Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
MATER MP 0 0 7 8 - 0 0 Töö nr: 4-25
MU 0 0 7 8 - 0 0
reg.kood
Maaparandussüsteemi- ja ehitise kood / maaparandusehitise nimetus / Ehitise lühinimetus
2108090010010/001 JÄRVSELJA(TJ-194) EH1
2020858000020/001 JÄRVSELJA(TJ-194) EH2
2105100010010/001 HAAVAMETSA_I(TTP-336) EH3
2020858000020/102 RÕKA RING EH4
2020858000020/107 PERAMAA TEE EH5
Tellija: SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskond
TARTU MAAKOND KASTRE VALD AGALI, RÕKA JA JÄRVSELJA KÜLAD
JÄRVSELJA METSAPARANDUS JA TEEDE REK
2025
V01
Projekteerija: Heiki Verbak, Kalle Riidak
Vastutav spetsialist MATER-is: Heiki Verbak, Tarvo Verbak
Kontrollis: Tarvo Verbak
OÜ HETVER
R E G I S T R I K O O D 11066829
NIIDU 8, 78301 MÄRJAMAA
E E S T I / E S T O N I A
TEL: +37258627190, +37253334990
[email protected]
MÄRJAMAA 2025
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
SISUKORD
1. Projekteerimistingimused
2. Tehniline kirjeldus
3. Projekteerimise tingimused.
4. Tabel 1. Ehitatud või rekonstrueeritud maaparandusehitiste tehnilised andmed
5. Tabel 2A. Kuivendussüsteemi rekonstrueerimise- ja ehitustööde koondmahud
6. Tabel 2B. Tee rekonstrueerimise- ja uuendustööde koondmahud
7. Tabel 3. Vajalike ehitusmaterjalide ja -toodete andmed
SELETUSKIRI:
1. Üldosa 4
Tabel 4 Rekonstrueeritavate maaparandusehitiste üldandmed 8
8
Tabel 4a Teede üldandmed 9
9
Asukoha plaan M 1:40 000 10
9
2. Uurimistööd 11
10
10
Tabel 5 Uurimistööde loetelu 13
Tabel 6 Reeperite loetelu 14
11
15
3. Geoloogia, mullastik ja pinnas. 13
4. Kultuurtehnilised tööd. 16
14
4.1. Trasside ettevalmistustööd 16
4.2.Üldnõuded ettevalmistustöödele 17
15
5. Kuivendussüsteemi rekonstrueerimine 17
16
5.1.Kuivendussüsteemi projekteerimine 18
5.2. Kuivendussüsteemi rekonstrueerimine 22
16
6. Truubid 23
6.1.Truupide projekteerimine 17
23
6.2. Truupide ehitamine 25
17
7. Tee rekonstrueerimine ja ehitamine 26
7.1. Tee projekteerimine 18
26
Tabel 7. Tee rajatised 27
22
Tabel 7.1. Sidumata segude terastikuline koostis 28
7.2. Tee ehitustööd 23
31
8. Keskkonnakaitse 32
23
8.1. Ebasoodsate keskkonnamõjude vähendamine 35
8.2. Keskkonnakaitsealase tehnoloogilised nõuded kuivendussüsteemide ja tee 25
37
8.3. Settebassein 38
26
ehitamisel
8.4. Kraavilaiendid 39
9. Ehitustöödele seatud piirangud 26
39
9.1. Tehnovõrgud ja kommunikatsioonid 39
27
9.2. Eraisikute ja ettevõtete ning ametiasutuste tingimused/piirangud 39
10. Maaparandusehitiste kasutamine ja hooldamine 28
40
11. Juhenddokumentide nimekiri 40
31
TÖÖMAHTUDE TABELID:
Tabel 8. Kultuurtehniliste tööde ja veejuhtme kaevetööde mahud 32
Tabel 9. Rekonstrueeritavate, ehitatavate ja likvideeritavate truupide tööde mahud 35
Tabel 10. Truupide koguste ja ehitusmaterjalide kogused
Tabel 11. Rekonstrueeritava ja uuendatava tee katendite mahud ristprofiilide lõikes 37
Tabel 12. Keskkonnakaitserajatiste rajamise tööde mahud 38
Tabel 13. Muude tööde mahud
Tabel 14A.Kuivendussüsteemi rekonstrueerimise- ja ehitustööde ligikaudne maksumus 39
Tabel 14B.Tee rekonstrueerimise- ja ehitustööde ligikaudne maksumus 39
LISAD:
1. Lisa 1A Ametiasutuste kooskõlastuste koondtabel ja kooskõlastused 39
2. Lisa 1B Maaomanike kooskõlastuste koondtabel
39
3. Lisa 2 RMK Keskkonnamõjude analüüs
4. Lisa 3 RMK koosoleku protokoll 40
5. Lisa 4 Maaomanike kooskõlastused
6. Lisa 5 Mapinfo (digitaalne lisa)
40
7. Lisa 6 Raieala kiht (digitaalne lisa)
8. Lisa 7 Mahasõidukoha projekt riigi tugimaanteelt
9. Lisa 8 Keskkonnamõju eelhinnang
10. Lisa 9 Ellektrilevi OÜ liitumisleping
JOONISED:
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
Joonis 1 Projektplaan M1/5000 (plaan1, 2)
Joonis 2 Projektplaan (Kontori tee, Taimeaia tee) M1/1000
Joonis 3 Rõka ring tee pikiprofiil Mh1/5000 Mv1/100
Joonis 4 Kontori tee 2 tee pikiprofiil Mh1/5000 Mv1/100
Joonis 5 Taimeaia tee pikiprofiil Mh1/5000 Mv1/100
Joonis 6 Rõka ring tee ristprofiilid
Joonis 7 Kontori tee 2 tee ristprofiil
Joonis 8 Taimeaia tee ristprofiil
Joonis 9 Eesvoolukraav Ahijärve oja pikiprofiil
Joonis 10 Eesvoolukraav Apna jõgi pikiprofiil
Riigitee kraavide pikiprofiilid
Rajatiste tüüpjoonised:
R-T Kontori tee 2
R-T Taimeaia tee
R-T Peramaa tee
L- kujuline tagasipõõramise koht
Mahasõidukoht tüüp M3
Truubi otsaku kindlustus tüüp MAO
Truubi otsaku kindlustus tüüp
Truubi otsaku kindlustus tüüp KOK
Truubi puitalus
Kraavi nõlva jalami ja põhja kindlustus
Kraavi nõlva kindlustus
Kraavi mätasühendus
Settebassein
Setteekraan
Kraavilaiend
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
SELETUSKIRI
1. Üldosa.
SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskonna haldusterritooriumil asuva metsaparandusobjekti „Järvselja
metsaparandus ja teede REK 2025“ rekonstrueerimis projekt on koostatud OÜ Hetver poolt vastavalt
hankedokumendi Lisa 1 –Tehniline kirjeldus, Maa- ja Ruumiameti Tartu keskuse poolt väljastatud
projekteerimistingimustele nr. 6.1-1/18375 30.04.2025.a., Keskkonnaameti kirjadele: „Agali, Rõka ja Järvselja
külades maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekteerimistingimused” 21.04.2025 nr 6-2/25/7382-2,
“Agali, Rõka ja Järvselja külades maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekteerimistingimuste selgitus”.
21.08.2025 nr 6-2/25/7382-5, „Järvselja maaparandusehitiste..rekonstrueerimise selgitus vääriselupaikade
osas“ 05.11.2025 nr 6-2/25/7382-7 ja Transpordiameti kiri: „Järvselja maaparandusehitiste
projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamine märkustega” 17.04.2025 nr 7.1-2/25/5873-2 .
Projekt on koostatud vastavalt RMK poolt kinnitatud „Metsakuivenduse- ja teede ehitusprojekti näidiskoosseis
2020” ja on kooskõlas Maaparandusseaduse sellest tulenevate õigusaktidega (Maaeluministri määrus
25.02.2019 nr. 14“ Maaparandussüsteemi ehitusprojekti nõuded”, Maaeluministri määrus 06.05.2019 nr. 45
“Maaparandussüsteemi projekteerimisnormid”).
Rekonstrueeritav metsakuivendusobjekt asub Tartu maakonnas, Kastre vallas, Agali, Rõka ja Järvselja
külas.
Objekt asub Järvselja Õppe- ja Katsemetskonna hallataval maal:
45401:001:0279; 45401:001:0295; 45401:002:0305; 45401:002:0307 ja 91501:008:0107.
RMK maal:
45401:001:0289 ja piirneb kinnistuga 91501:001:0267.
Objekti läbivad riigimaantee lõigud, mis asuvad järgmistel katastritunnustel 45401:002:0326, 45401:002:0330,
91501:008:013, 45401:002:0327.
Asub eramaal:
91501:008:0022, 45401:001:0247, 45401:002:0008, 45401:002:0101.
Piirneb eramaadega:
45401:002:0049, 45401:002:0011, 45401:002:0131, 91501:006:0198, 45401:002:0132, 45401:002:0298,
70801:001:1310.
45401:002:0005, 45401:002:0009, 45401:002:0006, 45401:002:0010, 45401:002:0007, 45401:002:0008,
45401:002:0061, 45401:002:0235, 45401:002:0338, 45401:002:0334, 45401:002:0264, 45401:002:0021.
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla
4
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
Objekt paikneb metsakvartalitel:
JS227, JS228, JS229, JS230, JS231, JS247, JS246, JS245, JS244, JS243, JS224, JS240, JS263, JS262,
JS261, JS260, JS259, JS258, JS257, JS236, JS235, JS234, JS233, JS232, JS248, JS249, JS250, JS251,
JS252, JS253, JS254, JS255, JS256, JS264, JS265, JS266, JS267, JS268, JS269, JS270, JS271, JS272,
JS273, JS274, JS275, JS276, JS400, JS277, JS278, JS279, JS280, JS281, JS282, JS283, JS284, JS285,
JS286, JS287, JS288, JS289, JS290, JS291, JS292, JS293, JS294, JS295, JS296, JS296, JS297, JS298,
JS299, JS300, JS301, JS302, JS303, JS304, JS305, JS306, JS307, JS308, JS309, JS310, JS311.
Juurdepääsuteedeks projektalale ja piirnemine riigiteedega on 22289 Sikakurmu-Järvselja kõrvalmaantee km
1,43 – 5,17 (km 2,14 ristuva Rõka ring tee rekonstrueerimine), 22286 Kõnnu-Ahunapalu kõrvalmaantee km
6,88 – 8,47 (km 7,23 ristuva Rõka ringtee rekonstrueerimine) ja 22287 Liispõllu-Järvselja-Aravu
kõrvalmaantee km 0,00 – 6,27.
Rõka ring tee ja Peramaa tee on maaparandussüsteeme teenindavad teed. Kontori tee 2 ja Taimeaia tee on
juurdepääsuteed. Teed asuvad Järvselja Õppe- ja Katsemetskonna kinnistutel.
Rekonstrueeritavat ala läbivad elektripaigaldised – Elektrilevi OÜ keskpingeõhuliin 1...20kV elektrõhuliin, kuni
1 kV õhuliin ja maakaabelliin. Rõka tee ääres Pk 37+25...pk45+26 ja Peramaa tee ääres asub Elektrilevi OÜ
maakaabel AXLJ-TT3x25+16. Kontori tee 2 te ületab õhuliin kuni 1kV. Taimeaia teed ületab õhuliin kuni 1kV
ja maakaabel kuni 1kV. Järvselja alevikus on Elektrilevi OÜ elektrimaakaabelliinid kuni 1 kV. Rõka külas
asuvad Elektrilevi OÜ keskpingeõhuliin ja elektriõhuliin alla 1 kV.
Kontori tee 2 teljel asub Apna jõest kuni Taimeaia teeni AS Emajõe Veevärk maa-alune vee ja kanalisatsiooni
survetorustik.
Enne ehitustööde algust tuleb välja kutsuda projektiga haaratud alal asuvate tehnorajatiste valdajad
vastavalt kooskõlastuste tingimustele.
Viimane rekonstrueerimise või ehitamise aasta:
Järvselja(TJ-194)..2105090010010/001 1971.
Järvselja(TJ-194)..2020858000020/001 1971.
Haavametsa_I(TTP-336)..2105100010010/001 1974.
Rõka ring tee 2020858000020/102 1971.
Peramaa tee 2020858000020/107 1971.
Keskkonnaameti projekteerimistingimuste kooskõlastuses välja toodud keskkonnaobektid, kus
maaparandustööde osas on vajalikud piirangud ja keelud: Alale jäävad Järvselja sellerheiniku püsielupaik,
Järvselja-1 lehise-õõspuraviku püsielupaik,
Järvselja-2 lehise-õõspuraviku püsielupaik ja Järvselja-3 lehise-õõspuraviku püsielupaik.
Püsielupaiga valitseja ehk Keskkonnaameti nõusolekul on lubatud olemasolevate
maaparandussüsteemide hoiutööd. Tööd tuleb planeerida mahus, mis välistab negatiivsed
mõjud püsielupaikadele.
Alale jääb ka projekteeritav Järvselja kahara partheina ja laialehise nestiku püsielupaik.
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla
5
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
Projekteeritavas püsielupaigas ja sellele jäävaid kraave mitte rekonstrueerida ning
taimede kasvukohtadele ei tohi kuivendusmõju suurendada ega kahjustada.
Ala külgneb Järvselja looduskaitseala Apna piiranguvööndi ja
Järvselja sihtkaitsevööndiga. Järvselja looduskaitseala kuulub üle-euroopalisse kaitsealade
võrgustikku Natura 2000 kui Järvselja loodusala. Järvselja looduskaitseala Apna
piiranguvöönd kattub ka Metsaelupaikade looduskaitseala sihtkaitsevööndiga. Apna
piiranguvööndis on keelatud uue maaparandussüsteemi rajamine. Keskkonnaameti
nõusolekul on Järvselja sihtkaitsevööndis lubatud olemasolevate maaparandussüsteemide
hoiutööd. Kaitsealaga külgnevates kraavides planeeritud tööd, peavad need jääma
hooldustööde raamesse. Kaitsealale setet ja raiejäätmeid paigutada ei ole lubatud. Alale
jääb I kategooria kalakotka (Pandion haliaetus) ja II kategooria kanakulli (Accipiter
gentilis) püsielupaigad ja elupaigad. Kõik eelnimetatud linnuliigid on tundlikud pesitsusajal
inimeste liikumise ja mürarohkete tegevuste suhtes. Tööde teostamisel tuleb arvestada, et töid
ei või läbi viia:
•kalakotka pesapuust 500 m raadiuses 14. märtsist kuni 31. augustini;
• kanakulli pesapuust 300 m raadiuses 15. märts kuni 31. juulini.
Kalakotka püsielupaikades ja elupaikades ning kanakulli elupaikades tuleb piirduda hoiutööde
läbiviimisega.
Alale jäävad mitmed vääriselupaigad (VEP) ja kaitstavad Natura elupaigatüübid. Kaitstavates
Natura elupaigatüüpides ei või niiskusrežiimi muuta ja seega tuleb neid läbivates ja külgnevates
kraavides piirduda hooldustööde läbiviimisega. Sette eemaldamise vajadust tuleb põhjendada.
Alale jäävad mitmed I , II ja III kategooria loomade, seente ja samblike ning taimede elupaigad.
• I ja II kaitsekategooria taimede ja seente kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine,
on keelatud.
• III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest
korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas, on keelatud.
• Piiritlemata II ja III kategooria kaitsealuste liikide elupaikades rakendub isendi kaitse
Looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine
ning tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, keelatud. Arvestada tuleb
taimestiku niitmisel ja puittaimestiku raiel lindude pesitsusperioodiga. Veekogu kalda või ranna
erosiooni ja hajuheite vältimiseks on veekogu kaldal või rannal
veekaitsevöönd. Maaparandussüsteemi eesvoolusid loetakse samuti veekogudeks, mille
veekaitsevööndi ulatus sõltuvalt valgala suurusest on üks meeter või kümme meetrit (piiranguvöönd 100 m).
Veekaitsevööndis on keelatud pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda
erosiooni või hajuheidet. Tuleb arvestada veekaitsevööndi eesmärke ning kavandada töid veekaitsevööndit
võimalikult vähe mõjutaval viisil.
Vältida projekti teostamisel kahjulikke mõjusid veekogudele, tuleb:
1) Tööde teostamise käigus maksimaalselt vältida heljumi teket ja levikut veekogudes ning
töid teostada võimalusel madalveeperioodil. Soodsate tingimuste korral võib heljum
kanduda küllaltki kaugele. Heljumi edasikandumise vältimiseks kasutada näiteks
tõkkekardinaid, settepüüdureid jms.
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla
6
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
2) Masinate hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnasel ja veekogule lähemal kui
10 meetrit, keelatud on kütte- ja määrdeainete sattumine vette ja pinnasesse.
3) Tööd katkestada valingvihmade korral, et vähendada võimalikku heljumi ja setete levikut
veekogudes ning erosiooniohtu kaldal.
4) Setete ja süvenduspinnase maismaale paigutamisel seda teha viisil, mis välistab nende
(tagasi) valgumise veekogusse.
VEP alal ja mõjualas (kuni 30 m objekti piirist) iga VEP põhiselt tööde mõju VEP alale ning projekteerida
võimalikult VEP alasid säästvaid lahendusi.
Rekonstrueeritava maaparandusehitiste suublateks on eesvoolud Apna jõgi ja Ahijärve oja. Ahijärve oja
seisukord on suhteliselt hea, oja on rekonstrueeritud 2009 a koostatud rekonstrueerimisprojekti järgi. Eesvoolu
trassil kasvab pikk rohttaimestik ja madal võsa. Voolusängi on koprad ehitanud koprapaisud. Kobraste
tegevus on voolusängi põhja kuhjanud setet.
Apna jõe seisukord on ebarahuldav. Eesvoolu trass on kaetud puittaimestikuga ja voolusängis on sete.
Liigvee äravoolu piiravad voolutakistused ja lamapuit, mis segab ka eesvoolu hooldamist. Ahijärve ojal ja
Apna jõel on projekteeritud tööd valdavalt hooldustööde mahus. Apna jõel, kuna asub keskkonnakaitseliste
objektide piiranguvööndites.
Maaparandusehitiste kuivendusvõrk on valdavalt halvas tehnilises seisukorras. Kraavide trassid on kaetud
puittaimestikuga, voolusängi on kogunenud sete. Kaevetööde käigus eemaldatakse kraavidest sete ja
taastatakse algsed parameetrid. Kuivenduskraavid, mis asuvad piirangutega aladel (Vep, NATURA, jne)
teostatakse tööd hooldus- ja hoiutööde mahus.
Projekteeritakse rekonstrueerimis- ja uuendustööd maaparandussüsteemi teenindavatel teedel – Rõka ring
teel ja Peramaa teel. Projekteeritakse rekonstrueerimis- ja uuendustööd teedel Kontori tee 2 ja Taimeaia tee.
Rekonstrueeritakse või uuendatakse olemasolevad ja ehitatakse uued truubid.
Transpordiameti kooskõlastusel, tööde teostamisel kasutatakse juurdepääsuteedena riigi kõrvalmaanteid -
22289 Sikakurmu-Järvselja kõrvalmaantee, 22286 Kõnnu-Ahunapalu kõrvalmaantee ja 22287 Liispõllu-
Järvselja-Aravu kõrvalmaantee. Riigi teedelt juurdepääsuks metsamaale kasutatakse olemaolevaid
mahasõidukohtasid.
Riigitee kaitsevööndis on keelatud EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 nimetatud tegevused. Riigitee
kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul
vastavalt EhS § 70 lg 3. Riigiteed ega selle korrakohast kasutamist ei ole lubatud ohustada. Tööde käigus
tekkinud jäätmeid, settematerjali jne ei tohi riigitee teemaal ladustada ega planeerida teemaa
piires. Tee kaitsevööndisse jäävate kraavide uuendustööde käigus säilitada kraavi nõlvade
korrapärased kalded. Ehitustehnikaga manööverdamine riigitee mulde nõlvadel ei ole
lubatud. Riigi kõrvalmaanteede kaitsevõõnd on 30 m äärmise sõiduraja servast (kantud projektplaanile joonis
1).
Varasemateks projektideks, mille järgi on ehitatud olemasolevad maaparandusehitised on:
*„Elva metsamajand Ahja metskond ja EPA järvselja Õppe-katsemajand metsakuivendusprojekt nr. 194“ Töö
nr 70013, 1960 a. Projekteerija RPUI Eeesti Maaparandusprojekt.
*„Elva metsamajand Ahja metskond ja EPA järvselja Õppe-Katsemetsamajand metsakuivendusprojekt nr. 194
TJ“ (Ahja metskonna osa) Töö nr 70467, 1971a. Projekteerija RPUI Eeesti Maaparandusprojekt.
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla
7
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
*„EPA Järvselja õppe – ja katsemajandi metsa väljaveotee ehitamise projekt“ Tartu 1966, Projekteerija ENSV
PM Maaparanduse ja Maakorralduse Valitsus, Tartu Maaparanduse Valitsus projekteerimise grupp.
*“Järvselja (TJ-194) maaparandusehitiste kuivendus ja teedevõrgu rekonstrueerimise projekt“. Töö nr 09-02,
projekteeris Laanekraav OÜ.
Haavametsa _I(TTP-336) 2105090010010/002 maaparandusehitise osas vana projekt ei ole leitav.
Maaparandusehitised asuvad osaliselt liiva ja turbapinnasel, mis on uhtumisohtlikud. Sette edasikandumise
takistamiseks on projekteeritud ehitada settebasseinid ka tehnoloogilised settebasseinid riigitee truupide ette.
Elurikkuse soodustamiseks projekteeritakse kraavilaiendeid. Settebasseinid on ka leevendusveekogudeks,
millede ehitamisel tuleb arvestada leevendusveekogude ehitamise nõudeid.
Ehitusprojekti rakendamisel aluseks võetavate normide loetelu:
x maaeluministri 28.03.2019 määrus nr 38 „Maaparandussüsteemi ehitamise täpsemad nõuded”;
x maaeluministri 20.12.2018 määrus nr 79 „Maaparandussüsteemi ehitamise üle omanikujärelevalve
tegemise nõuded”;
x maaeluministri 14.12.2018 määrus nr 74 „Maaparandussüsteemi kasutusloa ja väikesüsteemi kasutusloa
ning nende taotluste sisu nõuded”;
x.maaeluministri 19.12.2018 määrus nr 75 „Maaparandushoiutööde nõuded”;
x maaeluministri 10.12.2018 määrus nr 64 „Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord”;
x maaeluministri 23.11.2018 määrus nr 63 „Maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registri põhimäärus”;
x maaeluministri 13.12.2018 määrus nr 72 „Ehitamise dokumenteerimise ja ehitusdokumentide täpsemad
nõuded ning ehitusdokumentide säilitamise ja üleandmise nõuded”;
Rekonstrueeritavate maaparandusehitiste üldandmed on esitatud tabelis 4.
Tabel 4 Rekonstrueeritavate maaparandusehitiste üldandmed
Maaparandusehitise
Rekonst-
Ehitise lühi- Maaparandus- Hooldatav
rek pindala rek tee uuendatav rueeritav
tähis süsteemi kood kood nimetus eesvool
(ha) (km) tee (km) eesvool
(km)
(km)
2105090010010 001 147,16
EH-1 Järvselja(TJ-194)
479,56
EH-2 2020858000020 001 2,13
Järvselja(TJ-194)
Haavametsa_I(TTP-
EH-3 2105100010010 001 551,88 0,60 2,60
336)
EH-4 2020858000020 102 Rõka ring tee 4,51
EH-5 2020858000020 107 Peramaa tee 0,15
Kokku: 1178,6 4,51 0,15 0,60 4,73
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla
8
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
Tabel 4a Teede üldandmed
Tee
Ehitise lühi-
rek tee uuendatav
tähis kood nimetus Kokku (km)
(km) tee (km)
0,36 0,36
EH-6
4692971
Kontori tee 2
EH-7 0,14 0,14
4795836
Taimeaia tee
Asukoha plaan asub leheküljel ....
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla
9
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
Asukoha plaan M 1:40000
Alusena on kasutatud MaRu baaskaarti
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla
10
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
2. Uurimistööd.
Uurimistööd on tehti vastavalt Maaeluministri 20.12.2018a. määrusele nr 77 „Maaparanduse
uurimistöö nõuded”.
Uurimistööd tehti mahus, et projekteerida “Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025“”
maaparandussüsteemi rekonstrueerimine ning maaparandussüsteeme teenindavate- ja juurdepääsu teede
rekonstrueerimine. Uurimistööde andmed koondati uurimistööde aruandesse.
Uurimistööde kokkuvõte uurimistöö liikide lõikes ja projekteerimistingimuste alusel on järgnev:
1.Kuivendusvõrgu tehnilise seisukorra uurimistöö teostati kokku 1204 ha-l. Kultuurtehnilised uurimistööd
kuivendusvõrgu- ja teetrassidel teostati ulatuses, mis on vajalikud puittaimestiku likvideerimise mahu
määramiseks. Uurimistööd teostati olemasolevatel kuivenduskraavidel. Uurimistööd teostati uute, kaevatavate
kraavide trassidel. Kraavidel tehti uurimistööd kaevetööde mahu väljaselgitamiseks, kändude juurimise
mahtude väljaselgitamiseks ning vanade kraavivallide likvideerimise mahtude väljaselgitamiseks. Uuriti
koprapaisude olemasolu. Uuriti riigi kõrvalmaantee äärsete kraavide, mille kaudu suunatakse vesi ära
rekonstrueeritava ala kuivenduskraavidest. Liigvee ärajuhtimise tagamiseks uuriti veejuhtmeid väljapool
projektiala. Topogeodeetiliste uurimistööde käigus mõõdistati veejuhtmete põhja kõrgused, vajadusel vee
tasapind ja maapinna kõrgusarvud.
Kultuurtehnilised uurimistöödega määrati veejuhtmete ja mullete kattuvus puittaimestikuga. Puittaimestik
liigitub võsaks ja puistuks.
2. Eesvoolukraavidel Apna jõgi (3,2km) ja Ahijärve oja (2,1 km) teostati tehnilised, kultuurtehnilised, pinnase
ja topo-geodeetilised uurimistööd. Eesvoolukraavid trasseeriti ja piketeeriti. Eesvoolu trassidel mõõdistati
ristprofiilid ca 100 m vahemaa tagant. Pikettide kohal uuriti kraavide tehnilist seisukorda ja pinnast. Ahijärve
oja pinnase määramiseks kasutati olemasolevat kraavi pikiprofiili ja välivaatlust. Apna jõe pinnase
määramiseks kasutati pinnasepuuri, millega sondeeriti eesvoolu kalda alal ja pinnaseproov võeti eesvoolu
põhjast. Uuriti koprapaisude olemasolu.
3. Uuriti olemasolevate truupide seisukorda ja uute truupide ehitamise vajadust. Mõõdeti truupide põhja ja
teekatte/mulde pinna kõrgused. Uuriti olemasolevate truupide tehnilist seisukorda - torustik, otsakud ning
parameetreid - pikkus, läbimõõt.
4. Teede rekonstrueerimise ja uuendamise uurimistööde käigus Uuritud teedeks on
maaparandussüsteeme teenindavad teed - Rõka ring tee (4,51 km), Peramaa tee (0,15km) ja
juurdepääsuteed Kontori tee 2 (0,36 km), Taimeaia tee (0,14 km).
Mõõdistati teetrassi pikettide (ca 100m vahekaugusega) kohalt ristprofiilid ca 20 m laiuses trassi
koridoris. Mõõdistati tee iseloomulikes kohtades punktid (nt. tee käänakud, kraavide põhjad, reljeefi
kõrgem või madalam punkt). Uurimistööde andmed on katud uurimistööde plaanile, piki- ja
ristprofiilidele. Teede trassil teostati kultuurtehnilised uurimistööd - puittaimestiku likvideerimise mahu
arvestamiseks. Tehti kindlaks teede mulde rekonstrueerimise ning ehitustööde vajadus ja maht. Uuriti teede
äärde uute veejuhtmete ehitamise võimalusi ja vajadust. Ristprofiilide mõõtmisega selgus ehitamistöödeks
vajalik trassi laius - kui laialt tuleb teostada kultuurtehnilised tööd tee teljest arvates. Selgitati
mahasõidukohtade ja tagasipööramise kohtade ehitamise vajadus, asukohad ja vajalikud tööd. Teetrassi
sondeeriti tee aluspinnase ja olemasoleva kruuskatte seisukorra määramiseks. Uurimistööde käigus puuriti
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla
11
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
teekattesse 1m sügavusi surfe, lisaks uuriti käsipuuriga pinnast tee kõrval, muldel ja metsamaal, mille käigus
võeti käsipinnasepuuriga pinnaseproove. Üldise pildi saamiseks kasutati maa-ameti mullastiku kaarti ja
olemasoleva ehitusprojekti andmeid. Mõõdistamise andmete põhjal on koostatud tee pikiprofiil ja ristprofiilid.
5.Keskkonnaalaste uurimistöödega uuriti kaitstavaid loodusobjekte mõjutavaid veejuhtmeid ning hinnati
kavandatavate tegevuste elluviimise võimalikkust, lähtuvalt kaitstavate loodusobjektide
kaitse eesmärkidest. Uuriti keskkonnarajatiste ehitamise vajalikkust ja võimalusi.
Uurimistöö tulemusena selgusid kuivendussüsteemi eesvoolukraavide, kuivendus- ja teekraavide, truupide,
ning teede tehniline seisukord. Selgitati rekonstrueeritava ala pinnas, veejuhtmete põhja ja maapinna
kõrgused. Selgusid kaitstavad looduskaitselised objektid ja neid mõjutavad veejuhtmed.
Veejuhtmete voolusängi on kogunenud sete. Kraavide ristlõige on vähenenud ja ei taga vajalikku
kuivendusintensiivsust. Eesvoolukraavide nõlvadel kasvab puittaimestik, voolusängis on sete, lamapuit ja
voolutakistused.
Truubid on amortiseerunud ja vajavad rekonstrueerimist, vaja on ehitada uusi truupe.
Uurimistöödega selgusid teede rekonstrueerimise ja uuendamise vajadus. Rõka ring tee, mis asub valdavalt
mineraalpinnasel vajab rekonstrueerimist. Teel on kaks lõiku, kus aluspinnaseks on turvas, mille paksus on
0,8...5,0 m. Teekate on amortiseerunud, katendis esinevad augud, lõiguti on tee märjal ajal raskesti läbitav.
Olemasoleva kruuskatte laiuseks mõõdeti ca 4 m. Tee ääres olevad veejuhtmed on amortiseerunud ja ei taga
tee muldkeha optimaalset niiskusreziimi. Tee ääred on hooldatud. Teeäärsetes veejuhtmetes kasvab roht- ja
puittaimestik. Puuduvad nõuetekohased mahasõidukohad. Peramaa tee teekate vajab uuendamist. Kontori
tee 2 asub osaliselt pargi alal ja osaliselt turba pinnasel. Turbapinnasel asuva lõigu all asub AS Emajõe
veevärk vee ja survekanalisatsiooni trass. Turbapinnasel asuva teelõigu äärtes on osaliselt teekraavid.
Teekate on amortiseerunud. Taimeaia tee teekate on amortiseerunud. Tee äärtes veejuhtmed puuduvad.
Topo-geodeetilised mõõdistustustel on kasutatud GNSS RTK seadet South Inno7. Topo-geodeetilised
mõõdistamised on tehtud L-Est 97 koordinaatide süsteemis ja kõrgused on mõõdetud EH2000 süsteemis.
GNSS mõõdistamine teostati GeoNovus Eesti virtuaalses VRS Now võrgus, mis annab parandeid riikliku
võrgu polügonomeetria punktidelt.
Paigaldati ajutised reeperid. Mõõdistusandmed on seotud riikliku geodeetilise võrgu tihendusvõrgu punktiga
Võnnu (810). Paigaldati 24 ajutist reeperit.
Uurimistööde andmete põhjal on koostati uurimistööde plaan mõõdus 1:5000.
Uurimistööde osas esitatakse tabelid „Uurimistööde loetelu“ (tabel 5) ja „Reeperite loetelu“ (tabel 6).
Uurimistööde aruanne on üle antud Maa ja Ruumiameti maaparandussüsteemi ehitusõiguse büroole.
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla
12
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
Tabel 5 Uurimistööde loetelu
Kõikide uurimistööde tegija oli OÜ Hetver.
Uurimistööd teostajateks olid Kalle Riidak (KR), Tarvo Verbak (TV) ja Heiki Verbak (HV) poolt. Välitööd
toimusid vahemikus 15.08 – 14.11.25.
Teost.
Nr. nimetus ühik Eh4 Eh5 Konto Taim Teost.
Eh 1 Eh 2 Eh 3 aeg
ri tee eaia Kokku
2 tee
Kameraalsed uurimistööd,
kaardimaterjali 15.08 -
1 ettevalmistamine ja töö 1 15.10.25
varasema projekti HV, TV,
olemasolu uurimine. KR
Maaparandussüsteemi 02.09-
2 tehnilise seisukorra ha 142,5 490,6 571,0 1204,1 14.11.25 HV, TV,
uurimistöö KR
Eesvoolude tehnilise
seisukorra uurimistöö 02.09-
ulatuses, mis tagab
3 ha 1061,6 22.10.25
projektalal 490,6 571,0
maaparandussüsteemi HV, TV,
toimimise KR
Truupide 28.08-
rekonstrueerimise ja HV, TV,
4 ha 142,5 1204,1 14.11.25
ehitamisega seotud 490,6 571,0 KR
uurimistööd
Topo-geodeetilised 28.08-
HV, TV,
5 uurimistööd ha 142,5 490,6 571,0 1204,1 14.11.25
KR
maaparandusehitisel
Topo-geodeetilised
uurimistööd teedel 28.08-
6 (trasseerimine, km 5,02 29.08.25 HV, TV
4,51 0,15 0,36 0,16
piketeerimine, ristprofiilide
mõõdistamine) (km)
Teelt mahasõidukohtade 28.08-
ja tagasipööramiskoha
7 km 5,02 29.08.25
projekteerimiseks vajalikud 4,51 0,15 0,36 0,16
uurimistööd HV, TV
27.09,
4,51 0,15 0,36 0,16
8 km 5,02 28.09-
Teede pinnase
08.10.25
uurimistööd HV, TV
Teetruupide 28.08-
rekonstrueerimise ja
9 km 5,02 14.11.25
ehitamisega seotud 0,15 0,36 0,16 HV, TV,
uurimistööd KR
02.09-
10 Keskkonnakaitse rajatiste ha 142,5 490,6 571,0 1204,1 26.09.25 HV, TV,
vajaduse uurimistööd KR
Kitsendusi põhjustavate
objektide olemasolu 02.09-
11 uurimine projektiga ha 142,5 1204,1 26.09.25
hõlmataval alal 490,6 571,0 HV, TV,
(arvestades ka objektide KR
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla
13
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
kaitsevööndeid)
02.09-
12 Ajutiste reeperite tk 2 11 11 24 29.09.25 HV, TV,
paigaldamine KR
Tabel 2 Reeperite loetelu
Jrk nr Reeperi
number klass kirjeldus asukoha kõrgus
arv m
kirjeldus koordinaadid
x y
1 1 Tehn. Lepp Apna jõe PK 15+72 6461481.65 694045.05
juures. 38.12
2 2 Tehn. TR/24 toru TR/24 toru idapoolse 6461183.84 691007.73
otsa peal 32.99
3 3 Tehn. T/40 toru T/40 toru idapoolse 6460839.06 691313.68
otsa peal 34.18
4 4 Tehn. Kask Kraavide 242 ja 243 6461403.23 692789.01
ristumine 36.31
5 5 Tehn. TR/21 toru TR/21 toru idapoolse 6461564.60 690503.75
otsa peal.
33.92
6 6 Tehn. El. post Kraavide 333 ja 321-2 6462426.45 693857.41
ristumisest 50 m.
Lõunasse. 39.83
7 7 Tehn. TR/23 toru TR/23 põhjapoolse 6460885.20 690822.91
otsa peal.
34.57
8 8 Tehn. Kask Rõka ringtee PK 6461435.87 691539.36
29+24.
34.30
9 9 Tehn. Känd 20 m. TR/41 loode 6461788.28 692401.54
poole.
35.83
10 10 Tehn. Lepp Kraavide 272 ja 424 6460976.18 692558.78
ristumiskohas.
37.45
11 11 Tehn. Haab Rõka ringtee otsas üle 6461298.84 693758.79
Sikakurmu-Järvselja
riigi tee. 42.41
12 12 Tehn. Lepp El. liini(1-20kV) ja 6460626.99 693898.21
Sikakurmu-Järvselja
riigi tee kirdenurgas. 41.95
13 13 Tehn. Lepp Apna jõe PK 10 6462011-42 693605.36
juures.
36.25
14 14 Tehn. Känd Kraav 338 ja ehitatava 6461863.36 694012.90
kraavi 374
ristumiskohas. 40.54
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla
14
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
15 15 Tehn. Kuusk Kraavi 398-2 lähtest 6462626.49 694601.57
33 m. allavoolu.
42.74
16 16 Tehn. Mänd Kraavi 353 lähtest 91 6463222.91 694556.09
m. allavoolu ja 13 m.
paremale. 38.77
17 17 Tehn. Känd TR/85 üle Liispõllu- 6463926.85 695110.80
Järvselja-Aravu tee.
38.89
18 18 Tehn. Mänd Kraavist 366 24 m. 6464720.44 695934.52
vastuvoolu.
38.13
19 19 Tehn. Känd Kraavist 117 90 m. 6463525.92 692715.54
allavoolu.
37.06
20 20 Tehn. Känd TR/15 16 m. 6462862.65 692203.89
põhjapoole.
35,69
21 21 Tehn. Haab Kõnnu-Ahunpalu tee 6463900.31 692030.45
truubist lõunasse, aia
nurgas. 35.48
22 22 Tehn. Lepp Kõnnu-Ahunpalu tee 6462962.86 691223.30
ja Rõka ring tee ristist
32 m. lõunasse. 35.35
23 23 Tehn. Truubi Kõnnu-Ahunpalu tee 6463804.72 690933.21
otsak ja Ahijärve oja truubi
otsak. 33.82
24 24 Tehn. Mänd TR/74a 12 m. 6463369.03 694115.49
lõunasse.
37.37
3. Geoloogia, mullastik ja pinnas.
Rekonstrueeritav objekt on reljeefilt suhteliselt tasane, maapinna languga idast läände. Esineb mikroreljeefi,
e. maapinna ebatasasust. Maapinna madalama osa kõrgusarv on 33,0 m ja kõrgema osa kõrgus on 42,0 m.
Piirkonnas on soiseid alasid. Rekonstrueeritava ala idapiiril asub Huuliku soo, esineb veel väiksemaid soid.
Geoloogilise aluspõhja moodustab Kesk-Devoni Aruküla lademe Aruküla kihistu liivakivi ja aleuroliit.
Domineerivad mineraalmullad.
Mullastik on väga kirju. Rekonstrueeritava ala idaosas on valdavad liiva ja saviliiva pinnased, esineb madalsoo
pinnast. Liivapinnas esineb kas paksema või õhema kihina praktiliselt kogu rekonstrueeritaval all. Ala
läänepoolses osas on valdavad liivsavi pinnased, esineb madalsoo pinnast. Rekonstrueeritav ala piirneb
kaguosas rabaga. Esinevad leede-glei muld, leetunud gleimuld. Madalamatel aladel esinevad leostunud
gleimuld ja turvastunud muld.
Pinnasevesi on kõrge ja jääb valdavalt alla 1 m sügavusele maapinnast, paiguti ulatudes
kuni 0,3 m sügavuseni. Metsakuivendusobjekti ala on valdavalt liigniisketel muldadel.
Rõka ring tee asub liivsavi, saviliiva, liiva ja turbapinnasel. Kontori tee 2 asub turbapinnasel, rähkse saviliiva ja
liivapinnasel. Taimeaia tee asub rähkse saviliiva pinnasel.
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla
15
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
Metsa kasvukohatüüpideston esineb jänesekapsa-kõdusoo, jänesekapsa –mustika, mustika-kõdusoo,
angervaksa, madalsoo, naadi jne.
Liigniiskuse peamisteks põhjusteks on kõrgeleulatuv põhjavesi ning kuivendussüsteemi amortiseerumine.
4. Kultuurtehnilised tööd.
Kultuurtehniliste tööde eesmärk on ette valmistada projektala veejuhtmete ja teede trassid ehitus-
,rekonstrueerimis- ja hoiutöödeks.
4.1. Trasside ettevalmistustööd.
Trasside ettevalmistustöö koosneb peamiselt kultuurtehnilisest tööst. Projektplaanil (joonis 1) on
rekonstrueeritavatele, uuendatavatele ja hooldatavatele kraavidele tingmärgiga kantud raiutavate trasside
laiused kraavi teljest ning voolusuund (näitab kraavimulde asukohta). Rekonstrueeritavatel teedel on
arvestatud trassi laius tee teljest, mille kohta on informatsioon teede pikiprofiilidel ja ristprofiilidel (joonis 2-7).
Ettevalmistavate tööde käigus raiutakse trassidelt puittaimestik ja koondatakse, juuritakse või freesitakse
kännud.
Eesvoolukraav Ahijärve oja hooldatakse (rekonstrueeritud ca 2010), mille käigus voolusängist likvideeritakse
koprapaisud, likvideeritakse voolusängist sete ja puhastatakse trass puittaimestikust (valdavalt madal võsa ja
kõrge rohttaimestik). Puittaimestik freesitakse. Koprapaisud likvideeritakse. Eesvoolukraav Apna jõgi asub
valdavalt metsamaal, lõigul pk9...pk14 on teekraaviks. Piketist pk0...pk9 ja pk14...pk26 voolab eesvool
metsamaal. Olemasolev mulle on valdavalt kaetud puttaimestikuga, puittaimestikuga on kaetud ka veejuhtme
nõlvad. Voolusängis on lõiguti palju lamapuitu. Metsamaal asuv lõik on keskkonnakaitselise piirangute töttu
hooldatav. Eesvoolu trass puhastatakse puttaimestikust. Veejuhtmete nõlvadel kännud freesitakse, muldel
juuritakse. Pk9...pk14 vahelisel lõigul kasvab eesvoolul võsa, mis likvideeritakse freesimise teel. Lamapuit
likvideeritakse trassi laiuselt, väljapoole trassi asuv lamapuit jäetakse lebama.
Kuivendusvõrgu kraavide trassid tuleb puhastada puittaimestikust ja juurida või freesida kännud. Kvartali
sihtidel tuleb rajada 12 m laiused trassid. Kvartalisisesed kraavide trassid tuleb rajada 6...8 m laiused
vastavalt kraavi laiusele ja projekteeritavatele töödele, seda juhul kui liigeldava mulde ehitamine pole vajalik.
Kvartali sihtidel asuvate kraavide mulded tuleb ehitada liigeldavateks - 6 m laiusteks. Kraavidel, kus
mullavallid on laiali lükkamata, tuleb vajadusel tasandada (kui rajatakse mulle). Kraavidel tehtavatel töödel
tuleb lähtuda Keskkonnaameti nõuetest. Võimalusel tuleb kvartalisihtidele, kus kraave ei ole, kaevata uus
kraav (vastavalt hankedokumendile). Uute kraavide trassidel tuleb teostada kultuurtehnilised tööd laiusea, et
oleks võimalik kaevata 1 m sügavused kraavid ja ehitada 6 m laiused mulded. Rekonstrueeritaval alal on
keskkonnakaitseliste piirangutega alad, kus kultuurtehniliste tööde teostamisel tuleb lähtuda keskkonnaameti
poolt toodud nõuetest.
Trassiraie tuleb teostada kogumiku „Maaparandusrajatiste tüüpjoonised Tallinn 2024“ p.1.9 kraavitrasside
mahamärkimine, nõudeid arvestades.
Teetrassi teekraavid puhastatakse puittaimestikust. Kännud juuritakse alal, kus teekraavi kaevamisel jääb
mets kraavi alale ja 1 m laiuselt metsapoolsele kaldale mets. Teekraavi rekonstrueerimine jääb olemasoleva
kraavi asukohta, siis kännud freesitakse. Teekraavi metsapoolsel 1 m laiusel ribal kände ei juurita, ega
freesita.
