaidlustajal on etteheiteid selle kohta, et prediktiivsuse hindamisel tuleks Tervisekassa
poolt rahastatava tervishoiuteenuse „Rinnavähi koe geeniekspressioonanalüüs adjuvantse
keemiaravi raviotsuseks“ sisus teha teatud erisusi, siis tuleb Vaidlustajal vastava avaldusega
pöörduda Tervisekassa poole.
5.4.1.4. Tehnilises kirjelduses ei ole seatud eraldi nõudeid testi kasutamiseks premenopausis
ega ka post-menopausis patsientidel.
Tõele ei vasta Vaidlustaja meelevaldne väide, mille kohaselt jäävat pre-menopausis patsiendid
NCCN ravijuhistes toodud soovituste tõttu vajaliku testimiseta. Kui NCCN ravijuhistes või
mõnes muus dokumendis on esitatud soovitus teatud juhiste järgimiseks, siis on ilmne, et
selline soovitus ei ole osapooltele kohustuslik. Tegemist on nn soft-law ehk „pehme
õigusega“, millel ei ole õiguslikult siduvat väärtust. Nn „pehme õiguse“ hulka kuuluvad kõik
juhised, soovitused ja arvamused. Erinevalt Vaidlustaja arusaamast puudub onkoloogide vahel
tänase seisuga konsensus premenopausaalsete patsientide testimise ning nende testiskooride
tõlgendamise osas ning sugugi mitte kõik onkoloogia alased ravijuhised ei jaga samasisulisi
soovitusi.
Vaidlustuses nimetab Vaidlustaja kõige populaarsemaid ravijuhiseid - NCCN ja ASCO
ravijuhiseid. Hankija juhib tähelepanu asjaolule, et NCCN ja ASCO ravijuhised on enim
kasutusel olevad ravijuhised Ameerika Ühendriikides.
12 (24)
Eestis jälgitakse peamiselt NCCN ja ESMO, StGalleni juhiseid. ESMO (European Society of
Medical Oncology) ehk suurima Euroopa onkoloogialase ühenduse 2023 detsembris
avaldatud juhendis ei eelistata ühtegi konkreetset testi adjuvantse keemiaravi ravivajaduse
otsustamiseks. Seal on öeldud üldiselt üksnes järgmist7:
Tõlge ülaltoodud osale kollases: „Juhul, kui esineb ebakindlus selle osas, kas teostada
adjuvantset keemiaravi (pärast kõikide kliiniliste ning patoloogiliste faktorite kaalumist), võib
kasutada geeniekspressioonanalüüse või endokriini vastuse hindamist, et otsustada
adjuvantse keemiaravi vajalikkust (I, A)“.
Mammaprint testiga oli sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla juures Riigihanke läbiviimise
eelselt premenopausaalsete patsientide osakaal võrdväärne. Ükski patsient (sh
premenopausaalsed) ei jäänud testimata põhjusel, et tol hetkel oli kasutusel Kolmanda isiku
poolt pakutav MammaPrint test. Vaidlustaja ei ole esitanud mitte ühtegi adekvaatset tõendit
selle kohta, et MammaPrint test ei sobi kasutamiseks premenopausaalsetel patsientidel.
Kulutõhususe hinnangu on Tervisekassa teinud Kolmanda isiku poolt pakutava Mammaprint
testi alusel ning pidanud seda piisavaks, et lisada vastav teenus Tervisekassa
tervishoiuteenuste loetellu (vt lisa 3). Kui Vaidlustajal on etteheiteid selle kohta, et
premenopausaalsetele või postmenopausaalsetele patsientidele tuleks Tervisekassa poolt
rahastatava tervishoiuteenuse „Rinnavähi koe geeniekspressioonanalüüs adjuvantse
keemiaravi raviotsuseks“ sisus teha teatud erisusi, siis tuleb Vaidlustajal vastava avaldusega
pöörduda Tervisekassa poole.
5.4.2. Riigihanke läbiviimise eelselt (so 2023) pakkusid nii Vaidlustaja kui ka Kolmas isik
teste Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu koodi 66646 piirihinnale sarnase hinnaga (vt
käesolevale vastusele lisatud lisasid 5-6 /ärisaladus/ ning Hankija 26.01.2024 vastus
vaidlustusele lisa 2).
Täiendavate seisukohtade lisadest 5-6 /ärisaladus/ ning Hankija 26.01.2024 vastuse lisast 2
nähtub, et riigihanke läbiviimisele eelneval perioodil erines Vaidlustaja ning Kolmanda isiku
poolt pakutava ühe testi maksumus protsentuaalselt sisuliselt sama palju nagu ka Riigihankes
esitatud ühe testi maksumused. Mõlemad pakkujad langetasid oma poolt Riigihankes
pakutava testi hinda olulisel määral ja sisuliselt samas suurusjärgus.
Meditsiinivaldkonnas on üsna tavapärane, et ajas toote hind langeb, teinekord üsna järsult ja
suurelt. Asjaolu, et Vaidlustaja ei suutnud Kolmanda isiku poolt pakutavate hindadega
konkureerida, ei tähenda automaatselt seda, et Kolmanda isiku poolt esitatud pakkumuse
maksumus on põhjendamatult madal.
