Üksikelamu ehitusprojekt EP staadiumis Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ
Pärnu mk, Pärnu linn, Kihlepa küla, Palusaare MÜ Töö nr: 45-25-ML, v a 22.08.2025
PÄRNU MAAKOND
PÄRNU LINN
KIHLEPA KÜLA
PALUSAARE MÜ
ÜKSIKELAMU
EHITUSPROJEKT
Tellija: Helena Tiik
Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ
Reg. Nr 10854826
MTR reg nr EEP002853, 27.01.2014
MTR reg nr EPE000887, 29.01.2014
Telefon: 53 900 147
E-post:
[email protected]
Vastutav isik/Koostaja: Margus Laikask
Töö nr: 45-25-ML
Projekti staadium: eelprojekt
TALLINN
22.08.2025
1/19
Üksikelamu ehitusprojekt EP staadiumis Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ
Pärnu mk, Pärnu linn, Kihlepa küla, Palusaare MÜ Töö nr: 45-25-ML, v a 22.08.2025
Projekti koosseis
Seletuskiri
1. Üldosa 3
2. Asukoht ja asendiplaaniline lahendus 3-4
3. Arhitektuurne lahendus 4-5
4. Konstruktiivne lahendus 5-8
4.1 Alusmüürid 7
4.2 Välisseinad 7
4.3 Siseseinad 7
4.4 Laed 8
4.5 Põrandad 8
4.6 Aknad-uksed 8
4.7 Katus 8
4.8 Trepid 8
5. Sise- ja välisviimistlus 8-9
6. Veevarustus ja kanalisatsioon 9-11
7. Küte ja ventilatsioon 11-12
8. Energiatõhususe miinimumnõuded 12-14
9. Elektrivarustus 14-15
10. Sidevarustus 15
11. Tulekaitse abinõud 15-17
12. Haljastus ja heakorrastus 17-18
13. Ehitustöödel ehitusjäätmete käitlemine 18
14. Hoone tehnilised näitajad 18-19
Graafiline osa
Situatsiooniskeem Joonis 1
Nähtavuskolmnurkade joonis Joonis 2
Asendiplaan tehnovõrkudega M1:500 Joonis 3
Vundamentide plaan M1:100 Joonis 4
Korruse plaan M1:100 Joonis 5
Katuse plaan M1:100 Joonis 6
Hoone lõige M1:100 Joonis 7
Hoone vaade 1-2 ja 2-1 M1:100 Joonis 8
Hoone vaade A-B ja B-A M1:100 Joonis 9
Akende spetsifikatsioon M1:100 Joonis 10
Uste spetsifikatsioon M1:100 Joonis 11
Septiku ja imbväljaku joonis M1:50 Joonis 12
Reoveepumpla joonis Joonis 13
Tehnilised tingimused
2/19
Üksikelamu ehitusprojekt EP staadiumis Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ
Pärnu mk, Pärnu linn, Kihlepa küla, Palusaare MÜ Töö nr: 45-25-ML, v a 22.08.2025
Seletuskiri
1. Üldosa
Käesoleva ehitusprojekti koostamise aluseks on tellija esitatud lähteülesanne
üksikelamu projekteerimiseks.
Ehitusprojekti koostamisel on arvesse võetud järgmisi standardeid, seaduseid ja
määruseid:
Ehitusseadustik
MTM 17.07.2015 määrus nr 97 – ,,Nõuded ehitusprojektile“
EVS 932:2017 Ehitusprojekt
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus nr 63, vastu võetud 11.12.2018 –
,,Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“
Siseministri määrus nr 17, vastu võetud 30.03.2017 – ,,Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded “
Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,
kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning
kord“
Kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“
Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra
normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“
Veeseadus, vastu võetud Riigikogu poolt 30.01.2019
Jäätmeseadus, vastu võetud Riigikogu poolt 28.01.2004
Keskkonnaministri määrus nr 70, vastu võetud 14.12.2015 – „Jäätmete
liigitamise kord ja jäätmenimistu“
Vabariigi Valitsuse määrus nr 148, vastu võetud 08.12.2011 - JÄÄTMETE
TAASKASUTAMIS- JA KÕRVALDAMISTOIMINGUTE
NIMISTUD
2. Asukoht ja asendiplaaniline lahendus
Projekteeritav üksikelamu asub Pärnu maakonnas, Pärnu linnas, Kihlepa külas,
Palusaare kinnistul.
Käesoleval hetkel on kinnistu hoonestamata. Kinnistu on kõrghaljastatud – pea kogu
kinnistul paikneb metsamassiiv, mis kuulub ehitustööde käigus säilitamisele –
likvideerimisele kuulub vaid kõrghaljastuse osa, mis jääb projekteeritavate ehitiste
ehitisealusele pinnale ja puittaimestik, mille kasvutingimused ehitustööde tegevuse
tõttu ei ole tagatud. Likvideeritava puittaimestiku kompenseerimine asendusistutuse
teel omal kinnistul.
Kinnistule projekteeritav õueala on valdavalt ühtlase tasase reljeefiga, abs-kõrguste
vahemikuga 10,17...10,57. Kinnistu õuealale on projekteeritud haljasala
kombineeritult säilitatava kõrghaljastusega.
Projekteeritav üksikelamu paikneb projekteeritava õueala keskosas. Projekteeritavad
kinnistusisesed teed, s h juurdepääsutee õuealale ja õueala projekteeritavad platsid
kruusakattega, kinnistu projekteeritaval õuealal tagatud parkimine min 3 sõidukile.
Üksikelamu 0,00 vastab 10,87 absoluutkõrgusele.
3/19
Üksikelamu ehitusprojekt EP staadiumis Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ
Pärnu mk, Pärnu linn, Kihlepa küla, Palusaare MÜ Töö nr: 45-25-ML, v a 22.08.2025
Ümber projekteeritava hoone ehitusjärgse vertikaalplaneerimisega anda pinnase
kalded hoonest eemale. Vetikaalplaneerimisega ei muudeta olulisel määral kinnistu
projekteeritaval õuealal väljakujunenud reljeefi.
Kinnistut läbivad kitsendused:
- Kihlepa maaparandussüsteemi ala
- 19108 Kihlepa-Lepaspea tee teekaitsevöönd 30m
- 0,4kV el-õhuliini kaitsevöönd 1+1m
-
Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatuse hindamine ning meetmed häiringute
vähendamiseks
Lähtuvalt asjaolust, et ehitusprojektiga hõlmatav ala ulatub riigitee kaitsevööndisse,
tuleb projekti koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest
põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Keskkonnaministri
16.12.2016. a. määruse nr 71 lisa 1 kohaselt on müra normtase II kategooria aladel
(elamu-alad) 55-65dB. Ehitustööde käigus – piirdekonstruktsioonide piisav
isoleerimine ja 3x- selektiivpaketiga avatäidete paigaldamisega on müra normtase
täidetud. Tee omanik (Transpordiamet) on teavitanud liiklusest põhjustatud
häiringutest ning ei võta kohustusi rakendada leevendusmeetmeid riigitee liiklusest
põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga käsitletaval alal. Kõik
leevendusmeetmetega seotud kulud kannab kinnistu omanik.
Juurdepääs kinnistule ja õuealale – 19108 Kihlepa-Lepaspea tee 1,266 km-l
projekteeritav mahasõit freesasfaldist kattega. Käesoleva ehitusprojektiga nähakse ette
kinnistule juurdepääsutee projekteerimine – 4m laiuse freesasfaldist kattega teena.
Juurdepääsutee projekteerimine
- Kasvupinnas projekteeritava mahasõidu ehitusalalt eemaldada.
- Mahasõidu kate riigiteealuse maa ulatuses riigitee peenramaterjaliga samaväärse
kivimaterjaliga (Freespurukate+2x pindamine bituumensideainega – ristumiskoha
näidislahenduse joonis, koostanud Maanteeamet, v a 20.03.2020, tüüp VII-b).
Freespurukate peab vastama majandus- ja taristuministri 3. augusti 2015. a määruse nr
101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded” lisa 10 positsiooni 5 või 6 terakoostisele.
Tihendatud kattel ei tohi olla lahtisi 32 mm avaga sõela mitteläbivaid osakesi.
- Mahasõidul näha ette ca 5 m ulatuses 2-3% pikikalle olemasoleva riigitee suhtes, et
tagada sademevete katetelt ärajuhtimine. Ristumiskoha pikikalle peab olema suunatud
riigiteest eemale, et vältida sademevete juhtimist riigiteele.
- Projekteeritava juurdepääsutee alla paigaldada truup, D400mm, SN8. Truubipäised
kindlustada vastavalt ristumiskoha näidislahenduse joonisele, koostanud
Maanteeamet, v a 20.03.2020.
- Enne ristumiskohal kavandatud tööde algust tuleb koostada riigitee ehitusaegse
liikluskorralduse projekt vastavalt majandus- ja taristuministri 13.07.2015 määrusele
nr 90 „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“ ning kooskõlastada Transpordiametiga.
Riigitee peatumis- ja liitumisnähtavuse nõue
Ristumiskoha nähtavuskolmnurk ja riigitee peatumis- ja liitumisnähtavuse nõue
vastavalt kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ lisa
1 tabel 18 ja lisa 2 joonis 8 kohaselt (projektkiirus 90km/h):
- ristumiskoha peatumisnähtavus – 25m
4/19
Üksikelamu ehitusprojekt EP staadiumis Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ
Pärnu mk, Pärnu linn, Kihlepa küla, Palusaare MÜ Töö nr: 45-25-ML, v a 22.08.2025
- ristumiskoha nähtavusala (peatumisnähtavus) – 150m
- ristumiskoha liitumisnähtavus – 7m
- ristumiskoha nähtavusala (liitumisnähtavus) - 230m
Nähtavusalal ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa,
võsa vm rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).
Kaitsemeetmed ehitustegevuseks maaparandussüsteemi alal
Ehitusprojektiga käsitletav ala asub maaparandussüsteemi alal, kus igasuguse
ehitustegevuse puhul tuleb tagada süsteemi funktsioneerimine. Ehitustööde
läbiviimisel maaparandustorustik säilitada ehitisealusel pinnal olev
maaparandustorustik likvideerida, likvideeritav maaparandustorustik asendada uue
torustikuga.
3. Arhitektuurne lahendus
Projekteerimisel aluseks võetud ja projekteerimisel järgitud tehniliste ja
projekteerimisnormide, standardite ning juhendmaterjalide loetelu:
Ehitusseadustik
MTM 17.07.2015 määrus nr 97 – ,,Nõuded ehitusprojektile“
EVS 932:2017 Ehitusprojekt
EVS 842:2003 – ehitise heliisolatsiooni nõuded
Sisetööde RYL 2013 – ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Kvaliteediklass II
Maalritööde RYL 2012 – ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Maalritööd ja
viimistluskombinatsioonid. Kvaliteediklass II
Hoone kasutusiga – 50 aastat (EPN 15.1)
Ehitise mürapidavus – 55 dB (EPN 16.1)
Üksikelamu Palusaare MÜ on projekteeritud ristkülikukujulise põhiplaaniga
kombineeritult horisontaalse ja vertikaalse voodrilauaga viimistletud ühekorruselise
viilkatusega hoonena.