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla
16
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
Veejuhtmete trassidel tuleb puittaimestik kvartali sihtidelt likvideerida järgmiselt - mulle 6 m laiuselt, kraavi
nõlvadel kasvav puittaimestik ja 1-2 m laiune riba veejuhtme metsapoolsel kaldal. Trassi laiuseks jääb
kuivendus kraavidel 12 m (sügavamatel kraavidel laiem). Teekraavidel puhastatakse puittaimestikust kogu
trass ja kraavi metsapoolselt kaldalt 1-2m laiune ala.
Raiuda tuleb ka puud, mis jäävad väljapoole trassi ala, kuid mis on ohtlikult kaldus trassi suunas.
Puude ja raiejäätmete virnastamise asukohad valitakse tööde käigus sihtasutuse metsaülemaga nii, et need
ei takistaks hilisemaid teede ja kraavide rekonstrueerimise/hoiu töid. Peale puidu raiumist materjal
koondatakse ja eemaldatakse kraavitrassidelt.
Kännud juuritakse kogu trassi laiuselt. Kraavide nõlvadel tuleb kännud tasandada freesimise teel siis, kui
sette eemaldamisel ei ole vajalik nõlvade kaeve nõlvuse korrigeerimiseks, seda hooldatavatel kraavidel.
Juuritud kändude ja väljatulnud kivide äravedu ei ole vajalik, need tuleb paigutada trassi äärde nii, et ei tekiks
katkematut valli, vahe tuleb jätta iga 25 m tagant.
Kraavitrasside mulded (trassi laius 12 m) tuleb tasandada siledaks, liikumist võimaldavaks muldeks.
Teetrasside laiused on märgitud teede pikiprofiilile (joonis 2-4).
Rekonstrueeritavate maaparandusehitise kultuurtehniliste tööde mahud on arvestatud tabelis 8.
4.2. Üldnõuded ettevalmistustöödele.
*Ettevalmistustööd peavad vastama maaeluministri 28.03.2019 määrus nr 38 “Maaparandussüsteemi
ehitamise täpsemad nõuded” ja „Metsakuivenduse ja -teede ehitusprojekti näidiskoosseis 2020“ nõuetele.
*Lahti raiutud trass vastab nõuetele, kui töid takistav puittaimestik on raiutud ja sellest tulenev metsamaterjal
on ladustatud eraldi väljapoole trassi või ära veetud. Koos raiejäätmetega tuleb trassilt eemaldada ka
suuremõõduline lamapuit (keskkonnakaitselistel aladel erinõuded), et see ei takistaks kändude juurimist ja
hilisemat mulde töötlemist. Puittaimestiku raiumise järel on ette nähtud ala juurimine või freesimine.
Puidujäätmeid, kive ja kände ei tohi asetada teede ja kraavide mulletesse.
*Ettevalmistustöödel erakinnistutel tuleb trassiraie ja juurimistöödel arvestada erakinnistute omanike
kooskõlastuse tingimustega. Enne töödega alustamist võtta ühendust objektiga piirnevate
maaomanikega, teavitada tööde algusest ja kooskõlastada tegevus objektiga piirneval alal. Täiendavad
tingimused ja tööd vastavalt kooskõlastustele vaadata lisad 1A ja 1B. Erakinnistuga piirnevatel lõikudel enne
töödega alustamist täpsustada piirimärkide olemasolu ja need ehitustööde käigus säilitada. Piirimärkide
hävimisel tuleb need vastavalt maakorralduslikele nõuetele taastada.
Vep, NATURA ja teistel looduskaitseliste piirangutega aladel projekteeritud töödel tuleb jälgida
Keskkonnaameti nõudeid.
5. Kuivendussüsteemi rekonstrueerimine.
Metsamaa kuivendussüsteemide eesmärgiks on pinnavee ärajuhtimine, perioodiliste üleujutuste mõju
vähendamine, metsamulla õhustatuse parandamine ja mullast toitainete väljauhtumise vältimine. Sellega
kaasneb puude kasvukiiruse ja kvaliteedi tõus. Paranevad metsavarumise tingimused ning suureneb
metsamuldade vastupanuvõime tallamise negatiivsetele mõjudele. Metsakuivendus soodustab metsade
uuenemist. Kuivendussüsteemi rekonstrueerimisel taastatakse kuivendatud maa-alal olemasolev
kraavivõrk osaliselt endisel kujul. Kuivendussüsteemide rekonstrueerimisel taastatakse kraavivõrk osaliselt
endisel kujul st. taastatakse veejuhtmete esialgne sügavus ja ristlõige. Veejuhtmete hooldamise korral
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla
17
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
eemaldatakse voolusängist setet kuni 0,5 m³/m, või likvideeritakse ainult voolutakistused ja lamapuit.
Projekteeritud on uued kuivendus- ja teekraavid ning nõvad, veeviimarid, truubid, kraavilaiendid,
setteekraanid ja settebasseinid.
Eesvoolukraavide hooldamine, rekonstrueerimine ja kuivenduskraavide rekonstrueerimine ja hooldamine
tagab kuivendussüsteemidest kiirema liigvee äravoolu. Projektplaanile (joonis 1) on tingmärkidega kantud
informatsioon projekteeritud rekonstrueerimistööde kohta.
Tabelis 8 „Kultuurtehniliste tööde ja veejuhtmete kaevetööde mahud ” on veejuhtmete töömahud esitatud
iseloomulike lõikude kaupa.
5.1.Kuivendussüsteemi projekteerimine.
Kuivendussüsteemi rekonstrueerimise projektala asub maaparandusehitistel Järvselja(TJ-194) (EH1 ja EH2),
Haavametsa_I(TTP-336) (EH3), kus asuvad maaparandussüsteeme teenindavad teed Rõka ring (EH4) ja
Peramaa tee (EH5). Projekteeritud on kuivenduskraavide hooldamine maaparandusehitise välisel alal ja
juurdepääsuteede rekonstrueerimine – Kontori tee 2 (EH6) ja Taimeaia tee (EH7). Rekonstrueeritavate
maaparandusehitise pindala on kokku 1179 ha. Kuivendusviisiks on kraavkuivendus.
Maaparandusehitise EH1 suublaks on Kalli jõgi, EH2 suublaks on Ahijärve oja ja EH3 suublaks on Apna
jõgi. Ahijärve oja ja Apna jõgi asuvad rekonstrueeritavatel maaparandusehitistel. Ahijärve oja ja Apna jõgi on
eesvoolukraavid. Ahijärve oja seisukord on rahuldav. Voolusängis on koprapaisud, voolusängis on setet.
Eesvoolu on rekonstrueeritud 2010 a. Apna jõe seisukord on ebarahuldav – voolusängis on sete, eesvoolu
trassil kasvab puittaimestik, rohkelt on lõiguti lamapuitu, mida on ka voolusängis. Ahijärve ojal on vajalikud
hooldustööd, mille käigus tuleb likvideerida koprapaisud ja sete mahus kuni 0,5 m³/m ja trassile kasvanud
võsa.
Apna jõel teostatavateks töödeks on trassi puhastamine kasvavast puittaimestikust, lamapuidust ja
voolutakistustest. Eesvoolul tuleb teostada lõiguti hooldus ja rekonstrueerimistöid. Eesvool läbib
looduskaitselisi alasid, kus on lubatud tööde võimaliku mõju vähendamiseks hooldustööd. Lõigus kus
piirangud puuduvad teostatakse rekonstrueerimistööd.
Maaparandusehitiste reguleeriv võrk on ebarahuldavas tehnilises seisukorras. Kraavidesse on kogunenud
sete, osad kraavid on ummistunud ja vee äravool puudub. Olemasolev kuivendusvõrk ei ole kohati piisava
tihedusega, et tagada peale rekonstrueerimistöid vajalikku kuivendusintensiivsust. Projekteeritud on uute
kuivendus- ja teekraavide kaevamine (vastavalt hankedokumendi tehnilisele kirjeldusele).
Teede rekonstrueerimise ja ehitamise käigus on vajalik ehitada uusi teekraave ja nõvasid ning
rekonstrueerida olemasolevad 1...1,2 m sügavusteks.
Kraavitus asub suures osas pinnasel, mis on uhtumisohtlik. Vajalik on lõiguti kindlustada kraavide nõlvu.
Projekteeritud on kraavide nõlvade kindlustamine sisseuhte kohtades (selguvad ehitustööde käigus).
Kindlustamiseks kasutatakse erosioonitõkkematti (dzuudikiust võrguga) heinaseemnekülviga.
Kuivenduskraavi mullavalli taha kogunev vesi tuleb vallist läbi juhtida 30 cm läbimõõduga veeviimariga, mille
täpne asukoht määratakse ehitustööde käigus. Veeviimarid ehitatakse juhul, kui vesi koguneb mulde taha (ei
pääse veejuhtmesse) ja see võib tekitada soostumist. Veeviimarid tuleb ehitada ka ristuvate, olemasolevate
kraavide (ei ole arvel) ristumiskohtadesse rekonstrueeritavate kraavidega. Veeviimarid ehitatakse vastavalt
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla
18
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
„Maaparandusrajatiste tüüpjoonisele Tallinn 2024“. Tüüpjoonis on projekti lisades.
Veejuhtmetest väljakaevatud pinnas tasandatakse buldooseriga või ekskavaatoriga 6 m laiuseks liiklust
võimaldavaks muldeks. Teekraavide kaevega eemaldatud huumus paigutatakse veejuhtme metsapoolsele
kaldale ja pinnas paigutatakse osaliselt tee muldesse, enamuses veetakse ära (ladustamiskoha määrab
tellija).
Kaevetööde käigus eemaldatakse kuivendusvõrgu kraavidest sete (hooldatavatel lõikudel 0,5 m³/m),
voolutakistused ja lamapuit, juuritakse või freesitakse kännud Kraavide algsed parameetrid taastatakse
rekonstrueeritavatel kraavidel. Uued veejuhtmed kaevatakse vastavalt projekteerimisnormidele.
Projekteerimine ja ehitustööd peavad toimuma vastavalt Keskkonnaameti nõuetele.
Kõikide VEP-de puhul kehtib, et VEP piirides ja lähemal kui 25 m uusi kuivenduskraave ei rajata ja
olemasolevaid ei rekonstrueerita, va eesvoolud. Kõikide VEPide suhtes kehtib, et trasse VEP-i vana
metsa arvelt ei laiendata ja trassiraiega VEP-i ei kahjustata. VEP-ides ei tohi niiskusreziimi muuta ja
VEP alal asuvatel kuivenduskraavidel tuleb samuti piirduda hooldustöödega ning sette eemaldamise
vajadust tuleb põhjendada. VEP-i läbivatel kuivenduskraavidel tuleb sette eemaldamisest hoiduda,
voolutakistusi võib eemaldada. Vana metsa arvelt saab lubada trasse laiendada ainult eesvoolu puhul,
kui see on vajalik kogu süsteemi toimimiseks ja puuduvad alternatiivid.
Mitte raiuda - kehtib VEP-iga kattuval alal vana metsa, surnud puude ja lamapuude kohta, trasse laiemaks
raiuda ega sisse raiuda ei ole lubatud, olemasoleva trassi noortest puudest puhastamist hooldustööna saab
lubada. Surnud ja lamapuitu mitte eemaldada - hooldustööna VEP alal on lubatud olemasolevalt trassilt ja
kraavist lamapuitu eemaldada, koos soovitusega jätta jämedamõõtmeline (D üle 25 cm)
lamapuit trassiga piirnevale VEP alale kõdunema.
Mitte kuivendada - VEPi läbival kuivenduskraavil setet eemaldada ei ole lubatud, hooldustööd piirneval
kuivenduskraavil 25 m puhveralal põhjendatud vajadusel saab lubada sõltuvalt VEP tüübist (va märgalade
metsad).
Transpordiamet.
Riigi kõrvalmaanteede ääres olevatel kraavidel üldjuhul töid ei projekteerita, kuna teekraavid on vastavalt
Transpordiameti kooskõlastusele („Riigitee äärsed kraavid ning riigitee truubid on reeglina EhS § 92 lg 1
kohased teerajatised
nende arvele võtmine maaparandussüsteemide registrisse ei ole kohane”) . Töid projekteeritakse riigi
kõrvalmaantee äärsetel kraavidel, mis on vajalikud rekonstrueeritavate maaparandussüsteemide
kuivendusvõrgu kraavidest vee ärajuhtimiseks. Teekraavidel on projekteeritud hooldustööd. Töid teostatakse
kraavi metsapoolselt kaldalt kuhu tuleb raiuda võimalusel trass. Teeäärsetel kraavidel kasvab vähesel määral
võsa. Kraavide metsapoolsel kaldal kasvab mets. Juhul kui teekraavidel ei ole lubatud metsapoolsel äärel
teostada trassiraiet, tuleb kaevetöid teostada teelt kummiroomikute või ratastega mehhanismidega, vajadusel
sete ära vedada. Teekraavide kohta on koostatud risti- ja pikiprofiilid.
Järvselja (TJ-194) EH1: Kuvendusvõrgu kraavide suublaks on kraav 100, mis suubub Raudtee tee teekraavi
kaudu Kalli jõkke. Raudtee tee ja teekraavid on rekonstrueeritud. Kraav 100 on projekteeritud kaevata
sügavusega 1 m, põhja laiusega 0,6 m ja nõlvusega 1:2. Kraav läbib kahte riigi kõrvalmaantee truupi, mis
uuendatakse. Riigi kõrvalmaanteid läbib kokku 4 truupi. Riigitee truupide ette kaevatakse tehnoloogiline
settebassein, setteosa mahuga 0,1 m³/ha kohta. Kuivendusvorgu kraavid rekonstrueeritakse. Ehitatakse uued
kraavid metsakvartalite sihtidele. Projekteeritud kuivenduskraavide parameetrid on sügavus 1 m, põhja
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla
19
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
laiusega 0,6 m (uutel kraavidel 0,4 m) ja nõlvusega 1:2. Riigi kõrvalmaantee ääres olevad kraavid 106 ja 115
hooldatakse kraavi parameetreid muutmata – eemaldatakse sete mahus kuni 0,5m³/m. Kuivenduskraav, mis
läbib Vep ala hooldatakse – likvideeritakse kraavi nõlvadelt ja muldelt puittaimestik, ning kaevatakse setet
0,5m³/m.
Kvartali sihtidel asuvate kraavide mulded ehitatakse 6 m laiusteks liigeldavateks mulleteks. VEP ala läbivat
kraavi tuleb hooldada, kuna kraav kuivendab ka ülesvoolu jäävat metsa ala.
Transpordiameti haldusalasse jäävad või piirnevad riigi kõrvalmaantee 22287 Liispõllu-Järvselja-Aravu tee
kraavidel 106 ja 115 teostatakse hooldustööd kraavidest likvideeritakse sete hooldustööde mahu. Kraavides
vooluhulk ei muutu. Hooldustöödega taastatakse kraavi põhja laius ja lang. Kaevetööd toimuvad kraavi
metsapoolselt kaldalt. Tee mulde poolset nõlva ei kaevata. Tee mulde poolne kraavi nõlvus on 1:1,5...1:2,
metsapoolse nõlva nõlvus on 1,5...1:2. Põhja laius 0,5 m ja sügavus keskmiselt 0,6 m.
Järvselja (TJ-194) EH2: Maaparandusehitise suublaks ja eesvooluks on Ahijärve oja. Oja asub RMK
kinnistul. Ähijärve oja on rekonstrueeritud, mistõttu projekteeritakse hooldustööd. Ojal asuvad koprapaisud
tuleb likvideerida tööde teostamisel esmajärjekorras. Hooldustööde käigus taastatakse eesvoolu algne
sügavus. Kobraste tegevuspiirkonnas on kraavis suhtelislt palju setet. Eesvoolu sügavus on 1,2...1,5 m,
nõlvus 1,5...1,75, põhja laius keskmiselt 1,0 m. Eesvoolu alguses on settebassein, mis puhastatakse settest ja
kallastel kasvav puittaimestik likvideeritakse.
Maaparandusehitisel asuvad looduskaitseliste piirangutega alad, kus tööde projekteerimisel tuleb
jälgida KeA nõudeid. Metsakvartalite sihtidel asuvatel kraavidel taastatakse trassid laiusega 12 m. Kvartali
sihtidel olevate kraavide mulded projekteeritakse liigeldavateks. Kvartalisisestel kraavidel, mis on vaja
taastada, projekteeritakse trass 6...8 m laiune, voolusäng tuleb puhastada settest. Maaparandusehitisel osad
kuivenduskraavid rekonstrueeritakse ja osad hooldatakse. Projekteeritud on uute kraavide kaevamine kvartali
sihtidele. Osadel kraavidel teostatakse ainult trassiraie. Rekonstrueeritavate kuivenduskraavide
projektparameetrid on – keskmine sügavus 1,0 m, põhja laius 0,6 m ja nõlvus 2,0.
Maaparandusehitisel on looduskaitseliste piirangutega alad – Vep, NATURA, liigi leiukoht jne. Piirangute alal
asuvatel kraavidel teostatakse hooldustööd. Hooldustööde käigus puhastatakse kraavi kaldad ja mulle
puittaimestikust. Mulle puhastatakse lõigus, kus kasvab peenmets või võsa 6 m laiuselt. Lõigus, kus kasvab
jäme puistu puhastatakse mulle olemasoleva mulde laiuselt (3m). Kvartalisisestel kuivenduskraavide trass
puhastatakse 6...8 m laiuselt. Hooldatavast kraavist likvideeritakse sete mahus 0,5m³/m – põhja laius 0,6 m ja
nõlvus 1:2.
VEP nr 141004, 141017, 141018, 206015 läbivatel kraavidel kaevatakse välja sete hooldustööde mahus, kuna
kraavide valgalal asuvast kraavivõrgust ei voola liigvesi ära.
Maaparandusehitisel asub maaparandussüsteeme teenindav tee. Teekraavid rekonstrueeritakse ja ehitatakse
sügavusega 1m, nõlvusega 1:1,5 ja ja põhja laiusega 0,4 m.
Haavametsa_I(TTP-336) EH3: Eesvool Apna jõgi on suures osas keskkonnakaitseliste piirangutega alal, kus
on lubatud hooldustööd. Apna jõgi suubub Selgjärve, mis on Natura ala. Selgjärvest ülesvoolu piketini Pk9
asub eesvool Vep aladel, kus lubatud on tööd hooldustööde mahus. Piketist Pk9 kuni piketini Pk14 piirangud
puuduvad ja lubatud on tööd rekonstrueerimistööde mahus. Piketist Pk14 alates 22289 Sikakurmu-Järvselja
teest asub eesvool looduskaitseliste piirangutega alal. Piiranguteks on vääriselupaigad, loomad III
püsielupaigad ja Natura alad. Looduskaitseliste piirangutega aladel on eesvoolul võimalik teostada
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla
20
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
hooldustöid. Hooldustööde käigus teostatavad tööd on puittaimestiku likvideerimine eesvoolu trassilt,
3
voolutakistuste ja lamapuidu likvideerimine ja sette eemaldamine voolusängist mahus kuni 0,5 m /m.
Eesvoolu kallastel säilitada kändude juurestik, kuna pinnas on erosiooniohtlik. Eesvoolu trass puhastatakse
puittaimestikust – nõlvad ja mulle 6 m laiuselt. Eesvoolu trassil on lõiguti hulgaliselt lamapuitu.
Looduskaitseliste piirangutega alal, trassi puhastamise käigus lamapuit likvideeritakse ainult trassi laiuselt,
jättes trassi äärde lamapuidu lebama.
Eesvoolu lõigul pk0...pk8,5 teostatakse hooldustööde käigus trassi raie ja kaevatakse sete mahus 0,5 m³/m
Lõigul pk8,5...pk14 teostatakse rekonstrueerimistööd, kraavi muldel asub kruuskattega tee. Kraavil kasvav
võsa likvideeritakse, metsapoolsel kaldal likvideeritakse metsa 1 m metsapoolselt kaldalt.
Voolusängist likvideeritakse sete. Lõigul pk14...pk24,5 on kasvab kraavitrassil mets, voolusängis on ohtralt
lamapuitu. Kraavitrass puhastatakse arvestusega – kraavi nõlvad, mulle 6 m laiuselt ja kraavi metsapoolselt
kaldalt 1m laiuselt, Kännud kraavi nõlvadel freesitakse. Lamapuit likvideeritakse ainult trassi laiuselt. Sete
likvideeritakse hooldustööde mahus. Pk24,5...pk27 on kraav lageraie lankide vahel ja elektri keskpinge liini
trassil. Nõlvadel kasvab võsa. Eesvool holdatakse kuni kinnistu piirini pk27+. Eesvoolu parameetreid
hooldustööde käigus ei muudeta, likvideeritakse voolusängi põhjast sete. Kraavi projektparameetrid – põhja
laius 0,6...1,0 m, nõlvus 1:1,25...1:2, sügavus 0,6...1.9 m.
Kuivenduskraavid on amortiseerunud. Metsakvartali sihtidel asuvatel kraavidel projekteeritakse trassid
laiusega 12 m. Mulle projekteeritakse laiusega 6 m, mis on liigeldav.
Projekteerimisega haaratud kvartalisisestel kraavidel projekteeritakse trass max 6...8 m laiune, voolusäng
puhastatakse settest. Rekonstrueeritavate kuivenduskraavide trassid puhatatatakse puittaimestikust ja
juuritakse kännud. Kraavid puhastatakse settest ja parameetrid kaevatakse vastavalt projekteerimisnormidele
– põhja laius 0,6 m, sügavus 1,0 m ja nõlvus 1:2.
Veejuhtmetel, mis asuvad looduskaitseliste piirangutega aladel on lubatud hoiu või hooldustööd ja kraavi
parameetrid vastavad projekteerimisnormidele on soovitav jätta kännud juurimata ja kännud tasandada
freesimise teel. Hooldatavatel kraavidel on projekteeritud põhja laius 0,4...0,6 m ja nõlvus 1:2. Kvartali
sihtidele projekteeritakse uusi kraave. Uute kraavide projektparameetrid – keskmine sügavus 1,0 m, põhja
laius 0,4 m ja nõlvus 1:2. Trasside laius on 12m, mulle ehitatakse liigeldav - 6 m laiune.
Maaparandusehitiste välisel alal, kinnistutel 45401:002:0101 Labori ja 45401:001:0295 Metskonna, hoonete
vahelisel alal asub kraavitus. Kraavid hooldatakse – likvideeritakse puittaimestik ja sete. Kraavidel asuvad
truubid on kas osaliselt või täielikult amortiseerunud. Rekonstrueeritavatel truupidel tuleb asendada
betoontorustik plasttorustikuga ja ehitada otsakud.
Looduskaitseliste piirangutega aladel - Järvselja looduskaitseala, VEP, NATURA, kaitsealuste taimede
kasvukohad, asuvad kuivenduskraavid, Kuivenduskraavidel on projekteeritud hooldustööd. Hooldustööde
käigus likvideeritakse kraavidest sete hooldustööde mahus.
Vep nr. L00470, L00469, 141044, 206601, 141005, 206208, 207032, 141042, 141018, 206015, 141011,
206597, 141004, 141017, 206603, 206608, 206019 alal ja puhvertsoonis piirnevatel kuivenduskraavidel
puhastatakse voolusäng settest hooldustööde mahus. Raietööde käigus puhastatakse kuivenduskraavide
nõlvad ja mulle. Järvselja looduskaitsealal asuvad kraavid jäävad olemasolevasse seisukorda. Hooldatakse
looduskaitsealaga piirnevad kraavid, millede valgalas asub kraavivõrk majandusmetsas.
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla
21
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
Transpordiameti haldusalasse jäävad või piirnevad riigi kõrvalmaanteedega 22287 Liispõllu-Järvselja-Aravu
tee ja 22289 Sikakurmu-Järvselja teeäärsetel kraavidel 106, 115, 300, 361, 362, 363 ja 337 teostatakse
hooldustööd. Kraavidest likvideeritakse sete hooldustööde mahus, trassidelt likvideeritakse puittaimestik.
Kraavides vooluhulk ei muutu. Hooldustöödega taastatakse kraavi põhja laius ja lang. Kaevetööd toimuvad
kraavi metsapoolselt kaldalt. Tee mulde poolset nõlva ei tohi kaevata! Teemulde poolne kraavi nõlvus on
1:1,5...1:2, metsapoolse nõlval on 1,5...1:2. Põhja laius 0,4...0,6 m ja sügavus keskmiselt 0,55...0,85 m.
Likvideeritava settekihi paksus on 10...20 cm. Töid tuleb teostada riigitee muldkeha kahjustamata. Kraavide
metsapoolsel kasvab mets. Juhul kui teekraavidel ei ole lubatud metsapoolsel äärel teostada trassiraiet, tuleb
kaevetöid teostada teelt kummiroomikute või ratastega mehhanismidega, vajadusel sete ära vedada.
Riigi kõrvalmaantee äärsete kraavide osas on teostatud topo-geodeetilised mõõdistused, mille alusel on
koostatud pikiprofiilid. Hooldatavatesse riigi kõrvalmaantee äärsetesse kraavidesse ei juhita lisavett. Vee
vooluhulgad kraavides ei muutu. Riigi kõrvalmaanteede 22287 Liispõllu-Järvselja-Aravu tee, 22289
Sikakurmu-Järvselja tee ja22286 Kõnnu-Ahunapalu tee kaitsevõõnditesse jäävad lõiguti eesvoolukraavid
Apna jõgi ja Ahijärve oja, milledel projekteeritakse hooldus ja rekonstrueerimistöid. Kaitsevöönditesse jäävad
kuivenduskraavide lõigud, milledel teostatakse hooldus- ja rekonstrueerimistöid.
Kaevetöid tuleb teostada madalvee perioodil kui veejuhtmed on valdavalt kuivad.
Kaevetööde käigus taassettinud veejuhtme lõikude kasutuselevõtueelseks puhastamiseks on projekteeritud
mahuks on keskmiselt 10% põhikaevest.
Kuivendussüsteemi ehitamisel juhindutakse Maaeluministri määrusest 28.03.2019 nr. 38
“Maaparandussüsteemi ehitamise täpsemad nõuded”
Projekteeritud tööd on projektplaanil - joonis 1. Koostatud on veejuhtmete pikiprofiilid – joonis 9...11.
Kaevetööde ja kultuurtehniliste tööde töömahud on toodud Tabelis 8.
5.2.Kuivendussüsteemi rekonstrueerimine.
Kuivendussüsteemi ehitamisel juhindutakse maaeluministri 28.03.2019. a määruse nr 38
“Maaparandussüsteemi ehitamise täpsemad nõuded” 2. peatüki “Maaparandussüsteemi ehitamise
nõuded” § 2 ja 3 nõuetest.
Tööde teostamisel arvestada järgmise tehnoloogiaga:
* Kuivenduskraavide trassid puhastatakse puittaimestikust kvartali sihtidel 12 meetri laiuselt. Kraavide mulded
on ehitatakse 6 meetri laiused, et võimaldada hilisemaid maaparandussüsteemi hooldustöid ja paremat metsa
majandamist. Teede trassid on tee teljest mõlemale poole ca 4...11 m laiused (joonis 3...8).
* Kännud juuritakse/freesitakse üldjuhul kogu trassil (va. kraavi metsapoolsel äärel), töö teostaja valib ise
juurimise tehnoloogia.
* Kännud ja üksikud kivid asetatakse trassi kraavi metsapoolsele servale.
* Erandina võib vanadel kraavidel asetada kännud ja kivid mullavallipoolsele trassi servale
tingimusel, et need ei moodustaks katkematut valli. ( Katkestus ca 25-30 m järel)
*veejuhtmete kaevetööde mahud on märgitud tabelisse 8 “Kultruutehniliste tööde ja veejuhtme
kaevetööde mahud”;
*enne veejuhtmete kaevetöid tuleb rajada settebasseinid ja paigaldada setteekraanid ning ehitada
kraavilaiendid ja tehnoloogilised settebasseinid;
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla
22
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
*metsakuivenduskraavi või eesvoolu mullavalli taha kogunev vesi tuleb vallist läbi juhtida
vähemalt 30 cm läbimõõduga toruga (veeviimar) ja nende asukoht täpsustatakse ehitustööde
käigus. Veeviimarid paigaldatakse mullavalli alla juhul, kui kõrgematelt aladelt valguv pinnavesi jääb
kraavi valli taha ja võib alal põhjustada liigniiskust/soostumist. Veejuhtme
vastaskaldale (teekraavid) koguneva vee ärajuhtimiseks tuleb kaevata vajadusel
sissevoolunõvad. Teekraavide metsapoolse mullavalli taha kogunev vesi juhitakse kraavi lahtise voolunõva
abil. Veeviimar ehitatakse vastavalt „Maaparandusrajatiste tüüpjoonisele Tallinn 2024“. Tüüpjoonis on lisatud
ehitusprojekti lisadesse. ;
*teekraavi puhul paigutatakse väljatõstetud huumus ja sete, vajadusel turbapinnas, teekraavi metsapoolsele
kaldale, kihi paksusega 0,50 m, mineraalpinnast kasutatakse vajadusel tee mulde ehitamisel, veetakse ära
või kasutatakse tee elementide mulde ehitamiseks. Kaevetööd teostatakse üldjuhul tee poolt;
*veejuhtmetest väljakaevatav pinnas tasandatakse buldooseriga või
ekskavaatoriga liiklemist võimaldavaks muldeks (mullavalli laialiajamine metsamaal on arvestatud 60%
kaevamahust, eramaale kaevatavatest kraavidest väljakaevatud sete paigaldatakse veejuhtme metsapoolsele
kaldale valli või veetakse ära (maaomaniku nõudel);
*kaevetööde käigus taassettinud veejuhtme lõikude kasutuselevõtueelseks puhastamiseks
arvestatakse keskmiselt 10% põhikaevest.
*Settebasseinid, setteekraanid, tehnoloogilised settebasseinid ja kraavilaiendid ehitatakse enne
kaevetöödega alustamist ja puhastatakse settest peale tööde teostamist. Kaevetöid tuleb teostada
madalvee perioodil.
*Erosioonitõkkematiga kraaviühenduste ehitamise korral rajatakse need vastavalt „Maaparandusrajatiste
tüüpjoonisele Tallinn 2024“.
Kuivendusvõrgu kraavid asuvad ka turbapinnases ja liiva- ning saviliiv pinnases, mis on uhtumisohtlik.
Vähepüsivates pinnastes asuvatel kraavidel, mille nõlv on ebastabiilne, tuleb ehitamise ajal kraavi nõlvad
kindlustada erosioonitõkkematiga (dzuudikiust võrguga). Eraldi lõikusid ja mahtusid välja toodud ei ole, need
selgitatakse välja tööde käigus. Rekonstrueeritavate ja ehitatavate veejuhtmete kogupikkus
maaparandussüsteemidel on 59,3 km. Arvestatud on kraavide kindlustamist heinaseemne allakülviga
erosioonitõkkematiga (dzuudikiust võrguga) 2 % kraavide kogupikkusest - 5930 m2, vastavalt
„Maaparandusrajatiste tüüpjoonisele Tallinn 2024“. Joonised on lisatud ehitusprojekti.
Materjali nõlvade kindlustamiseks eelnevalt mitte varuda.
6.Truubid.
Truupide rekonstrueerimine, ehitamine on vajalik, et parandada veejuhtmetest ülepääsemise tingimusi
ning metsamassiivide majandamise võimalusi.
6.1.Truupide projekteerimine.
Maaparandusehitisel olevad raudbetoontruubid rekonstrueeritakse ja asendatakse uute plasttruupidega.
Juurdepääsu tagamiseks metsamaale ehitatakse uusi truupe. Olemasolevad truubid on amortiseerunud.
Truupide torud on nihkunud üksteise suhtes ja otsakud on lagunenud, torustikus on sete. Maaparandusehitisel
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla
23
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
asub 42 rekonstrueeritavat, 29 uuendatavat truupi ja 6 likvideeritavat truupi. Juurdepääsu tagamiseks
metsamaale ehitatakse 54 uut truupi. Uuendatavatel truupide puhastatakse torustik settest ja truubi esine
risust. Likvideeritaval truubil lammutatakse otsakud, tõstetakse torud välja ja utiliseeritakse.
Rekonstrueeritakse ja ehitatakse truubid plasttorustikust. Teealustel rekonstrueeritavatel truupidel taastatakse
kruuskate
Transpordiameti hallatava riigi kõrvalmaanteede 22289 Sikakurmu-Järvselja, 22286 Kõnnu-Ahunapalu ja
22287 Liispõllu-Järvselja-Aravu tee muldeid läbivad truubid.
Kõnnu-Ahunapalu kõrvakmaantee alune plasttruup (T/90) pikkusega 12m ja läbimõõduga 60 cm on
rahuldavas seisukorras. Truubil on killustikust otsakud ja tähispostid, Truup asub kraavil 100, mis
rekonstrueeritakse nii üles kui ka allavoolu kuni Raudtee teeni. Truubi valgala rekonstrueerimistööde käigus ei
muutu. Truup uuendatakse - torustik puhastatakse voolutakistustest ja settest. Kraavile 100 ehitatakse
settebassein SB9, mis asub truubist ülesvoolu. Truubi valgalas ehitatakse uusi kraave, truubi valgala pindala
ja vooluhulk ei muutu.
Liispõllu-Järvselja-Aravu kõrvalmaantee all asub kaheksa truupi. Truup T/9 on plasttruup kraavil 110,
pikkusega 10 ja läbimõõduga 80 cm. Truubil on killustikotsakud ja tähispostid. Truubis on vee seis kõrge, kuna
äravool on paisutatud. Truubi valgala ja vooluhulk ei muutu. Truubi valgala on väike ja sette tõkke ehitamine
pole vajalik.
Truup T/7 on plasttruup kraavil 119, pikkusega 15 ja läbimõõduga 80 cm. Truubil on killustikotsakud ja
tähispostid. Torustik on korras. Truubi valgala ja vooluhulk ei muutu. Truubi ette paigaldatakse ehitustööde
ajaks setteekraan. Truup uuendatakse,- puhastatakse vajadusel settest ja prahist.
Truup T/1 on plasttruup kraavil 117, pikkusega 15 ja läbimõõduga 80 cm. Truubil on killustikotsakud ja
tähispostid. Torustik on korras. Truubi valgala ja vooluhulk ei muutu. Truubi ette kaevatakse tehnoloogiline
settebassein arvestusega setteosa maht valgala järgi - 0,1m³/ha. Truubil projekteeritakse uuendustööde
käigus voolutakistuste ja sette likvideerimine.
Truup T/82 on betoontruup kraavil 395, pikkusega 17 ja läbimõõduga 100 cm. Truubil on betoonotsakud.
Torustikus on sete ja risu, torud on nihkunud. Truubi valgala ja vooluhulk ei muutu. Kraavil töid ei projekteerita.
Truubil projekteeritakse uuendustööde käigus voolutakistuste ja sette likvideerimine.
Truup T/83 on betoontruup kraavil 354, pikkusega 8 ja läbimõõduga 75 cm. Truubil on üks betoonotsak
puudu. Torustikus on sete ja risu, torud on nihkunud. Truubi valgala ja vooluhulk ei muutu. Kraavil
projekteeritakse hooldustööd. Truubil projekteeritakse uuendustööde käigus voolutakistuste ja sette
likvideerimine.
Truup T/84 on plasttruup kraavil 351-1, pikkusega 6 ja läbimõõduga 60 cm. Truubil otsakuid ei ole, torud on
tee nõlvade hooldustööde käigus vigastatud. Torustik on seest puhas. Truubi valgala ja vooluhulk ei muutu.
Truubi ees on settebassein olemas, kuna toru põhi on sissevoolava kraavi põhjast ca 50 cm kõrgemal. Truubil
projekteeritakse uuendustööde käigus voolutakistuste ja sette likvideerimine. Truup asub Järvselja
looduskaitsealal, kus veereziimi muutmine ei ole lubatud.
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla
24
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
Truup T/87 on plasttruup kraavil 361, mis asub looduskaitsealal, pikkusega 16 ja läbimõõduga 60 cm. Truubil
on tähispostid, otsakud puuduvad. Torude otsad on tee mulde niitmisel saanud kannatada. Truubi valgala ja
vooluhulk ei muutu. Truubil projekteeritakse uuendustööde käigus sette likvideerimine. Truubi ette
paigaldatakse ehitustööde ajaks setteekraan.
22289 Sikakurmu-Järvselja kõrvalmaantee all asub kuus truupi.
Truup T/59 on betoontruup kraavil 341-1, pikkusega 11 ja läbimõõduga 75 cm. Truubil on betoonotsakud.
Torustikus on sete. Truubi valgala ja vooluhulk ei muutu. Kraavil projekteeritakse uuendamine. Truubil
projekteeritakse uuendustööde käigus sette likvideerimine. Truubi ette paigaldatakse ehitustööde ajaks
setteekraan.
Truup T/57 on plasttruup kraavil 333, pikkusega 12 ja läbimõõduga 80 cm. Truubil on tähispostid, otsakud on
killustikust. Truubi valgala ja vooluhulk ei muutu. Truubil töid ei projekteerita, kuna kraav 333 jääb
olemasolevasse seisukorda.
Truup T/55 on betoontruup Apna jõel, pikkusega 9 ja läbimõõduga 100 cm. Truubil on betoonotsakud.
Torustikus on sete, torud on paigas. Truubi valgala ja vooluhulk ei muutu. Truubil projekteeritakse
uuendustööde käigus voolutakistuste ja sette likvideerimine. Truubi ette ehitatakse settebassein.
Truup T/53 on plasttruup kraavil 337-2, pikkusega 9 ja läbimõõduga 80 cm. Truubil on tähispostid, otsakud on
killustikust. Torustik on korras. Truubi valgala ja vooluhulk ei muutu. Truubil projekteeritakse settest
puhastamine. Truubi ette kaevatakse tehnoloogiline settebassein setteosa mahu arvestusega 0,1 m³/ha
valgala pindala kohta.
Truup T/52 on plasttruup kraavil 342-1, pikkusega 11 ja läbimõõduga 50 cm. Truubil on tähispostid, otsakud
on killustikust. Torustik on korras. Truubi valgala ja vooluhulk ei muutu. Truubil projekteeritakse settest
puhastamine. Truubi ette paigaldatakse tööde ajaks setteekraan.
Truup T/51 on plasttruup kraavil 342-2, pikkusega 11 ja läbimõõduga 60 cm. Truubil on tähispostid, otsakud
on killustikust. Torustik on korras. Truubi valgala ja vooluhulk ei muutu. Truubil projekteeritakse settest
puhastamine. Truubi ette paigaldatakse tööde ajaks setteekraan.
Projekteeritud töödega rekonstrueeritakse betoontruubid plasttruupideks ja ehitatakse uued plasttorustikuga
truubid.
Plasttruubitoru peab vastama ringjäikusele (rõngasjäik usele) SN8 EN ISO 9969 ja olema seest
siledaseinalised. Väljast siledaseinalised torud vajavad kontaktfiltratsiooni vähendamiseks filtratsioonitõkke
rajamist ümber toru.
Truupide projekteerimisel on kontrollitud olemasolevate truupide avade läbimõõdu vastavust neid läbivatele
vooluhulkadele. Truubitorustiku läbimõõt on dimensioneeritud. Truupide ava läbimõõdud on dimensioneeritud
aastase päevakeskmise maksimaalse 3% vooluhulga järgi kasutades valemit (K.Hommik), kartogramme ja
nomogramme. Truubi otsakud on projekteeritud arvestusega, et truubist väljavoolava vee kiirus jääks alla 3
m/s.
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla
25
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
Truupide otsakud ehitatakse vastavalt kataloogile „Maaparandusrajatiste tüüpjoonised Tallinn 2024“.
Tüüpjoonised on lisatud ehitusprojekti. Tähisposte kasutatakse teealuste truupide tähistamiseks.
Tabelites 9A, 9B, 9C, 9D on toodud rekonstrueeritavate, ehitatavate, uuendatavate truupide ja likvideeritava
truubi töömahud. Tabelis 10 on toodud truupide koondandmed ja materjalide vajadus.
6.2.Truupide ehitamine.
Eesvoolu ja kraaviga seotud truupide ehitamisel juhindutakse Maaeluministri määrusest 28.03.2019 nr. 38
“Maaparandussüsteemi ehitamise täpsemad nõuded”
1. Truubi põhjal ei tohi olla vastukallet,
2. Truubi kohal peab tee muldkeha ja teekatendi kogupaksus olema vähemalt 0,50 m kui ehitusprojektis ei ole
ette nähtud väiksemat paksust,
3. Truubitoru ümbruse tagasitäide tihendatakse 20–30 cm paksuste kihtidena mõlemal pool
truubitoru ühel ajal,
4. Pärast truubi valmimist ei tohi truubitoru läbivajumine ületada truubitoru tarnija kehtestatud
määra,
5. Truubi otsak ehitatakse tüüpjooniste kogumiku - „Maaparandusrajatiste tüüpjoonised 2019“
joonistel..toodud..konstruktsiooni..kohaselt.
6. Truubitorude maksimaalne lubatud deformatsioon on 6% (vastavalt ATV-A127 normile) (RMK nõue)
7. Tarnija peab kinnitama, et torud ei sisalda ümbertöötatud materjale (RMK nõue).
8.Truupide nõutav eluiga on 50 aastat.
9. Uute truupide vähim pikikalle on 1%
10. Turbapinnasel tuleb truubile ehitada palkalus
Truubitorustik paigaldatakse tasandatud kaeviku põhjale. Toru külgedele jäetakse 30-50 cm vaba ruumi
täitepinnase jaoks. Täiteks kasutada liiva või kruusliiva. Tuleb jälgida, et torulähedane materjal ei sisaldaks
suuri kive või esemeid, mis võivad torustikku vigastada. Kaevik täidetakse mõlemalt poolt korraga ja
tihendatakse 30 cm paksuste kihtide kaupa. Täitmisel tuleb vältida torustiku läbipainet.
Otsakute ehitamisel paigaldatakse kivisillutis geotekstiilile NGS1 ja ülejäänud nõlv kindlustatakse
erosioonitõkkematiga (dzuudikiust võrguga, mätastega). Matt paigaldatakse tasandatud huumuspinnasele,
kuhu külvatakse heinaseeme. Seemne kogus ühele ruutmeetrile on 20-30 gr. Erosioonitõkkemati ülekate
kõigis jätkukohtades peab olema 10-20 cm. Mati ülemine äär ankurdatakse puuvaiadega ankrukraavi. Matt
paigaldatakse suunaga ülalt alla, kinnitades selle vaiadega. Samuti ankurdatakse mati alumine serv.
Nõlva kindlustuse tüübile „kivikindlustus geotekstiilil“ alternatiivina võib kasutada alljärgnevat kindlustus tüüpi:
1,5mm PE materjalist geokärg geotekstiilil ( II klass) D16/32 killustik täitega.
Projekteeritud on truupidele KOK, MAOK ja MAO tüüpi otsakud.
KOK ja MAOK tüüpi otsakute ehitamisel tuleb jälgida, et kindlustuse kivid ja nõlv oleksid ühes tasapinnas.
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla
26
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
7.Tee rekonstrueerimine ja ehitamine.
Tee rekonstrueerimise ja ehitamise eesmärk on maaparandusehitisel asuva metsamaa
majandamisvõimaluste parandamine ja kuivendussüsteemi hooldustingimuste võimaldamine.
Juurdepääsuteedel hoonetele juurdepääsu tingimuste parandamine.
7.1.Tee projekteerimine.
Teede ja teekatendite projekteerimise aluseks on trükis “RMK metsateede katendite projekteerimise,
ehitamise ja hooldamise juhend.”, Tallinn 2020 ja maaeluministri 06.05.2019 määrus nr 45
“Maaparandussüsteemi projekteerimisnormid”.
1. Rõka ring tee algab riigi kõrvalmaanteelt 22289 Sikakurmu-Järvselja km 2,14 ja lõpeb 22286 Kõnnu-
Ahunapalu kõrvalmaantee km 7,23. Projekteeritud on tee rekonstrueerida 2. järgu metsatee nõuetele
vastavalt, arvutusliku kandevõimega 100 Mpa. Projekteeritud on tee rekonstrueerimine kokku 4,51 km
pikkusel lõigul. Mahasõiduks 22289 Sikakurmu-Järvselja kõrvalmaantee km 2,14 rekonstrueeritakse
kruuskattega mahasõidukoht ristuva Rõka ring teega ja koostatakse Transpordiameti nõuete järgi -
projekt „Tartu maakond, Kastre vald, Järvselja küla, riigitee 22289 Sikakurmu-Järvselja Mahasõidukoht
Rõka ring teele (km2,133).“ Töö nr PP-25-45, koostatud Teelahendused OÜ poolt ja on käesoleva
projekti lisa 7.
2. Peramaa teel uuendatakse kruuskate ja puhastatakse teeäärsed nõvad võsast ja settest. Tee kruuskate
uuendatakse 15 cm paksuse kruusakihiga ja 3,5 m laiuselt. Tee algus on tee Rõka ring piketi pk 37+25
juures. Ristumiskoht Rõka ring teega ehitatakse tüüp R-T (Maaparandusrajatiste tüüpjoonis 2024)
3. Kontori tee 2 on projekteeritud rekonstrueerida 2. järgu metsatee nõuetele vastavalt, arvutusliku
kandevõimega 100 Mpa ja uuendada lõigul, kus tee all asub survekanalisatsiooni ja vee torustik.
Projekteeritud on tee rekonstrueerimine ja uuendamine kokku 0,36 km pikkusel lõigul. Tee kruuskatte
laiuseks projekteeritakse 3,5 m ja paksuseks 30 cm geotekstiilil NGS 4, uuendataval teelõigul vastavalt
olemasoleva tee laiusele täidetakse augud ja kaetakse 15 cm paksuse kruusakihiga.
4. Taimeaia tee on projekteeritud rekonstrueerida 2. järgu metsatee nõuetele vastavalt, arvutusliku
kandevõimega 100 Mpa. Projekteeritud on tee rekonstrueerimine 0,14 km pikkusel lõigul. Tee algab
Kontori tee 2 piketi pk 2+55 juurest ja lõpeb taimeaia värava juures.
Teede kruuskate ehitatakse kahekihiline – kandevkiht segu pos 3 ja kulumiskiht segu pos 6.
Tehnilised üksikasjad tee rekonstrueerimise kohta on toodud joonistel 1...8 ja tööde mahud ning materjalid
tabelites 2B, 3, 7 ja 11.
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla
27
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
Tabel 7. Tee rajatised
Rõka ring Peramaa Kontori Taimeaia
Jrk. nr Tee rajatis tee tee tee 2 tee
A B C D E F
1 M3 - mahasõidukoht (L=10 m, R=10 m) 31 2
MM – mahasõidukoht kõrvalmaanteelt
2
(L=36 m, R=12...25 m) 1
3 R-T – teede T-kujuline ristmik 1 1 1
4 TP-L - L-kujuline tagasipööramise koht 1
5 M - mahasõidukoht (erimõõduline) 1 2
6 P - plats turba ladustamiseks 7*26 m 1
Märkused:
1.
Teede rajatiste töö- ja materjalimahud on märgitud tabelis 2b ja 3.
Tabel 7.1 Sidumata segude terastikuline koostis
Sõela ava mõõt, mm
Pos Segu Kasutus 80 63 40 31,5 20 16 8 4 2 1 0,5 0,063
Läbib sõela, massi-%
26- 17- 11- 5-
1 0/31,5 100 85–99 - 58-70 39-51 0-5
38 28 21 15
21- 14- 5-
2 0/31,5 Sideainega 100 85-99 - 54-72 33-52 9-20 0-5
38 27 15
töötlemata
10 85- 17- 11-
3 0/63 alus - 58-70 - 39-51 26-38 5-15 - 0-5
0 99 28 21
10 85- 14-
4 0/63 - 63-77 - 33-52 21-38 9-20 - - 0-5
0 99 27
50- 35- 20- 10-
5 0/16 Kruuskate - – 100 85–99 65-90 8-15
75 60 45 35
ja tugi-
30- 20- 10- 8-
6 0/31,5 peenar 100 85–99 – 60-80 40-65 8-15
55 45 30 20
Rõka ring tee algusesse ehitatakse Transpordiameti nõuete järgi mahasõidukoht 22289 Sikakurmu-Järvselja
kõrvalmaantee km 2,14. Mahasõidukoha katte materjalina kasutatakse kahekihilist kruuskatet, kulumiskihis
fr 0/32 (segu nr 6) ja kruusalust (Kf>1,0 m/ööp).
Tee äärtesse kaevatakse kraavid ja nõvad. Olemasolevad nõvad rekonstrueeritakse kraavideks. Ehitatakse
uusi kraave. Veejuhtmed kaevatakse nõlvusega 1:1,5 ja põhja laiusega 0,4 m. Veejuhtmete keskmine
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla
28
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
sügavus on 0,6...1,0 m. Kraavide ehitamisel tuleb teetrassi ehitada laiemaks, metsamaale. Projekteeritud
teekraavi metsapoolsele äärele jääb 1 m laiune riba. Kraavide kaevamise alal juuritakse kännud ja kooritakse
kasvupinnas, mis laotatakse kraavi metsapoolsele äärele. Kraavide kaevamisel välja kaevatav mineraalpinnas
veetakse ära tellija poolt määratud asukohta. Osa mineraalpinnast kasutatakse turbapinnasel asuvate
teelõikude mulde ehitamiseks ja mahasõidukohtade ja tagasipõõramise koha mulde ehitamiseks. Tee ehitatav
kruuskate rekonstrueeritakse olemasolevale tõõdeldud tee muldele.
Projekteeritud on teekatte pealtlaiuseks 4,5 m ja kruuskatte paksuseks 0,4...0,5 m, vastavalt
mineraalpinnasega maal ja turbapinnasel. Teele projekteeritakse tee peenrad laiusega 0,5 m. Turbapinnasel
projekteeritakse teepeenarde laiuseks 2 m. Tee mulde ehitamisel tuleb olemasolevat teekatet greiderdada
mahus, et ehitatav kruuskate koos tee peenardega mahuks tee muldkehale (mineraalpinnasel). Maha
greiderdatav materjal jääb mulde laiendamiseks.
Profileeritud ja tihendatud muldele paigaldatakse geotekstiil NGS4 ja turbapinnasega alal geokomposiit
50*50kN/m (2 kihti).
Turbapinnasega lõikudel kasutatakse kahekihilist armeerimist. Aluspinnasele (turvas) paigaldatakse geovõrk,
laiusega 6,3 m, millele ehitatakse kruuskate. Kruuskate ehitatakse kahekihiline sirpprofiil, kihtide paksusega –
kandevkiht 40 cm ja kulumiskiht 10 cm.
Paksu turbakihiga (kihi paksus 4,5...5+ m) tee lõigus tee pikettide 10+31...pk14+24 vahel tee
rekonstrueeritakse ujuva katendina, kuna aluspinnaseks on ligikaudu 5 m paksune turbakiht. Katendi
konstruktsioon koosneb 10 cm paksusest kruusast kulumiskihist, 40 cm paksusest kruusast kandekihist ning
mineraalpinnasest koormust jagavast jaotavast kihist paksusega 30–40 cm. Kandva kihi ja jaotava kihi vahele
paigaldatakse geokomposiit ning jaotava kihi alla geokomposiit (või kaheteljeline geovõrk tõmbetugevusega
vähemalt 40 kN/m mõlemas suunas). Jaotav kiht rajatakse laiendina, ulatudes 2 m üle kruuskatte servade, et
vähendada tee servade vajumist ja parandada koormuse jaotumist turbapinnasel. Jaotava kihi materjalina
kasutatakse sobivat mineraalpinnast, mis veetakse tee ääres paiknevate kraavide kaevest, ligikaudu 0,5 km
kauguselt. Kraavidest eemaldatav turbapinnas katendi konstruktsioonis ei kasutata (kasutatakse
olemasolevate kraavide täiteks). Tee äärtesse rajatakse kuivenduskraavid turbapinnasesse sügavusega
1,0...1,2 m ja laugjate nõlvadega, arvestades turba geotehnilisi omadusi, vältides tee servade ebastabiilsust.
Kraavid rajatakse etapiviisiliselt. Katendi ja kuivenduse lahendus on projekteeritud selliselt, et turbale kanduv
püsikoormus ei suureneks oluliselt võrreldes olemasoleva olukorraga ning tee oleks kasutatav metsamaterjali
väljaveoks, arvestades hooajalisi piiranguid. Õhema turbakihiga (kihi paksus ca 1,0 m) on tee lõigus
pikettide pk27+22...pk 30+60 vahel. Katendi konstruktsioon on projekteeritud selliselt, et koormus jaotub
ühtlaselt läbi turbakihi savipinnasele, tagades tee kandevõime 2. järgu metsateele esitatavate nõuete
kohaselt. Katendi kihid kuni turbani on: kulumiskiht: kruus 0/32, paksusega 10 cm, kandekiht: kruus 0/63,
paksusega 40 cm, geokomposiit paigaldatud kandekihti ja jaotavat kihti eraldama, takistamaks peenosade
segunemist ja parandamaks kandekihi stabiilsust, jaotav kiht: sobiv mineraalpinnas (liivsavi / saviliiv, tee
kraavide kaevepinnas) 30...40 cm, geokomposiit paigaldatud jaotava kihi ja turbapinnase vahele, mis
kombineerib tõmbetugevuse ja eraldusfunktsiooni, piirates aluspinnase deformatsioone ning takistades turba
segunemist jaotava kihiga. Katendi mõlemas servas rajatakse kuivenduskraavid turbapinnasesse sügavusega
1,0...0,8 m ja laugjate nõlvadega (kalle 1:1,5), et tagada kuivendus ning vähendada tee servade vajumist.
Kraavid kaevatakse etapiviisiliselt ja turbamaterjali ei kasutata muldes. Jaotatava kihi jaoks sobivat
mineraalpinnast, veetakse tee äärde kaevatavatest kraavidest, ligikaudu 0,5 km kauguselt,
Mineraalpinnasel ehitatakse teekatte konstruktsioon kulumiskiht: kruus 0/32, paksusega 10 cm, kandekiht:
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla
29
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
kruus 0/63, paksusega 40 cm, geotekstiil NGS4.
Tee lõigul piketist pk 1+50...10+50 on tee pikikalded vahemikus 2...4%. Selles lõigus on vaja teekatte
konstruktsiooni muuta. Kulumiskihis tuleb kasutada kruusa asemel killustikku fr 0/32. Tee põikikallet tuleb
selles lõigus suurendada ≥ 4%.. Pikikaldega üle 3% kruusateel katkestatakse pinnavool põikvee
suunajatega. Põikvee suunajad kujundatakse kulumiskihis tee profiili muutmisega, suurendades põikkallet
suunaja tsoonis kuni 6–8%-ni ning suunates pinnavee teekraavi/nõvasse.
Põikvee suunajate vahekaugus on ca 35–45 m.
Põikvee suunajad ei moodusta eraldi konstruktsioonikihti ja rajatakse kulumiskihi killustikust fr 0/32. Pikikalle
2% korral juhitakse pinnavesi tee suurema põikikalde abil kraavidesse ning eraldi põikvee suunajaid ei ole
vaja. Suure pikikaldega teelõigul on veejuhtmed projekteeritud trapetsikujulistena ning kindlustatud erosiooni
vältimiseks. Kraavi põhi on kaetud killustikuga geotekstiilil ning vajadusel rajatud voolukiirust vähendavad
astmed. Kraavi nõlvad on kaitstud erosioonimati või murukattega. Veejuhtme nõlvad tuleb kaevata nõlvusega
1:1,5...2, põhja laius 0,4...0,6 m. Kraavi nõlvad tuleb kindlustada erosioonitõkkematiga (dzuudikiust võrguga)
kraavi põhi kindlustatakse killustikuga fr16/32 geotekstiilil NGS2 (laius kraavi põhi+15 cm nõlval). Suurema
pikikalde korral tuleb ehitada astmed 20..30 m vahemaaga (kõrgus 0,2...0,4, D63..125 mm kividest).
Teepeenar on projekteeritud 0,5 m laiune, tugevdatud. Teepeenar on rajatud geotekstiilil NGS4 ning kaetud
15 –20 cm paksuse fr16/32 killustikukihiga, mis tagab tee serva stabiilsuse ja kaitseb kraavi serva erosiooni
eest. Teepeenra pealispind kujundatakse tee servast kraavi suunas langeva põikkaldega 5–10%,
tagamaks pinnavee äravool kraavi ning vältimaks vee kogunemist tee serva.
Rekonstrueeritava teelõigu lõpp ehitatakse sujuv üleminek riigi kõrvalmaantee mustkattega mahasõidule.
Projekteeritud on 31 mahasõidukoha, tüüp M3 ja ühe tagasipõõramise koha TP-L ehitamine.
Mahasõidukohtadele ehitatakse kruuskate (ühekihiline-sorteeritud kruus) analoogse paksusega, mis on
ehitataval teekattel. Mahasõidukohad profileerida nii, et ei jääks astangut mahasõidu ja maapinna
ühinemiskohas. Teed ületab piketi pk6+86 juures madalpinge õhuliin kuni 1 kV. Madalama traadi kõrgus
teepinnast on ca 7 m. Tee piketist pk37+25 kuni tee lõpuni on tee paremas ääres, muldes elektri maakaabel
AXLJ-TT.3x25+16.
Peramaa tee on kruuskattega tee, mille katend uuendatakse 15 cm paksuse ja 3,5 m laiuse kruusakihiga
fr 0..32mm, teekraavid puhastatakse settest ja võsast. Ristumiskoht Rõka ring teega ehitatakse tüüp R-T
(Maaparandusrajatiste tüüpjoonis 2024) tee lõppu ehitatakse sujuv üleminek olemasolevasse seisukorda
jääva teega.
Kontori tee 2 on rekonstrueeritav ja uuendatav. Tee algus on Apna jõe truubil T/75 ja lõpeb metskonna
kontori juurde viiva asfaltteega. Tee alguses, turbapinnasel asuva lõigu pikkus on ca 210 m. Vee ja
survekanalisatsiooni trassid kulgevad tee all, tee algusest 257 m pikkusel lõigul, ca 2,3 m sügavusel. Tee
kruuskate uuendatakse pikettide pk0...pk 2+29 vahelisl lõigul. Piketist pk2+29 kuni tee lõpuni tee kulgeb pargi
alal. Tee kruuskate rekonstrueeritakse – ehitatakse sirpprofiiliga kruuskate kandva kihi paksusega 20 cm ja
kulumiskihi paksusega 10 cm. Kruuskate ehitatakse geotekstiilile NGS4. Ristumiskohta metskonna kontori
juurde viiva teega ehitatakse mahsõit (tüüp R-T), kruuskatte paksusega 10+20 cm geotekstiilil NGS4. Ehitatav
kruuskate on laiem olemasolevast, seetõttu tuleb tee kõrvalt koorida huumus. Tööde käigus tuleb vältida
puude ja juurestiku vigastamisest. Juurida tuleb üks känd. Teed ületab madalpinge õhuliin, mille kõrgus
olemasolevast tee pinnast on ca 7 m. Tee algusest kuni piketini pk 2+38 on tee muldes, tee teljel
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla
30
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
survekanalisatsiooni ja vee trass, edasi kuni tee lõpuni on vee ja kanalisatsiooni trassid tee kõrval 2...4 m
kaugusl tee kruuskatte äärest.
Tee keskosas, turbapinnasel, on tee äärtes kraavid, milledest vesi on juhitud plasttruubi kaudu Selgjärve
suubuvasse kraavi. Turbapinnasel asuva teelõigu mulde laius on 4...4,5 m, kraavid puuduvad. Tee pikettide
pk1+39...pk1+98 vahel asuvad teekraavid rekonstrueeritakse. Teekraavide metsapoolsesse äärde on
kasvama jäetud kased. Tee mullet läbiv truup rekonstrueeritakse ja rekonstrueeritakse teekraavist 600
Selgjärve suubuval kraavil asuv truup, mida tuleb ehitada sügavamale. Ehitada tuleb kaks mahasõitu tüüp M3.
Taimeaia tee rekonstrueeritakse. Tee kruuskatte pealt laiuseks projekteeritakse 4,0 m ja paksuseks 30 cm
(kulumiskiht 10 cm, kandevkiht 20 cm), geotekstiilil NGS 4. Tee läänepoolsele äärele projekteeritakse nõva.
Tee ristumiskohta ehitatakse T-kujuline ristumiskoht Kontori tee 2 ga. Tee lõpuossa ehitatakse mahasõidud
kasvuhoone ja taimeaia väravasse. Tee lõpus rekonstrueeritakse plats mõõtudega ca 7*26 m. Plats ja
mahasõidud projekteeritakse ühekihilise kruuskattega, analoogse paksusega tee konstruktsiooniga. Tee
läänepoolsele äärele kaevatakse nõva sügavusega 0,6 m, nõlvusega 1:1,5 ja põhja laiusega 0,2 m.Tee
alguses läbib tee mullet madalpinge maakaabel. Tee lõpuosa ületab teed madalpinge õhuliin kahes kohas.
Õhuliini kõrgus tee pinnast on ca 5 m. Nõuetekohane kõrgus on 6 m.
Teerajatised on projekteeritud vastavalt maaparandusrajatiste tüüpjoonistele 2024.
Kraavitus tee äärtes soodustab teekattelt vee äravoolu. Samuti on veejuhtmed vajalikud tee muldes
optimaalse veereziimi tagamisel, millega on ühtlasi välditud tee muldkeha liigne niiskumine. Ehitatavad ja
rekonstrueeritavad teekraavid on projekteeritud nõlvusega 1:1,5 mineraalpinnases, 1:1,5...3 turbapinnases,
põhja laiusega 0,4...0,6 ja keskmise sügavusega 1 m. Teekraavide kaeve mineraalpinnast kasutatakse
teemulde ehitamiseks ja veetakse ära. Veejuhtmest välja kaevatud sete, uute- ja rekonstrueeritavate
teekraavide kaevega eemaldatud huumus laotatakse teekraavide metsapoolsele kaldale.
Teekraavide metsapoolsetele äärtele on projekteeritud trassi raie laiusega, mis sõltub kraavist väljakaevatava
huumus/settepinnase kogusest ja rekonstrueeritava teekraavi pealtlaiuse muutusest. Arvestama peab
laotatava kihi paksuseks 50 cm.
Kruuskatte katendikihid ehitada 3%-lise põikkaldega, nagu ka mulle. Korralikult väljaehitatud põikkalle tagab
sadevee kiire ärajuhtimise teepinnalt, millega välditakse löökaukude teket teekattes ja pikendatakse tee
kasutusiga.
*Tööd riigiteede 22289 Sikakurmu-Järvselja kõrvalmaantee, 22286 Kõnnu-Ahunapalu kõrvalmaantee ja
22287 Liispõllu-Järvselja-Aravu kõrvalmaantee kaitevööndis (30 m).
Nõuded on toodud Transpordiameti kirjas 17.04.2025 nr 7.1-2/25/5873-2 .
Kaitsevööndis teostatavad tööd, mis piirnevad ja ristuvad riigi teedega, on EH 1 osas kraavi 100
rekonstrueerimine, kraavide 106 ja 115 hooldamine ning teealuste truupide hooldamine. Truupide ette
paigaldatakse tööde ajaks settekraanid ja ehitatakse tehnoloogiline settebassein. Teeäärsetel kraavidel olevad
truubid hooldatakse ja rekonstrueeritakse. EH 2 osas hooldatakse eesvoolu ja settebasseini Ähijärve ojal ja
likvideeritakse koprapais. EH 3 osas hooldatakse teeäärsed kraavid 300, 361, 362, 363, 337. Teealused
truubid uuendatakse – puhastatakse settest. Truupide ette paigaldatakse tööde ajaks settekraanid ja
ehitatakse tehnoloogiline settebassein. EH 4 (Rõka ring tee) osas on projekteeritud kruuskattega
mahasõidukoha..ehitus. Ehitatakse Transpordiameti nõuete järgi mahasõidukoht 22289 Sikakurmu-Järvselja
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla
31
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
km 2,14 kõrvalmaanteelt „„Tartu maakond, Kastre vald, Järvselja küla, riigitee 22289 Sikakurmu-Järvselja
Mahasõidukoht Rõka ring teele (km2,133).“ Töö nr PP-25-45“.). Lõpeb rekonstrueeritava tee Rõka ring
rekonstrueerimine riigitee 22286 Kõnnu-Ahunapalu kõrvalmaantee mustkattega mahasõiduga.
Projekteeritud tööd ega muu tegevus riigitee teemaal ja kaitsevööndis ei tohi ohustada riigiteed ega selle
korrakohast kasutamist. Tööde käigus tekkinud jäätmeid, settematerjali jne ei tohi riigitee teemaal ladustada
ega planeerida tee maa-ala piires. Teemaale ja tee kaitsevööndisse jäävatel kraavidel säilitada kraavi nõlvade
korrapärased kalded. Teekraavidest sette eemaldamisel on keelatud kaevata teepoolset kraavi nõlva.
Ehitustehnikaga manööverdamine riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud.
Projekteeritud tööd ei halvenda veereziimi riigtee kaitsevööndis. Teekraavidesse lisavett ei juhita.
Riigi tee mullet läbivatel truupidel rekonstrueerimistöid ei projekteerita.
7.2.Tee ehitustööd.
Teede ehitamisel juhinduda RMK metsateede katendite projekteerimise, ehitamise ja
hooldamise juhendist 2020 ja Maaeluministri määrusest 28.03.2019 nr. 38 “Maaparandussüsteemi ehitamise
täpsemad nõuded”.
Teetrasside ettevalmistustööd:
1) Teetrassid tuleb puhastada puittaimestikust vastavalt projekteerija poolt antud laiustele. Trassiserva
kaugused tee teljest on toodud pikiprofiilil ja ristprofiilidel (joonis 2...7);
2) Puittaimestik raiuda kännukõrgusega kuni 10 cm;
3) Raiejäätmed paigaldada valli ja ära vedada (hakkepuit).
Nõuded maaparandussüsteemi teenindava tee MULDKEHA ehitamisel:
1) Ehitatava mulde aluspinnalt kooritakse kasvupinnas ja tasasndatakse trassi servadesse.
