dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Transpordiamet
Valjaminev kiriAvalik

Kiri

Transpordiamet · 28. jaanuar 2026
Viit
7.2-2/26/5306-6
Registreeritud
28. jaanuar 2026
Dokumendi liik
Valjaminev kiri
Adressaat
Saku Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine
Sari
7.2-2 Teetaristu detail-, eri, maakonna detailplaneeringute ja keskkonnamõju strateegiliste hinnangute kooskõlastamine
Toimik
7.2-2/2026
Vastutaja
Jana Prost (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus)

Failid

  • 📎7.2-2265306-6 28.01.2026 Valjaminev kiri.asice5391 KB

Sisu (failidest)

LEGEND plan. ala piir KRUNDI KASUTAMISE TINGIMUSTE TABEL naaberplaneeringu planeeringuala piir parkimiskohtade arv normatiivne / kavandatud olemasolev katastriüksuse piir hoonete ehitisealune pind maapealne (m²) maa sihtotstarve ja osakaalu % (KÜ liikide maa sihtotstarve ja osakaalu % (DP liikide plan./ naaberplaneeringus plan. krundi piir maapealne suletud brutopind (m²) plan. ajutise krundi piir hoone kõrgus maapinnast (m) * suurim hoonete arv krundil (tk) krundi planeeritud suurus (m²) 1 plan. positsiooni number Ä ja/või T 0-100% kaupa) kaupa) 14/18m 7350 m2 1 7a plan. ajutise krundi positsiooni number suurim korruselisus 1 3 täisehituse protsent 18374 m2 KRAAV1 9 naaberplaneeringus plan. positsiooni number 83 KRAAV1 KRAAV1 5 plan. hoonestusala KR AVA 1 pos. nr. 1 naaberplaneeringus plan. hoonestusala KR AA olemasolev hoone 30 V1 ÄV ja/või TL ja/või Ä ja/või T 0-100 3K plan. hoone võimalik asukoht ja korruselisus 1 18374 7350 1 3 14/18 14500 40% 83 83 TT 0-100 KR 3K AA V1 3K naaberplaneeringus plan. hoone võimalik asukoht ja korruselisus 30 2 19717 7890 1 3 14/18 ÄV ja/või TL ja/või Ä ja/või T 0-100 15500 40% 89 89 TT 0-100 10 plan. tulemüüri võimalik paiknemine KR AA V 3K 1 plan. autoliikluse ala 3 288 - - - - LT100 L100 - - - - KR Ä ja/või T 0-100% naaberplaneeringus plan. autoliikluse ala AV A 38379 15240 30000 40% 172 172 1 14/18m 7890 m2 1 P3 plan. parkimiskoht ja kohtade arv 2 3 ÄV - väikeettevõtluse hoone ja tootmishoone maa; TL - laohoone maa; TT - tootmishoone maa 2 19717 m2 KR AA plan. jalgrataste parkimiskoht kõvakattelisel alal, võimalik asukoht V1 89 * - maksimaalne kõrgus 18m on lubatud osaliselt tehnoloogilisest vajadusest tulenevalt mis kaalutakse ja otsustatakse iga hoone ehitusprojekti käigus. plan. kergliiklustee KR AA V1 1a naaberplaneeringus plan. kergliiklustee 2 P2 P7 P7 KR plan. juurdepääs krundile 1b P7 AA P7 V1 14 7 P7 2 14 P4 P7 2b plan. sõidukite juurdepääs hoonesse, võimalik asukoht P6 P6 2a P6 P6 P6 5 plan. likvideeritav objekt P6 P6 P6 P7 7 2,7 P6 P3 olemasolev ja plan. eesvoolu veekaitsevööndi ulatus 1m 4 KRUNTIDE MOODUSTAMISE TABEL KRAAV1 P3 P3 P3 5 5,4 3 KRAAV1 5 P5 KRAAV1 olemasolev ja plan. eesvoolu kaitsevööndi ulatus 7m P5 KRAAV1 4 krundi liidetavate, KRAAV1 2,7 P5 P5 KRAAV1 planeeritud krundi ajutise lahutatavate osade senine 7 KRAAV1 KRAAV1 plan. ümbertõstetava kraavi võimalik asukoht 4 KRAAV1 sihtotstarve (kü sihtotstarve KRAAV1 2,5 planeeritud krundi osade 2.00 pos. 0.99 6.00 0 0.5 2.50 KRAAV1 varem proj. puuraugu kuja (50m) nr. liik) suurus m² pos nr moodustatakse kinnistutest (nr) m² suurused m² (kü liik) L 100% KRAAV1 P5 KRAAV1 P5 ÜP kohane perspektiivne või rekonstrueeritav, sh oluliselt muudetav 4 - KRAAV1 P5 14 1a Metsaääre (71801:003:1021, suurus 31222 m² ) 5692 M100 3 - - - 9 KRAAV1 KRAAV1 KRAAV1 14 põhimõtteline maantee trassi koridor (riigimaanteel nr 4 on trassi koridori laius 650m) 1 Ä ja/või T 0-100 18374 288 m2 KRAAV1 4 KRAAV1 plan. kaitsehaljastuse ala elamute ja tootmishoonete vahel 1b Saviaugu (71801:003:1040, suurus 31684 m² ) 12682 M100 - KRAAV1 KRAAV1 7 KRAAV1 varem plan. tehnovõrgu kaitsevöönd (vt. märkus nr 2) 4 2a Saviaugu (71801:003:1040, suurus 31684 m² ) 18712 M100 8 10 KRAAV1 KRAAV1 plan. tehnovõrgu kaitsevöönd 2 Ä ja/või T 0-100 19717 4 12 4 plan. haljastus 2b Küünimäe (71801:003:1030, suurus 49013 m² ) 1005 M100 3K 30 9b 3 L100 288 - Saviaugu (71801:003:1040, suurus 31684 m² ) 288 M100 sihtotstarve maapealne ehitisealune pind 14 9a 11 Üh 100% 6 hoone kõrgus KOKKU 38379 KOKKU 38379 3K krundi pos nr 8m 990 m2 2 hoonete arv krundil 1 2 hoone suurim korruselisus krundi suurus 2.50 0.80 5374 m2 6 parkimiskohtade arv 13 15 7 / 10 5.21 6 7.00 6 MÄRKUSED: 5.49 2,5 1. Topo-geodeetilise mõõdistuse koostas OÜ Topograaf oktoobris 2020, töö nr G192020. Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused 16 EH 2000 süsteemis; 3K 2. Kehtestatud naaberplaneeringus - 1 3K 3K 2 "Teeääre, Toominga, Küünimäe kinnistute ja Metsaääre kinnistu osa ning lähiala detailplaneering" planeeritud ÜVK torustike kaitsevöönd (planeeringu nr - T10, töö nr - 07/16); 7 PARKIMISKOHTADE KONTROLLARVUTUS 3. Hoonete paiknemine on põhimõtteline ja täpsustub konkreetse ehitusprojektiga kogu hoonestusala ulatuses; + 4. Teede, tehnovõrkude, haljastuse (v.a kaitsehaljastuse), parkimise ja liikluskorralduse lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse 5 (50 + 3K parkimis-normatiiv* ehitusprojekti koostamisel; 6 m) 6 parkimiskohtade parkimiskohtade parkimiskohtade parkimiskohtade parkimiskohtade ehitise otstarve + 5. Sihtotstarvete osakaalu saab muuta järgmises projekteerimise staadiumis; normatiivne normatiivne planeeritud planeeritud planeeritud + arv kokku maapeal 8 vajadus hoones + 6. Normatiivist puudu olevad parkimiskohad lahendatakse hoone mahus. 945a pos. 0 5 16.0 arv nr. + + 6b 17 3K + + 0 28.0 943 RUUM JA MAASTIK OÜ V Ä I K E - A M E E R I K A 2 0 , T A L L I N N 10129 T E L 6 6 1 5 6 4 5 R E G. K O O D: 1 1 0 3 8 7 1 5 + + 4 4 0 + + 16.0 ärihoone ja/või 6 0 28.0 943 Huvitatud isik: Projekt: SAKU VALLA JÄLGIMÄE KÜLAS SAVIAUGU MAAÜKSUSE 1 1/175 14500/175 83 78 5 83 5 + + tootmishoone 3K 28.00 + + + URBAN MANAGEMENT OÜ JA LÄHIALA DETAILPLANEERING 943 + + ärihoone ja/või + 9 6 16.0 0 2 1/175 15500/175 89 78 11 89 + + + tootmishoone + + 28.0 0 Projekti juht: 18 + + + + 5b 943 JAAN KURM Joonis: PÕHIJOONIS KOKKU 172 156 16 172 + + Planeerija: + + + Mõõtkava: 1:1000 + 6 Maarja Zingel Joonise nr: 4 16.00 + 4T + + + Marek Konsa Kuupäev: 18.12.2025 AL + + LIN + + 6a + N-P >KS 2 LEGEND KV22 >KS plan. ala piir 2 KV22 olemasolev katastriüksuse piir >KS Veetorustiku liitumine Lepiku 2 plan./ naaberplaneeringus plan. krundi piir KV22 puurkaevpumplaga 1 plan. positsiooni number >KS KV22 2 9 naaberplaneeringus plan. positsiooni number >KS plan. hoonestusala KV22 2 naaberplaneeringus plan. hoonestusala KV22 >KS olemasolev hoone 2 K1 KV22 K1 3K plan. hoone võimalik asukoht ja korruselisus >KS K1 K1 naaberplaneeringus plan. hoone võimalik asukoht ja 2 3K K1 korruselisus KV22 K1 plan. tulemüüri võimalik paiknemine >KS 2 K2 plan. autoliikluse ala K2 V2 > KS naaberplaneeringus plan. autoliikluse ala 2 P3 plan. parkimiskoht ja kohtade arv K2 V2 >KS Ä ja/või T 0-100% plan. kergliiklustee 2 14/18m 7350 m2 1 K2 V2 >KS2 1 3 >KS2 VK2 >KS2 naaberplaneeringus plan. kergliiklustee 18374 m2 2 VK2 >KS VK2 >KS2 2 2 KRAAV1 VK2 83 KRAAV1 2 plan. juurdepääs krundile KV22 2 >K >KS2 KRAAV1 >K VK2 >KS2 5 S2 2 VK22 KR >KS2 S2 VK22 AA VK22 plan. sõidukite juurdepääs hoonesse, võimalik asukoht V1 1 KV22 plan. likvideeritav objekt >K KR S2 AA 30 V1 KV22 olemasolev ja plan. eesvoolu veekaitsevööndi ulatus 1m >K olemasolev ja plan. eesvoolu kaitsevööndi ulatus 7m KR S2 KV22 AA 3K V1 30 KRAAV1 plan. ümbertõstetava kraavi võimalik asukoht >K 10 KV22 KR S2 AA puuraugu sanitaarkaitseala 50m V1 3K ÜP kohane perspektiivne või rekonstrueeritav, sh oluliselt KV22 muudetav põhimõtteline maantee trassi koridor (riigimaanteel >K nr 4 on trassi koridori laius 650m) KR S2 Ä ja/või T 0-100% AA V1 plan. kaitsehaljastuse ala elamute ja tootmishoonete vahel Pos nr 1 14/18m 7890 m2 1 KV22 re oveekan ali liitumis 2 3 >K punkt 2 19717 m2 plan. madalpinge maakaabel ja liitumiskilp KR XW1 S2 AA Pos nr 1 Pos nr 2 V1 89 KV22 vee liitum re oveekan ispunkt ali liitumis W1.1 plan. tänavavalgustuse maakaabel, võimalik paiknemine punkt >K Pos nr 1 Pos nr 2 KR gaasi liitu S2 mispunkt vee liitum plan. gaasitorustik ja liitumispunkt AA KV22 ispunkt V1 Pos nr 1 2 P2 P7 elektri liitu Pos nr 2 plan. veetorustik ja liitumispunkt miskilp V1 V1 gaasi liitu >K P7 mispunkt KV22 KR S2 P7 AA P7 V1 14 7 Pos nr 2 K1 K1 plan. reoveekanalisatsioonitorustik ja liitumispunkt P7 e lektri liitu miskilp 2 14 P4 P7 P6 >K KV22 P6 P6 varem plan. gaasitorustik P6 W1.1 >KS2 KV22 S2 P6 W1.1 W1.1 P6 P6 W1.1 >KS2 W1.1 W1.1 P6 P7 7 W1.1 W1.1 W1.1 varem plan. veetorustik W1.1 W1.1 P6 P3 W1.1 W1.1 4 W1.1 P3 >K W1.1 K2 varem plan. reoveekanalisatsioonitorustik W1.1 KRAAV1 W1.1 W1.1 P3 P3 K1 5,4 3 5 S2 KRAAV1 P5 KRAAV1 P5 KRAAV1 4 W1.1 W1.1 KRAAV1 varem plan. ÜVK veetorustik V2 P5 P5 KRAAV1 7 K1 K1 KRAAV1 V1 K2 V1 4 >KS2 KRAAV1 XW1 2,5 W1.1 V1 K1 KRAAV1 2.00 6.00 0 0.5 XW1 W1.1 W1.1 K2 varem plan. ÜVK reoveekanalisatsioonitorustik 0.99 2.50 W1.1 W1.1 W1.1 XW1 KRAAV1 W1.1 L 100% P5 V1 K1 KRAAV1 KRAAV1 P5 >KS2 varem plan. ÜVK reovee survetorustik K2 W1.1 4 - KRAAV1 W1.1 P5 14 K1 V1 9 >KS2 W1.1 1 W1.1 - - XW KRAAV1 W1.1 3 - KRAAV1 KRAAV1 W1.1 W1.1 14 varem plan. reoveekanalisatsiooni pumpla ja kuja (20m) K1 V1 288 m2 KRAAV1 XW1 4 K2 KRAAV1 Täna 0 vavalgustus V1 K1 KRAAV1 - W1.1 varem proj. puuraugu kuja (50m) R2 KRAAV1 >KS2 XW1 7 KRAAV1 4 8 V1 K1 KRAAV1 e liitu 10 KRAAV1 AJ varem plan. alajaam K2 mine .1 W1 12 K1 V1 XW1 K 4 üüni 4 Gaa mäe varem plan. tehnovõrgu kaitsevöönd (vt. märkus nr 2) 3K V1 K1 s täna 30 >KS2 XW1 plan. tehnovõrgu kaitsevöönd tras i, vee - W1.1 vava K2 9b V1 K1 side ja re lgus liitum ovee tuse XW1 ga 14 ine K kana K1 V1 9a W1.1 sihtotstarve 11 maapealne ehitisealune pind 6 üün lisat 3K imäe tr siooni XW1 K1 V1 Üh 100% K1 hoone kõrgus assi 8m hoonete arv krundil W1.1 2.50 deg 0.80 990 m2 V1 K1 krundi pos nr 2 XW1 a 6 hoone suurim korruselisus 1 2 krundi suurus 15 5374 m2 V1 K1 K113 parkimiskohtade arv 5.21 W1.1 XW1 7 / 10 6 K1 K1 V1 K1 Elek tri liit 7.00 K1 W1.1 1 6 umin XW V1 K1 K1 K1 e Küün MÄRKUSED: 5.49 imäe 2,5 V1 K1 K1 XW1 K1 16 alaja ama 1. Topo-geodeetilise mõõdistuse koostas OÜ Topograaf oktoobris 2020, töö nr G192020. Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused W1.1 K1 V1 3K ga EH 2000 süsteemis; 12 XW1 K1 3K 3K K1 V1 K1 2. Planeeringu ala läbivad naaberplaneeringus varem projekteeritud ÜVK torustikud; W1.1 XW1 K1 K1 V1 7 K1 XW1 V1 K1 XW1 + K1 RUUM JA MAASTIK OÜ 5 XW1 (50 K1 V1 3K XW1 + K1 6 m) XW1 6 + K1 XW1 V Ä I K E - A M E E R I K A 2 0 , T A L L I N N 10129 T E L 6 6 1 5 6 4 5 R E G. K O O D: 1 1 0 3 8 7 1 5 XW1 + K1 XW1 8 + 945a XW1 K1 0 5 Huvitatud isik: Projekt: SAKU VALLA JÄLGIMÄE KÜLAS SAVIAUGU MAAÜKSUSE 16.0 AJ XW1 + 6b K1 17 XW1 3K URBAN MANAGEMENT OÜ + XW1 JA LÄHIALA DETAILPLANEERING K1 K1 XW1 943 + XW1 K1 K1 XW1 + XW1 Projekti juht: 28.0 K1 XW1 0 + + 4 4 K1 + + 16.0 0 JAAN KURM Joonis: TEHNOVÕRKUDE KOONDPLAAN 6 0 28.0 K1 943 5 Planeerija: + + 3K K1 Mõõtkava: 1:1000 28.00 + + + K1 Maarja Zingel Joonise nr: 5 943 + + + 9 Marek Konsa 6 16.0 + + + K1 0 0 Kuupäev: 18.12.2025 + + 28.0 K1 18 + Saku Vallavalitsus Teie 06.01.2026 nr 7-1/1-19 [email protected] Juubelitammede tee 15 Meie 28.01.2026 nr 7.2-2/26/5306-6 Saku alevik, Saku vald, 75501, Harju maakond Saviaugu maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu kooskõlastamine märkustega Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Harju maakonnas Saku vallas Jälgimäe külas Saviaugu maaüksuse ja lähiala detailplaneeringule (katastritunnus 71801:003:1040, edaspidi planeering). Planeeringuga eesmärk on luua eeldused kahe äri- ja tootmismaa ning ühe transpordimaa moodustamiseks ning neile tootmis- ja ärihoonete ehitusõiguse määramiseks. Planeering on algatatud Saku Vallavalitsuse 08.03.2022 korraldusega nr 148. Planeeritav ala ei külgne riigiteega, kuid ulatub riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla põhimaanteega seotud maakonna teemaplaneeringu „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 12,0-44,0“ ulatusse. Oleme 05.04.2022 kirjaga nr 7.2-2/22/5306-2 väljastanud seisukohad planeeringu koostamiseks ning uuendanud neid 25.11.2025 kirjaga 7.2-2/25/5306-4. Kooskõlastamiseks esitatud planeeringut on korrigeeritud koostöös Transpordiametiga. Planeeringu elluviimise eelduseks on, et Saku valla Jälgimäe küla Teeääre, Toominga, Küünimäe, Uueoti kinnistute, Metsaääre kinnistu osa ja lähiala detailplaneeringuga (ristumiskoha projekteerimise-ehitamise koostööleping nr 7.1- 1/22/5786-1) ettenähtud juurdepääsuteed ja piirkonna tehnovõrgud on välja ehitatud. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame planeeringu. Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga. - Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. - Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit menetlusse. Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks. Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhataja planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus Lisa: - Lisa 1. SELETUSKIRI_ 18.12.25 - Lisa 2. Saviaugu_Põhijoonis - Lisa 3. Saviaugu_Tehnovõrkude koondplaan Jana Prost 5792 4753, [email protected] 2 (2) Huvitatud isik: URBAN MANAGEMENT OÜ reg kood 11114853 Viimsi vald Kontaktisik: Jaan Kurm [email protected] 5236646 SAKU VALLA JÄLGIMÄE KÜLAS SAVIAUGU MAAÜKSUSE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Detailplaneeringu koostamise korraldaja: SAKU VALLAVALITSUS Detailplaneeringu koostaja: RUUM JA MAASTIK OÜ Väike-Ameerika 8 Tallinn 10129 Projektijuht: Jaan Kurm Kontaktisik: Maarja Zingel Tel: 52 242 92 maastikuarhitekt ruumilise keskkonna planeerija, kutsetunnistus nr 109263 [email protected] Tallinn 2025 Saku valla Jälgimäe külas Saviaugu maaüksuse ja lähiala detailplaneering 2025 Sisukord I MENETLUSDOKUMENDID ............................................................................................................. 3 II SELETUSKIRI ................................................................................................................................. 4 1. Eesmärk ................................................................................................................................. 4 2. Koostamise alused.................................................................................................................. 4 2.1 Detailplaneeringu koostamise alus- ja lähtedokumendid ............................................... 4 2.2 Uuringud, ekspertiisid ja analüüsid ................................................................................. 5 3. Planeeritud ala seosed külgnevate aladega ...................................................................... 5 3.1 Olemasoleva olukorra analüüs ........................................................................................ 6 4. Lahenduse idee kirjeldus. Planeeringu põhjendused ja kaalutlused........................................ 7 4.3 Tänavate maa-alad ja liikluskorralduse põhimõtted........................................................ 9 4.4 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted......................................................................... 9 5. Tehnovõrkude ja – rajatiste paigutus.................................................................................... 10 6. Ehitusprojekti koostamise ja ehitamise nõuded ................................................................... 12 6.1 Olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele.....................................................................12 6.2 Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks ..........................................12 7. Tuleohutuse tagamine.......................................................................................................... 14 8. Keskkonnakaitse abinõud ..................................................................................................... 15 9. Kuritegevuse ennetamine..................................................................................................... 15 10. Servituutide vajadus ........................................................................................................... 15 11. Planeeringu elluviimise tegevuskava ja vajalikud kokkulepped ........................................... 16 12. Planeeringu realiseerimisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja .................................. 18 III LISAD ........................................................................................................................................ 19 IV JOONISED ................................................................................................................................. 20 V KOOSTÖÖ JA KOOSKÕLASTUSED ............................................................................................... 21 2 Saku valla Jälgimäe külas Saviaugu maaüksuse ja lähiala detailplaneering 2025 I MENETLUSDOKUMENDID 1. Urban Management OÜ avaldus detailplaneeringu algatamise kohta 03.01.2022 2. Saku vallavalituse kiri 01.02.2022 nr 7-1/1-2 3. Saku vallavalitsuse korraldus 08.03.2022 nr 148 detailplaneeringu koostamise algatamine, lähteseisukohtade andmine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine 4. Korralduse Lisa 1 lähteseisukohad 5. Saku Vallavalitsuse teade planeeringu algatamise kohta 11.03.2022 nr 7-1/1-6 6. Saku Vallavalitsuse kiri 05.04.2022 nr 7-1/1-8 3 Saku valla Jälgimäe külas Saviaugu maaüksuse ja lähiala detailplaneering 2025 II SELETUSKIRI 1. Eesmärk Detailplaneeringu ala paikneb Harju maakonnas Saku valla Jälgimäe külas. Detailplaneeringu koostamise eesmärgid: - maa sihtotstarbe muutmine; - kruntide moodustamine; - ehitusõiguse määramine ärihoonete, äri – ja tootmishoonete ehitamiseks; - hoone olulisemate arhitektuurinõuete seadmine; - heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ja tehnovõrkude varustamise lahendamine; - piirangute ja servituutide vajaduse määramine. 2. Koostamise alused 2.1 Detailplaneeringu koostamise alus- ja lähtedokumendid - Planeerimisseadus; - Saku valla üldplaneering. Kehtestatud Saku Vallavolikogu 20.04.2023 otsusega nr 24; - Tee ehitusloa andmine riigitee 4 Tallinn Pärnu Ikla km 16,8 ristmiku ja kogujatee rajamise ning km 17,2 Mõisavahe tee ristmiku likvideerimise I ehitusetapile ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Transpordiameti korraldus 01.11.2023 nr 1.1 3/23/779; - Projekteerimistingimused riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 16,8 ristmiku ja kogujatee rajamise ning km 17,2 Mõisavahe tee ristmiku ja km 17,5 mahasõidu likvideerimise ehitusprojekti koostamiseks. Transpordiameti korraldus 12.05.2022nr 1.1-3/22/369 - Mõisavahe tee ja riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 16-18 ühendustee põhiprojekt. K- Projekt töö nr 22096; - Harju maakonnaplaneering 2030+. Kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78; - Harju maakonnaplaneeringu täpsustav teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 12,0-44,0“ koos keskkonnamõju strateegilise hindamisega. Kehtestatud Harju maavanema poolt 14 novembril 2014 korraldusega nr 2133; - Harju maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „Harjumaa kergliiklusteed“ kehtestati 2012. a; - Saue Valla üldplaneering, kehtestatud 28.06.2021 otsusega nr 40; - Saku valla kliima- ja energiakava 2030; - Saku valla arengukava 2025-2035; - EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“; - EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“; - Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“; - Keskkonnaministri 03.10.2016 määrus nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamisele esitatavad nõuded“; - Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“; - „Detailplaneeringu koostamise algatamine, lähteseisukohtade andmine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“, algatatud Saku Vallavalitsuse poolt 5. juulil 2016 korraldusega nr 632; 4 Saku valla Jälgimäe külas Saviaugu maaüksuse ja lähiala detailplaneering 2025 - EVS 843:2016 „Linnatänavad“; - Looduskaitseseadus; - „Ehitus- ja planeerimisvaldkonna korraldamine Saku vallas“ Saku Vallavolikogu 18.05.2017. a vastuvõetud määrus nr 3; - „Detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmise kokkuleppimise kord“ Saku Vallavolikogu 15.12.2022. a vastuvõetud määrus nr 19; - Saku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035; - Saku valla jäätmekava 2022-2026; - Transpordiameti seisukohad Saviagu maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu koostamiseks 25.11.2025 nr 7.2-2/25/5306-4; - Mõisavahe tee ja riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 16-18 ühendustee põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang. 2.2 Uuringud, ekspertiisid ja analüüsid - Geodeetiline alusplaan: OÜ Topograaf töö nr G192020 - Jälgimäe küla, Lepiku MÜ välisvesivarustus tuletõrjevee mahuti ja pumpla projekt. Heldi Haabel 2009 töö nr 0901 - Saku vallas Jälgimäe külas Saviaugu maaüksuse ja lähiala mürahinnang. OÜ Hendrikson & Ko. 25.02.2025 töö nr 25005185. - „Tee ehitusloa andmine riigitee 4 Tallinn Pärnu Ikla km 16,8 ristmiku ja kogujatee rajamise ning km 17,2 Mõisavahe tee ristmiku likvideerimise I ehitusetapile ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Transpordiameti korraldus 01.11.2023 nr 1.1 3/23/779“ 3. Planeeritud ala seosed külgnevate aladega Planeeritud ala paikneb Saku valla lääneosas Jälgimäe külas Tallinn-Pärnu-Ikla ja Mõisavahe tee vahetus läheduses. Planeeringualast läände jääb põhimaantee Tallinn-Pärnu-Ikla, teisel pool maanteed asub Saue linn, kus asuvad mitmed äri- ja tootmismaa kinnistud. Valdavalt piirneb planeeritud ala maatulundusmaa kinnistutega, kuid kaguosas ja kaugemal idaosas asuvad elamumaad. Planeeringuala asub logistiliselt heas asukohas ning alaga piirnev Tallinn-Pärnu-Ikla tagab hea ligipääsetavuse ja ühenduse. Saku vallas asuvad planeeritud alale lähimad detailplaneeringud: - Uueoti, Tuuleveski kinnistute detailplaneering, algatatud Saku Vallavolikogu 19.02.2006 otsusega nr 3. Saku Vallavolikogu 21.04.2016 otsusega nr 41 on lubatud jätkata detailplaneeringu koostamisega ainult Tuuleveski kinnistu osas ning väljastatud ka uued lähteseisukohad. Detailplaneeringus on kavas Tuuleveski kinnistule määrata hoonestusala ning ehitusõigus äri ja/või tootmishoonete ehitamiseks; - Nurmeniidu kinnistu detailplaneering, kehtestatud Saku Vallavolikogu 14.07.2005 otsusega nr 83. Detailplaneeringus on kavandatud moodustada Nurmeniidu kinnistule 26 uut väikeelamukrunti, lisaks on planeeritud üks sotsiaalmaa ja kaks haljasala krunti; - Kirsi kinnistu detailplaneering on kehtestatud Saku Vallavolikogu 10.04.2003 otsusega nr 42. Detailplaneeringus on kavandatud olemasolev kinnistu jagada kaheks. Pärnu mnt äärse krundi sihtotstarbeks on määratud 100% liiklusmaa, hoonestust pole planeeritud 5 Saku valla Jälgimäe külas Saviaugu maaüksuse ja lähiala detailplaneering 2025 rajada. Teise krundi sihtotstarbeks on määratud 95% tootmismaa ja 5% ärimaa, krundi lubatud täisehitusprotsendiks on kavandatud 40%; - Teeääre, Toominga, Küünimäe kinnistute, Metsaääre kinnistu osa ja lähiala detailplaneering. Detailplaneering on kehtestatud Saku Vallavolikogu 19. juuni 2025 otsusega nr 23. 3.1 Olemasoleva olukorra analüüs Planeeritud ala hõlmab vastavalt Saku Vallavalitsuse 08.03.2022 algatamise korraldusele nr 148 Jälgimäe külas Saviaugu, Metsaääre osa ja Küünimäe osa maaüksuseid. Planeeritud maa-ala suurus on vastavalt algatamise korraldusele ca 3,9 ha. Planeeritud maaüksused: Aadress Katastritunnus Sihtotstarve Suurus Saviaugu 71801:003:1040 maatulundusmaa 31 684 m2 Metsaääre 71801:003:1021 maatulundusmaa ca 5 700 m2 Küünimäe 71801:003:1030 maatulundusmaa ca 1 000 m2 Planeeritud Saviaugu kinnistu on E-ehituse platvormi andmetel hoonestamata. Kinnistu asub Tallinn-Pärnu-Ikla maantee ja Tallinna ringtee vahetus läheduses. Planeeritud ala piirneb maatulundus- ja elamumaa kinnistutega. Planeeritud maaüksus on haritav ja looduslik rohumaa. Kinnistu on eraomanduses. Olemasolev juurdepääs maaüksusele on läbi Mõisavahe tee 20 naaberkinnistu, kuid juurdepääsu servituuti ei ole seatud ning juurdepääs on vaja detailplaneeringuga lahendada. Varasemad planeeringud alal puuduvad. Alal ei ole muinsuskaitselisi piiranguid. Maaüksuse piiril kulgeb kraav ja ala on „Aiandi“ maaparandussüsteemi osa. Juurdepääs planeeritud alale on kehtestatud detailplaneeringu alalt, milles on moodustatud transpordimaa krundi ja ette on nähtud teede avalik kasutus. Juurdepääsu lahendus on koostatud Teeääre, Toominga, Küünimäe, Uueoti ja Metsaääre kinnistute ning lähiala detailplaneeringus. Tehnovarustus planeeritud alal puudub. Planeeritud ala on hoonestamata vähese kõrghaljastusega rohumaa. Peamiselt on tegemist tasase pinnaga, kus maapind on ühtlaselt langev põhja suunas, kõrgused jäävad vahemikku 31.30- 31.70, ala läbivad kraavid. Vastavalt Reaalprojekt geotehnilisele uuringule on ala aluspõhja Ordoviitsiumi ladestu Kahula kihistiku lubjakivi, mis lasub tehtud puuraukudes 2,60…3,25 meetri sügavusel. Pinnasevesi asub 1,85-1,90 m sügavusel. Tegemist on aasta keskmise tasemega ning prognoositavalt võib see tõusta ca 0,5 m võrra. Geotehniline uuring viidi läbi kogujatee projekti raames – „Tee ehitusloa andmine riigitee 4 Tallinn Pärnu Ikla km 16,8 ristmiku ja kogujatee rajamise ning km 17,2 Mõisavahe tee ristmiku likvideerimise I ehitusetapile ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Transpordiameti korraldus 01.11.2023 nr 1.1 3/23/779“. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse Harjumaa pinnase radooniriski kaardile (koostanud: V. Petersell, K. Täht-Kok ja M. Karimov; 2008) on ala normaalse radoonisisaldusega pinnase territooriumil. 6 Saku valla Jälgimäe külas Saviaugu maaüksuse ja lähiala detailplaneering 2025 4. Lahenduse idee kirjeldus. Planeeringu põhjendused ja kaalutlused Detailplaneeringu lahenduse väljatöötamisel on aluseks Saku valla üldplaneeringus määratud maakasutus juhtotstarbed ja uue hoonestuse rajamise nõuded tiheasustusalal. Detailplaneeringus moodustatakse kolm krunti: kaks äri- ja tootmismaa ning üks transpordimaa krunt. Äri- ja tootmismaa kruntide hoonestusala kavandamisel on arvestatud üldplaneeringus määratud nõudega, et elamu- ja ettevõtlusalade vahele peab jääma 30m säilitatavat/rajatavat kõrghaljastust (kaitsehaljastust) võimalike häiringute leevendamiseks. Lisaks on hoonestusala kavandamisel arvestatud Aiandi ja Topi 4 eesvoolu kraavi kaitsevööndi ulatusega, samuti tuleohutuskujadega. Detailplaneering näeb ette võimaluse eesvoolikraavi ümbertõstmiseks. Parkimine on lahendatud omal krundil. Igale planeeritud äri- ja tootmismaa krundile on kavandatud juurdepääs naaberala detailplaneeringus kavandatud transpordimaa krundilt. 4.1 Vastavus üldplaneeringule Vastavalt Saku valla üldplaneeringule asub planeeritud ala tiheasustusega alal, mille maakasutuse juhtotstarve on äri- ja tootmisettevõtte maa-ala. Osaliselt jääb planeeringu ala osaliselt perspektiivse või rekonstrueeritava, sh oluliselt muudetava põhimõttelise maantee trassi koridori. Detailplaneeringute kehtestamise tingimuseks olemasolevate tiheasutusalade laiendamisel ja uute moodustamisel vastavuses üldplaneeringuga, on liitumine ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga. Planeeritud maaüksused vastab Saku valla üldplaneeringus ette nähtud maakasutuse juhtotstarbele. Arvestatud on, et uute äri- ja tootmisobjektide kavandamisel tuleb eelistada keskkonnasõbralikku tootmist, hoiduda suure jäätmetootluse, müra, õhusaaste jm negatiivse keskkonnamõjuga seotud ettevõtlusest, vt. seletuskiri p. 6.2 Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks. Kavandatud on üldplaneeringu järgne kaitsehaljastuse ala elamute- ja äri/tootmishoonete vahele. Arvestatud on, et uute äri- ja tootmisobjektide kavandamisel tuleb eelistada keskkonnasõbralikku tootmist, hoiduda suure jäätmetootluse, müra, õhusaaste jm negatiivse keskkonnamõjuga seotud ettevõtlusest. Eelistatud on energiasäästlikud ja taastuvenergial põhinevad lahendused (nt päikesepaneelide paigaldusvõimalus, LED-valgustus jne). Käesoleva planeeringu puhul on tegemist Saku valla üldplaneeringu kohase detailplaneeringu lahendusega. Maakonna teemaplaneering Planeeringualale ulatub riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla põhimaantee (Via Baltica) trassi asukoha täpsustus 12,0-44,0 km ulatuses. 7 Saku valla Jälgimäe külas Saviaugu maaüksuse ja lähiala detailplaneering 2025 4.2 Krundi ehitusõigus ja kasutustingimused Planeering näeb ette kolme krundi moodustamise, millest kaks on äri- ja tootmismaa ning üks transpordimaa krunt. Planeeritud ala jääb osaliselt kavandatavaks äri- ja tootmishoonete maaks ja osaliselt kavandatakse pos nr 1 ja 2 kruntidele kaitsehaljastus olemasolevate elamute ja planeeritud hoonete vahele. Planeeritud krundi ehitisealune pind 40% krundi pindalast ja kõrgus kuni 3 korrust ja 14m (maksimaalne kõrgus 18m on lubatud osaliselt tehnoloogilisest vajadusest tulenevalt mis kaalutakse ja otsustataks iga hoone ehitusprojekti koostamise käigus). Maksimaalseks ehitusmahuks on lubatud kahekordne ehitisealune pind, mis tagab ka et 3 kordne hoonestuse osa ei oleks massiivne ja domineeriv. Kui hoone maksimaalne kõrgus (18m) on tehnoloogilisest vajadusest tulenevalt vajalik, kavandatakse see elamupiirkonnast eemale jäävasse alasse, et vältida liigset kontrasti ümbritseva elamualaga. Planeeringulahendus võimaldab ja soosib katusehaljastuse, vertikaalhaljastuse ning muude sarnaste haljastuslahenduste rajamist, eesmärgiga parandada hoonestuse keskkonnakvaliteeti ja visuaalset ilmet. Kõik kõrvuti asetsevad hoonestatavad krundid võib liita. Liitmise korral saab liita kruntide ehitisealused pinnad ja brutopinnad ning hoonete arv, maksimaalset kõrgust ning korruselisust muuta ei saa. Samuti jäetakse võimalus kruntide liitmiseks kõrval asuva planeeringu (Teeääre, Toominga, Küünimäe kinnistute, Metsaääre kinnistu osa ja lähiala detailplaneering. Detailplaneering on kehtestatud Saku Vallavolikogu 19. juuni 2025 otsusega nr 23) planeeritavate kruntidega pos 7-12 juhul kui tekib vajadus ühe suurema äri- ja tootmiskompleksi rajamiseks. Kruntide ehitusõigus: Pos Plan Plan Suurim Suurim Hoone Maa Krundi Maa nr krundi hoonete hoonete korruse- kõrgus sihtots täis pealne suurus ehitise- arv maa- lisus tarbe ehituse suletud alune krundil Pinnast* osakaal bruto protsent pind DP liigid pind 1 18374 7350 3 3 14/18 ÄV ja/või 40% 14500 TL ja/või TT 0-100 2 19717 7890 3 3 14/18 ÄV ja/või 40% 15500 TL ja/või TT 0-100 3 288 - - - - LT100 - kokku 38379 15240 40% 30000 Märkused: - * maksimaalne kõrgus 18m on lubatud osaliselt tehnoloogilisest vajadusest tulenevalt mis kaalutakse ja otsustatakse iga hoone ehitusprojekti koostamise käigus - ehitusõigusega kruntidele on lubatud ühe maa-aluse korruse kavandamine krundi maapealse ehitusalaga samas mahus Ä – ärimaa, T – tootmismaa, L – transpordimaa. 8 Saku valla Jälgimäe külas Saviaugu maaüksuse ja lähiala detailplaneering 2025 ÄV – väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa, TL – laohoone maa, TT – tootmishoone maa, OE – elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa, LT – tee ja tänava maa. Sihtotstarvete osakaalu saab muuta järgmises projekteerimise staadiumis. Arendaja peab tagama, et müra ei ületaks elamute juures kehtestatud normtasemeid ning müra leevendusmeetmete elluviimine on (vajadusel) arendaja ülesanne. 4.3 Tänavate maa-alad ja liikluskorralduse põhimõtted Planeeritud alale juurdepääsuks on koostatud piirkonna liiklusskeem. Liikluslahenduse aluseks on K-Projekti poolt koostatud „Mõisavahe tee ja riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 16-18 ühendustee põhiprojekt. K-Projekt töö nr 22096 vt. Lisa nr 6. Lahenduse aluseks on Projekteerimistingimused riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 16,8 ristmiku ja kogujatee rajamise ning km 17,2 Mõisavahe tee ristmiku ja km 17,5 mahasõidu likvideerimise ehitusprojekti koostamiseks, mis väljastati Transpordiameti korraldusega 12.05.2022 nr 1.1- 3/22/369. Detailplaneeringu lahendus on koostatud arvestades riigitee nr 4 Tallinn – Pärnu – Ikla teemaplaneeringu „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 12,0- 44,0“ trassikoridori. Detailplaneeringu lahendus vastab Transpordiameti seiskohale, et juurdepääs planeeringualale tagada kohalikult teelt. Planeeritud alale juurdepääs toimub naaberala detailplaneeringus moodustatud transpordimaa krundilt. Planeeritud transpordimaa krunt (pos nr 3) on kavandatud eraomandisse jäävana. Parkimine on lahendatud omal kinnistul ja parkimiskohtade vajadus on arvutatud lähtuvalt „Linnatänavad“ EVS 843:2016, kavandatud on 1 parkimiskoht 175 m2 brutopinna kohta. Parkimiskohad võivad paikneda õualal väljaspool haljastatud krundiosa või hoone mahus. Krundi parkimislahenduse koostamisel tuleb arvestada, et vähemalt 10% krundi pindalast on haljastatud ala, sinna ei ole lubatud parkimisala, ladustamise vm kõvakattelise ala kavandamine. Parkimisala ei ole lubatud kavandada ka hoonestusest vabale puhveralale. Puhveralas paikneva kraavi hooldusteed saaks kasutada jalakäijate ühenduseks kui selline vajadus tekib. Parkimisalad on planeeritud liigendatuna haljastusega, eelkõige suurekasvuliste puude istutamisega, mis aitab leevendada soojussaarte mõju, vähendada ülekuumenemist ning parandada väliruumi kvaliteeti ja visuaalset ilmet. 4.4 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted Minimaalne haljastuse protsent hoonestatud kruntidel 10% kõigil kruntidel tagatakse. Detailplaneeringus on ette nähtud planeeringuala piires tootmismaade ja elamumaade vahele kaitsehaljastusmaa 30m. Kaitsehaljastus tähendab mitmerindelise kõrghaljastuse istutamist jne. Krundi heakorra eest vastutab krundi omanik. Tekkivad olmejäätmed kogutakse jäätmekonteineritesse, mis on planeeritud paigutada igale äri- ja tootmismaa krundile sissesõidutee äärde. Konteinerite aukoht täpsustatakse ehitusprojekti käigus. Olmejäätmete vedu ja edasine käitlemine peab olema korraldatud vastavalt Saku valla jäätmehoolduseeskirjadele. Detailplaneeringu lahendus on lähtunud valla üldplaneeringu põhimõttest ning on ette näinud puhverala pos nr 1 ja 2 kruntidele (piirnevad elamumaaga). Puhverala on ca 30m laiune ning võimaldab minimeerida kavandatava tegevuse võimalikke mõjusid naaberaladele, samuti on 9 Saku valla Jälgimäe külas Saviaugu maaüksuse ja lähiala detailplaneering 2025 elamukruntidele kehtestatud 25m laiune ehituskeeluvöönd kraavi teljest, mis koos tagavad elamutele puhverala 55m planeeritavast hoonestusalast ja võimalikest müraallikatest. 5. Tehnovõrkude ja – rajatiste paigutus Planeeritud ala varustatus tehnovõrkudega on lahendatud vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele. Tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse tööprojekti koostamisel. Elektrivarustus Elektrivarustuse planeerimise aluseks on Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused 486375. Detailplaneeringus on elektrivarustuse tagamiseks nähtud ette liitumine naaberplaneeringu „Teeääre, Toominga, Küünimäe, Uueoti ja Metsaääre“ alajaamast. Pos nr 1 ja 2 elektriga varustamiseks on krundi piirile planeeritud elektri liitumiskilp. Lahendus täpsustub ehitusprojektis. Veevarustus Veevarustus on lahendatud vastavalt Saku Maja tehnilistele tingimustele nr ET-11044. DP ala kavandatav veevajadus ja ärajuhitav reoveekogus - 6m3/d ja 180m3/kuus. DP ala lähipiirkonna olemasolev veevarustuse allikas on Lepiku puurkaevpumpla, mis asub kinnistul 71801:001:1671. Lepiku puurkaevpumpla toodangust ei piisa ühisveevärgiga liituvate DP alade, sh Saviaugu DP ala, veega varustamiseks. Täiendava veevajaduse tagamiseks piirkonnas tuleb Lepiku puurkaevpumpla asemele rajada uus veetöötlusjaam koos II astme mahutitega ,vajalike torustike, elektri – ja automaatikasüsteemide ning veetöötlusega. Saku valla ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kavas aastateks 2024-2035 nähakse ette Lepiku puurkaevpumpla rekonstrueerimine koos veetöötlusjaama ning ühisveevärgi magistraaltorustike rajamisega. Planeeritavate kinnistute pos nr 1 ja pos nr 2 tarbeks näha ette ühendus Teeääre, Toominga, Küünimäe, Uueoti ja Metsaääre kinnistute ning lähiala detailplaneeringuga kavandatud veetorustikult (vt. Lisa 1.1). Väljavõte teostada kolmikuga ning näha ette siibrid kummaski suunas. Ühendustorustik näha ette piki POS 9 kinnistut. Planeeritavatele äri- ja tootmismaa kinnistutele näha ette eraldiseisvad liitumispunktid - sulgarmatuur PE-otstega, spilndlipikenduse ja kapega. Liitumispunktid näha ette kuni 1m kaugusele kinnistupiirist avalikult kasutatavale maale. AS Saku Maja poolt tagatav minimaalne rõhk ühisveevärgiga liitumispunktis on 2 bar. Projektis näidata ära kinnistule vajalik veekogus l/s, m³/h ja m³/d. Ühisveevärgi rajamise eelduseks on, et see toimub kas ühe huvitatud isiku rahastusel või mitme huvitatud isiku samaaegsel kaasrahastusel. DP ala liitumistasu maksmise tingimustes ja liitumise ajas kokku leppimine toimub liitumislepingu sõlmimisega. Enne Lepiku veetöötlusjaama rekonstrueerimist ja II-astme mahutite rajamist ei ole võimalik DP-alal liituda ühisveevärgiga Kanalisatsioonivarustus Kanalisatsioonivarustus on lahendatud vastavalt Saku Maja tehnilistele tingimustele nr ET- 11044. DP ala kavandatav veevajadus ja ärajuhitav reoveekogus - 6m3/d ja 180m3/kuus. DP alale lähim olemasolev toimiv ühiskanalisatsioonitorustik paikneb Lepatriinu tee ja 11340 Tallinn-Saku-Laagri tee ristmikul. Saku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas 10 Saku valla Jälgimäe külas Saviaugu maaüksuse ja lähiala detailplaneering 2025 (ÜVK kava) aastateks 2024-2035 nähakse ette ühiskanalisatsiooni magistraaltorustike rajamine koos reoveepumplatega . Lisaks näeb arendamise ÜVK kava ette Tänassilma külla reovee ühtlustusmahuti rajamise koos torustike ja pumplaga. Ühiskanalisatsiooni rajamise eelduseks on, et see toimub kas ühe huvitatud isiku rahastusel või mitme huvitatud isiku samaaegsel kaasrahastusel. DP ala liitumistasu maksmise tingimustes ja liitumise ajas kokku leppimine toimub liitumislepingu sõlmimisega. Käesolevate tehniliste tingimuste koostamise hetkel on AS Tallinna Vesi ja AS Saku Maja vahel kokku lepitud reovee vastuvõtmise võimsus (vooluhulgad) limiteeritud. Seetõttu ei ole käesoleval hetkel võimalik AS-le Saku Maja kuuluvasse ühiskanalisatsiooni täiendavaid reovee koguseid juhtida. AS Tallinna Vesi viib ellu eelvoolu rekonstrueerimise projekti. AS Tallinna Vesi hinnangul tekib võimekus AS-lt Saku Maja täiendavaid reovee vooluhulki vastu võttu 2026.a alguses. Saku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035 näeb ette Tänassilma külla reovee ühtlustusmahuti rajamise koos torustikega. Liitumine ja teenuse tarbimine saab võimalikuks peale AS-le Tallinna Vesi kuuluva eelvoolutorustiku rekonstrueerimist ning ühtlustusmahuti koos torustikega rajamist. DP ala liitumistasu maksmise tingimustes ja liitumise ajas kokku leppimine toimub liitumislepingu sõlmimisega. Kinnistutel tekkiv reovesi tuleb kokku koguda ning suunata ühiskanalisatsiooni. Teeääre, Toominga, Küünimäe, Uueoti ja Metsaääre kinnistute ning lähiala detailplaneeringuga on kavandatud reoveepumpla rajamine, mis on Sauviaugu DP ala reovee eelvooluks. Pos nr 1 ja pos nr 2 kinnistute tarbeks näha ette ühendus Teeääre, Toominga, Küünimäe, Uueoti ja Metsaääre kinnistute ning lähiala detailplaneeringuga kavandatud kanalisatsioonitorustikult. Ühendustorustik näha ette piki POS 9 kinnistut. Planeeritavatele äri ja tootmismaa kinnistule näha ette eraldiseisvad liitumispunktid ühiskanalisatsiooniga, teleskoopne kontrollkaev min D400 malmluugiga, kuni 1m kaugusele kinnistu piirist avalikult kasutatavale maale. Projektis näidata ära DP alal tekkiv reovesi l/s, m³/h ja m³/d. Perspektiivselt rajatavad, arendamise kavas planeeritud torustikud ja rajatised, tuleb Saviaugu detailplaneeringuala elluviijal katta läbi liitumistasu. Liitumistasu arvestatakse sama proportsiooniga ehituse kogumaksumusest, mille moodustab detailplaneeringuala liitumisvõimsus kogu piirkonna reoveetarbimisvõimsusest. Planeeritavate ühisveevarustuse- ja ühiskanalisatsioonitorustike tarbeks näha ette AS Saku Maja kasuks tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõiguse seadmine. Isikliku kasutuõiguse sisuks on torustike omamine, kõikide toimingute teostamine, mis on vajalikud ühisveevärgitorustike ehitamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks, korrashoiuks, asendamiseks, remontimiseks, kasutusse andmiseks ja likvideerimiseks, ning muul viisil ekspluateerimiseks ühisveevärgitorustike talituse tagamise eesmärgil. Isiklik kasutusõigus seatakse tähtajatult ja tasuta. Isikliku kasutusõiguse ala näha ette samas ulatuses, kui on Keskkonnaministri poolt 16.12.2005 vastu võetud määruses nr 76 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“ sätestatud. Sademeveelahendus Sademe- ja drenaažvett ei ole lubatud juhtida ühiskanalisatsiooni süsteemi. AS-le Saku Maja kuuluvad eelvoolusüsteemid sademevee ärajuhtimiseks puuduvad. Kinnistu piirneb kolmest küljest Aiandi ja Topi kraavidega, mis on ka antud piirkonnale sademevee eelvooluks. Samuti on naaberplaneeringus Saviaugu ja Küünimäe kinnistu piirile ette 11 Saku valla Jälgimäe külas Saviaugu maaüksuse ja lähiala detailplaneering 2025 nähtud kraav. Olemasolev maaparandussüsteem likvideeritakse. Sadeveed Saviaugu kinnistul juhitakse kõrval paiknevatesse eelvoolu kraavidesse, mille lahendus tehakse koos hoonete projektidega. Arendajal on kohustus rajada õli- ja liivapüüdur, kui planeeringualal on üle 20 parkimiskoha, sh rekkate laadimiskohad loetakse parkimiskohtadena. Soojusvarustus Hoonete soojusvarustus on lahendatud gaasivõrguga liitumisel. Gaasiga liitumine on planeeritud vastavalt Adven Eesti AS tehnilistele tingimustele, mis on väljastatud 02.12.2024 Planeeritud gaasitorustiku liitumine toimub naaberplaneeringu „Teeääre, Toominga, Küünimäe, Uueoti ja Metsaääre“ pos nr 16 transpordimaal asuvast gaasitorustikust ning pikeneb kuni planeeringualani mööda naaberplaneeringu pos nr 9 transpordimaad. Krundi piiridele on planeeritud liitumispunktid (maakraanid). Gaasitorustike läbimõõdud, materjal ja täpne asukoht täpsustatakse ehitusprojektiga. 6. Ehitusprojekti koostamise ja ehitamise nõuded 6.1 Olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele Olulisemad arhitektuurinõuded on: - välisviimistlusmaterjalidena kasutada piirkonda ja hoone funktsioonile sobivaid materjale; - katuse tüüp: lamekatus- või väiksema kaldega kaldkatus, kus katuse kaldeks on lubatud 0- 20°. (Eraldi hooned või hoone osad kuhu saab integreerida päikesepaneele (kõige efektiivsem kaldenurk 30-40°) või tootmistehnoloogiast tulenevad katused või katuse osad võivad vajada ka suuremat kallet mida võib täpsustada ehitusprojektiga ; - hoone suurim lubatav korruselisus 3; - hoone suurim lubatav kõrgus 14m, tehnoloogilisest vajadusest tulenevalt osaliselt kuni 18m meetrit (otsustatakse ehitusprojekti staadiumis). Kui hoone maksimaalne kõrgus (18m) on tehnoloogilisest vajadusest tulenevalt vajalik, kavandatakse see elamupiirkonnast eemale jäävasse alasse, et vältida liigset kontrasti ümbritseva elamualaga; - piirete lubatud kõrgus kuni 2 meetrit. Piirdeaiad on lubatud rajada äri- ja tootmismaa ning ärimaa kruntide piiridesse. Piirdeid ei ole lubatud rajada kraavi eesvoolu kaitsevööndisse. Plankaedade püstitamine on keelatud. 6.2 Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks - Maaparandusehitise eesvoolu ja planeeringu ala ühisosa ehitusprojektid peab esitama Maa- ja Ruumiametile kooskõlastamiseks; - Arendusega seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks; - Ehitusprojekti koosseisus esitada maastikuarhitekti koostatud haljastusprojekt tänavamaale ning kruntidele. Kruntide väliruumi lahendus ja istutatavate taimede liigiline koosseis ja istutusalad määrata haljastusprojektis. Kaitsehaljastus kavandada piisavalt tihe, kasutades erinevaid piirkonnale sobivaid puu- ja põõsa liike (suve- ja igihaljaid). Uue haljastuse rajamisel tuleb tagada tänavahaljastusele vajalik kasvuruum lähtetasemel „hea“. Tagada kõrghaljastusele vajalikud kasvutingimused ja nõutavad kaugused hoonetest, tehnovõrkudest ja teedest. Haljastusprojekti koostamisel tuleb võtta arvesse Eesti standardi 12 Saku valla Jälgimäe külas Saviaugu maaüksuse ja lähiala detailplaneering 2025 EVS 843:2016 „Linnatänavad“ nõudeid ja EVS 939-2:2020 Puittaimed haljastuses. Osa 2: Ilupuude ja -põõsaste istikute kvaliteedinõuded . - Uute äri- ja tootmisobjektide kavandamisel eelistada keskkonnasõbralikku tootmist, hoiduda suure jäätmetootluse, müra, õhusaaste jm negatiivse keskkonnamõjuga seotud ettevõtlusest; - Vee- ja kanalisatsiooni projekt teostada vastavalt projekteerimisnormidele: EVS 921:2022 „Veevarustuse välisvõrk“, EVS 848:2021 „Väliskanalisatsioonivõrk“ ning teistele kehtivatele õigusaktidele; - Kõik ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumisega ning torustike rajamisega kaasnevad kulud tasub liituja; - VK liitumispunktide rajamiseks, ehitusprojekti koostamiseks, taotleda eraldi tehnilised tingimused AS-lt Saku Maja; - Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ - Müra ja saastetundlikke objekte detailplaneeringu alale ei kavandata ning äri- ja tootmishoonete jaoks maantee müratõkkerajatisi ei ole vaja kavandada. Samas tuleb arvestada maanteest põhjustatud müraga ning hoonete projekteerimisel tuleb järgida järgmisi põhimõtteidEesti standardi EVS 842:2003 "Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest" tabeli 6.3 "Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüratasemest" kohaselt tuleb planeeringuala äri- ja tootmishoonete maantee poolse külje välispiire projekteerida minimaalselt selliselt, et mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirde ühisisolatsioon oleks vähemalt R'w+Ctr ≥ 35 dB; - Äri- ja tootmismaa ning elamumaa vahelise kaitsehaljastuse ala laius on 30m; - Elektrilevi OÜ´ga kooskõlastada tööjoonised; - Eesti geoloogilise baaskaardi (mõõtkava 1:50 000) andmetel asub planeeringuala kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega alal ning seetõttu tuleb ehitustegevust kavandades arvestada, et tööde tegemiseks kasutatavad masinad oleksid tehnilistelt korras ning vältida tuleb võimalikku pinnase- ja põhjaveereostust; - Liiklusest tulenevad müratasemed peavad müratundlike hoonetega aladel vastama keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” kehtestatud asjakohase mürakategooria normtasemetele. - Hoonete planeerimisel tuleb arvestada standardi EVS-EN 17037:2019+A1:2021 “Päevavalgus hoonetes” nõuetega; - Mürarikkad seadmed, laadimisalad jms ei tohi jääda elamute poolsele küljele. Juhul kui mürarikkad seadmed, laadimisalad jms paikneb elamute poolsel küljel, tuleb rakendada erimeetmeid; - Äri- ja tootmistegevuse kavandamisel tuleb eelistada vähese keskkonnamõjuga (sh müra) tegevusi, mille puhul märkimisväärsed negatiivsed mõjud ei levi hoonest väljapoole; - Suurema müratasemega seadmed ja tööprotsessid tuleb paigutada hoonete siseruumidesse; - Vastavalt keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määrusele nr 71 tuleb uute tehnoseadmete (nt jahutus- ja ventilatsiooniseadmed) paigaldamisel ning kasutamisel II kategooria müratundlikel aladel (lähimate eluhoonete juures) tagada müratase, mis on väiksem kui 50 dB päeval (Ld) ja 40 dB öösel (Ln); - Suurema müratasemega seadmed ja tööprotsessid tuleb paigutada hoonete siseruumidesse; - Hoonest väljapoole jäävate tehnoseadmete (nt ventilatsiooniseadmed või küttesüsteemid) paigutamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et seadmete avad oleks suunatud elu- ja ühiskondlikest hoonetest võimaliku kaugele; 13 Saku valla Jälgimäe külas Saviaugu maaüksuse ja lähiala detailplaneering 2025 - Tehnoseadmete valimisel on soovitatav eelistada masinaid/seadmeid, mille poolt tekitatav müratase (helivõimsustase, LwA) on väiksem; - Vajadusel tuleb tehnoseadmete ümber rajada lokaalsed müraekraanid või mürasummutuskastid. Meetmed võivad olla vajalikud eelkõige öiste (rangemate) müra normtasemete tagamist silmas pidades; - Planeeringuala idaosas on sobilikud eelkõige vähese mõjuga lao-, kontori- ja büroohooned, mille puhul ei ole põhjust eeldada märkimisväärset müra teket. Seega on soovitatav vältida mürarikaste tööprotsesside kavandamist ja läbiviimist planeeringuala idapoolsel küljel. Võimalikud laadimisalad jm aktiivsema tegevusega piirkonnad (sh parklad) on hetkel kavandatud elamupiirkondadest vastassuunas. Seega toimib antud lahenduse korral kavandatav hoonestus ühtlasi ka müratõkkena; - Piirkonnas on karuputke leviala. Karuputke levialaga seoses tekkivate võimalike ohtudega tuleb pinnasetööde planeerimisel arvestada ning pinnasetöödel tuleb rakendada meetmeid, mis ei soodustaks karuputke levikut. 7. Tuleohutuse tagamine Detailplaneeringus kavandatud hoonete tulepüsivusklass määrata edaspidise projekteerimise käigus vastavalt Siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“. Tuleohutuskujad ja ehitiste tulepüsivusklassid määratakse ehitusprojekti koosseisus igale konkreetsele hoonele või rajatisele. Detailplaneeringus planeeritud hooned liigituvad tuleohutusest tulenevalt VI kasutusviisi alla. Projekteeritavate hoonete tuleohutuse osa lahendada vastavalt: Siseministri määruse 18.02.2021 nr. 10 „ Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ja kord“ Päästetööde tegemise tagamiseks peab päästemeeskonnal olema tagatud ehitistele piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega. Kavandatud hoonete juurepääsuteed peavad olema vähemalt 3,5 m laiad. Ehitise kustutamiseks vajalik informatsioon peab olema tulekahju korral kergesti kättesaadav. Hoonete projekteerimisel arvestada kehtivate normide ja nõuetega. Planeeringus on arvestatud, et tuletõrje veehüdrandid paiknevad avalikul tänaval (kavandatud naaberala planeeringus). Lahendus täpsustub projekteerimisel. Lepiku puurkaevpumpla rekonstrueerimise ja II-astme väljaehitamise järgselt on ühisveevarustuse torustikust võimalik tagada vooluhulka 10 l/s 3 tunni jooksul. Eelduseks on ka piirkonna olemasoleva ning erinevate detailplaneeringutega kavandatavate veetorustike ringistamine piki Mõisavahe teed. Juhul, kui tuletõrjevee vajadus ületab 10 l/s, tuleb detailplaneeringualale ette näha piisava mahuga tuletõrjeveemahuti(d), mis lahendatakse järgmises projekteerimise staadiumis ja kooskõlastatakse täiendavalt Päästeametis. Detailplaneering näeb ette võimaluse kruntide liitumiseks ning liidetavate kruntide ehitusõiguse ehitamise nende summana. Saavutamaks paindlik lahendus on võimalus ehitada hooned ka krundi piirile, tagamaks tuleohutuse nõuded on krundi piirile ehitamisel vajalik tulemüüri rajamine. Ehitusprojekti koostamisel kooskõlastatakse lahendus Päästeametiga. 14 Saku valla Jälgimäe külas Saviaugu maaüksuse ja lähiala detailplaneering 2025 8. Keskkonnakaitse abinõud Planeeritud äri- ja tootmismaa krundid tuleb varustada prügikogumise konteineritega. Kruntidel tekkivad jäätmed tuleb koguda liigiti vastavalt Saku valla jäätmehoolduseeskirjale. Hoone ehitusprojektis tuleb ära näidata mahutite asukohad, et jäätmete liigiti kogumine oleks tagatud. Arvestama peab vähemalt segaolme, paber ja kartongi, pakendi, klaasi ja biojäätmete liigiti kogumisega. Jäätmete äraveoks tuleb sõlmida leping piirkonda teenindava jäätmete äraveoga tegeleva ettevõttega. Ehitustegevuse käigus tekkinud ehitusjäätmed on kohustuslik üle anda jäätmeluba omavale firmale. Lõpliku valiku tegemisel kütteliikide valikul on kõik alternatiivid ja kütteliikide kombinatsioonid aktsepteeritavad, soovitame iga variandi puhul rakendada sellele sobivaid negatiivset keskkonnamõju leevendavaid meetmeid (optimaalne kütterežiim, eeskujulik hoonete soojustus, küttesüsteemina toimivad efektiivsed tehnoloogiad). Detailplaneeringulahenduse kohasel tegevusel ei ole ette näha ehitisi, millele ehitusprojekti koostamise etapis tuleks läbi viia keskkonnamõju hindamine. Vastavalt Terviseameti kirjale on juhitud tähelepanu, et radoonisisaldus ei ole pinnases ühtlaselt jaotunud ning normaalse radoonisisaldusega piirkonnas võib esineda kõrge radoonisisaldusega alasid. Sellest tulenevalt teostatakse radoonitaseme mõõtmised koos ehitusgeoloogiliste uuringutega hoonete ehitusprojekti staadiumis. Ehitusprojekti koostamisel arvestada radooni vähendamise meetmetega ja siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule.“. Radoonitõrje kohapealt on oluline korralik ehituskvaliteet, mille all peetakse silmas ühtlast vundamenti, seinaosade suletud liitekohti, korralik ventilatsioonisüsteem jne. 9. Kuritegevuse ennetamine Hoonete paiknemine ja alade vaadeldavus ning juurepääsu teede valgustatus võimaldab korraldada efektiivse naabrivalve piirkonna. Vandalismiakte ja sissemurdmiste riske vähendavad ka hoonete uste ja akende turvaliseks muutmine, kasutades vastupidavaid ukse- ja aknaraame ning ukselukke. Autode parkimine krundil (tagatud on normidele vastav parkimine) vähendab autodega seotud kuritegevuse riske. Kavandatud äri- ja tootmismaa ning ärimaa krundid on lubatud piirata piirdeaiaga (Piirdeaedu ei ole lubatud rajada väljapoole krundi piire, kraavi ja selle eesvoolu kaitsevööndisse, rohelisse võrgustikku) Kruntide välisruumi läbimõeldud planeerimine (maastikukujundus) ja nende korrashoid suurendavad peremehetunnet ja vähendavad seeläbi kuriteohirmu ja vandalismi. Alade korrashoid on oluline kuritegevust ennetavate aspektide puhul. 10. Servituutide vajadus Kehtivad kitsendused: - planeeritud ala läbib Aiandi (K-1, K-2, K-3) eesvoolu kraav maaparandussüsteem (4109450010690002). Eesvoolukraavi veekaitsevööndi ulatus on mõlemal kaldal 1m ja eesvoolukraavi kaitsevööndi ulatus on tiheasustusalal mõlemal kaldal 7 meetrit; - planeeritud alale ulatub Topi 4 eesvoolu kraav (41094500106900021M), mille veekaitsevööndi ulatus on mõlemal kaldal 1m ja eesvoolu kaitsevööndi ulatus on tiheasustusalal mõlemal kaldal 7 meetrit. 15 Saku valla Jälgimäe külas Saviaugu maaüksuse ja lähiala detailplaneering 2025 11. Planeeringu elluviimise tegevuskava ja vajalikud kokkulepped Detailplaneeringu elluviimise eelduseks on piirkonnas välja ehitatud ÜVK ja Teeääre, Toominga, Küünimäe kinnistute, Metsaääre kinnistu osa ja lähiala detailplaneeringuga ettenähtud juurdepääsuteede olemasolu. Detailplaneeringu elluviimise tegevuskava: - I etapp – katastritoimingud kruntideks jagamiseks ja sihtotstarvete muutmiseks; - II etapp – vajalike servituutide seadmine; - III etapp – tehnovõrkude ja rajatiste ehitamiseks tehniliste tingimuste taotlemine; - IV etapp – ehitusprojektide koostamine, kooskõlastamine ja ehituslubade taotlemine tehnovõrkude ja rajatiste väljaehitamiseks; - V etapp – ehituslubade väljastamine tehnovõrkude ja rajatiste ehitamiseks; planeeritud tehnovõrkude ehitamine, kasutusloa saamine; tänava-, kaitsehaljastuse rajamine; - VI etapp – hoonete ehituslubade taotlemine ja väljastamine; - VII etapp – hoonete kasutuslubade taotlemine ja väljastamine. Detailplaneeringu elluviimise tegevuskavas teatud etappe saab teha ka paralleelselt ning ka ala ise saab välja arendada osade kaupa, kuid hoonetele väljastatavate kasutuslubade eeltingimuseks on teede- ja trasside kasutusload Planeeringu teede, tehnovõrkude väljaehitamine ja kaitsehaljastuse rajamine on arendaja kohustus. Transpordiamet ei võta PlanS §131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringualaga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. 11.1 Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud Mõju majanduslikule keskkonnale Planeering näeb ette kahe äri- ja tootmismaa krundi ning ühe transpordimaa krundi moodustamise, millele on kavandatud tootmis- ja teenindusettevõtete hoonestus.  Loob eeldused uute töökohtade tekkeks Saku vallas;  Suurendab kohaliku omavalitsuse maksutulu;  Parandab piirkonna ettevõtluskeskkonna atraktiivsust ning toetab kohaliku taristu (teeühendused, tehnovõrgud) kasutust ja tasuvust. Negatiivseid majanduslikke mõjusid ei ole ette näha – investeeringute ja töökohtade loomine toetab piirkonna arengut. Mõju sotsiaalsele keskkonnale Planeeringu elluviimine mõjutab sotsiaalset keskkonda positiivselt, pakkudes uusi töövõimalusi ning parandades piirkonna elukeskkonna mitmekesisust. Planeeringuga ei kaasne elamualade või avaliku ruumi vähenemist ega sotsiaalsete teenuse kättesaadavuse halvenemist. Planeeringu rakendamine võib soodustada ümbruskonna elukeskkonna arengust ja tõsta piirkonna väärtust. 16 Saku valla Jälgimäe külas Saviaugu maaüksuse ja lähiala detailplaneering 2025 Mõju kultuurilisele keskkonnale Planeeringualal ei paikne kultuurimälestisi ega väärtuslikke ajaloolisi struktuure. Planeeringuala läheduses paikneb arheoloogiamälestis Asulakoht (mälestise registri nr - 18911) kuid planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis võiksid kahjustada mälestist või selle visuaalset identiteeti. Mõju looduskeskkonnale Planeeringu elluviimisel tuleb järgida ehitustegevuse ja heitvee käitlemisega seotud nõudeid, et vältida võimalikke negatiivseid mõjusid pinnasele ja veerežiimile. Haljastuse ja sadevee lahendused on planeeringus ette nähtud, mis aitab vähendada negatiivset mõju keskkonnale. Müra ja õhusaaste jäävad kohalike normide piiresse ning neid reguleeritakse projektlahenduste ja ehitusloa menetluse käigus. Kokkuvõttes on looduskeskkonnale avalduv mõju minimaalne ja juhitav. Planeeritud tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke mõjusid kultuurilisele, majanduslikule, sotsiaalsele ja looduskeskkonnale. Lühiajalised negatiivsed mõjud on ehitusperioodil, pikemaajalised mõjud puuduvad. Planeeringu elluviimisel ei avalda kavandatav tegevus olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muutusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit, looduskaitsealuseid objekte ega vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub. Oht inimeste tervisele ja keskkonnale ning õnnetuste esinemise võimalikkus on kavandatava tegevuse puhul minimaalne. Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese tervisele avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed. Koostatud on Mõisavahe tee ja riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 16-18 ühendustee põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang, koostaja Lemma OÜ 2023. KMH eelhinnangu koostaja ei pea antud projekti puhul keskkonnamõju hindamise algatamist vajalikuks järgnevalte põhjustel: 1) Projektiga ei kaasne eeldatavalt negatiivset mõju Natura 2000 võrgustiku alale. 2) Projektiga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke või mürataseme suurenemist. 3) Lähtudes projektiga hõlmatud ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta kavandatav tegevus antud asukohas olulist keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on valdavalt ehitusaegsed ning nende ulatus piirneb peamiselt teemaaga. Samuti on avariiolukordade esinemise tõenäosus väike, juhul kui järgitakse korrektseid ehitusvõtteid. 4) Kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist. 5) Tegevusega ei kaasne olulist liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste suurenemist, mistõttu ei ole oodata ülenormatiivsete tasemete esinemist. 6) Kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket. 17 Saku valla Jälgimäe külas Saviaugu maaüksuse ja lähiala detailplaneering 2025 12. Planeeringu realiseerimisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja Detailplaneeringu realiseerimisega ei kaasne otseseid kahjusid. Planeeringus realiseerimisest tulenevate võimalike kahjude hüvitamine määratakse vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele. 18 Saku valla Jälgimäe külas Saviaugu maaüksuse ja lähiala detailplaneering 2025 III LISAD Lisa 3.1 Saku Maja Tehnilised tingimused nr ET-11044 Lisa 3.2 Telia Eesti AS tehnilised tingimused nr 39368727 Lisa 3.3 Adven Eesti AS tehnilised tingimused Lisa 3.4 Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused nr 486375 19 Saku valla Jälgimäe külas Saviaugu maaüksuse ja lähiala detailplaneering 2025 IV JOONISED Joonis nr 1 Asukohaskeem Joonis nr 2 Ruumilise keskkonna analüüsi joonis Joonis nr 3 Tugiplaan Joonis nr 4 Põhijoonis Joonis nr 5 Tehnovõrkude koondplaan 20 V KOOSTÖÖ JA KOOSKÕLASTUSED Jrk. Koostööd teinud Koostöö tegija arvamus Arvamuse nr Planeerija kommentaarid nr organisatsioon 1 Elektrilevi OÜ Kooskõlastatud tingimustel: Lisa 5.1 Tingimus lisatud nõudena ehitusprojekti koostamiseks p. 6.2 Nr 4043008965 Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt 13.02.2025 Marge Kasenurm 2 AS Saku Maja Palun lisada seletuskirja p5 Veevarustus alla tingimus - „Ühisveevärgi Lisa 5.2 Dp seletuskiri on täiendatud rajamise eelduseks on, et see toimub kas ühe huvitatud isiku rahastusel või 19.02.2025 mitme huvitatud isiku samaaegsel kaasrahastusel. DP ala liitumistasu maksmise tingimustes ja liitumise ajas kokku leppimine toimub liitumislepingu sõlmimisega. Enne Lepiku veetöötlusjaama rekonstrueerimist ja II-astme mahutite rajamist ei ole võimalik DP-alal liituda ühisveevärgiga.“ Kanalisatsiooni lõigus on vastav märkus kenasti olemas. Tehnovõrkude koondplaan sobib. Kertu Nurklik 3 Adven Eesti AS Lugeda kooskõlastatuks Adven Eesti AS-i poolt gaasitorustike osas Lisa 5.3 detailplaneering: Saku vallas Jälgimäe külas Saviaugu maaüksuse ja lähiala AD-2025-04-05 detailplaneering; objekti asukoht: Harju maakond, Saku vald; töö nr. 09/23 02.04.2025 kuupäevaga 12.02.2025a. Ruum ja Maastik OÜ korraldaja Saku Vallavalitsus huvitatud isik Urban Management OÜ Aleksander Aan 4 Maa- ja Ruumiamet Terviktekst vt Lisa 5.4 Lisa 5.4 Detailplaneeringu materjale on täiendatud 20.02.2025 Detailplaneeringu põhijoonist, tehnovõrkude koondplaani ja seletuskirja täiendada alljärgnevalt: Nr 13.2-2/25/2387-2 Saku valla Jälgimäe külas Saviaugu maaüksuse ja lähiala detailplaneering 2025 Alusplaanile kanda koordinaatvõrk ja põhjasuund. Planeeringuala läbiv Topi 4 eesvool (Rõõmu kraav) on näidatud osaliselt likvideeritavana. Eesvoolu uueks asukohaks on planeeritud krundi pos. 1 põhjapoolne piir. Kanda joonistele planeeritava eesvoolu kitsendused. Eesvoolu kaitsevööndisse hoonestusala mitte planeerida. Tulenevalt MaaParS § 48 lg 2 eesvoolu kaitsevööndisse kõrghaljastust mitte rajada. Kajastada seletuskirjas eesvoolu ümbertõstmist. Seletuskirjas parandada lause „Maaparandusehitise eesvoolu ja planeeringu ala ühisosa ehitusprojektid peab esitama Põllumajandus- ja Toiduametile kooskõlastamiseks“, kuna 2025. aasta 1. jaanuarist liikusid Põllumajandus- ja Toiduametist maaparanduse valdkonna ülesanded Maa- ja Ruumiametisse. Vastavalt planeerimisseaduse § 133 lg 1 esitada detailplaneering kooskõlastamiseks Maa- ja Ruumiametile, mis on kohaliku omavalitsuse ülesanne. Anu Nemvalts Maaparanduse ja riigimaade teenistuse direktor 22 Saku valla Jälgimäe külas Saviaugu maaüksuse ja lähiala detailplaneering 2025 23
Allikas: Transpordiamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel