Saatja:
[email protected]
Saaja:
[email protected]
Teema: Detailplaneeringu esitamine täiendavaks kooskõlastamiseks_2 Käpsi ja Pälli
Kuupäev: 2026-01-27 11:09
Tere!
Lääne-Harju Vallavalitsus edastab 27.01.2026 kirja nr 6-1/150-19.
Lugupidamisega
Lääne-Harju Vallavalitsus
tel + 372 679 0600
<http://email.mg.laaneharju.ee/o/eJxEzrFuwyAQgOGnMVvRHWADww1R2yFr3-DoHbGrYEeY9vmrqkP2X7--S3usR-cPvfNQuQ5t1zdKAT2gEaoZZ6OEcckzOkzRrMTgMdQoDlhKhsUlCFy15ojC4rzZyIFbAF1EhByixVBTAshQCnBNMAVoN3tn3nXl_vVtVU3T8-SbvmxCk3911s-hlqT-E-NcMpakKlMA_ufa7HHy76bTttdjCjA67-fj6LJx0_E3HHR5tuaH3G8AAAD__9QgRS4>
LÄÄNE-HARJU VALLAVALITSUS
Transpordiamet Teie e kiri 16.01 e kiri
[email protected]
Meie Kuupäev allkirjas nr 6-1/150-19
Tuulna küla Käpsi ja Pälli katastriüksuste
detailplaneeringu esitamine täiendavaks
kooskõlastamiseks
Esitame Teile vastavalt planeerimisseaduse §127 lõikele 1 ja 2 kooskõlastamiseks ja arvamuseks
Käpsi ja Pälli katastriüksuste detailplaneeringu materjalid. Detailplaneeringu sadevee lahendust
on täpsustatud seletuskirjas ja tehnovõrkude joonisel vastavalt 07.01.2026 avalikul arutelul
kokkulepitud lahendusele ja teie 16.01.2026 ettepanekutele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Erki Ruben
abivallavanem
Lisa: 1. Seletuskiri 21.01.2026
2. Tehnovõrkude joonis 21.01.2026
Sama kiri : Elektrilevi OÜ
Telia Eesti AS
Ado Pallase
[email protected]
Rae 38 | Paldiski | 76806 Harjumaa | 679 0600 |
[email protected] | www.laaneharju.ee | Registrikood 77000200
LEGEND
PLAN ALA PIIR
PLAN KRUNDI PIIR
1 PLAN KRUNDI NUMBER
PLAN HOONESTUSALA
2K PLAN HOONE JA KORRUSELISUS
10
5
3
PLAN SÕIDUTEE
5
3
9
PLAN PARKIMINE, MANÖÖVERDUSALA
22
OLEMASOLEV KÕNNITEE
35
PLAN KÕNNITEE
56
PLAN KRUNDI SISENE KÕNNITEE
V1
2K PLAN LASTEMÄNGUVÄLJAK
K1
2K
V1
K1
53
2K 4 PLAN KÕRG- JA MADALHALJASTUS
V1
K1
42
3 PLAN. KRAAV
V1
K1
6 221
PLAN. TRUUP
V1
11
K1
5 PLAN TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND
1W1
V1
PLAN ALAJAAM
K11
AJ
V
K1
V1
V1
54
4
OLEMASOLEV ÜMBERTÕSTETAV SIDEKAABEL
K11
1W1
V
K1
1
V1
1W
OLEMASOLEV REKONSTRUEERITAV Ø350
V1
221 K2
4,5 2 SADEMEVEETORUSTIK
V1
ANNA_ 11390
K1
PLAN SIDEKAABEL
1
V1
1,5
1W1
1W
38 2,4
ol.olev 11
16
V1
K1
bussipeatus 2K 2K XW1 PLAN ELEKTRI MAAKAABEL (10kV)
V1
K1
3 2K V1
V1
PLAN ELEKTRI MADALPINGE MAAKAABEL (0,4 kV)
servast
AJ
K1
1W1
2
PLAN ELEKTRI LIITUMISKILP/JAOTUSKILP
V1
1W1
V1
GAR
1
K1
K1 V K1
1W1
ja välimisest
2
V1
1
K1
5
XW1 0
R1
PLAN POSTI JA/VÕI KILBI MAANDUS
30m sõidura sevöönd
K1 V1
AMÕISA-KLOO
V1 Tuletõrjevee
4,5
XW1 V1
K1
K1
V1 1W
1W
B XW1 V1
K1
V1
11
1 mahuti
6
PLAN TÄNAVAVALGUSTUSKAABEL
K1 K1 1
V1
XW1
K1
K V
3
V1
K1
V1
Maantee kait
K1
VK11
1W1
PLAN TÄNAVAVALGUSTI UUEL METALLMASTIL
15
K1 V1
2
TALLINN-RANN 105
V1
K1
4,5
K1
V1 V1
V 9 V1 PLAN VEETORUSTIK
K11
K1 K11
V
V1
K1
1 6
V1
K1
PLAN TULETÕRJEVEE MAHUTI
221
PLAN HÜDRANT
K11
V
3
70
2K 23
K1 PLAN KANALISATSIOONITORUSTIK
5
15
K11
R2
V
PLAN SURVEKANALISATSIOONITORUSTIK
Reoves
BHT
Q=30,0 nik
KS1
XW1
7/d =12kg
i ela
m3/d
elt
2K PLAN PUURKAEV-PUMPLA JA KUJA (raadius 10m)
Ühtlustus
44
30 m 3
21
mahuti
Mudam
2K
30 m 3
Reovee
Automaat
16
SBR 20 sti
ahuti
15
ikakilp
puha
0IE
Reoveepuhasti
SBR 200IE
Protsessim
221 Automaatikakilp
PLAN REOVEEPUHASTI JA KUJA (raadius 25m)
Protsessimahuti
30 m 3
Ühtlustusmahuti
39
30 m3 30 m3
ahuti
Heitvesi suublasse
Reovesi elanikelt
Q=30,0 m3/d
BHT7/d=12kg
Heitvesi
31
suublasse
2 Mudamahuti
30 m3
24
5
3
VEE- KANALISATSIOONI JA SADEMEVEELAHENDUSE ON
RAUDKOTKA TEE
KOOSTANUD INFRAGATE EESTI AS
K2
KS1
25 m
Reovee
puhasti
kuja
K2
KS1
105
XW1
KS1
XW1
K2
TA 1
E E
LL
XW
E T
IN E R
N- A P Elektri liitumispunkt olemasolevast
PA
1
XW
AG keskpinge õhuliini mastist nr 13
LD T 1
XW
IS
KI T E E XW1
TE E
1
XW
XW
M Ä1
G E
E KÕ
R XW RUUM JA MAASTIK OÜ
VÄIKE- AMEERIKA 8 T A L L I N N 10129 T E L 52 242 92 R E G. K O O D: 1 1 0 3 8 7 1 5
8
1
Huvitatud isik: Projekt: Tuulna külas Käpsi ja Pälli katastriüksuste
ELUSMAA ARENDUS OÜ DETAILPLANEERING
Projekti juht: Joonis: TEHNOVÕRKUDE KOONDPLAAN
Maarja Zingel Töö nr: 11/21
Planeerija: Mõõtkava: 1:500
Maarja Zingel Joonise nr: 4
Marek Konsa Kuupäev: 21.01.2026
Planeeringu ID: 120612 Huvitatud isik: ELUSMAA ARENDUS OÜ +372 5090197 Rando Tomson
[email protected] Töö nr: 11/21 Planeeringu koostamise korraldaja: Lääne-Harju Vallavalitsus Tuulna külas Käpsi ja Pälli katastriüksus t e detailplaneering Detailplaneeringu koostaja: R U U M J A M A A S T I K O Ü Väike-Ameerika 8 10129 Tallinn Reg. number: 11038715 Kontaktisik: Maarja Zingel m aastikuarhitekt r uumilise keskkonna planeerija Tel: +372 52 242 92
[email protected] Tallinn 20 2 6 Sisukord TOC \o "1-3" \h \z \u Sisukord PAGEREF _Toc218760606 \h 1 I Menetlusdokumendid PAGEREF _Toc218760607 \h 2 II Seletuskiri PAGEREF _Toc218760608 \h 3 1. Eesmärk PAGEREF _Toc218760609 \h 3 2. Koostamise alused PAGEREF _Toc218760610 \h 3 2.1 Kehtiv ja koostamisel valla üldplaneering PAGEREF _Toc218760611 \h 3 2.2 Detailplaneeringu algatamise korraldus ja lähteülesanne PAGEREF _Toc218760612 \h 3 2.3 Kehtivate detailplaneeringute nõuded ja nende alusel kavandatavad muudatused PAGEREF _Toc218760613 \h 3 2.4 Uuringud PAGEREF _Toc218760614 \h 3 2.5 Maakasutust kitsendavad tingimused PAGEREF _Toc218760615 \h 3 3. Planeeritava ala seosed külgnevate aladega PAGEREF _Toc218760616 \h 4 3.1 Olemasoleva olukorra analüüs PAGEREF _Toc218760617 \h 4 4. Lahenduse idee kirjeldus PAGEREF _Toc218760618 \h 5 4.1 Krundi ehitusõigus ja kasutustingimused PAGEREF _Toc218760619 \h 5 4.2 Tänavate maa-alad ja liikluskorralduse põhimõtted PAGEREF _Toc218760620 \h 8 4.3 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted PAGEREF _Toc218760621 \h 9 4.4 Vertikaalplaneerimise põhimõtted PAGEREF _Toc218760622 \h 9 5. Tehnovõrkude ja – rajatiste paigutus PAGEREF _Toc218760623 \h 9 5.1 Veevarustus ja kanalisatsioon PAGEREF _Toc218760624 \h 9 5.1.1 Veevarustus PAGEREF _Toc218760625 \h 10 5.1.2 Tuletõrjeveevarustus PAGEREF _Toc218760626 \h 10 5.1.3 Reoveekanalisatsioon PAGEREF _Toc218760627 \h 10 5.1.4 Sademeveekanalisatsioon PAGEREF _Toc218760628 \h 11 5.2 Elektrivarustus PAGEREF _Toc218760629 \h 13 5.3 Sideühendus PAGEREF _Toc218760630 \h 14 6. Keskkonnakaitse abinõud PAGEREF _Toc218760631 \h 14 7. Kuritegevuse ennetamine PAGEREF _Toc218760632 \h 14 8. Kitsendused. Servituutide vajadus PAGEREF _Toc218760633 \h 14 9. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks PAGEREF _Toc218760634 \h 14 10. Planeeringu elluviimise tegevuskava PAGEREF _Toc218760635 \h 15 11. Planeeringus kavandatu vastavus planeeringu lähtedokumentidele ja –seisukohtadele PAGEREF _Toc218760636 \h 16 III Lisad PAGEREF _Toc218760637 \h 16 IV Joonised PAGEREF _Toc218760638 \h 17 V Koostöö ja kooskõlastused PAGEREF _Toc218760639 \h 18 I Menetlusdokumendid Detailplan eeringu algatamise taotlus 03.02.2022 Lääne-Harju Vallavalitsuse 22.08.2023 korraldus nr 591 detailplaneeringu algatamine II Seletuskiri 1. Eesmärk Planeerit ud maa-ala asub Lääne-Harju vallas Tuulna külas. Detailplaneeringu koostamise eesmärgid: Käpsi ja Pälli katastriüksus t e jagamine viieks elamumaa ja üheks transpordimaa krundiks ; moodustatud kruntide maakasutuse sihtotstar v e te määramine; moodustatud elamumaa krundile ehitusõiguse määramine ridaelamute ehitamiseks; heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine. 2. Koostamise alused 2.1 Kehtiv ja koostamisel valla üldplaneering Keila valla üldp l aneering on kehtiv aastast 2005. Seoses omavalitsuste haldusreformi läbiviimisega liideti Keila vald ja moodustus Lääne-Harju vald. Kehtivas Keila valla üldplaneeringus on planeeritud ala määratud tiheasustusalaks D etailplaneering on üldplaneeringu kohane. Käesolevalt on koostamisel Lääne-Harju valla üldplaneering, mis on algatatud 2018 aastal. Ka koostamisel olev üldplaneering näeb alal ette elamumaa maakasutuse tiheasustusalal. 2.2 Detailplaneeringu algatamise korraldus ja lähteülesanne Lääne-Harju Vallvalitsuse 22.08.2023 korraldusega nr 591 on algatatud Tuulna külas Käpsi ja Pälli katastriüksus t e detailplaneering (vt. menetlusdokumendid). Sama korraldusega lisa 1 alusel on väljastatud detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad (vt. menetlusdokumendid). 2.3 Kehtivate detailplaneeringute nõuded ja nende alusel kavandatavad muu da tused Alale on kehtestatud detailplaneering Keila Vallavalituse 20.01.2011 korraldusega nr 34. detailplaneeringut ei ole ellu viidud. 2.4 Uuringud Planeeritud ala topo-geodeetiline mõõdistamine teostati 20 2 2 . aastal . Mõõdistuse koostas Hades Geodeesia, töö nr E3402. 2.5 Maakasutust kitsendavad tingimused Planeeritud ala hoonestami st piiravaks teguri te ks on : Tallinn-Rannamõisa- Kloogaranna tee 1139 0 teekaitsevöönd ; Side maakaabeliin. 3. Planeeritava ala seosed külgnevate aladega Planeeritud katastriüksus ed paikneb Lääne- H arju vallas Tuulna külas. Planeeringuala piirneb järgmiste maaüksustega: aadress katastritunnus sihtotstarve pindala Kuuse 29501:007:0244 maatulundusmaa 100 % 12 420 m 2 Lääne-Epu vkt 43 29504:007:0280 elamumaa 100 % 1 036 m 2 Lääne-Epu vkt 44 29504:007:0290 elamumaa 100 % 1 005 m 2 Lääne-Epu vkt 45 29504:007:0300 elamumaa 100 % 1 292 m 2 Lääne-Epu vkt 26 29504:007:0250 elamumaa 100 % 980 m 2 Lääne-Epu vkt 25 29504:007:0240 elamumaa 100 % 926 m 2 Lääne-Epu vkt 24 29504:007:0230 elamumaa 100 % 930 m 2 Raudkotka tee 1 29501:007:0731 elamumaa 100 % 2 618 m 2 Raudkotka tee 3 29501:007:0733 elamumaa 100 % 1 986 m 2 Raudkotka tee 5 29501:007:0735 elamumaa 100 % 1 438 m 2 Raudkotka tee 29501:007:0729 transpordimaa 100 % 1 772 m 2 11390 Tallinn-Rannamõisa- Kloogaranna tee L12 29501:007:0210 maatulundusmaa 100% 4 066 m 2 Ala paikneb tiheasustusalal. Lääneosas piirneb planeeritud ala nõukoguse aegse suvilaühistu territooriumiga ning lõunaosas Raudkotka elamupiirkonnaga (ehitatud ca 15 aasta tagasi) . 3.1 Olemasoleva olukorra analüüs Planeeritud ala paikneb Lääne-Harju vallas Tuulna külas ja hõlmab kahte katastriüksust, planeeritud ala suurus on 3,15ha. Aadress Katastritunnus Maakasutuse sihtotstarve Suurus Käpsi 29501:007:0247 maatulundusmaa 100 % 15 733 m 2 Pälli 29501:007:0249 maatulundusmaa 100 % 15 755 m 2 Planeeritud ala on hoonestamata. Kinnistud on eraomandis. Juurdepääs planeeritud alale on Raudkotka teelt. Transpordimaa maakasutusega Raudkotka tee (2953171) on eraomandis. Planeeritud ala on valdavalt kaetud metsaga, hä i lukohad ning niidualad paiknevad ala lõuna ja kaguosas. Planeeritud ala piirneb läänekaarest Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna riigi kõrvalmaanteega (11390)- Joa tee, lõuna- ja idakaarest hoonestatud elamumaa kinnistutega ning põhjakaares paikneb hoonestamata maatulundusmaa kinnistu. Ala reljeef on vahelduv, rajatud on kraavidesüsteem. Kinnistul ei ole muinsuskaitselisi ega looduskaitselisi piiranguid. Ala läbib side maakaabel. Lisaks sidekaabli kitsendusele ulatub maanteepoolses osas alale ka teekaitsevöönd. Maantee kõrvale on rajatud Keila-Joa-Treppoja kergliikustee (2953179) ning Raudkotka bussipeatus. 4. Lahenduse idee kirjeldus Detailplaneeringu lahendus põhineb eesmärgil kahe maatulundusmaa sihtotstarbelise kinnistu liitmise ja kruntide moodustamise. Detailplaneeringus moodustatakse viis elamumaa krunti ning üks on transpordi- ja tootmismaa krunt. Lisaks on eesmärk kruntidele ehitusõiguse määramine. Juurdepääs planeerit ud alale on Raudkotka teelt , säilib olemasolev juurdepääs maanteelt . Planeering näeb ette ridaelamute asukohad ning nende teenindamiseks teedevõrgustiku, mille asukoht on paika pandud välitööde käigus. Ridaelamute asukohad on looduslikest eeldustest lähtuvalt paigutatud krundile välitööde käigus, arvestades nii puistut kui vaateid ja privaatsust. Kavandatud hooned on 2-korruselised, bokside arv kokku 32 ning hooneid on kokku 9. Detailplaneeritud ala täisehituse protsent on 10%. Transpordi- ja tootmismaa krundile on määratud ehitusõigus reovee väikepuhasti ehitamiseks ning alal paikneb sõidu- ja kõnnitee, mis teenindab elamumaa krunte , alale on kavandatud lastemänguväljak. 4.1 Krundi ehitusõigus ja kasutustingimused Planeeritud maa-ala hõlmab kahte maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksust Käpsi (katastritunnus: 2950 1:007:0 247 ) , suurusega 15 733 m 2 ja Pälli (katastritunnus: 29501:007:0 249 ), suurusega 15 755 m 2 . Planeering näeb ette maatulundusmaa kinnistute jagamise kruntideks . Pos nr 1 Krundi suurus 7 519 m 2 Krundi maakasutuse sihtotstarve LT 80 % OK 20 % Lubatav ehitusõigus reoveepumpla (abihoone) Hoone ehitisealune pind 50 m 2 Lubatud on maapealse ja maa-aluse korruse ehitamine Abihoone suurim lubatud kõrgus 2m Krundi täisehitus 1% Pos nr 2 Krundi suurus 5 613 m 2 Krundi maakasutuse sihtotstarve ER 100% Lubatav ehitusõigus kaks 2-korruselist põhihoonet ning kaks 1-korruselist abihoonet p õhihoone kõrgus kuni 8 meetrit ja abihoone kõrgus kuni 5 meetrit maa-alust korrust ei kavandata Hoonete ehitisealune pind 69 0 m 2 (sh. abihoone ehitisealune pind 100m 2 ) Krundi täisehitus 12% Kavandatud elamuüksusi 7 Krundi koormusindeks 80 2 Kavandatud parkimiskohti 14 Olemasolev a kõrghaljastuse säilitamine krundil 7 5% Pos nr 3 Krundi suurus 3 405 m 2 Krundi maakasutuse sihtotstarve ER 100% Lubatav ehitusõigus üks 2-korruseli ne põhihoonet ning 1-korruseli ne abihoone p õhihoone kõrgus kuni 8 meetrit ja abihoone kõrgus kuni 5 meetrit maa-alust korrust ei kavandata Hoonete ehitisealune pind 440 m 2 (sh. abihoone ehitisealune pind 5 0m 2 ) Krundi täisehitus 1 3 % Kavandatud elamuüksusi 4 Krundi koormusindeks 8 51 Kavandatud parkimiskohti 8 Olemasoleva kõrghaljastuse säilitamine krundil 7 5% Pos nr 4 Krundi suurus 5 642 m 2 Krundi maakasutuse sihtotstarve ER 100% Lubatav ehitusõigus kaks 2-korruselist põhihoonet ning kaks 1-korruselist abihoonet p õhihoone kõrgus kuni 8 meetrit ja abihoone kõrgus kuni 5 meetrit maa-alust korrust ei kavandata Hoonete ehitisealune pind 780 m 2 (sh. abihoone ehitisealune pind 100m 2 ) Krundi täisehitus 1 4 % Kavandatud elamuüksusi 8 Krundi koormusindeks 705 Kavandatud parkimiskohti 1 6 Olemasoleva kõrghaljastuse säilitamine krundil 7 5% Pos nr 5 Krundi suurus 4 0 05 m 2 Krundi maakasutuse sihtotstarve ER 95% OE5% Lubatav ehitusõigus kaks 2-korruselist põhihoonet ning kolm 1-korruselist abihoonet p õhihoone kõrgus kuni 8 meetrit ja abihoone kõrgus kuni 5 meetrit maa-alust korrust ei kavandata Hoonete ehitisealune pind 71 0 m 2 (sh. abihoone ehitisealune pind 1 1 0m 2 ) Krundi täisehitus 1 8 % Kavandatud elamuüksusi 7 Krundi koormusindeks 57 2 Kavandatud parkimiskohti 14 Olemasoleva kõrghaljastuse säilitamine krundil 7 5% Pos nr 6 Krundi suurus 5 303 m 2 Krundi maakasutuse sihtotstarve ER 100% Lubatav ehitusõigus kaks 2-korruselist põhihoonet ning kaks 1-korruselist abihoonet p õhihoone kõrgus kuni 8 meetrit ja abihoone kõrgus kuni 5 meetrit maa-alust korrust ei kavandata Hoonete ehitisealune pind 6 2 0 m 2 (sh. abihoone ehitisealune pind 100m 2 ) Krundi täisehitus 1 2 % Kavandatud elamuüksusi 6 Krundi koormusindeks 883 Kavandatud parkimiskohti 1 2 Olemasoleva kõrghaljastuse säilitamine krundil 7 5% Märkus: LT- tee ja tänava maa; OK- kanalisatsiooni ja reoveepuhastuse ehitise maa; ER- ridaelamumaa ; OE- elektrienergia tootmise- ja jaotamise maa (alajaam). Hoonestusala ja hoone paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtted Planeeringus on arvestatud: et uushoonestus loob tervikliku keskkonna ja tagab naaberalade privaatsuse; et tuleb tagada piisav vahemaa kavandatud hoonestusal a ja naaberhoonete /hoonestusalade vahel, tagada tuleohutuskuja; hoonestusala d on piisavalt suur ed , et ehitusprojektis määrata sobivaim hoone te asukoht; abihooned on lubatud ehitada väljaspoole kavandatud hoonestusala, arvestades kõrghaljastuse säilimise, naaberõiguste ning tuleohutuskujadega; et elamumaa kruntide täisehituse protsent on vähem kui 20%; elamumaa krundile on lubatud kuni kolme kuni 20m 2 väikeehitise ehitamine väljaspoole kavandatud hoonestusala. Väikeehitiste arv ning ehitusõigus lisanduvad krundi ehitusõigusele; alale on kavandatud ehitada alajaam transpordimaa krundile on määratud ehitusõigus lokaalse reovee puhasti ehitamiseks. Krundile on kavandatud ja lahendus täpsustub ehitusprojektis tuletõrje veemahuti vajaduse ning asukohas suhtes. Arhitektuurinõuded Olulisemad arhitektuurinõuded on määratud eesmärgil ehitada piirkonda sobilikud hooned ja kujundada terviklik elamuala . Kruntidele ehitatavad põhihooned ja abihooned peavad moodustama ühtse terviku. Välisviimistlusmaterjalidena on soovitatav kasutada puitu, kivi ja krohvitud pindasid. Välisviimistluses ei ole lubatud kasutada imiteerivaid materjale nagu plastikut jms ning kirkaid värvitoone. Hoonete katuse kate lähtub arhitektuursest stiilist, kattena on soovitatav kasutada valtsplekki, puitu, kivi, erinevaid rullmaterjale. Hoonete lubatavaks katusekaldeks hoone põhimahu osas on 0 -45°. Põhih oone suurim lubatud kõrgus on kuni 8 m, maksimaalne lubatud korruselisus on kaks korrust . Abihoone peab sobituma põhihoonega, lubatav suurim kõrgus kuni 5 meetrit. Alajaama lubatud kõrgus kuni 4 meetrit. Kruntidele on lubatud rajada piirdeaiad. Piirde kõrguseks kuni 1,5 meetrit. Piirdeaed peab sobituma hoonete arhitektuurse stiiliga, keelatud on läbipaistmatud massiivpiirded. 4. 2 Tänavate maa-alad ja liikluskorralduse põhimõtted Planeeringu lahenduse koostamisel on lähtutud Transpordiameti poolt 02.10.2023 nr 7.2-3/23/19076-2 väljastatud tingimustest. Planeeritud ala teenindab alaga piirnev riigitee nr 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 36,90-37,06. Planeeritud elamumaa kruntidele juurdepääsuks on moodustatud transpordimaa krunt pos . n r . 1 . Transpordimaale rajatav juurdepääsutee on eratee. Planeeritud alale on tagatud juurdepääs Raudkotka teelt mis on omakorda juurdepääsuks avalikul e riigiteel e 1139 0 Tallinn-Rannamõisa- Kloogaranna . Detailplaneering ei näe ette uut juurdepääsu riigiteelt. Uus kavandatud sõidutee on planeeritud elamumaa krunte teenindav tee. Planeeritud on kõnnitee, mis loob ühendus elamute ja bussipeatuse vahelisel alal, samuti ühenduse maantee äärse olemasoleva kergliiklusteede võrgustikuga. Riigitee kaitsevööndi ulatuses on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1. Detailplaneeringu lahendus ei näe ette hoonestuse kavandamist tee kaitsevööndisse. Elamumaa krundi normatiivsed parkimiskohad on kavandatud krundile. Planeeritud liikluskorralduse koostamisel on lähtutud järgmistest põhimõtetest: tagada parkimine omal kinnistul vastavalt Eesti standard EVS 843:2016 parkimisnormatiivile . Parkimisnormi arvutus (väike-elamute ala EVS tabel 9.2) : pos nr ehitise liik normatiivsete parkimiskohtade arvutus boksi kohta planeeritud parkimiskohti 2 ridaelamu 2x7 14 3 ridaelamu 2x4 8 4 ridaelamu 2x8 16 5 ridaelamu 2x7 14 6 ridaelamu 2x6 12 kokku 64 64 Planeeringus paikneb lähim hoonestusala riigiteest 53 meetri kauguse l . Elamumaakrundid on riigiteest piisavalt kaugel ning olemasolev ja perspektiivne liiklusest põhjustatud häiring (müra, vibratsioon, õhusaaste) ei mõjuta kruntide hoonestust ega hoovialade kasutust. Riigitee omanik ei võta endale kohustusi leevendusmeetmete rakendamiseks. Planeeritud ala ehitusprojektis, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. 4. 3 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted Detailplaneeringus ei kavandata olulist keskkonnamõjuga tegevust, sh tootmist ega muud tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, õhusaastatust ning olulist jäätmeteket ja müratasemete suurenemist. Elamumaa kruntidel tuleb maksimaalselt säilitada olemasolev haljastus, kruntidel tuleb tagada kõrghaljastuse säilimine 75% ulatuses. Soovitatav on säilitada olemasolev pinnas ja puhmastik ning võimalikult vähesel määral rajada pöetavat murupinda. Arvestades kruntide suurusega on võimalik luua metsapark. Puude- ja põõsaste valikult lähtuda piirkonna looduslikest eeldustest ning sobilikest liikidest. Lubatud ei ole elupuuhekkide istutamine krundi piiridele. Kuna tegemist on metsaalaga , on soovitav vältida ridaistutusi ning vormi pöetud puid/põõsaid. Välisruumi kujundamisel eelistada vabakujulist lahendust ning liikide valikul kodumaiseid liike, arvestusega, et tiivulistel oleks võimalik alal pesitseda ning toituda. Täpne haljastuse lahendus töötatakse välja ehitusprojekti koostamisel, soovitav on kaasata haljastusspetsialist väliruumi lahenduse projekteerimisel. Krundi heakorra eest vastutab krundi omanik. Olmejäätmete kogumiseks paigaldada konteiner oma krundile, juurdepääsu lähedale. Jäätmete vedu ja edasine käitlemine peab olema korraldatud vastavalt valla jäätmehoolduseeskirjale selleks vastavat luba omava ettevõtte poolt. 4.4 Vertikaalplaneerimise põhimõtted Planeeritud krundi vertikaalplaneerimise põhimõtted täpsustuvad ehitus- ja haljastusprojekti koostamisel. Pinnasetööde vajadus on ehitatava hoonestuse ning tee rajamisel, ülejäänud alal ei ole ette nähtud teostada maapinna ulatuslikke pinnasetöid, drenaaž ja sadeveed suunatakse maapinna kaldega haljasalale ning olemasolevasse ja planeeritud kraavi. Planeeringu ellu rakendumisel ei tohi halveneda naaberkinnistute pinnasevete olukorda, sademeveed ei tohi valguda naaberaladele. Olemasolevat maapinda ei või tõsta naaberkinnistute piiril. Liigniiske ala jääb planeeritud majade ehitusalast välja . Kruntide liigniiskus lahendatakse projekteerimise etapis vertikaalplaneeringuga. 5. Tehnovõrkude ja – rajatiste paigutus Planeeritud ala varustamine tehnovõrkudega on põhimõtteline lahendus ja on lahendatud võrguvaldajate tehnilistele tingimuste alusel . Täpne lahendus koostatakse ehitusprojekti koostamisel. 5.1 Veevarustus ja kanalisatsioon Vee-, kanalisatsiooni- ja sademeveelahenduse on koost a n ud Infraga t e Eesti AS. Projekteerimisel tuleb lähtuda sellel ajahetkel kehtivatest standarditest: EVS 921 Veevarustuse välisvõrk EVS 848 Väliskanalisatsioonivõrk EVS 843 Linnatänavad EVS 812-6 Ehitise tuleohutus. Osa 6 Tuletõrjeveevarustus EVS 932:2017 Ehitusprojekt RIL 77-2013 Pinasesse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend. EVS-EN 1610:2015 Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine MaaRYL 2010 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid Keskkonnaministri 31.07.2020 määrus nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“ 5.1.1 Veevarustus VK lahenduse on koostanud Infragate Eesti AS. Käesoleva projektiga rajatakse puurkaev-pumpla detailplaneeringu alale. Uus torustik on De32…De63 PE PN10. Planeeritud ridaelamutele on ette nähtud üks liitumispunkt. Kinnistu piirile paigaldatakse maakraan ning kinnistul asuvasse hoonesse rajatakse veemõõdusõlm, millest tehakse hargnemised ridaelamuboksidesse. Detailplaneeringu ala perspektiivne vee ühiktarbimine on arvestatud 100 l/d. Planeeringu alal on 32 ridaelamuboksi, seega kui võtta arvesse 2021 rahavastikuregistrist toodud andmed Harjumaa keskmise leibkonna suuruse kohta, mis on 2,34, siis piirkonna elanike arvuks võib võtta 75 inimest. Võttes eelnevat arvesse, on maksimaalne veetarbimine 7,5 m 3 /d. Veevarustuse allikaks on planeeringu alale rajatav puurkaev-pumpla, mis teenindab detailplaneeringu ala kinnistuid. Puurkaevu rajamisel lähtuda Keskkonnaministri määrusest nr 43 (09.07.2015). Puurkaevu rajamiseks koostatakse eraldi projekt, mis kooskõlastatakse Keskkonnaametiga. 5.1. 2 Tuletõrjeveevarustus Detailplaneeringu alale puurkaev-pumpla kõrvale on kavandatud tuletõrjevee mahuti, mille juurde on ette nähtud paigaldada hüdrant. Hüdrant ja mahuti(d) peavad paikne ma alal, mis tagab iga elamu teeninduse (strateegilise sissepääsuni) ja paikneb vähemalt 100m kaugusel. Tagatud on nõuetekohane tuletõrjeveekogus 10 l/s, 3h jooksul. Hooned tuleb rajada arvestades nõutud tuleohutuse kujasid. Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kastutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ ning Siseministri 30.03.2017 määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“. Tuleohutuskujad ja ehitiste tulepüsivusklassid määratakse ehitusprojekti koosseisus igale konkreetsele hoonele või rajatisele. Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Hoonete vaheline kuja peab takistama tule levikut teistele hoonetele, kusjuures juhul, kui hoonete vahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega. Projekteeritavate hoonete tuleohutuse osa lahendada vastavalt: - Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile “; - Siseministri 30.03.2017 määrusele nr. 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”; - Standardisari EVS 812-7 – Ehitiste tuleohutus. Osa 7: „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“. Päästetööde tegemise tagamiseks peab päästemeeskonnal olema tagatud ehitistele piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega. Kavandatud hoonete juurepääsuteed peavad olema vähemalt 3,5 m laiad. Ehitise kustutamiseks vajalik informatsioon veevarustuse kohta peab olema tulekahju korral kergesti kättesaadav 5.1.3 Reoveekanalisatsioon Detailplaneeringus nähakse ette planeeringu alale reoveekanalisatsiooni torustik e rajamine ning liitumispunktid e rajamine kuni kinnistu piirini. Igale kinnistule rajatakse üks liitumispunkt ning kinnistus sees toimub hargnemine. Reoveek analisatsiooni eelvooluks on Pälli kinnistule kavandatud reoveepuhasti reostuskoormusega 200IE . Reoveepuhasti kuja on ette nähtud 25m vastavalt detailplaneeringu koostamise hetkel kehtivale määrusele nr 31, 31.07.2019. Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus 1 , kus § 4 kohaselt on ette nähtud väikepuhasti projekteeritud reostuskoormusega 50-229ie maa-aluste või pealt kinniste mahutite ning kinnises hoones paiknevate reovee puhastusseadmete puhul nõutav kuja suurus 25m. Projekteeritav reoveepuhasti peab vastama kõikidele Eesti Vabariigi seadustest tulenevatele nõuetele, sh peab reoveepuhastist väljuv heitvesi vastama reovee puhastamise ning heitvee suublasse juhtimise nõuetele . Reoveepuhastisse suunatav maksimaalne veekogus on 7,5 m 3 /d. Reoveepuhasti tehnoloogia peab tagama haisuvaba toimimise kuna paikneb asustatud alal. Reoveepuhastist tuleva vee jaoks on ette nähtud rajada reoveepumpla, mis pumpab vee Puhkeplatsi kinnistul asuvasse kraavi , kus see suubub Treppojja (1,3 km kaugusel) ning seejärel merre. 5.1.4 Sademeveekanalisatsioon Käesolevas projektis ei rajata sademeveekanalisatsiooni. Tänavaalal ja hoonestatud aladel tekkinud sademevesi suunatakse vertikaalplaneerimisega haljasalale ja kraavidesse. Kraavid toimivad sademevee ühtlustusmahutitena. Kraavidest eesvoolu juhitavat sademevee vooluhulka saab vajadusel ülevoolu rajades piirata. Vesi kraavidest juhitakse ülevoolu kaevu, millest edasi mööda olemasolevat rekonstrueeritavat Ø 350mm sadevee toru mööda olemasolevasse kraavisüsteemi. Projekteerimise käigus hinnatakse ülevoolu kaevu ja toru olukorda ning need rekonstrueeritakse. Olemasolev rekonstrueerimist vajav sademeveetoru Ø350 mm on Tehnovõrkude koondplaanil tähistatud tingmärgiga K2. Sademevee eesvooluks on Treppoja oja. Detailplaneering viiakse ellu selliselt, et see ei muudaks sademevee reziimi. Arendusala on eelvooluks Kuuse kinnistult arendusalale jõudvale olemasolevale Tuulna küla valgala teenindavale sademevee kraavile . Antud kraav viiakse kokku arendusala läänepiiri äärde rajatava kraaviga, mis ühtlasi jääb toimima ka sadevee puhverdamise ala n a. Täpne puhvermahu vajadus selgitatakse projekteerimise käigus võttes arvesse, et see peab mahutama ka Tuulna küla sademeveekraavist arendusalale jõudva tulvavee aegse sademeveekoguse . Sademevesi juhitakse eesvoolu olemasoleva kraavisüsteemi kaudu. Kraavisüsteemi orienteeruv pikkus on 1,4 km ning kõrguste vahe 8m. Projekteerimise etapis tuleb eesvoolu läbilaskevõime hinnata vastavat pädevust omava spetsialisti poolt, vajadusel ette näha truupide vahetus/puhastamine. Sademeveekanalisatsiooni maksimaalne vooluhulk on arvutatud vastavalt EVS 848:2021 „Väliskanalisatsioonivõrk“ punkt 6 toodud juhistele, kordussagedusega iga 2 aasta tagant. EVS ei näe ette maksimaalse sademevee vooluhulga koheselt ärajuhtimist vaid oluline on kõikidel kinnistutel, sh ka DP alast põhja suunal asuvatel elamukinnistutel sademevee vooluhulga ühtlustamist. DP ala lääne servas on ettenähtud kraavi rajamine pikkusega ca 180 m ja lõunasuunal olemasoleva kraavi puhastamine ja korrastamine, pikkusega ca 170m. Kraavid toimivad ühtlasi sademevee ühtlustusmahutitena. Arvutuslikult on DP ala kõvakattega pindasid maksimaalselt 6298 m 2 (kuni 20% DP alast), kõrghaljastusega pindasid 23616 m 2 (vähemalt 75% DP alast) ja muu muruga kaetud ala kuni 1574 m 2 . Vastavalt EVS 848:2021 punktile 6 on maksimaalne sademevee vooluhulk 10 minutilise vihma korral DP alal 146 l/s, vajalik ühtlustusmaht 87,62 m 3 ja 20 minutilise vihma korral 87,62 l/s ja vajalik ühtlustusmaht 104,99 m 3 . DP ala ja Tuulna küla sademeveekraavi valgala tulvavee aegse sademeveekoguse mahutamiseks peab kraavide minimaalne ristlõige olema 1,4 m2 (pikkus 350m). Sademevee eesvoolu orienteeruvad maapinna kõrgused ja voolusuunad on alloleval skeemil (www.maaamet.ee): 2846789 3006941 0 0 Kraavistik kulgeb maa-ameti ETAK andmetele tuginedes kogu ulatuses kas puittaimestikuga kaetud (roheline) aladel või lagedatel aladel (kollane), vt allolevat skeemi. Õuealadel (punakas pruun) kraav ei kulge. 3252051 4491990 0 0 5.2 Elektrivarustus Planeeritud ala varustamine elektrienergiaga nähakse ette vastavalt Elektrilevi OÜ poolt väljastatud tehnilistele tingimustele nr 457948 (29.09.2023). Uue alajaama toide on planeeritud 10 kV maakaabelliiniga fiidri ENTEK III:KEI keskpinge õhuliini mastist 13 (Kõrgemäe tee ja Lahepere üldmaa 1 kinnistute piirilt). Uuest planeeritud alajaamast on ette nähtud uutele objektidele välja eraldi fiidrite 0,4 kV maakaabelliinid. Objektide elektrivarustuseks planeeritud kinnistute piiridele 0,4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid planeeritud tarbijate kruntide piiridele mitmekohalistena teealasse. 5.3 Sideühendus Planeeritud ala varustamine sideühendusega nähakse ette vastavalt Telia poolt väljastatud tehnilistele tingimustele nr 38267231 (22.09.2023). Planeeritud on liitumine olemasolevast sidekaevust KLG-00 9 . Kuna planeeritud ala läbiv sidekanalisatsioon vajab ümber tõstmist/asendamist, siis on tagatud olemasolev ühendus ka põhjapoolse Kuuse (29501:007:0244) jt kinnistute edasine varustus. Planeeringu alal on ette nähtud sidekanalisatsiooni põhitrass ja individuaalsed 50mm sidekanalisatsiooni torud põhitrassist igale ridamaja boksile. Lahendus täpsustub projekti koostamisel. 6 . Keskkonnakaitse abinõud Planeeringu elluviimine ei too kaasa olulist keskkonnamõju. Planeeringule ei ole algat atud keskkonnamõju strateegili st hindami st . 7 . Kuritegevuse ennetamine Käesolev planeering lähtub tulevaste elanike turvalisuse ja turvatunde tagamise aspektidest. Planeeringulahendusega on loodud sobivad tingimused sotsiaalse kontrolli ja omanikutunde tekkimiseks. Hoone te paiknemine ja ala de vaadeldavus ning juurepääsu valgustatus võimaldab korraldada efektiivse naabrivalve piirkonna. Vandalismiakte ja sissemurdmiste riske vähendavad ka hoone uste ja akende turvaliseks muutmine, kasutades vastupidavaid ukse- ja aknaraame ning ukselukke. Autode parkimine krundil (tagatud on normidele vastav parkimine) vähendab autodega seotud kuritegevuse riske. Planeeritud krundid on lubatud ümbritseda piirdeaiaga. Krundi välisruumi läbimõeldud planeerimine (maastikukujundus) ja korrashoid suurendavad peremehetunnet ja vähendavad seeläbi kuriteohirmu ja vandalismi. Ala korrashoid on oluline kuritegevust ennetavate aspektide puhul. 8 . Kitsendused. Servituutide vajadus Planeeritud alale ulatub Kloogaranna mere tee 1139 0 kaitsevöönd. 9 . Nõuded ehitusprojekti koostamiseks Detailplaneeringu realiseerimiseks peavad olema tehnovõrgud vastavalt tehnovõrkude valdajate tehnilistele tingimustele olemasolevate võrkudeni välja ehitatud. Ehitusprojektide koostamiseks tuleb tehnovõrkude valdajatelt taotleda täiendavad tehnilised tingimused ning ehitusprojekt nendega kooskõlastada. Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt Elektrilevi OÜ-ga. T ööjooniste staadiumiks taotleda uued tehnilised tingimused täpsustatud koormustega ; Järgmistel projekteerimisstaadiumitel projektile lisada detailne geodeetiline alusplaan Telia jaama KLG000 piirkonnast, kuhu planeeritakse projekteeritava piirkonna elektri liitumiskaabli paigaldus. Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS § 70 ja § 78n õ uetele. Tööde teostamisel sideehitise kaitsev öö ndis lähtuda EhSptk8 ja ptk9 esitatud n õ uetest, MTM m ää rusest nr7(25.06.2015) „ Ehitise kaitsevöönd ulatus, kaitsev öö ndis tegutsemise kord ja kaitsev öö ndi t ä histusele esitatavad nõuded“, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja n õ uetest: https://www.telia.ee/partnerile/ehitajalemaaomanikule/ juhendid ; Hoonete projekteerimisel lähtuda Eesti standard „EVS 842:2003 Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“ Igal elamumaa katastriüksusel tuleb tagada 75% ulatuses kõrghaljastuse säilimine; K õik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. ; R iigitee teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS §70 lg 2 ja §72 lg1, sh. on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS §70 lg 3 ; R iigitee nähtavuskolmnurgas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatiste likvideerimine (EhS §72 lg2); Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamisek s; Transpordiamet ei võta PlanS §131 lg1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks; Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks, mis tulenevad liiklusest (müra, vibratsioon, õhusaaste) ; Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil. Lähtuda transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest ; Pärast puurkaevu rajamise lõpetamist tuleb rajatud puurkaevu andmed esitada elektrooniliselt Keskkonnaameti e-teenuste portaali kaudu (EELIS) või esitada andmed keskkonnaministri 09.07.2015 määruse nr 43 lisa 4 kohasel vormil ( määrus nr 43 § 22 lg 1 ). Puurkaevu andmete elektrooniliselt esitamise õigus on hüdrogeoloogiliste tööde litsentsile või tegevusloale märgitud tööde eest vastutavatel isikutel ( määrus nr 43 § 22 lg 5 ) ; Kui põhjavett võetakse rohkem kui 150 kuupmeetrit kuus või rohkem kui 10 kuupmeetrit ööpäevas on vajalik veeluba ( VeeS § 187 p 2 ) (st kui ööpäevas ei võeta üle 10 kuupmeetri, kuid kuu veevõtt ulatub ikka üle 150 kuupmeetri, on veeluba vajalik) ; Veeluba on vajalik, kui juhitakse suublasse saasteaineid või heitvett ja jahutusvett ( VeeS § 187 p 4 ). Veeluba ei ole vaja kuni ühe kuupmeetri heitvee veekogusse juhtimiseks ööpäevas või kuni viie kuupmeetri heitvee pinnasesse juhtimiseks ööpäevas, kui see tegevus vastab VeeS § 128 lg 7 alusel kehtestatud heitvee suublasse juhtimise nõuetele ( VeeS § 188 lg 1 p 5 ) . 1 0 . Planeeringu elluviimise tegevuskava Detailplaneeringus on kavandatud elamumaa krundid ning transpordimaa krunt. Elamumaa kruntide teenindamiseks kavandatud teed ja tehnovõrgud paiknevad planeeritud transpordimaa krundil, alajaam pos nr 5 krundil. Planeeringu elluviimisel tuleb teostada järgmised toimingud: Katastriüksuste moodustamine; Lepingute sõlmimine ja servituutide seadmine, millele vastavalt toimub arendaja poolt juurdepääsuteede ja tehnovõrkude väljaehitamine; Tehniliste tingimuste taotlemine tehnovõrkude, -rajatiste ja teede projekteerimiseks; Tehnovõrkudele seatud servituudid on võrguvaldaja kasuks. Servituutide osas sõlmitakse lepingud kinnistu omaniku ja trassivaldaja vahel ; Ehitusprojekti koostamine; Hoonete projekteerimine; Ehituslubade taotlemine hoonete ehitamiseks. Juhul kui riigitee kaitsevööndis kavandatakse ehitusloa kohustusega töid, tuleb projekt esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks; Arendusega seotud teede rajamine ning nähtavust piiravad takistused kõrvald amine Tehnovõr kude rajamine koos liitumispunktidega. Krun di ehitusõigus realiseeritakse krundi valdaja poolt ; Hoonete ehitamine; Ala heakorrastamine; Kasutuslubade taotlemine ehitatud hoonetele ja rajatistele. Ehitiste kasutamise otstarve määratakse ehitus- või kasutusteatise esitamisel või ehitus- või kasutusloa andmisel (vastavalt majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrusele nr 51 „Ehitise kasutuse otstarvete loetelu“). 1 1 . Planeeringus kavandatu vastavus planeeringu lähtedokumentidele ja –seisukohtadele Keila valla üldplaneering Planeeritud alale on Keila Vallavolikogu 13.10.2005 otsusega 259/1005 kehtestatud üldplaneeringu kohane elamumaa maakasutuse juhtotstarve ja a la paikneb tih e asustusalal ning detailplaneeringu kohustusega alal. Detailplaneering on üldplaneeringu põhimõtetega kooskõlas ega sisalda üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Planeering vastab: Planeerimisseadusele; Eesti standard EVS 843:2016 Linnatänavad; Eesti standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine, Linnaplaneerimise ja Arhitektuuri Osa 1: Linnaplaneerimine . III Lisad 3.1 Elektrilevi tehnilised tingimused nr 457948; 3.2 Telia Eesti AS telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 38267231; I V Joonised Joonis nr 1 Situatsiooniskeem Joonis nr 2 Kontaktvöönd Joonis nr 3 Tugiplaan Joonis nr 4 Põhijoonis Joonis nr 5 Tehnovõrkude koondplaan V Koostöö ja kooskõlastused Jrk nr Koostööd teinud organisatsioon Nr ja kuupäev Koostöö arvamus Kooskõlastus Lisa nr Planeerija kommentaar 1. Elektrilevi OÜ Maie Erik 23.10. 2023 nr 7102623527 Kooskõlastatud tingimustel -tööjoonised kooskõlastada täiendavalt; -tööjooniste staadiumiks taotleda uued tehnilised tingimused täpsustatud koormustega 5.1 Tingimus lisatud seletuskiri p.9 2. Telia Eesti AS Dmitri Kirsanov 22.11. 2023 nr 38420025 Järgmistel projekteerimisstaadiumitel projektile lisada detailne geodeetiline alusplaan Telia jaama KLG000 piirkonnast, kuhu planeeritakse projekteeritava piirkonna elektri liitumiskaabli paigaldus. Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS § 70 ja § 78n õ uetele. Tööde teostamisel sideehitise kaitsev öö ndis lähtuda EhSptk8 ja ptk9 esitatud n õ uetest, MTM m ää rusest nr7(25.06.2015) „ Ehitise kaitsevöönd ulatus, kaitsev öö ndis tegutsemise kord ja kaitsev öö ndi t ä histusele esitatavad nõuded“, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja n õ uetest: https://www.telia.ee/partnerile/ehitajalemaaomanikule/ juhendid 5.2 Tingimus lisatud seletuskiri p.9 3. Pääste amet Ohutusjärelevalve büroo inspektor Arvo Kuuse 13.02. 2025 Päästeseaduse § 5 lg 1 p 7 alusel kooskõlastab Päästeameti Põhja päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo inspektor Arvo Kuuse Ruum ja Maastik OÜ poolt koostatud „Tuulna küla Käpsi ja Pälli katastriüksuste detailplaneeringu“ tuleohutusosa. 5.3 4. Kesk konna Amet Helen Manguse Kesk konna Korralduse büroo juhataja 12.02. 2025 Nr 6-2/25 918-2 Terviktekst, vt Lisa 5.4 Keskkonnaamet on esitatud materjalidega tutvunud ning alljärgnevalt toome välja oma arvamuse: 1… Märgime, et puurkaevude rajamisel, ümberehitamisel ja lammutamisel tuleb lähtuda ehitusseadustiku (EhS) 14. peatükist ja keskkonnaministri 09.07.2015 määrusest nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete Eesti looduse infosüsteemi esitamise korra ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“ Puurkaev rajatakse ehitusloa alusel ning ehitusloa aluseks on puurkaevu projekt. Kohalik omavalitsus peab kooskõlastama puurkaevu ehitusloa taotluse Keskkonnaametiga. 2. Joogivee kvaliteedinõuded on sätestatud veeseaduse (VeeS) 3. peatükis. Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded on kehtestatud sotsiaalministri 24.09.2019 määrusega nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“ (VeeS § 85 lg 2) 3. Kui põhjavett võetakse rohkem kui 150 kuupmeetrit kuus või rohkem kui 10 kuupmeetrit ööpäevas on vajalik veeluba (VeeS § 187 p 2) (st kui ööpäevas ei võeta üle 10 kuupmeetri, kuid kuu veevõtt ulatub ikka üle 150 kuupmeetri, on veeluba vajalik). 4. Palume detailplaneeringu seletuskirjas täpsustada sademevee lahendust ning selgitada täpsemalt kuhu kavatsetakse tühjendada sademevee kogumismahutid 5. VeeS § 102 lg 1 kohaselt tuleb reoveepuhasti asukoha valikul võimalikult suures ulatuses vähendada keskkonnahäiringuid, sealhulgas eelistada alasid, kus reoveepuhasti avarii korral reovesi ei ohusta põhja- ega pinnavett ja kus reoveepuhasti, välja arvatud kinniste süsteemide korral, jääb valdavate tuulte suhtes asulast allatuult. Samuti tuleb eelistada alasid, mida ei ohusta üleujutused …. 5.4 .1 Vee- ja kanalisatsiooniprojekteerija täiendused on seletus kirja lisatud nõuded seletuskiri p.9 03.07. 2025 Nr6-2/25/918-4 Terviktekst vt 5.4.2 Keskkonnaamet on esitatud materjalidega tutvunud ning on seisukohal, et meie 12.02.2025 kirjas toodud märkustega on piisavalt arvestatud. Täiendavad ettepanekud Keskkonnaametil puuduvad. 5.4.2 5. Transpordi Amet Marek Lind, planeerimise osakonna kooskõlastuste üksuse juhataja 19.02. 2025 Nr 7.2-2/25/19076-4 Terviktekst vt Lisa 5.5 Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame „Tuulna külas Käpsi ja Pälli katastriüksuste detailplaneering“ RUUM ja MAASTIK OÜ töö nr 11/21 2024. Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga. 1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks. 2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit menetlusse. Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks. 5.5