Transpordiamet
[email protected]
26.01.2026 nr 7-28/26/1645
Teavituskiri pargitatra kasvukohast
Keskkonnaameti eluslooduse järelevalve osakonna Harju- ja Raplamaa büroo inspektorid
teostasid 2025. aasta sügisel kontrolli võõrliigi pargitatra kasvamise üle Lääne-Harju vallas,
Paldiski linnas. Kontrolli käigus tuvastati Tallinn-Paldiski tee 8 asukohakoordinaatidel
N59.33914 E 24.21444 ja N 59.33898 E 24.21625 pargitatra kasvukoha. Kinnistusraamatu
andmetel on antud maaüksuse volitatud asutuseks Transpordiamet.
Selgitame, et pargitatrad kuuluvad saja maailma kõige agressiivsema võõrliigi hulka ja
ohustavad kohalikku loodust nii Euroopas kui Ameerikas. Aedades kasvatamise tõttu on need
levinud väga laialt ja kantud Eestis looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekirja.
Looduskaitseseaduse § 57 lg 1 kohaselt on keelatud võõrtaimeliikide loodusse istutamine
ja külvamine, samuti § 57 lg 5 kohaselt on keeltaud looduslikku tasakaalu ohustavate
võõrliikide tehistingimustes kasvatamine. Ülaltoodu kohaselt on pargitatrad Eestis
keelatud võõrliigid ja neid ei tohi kasvatada, istutada ega levitada.
Selleks, et pidurdada pargitatra levikut, tuleb järgida Keskkonnaameti poolt koostatud tõrjumise
meetodeid:
1. Hooaja jooksul pidev pealsete ära niitmine – mõeldav väikese kogumiku puhul ja alal, mida
tahetakse madalmurusena hoida. Võib võtta palju aastaid ja oleneb sellest, kui suur see
kogumik on (kui palju on kurnamist vajavat juurestikku). Esimestel aastatel tõenäoliselt
võsude arv suureneb, sest taim hakkab esmalt intensiivsemalt kasvama.
2. Kaevata pinnasest välja nii palju juuri kui võimalik – eraldada mullast, jätta kuivama ja
hiljem põletada. Pinnas tuleb sellel juhul samasse kohta tagasi panna. Kaevata võib nii
labidatega kui väikese kopaga (siis tuleb kopatäite haaval labidatega muld sorteerida ja
juured välja korjata). Seda võib ette võtta suve jooksul kõige sobivamal hetkel ja sellele
peaks eelnema ning järgnema võsude pidev äralõikamine või niitmine. Mida rohkem välja
kaevatakse, seda vähem läheb edasiseks kurnamiseks aega. Järgnevatel aastatel võib
tegevust korrata, kui tagasikasv on väga suur.
3. Inimesed on väiksemate kogumike puhul kasutanud meetodit, kus taime vars lõigatakse
madalamalt läbi ja varreõõnsusesse kallatakse äädikat, kanget soolalahust või herbitsiide.
Seda peab tegema jällegi kõigi vartega ja pidevalt seni, kuni enam midagi välja ei kasva.
Herbitsiidide kasutamisel tuleb järgida kõiki taimekaitsevahendite kasutamise reegleid ja
seda ei tohi kasutada nt veekogude ääres, mahealadel ja mesilate lähedal, kaevude läheduses
ning kaitsmata põhjaveega piirkondades. Soovitame kasutada selliseid taimemürke, mida
tuleb käsitsi lasta taime lehtedele. Seda selleks, et teisi taimi võimalikult vähe mürgitada.
Mürgitada tuleb võimalikult varakult, kui taimed on madalad ja seejärel seda pidevalt
korrata. Tõenäoliselt on käsimüügis müüdavad taimemürgid üpris lahjad ja pargitatra juurt
Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / e-post:
[email protected] / www.keskkonnaamet.ee /
Registrikood 70008658
eriti ei kahjusta, seega võib abi otsida ja tööd tellida firmadelt, kellel on taimekaitsevahendi
kasutamise tunnistused.
4. Võib kasutada spetsiaalset geotekstiili, millest pargitatar läbi tungida ei jaksa. Geotekstiil
tuleb äärtest 1 m sügavusele maasse kaevata, et taime edasilevimist peatada ja katta kogu
geotekstiil 30 cm paksuselt mullaga ning jätta paika vähemalt 10-ks aastaks.
Pargitatra tõrjumisel tuleb silmas pidada:
• Kui tegevust alustad, siis tuleb seda teha kogu hooaja jooksul ja nii palju aastaid järjest
kui võsusid veel tärkab;
• Kogu kasvukoht tuleb korraga tõrjesse võtta. Kui kasvukoha ühest otsast taimed kasvavad
ja teises tõrjutakse, siis sellises tegevusega ei ole võimalik saavutada vajalikku tulemust
kuna taimede juurestik on ühine;
• Väljakaevatud juured ja lõigatud varred tuleb lasta kuivada kasvukoha lähedal, neid ei
tohi viia kaugemale, kuna nii võib hoopis taim edasi levida;
• Väljakaevatud pinnas tuleb panna kasvukohta tagasi, sest see sisaldab kindlasti pargitatra
juureosasid ja need hakkavad suure tõenäosusega uuesti kasvama.
Antud kirjaga on kaasas informatiivne voldik, kus on kirjeldatud, mis liigiga on tegu ning
kuidas taime tõrjuda. Tulenevalt eeltoodust palume Teil võimaluste olemasolul alustada
pargitatra kasvukohtade likvideerimist, et takistada selle edasist levikut.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristi Lehtorg
juhataja
Harju- ja Raplamaa büroo
eluslooduse järelevalve osakond
Lisa: Pargitatra_tõrjumine
Andrea Ärmus +37254860272
[email protected]
2 (2)
käsitsi mürgitamine- septembris (õitsemise ajal)
lõika vars u 20 cm kõrguselt maha ja
Tõrjevõimalused õõnsusesse süsti ca 2 ml herbitsiidi (toimeaine
glüfosaat). Korda seda kõigi vartega.
pidev niitmine - pigem väikestel aladel ja !!! Taimekaitsevahendi kasutamisel järgi kõiki
kohtades, kus soov ala madalmurusena hoida. reegleid !!! Nt ära kasuta seda kaevude ja
Võib võtta aastaid, et juurestik ära kurnata. veekogude lähedal, järgi kasutusjuhendit.
välja kaevamine - võimalikult suure hulga Võimalusel telli töö professionaalidelt. Pargitatar kasvamas vundamendi vahel
juurestikust välja kaevamine, kuivatamine ja geotekstiiliga katmine - spetsiaalse tugeva
põletamine. Järgnema peab kas pidev niitmine, geotekstiiliga (nt DuPont) kogu kasvukoha
tärkavate võrsete väljakaevamine või katmine nii, et ka külgedelt 1 m sügavuseni
sikutamine. Väljakaevatud pinnas tuleb panna ulatub tekstiil. Jätta kaetuks u 10 aastaks. Oluline meeles pidada, et:
tagasi, sest see sisaldab kindlasti pargitatra alusta tegevust kogu kasvukohas ja jätka
Sobiv meetod sõltub igast konkreetsest asukohast,
juureosasid ja need hakkavad uuesti kasvama. nii palju aastaid, kuni varsi tärkab. See
selle eripäradest ja maaomaniku võimalustest!
võib võtta väga kaua aega!
väljakaevatud juured ja lõigatud varred
tuleb lasta kuivada samas lähedal ehk et
neid ei tohi viia kuhugi „ära“, nii hoopis
toimub levitamine. Kuivanult põletada!
ära vii aiajäätmeid ega pargitatra varsi-
juuri kuhugi "metsa alla", sest nii levivad
võõrliigid kontrollimatult loodusesse!
Lisainfo: www.keskkonnaamet.ee
Keskkonnaamet 2023
Fotod: Maris Sepp, Merike Linnamägi
Pargitatra varred Pargitatar tee ääres
Kõik pargitara liigid - vooljas pargitatar
(Reynoutria japonica), sahhalini pargitatar
(Reynoutria sachalinensis) ja nende hübriid
(Reynoutria x bohemica) - on nii Eestis kui ka
maailmas väga invasiivsed ja hea levikuvõimega
Invasiivsed võõrliigid taimed. Looduslikult kasvavad nad Kagu-Aasias
2-3 meetri kõrguste puhmastena nii päikselistes,
Pargitatrad varjulistes, niisketes kui ka kuivemates
kasvukohtades.
Pargitatra eelmise aasta kuivanud varred
Pargitatrad kuuluvad saja maailma kõige
agressiivsema võõrliigi hulka ja ohustavad
kohalikku loodust nii Euroopas kui
Ameerikas.
Pargitatarde hea levikuvõime taga on nende
Noor pargitatra võrse eelmise aasta kuivanud varte vahel
vastupidavad risoomid. Risoomidesse talletatakse
toitained, mille abil kasvab ka väikesest
Pargitatrad on aedades kasvatamise tõttu
risoomitükist, mis asub kahe meetri sügavusel
levinud väga laialt ja on Eestis kantud
mullas, uus taim. Kui pargitatrad levivad
looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide
aedadest loodusesse, hakkavad nad kohalikke
nimekirja. See tähendab, et pargitatrad on
taimi välja tõrjuma. Seda nii oma tiheda kasvu,
Eestis keelatud võõrliigid ja neid ei tohi
teiste varjutamise kui ka teisi taimi tõrjuvate
kasvatada, istutada ega levitada.
keemiliste ühendite tootmise tõttu.