dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Transpordiamet
Sissetulev kiriAvalik

Teavituskiri pargitatra kasvukohast

Transpordiamet · 26. jaanuar 2026
Viit
8-5/26/17104-5
Registreeritud
26. jaanuar 2026
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaamet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
8 TEETARISTU EHITAMINE JA REMONTIMINE
Sari
8-5 Keskkonnakaitse dokumendid
Toimik
8-5/2026
Vastutaja
Tõnis Pihlamägi (Users, Teehoiuteenistus, Põhja osakond, Korrashoiu ja liikluskorralduse üksus)
Lahendamise tähtaeg
25. veebruar 2026

Failid

  • 📎Teavituskiri pargitatra kasvukohast.asice4180 KB

Sisu (failidest)

Transpordiamet [email protected] 26.01.2026 nr 7-28/26/1645 Teavituskiri pargitatra kasvukohast Keskkonnaameti eluslooduse järelevalve osakonna Harju- ja Raplamaa büroo inspektorid teostasid 2025. aasta sügisel kontrolli võõrliigi pargitatra kasvamise üle Lääne-Harju vallas, Paldiski linnas. Kontrolli käigus tuvastati Tallinn-Paldiski tee 8 asukohakoordinaatidel N59.33914 E 24.21444 ja N 59.33898 E 24.21625 pargitatra kasvukoha. Kinnistusraamatu andmetel on antud maaüksuse volitatud asutuseks Transpordiamet. Selgitame, et pargitatrad kuuluvad saja maailma kõige agressiivsema võõrliigi hulka ja ohustavad kohalikku loodust nii Euroopas kui Ameerikas. Aedades kasvatamise tõttu on need levinud väga laialt ja kantud Eestis looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekirja. Looduskaitseseaduse § 57 lg 1 kohaselt on keelatud võõrtaimeliikide loodusse istutamine ja külvamine, samuti § 57 lg 5 kohaselt on keeltaud looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide tehistingimustes kasvatamine. Ülaltoodu kohaselt on pargitatrad Eestis keelatud võõrliigid ja neid ei tohi kasvatada, istutada ega levitada. Selleks, et pidurdada pargitatra levikut, tuleb järgida Keskkonnaameti poolt koostatud tõrjumise meetodeid: 1. Hooaja jooksul pidev pealsete ära niitmine – mõeldav väikese kogumiku puhul ja alal, mida tahetakse madalmurusena hoida. Võib võtta palju aastaid ja oleneb sellest, kui suur see kogumik on (kui palju on kurnamist vajavat juurestikku). Esimestel aastatel tõenäoliselt võsude arv suureneb, sest taim hakkab esmalt intensiivsemalt kasvama. 2. Kaevata pinnasest välja nii palju juuri kui võimalik – eraldada mullast, jätta kuivama ja hiljem põletada. Pinnas tuleb sellel juhul samasse kohta tagasi panna. Kaevata võib nii labidatega kui väikese kopaga (siis tuleb kopatäite haaval labidatega muld sorteerida ja juured välja korjata). Seda võib ette võtta suve jooksul kõige sobivamal hetkel ja sellele peaks eelnema ning järgnema võsude pidev äralõikamine või niitmine. Mida rohkem välja kaevatakse, seda vähem läheb edasiseks kurnamiseks aega. Järgnevatel aastatel võib tegevust korrata, kui tagasikasv on väga suur. 3. Inimesed on väiksemate kogumike puhul kasutanud meetodit, kus taime vars lõigatakse madalamalt läbi ja varreõõnsusesse kallatakse äädikat, kanget soolalahust või herbitsiide. Seda peab tegema jällegi kõigi vartega ja pidevalt seni, kuni enam midagi välja ei kasva. Herbitsiidide kasutamisel tuleb järgida kõiki taimekaitsevahendite kasutamise reegleid ja seda ei tohi kasutada nt veekogude ääres, mahealadel ja mesilate lähedal, kaevude läheduses ning kaitsmata põhjaveega piirkondades. Soovitame kasutada selliseid taimemürke, mida tuleb käsitsi lasta taime lehtedele. Seda selleks, et teisi taimi võimalikult vähe mürgitada. Mürgitada tuleb võimalikult varakult, kui taimed on madalad ja seejärel seda pidevalt korrata. Tõenäoliselt on käsimüügis müüdavad taimemürgid üpris lahjad ja pargitatra juurt Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 eriti ei kahjusta, seega võib abi otsida ja tööd tellida firmadelt, kellel on taimekaitsevahendi kasutamise tunnistused. 4. Võib kasutada spetsiaalset geotekstiili, millest pargitatar läbi tungida ei jaksa. Geotekstiil tuleb äärtest 1 m sügavusele maasse kaevata, et taime edasilevimist peatada ja katta kogu geotekstiil 30 cm paksuselt mullaga ning jätta paika vähemalt 10-ks aastaks. Pargitatra tõrjumisel tuleb silmas pidada: • Kui tegevust alustad, siis tuleb seda teha kogu hooaja jooksul ja nii palju aastaid järjest kui võsusid veel tärkab; • Kogu kasvukoht tuleb korraga tõrjesse võtta. Kui kasvukoha ühest otsast taimed kasvavad ja teises tõrjutakse, siis sellises tegevusega ei ole võimalik saavutada vajalikku tulemust kuna taimede juurestik on ühine; • Väljakaevatud juured ja lõigatud varred tuleb lasta kuivada kasvukoha lähedal, neid ei tohi viia kaugemale, kuna nii võib hoopis taim edasi levida; • Väljakaevatud pinnas tuleb panna kasvukohta tagasi, sest see sisaldab kindlasti pargitatra juureosasid ja need hakkavad suure tõenäosusega uuesti kasvama. Antud kirjaga on kaasas informatiivne voldik, kus on kirjeldatud, mis liigiga on tegu ning kuidas taime tõrjuda. Tulenevalt eeltoodust palume Teil võimaluste olemasolul alustada pargitatra kasvukohtade likvideerimist, et takistada selle edasist levikut. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Lehtorg juhataja Harju- ja Raplamaa büroo eluslooduse järelevalve osakond Lisa: Pargitatra_tõrjumine Andrea Ärmus +37254860272 [email protected] 2 (2) käsitsi mürgitamine- septembris (õitsemise ajal) lõika vars u 20 cm kõrguselt maha ja Tõrjevõimalused õõnsusesse süsti ca 2 ml herbitsiidi (toimeaine glüfosaat). Korda seda kõigi vartega. pidev niitmine - pigem väikestel aladel ja !!! Taimekaitsevahendi kasutamisel järgi kõiki kohtades, kus soov ala madalmurusena hoida. reegleid !!! Nt ära kasuta seda kaevude ja Võib võtta aastaid, et juurestik ära kurnata. veekogude lähedal, järgi kasutusjuhendit. välja kaevamine - võimalikult suure hulga Võimalusel telli töö professionaalidelt. Pargitatar kasvamas vundamendi vahel juurestikust välja kaevamine, kuivatamine ja geotekstiiliga katmine - spetsiaalse tugeva põletamine. Järgnema peab kas pidev niitmine, geotekstiiliga (nt DuPont) kogu kasvukoha tärkavate võrsete väljakaevamine või katmine nii, et ka külgedelt 1 m sügavuseni sikutamine. Väljakaevatud pinnas tuleb panna ulatub tekstiil. Jätta kaetuks u 10 aastaks. Oluline meeles pidada, et: tagasi, sest see sisaldab kindlasti pargitatra alusta tegevust kogu kasvukohas ja jätka Sobiv meetod sõltub igast konkreetsest asukohast, juureosasid ja need hakkavad uuesti kasvama. nii palju aastaid, kuni varsi tärkab. See selle eripäradest ja maaomaniku võimalustest! võib võtta väga kaua aega! väljakaevatud juured ja lõigatud varred tuleb lasta kuivada samas lähedal ehk et neid ei tohi viia kuhugi „ära“, nii hoopis toimub levitamine. Kuivanult põletada! ära vii aiajäätmeid ega pargitatra varsi- juuri kuhugi "metsa alla", sest nii levivad võõrliigid kontrollimatult loodusesse! Lisainfo: www.keskkonnaamet.ee Keskkonnaamet 2023 Fotod: Maris Sepp, Merike Linnamägi Pargitatra varred Pargitatar tee ääres Kõik pargitara liigid - vooljas pargitatar (Reynoutria japonica), sahhalini pargitatar (Reynoutria sachalinensis) ja nende hübriid (Reynoutria x bohemica) - on nii Eestis kui ka maailmas väga invasiivsed ja hea levikuvõimega Invasiivsed võõrliigid taimed. Looduslikult kasvavad nad Kagu-Aasias 2-3 meetri kõrguste puhmastena nii päikselistes, Pargitatrad varjulistes, niisketes kui ka kuivemates kasvukohtades. Pargitatra eelmise aasta kuivanud varred Pargitatrad kuuluvad saja maailma kõige agressiivsema võõrliigi hulka ja ohustavad kohalikku loodust nii Euroopas kui Ameerikas. Pargitatarde hea levikuvõime taga on nende Noor pargitatra võrse eelmise aasta kuivanud varte vahel vastupidavad risoomid. Risoomidesse talletatakse toitained, mille abil kasvab ka väikesest Pargitatrad on aedades kasvatamise tõttu risoomitükist, mis asub kahe meetri sügavusel levinud väga laialt ja on Eestis kantud mullas, uus taim. Kui pargitatrad levivad looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide aedadest loodusesse, hakkavad nad kohalikke nimekirja. See tähendab, et pargitatrad on taimi välja tõrjuma. Seda nii oma tiheda kasvu, Eestis keelatud võõrliigid ja neid ei tohi teiste varjutamise kui ka teisi taimi tõrjuvate kasvatada, istutada ega levitada. keemiliste ühendite tootmise tõttu.
Allikas: Transpordiamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel