LEGEND
plan. ala piir
KRUNDI KASUTAMISE TINGIMUSTE TABEL
naaberplaneeringu planeeringuala piir
parkimiskohtade arv normatiivne / kavandatud
olemasolev katastriüksuse piir
hoonete ehitisealune pind maapealne (m²)
maa sihtotstarve ja osakaalu % (KÜ liikide
maa sihtotstarve ja osakaalu % (DP liikide
plan./ naaberplaneeringus plan. krundi piir
maapealne suletud brutopind (m²)
plan. ajutise krundi piir
hoone kõrgus maapinnast (m) *
suurim hoonete arv krundil (tk)
krundi planeeritud suurus (m²)
1 plan. positsiooni number
Ä ja/või T 0-100%
kaupa)
kaupa)
14/18m
7350 m2 1 7a plan. ajutise krundi positsiooni number
suurim korruselisus 1 3
täisehituse protsent
18374 m2 KRAAV1
9 naaberplaneeringus plan. positsiooni number
83 KRAAV1
KRAAV1
5 plan. hoonestusala
KR
AVA
1
pos. nr.
1 naaberplaneeringus plan. hoonestusala
KR
AA
olemasolev hoone
30
V1
ÄV ja/või TL ja/või Ä ja/või T 0-100 3K plan. hoone võimalik asukoht ja korruselisus
1 18374 7350 1 3 14/18 14500 40% 83 83
TT 0-100
KR
3K
AA
V1
3K naaberplaneeringus plan. hoone võimalik asukoht ja korruselisus
30
2 19717 7890 1 3 14/18 ÄV ja/või TL ja/või Ä ja/või T 0-100 15500 40% 89 89
TT 0-100 10 plan. tulemüüri võimalik paiknemine
KR
AA
V
3K
1
plan. autoliikluse ala
3 288 - - - - LT100 L100 - - - -
KR
Ä ja/või T 0-100% naaberplaneeringus plan. autoliikluse ala
AV A
38379 15240 30000 40% 172 172
1
14/18m
7890 m2 1 P3 plan. parkimiskoht ja kohtade arv
2 3
ÄV - väikeettevõtluse hoone ja tootmishoone maa; TL - laohoone maa; TT - tootmishoone maa 2 19717 m2
KR
AA
plan. jalgrataste parkimiskoht kõvakattelisel alal, võimalik asukoht
V1
89
* - maksimaalne kõrgus 18m on lubatud osaliselt tehnoloogilisest vajadusest tulenevalt mis kaalutakse ja otsustatakse iga hoone
ehitusprojekti käigus. plan. kergliiklustee
KR
AA
V1
1a naaberplaneeringus plan. kergliiklustee
2
P2 P7
P7
KR
plan. juurdepääs krundile
1b P7
AA
P7
V1
14
7
P7
2
14 P4 P7 2b
plan. sõidukite juurdepääs hoonesse, võimalik asukoht
P6 P6 2a P6
P6 P6
5
plan. likvideeritav objekt
P6 P6
P6 P7
7
2,7 P6
P3 olemasolev ja plan. eesvoolu veekaitsevööndi ulatus 1m
4
KRUNTIDE MOODUSTAMISE TABEL KRAAV1 P3
P3 P3
5
5,4 3
KRAAV1
5
P5
KRAAV1 olemasolev ja plan. eesvoolu kaitsevööndi ulatus 7m
P5
KRAAV1
4
krundi liidetavate, KRAAV1 2,7
P5
P5
KRAAV1
planeeritud krundi ajutise lahutatavate osade senine 7 KRAAV1 KRAAV1 plan. ümbertõstetava kraavi võimalik asukoht
4
KRAAV1
sihtotstarve (kü sihtotstarve KRAAV1 2,5
planeeritud krundi osade
2.00
pos. 0.99
6.00 0
0.5
2.50
KRAAV1 varem proj. puuraugu kuja (50m)
nr. liik) suurus m² pos nr moodustatakse kinnistutest (nr) m² suurused m² (kü liik) L 100% KRAAV1 P5
KRAAV1 P5 ÜP kohane perspektiivne või rekonstrueeritav, sh oluliselt muudetav
4
- KRAAV1
P5
14
1a Metsaääre (71801:003:1021, suurus 31222 m² ) 5692 M100 3 -
- - 9 KRAAV1
KRAAV1
KRAAV1
14
põhimõtteline maantee trassi koridor (riigimaanteel nr 4 on trassi
koridori laius 650m)
1 Ä ja/või T 0-100 18374 288 m2 KRAAV1
4
KRAAV1 plan. kaitsehaljastuse ala elamute ja tootmishoonete vahel
1b Saviaugu (71801:003:1040, suurus 31684 m² ) 12682 M100 - KRAAV1
KRAAV1
7 KRAAV1
varem plan. tehnovõrgu kaitsevöönd (vt. märkus nr 2)
4
2a Saviaugu (71801:003:1040, suurus 31684 m² ) 18712 M100 8 10
KRAAV1
KRAAV1 plan. tehnovõrgu kaitsevöönd
2 Ä ja/või T 0-100 19717 4 12
4 plan. haljastus
2b Küünimäe (71801:003:1030, suurus 49013 m² ) 1005 M100
3K 30
9b
3 L100 288 - Saviaugu (71801:003:1040, suurus 31684 m² ) 288 M100 sihtotstarve maapealne ehitisealune pind
14
9a
11 Üh 100%
6
hoone kõrgus
KOKKU 38379 KOKKU 38379 3K krundi pos nr
8m
990 m2 2
hoonete arv krundil
1 2
hoone suurim korruselisus krundi suurus
2.50
0.80
5374 m2
6 parkimiskohtade arv
13 15 7 / 10
5.21
6
7.00
6
MÄRKUSED:
5.49
2,5
1. Topo-geodeetilise mõõdistuse koostas OÜ Topograaf oktoobris 2020, töö nr G192020. Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused
16 EH 2000 süsteemis;
3K 2. Kehtestatud naaberplaneeringus - 1
3K 3K 2
"Teeääre, Toominga, Küünimäe kinnistute ja Metsaääre kinnistu osa ning lähiala detailplaneering"
planeeritud ÜVK torustike kaitsevöönd (planeeringu nr - T10, töö nr - 07/16);
7
PARKIMISKOHTADE KONTROLLARVUTUS 3. Hoonete paiknemine on põhimõtteline ja täpsustub konkreetse ehitusprojektiga kogu hoonestusala ulatuses;
+
4. Teede, tehnovõrkude, haljastuse (v.a kaitsehaljastuse), parkimise ja liikluskorralduse lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse
5
(50 +
3K
parkimis-normatiiv*
ehitusprojekti koostamisel;
6
m)
6
parkimiskohtade
parkimiskohtade
parkimiskohtade
parkimiskohtade
parkimiskohtade
ehitise otstarve
+
5. Sihtotstarvete osakaalu saab muuta järgmises projekteerimise staadiumis;
normatiivne
normatiivne
planeeritud
planeeritud
planeeritud
+
arv kokku
maapeal
8
vajadus
hoones
+
6. Normatiivist puudu olevad parkimiskohad lahendatakse hoone mahus.
945a
pos.
0
5
16.0
arv
nr.
+
+ 6b 17 3K
+
+
0
28.0
943
RUUM JA MAASTIK OÜ
V Ä I K E - A M E E R I K A 2 0 , T A L L I N N 10129 T E L 6 6 1 5 6 4 5 R E G. K O O D: 1 1 0 3 8 7 1 5
+ +
4 4
0
+ + 16.0
ärihoone ja/või 6
0
28.0
943
Huvitatud isik: Projekt: SAKU VALLA JÄLGIMÄE KÜLAS SAVIAUGU MAAÜKSUSE
1 1/175 14500/175 83 78 5 83 5
+ +
tootmishoone 3K
28.00
+ +
+
URBAN MANAGEMENT OÜ JA LÄHIALA DETAILPLANEERING
943
+ +
ärihoone ja/või + 9
6
16.0
0
2 1/175 15500/175 89 78 11 89 +
+ +
tootmishoone + + 28.0
0
Projekti juht:
18
+
+
+
+
5b 943 JAAN KURM Joonis: PÕHIJOONIS
KOKKU 172 156 16 172 +
+
Planeerija:
+
+
+
Mõõtkava: 1:1000
+
6 Maarja Zingel Joonise nr: 4
16.00
+
4T +
+
+
Marek Konsa Kuupäev: 18.12.2025
AL +
+
LIN +
+
6a +
N-P
>KS
2
LEGEND
KV22
>KS
plan. ala piir
2
KV22
olemasolev katastriüksuse piir
>KS
Veetorustiku liitumine Lepiku
2
plan./ naaberplaneeringus plan. krundi piir
KV22
puurkaevpumplaga
1 plan. positsiooni number
>KS
KV22
2
9 naaberplaneeringus plan. positsiooni number
>KS
plan. hoonestusala
KV22
2
naaberplaneeringus plan. hoonestusala
KV22
>KS
olemasolev hoone
2
K1
KV22
K1 3K plan. hoone võimalik asukoht ja korruselisus
>KS
K1
K1 naaberplaneeringus plan. hoone võimalik asukoht ja
2
3K
K1 korruselisus
KV22
K1
plan. tulemüüri võimalik paiknemine
>KS
2
K2
plan. autoliikluse ala
K2 V2
> KS
naaberplaneeringus plan. autoliikluse ala
2
P3 plan. parkimiskoht ja kohtade arv
K2 V2
>KS
Ä ja/või T 0-100% plan. kergliiklustee
2
14/18m
7350 m2 1
K2 V2
>KS2
1 3 >KS2
VK2 >KS2
naaberplaneeringus plan. kergliiklustee
18374 m2 2 VK2
>KS
VK2 >KS2
2 2
KRAAV1 VK2
83 KRAAV1 2 plan. juurdepääs krundile
KV22
2
>K
>KS2 KRAAV1
>K
VK2 >KS2
5
S2
2 VK22
KR
>KS2
S2
VK22
AA
VK22 plan. sõidukite juurdepääs hoonesse, võimalik asukoht
V1
1
KV22
plan. likvideeritav objekt
>K
KR
S2
AA
30
V1
KV22
olemasolev ja plan. eesvoolu veekaitsevööndi ulatus 1m
>K
olemasolev ja plan. eesvoolu kaitsevööndi ulatus 7m
KR
S2
KV22
AA
3K
V1
30 KRAAV1 plan. ümbertõstetava kraavi võimalik asukoht
>K
10
KV22
KR
S2
AA
puuraugu sanitaarkaitseala 50m
V1
3K ÜP kohane perspektiivne või rekonstrueeritav, sh oluliselt
KV22
muudetav põhimõtteline maantee trassi koridor (riigimaanteel
>K
nr 4 on trassi koridori laius 650m)
KR
S2
Ä ja/või T 0-100%
AA
V1
plan. kaitsehaljastuse ala elamute ja tootmishoonete vahel
Pos nr 1 14/18m
7890 m2 1
KV22
re oveekan
ali liitumis 2 3
>K
punkt 2 19717 m2 plan. madalpinge maakaabel ja liitumiskilp
KR
XW1
S2
AA
Pos nr 1 Pos nr 2
V1
89
KV22
vee liitum re oveekan
ispunkt ali liitumis W1.1 plan. tänavavalgustuse maakaabel, võimalik paiknemine
punkt
>K
Pos nr 1 Pos nr 2
KR
gaasi liitu
S2
mispunkt vee liitum plan. gaasitorustik ja liitumispunkt
AA
KV22
ispunkt
V1
Pos nr 1
2
P2 P7 elektri liitu Pos nr 2 plan. veetorustik ja liitumispunkt
miskilp
V1 V1
gaasi liitu
>K
P7 mispunkt
KV22
KR
S2
P7
AA
P7
V1
14
7
Pos nr 2 K1 K1
plan. reoveekanalisatsioonitorustik ja liitumispunkt
P7 e lektri liitu
miskilp
2
14 P4 P7
P6
>K
KV22
P6 P6 varem plan. gaasitorustik
P6
W1.1
>KS2 KV22
S2
P6
W1.1
W1.1
P6 P6
W1.1
>KS2
W1.1
W1.1
P6 P7
7
W1.1
W1.1
W1.1 varem plan. veetorustik
W1.1
W1.1
P6
P3
W1.1
W1.1
4
W1.1
P3
>K
W1.1
K2
varem plan. reoveekanalisatsioonitorustik
W1.1
KRAAV1 W1.1
W1.1
P3 P3
K1
5,4 3
5
S2
KRAAV1
P5
KRAAV1
P5
KRAAV1
4
W1.1
W1.1
KRAAV1 varem plan. ÜVK veetorustik
V2
P5
P5
KRAAV1
7
K1
K1
KRAAV1 V1
K2
V1
4
>KS2
KRAAV1
XW1 2,5 W1.1
V1
K1
KRAAV1 2.00 6.00 0
0.5
XW1
W1.1
W1.1 K2 varem plan. ÜVK reoveekanalisatsioonitorustik
0.99 2.50 W1.1
W1.1
W1.1
XW1
KRAAV1 W1.1
L 100% P5
V1
K1
KRAAV1
KRAAV1 P5 >KS2 varem plan. ÜVK reovee survetorustik
K2
W1.1
4
- KRAAV1 W1.1
P5
14
K1
V1
9
>KS2
W1.1 1
W1.1
- -
XW
KRAAV1 W1.1
3 - KRAAV1
KRAAV1
W1.1
W1.1 14 varem plan. reoveekanalisatsiooni pumpla ja kuja (20m)
K1
V1
288 m2 KRAAV1
XW1
4
K2
KRAAV1
Täna
0 vavalgustus
V1
K1
KRAAV1
-
W1.1
varem proj. puuraugu kuja (50m)
R2
KRAAV1
>KS2
XW1
7 KRAAV1
4
8
V1
K1
KRAAV1
e liitu 10 KRAAV1
AJ varem plan. alajaam
K2
mine
.1
W1
12
K1
V1
XW1
K 4
üüni 4
Gaa mäe varem plan. tehnovõrgu kaitsevöönd (vt. märkus nr 2)
3K
V1
K1
s täna 30
>KS2
XW1
plan. tehnovõrgu kaitsevöönd
tras i, vee -
W1.1
vava
K2
9b
V1
K1
side ja re lgus
liitum ovee tuse
XW1
ga
14
ine K kana
K1
V1
9a
W1.1
sihtotstarve
11 maapealne ehitisealune pind
6
üün lisat
3K imäe tr siooni
XW1
K1
V1
Üh 100%
K1
hoone kõrgus
assi 8m hoonete arv krundil
W1.1
2.50
deg
0.80
990 m2
V1
K1
krundi pos nr 2
XW1
a 6 hoone suurim korruselisus
1 2
krundi suurus
15 5374 m2
V1
K1
K113 parkimiskohtade arv
5.21
W1.1
XW1
7 / 10
6
K1
K1
V1
K1
Elek
tri liit
7.00
K1
W1.1 1
6
umin
XW
V1
K1
K1
K1 e Küün MÄRKUSED:
5.49
imäe
2,5
V1
K1
K1
XW1
K1 16 alaja
ama
1. Topo-geodeetilise mõõdistuse koostas OÜ Topograaf oktoobris 2020, töö nr G192020. Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused
W1.1
K1
V1
3K ga EH 2000 süsteemis;
12
XW1
K1
3K 3K
K1
V1
K1
2. Planeeringu ala läbivad naaberplaneeringus varem projekteeritud ÜVK torustikud;
W1.1
XW1
K1
K1
V1
7
K1 XW1
V1
K1
XW1
+ K1
RUUM JA MAASTIK OÜ
5
XW1
(50
K1
V1
3K
XW1
+
K1
6
m)
XW1
6
+
K1 XW1
V Ä I K E - A M E E R I K A 2 0 , T A L L I N N 10129 T E L 6 6 1 5 6 4 5 R E G. K O O D: 1 1 0 3 8 7 1 5
XW1
+
K1 XW1
8
+
945a
XW1
K1
0
5 Huvitatud isik: Projekt: SAKU VALLA JÄLGIMÄE KÜLAS SAVIAUGU MAAÜKSUSE
16.0
AJ
XW1
+
6b
K1 17 XW1
3K URBAN MANAGEMENT OÜ
+ XW1
JA LÄHIALA DETAILPLANEERING
K1
K1 XW1 943
+
XW1
K1
K1
XW1
+ XW1
Projekti juht:
28.0
K1 XW1 0
+ +
4 4
K1
+ + 16.0
0
JAAN KURM Joonis: TEHNOVÕRKUDE KOONDPLAAN
6
0
28.0
K1
943
5 Planeerija:
+ +
3K K1 Mõõtkava: 1:1000
28.00
+ +
+
K1
Maarja Zingel Joonise nr: 5
943
+
+
+
9
Marek Konsa
6
16.0
+
+ + K1
0
0
Kuupäev: 18.12.2025
+ + 28.0 K1
18
+
Saku Vallavalitsus Teie 06.01.2026 nr 7-1/1-19
[email protected]
Juubelitammede tee 15 Meie 28.01.2026 nr 7.2-2/26/5306-6
Saku alevik, Saku vald, 75501,
Harju maakond
Saviaugu maaüksuse ja lähiala
detailplaneeringu kooskõlastamine
märkustega
Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Harju maakonnas Saku vallas Jälgimäe külas
Saviaugu maaüksuse ja lähiala detailplaneeringule (katastritunnus 71801:003:1040, edaspidi
planeering).
Planeeringuga eesmärk on luua eeldused kahe äri- ja tootmismaa ning ühe transpordimaa
moodustamiseks ning neile tootmis- ja ärihoonete ehitusõiguse määramiseks. Planeering on
algatatud Saku Vallavalitsuse 08.03.2022 korraldusega nr 148.
Planeeritav ala ei külgne riigiteega, kuid ulatub riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla põhimaanteega
seotud maakonna teemaplaneeringu „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica)
trassi asukoha täpsustamine km 12,0-44,0“ ulatusse.
Oleme 05.04.2022 kirjaga nr 7.2-2/22/5306-2 väljastanud seisukohad planeeringu koostamiseks
ning uuendanud neid 25.11.2025 kirjaga 7.2-2/25/5306-4. Kooskõlastamiseks esitatud
planeeringut on korrigeeritud koostöös Transpordiametiga. Planeeringu elluviimise eelduseks on,
et Saku valla Jälgimäe küla Teeääre, Toominga, Küünimäe, Uueoti kinnistute, Metsaääre kinnistu
osa ja lähiala detailplaneeringuga (ristumiskoha projekteerimise-ehitamise koostööleping nr 7.1-
1/22/5786-1) ettenähtud juurdepääsuteed ja piirkonna tehnovõrgud on välja ehitatud.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame planeeringu.
Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.
- Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb
esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.
- Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel
või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit
menetlusse.
Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks
kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhataja
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
Lisa:
- Lisa 1. SELETUSKIRI_ 18.12.25
- Lisa 2. Saviaugu_Põhijoonis
- Lisa 3. Saviaugu_Tehnovõrkude koondplaan
Jana Prost
5792 4753,
[email protected]
2 (2)
Huvitatud isik: URBAN MANAGEMENT OÜ
reg kood 11114853
Viimsi vald
Kontaktisik: Jaan Kurm
[email protected]
5236646
SAKU VALLA JÄLGIMÄE KÜLAS SAVIAUGU MAAÜKSUSE JA
LÄHIALA DETAILPLANEERING
Detailplaneeringu koostamise korraldaja:
SAKU VALLAVALITSUS
Detailplaneeringu koostaja:
RUUM JA MAASTIK OÜ
Väike-Ameerika 8
Tallinn 10129
Projektijuht: Jaan Kurm
Kontaktisik: Maarja Zingel
Tel: 52 242 92
maastikuarhitekt
ruumilise keskkonna planeerija,
kutsetunnistus nr 109263
[email protected]
Tallinn
2025
Saku valla Jälgimäe külas Saviaugu maaüksuse ja lähiala detailplaneering 2025
Sisukord
I MENETLUSDOKUMENDID ............................................................................................................. 3
II SELETUSKIRI ................................................................................................................................. 4
1. Eesmärk ................................................................................................................................. 4
2. Koostamise alused.................................................................................................................. 4
2.1 Detailplaneeringu koostamise alus- ja lähtedokumendid ............................................... 4
2.2 Uuringud, ekspertiisid ja analüüsid ................................................................................. 5
3. Planeeritud ala seosed külgnevate aladega ...................................................................... 5
3.1 Olemasoleva olukorra analüüs ........................................................................................ 6
4. Lahenduse idee kirjeldus. Planeeringu põhjendused ja kaalutlused........................................ 7
4.3 Tänavate maa-alad ja liikluskorralduse põhimõtted........................................................ 9
4.4 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted......................................................................... 9
5. Tehnovõrkude ja – rajatiste paigutus.................................................................................... 10
6. Ehitusprojekti koostamise ja ehitamise nõuded ................................................................... 12
6.1 Olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele.....................................................................12
6.2 Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks ..........................................12
7. Tuleohutuse tagamine.......................................................................................................... 14
8. Keskkonnakaitse abinõud ..................................................................................................... 15
9. Kuritegevuse ennetamine..................................................................................................... 15
10. Servituutide vajadus ........................................................................................................... 15
11. Planeeringu elluviimise tegevuskava ja vajalikud kokkulepped ........................................... 16
12. Planeeringu realiseerimisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja .................................. 18
III LISAD ........................................................................................................................................ 19
IV JOONISED ................................................................................................................................. 20
V KOOSTÖÖ JA KOOSKÕLASTUSED ............................................................................................... 21
2
Saku valla Jälgimäe külas Saviaugu maaüksuse ja lähiala detailplaneering 2025
I MENETLUSDOKUMENDID
1. Urban Management OÜ avaldus detailplaneeringu algatamise kohta 03.01.2022
2. Saku vallavalituse kiri 01.02.2022 nr 7-1/1-2
3. Saku vallavalitsuse korraldus 08.03.2022 nr 148 detailplaneeringu koostamise
algatamine, lähteseisukohtade andmine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamata jätmine
4. Korralduse Lisa 1 lähteseisukohad
5. Saku Vallavalitsuse teade planeeringu algatamise kohta 11.03.2022 nr 7-1/1-6
6. Saku Vallavalitsuse kiri 05.04.2022 nr 7-1/1-8
3
Saku valla Jälgimäe külas Saviaugu maaüksuse ja lähiala detailplaneering 2025
II SELETUSKIRI
1. Eesmärk
Detailplaneeringu ala paikneb Harju maakonnas Saku valla Jälgimäe külas. Detailplaneeringu
koostamise eesmärgid:
- maa sihtotstarbe muutmine;
- kruntide moodustamine;
- ehitusõiguse määramine ärihoonete, äri – ja tootmishoonete ehitamiseks;
- hoone olulisemate arhitektuurinõuete seadmine;
- heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ja tehnovõrkude varustamise
lahendamine;
- piirangute ja servituutide vajaduse määramine.
2. Koostamise alused
2.1 Detailplaneeringu koostamise alus- ja lähtedokumendid
- Planeerimisseadus;
- Saku valla üldplaneering. Kehtestatud Saku Vallavolikogu 20.04.2023 otsusega nr 24;
- Tee ehitusloa andmine riigitee 4 Tallinn Pärnu Ikla km 16,8 ristmiku ja kogujatee
rajamise ning km 17,2 Mõisavahe tee ristmiku likvideerimise I ehitusetapile ja
keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Transpordiameti korraldus 01.11.2023
nr 1.1 3/23/779;
- Projekteerimistingimused riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 16,8 ristmiku ja kogujatee
rajamise ning km 17,2 Mõisavahe tee ristmiku ja km 17,5 mahasõidu likvideerimise
ehitusprojekti koostamiseks. Transpordiameti korraldus 12.05.2022nr 1.1-3/22/369
- Mõisavahe tee ja riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 16-18 ühendustee põhiprojekt. K-
Projekt töö nr 22096;
- Harju maakonnaplaneering 2030+. Kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018
käskkirjaga nr 1.1-4/78;
- Harju maakonnaplaneeringu täpsustav teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67)
Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 12,0-44,0“ koos
keskkonnamõju strateegilise hindamisega. Kehtestatud Harju maavanema poolt 14
novembril 2014 korraldusega nr 2133;
- Harju maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „Harjumaa kergliiklusteed“
kehtestati 2012. a;
- Saue Valla üldplaneering, kehtestatud 28.06.2021 otsusega nr 40;
- Saku valla kliima- ja energiakava 2030;
- Saku valla arengukava 2025-2035;
- EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“;
- EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“;
- Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal,
elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“;
- Keskkonnaministri 03.10.2016 määrus nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise
eesmärgil planeeringu koostamisele esitatavad nõuded“;
- Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“;
- „Detailplaneeringu koostamise algatamine, lähteseisukohtade andmine ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“, algatatud Saku
Vallavalitsuse poolt 5. juulil 2016 korraldusega nr 632;
4
Saku valla Jälgimäe külas Saviaugu maaüksuse ja lähiala detailplaneering 2025
- EVS 843:2016 „Linnatänavad“;
- Looduskaitseseadus;
- „Ehitus- ja planeerimisvaldkonna korraldamine Saku vallas“ Saku Vallavolikogu
18.05.2017. a vastuvõetud määrus nr 3;
- „Detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude
kandmise kokkuleppimise kord“ Saku Vallavolikogu 15.12.2022. a vastuvõetud määrus
nr 19;
- Saku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035;
- Saku valla jäätmekava 2022-2026;
- Transpordiameti seisukohad Saviagu maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu
koostamiseks 25.11.2025 nr 7.2-2/25/5306-4;
- Mõisavahe tee ja riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 16-18 ühendustee põhiprojekti
keskkonnamõju eelhinnang.
2.2 Uuringud, ekspertiisid ja analüüsid
- Geodeetiline alusplaan: OÜ Topograaf töö nr G192020
- Jälgimäe küla, Lepiku MÜ välisvesivarustus tuletõrjevee mahuti ja pumpla projekt.
Heldi Haabel 2009 töö nr 0901
- Saku vallas Jälgimäe külas Saviaugu maaüksuse ja lähiala mürahinnang. OÜ Hendrikson
& Ko. 25.02.2025 töö nr 25005185.
- „Tee ehitusloa andmine riigitee 4 Tallinn Pärnu Ikla km 16,8 ristmiku ja kogujatee
rajamise ning km 17,2 Mõisavahe tee ristmiku likvideerimise I ehitusetapile ja
keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Transpordiameti korraldus 01.11.2023
nr 1.1 3/23/779“
3. Planeeritud ala seosed külgnevate aladega
Planeeritud ala paikneb Saku valla lääneosas Jälgimäe külas Tallinn-Pärnu-Ikla ja Mõisavahe tee
vahetus läheduses.
Planeeringualast läände jääb põhimaantee Tallinn-Pärnu-Ikla, teisel pool maanteed asub Saue
linn, kus asuvad mitmed äri- ja tootmismaa kinnistud. Valdavalt piirneb planeeritud ala
maatulundusmaa kinnistutega, kuid kaguosas ja kaugemal idaosas asuvad elamumaad.
Planeeringuala asub logistiliselt heas asukohas ning alaga piirnev Tallinn-Pärnu-Ikla tagab hea
ligipääsetavuse ja ühenduse.
Saku vallas asuvad planeeritud alale lähimad detailplaneeringud:
- Uueoti, Tuuleveski kinnistute detailplaneering, algatatud Saku Vallavolikogu 19.02.2006
otsusega nr 3. Saku Vallavolikogu 21.04.2016 otsusega nr 41 on lubatud jätkata
detailplaneeringu koostamisega ainult Tuuleveski kinnistu osas ning väljastatud ka uued
lähteseisukohad. Detailplaneeringus on kavas Tuuleveski kinnistule määrata
hoonestusala ning ehitusõigus äri ja/või tootmishoonete ehitamiseks;
- Nurmeniidu kinnistu detailplaneering, kehtestatud Saku Vallavolikogu 14.07.2005
otsusega nr 83. Detailplaneeringus on kavandatud moodustada Nurmeniidu kinnistule
26 uut väikeelamukrunti, lisaks on planeeritud üks sotsiaalmaa ja kaks haljasala krunti;
- Kirsi kinnistu detailplaneering on kehtestatud Saku Vallavolikogu 10.04.2003 otsusega
nr 42. Detailplaneeringus on kavandatud olemasolev kinnistu jagada kaheks. Pärnu mnt
äärse krundi sihtotstarbeks on määratud 100% liiklusmaa, hoonestust pole planeeritud
5
Saku valla Jälgimäe külas Saviaugu maaüksuse ja lähiala detailplaneering 2025
rajada. Teise krundi sihtotstarbeks on määratud 95% tootmismaa ja 5% ärimaa, krundi
lubatud täisehitusprotsendiks on kavandatud 40%;
- Teeääre, Toominga, Küünimäe kinnistute, Metsaääre kinnistu osa ja lähiala
detailplaneering. Detailplaneering on kehtestatud Saku Vallavolikogu 19. juuni 2025
otsusega nr 23.
3.1 Olemasoleva olukorra analüüs
Planeeritud ala hõlmab vastavalt Saku Vallavalitsuse 08.03.2022 algatamise korraldusele nr 148
Jälgimäe külas Saviaugu, Metsaääre osa ja Küünimäe osa maaüksuseid. Planeeritud maa-ala
suurus on vastavalt algatamise korraldusele ca 3,9 ha.
Planeeritud maaüksused:
Aadress Katastritunnus Sihtotstarve Suurus
Saviaugu 71801:003:1040 maatulundusmaa 31 684 m2
Metsaääre 71801:003:1021 maatulundusmaa ca 5 700 m2
Küünimäe 71801:003:1030 maatulundusmaa ca 1 000 m2
Planeeritud Saviaugu kinnistu on E-ehituse platvormi andmetel hoonestamata. Kinnistu asub
Tallinn-Pärnu-Ikla maantee ja Tallinna ringtee vahetus läheduses. Planeeritud ala piirneb
maatulundus- ja elamumaa kinnistutega. Planeeritud maaüksus on haritav ja looduslik rohumaa.
Kinnistu on eraomanduses. Olemasolev juurdepääs maaüksusele on läbi Mõisavahe tee 20
naaberkinnistu, kuid juurdepääsu servituuti ei ole seatud ning juurdepääs on vaja
detailplaneeringuga lahendada.
Varasemad planeeringud alal puuduvad. Alal ei ole muinsuskaitselisi piiranguid. Maaüksuse piiril
kulgeb kraav ja ala on „Aiandi“ maaparandussüsteemi osa.
Juurdepääs planeeritud alale on kehtestatud detailplaneeringu alalt, milles on moodustatud
transpordimaa krundi ja ette on nähtud teede avalik kasutus. Juurdepääsu lahendus on
koostatud Teeääre, Toominga, Küünimäe, Uueoti ja Metsaääre kinnistute ning lähiala
detailplaneeringus.
Tehnovarustus planeeritud alal puudub.
Planeeritud ala on hoonestamata vähese kõrghaljastusega rohumaa. Peamiselt on tegemist
tasase pinnaga, kus maapind on ühtlaselt langev põhja suunas, kõrgused jäävad vahemikku
31.30- 31.70, ala läbivad kraavid.
Vastavalt Reaalprojekt geotehnilisele uuringule on ala aluspõhja Ordoviitsiumi ladestu Kahula
kihistiku lubjakivi, mis lasub tehtud puuraukudes 2,60…3,25 meetri sügavusel. Pinnasevesi asub
1,85-1,90 m sügavusel. Tegemist on aasta keskmise tasemega ning prognoositavalt võib see
tõusta ca 0,5 m võrra.
Geotehniline uuring viidi läbi kogujatee projekti raames – „Tee ehitusloa andmine riigitee 4
Tallinn Pärnu Ikla km 16,8 ristmiku ja kogujatee rajamise ning km 17,2 Mõisavahe tee ristmiku
likvideerimise I ehitusetapile ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Transpordiameti
korraldus 01.11.2023 nr 1.1 3/23/779“.
Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse Harjumaa pinnase radooniriski kaardile (koostanud: V.
Petersell, K. Täht-Kok ja M. Karimov; 2008) on ala normaalse radoonisisaldusega pinnase
territooriumil.
6
Saku valla Jälgimäe külas Saviaugu maaüksuse ja lähiala detailplaneering 2025
4. Lahenduse idee kirjeldus. Planeeringu põhjendused ja kaalutlused
Detailplaneeringu lahenduse väljatöötamisel on aluseks Saku valla üldplaneeringus määratud
maakasutus juhtotstarbed ja uue hoonestuse rajamise nõuded tiheasustusalal.
Detailplaneeringus moodustatakse kolm krunti: kaks äri- ja tootmismaa ning üks transpordimaa
krunt.
Äri- ja tootmismaa kruntide hoonestusala kavandamisel on arvestatud üldplaneeringus
määratud nõudega, et elamu- ja ettevõtlusalade vahele peab jääma 30m säilitatavat/rajatavat
kõrghaljastust (kaitsehaljastust) võimalike häiringute leevendamiseks.
Lisaks on hoonestusala kavandamisel arvestatud Aiandi ja Topi 4 eesvoolu kraavi kaitsevööndi
ulatusega, samuti tuleohutuskujadega.
Detailplaneering näeb ette võimaluse eesvoolikraavi ümbertõstmiseks.
Parkimine on lahendatud omal krundil. Igale planeeritud äri- ja tootmismaa krundile on
kavandatud juurdepääs naaberala detailplaneeringus kavandatud transpordimaa krundilt.
4.1 Vastavus üldplaneeringule
Vastavalt Saku valla üldplaneeringule asub planeeritud ala tiheasustusega alal, mille
maakasutuse juhtotstarve on äri- ja tootmisettevõtte maa-ala. Osaliselt jääb planeeringu ala
osaliselt perspektiivse või rekonstrueeritava, sh oluliselt muudetava põhimõttelise maantee
trassi koridori.
Detailplaneeringute kehtestamise tingimuseks olemasolevate tiheasutusalade laiendamisel ja
uute moodustamisel vastavuses üldplaneeringuga, on liitumine ühisveevärgi ja
kanalisatsiooniga.
Planeeritud maaüksused vastab Saku valla üldplaneeringus ette nähtud maakasutuse
juhtotstarbele. Arvestatud on, et uute äri- ja tootmisobjektide kavandamisel tuleb eelistada
keskkonnasõbralikku tootmist, hoiduda suure jäätmetootluse, müra, õhusaaste jm negatiivse
keskkonnamõjuga seotud ettevõtlusest, vt. seletuskiri p. 6.2 Muud nõuded ehitusprojekti
koostamiseks ja ehitamiseks. Kavandatud on üldplaneeringu järgne kaitsehaljastuse ala
elamute- ja äri/tootmishoonete vahele.
Arvestatud on, et uute äri- ja tootmisobjektide kavandamisel tuleb eelistada
keskkonnasõbralikku tootmist, hoiduda suure jäätmetootluse, müra, õhusaaste jm negatiivse
keskkonnamõjuga seotud ettevõtlusest. Eelistatud on energiasäästlikud ja taastuvenergial
põhinevad lahendused (nt päikesepaneelide paigaldusvõimalus, LED-valgustus jne).
Käesoleva planeeringu puhul on tegemist Saku valla üldplaneeringu kohase detailplaneeringu
lahendusega.
Maakonna teemaplaneering
Planeeringualale ulatub riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla põhimaantee (Via Baltica) trassi asukoha
täpsustus 12,0-44,0 km ulatuses.
7
Saku valla Jälgimäe külas Saviaugu maaüksuse ja lähiala detailplaneering 2025
4.2 Krundi ehitusõigus ja kasutustingimused
Planeering näeb ette kolme krundi moodustamise, millest kaks on äri- ja tootmismaa ning üks
transpordimaa krunt.
Planeeritud ala jääb osaliselt kavandatavaks äri- ja tootmishoonete maaks ja osaliselt
kavandatakse pos nr 1 ja 2 kruntidele kaitsehaljastus olemasolevate elamute ja planeeritud
hoonete vahele.
Planeeritud krundi ehitisealune pind 40% krundi pindalast ja kõrgus kuni 3 korrust ja 14m
(maksimaalne kõrgus 18m on lubatud osaliselt tehnoloogilisest vajadusest tulenevalt mis
kaalutakse ja otsustataks iga hoone ehitusprojekti koostamise käigus). Maksimaalseks
ehitusmahuks on lubatud kahekordne ehitisealune pind, mis tagab ka et 3 kordne hoonestuse
osa ei oleks massiivne ja domineeriv.
Kui hoone maksimaalne kõrgus (18m) on tehnoloogilisest vajadusest tulenevalt vajalik,
kavandatakse see elamupiirkonnast eemale jäävasse alasse, et vältida liigset kontrasti
ümbritseva elamualaga.
Planeeringulahendus võimaldab ja soosib katusehaljastuse, vertikaalhaljastuse ning muude
sarnaste haljastuslahenduste rajamist, eesmärgiga parandada hoonestuse keskkonnakvaliteeti
ja visuaalset ilmet.
Kõik kõrvuti asetsevad hoonestatavad krundid võib liita. Liitmise korral saab liita kruntide
ehitisealused pinnad ja brutopinnad ning hoonete arv, maksimaalset kõrgust ning korruselisust
muuta ei saa. Samuti jäetakse võimalus kruntide liitmiseks kõrval asuva planeeringu (Teeääre,
Toominga, Küünimäe kinnistute, Metsaääre kinnistu osa ja lähiala detailplaneering.
Detailplaneering on kehtestatud Saku Vallavolikogu 19. juuni 2025 otsusega nr 23)
planeeritavate kruntidega pos 7-12 juhul kui tekib vajadus ühe suurema äri- ja tootmiskompleksi
rajamiseks.
Kruntide ehitusõigus:
Pos Plan Plan Suurim Suurim Hoone Maa Krundi Maa
nr krundi hoonete hoonete korruse- kõrgus sihtots täis
pealne
suurus ehitise- arv maa-
lisus tarbe ehituse suletud
alune
krundil Pinnast* osakaal bruto
protsent
pind
DP liigid pind
1 18374 7350 3 3 14/18 ÄV ja/või 40% 14500
TL ja/või
TT 0-100
2 19717 7890 3 3 14/18 ÄV ja/või 40% 15500
TL ja/või
TT 0-100
3 288 - - - - LT100 -
kokku 38379 15240 40% 30000
Märkused: - * maksimaalne kõrgus 18m on lubatud osaliselt tehnoloogilisest vajadusest
tulenevalt mis kaalutakse ja otsustatakse iga hoone ehitusprojekti koostamise käigus
- ehitusõigusega kruntidele on lubatud ühe maa-aluse korruse kavandamine krundi maapealse
ehitusalaga samas mahus
Ä – ärimaa, T – tootmismaa, L – transpordimaa.
8
Saku valla Jälgimäe külas Saviaugu maaüksuse ja lähiala detailplaneering 2025
ÄV – väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa, TL – laohoone maa, TT – tootmishoone
maa, OE – elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa, LT – tee ja tänava maa.
Sihtotstarvete osakaalu saab muuta järgmises projekteerimise staadiumis.
Arendaja peab tagama, et müra ei ületaks elamute juures kehtestatud normtasemeid ning müra
leevendusmeetmete elluviimine on (vajadusel) arendaja ülesanne.
4.3 Tänavate maa-alad ja liikluskorralduse põhimõtted
Planeeritud alale juurdepääsuks on koostatud piirkonna liiklusskeem. Liikluslahenduse aluseks
on K-Projekti poolt koostatud „Mõisavahe tee ja riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 16-18
ühendustee põhiprojekt. K-Projekt töö nr 22096 vt. Lisa nr 6.
Lahenduse aluseks on Projekteerimistingimused riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 16,8 ristmiku
ja kogujatee rajamise ning km 17,2 Mõisavahe tee ristmiku ja km 17,5 mahasõidu likvideerimise
ehitusprojekti koostamiseks, mis väljastati Transpordiameti korraldusega 12.05.2022 nr 1.1-
3/22/369. Detailplaneeringu lahendus on koostatud arvestades riigitee nr 4 Tallinn – Pärnu –
Ikla teemaplaneeringu „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha
täpsustamine km 12,0- 44,0“ trassikoridori.
Detailplaneeringu lahendus vastab Transpordiameti seiskohale, et juurdepääs planeeringualale
tagada kohalikult teelt.
Planeeritud alale juurdepääs toimub naaberala detailplaneeringus moodustatud transpordimaa
krundilt. Planeeritud transpordimaa krunt (pos nr 3) on kavandatud eraomandisse jäävana.
Parkimine on lahendatud omal kinnistul ja parkimiskohtade vajadus on arvutatud lähtuvalt
„Linnatänavad“ EVS 843:2016, kavandatud on 1 parkimiskoht 175 m2 brutopinna kohta.
Parkimiskohad võivad paikneda õualal väljaspool haljastatud krundiosa või hoone mahus.
Krundi parkimislahenduse koostamisel tuleb arvestada, et vähemalt 10% krundi pindalast on
haljastatud ala, sinna ei ole lubatud parkimisala, ladustamise vm kõvakattelise ala kavandamine.
Parkimisala ei ole lubatud kavandada ka hoonestusest vabale puhveralale. Puhveralas paikneva
kraavi hooldusteed saaks kasutada jalakäijate ühenduseks kui selline vajadus tekib.
Parkimisalad on planeeritud liigendatuna haljastusega, eelkõige suurekasvuliste puude
istutamisega, mis aitab leevendada soojussaarte mõju, vähendada ülekuumenemist ning
parandada väliruumi kvaliteeti ja visuaalset ilmet.
4.4 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted
Minimaalne haljastuse protsent hoonestatud kruntidel 10% kõigil kruntidel tagatakse.
Detailplaneeringus on ette nähtud planeeringuala piires tootmismaade ja elamumaade vahele
kaitsehaljastusmaa 30m. Kaitsehaljastus tähendab mitmerindelise kõrghaljastuse istutamist jne.
Krundi heakorra eest vastutab krundi omanik.
Tekkivad olmejäätmed kogutakse jäätmekonteineritesse, mis on planeeritud paigutada igale äri-
ja tootmismaa krundile sissesõidutee äärde. Konteinerite aukoht täpsustatakse ehitusprojekti
käigus. Olmejäätmete vedu ja edasine käitlemine peab olema korraldatud vastavalt Saku valla
jäätmehoolduseeskirjadele.
Detailplaneeringu lahendus on lähtunud valla üldplaneeringu põhimõttest ning on ette näinud
puhverala pos nr 1 ja 2 kruntidele (piirnevad elamumaaga). Puhverala on ca 30m laiune ning
võimaldab minimeerida kavandatava tegevuse võimalikke mõjusid naaberaladele, samuti on
9
Saku valla Jälgimäe külas Saviaugu maaüksuse ja lähiala detailplaneering 2025
elamukruntidele kehtestatud 25m laiune ehituskeeluvöönd kraavi teljest, mis koos tagavad
elamutele puhverala 55m planeeritavast hoonestusalast ja võimalikest müraallikatest.
5. Tehnovõrkude ja – rajatiste paigutus
Planeeritud ala varustatus tehnovõrkudega on lahendatud vastavalt võrguvaldajate tehnilistele
tingimustele. Tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse tööprojekti
koostamisel.
Elektrivarustus
Elektrivarustuse planeerimise aluseks on Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused 486375.
Detailplaneeringus on elektrivarustuse tagamiseks nähtud ette liitumine naaberplaneeringu
„Teeääre, Toominga, Küünimäe, Uueoti ja Metsaääre“ alajaamast. Pos nr 1 ja 2 elektriga
varustamiseks on krundi piirile planeeritud elektri liitumiskilp.
Lahendus täpsustub ehitusprojektis.
Veevarustus
Veevarustus on lahendatud vastavalt Saku Maja tehnilistele tingimustele nr ET-11044.
DP ala kavandatav veevajadus ja ärajuhitav reoveekogus - 6m3/d ja 180m3/kuus.
DP ala lähipiirkonna olemasolev veevarustuse allikas on Lepiku puurkaevpumpla, mis asub
kinnistul 71801:001:1671. Lepiku puurkaevpumpla toodangust ei piisa ühisveevärgiga liituvate
DP alade, sh Saviaugu DP ala, veega varustamiseks. Täiendava veevajaduse tagamiseks
piirkonnas tuleb Lepiku puurkaevpumpla asemele rajada uus veetöötlusjaam koos II astme
mahutitega ,vajalike torustike, elektri – ja automaatikasüsteemide ning veetöötlusega. Saku
valla ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kavas aastateks 2024-2035 nähakse ette
Lepiku puurkaevpumpla rekonstrueerimine koos veetöötlusjaama ning ühisveevärgi
magistraaltorustike rajamisega. Planeeritavate kinnistute pos nr 1 ja pos nr 2 tarbeks näha ette
ühendus Teeääre, Toominga, Küünimäe, Uueoti ja Metsaääre kinnistute ning lähiala
detailplaneeringuga kavandatud veetorustikult (vt. Lisa 1.1).
Väljavõte teostada kolmikuga ning näha ette siibrid kummaski suunas. Ühendustorustik näha
ette piki POS 9 kinnistut. Planeeritavatele äri- ja tootmismaa kinnistutele näha ette eraldiseisvad
liitumispunktid - sulgarmatuur PE-otstega, spilndlipikenduse ja kapega. Liitumispunktid näha
ette kuni 1m kaugusele kinnistupiirist avalikult kasutatavale maale.
AS Saku Maja poolt tagatav minimaalne rõhk ühisveevärgiga liitumispunktis on 2 bar. Projektis
näidata ära kinnistule vajalik veekogus l/s, m³/h ja m³/d.
Ühisveevärgi rajamise eelduseks on, et see toimub kas ühe huvitatud isiku rahastusel või mitme
huvitatud isiku samaaegsel kaasrahastusel. DP ala liitumistasu maksmise tingimustes ja liitumise
ajas kokku leppimine toimub liitumislepingu sõlmimisega. Enne Lepiku veetöötlusjaama
rekonstrueerimist ja II-astme mahutite rajamist ei ole võimalik DP-alal liituda ühisveevärgiga
Kanalisatsioonivarustus
Kanalisatsioonivarustus on lahendatud vastavalt Saku Maja tehnilistele tingimustele nr ET-
11044.
DP ala kavandatav veevajadus ja ärajuhitav reoveekogus - 6m3/d ja 180m3/kuus.
DP alale lähim olemasolev toimiv ühiskanalisatsioonitorustik paikneb Lepatriinu tee ja 11340
Tallinn-Saku-Laagri tee ristmikul. Saku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas
10
Saku valla Jälgimäe külas Saviaugu maaüksuse ja lähiala detailplaneering 2025
(ÜVK kava) aastateks 2024-2035 nähakse ette ühiskanalisatsiooni magistraaltorustike rajamine
koos reoveepumplatega . Lisaks näeb arendamise ÜVK kava ette Tänassilma külla reovee
ühtlustusmahuti rajamise koos torustike ja pumplaga. Ühiskanalisatsiooni rajamise eelduseks
on, et see toimub kas ühe huvitatud isiku rahastusel või mitme huvitatud isiku samaaegsel
kaasrahastusel. DP ala liitumistasu maksmise tingimustes ja liitumise ajas kokku leppimine
toimub liitumislepingu sõlmimisega.
Käesolevate tehniliste tingimuste koostamise hetkel on AS Tallinna Vesi ja AS Saku Maja vahel
kokku lepitud reovee vastuvõtmise võimsus (vooluhulgad) limiteeritud. Seetõttu ei ole
käesoleval hetkel võimalik AS-le Saku Maja kuuluvasse ühiskanalisatsiooni täiendavaid reovee
koguseid juhtida. AS Tallinna Vesi viib ellu eelvoolu rekonstrueerimise projekti. AS Tallinna Vesi
hinnangul tekib võimekus AS-lt Saku Maja täiendavaid reovee vooluhulki vastu võttu 2026.a
alguses.
Saku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035 näeb ette
Tänassilma külla reovee ühtlustusmahuti rajamise koos torustikega.
Liitumine ja teenuse tarbimine saab võimalikuks peale AS-le Tallinna Vesi kuuluva
eelvoolutorustiku rekonstrueerimist ning ühtlustusmahuti koos torustikega rajamist. DP ala
liitumistasu maksmise tingimustes ja liitumise ajas kokku leppimine toimub liitumislepingu
sõlmimisega.
Kinnistutel tekkiv reovesi tuleb kokku koguda ning suunata ühiskanalisatsiooni. Teeääre,
Toominga, Küünimäe, Uueoti ja Metsaääre kinnistute ning lähiala detailplaneeringuga on
kavandatud reoveepumpla rajamine, mis on Sauviaugu DP ala reovee eelvooluks. Pos nr 1 ja
pos nr 2 kinnistute tarbeks näha ette ühendus Teeääre, Toominga, Küünimäe, Uueoti ja
Metsaääre kinnistute ning lähiala detailplaneeringuga kavandatud kanalisatsioonitorustikult.
Ühendustorustik näha ette piki POS 9 kinnistut. Planeeritavatele äri ja tootmismaa kinnistule
näha ette eraldiseisvad liitumispunktid ühiskanalisatsiooniga, teleskoopne kontrollkaev min
D400 malmluugiga, kuni 1m kaugusele kinnistu piirist avalikult kasutatavale maale.
Projektis näidata ära DP alal tekkiv reovesi l/s, m³/h ja m³/d.
Perspektiivselt rajatavad, arendamise kavas planeeritud torustikud ja rajatised, tuleb Saviaugu
detailplaneeringuala elluviijal katta läbi liitumistasu. Liitumistasu arvestatakse sama
proportsiooniga ehituse kogumaksumusest, mille moodustab detailplaneeringuala
liitumisvõimsus kogu piirkonna reoveetarbimisvõimsusest.
Planeeritavate ühisveevarustuse- ja ühiskanalisatsioonitorustike tarbeks näha ette AS Saku Maja
kasuks tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõiguse seadmine. Isikliku kasutuõiguse sisuks on
torustike omamine, kõikide toimingute teostamine, mis on vajalikud ühisveevärgitorustike
ehitamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks, korrashoiuks, asendamiseks, remontimiseks,
kasutusse andmiseks ja likvideerimiseks, ning muul viisil ekspluateerimiseks
ühisveevärgitorustike talituse tagamise eesmärgil. Isiklik kasutusõigus seatakse tähtajatult ja
tasuta. Isikliku kasutusõiguse ala näha ette samas ulatuses, kui on Keskkonnaministri poolt
16.12.2005 vastu võetud määruses nr 76 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“
sätestatud.
Sademeveelahendus
Sademe- ja drenaažvett ei ole lubatud juhtida ühiskanalisatsiooni süsteemi. AS-le Saku Maja
kuuluvad eelvoolusüsteemid sademevee ärajuhtimiseks puuduvad.
Kinnistu piirneb kolmest küljest Aiandi ja Topi kraavidega, mis on ka antud piirkonnale
sademevee eelvooluks. Samuti on naaberplaneeringus Saviaugu ja Küünimäe kinnistu piirile ette
11
Saku valla Jälgimäe külas Saviaugu maaüksuse ja lähiala detailplaneering 2025
nähtud kraav. Olemasolev maaparandussüsteem likvideeritakse. Sadeveed Saviaugu kinnistul
juhitakse kõrval paiknevatesse eelvoolu kraavidesse, mille lahendus tehakse koos hoonete
projektidega.
Arendajal on kohustus rajada õli- ja liivapüüdur, kui planeeringualal on üle 20 parkimiskoha, sh
rekkate laadimiskohad loetakse parkimiskohtadena.
Soojusvarustus
Hoonete soojusvarustus on lahendatud gaasivõrguga liitumisel. Gaasiga liitumine on
planeeritud vastavalt Adven Eesti AS tehnilistele tingimustele, mis on väljastatud 02.12.2024
Planeeritud gaasitorustiku liitumine toimub naaberplaneeringu „Teeääre, Toominga, Küünimäe,
Uueoti ja Metsaääre“ pos nr 16 transpordimaal asuvast gaasitorustikust ning pikeneb kuni
planeeringualani mööda naaberplaneeringu pos nr 9 transpordimaad. Krundi piiridele on
planeeritud liitumispunktid (maakraanid).
Gaasitorustike läbimõõdud, materjal ja täpne asukoht täpsustatakse ehitusprojektiga.
6. Ehitusprojekti koostamise ja ehitamise nõuded
6.1 Olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele
Olulisemad arhitektuurinõuded on:
- välisviimistlusmaterjalidena kasutada piirkonda ja hoone funktsioonile sobivaid materjale;
- katuse tüüp: lamekatus- või väiksema kaldega kaldkatus, kus katuse kaldeks on lubatud 0-
20°. (Eraldi hooned või hoone osad kuhu saab integreerida päikesepaneele (kõige
efektiivsem kaldenurk 30-40°) või tootmistehnoloogiast tulenevad katused või katuse osad
võivad vajada ka suuremat kallet mida võib täpsustada ehitusprojektiga ;
- hoone suurim lubatav korruselisus 3;
- hoone suurim lubatav kõrgus 14m, tehnoloogilisest vajadusest tulenevalt osaliselt kuni 18m
meetrit (otsustatakse ehitusprojekti staadiumis). Kui hoone maksimaalne kõrgus (18m) on
tehnoloogilisest vajadusest tulenevalt vajalik, kavandatakse see elamupiirkonnast eemale
jäävasse alasse, et vältida liigset kontrasti ümbritseva elamualaga;
- piirete lubatud kõrgus kuni 2 meetrit. Piirdeaiad on lubatud rajada äri- ja tootmismaa ning
ärimaa kruntide piiridesse. Piirdeid ei ole lubatud rajada kraavi eesvoolu kaitsevööndisse.
Plankaedade püstitamine on keelatud.
6.2 Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks
- Maaparandusehitise eesvoolu ja planeeringu ala ühisosa ehitusprojektid peab esitama Maa-
ja Ruumiametile kooskõlastamiseks;
- Arendusega seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee
kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks;
- Ehitusprojekti koosseisus esitada maastikuarhitekti koostatud haljastusprojekt tänavamaale
ning kruntidele. Kruntide väliruumi lahendus ja istutatavate taimede liigiline koosseis ja
istutusalad määrata haljastusprojektis. Kaitsehaljastus kavandada piisavalt tihe, kasutades
erinevaid piirkonnale sobivaid puu- ja põõsa liike (suve- ja igihaljaid). Uue haljastuse
rajamisel tuleb tagada tänavahaljastusele vajalik kasvuruum lähtetasemel „hea“. Tagada
kõrghaljastusele vajalikud kasvutingimused ja nõutavad kaugused hoonetest,
tehnovõrkudest ja teedest. Haljastusprojekti koostamisel tuleb võtta arvesse Eesti standardi
12
Saku valla Jälgimäe külas Saviaugu maaüksuse ja lähiala detailplaneering 2025
EVS 843:2016 „Linnatänavad“ nõudeid ja EVS 939-2:2020 Puittaimed haljastuses. Osa 2:
Ilupuude ja -põõsaste istikute kvaliteedinõuded .
- Uute äri- ja tootmisobjektide kavandamisel eelistada keskkonnasõbralikku tootmist, hoiduda
suure jäätmetootluse, müra, õhusaaste jm negatiivse keskkonnamõjuga seotud
ettevõtlusest;
- Vee- ja kanalisatsiooni projekt teostada vastavalt projekteerimisnormidele: EVS 921:2022
„Veevarustuse välisvõrk“, EVS 848:2021 „Väliskanalisatsioonivõrk“ ning teistele kehtivatele
õigusaktidele;
- Kõik ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumisega ning torustike rajamisega kaasnevad kulud
tasub liituja;
- VK liitumispunktide rajamiseks, ehitusprojekti koostamiseks, taotleda eraldi tehnilised
tingimused AS-lt Saku Maja;
- Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2023 „Juhised
radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“
- Müra ja saastetundlikke objekte detailplaneeringu alale ei kavandata ning äri-
ja tootmishoonete jaoks maantee müratõkkerajatisi ei ole vaja kavandada.
Samas tuleb arvestada maanteest põhjustatud müraga ning hoonete
projekteerimisel tuleb järgida järgmisi põhimõtteidEesti standardi EVS
842:2003 "Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest" tabeli 6.3
"Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüratasemest"
kohaselt tuleb planeeringuala äri- ja tootmishoonete maantee poolse külje
välispiire projekteerida minimaalselt selliselt, et mitmest erineva
heliisolatsiooniga elemendist välispiirde ühisisolatsioon oleks vähemalt R'w+Ctr
≥ 35 dB;
- Äri- ja tootmismaa ning elamumaa vahelise kaitsehaljastuse ala laius on 30m;
- Elektrilevi OÜ´ga kooskõlastada tööjoonised;
- Eesti geoloogilise baaskaardi (mõõtkava 1:50 000) andmetel asub planeeringuala kaitsmata
ja nõrgalt kaitstud põhjaveega alal ning seetõttu tuleb ehitustegevust kavandades arvestada,
et tööde tegemiseks kasutatavad masinad oleksid tehnilistelt korras ning vältida tuleb
võimalikku pinnase- ja põhjaveereostust;
- Liiklusest tulenevad müratasemed peavad müratundlike hoonetega aladel vastama
keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” kehtestatud asjakohase
mürakategooria normtasemetele.
- Hoonete planeerimisel tuleb arvestada standardi EVS-EN 17037:2019+A1:2021 “Päevavalgus
hoonetes” nõuetega;
- Mürarikkad seadmed, laadimisalad jms ei tohi jääda elamute poolsele küljele. Juhul kui
mürarikkad seadmed, laadimisalad jms paikneb elamute poolsel küljel, tuleb rakendada
erimeetmeid;
- Äri- ja tootmistegevuse kavandamisel tuleb eelistada vähese keskkonnamõjuga (sh müra)
tegevusi, mille puhul märkimisväärsed negatiivsed mõjud ei levi hoonest väljapoole;
- Suurema müratasemega seadmed ja tööprotsessid tuleb paigutada hoonete siseruumidesse;
- Vastavalt keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määrusele nr 71 tuleb uute
tehnoseadmete (nt jahutus- ja ventilatsiooniseadmed) paigaldamisel ning kasutamisel II
kategooria müratundlikel aladel (lähimate eluhoonete juures) tagada müratase, mis on
väiksem kui 50 dB päeval (Ld) ja 40 dB öösel (Ln);
- Suurema müratasemega seadmed ja tööprotsessid tuleb paigutada hoonete siseruumidesse;
- Hoonest väljapoole jäävate tehnoseadmete (nt ventilatsiooniseadmed või küttesüsteemid)
paigutamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et seadmete avad oleks suunatud elu- ja
ühiskondlikest hoonetest võimaliku kaugele;
13
Saku valla Jälgimäe külas Saviaugu maaüksuse ja lähiala detailplaneering 2025
- Tehnoseadmete valimisel on soovitatav eelistada masinaid/seadmeid, mille poolt tekitatav
müratase (helivõimsustase, LwA) on väiksem;
- Vajadusel tuleb tehnoseadmete ümber rajada lokaalsed müraekraanid või
mürasummutuskastid. Meetmed võivad olla vajalikud eelkõige öiste (rangemate) müra
normtasemete tagamist silmas pidades;
- Planeeringuala idaosas on sobilikud eelkõige vähese mõjuga lao-, kontori- ja büroohooned,
mille puhul ei ole põhjust eeldada märkimisväärset müra teket. Seega on soovitatav vältida
mürarikaste tööprotsesside kavandamist ja läbiviimist planeeringuala idapoolsel küljel.
Võimalikud laadimisalad jm aktiivsema tegevusega piirkonnad (sh parklad) on hetkel
kavandatud elamupiirkondadest vastassuunas. Seega toimib antud lahenduse korral
kavandatav hoonestus ühtlasi ka müratõkkena;
- Piirkonnas on karuputke leviala. Karuputke levialaga seoses tekkivate võimalike ohtudega
tuleb pinnasetööde planeerimisel arvestada ning pinnasetöödel tuleb rakendada meetmeid,
mis ei soodustaks karuputke levikut.
7. Tuleohutuse tagamine
Detailplaneeringus kavandatud hoonete tulepüsivusklass määrata edaspidise projekteerimise
käigus vastavalt Siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“. Tuleohutuskujad ja ehitiste
tulepüsivusklassid määratakse ehitusprojekti koosseisus igale konkreetsele hoonele või
rajatisele. Detailplaneeringus planeeritud hooned liigituvad tuleohutusest tulenevalt VI
kasutusviisi alla.
Projekteeritavate hoonete tuleohutuse osa lahendada vastavalt:
Siseministri määruse 18.02.2021 nr. 10 „ Veevõtukoha rajamise, katsetamise,
kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ja kord“
Päästetööde tegemise tagamiseks peab päästemeeskonnal olema tagatud ehitistele piisav
juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega. Kavandatud hoonete
juurepääsuteed peavad olema vähemalt 3,5 m laiad. Ehitise kustutamiseks vajalik informatsioon
peab olema tulekahju korral kergesti kättesaadav.
Hoonete projekteerimisel arvestada kehtivate normide ja nõuetega.
Planeeringus on arvestatud, et tuletõrje veehüdrandid paiknevad avalikul tänaval (kavandatud
naaberala planeeringus). Lahendus täpsustub projekteerimisel.
Lepiku puurkaevpumpla rekonstrueerimise ja II-astme väljaehitamise järgselt on
ühisveevarustuse
torustikust võimalik tagada vooluhulka 10 l/s 3 tunni jooksul. Eelduseks on ka piirkonna
olemasoleva ning erinevate detailplaneeringutega kavandatavate veetorustike ringistamine piki
Mõisavahe teed. Juhul, kui tuletõrjevee vajadus ületab 10 l/s, tuleb detailplaneeringualale ette
näha piisava mahuga tuletõrjeveemahuti(d), mis lahendatakse järgmises projekteerimise
staadiumis ja kooskõlastatakse täiendavalt Päästeametis.
Detailplaneering näeb ette võimaluse kruntide liitumiseks ning liidetavate kruntide ehitusõiguse
ehitamise nende summana.
Saavutamaks paindlik lahendus on võimalus ehitada hooned ka krundi piirile, tagamaks
tuleohutuse nõuded on krundi piirile ehitamisel vajalik tulemüüri rajamine.
Ehitusprojekti koostamisel kooskõlastatakse lahendus Päästeametiga.
14
Saku valla Jälgimäe külas Saviaugu maaüksuse ja lähiala detailplaneering 2025
8. Keskkonnakaitse abinõud
Planeeritud äri- ja tootmismaa krundid tuleb varustada prügikogumise konteineritega. Kruntidel
tekkivad jäätmed tuleb koguda liigiti vastavalt Saku valla jäätmehoolduseeskirjale.
Hoone ehitusprojektis tuleb ära näidata mahutite asukohad, et jäätmete liigiti kogumine oleks
tagatud. Arvestama peab vähemalt segaolme, paber ja kartongi, pakendi, klaasi ja biojäätmete
liigiti kogumisega. Jäätmete äraveoks tuleb sõlmida leping piirkonda teenindava jäätmete
äraveoga tegeleva ettevõttega.
Ehitustegevuse käigus tekkinud ehitusjäätmed on kohustuslik üle anda jäätmeluba omavale
firmale.
Lõpliku valiku tegemisel kütteliikide valikul on kõik alternatiivid ja kütteliikide kombinatsioonid
aktsepteeritavad, soovitame iga variandi puhul rakendada sellele sobivaid negatiivset
keskkonnamõju leevendavaid meetmeid (optimaalne kütterežiim, eeskujulik hoonete soojustus,
küttesüsteemina toimivad efektiivsed tehnoloogiad).
Detailplaneeringulahenduse kohasel tegevusel ei ole ette näha ehitisi, millele ehitusprojekti
koostamise etapis tuleks läbi viia keskkonnamõju hindamine.
Vastavalt Terviseameti kirjale on juhitud tähelepanu, et radoonisisaldus ei ole pinnases ühtlaselt
jaotunud ning normaalse radoonisisaldusega piirkonnas võib esineda kõrge radoonisisaldusega
alasid. Sellest tulenevalt teostatakse radoonitaseme mõõtmised koos ehitusgeoloogiliste
uuringutega hoonete ehitusprojekti staadiumis.
Ehitusprojekti koostamisel arvestada radooni vähendamise meetmetega ja siseruumides tuleb
tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete
kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule.“. Radoonitõrje kohapealt on oluline
korralik ehituskvaliteet, mille all peetakse silmas ühtlast vundamenti, seinaosade suletud
liitekohti, korralik ventilatsioonisüsteem jne.
9. Kuritegevuse ennetamine
Hoonete paiknemine ja alade vaadeldavus ning juurepääsu teede valgustatus võimaldab
korraldada efektiivse naabrivalve piirkonna. Vandalismiakte ja sissemurdmiste riske
vähendavad ka hoonete uste ja akende turvaliseks muutmine, kasutades vastupidavaid ukse- ja
aknaraame ning ukselukke. Autode parkimine krundil (tagatud on normidele vastav parkimine)
vähendab autodega seotud kuritegevuse riske. Kavandatud äri- ja tootmismaa ning ärimaa
krundid on lubatud piirata piirdeaiaga (Piirdeaedu ei ole lubatud rajada väljapoole krundi piire,
kraavi ja selle eesvoolu kaitsevööndisse, rohelisse võrgustikku)
Kruntide välisruumi läbimõeldud planeerimine (maastikukujundus) ja nende korrashoid
suurendavad peremehetunnet ja vähendavad seeläbi kuriteohirmu ja vandalismi. Alade
korrashoid on oluline kuritegevust ennetavate aspektide puhul.
10. Servituutide vajadus
Kehtivad kitsendused:
- planeeritud ala läbib Aiandi (K-1, K-2, K-3) eesvoolu kraav maaparandussüsteem
(4109450010690002). Eesvoolukraavi veekaitsevööndi ulatus on mõlemal kaldal 1m ja
eesvoolukraavi kaitsevööndi ulatus on tiheasustusalal mõlemal kaldal 7 meetrit;
- planeeritud alale ulatub Topi 4 eesvoolu kraav (41094500106900021M), mille
veekaitsevööndi ulatus on mõlemal kaldal 1m ja eesvoolu kaitsevööndi ulatus on
tiheasustusalal mõlemal kaldal 7 meetrit.
15
Saku valla Jälgimäe külas Saviaugu maaüksuse ja lähiala detailplaneering 2025
11. Planeeringu elluviimise tegevuskava ja vajalikud kokkulepped
Detailplaneeringu elluviimise eelduseks on piirkonnas välja ehitatud ÜVK ja Teeääre, Toominga,
Küünimäe kinnistute, Metsaääre kinnistu osa ja lähiala detailplaneeringuga ettenähtud
juurdepääsuteede olemasolu.
Detailplaneeringu elluviimise tegevuskava:
- I etapp – katastritoimingud kruntideks jagamiseks ja sihtotstarvete muutmiseks;
- II etapp – vajalike servituutide seadmine;
- III etapp – tehnovõrkude ja rajatiste ehitamiseks tehniliste tingimuste taotlemine;
- IV etapp – ehitusprojektide koostamine, kooskõlastamine ja ehituslubade taotlemine
tehnovõrkude ja rajatiste väljaehitamiseks;
- V etapp – ehituslubade väljastamine tehnovõrkude ja rajatiste ehitamiseks; planeeritud
tehnovõrkude ehitamine, kasutusloa saamine; tänava-, kaitsehaljastuse rajamine;
- VI etapp – hoonete ehituslubade taotlemine ja väljastamine;
- VII etapp – hoonete kasutuslubade taotlemine ja väljastamine.
Detailplaneeringu elluviimise tegevuskavas teatud etappe saab teha ka paralleelselt ning ka ala
ise saab välja arendada osade kaupa, kuid hoonetele väljastatavate kasutuslubade
eeltingimuseks on teede- ja trasside kasutusload
Planeeringu teede, tehnovõrkude väljaehitamine ja kaitsehaljastuse rajamine on arendaja
kohustus.
Transpordiamet ei võta PlanS §131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringualaga seotud
rajatiste väljaehitamiseks.
Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete
rakendamiseks.
11.1 Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud
Mõju majanduslikule keskkonnale
Planeering näeb ette kahe äri- ja tootmismaa krundi ning ühe transpordimaa krundi
moodustamise, millele on kavandatud tootmis- ja teenindusettevõtete hoonestus.
Loob eeldused uute töökohtade tekkeks Saku vallas;
Suurendab kohaliku omavalitsuse maksutulu;
Parandab piirkonna ettevõtluskeskkonna atraktiivsust ning toetab kohaliku taristu
(teeühendused, tehnovõrgud) kasutust ja tasuvust.
Negatiivseid majanduslikke mõjusid ei ole ette näha – investeeringute ja töökohtade loomine
toetab piirkonna arengut.
Mõju sotsiaalsele keskkonnale
Planeeringu elluviimine mõjutab sotsiaalset keskkonda positiivselt, pakkudes uusi töövõimalusi
ning parandades piirkonna elukeskkonna mitmekesisust. Planeeringuga ei kaasne elamualade
või avaliku ruumi vähenemist ega sotsiaalsete teenuse kättesaadavuse halvenemist.
Planeeringu rakendamine võib soodustada ümbruskonna elukeskkonna arengust ja tõsta
piirkonna väärtust.
16
Saku valla Jälgimäe külas Saviaugu maaüksuse ja lähiala detailplaneering 2025
Mõju kultuurilisele keskkonnale
Planeeringualal ei paikne kultuurimälestisi ega väärtuslikke ajaloolisi struktuure. Planeeringuala
läheduses paikneb arheoloogiamälestis Asulakoht (mälestise registri nr - 18911) kuid
planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis võiksid kahjustada mälestist või selle visuaalset
identiteeti.
Mõju looduskeskkonnale
Planeeringu elluviimisel tuleb järgida ehitustegevuse ja heitvee käitlemisega seotud nõudeid, et
vältida võimalikke negatiivseid mõjusid pinnasele ja veerežiimile. Haljastuse ja sadevee
lahendused on planeeringus ette nähtud, mis aitab vähendada negatiivset mõju keskkonnale.
Müra ja õhusaaste jäävad kohalike normide piiresse ning neid reguleeritakse projektlahenduste
ja ehitusloa menetluse käigus.
Kokkuvõttes on looduskeskkonnale avalduv mõju minimaalne ja juhitav.
Planeeritud tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke mõjusid kultuurilisele,
majanduslikule, sotsiaalsele ja looduskeskkonnale. Lühiajalised negatiivsed mõjud on
ehitusperioodil, pikemaajalised mõjud puuduvad.
Planeeringu elluviimisel ei avalda kavandatav tegevus olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas
pöördumatuid muutusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit,
looduskaitsealuseid objekte ega vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline
ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning
taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub. Oht inimeste tervisele ja keskkonnale ning
õnnetuste esinemise võimalikkus on kavandatava tegevuse puhul minimaalne.
Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha.
Oht inimese tervisele avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb
kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest.
Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb
hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema
spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib
tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed.
Koostatud on Mõisavahe tee ja riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 16-18 ühendustee põhiprojekti
keskkonnamõju eelhinnang, koostaja Lemma OÜ 2023. KMH eelhinnangu koostaja ei pea antud
projekti puhul keskkonnamõju hindamise algatamist vajalikuks järgnevalte põhjustel:
1) Projektiga ei kaasne eeldatavalt negatiivset mõju Natura 2000 võrgustiku alale.
2) Projektiga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks
keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke või
mürataseme suurenemist.
3) Lähtudes projektiga hõlmatud ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja
maakasutusest, ei põhjusta kavandatav tegevus antud asukohas olulist keskkonnamõju.
Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on valdavalt ehitusaegsed ning nende ulatus piirneb
peamiselt teemaaga. Samuti on avariiolukordade esinemise tõenäosus väike, juhul kui järgitakse
korrektseid ehitusvõtteid.
4) Kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade
taastumisvõime ületamist.
5) Tegevusega ei kaasne olulist liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste suurenemist,
mistõttu ei ole oodata ülenormatiivsete tasemete esinemist.
6) Kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket.
17
Saku valla Jälgimäe külas Saviaugu maaüksuse ja lähiala detailplaneering 2025
12. Planeeringu realiseerimisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja
Detailplaneeringu realiseerimisega ei kaasne otseseid kahjusid. Planeeringus realiseerimisest
tulenevate võimalike kahjude hüvitamine määratakse vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele
seadustele.
18
Saku valla Jälgimäe külas Saviaugu maaüksuse ja lähiala detailplaneering 2025
III LISAD
Lisa 3.1 Saku Maja Tehnilised tingimused nr ET-11044
Lisa 3.2 Telia Eesti AS tehnilised tingimused nr 39368727
Lisa 3.3 Adven Eesti AS tehnilised tingimused
Lisa 3.4 Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused nr 486375
19
Saku valla Jälgimäe külas Saviaugu maaüksuse ja lähiala detailplaneering 2025
IV JOONISED
Joonis nr 1 Asukohaskeem
Joonis nr 2 Ruumilise keskkonna analüüsi joonis
Joonis nr 3 Tugiplaan
Joonis nr 4 Põhijoonis
Joonis nr 5 Tehnovõrkude koondplaan
20
V KOOSTÖÖ JA KOOSKÕLASTUSED
Jrk. Koostööd teinud Koostöö tegija arvamus Arvamuse nr Planeerija kommentaarid
nr organisatsioon
1 Elektrilevi OÜ Kooskõlastatud tingimustel: Lisa 5.1 Tingimus lisatud nõudena ehitusprojekti
koostamiseks p. 6.2
Nr 4043008965 Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt
13.02.2025 Marge Kasenurm
2 AS Saku Maja Palun lisada seletuskirja p5 Veevarustus alla tingimus - „Ühisveevärgi Lisa 5.2 Dp seletuskiri on täiendatud
rajamise eelduseks on, et see toimub kas ühe huvitatud isiku rahastusel või
19.02.2025
mitme huvitatud isiku samaaegsel kaasrahastusel. DP ala liitumistasu
maksmise tingimustes ja liitumise ajas kokku leppimine toimub
liitumislepingu sõlmimisega. Enne Lepiku veetöötlusjaama
rekonstrueerimist ja II-astme mahutite rajamist ei ole võimalik DP-alal
liituda ühisveevärgiga.“ Kanalisatsiooni lõigus on vastav märkus kenasti
olemas. Tehnovõrkude koondplaan sobib.
Kertu Nurklik
3 Adven Eesti AS Lugeda kooskõlastatuks Adven Eesti AS-i poolt gaasitorustike osas Lisa 5.3
detailplaneering: Saku vallas Jälgimäe külas Saviaugu maaüksuse ja lähiala
AD-2025-04-05
detailplaneering; objekti asukoht: Harju maakond, Saku vald; töö nr. 09/23
02.04.2025 kuupäevaga 12.02.2025a. Ruum ja Maastik OÜ korraldaja Saku
Vallavalitsus huvitatud isik Urban Management OÜ
Aleksander Aan
4 Maa- ja Ruumiamet Terviktekst vt Lisa 5.4 Lisa 5.4 Detailplaneeringu materjale on täiendatud
20.02.2025 Detailplaneeringu põhijoonist, tehnovõrkude koondplaani ja seletuskirja
täiendada alljärgnevalt:
Nr 13.2-2/25/2387-2
Saku valla Jälgimäe külas Saviaugu maaüksuse ja lähiala detailplaneering 2025
Alusplaanile kanda koordinaatvõrk ja põhjasuund.
Planeeringuala läbiv Topi 4 eesvool (Rõõmu kraav) on näidatud osaliselt
likvideeritavana. Eesvoolu uueks asukohaks on planeeritud krundi pos. 1
põhjapoolne piir. Kanda joonistele planeeritava eesvoolu kitsendused.
Eesvoolu kaitsevööndisse hoonestusala mitte planeerida.
Tulenevalt MaaParS § 48 lg 2 eesvoolu kaitsevööndisse kõrghaljastust
mitte rajada.
Kajastada seletuskirjas eesvoolu ümbertõstmist.
Seletuskirjas parandada lause „Maaparandusehitise eesvoolu ja
planeeringu ala ühisosa ehitusprojektid peab esitama Põllumajandus- ja
Toiduametile kooskõlastamiseks“, kuna 2025. aasta 1. jaanuarist liikusid
Põllumajandus- ja Toiduametist maaparanduse valdkonna ülesanded Maa-
ja Ruumiametisse.
Vastavalt planeerimisseaduse § 133 lg 1 esitada detailplaneering
kooskõlastamiseks Maa- ja Ruumiametile, mis on kohaliku omavalitsuse
ülesanne.
Anu Nemvalts
Maaparanduse ja riigimaade teenistuse direktor
22
Saku valla Jälgimäe külas Saviaugu maaüksuse ja lähiala detailplaneering 2025
23