7
Early breast cancer: ESMO Clinical Practice Guideline for diagnosis, treatment and follow-up† - Annals of Oncology
13 (24)
5.4.3. Hankija ei ole kordagi väitnud, et dr P.P.-l puudub mistahes kokkupuude
ühishankijatega. Asjaolu, et Hankija ostis 2023 2-kuulise testperioodi jooksul Kolmandalt
isikult teste või asjaolu, et 2023 müüsid nii Vaidlustaja kui ka Kolmas isik teste ka
sihtasutusele Tartu Ülikooli Kliinikum, ei tähenda ühelgi juhul seda, et Kolmanda isiku
seaduslik esindaja dr P.P. oleks osalenud Riigihanke ettevalmistamise protsessis või
menetluslike otsuste tegemisel.
Dr P.P.-l puudus info, mis võinuks talle Kolmanda isiku seadusliku esindajana anda teiste
pakkujate ees konkurentsieelise, samuti polnud tal võimalust mõjutada Hankijat kehtestama
pakkujale soodsaid hanketingimusi ega kallutama otsustusprotsessis tegema otsust pakkuja
kasuks.
Arusaamatuks jääb Vaidlustaja arvamus, justkui oleks dr P.P. veennud ühishankijaid asjaolus,
et testide vastavus NCCN tõenduspõhisuse kategooriale 1 on piisav, millega Riigihange välja
kuulutada. Vaidlustaja etteheited on otsitud, põhjendamatud ning tõendamata, mistõttu tuleb
need tähelepanuta jätta.
Tehniline kirjeldus võimaldas riigihankes osaleda nii Vaidlustajal kui ka Kolmandal isikul,
mistahes põhjendamatuid piiranguid seadmata ning konkurentsi kahjustamata. Asjaolud, et
Vaidlustaja ei suutnud Kolmanda isiku poolt pakutavate hindadega konkureerida või et dr P.P.
on sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum töötaja ning on lepingu alusel pakkunud teenust, ei
tähenda automaatselt seda, et Kolmanda isiku seaduslikul esindajal oleks Vaidlustaja ees
eksisteerinud mingisugune konkurentsieelis.
5.4.4. Hankija leiab kokkuvõtvalt, et:
- tehniline kirjeldus võimaldas pakkumuse esitada nii Vaidlustajal kui ka Kolmandal
isikul;
- Vaidlustaja ei ole tehnilisi tingimusi vaidlustanud;
- Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelus toodud tervishoiuteenuse kood 66646, mille
alusel Eesti riik tervishoiuteenust „Rinnavähi koe geeniekspressioonanalüüs
adjuvantse keemiaravi raviotsuseks“ rahastab, põhineb Kolmanda isiku poolt
pakutaval MammaPrint testil, millele on Tervisekassa koostanud kulutõhususe ning
tõenduspõhisuse hinnangu (lisad 2-3), tehnilises kirjelduses ei ole seatud eraldi
nõudeid testi prediktiivsele teabele ega testi kasutamisel pre-menopausis või post-
menopausis patsientidel;
- Riigihanke läbiviimisele eelneval perioodil (2023, vt lisad 5 ja 6) erines Vaidlustaja
ning Kolmanda isiku poolt pakutava ühe testi maksumus protsentuaalselt sisuliselt
sama palju nagu ka Riigihankes pakutud ühe testi hind, mõlemad pakkujad langetasid
esitatud pakkumuses oma poolt pakutava testi hinda olulisel määral ja sisuliselt samas
suurusjärgus;
- Dr P.P.-l puudus info, mis võinuks talle Kolmanda isiku seadusliku esindajana anda
teiste pakkujate ees konkurentsieelise, samuti polnud tal võimalust mõjutada Hankijat
kehtestama pakkujale soodsaid hanketingimusi ega kallutama otsustusprotsessis
tegema otsust pakkuja kasuks;
- hankelepingu sõlmimine Kolmanda isikuga oleks kooskõlas RHS-iga, sh § 3 p-ga 5,
mille kohaselt kohustub hankija hanke läbiviimisel muu hulgas kasutama oma rahalisi
vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, ning sõlmima hankelepingu parima võimaliku
hinna ja kvaliteedi suhte alusel.
14 (24)
6. Kolmas isik, OÜ Antegenes, vaidleb vaidlustusele vastu.
6.1. Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu kood 66646 on võetud kasutusele tegelikult ainult
edukaks tunnistatud pakkumuses sisalduva MammaPrint testi tõenduspõhisuse, kulutõhususe
ja efektiivsuse andmete hindamise põhjal, sealjuures on selle protsessi käigus antud
MammaPrint teenusele sõltumatu eksperthinnang (lisatud failid, mis on kättesaadavad
avalikult Tervisekassa koduleheküljel: 1503_MTH_2022_avalik
1503_KTH_2022_avalik_täiendustega).
MammaPrint testi saab teha kõigile patsientidele. MammaPrint® FFPE on kvalitatiivne,
mitteautomaatne, IVDD/IVDR-ile vastav in vitro diagnostikatest, mida viiakse läbi Agendia
Diagnostikateenuste Laboris. Testi teostatakse kasutades geeniekspressiooni profiili, mis on
saadud formaldehüüdiga fikseeritud ja parafiinisse valatud (FFPE) rinnavähi koeproovidest,
et hinnata patsiendi riski kaugmetastaaside tekkeks. Testi tehakse naissoost rinnavähiga
patsientidele, kellel on haiguse staadium I, II või III ja seega saab seda teha kõigile
patsientidele.
MammaPrint on laialdaselt valideeritud nii premenopausis kui ka postmenopausis patsientidel
ja on näidustatud mõlema puhul. Prospektiivne MINDACT-uuring tõestas MammaPrinti
iseseisvat prognostilist võimekust multivariaatanalüüsis kaugmetastaaside vaba elulemuse
osas, korrigeerides kliinilisi tegureid ja vanust (≤50 ja >50). Tulemused on esitatud Piccart jt
2021 artikli tabelis S15. MammaPrint suur risk vs madal risk – ohu suhe: 2.13 (P-väärtus <
0.0001) MINDACT tulemuste põhjal hindab NCCN MammaPrint testi kui 1. kategooria
tõendusmaterjali ja konsensuse testi, vt NCCN 2023 v4 lk 74/256.
MammaPrint on hinnatud NCCN tõendusmaterjali ja konsensuse 1. kategooriaga nii
lümfisõlmede negatiivse kui ka lümfisõlmede positiivse (1-3) haiguse korral, sõltumata
vanusest (või menopausi staatus).
Seevastu Vaidlustaja pakutav Oncotype DX test ei vasta kõigile hankes osalevatele
patsientidele mõeldud NCCN tõendusmaterjali ja konsensuse 1. kategooria nõuetele. NCCN
on märkinud Oncotype DX-i kui NCCN tõendusmaterjali ja konsensuse 2A kategooria testi
premenopausis patsientidele, kellel on 1-3 positiivset lümfisõlme. See tähendab, et kui mingi
testidest ei vasta ametlikult hanketingimustele kõigi patsientide puhul, oleks see just
Vaidlustaja pakutav test, Oncotype DX.
Kuigi Oncotype DX on märgistatud eelistatuks USA turu jaoks, tähendab NCCN 1. kategooria
tõendusmaterjali definitsioon, et on ühtne NCCN konsensus, et kasutamine on asjakohane.
Kuna MammaPrint on ainus geeniekspressiooni analüüs, millel on 1. kategooria tõendid nii
lümfisõlmede negatiivse kui ka lümfisõlmede positiivse (1-3) haiguse jaoks, sõltumata
vanusest (või menopausi staatusest), on just MammaPrint test, mis vastab 1. kategooriale
laiema elanikkonna jaoks.
6.2. Kolmas isik omab vastavat hinnakokkulepet MammaPrint testi tootjafirma Agendiaga
ning on valmis sõlmima lepingud ning pakkuma teste esitatud hinnaga.
6.3. Ühishankijatele ja Eesti meditsiiniavalikkusele on hästi teada fakt, et dr P.P. ei tööta
sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum hematoloogia-onkoloogia kliiniku juhatajana ega
muudel juhtivatel ametikohtadel juba aastast 2020 ning töötab OÜ Antegenes tegevjuhina.
15 (24)
Dr P.P. ei kasuta enda patsientidel MammaPrint testi ega osale vastavaid raviotsuseid
tegevates konsiiliumites.
Hindamiskriteeriumiks on 100% pakkumise hind, mistõttu igasugune muu võimalik info pole
nagunii relevantne.
6.4. Vaidlustaja tõlgitud NCCN ravijuhend on Ameerika Ühendriikide juhend, mille
koostamisel ei osale ei Eesti ega Euroopa eksperdid. See juhend on Ameerikas soovituslik ega
oma Eesti meditsiinipraktikale tegelikult mitte mingit õiguslikku jõudu. Nii on lisaks sellele
olemas rinnavähi ravipraktikat käsitlevad mitmed Euroopa, eri riikide ja raviasutuste juhised.
Mis ja kas sobib kasutamiseks Eesti tervishoius otsustavad testi rakendavad Eesti
tervishoiuteenuste osutajad ja nende erialaarstid, kes omavad patsientide ees otsest õiguslikku
ja erialalist vastutust.
MammaPrint test on ka NCCN juhistes toodud kõige tugevama tõenduspõhisusega
soovitusega, MammaPrint test on laialdaselt kasutuses Euroopa riikides ja seda erinevate
ravijuhiste alusel.
MammaPrint testi tõenduspõhisus on olnud aluseks Tervisekassa hinnakirja teenuse 66646
kasutusele võtmisel ja rahastamisel ning on hinnatud sobivaks kasutamiseks kogu teenuse
sõnastuses: „Tervisekassa võtab koodiga 66646 tähistatud tervishoiuteenuse eest tasu
maksmise kohustuse üle juhul, kui seda rakendatakse operatsioonijärgselt kõrge kliinilise
riskiga hormoonpositiivse ja HER2 negatiivse invasiivse rinnakartsinoomiga algkolde
levikuulatusega pT1-T2 või opereeritava pT3, 0-3 aksillaarse lümfisõlme metastaasiga, M0
kaugmetastaaside staatusega patsiendi edasise adjuvantse keemiaravi ravivajaduse
otsustamiseks.“
Eestis puudub Oncotype DX testi tõenduspõhisuse analoogne ametlik hindamine.
VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED
7. Vaidlustaja on vaidlustanud järgmised Hankija 10.01.2024 otsused:
1) tunnistada vastavaks Kolmanda isiku pakkumus;
2) tunnistada edukaks Kolmanda isiku pakkumus;
3) kvalifitseerida Kolmas isik ja jätta Kolmas isik kõrvaldamata.
Vaidlustuskomisjon jätab tähelepanuta Vaidlustaja eksliku viite Kolmanda isiku
kvalifitseerimise otsusele - Riigihankes pole kehtestatud ühtegi pakkujate kvalifitseerimise
tingumust, mistõttu ei saa vaidlustada ka otsust, mida Hankija ei teinud ega pidanudki tegema.
8. Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus
Vaidlustaja on selle otsuse vaidlustanud järgmistel põhjendustel:
Kolmanda isiku pakutud MammaPrint test ei võimalda tõenduspõhiselt teenuse
osutamist kõikidele patsientidele - MammaPrint test ei ole premenopausis naistele
kohane, kuna puuduvad uuringud;
Mammaprint test on ainult prognostiline (see võib informeerida patsiendi metastaaside
tekkeriskist, prognoosida haiguse kulgu), kuid ei ole prediktiivne (ei võimalda hinnata
keemiaravi kasulikkust).
16 (24)
Vaidlustaja on vaidlustuses ja täiendavates seisukohtades toonud välja enda pakutud Oncotype
testi eelised ja lisandväärtuse. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Kolmanda isiku
pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse õiguspärasuse kontrollimisel omavad tähtsust
üksnes kaks asjaolu:
1) kas RHAD-s on Vaidlustaja poolt viidatud tingimused pakutavale testile;
2) kas Kolmanda isiku pakutud test neile Vaidlustaja poolt viidatud RHAD tingimustele
vastab või mitte.
Andmed Vaidlustaja pakutud testi kohta ei oma Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks
tunnistamise otsuse õiguspärasuse hindamisel mingit tähtust.
Samuti ei seondu Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse õiguspärasusega
Vaidlustaja väide, et Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu on vastavas osas vaja muuta.
8.1. Tehnilise kirjelduse (edaspidi TK) p-i 1.1 alusel on riigihanke objektiks rinnavähi koe
geeniekspressioonanalüüsi teostamine, mis võimaldaks tellijatel teha patsientidel adjuvantse
keemiaravi raviotsust vastavalt Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu koodile 66646.
Hankija on oma 06.02.2024 täiendavate seisukohtade lisades 1-3 esitanud taotluse ja
hinnangud vastava teenuse Tervisekassa tervishoiuteenuste loetellu lisamiseks. Neist nähtub,
et taotlus ja hinnangud põhinevad MammaPrint testil, mida Riigihankes pakkus Kolmas isik.
Taotluse Tervisekassale esitas ja hinnangud andis Eesti Onkoteraapia ühing.
8.2. TK p-i 4.1. kohaselt test peab olema 3. faasi randomiseeritud kliinilises uuringus
prospektiivselt valideeritud ning vastama National Comprehensive Cancer Network (NCCN)
kategooria 1 tõenduspõhisusele (Clinical Practice Guidelines in Oncology, Breast Cancer,
Version 4.2023, GENE EXPRESSION ASSAYS FOR CONSIDERATION OF ADJUVANT
SYSTEMIC THERAPY, BINV-N).
Vaidlust ei ole selles, et NCCN ravijuhiste järgi on Kolmanda isiku poolt pakutava testi
MammaPrint kategooria 1 näidustus patsientidele pN0 ja pN1 (1-3 positiivset lümfisõlme) ja
seega test vastab TK p-ile 4.1.
TK p-i 4.2. kohaselt test võib põhineda nii mikrokiibi (microarray) kui ka pöördtranskriptaasi
polümeraasi ahelreaktsiooni (RT-PCR) metoodikal. Testi vastus peab sõltuvalt kasutavast
metoodikast andma vastuse rinnavähi koe genoomse riski kohta kas sõnaliselt või numbriliselt
vastavalt 3. faasi prospektiivsetes uuringutes kasutatud riskikategooriate kriteeriumitele.
Vaidlust pole ka selles, et Kolmanda isiku poolt pakutav test põhineb mikrokiibi (microarray)
metoodikal ja vastab seega TK p-ile 4.2.
Muid sisulisi nõudeid pakutavale testile vaidlustuskomisjon RHAD-st ei leidnud.
8.3. Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et TK-s ei ole seatud nõudeid testi prediktiivsele
teabele ega ka testi kasutamiseks pre-menopausis või post-menopausis patsientidel.
Hankija selgituste kohaselt on oluline, et test selekteeriks välja patsiendid, kes ei saa
keemiaravist kasu, test ei pea võimaldama hinnata keemiaravi mõju.
17 (24)
TK p-i 4.2. teiseses lauses pole testile tingimust teostatava keemiaravi mõjule (prediktiivne
teave).
Ka Hankija viidatud Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu § 72 lg-st 13 (Tervisekassa võtab
koodiga 66646 tähistatud tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustuse üle juhul, kui seda
rakendatakse operatsioonijärgselt kõrge kliinilise riskiga hormoonpositiivse ja HER2
negatiivse invasiivse rinnakartsinoomiga algkolde levikuulatusega pT1-T2 või opereeritava
pT3, 0-3 aksillaarse lümfisõlme metastaasiga, M0 kaugmetastaaside staatusega patsiendi
edasise adjuvantse keemiaravi ravivajaduse otsustamiseks) tuleneb, et tervishoiuteenuse eest
tasu maksmise kohustuse üle võtmise eelduseks ei ole testi prediktiivsus.
8.4. Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga ka selles, et TK-s ei ole eraldi nõudeid testi
kasutamiseks premenopausis ega ka post-menopausis patsientidel.
Väites, et Kolmanda isiku pakutav MammaPrint test ei ole premenopausis naistele kohane,
toetub Vaidlustaja NCCN ravijuhistes antud soovitustele. Vaidlustuskomisjon ei saa
soovituslike ravijuhiste alusel asuda seisukohale, et Kolmanda isiku pakutud MammaPrint
testi ei saa teatud juhtudel kasutada. Hankija on kinnitanud, et ükski patsient (sh
premenopausaalsed) ei ole jäänud testimata põhjusel, et kasutatakse Kolmanda isiku poolt
pakutavat MammaPrint testi.
8.5. RHS § 114 lg 1 kohaselt kontrollib hankija pakkumuste vastavust riigihanke
alusdokumentides esitatud tingimustele.
Riigikohus oma 19.12.2019 lahendi 3-19-1464/41 p-s 15 märkinud: „RHS § 114 lg 1 alusel
kontrollib pakkuja pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele.
Hankija ei saa hankemenetluse selles faasis asuda pakkumusele esitama tingimusi, mida
alusdokumendid ei sisalda.“
Vaidlustaja pole nimetanud ühtegi konkreetset RHAD nõuet/tingimust, millele Kolmanda
isiku pakutud MammaPrint test ei vasta.
Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Vaidlustaja põhjendused ei anna alust tunnistada
kehtetuks Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsust.
9. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus
Vaidlustaja arvates on Kolmanda isiku pakkumus põhjendamatult madala maksumusega ja
Hankija oleks pidanud algatama vastava kontrollimenetluse, sest:
Kolmanda isiku pakutud testi hind on eeldatavast maksumusest 25% madalam ja
Tervisekassa piirhinnast ning maksimaalsest maksumusest üle 44% madalam;
Kolmanda isiku pakutud testi hind on üle 20% madalam Vaidlustaja pakutud testi
hinnast.
9.1. 2023 veebruaris sõlmis üks hankijatest Kolmanda isikuga lepingu testi MammaPrint
ostmiseks (kuni 2023 aprill).
2023 mais sõlmis üks hankijatest Vaidlustajaga lepingu testi Oncotype ostmiseks (kuni 2023
juuli).
18 (24)
2023 mais sõlmis üks hankijatest Kolmanda isikuga lepingu testi MammaPrint ostmiseks
(kuni 2023 juuli).
RHS § 10 lg 2 kohaselt turu-uuringu käigus võib hankija konsulteerida asjaomases
valdkonnas tegutsevate isikute ja ettevõtjatega. Saadud nõuandeid võib kasutada riigihanke
kavandamisel ja korraldamisel tingimusel, et see ei moonuta konkurentsi. Turu-uuringu
käigus saadud nõuannete kasutamise korral tagab hankija riigihanke menetluses võrdse
kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtete järgimise.
Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kahe ettevõtja käest enne Riigihanke alustamist testide
ostmist ei saa pidada turu-uuringuks. Vaidlustusmenetluses pole selgunud ühtegi võimalikku
nõuannet, mida Hankija viidatud lepingute sõlmimise kaudu oleks teada saanud. Ka
lepingutes kokkulepitud testi hindasid, mida arvestati Riigihanke eeldatava maksumuse
kindlaksmääramisel, ei saa pidada nõuandeks, millest oleks tulnud RHAD-s teada anda.
9.2. Vaidlustaja on 11.01.2024 pöördunud Hankija poole ja mh viidanud sellele, et samuti on
hankijal kohustus kontrollida, ega ei ole tegemist põhjendamatult madala maksumusega.
Käesoleval juhul on esitatud hindade vahe üle 20%, mistõttu tulnuks hankijal teostada ka RHS
§ 115 lg 1 kohaselt kontroll. Eelnevast tulenevalt palume esmalt hankijal selgitada, kuidas on
tagatud konkurents ja selle kontroll ning kuidas kontrollis hankija põhjendamatult madalat
maksumust.
Hankija vastas sellele 15.01.2024 järgmiselt: „Pakkumused olid võrreldavate hindadega ning
reaalses konkurentsiolukorras võitis hanke soodsama maksumuse esitanud pakkuja. Hankija
on rahul, et saavutas reaalses konkurentsiolukorras parima võimaliku tulemuse. Hankijal ei
tekkinud kahtlusi, et edukaks tunnistatud pakkumus oleks põhjendamatult madala hinnaga.
Pakutud hind vastab hankes toodud eeldatavale maksumusele. Hindamiskriteeriumid olid
kõigile teada hanke avaldamisest alates ning tagantjärele neid muuta ei saa. Vastavad
tähelepanekud tulnuks teha enne pakkumuste esitamise tähtaja möödumist.“
Hankija põhjendamiskohustuse ulatust on käsitletud Euroopa Kohtu 10.05.2023 otsuses C-
101/22P. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et olukorras, kus Hankija on otsustanud mitte
alustada RHS § 115 lg 1 alusel maksumuse kontrollimenetlust ja tegemist on ühe testi hinnaga,
ei saa Hankijalt nõuda, et ta oma vastuses Vaidlustajale oleks esitanud üksikasjaliku analüüsi
Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse (ühe testi hinna) kohta.
9.3. RHS § 115 lg 1 sätestab, et kui hankija leiab, et pakkumuse maksumus on hankelepingu
eset arvestades põhjendamatult madal, peab hankija kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis nõudma pakkujalt asjakohast samas vormis esitatud selgitust. [---]
Tulenevalt pikaajalisest vaidlustus- ja kohtupraktikast on RHS §-s 115 sätestatud pakkumuse
maksumuse põhjendatuse kontrolli teostamise eelduseks see, et hankijal on tekkinud kahtlus
pakkumuse maksumuse põhjendatuses. Seda eelkõige siis, kui asjaomane hind on
märkimisväärselt madalam erinevatest asjakohastest referentsväärtustest (Tallinna
Halduskohtu otsus 3-21-1809, p 17.).
Puudub vaidlus, et Hankija ei kontrollinud Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse (ühe
testi hinna) põhjendatust, kuna tal ei tekkinud kahtlust, et see võiks olla põhjendamatult
madal.
19 (24)
Vaidlusaluseks küsimuseks on käesoleval juhul järelikult üksnes see, kas Hankijal oleks
pidanud tekkima kahtlus Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse (ühe testi hinna)
põhjendatuses, millest tulenevalt oleks ta pidanud küsima Kolmandalt isikult RHS § 115 lg
1 alusel selgitusi ja neid selgitusi hindama, seega viima läbi RHS §-is 115 sätestatud
kontrollimenetluse. Juhul, kui Hankijal pidi vastav kahtlus tekkima, tuleb
vaidlustuskomisjonil Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus kehtetuks
tunnistada, mitte aga asuda selle maksumuse põhjendatust või põhjendamatust tuvastama.
Vaidlustusmenetluses ei teosta vaidlustuskomisjon Hankija asemel kontrolli pakkumuse
maksumuse põhjendatuse üle.
9.3.1. RHS ei sätesta, mis on põhjendamatult madala maksumusega pakkumus ega anna
juhtnööre, millal peaks hankija, vaidluse puhul aga vaidlustuskomisjon või kohus, leidma,
et pakkumuse maksumus on hankelepingu eset arvestades põhjendamatult madal.
Euroopa Kohus on otsuses T-392/15 (p 88.) asunud seisukohale, et esimeses etapis peab
hankija vaid kindlaks tegema, kas esitatud pakkumused sisaldavad mõnda näitajat, mis
tekitab kahtlusi, et need võivad olla põhjendamatult madala maksumusega. See on nii
eelkõige juhul, kui pakutud hind on märkimisväärselt madalam kui teistes esitatud
pakkumustes või tavapärane turuhind. Kui esitatud pakkumused ei sisalda mõnda sellist
näitajat ning ei tundu seega olevat põhjendamatult madala maksumusega, võib hankija
jätkata pakkumuste hindamist ja eduka pakkuja väljaselgitamise menetlust. Seega on
viidatud otsuses selgitatud, et hankijal peab tekkima kahtlus, et pakkumuse maksumus võib
olla põhjendamatult madal siis, kui pakutud hind on märkimisväärselt madalam kui teistes
esitatud pakkumustes või kui on tavapärane turuhind.
Selleks, mida tuleb lugeda pakkumuse maksumuse märkimisväärseks erinevuseks, ei
eksisteeri vaidlustuskomisjoni ja kohtute praktikas mingit üldkohalduvat ja arvuliselt
fikseeritud lävendit, vaid see sõltub igal üksikul juhul konkreetsetest asjaoludest, mida ei saa
üks-ühele uutele vaidlustele üle kanda.
9.3.2. Raamlepingu projekti p-i 3.4. kohaselt raamlepingu eeldatav maksumus on kokku on 1
140 000 eurot. Raamlepingu maksimaalne maksumus kokku on 1 600 000 eurot, jaotudes
tellijate vahel järgmiselt:
3.4.1. Raamlepingu maksimaalne maksumus Regionaalhaigla puhul on 600 000
eurot;
3.4.2. Raamlepingu maksimaalne maksumus ITK puhul on 400 000 eurot;
3.4.3. Raamlepingu maksimaalne maksumus TÜK puhul on 600 000 eurot.
Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu piirhind ühele testile on 2806 eurot.
Kolmas isik on pakkunud ühe testi hinnaks 1557,38 eurot (lisandub käibemaks), Vaidlustaja
on pakkunud ühe testi hinnaks 1950 eurot (käibemaksu ei lisandu).
Kolmanda isiku pakutud ühe testi hind on 20,13% madalam Vaidlustaja pakutud ühe testi
hinnast.
Hankija ei ole Kolmanda isiku pakutud ühe testi hinna vahet eeldatava maksumusega,
maksimaalse maksumusega, Tervisekassa piirhinnaga ega ka Vaidlustaja pakutud testi
maksumusega pidanud sedavõrd suureks, et hinnata Kolmanda isiku pakkumust
20 (24)
alapakkumuseks.
9.3.3. Vaidlustuskomisjonile on teada hinnad (Hankija vastuse lisa 2, Hankija täiendavate
seisukohtade lisad 5 ja 6), millega Vaidlustaja ja Kolmas isik müüsid hankijatele teste 2023.
Mõlemad pakkujad on enamvähem samas suurusjärgus neid hindasid pakkumust esitades
vähendanud.
Hankija on selgitanud, et mõlemad testid on pikalt turul olnud, investeeringud võivad olla
tagasi saadud, mistõttu oli nii Vaidlustajal kui ka Kolmandal isikul võimalik 2023 lepingus
kokku lepitud hindasid alandada. See tundub vaidlustuskomisjonile loogiline.
Tegemist on ühe testi hinna pakkumisega ja pakutav hind ei sõltu üksnes pakkujast.
Nii Vaidlustaja kui ka Kolmas isik omavad õigust pakutavaid teste müüa, aga pole ise nende
tootjad.
Reeglina määrab testi hinna tootja. Kolmas isik on oma vastuses vaidlustusele kinnitanud, et
omab hinnakokkulepet MammaPrint testi tootjafirma Agendia N.V.-ga. Ilmselt on ka
Vaidlustajal vastav kokkulepe pakutava testi hinna osas GENOMIC HEALTH INC-iga
olemas.
Teades hinda, millega Kolmas isik 2023 teste müüs ja lähtudes sellest, et Riigihankes
pakkumust esitades on mõlemad pakkujad 2023 hindasid alandanud, leiab
vaidlustuskomisjon, et ei Hankijal pidanud tekkima kahtlust Kolmanda isiku pakkumus
maksumuse (ühe testi hinna) põhjendatuses.
Asjaolu, et Kolmanda isiku pakutud ühe testi hind on 20% madalam Vaidlustaja testi hinnast,
oli Hankijale varem (2023 lepingutest) teada.
Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et pakutava testi hinnas ei saa olla mingeid
hinnakomponente, mida Hankija peaks täiendavalt uurima. RHS § 115 alusel läbi viidav
kontrollimenetlus seisneb vaidlustuskomisjoni hinnangul üksnes tootja kinnituse küsimises.
Pole mingid alust arvata, et testi edasimüüja esitab pakkumuses hinna, millega ta tootjalt
teste ei saa, hinna, millega tal pole võimalik sõlmitavat raamlepingut täita.
9.3.4. Vaidlustuskomisjon leiab, et Tervisekassa piirhind pole tavapärane turuhind, millest
lähtuvalt pidi Hankija kohaldama Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse osas RHS §-is
115 ette nähtud kontrollimenetlust.
Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et Raamlepingu projektis toodud raamlepingu
maksimaalne maksumus näitab vaid seda rahalist summat, mille eest võib Hankija 36-
kuulise perioodi jooksul teste soetada, selle maksumuse alusel ei saa teha järeldusi ühe testi
hinna osas.
Eeldatava maksumuse (1 140 000 eurot) järgi, lähtudes sellest, et raamleping sõlmitakse
kolmeks aastaks ja aastas ostetakse umbes 190 testi, on ühe testi eeldatav maksumus 2000
eurot. Hankija on eeldatavat maksumust kindlaks määrates võtnud aluseks 2023 lepingutes
kokku lepitud testi hinnad, kuid lähtudes käesoleva otsuse p-is 9.3.3. toodud seisukohadest
ei saa ka eeldatavast maksumusest teha järeldust, et Hankija pidi Kolmanda isiku
21 (24)
pakkumuse maksumuse põhjendatust kontrollima. Hankija pole osanud ette näha seda, kui
suures ulatuses oli Vaidlustajal ja Kolmandal isikul võimalik Riigihankes pakkumust
esitades vähendada testi hinda, hinda, millega nad hankijatele alles 2023 teste müüsid.
Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et ei ole alust tunnistada Hankija otsust Kolmanda isiku
pakkumuse edukaks tunnistamiseks kehtetuks põhjusel, et Hankija oleks pidanud alustama
RHS § 115 lg 1 alusel kontrollimenetlust.
10. Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise otsus
Vaidlustaja on seisukohal, et Hankija oleks pidanud Kolmanda isiku kõrvaldama RHS § 95
lg 4 p-ide 6 ja 7 alusel, sest Kolmanda isiku juhatuse liige töötab ühe hankija juures, see on
andnud Kolmandale isikule informatsioonilise eelise, Kolmanda isiku juhatuse liige sai
selgitada, miks on tema äriühingu maale toodav test piisav, tutvustades muuhulgas arstidele
ja Hankijale, miks NCCN tõenduspõhisuse 1 kategooria on piisav, kuigi see ei taga kõikide
patsientide testimist.
10.1. Vaidlust pole selles, et Kolmanda isiku juhatuse liige töötab sihtasutuses Tartu Ülikooli
Kliinikum 0,1 koormusega hematoloogia-onkoloogia kliiniku radio- ja onkoteraapia
osakonnas vanemarst-õppejõuna.
Hankija selgituste kohaselt oli ta teadlik võimaliku huvide konflikti tekkimise ohust, välistas
Kolmanda isiku juhatuse liikme kokkupuute Riigihankega. Hankija kinnitusel ei osalenud
Kolmanda isiku juhatuse liige Riigihanke ettevalmistamisel ega ka otsustusprotsessis.
Vaidlustuskomisjonil puudub alus selles kahelda.
Vaidlustuskomisjon ei tunnista Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise otsust kehtetuks
seepärast, et otsuse põhjendustes puudus Hankija selgitus huvide konflikti vältimiseks tehtu
kohta.
10.2. RHS § 95 lg 4 p-i 6 alusel võib hankija kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kui huvide
konflikti ei ole muude vahenditega võimalik vältida.
RHS § 4 p-i 8 kohaselt huvide konflikt on olukord, kus hankija või tema nimel tegutseva isiku
töötajal, ametnikul, juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud riigihanke
ettevalmistamisse või korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle riigihanke
tulemust, on otseselt või kaudselt finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid,
mida võib käsitada tema erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena.
Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et sihtasutuses Tartu Ülikooli Kliinikum 0,1 koormusega
hematoloogia-onkoloogia kliiniku radio- ja onkoteraapia osakonna vanemarst-õppejõud ei
tegutse Hankija nimel, samuti pole Kolmanda isiku juhatuse liige ühegi hankija juhatuse
liikmeks ega ka esindajaks. Lisaks sellele pole tõendatud Kolmanda isiku juhatuse liikme
mistahes osalemine Riigihanke ettevalmistamisel/korraldamisel ja tulemuste mõjutamises.
Kolmas isik sai Riigihankes esitada vastava pakkumuse ja Kolmanda isiku pakutud testi alusel
on vastav teenus võetud Tervisekassa tervishoiuteenuste loetellu - Kolmanda isiku juhatuse
liikmel polnud vajadust tekitada huvide konflikti olukorda.
22 (24)
2023 müüsid teste hankijatele nii Vaidlustaja kui ka Kolmas isik, mistõttu ei saa asuda
seisukohale, et ainult Kolmas isik sai oma testi tutvustada.
Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et RHS § 95 lg 4 p-i 6 faktiline koosseis on täitmata ja
Hankija ei pidanud Kolmanda isiku kõrvaldamist sel õiguslikul alusel kaaluma.
10.3. RHS § 95 lg 4 p-i 7 alusel võib hankija kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kelle
pakkumuse või taotluse koostamisel on osalenud isik, kes on osalenud sama riigihanke
ettevalmistamisel või on muul viisil hankijaga seotud, ja sellele isikule seetõttu teadaolev info
annab talle eelise teiste riigihankes osalejate ees ning sellest tingitud konkurentsi
moonutamist ei ole muude vahenditega võimalik vältida.
RHS § 95 lg 4 p-i 7 alusel pakkuja kõrvaldamise otsuse võib hankija teha kahel juhul:
1) kui pakkuja pakkumuse koostamisel on osalenud isik, kes osales sama riigihanke
ettevalmistamisel ja sellele isikule seetõttu teadaolev info annab pakkujale eelise teiste
pakkujate ees ning sellest tingitud konkurentsi moonutamist ei ole muude vahenditega
võimalik vältida;
2) kui pakkuja pakkumuse koostamisel on osalenud isik, kes on muul viisil hankijaga
seotud ja sellele isikule teadaolev info annab pakkujale eelise teiste pakkujate ees ning
sellest tingitud konkurentsi moonutamist ei ole muude vahenditega võimalik vältida.
Kuna puuduvad andmed, et Kolmanda isiku juhatuse liige Riigihanke ettevalmistamisel oleks
osalenud, siis saab kõrvaldamise alus olla ainult see, et Kolmanda isiku pakkumuse
koostamisel osales Kolmanda isiku juhatuse liige, kes on ühe hankijaga seotud töösuhte
kaudu.
Vaidlustuskomisjon peab ebatõenäoliseks, et Kolmas isik on saanud oma juhatuse liikme
sihtasutuses Tartu Ülikooli Kliinikum 0,1 koormusega hematoloogia-onkoloogia kliiniku
radio- ja onkoteraapia osakonna vanemarst-õppejõuna töötamise kaudu mingi eelise teiste
pakkujate (Vaidlustaja) ees.
Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kui pakkujatele on antud piisav aeg riigihanke
alusdokumentidega tutvumiseks (nende vaidlustamiseks), pakkumuste esitamiseks, ei
tähenda ühe pakkuja võimalik varasem teadmine mingitest riigihanke alusdokumentide
tingimustest eelist teise pakkuja ees. Käesoleval juhul on Hankija kehtestanud pakkumuste
esitamiseks tähtaja kooskõlas RHS-iga ning Vaidlustaja on esitanud oma pakkumuse, mis
tunnistati Hankija poolt vastavaks.
Vaidlustusmenetluses ei ole leidnud tõendamist see, et Kolmanda isiku juhatuse liige sai
mingil viisil Riigihanke ettevalmistamise perioodil mõjutada RHAD tingimusi selliselt, et
üksnes Kolmandal isikul oli pakkumuse koostamisel teada mingi informatsioon või et mõni
tingimus andis just Kolmandale isikule eelise. Hankija on vaidlustusmenetluses selgitanud,
et ükski patsient pole jäänud testimata põhjusel, et kasutati Mammaprint testi, mistõttu ei saa
nõustuda Vaidlistajaga, et Kolmanda isiku juhatuse liige pidi veenma arste ja Hankijat selles,
et Kolmanda isiku pakutav test on piisav.
Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kuna pole tõendatud, et Kolmanda isiku juhatuse liige
sai ühe hankija juures töötades teada informatsiooni, mis andis Kolmandale isikule mingi
eelise, siis on RHS § 95 lg 4 p-i 7 faktiline koosseis täitmata ja Hankija ei pidanud Kolmanda
23 (24)
isiku kõrvaldamist kaaluma.
11. Vaidlustusmenetluse kulud
Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuuluvad
vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d 3 ja 8.
11.1. Hankija ei taotlenud kulude väljamõistmist.
11.2. Kolmas isik osales vaidlustusmenetluses Hankija poolel, mistõttu on tal õigus kulude
hüvitamisele Hankijaga samade reeglite alusel. Kolmas isik pole kulude väljamõistmist
taotlenud.
11.3. Vaidlustaja kulud jäävad tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Ulvi Reimets
24 (24)