dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Transpordiamet
Sissetulev kiriAvalik

Luba kuklasepesade ümberasustamiseks (Saatse saapa ümbersõit)

Transpordiamet · 28. jaanuar 2026
Viit
8-1/24-100/1510-1
Registreeritud
28. jaanuar 2026
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaamet
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
8 TEETARISTU EHITAMINE JA REMONTIMINE
Sari
8-1 Tee- ja teerajatiste projektid ning ehituse täitedokumentatsioon objektide kaupa
Toimik
8-1/24-100
Vastutaja
Anni Luht (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Projekteerimise üksus)
Lahendamise tähtaeg
27. veebruar 2026

Failid

  • 📎E-kiri.eml853 KB
  • 📎Luba kuklasepesade ümberasustamiseks (Saatse saapa ümbersõit).asice606 KB

Sisu (failidest)

Saatja: "Anni Luht" <[email protected]> Saaja: "MNT Teed" <[email protected]> Teema: FW: Luba kuklasepesade ümberasustamiseks (Saatse saapa ümbersõit) Kuupäev: 2026-01-28 11:52 Tere, Palun registreerida manuses olev kiri Saatse saapa ümbersõidu kirjavahetusse. Heade soovidega Anni Luht projektijuht/projekteerimise üksus +372 509 0807 <http://www.transpordiamet.ee/> www.transpordiamet.ee From: [email protected] <[email protected]> Sent: Wednesday, January 28, 2026 1:41 PM To: Anni Luht <[email protected]> Subject: Luba kuklasepesade ümberasustamiseks (Saatse saapa ümbersõit) Keskkonnaamet edastab Teile dokumendi "Luba kuklasepesade ümberasustamiseks (Saatse saapa ümbersõit)", mis on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 28.01.2026 13:32 numbriga 7-9/26/1656-2. Lugupidamisega Keskkonnaamet www.keskkonnaamet.ee <http://www.keskkonnaamet.ee> Anni Luht Teie 26.01.2026 Transpordiamet [email protected] Meie 28.01.2026 nr 7-9/26/1656-2 Luba kuklasepesade ümberasustamiseks (Saatse saapa ümbersõit) Austatud Anni Luht Pöördusite 26.01.2026 Keskkonnaameti poole sooviga taotleda luba kolme kuklasepesa ümberasustamiseks RMK-le kuuluval katastriüksusel Orava metskond 61 (93401:007:0519). Pesade teisaldamise vajadus tuleneb sellest, et kuklasepesad, mis on skeemil (joonis 1.) tähistatud nr 1, 2 ja 3, jäävad Saatse ümbersõidu trassile. Uue tee ehitamise käigus ei ole võimalik neid säilitada ja tee trassi ei ole võimalik muuta, kuna see on valitud II kaitsekategooria taimede ja Mustoja loodusala kaitse eesmärgiks olevate elupaikade asukohtadest lähtuvalt. Pesad asustatakse ümber samale katastriüksusele, skeemil näidatud asukohtadesse 4 (koordinaadid 6423290,9; 718966,2), 5 (6422420,1; 719075,9) ja 6 (6422159,3; 719566,1). Joonis 1. Kuklasepesade asukohad (punktid 1, 2 ja 3) ning ümberasustamise kohad (punktid 4, 5 ja 6). Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Kuklased kuuluvad looduskaitsealuste loomaliikide III kategooriasse 1 . Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 58 lg 5 kohaselt tohib kaitsealuse liigi isendit ümberasustamise eesmärgil loodusest eemaldada Keskkonnaameti loal, kui see ei kahjusta liigi soodsat seisundit. Kaitsealuse liigi ümberasustamise korra § 4 lg 3 kohaselt toimub kuklasepesade ümberasustamine vastavalt eksperdi poolt koostatud juhendile (kirja lisas 1). Nimetatud korra § 5 lõigete 7 ja 8 alusel kannab ümberasustamise kulud ümberasustaja ja isendi ümberasustamisel tuleb tagada kaitsealuse liigi isendi (antud juhul pesakonna) elujõulisuse säilimine. Kuklasepesa teisaldamine õigel viisil (sobiv aastaaeg ja meetod) on kuklasepesakonnale ohutu meede, mis ei kahjusta oluliselt kaitsealuse liigi isendeid ega mõjuta liigi soodsat seisundit. Sobiv aeg ümberasustamiseks on varakevad (kindel periood märtsi lõpus või aprilli alguses), kui kuklased on koondunud pesale, siis piisab pesakuhila maapealse osa teisaldamisest. Muul ajal pesa teisaldamisel paikneb emassipelgas pesa maa aluses osas ning pesa teisaldamisel tuleb kaasa võtta ka maa-alune osa, mis on ligikaudu samas suurusjärgus kui maapealne osa (vt täpsemalt juhendis). Võimalusel tuleks siiski proovida võimalikult palju ka pesa sügavamad maa-alused osad kätte saada, et kogu pesamaterjal kindlasti ümberasustatud saaks. Arvestades eelnevat, annab Keskkonnaamet LKS § 58 lg 5 alusel loa kolme kuklasepesa ümberasustamiseks aadressilt Võru maakond, Setomaa vald, Sesniki küla, Orava metskond 61 (katastritunnus 93401:007:0519) vastavalt juhendile ja joonisel 1 toodud asukohtadesse. Kuklased on kõigusoojased loomad, mistõttu sobib teisaldamiseks aeg, mil temperatuur on ööpäevaringselt vähemalt 5 kraadi. Jälgida tuleb, et uus asukoht oleks kaugemal jalgradadest ja piirkonnas ei oleks vähemalt 100 meetri raadiuses teisi kuklaspesi. Pesakuhil peab päevas saama vähemalt paar tundi päikesepaistet ja hea, kui metsakoosluses on ka nooremaid ja keskealisi kuuski, mis on kuklastele parimateks lehetäipuudeks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Eike Tammekänd juhataja asetäitja loodushoiutööde osakond Lisa: 1. Juhend kuklaseperede ümberasustamiseks.pdf Janne Breidaks 58553986 [email protected] 1 Keskkonnaministri 19.05.2004 määrus nr 51 „III kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine“ 2 (2) Juhend kuklaseperede ümberasustamiseks 1. Kuklaseperede ümberasustamise vajadus Kuklaseperede ümberasustamine on vajalik järgmistel juhtudel: 1.1 kui kuklasepere elu satub mingi majandusliku tegevuse (raied, ehitus- ja kaevetööd jms.) tõttu otsesesse ohtu. 1.2 kui mingi majandustegevuse (lageraied, ehitustegevus jms) tulemusel muutub kuklaste elu- ja toitumiskeskkond neile edasiseks elamiseks sobimatuks. 1.3 kui kuklasepere tegevus muutub inimeste elule liigselt häirivaks. Viimase põhjuse osakaalu kuklaste pesakuhilate ümberasustamistel tuleks viia miiniumini. Selleks on vajalik selgitustöö elanike hulgas, kus inimesed saaksid teada, et kuklased on inimestele täiesti ohutud putukad, nad on kasulikud ja väga huvitava eluviisiga. 2. Kuklaseperede ümberasustamiseks vajalikud eeltööd ja uurimused 2.1 Tuleb määrata ümberasustamisele kuuluvate kuklaseperede liigiline kuuluvus. (Vt. juhendi lisa nr. 1 Kuhilpesi moodustavate kuklaseliikide eristamine.) Kuklaseliikide määramine toimub binokulaari abil. Kogenud spetsialist saab hakkama ka suure suurendusega (10-20 kordne) luubiga. Kuklaseliigi määramisel tuleks kasutada erialaspetsialisti abi. 2.2 Tuleb leida kuklaseperede ümberasustamiseks sobilikud metsakooslused. Ümberasustatava kuklasepere uus asukoht peab olema vanast asukohast vähemalt 500 meetri kaugusel. Kuklastele sobivad parasniisked ja kuivemad metsakooslused, kus ei ole karta üleujutusi. Nendes metsakooslustes ei tohi olla ümberasustavate või ka teiste sipelgaliikide elujõulisi peresid. (Välja arvatud raudkuklase Formica fusca pered) Ümberasustamiseks sobivad hästi mittemetsamaadele (põllud, mitmesugused karjäärid jms. alad) rajatud metsakultuurid, kus kuhilpesi moodustavad kuklasepered üldjuhul täielikult puuduvad. Metsaosas peab olema häilusid, kuhu asetatud kuklase psakuhil saab päevas vähemalt paar tundi päikesepaistet. Hea, kui metsakoosluses on ka nooremaid või keskealisi kuuski, mis on kuklastele parimateks lehetäipuudeks. 2.3 Tuleb teostada kontrollvaatlusi kuklaseperedele sobiva ümberasustamise aja leidmiseks. (Vt. punkt 3.) 3. Kuklaseperede ümberasustamiseks sobivad ajad 3.1 Parim aeg kuklaseperede ümberasustamiseks on varakevadel, kuklaseperede nö. “soojatuuma” ajal. Tavaliselt on see aprilli esimesel poolel, lume sulamise ajal või kohe peale lume sulamist, kui kuklased kogunevad massiliselt pesa pinnale. Sel ajal kuklase pesakuhila ülemine, päikesepoolne osa lausa “mustab” sipelgatest. See on nö. “soojatuuma” periood, kus kuklased on massiliselt kogunenud pesakuhila pinnale ja pesakuhila pindmisse osasse. Sel ajal viibivad ka kuklasepere emasipelgad pesa pindmises osas, kuhu nad munevad oma esimesed munakurnad, millest arenevad suguloomad (emased ja isased sipelgad). See kuklaseperede ümberasustamiseks ülimalt sobilik aeg kestab kahjuks aga vaid ca nädal aega. Peale selle laskuvad emasipelgad jälle pesa sügavustesse ja ka töösipelgad lähevad pesas laiali. 3.2 Järgmine kuklaseperede ümberasustamise periood tekkib ca kuu aega hiljem – mais, siis kui kevadel emasipelgate esimestest munakurnadest arenenud nukud oma arenemise lõpetavad ja peatselt on algamas emas- ja isassipelgate nukkudest koorumine. Seda “võimalust” tuleb kasutada siis, kui eelkirjeldatud “soojatuuma” perioodil mingil põhjusel ei olnud võimalik kuklasepere ümberasustamist teostada ja ümberasustamist ei ole võimalik järgmise aasta kevadesse edasi lükata. 4. Kuklaseperede ümberasustamise kirjeldus Kuklaseperede ümberasustamisega tuleks alustada varahommikul ja soovida võiks selleks tööks selget päikesepaistelist ilma. 4.1 Kuklaseperede ümberasustamine varakevadel “soojatuuma” perioodil on suhteliselt kerge. Selleks tuleb vaid pesa ülemine pool kühvlitega kottidesse kühveldada, kotid nummerdada ja autosse laadida. (Praktikas on osutunud sobilikumaks AS Horizoni poolt toodetavad pruunist jõupaberist valmistatud paberikotid.) Sõltuvalt pesakuhila suurusest saame ühest pesast ca 50 kuni 200 liitrit kuklastega pesamaterjali. See materjal viiakse eelnevalt väljavalitud metsaosadesse. Kuklaseperele määratud asukoht peaks olema kuiv ja võimaluse piires sarnanema pesakuhila endise asukohaga. Enne pesamaterjali mahakallamist tuleks teha pesale alus, milleks kasutada jämedaid puuoksi ja muud kuivemat puumaterjali. Hästi sobib kuklasepesa aluseks ka vana känd, milles puudub mõni teine sipelgapere. Sellele pesaalusele (või vanale kännule) kottides olev pesamaterjal kallataksegi. Pesamaterjal kallatakse uude asupaika vastupidises järjestuses kottide täitmisele ümberasustamisele kuulunud kohast. 4.2 Kuklasepere ümberasustamine emas- ja isaskuklaste nukkude perioodil on üldiselt sarnane kuid tunduvalt töömahukam. Samas on aga ümberasustamise tulemuslikkus väiksem. Põhjuseks on see, et kuklaseemad on sellel ajal pesa sügavamates osades, kus nende kättesaamine on ülimalt raske ja suur osa neist võib (ja sageli jääbki) vanasse kohta alles. Ümberasustamine sellel perioodil võib olla edukus juhul, kui igasse ümberasustatud pessa “sattuks” nii emas-, kui ka isassipelgate nukke. (Looduses toodab üks kuklasepere emassipelgaid, teine isassipelgaid.) Kuklaseperede ümberasustamisel sellel perioodil tuleb emassipelgaid “tootvale” perele lisada isassipelgate nukke ja isassipelgaid “tootvale” perele emassipelgate nukke. Koorunud noored emas- ja isasipelgad paaruvad sel juhul pesa pinnal ja paarunud emasipelgad tiritakse töölissipelgate poolt koheselt pessa. Kuna sellel perioodil tuleb pesamaterjali välja kaevata sügavamalt, siis võime “kohata” ka mitmeid pesaparasiitputukaid, nagu näiteks kuldpõrnika tõugud. Kuldpõrnika tõugud (väliselt sarnased maipõrnika tõukudega) tuleb pesamaterjalist kindlasti eraldada, kuna nad on väga kahjulikud kuklasepere arengule. 5. Ümberasustatud kuklaseperede hooldamine ja kaitse Ümberasustatud kuklaseperele tuleks vahetult peale “ümberasustamisprotseduuri” lõpetamist anda mõnisada grammi suhkrut, mis niisutatult tuleb panna vahetult pesakuhila juurde, näiteks suuremate puukooretükkide vms. vahele. Ümberasustatud peredele võivad suurt kahju tekitada rähnid, sipelganukkude ja sipelgate söömise ning pesakuhilasse aukude “kaevamisega”. Selle vältimiseks tuleks ümberasustatud pesakuhilad katta võrguga kaetud püramiidikujulise telgiga. Võrgu silma suuruseks on 2 – 4 cm. Ümberasustatud kuklaseperesid tuleks esialgu aeg-ajalt külastada, et veenduda ümberasustamise õnnestumises. Kui märkame, et pesa on loid ja on arvata, et perre sattus vähe emaseid siis saab olukorda järgmisel aastal parandada selle pesakuhila pinnale erinevast soost vastkooruvaid suguloomade nukke tuues. Töösipelgad tassivad sipelga suguloomade nukud kiiresti pesasse, kus nad varsti kooruvad ja pesa pinnal paaruvad. Paarunud emasipelgad tassitakse pesasse. Ühele pesale piisab 200 vastkooruvast, erinevast soost sipelgate suguloomade nukust. Juhendi koostas: Kaarel Aruste
Allikas: Transpordiamet dokumendiregister →