Hoone alusmüürid betoonplokkidest, välisseinad puitkarkassil, katusekonstruktsioon
puidust, katusekatteks pural-kattega profiilplekk.
Üksikelamu peasissekäik asub otsafassaadi keskosas. Hoones paiknevad esik,
tehniline ruum veeboileriga ja veefiltritega, pesuruum, abiruum, üks magamistuba
ning elutuba kööginurgaga. Elutoapoolsel otsafassaadil paikneb puitterrass.
Piirdetarindite soojusjuhtivus
Tarind Max soojusjuhtivus (W/m2K)
Välisseinad 0,18
Lagi pööningu kohal 0,07
Aknad/välisuksed 0,8/1,1
Põrand pinnasel 0,12
Piirdetarindite soojusjuhtivusega on projekteerimisel arvestatud ning mis kasutatavate
materjalide puhul on tagatud.
4. Konstruktiivne lahendus
5/19
Üksikelamu ehitusprojekt EP staadiumis Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ
Pärnu mk, Pärnu linn, Kihlepa küla, Palusaare MÜ Töö nr: 45-25-ML, v a 22.08.2025
Projekteerimisel aluseks võetud ja projekteerimisel järgitud tehniliste ja
projekteerimisnormide, standardite ning juhendmaterjalide loetelu:
EVS 842:2003 – ehitise heliisolatsiooni nõuded
EVS-EN 1990:2002/A1:2006 – Eurokoodeks: Ehituskonstruktsioonide
projekteerimise alused;
EVS-EN 1991-1-1:2002+N_A:2002 – Eurokoodeks 1:
Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1: Üldkoormused. Mahukaalud,
omakaalud, hoonete kasuskoormused;
EVS-EN 1991-1-3:2006/NA:2016 – Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide
koormused. Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus;
EVS-EN 1991-1-4/A1:2010/NA:2010 – Eurokoodeks 1:
Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4: Tuulekoormus;
EVS-EN 1992-1-2:2005+NA+A1:2019 – Eurokoodeks 2:
Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-2: Üldreeglid. Tulepüsivus;
EVS-EN 1995-1-1:2005+A1+NA+A2 – Eurokoodeks 5:
Puitkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldist. Üldreeglid ja reeglid
hoonete projekteerimiseks;
Ehitise eluiga – min 50 aastat (EPN 15.1)
Ehitise mürapidavus – 55 dB (EPN 16.1)
Tarindite tehnilised andmed
Monoliitsetes raudbetoonkonstruktsioonides kasutatakse järgmisi materjale:
Materjal Materjali klass
Betoon C25/30
Armatuurteras A400H (A-III), A500, A-I,
armeerimiskiud
Monteeritavates raudbetoonkonstruktsioonides kasutatakse järgmisi materjale:
Materjal Materjali klass
Betoon C25/30, C45/50
Armatuurteras A400H (A-III), trossid 1570/1770
(min)
Puitkonstruktsioonides kasutatakse järgmisi materjale:
Materjal Materjali klass
Saematerjal C16
Piirdetarindite helipidavus
Piirdetarindite konstrueerimisel on lähtutud järgmistest helipidavuse nõuetest EVS
842:2003 järgi:
Tarind Õhumürapidavus R*w (dB)
Eluruumide vaheseinad 40
Eluruumide välisseinad 55
Piirdetarindite helipidavusega on projekteerimisel arvestatud ning mis kasutatavate
materjalide puhul on tagatud.
Ehitise koormused
6/19
Üksikelamu ehitusprojekt EP staadiumis Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ
Pärnu mk, Pärnu linn, Kihlepa küla, Palusaare MÜ Töö nr: 45-25-ML, v a 22.08.2025
Konstruktsioonidele mõjuvad vertikaalkoormused on omakaal, kasuskoormus ja
lumekoormus. Horisontaalkoormused on tuulekoormus ja omakaalu
horisontaalkomponent.
Omakaalukoormus EVS-EN 1991-1-1:2002 järgi, osavarutegur kandepiirseisundis
1,20 ja kasutuspiirseisundis 1,0
Kasuskoormused EVS-EN 1991-1-1:2002 järgi osavarutegur kandepiirseisundis 1,50
ja kasutuspiirseisundis 1,0
Lumekoormus EVS-EN 1991-1-3:2006 järgi on maapinnal sk=1,5 kN/m².
Lumekoormuse kujutegur viilkatusel 0,8 (lumekoti puhul maksimaalselt 2,5),
osavarutegur kandepiirseisundis 1,50 ja kasutuspiirseisundis 1,0.
Tuulekoormus EVS-EN 1991-1-4 järgi, baasväärtus qref= 276 N/m2 (21 m/s),
osavarutegur kandepiirseisundis 1,50 ja kasutuspiirseisundis 1,0.
Kõik antud koormuste väärtused on normatiivsed suurused, millega on
projekteerimisel arvestatud, mis kasutatavate materjalide puhul on tagatud.
Ehitise kvaliteedinõuded
EVS 932:2017 Ehitusprojekt
EVS 842:2003 – ehitise heliisolatsiooni nõuded
Tarindi RYL 2010 – ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Kande- ja
piirdetarindid. Kvaliteediklass II
Maa RYL 2010 – ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja
alustarindid. Kvaliteediklass II
Sisetööde RYL 2013 – ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Kvaliteediklass II
Maalritööde RYL 2012 – ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Maalritööd ja
viimistluskombinatsioonid. Kvaliteediklass II
Hoone tehnosüsteemide RYL 2010 – ehitustööde üldised kvaliteedinõuded.
Kvaliteediklass II
4.1 Alusmüürid
Projekteeritavad hoone alusmüürid rajada monteeritavatest 50cm laiustest
betoonplokkidest survetugevusega 5MPa lintvundamentidena 20cm tihendatud
killustikalusel. Projekteeritava terrassi alusmüürid 20x20x120cm r/b
postvundamentidel. Vundamendi seinad katta väljast bituumenmastiksist
hüdroisolatsiooniga ja soojustada 10cm vahtpolüsteroolplaatidega. Alusmüüride maa-
alune osa mööda välisperimeetrit isoleerida täiendavalt SBS-rullmaterjaliga. Ümber
vundamendi teostada tagasitäide.
Seoses alusmüüride rajamisega ülalpool külmumispiiri (-1,2m), on vajalik
vundamentide täiendav soojustamine külmakergete vältimiseks. See teostada 10cm
vahtpolüsteroolist plaatidega 1m ulatuses ümber hoone vundamendi välisperimeetrit.
Põhikorruse põrand valada 8cm betoonplaadina 30cm vahtpolüsteroolsoojustuse
aluskihile. Soojustuse alla asetada kile pinnase niiskuse isoleerimiseks. Põrandaalune
täita tihendatud liivaga.
4.2 Välisseinad
7/19
Üksikelamu ehitusprojekt EP staadiumis Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ
Pärnu mk, Pärnu linn, Kihlepa küla, Palusaare MÜ Töö nr: 45-25-ML, v a 22.08.2025
Projekteeritavad välisseinad puitkarkassil 200x50mm, samm 600mm. Välisseinte
karkass katta väljastpoolt tuuletõkkekilega. Välisseinte siseküljele paigaldada
aurutõkke alusel 12mm puitlaastplaadi alusel 8mm viimistlusplaat. Välisseintesse
paigaldada soojustuseks kokku 200mm mineraalvilla.
Välisviimistlus – kombneeritult horisontaalne ja vertikaalne 21x145mm voodrilaud
dist-liistu 22x100mm, samm 600mm, alusel.
4.3 Siseseinad
Üksikelamu vaheseinad puitkarkassil 100x50mm, samm 600mm. Vaheseinte karkass
isoleerida 100mm mineraalvillaga, karkass katta mõlemalt poolt 12mm
puitlaastplaadiga ning viimistleda kombineeritult keraamiliste plaatidega (pesu- ja
tehniline ruum) ja 8mm viimistlusplaadiga (eluruumid). Niiskete ruumide seinad katta
niiskustõkkega.
4.4 Laed
Korruse vahelagi ferm-tüüpi, samm 600mm. Korruse lagi soojustada 500mm
mineraalvillaga aurutõkke alusel. Korruse laekarkass katta altpoolt 12mm
sisevoodrilauaga 22x100mm (samm 600mm) karkassile paigaldatud 12mm
puitlaastplaadi alusel.
San-ruumi laele asetada aurutõkkekile ja jätta 20mm tuulutusõhkvahe. Esiku laes luuk
120x60cm pääsuks pööningule, mis peab vastama tuleohutuse nõuetele – luuk peab
olema varustatud kohtkindla redeliga.
4.5 Põrandad
Põrandatel eluruumides parkett, tehnilise ruumi ja san-ruumi põrand viimistleda
keraamiliste plaatidega. Terrassi põrandad sügavimmutatud põrandalaudadest
puittalastiku 200x50mm, samm 600mm alusel.
4.6 Aknad-uksed
Üksikelamu aknad PVC-raamidega, 3x-selektiivpaketiga. Välisküljed valget värvi,
siseküljed valged. Aknalauad puidust. Aknaplekid musta värvi (RUUKKI RR33).
Siseuksed heledad tahveluksed, välisuks soojustatud puituks, toon tumehall.
4.7 Katus
Projekteeritav katus viilkatus – katuse kalle 15 kraadi. Katusekarkass – ferm-tüüpi,
samm 600mm. Fermidele paigaldada katuse aluskate ja dist-liist 50x50mm (samm
600mm). Katusekatteks pural-kattega profiilplekk (Klassik-profiil) 25x100mm (samm
200mm) roovituse alusel.
4.8 Trepid
Üksikelamu välistrepp puitkanduritel kestvuspuidust astmelaudadega.
5. Sise- ja välisviimistlus
Üksikelamu siseruumide seinad eluruumides kaetud viimistlusplaatidega, san-ruumi
ja tehnilise ruumi seinad viimistletud keraamiliste plaatidega. Siseruumide laed
viimistletud 12mm sisevoodrilauaga.
8/19
Üksikelamu ehitusprojekt EP staadiumis Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ
Pärnu mk, Pärnu linn, Kihlepa küla, Palusaare MÜ Töö nr: 45-25-ML, v a 22.08.2025
Üksikelamu välisviimistluses domineeriv värv on tumehall ja must – fassaadilaudis
tumehalli värvi, nurga- ja avatäidete piirdelauad valget värvi, välimised avatäited
kombineeritult valget (aknad) ja tumehalli (välisuks) värvi, katus ja katusetarvikud
musta värvi.
Fassaadilaudise paigaldamisel tuleb arvestada traditsioonilise meetodiga, puidu
„mängimisega“ vastavalt ilmastiku tingimustele ja et voodrilaual jääks nn südamepool
peale poole. Vajadusel tuleb selekteerida valed lauad välja. Voodrilaua jätkukohtadel
lõigata laudade otsad tangensiaalselt, et puidu kuivades ei tekiks ühenduskohtadesse
vahesid.
Välisukse kohale paigaldada stiililt sobiv valgusti. Üksikelamu fassaadile paigaldada
hoone stiiliga sobiv metallist lipuvarda hoidja.
Fassaadide lõppviimistlus
Avatäidetele paigaldada tsingitud terasplekist veeplekid (servade lõpetus
ümarvaltsiga), värvi kood RR33 - must. Veeplekid valmistada 0,6mm paksusest
tsingitud terasplekist madalate püstvaltsidega. Veepleki kinnitamisel ei tehta pleki
serva veenina, vaid pleki esiserv asetatakse 25-30mm aluspleki servast üle ning
keeratakse selle ümber. Detailide kõik pinnad peavad enne montaazi olema
söövitatud, rasvast pestud ja kruntvärvitud.
6. Veevarustus ja kanalisatsioon
Kasutatud standardid ja Dokumendi nr. Dokumendi nimetus
ehitusnormid hoonevälise
veevarustuse ja
kanalisatsiooni
projekteerimisel: Nr.
Üldine
1 EVS 932:2017 Ehitusprojekt
Veevarustus ja kanalisatsioon
1 EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk
2 EVS 835:2022 Hoone veevärk
3 EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon
4 EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk
5 EVS-EN 1610:2015 Äravoolu- ja
kanalisatsioonitorustike
ehitamine ja katsetamine
6 RIL 77-2013 Maa sisse ja vette
paigaldatavad plasttorud.
Paigaldusjuhend.
7 Maa RYL 2010 Ehitustööde üldised
kvaliteedinõuded.
Pinnasetööd ja alustarindid
Tehnosüsteemide kavandatav kasutusiga on 25 aastat (EPN 15.1).
Arvutuslik tarbevee vooluhulk – 0,4m3/d
Arvutuslik reovee vooluhulk – 0,4m3/d
9/19
Üksikelamu ehitusprojekt EP staadiumis Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ
Pärnu mk, Pärnu linn, Kihlepa küla, Palusaare MÜ Töö nr: 45-25-ML, v a 22.08.2025
Arvestuslik sademevete kogus hoone katuselt ja kinnistusisestelt teedelt ja platsidelt
on 0,5l/s, sh
- sadevee kogus hoone katuselt – 0,2l/s
- sadevee kogus kinnistu teedelt ja platsidelt – 0,3l/s
VEEVARUSTUSE VÄLISVÕRK
Projekteeritud veevarustus
Antud projektiga on ette nähtud lahendada kinnistu veega varustamine lokaalselt –
kinnistule perspektiivis rajatavast puurkaevust hooldusalaga 10m. Puurkaevu
rajamiseks koostatakse eraldi ehitusprojekt ning taotletakse eraldi ehitusluba –
puurkaevu rajamine ei kuulu lahendamisele käesoleva ehitusprojektiga.
Projekteeritud on kinnistule üks veeühendus De32 mm alates perspektiivsest
puurkaevust. Kinnistule vajalik veekogus: 0,4 m³/d. Veetorustiku paigaldamisel
kasutada torude ühendamisel muhvkeevitust. Veetorustiku paigaldamisel kinnitada
asukoha määramiseks min 1,5 mm² ristlõikega isoleeritud vaskkaabel, pinnasesse
jäävad kaabli jätkud peavad olema veetihedad. Kaabli otsad tuua kuni hoonete
veesõlmeni tehnilises ruumis. Veetorustiku kohale 0,4 m kõrgusele paigaldada sinine
märkelint kirjaga "Ettevaatust veetorustik". Veetorustiku minimaalne rajamissügavus
on 1,8 m toru peale. Veesisend viia läbi vundamendi kaitsehülsis (min DN60 mm)
kuni veesõlmeni, mis paikneb põhikorrusel.
Veevarustuse arvutuvooluhulk Vooluhulk
Kogu kinnistu veevarustuse
arvutusvooluhulk
Ööpäevane veetarbimine Qd 0,40
(m3/öp)
Tunnine veetarbimine Qh (m3/h) 0,15
Külma vee summaarne 0,55
arvutusvooluhulk Qa,külm vesi
(L/s)
Torustiku materjal
Kinnistu hoone jaoks rajatakse uus plastikust veetorustik PEM De32×2,9 mm PN10.
PE veetorud ja liitmikud peavad olema sertifitseeritud vastavalt standardile EVS-EN
12201.
Külmumiskaitse ja soojusisolatsioon
Veetorustiku minimaalne rajamissügavus on 1,8 m toru peale. Külmumispiirist üleval
pool olevad torustikud (toru peale peab jääma min 1,4 m pinnast) soojustada
soojustusplaadiga.
Tuletõrje veevõtukoht
Lähim tuletõrje hüdrant asub Saare teel, Kihlepa külas – 1,2km kaugusel Palusaare
kinnistule projekteeritava üksikelamu sissepääsust.
VÄLISKANALISATSIOON
Kanalisatsiooni üldnõuded
Kanalisatsiooni normaalse töö tagamiseks tuleb kanalisatsioon õhutada. Selleks on
sobivaim lahendus kanalisatsioonipüstak. Soovitatav on viia õhutustoru hoone seest
10/19
Üksikelamu ehitusprojekt EP staadiumis Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ
Pärnu mk, Pärnu linn, Kihlepa küla, Palusaare MÜ Töö nr: 45-25-ML, v a 22.08.2025
läbi katuse tehes vertikaalse läbiviigu või mööda maja seina katusele
kanalisatsioonitoru sisendi juurest. Õhutustoru peab olema siseläbimõõduga vähemalt
100 mm ning peab olema väheamalt 0,5 m kõrgusel katusepinnast ja 1,0 m kaugusel
korstnast. Toru ots peab olema kaitstud sademevee sissepääsu eest. Hoone
kanalisatsiooni õhustus (vastavalt EVS 846:2021) tuleb lahendada sisetööde mahus.
Projekteeritud kanalisatsioon
Elamu reoveed juhtida kinnistule projekteeritud imbväljakule (kujaga 5m) läbi
projekteeritava klaasplastikust (V=3m3) septiku (septiku kuja 5m).
Projekteeritav imbväljak asub Palusaare MÜ perspektiivse puurkaevu hooldusalast ja
lähimate naaberkinnistute veekaevude hooldusala/san-kaitsevööndi välispiirist enam
kui 50m kaugusel.
Imbväljak rajada 400mm paksuselt killustikust (fr 16...32mm). Teostada tagasitäide
filterkanga või soojustusplaadi alusel. Puhastatud heitvete immutussügavus olema
aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset.
Sademevete hajutamine toimub oma kinnistu piirides – sademevete juhtimine
naaberkinnistutele ja teemaale on keelatud. Kinnistu pinnas võimaldab sademevete
immutamist.
Kinnistu asub maaparandushoiualal, kus igasuguse ehitustegevuse puhul tuleb tagada
süsteemi funktsioneerimine. Kinnistul asuv maaparandustorustik säilitada,
ehitisealusel pinnal olev maaparandustorustik likvideerida, likvideeritav
maaparandustorustik asendada uue torustikuga.
Enne ehitustööde algust täpsustada hoonetest väljuva kanalisatsioonitoru kõrgusmärk.
Vajadusel projekti sisse viia muudatused. Kanalisatsioonitoru viia läbi vundamendi
või vundamendi alt kaitsehülsis min DN150 mm.
Kinnistule on projekteeritud kombineeritult isevoolne kanalisatsioon koos
survekanalisatsiooniga ning paigaldada reoveepumpla (De 600, klaasplastik), pumpla
varustada tagasilöögiklapiga ning tagada pumplale elektrivarustus.
Torustikul on normikohane isepuhastavaid kiirusi tagav kalle. Toruühendused
septikuga ning väljaviigud vundamendist peavad olema veetihedad.
Enne ekspluatatsiooni lubamist teostada torustikule normikohane läbipesu ja
veetihedusproov.
Kanalisatsiooni Vooluhulk
arvutusäravooluhulk Kogu
kinnistu kanalisatsiooni
arvutusäravooluhulk
Ööpäevane reovee äravool Qd 0,40
(m3/öp)
Kogu reovee summaarne 1,02
arvutusvooluhulk Qa,r (L/s)
11/19
Üksikelamu ehitusprojekt EP staadiumis Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ
Pärnu mk, Pärnu linn, Kihlepa küla, Palusaare MÜ Töö nr: 45-25-ML, v a 22.08.2025
Torustike materjalid
Kinnistu kanalisatsioonitorustik on projekteeritud alates elamust kuni projekteeritava
klaasplastikust septikuni. Kinnistu reovee väliskanalisatsioon on projekteeritud PVC
De110 SN8 muhvtorudest kaldega projekteeritava septiku suunas.
PVC kanalitorud peavad vastama standardile EVS-EN 1401.
Kaevud
Kinnistule paigaldada üks kanalisatsioonikaev De400/315 mm, kaev katta haljasalal
plastikust luugiga.
PE kanalisatsiooni plastkaevud peavad vastama standardile EVS-EN 13598-2;
Kaevuluuk peab vastama standardile EVS-EN 124.
Projekteeritava biopuhasti järel paigaldada reoveepumpla (D600),
sealt juhitakse puhastatud reoveed De63x3,8
survekanalisatsioonitorustiku kaudu kinnistule projekteeritud
imbväljakule.
Külmumiskaitse ja soojusisolatsioon
Kanalisatsioonitori minimaalne rajamissügavus on 1,2 m toru peale. Külmumispiirist
üleval pool olevad torustikud (toru peale peab jääma min 1,0 m pinnast) soojustada
soojustusplaadiga.
Hoonesisene veevarustuse- ja kanalisatsioonitorustik ehitada plastikust põrandaaluste
jaotustorustikena, mille otsad tuua iga san-seadme tarvis seina peale. Projekteeritud
isevoolse kanalisatsioonitorustiku minimaalsed kalded vastavalt toru läbimõõdule on
järgmised: ¢110-i=0,02; ¢75-i=0,02; ¢50-i=0,03.
Üksikelamu sooja tarbevee tootmine õhk-vesi soojuspumbaga (Q=4kW), veeboiler
paigaldada tehnilisse ruumi. Kanalisatsionitorustiku tuulutus tagada läbi katuse
väljaviigu.
7. Küte ja ventilatsioon
Hoone tehnosüsteemide RYL 2010 – ehitustööde üldised kvaliteedinõuded.
Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja
puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise
meetodid“;
Eesti Standard EVS 812-3:2018/AC:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 3:
Küttesüsteemid“;
Eesti Standard EVS 844:2022 Hoonete kütte projekteerimine;
EVS 860-1:2020 „Tehniliste paigaldiste termiline isoleerimine. Osa 1:
Torustikud, mahutid ja seadmed. Isolatsioonimaterjalid ja -elemendid”;
Soome Ehitusnormide kogumik osa D2 „Ehitiste mikrokliima ja
ventilatsioon“;
EVS 812-2:2014+AC:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 2:
Ventilatsioonisüsteemid
EVS 860-5:2017 Tehniliste paigaldiste termiline isoleerimine
EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest
EVS-EN 12792:2004 Hoonete ventilatsioon. Tähised, terminoloogia ja
tingmärgid
12/19
Üksikelamu ehitusprojekt EP staadiumis Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ
Pärnu mk, Pärnu linn, Kihlepa küla, Palusaare MÜ Töö nr: 45-25-ML, v a 22.08.2025
CEN/TR 14788:2006 Hoonete ventilatsioon. Elamute ventilatsioonisüsteemide
projekteerimine ja dimensioneerimine
Tehnosüsteemide kavandatav kasutusiga on 25 aastat (EPN 15.1).
Hoone ligikaudne energiavajadus on 3000kWH/a:
Üksikelamusse on projekteeritud lokaalne keskküte õhk-vesi soojuspumba baasil
(Q=4kW, ühe korpusega seade). Õhk-vesi soojuspumba välimine korpus paigaldada
üksikelamu sissepääsupoolsele otsafassaadile. Õhk-vesi soojuspumbast tulenev müra
peab olema vastavuses Sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 "Müra
normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme
mõõtmise meetodid" ja jälgida, et tehnoseadmete müra ei ületaks ümbruskonna
elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra
normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1
normtasemeid (II kategooria – elamu-alad). Õhk-vesi soojuspumba välisosa müratase
ei tohi ületada määruses toodud nõudeid. Vastavalt sellele reguleeritakse soojuspump
päevasele ja öisele režiimile, võttes arvesse, et tekkiv müra on päeval maksimaalselt
50db ja öösel 40db. Vibratsiooni minimeerimiseks näha ette väliagregaadi kinnitustele
ilmastikukindlad kummipuksid.
Soojakandjaks vesipõrandaküte. Hoone vesipõrandakütte torustik plasttorudest
20x0,2, mis paigaldada korruse põrandasse sammuga 300mm. Iga põrandakütte
kontuuri pikkus ei tohi ületada 110 jm-t. Vesipõrandakütte selgusõlm paigaldada
tehnilise ruumi seinale.
Üksikelamu ventilatsioon
San-ruumidest ja kööginurgast ette näha mehaaniline väljatõmbe torustik (D100-
125mm). Puhurid koos mürasummutitega paigaldada vahelakke. Väljapuhe hoone
katuse väljaviigu kaudu. Värske õhu juurdevool tagada välisseintesse paigaldatavate
õhu juurdevooluklappide (fresh) kaudu. Välisseinte ventilatsiooniavade väliskatted
fassaadiga samas tasapinnas, väikesemõõtmelised, neljakandilised metallist
ventilatsioonirestid, värvitud seinapinnaga sama tooni (RUUKKI RR23– tumehall).
8. Energiatõhususe miinimumnõuded
Energiatõhususe miinimumnõuded vastavalt Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri
määrusele nr 63, vastu võetud 11.12.2018 – ,,Hoone energiatõhususe
miinimumnõuded“
Ehitatavate hoonete energiatõhususarv ei tohi ületada järgmisi piirväärtusi:
väikemajades (sh paarismajad ja ridaelamud) toatemperatuuri pinnaga kuni 120m2 -
160 kWh aastas ruutmeetri kohta;
Energiatõhususarvu arvutamiseks summeeritakse tarnitud energia (s.t kasutatud
elektrienergia ja kasutatud kütuste energiasisalduse) ja energiakandjate
kaalumistegurite korrutised.
Energiakandjate kaalumistegurid on järgmised:
- elekter 2,0
13/19
Üksikelamu ehitusprojekt EP staadiumis Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ
Pärnu mk, Pärnu linn, Kihlepa küla, Palusaare MÜ Töö nr: 45-25-ML, v a 22.08.2025
Nõuded suvisele ruumitemperatuurile
Suvise ruumitemperatuuri nõue loetakse täidetuks, kui ruumitemperatuur ei ületa
elamutes rohkem kui 150 kraadtunni (°Ch) võrra ajavahemikul 1. juunist
31. augustini. Jahutusperiood võib olla osas hoonetes pikem eelnimetatud
ajavahemikust, kuid seda ei võeta arvesse suvise temperatuuri nõude kontrollimisel.
Jahutuse netoenergiavajadus ja jahutussüsteemi energiakasutus arvutatakse kogu
jahutusperioodile. Ruumide ülekuumenemise vältimiseks tuleb eelistada ehituslikke
lahendusi (nt päikesekaitse, klaaspindade vastav suurus ja suund, tarindite massiivsus)
ja ruumide tuulutamist.
Üldised nõuded välispiiretele
Piirdetarindite soojusjuhtivus
Tarind Max soojusjuhtivus (W/m2K)
Välisseinad 0,18
Lagi pööningu kohal 0,07
Aknad/välisuksed 0,8/1,1
Põrand pinnasel 0,12
Hoone välispiirded peavad olema pikaajaliselt õhkupidavad ja piisavalt soojustatud.
Otstarbeka soojustuse määramisel lähtutakse hoone energiatõhususe nõuetest,
ruumide soojuslikust mugavusest ja hallituse ning kondensaadi vältimisest
külmasildadel, sisepindadel ja tarindites.
Ruumide soojusliku mugavuse tagamiseks ei või piirete soojajuhtivus üldjuhul
ületada väärtust 0,5 vatti ruutmeetri ja kraadi kohta [W/(m2K)]. Sellest väärtusest
kõrgema soojajuhtivusega akende puhul tuleb tagada soojuslik mugavus
küttelahendustega. Hallituse, kondensaadi ja liigsete soojakadude vältimiseks
soojustatakse üldjuhul kõrgema soojajuhtivusega sõlmed väljastpoolt piisava
soojustusega.
Soojustuse valikul tuleb lähtuda sellest, et ehitis oleks hea energiatõhususe tasemega.
Üldjuhul piiratakse elamute välispiirete summaarset soojaerikadu köetava pinna
ruutmeetri kohta väärtuseni 1,0 W/(m2K). Väikemajade soojustuse valikul võib
aluseks võtta järgmised lähteandmed: välisseinte soojajuhtivus 0,12–0,22 W(m2K),
katuste ja põrandate soojajuhtivus 0,1–0,15, akende ja uste soojajuhtivus 0,6–
1,1 W(m2K), kusjuures lõplikud valikud sõltuvad hoone kompaktsusest ning kütte- ja
ventilatsioonilahendustest.
