Uue madalpinge liitumise / eramu
elektripaigaldise projekteerimise tehnilised
tingimused
Liitumiseks elektrivõrguga tuleb liitujal sõlmida Liitumisleping ja tasuda liitumistasu.
Liitumislepingu täitmisel ehitab Elektrilevi OÜ välja liitumispunkti (paigaldab liitumiskilbi).
Välja ehitatud liitumispunkt kuulub võrguettevõtjale.
Liitumispunkti asukoht määratakse liitumislepinguga. Liitumispunti asukoht võib
muutuda Elektrilevi poolse projekteerimise käigus.
Liitumiskilp paigaldatakse üldjuhul lähimale mastile või (maakaabli korral) kinnistu piirile.
Tingimused:
Elektrilevi poolt ehitatud liitumispunktist kuni elektripaigaldise peakilbini ehitab
klient oma vajadustele vastava liini.
Liin tuleb markeerida aadressiga Elektrilevi OÜ liitumispunktis.
Sisestuskaabli ristlõige peab vastama kehtivatele normidele.
Elektripaigaldise valdaja peab enne elektriseadmete pingestamist vastavalt
seadusele (Võrgueeskiri) esitama „elektripaigaldise kasutuselevõtu teatise“.
Kliendi elektripaigaldises näha ette nõuetekohaste liigkoormuskaitsme
kasutamine ja samuti liigpingekaitsmete kasutamine juhul, kui kasutatakse
liigpingeid mittetaluvaid seadmeid.
Töid teostab litsentseeritud elektritööde firma.
ELV tagab liitumispunktis nõuetekohase lühisvoolu. Uue sisepaigaldise
projekteerimiseks vajaliku minimaalse 1-faasilise lühisvoolu suuruse saab
Elektrilevi anda peale enda poolse võrgu projekteerimist.
Rajatava sisestuskaabli ristumisel Elektrilevi OÜ liini kaitsevööndiga tuleb
elektriprojekt kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga.
Pingestamiseks vajalikud tingimused on kirjeldatud Liitumislepingu tüüptingimustes.
ELEKTRILEVI OÜ
Kadaka tee 63, 12915 TALLINN Reg. kood 11050857
Klienditelefon 777 1545
[email protected]
Rikketelefon 1343 www.elektrilevi.ee
Lk 1 of 34
SISUKORD
1. ÜLDOSA ............................................................................................................................... 6
1.1. Sissejuhatus .................................................................................................................... 6
1.2. Aluseks võetud õigusaktide, normdokumentide ja eeskirjade loetelu ........................... 6
2. ASENDIPLAANILINE LAHENDUS .................................................................................. 7
2.1. Projekteerimistöö piiritlus .............................................................................................. 7
2.2. Olemasolev olukord, asukoht ja paiknemine ................................................................. 7
2.3. Projekteeritud paiknemine ............................................................................................. 7
2.4. Ehitusetapid.................................................................................................................... 8
2.5. Olemasolev tänavate võrk ja juurdesõiduteed. Kõnniteed ............................................. 8
2.6. Vertikaalplaneering ........................................................................................................ 8
2.7. Pinnasetööde mahud ...................................................................................................... 8
2.8. Ette nähtud katendid ...................................................................................................... 8
2.9. Projekteeritud parkimiskohad ........................................................................................ 9
2.10. Muinsuskaitse objektid ja mälestised ......................................................................... 9
2.11. Piirded ........................................................................................................................ 9
2.12. Välisvalgustus ............................................................................................................ 9
2.13. Liiklusest põhjustatud häiringute leevendusmeetmed................................................ 9
3. ARHITEKTUURNE LAHENDUS....................................................................................... 9
3.1. Projekteerimistöö piiritlus .............................................................................................. 9
3.2. Hoone arhitektuurne ja funktsionaalne ülesehitus, ruumijaotus .................................... 9
3.3. Välisviimistlus ............................................................................................................. 10
3.4. Nõuded siseviimistlusele ............................................................................................. 10
3.5. Siseviimistlus ............................................................................................................... 10
4. KONSTRUKTIIVNE LAHENDUS ................................................................................... 11
4.1. Üldist ............................................................................................................................ 11
4.2. Projekteerimise aluseks olevad dokumendid ............................................................... 11
4.3. Hoone kasuskoormused ............................................................................................... 11
4.4. Hoone akustikale esitatavad nõuded ............................................................................ 12
4.5. Mürapidavuse leevendusmeetmed ............................................................................... 12
4.6. Hoone insolatsioonile esitatavad nõuded ..................................................................... 12
Töö nr. 301025 Töö nimetus: ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT
Töö aeg: Detsember 2025.a. Objekti aadress: HARJU MAAKOND, SAKU VALD,
JÄLGIMÄE KÜLA, MARKUSE MÜ
Fail: 301025_EP_AA-3-01_Seletuskiri.pdf
Koostaja: OÜ Visahing Designer Agency Staadium: Eelprojekt
Firma kontakt telefon: 52 56 994 Vastutav spetsialist: Urmo Mets /allkirjastatud digitaalselt/
Lk 2 of 34
4.7. Välispiirete õhupidavuse .............................................................................................. 12
4.8. Ehitusgeoloogilised uuringud ...................................................................................... 12
4.9. Pinnasevesi ................................................................................................................... 12
4.10. Kandvad ehitiseosad ja elemendid ........................................................................... 13
4.11. Vundament ja sokkel ................................................................................................ 13
4.12. Radooni risk ............................................................................................................. 13
4.13. Välisseinad: .............................................................................................................. 13
4.14. Vaheseinad: .............................................................................................................. 13
4.15. Katus......................................................................................................................... 14
4.16. Vahelagi ................................................................................................................... 14
4.17. Katuse tuulutus: ........................................................................................................ 15
4.18. Põrand....................................................................................................................... 15
4.19. Aknad ....................................................................................................................... 15
4.20. Uksed ........................................................................................................................ 15
4.21. Trepid ....................................................................................................................... 15
4.22. Terrass ...................................................................................................................... 15
4.23. Korsten ..................................................................................................................... 16
4.24. Vihmaveeplekid, -torud- ja süsteem......................................................................... 16
4.25. Katuse tarvikud ........................................................................................................ 16
5. VEEVARUSTUS- KANALISATSIOON, SADEMEVESI JA DRENAAŽ ...................... 16
5.1. Aluseks võetud normdokumendid ja standardid .......................................................... 16
5.2. Üldist ............................................................................................................................ 16
5.3. Kinnistu veeühendus .................................................................................................... 17
5.4. Kinnistu kanalisatsioonilahendus ................................................................................. 17
5.5. Sisemine veesüsteem ................................................................................................... 17
5.6. Sisekanalisatsioon ........................................................................................................ 17
5.7. Soojavee süsteem ......................................................................................................... 17
5.8. Kastmisvee süsteem ..................................................................................................... 17
5.9. Kinnistu sademevesi ja drenaaž ................................................................................... 17
5.10. Kaevu hooldusalas keelatud tegevused .................................................................... 17
5.11. Ehitusaegsed nõuded ................................................................................................ 18
Töö nr. 301025 Töö nimetus: ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT
Töö aeg: Detsember 2025.a. Objekti aadress: HARJU MAAKOND, SAKU VALD,
JÄLGIMÄE KÜLA, MARKUSE MÜ
Fail: 301025_EP_AA-3-01_Seletuskiri.pdf
Koostaja: OÜ Visahing Designer Agency Staadium: Eelprojekt
Firma kontakt telefon: 52 56 994 Vastutav spetsialist: Urmo Mets /allkirjastatud digitaalselt/
Lk 3 of 34
5.12. Hooldus .................................................................................................................... 18
6. ELEKTRI- JA NÕRKVOOLUPAIGALDISED ................................................................. 19
6.1. Üldist ............................................................................................................................ 19
6.2. Elektrivarustuse kavandatav kasutusiga....................................................................... 19
6.3. Elektrivarustuse mikrotootmisseadmed ....................................................................... 19
6.4. Elektrivarustuse ja liitumispunkti andmed................................................................... 19
6.5. Kaitsemaandamine ....................................................................................................... 19
6.6. Kaabliteed .................................................................................................................... 20
6.7. Valgustussüsteem ......................................................................................................... 20
6.8. Üldvalgustus ................................................................................................................ 20
6.9. Elektripaigaldise projekteerimiseks nõutavad normdokumendid ................................ 20
6.10. Sidevarustus ............................................................................................................. 20
7. KÜTE, JAHUTUS JA VENTILATSIOONI ....................................................................... 21
7.1. Üldist ............................................................................................................................ 21
7.2. Kütte- ja ventilatsioonisüsteemide erinevate elementide tööiga .................................. 21
7.3. Üldised nõuded ventilatsioonisüsteemide kvaliteedile ................................................ 21
7.4. Normdokumendid ........................................................................................................ 21
7.5. Küttesüsteemi projekteerimise aluseks olevad lähteandmed ....................................... 21
7.6. Hoone küttelahenduse iseloomustus ............................................................................ 22
7.7. Küttejaotus ................................................................................................................... 22
7.8. Hoone ventilatsioon ..................................................................................................... 22
7.9. Jahutus.......................................................................................................................... 23
7.10. Tehnoseadmete müra................................................................................................ 23
8. TULEKAITSEABINÕUD .................................................................................................. 23
8.1. Projekti tuleohutuseosa koostamiseks vajalikud õigusaktid ja standardid .................. 23
8.2. Tulepüsivusklass, kasutusviis ja tuleohuklass ............................................................. 23
8.3. Põlemiskoormus ........................................................................................................... 23
8.4. Kandekonstruktsioonide tulepüsivused ....................................................................... 23
8.5. Hoone jaotus tuletõkkesektsioonideks ......................................................................... 23
8.6. Suitsuärastus, paiskpinnad ........................................................................................... 24
8.7. Kommunikatsioonide läbiviigud tuletõkke konstruktsioonidest ................................. 24
Töö nr. 301025 Töö nimetus: ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT
Töö aeg: Detsember 2025.a. Objekti aadress: HARJU MAAKOND, SAKU VALD,
JÄLGIMÄE KÜLA, MARKUSE MÜ
Fail: 301025_EP_AA-3-01_Seletuskiri.pdf
Koostaja: OÜ Visahing Designer Agency Staadium: Eelprojekt
Firma kontakt telefon: 52 56 994 Vastutav spetsialist: Urmo Mets /allkirjastatud digitaalselt/
Lk 4 of 34
8.8. Nõutud pindade tuletundlikus: ..................................................................................... 24
8.9. Evakuatsiooni tagamine hoones ................................................................................... 24
8.10. Küttelahendus ........................................................................................................... 24
8.11. Korstnad ja nende temperatuuriklass ....................................................................... 24
8.12. Ventilatsioon ............................................................................................................ 24
8.13. Muud tuleohutuse nõuded hoones ............................................................................ 24
8.14. Ventilatsiooni-ja kütteseadmete tuleohutus.............................................................. 25
8.15. Tuletõrjeveevarustussüsteemi lahendus. .................................................................. 26
8.16. Päästeameti juurdepääs ............................................................................................ 26
8.17. Naaberhoonetega tagatud tuleohutuskaugus ............................................................ 26
9. HALJASTUS JA HEAKORD ............................................................................................ 26
9.1. Keskkonnamõjud ......................................................................................................... 26
9.2. Kinnistu haljastuslahendus........................................................................................... 26
9.3. Raietööd ....................................................................................................................... 27
9.4. Säilitatava haljastuse kaitsemeetmed ........................................................................... 27
9.5. Kaevetööd .................................................................................................................... 27
9.6. Sõidu- ja kõnniteede korrashoid .................................................................................. 27
10. JÄÄTMEKÄITLUS ........................................................................................................ 27
10.1. Üldist ........................................................................................................................ 27
10.2. Ehituse tavajäätmete käitlemine ............................................................................... 28
10.3. Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine ............................................................................ 28
10.4. Ehitusel tekkivate jäätmete hinnangulised kogused ja väljakaevatav pinnas .......... 29
11. ENERGIATÕHUSUSE MIINIMUMNÕUETELE VASTAVUS .................................. 29
11.1. Energiatõhususe tagamiseks rakendatavad tehnilised lahendused ........................... 29
11.2. Energiatõhususe miinimumnõuded .......................................................................... 30
11.3. Suvise ruumitemperatuuri nõuded ........................................................................... 30
11.4. Välispiirde nõuded ................................................................................................... 30
11.5. Soojapidavused......................................................................................................... 31
11.6. Hoone ligikaudsed energiavajadused ....................................................................... 32
12. TEHNILISED ANDMED ............................................................................................... 33
12.1. Kinnistu tehnilised andmed: ..................................................................................... 33
Töö nr. 301025 Töö nimetus: ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT
Töö aeg: Detsember 2025.a. Objekti aadress: HARJU MAAKOND, SAKU VALD,
JÄLGIMÄE KÜLA, MARKUSE MÜ
Fail: 301025_EP_AA-3-01_Seletuskiri.pdf
Koostaja: OÜ Visahing Designer Agency Staadium: Eelprojekt
Firma kontakt telefon: 52 56 994 Vastutav spetsialist: Urmo Mets /allkirjastatud digitaalselt/
Lk 5 of 34
12.2. Hoone tehnilised andmed: ........................................................................................ 33
13. TEADMISEKS OMANIKULE ....................................................................................... 34
Töö nr. 301025 Töö nimetus: ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT
Töö aeg: Detsember 2025.a. Objekti aadress: HARJU MAAKOND, SAKU VALD,
JÄLGIMÄE KÜLA, MARKUSE MÜ
Fail: 301025_EP_AA-3-01_Seletuskiri.pdf
Koostaja: OÜ Visahing Designer Agency Staadium: Eelprojekt
Firma kontakt telefon: 52 56 994 Vastutav spetsialist: Urmo Mets /allkirjastatud digitaalselt/
Lk 6 of 34
1. ÜLDOSA
1.1. Sissejuhatus
Ehitusprojektiga taotletakse Saku Vallavalitsuselt ehitusluba üksikelamu rajamiseks Jälgimäe
külla, Markuse katastriüksusele (71901:001:0901). Projekt käsitleb ühekorruselise elamu ehitust
ning lahendab krundi parkimis-, katendi- ja haljastuslahendused.
Projekti koostamise aluseks on projekteerimistingimused nr. PT-064-25 ja topo-geodeetiline
alusplaan, mis on koostatud TOP GEODEESIA OÜ poolt 2025.a. (töö nr. GD-25-323).
