dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Transpordiamet
Valjaminev kiriAvalik

Kiri

Transpordiamet · 27. jaanuar 2026
Viit
7.1-2/26/217-2
Registreeritud
27. jaanuar 2026
Dokumendi liik
Valjaminev kiri
Adressaat
Hetver OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
7.1 Teetaristuga seotud õiguste andmine
Sari
7.1-2 Väliste isikute ehitiste ja lubade kooskõlastamise dokumendid
Toimik
7.1-2/2026
Vastutaja
Ruth Koppel (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Tehnovõrkude üksus)

Failid

  • 📎7.1-226217-2 27.01.2026 Valjaminev kiri.asice4296 KB

Sisu (failidest)

Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver MATER MP 0 0 7 8 - 0 0 Töö nr: 4-25 MU 0 0 7 8 - 0 0 reg.kood Maaparandussüsteemi- ja ehitise kood / maaparandusehitise nimetus / Ehitise lühinimetus 2108090010010/001 JÄRVSELJA(TJ-194) EH1 2020858000020/001 JÄRVSELJA(TJ-194) EH2 2105100010010/001 HAAVAMETSA_I(TTP-336) EH3 2020858000020/102 RÕKA RING EH4 2020858000020/107 PERAMAA TEE EH5 Tellija: SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskond TARTU MAAKOND KASTRE VALD AGALI, RÕKA JA JÄRVSELJA KÜLAD JÄRVSELJA METSAPARANDUS JA TEEDE REK 2025 V01 Projekteerija: Heiki Verbak, Kalle Riidak Vastutav spetsialist MATER-is: Heiki Verbak, Tarvo Verbak Kontrollis: Tarvo Verbak OÜ HETVER R E G I S T R I K O O D 11066829 NIIDU 8, 78301 MÄRJAMAA E E S T I / E S T O N I A TEL: +37258627190, +37253334990 [email protected] MÄRJAMAA 2025 Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver SISUKORD 1. Projekteerimistingimused 2. Tehniline kirjeldus 3. Projekteerimise tingimused. 4. Tabel 1. Ehitatud või rekonstrueeritud maaparandusehitiste tehnilised andmed 5. Tabel 2A. Kuivendussüsteemi rekonstrueerimise- ja ehitustööde koondmahud 6. Tabel 2B. Tee rekonstrueerimise- ja uuendustööde koondmahud 7. Tabel 3. Vajalike ehitusmaterjalide ja -toodete andmed SELETUSKIRI: 1. Üldosa 4 Tabel 4 Rekonstrueeritavate maaparandusehitiste üldandmed 8 8 Tabel 4a Teede üldandmed 9 9 Asukoha plaan M 1:40 000 10 9 2. Uurimistööd 11 10 10 Tabel 5 Uurimistööde loetelu 13 Tabel 6 Reeperite loetelu 14 11 15 3. Geoloogia, mullastik ja pinnas. 13 4. Kultuurtehnilised tööd. 16 14 4.1. Trasside ettevalmistustööd 16 4.2.Üldnõuded ettevalmistustöödele 17 15 5. Kuivendussüsteemi rekonstrueerimine 17 16 5.1.Kuivendussüsteemi projekteerimine 18 5.2. Kuivendussüsteemi rekonstrueerimine 22 16 6. Truubid 23 6.1.Truupide projekteerimine 17 23 6.2. Truupide ehitamine 25 17 7. Tee rekonstrueerimine ja ehitamine 26 7.1. Tee projekteerimine 18 26 Tabel 7. Tee rajatised 27 22 Tabel 7.1. Sidumata segude terastikuline koostis 28 7.2. Tee ehitustööd 23 31 8. Keskkonnakaitse 32 23 8.1. Ebasoodsate keskkonnamõjude vähendamine 35 8.2. Keskkonnakaitsealase tehnoloogilised nõuded kuivendussüsteemide ja tee 25 37 8.3. Settebassein 38 26 ehitamisel 8.4. Kraavilaiendid 39 9. Ehitustöödele seatud piirangud 26 39 9.1. Tehnovõrgud ja kommunikatsioonid 39 27 9.2. Eraisikute ja ettevõtete ning ametiasutuste tingimused/piirangud 39 10. Maaparandusehitiste kasutamine ja hooldamine 28 40 11. Juhenddokumentide nimekiri 40 31 TÖÖMAHTUDE TABELID: Tabel 8. Kultuurtehniliste tööde ja veejuhtme kaevetööde mahud 32 Tabel 9. Rekonstrueeritavate, ehitatavate ja likvideeritavate truupide tööde mahud 35 Tabel 10. Truupide koguste ja ehitusmaterjalide kogused Tabel 11. Rekonstrueeritava ja uuendatava tee katendite mahud ristprofiilide lõikes 37 Tabel 12. Keskkonnakaitserajatiste rajamise tööde mahud 38 Tabel 13. Muude tööde mahud Tabel 14A.Kuivendussüsteemi rekonstrueerimise- ja ehitustööde ligikaudne maksumus 39 Tabel 14B.Tee rekonstrueerimise- ja ehitustööde ligikaudne maksumus 39 LISAD: 1. Lisa 1A Ametiasutuste kooskõlastuste koondtabel ja kooskõlastused 39 2. Lisa 1B Maaomanike kooskõlastuste koondtabel 39 3. Lisa 2 RMK Keskkonnamõjude analüüs 4. Lisa 3 RMK koosoleku protokoll 40 5. Lisa 4 Maaomanike kooskõlastused 6. Lisa 5 Mapinfo (digitaalne lisa) 40 7. Lisa 6 Raieala kiht (digitaalne lisa) 8. Lisa 7 Mahasõidukoha projekt riigi tugimaanteelt 9. Lisa 8 Keskkonnamõju eelhinnang 10. Lisa 9 Ellektrilevi OÜ liitumisleping JOONISED: Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver Joonis 1 Projektplaan M1/5000 (plaan1, 2) Joonis 2 Projektplaan (Kontori tee, Taimeaia tee) M1/1000 Joonis 3 Rõka ring tee pikiprofiil Mh1/5000 Mv1/100 Joonis 4 Kontori tee 2 tee pikiprofiil Mh1/5000 Mv1/100 Joonis 5 Taimeaia tee pikiprofiil Mh1/5000 Mv1/100 Joonis 6 Rõka ring tee ristprofiilid Joonis 7 Kontori tee 2 tee ristprofiil Joonis 8 Taimeaia tee ristprofiil Joonis 9 Eesvoolukraav Ahijärve oja pikiprofiil Joonis 10 Eesvoolukraav Apna jõgi pikiprofiil Riigitee kraavide pikiprofiilid Rajatiste tüüpjoonised: R-T Kontori tee 2 R-T Taimeaia tee R-T Peramaa tee L- kujuline tagasipõõramise koht Mahasõidukoht tüüp M3 Truubi otsaku kindlustus tüüp MAO Truubi otsaku kindlustus tüüp Truubi otsaku kindlustus tüüp KOK Truubi puitalus Kraavi nõlva jalami ja põhja kindlustus Kraavi nõlva kindlustus Kraavi mätasühendus Settebassein Setteekraan Kraavilaiend Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver SELETUSKIRI 1. Üldosa. SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskonna haldusterritooriumil asuva metsaparandusobjekti „Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025“ rekonstrueerimis projekt on koostatud OÜ Hetver poolt vastavalt hankedokumendi Lisa 1 –Tehniline kirjeldus, Maa- ja Ruumiameti Tartu keskuse poolt väljastatud projekteerimistingimustele nr. 6.1-1/18375 30.04.2025.a., Keskkonnaameti kirjadele: „Agali, Rõka ja Järvselja külades maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekteerimistingimused” 21.04.2025 nr 6-2/25/7382-2, “Agali, Rõka ja Järvselja külades maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekteerimistingimuste selgitus”. 21.08.2025 nr 6-2/25/7382-5, „Järvselja maaparandusehitiste..rekonstrueerimise selgitus vääriselupaikade osas“ 05.11.2025 nr 6-2/25/7382-7 ja Transpordiameti kiri: „Järvselja maaparandusehitiste projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamine märkustega” 17.04.2025 nr 7.1-2/25/5873-2 . Projekt on koostatud vastavalt RMK poolt kinnitatud „Metsakuivenduse- ja teede ehitusprojekti näidiskoosseis 2020” ja on kooskõlas Maaparandusseaduse sellest tulenevate õigusaktidega (Maaeluministri määrus 25.02.2019 nr. 14“ Maaparandussüsteemi ehitusprojekti nõuded”, Maaeluministri määrus 06.05.2019 nr. 45 “Maaparandussüsteemi projekteerimisnormid”). Rekonstrueeritav metsakuivendusobjekt asub Tartu maakonnas, Kastre vallas, Agali, Rõka ja Järvselja külas. Objekt asub Järvselja Õppe- ja Katsemetskonna hallataval maal: 45401:001:0279; 45401:001:0295; 45401:002:0305; 45401:002:0307 ja 91501:008:0107. RMK maal: 45401:001:0289 ja piirneb kinnistuga 91501:001:0267. Objekti läbivad riigimaantee lõigud, mis asuvad järgmistel katastritunnustel 45401:002:0326, 45401:002:0330, 91501:008:013, 45401:002:0327. Asub eramaal: 91501:008:0022, 45401:001:0247, 45401:002:0008, 45401:002:0101. Piirneb eramaadega: 45401:002:0049, 45401:002:0011, 45401:002:0131, 91501:006:0198, 45401:002:0132, 45401:002:0298, 70801:001:1310. 45401:002:0005, 45401:002:0009, 45401:002:0006, 45401:002:0010, 45401:002:0007, 45401:002:0008, 45401:002:0061, 45401:002:0235, 45401:002:0338, 45401:002:0334, 45401:002:0264, 45401:002:0021. Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla 4 Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver Objekt paikneb metsakvartalitel: JS227, JS228, JS229, JS230, JS231, JS247, JS246, JS245, JS244, JS243, JS224, JS240, JS263, JS262, JS261, JS260, JS259, JS258, JS257, JS236, JS235, JS234, JS233, JS232, JS248, JS249, JS250, JS251, JS252, JS253, JS254, JS255, JS256, JS264, JS265, JS266, JS267, JS268, JS269, JS270, JS271, JS272, JS273, JS274, JS275, JS276, JS400, JS277, JS278, JS279, JS280, JS281, JS282, JS283, JS284, JS285, JS286, JS287, JS288, JS289, JS290, JS291, JS292, JS293, JS294, JS295, JS296, JS296, JS297, JS298, JS299, JS300, JS301, JS302, JS303, JS304, JS305, JS306, JS307, JS308, JS309, JS310, JS311. Juurdepääsuteedeks projektalale ja piirnemine riigiteedega on 22289 Sikakurmu-Järvselja kõrvalmaantee km 1,43 – 5,17 (km 2,14 ristuva Rõka ring tee rekonstrueerimine), 22286 Kõnnu-Ahunapalu kõrvalmaantee km 6,88 – 8,47 (km 7,23 ristuva Rõka ringtee rekonstrueerimine) ja 22287 Liispõllu-Järvselja-Aravu kõrvalmaantee km 0,00 – 6,27. Rõka ring tee ja Peramaa tee on maaparandussüsteeme teenindavad teed. Kontori tee 2 ja Taimeaia tee on juurdepääsuteed. Teed asuvad Järvselja Õppe- ja Katsemetskonna kinnistutel. Rekonstrueeritavat ala läbivad elektripaigaldised – Elektrilevi OÜ keskpingeõhuliin 1...20kV elektrõhuliin, kuni 1 kV õhuliin ja maakaabelliin. Rõka tee ääres Pk 37+25...pk45+26 ja Peramaa tee ääres asub Elektrilevi OÜ maakaabel AXLJ-TT3x25+16. Kontori tee 2 te ületab õhuliin kuni 1kV. Taimeaia teed ületab õhuliin kuni 1kV ja maakaabel kuni 1kV. Järvselja alevikus on Elektrilevi OÜ elektrimaakaabelliinid kuni 1 kV. Rõka külas asuvad Elektrilevi OÜ keskpingeõhuliin ja elektriõhuliin alla 1 kV. Kontori tee 2 teljel asub Apna jõest kuni Taimeaia teeni AS Emajõe Veevärk maa-alune vee ja kanalisatsiooni survetorustik. Enne ehitustööde algust tuleb välja kutsuda projektiga haaratud alal asuvate tehnorajatiste valdajad vastavalt kooskõlastuste tingimustele. Viimane rekonstrueerimise või ehitamise aasta: Järvselja(TJ-194)..2105090010010/001 1971. Järvselja(TJ-194)..2020858000020/001 1971. Haavametsa_I(TTP-336)..2105100010010/001 1974. Rõka ring tee 2020858000020/102 1971. Peramaa tee 2020858000020/107 1971. Keskkonnaameti projekteerimistingimuste kooskõlastuses välja toodud keskkonnaobektid, kus maaparandustööde osas on vajalikud piirangud ja keelud: Alale jäävad Järvselja sellerheiniku püsielupaik, Järvselja-1 lehise-õõspuraviku püsielupaik, Järvselja-2 lehise-õõspuraviku püsielupaik ja Järvselja-3 lehise-õõspuraviku püsielupaik. Püsielupaiga valitseja ehk Keskkonnaameti nõusolekul on lubatud olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd. Tööd tuleb planeerida mahus, mis välistab negatiivsed mõjud püsielupaikadele. Alale jääb ka projekteeritav Järvselja kahara partheina ja laialehise nestiku püsielupaik. Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla 5 Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver Projekteeritavas püsielupaigas ja sellele jäävaid kraave mitte rekonstrueerida ning taimede kasvukohtadele ei tohi kuivendusmõju suurendada ega kahjustada. Ala külgneb Järvselja looduskaitseala Apna piiranguvööndi ja Järvselja sihtkaitsevööndiga. Järvselja looduskaitseala kuulub üle-euroopalisse kaitsealade võrgustikku Natura 2000 kui Järvselja loodusala. Järvselja looduskaitseala Apna piiranguvöönd kattub ka Metsaelupaikade looduskaitseala sihtkaitsevööndiga. Apna piiranguvööndis on keelatud uue maaparandussüsteemi rajamine. Keskkonnaameti nõusolekul on Järvselja sihtkaitsevööndis lubatud olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd. Kaitsealaga külgnevates kraavides planeeritud tööd, peavad need jääma hooldustööde raamesse. Kaitsealale setet ja raiejäätmeid paigutada ei ole lubatud. Alale jääb I kategooria kalakotka (Pandion haliaetus) ja II kategooria kanakulli (Accipiter gentilis) püsielupaigad ja elupaigad. Kõik eelnimetatud linnuliigid on tundlikud pesitsusajal inimeste liikumise ja mürarohkete tegevuste suhtes. Tööde teostamisel tuleb arvestada, et töid ei või läbi viia: •kalakotka pesapuust 500 m raadiuses 14. märtsist kuni 31. augustini; • kanakulli pesapuust 300 m raadiuses 15. märts kuni 31. juulini. Kalakotka püsielupaikades ja elupaikades ning kanakulli elupaikades tuleb piirduda hoiutööde läbiviimisega. Alale jäävad mitmed vääriselupaigad (VEP) ja kaitstavad Natura elupaigatüübid. Kaitstavates Natura elupaigatüüpides ei või niiskusrežiimi muuta ja seega tuleb neid läbivates ja külgnevates kraavides piirduda hooldustööde läbiviimisega. Sette eemaldamise vajadust tuleb põhjendada. Alale jäävad mitmed I , II ja III kategooria loomade, seente ja samblike ning taimede elupaigad. • I ja II kaitsekategooria taimede ja seente kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine, on keelatud. • III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas, on keelatud. • Piiritlemata II ja III kategooria kaitsealuste liikide elupaikades rakendub isendi kaitse Looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ning tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, keelatud. Arvestada tuleb taimestiku niitmisel ja puittaimestiku raiel lindude pesitsusperioodiga. Veekogu kalda või ranna erosiooni ja hajuheite vältimiseks on veekogu kaldal või rannal veekaitsevöönd. Maaparandussüsteemi eesvoolusid loetakse samuti veekogudeks, mille veekaitsevööndi ulatus sõltuvalt valgala suurusest on üks meeter või kümme meetrit (piiranguvöönd 100 m). Veekaitsevööndis on keelatud pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda erosiooni või hajuheidet. Tuleb arvestada veekaitsevööndi eesmärke ning kavandada töid veekaitsevööndit võimalikult vähe mõjutaval viisil. Vältida projekti teostamisel kahjulikke mõjusid veekogudele, tuleb: 1) Tööde teostamise käigus maksimaalselt vältida heljumi teket ja levikut veekogudes ning töid teostada võimalusel madalveeperioodil. Soodsate tingimuste korral võib heljum kanduda küllaltki kaugele. Heljumi edasikandumise vältimiseks kasutada näiteks tõkkekardinaid, settepüüdureid jms. Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla 6 Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver 2) Masinate hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnasel ja veekogule lähemal kui 10 meetrit, keelatud on kütte- ja määrdeainete sattumine vette ja pinnasesse. 3) Tööd katkestada valingvihmade korral, et vähendada võimalikku heljumi ja setete levikut veekogudes ning erosiooniohtu kaldal. 4) Setete ja süvenduspinnase maismaale paigutamisel seda teha viisil, mis välistab nende (tagasi) valgumise veekogusse. VEP alal ja mõjualas (kuni 30 m objekti piirist) iga VEP põhiselt tööde mõju VEP alale ning projekteerida võimalikult VEP alasid säästvaid lahendusi. Rekonstrueeritava maaparandusehitiste suublateks on eesvoolud Apna jõgi ja Ahijärve oja. Ahijärve oja seisukord on suhteliselt hea, oja on rekonstrueeritud 2009 a koostatud rekonstrueerimisprojekti järgi. Eesvoolu trassil kasvab pikk rohttaimestik ja madal võsa. Voolusängi on koprad ehitanud koprapaisud. Kobraste tegevus on voolusängi põhja kuhjanud setet. Apna jõe seisukord on ebarahuldav. Eesvoolu trass on kaetud puittaimestikuga ja voolusängis on sete. Liigvee äravoolu piiravad voolutakistused ja lamapuit, mis segab ka eesvoolu hooldamist. Ahijärve ojal ja Apna jõel on projekteeritud tööd valdavalt hooldustööde mahus. Apna jõel, kuna asub keskkonnakaitseliste objektide piiranguvööndites. Maaparandusehitiste kuivendusvõrk on valdavalt halvas tehnilises seisukorras. Kraavide trassid on kaetud puittaimestikuga, voolusängi on kogunenud sete. Kaevetööde käigus eemaldatakse kraavidest sete ja taastatakse algsed parameetrid. Kuivenduskraavid, mis asuvad piirangutega aladel (Vep, NATURA, jne) teostatakse tööd hooldus- ja hoiutööde mahus. Projekteeritakse rekonstrueerimis- ja uuendustööd maaparandussüsteemi teenindavatel teedel – Rõka ring teel ja Peramaa teel. Projekteeritakse rekonstrueerimis- ja uuendustööd teedel Kontori tee 2 ja Taimeaia tee. Rekonstrueeritakse või uuendatakse olemasolevad ja ehitatakse uued truubid. Transpordiameti kooskõlastusel, tööde teostamisel kasutatakse juurdepääsuteedena riigi kõrvalmaanteid - 22289 Sikakurmu-Järvselja kõrvalmaantee, 22286 Kõnnu-Ahunapalu kõrvalmaantee ja 22287 Liispõllu- Järvselja-Aravu kõrvalmaantee. Riigi teedelt juurdepääsuks metsamaale kasutatakse olemaolevaid mahasõidukohtasid. Riigitee kaitsevööndis on keelatud EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 nimetatud tegevused. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Riigiteed ega selle korrakohast kasutamist ei ole lubatud ohustada. Tööde käigus tekkinud jäätmeid, settematerjali jne ei tohi riigitee teemaal ladustada ega planeerida teemaa piires. Tee kaitsevööndisse jäävate kraavide uuendustööde käigus säilitada kraavi nõlvade korrapärased kalded. Ehitustehnikaga manööverdamine riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Riigi kõrvalmaanteede kaitsevõõnd on 30 m äärmise sõiduraja servast (kantud projektplaanile joonis 1). Varasemateks projektideks, mille järgi on ehitatud olemasolevad maaparandusehitised on: *„Elva metsamajand Ahja metskond ja EPA järvselja Õppe-katsemajand metsakuivendusprojekt nr. 194“ Töö nr 70013, 1960 a. Projekteerija RPUI Eeesti Maaparandusprojekt. *„Elva metsamajand Ahja metskond ja EPA järvselja Õppe-Katsemetsamajand metsakuivendusprojekt nr. 194 TJ“ (Ahja metskonna osa) Töö nr 70467, 1971a. Projekteerija RPUI Eeesti Maaparandusprojekt. Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla 7 Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver *„EPA Järvselja õppe – ja katsemajandi metsa väljaveotee ehitamise projekt“ Tartu 1966, Projekteerija ENSV PM Maaparanduse ja Maakorralduse Valitsus, Tartu Maaparanduse Valitsus projekteerimise grupp. *“Järvselja (TJ-194) maaparandusehitiste kuivendus ja teedevõrgu rekonstrueerimise projekt“. Töö nr 09-02, projekteeris Laanekraav OÜ. Haavametsa _I(TTP-336) 2105090010010/002 maaparandusehitise osas vana projekt ei ole leitav. Maaparandusehitised asuvad osaliselt liiva ja turbapinnasel, mis on uhtumisohtlikud. Sette edasikandumise takistamiseks on projekteeritud ehitada settebasseinid ka tehnoloogilised settebasseinid riigitee truupide ette. Elurikkuse soodustamiseks projekteeritakse kraavilaiendeid. Settebasseinid on ka leevendusveekogudeks, millede ehitamisel tuleb arvestada leevendusveekogude ehitamise nõudeid. Ehitusprojekti rakendamisel aluseks võetavate normide loetelu: x maaeluministri 28.03.2019 määrus nr 38 „Maaparandussüsteemi ehitamise täpsemad nõuded”; x maaeluministri 20.12.2018 määrus nr 79 „Maaparandussüsteemi ehitamise üle omanikujärelevalve tegemise nõuded”; x maaeluministri 14.12.2018 määrus nr 74 „Maaparandussüsteemi kasutusloa ja väikesüsteemi kasutusloa ning nende taotluste sisu nõuded”; x.maaeluministri 19.12.2018 määrus nr 75 „Maaparandushoiutööde nõuded”; x maaeluministri 10.12.2018 määrus nr 64 „Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord”; x maaeluministri 23.11.2018 määrus nr 63 „Maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registri põhimäärus”; x maaeluministri 13.12.2018 määrus nr 72 „Ehitamise dokumenteerimise ja ehitusdokumentide täpsemad nõuded ning ehitusdokumentide säilitamise ja üleandmise nõuded”; Rekonstrueeritavate maaparandusehitiste üldandmed on esitatud tabelis 4. Tabel 4 Rekonstrueeritavate maaparandusehitiste üldandmed Maaparandusehitise Rekonst- Ehitise lühi- Maaparandus- Hooldatav rek pindala rek tee uuendatav rueeritav tähis süsteemi kood kood nimetus eesvool (ha) (km) tee (km) eesvool (km) (km) 2105090010010 001 147,16 EH-1 Järvselja(TJ-194) 479,56 EH-2 2020858000020 001 2,13 Järvselja(TJ-194) Haavametsa_I(TTP- EH-3 2105100010010 001 551,88 0,60 2,60 336) EH-4 2020858000020 102 Rõka ring tee 4,51 EH-5 2020858000020 107 Peramaa tee 0,15 Kokku: 1178,6 4,51 0,15 0,60 4,73 Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla 8 Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver Tabel 4a Teede üldandmed Tee Ehitise lühi- rek tee uuendatav tähis kood nimetus Kokku (km) (km) tee (km) 0,36 0,36 EH-6 4692971 Kontori tee 2 EH-7 0,14 0,14 4795836 Taimeaia tee Asukoha plaan asub leheküljel .... Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla 9 Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver Asukoha plaan M 1:40000 Alusena on kasutatud MaRu baaskaarti Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla 10 Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver 2. Uurimistööd. Uurimistööd on tehti vastavalt Maaeluministri 20.12.2018a. määrusele nr 77 „Maaparanduse uurimistöö nõuded”. Uurimistööd tehti mahus, et projekteerida “Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025“” maaparandussüsteemi rekonstrueerimine ning maaparandussüsteeme teenindavate- ja juurdepääsu teede rekonstrueerimine. Uurimistööde andmed koondati uurimistööde aruandesse. Uurimistööde kokkuvõte uurimistöö liikide lõikes ja projekteerimistingimuste alusel on järgnev: 1.Kuivendusvõrgu tehnilise seisukorra uurimistöö teostati kokku 1204 ha-l. Kultuurtehnilised uurimistööd kuivendusvõrgu- ja teetrassidel teostati ulatuses, mis on vajalikud puittaimestiku likvideerimise mahu määramiseks. Uurimistööd teostati olemasolevatel kuivenduskraavidel. Uurimistööd teostati uute, kaevatavate kraavide trassidel. Kraavidel tehti uurimistööd kaevetööde mahu väljaselgitamiseks, kändude juurimise mahtude väljaselgitamiseks ning vanade kraavivallide likvideerimise mahtude väljaselgitamiseks. Uuriti koprapaisude olemasolu. Uuriti riigi kõrvalmaantee äärsete kraavide, mille kaudu suunatakse vesi ära rekonstrueeritava ala kuivenduskraavidest. Liigvee ärajuhtimise tagamiseks uuriti veejuhtmeid väljapool projektiala. Topogeodeetiliste uurimistööde käigus mõõdistati veejuhtmete põhja kõrgused, vajadusel vee tasapind ja maapinna kõrgusarvud. Kultuurtehnilised uurimistöödega määrati veejuhtmete ja mullete kattuvus puittaimestikuga. Puittaimestik liigitub võsaks ja puistuks. 2. Eesvoolukraavidel Apna jõgi (3,2km) ja Ahijärve oja (2,1 km) teostati tehnilised, kultuurtehnilised, pinnase ja topo-geodeetilised uurimistööd. Eesvoolukraavid trasseeriti ja piketeeriti. Eesvoolu trassidel mõõdistati ristprofiilid ca 100 m vahemaa tagant. Pikettide kohal uuriti kraavide tehnilist seisukorda ja pinnast. Ahijärve oja pinnase määramiseks kasutati olemasolevat kraavi pikiprofiili ja välivaatlust. Apna jõe pinnase määramiseks kasutati pinnasepuuri, millega sondeeriti eesvoolu kalda alal ja pinnaseproov võeti eesvoolu põhjast. Uuriti koprapaisude olemasolu. 3. Uuriti olemasolevate truupide seisukorda ja uute truupide ehitamise vajadust. Mõõdeti truupide põhja ja teekatte/mulde pinna kõrgused. Uuriti olemasolevate truupide tehnilist seisukorda - torustik, otsakud ning parameetreid - pikkus, läbimõõt. 4. Teede rekonstrueerimise ja uuendamise uurimistööde käigus Uuritud teedeks on maaparandussüsteeme teenindavad teed - Rõka ring tee (4,51 km), Peramaa tee (0,15km) ja juurdepääsuteed Kontori tee 2 (0,36 km), Taimeaia tee (0,14 km). Mõõdistati teetrassi pikettide (ca 100m vahekaugusega) kohalt ristprofiilid ca 20 m laiuses trassi koridoris. Mõõdistati tee iseloomulikes kohtades punktid (nt. tee käänakud, kraavide põhjad, reljeefi kõrgem või madalam punkt). Uurimistööde andmed on katud uurimistööde plaanile, piki- ja ristprofiilidele. Teede trassil teostati kultuurtehnilised uurimistööd - puittaimestiku likvideerimise mahu arvestamiseks. Tehti kindlaks teede mulde rekonstrueerimise ning ehitustööde vajadus ja maht. Uuriti teede äärde uute veejuhtmete ehitamise võimalusi ja vajadust. Ristprofiilide mõõtmisega selgus ehitamistöödeks vajalik trassi laius - kui laialt tuleb teostada kultuurtehnilised tööd tee teljest arvates. Selgitati mahasõidukohtade ja tagasipööramise kohtade ehitamise vajadus, asukohad ja vajalikud tööd. Teetrassi sondeeriti tee aluspinnase ja olemasoleva kruuskatte seisukorra määramiseks. Uurimistööde käigus puuriti Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla 11 Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver teekattesse 1m sügavusi surfe, lisaks uuriti käsipuuriga pinnast tee kõrval, muldel ja metsamaal, mille käigus võeti käsipinnasepuuriga pinnaseproove. Üldise pildi saamiseks kasutati maa-ameti mullastiku kaarti ja olemasoleva ehitusprojekti andmeid. Mõõdistamise andmete põhjal on koostatud tee pikiprofiil ja ristprofiilid. 5.Keskkonnaalaste uurimistöödega uuriti kaitstavaid loodusobjekte mõjutavaid veejuhtmeid ning hinnati kavandatavate tegevuste elluviimise võimalikkust, lähtuvalt kaitstavate loodusobjektide kaitse eesmärkidest. Uuriti keskkonnarajatiste ehitamise vajalikkust ja võimalusi. Uurimistöö tulemusena selgusid kuivendussüsteemi eesvoolukraavide, kuivendus- ja teekraavide, truupide, ning teede tehniline seisukord. Selgitati rekonstrueeritava ala pinnas, veejuhtmete põhja ja maapinna kõrgused. Selgusid kaitstavad looduskaitselised objektid ja neid mõjutavad veejuhtmed. Veejuhtmete voolusängi on kogunenud sete. Kraavide ristlõige on vähenenud ja ei taga vajalikku kuivendusintensiivsust. Eesvoolukraavide nõlvadel kasvab puittaimestik, voolusängis on sete, lamapuit ja voolutakistused. Truubid on amortiseerunud ja vajavad rekonstrueerimist, vaja on ehitada uusi truupe. Uurimistöödega selgusid teede rekonstrueerimise ja uuendamise vajadus. Rõka ring tee, mis asub valdavalt mineraalpinnasel vajab rekonstrueerimist. Teel on kaks lõiku, kus aluspinnaseks on turvas, mille paksus on 0,8...5,0 m. Teekate on amortiseerunud, katendis esinevad augud, lõiguti on tee märjal ajal raskesti läbitav. Olemasoleva kruuskatte laiuseks mõõdeti ca 4 m. Tee ääres olevad veejuhtmed on amortiseerunud ja ei taga tee muldkeha optimaalset niiskusreziimi. Tee ääred on hooldatud. Teeäärsetes veejuhtmetes kasvab roht- ja puittaimestik. Puuduvad nõuetekohased mahasõidukohad. Peramaa tee teekate vajab uuendamist. Kontori tee 2 asub osaliselt pargi alal ja osaliselt turba pinnasel. Turbapinnasel asuva lõigu all asub AS Emajõe veevärk vee ja survekanalisatsiooni trass. Turbapinnasel asuva teelõigu äärtes on osaliselt teekraavid. Teekate on amortiseerunud. Taimeaia tee teekate on amortiseerunud. Tee äärtes veejuhtmed puuduvad. Topo-geodeetilised mõõdistustustel on kasutatud GNSS RTK seadet South Inno7. Topo-geodeetilised mõõdistamised on tehtud L-Est 97 koordinaatide süsteemis ja kõrgused on mõõdetud EH2000 süsteemis. GNSS mõõdistamine teostati GeoNovus Eesti virtuaalses VRS Now võrgus, mis annab parandeid riikliku võrgu polügonomeetria punktidelt. Paigaldati ajutised reeperid. Mõõdistusandmed on seotud riikliku geodeetilise võrgu tihendusvõrgu punktiga Võnnu (810). Paigaldati 24 ajutist reeperit. Uurimistööde andmete põhjal on koostati uurimistööde plaan mõõdus 1:5000. Uurimistööde osas esitatakse tabelid „Uurimistööde loetelu“ (tabel 5) ja „Reeperite loetelu“ (tabel 6). Uurimistööde aruanne on üle antud Maa ja Ruumiameti maaparandussüsteemi ehitusõiguse büroole. Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla 12 Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver Tabel 5 Uurimistööde loetelu Kõikide uurimistööde tegija oli OÜ Hetver. Uurimistööd teostajateks olid Kalle Riidak (KR), Tarvo Verbak (TV) ja Heiki Verbak (HV) poolt. Välitööd toimusid vahemikus 15.08 – 14.11.25. Teost. Nr. nimetus ühik Eh4 Eh5 Konto Taim Teost. Eh 1 Eh 2 Eh 3 aeg ri tee eaia Kokku 2 tee Kameraalsed uurimistööd, kaardimaterjali 15.08 - 1 ettevalmistamine ja töö 1 15.10.25 varasema projekti HV, TV, olemasolu uurimine. KR Maaparandussüsteemi 02.09- 2 tehnilise seisukorra ha 142,5 490,6 571,0 1204,1 14.11.25 HV, TV, uurimistöö KR Eesvoolude tehnilise seisukorra uurimistöö 02.09- ulatuses, mis tagab 3 ha 1061,6 22.10.25 projektalal 490,6 571,0 maaparandussüsteemi HV, TV, toimimise KR Truupide 28.08- rekonstrueerimise ja HV, TV, 4 ha 142,5 1204,1 14.11.25 ehitamisega seotud 490,6 571,0 KR uurimistööd Topo-geodeetilised 28.08- HV, TV, 5 uurimistööd ha 142,5 490,6 571,0 1204,1 14.11.25 KR maaparandusehitisel Topo-geodeetilised uurimistööd teedel 28.08- 6 (trasseerimine, km 5,02 29.08.25 HV, TV 4,51 0,15 0,36 0,16 piketeerimine, ristprofiilide mõõdistamine) (km) Teelt mahasõidukohtade 28.08- ja tagasipööramiskoha 7 km 5,02 29.08.25 projekteerimiseks vajalikud 4,51 0,15 0,36 0,16 uurimistööd HV, TV 27.09, 4,51 0,15 0,36 0,16 8 km 5,02 28.09- Teede pinnase 08.10.25 uurimistööd HV, TV Teetruupide 28.08- rekonstrueerimise ja 9 km 5,02 14.11.25 ehitamisega seotud 0,15 0,36 0,16 HV, TV, uurimistööd KR 02.09- 10 Keskkonnakaitse rajatiste ha 142,5 490,6 571,0 1204,1 26.09.25 HV, TV, vajaduse uurimistööd KR Kitsendusi põhjustavate objektide olemasolu 02.09- 11 uurimine projektiga ha 142,5 1204,1 26.09.25 hõlmataval alal 490,6 571,0 HV, TV, (arvestades ka objektide KR Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla 13 Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver kaitsevööndeid) 02.09- 12 Ajutiste reeperite tk 2 11 11 24 29.09.25 HV, TV, paigaldamine KR Tabel 2 Reeperite loetelu Jrk nr Reeperi number klass kirjeldus asukoha kõrgus arv m kirjeldus koordinaadid x y 1 1 Tehn. Lepp Apna jõe PK 15+72 6461481.65 694045.05 juures. 38.12 2 2 Tehn. TR/24 toru TR/24 toru idapoolse 6461183.84 691007.73 otsa peal 32.99 3 3 Tehn. T/40 toru T/40 toru idapoolse 6460839.06 691313.68 otsa peal 34.18 4 4 Tehn. Kask Kraavide 242 ja 243 6461403.23 692789.01 ristumine 36.31 5 5 Tehn. TR/21 toru TR/21 toru idapoolse 6461564.60 690503.75 otsa peal. 33.92 6 6 Tehn. El. post Kraavide 333 ja 321-2 6462426.45 693857.41 ristumisest 50 m. Lõunasse. 39.83 7 7 Tehn. TR/23 toru TR/23 põhjapoolse 6460885.20 690822.91 otsa peal. 34.57 8 8 Tehn. Kask Rõka ringtee PK 6461435.87 691539.36 29+24. 34.30 9 9 Tehn. Känd 20 m. TR/41 loode 6461788.28 692401.54 poole. 35.83 10 10 Tehn. Lepp Kraavide 272 ja 424 6460976.18 692558.78 ristumiskohas. 37.45 11 11 Tehn. Haab Rõka ringtee otsas üle 6461298.84 693758.79 Sikakurmu-Järvselja riigi tee. 42.41 12 12 Tehn. Lepp El. liini(1-20kV) ja 6460626.99 693898.21 Sikakurmu-Järvselja riigi tee kirdenurgas. 41.95 13 13 Tehn. Lepp Apna jõe PK 10 6462011-42 693605.36 juures. 36.25 14 14 Tehn. Känd Kraav 338 ja ehitatava 6461863.36 694012.90 kraavi 374 ristumiskohas. 40.54 Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla 14 Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver 15 15 Tehn. Kuusk Kraavi 398-2 lähtest 6462626.49 694601.57 33 m. allavoolu. 42.74 16 16 Tehn. Mänd Kraavi 353 lähtest 91 6463222.91 694556.09 m. allavoolu ja 13 m. paremale. 38.77 17 17 Tehn. Känd TR/85 üle Liispõllu- 6463926.85 695110.80 Järvselja-Aravu tee. 38.89 18 18 Tehn. Mänd Kraavist 366 24 m. 6464720.44 695934.52 vastuvoolu. 38.13 19 19 Tehn. Känd Kraavist 117 90 m. 6463525.92 692715.54 allavoolu. 37.06 20 20 Tehn. Känd TR/15 16 m. 6462862.65 692203.89 põhjapoole. 35,69 21 21 Tehn. Haab Kõnnu-Ahunpalu tee 6463900.31 692030.45 truubist lõunasse, aia nurgas. 35.48 22 22 Tehn. Lepp Kõnnu-Ahunpalu tee 6462962.86 691223.30 ja Rõka ring tee ristist 32 m. lõunasse. 35.35 23 23 Tehn. Truubi Kõnnu-Ahunpalu tee 6463804.72 690933.21 otsak ja Ahijärve oja truubi otsak. 33.82 24 24 Tehn. Mänd TR/74a 12 m. 6463369.03 694115.49 lõunasse. 37.37 3. Geoloogia, mullastik ja pinnas. Rekonstrueeritav objekt on reljeefilt suhteliselt tasane, maapinna languga idast läände. Esineb mikroreljeefi, e. maapinna ebatasasust. Maapinna madalama osa kõrgusarv on 33,0 m ja kõrgema osa kõrgus on 42,0 m. Piirkonnas on soiseid alasid. Rekonstrueeritava ala idapiiril asub Huuliku soo, esineb veel väiksemaid soid. Geoloogilise aluspõhja moodustab Kesk-Devoni Aruküla lademe Aruküla kihistu liivakivi ja aleuroliit. Domineerivad mineraalmullad. Mullastik on väga kirju. Rekonstrueeritava ala idaosas on valdavad liiva ja saviliiva pinnased, esineb madalsoo pinnast. Liivapinnas esineb kas paksema või õhema kihina praktiliselt kogu rekonstrueeritaval all. Ala läänepoolses osas on valdavad liivsavi pinnased, esineb madalsoo pinnast. Rekonstrueeritav ala piirneb kaguosas rabaga. Esinevad leede-glei muld, leetunud gleimuld. Madalamatel aladel esinevad leostunud gleimuld ja turvastunud muld. Pinnasevesi on kõrge ja jääb valdavalt alla 1 m sügavusele maapinnast, paiguti ulatudes kuni 0,3 m sügavuseni. Metsakuivendusobjekti ala on valdavalt liigniisketel muldadel. Rõka ring tee asub liivsavi, saviliiva, liiva ja turbapinnasel. Kontori tee 2 asub turbapinnasel, rähkse saviliiva ja liivapinnasel. Taimeaia tee asub rähkse saviliiva pinnasel. Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla 15 Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver Metsa kasvukohatüüpideston esineb jänesekapsa-kõdusoo, jänesekapsa –mustika, mustika-kõdusoo, angervaksa, madalsoo, naadi jne. Liigniiskuse peamisteks põhjusteks on kõrgeleulatuv põhjavesi ning kuivendussüsteemi amortiseerumine. 4. Kultuurtehnilised tööd. Kultuurtehniliste tööde eesmärk on ette valmistada projektala veejuhtmete ja teede trassid ehitus- ,rekonstrueerimis- ja hoiutöödeks. 4.1. Trasside ettevalmistustööd. Trasside ettevalmistustöö koosneb peamiselt kultuurtehnilisest tööst. Projektplaanil (joonis 1) on rekonstrueeritavatele, uuendatavatele ja hooldatavatele kraavidele tingmärgiga kantud raiutavate trasside laiused kraavi teljest ning voolusuund (näitab kraavimulde asukohta). Rekonstrueeritavatel teedel on arvestatud trassi laius tee teljest, mille kohta on informatsioon teede pikiprofiilidel ja ristprofiilidel (joonis 2-7). Ettevalmistavate tööde käigus raiutakse trassidelt puittaimestik ja koondatakse, juuritakse või freesitakse kännud. Eesvoolukraav Ahijärve oja hooldatakse (rekonstrueeritud ca 2010), mille käigus voolusängist likvideeritakse koprapaisud, likvideeritakse voolusängist sete ja puhastatakse trass puittaimestikust (valdavalt madal võsa ja kõrge rohttaimestik). Puittaimestik freesitakse. Koprapaisud likvideeritakse. Eesvoolukraav Apna jõgi asub valdavalt metsamaal, lõigul pk9...pk14 on teekraaviks. Piketist pk0...pk9 ja pk14...pk26 voolab eesvool metsamaal. Olemasolev mulle on valdavalt kaetud puttaimestikuga, puittaimestikuga on kaetud ka veejuhtme nõlvad. Voolusängis on lõiguti palju lamapuitu. Metsamaal asuv lõik on keskkonnakaitselise piirangute töttu hooldatav. Eesvoolu trass puhastatakse puttaimestikust. Veejuhtmete nõlvadel kännud freesitakse, muldel juuritakse. Pk9...pk14 vahelisel lõigul kasvab eesvoolul võsa, mis likvideeritakse freesimise teel. Lamapuit likvideeritakse trassi laiuselt, väljapoole trassi asuv lamapuit jäetakse lebama. Kuivendusvõrgu kraavide trassid tuleb puhastada puittaimestikust ja juurida või freesida kännud. Kvartali sihtidel tuleb rajada 12 m laiused trassid. Kvartalisisesed kraavide trassid tuleb rajada 6...8 m laiused vastavalt kraavi laiusele ja projekteeritavatele töödele, seda juhul kui liigeldava mulde ehitamine pole vajalik. Kvartali sihtidel asuvate kraavide mulded tuleb ehitada liigeldavateks - 6 m laiusteks. Kraavidel, kus mullavallid on laiali lükkamata, tuleb vajadusel tasandada (kui rajatakse mulle). Kraavidel tehtavatel töödel tuleb lähtuda Keskkonnaameti nõuetest. Võimalusel tuleb kvartalisihtidele, kus kraave ei ole, kaevata uus kraav (vastavalt hankedokumendile). Uute kraavide trassidel tuleb teostada kultuurtehnilised tööd laiusea, et oleks võimalik kaevata 1 m sügavused kraavid ja ehitada 6 m laiused mulded. Rekonstrueeritaval alal on keskkonnakaitseliste piirangutega alad, kus kultuurtehniliste tööde teostamisel tuleb lähtuda keskkonnaameti poolt toodud nõuetest. Trassiraie tuleb teostada kogumiku „Maaparandusrajatiste tüüpjoonised Tallinn 2024“ p.1.9 kraavitrasside mahamärkimine, nõudeid arvestades. Teetrassi teekraavid puhastatakse puittaimestikust. Kännud juuritakse alal, kus teekraavi kaevamisel jääb mets kraavi alale ja 1 m laiuselt metsapoolsele kaldale mets. Teekraavi rekonstrueerimine jääb olemasoleva kraavi asukohta, siis kännud freesitakse. Teekraavi metsapoolsel 1 m laiusel ribal kände ei juurita, ega freesita. Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla 16 Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver Veejuhtmete trassidel tuleb puittaimestik kvartali sihtidelt likvideerida järgmiselt - mulle 6 m laiuselt, kraavi nõlvadel kasvav puittaimestik ja 1-2 m laiune riba veejuhtme metsapoolsel kaldal. Trassi laiuseks jääb kuivendus kraavidel 12 m (sügavamatel kraavidel laiem). Teekraavidel puhastatakse puittaimestikust kogu trass ja kraavi metsapoolselt kaldalt 1-2m laiune ala. Raiuda tuleb ka puud, mis jäävad väljapoole trassi ala, kuid mis on ohtlikult kaldus trassi suunas. Puude ja raiejäätmete virnastamise asukohad valitakse tööde käigus sihtasutuse metsaülemaga nii, et need ei takistaks hilisemaid teede ja kraavide rekonstrueerimise/hoiu töid. Peale puidu raiumist materjal koondatakse ja eemaldatakse kraavitrassidelt. Kännud juuritakse kogu trassi laiuselt. Kraavide nõlvadel tuleb kännud tasandada freesimise teel siis, kui sette eemaldamisel ei ole vajalik nõlvade kaeve nõlvuse korrigeerimiseks, seda hooldatavatel kraavidel. Juuritud kändude ja väljatulnud kivide äravedu ei ole vajalik, need tuleb paigutada trassi äärde nii, et ei tekiks katkematut valli, vahe tuleb jätta iga 25 m tagant. Kraavitrasside mulded (trassi laius 12 m) tuleb tasandada siledaks, liikumist võimaldavaks muldeks. Teetrasside laiused on märgitud teede pikiprofiilile (joonis 2-4). Rekonstrueeritavate maaparandusehitise kultuurtehniliste tööde mahud on arvestatud tabelis 8. 4.2. Üldnõuded ettevalmistustöödele. *Ettevalmistustööd peavad vastama maaeluministri 28.03.2019 määrus nr 38 “Maaparandussüsteemi ehitamise täpsemad nõuded” ja „Metsakuivenduse ja -teede ehitusprojekti näidiskoosseis 2020“ nõuetele. *Lahti raiutud trass vastab nõuetele, kui töid takistav puittaimestik on raiutud ja sellest tulenev metsamaterjal on ladustatud eraldi väljapoole trassi või ära veetud. Koos raiejäätmetega tuleb trassilt eemaldada ka suuremõõduline lamapuit (keskkonnakaitselistel aladel erinõuded), et see ei takistaks kändude juurimist ja hilisemat mulde töötlemist. Puittaimestiku raiumise järel on ette nähtud ala juurimine või freesimine. Puidujäätmeid, kive ja kände ei tohi asetada teede ja kraavide mulletesse. *Ettevalmistustöödel erakinnistutel tuleb trassiraie ja juurimistöödel arvestada erakinnistute omanike kooskõlastuse tingimustega. Enne töödega alustamist võtta ühendust objektiga piirnevate maaomanikega, teavitada tööde algusest ja kooskõlastada tegevus objektiga piirneval alal. Täiendavad tingimused ja tööd vastavalt kooskõlastustele vaadata lisad 1A ja 1B. Erakinnistuga piirnevatel lõikudel enne töödega alustamist täpsustada piirimärkide olemasolu ja need ehitustööde käigus säilitada. Piirimärkide hävimisel tuleb need vastavalt maakorralduslikele nõuetele taastada. Vep, NATURA ja teistel looduskaitseliste piirangutega aladel projekteeritud töödel tuleb jälgida Keskkonnaameti nõudeid. 5. Kuivendussüsteemi rekonstrueerimine. Metsamaa kuivendussüsteemide eesmärgiks on pinnavee ärajuhtimine, perioodiliste üleujutuste mõju vähendamine, metsamulla õhustatuse parandamine ja mullast toitainete väljauhtumise vältimine. Sellega kaasneb puude kasvukiiruse ja kvaliteedi tõus. Paranevad metsavarumise tingimused ning suureneb metsamuldade vastupanuvõime tallamise negatiivsetele mõjudele. Metsakuivendus soodustab metsade uuenemist. Kuivendussüsteemi rekonstrueerimisel taastatakse kuivendatud maa-alal olemasolev kraavivõrk osaliselt endisel kujul. Kuivendussüsteemide rekonstrueerimisel taastatakse kraavivõrk osaliselt endisel kujul st. taastatakse veejuhtmete esialgne sügavus ja ristlõige. Veejuhtmete hooldamise korral Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla 17 Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver eemaldatakse voolusängist setet kuni 0,5 m³/m, või likvideeritakse ainult voolutakistused ja lamapuit. Projekteeritud on uued kuivendus- ja teekraavid ning nõvad, veeviimarid, truubid, kraavilaiendid, setteekraanid ja settebasseinid. Eesvoolukraavide hooldamine, rekonstrueerimine ja kuivenduskraavide rekonstrueerimine ja hooldamine tagab kuivendussüsteemidest kiirema liigvee äravoolu. Projektplaanile (joonis 1) on tingmärkidega kantud informatsioon projekteeritud rekonstrueerimistööde kohta. Tabelis 8 „Kultuurtehniliste tööde ja veejuhtmete kaevetööde mahud ” on veejuhtmete töömahud esitatud iseloomulike lõikude kaupa. 5.1.Kuivendussüsteemi projekteerimine. Kuivendussüsteemi rekonstrueerimise projektala asub maaparandusehitistel Järvselja(TJ-194) (EH1 ja EH2), Haavametsa_I(TTP-336) (EH3), kus asuvad maaparandussüsteeme teenindavad teed Rõka ring (EH4) ja Peramaa tee (EH5). Projekteeritud on kuivenduskraavide hooldamine maaparandusehitise välisel alal ja juurdepääsuteede rekonstrueerimine – Kontori tee 2 (EH6) ja Taimeaia tee (EH7). Rekonstrueeritavate maaparandusehitise pindala on kokku 1179 ha. Kuivendusviisiks on kraavkuivendus. Maaparandusehitise EH1 suublaks on Kalli jõgi, EH2 suublaks on Ahijärve oja ja EH3 suublaks on Apna jõgi. Ahijärve oja ja Apna jõgi asuvad rekonstrueeritavatel maaparandusehitistel. Ahijärve oja ja Apna jõgi on eesvoolukraavid. Ahijärve oja seisukord on rahuldav. Voolusängis on koprapaisud, voolusängis on setet. Eesvoolu on rekonstrueeritud 2010 a. Apna jõe seisukord on ebarahuldav – voolusängis on sete, eesvoolu trassil kasvab puittaimestik, rohkelt on lõiguti lamapuitu, mida on ka voolusängis. Ahijärve ojal on vajalikud hooldustööd, mille käigus tuleb likvideerida koprapaisud ja sete mahus kuni 0,5 m³/m ja trassile kasvanud võsa. Apna jõel teostatavateks töödeks on trassi puhastamine kasvavast puittaimestikust, lamapuidust ja voolutakistustest. Eesvoolul tuleb teostada lõiguti hooldus ja rekonstrueerimistöid. Eesvool läbib looduskaitselisi alasid, kus on lubatud tööde võimaliku mõju vähendamiseks hooldustööd. Lõigus kus piirangud puuduvad teostatakse rekonstrueerimistööd. Maaparandusehitiste reguleeriv võrk on ebarahuldavas tehnilises seisukorras. Kraavidesse on kogunenud sete, osad kraavid on ummistunud ja vee äravool puudub. Olemasolev kuivendusvõrk ei ole kohati piisava tihedusega, et tagada peale rekonstrueerimistöid vajalikku kuivendusintensiivsust. Projekteeritud on uute kuivendus- ja teekraavide kaevamine (vastavalt hankedokumendi tehnilisele kirjeldusele). Teede rekonstrueerimise ja ehitamise käigus on vajalik ehitada uusi teekraave ja nõvasid ning rekonstrueerida olemasolevad 1...1,2 m sügavusteks. Kraavitus asub suures osas pinnasel, mis on uhtumisohtlik. Vajalik on lõiguti kindlustada kraavide nõlvu. Projekteeritud on kraavide nõlvade kindlustamine sisseuhte kohtades (selguvad ehitustööde käigus). Kindlustamiseks kasutatakse erosioonitõkkematti (dzuudikiust võrguga) heinaseemnekülviga. Kuivenduskraavi mullavalli taha kogunev vesi tuleb vallist läbi juhtida 30 cm läbimõõduga veeviimariga, mille täpne asukoht määratakse ehitustööde käigus. Veeviimarid ehitatakse juhul, kui vesi koguneb mulde taha (ei pääse veejuhtmesse) ja see võib tekitada soostumist. Veeviimarid tuleb ehitada ka ristuvate, olemasolevate kraavide (ei ole arvel) ristumiskohtadesse rekonstrueeritavate kraavidega. Veeviimarid ehitatakse vastavalt Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla 18 Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver „Maaparandusrajatiste tüüpjoonisele Tallinn 2024“. Tüüpjoonis on projekti lisades. Veejuhtmetest väljakaevatud pinnas tasandatakse buldooseriga või ekskavaatoriga 6 m laiuseks liiklust võimaldavaks muldeks. Teekraavide kaevega eemaldatud huumus paigutatakse veejuhtme metsapoolsele kaldale ja pinnas paigutatakse osaliselt tee muldesse, enamuses veetakse ära (ladustamiskoha määrab tellija). Kaevetööde käigus eemaldatakse kuivendusvõrgu kraavidest sete (hooldatavatel lõikudel 0,5 m³/m), voolutakistused ja lamapuit, juuritakse või freesitakse kännud Kraavide algsed parameetrid taastatakse rekonstrueeritavatel kraavidel. Uued veejuhtmed kaevatakse vastavalt projekteerimisnormidele. Projekteerimine ja ehitustööd peavad toimuma vastavalt Keskkonnaameti nõuetele. Kõikide VEP-de puhul kehtib, et VEP piirides ja lähemal kui 25 m uusi kuivenduskraave ei rajata ja olemasolevaid ei rekonstrueerita, va eesvoolud. Kõikide VEPide suhtes kehtib, et trasse VEP-i vana metsa arvelt ei laiendata ja trassiraiega VEP-i ei kahjustata. VEP-ides ei tohi niiskusreziimi muuta ja VEP alal asuvatel kuivenduskraavidel tuleb samuti piirduda hooldustöödega ning sette eemaldamise vajadust tuleb põhjendada. VEP-i läbivatel kuivenduskraavidel tuleb sette eemaldamisest hoiduda, voolutakistusi võib eemaldada. Vana metsa arvelt saab lubada trasse laiendada ainult eesvoolu puhul, kui see on vajalik kogu süsteemi toimimiseks ja puuduvad alternatiivid. Mitte raiuda - kehtib VEP-iga kattuval alal vana metsa, surnud puude ja lamapuude kohta, trasse laiemaks raiuda ega sisse raiuda ei ole lubatud, olemasoleva trassi noortest puudest puhastamist hooldustööna saab lubada. Surnud ja lamapuitu mitte eemaldada - hooldustööna VEP alal on lubatud olemasolevalt trassilt ja kraavist lamapuitu eemaldada, koos soovitusega jätta jämedamõõtmeline (D üle 25 cm) lamapuit trassiga piirnevale VEP alale kõdunema. Mitte kuivendada - VEPi läbival kuivenduskraavil setet eemaldada ei ole lubatud, hooldustööd piirneval kuivenduskraavil 25 m puhveralal põhjendatud vajadusel saab lubada sõltuvalt VEP tüübist (va märgalade metsad). Transpordiamet. Riigi kõrvalmaanteede ääres olevatel kraavidel üldjuhul töid ei projekteerita, kuna teekraavid on vastavalt Transpordiameti kooskõlastusele („Riigitee äärsed kraavid ning riigitee truubid on reeglina EhS § 92 lg 1 kohased teerajatised nende arvele võtmine maaparandussüsteemide registrisse ei ole kohane”) . Töid projekteeritakse riigi kõrvalmaantee äärsetel kraavidel, mis on vajalikud rekonstrueeritavate maaparandussüsteemide kuivendusvõrgu kraavidest vee ärajuhtimiseks. Teekraavidel on projekteeritud hooldustööd. Töid teostatakse kraavi metsapoolselt kaldalt kuhu tuleb raiuda võimalusel trass. Teeäärsetel kraavidel kasvab vähesel määral võsa. Kraavide metsapoolsel kaldal kasvab mets. Juhul kui teekraavidel ei ole lubatud metsapoolsel äärel teostada trassiraiet, tuleb kaevetöid teostada teelt kummiroomikute või ratastega mehhanismidega, vajadusel sete ära vedada. Teekraavide kohta on koostatud risti- ja pikiprofiilid. Järvselja (TJ-194) EH1: Kuvendusvõrgu kraavide suublaks on kraav 100, mis suubub Raudtee tee teekraavi kaudu Kalli jõkke. Raudtee tee ja teekraavid on rekonstrueeritud. Kraav 100 on projekteeritud kaevata sügavusega 1 m, põhja laiusega 0,6 m ja nõlvusega 1:2. Kraav läbib kahte riigi kõrvalmaantee truupi, mis uuendatakse. Riigi kõrvalmaanteid läbib kokku 4 truupi. Riigitee truupide ette kaevatakse tehnoloogiline settebassein, setteosa mahuga 0,1 m³/ha kohta. Kuivendusvorgu kraavid rekonstrueeritakse. Ehitatakse uued kraavid metsakvartalite sihtidele. Projekteeritud kuivenduskraavide parameetrid on sügavus 1 m, põhja Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla 19 Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver laiusega 0,6 m (uutel kraavidel 0,4 m) ja nõlvusega 1:2. Riigi kõrvalmaantee ääres olevad kraavid 106 ja 115 hooldatakse kraavi parameetreid muutmata – eemaldatakse sete mahus kuni 0,5m³/m. Kuivenduskraav, mis läbib Vep ala hooldatakse – likvideeritakse kraavi nõlvadelt ja muldelt puittaimestik, ning kaevatakse setet 0,5m³/m. Kvartali sihtidel asuvate kraavide mulded ehitatakse 6 m laiusteks liigeldavateks mulleteks. VEP ala läbivat kraavi tuleb hooldada, kuna kraav kuivendab ka ülesvoolu jäävat metsa ala. Transpordiameti haldusalasse jäävad või piirnevad riigi kõrvalmaantee 22287 Liispõllu-Järvselja-Aravu tee kraavidel 106 ja 115 teostatakse hooldustööd kraavidest likvideeritakse sete hooldustööde mahu. Kraavides vooluhulk ei muutu. Hooldustöödega taastatakse kraavi põhja laius ja lang. Kaevetööd toimuvad kraavi metsapoolselt kaldalt. Tee mulde poolset nõlva ei kaevata. Tee mulde poolne kraavi nõlvus on 1:1,5...1:2, metsapoolse nõlva nõlvus on 1,5...1:2. Põhja laius 0,5 m ja sügavus keskmiselt 0,6 m. Järvselja (TJ-194) EH2: Maaparandusehitise suublaks ja eesvooluks on Ahijärve oja. Oja asub RMK kinnistul. Ähijärve oja on rekonstrueeritud, mistõttu projekteeritakse hooldustööd. Ojal asuvad koprapaisud tuleb likvideerida tööde teostamisel esmajärjekorras. Hooldustööde käigus taastatakse eesvoolu algne sügavus. Kobraste tegevuspiirkonnas on kraavis suhtelislt palju setet. Eesvoolu sügavus on 1,2...1,5 m, nõlvus 1,5...1,75, põhja laius keskmiselt 1,0 m. Eesvoolu alguses on settebassein, mis puhastatakse settest ja kallastel kasvav puittaimestik likvideeritakse. Maaparandusehitisel asuvad looduskaitseliste piirangutega alad, kus tööde projekteerimisel tuleb jälgida KeA nõudeid. Metsakvartalite sihtidel asuvatel kraavidel taastatakse trassid laiusega 12 m. Kvartali sihtidel olevate kraavide mulded projekteeritakse liigeldavateks. Kvartalisisestel kraavidel, mis on vaja taastada, projekteeritakse trass 6...8 m laiune, voolusäng tuleb puhastada settest. Maaparandusehitisel osad kuivenduskraavid rekonstrueeritakse ja osad hooldatakse. Projekteeritud on uute kraavide kaevamine kvartali sihtidele. Osadel kraavidel teostatakse ainult trassiraie. Rekonstrueeritavate kuivenduskraavide projektparameetrid on – keskmine sügavus 1,0 m, põhja laius 0,6 m ja nõlvus 2,0. Maaparandusehitisel on looduskaitseliste piirangutega alad – Vep, NATURA, liigi leiukoht jne. Piirangute alal asuvatel kraavidel teostatakse hooldustööd. Hooldustööde käigus puhastatakse kraavi kaldad ja mulle puittaimestikust. Mulle puhastatakse lõigus, kus kasvab peenmets või võsa 6 m laiuselt. Lõigus, kus kasvab jäme puistu puhastatakse mulle olemasoleva mulde laiuselt (3m). Kvartalisisestel kuivenduskraavide trass puhastatakse 6...8 m laiuselt. Hooldatavast kraavist likvideeritakse sete mahus 0,5m³/m – põhja laius 0,6 m ja nõlvus 1:2. VEP nr 141004, 141017, 141018, 206015 läbivatel kraavidel kaevatakse välja sete hooldustööde mahus, kuna kraavide valgalal asuvast kraavivõrgust ei voola liigvesi ära. Maaparandusehitisel asub maaparandussüsteeme teenindav tee. Teekraavid rekonstrueeritakse ja ehitatakse sügavusega 1m, nõlvusega 1:1,5 ja ja põhja laiusega 0,4 m. Haavametsa_I(TTP-336) EH3: Eesvool Apna jõgi on suures osas keskkonnakaitseliste piirangutega alal, kus on lubatud hooldustööd. Apna jõgi suubub Selgjärve, mis on Natura ala. Selgjärvest ülesvoolu piketini Pk9 asub eesvool Vep aladel, kus lubatud on tööd hooldustööde mahus. Piketist Pk9 kuni piketini Pk14 piirangud puuduvad ja lubatud on tööd rekonstrueerimistööde mahus. Piketist Pk14 alates 22289 Sikakurmu-Järvselja teest asub eesvool looduskaitseliste piirangutega alal. Piiranguteks on vääriselupaigad, loomad III püsielupaigad ja Natura alad. Looduskaitseliste piirangutega aladel on eesvoolul võimalik teostada Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla 20 Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver hooldustöid. Hooldustööde käigus teostatavad tööd on puittaimestiku likvideerimine eesvoolu trassilt, 3 voolutakistuste ja lamapuidu likvideerimine ja sette eemaldamine voolusängist mahus kuni 0,5 m /m. Eesvoolu kallastel säilitada kändude juurestik, kuna pinnas on erosiooniohtlik. Eesvoolu trass puhastatakse puittaimestikust – nõlvad ja mulle 6 m laiuselt. Eesvoolu trassil on lõiguti hulgaliselt lamapuitu. Looduskaitseliste piirangutega alal, trassi puhastamise käigus lamapuit likvideeritakse ainult trassi laiuselt, jättes trassi äärde lamapuidu lebama. Eesvoolu lõigul pk0...pk8,5 teostatakse hooldustööde käigus trassi raie ja kaevatakse sete mahus 0,5 m³/m Lõigul pk8,5...pk14 teostatakse rekonstrueerimistööd, kraavi muldel asub kruuskattega tee. Kraavil kasvav võsa likvideeritakse, metsapoolsel kaldal likvideeritakse metsa 1 m metsapoolselt kaldalt. Voolusängist likvideeritakse sete. Lõigul pk14...pk24,5 on kasvab kraavitrassil mets, voolusängis on ohtralt lamapuitu. Kraavitrass puhastatakse arvestusega – kraavi nõlvad, mulle 6 m laiuselt ja kraavi metsapoolselt kaldalt 1m laiuselt, Kännud kraavi nõlvadel freesitakse. Lamapuit likvideeritakse ainult trassi laiuselt. Sete likvideeritakse hooldustööde mahus. Pk24,5...pk27 on kraav lageraie lankide vahel ja elektri keskpinge liini trassil. Nõlvadel kasvab võsa. Eesvool holdatakse kuni kinnistu piirini pk27+. Eesvoolu parameetreid hooldustööde käigus ei muudeta, likvideeritakse voolusängi põhjast sete. Kraavi projektparameetrid – põhja laius 0,6...1,0 m, nõlvus 1:1,25...1:2, sügavus 0,6...1.9 m. Kuivenduskraavid on amortiseerunud. Metsakvartali sihtidel asuvatel kraavidel projekteeritakse trassid laiusega 12 m. Mulle projekteeritakse laiusega 6 m, mis on liigeldav. Projekteerimisega haaratud kvartalisisestel kraavidel projekteeritakse trass max 6...8 m laiune, voolusäng puhastatakse settest. Rekonstrueeritavate kuivenduskraavide trassid puhatatatakse puittaimestikust ja juuritakse kännud. Kraavid puhastatakse settest ja parameetrid kaevatakse vastavalt projekteerimisnormidele – põhja laius 0,6 m, sügavus 1,0 m ja nõlvus 1:2. Veejuhtmetel, mis asuvad looduskaitseliste piirangutega aladel on lubatud hoiu või hooldustööd ja kraavi parameetrid vastavad projekteerimisnormidele on soovitav jätta kännud juurimata ja kännud tasandada freesimise teel. Hooldatavatel kraavidel on projekteeritud põhja laius 0,4...0,6 m ja nõlvus 1:2. Kvartali sihtidele projekteeritakse uusi kraave. Uute kraavide projektparameetrid – keskmine sügavus 1,0 m, põhja laius 0,4 m ja nõlvus 1:2. Trasside laius on 12m, mulle ehitatakse liigeldav - 6 m laiune. Maaparandusehitiste välisel alal, kinnistutel 45401:002:0101 Labori ja 45401:001:0295 Metskonna, hoonete vahelisel alal asub kraavitus. Kraavid hooldatakse – likvideeritakse puittaimestik ja sete. Kraavidel asuvad truubid on kas osaliselt või täielikult amortiseerunud. Rekonstrueeritavatel truupidel tuleb asendada betoontorustik plasttorustikuga ja ehitada otsakud. Looduskaitseliste piirangutega aladel - Järvselja looduskaitseala, VEP, NATURA, kaitsealuste taimede kasvukohad, asuvad kuivenduskraavid, Kuivenduskraavidel on projekteeritud hooldustööd. Hooldustööde käigus likvideeritakse kraavidest sete hooldustööde mahus. Vep nr. L00470, L00469, 141044, 206601, 141005, 206208, 207032, 141042, 141018, 206015, 141011, 206597, 141004, 141017, 206603, 206608, 206019 alal ja puhvertsoonis piirnevatel kuivenduskraavidel puhastatakse voolusäng settest hooldustööde mahus. Raietööde käigus puhastatakse kuivenduskraavide nõlvad ja mulle. Järvselja looduskaitsealal asuvad kraavid jäävad olemasolevasse seisukorda. Hooldatakse looduskaitsealaga piirnevad kraavid, millede valgalas asub kraavivõrk majandusmetsas. Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla 21 Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver Transpordiameti haldusalasse jäävad või piirnevad riigi kõrvalmaanteedega 22287 Liispõllu-Järvselja-Aravu tee ja 22289 Sikakurmu-Järvselja teeäärsetel kraavidel 106, 115, 300, 361, 362, 363 ja 337 teostatakse hooldustööd. Kraavidest likvideeritakse sete hooldustööde mahus, trassidelt likvideeritakse puittaimestik. Kraavides vooluhulk ei muutu. Hooldustöödega taastatakse kraavi põhja laius ja lang. Kaevetööd toimuvad kraavi metsapoolselt kaldalt. Tee mulde poolset nõlva ei tohi kaevata! Teemulde poolne kraavi nõlvus on 1:1,5...1:2, metsapoolse nõlval on 1,5...1:2. Põhja laius 0,4...0,6 m ja sügavus keskmiselt 0,55...0,85 m. Likvideeritava settekihi paksus on 10...20 cm. Töid tuleb teostada riigitee muldkeha kahjustamata. Kraavide metsapoolsel kasvab mets. Juhul kui teekraavidel ei ole lubatud metsapoolsel äärel teostada trassiraiet, tuleb kaevetöid teostada teelt kummiroomikute või ratastega mehhanismidega, vajadusel sete ära vedada. Riigi kõrvalmaantee äärsete kraavide osas on teostatud topo-geodeetilised mõõdistused, mille alusel on koostatud pikiprofiilid. Hooldatavatesse riigi kõrvalmaantee äärsetesse kraavidesse ei juhita lisavett. Vee vooluhulgad kraavides ei muutu. Riigi kõrvalmaanteede 22287 Liispõllu-Järvselja-Aravu tee, 22289 Sikakurmu-Järvselja tee ja22286 Kõnnu-Ahunapalu tee kaitsevõõnditesse jäävad lõiguti eesvoolukraavid Apna jõgi ja Ahijärve oja, milledel projekteeritakse hooldus ja rekonstrueerimistöid. Kaitsevöönditesse jäävad kuivenduskraavide lõigud, milledel teostatakse hooldus- ja rekonstrueerimistöid. Kaevetöid tuleb teostada madalvee perioodil kui veejuhtmed on valdavalt kuivad. Kaevetööde käigus taassettinud veejuhtme lõikude kasutuselevõtueelseks puhastamiseks on projekteeritud mahuks on keskmiselt 10% põhikaevest. Kuivendussüsteemi ehitamisel juhindutakse Maaeluministri määrusest 28.03.2019 nr. 38 “Maaparandussüsteemi ehitamise täpsemad nõuded” Projekteeritud tööd on projektplaanil - joonis 1. Koostatud on veejuhtmete pikiprofiilid – joonis 9...11. Kaevetööde ja kultuurtehniliste tööde töömahud on toodud Tabelis 8. 5.2.Kuivendussüsteemi rekonstrueerimine. Kuivendussüsteemi ehitamisel juhindutakse maaeluministri 28.03.2019. a määruse nr 38 “Maaparandussüsteemi ehitamise täpsemad nõuded” 2. peatüki “Maaparandussüsteemi ehitamise nõuded” § 2 ja 3 nõuetest. Tööde teostamisel arvestada järgmise tehnoloogiaga: * Kuivenduskraavide trassid puhastatakse puittaimestikust kvartali sihtidel 12 meetri laiuselt. Kraavide mulded on ehitatakse 6 meetri laiused, et võimaldada hilisemaid maaparandussüsteemi hooldustöid ja paremat metsa majandamist. Teede trassid on tee teljest mõlemale poole ca 4...11 m laiused (joonis 3...8). * Kännud juuritakse/freesitakse üldjuhul kogu trassil (va. kraavi metsapoolsel äärel), töö teostaja valib ise juurimise tehnoloogia. * Kännud ja üksikud kivid asetatakse trassi kraavi metsapoolsele servale. * Erandina võib vanadel kraavidel asetada kännud ja kivid mullavallipoolsele trassi servale tingimusel, et need ei moodustaks katkematut valli. ( Katkestus ca 25-30 m järel) *veejuhtmete kaevetööde mahud on märgitud tabelisse 8 “Kultruutehniliste tööde ja veejuhtme kaevetööde mahud”; *enne veejuhtmete kaevetöid tuleb rajada settebasseinid ja paigaldada setteekraanid ning ehitada kraavilaiendid ja tehnoloogilised settebasseinid; Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla 22 Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver *metsakuivenduskraavi või eesvoolu mullavalli taha kogunev vesi tuleb vallist läbi juhtida vähemalt 30 cm läbimõõduga toruga (veeviimar) ja nende asukoht täpsustatakse ehitustööde käigus. Veeviimarid paigaldatakse mullavalli alla juhul, kui kõrgematelt aladelt valguv pinnavesi jääb kraavi valli taha ja võib alal põhjustada liigniiskust/soostumist. Veejuhtme vastaskaldale (teekraavid) koguneva vee ärajuhtimiseks tuleb kaevata vajadusel sissevoolunõvad. Teekraavide metsapoolse mullavalli taha kogunev vesi juhitakse kraavi lahtise voolunõva abil. Veeviimar ehitatakse vastavalt „Maaparandusrajatiste tüüpjoonisele Tallinn 2024“. Tüüpjoonis on lisatud ehitusprojekti lisadesse. ; *teekraavi puhul paigutatakse väljatõstetud huumus ja sete, vajadusel turbapinnas, teekraavi metsapoolsele kaldale, kihi paksusega 0,50 m, mineraalpinnast kasutatakse vajadusel tee mulde ehitamisel, veetakse ära või kasutatakse tee elementide mulde ehitamiseks. Kaevetööd teostatakse üldjuhul tee poolt; *veejuhtmetest väljakaevatav pinnas tasandatakse buldooseriga või ekskavaatoriga liiklemist võimaldavaks muldeks (mullavalli laialiajamine metsamaal on arvestatud 60% kaevamahust, eramaale kaevatavatest kraavidest väljakaevatud sete paigaldatakse veejuhtme metsapoolsele kaldale valli või veetakse ära (maaomaniku nõudel); *kaevetööde käigus taassettinud veejuhtme lõikude kasutuselevõtueelseks puhastamiseks arvestatakse keskmiselt 10% põhikaevest. *Settebasseinid, setteekraanid, tehnoloogilised settebasseinid ja kraavilaiendid ehitatakse enne kaevetöödega alustamist ja puhastatakse settest peale tööde teostamist. Kaevetöid tuleb teostada madalvee perioodil. *Erosioonitõkkematiga kraaviühenduste ehitamise korral rajatakse need vastavalt „Maaparandusrajatiste tüüpjoonisele Tallinn 2024“. Kuivendusvõrgu kraavid asuvad ka turbapinnases ja liiva- ning saviliiv pinnases, mis on uhtumisohtlik. Vähepüsivates pinnastes asuvatel kraavidel, mille nõlv on ebastabiilne, tuleb ehitamise ajal kraavi nõlvad kindlustada erosioonitõkkematiga (dzuudikiust võrguga). Eraldi lõikusid ja mahtusid välja toodud ei ole, need selgitatakse välja tööde käigus. Rekonstrueeritavate ja ehitatavate veejuhtmete kogupikkus maaparandussüsteemidel on 59,3 km. Arvestatud on kraavide kindlustamist heinaseemne allakülviga erosioonitõkkematiga (dzuudikiust võrguga) 2 % kraavide kogupikkusest - 5930 m2, vastavalt „Maaparandusrajatiste tüüpjoonisele Tallinn 2024“. Joonised on lisatud ehitusprojekti. Materjali nõlvade kindlustamiseks eelnevalt mitte varuda. 6.Truubid. Truupide rekonstrueerimine, ehitamine on vajalik, et parandada veejuhtmetest ülepääsemise tingimusi ning metsamassiivide majandamise võimalusi. 6.1.Truupide projekteerimine. Maaparandusehitisel olevad raudbetoontruubid rekonstrueeritakse ja asendatakse uute plasttruupidega. Juurdepääsu tagamiseks metsamaale ehitatakse uusi truupe. Olemasolevad truubid on amortiseerunud. Truupide torud on nihkunud üksteise suhtes ja otsakud on lagunenud, torustikus on sete. Maaparandusehitisel Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla 23 Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver asub 42 rekonstrueeritavat, 29 uuendatavat truupi ja 6 likvideeritavat truupi. Juurdepääsu tagamiseks metsamaale ehitatakse 54 uut truupi. Uuendatavatel truupide puhastatakse torustik settest ja truubi esine risust. Likvideeritaval truubil lammutatakse otsakud, tõstetakse torud välja ja utiliseeritakse. Rekonstrueeritakse ja ehitatakse truubid plasttorustikust. Teealustel rekonstrueeritavatel truupidel taastatakse kruuskate Transpordiameti hallatava riigi kõrvalmaanteede 22289 Sikakurmu-Järvselja, 22286 Kõnnu-Ahunapalu ja 22287 Liispõllu-Järvselja-Aravu tee muldeid läbivad truubid. Kõnnu-Ahunapalu kõrvakmaantee alune plasttruup (T/90) pikkusega 12m ja läbimõõduga 60 cm on rahuldavas seisukorras. Truubil on killustikust otsakud ja tähispostid, Truup asub kraavil 100, mis rekonstrueeritakse nii üles kui ka allavoolu kuni Raudtee teeni. Truubi valgala rekonstrueerimistööde käigus ei muutu. Truup uuendatakse - torustik puhastatakse voolutakistustest ja settest. Kraavile 100 ehitatakse settebassein SB9, mis asub truubist ülesvoolu. Truubi valgalas ehitatakse uusi kraave, truubi valgala pindala ja vooluhulk ei muutu. Liispõllu-Järvselja-Aravu kõrvalmaantee all asub kaheksa truupi. Truup T/9 on plasttruup kraavil 110, pikkusega 10 ja läbimõõduga 80 cm. Truubil on killustikotsakud ja tähispostid. Truubis on vee seis kõrge, kuna äravool on paisutatud. Truubi valgala ja vooluhulk ei muutu. Truubi valgala on väike ja sette tõkke ehitamine pole vajalik. Truup T/7 on plasttruup kraavil 119, pikkusega 15 ja läbimõõduga 80 cm. Truubil on killustikotsakud ja tähispostid. Torustik on korras. Truubi valgala ja vooluhulk ei muutu. Truubi ette paigaldatakse ehitustööde ajaks setteekraan. Truup uuendatakse,- puhastatakse vajadusel settest ja prahist. Truup T/1 on plasttruup kraavil 117, pikkusega 15 ja läbimõõduga 80 cm. Truubil on killustikotsakud ja tähispostid. Torustik on korras. Truubi valgala ja vooluhulk ei muutu. Truubi ette kaevatakse tehnoloogiline settebassein arvestusega setteosa maht valgala järgi - 0,1m³/ha. Truubil projekteeritakse uuendustööde käigus voolutakistuste ja sette likvideerimine. Truup T/82 on betoontruup kraavil 395, pikkusega 17 ja läbimõõduga 100 cm. Truubil on betoonotsakud. Torustikus on sete ja risu, torud on nihkunud. Truubi valgala ja vooluhulk ei muutu. Kraavil töid ei projekteerita. Truubil projekteeritakse uuendustööde käigus voolutakistuste ja sette likvideerimine. Truup T/83 on betoontruup kraavil 354, pikkusega 8 ja läbimõõduga 75 cm. Truubil on üks betoonotsak puudu. Torustikus on sete ja risu, torud on nihkunud. Truubi valgala ja vooluhulk ei muutu. Kraavil projekteeritakse hooldustööd. Truubil projekteeritakse uuendustööde käigus voolutakistuste ja sette likvideerimine. Truup T/84 on plasttruup kraavil 351-1, pikkusega 6 ja läbimõõduga 60 cm. Truubil otsakuid ei ole, torud on tee nõlvade hooldustööde käigus vigastatud. Torustik on seest puhas. Truubi valgala ja vooluhulk ei muutu. Truubi ees on settebassein olemas, kuna toru põhi on sissevoolava kraavi põhjast ca 50 cm kõrgemal. Truubil projekteeritakse uuendustööde käigus voolutakistuste ja sette likvideerimine. Truup asub Järvselja looduskaitsealal, kus veereziimi muutmine ei ole lubatud. Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla 24 Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver Truup T/87 on plasttruup kraavil 361, mis asub looduskaitsealal, pikkusega 16 ja läbimõõduga 60 cm. Truubil on tähispostid, otsakud puuduvad. Torude otsad on tee mulde niitmisel saanud kannatada. Truubi valgala ja vooluhulk ei muutu. Truubil projekteeritakse uuendustööde käigus sette likvideerimine. Truubi ette paigaldatakse ehitustööde ajaks setteekraan. 22289 Sikakurmu-Järvselja kõrvalmaantee all asub kuus truupi. Truup T/59 on betoontruup kraavil 341-1, pikkusega 11 ja läbimõõduga 75 cm. Truubil on betoonotsakud. Torustikus on sete. Truubi valgala ja vooluhulk ei muutu. Kraavil projekteeritakse uuendamine. Truubil projekteeritakse uuendustööde käigus sette likvideerimine. Truubi ette paigaldatakse ehitustööde ajaks setteekraan. Truup T/57 on plasttruup kraavil 333, pikkusega 12 ja läbimõõduga 80 cm. Truubil on tähispostid, otsakud on killustikust. Truubi valgala ja vooluhulk ei muutu. Truubil töid ei projekteerita, kuna kraav 333 jääb olemasolevasse seisukorda. Truup T/55 on betoontruup Apna jõel, pikkusega 9 ja läbimõõduga 100 cm. Truubil on betoonotsakud. Torustikus on sete, torud on paigas. Truubi valgala ja vooluhulk ei muutu. Truubil projekteeritakse uuendustööde käigus voolutakistuste ja sette likvideerimine. Truubi ette ehitatakse settebassein. Truup T/53 on plasttruup kraavil 337-2, pikkusega 9 ja läbimõõduga 80 cm. Truubil on tähispostid, otsakud on killustikust. Torustik on korras. Truubi valgala ja vooluhulk ei muutu. Truubil projekteeritakse settest puhastamine. Truubi ette kaevatakse tehnoloogiline settebassein setteosa mahu arvestusega 0,1 m³/ha valgala pindala kohta. Truup T/52 on plasttruup kraavil 342-1, pikkusega 11 ja läbimõõduga 50 cm. Truubil on tähispostid, otsakud on killustikust. Torustik on korras. Truubi valgala ja vooluhulk ei muutu. Truubil projekteeritakse settest puhastamine. Truubi ette paigaldatakse tööde ajaks setteekraan. Truup T/51 on plasttruup kraavil 342-2, pikkusega 11 ja läbimõõduga 60 cm. Truubil on tähispostid, otsakud on killustikust. Torustik on korras. Truubi valgala ja vooluhulk ei muutu. Truubil projekteeritakse settest puhastamine. Truubi ette paigaldatakse tööde ajaks setteekraan. Projekteeritud töödega rekonstrueeritakse betoontruubid plasttruupideks ja ehitatakse uued plasttorustikuga truubid. Plasttruubitoru peab vastama ringjäikusele (rõngasjäik usele) SN8 EN ISO 9969 ja olema seest siledaseinalised. Väljast siledaseinalised torud vajavad kontaktfiltratsiooni vähendamiseks filtratsioonitõkke rajamist ümber toru. Truupide projekteerimisel on kontrollitud olemasolevate truupide avade läbimõõdu vastavust neid läbivatele vooluhulkadele. Truubitorustiku läbimõõt on dimensioneeritud. Truupide ava läbimõõdud on dimensioneeritud aastase päevakeskmise maksimaalse 3% vooluhulga järgi kasutades valemit (K.Hommik), kartogramme ja nomogramme. Truubi otsakud on projekteeritud arvestusega, et truubist väljavoolava vee kiirus jääks alla 3 m/s. Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla 25 Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver Truupide otsakud ehitatakse vastavalt kataloogile „Maaparandusrajatiste tüüpjoonised Tallinn 2024“. Tüüpjoonised on lisatud ehitusprojekti. Tähisposte kasutatakse teealuste truupide tähistamiseks. Tabelites 9A, 9B, 9C, 9D on toodud rekonstrueeritavate, ehitatavate, uuendatavate truupide ja likvideeritava truubi töömahud. Tabelis 10 on toodud truupide koondandmed ja materjalide vajadus. 6.2.Truupide ehitamine. Eesvoolu ja kraaviga seotud truupide ehitamisel juhindutakse Maaeluministri määrusest 28.03.2019 nr. 38 “Maaparandussüsteemi ehitamise täpsemad nõuded” 1. Truubi põhjal ei tohi olla vastukallet, 2. Truubi kohal peab tee muldkeha ja teekatendi kogupaksus olema vähemalt 0,50 m kui ehitusprojektis ei ole ette nähtud väiksemat paksust, 3. Truubitoru ümbruse tagasitäide tihendatakse 20–30 cm paksuste kihtidena mõlemal pool truubitoru ühel ajal, 4. Pärast truubi valmimist ei tohi truubitoru läbivajumine ületada truubitoru tarnija kehtestatud määra, 5. Truubi otsak ehitatakse tüüpjooniste kogumiku - „Maaparandusrajatiste tüüpjoonised 2019“ joonistel..toodud..konstruktsiooni..kohaselt. 6. Truubitorude maksimaalne lubatud deformatsioon on 6% (vastavalt ATV-A127 normile) (RMK nõue) 7. Tarnija peab kinnitama, et torud ei sisalda ümbertöötatud materjale (RMK nõue). 8.Truupide nõutav eluiga on 50 aastat. 9. Uute truupide vähim pikikalle on 1% 10. Turbapinnasel tuleb truubile ehitada palkalus Truubitorustik paigaldatakse tasandatud kaeviku põhjale. Toru külgedele jäetakse 30-50 cm vaba ruumi täitepinnase jaoks. Täiteks kasutada liiva või kruusliiva. Tuleb jälgida, et torulähedane materjal ei sisaldaks suuri kive või esemeid, mis võivad torustikku vigastada. Kaevik täidetakse mõlemalt poolt korraga ja tihendatakse 30 cm paksuste kihtide kaupa. Täitmisel tuleb vältida torustiku läbipainet. Otsakute ehitamisel paigaldatakse kivisillutis geotekstiilile NGS1 ja ülejäänud nõlv kindlustatakse erosioonitõkkematiga (dzuudikiust võrguga, mätastega). Matt paigaldatakse tasandatud huumuspinnasele, kuhu külvatakse heinaseeme. Seemne kogus ühele ruutmeetrile on 20-30 gr. Erosioonitõkkemati ülekate kõigis jätkukohtades peab olema 10-20 cm. Mati ülemine äär ankurdatakse puuvaiadega ankrukraavi. Matt paigaldatakse suunaga ülalt alla, kinnitades selle vaiadega. Samuti ankurdatakse mati alumine serv. Nõlva kindlustuse tüübile „kivikindlustus geotekstiilil“ alternatiivina võib kasutada alljärgnevat kindlustus tüüpi: 1,5mm PE materjalist geokärg geotekstiilil ( II klass) D16/32 killustik täitega. Projekteeritud on truupidele KOK, MAOK ja MAO tüüpi otsakud. KOK ja MAOK tüüpi otsakute ehitamisel tuleb jälgida, et kindlustuse kivid ja nõlv oleksid ühes tasapinnas. Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla 26 Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver 7.Tee rekonstrueerimine ja ehitamine. Tee rekonstrueerimise ja ehitamise eesmärk on maaparandusehitisel asuva metsamaa majandamisvõimaluste parandamine ja kuivendussüsteemi hooldustingimuste võimaldamine. Juurdepääsuteedel hoonetele juurdepääsu tingimuste parandamine. 7.1.Tee projekteerimine. Teede ja teekatendite projekteerimise aluseks on trükis “RMK metsateede katendite projekteerimise, ehitamise ja hooldamise juhend.”, Tallinn 2020 ja maaeluministri 06.05.2019 määrus nr 45 “Maaparandussüsteemi projekteerimisnormid”. 1. Rõka ring tee algab riigi kõrvalmaanteelt 22289 Sikakurmu-Järvselja km 2,14 ja lõpeb 22286 Kõnnu- Ahunapalu kõrvalmaantee km 7,23. Projekteeritud on tee rekonstrueerida 2. järgu metsatee nõuetele vastavalt, arvutusliku kandevõimega 100 Mpa. Projekteeritud on tee rekonstrueerimine kokku 4,51 km pikkusel lõigul. Mahasõiduks 22289 Sikakurmu-Järvselja kõrvalmaantee km 2,14 rekonstrueeritakse kruuskattega mahasõidukoht ristuva Rõka ring teega ja koostatakse Transpordiameti nõuete järgi - projekt „Tartu maakond, Kastre vald, Järvselja küla, riigitee 22289 Sikakurmu-Järvselja Mahasõidukoht Rõka ring teele (km2,133).“ Töö nr PP-25-45, koostatud Teelahendused OÜ poolt ja on käesoleva projekti lisa 7. 2. Peramaa teel uuendatakse kruuskate ja puhastatakse teeäärsed nõvad võsast ja settest. Tee kruuskate uuendatakse 15 cm paksuse kruusakihiga ja 3,5 m laiuselt. Tee algus on tee Rõka ring piketi pk 37+25 juures. Ristumiskoht Rõka ring teega ehitatakse tüüp R-T (Maaparandusrajatiste tüüpjoonis 2024) 3. Kontori tee 2 on projekteeritud rekonstrueerida 2. järgu metsatee nõuetele vastavalt, arvutusliku kandevõimega 100 Mpa ja uuendada lõigul, kus tee all asub survekanalisatsiooni ja vee torustik. Projekteeritud on tee rekonstrueerimine ja uuendamine kokku 0,36 km pikkusel lõigul. Tee kruuskatte laiuseks projekteeritakse 3,5 m ja paksuseks 30 cm geotekstiilil NGS 4, uuendataval teelõigul vastavalt olemasoleva tee laiusele täidetakse augud ja kaetakse 15 cm paksuse kruusakihiga. 4. Taimeaia tee on projekteeritud rekonstrueerida 2. järgu metsatee nõuetele vastavalt, arvutusliku kandevõimega 100 Mpa. Projekteeritud on tee rekonstrueerimine 0,14 km pikkusel lõigul. Tee algab Kontori tee 2 piketi pk 2+55 juurest ja lõpeb taimeaia värava juures. Teede kruuskate ehitatakse kahekihiline – kandevkiht segu pos 3 ja kulumiskiht segu pos 6. Tehnilised üksikasjad tee rekonstrueerimise kohta on toodud joonistel 1...8 ja tööde mahud ning materjalid tabelites 2B, 3, 7 ja 11. Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla 27 Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver Tabel 7. Tee rajatised Rõka ring Peramaa Kontori Taimeaia Jrk. nr Tee rajatis tee tee tee 2 tee A B C D E F 1 M3 - mahasõidukoht (L=10 m, R=10 m) 31 2 MM – mahasõidukoht kõrvalmaanteelt 2 (L=36 m, R=12...25 m) 1 3 R-T – teede T-kujuline ristmik 1 1 1 4 TP-L - L-kujuline tagasipööramise koht 1 5 M - mahasõidukoht (erimõõduline) 1 2 6 P - plats turba ladustamiseks 7*26 m 1 Märkused: 1. Teede rajatiste töö- ja materjalimahud on märgitud tabelis 2b ja 3. Tabel 7.1 Sidumata segude terastikuline koostis Sõela ava mõõt, mm Pos Segu Kasutus 80 63 40 31,5 20 16 8 4 2 1 0,5 0,063 Läbib sõela, massi-% 26- 17- 11- 5- 1 0/31,5 100 85–99 - 58-70 39-51 0-5 38 28 21 15 21- 14- 5- 2 0/31,5 Sideainega 100 85-99 - 54-72 33-52 9-20 0-5 38 27 15 töötlemata 10 85- 17- 11- 3 0/63 alus - 58-70 - 39-51 26-38 5-15 - 0-5 0 99 28 21 10 85- 14- 4 0/63 - 63-77 - 33-52 21-38 9-20 - - 0-5 0 99 27 50- 35- 20- 10- 5 0/16 Kruuskate - – 100 85–99 65-90 8-15 75 60 45 35 ja tugi- 30- 20- 10- 8- 6 0/31,5 peenar 100 85–99 – 60-80 40-65 8-15 55 45 30 20 Rõka ring tee algusesse ehitatakse Transpordiameti nõuete järgi mahasõidukoht 22289 Sikakurmu-Järvselja kõrvalmaantee km 2,14. Mahasõidukoha katte materjalina kasutatakse kahekihilist kruuskatet, kulumiskihis fr 0/32 (segu nr 6) ja kruusalust (Kf>1,0 m/ööp). Tee äärtesse kaevatakse kraavid ja nõvad. Olemasolevad nõvad rekonstrueeritakse kraavideks. Ehitatakse uusi kraave. Veejuhtmed kaevatakse nõlvusega 1:1,5 ja põhja laiusega 0,4 m. Veejuhtmete keskmine Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla 28 Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver sügavus on 0,6...1,0 m. Kraavide ehitamisel tuleb teetrassi ehitada laiemaks, metsamaale. Projekteeritud teekraavi metsapoolsele äärele jääb 1 m laiune riba. Kraavide kaevamise alal juuritakse kännud ja kooritakse kasvupinnas, mis laotatakse kraavi metsapoolsele äärele. Kraavide kaevamisel välja kaevatav mineraalpinnas veetakse ära tellija poolt määratud asukohta. Osa mineraalpinnast kasutatakse turbapinnasel asuvate teelõikude mulde ehitamiseks ja mahasõidukohtade ja tagasipõõramise koha mulde ehitamiseks. Tee ehitatav kruuskate rekonstrueeritakse olemasolevale tõõdeldud tee muldele. Projekteeritud on teekatte pealtlaiuseks 4,5 m ja kruuskatte paksuseks 0,4...0,5 m, vastavalt mineraalpinnasega maal ja turbapinnasel. Teele projekteeritakse tee peenrad laiusega 0,5 m. Turbapinnasel projekteeritakse teepeenarde laiuseks 2 m. Tee mulde ehitamisel tuleb olemasolevat teekatet greiderdada mahus, et ehitatav kruuskate koos tee peenardega mahuks tee muldkehale (mineraalpinnasel). Maha greiderdatav materjal jääb mulde laiendamiseks. Profileeritud ja tihendatud muldele paigaldatakse geotekstiil NGS4 ja turbapinnasega alal geokomposiit 50*50kN/m (2 kihti). Turbapinnasega lõikudel kasutatakse kahekihilist armeerimist. Aluspinnasele (turvas) paigaldatakse geovõrk, laiusega 6,3 m, millele ehitatakse kruuskate. Kruuskate ehitatakse kahekihiline sirpprofiil, kihtide paksusega – kandevkiht 40 cm ja kulumiskiht 10 cm. Paksu turbakihiga (kihi paksus 4,5...5+ m) tee lõigus tee pikettide 10+31...pk14+24 vahel tee rekonstrueeritakse ujuva katendina, kuna aluspinnaseks on ligikaudu 5 m paksune turbakiht. Katendi konstruktsioon koosneb 10 cm paksusest kruusast kulumiskihist, 40 cm paksusest kruusast kandekihist ning mineraalpinnasest koormust jagavast jaotavast kihist paksusega 30–40 cm. Kandva kihi ja jaotava kihi vahele paigaldatakse geokomposiit ning jaotava kihi alla geokomposiit (või kaheteljeline geovõrk tõmbetugevusega vähemalt 40 kN/m mõlemas suunas). Jaotav kiht rajatakse laiendina, ulatudes 2 m üle kruuskatte servade, et vähendada tee servade vajumist ja parandada koormuse jaotumist turbapinnasel. Jaotava kihi materjalina kasutatakse sobivat mineraalpinnast, mis veetakse tee ääres paiknevate kraavide kaevest, ligikaudu 0,5 km kauguselt. Kraavidest eemaldatav turbapinnas katendi konstruktsioonis ei kasutata (kasutatakse olemasolevate kraavide täiteks). Tee äärtesse rajatakse kuivenduskraavid turbapinnasesse sügavusega 1,0...1,2 m ja laugjate nõlvadega, arvestades turba geotehnilisi omadusi, vältides tee servade ebastabiilsust. Kraavid rajatakse etapiviisiliselt. Katendi ja kuivenduse lahendus on projekteeritud selliselt, et turbale kanduv püsikoormus ei suureneks oluliselt võrreldes olemasoleva olukorraga ning tee oleks kasutatav metsamaterjali väljaveoks, arvestades hooajalisi piiranguid. Õhema turbakihiga (kihi paksus ca 1,0 m) on tee lõigus pikettide pk27+22...pk 30+60 vahel. Katendi konstruktsioon on projekteeritud selliselt, et koormus jaotub ühtlaselt läbi turbakihi savipinnasele, tagades tee kandevõime 2. järgu metsateele esitatavate nõuete kohaselt. Katendi kihid kuni turbani on: kulumiskiht: kruus 0/32, paksusega 10 cm, kandekiht: kruus 0/63, paksusega 40 cm, geokomposiit paigaldatud kandekihti ja jaotavat kihti eraldama, takistamaks peenosade segunemist ja parandamaks kandekihi stabiilsust, jaotav kiht: sobiv mineraalpinnas (liivsavi / saviliiv, tee kraavide kaevepinnas) 30...40 cm, geokomposiit paigaldatud jaotava kihi ja turbapinnase vahele, mis kombineerib tõmbetugevuse ja eraldusfunktsiooni, piirates aluspinnase deformatsioone ning takistades turba segunemist jaotava kihiga. Katendi mõlemas servas rajatakse kuivenduskraavid turbapinnasesse sügavusega 1,0...0,8 m ja laugjate nõlvadega (kalle 1:1,5), et tagada kuivendus ning vähendada tee servade vajumist. Kraavid kaevatakse etapiviisiliselt ja turbamaterjali ei kasutata muldes. Jaotatava kihi jaoks sobivat mineraalpinnast, veetakse tee äärde kaevatavatest kraavidest, ligikaudu 0,5 km kauguselt, Mineraalpinnasel ehitatakse teekatte konstruktsioon kulumiskiht: kruus 0/32, paksusega 10 cm, kandekiht: Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla 29 Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver kruus 0/63, paksusega 40 cm, geotekstiil NGS4. Tee lõigul piketist pk 1+50...10+50 on tee pikikalded vahemikus 2...4%. Selles lõigus on vaja teekatte konstruktsiooni muuta. Kulumiskihis tuleb kasutada kruusa asemel killustikku fr 0/32. Tee põikikallet tuleb selles lõigus suurendada ≥ 4%.. Pikikaldega üle 3% kruusateel katkestatakse pinnavool põikvee suunajatega. Põikvee suunajad kujundatakse kulumiskihis tee profiili muutmisega, suurendades põikkallet suunaja tsoonis kuni 6–8%-ni ning suunates pinnavee teekraavi/nõvasse. Põikvee suunajate vahekaugus on ca 35–45 m. Põikvee suunajad ei moodusta eraldi konstruktsioonikihti ja rajatakse kulumiskihi killustikust fr 0/32. Pikikalle 2% korral juhitakse pinnavesi tee suurema põikikalde abil kraavidesse ning eraldi põikvee suunajaid ei ole vaja. Suure pikikaldega teelõigul on veejuhtmed projekteeritud trapetsikujulistena ning kindlustatud erosiooni vältimiseks. Kraavi põhi on kaetud killustikuga geotekstiilil ning vajadusel rajatud voolukiirust vähendavad astmed. Kraavi nõlvad on kaitstud erosioonimati või murukattega. Veejuhtme nõlvad tuleb kaevata nõlvusega 1:1,5...2, põhja laius 0,4...0,6 m. Kraavi nõlvad tuleb kindlustada erosioonitõkkematiga (dzuudikiust võrguga) kraavi põhi kindlustatakse killustikuga fr16/32 geotekstiilil NGS2 (laius kraavi põhi+15 cm nõlval). Suurema pikikalde korral tuleb ehitada astmed 20..30 m vahemaaga (kõrgus 0,2...0,4, D63..125 mm kividest). Teepeenar on projekteeritud 0,5 m laiune, tugevdatud. Teepeenar on rajatud geotekstiilil NGS4 ning kaetud 15 –20 cm paksuse fr16/32 killustikukihiga, mis tagab tee serva stabiilsuse ja kaitseb kraavi serva erosiooni eest. Teepeenra pealispind kujundatakse tee servast kraavi suunas langeva põikkaldega 5–10%, tagamaks pinnavee äravool kraavi ning vältimaks vee kogunemist tee serva. Rekonstrueeritava teelõigu lõpp ehitatakse sujuv üleminek riigi kõrvalmaantee mustkattega mahasõidule. Projekteeritud on 31 mahasõidukoha, tüüp M3 ja ühe tagasipõõramise koha TP-L ehitamine. Mahasõidukohtadele ehitatakse kruuskate (ühekihiline-sorteeritud kruus) analoogse paksusega, mis on ehitataval teekattel. Mahasõidukohad profileerida nii, et ei jääks astangut mahasõidu ja maapinna ühinemiskohas. Teed ületab piketi pk6+86 juures madalpinge õhuliin kuni 1 kV. Madalama traadi kõrgus teepinnast on ca 7 m. Tee piketist pk37+25 kuni tee lõpuni on tee paremas ääres, muldes elektri maakaabel AXLJ-TT.3x25+16. Peramaa tee on kruuskattega tee, mille katend uuendatakse 15 cm paksuse ja 3,5 m laiuse kruusakihiga fr 0..32mm, teekraavid puhastatakse settest ja võsast. Ristumiskoht Rõka ring teega ehitatakse tüüp R-T (Maaparandusrajatiste tüüpjoonis 2024) tee lõppu ehitatakse sujuv üleminek olemasolevasse seisukorda jääva teega. Kontori tee 2 on rekonstrueeritav ja uuendatav. Tee algus on Apna jõe truubil T/75 ja lõpeb metskonna kontori juurde viiva asfaltteega. Tee alguses, turbapinnasel asuva lõigu pikkus on ca 210 m. Vee ja survekanalisatsiooni trassid kulgevad tee all, tee algusest 257 m pikkusel lõigul, ca 2,3 m sügavusel. Tee kruuskate uuendatakse pikettide pk0...pk 2+29 vahelisl lõigul. Piketist pk2+29 kuni tee lõpuni tee kulgeb pargi alal. Tee kruuskate rekonstrueeritakse – ehitatakse sirpprofiiliga kruuskate kandva kihi paksusega 20 cm ja kulumiskihi paksusega 10 cm. Kruuskate ehitatakse geotekstiilile NGS4. Ristumiskohta metskonna kontori juurde viiva teega ehitatakse mahsõit (tüüp R-T), kruuskatte paksusega 10+20 cm geotekstiilil NGS4. Ehitatav kruuskate on laiem olemasolevast, seetõttu tuleb tee kõrvalt koorida huumus. Tööde käigus tuleb vältida puude ja juurestiku vigastamisest. Juurida tuleb üks känd. Teed ületab madalpinge õhuliin, mille kõrgus olemasolevast tee pinnast on ca 7 m. Tee algusest kuni piketini pk 2+38 on tee muldes, tee teljel Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla 30 Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver survekanalisatsiooni ja vee trass, edasi kuni tee lõpuni on vee ja kanalisatsiooni trassid tee kõrval 2...4 m kaugusl tee kruuskatte äärest. Tee keskosas, turbapinnasel, on tee äärtes kraavid, milledest vesi on juhitud plasttruubi kaudu Selgjärve suubuvasse kraavi. Turbapinnasel asuva teelõigu mulde laius on 4...4,5 m, kraavid puuduvad. Tee pikettide pk1+39...pk1+98 vahel asuvad teekraavid rekonstrueeritakse. Teekraavide metsapoolsesse äärde on kasvama jäetud kased. Tee mullet läbiv truup rekonstrueeritakse ja rekonstrueeritakse teekraavist 600 Selgjärve suubuval kraavil asuv truup, mida tuleb ehitada sügavamale. Ehitada tuleb kaks mahasõitu tüüp M3. Taimeaia tee rekonstrueeritakse. Tee kruuskatte pealt laiuseks projekteeritakse 4,0 m ja paksuseks 30 cm (kulumiskiht 10 cm, kandevkiht 20 cm), geotekstiilil NGS 4. Tee läänepoolsele äärele projekteeritakse nõva. Tee ristumiskohta ehitatakse T-kujuline ristumiskoht Kontori tee 2 ga. Tee lõpuossa ehitatakse mahasõidud kasvuhoone ja taimeaia väravasse. Tee lõpus rekonstrueeritakse plats mõõtudega ca 7*26 m. Plats ja mahasõidud projekteeritakse ühekihilise kruuskattega, analoogse paksusega tee konstruktsiooniga. Tee läänepoolsele äärele kaevatakse nõva sügavusega 0,6 m, nõlvusega 1:1,5 ja põhja laiusega 0,2 m.Tee alguses läbib tee mullet madalpinge maakaabel. Tee lõpuosa ületab teed madalpinge õhuliin kahes kohas. Õhuliini kõrgus tee pinnast on ca 5 m. Nõuetekohane kõrgus on 6 m. Teerajatised on projekteeritud vastavalt maaparandusrajatiste tüüpjoonistele 2024. Kraavitus tee äärtes soodustab teekattelt vee äravoolu. Samuti on veejuhtmed vajalikud tee muldes optimaalse veereziimi tagamisel, millega on ühtlasi välditud tee muldkeha liigne niiskumine. Ehitatavad ja rekonstrueeritavad teekraavid on projekteeritud nõlvusega 1:1,5 mineraalpinnases, 1:1,5...3 turbapinnases, põhja laiusega 0,4...0,6 ja keskmise sügavusega 1 m. Teekraavide kaeve mineraalpinnast kasutatakse teemulde ehitamiseks ja veetakse ära. Veejuhtmest välja kaevatud sete, uute- ja rekonstrueeritavate teekraavide kaevega eemaldatud huumus laotatakse teekraavide metsapoolsele kaldale. Teekraavide metsapoolsetele äärtele on projekteeritud trassi raie laiusega, mis sõltub kraavist väljakaevatava huumus/settepinnase kogusest ja rekonstrueeritava teekraavi pealtlaiuse muutusest. Arvestama peab laotatava kihi paksuseks 50 cm. Kruuskatte katendikihid ehitada 3%-lise põikkaldega, nagu ka mulle. Korralikult väljaehitatud põikkalle tagab sadevee kiire ärajuhtimise teepinnalt, millega välditakse löökaukude teket teekattes ja pikendatakse tee kasutusiga. *Tööd riigiteede 22289 Sikakurmu-Järvselja kõrvalmaantee, 22286 Kõnnu-Ahunapalu kõrvalmaantee ja 22287 Liispõllu-Järvselja-Aravu kõrvalmaantee kaitevööndis (30 m). Nõuded on toodud Transpordiameti kirjas 17.04.2025 nr 7.1-2/25/5873-2 . Kaitsevööndis teostatavad tööd, mis piirnevad ja ristuvad riigi teedega, on EH 1 osas kraavi 100 rekonstrueerimine, kraavide 106 ja 115 hooldamine ning teealuste truupide hooldamine. Truupide ette paigaldatakse tööde ajaks settekraanid ja ehitatakse tehnoloogiline settebassein. Teeäärsetel kraavidel olevad truubid hooldatakse ja rekonstrueeritakse. EH 2 osas hooldatakse eesvoolu ja settebasseini Ähijärve ojal ja likvideeritakse koprapais. EH 3 osas hooldatakse teeäärsed kraavid 300, 361, 362, 363, 337. Teealused truubid uuendatakse – puhastatakse settest. Truupide ette paigaldatakse tööde ajaks settekraanid ja ehitatakse tehnoloogiline settebassein. EH 4 (Rõka ring tee) osas on projekteeritud kruuskattega mahasõidukoha..ehitus. Ehitatakse Transpordiameti nõuete järgi mahasõidukoht 22289 Sikakurmu-Järvselja Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla 31 Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver km 2,14 kõrvalmaanteelt „„Tartu maakond, Kastre vald, Järvselja küla, riigitee 22289 Sikakurmu-Järvselja Mahasõidukoht Rõka ring teele (km2,133).“ Töö nr PP-25-45“.). Lõpeb rekonstrueeritava tee Rõka ring rekonstrueerimine riigitee 22286 Kõnnu-Ahunapalu kõrvalmaantee mustkattega mahasõiduga. Projekteeritud tööd ega muu tegevus riigitee teemaal ja kaitsevööndis ei tohi ohustada riigiteed ega selle korrakohast kasutamist. Tööde käigus tekkinud jäätmeid, settematerjali jne ei tohi riigitee teemaal ladustada ega planeerida tee maa-ala piires. Teemaale ja tee kaitsevööndisse jäävatel kraavidel säilitada kraavi nõlvade korrapärased kalded. Teekraavidest sette eemaldamisel on keelatud kaevata teepoolset kraavi nõlva. Ehitustehnikaga manööverdamine riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Projekteeritud tööd ei halvenda veereziimi riigtee kaitsevööndis. Teekraavidesse lisavett ei juhita. Riigi tee mullet läbivatel truupidel rekonstrueerimistöid ei projekteerita. 7.2.Tee ehitustööd. Teede ehitamisel juhinduda RMK metsateede katendite projekteerimise, ehitamise ja hooldamise juhendist 2020 ja Maaeluministri määrusest 28.03.2019 nr. 38 “Maaparandussüsteemi ehitamise täpsemad nõuded”. Teetrasside ettevalmistustööd: 1) Teetrassid tuleb puhastada puittaimestikust vastavalt projekteerija poolt antud laiustele. Trassiserva kaugused tee teljest on toodud pikiprofiilil ja ristprofiilidel (joonis 2...7); 2) Puittaimestik raiuda kännukõrgusega kuni 10 cm; 3) Raiejäätmed paigaldada valli ja ära vedada (hakkepuit). Nõuded maaparandussüsteemi teenindava tee MULDKEHA ehitamisel: 1) Ehitatava mulde aluspinnalt kooritakse kasvupinnas ja tasasndatakse trassi servadesse. 2) Tasandatud mullavalli viimistlemise ja sellele järgneva tee-ehitustöödega on soovitav alustada peale mullavalli aastast vajumist. 3) Mulde laiendamiseks peab kasutama kohalikest süvenditest, külgservidest, kraavidest ja küngaste likvideerimisest, olemasoleva teekatte madalamaks koorimisest saadavat pinnast (saviliiva, liiva, uue tee ehitusel ka turvast). Teekatteks sobiva kruusa kasutamine muldes ei ole soovitatav. 4) Muldkeha tuleb profileerida (põikikalle 3...5%) ja tihendada. Nõuded maaparandussüsteemi teenindava tee TEEKATENDI ehitamisel: 1) Enne teekatendi materjali kohalevedu ja laotamist muldele, peab mulde pealispind olema greiderdatud ja profileeritud teekatte ehitamiseks vajaliku laiuseni, antud vastav põikkalle ja tihendatud. Kui mulle on vihmast märgunud, tuleb teekattematerjali veoga viivitada kuni kuivamiseni optimaalse niiskuseni. 2) Geosünteet (geokomposiit, geotekstiil) paigutatakse piki teed vähemalt 0,5 m ülekattega. Päikese käes ei tohi geotekstiil olla laotuna üle nädala. Minimaalne, mineraalsest materjalist paigaldatav kihi paksus on 20-30cm. Kasutada tuleb geokomposiiti 50/50 kN/m ja geotekstiili NGS4. 3) Geosünteedi (geokomposiit, geotekstiil) paigaldamine teostada vastavalt „Geosünteetide kasutamise juhisele“(2006-26 Maanteeamet). 4) Kruuskate tihendatakse kihtidena. Tihendatavate kihtide maksimaalsed paksused on pneomorullide kasutamisel 25 cm, silerullide kasutamisel 18 cm. Tihendamine toimub 2…3 etapis, kusjuures Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla 32 Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver eelnevalt kontrollitakse tasasust 3 m pikkuse latiga, ebatasasused planeeritakse autogreideriga. Veega küllastunud mullet ja teekatet ei tihendata. 5) Kuiva kruusa tuleb kuival ajal planeerimisel ja tihendamisel veega kasta. 6) Talvel võib alust ja katet ehitada muldele, mis on lõplikult valminud enne külmade saabumist. 7) Enne aluse (katte) ehitamist tuleb mulle vahetuse haardealal puhastada lumest ja jääst. 8) Temperatuuril 0 kuni -5, tuleb materjal laotada, tasandada ja tihendada 4 tunni jooksul, külmema ilma korral 2 tunni jooksul. 9) Talvel aluse ja katte tihendamisel materjale ei kasteta. 10) Talviste sulade korral ja enne kevadist sula, tuleb talvel ehitatud alus (kate) puhastada lumest, ja jääst ning tagada vee äravool teelt. 11) Talvel ehitatud aluse (katte) vajumised (deformatsioonid) tuleb kõrvaldada pärast mulde ning aluse (katte) kuivamist ja tiheduse kontrollimist materjali juurdelisamise teel. Informatsioon tehtavate tööde kohta on toodud joonistel 1, 2...7 ning tabelites 2b, 11, materjal tabelis 3. 8.Keskkonnakaitse. Projekteerija on ehitusprojekti koostamisel arvestanud järgnevate dokumentide ja materjalidega: 1. SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskonna väljastatud tehniline kirjeldus (01.07.2025). 2. Maa- ja Ruumiameti väljastatud projekteerimistingimused: Otsus nr 6.1-1/18375, väljastatud 30.04.2025. 3. Transpordiameti väljastatud „Järvselja maaparandusehitiste projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamine märkustega“ kiri nr 7.1-2/25/5873-2, väljastatud 17.04.2025. 4. Transpordiameti väljastatud „Riigitee nr 22289 km 2,133 ristumiskoha ehitamise nõuded“. nr 7.1- 1/25/13176-2, väljastatud 01.09.2025. 5. Keskkonnaameti kiri MaRu le „Agali, Rõka ja Järvselja külades maaparandusehitiste rekonstrueerimise Projekteerimistingimused“. nr 6-2/25/7382-2, väljastatud 21.04.2025. 6. Keskkonnaameti kiri „Agali, Rõka ja Järvselja külades maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekteerimistingimuste selgitus“. nr 6-2/25/7382-5, väljastatud 21.08.2025. 7.Keskkonnaameti kirjale: ”Järvselja maaparandusehitiste rekonstrueerimise selgitus vääriselupaikade osas” nr 6-2/25/7382-7, väljastatud 05.11.2025. 8.Maaeluministri määrus (vastu võetud 25.02.2019) nr 14 "Maaparandussüsteemi ehitusprojekti nõuded"§15. 9.Juhis „Olulised leevendusvõtted vee-elustiku säilimiseks kraavide rajamisel ja rekonstrueerimisel“ 10.MaRu geoportaali kaardirakendus 11. Maaparandussüsteemi projekteerimisnormide, 5. peatükk Maaparandussüsteemi keskkonnakaitserajatiste projekteerimisnormidest. Ehitusprojektiga hõlmatud maa-alal ja sellega piirneval maa-alal paiknevad kaitstavad loodusobjektid ning nendest tulenevad piiranguid ehitustöödele ja soovitatav ehitustööde tehnoloogia: KeA: * Järvselja sellerheiniku püsielupaigas , Järvselja lehise-õõspuraviku püsielupaikades tuleb tööd planeerida mahus, mis välistab negatiivsed Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla 33 Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver mõjud püsielupaikadele. *Projekteeritavas Järvselja kahara partheina ja laialehise nestiku püsielupaik püsielupaigas ja sellele jäävaid kraave palume mitte rekonstrueerida ning taimede kasvukohtadele ei tohi kuivendusmõju suurendada ega kahjustada. *Järvselja looduskaitseala sihtkaitsevööndis on lubatud olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd. Kui kaitsealaga külgnevates kraavides tuleb töid planeerida, peavad need jääma hooldustööde raamesse. Kaitsealale setet ja raiejäätmeid paigutada ei ole lubatud. *Kalakotka püsielupaikades ja elupaikades ning kanakulli elupaikades tuleb piirduda hoiutööde läbiviimisega. *Alale jäävad mitmed vääriselupaigad (VEP) ja kaitstavad Natura elupaigatüübid. Kaitstavates Natura elupaigatüüpides ei või niiskusrežiimi muuta ja seega tuleb neid läbivates ja külgnevates kraavides piirduda hooldustööde läbiviimisega. Sette eemaldamise vajadust tuleb põhjendada. *I ja II kaitsekategooria taimede ja seente kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine, on keelatud. *III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas, on keelatud. *Piiritlemata II ja III kategooria kaitsealuste liikide elupaikades rakendub isendi kaitse. *Looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ning tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, keelatud. Arvestada taimestiku niitmisel ja puittaimestiku raiel lindude pesitsusperioodiga. *Veekogu kalda või ranna erosiooni ja hajuheite vältimiseks on veekogu kaldal või rannal veekaitsevöön. Maaparandussüsteemi eesvoolusid loetakse samuti veekogudeks, mille veekaitsevööndi ulatus sõltuvalt valgala suurusest on üks meeter või kümme meetrit. Veekaitsevööndis on keelatud pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda erosiooni või hajuheidet. Tuleb arvestada veekaitsevööndi eesmärke ning kavandada töid veekaitsevööndit võimalikult vähe mõjutaval viisil. Seega, et vältida projekti teostamisel kahjulikke mõjusid veekogudele, tuleb: 1) Tööde teostamise käigus maksimaalselt vältida heljumi teket ja levikut veekogudes ning töid teostada võimalusel madalveeperioodil. Soodsate tingimuste korral võib heljum kanduda küllaltki kaugele. Heljumi edasikandumise vältimiseks kasutada näiteks tõkkekardinaid, settepüüdureid jms. 2) Masinate hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnasel ja veekogule lähemal kui 10 meetrit, keelatud on kütte- ja määrdeainete sattumine vette ja pinnasesse. 3) Tööd katkestada valingvihmade korral, et vähendada võimalikku heljumi ja setete levikut veekogudes ning erosiooniohtu kaldal. 4) Setete ja süvenduspinnase maismaale paigutamisel seda teha viisil, mis välistab nende (tagasi) valgumise veekogusse. *Projektiala jääb musta-toonekure toitumisalale, mis on kuni 20 km raadiuses pesapuust, tuleb projektis rakendada lisaks eelnevatele veehoiumeetmetele ka liikide ja elupaikade kaitseks lisa leevendusmeetmeid. Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla 34 Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver Kavandatava tegevusega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud ja nende ulatus ning ebasoodsate keskkonnamõjude leevendamise meetmed: Võimalikeks keskkonnamõjudeks maaparandustöödel ja tee rekonstrueerimisel ning ehitamisel on: 1) Sette ja toitainete edasikandumine. 2) Valgustingimuste muutus metsa servades. 3) Kuivalembeliste taimeliikide domineerimise suurenemine niiskuslembeliste taimede üle. 4) Kaevetööde ja raietööde läbiviimisel tekitatakse tehnikaga müra, mis võib häirida ümbruse elustikku. 5) Suureneb metsade tuleohtlikus. 6) Kuivendussüsteemide toimimise mõjul kiireneb pinnavee äravoolamine, mis võib vähendada põhjavette valguva veehulga mahtu. 7) Ebaõige tööde tehnoloogia kasutamisel tekkivad jäätmed ja reostus. 8) Pinnase tallamine ja reostamine ja veejuhtmete kallaste deformeerumine. 9) Vette sattuv reostus, mis võib sattuda põhjavette. Tööde tegemisel tuleb rakendada järgmisi tehnoloogilisi meetmeid: 1)Töid tuleb teha madalvee ajal (soovitavalt suvise); 2)Tööde järjekord peab lähtuma sellest, et kõigepealt tuleb alustada tööde teostamise aegset keskkonnamõju leevendavate objektide rajamisega (settebasseinid, kraavilaiendid, ...), misjärel alustatakse teiste töödega; 3)Töid tuleks võimalusel teostada allavoolu liikudes väiksematest kraavidest eesvoolu suunas; 4)Rekonstrueerimisel tuleks maksimaalselt säilitada voolusängi stabiliseerunud osa; 5)Eesvoolude hooldus- ja rekonstrueerimistööd peavad arvestama vajadust suurendada nende isepuhastusvõimet; 6)Hooldamisel ja rekonstrueerimisel tuleb võimalusel säilitada veejuhtmete (eelkõige eesvoolude) põhjareljeefi mitmekesisus; 7) Tööde käigus tuleb võimalusel säilitada kaldapuistut ning maksimaalselt säilitada pikaealisi lehtpuid ja kändude freesimist, mis aitavad kaasa kalda stabiliseerimisele, loovad elupaiku ja vähendav erosiooniohtu; 8) Kasutada tuleb parimat võimalikku tehnoloogiat ja tehnikat. Välistada tuleb keskkonnareostuse oht. 9) Rekonstrueerimise käigus eemaldatakse kraavidest sinna ladestunud setted. Selle tulemusel muutuvad kraavi nõlvad uhtumisaltideks ja osa pinnasest kandub hõljumina suublatesse, mis omakorda võib halvendada suubla vee kvaliteeti ja looduslikku tasakaalu. Mõju ulatus on rekonstrueeritavad kraavid, milledel on vajalik nõlvade korrigeerimine kaevetööde käigus. Mõju leevendamiseks võimalusel vältida nõlvade kaevet. Nõlvade kaeve korral on projekteeritud kohtades, kus ilmneb nõlva erosioon, kasutada nõlva kindlustamist erosioonitõkkematiga. 10) Kaevetööd ei tohiks lõikuda aluspõhjakivimitesse, mis võib tekitada ohu põhjavee saastumiseks pinnaseveega. 11) Müra mõju vähendamiseks tuleb jälgida nõudeid tööde teostamise kohta lindude pesitsemise ajal. Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla 35 Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver 8.1. Ebasoodsate keskkonnamõjude vähendamine. *EELISe andmetel asub projektialast 20 km raadiuses must-toonekure (Ciconia nigra) registreeritud elupaik ja projektiala kraavid võivad olla liigi toitumispaikadeks. Seega tuleb vältida töid ajavahemikul 15. märts – 31. august. *Ebasoodsate keskkonnamõjude vähendamiseks on koostatud juhendid „Leevendusveekogude rajamine metsaaladele kraavitamise mõjude leevendamiseks“. ja „Olulised leevendusvõtted vee-elustiku säilimiseks kraavide rajamisel ja rekonstrueerimisel“. Leevendusveekogudeks on juhendites kraavilaiendid ja leevendustiigid. Kraavilaiendid rajatakse kraavidele ja leevendusveekogud eraldiseisvate tiikidena kuivendusvõrgu maa-alale kraavidevahelisele alale. Projekteeritud on kraavilaiendite, setteekraanide ja settebasseinide ehitamine veejuhtmetele. Leevendusveekogude ehitamise vajadus puudub, kuna projektalal on looduskaitselised liigniisked alad, kus veereziim ei muutu ja palju kraave jääb olemasolevasse seisukorda. *Projektiala eesvool Apna jõgi suubub Selgjärve, mis kuulub Järvselja looduskaitseala koosseisu. mis kuulub üle-euroopalisse kaitsealade võrgutikku Natura 2000 kui Järvselja loodusala. Võimalikuks keskkonnamõjuks tööde teostamisel on sette edasikandumine vooluveega. Võimalike mõjude vältimiseks tuleb tööd võimalusel teostada veevaesel aastaajal. Projekteeirtud on settebasseinide ehitamine järve suubuvatele veejuhtmetele. Projekteeritud töödel puudub mõju Natura alale. *Projektalal, eesvoolukraavil Ähijärve oja asuvad koprapaisud, mis tuleb likvideerida, kuna vesi on ülesvoolu asuvatel kraavidel paisutatud. Paisud on ka kuivenduskraavidel 220 ja 221. Paisud tuleb likvideerida madala vee perioodil, vältides ühe korraga suurema vooluhulga avamist. *Pinnase ja kaldakaitse seisukohalt tuleb kaevetöödel võimalusel vältida nõlvade kaevet. Vajadusel kaevet teostada nõlvadel tuleb ilmnenud nõlva erosiooni kohad kindlustada erosioonitõkkematiga. * EH1 asuvad VEP alad ja taimede liigi leiukohad. VEP nr 141011 läbivad kuivenduskraavid 110 ja 111. VEP piires hooldatakse kraav 110 ja kraav 111 jääb olemasolevasse seisukorda. Kraavide vahel asub mulle. Kraav 110 puhastatakse settest hooldustööde mahus. VEP väline ala kannatab liigniiskuse all. Muudel piirangutega aladel veejuhtmetel töid ei teostata. *EH2 alal asuvad VEP alad, NATURA ala ja liigi leiukohad (taimed III). VEP nr 141004 ala läbivad kraavid 205, 207, 215, mille trassid puhastatakse puittaimestikust (kraavidel on olemasolev mulle ja puhastatakse settest hooldustööde mahus. Töö on vajalik kuna VEP alal asuvad kraavilõigud ei taga kraavide valgalas asuvatest kraavidest vee äravoolu. Kraavid 211, 273 läbivad VEP 141018 ja VEP 206015 ala ja puhvrit ning Natura (rohunditerikkad kuusikud) ala. Kraavidel teostatakse trassiraie ja voolusäng puhastatakse settest hooldustööde mahus, Settest puhastamine on vajalik, kuna kraavide valgalas asuvad kuivenduskraavid, milledest vee äravool on puudulik. VEP 141017 läbiv kraav 256 asub metsakvartalil ja puhastatakse settest hooldustööde mahus. VEP 206603 läbiv kraav 241 puhastatakse VEP alal ka settest hooldustööde mahus. Kraav asub kvartali sihil. Kraav 240 läbib VEP puhverala. Kraav on rajatud algselt eesvoolukraavina. Kraav rekonstrueeritakse, kuna kraavi valgala on suur ja kannatab liigniiskuse all. Kraavi kaudu toimub liigvee äravool ka rekonstrueeritava tee Rõka ring teekraavidest. *EH3 alal asuvad VEP alad, liigi leiukoht III loomad, liigi leiukoht loomad III, NATURA ala (vanad loodusmetsad, rabad, Järvselja looduskaitseala), püsielupaiga sitkaitsevöönd. Haavametsa kanakulli püsielupaiga sihtkaitsevööndi piiril asuvad kuivenduskraavid asuvad kvartali sihtidel. Kraavidel 357 ja 387 teostatakse hoiutööd. Püsielupaigas asuvatel kraavidel 356 ja 393 teostatakse hoiutööd – trassiraie ja sette Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla 36 Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver eemaldamine. Veejuhtmed 300, 392 asuvad kvartali sihi ääres ja riigi kõrvalmaantee ääres. Kraavidel teostatakse hooldustööd ja likvideeritakse sete, kuna valgalas asuvad kuivenduskraavid, millede kaudu toimub vee äravool. Kraavid 361 ja 364 asuvad NATURA ala piiril, metsakvartali sihil ja riigi kõrvalmaantee ääres. Kraavidel teostatakse hooldustööd, mille käigus likvideeritakse ka sete, mis tagab vee äravoolu valgalal asuvatest veejuhtmetest. Järvselja looduskaitseala ja Vep puhvrites kulgevad kraavid 353, 354, 389. Kraavid asuvad vartali sihtidel. Kraavidel teostatakse hooldustööd, koos sette likvideerimisga. Kraavide valgalas asuvad kraavid, miledest toimub vee äravool piki neid kraave.Kraav 398 asub kvartali sihil ja piirneb VEP 207032 ja 141005. Kraav on eesvooluks kuivenduskraavidele, seetöttu teostatakse kraavil hooldustööde käigus ka sette eemaldamine. Kraav 349 asub NATURA ala edela piiril, Kraav hooldatakse ja puhastatakse settest hooldustööde mahus. Eesvoolukraav Apna jõgi läbib VEP L00211, L00210, L00212, 206601 ala ja puhvreid. Lõigul pk0...pk8+50 teostatakse hooldustööd ja likvideeritakse sete hooldustööde mahus. Pikettide pk14...pk27... asub Apna jõgi liigi leiukohtade (taimed III), loomad III püsielupaigad, NATURA (Vanad loodusmetsasad) ja VEP aladel. Lõigus teostatakse eesvoolul hooldustööd – teostatakse trassiraie, likvideeritakse lamapuit ja likvideeritakse sete. Väljapool trassi jäetakse lamapuit kõdunema. Kraav 339 läbib VEP L00469, kus kraavil teostatakse hooldustööd ja sette eemaldamine, kuna kraavi valgalal asuvatest kraavidest on äravool takistatud. VEP 141044 asubval kraavil 337-1 teostatakse hoolustööd ja likvideeritakse sete, kuna on vaja tagada valgalal asuvatest kraavidest vee äravool. VEP L00470, L00469,141044 läbivatel kraavidel 342, 342-2, 383, 391 teostatakse hooldustööd ja likvideeritakse sete, kuna kraavide kaudu voolab ära valgalal asuvate kraavide vesi. VEP 031 suubuvatel kraavidel 343, 344 ja 345 teostatakse hooldustööd, mille käigus likvideeritakse ka sete, et valgalal asuvatest kraavidest oleks tagatud vee äravool. Lamapuit väljapool kraavitrassi jäetakse maha. Võimalikuks keskkonnamõjuks tööde teostamisel on sette edasikandumine vooluveega. Võimalike mõjude vältimiseks tuleb tööd võimalusel teostada veevaesel aastaajal. Projekteeritud settebasseinid tagavad, et sete ei kandu edasi teostatavate tööde piirkonnast. *Pinnase ja kaldakaitse seisukohalt tuleb kaevetöödel võimalusel vältida nõlvade kaevet. Vajadusel kaevet teostada nõlvadel tuleb ilmnenud nõlva erosiooni kohad kindlustada erosioonitõkkematiga. 8.2. Keskkonnakaitselised tehnoloogilised nõuded kuivendussüsteemide ja tee ehitamisel. Nõuded, mida ehitaja peab järgima. Olulisemad on nõuded kütuse tankimise, jäätmete tekkimise ja raietööde kohta. Arvestama peab mälestiste ja pärandkultuuriobjektidega. Oluline on masinate ja seadmete seisund ja vastavus ohutusnõuetele. Juhised peavad olema antud tegutsemiseks hädaolukorral. Tööd tulevad läbi viia viisil, mis avaldaks minimaalset kahjulikku mõju kogu ümbritsevale keskkonnale. – ja hooldetööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte ja määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Masinate kasutamine töös, millel on visuaalse vaatlusega tuvastatav õlileke, on keelatud. Töid on soovitav teha kuival, madala põhjaveeseisuga perioodil, mil tee ja pinnase kandevõime on suurem. Vältida tuleb kütte- ja määrdeainete sattumist veekogusse. Töökohad peavad olema varustatud vahenditega reostuse ja tulekahju likvideerimiseks. Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla 37 Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver Tööde lõpetamisel tuleb töötsoon heakorrastada. Mootorsae tankimisel tuleb kasutada spetsiaalseid kanistrite otsikuid, mis välistavad üle- ja möödavalamist. Metsamasinate tankimine peab toimuma spetsiaalsete pumpade abil. Kütusemahutid peavad olema ette nähtud kütuste hoidmiseks ja veoks. Lekkinud kütus või määrdeained tuleb spetsiaalse kogumisnõu või imava materjali (absorbent) abil kokku koguda ning kuni äraveoni ladustada keskkonnaohutult. Kütusekanistreid tuleb tööobjektil hoida varjulises kohas. Keelatud on kütuste hoidmine ja saagide tankimine veekogudele lähemal kui 10m. Kõik tekkinud jäätmed tuleb peale tööobjekti lõpetamist ära viia, jäätmete loodusesse jätmine on keelatud. Igal tööobjektil peab olema koht jäätmete hoidmiseks (prügikast, prügikott). Kui tööobjektil töötavad metsamasinad, siis peab tööobjekt olema varustatud esmaste reostustõrjevahenditega, sh üks labidas, 20 kg absorbentgraanuleid, 50 l turvast või saepuru ja vähemalt 10 l mahuga kogumisnõu kasutatud absorbendi kogumiseks. Olmejäätmed ja ohtlikud jäätmed (milleks on kütuse ja määrdeainete taara, markeerimisvärvi purgid, kütuse määrdeaine lekke tõrjumisel kasutatud absorbent, akud, hüdrovoolikud, kütuse- või õlifiltrid jms) hoitakse eraldi. Ohtlikke jäätmeid tuleb hoida ilmastiku- ning lekkekindlates anumates või pakendites. Kui masinat ei kasutata, tuleb selle mootor seisata. Visuaalsel vaatlusel tuvastatava õli- või kütuselekkega masina kasutamine on keelatud. Kõik kasutatavad masinad peavad olema varustatud sidesüsteemi ja esmaabikomplektiga. Masinad peavad olema varustatud liiklusseaduse või tootja tehase komplektsusega ettenähtud tulekustutitega, millel on kehtiv kontrollimärgistus. Juurepessu (Heterobasidion spp) ohtlikel aladel, perioodil, kui ööpäevane keskmine temperatuur on üle +5°C, männi ja kuuse raiel töötavad peavad masinad olema varustatud seadmega kändude töötlemiseks ROTSTOP®-ga. Vältida tuleb metsakuklaste pesade purustamist tööde käigus. Tööde käigus avastatud haruldaste või looduskaitse all olevate taime-, linnu- või loomaliikide avastamisel katkestada tööd ja informeerida sellest koheselt omavalitsust ja Keskkonnaametit. Tulekahju või keskkonnareostuse korral informeerida koheselt päästeteenistust numbril 112. Kui ehitustöödel jälgitakse veekaitsevööndites töötamise nõudeid, kasutakse töökorras masinaid ning jälgitakse teisi keskkonnamõjude vähendamise võimalusi, on need piisavad meetmed keskkonnale negatiivse mõju vähendamiseks. 8.3. Settebassein. Settebasseinid on vajalikud vooluvees liikuva liiva- ja turbasette kinni püüdmiseks. Settebasseinide projekteerimisel on järgitud „Metsaparanduses kasutatavate settebasseinide projekteerimise soovitused“ PB Maa ja Vesi AS, Tallinn 2009 põhimõtteid. Uhtumisoht esineb kerges mineraalpinnases (sL, xL, yL) ja turbapinnases. Settebasseinid rajatakse kraavidel enne kaevetööde algust. Settebasseinid ehitatakse veejuhtmetele, mille valgalast suubub rohkem kraave (vähemalt 2km). Settebassein rajatakse eesvoolule või kuivenduskraavile vähemalt 0,5 m sügavuse süvendi ja põhjalaiendina. Settebasseinil kaevatakse üks nõlv nõlvusega 1:3, teised 1:2. Settebasseinide ristlõige on projekteeritud arvutusliku vegetatsiooniperioodi 10-protsendilise ületustõenäosusega maksimaalse vooluhulga järgi. Projekteeritud ristlõikega on voolukiirus settebasseinides Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla 38 Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver 0,1...0,2 m/s. Settebasseini settesüvise mahu projekteerimisel aluseks on uhtumisohtlike eesvoolude ja kraavide pikkus. Settebasseini settesüvise mahu määramisel on arvestatud, et settebasseini valgalal paiknevatelt uhtumisohtlikelt veejuhtmetelt koguneb settebasseini setet liiv- ja saviliiv pinnaste puhul 0,005 m³/m x aasta (5 m³ kilomeetri kohta aastas), turba puhul 0,004 m³/m x aasta, kerge- ja keskmise liivsavi pinnase puhul 0,003 m³/m x aasta. Settebasseinid on projekteeritud kraavidele: Eesvoolukraavil Ahijärve oja on olemasolev settebassein SB1, mida hooldatakse, Apna jõgi (SB2), Apna jõgi (SB3), 227(SB4), 240(SB5), 227 (SB6), 227(SB7), 242(SB8), 100(SB9), 100(SB10), 215(SB11) , 310(SB12) , 317(SB13) , 386(SB14) ja 398(SB15). SB1 valgalas on kraavide pikkus 6,6 km (voolukiirus m/s), SB2 valgalas 1,7 km (voolukiirus m/s), SB3 valgalas 5,3 km (voolukiirus m/s), SB4 valgalas 1,9 km (voolukiirus m/s) , SB5 valgalas 4,0 km (voolukiirus m/s), SB6 valgalas 3,8 km (voolukiirus m/s), SB7 valgalas 7,6 km (voolukiirus m/s), SB8 valgalas 4,5 km (voolukiirus m/s), SB9 valgalas 5,8 km (voolukiirus m/s), SB10 valgalas 7,3 km (voolukiirus m/s), SB11 valgalas 2,1 km (voolukiirus m/s), SB12 valgalas 1,9 km (voolukiirus m/s), SB13 valgalas 3,1 km (voolukiirus m/s), SB14 valgalas 2,8 km (voolukiirus m/s), SB15 valgalas 1,9 km (voolukiirus m/s). Settebasseini mahu arvestamiseks on korrutatud kraavide pikkus koefitsendiga 0,004 ja hooldusvälba pikkusega 5 ja saadud on settebasseini maht. Settebasseini mõõtmed on valitud konstruktiivselt vastavalt AS Maa ja Vesi juhendile, arvestades ka ehitamise ja hooldamise optimaalseid tingimusi. Settebasseinide valgalad on mõõdetud ja vooluhulgad arvestatud K.Hommiku valemi põhjal (Q10%). Voolukiirused settebasseinides jäävad vahemikku 0,1...0,2m/s. Settebasseini parameetrid on arvestatud põhimõttel, et settebasseini põhi ehitatakse 4,0m laiune. Vastavalt settebasseini põhja ja maapinna kõrgustele on arvestatud kaevemaht. Settebasseinid puhastatakse settest peale rekonstrueerimistööde lõpetamist, madalveeperioodil. Arvestatakse settebasseinide puhastamine lisaks 2 korda tööde ajal. Settebasseini kuju valida tüüpjooniselt 5.3 SB0 . 8.4. Kraavilaiendid. Maaparandusehitisele on projekteeritud, maaparandustööde poolt tekitatava mõju vähendamiseks veejuhtmetele leevendusveekogude - kraavilaiendid (asukoht joonis 1) rajamine. Kraavilaiendi ülesandeks on veesilma tagamine pikema aja vältel, peale kraavidest liigvee äravoolamist ja lisaks toimib ka sette kogujana. Kraavilaiendid on veejuhtme põhja süvendid, mis kaevatakse rekonstrueeritavale kraavile põhja süvendina - 0,5 m sügavuse, 1 m laiuse ja 10 m pikkuse lõiguna. Kraavilaiendid ehitatakse nõlvustega 1,75 ja 1:3. Kraavilaiendid on projekteeritud kraavidele 124, 117, 205, 210, 231,258, 256, 263, 221, 266-2, 266-1, 270, 340 ja 350. Kraavilaiendid ehitatakse kraavi laiendina kuivenduskraavi mulde vastaskalda poolsele äärele. Käesolevas projektis on kraavilaienditeks ka olemasolev hooldatud kraav 239, veejuhtmetes on alaliselt vesi. Kraavilaiendid tuleb rajada enne kaevetöödega alustamist ja tühjendatakse settest tööde järgselt (vajadusel ka tööde käigus). Tabelis 12 on toodud kraavilaiendite töömahud. 9.Ehitustöödele seatud piirangud. Ehitusprojekti seletuskirja ehitustöödele seatud piirangute osas kirjeldatakse projekti kooskõlastajate poolt töödele seatud erinõudeid ja piiranguid. Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla 39 Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver 9.1. Tehnovõrgud ja kommunikatsioonid. Projektöödega haaratud alal asuvad tehnovõrgud. Tehnovõrgud – OÜ Elektrilevi keskpinge õhuliinid 1-20 kV. Kontori tee 2 muldes on AS Emajõe Veevärk veetrass ja survekanalisatsiooni trass. 9.2. Eraisikute ja ettevõtete ning ametiasutuste tingimused/piirangud. Keskkonnaamet: Transpordiamet: Elektrilevi..OÜ: * Kutsuda kohale Elektrilevi OÜ esindaja. Selleks esitada iseteeninduses taotlus 10 tööpäeva enne tööde algust objektil https://www.elektrilevi.ee/et/partnerile/tegevustekooskolastamise-vorm Info põhja piirkonnas telefonil 46 54 600 ja lõuna piirkonnas telefonil 46 54 500 * Töökohal peab olema Elektrilevi OÜ poolt kooskõlastatud projekt. * Kaablite täpne asukoht ja sügavus määrata surfimise teel, võimalusel Elektrilevi OÜ esindaja juuresolekul. * Ristumisel ja rööpkulgemisel pidada kinni normidekohastest vahekaugustest. * Kaabli kaitsevööndis kaevata käsitsi. * Kooskõlastus kehtib üks aasta. * Õhuliini kaitsevööndis tegutsemiseks taotleda kaitsevööndis töötamise luba. * Õhuliinide all üle 4,5m kõrguste mehhanismidega töötamine on Elektrilevi loata keelatud. * Pinnase koorimisel tagada kaablite nõuetekohane sügavus. * Süvendades olemasolevat pinnast õhuliini mastidest lähemal kui 1m ja sügavamale kui 1m, tuleb ette näha mastide toestamine. Tööde teostamine leppida kokku Elektrilevi OÜ esindajaga. * Kaablitele peab jääma min 0,4m pehmet pinnast. Järgida meie esindaja nõudeid. Kastre Vallavalitsus: AS Emajõe Veevärk: Maaomanikud: Rõka kü: Uku kü: Vaarika kü: Labor kü: Rõka kü: Taimeaia kü: Tegevuste keskuse kü: Saksoni kü: Kiima kü: Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla 40 Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver Arike kü: Olmehoone kü: Rea kü: Sepa kü: Antsu kü: Rammo kü: Sääskoja kü: 10. Maaparandusehitise kasutamine ja hooldamine. Maaparandushoid maaparandusseaduse tähenduses on maaparandussüsteemi ja selle maa-ala ning nendega seotud keskkonnakaitserajatiste hooldamine ja uuendamine. Maaparandushoidu korraldab maaparandussüsteemi omanik. Hooldustöödega on soovitav alustada kohe pärast objekti kasutuselevõttu. Vähemalt kaks korda aastas, enne suuremaid veeseise, tuleks üle kontrollida truubid ja kõrvaldada sinna sattunud voolutakistused, veejuhtmetest likvideerida mahalangenud puud ja voolutakistused. Vajadusel tuleb truubiotsakutele teha hooldustöid. Tee ääred on vajalik niita. Truupide ja veeviimarite otsakud hoida setetest ja risust puhtad. Regulaarsete hoiutöödega pikendatakse olemasolevate kuivendussüsteemide toimimisiga. Kuivenduskraavide hooldusel juhinduda RMK valduses olevate metsakuivendussüsteemide majandamise strateegiast „Riigimetsa Majandamise Keskuse kuivendussüsteemide majandamise strateegia“, on kinnitatud 19.04.2011.a. juhatuse otsusega nr 1-32/44. Teede kasutamisel ja hooldamisel juhindutakse RT I, 01.07.2015 „Metsatee seisundi kohta esitatavad nõuded“, Keskkonnaministri 11.06.2015 määrus nr 34. Eesmärgiks on tagada teede kraavide ja truupide regulaarne korrashoid ja hea seisund. Vähendada investeeringu kulusid, mis tulenevad metsaparanduse elementide hooldamatusest. 11. Juhenddokumentide nimekiri. 1. Maaparandusseadus, vastu võetud 16.05.2018; 2.“Maaparandussüsteemi ehitusprojekti nõuded”, maaeluministri 25.02.2019 määrus nr 14; 3.“Maaparandussüsteemi projekteerimisnormid”, maaeluministri 06.05.2019 määrus nr 45; 4.“Maaparanduse uurimistöö nõuded”, maaeluministri 20.12.2018 määrus nr 77; 5.“Maaparandussüsteemi ehitamise täpsemad nõuded”, maaeluministri 28.03.2019 määrus nr 38; 6. „Metsatee seisundi kohta esitatavad nõuded”, keskkonnaministri 11.06.2015 määrus nr 34; 7.Trükis “Maaparandusrajatiste tüüpjoonised”. Põllumajandusministeerium, Tallinn 2024; 8.Trükis “RMK metsateede katendite projekteerimise, ehitamise ja hooldamise juhend. Versioon 2.0”, Tallinn 2020; 9. Trükis “Maaparandussüsteemide ehitus- ja hoiukulud ning kalkulatiivsed ühikmaksumused meetme 3.4 rakendamisel”. Maaparanduse Ehitusjärelvalve- ja Ekspertiisibüroo, Tallinn 2005; 10. Juhend “Veejuhtme pikiprofiili koostamise juhend”. Põllumajandusameti maaparanduse osakond 02.03.2018; Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla 41 Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver 11. Trükis “Kuivendussüsteemide majandamise strateegia”, Riigimetsa Majandamise Keskus, Tallinn 2011; 12. Trükis “Metsaparanduse keskkonnamõju analüüsi juhend”, Riigimetsa Majandamise Keskus, Tallinn 2011; 13. RMK metsakuivenduse ja - teede ehitusprojekti näidiskoosseis 2020. 14. Juhend „Leevendusveekogude rajamine metsaalade kraavitamise mõju leevendamiseks“ Tartu Ülikooli 2019.a. Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla 42 Poropoorik(Amylocystis lapponica) KLO9600955 Laanerähn(Picoides tridactylus) KLO9110842 Karvane kruupsamblik(Micarea hedlundii) Nursi KLO9702040 Roomav öövilge(Goodyera repens) 91501:008:0062 Roomav öövilge(Goodyera repens) KLO9346005 KLO9335859 JS224 Oliiv-helksamblik(Centreali olivetorum) KLO9701741 Männi-Soomussamblik(Carbonicola anthracophila) KLO9702200 JS223 VEP nr 206018 VEP nr 206596 Helleri eba VEP nr 141040 Pikk lõhnasamblik(Evernia divaricata) kV KLO9702814 Pikk lõhnasamblik(Evernia divaricata) JS222 KLO9702201 <1 Sulgjas õhik(Neckera pennata) KLO9405090 Anikoja JS221 Harilik poorsamblik(Menegazzia terebrata) 91501:008:0093 KLO9702815 JS219 Tuule VEP nr 206595 91501:008:0083 Helleri ebatähtlenik(Crossocalyx hellerianus) KLO9404914 Järvselja(TJ-194) / 001 2105090010010 Mõõdumetsa 91501:008:0107 V JS220 1-20 k JS218 Sulgjas õhik(Neckera pennata) KLO9405154 VEP nr 141006 Limatünnik(Sarcosoma globosum) KLO9600831 Sõõrpõllu 22286 Kõnnu-Ahunapalu tee 91501:008:0115 91501:008:0126 Sulgjas õhik(Neckera Tuule KLO9405232 JS240 91501:008:0084 JS239 VEP nr 206019 302 4 8 Aj 21 (Haab) 5 Rohekas kä 3 35,48 JS238 303 10 3 6463900,31 4 8 692030,45 Järvselja(TJ-194) / 001 100 2105090010010 Rohekas käokell(PTatanthera chlorantha) Sääskoja V KLO9126694 45401:002:0021 2 0k Rõka 45401:002:0132 JS237 Suur-kuldtiib(Lycaena dispar) 1- JS236 2 Järvselja metskond 1 KLO9200515 10 45401:002:0304 T/90 1 10 SB9 4 JS235 11 KL11 T82 8 4 100RB17 10 4 8 T81 0 maa ntee 4 8 100RB15 kõrval T105 60PT9MAO vu ja-Ara 8 100 8 el 116 4 -Järvs Järvselja metskond 15 124 4 Aj 19 (Känd) u 91501:008:0106 i s p õ l l 4 8 37,06 222 87 Li 10 Järvselja(TJ-194) / 001 6463525,92 T2 0 692715,54 50RB5 VEP nr 141021 2105090010010 T1 307 Loderaua T78 123 91501:008:0004 10 4 8 80PT15 JS234 50RB4 4 Taimeaia 395 Järvselja metskond 2 115 tee T77 ?2 2 6 2 45401:002:0305 M2 50RB5 JS233 T3 1+36 l 105 8 4 T7 50RB8 Tehnoloogiline settebassein 8 4 e T74 kV 80PT15 ab a Jahilossi 40PT10KOK tiik ak 1+08 385 T8 TSB1 00 Vaarmani 45401:002:0016 305 a <1 40PT9MAOK EH1 Salu P/2 trim 8 4 0+ 91501:008:0005 4 8 N-3 KL12 ek 45401:002:0302 8 122 Haavametsa_I(TTP--336) / 002 El 0+9 1+98 11 2+98 Paabori 109 22287 Liispõllu-Järvselja-Aravu tee 3+58 108 7 2105090010010 T76 JS257 tiik 126 JS232 45401:002:0330 112 50RB4 45401:002:0004 T74a R-T 114 T4 40PT10KOK 601 0+00 306 Järvselja metskond 18 4 8 Sulgjas õhik(Neckera pennata) R-T Uiga 91501:008:0109 106 50RB7 KLO9403964 SE1 JS255 6 2 91501:008:0006 113 Aj 24 (Mänd) Kontori tee 2 388 T6 EH1 Helleri ebatähtlenik(Crossocalyx hellerianus) 37,37 600 Pettai 40PT10MAOK 6463369,03 M3 Rammo kV 4 Järvselja(TJ-194) / 001 KLO9403965 M3 30 91501:008:0007 107 Oliiv-helsamblik(Centreali olivetorum) 45401:002:0005 1 Heljo 2105090010010 9 694115,49 kV T73 < V KLO9702 0 JS256 308 22287 Liispõllu-Järvselja-Aravu tee 8 4 JS254 3 <1 k 91501:006:0229 P/2 40PT9MAO 4 8 <1 91501:008:0132 32 Antsu 122 4 2 147,16 6 8 45401:002:0006 Poska Järvselja kahara partheina ja laialehise nestiku Roheline hiidkupar(Buxbaumia viridis) Roheline hiidkupar(Buxbaumia viridis) 4 4 T71-1 Sepa 7 T9 3 3 32 4 91501:008:0008 KLO9403948 32 45401:002:0007 8 4 2 6 80PT15 püsielupaik 6 2 2 T107 KLO9403947 8 VEP nr 141009 50PT7 120 40PT9MAO T69 2 2 ee Järvselja(TJ-194) / 001 4 Laanerähn(Picoides tridactylus) 40PT9MAO nt 2020858000020 JS253 KLO9110843 5 Rea Järvselja tamm 4 8 aa Laialehine nestik(Cinna latifolia) 3 EH3 T71 45401:002:0008 127 rv 40PT9MAO lm T5 KLO9310295 318 JS252 Haavametsa_I(TTP-336) / 001 2 2 lgjä SB13 118 121 40PT9MAO 119 va Kahar parthein(Glyceria lithuanica) 8 111 2105100010010 T68 325 110 38 KLO9338 31 r Järvselja metskond 19 50RB6 Se 7,14 kõ 4- Möldri 91501:008:0110 JS250 8 4 4 8 VEP nr 204393 1 553,21 4 8 45401:001:0294 <1 kV lu VEP nr 141011 JS251 7,14 3 2 trimaakaabel pa Harilik kopsusamblik(Lobaria pulmonaria) El ek 3160 Huumustoitelised 317 Harilik ungrukold(Huperzia selago) na 315 KLO9702206 kV 313 4 8 KLO9346769 Sulgjas õhik(Neckera pennata) 9050 Rohunditerikkad kuusikud järved ja järvikud hu T70 <1 KLO9404970 1654145481 T103 Sulgjas õhik(Neckera pennata) 1627445083 Kiima 40PT9MAO -A JS249 4 8 40PT9MAO KLO9404972 31 4 45401:002:0009 Olmehoone T66 4 nu 2 6 Liisimetsa Krünvaldi 5 3 T67 3 45401:001:0247 +2 Sulgjas õhik(Neckera pennata) VEP nr 141007 40PT9MAO 320 SB12 50RB5 n 29101:001:0878 91501:008:0009 VEP nr 206597 45 206 KLO9404971 Kõ Arike 312 314 T108 2 Krünvaldi Aj 22 (Lepp) Harilik poorsamblik(Megegazzia terebrata) 40PT9MAO 8 45401:002:0010 6 Aj 20 (Känd) 3 4 8 4 KLO9702367 28 91501:008:0022 35,35 35,69 Laanerähn(Picoides tridactylus) SB2 4 4 T65 6462962,86 KLO9110844 130 T109 22 Kahar parthein(Glyceria lithuanica) 316 Kastre metskond 82 6462862,65 40PT9MAO 5 3 P 100RB10 8 4 91501:006:0082 M3 691223,30 T127 692203,89 VEP nr 206016 KLO9352012 K0 Sulgjas õhik(Ne KL8 Harilik koobassamblik(Thelotrema lepadinum) 129 5 3 Aj 23 (Truubi otsak) 40PT9MAO T14 8 32 9 310 2 44+26 KLO9701935 4 3 40PT9MAO Haavanääts(Junghuhnia pseudozilingiana) VEP nr 141008 311 4 8 33,82 M3 T104 6462804,72 205 KLO9601244 Harilik kopsusamblik(Lobaria pulmonaria) 207 T64 4 21 4 8 40PT9MAO VEP nr 206015 KLO9702391 212 3 5 690933,21 0 VEP nr 206017 8 8 T/15 Haavanääts(Junghuhnia pseudozilingiana) 40PT9MAOK 22286 Kõnnu-Ahunapalu tee Sulgjas õhik(Neckera pennata) 3 400 2 4 401 KLO9601255 128 3 209 T11 KLO9405151 T110 PK1 208 91501:008:0131 V 3 50PT11KOK 7 KL9 40PT9MAO JS273 0k 6 3 Uku 5 0 20 3 20 + 2 6 2 3 5 T106 T111 T63 43 1-2 91501:006:0197 4 3 5 KP 3 T15 40PT9MAO 100PT9MAOK 40PT10MAOK Järvselja-1 211 316-1 3 5 269 22286 Kõnnu-Ahunapalu tee P 2 5 40PT9MAOK 91501:006:0270 Uku SB1 K 0 20 Elektrimaakaabel VEP nr 141004 jõgi 1 91501:006:0198 31 4 8 27 3 4 8 PK2 T10 JS248 JS272 a JS271 279 Apn 330 Hurda 40PT9MAO 4 321 91501:006:0211 4 2 + 2 6 8 PK1 273 Suur-mosaiikloblikas 2 0 1 T13 (Euphydryas maturna) 2 4 403 SB10 3 JS268 4 8 4 8 402 50PT9MAO JS270 KLO9200914 6 4 2 Järvselja-2 lehise-õõspuraviku 215-2 284 4 8 M3 P K 3 215-1 Sulgjas õhik(Neckera pennata) sihtkaitsevöönd 4 8 PK 215- 1 SB11 Maasika 2 KLO9405095 KLO3100545 41+25 VEP nr L00211 4 8 Lehise-õõspuravik(Suillus 280 T12 8 4 Tagussaare 45401:002:0338 8 4 JS269 VEP nr 141016 M3 45401:002:0210 KLO9600051 282 40PT9MAO Harilik kopsusamblik(Lobaria pulmonaria) Elektrim 281 200 PK4 KLO9702203 33 0 4 2 404 PK oja Töid ei tohi teostada 15. märts kuni 31. august 405-1 3 VEP nr 141018 Sulgjas õhik(Neckera pennata) -1 331 rve KLO9405181 40+26 21 1 3 aakaa 2 1 - 1- 3 3 283 VEP nr L00210 ijä 34 4 8 8 4 Sulgjas õhik(Neckera pennata) T61 321-2 M3 4 Ah KLO9405152 8 215 Kure 27 40PT10MAOK bel 321-2 SE3 285 0 332 4 284 PK 45401:002:0061 8 322 Kastre metskond 171 4 T97 91501:001:0267 40PT9MAO P 333-1 260 K5 PK 39+26 Peramaa Aj 6 (Elektri post) 5 T59 404-1 T102 39,83 45401:002:0235 4 8 6462426,45 75RB11 286 40PT9MAO 216 217 <1 kV Kõivu 693857,41 2 4 405 EH5 270 4 8 45401:002:0334 PK 4 4 8 Peramaa tee KL10 VEP nr L00212 6 2 215 2020858000020/107 kV 38+26 PK6 el M Lehise-õõspuravik(Suillus cavipes) a b T17 KLO9601324 <1 a aka 40PT9MAOK Rõka r T16 m ktri 333 29 3 5 40PT9MAOK le 407 E 0 406 2 PK Järvselja-3 lehise-õõspuraviku püsielupaiga 2 50 e 7 1 4- 5 3 Lehise-õõspuravik(Suillus cavipes) 6 1 te Sulgjas õhik(Neckera pennata) 33 sihtkaitsevöönd KLO9600052 50 a 268 JS264 ing 334 Händkakk(Strix uralensis) KLO3100546 JS287 8 4 R-T a KLO9126694 KLO9405100 VEP nr 206601 PK7 m T95 37+25 ra JS267 40PT9MAO VEP nr 206602 Sulgjas õhik(Neckera pennata) Pe KLO9405101 261 PK8 T57 4 8 M3 JS266 80PT12 8 21 T91 JS265 T94 266-1 3 5 36+24 4 8 40PT9MAO Maasikmäe 21 214 40PT9MAO KL7 8 4 45401:002:0280 3 338 PK8 JS285 JS286 409 408 8 8 4 266 PK9 4 8 4 T19 231 262 2 40PT12MAOK KL6 266- 35+25 335 T92 0 8 4 40PT12MAOK 34 M3 T20 8 4 4 8 410-1 PK9 M3 4 8 JS284 T120 KL14 PK10 4 8 411 T93 40PT9MAO 40PT9MAO EH2 T121 263 40PT12MAOK 267 Järvselja(TJ-194) / 001 250-1 40PT9MAO 8 KL4 2020858000020 Saksoni 34+25 45401:002:0264 4 4 8 8 Aj 13 (Lepp) PK10 479,56 4 36,25 Metskonna 23 9 6462011,42 PK11 374 8 45401:001:0295 Aj 9 (Känd) 693605,36 5 3 2 0 4 8 M3 Aj 14 (Känd) 23 JS283 4 25 EH4 35,83 40,54 T137 Rõka ring 33+25 40PT11MAOK 22 7 6461788,28 T101 6461863,36 Rägo 2020858000020/102 T142 692401,54 40PT9MAO 336 694012,90 PK11 40PT9MAO SB5 91501:006:0227 T41 8 4 PK12 4 8 490,60 80PT8MAO T18 JS281 412 JS280 410 etskond 202 494 8 4 240 T100 KL1 40PT9MAO 8 4 8 4 001:0251 1 40PT9MAO 249 4 8 32+25 23 SB8 4 8 JS282 T146 230 4 8 Ahijärve oja 2 4 8 4 T96 KL1 13 PK12 T37 40PT9MAO 249 6 4 8 8 40PT11MAOK PK 80PT9MAOK Sulgjas õhik(Neckera pennata) T147 T139 T119 7 T128 KLO9406532 251 JS279 SB6 242-2 40PT9MAO 33 4 8 40PT9MAO VEP nr 206603 40PT9MAO 8 4 289 8 4 420 M3 40PT9MAO 242-1 4 20+21 331m 8 T34 22 391 31+25 Ööbiku 8 4 Aj 5 (Toru peal) 7 337 238 22 21+20 14 5 501:006:0220 33,92 40PT12MAOK -3 8 230 Aj 1 (Vaher) PK TP-T 22+21 3 233 6461564,60 PK13 JS298 38,12 4 420 Värbkakk(Glaucidium passerinum) 23+20 690503,75 9 M3 8 4 T55 JS301 6461481,65 22 KLO9107637 8 JS277 421 100RB9 24+20 5 419 T42 694045,05 410 JS278 PK1 240 T27 M3 3 5 T32 25+22 418 6 80PT9MAOK 264 T21 T149 417 75RB8 Sulgjas õhik(Neckera pennata) 278 PK1 4 8 1 339 4 8 100PT9MAOK 26+21 30+26 40PT11MAOK 418-2 24 -1 80PT12 PK17 219 T39 274 KLO9405919 JS299 SB3 418-3 337 T89 19+24 390 27+22 415 50PT10KOK 2 VEP nr 141012 Sulgjas õhik(Neckera pennata)8 4 T/42 8 4 PK14 40PT9MAO 227 8 4 24 28+21 8 4 8 M3 M3 4 KLO9402227 418-1 416 421 T99 391 SB7 Händkakk(Strix uralensis) VEP nr L00469 415-1 414 M3 T33 50PT10KOK 277 T148 22289 Sikakurmu-Järvselja Pikk lõhnasamblik(Evernia divaricata) 24 KLO9107638 <1 kV JS297 KLO9702983 18 4+31 50PT10KOK 45401:002:0326 + T143 Aj 4 (Kask) 40PT12MAOK Harilik kopsusamblik(Lobaria pulmonaria) 227 29 M3 5 23 T35 40PT11MAOK 36,31 KLO9702023 9010*Vanad loodusmetsad PK 3+31 8 4 K1 3 3 5 3 5 T28 413 40PT12MAOK M3 18+24 JS296 6461403,23 5+3 P KL2 T53 VEP nr141044KLO3102249 3 5 2+31 100PT14KOK 692789,01 M3 80PT9 4 T31 276 Harilik kopsusamblik(Lobaria pulmonaria) 13991 8 6 2 8 4 290 M3 T47 275 3 KLO9702204 8 1+31 40PT11MAOK 435 K 16 KL3 T130 50PT9MAO 434-1 TSB 2 JS300 P 119m PK 0+00 T136 Harilik poorsamblik(Menegazzia terebrata) 8 4 Kastre metskond 172 T36 50PT10KOK 6+3 432 tk 0+31 T29 2 91501:001:0275 KP 40PT12MAOK Aj 8 (Kask) 40PT9MAO 40PT9MAO 2 Rõk 433-1 337- Aj 11 (Haab) KLO9702205 KP 34,30 Sulgjas õhik(Neckera pennata) 1 432-TULETÕRJETIIK? a rin 433 434 42,41 KP 6461435,87 KLO9405093 17+24 g M3 6461298,84 227 MM Rõka r Aj 2 (Toru peal) 691539,36 VEP nr 205982 693758,79 221 7 M3 423-1 29 422 7 24 T140 32,99 220 T54a Helleri ebatähtlehik(Crossocalyx helleriuanus) K1 0 1 433-2 8 PK2 40PT9MAO 6461183,84 KL5 P 691007,73 4 8 7+3248 T46 4 50PT12MAOK T54 KLO9403395 5 3 2 50PT9 234 4 8 224 ing 222 50PT10KOK 243 KP T24 T118 8 4 8 4 5 3 40PT9MAO 18 120TT12KOK T141 3 T117 227 16+25 34 2 5 8 4 8 4 40PT9MAO -1 40PT9MAO 8 4 PK VEP nr 141017 2 431 246 34 T43 21 258 JS295 383 Sulgjas õhik(Neckera pennata) 8 4 SE4 PK N-1 Vaarika 2 Järvselja metskond 4 8+3 T52 40PT9MAO SB4 KLO9405239 T133 423-2 2 244 45401:001:0289 5 2 45401:002:0307 T26 25 3 40PT11MAOK T134 50PT11 VEP nr L00470 3 50PT10 5 5 3 7 40PT12MAOK N-2 2 T25 15+24 T44 Semmi SE5 342- 5 JS290 40PT9MAO 50PT14KOK M3 45401:002:0014 9010*Vanad loodusmetsad Taimeaia 10+31 M3 3 245 PK1 9+ 2 2 45401:002:0011 T51 -1613360504 11+32 8 4 JS294 -1 9 4 8 226 33 60PT11 256 JS293 431 12+33 223 8 4 M3 1-20 kV <1 k 429 422-1 Tegevustekeskuse 13+33 Hiireviu(Buteo buteo) JS292 M3 427 430M3 45401:001:0279 KLO V JS291 425 8 4 14+24 M3 Rõka PK2 8 4 M3 426 45401:002:0131 <1 0 T135 T45 225 T138 40PT12MAOK 40PT9MAO kV 424 40PT11MAOK Tuulte 253 M3 8 4 8 4 Aj 7 (Toru peal) T44a 45401:002:0013 255 M3 T132 34 34,57 50PT14KOK 236 40PT12MAOK Rõka 8- 6460885,20 VEP nr 205981 Aj 3 (Toru peal) T131 4 8 1 PK2 34,18 4 8 45401:002:0265 3 690822,91 40PT9MAO 5 3 1 Sulgjas õhik(Neckera pennata) 6460839,06 Aj 10 (Lepp) 5 VEP nr 031 4 8 KLO9405094 37,45 254 691313,68 T38 Udulaane 235 6460976,18 2 40PT9MAO 45401:002:0100 25 JS306 272 692558,78 8 4 4 8 JS304 Kirsipuu T98 265 45401:002:0012 34 40PT9MAO JS305 8 4 237 T22 8 259 34 50PT10 T23 T49 100TT12 8 4 2 2 50RB8 7 T145 JS308 JS309 254-1 Kiidjärve metskond 96 40PT9MAO 2 34 254 47301:001:1067 T40 JS307 2 5- 288 50PT10 2 7 28 T144 T50 40PT9MAO 40PT12 4 8 345-1 T115 40PT9MAO Labori V 345 1-20 k 345 4 8 45401:002:0101 345 PK 25 Uhametsa, Turna, Kõnnu(TTP-277)/ 002 346 2020858000020 Aj 12 (Lepp) 41,95 3 T48 Kiidjärve metskond 98 6460626,99 5 40PT9MAO JS311 47301:001:1068 693898,21 PK T113 Kitse 80PT9MAO 26 Pedaja 45401:002:0316 45401:002:0203 Sarve Männi 45401:002:0317 PK27 Haavasoo Kuuse 45401:002:0205 45401:002:0315 45401:002:0313 Soku Soku 45401:002:0049 Haavasoo/ 004 45401:002:0050 2020858000020 Rekonstrueeritav eesvool numbri, trassilaiuse ja voolusuunaga, Apna jõgi 8 4 LEPPEMÄRGID: voolusuunajoon näitab kraavimulde asukohta Püsielupaiga sihtkaitsevöönd Olemasolevasse seisundisse jääv truup T/28 Rekonstrueeritav truup Sidevõrgu kaabel Paunküla metskond 380 Katastriüksuse piir nime ja tunnusega Ehitatav truup 33701:002:1030 T/12 Elektriliinide kaitsevööndid Ajutine reeper andmetega T/1 Uuendatav truup Aj 6 (Elektripost) 61.95 T/27 Likvideeritav truup 1-20 kV Maaparandusehitise reguleeriva võrgu Keskpinge õhuliin rekonstrueeritava ala ringpiir Truubi number, läbimõõt (cm), <1 kV Madalpinge õhuliin T39 50PT12MAO materjal (PT, TT), pikkus (m) ning otsaku tüüp Elektrimaakaabel Maaparandusehitise ringpiir Elektrimaakaabelliin P/2 Purre Maantee kaitsevöönd EH4 Maaparandusehitise lühitähis, ehitise nimetus ja kood Saula, TTP-258 / 001 SB1 ning maaparandussüsteemi kood TP-T T-Kujuline sõidukite tagasipööramise koht tähisega 4108850020120 Hooldatav settebassein Maaparandusehitise reguleeriva võrgu rekonstrueeritava MM Mahasõidukoht riigi maanteelt 12,4 KP Koprapais ala pindala Mahasõidukoht M2 M2 SA126 KL2 Kraavilaiend Kvartali piir koos numbriga M3 Mahasõidukoht M3 SB5 Settebassein (ehitatav) 4 Eraldise piir ja number R-T T-kujuline ristmik 22287 Liispõllu-Järvselja-Aravu Olemasolev tee koos nimega TSB1 Tehnoloogiline settebassein kõrvalmaantee Setteekraan SE1 Rõka ring tee Rekonstrueeritav tee koos nimega Looduskaitseala Pinnase andmed 12+00 Tee pikett koos tähisega looduses VEP nr EE00551 Vääriselupaik tunnusega Rekonstrueeritav teekraav numbri, voolusuuna ja trassi 400 8 4 8 4 laiusega, voolusuunajoon näitab kraavimulde asukohta, trassilaius mõõdetakse kraavi teljest Sihtkaitsevöönd 205 Hooldatav kuivenduskraav numbri, voolusuuna ja trassi laiusega, voolusuunajoon Traataia likvideerimine näitab kraavimulde asukohta, trassilaius mõõdetakse kraavi teljest 115 8 4 Hooldatav teekraav numbri, voolusuuna ja trassi laiusega, voolusuunajoon Loodusala Rekonstrueeritava maaparandussüsteemi maa-ala näitab kraavimulde asukohta, trassilaius mõõdetakse kraavi teljest kuivenduse mõjupiirkond Ol. olevasse seisundisse jääv kraav Ol. olevasse seisundisse jääv eesvool Liigi leiukoht (piiranguvöönd) 128 Ehitatav kuivenduskraav numbri, trassilaiuse ja voolusuunaga, 8 4 voolusuunajoon näitab kraavimulde asukohta Projekteeritav Ehitatav teekraav numbri, trassilaiuse ja voolusuunaga. 400 8 4 Voolusuunanool kraavi teljel - kaevematerjal paigutatakse Veekogu piiranguvöönd tee muldesse 100 Rekonstrueeritav kuivenduskraav numbri, voolusuuna ja 8 4 trassi laiusega, voolusuunajoon näitab kraavimulde Piiranguvöönd asukohta, trassilaius mõõdetakse kraavi teljest Natura elupaik Hooldatav eesvool numbri, trassilaiuse ja voolusuunaga, Apna jõgi 8 4 voolusuunajoon näitab kraavimulde asukohta Uuurimis leppemärgid Aj Rp LEPPEMÄRGID: Aimla Ajutine 32801:001:0210 Maaparandusehitise andmetega rekonstrueeritava Katastriüksuse 612945,30 6493351,47 teepiirde )4 X m Y= (2,38 = metskond reeper kandur piir 411ala nime reguleeriva ringpiir ja tunnusega võrgu Paunküla Saula, 33701:002:1030 EH4 4108850020120 TTP-258 metskond Aj 6 (Elektripost) 61.95 12,4 / 001380 Ajutine andmetega rekonstrueeritava Katastriüksuse ning ala Maaparandusehitise pindala maaparandussüsteemi reeper piirala nime lühitähis, reguleeriva ringpiir ja tunnusega kood ehitise võrgunimetus rekonstrueeritava ja kood voolusuunajoon Taganurga Niilusoo ,12+00 Liivasaare(TTP-326) AI550 EH1 2103000010080 Eraldise Kvartali ning Rekonstrueeritav ala Maaparandusehitise Olemasolev u -k L 325 maanteelt riigi Ehitatav /nõva Ol. 401 seisundisse eesvool Tee Hooldatav voolusuunajoon 201 4 8 Mahasõidukoht T-kujuline Riigi Pikassilla numbri ja jääv voolusuunaga, 26,3trassilaiuse juline TP-L R-T M4 MM M3 olevasse pindala pikett põik tee näitab tee maaparandussüsteemi poolt kraav sõidukite piir piir tee kuivenduskraav teekraav kr ristmik hooldatav koos kuivendusraav koos ja tee koos janumber tähisega M4 M3 koos näitab kraavimulde tagasipööramise numbriga tee nimega eesvool lühitähis, reguleeriva /koos ringpiir nimega 002 kraavimulde numbri looduses numbri nimega kood asukohta ehitise võrgu koht asukohta. nimetus tähisega rekonstrueeritava ja kood Kaanjärve-Lasketiiru T/5 T/1 12+00 SA126 708 50PT12MAO T39 4 8 tee asukohta, voolusuunajoon Eraldise Kvartali voolusuunaga, laiusega, mõõdetakse ja Tee Olemasolev voolusuunajoon teljest Ol. eesvool seisundisse Olemasolevasse Truubi materjal Uuritud jääv trassi olevasse pikett kraav truup trassilaius number, tee hooldatav näitab rekonstrueeritav uuendatav piir laiusega, (PT, piir voolusuunajoon koos koos ja tee kraavi TT), number läbimõõt tähisega koos näitabmõõdetakse nimega numbriga pikkus kuivenduskraav eesvoolkraavimulde teekraav truup teljest nimega kraavimulde eesvool teekraav kraavi asukohta kuivenduskraav truup (cm), looduses (m) näitab numbri, numbri, ningkraavimulde numbri, numbri, otsaku numbri,teljest trassilaiuse voolusuuna asukohta, numbri, trassilaiuse tüüp voolusuuna voolusuuna asukohta, trassilaius jajavoolusuuna voolusuunaga, trassi jajajatrassilaius laiusega, trassi mõõdetakse trassi laiusega, kraavi teljest asukohta, voolusuunajoon T/27 T/18 T/1 T/5 T/15 TR/13 TR/7a 101 trassi ,100 .200 voolusuunaga paigutatakse seisundisse 50PT12MAO T1 Truubi materjal trassilaius Rekonstrueeritav Ehitatav Likvideeritav Maardlate Liigi U voolusuunajoon mõõdetakse 4 8 600 Kinnistu Korrastatav 3 1 R T Uuendatav 50 Olemasolevasse tööde regulaator ruup Taastatav Rekonstrueeritava kuivenduse dja jääv truup trassilaiuse Voolusuunanool 00BET uendatav d150voolusuunaga, 125leiukoht truup laiusega, mahu number, (PT, piirimärk drenaazi piir eesvoolnäitab tteekraav mõõdetakse mõjupiirkond drenaazi muutus kraavi loomad truup tee TT), läbimõõt näitab muldesse seisukorda eesvool kuivenduskraav truup (raudtoru) kraavi pikkus maaparandussüsteemi teljest suuekraavimulde numbri numbri, suue kraavimulde teljel (cm), (m) numbri jääv kraavi asukohta voolusuuna ning - kaevematerjal tnumbri, otsaku teljest asukohta, ja tüüp voolusuuna maa-ala trassi trassilaius laiusega, ja P/2 nr EE00551 VEP Purreleiukoht Looduskaitseala Vääriselupaik Sihtkaitsevöönd Loodusala Liigi Projekteeritav Püsielupaiga Piiranguvöönd Natura Veekogu Sidevõrgu Elektriliinide elupaik piiranguvöönd kaabel kaitsevööndid sihtkaitsevöönd tunnusega LiigikV Natura Pärandkultuuri Veekogu Piiranguvöönd 1-20 <1 Keskpinge Madalpinge
Allikas: Transpordiamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel