Vaidlustus

Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, Tallinn [email protected] Meie 29.02.2024 Riigihanke nr: 273122 Vaidlustaja: AS Infragate Eesti Registrikood 10845129 Mäealuse tn 2/3, 12618 Tallinn Esindaja: juhatuse liige Urmas Aaskivi Tel: 528 1606 E-post: [email protected] Hankija: Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla Registrikood 90003433 Tervise tn 1, 31025 Ahtme, Kohtla-Järve Kontakt eRHR-s: Mia Mogilnikova Tel: 331 1186 E-post: [email protected] VAIDLUSTUS AS-i Infragate Eesti hankemenetlusest kõrvaldamise ja Innopolis Insenerid OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise otsuste peale Sihtasutuse Ida-Viru Keskhaigla riigihankes „Psühhiaatriakorpuse projekteerimine” (viitenumber 273122) TAOTLUS AS Infragate Eesti palub Riigihangete vaidlustuskomisjonil: 1) tunnistada kehtetuks riigihankes „Psühhiaatriakorpuse projekteerimine” (riigihangete registri viitenumber 273122) Sihtasutuse Ida-Viru Keskhaigla tehtud 19.02.2024 otsused, millega kõrvaldati AS Infragate Eesti hankemenetlusest ja tunnistati edukaks Innopolis Insenerid OÜ pakkumus; 2) jätta menetluskulud Sihtasutuse Ida-Viru Keskhaigla kanda ja mõista AS-i Infragate Eesti kasuks välja vaidlustuselt tasutud riigilõiv. AS Infragate Eesti / Mäealuse 2/3, 12618 Tallinn / [email protected] / www.infragate.ee / Telefon 626 7777 / Reg nr 10845129 / KMKRnr EE100745375 / IBAN EE392200221018651770 Swedbank / IBAN EE731010220108212010 SEB Pank ASJAOLUD Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla (hankija) korraldab avatud hankemenetluse vormis riigihanget „Psühhiaatriakorpuse projekteerimine” (registri viitenumber 273122). Riigihankes esitati 6 pakkumust, millest AS-i Infragate Eesti (Infragate) pakkumus oli hindamiskriteeriumi „Pakkumuse kogumaksumus“ kohaselt majandusliku soodsuse poolest teisel kohal. 19.02.2024 teavitas hankija Infragate’i riigihangete registri vahendusel hankemenetluses tehtud otsustest. Otsuste kohaselt jättis hankija majanduslikult soodsaima pakkumuse esitanud pakkuja Projektibüroo OÜ kvalifitseerimata, kõrvaldas majandusliku soodususe poolest järgmise pakkumuse esitanud Infragate’i riigihankest ja tunnistas edukaks majandusliku soodsuse poolest kolmanda, OÜ Innopolis Insenerid esitatud pakkumuse. Kõrvaldamise aluste otsuse kohaselt kõrvaldati Infragate riigihankest järgmisel põhjusel: „Pakkuja on korduvalt rikkunud eelnevate hankelepingute olulisi tingimusi, mille tulemusena on lepingust taganetud (viitenumber 239932) ja makstud leppetrahvi (viitenumber 204001, 245132 ja 255999).“ Infragate ei nõustu enda riigihankest kõrvaldamisega. Hankija viidatud varasemate lepingute rikkumised ei muuda Infragate’i ebausaldusväärseks, tegemist ei ole lepingute oluliste rikkumistega, hankija ei ole Infragate’i ebausaldusväärsust mingil viisil põhistanud ega isegi rikkumiste asjaolusid välja selgitanud. Seetõttu esitab Infragate enda riigihankest kõrvaldamise otsuse peale vaidlustuse. Infragate vaidlustab ühtlasi OÜ Innopolis Insenerid pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse, kuna olukorras, kus odavaima pakkumuse esitanud Projektibüroo OÜ on jäetud kvalifitseerimata ja Infragate’i pakkumuse maksumus oli soodsuselt järgmine, oleks Infragate’i kõrvaldamata jätmise korral tulnud Infragate’i pakkumus edukaks tunnistada. PÕHJENDUSED Infragate on seisukohal, et tema riigihankest kõrvaldamise otsus on õigusvastane. Ehkki riigihangete registri kaudu edastatud otsusest ei ole võimalik välja lugeda otsuse õiguslikku alust (mis on juba iseenesest otsuse oluline puudus ja peaks kaasa tooma selle kehtetuks tunnistamise), saab hankija eesmärki oletada seeläbi, et otsuses viidatud varasemate hankelepingute rikkumised saaksid teoreetiliselt tuua kaasa pakkuja kõrvaldamise RHS § 95 lg 4 p 8 alusel. Selle normi kohaselt võib hankija kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist tingimust või hankelepingute olulisi tingimusi nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi. Kooskõlas normi aluseks oleva EL riigihankedirektiivi 2014/24/EL põhjenduspunktiga 101 tuleb selle kõrvaldamise aluse eesmärgiks pidada selliste ettevõtjate kõrvaldamist, kelle varasem käitumine põhjustab tõsiseid kahtlusi ettevõtja usaldusväärsuse suhtes. Samas on rõhutatud, et fakultatiivseid kõrvalejätmise põhjuseid kohaldades peaksid avaliku sektori hankijad pöörama erilist tähelepanu proportsionaalsuse põhimõttele ning väikesed rikkumised peaksid ainult erandjuhtudel viima ettevõtja kõrvaldamiseni. Seega ei ole RHS § 95 lg 4 p 8 alusel pakkuja kõrvaldamine mitte formaalne otsus, vaid sisuline kaalutlusotsus, milles hankija peaks vaidlustuskomisjoni varasema praktika kohaselt selgelt ära näitama, milles täpselt seisneb varasemate hankelepingute rikkumine, ning hindama, kas iga konkreetset rikutud tingimust saab pidada vastava lepingu oluliseks osaks ja kas rikkumine oli oluline või pidev (nt 33-19/203234, p 21). Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega peaks otsusest nähtuma, miks peab hankija kokkuvõttes tuvastatud rikkumisi nende asjaolusid arvestades sellisteks, et need seavad kahtluse alla pakkuja usaldusväärsuse ja võimekuse sõlmitavat hankelepingut kohaselt täita. Hankija ei ole antud juhul täitnud oma kohustust rikkumiste asjaolud välja selgitada ja neid kohaselt kaaluda, mistõttu on otsus sisuliselt põhjendamata, selgelt ebaproportsionaalne ja tuleb igal juhul kehtetuks tunnistada. Hankija on viidanud vaidlustatud otsuses üksnes riigihangete registris kajastatud varasemate hankelepingute puhul kohaldatud õiguskaitsevahenditele, mille kohaselt on ühest Infragate’iga sõlmitud hankelepingust taganetud ja kolme lepingu alusel on makstud leppetrahvi. Need väited iseenesest ei anna veel alust pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamiseks, kuna kõrvaldamise eeldusena tuleb tuvastada mitte lihtsalt leppetrahvi või lepingust taganemise fakt, vaid hankija peab veenduma õiguskaitsevahendite kohaldamise sisuliste põhjustes. Täpsemalt, hankija peab sisuliselt kontrollima ja veenduma, et õiguskaitsevahendeid rakendati oluliselt või korduvalt toimunud oluliste lepingutingimuste rikkumise tõttu, mis kogumis muudavad pakkuja lepingupartnerina ebausaldusväärseks. Selliseks väiteks mingit alust ei ole. Seda, et hankija ei saa kõrvaldada pakkujat RHS § 95 lg 4 p 8 alusel lihtsalt riigihangete registris kajastuva rikkumise kande alusel, kinnitab pikaajaline kohtupraktika. Tallinna Ringkonnakohus on otsuses 3-20-80 selgitanud, et pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamine ei saa tugineda pelgalt riigihangete registri kandele, vaid hankijal tuleb enne kõrvaldamise otsustamist vähemasti anda pakkujale võimalus esitada registriandmete ümberlükkamiseks omapoolsed selgitused ja tõendid (otsuse p 23). Samas rõhutas kohus täiendavalt, et hankija peab tõendama oma otsuses sisalduvaid väiteid. Otsuse p-s 27 selgitas ringkonnakohus, et uurimispõhimõttest tulenevalt peab hankija selgitama enne asja otsustamist välja kõik tähtsust omavad asjaolud, sh vajaduse korral tuvastama tsiviilõiguslike suhete olemasolu või puudumise ning et asjaolude selgitamine võimaldab hankijal teha pakkuja usaldusväärsuse hindamisel informeeritud kaalutlusotsuse ja vältida seega pakkuja meelevaldset hankemenetlusest kõrvaldamist. Samuti rõhutas kohus, et RHS ei näe ette, et hankija poolt RHS § 83 lg 7 p 3 alusel esitatud teabel oleks õiguslik tähendus ning igal juhul on see teiste tõenditega põhimõtteliselt ümber lükatav. Tallinna Ringkonnakohus kinnitas hilisemas otsuses nr 3- 20-1289 veelkord, et leppetrahvi nõude esitamine ei too kaasa kaebaja kõrvaldamist edasistest hankemenetlustest ning hankijad peavad kaebajaga seotud asjaolusid, sh leppetrahvi nõude põhjendatust ise hindama (p 13). Praegusel juhul on hankija jätnud oma hoolsuskohustuse asjaolude väljaselgitamiseks ja hindamiseks täielikult täitmata. Hankija ei ole küsinud Infragate’ilt mis tahes küsimusi ega selgitusi otsuses viidatud rikkumiste kohta ja on teinud otsused nähtavasti üksnes fakti põhjal, et Infragate’i suhtes on registri andmetel õiguskaitsevahendeid rakendatud. Seega on RHS § 95 lg 4 p 8 alusel tehtava kaalutlusotsuse tegemise eeldused täitmata ja hankija ei saanud kuidagi jõuda veendumusele, et tegemist on oluliste lepingutingimuste olulise või korduva rikkumisega, mis sealjuures muudavad Infragate’i lepingupartnerina ebausaldusväärseks. Teiseks on hankija poolt rikkumiste asjaolude kohta selgituste küsimata jätmine otsuse õigusvastasuse aluseks ka põhjusel, et hankija on seeläbi jätnud kohaldamata RHS § 97 lg-s 1 sätestatud heastamise regulatsiooni. Nimetatud normi kohaselt võib pakkuja, kellel esineb mh RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud alus, riigihankes, mille eeldatav maksumus on vähemalt võrdne rahvusvahelise piirmääraga, esitada tõendid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Sellisteks meetmeteks võivad olla näiteks süüteoga põhjustatud kahju hüvitamine või vastava kohustuse võtmine, uurimisasutustega aktiivse koostöö tegemine ja teo asjaolude põhjalik selgitamine või tehnilised ning organisatsiooni ja töötajatega seotud meetmed, mis võimaldavad edasisi süütegusid ära hoida. Lõike 2 kohaselt on hankijal kaalutluskohustus selliseid tõendeid hinnata ja nende põhjal otsustada, kas need on piisavad pakkuja usaldusväärsuse tõendamiseks. RHS § 97 lg 1 kohta on Riigihangete seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 491 SE seletuskirjas mh selgitatud järgmist: „[---] muudetakse § 97 lg 1 esimest lauset ja jäetakse ära lauseosa, mille kohaselt peaks ettevõtja tõendid võetud heastamismeetmete kohta esitama juba koos pakkumuse või taotlusega. Euroopa Kohus sedastas oma otsuses nr C-378/19, et direktiivi 2014/24/EL art 57 lg-st 6 ei tulene, et tõendid heastamismeetmete kohta tuleb tingimata esitada koos pakkumuse või taotlusega, vaid nii selle ja ka teiste direktiivi asjaomaste sätetega, mis käsitlevad näiteks hankepassi, on igati kooskõlas, kui tõendid esitatakse hankija nõudmisel hankemenetluse hilisemas faasis.“ Olukorras, kus hankija ei ole küsinud Infragate’i käest ühtegi selgitust registris kajastatud rikkumiste kohta, rääkimata võimalikest heastamist puudutavatest tõenditest, ei saanud hankijal olla esiteks veendumust, et registris teiste hankijate poolt formaalselt märgitud rikkumised Infragate’i ebausaldusväärseks muudavad ega selles, et rakendatud heastamismeetmete valguses tuleks (ka rikkumiste alusel ebausaldusväärsust eeldades) Infragate’i jätkuvalt ebausaldusväärseks pidada. Infragate on seisukohal, et varasemate hankelepingute rikkumised, mida riigihangete register avalikult kajastab, ei ole oma sisult sellised, et need vastaksid RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud kriteeriumidele ja saaksid tekitada kahtluse Infragate’i võimes hankelepingut kohaselt täita. Infragate on üle 20-aastase kogemuse ja üle 5 miljoni eurose aastakäibega, sertifitseeritud kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteeme rakendav tunnustatud konsultatsiooni- ja inseneriteenuste pakkuja ning üks Eesti projekteerimisteenuste turuliidritest. Infragate sõlmib ja täidab igal aastal riigihangete tulemusena suurusjärgus kuni 100 hankelepingut, millest ülekaalukas enamus on läbi aastate täidetud ilma igasuguste pretensioonideta. Nelja hankelepingu kohta formaalse rikkumismärke kandmine riigihangete registrisse ei saa objektiivselt tekitada hankijas põhjendatud kahtlust Infragate’i võimekuses tulevast hankelepingut kohaselt täita. Ammugi ei saa hankija teha sellist järeldust ilma lepingute ja rikkumiste asjaolusid selgitamata ja pakkujaga suhtlemata. Hankija sellekohase küsimuse korral oleks Infragate olnud valmis selgitama ja tõendama hankijale kõiki otsuses nimetatud õiguskaitsevahendite kohaldamisega seotud asjaolusid. Käesoleva dokumendi Lisana 1 on esitatud näitena kokkuvõtlikud põhjendused kolme hankija nimetatud varasema hankelepingu rikkumise kohta, mis selgitavad ilmekalt, miks ei viita kolmes hankija otsuses viidatud lepingus õiguskaitsevahendite kohaldamine olulistele rikkumistele ja milliseid heastamismeetmeid on Infragate pärast rikkumiste ilmnemist rakendanud. Selgituste põhjal ei saa tekkida kahtlust, et rikkumised, mida hankijad on riigihangete registris kajastanud, ei too kaasa Infragate’i ebausaldusväärsust. Infragate on pärast probleemide ilmnemist sarnaste probleemide vältimiseks tulevikus kooskõlas kvaliteedijuhtimissüsteemi põhimõtetega oma tööprotsesse kohandanud ja täiustanud ning rikkumised seega RHS § 97 lg 1 mõttes heastanud. Vastavalt hankija soovile oleks Infragate valmis esitatud selgitusi täiendama ja tõenditega ilmestama. Infragate palub käsitleda Lisa 1 käesoleva vaidlustuse osana, kuid kolmandate isikute kaasamise korral vaidlustusmenetlusse mitte edastada Lisa 1 kolmandatele isikutele. Esitatud selgitused sisaldavad Infragate’i ärisaladust, kuna avavad ettevõtte juhtimisprotsesside sisu ja nendes tehtud parenduste detaile, samuti klientidega hankelepingute täitmisel peetud läbirääkimiste ja sõlmitud kokkulepete sisu. Kokkuvõttes on Infragate seisukohal, et hankijal puudus igasugune alus Infragate’i hankemenetlusest kõrvaldamiseks, hankija on jätnud riigihangete registris formaalselt kajastatud hankelepingute rikkumiste asjaolud välja selgitamata, rikkumiste olulisuse ja mõju Infragate’i usaldusväärsusele täielikult kaalumata. Otsus on seetõttu alusetu, põhjendamata ja ebaproportsionaalne ning tuleb kehtetuks tunnistada. Kuna Infragate’i kõrvaldamata jätmisel oleks Infragate’i pakkumus olnud Innopolis Insenerid OÜ pakkumusest hindamiskriteeriumide alusel soodsam, on õigusvastane ja tuleb kehtetuks tunnistada ka Innopolis Insenerid OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise otsus. Mõlemad otsused rikuvad Infragate’i subjektiivseid õigusi, kuna ei võimalda Infragate’il riigihankes õiguspäraselt hankelepingu sõlmimiseni jõuda. Infragate on tasunud vaidlustuselt riigilõivu 1280 eurot, lisatud on maksekorraldus (Lisa 2). Infragate on nõus vaidlustuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Lugupidamisega /digitaalallkirjaga/ Urmas Aaskivi AS Infragate Eesti juhatuse liige Lisad: 1) hankija otsuses viidatud varasemate hankelepingute rikkumiste asjaolude kokkuvõtlik selgitus (sisaldab ärisaladust) 2) riigilõivu maksekorraldus