Teie 31.01.2024 nr 2-1/293-1,
Majandus- ja MKM/24-0092/-1K
Kommunikatsiooniministeerium
[email protected] Meie 27.02.2024 nr 1.1-11/550-2
Reklaamiseaduse muutmise
seaduse eelnõu
väljatöötamiskavatsuse
kooskõlastamine
Austatud härra Riisalo
Rahandusministeerium kooskõlastab reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu
väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) järgmiste märkustega:
1. VTK kohaselt on 2024. aastal kavas tellida uuring reklaami seoste kohta tarbijakäitumises,
sh hasartmängu sõltuvuse tekkimises. Tegemist on teemaga, mida on ulatuslikult uuritud
ning ülesandepüstitus tundub kuuluvat alusuuringu valdkonda, mis on seadusloome
ettevalmistamise protsessis tavatu. VTK-s on väidetud, et „Kuivõrd tarbijakäitumine võib
kommetest, mentaliteedist, traditsioonidest, riigi majanduslikust seisust ja muust tingituna
riigiti erineda, siis on tarvis uuringut, mis kajastaks reklaami mõju konkreetselt Eesti turu
kontekstis“, kuid jääb selgusetuks, mis konkreetselt on Eesti kommetes, mentaliteedis,
traditsioonides ja riigi majanduslikus seisus niivõrd erinev võrreldes teiste Euroopa
riikidega, et teistes riikides tuvastatud seosed pole ülekantavad Eesti konteksti. Siinjuures
tasub veel välja tuua, et Eestis üle aasta läbiviidavad hasartmängu leviku-uuringus on
korduvalt tuvastatud, et riskigruppi kuuluvad isikud tunnevad tõenäolisemalt reklaami
mõju nende tegevusele, kui isikud, kes ei kuulu riskigruppi, ja seejuures nad tunnistavad
seda mõju ka ise küsimustikule vastates. Välismaised reklaami ja riskikäitumist seostavad
uuringud on kergelt leitavad Internetis, kuid VTK uuringuülevaates on kajastatud kõigest
kahe uuringu tulemused. Seega enne suurt aja-, tööjõu- ja rahalist kulu nõudvate uuringute
tegemist peaks kaardistama, mida on juba uuritud ja mis küsimustes on teadmuslünk.
Tuleb arvestada ka, et Eesti väiksuse tõttu pole väga spetsiifilisteks uuringuteks võimalik
sobivat valimit moodustada, mistõttu pole kõik uuringud Eesti tingimustes korratavad.
Hiljutine Ühendkuningriigi kogemus, kus telliti hasartmängureklaami regulatsiooni
muudatusteks uuring, näitas, et üksiku uuringu tulemused ei pruugi anda
poliitikakujundamiseks vajalikke teadmisi. Seega pole kindlust, et täiendava uuringu
tegemine antud juhul annaks lisandväärtust.
2. Hetkel ei näe me vajadust muuta reklaamiseaduse (edaspidi RekS) § 29 lõiget 9 ehk
lõdvendada tarbijakrediidi reklaami piiranguid televiisoris ja raadios, pigem võiks kaaluda
kas reklaami piiranguid laiendada ka muudele (sh uutele) reklaamikanalitele.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Finantsteenuste reklaami probleemid erinevad muudest VTK-s väljatoodud RekS
teemadest (nt jätkupiimasegu, alkohol või hasartmängud), sest tarbijakrediidi reklaamiks
kasutatakse tihti ka otsepostitusi ja sageli pika ajaperioodi vältel. Seega võiks kaaluda
RekS muudatuste raames vajadust ja võimalust reguleerida otsepostitusi (millised
piirangud oleksid vajalikud, sh kuidas saaks tarbijad neis lihtsal viisil loobuda).
Märgime, et 2021. aastal avaldatud „Krediidituru uuringu“ raames tegid Tartu Ülikooli
teadlased mitmeid ettepanekuid RekS muutmiseks, sh:
1) mitte muuta RekS § 29 lõigetes 9 ja 10 sätestatud reklaamikeeldu, mille kohaselt ei tohi
teavitada tarbijat televisiooni ja raadio vahendusel valmisolekust anda tema käsutusse
krediidilepingu alusel rahasumma või vahendada selliseid lepinguid, v. a
eluasemekinnisvaraga seotud tarbijakrediidi ja piiriülese maksevahendina kasutatava
krediitkaardi vahendusel tarbijale krediidi andmise puhul;
2) kaaluda igapäevase tarbimisega seotud krediiditoodete Interneti (eelkõige
sotsiaalmeedia) vahendusel toimuva reklaami puhul täiendavate nõuete sätestamist (nt
kohustust hoiatada tarbijat selgelt krediiditoote tarbimisega kaasneda võivatest
negatiivsetest tagajärgedest);
3) laiendada tarbijakrediidi reklaami regulatsiooni ühisrahastuse laenuandmise teenuste
suhtes, mida ei osuta krediidiandja ega krediidivahendaja;
4) tõsta ka tarbijakrediidi reklaami kohta sätestatud nõuete rikkumise kontekstis
juriidiliste isikute puhul trahvimäära 400 000 euroni;
5) kaaluda, kas ka otsepostitustega edastava info nõudeid tuleks täiendavalt reguleerida.
3. Teeme ettepaneku kaaluda eluasemelaenu reklaamile kohalduvate piirangute
vähendamist, kuna need laenud ei põhjusta nn laenusõltuvust ja neid väljastatakse Eesti
Panga kehtestatud reeglite tõttu konservatiivsemalt.
4. VTKs märgitakse, et seaduses on mõisteid ning sätteid, mille praktikas sisustamine on
problemaatiline, sh ei ole osad mõisted ka kohtupraktikas sisustatud. Leiame, et
kohtuasjade puudumine viitab just sellele, et vastavate mõistetega probleemi ei esine.
5. VTK-s leitakse, et välistused reklaamimõiste alt on seaduses laiali ja need tuleks koondada
ühte paragrahvi. Kehtiva seaduse struktuur on antud viisil, et on üldised nõuded ja seejärel
erisused. Erisused on esitatud reguleeritava objekti lõikes erinevates paragrahvides. Nii nt
on alkoholi puudutavad erisused koondatud ühte paragrahvi. Selline struktuur on selge ja
lihtne. Erisuste koondamine ühte paragrahvi võib muuta selle paragrahvi väga mahukaks
ja raskesti loetavaks, seega erisuste tuvastamise keerulisemaks.
6. VTK-s tuuakse välja probleemina alkoholi definitsioon, mis on: alkohol on toidugrupp,
mille moodustavad alkohoolsed joogid ja piiritus. VTK-s viidatakse selguse puudumisele,
kas RekS kehtib nii konkreetsele alkohoolsele joogile kui ka toidugrupile „alkohol“ või
ainult kitsalt konkreetsele tootele. On võetud seisukoht, et seadus kehtib kitsalt
konkreetsele tootele, mitte tooteliigile nagu nt vein üldise mõistena, sest RekS § 28 lõikes
1 antud loetelu sisaldab konkreetseid andmeid toote nime, tootja jmt kohta. Selline
tõlgendus on meelevaldne, sest RekS § 28 lõikes 1 sätestatakse piirid, mida võib (mitte ei
pea) reklaamis esitada. Seega ei pea reklaamis esitama andmeid konkreetse toote kohta ja
seadus on kohaldatav ka üldiselt veinidele, viinadele jne.
2
7. Teeme ettepaneku RekS muutmise eelnõu seletuskirja koostamisel kaasata
Rahandusministeerium, et välistada faktivead.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Võrklaev
rahandusminister
Virge Aasa 5885 1493
[email protected]
Henrik Mägi 5885 1355
[email protected]
Marit Maidla
[email protected]
Heidi Vessel 611 3651
[email protected]
3