2) Tasandatud mullavalli viimistlemise ja sellele järgneva tee-ehitustöödega on soovitav alustada peale
mullavalli aastast vajumist.
3) Mulde laiendamiseks peab kasutama kohalikest süvenditest, külgservidest, kraavidest ja küngaste
likvideerimisest, olemasoleva teekatte madalamaks koorimisest saadavat pinnast (saviliiva, liiva, uue
tee ehitusel ka turvast). Teekatteks sobiva kruusa kasutamine muldes ei ole soovitatav.
4) Muldkeha tuleb profileerida (põikikalle 3...5%) ja tihendada.
Nõuded maaparandussüsteemi teenindava tee TEEKATENDI ehitamisel:
1) Enne teekatendi materjali kohalevedu ja laotamist muldele, peab mulde pealispind olema greiderdatud
ja profileeritud teekatte ehitamiseks vajaliku laiuseni, antud vastav põikkalle ja tihendatud. Kui mulle
on vihmast märgunud, tuleb teekattematerjali veoga viivitada kuni kuivamiseni optimaalse niiskuseni.
2) Geosünteet (geokomposiit, geotekstiil) paigutatakse piki teed vähemalt 0,5 m ülekattega. Päikese
käes ei tohi geotekstiil olla laotuna üle nädala. Minimaalne, mineraalsest materjalist paigaldatav kihi
paksus on 20-30cm. Kasutada tuleb geokomposiiti 50/50 kN/m ja geotekstiili NGS4.
3) Geosünteedi (geokomposiit, geotekstiil) paigaldamine teostada vastavalt „Geosünteetide kasutamise
juhisele“(2006-26 Maanteeamet).
4) Kruuskate tihendatakse kihtidena. Tihendatavate kihtide maksimaalsed paksused on pneomorullide
kasutamisel 25 cm, silerullide kasutamisel 18 cm. Tihendamine toimub 2…3 etapis, kusjuures
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla
32
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
eelnevalt kontrollitakse tasasust 3 m pikkuse latiga, ebatasasused planeeritakse autogreideriga.
Veega küllastunud mullet ja teekatet ei tihendata.
5) Kuiva kruusa tuleb kuival ajal planeerimisel ja tihendamisel veega kasta.
6) Talvel võib alust ja katet ehitada muldele, mis on lõplikult valminud enne külmade saabumist.
7) Enne aluse (katte) ehitamist tuleb mulle vahetuse haardealal puhastada lumest ja jääst.
8) Temperatuuril 0 kuni -5, tuleb materjal laotada, tasandada ja tihendada 4 tunni jooksul, külmema ilma
korral 2 tunni jooksul.
9) Talvel aluse ja katte tihendamisel materjale ei kasteta.
10) Talviste sulade korral ja enne kevadist sula, tuleb talvel ehitatud alus (kate) puhastada lumest, ja jääst
ning tagada vee äravool teelt.
11) Talvel ehitatud aluse (katte) vajumised (deformatsioonid) tuleb kõrvaldada pärast mulde ning aluse
(katte) kuivamist ja tiheduse kontrollimist materjali juurdelisamise teel.
Informatsioon tehtavate tööde kohta on toodud joonistel 1, 2...7 ning tabelites 2b, 11, materjal
tabelis 3.
8.Keskkonnakaitse.
Projekteerija on ehitusprojekti koostamisel arvestanud järgnevate dokumentide ja materjalidega:
1. SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskonna väljastatud tehniline kirjeldus (01.07.2025).
2. Maa- ja Ruumiameti väljastatud projekteerimistingimused: Otsus nr 6.1-1/18375, väljastatud 30.04.2025.
3. Transpordiameti väljastatud „Järvselja maaparandusehitiste projekteerimistingimuste eelnõu
kooskõlastamine märkustega“ kiri nr 7.1-2/25/5873-2, väljastatud 17.04.2025.
4. Transpordiameti väljastatud „Riigitee nr 22289 km 2,133 ristumiskoha ehitamise nõuded“. nr 7.1-
1/25/13176-2, väljastatud 01.09.2025.
5. Keskkonnaameti kiri MaRu le „Agali, Rõka ja Järvselja külades maaparandusehitiste rekonstrueerimise
Projekteerimistingimused“. nr 6-2/25/7382-2, väljastatud 21.04.2025.
6. Keskkonnaameti kiri „Agali, Rõka ja Järvselja külades maaparandusehitiste rekonstrueerimise
projekteerimistingimuste selgitus“. nr 6-2/25/7382-5, väljastatud 21.08.2025.
7.Keskkonnaameti kirjale: ”Järvselja maaparandusehitiste rekonstrueerimise
selgitus vääriselupaikade osas” nr 6-2/25/7382-7, väljastatud 05.11.2025.
8.Maaeluministri määrus (vastu võetud 25.02.2019) nr 14 "Maaparandussüsteemi ehitusprojekti
nõuded"§15.
9.Juhis „Olulised leevendusvõtted vee-elustiku säilimiseks kraavide rajamisel ja
rekonstrueerimisel“
10.MaRu geoportaali kaardirakendus
11. Maaparandussüsteemi projekteerimisnormide, 5. peatükk Maaparandussüsteemi keskkonnakaitserajatiste
projekteerimisnormidest.
Ehitusprojektiga hõlmatud maa-alal ja sellega piirneval maa-alal paiknevad kaitstavad loodusobjektid
ning nendest tulenevad piiranguid ehitustöödele ja soovitatav ehitustööde tehnoloogia:
KeA: * Järvselja sellerheiniku püsielupaigas , Järvselja lehise-õõspuraviku püsielupaikades tuleb tööd
planeerida mahus, mis välistab negatiivsed
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla
33
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
mõjud püsielupaikadele.
*Projekteeritavas Järvselja kahara partheina ja laialehise nestiku püsielupaik püsielupaigas ja sellele jäävaid
kraave palume mitte rekonstrueerida ning
taimede kasvukohtadele ei tohi kuivendusmõju suurendada ega kahjustada.
*Järvselja looduskaitseala sihtkaitsevööndis on lubatud olemasolevate maaparandussüsteemide
hoiutööd. Kui kaitsealaga külgnevates kraavides tuleb töid planeerida, peavad need jääma
hooldustööde raamesse. Kaitsealale setet ja raiejäätmeid paigutada ei ole lubatud. *Kalakotka
püsielupaikades ja elupaikades ning kanakulli elupaikades tuleb piirduda hoiutööde
läbiviimisega.
*Alale jäävad mitmed vääriselupaigad (VEP) ja kaitstavad Natura elupaigatüübid. Kaitstavates
Natura elupaigatüüpides ei või niiskusrežiimi muuta ja seega tuleb neid läbivates ja külgnevates
kraavides piirduda hooldustööde läbiviimisega. Sette eemaldamise vajadust tuleb põhjendada.
*I ja II kaitsekategooria taimede ja seente kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine,
on keelatud.
*III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest
korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas, on keelatud.
*Piiritlemata II ja III kategooria kaitsealuste liikide elupaikades rakendub isendi kaitse.
*Looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine
ning tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, keelatud. Arvestada taimestiku
niitmisel ja puittaimestiku raiel lindude pesitsusperioodiga.
*Veekogu kalda või ranna erosiooni ja hajuheite vältimiseks on veekogu kaldal või rannal
veekaitsevöön. Maaparandussüsteemi eesvoolusid loetakse samuti veekogudeks, mille
veekaitsevööndi ulatus sõltuvalt valgala suurusest on üks meeter või kümme meetrit. Veekaitsevööndis on
keelatud pinnase kahjustamine ja muu
tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda erosiooni või hajuheidet. Tuleb arvestada veekaitsevööndi
eesmärke ning kavandada töid veekaitsevööndit võimalikult
vähe mõjutaval viisil. Seega, et vältida projekti teostamisel kahjulikke mõjusid veekogudele, tuleb:
1) Tööde teostamise käigus maksimaalselt vältida heljumi teket ja levikut veekogudes ning
töid teostada võimalusel madalveeperioodil. Soodsate tingimuste korral võib heljum
kanduda küllaltki kaugele. Heljumi edasikandumise vältimiseks kasutada näiteks
tõkkekardinaid, settepüüdureid jms. 2)
Masinate hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnasel ja veekogule lähemal kui
10 meetrit, keelatud on kütte- ja määrdeainete sattumine vette ja pinnasesse.
3) Tööd katkestada valingvihmade korral, et vähendada võimalikku heljumi ja setete levikut
veekogudes ning erosiooniohtu kaldal.
4) Setete ja süvenduspinnase maismaale paigutamisel seda teha viisil, mis välistab nende
(tagasi) valgumise veekogusse.
*Projektiala jääb musta-toonekure toitumisalale, mis on kuni 20 km raadiuses
pesapuust, tuleb projektis rakendada lisaks eelnevatele veehoiumeetmetele ka liikide ja
elupaikade kaitseks lisa leevendusmeetmeid.
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla
34
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
Kavandatava tegevusega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud ja nende ulatus ning ebasoodsate
keskkonnamõjude leevendamise meetmed:
Võimalikeks keskkonnamõjudeks maaparandustöödel ja tee rekonstrueerimisel ning ehitamisel on:
1) Sette ja toitainete edasikandumine.
2) Valgustingimuste muutus metsa servades.
3) Kuivalembeliste taimeliikide domineerimise suurenemine niiskuslembeliste taimede üle.
4) Kaevetööde ja raietööde läbiviimisel tekitatakse tehnikaga müra, mis võib häirida ümbruse elustikku.
5) Suureneb metsade tuleohtlikus.
6) Kuivendussüsteemide toimimise mõjul kiireneb pinnavee äravoolamine, mis võib vähendada põhjavette
valguva veehulga mahtu.
7) Ebaõige tööde tehnoloogia kasutamisel tekkivad jäätmed ja reostus.
8) Pinnase tallamine ja reostamine ja veejuhtmete kallaste deformeerumine.
9) Vette sattuv reostus, mis võib sattuda põhjavette.
Tööde tegemisel tuleb rakendada järgmisi tehnoloogilisi meetmeid:
1)Töid tuleb teha madalvee ajal (soovitavalt suvise);
2)Tööde järjekord peab lähtuma sellest, et kõigepealt tuleb alustada tööde teostamise aegset keskkonnamõju
leevendavate objektide rajamisega (settebasseinid, kraavilaiendid, ...), misjärel alustatakse teiste
töödega;
3)Töid tuleks võimalusel teostada allavoolu liikudes väiksematest kraavidest eesvoolu suunas;
4)Rekonstrueerimisel tuleks maksimaalselt säilitada voolusängi stabiliseerunud osa;
5)Eesvoolude hooldus- ja rekonstrueerimistööd peavad arvestama vajadust suurendada nende
isepuhastusvõimet;
6)Hooldamisel ja rekonstrueerimisel tuleb võimalusel säilitada veejuhtmete (eelkõige eesvoolude) põhjareljeefi
mitmekesisus;
7) Tööde käigus tuleb võimalusel säilitada kaldapuistut ning maksimaalselt säilitada pikaealisi
lehtpuid ja kändude freesimist, mis aitavad kaasa kalda stabiliseerimisele, loovad elupaiku ja vähendav
erosiooniohtu;
8) Kasutada tuleb parimat võimalikku tehnoloogiat ja tehnikat. Välistada tuleb keskkonnareostuse oht.
9) Rekonstrueerimise käigus eemaldatakse kraavidest sinna ladestunud setted. Selle tulemusel muutuvad
kraavi nõlvad uhtumisaltideks ja osa pinnasest kandub hõljumina suublatesse, mis omakorda võib halvendada
suubla vee kvaliteeti ja looduslikku tasakaalu. Mõju ulatus on rekonstrueeritavad kraavid, milledel on vajalik
nõlvade korrigeerimine kaevetööde käigus.
Mõju leevendamiseks võimalusel vältida nõlvade kaevet. Nõlvade kaeve korral on projekteeritud kohtades,
kus ilmneb nõlva erosioon, kasutada nõlva kindlustamist erosioonitõkkematiga.
10) Kaevetööd ei tohiks lõikuda aluspõhjakivimitesse, mis võib tekitada ohu põhjavee saastumiseks
pinnaseveega.
11) Müra mõju vähendamiseks tuleb jälgida nõudeid tööde teostamise kohta lindude pesitsemise ajal.
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla
35
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
8.1. Ebasoodsate keskkonnamõjude vähendamine.
*EELISe andmetel asub projektialast 20 km raadiuses must-toonekure (Ciconia nigra)
registreeritud elupaik ja projektiala kraavid võivad olla liigi toitumispaikadeks. Seega
tuleb vältida töid ajavahemikul 15. märts – 31. august.
*Ebasoodsate keskkonnamõjude vähendamiseks on koostatud juhendid „Leevendusveekogude rajamine
metsaaladele kraavitamise mõjude leevendamiseks“. ja „Olulised leevendusvõtted vee-elustiku säilimiseks
kraavide rajamisel ja rekonstrueerimisel“. Leevendusveekogudeks on juhendites kraavilaiendid ja
leevendustiigid. Kraavilaiendid rajatakse kraavidele ja leevendusveekogud eraldiseisvate tiikidena
kuivendusvõrgu maa-alale kraavidevahelisele alale.
Projekteeritud on kraavilaiendite, setteekraanide ja settebasseinide ehitamine veejuhtmetele.
Leevendusveekogude ehitamise vajadus puudub, kuna projektalal on looduskaitselised liigniisked alad, kus
veereziim ei muutu ja palju kraave jääb olemasolevasse seisukorda.
*Projektiala eesvool Apna jõgi suubub Selgjärve, mis kuulub Järvselja looduskaitseala koosseisu. mis kuulub
üle-euroopalisse kaitsealade võrgutikku Natura 2000 kui Järvselja loodusala.
Võimalikuks keskkonnamõjuks tööde teostamisel on sette edasikandumine vooluveega. Võimalike mõjude
vältimiseks tuleb tööd võimalusel teostada veevaesel aastaajal. Projekteeirtud on settebasseinide ehitamine
järve suubuvatele veejuhtmetele. Projekteeritud töödel puudub mõju Natura alale.
*Projektalal, eesvoolukraavil Ähijärve oja asuvad koprapaisud, mis tuleb likvideerida, kuna vesi on ülesvoolu
asuvatel kraavidel paisutatud. Paisud on ka kuivenduskraavidel 220 ja 221. Paisud tuleb likvideerida madala
vee perioodil, vältides ühe korraga suurema vooluhulga avamist.
*Pinnase ja kaldakaitse seisukohalt tuleb kaevetöödel võimalusel vältida nõlvade kaevet. Vajadusel kaevet
teostada nõlvadel tuleb ilmnenud nõlva erosiooni kohad kindlustada erosioonitõkkematiga.
* EH1 asuvad VEP alad ja taimede liigi leiukohad. VEP nr 141011 läbivad kuivenduskraavid 110 ja 111. VEP
piires hooldatakse kraav 110 ja kraav 111 jääb olemasolevasse seisukorda. Kraavide vahel asub mulle. Kraav
110 puhastatakse settest hooldustööde mahus. VEP väline ala kannatab liigniiskuse all. Muudel piirangutega
aladel veejuhtmetel töid ei teostata.
*EH2 alal asuvad VEP alad, NATURA ala ja liigi leiukohad (taimed III). VEP nr 141004 ala läbivad kraavid
205, 207, 215, mille trassid puhastatakse puittaimestikust (kraavidel on olemasolev mulle ja puhastatakse
settest hooldustööde mahus. Töö on vajalik kuna VEP alal asuvad kraavilõigud ei taga kraavide valgalas
asuvatest kraavidest vee äravoolu. Kraavid 211, 273 läbivad VEP 141018 ja VEP 206015 ala ja puhvrit ning
Natura (rohunditerikkad kuusikud) ala. Kraavidel teostatakse trassiraie ja voolusäng puhastatakse settest
hooldustööde mahus, Settest puhastamine on vajalik, kuna kraavide valgalas asuvad kuivenduskraavid,
milledest vee äravool on puudulik. VEP 141017 läbiv kraav 256 asub metsakvartalil ja puhastatakse settest
hooldustööde mahus. VEP 206603 läbiv kraav 241 puhastatakse VEP alal ka settest hooldustööde mahus.
Kraav asub kvartali sihil. Kraav 240 läbib VEP puhverala. Kraav on rajatud algselt eesvoolukraavina. Kraav
rekonstrueeritakse, kuna kraavi valgala on suur ja kannatab liigniiskuse all. Kraavi kaudu toimub liigvee
äravool ka rekonstrueeritava tee Rõka ring teekraavidest.
*EH3 alal asuvad VEP alad, liigi leiukoht III loomad, liigi leiukoht loomad III, NATURA ala (vanad
loodusmetsad, rabad, Järvselja looduskaitseala), püsielupaiga sitkaitsevöönd. Haavametsa kanakulli
püsielupaiga sihtkaitsevööndi piiril asuvad kuivenduskraavid asuvad kvartali sihtidel. Kraavidel 357 ja 387
teostatakse hoiutööd. Püsielupaigas asuvatel kraavidel 356 ja 393 teostatakse hoiutööd – trassiraie ja sette
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla
36
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
eemaldamine. Veejuhtmed 300, 392 asuvad kvartali sihi ääres ja riigi kõrvalmaantee ääres. Kraavidel
teostatakse hooldustööd ja likvideeritakse sete, kuna valgalas asuvad kuivenduskraavid, millede kaudu toimub
vee äravool. Kraavid 361 ja 364 asuvad NATURA ala piiril, metsakvartali sihil ja riigi kõrvalmaantee ääres.
Kraavidel teostatakse hooldustööd, mille käigus likvideeritakse ka sete, mis tagab vee äravoolu valgalal
asuvatest veejuhtmetest. Järvselja looduskaitseala ja Vep puhvrites kulgevad kraavid 353, 354, 389. Kraavid
asuvad vartali sihtidel. Kraavidel teostatakse hooldustööd, koos sette likvideerimisga. Kraavide valgalas
asuvad kraavid, miledest toimub vee äravool piki neid kraave.Kraav 398 asub kvartali sihil ja piirneb
VEP 207032 ja 141005. Kraav on eesvooluks kuivenduskraavidele, seetöttu teostatakse kraavil hooldustööde
käigus ka sette eemaldamine. Kraav 349 asub NATURA ala edela piiril, Kraav hooldatakse ja puhastatakse
settest hooldustööde mahus. Eesvoolukraav Apna jõgi läbib VEP L00211, L00210, L00212, 206601 ala ja
puhvreid. Lõigul pk0...pk8+50 teostatakse hooldustööd ja likvideeritakse sete hooldustööde mahus. Pikettide
pk14...pk27... asub Apna jõgi liigi leiukohtade (taimed III), loomad III püsielupaigad, NATURA (Vanad
loodusmetsasad) ja VEP aladel. Lõigus teostatakse eesvoolul hooldustööd – teostatakse trassiraie,
likvideeritakse lamapuit ja likvideeritakse sete. Väljapool trassi jäetakse lamapuit kõdunema. Kraav 339 läbib
VEP L00469, kus kraavil teostatakse hooldustööd ja sette eemaldamine, kuna kraavi valgalal asuvatest
kraavidest on äravool takistatud. VEP 141044 asubval kraavil 337-1 teostatakse hoolustööd ja likvideeritakse
sete, kuna on vaja tagada valgalal asuvatest kraavidest vee äravool. VEP L00470, L00469,141044 läbivatel
kraavidel 342, 342-2, 383, 391 teostatakse hooldustööd ja likvideeritakse sete, kuna kraavide kaudu voolab
ära valgalal asuvate kraavide vesi. VEP 031 suubuvatel kraavidel 343, 344 ja 345 teostatakse hooldustööd,
mille käigus likvideeritakse ka sete, et valgalal asuvatest kraavidest oleks tagatud vee äravool. Lamapuit
väljapool kraavitrassi jäetakse maha.
Võimalikuks keskkonnamõjuks tööde teostamisel on sette edasikandumine vooluveega. Võimalike mõjude
vältimiseks tuleb tööd võimalusel teostada veevaesel aastaajal. Projekteeritud settebasseinid tagavad, et
sete ei kandu edasi teostatavate tööde piirkonnast.
*Pinnase ja kaldakaitse seisukohalt tuleb kaevetöödel võimalusel vältida nõlvade kaevet. Vajadusel kaevet
teostada nõlvadel tuleb ilmnenud nõlva erosiooni kohad kindlustada erosioonitõkkematiga.
8.2. Keskkonnakaitselised tehnoloogilised nõuded kuivendussüsteemide ja tee
ehitamisel.
Nõuded, mida ehitaja peab järgima. Olulisemad on nõuded kütuse tankimise, jäätmete tekkimise ja raietööde
kohta. Arvestama peab mälestiste ja pärandkultuuriobjektidega. Oluline on masinate ja seadmete seisund ja
vastavus ohutusnõuetele. Juhised peavad olema antud tegutsemiseks hädaolukorral.
Tööd tulevad läbi viia viisil, mis avaldaks minimaalset kahjulikku mõju kogu ümbritsevale keskkonnale.
– ja hooldetööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte ja
määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Masinate kasutamine töös, millel on visuaalse vaatlusega
tuvastatav õlileke, on keelatud.
Töid on soovitav teha kuival, madala põhjaveeseisuga perioodil, mil tee ja pinnase kandevõime on suurem.
Vältida tuleb kütte- ja määrdeainete sattumist veekogusse.
Töökohad peavad olema varustatud vahenditega reostuse ja tulekahju likvideerimiseks.
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla
37
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
Tööde lõpetamisel tuleb töötsoon heakorrastada.
Mootorsae tankimisel tuleb kasutada spetsiaalseid kanistrite otsikuid, mis välistavad üle- ja möödavalamist.
Metsamasinate tankimine peab toimuma spetsiaalsete pumpade abil.
Kütusemahutid peavad olema ette nähtud kütuste hoidmiseks ja veoks.
Lekkinud kütus või määrdeained tuleb spetsiaalse kogumisnõu või imava materjali (absorbent) abil kokku
koguda ning kuni äraveoni ladustada keskkonnaohutult.
Kütusekanistreid tuleb tööobjektil hoida varjulises kohas.
Keelatud on kütuste hoidmine ja saagide tankimine veekogudele lähemal kui 10m.
Kõik tekkinud jäätmed tuleb peale tööobjekti lõpetamist ära viia, jäätmete loodusesse jätmine on keelatud.
Igal tööobjektil peab olema koht jäätmete hoidmiseks (prügikast, prügikott).
Kui tööobjektil töötavad metsamasinad, siis peab tööobjekt olema varustatud esmaste
reostustõrjevahenditega, sh üks labidas, 20 kg absorbentgraanuleid, 50 l turvast või saepuru ja vähemalt 10 l
mahuga kogumisnõu kasutatud absorbendi kogumiseks. Olmejäätmed ja ohtlikud jäätmed (milleks on kütuse
ja määrdeainete taara, markeerimisvärvi purgid, kütuse määrdeaine lekke tõrjumisel kasutatud absorbent,
akud, hüdrovoolikud, kütuse- või õlifiltrid jms) hoitakse eraldi.
Ohtlikke jäätmeid tuleb hoida ilmastiku- ning lekkekindlates anumates või pakendites.
Kui masinat ei kasutata, tuleb selle mootor seisata.
Visuaalsel vaatlusel tuvastatava õli- või kütuselekkega masina kasutamine on keelatud.
Kõik kasutatavad masinad peavad olema varustatud sidesüsteemi ja esmaabikomplektiga.
Masinad peavad olema varustatud liiklusseaduse või tootja tehase komplektsusega ettenähtud
tulekustutitega, millel on kehtiv kontrollimärgistus.
Juurepessu (Heterobasidion spp) ohtlikel aladel, perioodil, kui ööpäevane keskmine temperatuur on üle
+5°C, männi ja kuuse raiel töötavad peavad masinad olema varustatud seadmega kändude töötlemiseks
ROTSTOP®-ga.
Vältida tuleb metsakuklaste pesade purustamist tööde käigus.
Tööde käigus avastatud haruldaste või looduskaitse all olevate taime-, linnu- või loomaliikide avastamisel
katkestada tööd ja informeerida sellest koheselt omavalitsust ja Keskkonnaametit.
Tulekahju või keskkonnareostuse korral informeerida koheselt päästeteenistust numbril 112.
Kui ehitustöödel jälgitakse veekaitsevööndites töötamise nõudeid, kasutakse töökorras masinaid ning
jälgitakse teisi keskkonnamõjude vähendamise võimalusi, on need piisavad meetmed keskkonnale negatiivse
mõju vähendamiseks.
8.3. Settebassein.
Settebasseinid on vajalikud vooluvees liikuva liiva- ja turbasette kinni püüdmiseks. Settebasseinide
projekteerimisel on järgitud „Metsaparanduses kasutatavate
settebasseinide projekteerimise soovitused“ PB Maa ja Vesi AS, Tallinn 2009 põhimõtteid. Uhtumisoht esineb
kerges mineraalpinnases (sL, xL, yL) ja turbapinnases. Settebasseinid rajatakse kraavidel enne
kaevetööde algust. Settebasseinid ehitatakse veejuhtmetele, mille valgalast suubub rohkem kraave
(vähemalt 2km). Settebassein rajatakse eesvoolule või kuivenduskraavile vähemalt 0,5 m sügavuse süvendi
ja põhjalaiendina. Settebasseinil kaevatakse üks nõlv nõlvusega 1:3, teised 1:2.
Settebasseinide ristlõige on projekteeritud arvutusliku vegetatsiooniperioodi 10-protsendilise
ületustõenäosusega maksimaalse vooluhulga järgi. Projekteeritud ristlõikega on voolukiirus settebasseinides
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla
38
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
0,1...0,2 m/s. Settebasseini settesüvise mahu projekteerimisel aluseks on uhtumisohtlike eesvoolude ja
kraavide pikkus.
Settebasseini settesüvise mahu määramisel on arvestatud, et settebasseini valgalal paiknevatelt
uhtumisohtlikelt veejuhtmetelt koguneb settebasseini setet liiv- ja saviliiv pinnaste puhul 0,005 m³/m x aasta (5
m³ kilomeetri kohta aastas), turba puhul 0,004 m³/m x aasta, kerge- ja keskmise liivsavi pinnase puhul 0,003
m³/m x aasta.
Settebasseinid on projekteeritud kraavidele: Eesvoolukraavil Ahijärve oja on olemasolev settebassein
SB1, mida hooldatakse, Apna jõgi (SB2), Apna jõgi (SB3), 227(SB4), 240(SB5), 227 (SB6), 227(SB7),
242(SB8), 100(SB9), 100(SB10), 215(SB11) , 310(SB12) , 317(SB13) , 386(SB14) ja 398(SB15). SB1
valgalas on kraavide pikkus 6,6 km (voolukiirus m/s), SB2 valgalas 1,7 km (voolukiirus m/s), SB3 valgalas
5,3 km (voolukiirus m/s), SB4 valgalas 1,9 km (voolukiirus m/s) , SB5 valgalas 4,0 km (voolukiirus m/s), SB6
valgalas 3,8 km (voolukiirus m/s), SB7 valgalas 7,6 km (voolukiirus m/s), SB8 valgalas 4,5 km (voolukiirus
m/s), SB9 valgalas 5,8 km (voolukiirus m/s), SB10 valgalas 7,3 km (voolukiirus m/s), SB11 valgalas 2,1 km
(voolukiirus m/s), SB12 valgalas 1,9 km (voolukiirus m/s), SB13 valgalas 3,1 km (voolukiirus m/s), SB14
valgalas 2,8 km (voolukiirus m/s), SB15 valgalas 1,9 km (voolukiirus m/s). Settebasseini mahu
arvestamiseks on korrutatud kraavide pikkus koefitsendiga 0,004 ja hooldusvälba pikkusega 5 ja saadud on
settebasseini maht. Settebasseini mõõtmed on valitud konstruktiivselt vastavalt AS Maa ja Vesi juhendile,
arvestades ka ehitamise ja hooldamise optimaalseid tingimusi. Settebasseinide valgalad on mõõdetud ja
vooluhulgad arvestatud K.Hommiku valemi põhjal (Q10%). Voolukiirused settebasseinides jäävad vahemikku
0,1...0,2m/s. Settebasseini parameetrid on arvestatud põhimõttel, et settebasseini põhi ehitatakse 4,0m
laiune. Vastavalt settebasseini põhja ja maapinna kõrgustele on arvestatud kaevemaht.
Settebasseinid puhastatakse settest peale rekonstrueerimistööde lõpetamist, madalveeperioodil.
Arvestatakse settebasseinide puhastamine lisaks 2 korda tööde ajal. Settebasseini kuju valida tüüpjooniselt
5.3 SB0 .
8.4. Kraavilaiendid.
Maaparandusehitisele on projekteeritud, maaparandustööde poolt tekitatava mõju vähendamiseks
veejuhtmetele leevendusveekogude - kraavilaiendid (asukoht joonis 1) rajamine. Kraavilaiendi ülesandeks on
veesilma tagamine pikema aja vältel, peale kraavidest liigvee äravoolamist ja lisaks toimib ka sette kogujana.
Kraavilaiendid on veejuhtme põhja süvendid, mis kaevatakse rekonstrueeritavale kraavile põhja süvendina -
0,5 m sügavuse, 1 m laiuse ja 10 m pikkuse lõiguna. Kraavilaiendid ehitatakse nõlvustega 1,75 ja 1:3.
Kraavilaiendid on projekteeritud kraavidele 124, 117, 205, 210, 231,258, 256, 263, 221, 266-2, 266-1, 270,
340 ja 350. Kraavilaiendid ehitatakse kraavi laiendina kuivenduskraavi mulde vastaskalda poolsele äärele.
Käesolevas projektis on kraavilaienditeks ka olemasolev hooldatud kraav 239, veejuhtmetes on alaliselt vesi.
Kraavilaiendid tuleb rajada enne kaevetöödega alustamist ja tühjendatakse settest tööde järgselt
(vajadusel ka tööde käigus).
Tabelis 12 on toodud kraavilaiendite töömahud.
9.Ehitustöödele seatud piirangud.
Ehitusprojekti seletuskirja ehitustöödele seatud piirangute osas kirjeldatakse projekti kooskõlastajate
poolt töödele seatud erinõudeid ja piiranguid.
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla
39
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
9.1. Tehnovõrgud ja kommunikatsioonid.
Projektöödega haaratud alal asuvad tehnovõrgud. Tehnovõrgud – OÜ Elektrilevi keskpinge õhuliinid 1-20 kV.
Kontori tee 2 muldes on AS Emajõe Veevärk veetrass ja survekanalisatsiooni trass.
9.2. Eraisikute ja ettevõtete ning ametiasutuste tingimused/piirangud.
Keskkonnaamet:
Transpordiamet:
Elektrilevi..OÜ:
* Kutsuda kohale Elektrilevi OÜ esindaja. Selleks esitada iseteeninduses taotlus 10
tööpäeva enne tööde algust objektil https://www.elektrilevi.ee/et/partnerile/tegevustekooskolastamise-vorm
Info põhja piirkonnas telefonil 46 54 600 ja lõuna piirkonnas
telefonil 46 54 500
* Töökohal peab olema Elektrilevi OÜ poolt kooskõlastatud projekt.
* Kaablite täpne asukoht ja sügavus määrata surfimise teel, võimalusel Elektrilevi OÜ
esindaja juuresolekul.
* Ristumisel ja rööpkulgemisel pidada kinni normidekohastest vahekaugustest.
* Kaabli kaitsevööndis kaevata käsitsi.
* Kooskõlastus kehtib üks aasta.
* Õhuliini kaitsevööndis tegutsemiseks taotleda kaitsevööndis töötamise luba.
* Õhuliinide all üle 4,5m kõrguste mehhanismidega töötamine on Elektrilevi loata
keelatud.
* Pinnase koorimisel tagada kaablite nõuetekohane sügavus.
* Süvendades olemasolevat pinnast õhuliini mastidest lähemal kui 1m ja sügavamale kui
1m, tuleb ette näha mastide toestamine. Tööde teostamine leppida kokku Elektrilevi OÜ
esindajaga.
* Kaablitele peab jääma min 0,4m pehmet pinnast. Järgida meie esindaja nõudeid.
Kastre Vallavalitsus:
AS Emajõe Veevärk:
Maaomanikud:
Rõka kü:
Uku kü:
Vaarika kü:
Labor kü:
Rõka kü:
Taimeaia kü:
Tegevuste keskuse kü:
Saksoni kü:
Kiima kü:
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla
40
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
Arike kü:
Olmehoone kü:
Rea kü:
Sepa kü:
Antsu kü:
Rammo kü:
Sääskoja kü:
10. Maaparandusehitise kasutamine ja hooldamine.
Maaparandushoid maaparandusseaduse tähenduses on maaparandussüsteemi ja selle maa-ala ning
nendega seotud keskkonnakaitserajatiste hooldamine ja uuendamine. Maaparandushoidu korraldab
maaparandussüsteemi omanik. Hooldustöödega on soovitav alustada kohe pärast objekti kasutuselevõttu.
Vähemalt kaks korda aastas, enne suuremaid veeseise, tuleks üle kontrollida truubid ja kõrvaldada sinna
sattunud voolutakistused, veejuhtmetest likvideerida mahalangenud puud ja voolutakistused. Vajadusel tuleb
truubiotsakutele teha hooldustöid. Tee ääred on vajalik niita. Truupide ja veeviimarite otsakud hoida setetest ja
risust puhtad. Regulaarsete hoiutöödega pikendatakse olemasolevate kuivendussüsteemide toimimisiga.
Kuivenduskraavide hooldusel juhinduda RMK valduses olevate metsakuivendussüsteemide
majandamise strateegiast „Riigimetsa Majandamise Keskuse kuivendussüsteemide majandamise strateegia“,
on kinnitatud 19.04.2011.a. juhatuse otsusega nr 1-32/44.
Teede kasutamisel ja hooldamisel juhindutakse RT I, 01.07.2015 „Metsatee seisundi kohta
esitatavad nõuded“, Keskkonnaministri 11.06.2015 määrus nr 34.
Eesmärgiks on tagada teede kraavide ja truupide regulaarne korrashoid ja hea seisund.
Vähendada investeeringu kulusid, mis tulenevad metsaparanduse elementide hooldamatusest.
11. Juhenddokumentide nimekiri.
1. Maaparandusseadus, vastu võetud 16.05.2018;
2.“Maaparandussüsteemi ehitusprojekti nõuded”, maaeluministri 25.02.2019 määrus nr 14;
3.“Maaparandussüsteemi projekteerimisnormid”, maaeluministri 06.05.2019 määrus nr 45;
4.“Maaparanduse uurimistöö nõuded”, maaeluministri 20.12.2018 määrus nr 77;
5.“Maaparandussüsteemi ehitamise täpsemad nõuded”, maaeluministri 28.03.2019 määrus
nr 38;
6. „Metsatee seisundi kohta esitatavad nõuded”, keskkonnaministri 11.06.2015 määrus nr 34;
7.Trükis “Maaparandusrajatiste tüüpjoonised”. Põllumajandusministeerium, Tallinn 2024;
8.Trükis “RMK metsateede katendite projekteerimise, ehitamise ja hooldamise juhend.
Versioon 2.0”, Tallinn 2020;
9. Trükis “Maaparandussüsteemide ehitus- ja hoiukulud ning kalkulatiivsed
ühikmaksumused meetme 3.4 rakendamisel”. Maaparanduse Ehitusjärelvalve- ja
Ekspertiisibüroo, Tallinn 2005;
10. Juhend “Veejuhtme pikiprofiili koostamise juhend”. Põllumajandusameti maaparanduse
osakond 02.03.2018;
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla
41
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
11. Trükis “Kuivendussüsteemide majandamise strateegia”, Riigimetsa Majandamise Keskus,
Tallinn 2011;
12. Trükis “Metsaparanduse keskkonnamõju analüüsi juhend”, Riigimetsa Majandamise
Keskus, Tallinn 2011;
13. RMK metsakuivenduse ja - teede ehitusprojekti näidiskoosseis 2020.
14. Juhend „Leevendusveekogude rajamine metsaalade kraavitamise mõju leevendamiseks“ Tartu
Ülikooli 2019.a.
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla
42
Poropoorik(Amylocystis lapponica)
KLO9600955
Laanerähn(Picoides tridactylus)
KLO9110842
Karvane kruupsamblik(Micarea hedlundii)
Nursi KLO9702040
Roomav öövilge(Goodyera repens)
91501:008:0062 Roomav öövilge(Goodyera repens) KLO9346005
KLO9335859 JS224
Oliiv-helksamblik(Centreali olivetorum)
KLO9701741
Männi-Soomussamblik(Carbonicola anthracophila)
KLO9702200
JS223 VEP nr 206018
VEP nr 206596
Helleri eba
VEP nr 141040
Pikk lõhnasamblik(Evernia divaricata)
kV
KLO9702814 Pikk lõhnasamblik(Evernia divaricata)
JS222 KLO9702201
<1
Sulgjas õhik(Neckera pennata)
KLO9405090
Anikoja JS221 Harilik poorsamblik(Menegazzia terebrata)
91501:008:0093 KLO9702815
JS219 Tuule VEP nr 206595
91501:008:0083 Helleri ebatähtlenik(Crossocalyx hellerianus)
KLO9404914
Järvselja(TJ-194) / 001
2105090010010
Mõõdumetsa
91501:008:0107 V
JS220 1-20 k
JS218
Sulgjas õhik(Neckera pennata)
KLO9405154
VEP nr 141006
Limatünnik(Sarcosoma globosum)
KLO9600831
Sõõrpõllu
22286 Kõnnu-Ahunapalu tee 91501:008:0115
91501:008:0126
Sulgjas õhik(Neckera
Tuule KLO9405232
JS240
91501:008:0084
JS239 VEP nr 206019
302
4 8
Aj 21 (Haab)
5
Rohekas kä
3
35,48 JS238
303
10
3
6463900,31
4
8 692030,45
Järvselja(TJ-194) / 001
100
2105090010010 Rohekas käokell(PTatanthera chlorantha)
Sääskoja V KLO9126694
45401:002:0021
2 0k Rõka
45401:002:0132
JS237 Suur-kuldtiib(Lycaena dispar)
1- JS236
2
Järvselja metskond 1 KLO9200515
10
45401:002:0304 T/90 1
10
SB9 4 JS235
11 KL11 T82
8 4 100RB17
10 4 8 T81
0
maa ntee
4 8
100RB15
kõrval
T105
60PT9MAO vu
ja-Ara
8 100 8 el
116
4
-Järvs
Järvselja metskond 15
124
4 Aj 19 (Känd) u
91501:008:0106 i s p õ l l
4 8 37,06
222 87 Li
10
Järvselja(TJ-194) / 001 6463525,92 T2
0
692715,54 50RB5 VEP nr 141021
2105090010010
T1
307
Loderaua T78
123
91501:008:0004 10 4 8 80PT15
JS234 50RB4
4
Taimeaia 395
Järvselja metskond 2 115
tee
T77
?2 2
6 2
45401:002:0305 M2
50RB5
JS233 T3 1+36
l
105
8 4 T7 50RB8 Tehnoloogiline settebassein 8 4 e T74
kV
80PT15 ab
a Jahilossi 40PT10KOK
tiik
ak 1+08
385
T8 TSB1
00
Vaarmani 45401:002:0016
305
a
<1
40PT9MAOK EH1 Salu P/2
trim
8 4
0+
91501:008:0005 4 8
N-3
KL12 ek 45401:002:0302 8
122 Haavametsa_I(TTP--336) / 002 El 0+9
1+98
11
2+98
Paabori
109
22287 Liispõllu-Järvselja-Aravu tee
3+58
108
7 2105090010010 T76 JS257 tiik
126
JS232
45401:002:0330 112 50RB4 45401:002:0004 T74a R-T
114 T4 40PT10KOK 601 0+00
306
Järvselja metskond 18 4 8 Sulgjas õhik(Neckera pennata) R-T
Uiga 91501:008:0109 106 50RB7 KLO9403964
SE1 JS255
6 2
91501:008:0006 113 Aj 24 (Mänd) Kontori tee 2
388
T6 EH1 Helleri ebatähtlenik(Crossocalyx hellerianus) 37,37 600
Pettai 40PT10MAOK 6463369,03 M3 Rammo
kV
4
Järvselja(TJ-194) / 001 KLO9403965 M3
30
91501:008:0007 107 Oliiv-helsamblik(Centreali olivetorum) 45401:002:0005
1
Heljo 2105090010010 9 694115,49 kV T73 <
V
KLO9702 0 JS256
308
22287 Liispõllu-Järvselja-Aravu tee 8 4 JS254 3
<1
k
91501:006:0229 P/2 40PT9MAO
4 8
<1
91501:008:0132 32 Antsu
122
4 2 147,16 6
8
45401:002:0006
Poska Järvselja kahara partheina ja laialehise nestiku Roheline hiidkupar(Buxbaumia viridis)
Roheline hiidkupar(Buxbaumia viridis) 4 4 T71-1
Sepa 7
T9
3 3
32
4
91501:008:0008 KLO9403948 32 45401:002:0007
8 4
2 6 80PT15 püsielupaik 6
2 2
T107 KLO9403947
8
VEP nr 141009 50PT7
120 40PT9MAO T69
2 2
ee
Järvselja(TJ-194) / 001
4
Laanerähn(Picoides tridactylus) 40PT9MAO
nt
2020858000020 JS253 KLO9110843 5 Rea Järvselja tamm
4 8
aa
Laialehine nestik(Cinna latifolia) 3 EH3 T71 45401:002:0008
127
rv
40PT9MAO
lm
T5 KLO9310295
318
JS252 Haavametsa_I(TTP-336) / 001 2 2
lgjä
SB13
118
121
40PT9MAO
119
va
Kahar parthein(Glyceria lithuanica)
8
111
2105100010010 T68
325
110
38
KLO9338 31
r
Järvselja metskond 19 50RB6
Se
7,14
kõ
4- Möldri
91501:008:0110 JS250 8 4 4 8 VEP nr 204393 1 553,21 4 8 45401:001:0294 <1 kV
lu
VEP nr 141011 JS251 7,14 3 2 trimaakaabel
pa
Harilik kopsusamblik(Lobaria pulmonaria) El ek
3160 Huumustoitelised
317
Harilik ungrukold(Huperzia selago)
na
315
KLO9702206
kV
313
4 8
KLO9346769 Sulgjas õhik(Neckera pennata) 9050 Rohunditerikkad kuusikud järved ja järvikud
hu
T70
<1
KLO9404970 1654145481 T103 Sulgjas õhik(Neckera pennata) 1627445083 Kiima
40PT9MAO
-A
JS249
4 8
40PT9MAO KLO9404972 31 4 45401:002:0009 Olmehoone
T66
4
nu
2
6
Liisimetsa Krünvaldi 5 3 T67 3
45401:001:0247
+2
Sulgjas õhik(Neckera pennata) VEP nr 141007 40PT9MAO
320
SB12 50RB5
n
29101:001:0878 91501:008:0009 VEP nr 206597
45
206
KLO9404971
Kõ
Arike
312
314 T108
2
Krünvaldi Aj 22 (Lepp) Harilik poorsamblik(Megegazzia terebrata) 40PT9MAO 8 45401:002:0010
6
Aj 20 (Känd)
3
4
8 4
KLO9702367
28
91501:008:0022 35,35 35,69 Laanerähn(Picoides tridactylus) SB2 4 4 T65
6462962,86 KLO9110844 130 T109
22
Kahar parthein(Glyceria lithuanica)
316
Kastre metskond 82 6462862,65
40PT9MAO 5 3 P 100RB10
8 4
91501:006:0082 M3 691223,30
T127 692203,89 VEP nr 206016 KLO9352012 K0 Sulgjas õhik(Ne
KL8 Harilik koobassamblik(Thelotrema lepadinum) 129
5 3
Aj 23 (Truubi otsak) 40PT9MAO T14 8 32 9
310
2
44+26 KLO9701935 4 3
40PT9MAO Haavanääts(Junghuhnia pseudozilingiana) VEP nr 141008
311
4 8
33,82 M3 T104
6462804,72 205 KLO9601244 Harilik kopsusamblik(Lobaria pulmonaria)
207 T64
4 21 4 8 40PT9MAO
VEP nr 206015 KLO9702391
212
3 5
690933,21 0 VEP nr 206017
8
8 T/15 Haavanääts(Junghuhnia pseudozilingiana) 40PT9MAOK
22286 Kõnnu-Ahunapalu tee Sulgjas õhik(Neckera pennata) 3
400
2
4
401
KLO9601255
128
3
209
T11 KLO9405151 T110 PK1
208
91501:008:0131
V
3 50PT11KOK 7 KL9 40PT9MAO JS273
0k
6 3
Uku 5 0
20
3
20
+ 2 6 2 3 5 T106 T111 T63
43
1-2
91501:006:0197
4
3
5
KP 3 T15 40PT9MAO 100PT9MAOK 40PT10MAOK Järvselja-1
211
316-1
3 5
269
22286 Kõnnu-Ahunapalu tee P 2 5 40PT9MAOK
91501:006:0270 Uku SB1 K 0 20 Elektrimaakaabel VEP nr 141004
jõgi
1
91501:006:0198
31
4 8 27
3 4 8 PK2
T10 JS248 JS272
a
JS271
279
Apn
330
Hurda 40PT9MAO 4
321
91501:006:0211 4 2 + 2 6 8
PK1 273 Suur-mosaiikloblikas
2 0 1 T13 (Euphydryas maturna) 2 4
403
SB10 3 JS268 4 8
4 8
402
50PT9MAO JS270 KLO9200914
6 4 2 Järvselja-2 lehise-õõspuraviku
215-2
284
4 8
M3 P K 3
215-1 Sulgjas õhik(Neckera pennata) sihtkaitsevöönd
4 8
PK 215- 1 SB11 Maasika
2 KLO9405095 KLO3100545
41+25
VEP nr L00211
4 8
Lehise-õõspuravik(Suillus
280
T12 8 4 Tagussaare 45401:002:0338 8 4 JS269 VEP nr 141016
M3 45401:002:0210 KLO9600051
282
40PT9MAO Harilik kopsusamblik(Lobaria pulmonaria)
Elektrim
281
200 PK4 KLO9702203 33 0
4 2
404
PK
oja
Töid ei tohi teostada 15. märts kuni 31. august
405-1
3 VEP nr 141018 Sulgjas õhik(Neckera pennata)
-1 331
rve
KLO9405181
40+26 21
1
3
aakaa
2 1 -
1-
3 3
283
VEP nr L00210
ijä
34
4 8 8
4
Sulgjas õhik(Neckera pennata) T61
321-2
M3 4
Ah
KLO9405152
8
215
Kure 27 40PT10MAOK
bel
321-2 SE3
285
0
332
4
284
PK 45401:002:0061 8
322
Kastre metskond 171 4 T97
91501:001:0267 40PT9MAO P 333-1
260
K5
PK 39+26 Peramaa
Aj 6 (Elektri post)
5 T59
404-1
T102 39,83
45401:002:0235
4 8
6462426,45 75RB11
286
40PT9MAO
216 217 <1 kV Kõivu 693857,41 2 4
405
EH5 270
4 8
45401:002:0334 PK 4
4 8
Peramaa tee KL10 VEP nr L00212 6 2
215
2020858000020/107
kV
38+26
PK6 el M Lehise-õõspuravik(Suillus cavipes)
a b T17 KLO9601324
<1
a aka 40PT9MAOK
Rõka r
T16 m
ktri
333
29
3 5
40PT9MAOK le
407
E 0
406
2
PK Järvselja-3 lehise-õõspuraviku püsielupaiga
2
50 e 7 1
4- 5 3 Lehise-õõspuravik(Suillus cavipes)
6
1 te Sulgjas õhik(Neckera pennata) 33 sihtkaitsevöönd KLO9600052
50 a
268
JS264
ing
334
Händkakk(Strix uralensis) KLO3100546 JS287
8 4 R-T a KLO9126694 KLO9405100 VEP nr 206601
PK7 m T95
37+25 ra JS267
40PT9MAO
VEP nr 206602 Sulgjas õhik(Neckera pennata)
Pe KLO9405101
261
PK8 T57
4 8
M3
JS266 80PT12
8
21
T91 JS265 T94 266-1 3 5
36+24
4 8
40PT9MAO Maasikmäe
21
214 40PT9MAO KL7
8 4
45401:002:0280
3
338
PK8 JS285 JS286
409
408
8 8 4 266 PK9
4 8
4
T19
231
262
2
40PT12MAOK KL6 266-
35+25
335
T92
0
8 4 40PT12MAOK
34
M3 T20 8 4 4 8
410-1
PK9 M3 4 8 JS284 T120 KL14
PK10
4 8
411
T93 40PT9MAO 40PT9MAO
EH2 T121
263 40PT12MAOK
267
Järvselja(TJ-194) / 001
250-1
40PT9MAO
8
KL4 2020858000020 Saksoni
34+25 45401:002:0264
4
4 8
8 Aj 13 (Lepp)
PK10 479,56
4 36,25
Metskonna 23
9 6462011,42
PK11 374
8
45401:001:0295 Aj 9 (Känd) 693605,36 5 3
2
0
4 8
M3 Aj 14 (Känd)
23 JS283
4
25
EH4 35,83 40,54
T137
Rõka ring 33+25 40PT11MAOK 22
7 6461788,28 T101 6461863,36
Rägo 2020858000020/102 T142 692401,54 40PT9MAO 336 694012,90
PK11 40PT9MAO SB5
91501:006:0227 T41
8 4 PK12
4 8
490,60
80PT8MAO T18
JS281
412
JS280
410
etskond 202 494 8 4 240 T100 KL1 40PT9MAO
8 4
8 4
001:0251 1 40PT9MAO 249
4 8
32+25 23 SB8
4 8
JS282
T146
230
4 8
Ahijärve oja
2
4
8 4
T96 KL1
13
PK12 T37 40PT9MAO 249 6
4 8
8
40PT11MAOK
PK
80PT9MAOK Sulgjas õhik(Neckera pennata) T147
T139 T119
7
T128 KLO9406532
251
JS279 SB6 242-2 40PT9MAO
33
4 8
40PT9MAO VEP nr 206603 40PT9MAO 8 4
289
8 4
420
M3 40PT9MAO
242-1
4
20+21
331m
8 T34
22
391
31+25
Ööbiku
8
4
Aj 5 (Toru peal) 7 337
238
22
21+20
14
5
501:006:0220 33,92 40PT12MAOK -3
8
230
Aj 1 (Vaher)
PK
TP-T
22+21
3
233
6461564,60 PK13 JS298 38,12
4
420 Värbkakk(Glaucidium passerinum)
23+20
690503,75 9 M3 8 4 T55 JS301 6461481,65
22 KLO9107637
8
JS277 421 100RB9
24+20
5
419 T42 694045,05
410
JS278
PK1
240
T27 M3
3 5
T32
25+22
418
6
80PT9MAOK
264
T21 T149 417
75RB8 Sulgjas õhik(Neckera pennata) 278
PK1
4 8
1
339
4 8 100PT9MAOK
26+21
30+26 40PT11MAOK 418-2 24
-1
80PT12
PK17
219 T39 274 KLO9405919 JS299
SB3
418-3
337
T89 19+24 390
27+22
415 50PT10KOK 2 VEP nr 141012 Sulgjas õhik(Neckera pennata)8 4 T/42
8 4
PK14 40PT9MAO 227 8
4 24
28+21
8 4 8 M3 M3 4 KLO9402227
418-1
416
421
T99
391
SB7 Händkakk(Strix uralensis) VEP nr L00469
415-1 414 M3 T33 50PT10KOK 277 T148 22289 Sikakurmu-Järvselja Pikk lõhnasamblik(Evernia divaricata)
24
KLO9107638
<1 kV
JS297 KLO9702983 18
4+31
50PT10KOK 45401:002:0326
+
T143 Aj 4 (Kask) 40PT12MAOK Harilik kopsusamblik(Lobaria pulmonaria)
227
29
M3
5 23 T35 40PT11MAOK 36,31 KLO9702023 9010*Vanad loodusmetsad PK
3+31
8 4
K1 3 3 5
3 5
T28 413 40PT12MAOK
M3
18+24 JS296 6461403,23
5+3
P KL2 T53 VEP nr141044KLO3102249
3 5
2+31
100PT14KOK 692789,01 M3
80PT9
4
T31 276 Harilik kopsusamblik(Lobaria pulmonaria)
13991 8
6 2
8 4 290
M3
T47 275
3
KLO9702204
8
1+31
40PT11MAOK 435 K
16 KL3 T130 50PT9MAO 434-1
TSB 2 JS300 P 119m
PK
0+00
T136 Harilik poorsamblik(Menegazzia terebrata)
8 4
Kastre metskond 172 T36 50PT10KOK 6+3 432 tk
0+31
T29 2
91501:001:0275 KP
40PT12MAOK
Aj 8 (Kask) 40PT9MAO 40PT9MAO 2 Rõk 433-1 337- Aj 11 (Haab) KLO9702205
KP 34,30 Sulgjas õhik(Neckera pennata) 1
432-TULETÕRJETIIK? a rin 433 434 42,41
KP 6461435,87 KLO9405093 17+24 g M3 6461298,84
227
MM
Rõka r
Aj 2 (Toru peal) 691539,36 VEP nr 205982 693758,79
221
7
M3
423-1
29
422
7
24
T140 32,99
220
T54a Helleri ebatähtlehik(Crossocalyx helleriuanus)
K1 0
1
433-2
8 PK2
40PT9MAO 6461183,84
KL5 P 691007,73
4 8 7+3248 T46 4 50PT12MAOK T54 KLO9403395
5 3
2 50PT9
234
4 8 224
ing
222 50PT10KOK
243
KP T24 T118
8 4
8 4
5 3
40PT9MAO
18
120TT12KOK T141 3 T117
227 16+25 34 2 5
8 4
8 4 40PT9MAO -1 40PT9MAO 8 4
PK
VEP nr 141017 2
431
246 34 T43 21
258
JS295
383
Sulgjas õhik(Neckera pennata) 8 4 SE4 PK
N-1
Vaarika
2
Järvselja metskond 4 8+3 T52 40PT9MAO
SB4 KLO9405239 T133
423-2
2
244
45401:001:0289 5
2
45401:002:0307 T26 25 3 40PT11MAOK T134 50PT11 VEP nr L00470 3
50PT10 5
5 3
7 40PT12MAOK
N-2
2
T25 15+24
T44 Semmi SE5 342-
5
JS290 40PT9MAO 50PT14KOK M3 45401:002:0014 9010*Vanad loodusmetsad
Taimeaia
10+31
M3
3
245
PK1
9+
2 2
45401:002:0011 T51 -1613360504
11+32
8 4 JS294
-1
9
4 8
226
33
60PT11
256
JS293
431
12+33
223 8 4 M3
1-20 kV
<1 k
429
422-1
Tegevustekeskuse
13+33
Hiireviu(Buteo buteo)
JS292 M3 427 430M3 45401:001:0279 KLO
V
JS291 425
8 4 14+24 M3 Rõka
PK2 8 4 M3 426 45401:002:0131 <1
0 T135 T45
225 T138 40PT12MAOK 40PT9MAO kV
424 40PT11MAOK Tuulte
253
M3
8 4
8 4
Aj 7 (Toru peal) T44a 45401:002:0013
255 M3 T132
34
34,57 50PT14KOK
236 40PT12MAOK Rõka
8-
6460885,20 VEP nr 205981 Aj 3 (Toru peal)
T131 4 8
1
PK2 34,18 4 8 45401:002:0265 3
690822,91 40PT9MAO
5 3
1 Sulgjas õhik(Neckera pennata) 6460839,06 Aj 10 (Lepp) 5 VEP nr 031
4 8
KLO9405094 37,45
254
691313,68 T38 Udulaane
235 6460976,18
2
40PT9MAO 45401:002:0100
25
JS306
272
692558,78 8 4
4 8
JS304 Kirsipuu
T98 265 45401:002:0012
34
40PT9MAO JS305
8 4
237
T22
8
259 34
50PT10 T23 T49
100TT12 8 4 2 2 50RB8 7
T145 JS308 JS309
254-1
Kiidjärve metskond 96 40PT9MAO 2
34
254
47301:001:1067 T40 JS307 2 5-
288
50PT10 2
7
28
T144 T50
40PT9MAO 40PT12 4 8
345-1
T115
40PT9MAO
Labori V 345
1-20 k 345
4 8
45401:002:0101 345
PK
25
Uhametsa, Turna, Kõnnu(TTP-277)/ 002
346
2020858000020 Aj 12 (Lepp)
41,95 3 T48
Kiidjärve metskond 98 6460626,99 5 40PT9MAO JS311
47301:001:1068 693898,21
PK
T113
Kitse 80PT9MAO
26
Pedaja 45401:002:0316
45401:002:0203 Sarve
Männi 45401:002:0317 PK27
Haavasoo Kuuse
45401:002:0205 45401:002:0315 45401:002:0313
Soku
Soku 45401:002:0049
Haavasoo/ 004 45401:002:0050
2020858000020
Rekonstrueeritav eesvool numbri, trassilaiuse ja voolusuunaga,
Apna jõgi
8 4
LEPPEMÄRGID: voolusuunajoon näitab kraavimulde asukohta Püsielupaiga sihtkaitsevöönd
Olemasolevasse seisundisse jääv truup
T/28 Rekonstrueeritav truup Sidevõrgu kaabel
Paunküla metskond 380 Katastriüksuse piir nime ja tunnusega Ehitatav truup
33701:002:1030
T/12 Elektriliinide kaitsevööndid
Ajutine reeper andmetega T/1 Uuendatav truup
Aj 6 (Elektripost)
61.95
T/27 Likvideeritav truup 1-20 kV
Maaparandusehitise reguleeriva võrgu Keskpinge õhuliin
rekonstrueeritava ala ringpiir Truubi number, läbimõõt (cm), <1 kV Madalpinge õhuliin
T39
50PT12MAO materjal (PT, TT), pikkus (m) ning otsaku tüüp Elektrimaakaabel
Maaparandusehitise ringpiir Elektrimaakaabelliin
P/2 Purre
Maantee kaitsevöönd
EH4 Maaparandusehitise lühitähis, ehitise nimetus ja kood
Saula, TTP-258 / 001 SB1
ning maaparandussüsteemi kood TP-T T-Kujuline sõidukite tagasipööramise koht tähisega
4108850020120 Hooldatav settebassein
Maaparandusehitise reguleeriva võrgu rekonstrueeritava MM Mahasõidukoht riigi maanteelt
12,4 KP Koprapais
ala pindala Mahasõidukoht M2
M2
SA126 KL2 Kraavilaiend
Kvartali piir koos numbriga M3 Mahasõidukoht M3
SB5 Settebassein (ehitatav)
4 Eraldise piir ja number R-T T-kujuline ristmik
22287 Liispõllu-Järvselja-Aravu Olemasolev tee koos nimega TSB1 Tehnoloogiline settebassein
kõrvalmaantee Setteekraan
SE1
Rõka ring tee Rekonstrueeritav tee koos nimega
Looduskaitseala
Pinnase andmed
12+00 Tee pikett koos tähisega looduses
VEP nr EE00551 Vääriselupaik tunnusega
Rekonstrueeritav teekraav numbri, voolusuuna ja trassi
400
8 4 8 4
laiusega, voolusuunajoon näitab kraavimulde asukohta,
trassilaius mõõdetakse kraavi teljest Sihtkaitsevöönd
205 Hooldatav kuivenduskraav numbri, voolusuuna ja trassi laiusega, voolusuunajoon Traataia likvideerimine
näitab kraavimulde asukohta, trassilaius mõõdetakse kraavi teljest
115
8 4
Hooldatav teekraav numbri, voolusuuna ja trassi laiusega, voolusuunajoon Loodusala Rekonstrueeritava maaparandussüsteemi maa-ala
näitab kraavimulde asukohta, trassilaius mõõdetakse kraavi teljest kuivenduse mõjupiirkond
Ol. olevasse seisundisse jääv kraav
Ol. olevasse seisundisse jääv eesvool Liigi leiukoht (piiranguvöönd)
128 Ehitatav kuivenduskraav numbri, trassilaiuse ja voolusuunaga,
8 4
voolusuunajoon näitab kraavimulde asukohta Projekteeritav
Ehitatav teekraav numbri, trassilaiuse ja voolusuunaga.
400
8 4
Voolusuunanool kraavi teljel - kaevematerjal paigutatakse
Veekogu piiranguvöönd
tee muldesse
100 Rekonstrueeritav kuivenduskraav numbri, voolusuuna ja
8 4
trassi laiusega, voolusuunajoon näitab kraavimulde Piiranguvöönd
asukohta, trassilaius mõõdetakse kraavi teljest
Natura elupaik
Hooldatav eesvool numbri, trassilaiuse ja voolusuunaga,
Apna jõgi
8 4
voolusuunajoon näitab kraavimulde asukohta
Uuurimis leppemärgid Aj Rp LEPPEMÄRGID:
Aimla
Ajutine
32801:001:0210
Maaparandusehitise
andmetega
rekonstrueeritava
Katastriüksuse
612945,30
6493351,47
teepiirde
)4
X
m
Y=
(2,38
= metskond
reeper
kandur piir
411ala
nime
reguleeriva
ringpiir
ja tunnusega
võrgu
Paunküla
Saula,
33701:002:1030
EH4
4108850020120
TTP-258
metskond
Aj 6 (Elektripost)
61.95
12,4 / 001380 Ajutine
andmetega
rekonstrueeritava
Katastriüksuse
ning
ala
Maaparandusehitise
pindala
maaparandussüsteemi
reeper piirala
nime
lühitähis,
reguleeriva
ringpiir
ja tunnusega
kood
ehitise
võrgunimetus
rekonstrueeritava
ja kood voolusuunajoon
Taganurga
Niilusoo
,12+00
Liivasaare(TTP-326)
AI550
EH1
2103000010080
Eraldise
Kvartali
ning
Rekonstrueeritav
ala
Maaparandusehitise
Olemasolev
u
-k
L
325
maanteelt
riigi
Ehitatav
/nõva
Ol.
401
seisundisse
eesvool
Tee
Hooldatav
voolusuunajoon
201
4
8
Mahasõidukoht
T-kujuline
Riigi
Pikassilla
numbri
ja
jääv
voolusuunaga,
26,3trassilaiuse
juline
TP-L
R-T
M4
MM
M3 olevasse
pindala
pikett põik
tee näitab
tee
maaparandussüsteemi
poolt
kraav
sõidukite
piir
piir
tee
kuivenduskraav
teekraav
kr
ristmik
hooldatav
koos
kuivendusraav
koos
ja
tee
koos
janumber
tähisega
M4
M3
koos
näitab kraavimulde
tagasipööramise
numbriga
tee
nimega
eesvool
lühitähis,
reguleeriva
/koos
ringpiir
nimega
002
kraavimulde
numbri
looduses
numbri
nimega
kood asukohta
ehitise
võrgu
koht
asukohta.
nimetus
tähisega
rekonstrueeritava
ja kood
Kaanjärve-Lasketiiru
T/5
T/1
12+00
SA126
708
50PT12MAO
T39
4
8 tee asukohta,
voolusuunajoon
Eraldise
Kvartali
voolusuunaga,
laiusega,
mõõdetakse
ja
Tee
Olemasolev
voolusuunajoon
teljest
Ol.
eesvool
seisundisse
Olemasolevasse
Truubi
materjal
Uuritud
jääv
trassi
olevasse
pikett
kraav
truup trassilaius
number,
tee
hooldatav näitab
rekonstrueeritav
uuendatav
piir
laiusega,
(PT,
piir
voolusuunajoon
koos
koos
ja
tee
kraavi
TT),
number
läbimõõt
tähisega
koos
näitabmõõdetakse
nimega
numbriga
pikkus
kuivenduskraav
eesvoolkraavimulde
teekraav
truup
teljest
nimega
kraavimulde
eesvool
teekraav kraavi
asukohta
kuivenduskraav
truup
(cm),
looduses
(m)
näitab
numbri,
numbri,
ningkraavimulde
numbri,
numbri,
otsaku
numbri,teljest
trassilaiuse
voolusuuna
asukohta,
numbri,
trassilaiuse
tüüp
voolusuuna
voolusuuna
asukohta,
trassilaius
jajavoolusuuna
voolusuunaga,
trassi
jajajatrassilaius
laiusega,
trassi
mõõdetakse
trassi laiusega,
kraavi teljest asukohta,
voolusuunajoon
T/27
T/18
T/1
T/5
T/15
TR/13
TR/7a
101
trassi
,100
.200
voolusuunaga
paigutatakse
seisundisse
50PT12MAO
T1
Truubi
materjal trassilaius
Rekonstrueeritav
Ehitatav
Likvideeritav
Maardlate
Liigi
U
voolusuunajoon
mõõdetakse
4
8
600
Kinnistu
Korrastatav
3
1
R
T
Uuendatav
50
Olemasolevasse
tööde
regulaator
ruup
Taastatav
Rekonstrueeritava
kuivenduse
dja
jääv
truup
trassilaiuse
Voolusuunanool
00BET
uendatav
d150voolusuunaga,
125leiukoht
truup
laiusega,
mahu
number,
(PT,
piirimärk
drenaazi
piir
eesvoolnäitab
tteekraav mõõdetakse
mõjupiirkond
drenaazi
muutus
kraavi
loomad
truup
tee
TT),
läbimõõt
näitab
muldesse
seisukorda
eesvool
kuivenduskraav
truup
(raudtoru)
kraavi
pikkus
maaparandussüsteemi
teljest
suuekraavimulde
numbri
numbri,
suue
kraavimulde
teljel
(cm),
(m)
numbri
jääv kraavi
asukohta
voolusuuna
ning
- kaevematerjal
tnumbri,
otsaku teljest
asukohta,
ja
tüüp
voolusuuna
maa-ala
trassi
trassilaius
laiusega,
ja
P/2 nr EE00551
VEP Purreleiukoht
Looduskaitseala
Vääriselupaik
Sihtkaitsevöönd
Loodusala
Liigi
Projekteeritav
Püsielupaiga
Piiranguvöönd
Natura
Veekogu
Sidevõrgu
Elektriliinide
elupaik
piiranguvöönd
kaabel
kaitsevööndid
sihtkaitsevöönd
tunnusega LiigikV
Natura
Pärandkultuuri
Veekogu
Piiranguvöönd
1-20
<1
Keskpinge
Madalpinge