Lisaks on projekti koostamisel jälgitud, olemasolevaid võimalusi, ehituslikke kitsendusi,
kehtivaid projekteerimisnorme, head ehitustava ning Tellijate erisoove, kasutades kaasaegseid
materjale ja tehnilisi lahendusi.
Käesolev elamu ehitusprojekt koosneb seletuskirjast, seletuskirja lisadest ja joonistest.
Projektdokumentatsioon on koosatud eelprojekti staadiumis ning ette nähtud ehitusloa
taotlemiseks.
Seletuskirja üldosas on esitatud üldine info projekteeritud objekti, projekteerimisrühma ja
lähteandmete kohta. Seletuskirja spetsiifilistes peatükkides on kirjeldatud projektlahendusi ja
esitatud muu asjakohane info.
Käesoleva projekti mahus on antud arhitektuursed ja üldehituslikud joonised vastavalt
standardile EVS 932-2017 „Ehitusprojekt“ mahus. Ehitustööd teostada Hea Ehitustava (ET - 1
0207-0068) kohaselt ning vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele tulekaitse, tervisekaitse ning
ehitustööde teostamise normatiividele.
Käesoleva projekti joonised, seletuskiri ja muud projektiga seotud dokumendid moodustavad
ühtse terviku ning neid tuleb käsitleda koos. Kui need ei võimalda üheselt määratleda tööliigi
ulatust/ehituslikku teostatavust või nende vahel ilmnevad vastuolud, peab töövõtja enne tööde
teostamist pöörduma kirjalikult, projekteerija või Tellija poole täiendava informatsiooni
hankimiseks.
Ehitaja peab tajuma ehitise terviklikkust ning teostama ehitustööd loogilises järjekorras,
arvestades ilmastikuolusid, ehitusfüüsikalisi ja -tehnilisi nõudeid.
Hoone projekteeritud tööiga 50 aastat
Hoonesiseste tehnosüsteemide projekteeritud tööiga 20 aastat
Välistrasside projekteeritud tööiga 50 aastat
Teede ja platside projekteeritud tööiga 10…15 aastat
1.2. Aluseks võetud õigusaktide, normdokumentide ja eeskirjade loetelu
• Ehitusseadustik, 11.02.2015
• Planeerimisseadus, 28.01.2015
• Nõuded ehitusprojektile, MTM määrus nr 97, 17.07.2015 (MTM- Majandus- ja
taristuministeri määrus, edaspidi ainult lühend MTM)
• Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused, MTM määrus nr 57, 05.06.2015
• Eluruumile esitatavad nõuded, MTM määrus nr 85, 02.07.2015
• Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja
mürataseme mõõtmise meetodid, SM määrus nr 42, 04.03.2002 (SM- Sotsiaalministri)
Töö nr. 301025 Töö nimetus: ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT
Töö aeg: Detsember 2025.a. Objekti aadress: HARJU MAAKOND, SAKU VALD,
JÄLGIMÄE KÜLA, MARKUSE MÜ
Fail: 301025_EP_AA-3-01_Seletuskiri.pdf
Koostaja: OÜ Visahing Designer Agency Staadium: Eelprojekt
Firma kontakt telefon: 52 56 994 Vastutav spetsialist: Urmo Mets /allkirjastatud digitaalselt/
Lk 7 of 34
• Hoone energiatõhususe miinimumnõuded, EITM (EITM- Ettevõtlus- ja
infotehnoloogiaminister) määrus nr 63, 11.12.2018
• *EVS 932 Ehitusprojekt (EVS- Eesti Standardikeskuse standart)
• *EVS 842 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest
• *EVS 812-7 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded
• *EVS 812-6 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus
• *EVS 812-3 Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid
• *EVS 812-2 Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid
• 01.03.21 siseministri määrus nr 17 "Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded"
• EVS 840 Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes
*EVS standardi dateerimata viide on viide standardile ilma vastuvõtu aastat määratlemata.
Sellisel juhul tuleb alati järgida standardi viimast kehtivat versiooni. Kui standardile on ilmunud
muudatusi, tuleb järgida algset teksti koos muudatustega. Kõiki nimetatud õigusakte (seadused ja
määrused) kohaldatakse koos nende hilisemate muudatuste ja kehtivate redaktsioonidega.
2. ASENDIPLAANILINE LAHENDUS
2.1. Projekteerimistöö piiritlus
Käesolevas peatükis on käsitletud kinnistu asendiplaanilist osa eelprojekti mahus.
2.2. Olemasolev olukord, asukoht ja paiknemine
Markuse maaüksus (katastritunnus 71901:001:0901) asub Harju maakonnas, Saku vallas,
Jälgimäe külas. Kinnistu sihtotstarve on 100% maatulundusmaa ning pindala 50 889 m². Kinnistu
on hoonestamata.
Kinnistu loodepiiriga paralleelselt kulgeb 11343 Kanama tee koos sellele määratud
teekaitsevööndiga. Kinnistu kirde-, kagu- ja edelapiirid on ümbritsetud peamiselt
maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistutega; kinnistu põhjanurgas piirneb alaga, mille
sihtotstarve on ärimaa.
Pinnamoe poolest on kinnistu loopealsele iseloomulikult tasane. Mullastik on lubjarikas,
valdavalt poolloodusliku rohumaa iseloomuga. Kinnistu keskosa on õhukese huumuskihi tõttu
avatum ja lagedam, samas kui kinnistu servaaladel kasvavad männisalud.
Kinnistut mõjutavad järgmised kitsendused: kõrgepingeõhuliini kaitseala ulatusega 10 + 10 m
liini teljest, 11343 Kanama tee teekaitsevöönd.
2.3. Projekteeritud paiknemine
Projekteeritava elamu kaugus kinnistu loodepiirist on 88,84 m ning edelapiirist 17,33 m. Elamu
kaugus 11343 Kanama tee katte välimisest servast on 101,6 m.
Hoone on paigutatud nii, et selle pikim külg kulgeb paralleelselt loode suunas paikneva 11343
Kanama teega, tagades ühtlase ja maastikuga sobituva hoonestusjoone. Selline orientatsioon
võimaldab hoonel avada põhisuunad lõuna–kagu suunas, mis tagab parema loomuliku valgustuse
eluruumidesse ning loob privaatsed välialad kinnistu siseossa.
Töö nr. 301025 Töö nimetus: ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT
Töö aeg: Detsember 2025.a. Objekti aadress: HARJU MAAKOND, SAKU VALD,
JÄLGIMÄE KÜLA, MARKUSE MÜ
Fail: 301025_EP_AA-3-01_Seletuskiri.pdf
Koostaja: OÜ Visahing Designer Agency Staadium: Eelprojekt
Firma kontakt telefon: 52 56 994 Vastutav spetsialist: Urmo Mets /allkirjastatud digitaalselt/
Lk 8 of 34
Elamu paikneb kinnistu edelaosas, väljaspool kõrgepingeõhuliini kaitsevööndit ning väljaspool
Kanama tee teekaitsevööndit. Hoone asetus tagab piisava ruumi perspektiivsele krundi jaotusele
võimalike tulevaste elamute jaoks.
2.4. Ehitusetapid
Hoone karp- fassaad, katus rajatakse kõik ühe ehitusetapina.
2.5. Olemasolev tänavate võrk ja juurdesõiduteed. Kõnniteed
Juurdepääs kinnistule on tagatud avaliku kasutusega 11343 Kanama teelt, mis on
asfaltbetoonkattega ning mille teekaitsevööndi ulatus on 30 m. Kinnistule suunduv
asfaltbetoonkattega mahasõit on varasemalt välja ehitatud koos kergliiklustee rajamisega ning
tagab ohutu ja mugava ligipääsu nii sõidukitele kui ka jalakäijatele.
Olemasolev juurdepääs vastab nõuetele ning täiendavaid juurdepääsulahendusi ei ole projekti
raames ette nähtud.
2.6. Vertikaalplaneering
Kinnistu pinnareljeef on loopealsetele iseloomulikult suhteliselt tasane, esinedes vaid mõõdukas
ja ühtlane loomulik langus loode suunas. Kinnistu kõrgusmärgid jäävad õueala ulatuses
vahemikku +37.70…+38.90, mis tähendab, et ligi 5 ha suurusel alal on reljeefimuutus jaotunud
laiale pinnale ega avaldu järskude kõrguste erinevustena.
Projekteeritava hoone ±0.00 tase on seotud absoluutkõrgusega +38.80. Elamu ümbruse
projekteeritud maapinna keskmine kõrgusmärk on +38.50, mis tagab hoone ümber ühtlase ja
maastikuga sobituva kõrguslahenduse.
2.7. Pinnasetööde mahud
Hoone alune pind kooritakse huumusest ja tasandatakse liivaga ning kergitatakse +0.3..0.7m.
2.8. Ette nähtud katendid
Ristumine riigiteega on ehitatud võimalikult täisnurga all. Mahasõidu asfaltbetoon katte laius on
3.6m.
Projekteeritud sissepääsu tee ning kinnistu sisesed platsid alates asfaltebetoon kattega mahasõidu
katendist lahendatakse freespurust+2x pindamine (mahasõidu kattetüüp VII-b (freespuru 2x
pindaminebituumen sideainega).
Töö nr. 301025 Töö nimetus: ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT
Töö aeg: Detsember 2025.a. Objekti aadress: HARJU MAAKOND, SAKU VALD,
JÄLGIMÄE KÜLA, MARKUSE MÜ
Fail: 301025_EP_AA-3-01_Seletuskiri.pdf
Koostaja: OÜ Visahing Designer Agency Staadium: Eelprojekt
Firma kontakt telefon: 52 56 994 Vastutav spetsialist: Urmo Mets /allkirjastatud digitaalselt/
Lk 9 of 34
Sissesõidutee lähedusse on ette nähtud prügivedajale ligipääsetav koht sorteerimist
võimaldavatele prügikonteineritele. Jäätmemahuti paikneb tühjendava jäätmeveokiga samal
tasandil kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusel, mis ei ole jäätmeveoki lähimast
võimalikust peatumiskohast kaugemal kui 4 m.
2.9. Projekteeritud parkimiskohad
Kinnistule on tagatud parkimine vähemalt 3-le autole.
2.10. Muinsuskaitse objektid ja mälestised
Puuduvad.
2.11. Piirded
Kinnistu õueala ümber ei ole planeeritud piirdeaia rajamist, et säilitada piirkonnale iseloomulik
avatud maastik ning vaadete vabadus. Aia puudumine aitab hoida ala visuaalselt avarana,
toetades ümbritseva looduskeskkonna loomulikku ilmet. Kuna tegemist ei ole turvalisuse mõttes
kõrge riskiga alaga, ei ole piirdeaia rajamine otstarbekas ega vajalik ka funktsionaalsest
vaatepunktist.
2.12. Välisvalgustus
Projekteeritud valgustid ja nende valgusallikad peavad vastama vastama fotobioloogilise ohutuse
standardile EVS-EN 62471. Aktsepteeritavad standardi klassid on RG0 (exempt group) ja RG1
(risk group 1). Led-valgustid nähakse ette valgusvärvsusega kuni 3000K. Kasutatakse
kasutuskeskonnale vastava kaitseastmega valgusteid, üldiselt mitte halvem kui IP54.
Välisvalgustuslahendus ei tohi häirida valgusreostusega, selle tagamiseks tuleb kõik valgustid
valida sellise valguvihu laiusega ja paigaldada selliselt, et ei suunata valgusvihku eluruumide
akendesse omal ega naaberkrundil.
2.13. Liiklusest põhjustatud häiringute leevendusmeetmed
Kinnistu paikneb riigitee kaitsevööndis, mis on 30m tee äärmisest teljest. Krundi omanik on
kursis, et teest tulenevalt laskuvad kinnistule liiklusest põhjustatud häiringud (müra, vibratsioon,
õhusaaste). Transpordiamet on omaniku teavitanud teeliiklusest põhjustatud häiringutest ning ei
võta kohustusi rakendada meetmeid riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks
projektiga käsitletaval alal. Kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab omanik.
3. ARHITEKTUURNE LAHENDUS
3.1. Projekteerimistöö piiritlus
Käesolevas peatukis käsitletakse projekteeritud hoone arhitektuurseid lahendusi
staadiumikohases mahus.
3.2. Hoone arhitektuurne ja funktsionaalne ülesehitus, ruumijaotus
Projekteeritav hoone on ühekorruseline, kompaktse mahuga üksikelamu, mille arhitektuurne
lahendus on kaasaegne, selgete proportsioonide ja tagasihoidliku materjalikasutusega. Hoone on
kavandatud energiatõhusaks, kasutades nõuetele vastavaid soojapidavus- ja õhutiheduslahendusi,
mis tagavad madalad energiakulud ja mugava sisekliima.
Töö nr. 301025 Töö nimetus: ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT
Töö aeg: Detsember 2025.a. Objekti aadress: HARJU MAAKOND, SAKU VALD,
JÄLGIMÄE KÜLA, MARKUSE MÜ
Fail: 301025_EP_AA-3-01_Seletuskiri.pdf
Koostaja: OÜ Visahing Designer Agency Staadium: Eelprojekt
Firma kontakt telefon: 52 56 994 Vastutav spetsialist: Urmo Mets /allkirjastatud digitaalselt/
Lk 10 of 34
Hoone katus on 25° viilkatus, mis kaetakse musta sileda kandilise katusekiviga.
Fassaadilahenduses kasutatakse põhimahus heledat halli õhekrohvisüsteemi, mida täiendavad
tumedama halli tooniga dekoratiivkivipinnad. Aknad, välisuksed, tuulekastid ning muud
välisviimistluse detailid on kavandatud tumehallides toonides, mis loovad ühtse ja modernse
üldilme.
Sisemine ruumilahendus järgib Tellija ruumiprogrammi ning on kujundatud lähtudes kinnistu
looduslikest iseärasustest ja ilmakaarte suunast. Planeeringusse on integreeritud kolm
magamistuba, avatud elutuba koos kööginišiga ning teenindavad abiruumid, mis tagavad
funktsionaalse ja mugava elukeskkonna. Täpsem ruumijaotus on esitatud korruseplaanil
AR-5-02.
Hoone arhitektuur on kokkuvõttes modernne, rahulik ja ümbritseva maastikuga harmoonias.
Looduslähedased toonid, vastupidavad materjalid, fassaadide lihtne rütm ning tumedate ja
heledate pindade tasakaal moodustavad terviku, mis sobitub hästi loopealsele iseloomulikku
avatud maastikku ning kinnistu üldisesse ruumistruktuuri.
3.3. Välisviimistlus
Täpselt vt. vaadete joonist AR-6-03.
3.4. Nõuded siseviimistlusele
Kõik siseviimistlusmaterjalid peavad vastama kasutusohutuse nõuetele klass B.
Viimistlusmaterjalid ja nende paigaldusained ei tohi esile kutsuda mürgistusi, allergiat ega teisi
tervisehäireid. Siseviimistlusmaterjalid peavad olema ohutud inimese tervisele ja elule.
Viimistlusmaterjalid peavad olema hästi vastupidavad ja hästi puhastatavad. Värvitud
pinnakatted peavad vastama ruumi kasutusotstarbele ja olema hästi puhastatavad ning pestavad.
Alus - viimistlussüsteemi moodustavad materjalid (pahtel, krunt, värv) on nõutav valida ühe
tootja keskselt või värvi kasutamisjuhendi kohaselt. Siseviimistlusmaterjalid peavad omama CE
sertifikaati. Samuti peavad ehitusmaterjalid omama Euroopa sertifikaati. Siseviimistlustase peab
vastama kvaliteediklassile 2. Keskkonnaklass sõltuvalt ruumist keskkonna tingimustest.
Ruumides, kuhu on ette nähtud keraamilistest vms plaatidest kate, toimub plaatimine vastavalt
Maalritööde RYL 2012 ja Sisetööde RYL 2013 nõuetele. Plaatide paigaldamisel lähtuda
valmistajatehase soovitustest, soovitatavatest vuugi- ja paigaldussegudest. Põrandad
(keraamilistest plaatidest) peavad vastama üldjuhul min. R9 ( DIN 51097) nõudele üldalas ja
treppide osas ning R10 nõuetele märgades ruumides ( WC-d ja pesuruumid). Siseviimistlus
teostada vastavalt Maalritööde RYL 2012 ja Viimistlus RYL 2013.
3.5. Siseviimistlus
Käesolevas projektis antud kirjeldus on sobilik üldise ehituspakkumise koostamiseks. Põrandad
on ette nähtud viimistleda parketi või muu materjaliga, niisketes ruumides keraamilise plaadiga.
Seinad ja laed on värvitud pinnad. Pesemisruumide seinad kaetakse keraamilise plaadiga.
Töö nr. 301025 Töö nimetus: ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT
Töö aeg: Detsember 2025.a. Objekti aadress: HARJU MAAKOND, SAKU VALD,
JÄLGIMÄE KÜLA, MARKUSE MÜ
Fail: 301025_EP_AA-3-01_Seletuskiri.pdf
Koostaja: OÜ Visahing Designer Agency Staadium: Eelprojekt
Firma kontakt telefon: 52 56 994 Vastutav spetsialist: Urmo Mets /allkirjastatud digitaalselt/
Lk 11 of 34
4. KONSTRUKTIIVNE LAHENDUS
4.1. Üldist
Käesolevas peatükis on käsitletud projekteeritud hoone konstruktiivset osa eelprojekti mahus
vastavalt EVS-le. Vastavate ehitustööde teostamiseks koostatakse põhi- ja vajadusel tööprojektid,
mis ei ole käesoleva staadiumi projektdokumentatsiooni mahus.
Tehnilised põhinõuded hoone kandekonstruktsioonidele:
- kasutusiga: 50 aastat;
- tagajärgede klass: CC2;
- töökindlusklass: RC2;
- projekteerimise järelevalvetase: DSL2;
- ehitusaegne järelevalvetase: IL2.
4.2. Projekteerimise aluseks olevad dokumendid
• EVS-EN 1990:2002+NA:2002. Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise
alused;
• EVS-EN 1991-1-1:2002+NA:2002. Eurokoodeks 1. Ehituskonstruktsioonide koormused.
Osa 1-1: Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused;
• EVS-EN 1991-1-3:2006+A1:2016+NA:2016 ja EVS-EN 1991-1-3:2006/AC:2009.
Eurokoodeks 1. Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3: Üldkoormused.
Lumekoormus;
• EVS-EN 1991-1-4:2005+NA:2007, EVS-EN 1991-1-4:2005/AC:2008, EVS-EN 1991-1-
4:2005/AC:2010 ja EVS-EN 1991-1-4:2005/A1:2010. Eurokoodeks 1:
Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4: Üldkoormused. Tuulekoormus;
• EVS-EN 1991-1-2:2004+NA:2007 Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-2:
Üldkoormused. Tulekahjukoormus.
• EVS-EN 1992-1-1:2005+NA:2007 Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1:
Üldreeglid ja reeglid hoonetele.
• TarindiRYL 2010 Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoone kande- ja piirdetarindid.
• MaaRYL 2010 Pinnasetööd ja alustarindid.
• Eurokoodeks 5: Puitkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldist. Üldreeglid ja
reeglid hoonete projekteerimiseks
4.3. Hoone kasuskoormused
Hoone kasuskoormused tuleb valida vastavalt kasutamise iseloomult A klassist (majapidamis- ja
elamispinnad) ja vahelagede ning põrandate projekteerimise koormuseks qk=2,0kN/m2 ja
Qk=2,0kN.
Katused on määratud H klassi, kuhu pääseb hooldus ja remonttööde tegemiseks qk=1,5kN/m2 ja
Qk=1,5kN
Lumekoormus maapinnale sk=1,25 kN/m2
Tuulekoormus- maastikutüüp II ja tuulekiiruse baasväärtus vref=23m/s
Töö nr. 301025 Töö nimetus: ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT
Töö aeg: Detsember 2025.a. Objekti aadress: HARJU MAAKOND, SAKU VALD,
JÄLGIMÄE KÜLA, MARKUSE MÜ
Fail: 301025_EP_AA-3-01_Seletuskiri.pdf
Koostaja: OÜ Visahing Designer Agency Staadium: Eelprojekt
Firma kontakt telefon: 52 56 994 Vastutav spetsialist: Urmo Mets /allkirjastatud digitaalselt/
Lk 12 of 34
4.4. Hoone akustikale esitatavad nõuded
Ehitise konstruktsioonide mürapidavus peab vastama EVS 842:2003 “Ehitiste
heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest” .
Õhumürapidavus Rw , näitab, kui palju helitugevusest tarind tõkestab. Mida suurem on number,
seda mürapidavam on tarind. Löögimürajuhtivus Ln,w , näitab kui tugev on tarindit läbinud heli
tase naaberruumis. Mida väiksem on number, seda mürapidavam on tarind.
Projekteeritavad väärtused on:
Välissein Rw = 49 dB
Siseseinad elamu ruumide vahel Rw = 43 dB
Siseruumides peavad müra normtasemed vastama Sotsiaalministri 01.01.2021 määrusele nr. 42
„Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja müra
normtasemete mõõdistamise meetod“ kehtestatud normtasemele. Rakendada müravastaseid
meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“.
Elamutes on müra normtasemed LpA,eq,T kehtestatud statsionaarsetele püsiva või muutuva
tasemega müraallikatele. Esitatud normtasemed LpA,max on kehtestatud muutuva tasemega või
lühiajaliselt toimivatele üksikutele müraallikatele.
4.5. Mürapidavuse leevendusmeetmed
Puuduvad.
4.6. Hoone insolatsioonile esitatavad nõuded
Siseruumides tuleb tagada piisav insolatsioon vastavalt EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik
valgustus elu- ja bürooruumides“ ja EVS-EN 17037:2019 "Päevavalgus hoonetes".
4.7. Välispiirete õhupidavuse
Väikeelamu välispiirete õhupidavuse tagamiseks tuleb rakendada vajalikke ehitustehnilisi
meetmeid. Hooned toimivad korralikult vaid siis, kui piirded on seestpoolt veeaurutihedamad kui
väljastpoolt. Aurutõkke liitekohad ja läbiviigud ning paigaldamisel tekkivad sisselõiked tuleb
kindlasti tihendada teipimisega või spetsiaalsete aurutõkke läbiviigu kattemansettidega.
Õhutiheda konstruktsiooni korral ei pääse niiske õhk läbi pragude ja hõreduste konstruktsiooni.
4.8. Ehitusgeoloogilised uuringud
Ehitusgeoloogilised uuringuid ei ole teostatud.
4.9. Pinnasevesi
Pinnaveetase teadmata.
Töö nr. 301025 Töö nimetus: ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT
Töö aeg: Detsember 2025.a. Objekti aadress: HARJU MAAKOND, SAKU VALD,
JÄLGIMÄE KÜLA, MARKUSE MÜ
Fail: 301025_EP_AA-3-01_Seletuskiri.pdf
Koostaja: OÜ Visahing Designer Agency Staadium: Eelprojekt
Firma kontakt telefon: 52 56 994 Vastutav spetsialist: Urmo Mets /allkirjastatud digitaalselt/
Lk 13 of 34
4.10. Kandvad ehitiseosad ja elemendid
Omaniku ettepanekul on hoonele projekteeritud armeeritud betoonist plaatvundament. Hoone
välisseinteks on keramsiitbetoon plokid ning katuse kandekonstruktsioon lahendatakse
ogaplaatfermidega.
Koormus katuse omakaalust, lume ja tuulekoormusest kantakse läbi välisseinte vundamendini
välja. Üldjäikus tagatakse katuslae ja välisseinte koostöös, kus kõik horisontaalkoormused
kantakse edasi vundamendini.
4.11. Vundament ja sokkel
Hoone on kavandatud madalvundamendile. Hoone vundament projekteeritakse
ehitusgeoloogiliste andmete põhjal põhiprojekti EK-eriosa mahus. Vundamendi konstruktsioon ja
paiknemissügavus määrata EK-eriosa mahus ehituskonstruktori poolt. Soklipinnad kaetakse
tsementkiudplaadiga (Tempsi Base).
Tempsi Base on sileda ja loomuliku tsementhalli pinnaga tsementlaastplaadid. Need
valmistatakse puitlaastude (63%), portlandtsemendi (25%), vee (10%) ja hüdratsioonilisandite
(2%) segu kokkupressimise teel.
4.12. Radooni risk
Vastavalt Eesti pinnase radooniriski kaardile
https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e04458dc875
375e peaks piirkonnas olema radoonitase madal ning täiendavad uuringuvajadused puuduvad.
4.13. Välisseinad:
VS-1, soojusläbivustegur on 0,16 W/(m²·K).
Õhekrohvisüsteem
EPS 60 200mm
Keramsiitbetoon plokk 200mm
Krohv 10kg/m2
Siseviimistlus
4.14. Vaheseinad:
SS-1
Siseviimistlus
Erikõva kipsplaat 2x 12,5 mm GEK
Metall-profiil 66mm (ELPR 66/40)+
mineraalvill Isover KL AKU 50mm
Erikõva kipsplaat 2x 12,5 mm GEK
Siseviimistlus
SS-2
Siseviimistlus
Tuulutusliist 18x50mm
PIR soojustusplaat Sauna 30mm
Töö nr. 301025 Töö nimetus: ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT
Töö aeg: Detsember 2025.a. Objekti aadress: HARJU MAAKOND, SAKU VALD,
JÄLGIMÄE KÜLA, MARKUSE MÜ
Fail: 301025_EP_AA-3-01_Seletuskiri.pdf
Koostaja: OÜ Visahing Designer Agency Staadium: Eelprojekt
Firma kontakt telefon: 52 56 994 Vastutav spetsialist: Urmo Mets /allkirjastatud digitaalselt/
Lk 14 of 34
Keramsiitbetoon plokk 200mm
Krohv 10kg/m2
Siseviimistlus
SS-3
Siseviimistlus
Erikõva kipsplaat 2x 12,5 mm GEK
Metall-profiil 66mm (ELPR 66/40)+
mineraalvill Isover KL AKU 50mm
PIR soojustusplaat Sauna 30mm
Tuulutusliist 18x50mm
Lehtpuu laudis 16x95mm
4.15. Katus
KAT-1
Katusekattematerjal - silekivi
Roovitis 35x100mm, S=vastavalt tootja juhistele
Tuulutusliist 25x45mm, tuulutus
Aluskattekile
Katuse puitfermid- määratakse EK projektiga
Õhkvahe ca 50mm
Tuulesuunaja (OSB vms)
KAT-2
Katusekattematerjal - silekivi
Roovitis 35x100mm, S=vastavalt tootja juhistele
Tuulutusliist 25x45mm, tuulutus
Aluskattekile
Katuse puitfermid- määratakse EK projektiga
Konstruktsioonide parameetrid lahendatakse ja antakse täpsed tööjuhised konstruktiivse osa
tööprojektiga. Katuse roovitise täpne samm täpsustatakse vastavalt katusekattematerjalile.
Katusekate peab olema klassist Broof (t2).
4.16. Vahelagi
VL-1 soojusläbivustegur on 0,07 W/(m²·K).
Katuse puitfermid - määratakse EK projektiga
Puistevill 600mm
Aurutõkkekile (herm.teibitud)
Puitroov 25 x 100 mm, s 300 mm
Metall-profiil+ kipsplaat GN/GEK 12,5mm
Siseviimistlus
NB! Soojustamisel puistevillaga tuleb arvestada villa vajumisega. Kõige suurema vajuvusega on
tselluvill. Tselluvill vajub 5-6 aastaga kuni 30%. Odav klaasvill (nt Isover kv041) vajub kuni
10%. Kvaliteet villad (nt Loftguard ja Isover Insulsafe) vajuvad kuni 5% avapuhkel. Tihepuhkel
on vajumise % 0.
Töö nr. 301025 Töö nimetus: ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT
Töö aeg: Detsember 2025.a. Objekti aadress: HARJU MAAKOND, SAKU VALD,
JÄLGIMÄE KÜLA, MARKUSE MÜ
Fail: 301025_EP_AA-3-01_Seletuskiri.pdf
Koostaja: OÜ Visahing Designer Agency Staadium: Eelprojekt
Firma kontakt telefon: 52 56 994 Vastutav spetsialist: Urmo Mets /allkirjastatud digitaalselt/
Lk 15 of 34
4.17. Katuse tuulutus:
Katuse tuulutus tagatakse tuulduvate räästaste ja harjatuulutuse abil. Fermide vahele ehitatakse
tuulesuunajad, mis ulatuvad soojustusest min. 300mm kõrgemal. Tuulesuunajad peavad olema
nõuetekohaselt paigaldatud. Oluline on, et need oleks seina konstruktsiooniga hermeetiliselt
ühendatud ja tihendatud.
4.18. Põrand
Hoone põranda moodustab küttetorudega varustatud plaatvundament. Betoonplaadile
paigaldatakse vastavalt ruumi iseloomule parkett või keraamiline plaat. Põrandakattematerjal
peab olema klassist B. Põrandakate peab sobituma põrandaküttega.
Põranda soojusläbivustegur on 0,09 W/(m²·K).
4.19. Aknad
PVC raamidega aknad, kirgas või selektiivne klaas. Raami tüüp – üheraamilised. Akna
soojusläbivustegur on 0,80 W/(m²·K).
Kagu ja edela suunad olevatelakendel tuleb kasutada päikesekaitseklaase, mille päikeseenergia
läbilaskvus (g-väärtus) on maksimaalselt 0,40. Teistel akendel on lubatud kasutada klaase g-
väärtusega kuni 0,53.
Päikesekaitse selektiivklaasid tagavad hea soojusisolatsiooni (madal U-väärtus) ja vähese
päikeseenergia sisenemise ruumi. Päikesekaitset väljendatakse väärtusega g või Sf. Mida suurem
g-väärtus, seda tugevam on nn kasvuhoone efekt. Mida väiksem g-väärtus, seda stabiilsem on
ruumi temperatuur.
Avatäidete paigaldamisel kasutada auru- ja tuuletõkkelinte, mis parandavad soojapidavust ja
õhutihedust. Akna ja sellega piirduva konstruktsiooni vahelised vuugid tihendada elastse
polüuretaanvahuga. Kõikide akende eenduvus välispinnast peab olema kogu hoonel samasugune!
4.20. Uksed
Välisuksed on ette nähtud sisemise metall-lehega tugevdatud puituksed. Välisuks on
soojapidavusega 1,0 W/(m²·K).
4.21. Trepid
Välistrepp peasissepääsu ees on monoliitne r/b trepp, tugevusklass min C30/37, keskkonnaklass
XC4+XF3. Terrassi trepid ehitatakse immutatud puitmaterjalist, terrassilaudadest
sügavimmutatud puitaladel.
4.22. Terrass
Terrass ehitatakse kruvivundamendile sügavusega 1000mm. Terrassi talad paigaldatakse
vaakum-surve meetodil immutatud puitkonstruktsioonidest ning kaetakse sügavimmutatud
terassilaudisega.
NB! Vaakum-surve meetodi puhul immutatakse puitu keemiliste ainetega rõhu all, et need
tungiksid sügavale puidu kiududesse, tagades puidu parema kaitse niiskuse, seente ja teiste
kahjurite eest.
Töö nr. 301025 Töö nimetus: ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT
Töö aeg: Detsember 2025.a. Objekti aadress: HARJU MAAKOND, SAKU VALD,
JÄLGIMÄE KÜLA, MARKUSE MÜ
Fail: 301025_EP_AA-3-01_Seletuskiri.pdf
Koostaja: OÜ Visahing Designer Agency Staadium: Eelprojekt
Firma kontakt telefon: 52 56 994 Vastutav spetsialist: Urmo Mets /allkirjastatud digitaalselt/
Lk 16 of 34
4.23. Korsten
Suitsukorsten peab ulatuma kindlasti üle katusekatte pinna või muude ehitisosade suhtes nii
kõrgele, et tagatakse tuleohutus ja küllaldane tõmme. Kuna hoone katus on alla 30 kraadi peab
suitsukorstna kõrgus harjast olema 800mm. Korsten kaetakse külgedelt katusega sama tooni
profiilplekiga ning peale paigaldatakse sademevete kaitseks müts.
4.24. Vihmaveeplekid, -torud- ja süsteem
Veeplekid paigaldada paksusega 0.7mm üleulatus max (30mm). Veeplekid kinnitada kruvide või
tõmbeneetidega. Veeplekk paigaldada min. 15 kraadise kaldega. Kõik plekid tuleb tellida
värvituna vastavalt viimistlus tabelile!
Vihmaveetorud on ümmargused terasplekist torud d 10 cm. Katuselt kogutakse vesi ripp
rennidesse, mis omakorda juhivad vee vihmaveelehtritesse. Renni kalle vee äravoolu suunas on
min. 1cm 1m peale. Vihmaveetoru lõpp maapinnast ca 20 cm kõrgusel, viimane kinnitusklamber
seina vahetult enne toru ära pööret ja lõpetust. Vihmaveetorud paigaldada eelvärvitud vastavalt
viimistlus tabelile!
4.25. Katuse tarvikud
Katusele rajada lumetõkked, käiguteed ja redelid korstnate hoolduseks.
5. VEEVARUSTUS- KANALISATSIOON, SADEMEVESI JA DRENAAŽ
5.1. Aluseks võetud normdokumendid ja standardid
• *EVS 835 Hoone veevärk
• *EVS 846 Hoone kanalisatsioon
• *EVS 921 Veevarustuse välisvõrk
• *EVS 848 Väliskanalisatsioonivõrk
• Keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise,
ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“
asjakohased nõuded.
• Vabariigi valitsuse määrus nr. 171“Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded“.
*EVS standardi dateerimata viide on viide standardile ilma vastuvõtu aastat määratlemata.
Sellisel juhul tuleb alati järgida standardi viimast kehtivat versiooni. Kui standardile on ilmunud
muudatusi, tuleb järgida algset teksti koos muudatustega.
5.2. Üldist
Piirkonnas puuduvad tsentraalsed vee- ja kanalisatsioonivõrgud. Veevarustus ja kanalisatsioon
lahendatakse kuni ÜVK trasside väljaehitamiseni kinnistu piirile lokaalsete võrkude baasil.
Üksikelamu varustatakse veega planeeritavast puurkaevust, mis on planeeritud kinnistu edela
piiri äärde. Kanalisatsioon lahendatakse puhasti ja imbväljaku abil.
Vee- ja kanalisatsiooni täpne ehituskirjeldus antakse vajadusel eraldi dokumentatsiooniga, mis
koostatakse pärast ehitusloa väljastamist. Antud projekti staadiumis antakse põhimõtteline
lahendus.
Töö nr. 301025 Töö nimetus: ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT
Töö aeg: Detsember 2025.a. Objekti aadress: HARJU MAAKOND, SAKU VALD,
JÄLGIMÄE KÜLA, MARKUSE MÜ
Fail: 301025_EP_AA-3-01_Seletuskiri.pdf
Koostaja: OÜ Visahing Designer Agency Staadium: Eelprojekt
Firma kontakt telefon: 52 56 994 Vastutav spetsialist: Urmo Mets /allkirjastatud digitaalselt/
Lk 17 of 34
5.3. Kinnistu veeühendus
Projektiga on lahendatud hoone veega varustamine perspektiivsest puurkaevust. Veekaevu
hooldusala on R=10m, mille alas vältida potentsiaalseid reostusallikaid.
Veeühendus ehitatakse PEM Ø32 mm plasttorust. Kõik maaalused ühendused tuleb teostada
keevisõmblustega. Veesisendustoru paigaldatakse allapoole külmumispiiri. Toru paigaldamisel
kõrgemale tuleb torustik soojustada. Hoone arvutuslik veetarbimine on kokku: 0,4 m³/d päevas.
5.4. Kinnistu kanalisatsioonilahendus
Projekteeritud elamu reo- ja hallveed juhitakse isevoolselt planeeritavasse reoveepuhastisse, mis
on planeeritud hoonestusest põhja suunal. Puhastist väljunud heitvesi suunatakse läbi jaotuskaevu
imbväljakule. Immutustorud paigaldatakse ühte kaevisesse, torude omavaheline kaugus 1,5 m.
Kanalisatsioonitorustik tuleb rajada plasttorust PVC De 110 või PVC De 160 ringjäikusega SN8.
Toru tuleb paigaldada minimaalselt 1,0 m sügavusele maapinnast toru peale. Toru paigaldamisel
kõrgemale tuleb torustik soojustada. Ärajuhitava heitvee kogus on 0,4m3/d.
Vastavalt Veeseadusele on omapuhasti mõjuala 50 meetrit. Selle mõjuala sisse ei tohi rajada ega
jääda ühtegi kaevu ega kaevu hooldusala/sanitaarkaitseala.
5.5. Sisemine veesüsteem
Hoone sisemine veevõrk on projekteeritud plasttorudest Ø25x3,5 ja Ø16x2,2; kõik varjatud torud
paigaldada manteltorus. Põhitorud isoleerida koorikisolatsiooniga. Külmaveetoru isoleerida
aurutihedalt. Sanitaarseadmete ühendustorustikud on ette nähtud plastmass veetorudest
Ø16..20x2,2, paigaldusega põrandas ja/või seintes.
5.6. Sisekanalisatsioon
Ehitatakse plasttorudest dn32 – dn110, mis paigaldatakse põrandasse või vundamendialusesse
pinnasesse. Sanitaarseadmetena kasutatakse hoones vastavaid nõuetekohase vesilukuga
varustatud standardseid seadmeid.
5.7. Soojavee süsteem
Hoone sooja tarbevett toodab maasoojuspump, mille veemahuti asub tehnoruumis.
5.8. Kastmisvee süsteem
Hoonele on ette nähtud kastmiseks kasutada isetühjenevad kastmiskraanid. Toide
kastmisveekraanidele saadaks majandus-joogiveetorustikust. Kastmiskraan DN25 mm
paigutatakse hoone seinale ja monteeritakse kaldega väljavoolu suunas.
5.9. Kinnistu sademevesi ja drenaaž
Sademevee kanaliseerimist ei ole piirkonda ette nähtud. Hoonele on projekteeritud välimine
sajuvete äravool katuselt, mis immutatakse läbi haljasala pinnasesse. Sademevett ei tohi suunata
naaberkinnistutele.
5.10. Kaevu hooldusalas keelatud tegevused
Hooldusala Veeseaduse tähenduses on salvkaevu, puurkaevu või puurauku ümbritsev maa- või
veeala, kus põhjavee saastumise vältimiseks on käesoleva paragrahvi lõike 5 kohaselt tegevus
piiratud. Hooldusala ulatus on kümme meetrit. Hooldusalal on põhjavee saastumise vältimiseks
keelatud tegevus, mis võib ohustada põhjaveekihi vee omadusi, sealhulgas: väetise ja
Töö nr. 301025 Töö nimetus: ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT
Töö aeg: Detsember 2025.a. Objekti aadress: HARJU MAAKOND, SAKU VALD,
JÄLGIMÄE KÜLA, MARKUSE MÜ
Fail: 301025_EP_AA-3-01_Seletuskiri.pdf
Koostaja: OÜ Visahing Designer Agency Staadium: Eelprojekt
Firma kontakt telefon: 52 56 994 Vastutav spetsialist: Urmo Mets /allkirjastatud digitaalselt/
Lk 18 of 34
taimekaitsevahendi hoidmine ja kasutamine; ohtlike ainete juhtimine pinnasesse ja põhjavette;
maaparandussüsteemide rajamine; sellise ehitise ehitamine, millega kaasneb keskkonnaoht;
reoveesette kasutamine, sõnniku ja vadaku laotamine ning sõnnikuauna paigutamine;
kanalisatsiooni või reovee kogumissüsteemi rajamine ja heitvee või saasteainete pinnasesse
juhtimine; jäätmete käitlemine;
5.11. Ehitusaegsed nõuded
EhS lisa 1 kohaselt on reovee kogumismahuti või isikliku majapidamise reoveepuhasti
paigaldamiseks nõutav ehitusteatise esitamine.
Puhastit tühjendatakse vastavat litsentsi omava ettevõttega sõlmitud lepingu alusel. Heitvee
immutussügavus peab olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning
jääma 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest. Heitvee immutamisel järgida Vabariigi Valitsuse
29.11.2012 määrust nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise
kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete
täitmise kontrollimise meetmed“. Enne reoveepuhasti paigaldamist tuleb esitada ehitusteatis,
Omapuhasti ja imbväljaku mõjuraadiuse (50m) kaugus peab puurkaevu hooldusalast 10m olema
vähemalt 50m kaugusel ehk kokkuvõtvalt 60m ulatuses puhastist ei tohi asuda veevõtu kaeve.
Kui omapuhasti mõjuraadius 50 m ulatub naaberkinnistule, tuleb esitada naaberkinnistu omaniku
nõusolek. Nõusolek tuleb lisada asendiplaani juurde, kuhu on kantud ka imbsüsteemi
mõjuraadius ning oma nõusolekuga peab naaberkinnistu omanik kinnitama, et ta on nõus
imbsüsteemi mõjuraadiuse ulatumisega tema kinnistule ja ta on teadlik, et imbsüsteemi
mõjuraadiusesse ei ole tal võimalik kaevusid rajada.
5.12. Hooldus
Puhastit tuleb tühjendada 50-70% ulatuses kogumahust sagedusega üks korda aastas,
soovituslikult suvekuudel (ööpäevane keskmine õhutemperatuur vähemalt +10C). Puhasti
tühjendamisel paakautoga proovitakse kõigist kambritest ära vedada pinnapealne paks osa ja
põhjas olev paks osa, katsudes säilitada vahepealne vedelam osa, samal ajal jälgida et säiliks
puhastis oleva reovee vedelam osa vähemalt 30% ulatuses puhasti kogumahust (on vajalik
puhasti edaspidise töö jätkamiseks). Samaaegselt puhasti tühjendamisega toimub ka puhastist
liigse muda eemaldamine – selleks seisatakse 1h enne planeeritava töö algust puhasti õhupuhur
(vajalik aktiivmuda põhja settimiseks). Paakautoga võetakse puhastist välja ca 20% puhasti
kogumahust (imedes ainult puhasti põhjast). Seejärel täidetakse koheselt puhasti ja puhasti veega
kuni algab väljavool imbpeenrasse. Peale seda taaskäivitada õhupuhur. NB! Ära lase õhupuhuril
liiga pikalt seista – veega täitine ja puhuri taaskäivitamine peab toimuma võimalikult kiiresti
(vastasel korral aktiivmuda hävineb). Kord aastas tuleb kontrollida vee jaotumist imbtorudesse.
Kui imbtorudesse on kogunenud setet, tuleb torud puhastada. Vee imendumist pinnasesse saab
kontrollida õhutustorudest. Kui läbi õhutustoru paistab vesi, on imbtoru täis kasvanud või pinnase
imamisvõime on oluliselt vähenenud. Vältida tuleb suurejuureliste taimede istutamist imbväljaku
peale. Talvel tuleb jälgida, et õhutustorud ei mattuks lume alla. Imbväljaku pealt lume
koristamine pole soovitatav. Puhasti efektiivseks toimimiseks ei tohi kanalisatsiooni visata
riidetükke, naiste hügieenitarbeid, paberrätikuid, toidujäänuseid ja muud prügi. Samuti ei tohi
kanalisatsiooni lasta õlisid, väetiseid, värve, lahusteid ja muid aineid, mis võivad mõjutada
puhasti bioloogilise protsessi toimimist.
Töö nr. 301025 Töö nimetus: ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT
Töö aeg: Detsember 2025.a. Objekti aadress: HARJU MAAKOND, SAKU VALD,
JÄLGIMÄE KÜLA, MARKUSE MÜ
Fail: 301025_EP_AA-3-01_Seletuskiri.pdf
Koostaja: OÜ Visahing Designer Agency Staadium: Eelprojekt
Firma kontakt telefon: 52 56 994 Vastutav spetsialist: Urmo Mets /allkirjastatud digitaalselt/
Lk 19 of 34
6. ELEKTRI- JA NÕRKVOOLUPAIGALDISED
6.1. Üldist
Eramu elektriga varustamine teostatakse vastavuses võrguettevõtja tehniliste tingimustele.
Elektrivarustuse lahendusele tellida vastav insenertehniline projekt. Käesolevaga antakse
põhimõtteline lahendus.
Kinnistut läbiva kõrgepinge õhuliini kaitsevöönd on 10+10m teljest. Elektri liitumiskilbi
kaitseala on 2m igas suunas. Kaitsevööndis tegutsemiseks kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga
täiendavalt töö- või põhiprojekti joonised. Vastavalt Ehitusseadustiku §70 lõige 2 punkt 1 on
elektripaigaldise kaitsevööndis keelatud ohustada ehitist või selle korrakohast kasutamist. Projekt
on võimalik esitada läbi Elektrilevi OÜ kodulehe:
https://www.elektrilevi.ee/et/teenused/projektide-kooskolastamine
6.2. Elektrivarustuse kavandatav kasutusiga
Elektrivarustuse ja selle erinevate elementide kasutusiga on 15-50 aastat.
6.3. Elektrivarustuse mikrotootmisseadmed
Ei projekteerita.
6.4. Elektrivarustuse ja liitumispunkti andmed
Võrguettevõtja poolt on projekteeritud kinnistu loode piiri äärde liitumiskilp, kust projekteeritud
elamu saab elektritoite. Liitumiskilbist elamu peajaotuskilpi ehitab tarbija oma vajadustele
vastava liini. Selleks paigaldatakse liitumiskaabel 4G16 pinnasesse 0,7m sügavusele haljasala all
ja teede ning parkla all 1.0m sügavusele, A-kat kaablikaitsetorus. Peajaotuskilp paigaldatakse
elamu esiku seinale. Võrguühenduse läbilaskevõime on 3 × 25 A; nimipinged 3 × 230/400 V,
sagedus 50 Hz.
6.5. Kaitsemaandamine
Täiendavalt ehitatakse elamule kordusmaandus, kordusmaandus ehitada toitekaabli kraavi põhja.
Kordusmaanduse teostamiseks võib kasutada vaskjuhti ning kasutada teatava sammu tagant
elektroode. Vaskjuht ühendada elektroodidega spetsiaalsete kinnitite või keevisliite teel.
Elektroodide minimaalne pikkus on 1,5 meetrit. Kordusmaandusseade ühendada kaitsejuhi Cu25
abil jaotuskeskuse peamaanduslatiga PE. Kordusmaanduse teostamise kohta koostada varjatud
tööde akt. Maandustakistus ei tohi ületada soovituslikult 30 oomi kuid lähtuda tuleb puutepinge
nõudest. Puutepinge ei tohi ületada 50V. Nõutud takistuse ja puutepinge saamiseks vajadusel
lisada elektroode, kuni nõutava tulemuse saamiseni.
Nõuded potentsiaaliühtlustusele
Kõik elektriseadmete normaalselt voolu mittejuhtivad metallosad maandatakse kaabli eraldi
soone PE (kollaroheline) abil, mis ühendatakse peakeskuse peamaanduslatile. Peamaanduslatile
kokku ühendada järgmised juhtivad osad: peamaandusjuht; peakaitsejuht; metalltorud; ehitise
metallosad, Väljastpoolt ehitist tulevad juhtivad osad tuleb ühendada peamaanduslatile
võimalikult sisenemiskoha lähedal. Potentsiaaliühtlustussüsteem tuleb ühendada kokku
seadmestiku (sh. pistikupesad) kaitsejuhisüsteemiga. Kaitsejuhiga ühendamisele ei kuulu
kahekordse isolatsiooniga elektritarvitid. Samuti ei nõuta kaitsejuhiga ühendamist kaablite
juhtmete kinnitusklambrite ning lühikeste seintest läbiviigu metalltorude puhul. Jaotuskeskuses
Töö nr. 301025 Töö nimetus: ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT
Töö aeg: Detsember 2025.a. Objekti aadress: HARJU MAAKOND, SAKU VALD,
JÄLGIMÄE KÜLA, MARKUSE MÜ
Fail: 301025_EP_AA-3-01_Seletuskiri.pdf
Koostaja: OÜ Visahing Designer Agency Staadium: Eelprojekt
Firma kontakt telefon: 52 56 994 Vastutav spetsialist: Urmo Mets /allkirjastatud digitaalselt/
Lk 20 of 34
ühendatakse kaablite maandusjuhtide sooned peamaanduslatile PE, kusjuures ühe poldi alla
ühendatakse vaid üks juhe.
6.6. Kaabliteed
Hoone sisemine kaabeldus on ette nähtud süvispaigaldusena. Põrandatesse paigaldatavad kaablid
peavad olema kaitstud PVC torudega. Läbiviigud seintest peavad olema PVC torudes kaablite
vigastuste vältimiseks. Kogu juhtmestik on TN-S süsteemis - kaitsemaandussoonega.
Paigalduskaablid on PPJ tüüpi vasksoontega kaablid. Elektrivalgustuspaigaldise kaablite soone
ristlõige on 1,5mm² ja pistikupesade toiteliinidel 2,5mm², kui joonistel ei ole määratud teisiti.
6.7. Valgustussüsteem
Hoonele on ette nähtud üldvalgustus ja kohtvalgustus. Valgustuse projekteerimisel ja
paigaldamisel juhindutakse kehtivatest seadustest, tellija lähteülesandest ja sisekujunduse
projektist.
6.8. Üldvalgustus
Hoone üldpindadel (panipaigad, tehnilised ruumid, jne.) projekteeritakse üldvalgustus põhiliselt
LED valgustitega. Valgustid peavad vastama ruumitingimustega esitatavatele nõuetele (kaitseaste
IP, valgustustihedus lx, värviedastuse indeks Ra). Kohtvalgustuse (lauavalgustite) tarvis
paigaldatakse pistikupesad. Vannitubades nähakse ette peegli või valamukapi valgusti toiteots.
Välisvalgustus lahendatakse vastavalt Tellija soovile. Välisvalgustust juhitakse hämaralülitiga
käsitsi lülimise võimalusega. Valgustuse juhtimiseks paigaldatakse ruumidesse liht-, grupi-,
veksel või ristlülitid. Valgustuse lülitid paigaldatakse seinale 1m kõrgusele põrandast.
Märgades ruumides, tehnilises ruumis ja väljas kasutatakse valgusteid kaitseastmega IP44.
Valgustite tüübid kooskõlastada eelnevalt tellijaga ja sisearhitektiga. Enne valgustite ja
valgusallikate tellimist peab elektritöövõtja kontrollima töö- ja erijooniste järgi tellitavate toodete
täpsed hulgad ning tüübid. Valgustid peavad vastama Euroopa Liidu poolt kehtestatud
luminofoorlampide liiteseadiste energiatõhususele ja tehnilisele dokumentatsioonile esitatavatele
nõuetele.
6.9. Elektripaigaldise projekteerimiseks nõutavad normdokumendid
• Eesti Standard EVS-HD 60364-5-52:2011 ‚Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-52:
Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Juhistikud“
• Seadme ohutuse seadus.
6.10. Sidevarustus
Projekteeritava hoone telekommunikatsiooniühendus lahendatakse mobiilse lairibaühenduse
(4G/5G) baasil. Kinnistu paikneb piirkonnas, kus mobiilsidemastid asuvad suhteliselt lähedal
ning ümbruskonna tasane reljeef ja avatud loopealne maastik tagavad väga hea levi kvaliteedi ja
stabiilse signaali tugevuse. Seetõttu on mobiilne lairibalahendus tehniliselt põhjendatud,
kuluefektiivne ning vastab hoone sidevajadustele.
Lisavõimalusena on võimalik hoone ühendada ka optilise sidekaabliga, mis paikneb 11343
Kanama tee ääres. Optilise liitumise rajamine on tehniliselt teostatav horisontaalse
suundpuurimise (HDD) meetodil, mis võimaldab tulevikus luua ülikiire ja väga stabiilse
Töö nr. 301025 Töö nimetus: ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT
Töö aeg: Detsember 2025.a. Objekti aadress: HARJU MAAKOND, SAKU VALD,
JÄLGIMÄE KÜLA, MARKUSE MÜ
Fail: 301025_EP_AA-3-01_Seletuskiri.pdf
Koostaja: OÜ Visahing Designer Agency Staadium: Eelprojekt
Firma kontakt telefon: 52 56 994 Vastutav spetsialist: Urmo Mets /allkirjastatud digitaalselt/
Lk 21 of 34
fiiberoptilise ühenduse. Optiline liitumine käsitletakse alternatiivina, mida Tellija saab vajadusel
realiseerida vastavalt kasutusvajadustele ja operaatori tingimustele.
7. KÜTE, JAHUTUS JA VENTILATSIOONI
7.1. Üldist
Hoonele koostatakse edasise projekteerimise käigus eraldi kütte- ja ventilatsiooni osa projekt, kus
täpne ehituskirjeldus antakse eraldi koostatava dokumentatsiooniga.
7.2. Kütte- ja ventilatsioonisüsteemide erinevate elementide tööiga
Kütte- ja ventilatsioonisüsteemide erinevate elementide tööiga on 15-50 aastat. KV süsteemide
elementide tööea määrab tootja.
7.3. Üldised nõuded ventilatsioonisüsteemide kvaliteedile
Sissepuhke- väljatõmbe süsteemide korral SFP (ventilaatorite käivitamiseks vajalik võimsus koos
kõikide kadudega jagatuna õhuvahetuse suurusega) ei oleks suurem kui 1,5 kW/m3/s.
NB! SFP ehk Specific Fan Power (ventilaatori erivõimsus) on näitaja, mis kirjeldab, kui palju
elektrienergiat kulub ventilatsioonisüsteemis ühe kuupmeetri õhu liigutamiseks ühe sekundi
jooksul.
7.4. Normdokumendid
• *EVS 812-2 Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid
• *EVS 812-3 ja sisekliima vastab standardile EVS-EN 15251 klass II.
• *EVS 844 Hoonete kütte projekteerimine
• CEN/TR 14788:2006 Hoonete ventilatsioon. Elamute ventilatsioonisüsteemide
projekteerimine ja dimensioneerimine.
• Hoone kütmiseks, ventileerimiseks ja jahutamiseks kasutatakse võimalikult
energiatõhusaid lahendusi ja seadmeid.
• Kõik tehnosüsteemid peavad olema paigaldatud vastavalt RYL 2002 “Tehnosüsteemide
paigaldamise üldised kvaliteedinõuded” ja toote valmistaja poolt toodetele
kaasaantavatele paigaldusjuhenditele.
*EVS standardi dateerimata viide on viide standardile ilma vastuvõtu aastat määratlemata.
Sellisel juhul tuleb alati järgida standardi viimast kehtivat versiooni. Kui standardile on ilmunud
muudatusi, tuleb järgida algset teksti koos muudatustega.
7.5. Küttesüsteemi projekteerimise aluseks olevad lähteandmed
• Arvutuslik välistemperatuur -22 °C
• Kütteperioodi pikkus 224 päeva
• Kütteperioodi keskmine välistemperatuur -0,6 °C
• Soojuskandja arvutuslikud parameetrid põrandaküttesüsteemis 41/36°C
• Arvutuslik sisetemperatuur elutubades ja magamistubades 21°C
• Arvutuslik sisetemperatuur pesuruumides >23 °C
Töö nr. 301025 Töö nimetus: ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT
Töö aeg: Detsember 2025.a. Objekti aadress: HARJU MAAKOND, SAKU VALD,
JÄLGIMÄE KÜLA, MARKUSE MÜ
Fail: 301025_EP_AA-3-01_Seletuskiri.pdf
Koostaja: OÜ Visahing Designer Agency Staadium: Eelprojekt
Firma kontakt telefon: 52 56 994 Vastutav spetsialist: Urmo Mets /allkirjastatud digitaalselt/
Lk 22 of 34
7.6. Hoone küttelahenduse iseloomustus
Elamu põhi soojustootjaks on inverter tehnoloogial põhinev maasoojuspump 1,5-7kW (näiteks
Thermia Calibra 7, kuni 180m2, SCOP 5.8), mille kinniste energiakaevude sügavus kokku on ca
140m (keskmiselt 1 m puurauku 1 m² köetava pinna kohta). Energiaallika liik on elekter. Elamu
kõik ruumid köetakse põrandakütte abil.
Lisaks on elamu elutuppa projekteeritud tahkel küttel 12-16kW kamin. Leiliruumi köetakse
12kW elektritoitel kerisega.
SCOP on näitaja, mis kirjeldab soojuspumba töötamist aasta ringi, st nii soojal kui ka külmal
aastaajal. See näitab toodetud ja tarbitud energiahulga suhet. Mida suurem see tegur on, seda
parema süsteemiga on tegemist.
• Kinnise puuraugu väikseim kaugus maja seinast on 2-3 m.
• Puuraugud peavad jääma Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekihist ülespoole.
• Suletud süsteemi soojuspuuraugud on olemuselt tampoonitud puuraugud, mille tarbeks
puurkaevu hooldusala ei moodustata,
• Maasoojus puuraukude rajamise eelduseks on KOV-i poolne puuraukude asukoha
kooskõlastus ning rajamiseks tuleb esitada eraldi puuraukude ehitusprojekt koos
ehituslaoga.
7.7. Küttejaotus
Hoone tehnoruumi projekteeritakse soojussõlm, kust toimub edasine hargnemine
vesipõrandaküttesüsteemi. Küttetorud võimsusega 120-150W/m2 paigaldatakse betoonvalu sisse.
Küttesüsteemi skeem näeb ette küttevee jaotuse magistraaltorustike kaudu põrandakütte
kollektoritele ning sealt edasi kütteringidele. Põrandkütte kollektorid paigaldatakse vaheseina
sisse või peale paigaldatavatesse kollektorkappidesse. Kollektorid varustatakse elektriajamiga
täiturmootoritega. Ruumi temperatuuri reguleerimiseks paigaldatakse ruumi siseseinale
ruumitermostaat. Märgadesse ruumidesse paigaldatakse põrandatemperatuuri andurid.
7.8. Hoone ventilatsioon
Elamusse on kavandatud mehaaniline sissepuhke- ja väljatõmbega ventilatsioonisüsteem näiteks
Titon HRV 1.35 (SFP 1.3 kW/m3/s) koos soojustagastusega, mis tagab tõhusa siseõhuvahetuse
aastaringselt. Süsteemi põhieesmärk on varustada kõik olulisemad eluruumid värske õhuga ning
samal ajal eemaldada kasutatud õhk niisketest ja suurema koormusega ruumidest (nt köök,
vannituba, WC).
Ventilatsiooniseade paigaldatakse tehnoruumi. Süsteemis kasutatakse soojustagastusega
ventilatsiooniseadmeid, mille tööpõhimõte seisneb selles, et väljatõmmatav siseõhk annab oma
soojuse üle sissepuhkeõhule läbi soojusvaheti – ilma, et õhuvoolud seguneksid. Selline lahendus
võimaldab vähendada küttevajadust ja parandab hoone energiatõhusust.
Süsteem tagab kontrollitud õhuvahetuse, mis on eriti oluline hästi soojustatud ja õhutihedates
hoonetes, kus loomulik ventilatsioon ei ole piisav. Lisaks aitab see ennetada niiskuskahjustusi,
tagab ühtlasema sisekliima ja parandab oluliselt elamismugavust.
Ventilatsioonisüsteemid varustatakse tavaliselt filtritega, mis puhastavad sissetuleva õhu tolmust,
õietolmust ja muudest saasteosakestest, võimaldades seeläbi ka allergiavabamat sisekeskkonda.
Töö nr. 301025 Töö nimetus: ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT
Töö aeg: Detsember 2025.a. Objekti aadress: HARJU MAAKOND, SAKU VALD,
JÄLGIMÄE KÜLA, MARKUSE MÜ
Fail: 301025_EP_AA-3-01_Seletuskiri.pdf
Koostaja: OÜ Visahing Designer Agency Staadium: Eelprojekt
Firma kontakt telefon: 52 56 994 Vastutav spetsialist: Urmo Mets /allkirjastatud digitaalselt/
Lk 23 of 34
Kööki, pliidi kohale paigaldada köögikubu. Õhuvõtu ja heitõhu kanalid isoleerida 50mm paksuse
alumiinium-foolium kattega mineraalvillmatiga n. Isover KIM-AL. Köögikubu toru isoleerida
b=50 mm kivivillamatiga pealt katte Al. Ventilatsiooni torudele paigaldada mürasummutid.
7.9. Jahutus
Ei projekteerita
7.10. Tehnoseadmete müra
Tehnoseadmed tuleb valida ja paigaldada selliselt, et seadmetest levivad müratasemed ei tekitaks
häiringuid ümbruses elavatele elanikele. Juhul, kui tehnoseadme kasutamisel siiski selgub, et
välisosa ületab müra sihtväärtusi, tuleb kasutada müra summutamiseks leevendusmeetmeid.
8. TULEKAITSEABINÕUD
8.1. Projekti tuleohutuseosa koostamiseks vajalikud õigusaktid ja standardid
• Tuleohutuse seadus 05.05.2010
• 01.03.21 siseministri määrus nr 17 "Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded"
• Majandus- ja taristuministri määrus 17.07.2015 nr 97 "Nõuded ehitusprojektile"
• Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,
korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“
• *EVS 812-2 Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid
• *EVS 812-3 Ehitiste tuleohutus: Küttesüsteemid
• *EVS 812-6 Ehitise tuleohutus: Tuletõrje veevarustus
• *EVS 812-7 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusenõuded
• Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,
korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“
*EVS standardi dateerimata viide on viide standardile ilma vastuvõtu aastat määratlemata.
Sellisel juhul tuleb alati järgida standardi viimast kehtivat versiooni. Kui standardile on ilmunud
muudatusi, tuleb järgida algset teksti koos muudatustega.
8.2. Tulepüsivusklass, kasutusviis ja tuleohuklass
Hoone kuulub tulepüsivusklassi TP3 ja on I kasutusviisiga üksikelamu. Hoone on 1 maapealse
korrusega.
8.3. Põlemiskoormus
Hoone eripõlemiskoormus kuni 600 MJ/m2
8.4. Kandekonstruktsioonide tulepüsivused
Ei esitata.
8.5. Hoone jaotus tuletõkkesektsioonideks
Üksikelamus eraldi tuletõkkesektsioone ei moodustata. Kandekonstruktsioonide tulepüsivuse
nõudeid ei määratleta. Kuna kütteseadme võimus on väiksem kui 25 kW ning tehnoruumi
paigaldatav seadmestik ei ole plahvatata iseloomuga, ei ole tehnoruum ka eraldi
tuletõkkesektsioon.
Töö nr. 301025 Töö nimetus: ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT
Töö aeg: Detsember 2025.a. Objekti aadress: HARJU MAAKOND, SAKU VALD,
JÄLGIMÄE KÜLA, MARKUSE MÜ
Fail: 301025_EP_AA-3-01_Seletuskiri.pdf
Koostaja: OÜ Visahing Designer Agency Staadium: Eelprojekt
Firma kontakt telefon: 52 56 994 Vastutav spetsialist: Urmo Mets /allkirjastatud digitaalselt/
Lk 24 of 34
8.6. Suitsuärastus, paiskpinnad
Suitsueemaldus hoones on lahendatud avatavate akende ja välisuste kaudu. Tehnoruumi
paigaldatav seadmestik ei vaja paiskpinda.
8.7. Kommunikatsioonide läbiviigud tuletõkke konstruktsioonidest
Tuletõkkekonstruktsioonidest läbiminekut ei ole ette nähtud.
8.8. Nõutud pindade tuletundlikus:
• Välisseina välispind ja õhutuspilu välispind peab olema D-s2, d2.
• Põrand -
• Katusekatte tuletundlikkus –BROOF(t2-4)
• Seinade ja lagede tuletundlikus D-s2, d2.
• Köögikubu väljaviske kanal peab olema tulepüsivusega vähemalt EI 15 ja
tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0.
• Kaablite tuletundlikkus Dca-s2,d2,a2
• Tehnoruumi seinad ja lagi B-s1.d0
• Tehnoruumi põrand DFL-s1
• Sauna seinad ja lagi D-s2,d2
• Terrassipõranda konstruktsioon D-s2.
• Terrassipõranda pinnakiht Dfl-s2.
8.9. Evakuatsiooni tagamine hoones
Elamust evakueerumiseks on kokku 3 väljapääsu+ tehnoruumi pääs.
8.10. Küttelahendus
Elamu põhi soojustootjaks on inverter tehnoloogial põhinev maasoojuspump 1,5-7kW.
Energiaallika liik on elekter. Elamu kõik ruumid köetakse põrandakütte abil.
Lisaks on elamu elutuppa projekteeritud tahkel küttel (orienteeruva võimsusega) 12-16kW
kamin. Leiliruumi köetakse (orienteeruva võimsusega) 12kW elektritoitel kerisega.
8.11. Korstnad ja nende temperatuuriklass
Kamina väljundgaasid (T400) suunatakse tootepõhisesse moodulkorstnasse, mille temperatuuri
klass on T400.
Korstna ja kamina paigaldusel jälgida tootjapoolset paigaldusjuhendit või Päästeameti juhendit
„Küttesüsteemide tuleohutus“.
8.12. Ventilatsioon
Ventilatsiooni seade elamus vastuvoolu soojustagatisega paigaldatakse tehnoruumi.
Ventilatsiooni seade teenindab eluruume. Ventilatsiooni seadme väljaviigud on projekteeritud
väliseinast või katusest.
8.13. Muud tuleohutuse nõuded hoones
• Maapinnalt katuse räästani pääseb teisaldatava redeli abil. Katusele paigaldatakse
kohtkindel redel ning käiguteed.
• Pääs pööningule elamus: läbi luugi 700x1200mm, mis paigaldatakse auto varjualla.
Töö nr. 301025 Töö nimetus: ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT
Töö aeg: Detsember 2025.a. Objekti aadress: HARJU MAAKOND, SAKU VALD,
JÄLGIMÄE KÜLA, MARKUSE MÜ
Fail: 301025_EP_AA-3-01_Seletuskiri.pdf
Koostaja: OÜ Visahing Designer Agency Staadium: Eelprojekt
Firma kontakt telefon: 52 56 994 Vastutav spetsialist: Urmo Mets /allkirjastatud digitaalselt/
Lk 25 of 34
• Hoonesse paigaldada 6kg tulekustutusaine massiga tulekustuti, mis on valmis kiireks
kasutuseks ja on paigutatud nii, et on tulekahju korral kiiresti ja ohutult kättesaadav.
• Autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur paigaldada vähemalt ühte ruumi. (Ühe
tulekahjusignalisatsiooniandur tööraadiuseks loetakse 60m2).
• Vähemalt üks autonoomne vingugaasiandur tuleb paigaldada hoonesse või korterisse, kus
on üks tahkel kütusel töötav küttesüsteem jälgides tootja juhiseid.
8.14. Ventilatsiooni-ja kütteseadmete tuleohutus
- Korsten ja kamin peab vastama paigaldavatele kütteseadmetele ja olema paigaldatud
vastavalt tootja poolt antud juhistele ja kehtivatele normidele.
- Korsten, kamin ja keris tuleb paigaldada vastavalt tootjapoolsetele paigaldusjuhistele.
- Korstnate ja kütteseadmete kaugused seintest, läbiviigud vahe- ja katuslaest tuleb teostada
vastavalt tootjapoolsetele paigaldusjuhenditele.
- Korstna läbiviigud tarinditest lahendatakse ja tihendatakse nii, et korstna ja selle eri osade
soojuspaisumine ning ehitise või selle osade vajumine võiks toimuda teineteist
kahjustamata.
- Katusekatted ja aluskatted, mis vastavad Broof(t2) nõuetele, võivad ulatuda korstna
pinnani.
- Korstna läbiviik vahe- või katuslaest, mille pikkus on tavapärasest suurem (üle 200mm) ja
korstna tootja ei ole andnud täpsemaid juhiseid läbiviigu teostamiseks, tuleb <T400
temperatuuriklassiga korstna läbiviik pikkusega 200mm kuni 400mm isoleerida
minimaalselt 1.5kordse ja läbiviik 400mm kuni 600mm minimaalse 2 kordse nii paksu
isolatsioonimaterjali kihiga, kui on ette nähtud tavatingimustes paigaldamiseks.
- Korstna ümber (50mm kaugusele korstnast) paigaldatakse mineraalvilla kiht, mis peab
ulatuma minimaalselt 100 mm üle projekteeritud puistevilla soojustuse, et vähendada
puistevilla (või muu põlevmaterjali) sattumist korstna ja mineraalvill kihi vahelisse
tuulutusvahesse. Välimise mineraalvilla kihi võib asendada mõne muu A1
tuletundlikkusklassiga materjali vastu (näiteks metall hülss).
- Suitsukorsten peab ulatuma üle katusekatte pinna või muude ehitisosade suhtes nii
kõrgele, et tagatakse tuleohutus ja küllaldane tõmme.
- Kütteseadme ees peab olema vähemalt 1m ja tahmaluukide ees 0.6m vaba ruumi.
- Uksega küttekolde puhul tagada plekist põrandakate ukse servast kummalegi poole
100mm ja kolde esiservast eemale 400mm.
- Kütteseadmele mõeldud kütust võib eluruumides hoida kaheks küttekorraks. Kütuse
(halupuit) hoidmise kohas (ja kokkupuutel välisseinaga) ei tohi temperatuur tõusta üle 80
C.
- Hoone köögi väljatõmbekanal, mis ei ole rajatud šahti, peab olema tulepüsivusega
vähemalt EI15 ja tuletundlikkusega vähemalt A2-s1.d0. Õhupuhasti väljatõmbekanali
ühendamiseks võib kasutada painduvaid kanaleid.
- Kütteseadmete kasutus ja hooldusjuhendid esitada üle antavas hoone dokumentatsioonis.
Töö nr. 301025 Töö nimetus: ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT
Töö aeg: Detsember 2025.a. Objekti aadress: HARJU MAAKOND, SAKU VALD,
JÄLGIMÄE KÜLA, MARKUSE MÜ
Fail: 301025_EP_AA-3-01_Seletuskiri.pdf
Koostaja: OÜ Visahing Designer Agency Staadium: Eelprojekt
Firma kontakt telefon: 52 56 994 Vastutav spetsialist: Urmo Mets /allkirjastatud digitaalselt/
Lk 26 of 34
8.15. Tuletõrjeveevarustussüsteemi lahendus.
Tuletõrje veevõtukoht peab vastama - Siseministeri määrus nr 10 vastu võetud 18.02.2021
(muudatus 01.01.2023): „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise
ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“.
Tulekustutusvee normvooluhulk I kasutusviisiga ehitisele on 10L/s kolme tunni jooksul.
Arvestuslik tulekahju kestvus on 3 h.
Lähim veevõtukoht (mahuti VID 8554) asub kinnistust 200m kaugusel.
8.16. Päästeameti juurdepääs
Krundile on tagatud ligipääs vähemalt 3,5m laiuselt kõva katendiga teelt. Maja ümber on
piisavalt vaba ruumi kustutustööde läbi viimiseks.
8.17. Naaberhoonetega tagatud tuleohutuskaugus
Krundil on määratud lubatud ehitusala, mis tagab normikohaseid tuleohutuskujasid. Tulenevalt
hoone projekteeritud asukohast on tagatud nõutavad kaugused naaberkinnistuteni ning tule leviku
piiramiseks ei ole vaja kasutusele võtta täiendavaid abinõusid.
9. HALJASTUS JA HEAKORD
9.1. Keskkonnamõjud
Hoone ehitus ei halvenda olemasolevat keskkonnaseisundit. Samuti ei suurenda hoone ehitamine
pinnase-, õhu -ja mürasaastet.
Ehituse käigus kannatada saanud ümbruskonna pinnakattematerjalide taastamistööd kuuluvad
ehitustöövõttu. Taastamistööde tulem peab vastama enne töövõttu fikseeritud samaväärsele
olukorrale. Ehitamise käigus tekkinud prügi tuleb sorteerida ja viia jäätmekäitlusluba omavasse
ettevõttesse. Jäätmeid tuleb sortida tekkekohas ja seejärel liigiti koguda, et võimaldada nende
taaskasutamist võimalikult suures ulatuses.
9.2. Kinnistu haljastuslahendus
Kinnistu mullastik on loopealsetele iseloomulikult lubjarikas ning valdavalt poolloodusliku
rohumaa iseloomuga. Kinnistu keskosa on õhukese huumuskihi tõttu avatum ja lagedam, samas
kui kinnistu servaaladel kasvavad männisalud, mis pakuvad vajalikku privaatsust ning tagavad
kinnistule piisava hulga olemasolevat kõrghaljastust.
Käesoleva projekti raames uut haljastust ei projekteerita. Pärast ehitustegevuse lõpetamist
korrastatakse õueala ning kujundatakse see iluaiana, lähtudes omanike eelistustest ja kinnistu
looduslikest tingimustest. Haljastus võib hõlmata lillepõõsaid, madalhaljastust, noori viljapuid
ning vajadusel ka täiendavat kõrghaljastust.
Hekkide, viljapuude ja teiste istikute valik tehakse koostöös haljastusspetsialistiga, arvestades
lubjarikka mullastiku ning õhukese huumuskihi eripärasid. Eelistada on soovitatav Eesti päritolu
istutusmaterjali, mis on kohanenud kohalike kliima- ja mullatingimustega.
Uute puude istikute tüve ümbermõõt, juurekava suurus ja võra proportsioonid peavad olema
vastavuses, et tagada puude loomulik kasv ilma täiendava toestuseta. Istikute valikul ja
paigaldamisel tuleb juhinduda tänavapuude istikutele esitatavatest nõuetest ning headest
haljastustööde tavadest.
Töö nr. 301025 Töö nimetus: ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT
Töö aeg: Detsember 2025.a. Objekti aadress: HARJU MAAKOND, SAKU VALD,
JÄLGIMÄE KÜLA, MARKUSE MÜ
Fail: 301025_EP_AA-3-01_Seletuskiri.pdf
Koostaja: OÜ Visahing Designer Agency Staadium: Eelprojekt
Firma kontakt telefon: 52 56 994 Vastutav spetsialist: Urmo Mets /allkirjastatud digitaalselt/
Lk 27 of 34
9.3. Raietööd
Puude ja põõsaste raie puhul arvestada looduskaitseseaduse § 55 lõikest 6’ punktidest 1 ja 2
tulenevate piirangutega: keelatud on looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik
hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine, tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja
poegade üleskasvatamise ajal (v.a seadusest tulenevatel erisustel). Pesitsusrahu periood on 15.04
– 30.06.
9.4. Säilitatava haljastuse kaitsemeetmed
Kuna puud asuvad eemal ehitustegevusest siis kaitsemeetmeid ei käsitleta.
9.5. Kaevetööd
Tehnovõrkude kujasse ulatuvad kaevetööd tuleb teostada käsitsi. Kujast väljaspool olevad
kaevetööd võib sooritada masinatega, kui kooskõlastamisel ei ole sätestatud teisiti.
Kaitsevööndites teostatavate kaevetööde puhul tuleb kohale kutsuda tehnovõrgu valdaja esindaja,
kui kooskõlastamisel ei ole sätestatud teisiti. Kaevetööde tingimused sõltuvad iga tehnovõrgu
valdajast eraldi. Kõiki töid tuleb teostada vastavalt kõikidele kehtivatele seadustele, normidele,
standartidele, nõuetele ja tehnoloogiale.
9.6. Sõidu- ja kõnniteede korrashoid
• Tagada, et ehitustööde ajal ei ületaks ümbruskonnas keskkonnaministri 16.12.2016
määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
määramise ja hindamise meetodid“ ja sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78
„Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni
mõõtmise meetodid“ ning sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 „Müra
normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme
mõõtmise meetodid” toodud tingimusi kehtestatud müra ja vibratsiooni osas.
• Hoida korras ja puhastada ehituse ajal kaeveala juurdepääsuteed ning kaevealaga
piirnevad teed, kui teede reostumine ja/või risustumine on seotud ehitus- ja/või
kaevetöödega;
• Tagama ehitusobjekti maa-alalt väljuvate sõidukite rehvide puhtuse eelnevalt
survepesuriga puhastades.
• Hoidma korras ja puhastama objekti juurdepääsuteed hiljemalt 1 tunni jooksul.
10. JÄÄTMEKÄITLUS
10.1. Üldist
Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest ja KOVi jäätmehoolduseeskirjast.
Kinnistul peab olema tagatud jäätmete liigiti kogumise võimekus tekkekohal (segajäätmed,
biojäätmed, paber/papp,pakend). Tulenevalt jäätmeseadusest on Eestis jäätmete liigiti kogumine
kohustuslik. Täpsemad nõuded liigiti kogumisele on kehtestatud keskkonnaministri 03.06.2022
määrusega nr 28 "Olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise nõuded ja kord ning sorditud
jäätmete liigitamise alused" (nn. sortimismäärus). Jäätmemajandus peab kasutusloa taotlemise
hetkel vastama kehtivale seadusandlusele.
Töö nr. 301025 Töö nimetus: ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT
Töö aeg: Detsember 2025.a. Objekti aadress: HARJU MAAKOND, SAKU VALD,
JÄLGIMÄE KÜLA, MARKUSE MÜ
Fail: 301025_EP_AA-3-01_Seletuskiri.pdf
Koostaja: OÜ Visahing Designer Agency Staadium: Eelprojekt
Firma kontakt telefon: 52 56 994 Vastutav spetsialist: Urmo Mets /allkirjastatud digitaalselt/
Lk 28 of 34
Likvideeritava kasvupinnase käitlemine peab toimuma vastavalt jäätmehoolduseeskirjale.
Pinnasetöödel tekkiv eemaldatava pinnase ülejääk kasutatakse olemasoleva krundi madalamate
osade pinna tõstmiseks.
Ehitusjäätmete valdajal tuleb ehitusjäätmed tekkekohal liigiti koguda.
Eraldi tuleb koguda:
-puidujäätmed;
-metallijäätmed (eraldi must ja värviline metall);
-kiletamata paberi ja papijäätmed;
-mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid, tellised, krohvisegud jne);
-raudbetoon ja betoondetailid;
-plastijäätmed, sealhulgas kilejäätmed;
-ohtlikud ehitusjäätmed;
-muud jäätmed.
Jäätmete kogumismahutid, mida kasutatakse jäätmete liigiti kogumiseks, peavad olema tähistatud
vastavalt eelnimetatud jäätmeliikidele.
10.2. Ehituse tavajäätmete käitlemine
Ehituse tavajäätmed on ehitamise käigus tekkivad ehitusjäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete
hulka. Eelsorditud ehituskivid ja tellised tuleb kas taaskasutada ehituskividena ja tellistena või
võimaluse korral anda üle purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks vastavat tegevuslitsentsi
omavale isikule. Raudbetooni- ja betoonijäätmed ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb võimaluse
korral üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks vastavale jäätmeluba omavale
isikule. Puhtaid puidujäätmeid tuleb kasutada küttena või anda puiduhakke valmistamiseks üle
vastavale luba omavale isikule. Ehituse suurjäätmed, mida oma kaalu või mahu tõttu pole
võimalik paigutada jäätmete kogumismahutisse, võib hilisema jäätmekäitluskohta äraveo
eesmärgil koguda krundi piires selleks eraldatud maa-alale, kui need ei kujuta seal ohtu inimeste
tervisele ega keskkonnale.
10.3. Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine
Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis oma ohtlike omaduste tõttu võivad
põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad erimenetlust nende käsitlemisel.
Ohtlikud ehitusjäätmed, v.a. saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi
kogumismahutitesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale.
Ohtlike ehitusjäätmete kogumismahutisse ei ole lubatud valada vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu
värvid, lakid, lahustid, liimid jne. Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad
kogumismahutid peavad olema lukustatavad.
Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad: -asbesti sisaldavad jäätmed – eterniit,
isolatsioonmaterjalid, asbesttsementtooted jne; -värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, nende
pakendid ning nendega immutatud või saastunud materjalid; -naftatooteid sisaldavad ning
nendega saastunud ehitusmaterjalid - tõrvapapp, tõrva sisaldav asfalt jne; -saastunud pinnas.
Töö nr. 301025 Töö nimetus: ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT
Töö aeg: Detsember 2025.a. Objekti aadress: HARJU MAAKOND, SAKU VALD,
JÄLGIMÄE KÜLA, MARKUSE MÜ
Fail: 301025_EP_AA-3-01_Seletuskiri.pdf
Koostaja: OÜ Visahing Designer Agency Staadium: Eelprojekt
Firma kontakt telefon: 52 56 994 Vastutav spetsialist: Urmo Mets /allkirjastatud digitaalselt/
Lk 29 of 34
10.4. Ehitusel tekkivate jäätmete hinnangulised kogused ja väljakaevatav pinnas
Mahud on antud tihedas olekus, purustatud materjali maht suureneb 1,5 – 2 korda.
Jäätmekood Jäätmeliik Hinnanguline Ühik
kogus
17 01 01 Betoon 0,2 m3
17 02 01 Puit 1,0 m3
17 02 03 Plast 0,05 m3
17 02 07 Metallisegud 0,1 m3
15 01 Pakendid (nt. 1,5 m3
Puitalused, kile,
paberkartongpakend,
jms)
17 08 02 Kipsipõhised 0,3 m3
ehitusmaterjalid
17 09 04 Ehitus- ja 2,0 m3
lammutussegapraht
17 03 02 Bituumenitaolised 0,01 m3
segud
08 01 11*, Lahustite ja/või muu 0,01 m3
15 01 10* ohtlikke aineid
sisaldavad jäätmed
(17 05 04) Kasvupinnas 250 t
(17 05 04) Kivid ja pinnas 50 t
11. ENERGIATÕHUSUSE MIINIMUMNÕUETELE VASTAVUS
• Energiatõhususe arv 120 kWh/m²•a
• Energiaklass A
• Energiamärgise nr: 2511583/12320
11.1. Energiatõhususe tagamiseks rakendatavad tehnilised lahendused
• Õhulekke arv 1,5, tõendatakse mõõtmisega
• Sooja vee tsirkulatsiooni pole, on 40m jaotustoru soojustatud 40mm või põranda
soojustuse sees
Töö nr. 301025 Töö nimetus: ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT
Töö aeg: Detsember 2025.a. Objekti aadress: HARJU MAAKOND, SAKU VALD,
JÄLGIMÄE KÜLA, MARKUSE MÜ
Fail: 301025_EP_AA-3-01_Seletuskiri.pdf
Koostaja: OÜ Visahing Designer Agency Staadium: Eelprojekt
Firma kontakt telefon: 52 56 994 Vastutav spetsialist: Urmo Mets /allkirjastatud digitaalselt/
Lk 30 of 34
• Kagu ja edela suuna aknad g=0,4
NB! Päikesekaitse selektiivklaasid tagavad hea soojusisolatsiooni (madal U-väärtus) ja vähese
päikeseenergia sisenemise ruumi. Päikesekaitset väljendatakse väärtusega g või Sf. Mida suurem
g-väärtus, seda tugevam on nn kasvuhoone efekt. Mida väiksem g-väärtus, seda stabiilsem on
ruumi temperatuur.
11.2. Energiatõhususe miinimumnõuded
• Hoone on projekteeritud vastavalt kehtivatele Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
määrusele „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“, mis on kehtestatud 11.12.2018.
• Madalenergiahoone on energiatõhusate ja taastuvenergiatehnoloogia lahendustega
tehniliselt mõistlikult ehitatud hoone, mille puhul ei eeldata lokaalset elektri tootmist
taastuvast energiaallikast.
• Liginullenergiahoone on energiatõhusate ja taastuvenergiatehnoloogia lahendustega
tehniliselt mõistlikult ehitatud hoone (teadmiseks kliendile)
Ventilatsioonisüsteemi valikul tuleb valida soojustagastusega seade, mille temperatuuri suhtarv
on vähemalt 0,8. Maksimaalne lubatav ventilatsioonisüsteemi ventilaatori erivõimsus on 1,8
W/(l/s).
11.3. Suvise ruumitemperatuuri nõuded
Väikeelamud on suvise ruumitemperatuuri tõendamise simulatsioonarvutusest vabastatud
järgmiste tingimuste samaaegsel täitmisel:
Väikeelamu ja oluliselt rekonstrueeritava korterelamu suvist ruumitemperatuuri ei pea tõendama
simulatsioonarvutusega, kui kagu (135 kraadi) ja lääne (270 kraadi) ilmakaarte vahele jäävad
aknad vastavad kõigile järgmistele tingimustele:
• Akende osakaal fassaadi pindalas ja klaaspaketi päikesefaktori korrutise väärtus on
väiksem kui 0,2;
• Akende pindala suhe vaadeldava ruumi põranda pindalasse on väiksem kui 0,15;
11.4. Välispiirde nõuded
(1) Hoone välispiire peab olema piisavalt soojustatud, et tagada energiatõhususe ja ruumi
soojusliku mugavuse nõuete täitmine.
Töö nr. 301025 Töö nimetus: ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT
Töö aeg: Detsember 2025.a. Objekti aadress: HARJU MAAKOND, SAKU VALD,
JÄLGIMÄE KÜLA, MARKUSE MÜ
Fail: 301025_EP_AA-3-01_Seletuskiri.pdf
Koostaja: OÜ Visahing Designer Agency Staadium: Eelprojekt
Firma kontakt telefon: 52 56 994 Vastutav spetsialist: Urmo Mets /allkirjastatud digitaalselt/
Lk 31 of 34
11.5. Soojapidavused
Töö nr. 301025 Töö nimetus: ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT
Töö aeg: Detsember 2025.a. Objekti aadress: HARJU MAAKOND, SAKU VALD,
JÄLGIMÄE KÜLA, MARKUSE MÜ
Fail: 301025_EP_AA-3-01_Seletuskiri.pdf
Koostaja: OÜ Visahing Designer Agency Staadium: Eelprojekt
Firma kontakt telefon: 52 56 994 Vastutav spetsialist: Urmo Mets /allkirjastatud digitaalselt/
Lk 32 of 34
11.6. Hoone ligikaudsed energiavajadused
Töö nr. 301025 Töö nimetus: ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT
Töö aeg: Detsember 2025.a. Objekti aadress: HARJU MAAKOND, SAKU VALD,
JÄLGIMÄE KÜLA, MARKUSE MÜ
Fail: 301025_EP_AA-3-01_Seletuskiri.pdf
Koostaja: OÜ Visahing Designer Agency Staadium: Eelprojekt
Firma kontakt telefon: 52 56 994 Vastutav spetsialist: Urmo Mets /allkirjastatud digitaalselt/
Lk 33 of 34
12. TEHNILISED ANDMED
12.1. Kinnistu tehnilised andmed:
Krundi pindala 50889.0 m²
Katastriüksuse tunnus 71901:001:0901
Maakasutuse sihtotstarve 100% maatulundusmaa
Täisehitus protsent 1%
Õueala suurus 2000 m²
12.2. Hoone tehnilised andmed:
Ehitisealune pind 204,3 m²
Maapealse osa alune pind 204,3 m²
Maaaluste korruste arv 0
Maapealsete korruste arv 1
Hoone suletud netopind 136,1 m²
Eluruumide pind 126,9 m²
Tehnopind 9,2 m²
Üldkasutatav pind -
Köetav pind 136,1 m²
Maapealse osa maht 730 m³
Hoone maht 730 m³
Absoluutne kõrgus 44.6 m
Tulepüsivusklass TP - 3
Hoone kõrgus 5,9 m
Hoone pikkus 20,7 m
Hoone laius 9,8 m
Tubade arv 4
Töö nr. 301025 Töö nimetus: ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT
Töö aeg: Detsember 2025.a. Objekti aadress: HARJU MAAKOND, SAKU VALD,
JÄLGIMÄE KÜLA, MARKUSE MÜ
Fail: 301025_EP_AA-3-01_Seletuskiri.pdf
Koostaja: OÜ Visahing Designer Agency Staadium: Eelprojekt
Firma kontakt telefon: 52 56 994 Vastutav spetsialist: Urmo Mets /allkirjastatud digitaalselt/
Lk 34 of 34
13. TEADMISEKS OMANIKULE
• Ehitusluba annab õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa andmise aluseks olevale
ehitusprojektile.
• Ehitusloa taotlenud isik on kohustatud esitama pädevale asutusele vähemalt kolm päeva
enne ehitamise alustamist teatise ehitamise alustamise kohta.
• Ehitamise alustamise teatises esitatakse andmed ehitise, ehitamise alustamise aja,
omanikujärelevalve tegija ja ehitamist teostava isiku nime, isiku- või äriregistri või muu
registri koodi või isikukoodi puudumise korral sünniaja ning omanikujärelevalve tegija ja
ehitamist teostava isiku kontaktandmete kohta.
• Eelprojekt on ehitusprojekti esimene kõiki projektiosi sisaldav staadium, mis koosneb
seletuskirjast ja joonistest ning on vajalik kooskõlastamiseks, ehitusloa taotluse
menetlemiseks ja ehitusloa väljaandmiseks. Eelprojekt on ehitusprojekti staadium, milles
esitatakse ehitise arhitektuurilahendus ja insener-tehniliste lahenduste põhimõtted, mida
tellija kooskõlastuse korral detailiseeritakse projekteerimise järgmistes staadiumites.
• Ehitusluba kehtib 5 aastat. Kui ehitamist on alustatud, on kehtivusaeg 7 aastat (vastavalt
Ehitusseadustiku § 45 lg (1): Ehitusluba kehtib viis aastat. Kui ehitamisega on alustatud,
siis kehtib ehitusluba kuni seitse aastat ehitusloa kehtima hakkamisest. Põhjendatud juhul
võib ehitusloa kehtivuseks sätestada pikema tähtaja või muuta ehitusloa kehtivust.
• Ehitamise alustamise päevaks loetakse esimene ehitusprojektile vastavate tööde tegemise
päev). Esitada 3 päeva enne töödega alustamist ""ehitamise alustamise teatis"
• Ehitise valmimisel taotleda kasutusluba. Ehitamine tuleb dokumenteerida (vastavalt
majandus- ja taristuministri määrusele nr 3/14.02.2020 „Ehitamise dokumenteerimisele,
ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning
hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja üleandmisele esitatavad nõuded.
• Kasutusloa taotlemisel esitada ehitusjärgne kontrollmõõdistus.
• Ehitusjäätmete käitlemise dokumendid tuleb lisada kasutusloa taotlemise dokumentidele.
Seletuskirja kinnitas: U.METS
Seletuskirja koostas: E.KALLAS
Töö nr. 301025 Töö nimetus: ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT
Töö aeg: Detsember 2025.a. Objekti aadress: HARJU MAAKOND, SAKU VALD,
JÄLGIMÄE KÜLA, MARKUSE MÜ
Fail: 301025_EP_AA-3-01_Seletuskiri.pdf
Koostaja: OÜ Visahing Designer Agency Staadium: Eelprojekt
Firma kontakt telefon: 52 56 994 Vastutav spetsialist: Urmo Mets /allkirjastatud digitaalselt/
TINGMÄRGID
Kinnistupiir
Asfaltbetoon kattega alad
Madalpingekaabel
Kõrgepinge õhuliin
Kõrgepinge õhuliini kaitsevöönd 10+10m
Ol.olev sidetrass
Lubatav hoonestusala 2000m2
Õueala 2000m2
Projekt. üksikelamu
Projekt. varjualune
Projekt. terrass
m
Projekt. kinnistu sisene katedd (katendi tüüp VII-b)
0
(freespuru+2x pindamine)
3 W1 W1 Projekt. madalpingekaabel (krundi sisene)
nd V11 V11 Projekt. veetoru asukoht
öö Projekt. kanalisatsioonitoru
K11 K11
ev +-0.00=38.80 Projekteeritud elamu põranda 0
a i ts Ol.olev sissepääs krundile
N
e e k P3
Projekt. sissepääs hoonesse
Parkimiskohad
a t Jäätmekonteinerite asukoht
a m Komposteri asukoht
a n 38.30 Projekt. vertikaal kõrgusjoon/kõrgusmärk
3 K
3 4 Reoveepuhasti mõjuala R=50m
30
.00
A
71901:001:0900
11
11343 Kanama tee L14
38.33
kr
lia a
Te Elas 37.94
38.30
kr
.49 .88
38 S 38.1
1 9 37 89
3.5
.
37
.25
38 A
.00
.81 382 37.74
.56 37 . 0 7 .98 kr
38 38 3
.32S
38 .69
37
.99 37.85 W
37 .07 1
.66 38
38 9 .08 7.6
5
3 W
8.3S 38 1
kr 3 .62
37
.07
W
1
38 .13
38 16 37.61
. W
.77 38 1
38 0
S A 7.6 El.liitumiskilbi asukoht W
.55 3 1
38 .86
37
71801:003:0218 .22
W
1
Imbtunnelid
11343 Kanama tee 38 8.32
.94
S
3 W
1
4x310L
38 .37
38 W
.77
1
6
kr 8.2
A
38 3
.46
37
.9 0
71901:001:0901 Imbväljaku kuja
38 .56
W
1
Reoveepuhasti kuja
39.02
.19
eli
a
S
.57
38 59 38 5m
T a 38 38
.
Markuse W
5m
38.85
1
E las
.75
71901:001:1071
kr
Reoveepuhasti
39
38 11343 Kanama tee L13
W
1
.06
S
.24 . 88 38.36
39 38 .89 W
M
38
1
50
R=
A 38.58 W
S 5 1
38.95 38.9
postk
W
1
38.
.03 postk 10
39 3
87
38.8
.0 1.
39
W
1
62 88
9
.8 W
1
4
38.71 W
1
W
1
W1
W
1
W1
W
1
50
.0
K11
0
W
W1
1
2
1
P3
D
2
W
71901:001:1070
K11
1
C
W
Linnumäe
1
3
W
1
4
3
10.00
D
B
+-0.00=38.80
V1
KRUNDI TEHNILISED ANDMED:
C
1
A
Krundi pindala 50889.0 m² 318
2
V1
.7
.4
1
20
Katastriüksuse tunnus 71901:001:0901 0
1
Maakasutuse sihtotstarve 100% maatulundusmaa
2
B
38
9.
V1
85
.2
1
0
ELAMU TEHNILISED ANDMED: 4
3
A
V1
1
4
Ehitisealune pind 204,3 m²
Maapealse osa alune pind 204,3 m²
V1
Maaaluste korruste arv 0
1
0
3
.0
.3
Maapealsete korruste arv 1
17
40
V1
Hoone suletud netopind 136,1 m²
1
Eluruumide pind 126,9 m²
Tehnopind 9,2 m²
V1
1
Üldkasutatav pind -
Köetav pind 136,1 m²
V1
1
Maapealse osa maht 730 m³
R=10M
Hoone maht 730 m³
Absoluutne kõrgus 44.6 m
Tulepüsivusklass TP - 3
Hoone kõrgus 5,9 m
Hoone pikkus 20,7 m
Hoone laius 9,8 m Perspekt. kinniste soojuspuuraugude asukohad, kokku ca 140m
(ca 2 energiakaevu)
Tubade arv 4
Planeeritav. puurkaev
Elamu nurga kõrgused ja koordinaadid Märkused:
- El.liitumiskilbi kaitseala on 2m igas suunas. Kaitsealas kaevata käsitsi. Aiaposti võib vajadusel paigaldada 0.6m kaugusele kilbist. Vastutav spetsialist/ Responsible specialist: Projekti nimetus/name:
OÜ VISAHING DESIGNER
Nurgapunkti Nurga kõrgus
nr. Ol.olev Y X
- Varem paigaldatud kaablite, torude, seadmete ja tarindite läheduses tuleb kaevetöid teha nende omaniku juhendite kohaselt; ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT
AGENCY
Projekt. - Insenervõrkude kaitsetsoonis teostada töid käsitsi, vajadusel võrgud toestada; Enne ehitustööde algust tuleb täpsustada ristuvate
1 38.16
38.50 534352.8490 6574777.4250 kommunikatsioonide asukohad; Kaevetööd kooskõlastada kohaliku omavalitsusega; Joonis/Drawing
: Tähis /Marker Töö nr. /Work nr.
2 38.03
38.50 534367.2989 6574792.3024 - Kõikidele maalustele kommunikatsioonidele tagada kaitseala 1+1m kaabli/toru teljest. URMO METS /allkiri digitaalne/ ASENDIPLAAN AS-4-02 301025
38.30 - Vertikaalne puurauk (energiakaev) tuleb lõpuni tamponeerida, siis sanitaarkaitseala ega veevõtukoha hooldusnõudeid ei määrata.
3 38.50 534374.3644 6574785.4399
38.42
- Joogiveekaevu hooldusala on R=10m. Vältida kaevu hooldusalas potensiaalseid reostusallikaid. Koostas/Designer
: Aadress/Address
: Kuupäev /Date Staadium /Stage
4 38.50 534359.9144 6574770.5625 - Kanalisatsiooni süsteemile tuleb esitada eraldi ehitisteatis ja täpsustada paiknemine ja tehnilised nõuded eriprojektiga.
- Puhasti ja imbväljaku mõjuraadiuse (50m) kaugus peab puurkaevu hooldusalast 10m olema vähemalt 50m kaugusel ehk kokkuvõtvalt 60m HARJU MAAKOND, SAKU VALD, 16.12.2025 EP
ulatuses biopuhastist ei tohi asuda veevõtu kaeve. JÄLGIMÄE KÜLA, MARKUSE KINNISTU
Mõõt/Scale Formaat/Format
ERKI KALLAS /allkiri digitaalne/ 1:500 A1
Saku Vallavalitsus Teie 23.01.2026 nr 529411
[email protected]
Juubelitammede tee 15 Meie 26.01.2026 nr 7.1-2/26/1244-2
Saku alevik, Saku vald, 75501,
Harju maakond
Markuse kinnistu ehitusloa eelnõu
kooskõlastamine märkustega
Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Harju maakonna Saku valla Jälgimäe küla
Markuse kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 529411).
Kinnistu (katastritunnus 71901:001:0901) asub riigitee nr 11425 km 2,68-2,89 kaitsevööndis.
Ehitusluba antakse üksikelamu (EHR kood 121446240) ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on
„Üksikelamu ehitusprojekt. Eelprojekt“ (peaprojekteerija OÜ Visahing Designer Agency, töö nr
301025).
Oleme esitanud ettepanekud projekteerimistingimuste eelnõule 06.10.2025 kirjaga nr 7.1-
2/25/16343-2 ja kooskõlastanud 29.09.2025 kirjaga nr 7.1-2/25/15911-2 OÜ Stromtec koostatud
elektriliitumise projekti „Markuse kinnistu elektriliitumine, Jälgimäe küla, Saku vald, Harjumaa
(LC4202). Töö nr 25-70“.
Lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3 kooskõlastame ehitusloa eelnõu ja anname nõusoleku
teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks.
Ehitamisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega.
1. Materjalide veod korraldada olemasoleva juurdepääsutee kaudu riigitee km 2,74.
2. Vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid
leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist.
3. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.
4. Kooskõlastame ainult eelnõus (menetlus nr 529411) nimetatud ehitiste ehitusload. Teistele
projektis sisalduvatele ehitistele kooskõlastus ei laiene.
Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks
välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse.
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jana Prost
peaspetsialist
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
Lisa:
- Lisa 1. 301025_EP_AA-3-01_v01_Seletuskiri
- Lisa 2. 301025_EP_AS-4-02_v01_Asend
- Lisa 3. 301025_EP_AA-1-01_v01_Elekter
Jana Prost
5792 4753,
[email protected]
2 (2)