Välispiirete keskmine õhulekkearv ei tohi üldjuhul ületada üht kuupmeetrit tunnis
välispiirde ruutmeetri kohta [m3/(hm2)]. Niiskuskonvektsiooni riskide vältimiseks
tuleb tarindite kriitilised sõlmed (nt seina ja katuse ühendus, katuslae auru- või
õhutõkke jätkukohad, läbiviigud) teha praktiliselt täiesti õhkupidavaks.
14/19
Üksikelamu ehitusprojekt EP staadiumis Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ
Pärnu mk, Pärnu linn, Kihlepa küla, Palusaare MÜ Töö nr: 45-25-ML, v a 22.08.2025
Üldised nõuded tehnosüsteemidele
Tehnosüsteemid tuleb projekteerida ja paigaldada nii, et oleks tagatud nende
pikaajaline ja efektiivne töötamine optimaalses tööpiirkonnas. Üleliigseid
soojakadusid tuleb vältida torustike ja soojussalvestite otstarbekohase soojustusega.
Ventilatsiooni energiatõhususe saavutamiseks kasutada madala rõhulanguga
torustikke ja ventilatsiooniseadmete komponente ning võimalikult kõrge kasuteguriga
ventilaatoreid ja juhtseadmeid.
Üldised nõuded hoonete energiavarustusele
Hoonete energiavarustus peab olema energiatõhus. Hoonetes paigaldatakse üldjuhul
üks soojusallikas.
9. Elektrivarustus
Projekteerimisel aluseks võetud ja projekteerimisel järgitud tehniliste ja
projekteerimisnormide, standardite ning juhendmaterjalide loetelu:
Hoone tehnosüsteemide RYL 2010 – ehitustööde üldised kvaliteedinõuded.
• 10421629-JV ST... „Eesti Energia (0,4...20 kV) võrgustandard“
• 18.02.2015 „Seadme ohutuse seadus“
• EVS-HD 60364-4-41: 2017 „Madalpingelised elektripaigaldised.“
• EVS- HD 60364-5-54:2011/A11:2017 „Madalpingelised
elektripaigaldised.“
• EVS-HD 60364-7...: 2007 „Madalpingelised elektripaigaldised.“
• EVS-EN 60529:2001/A2:2014/AC:2019 “Ümbrisega tagatavad
kaitseastmed”
• EVS-EN 60909-0:2016 “Short-circuit currents in three phase a.c.
systems”
Tehnosüsteemide kavandatav kasutusiga on 25 aastat (EPN 15.1).
Üksikelamu varustamine elektrienergiaga projekteerida olemasoleva elektrivõrgu
olemasolevast liitumiskilbist, mis paigaldatud omale kinnistule õhuliini mastile, maa-
aluse kaabliga AXPK 4G16.
Üksikelamu peajaotuskilp paigaldada tehnilise ruumi seinale. Peajaotuskilp
seinapealne, kilp maandada. Hoonesisene elektriinstallatsioon teostada
süvispaigaldusena seintes ja lagedes. Valgustuse grupiliinides kasutada
elektrijuhtmeid PPJ ristlõikega 3x1,5, pistikupesade grupiliinides kasutada
elektrijuhtmeid PPJ ristlõikega 3x2,5. Elektriseadmete (elektripliit, maasoojuspump)
grupiliinides kasutada elektrijuhtmeid PPJ 5x2,5. Kõik grupiliinid peajaotuskilbis
varustada rikkevoolukaitsmetega. Valgustite lülitid paigaldada põrandast 1,2m
kõrgusele, pistikupesad 0,3m kõrgusele põrandast, v a köögi töötasapinna
pistikupesad, mis paigaldada 0,9m kõrgusele põrandast.
15/19
Üksikelamu ehitusprojekt EP staadiumis Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ
Pärnu mk, Pärnu linn, Kihlepa küla, Palusaare MÜ Töö nr: 45-25-ML, v a 22.08.2025
10. Sidevarustus
Üksikelamu varustamine sidega projekteerida üle õhu vastavalt piirkonna
võrguteenuse pakkuja tehnilistele võimalustele. Hoonesisene nõrkvoolu installatsioon
teostada süvispaigaldusena seintes ja lagedes. Eluruumid varustada võrgukaabliga
(CAT6), mis viia elutuppa. Hoonesiseselt kasutada juhtmevaba ühendust (Wi-fi).
11. Tulekaitse abinõud
Hoonete tuleohustusalased normdokumendid
- Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 a. määrus nr.97 - „Nõuded
ehitusprojektile“
- Siseministri määrus nr 17, vastu võetud 30.03.2017 – ,,Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded “
- Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,
kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning
kord“
- Tuleohutuse seadus, vastu võetud 05.05.2010, redaktsiooni jõustumise
kuupäev 01.04.2021
- EVS 812-3:2018 - „Küttesüsteemid“
- EVS 812-2:2014+AC:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 2:
Ventilatsioonisüsteemid
- EVS 812-6:2012+A1:2013+AC:2016+A2:2017 - „Tuletõrje veevarustus“
- EVS 812-7:2018 - EHITISTE TULEOHUTUS. Osa 7: Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded
Hoone tulepüsivus ja selle saavutamine
Hoone liigitus tuleohutuse järgi – I kasutusviis (eluhooned).
Hoone peamine kasutusotstarve – 11101 Üksikelamu.
Hoone eripõlemiskoormus – alla 600MJ/m2.
Üksikelamu tuleohutusklass on TP-3 (tuldkartev). See tähendab - hoone
kandekonstruktsiooni tulepüsivus ei ole määratud, kui see ei mõjuta
tuletõkkesektsioonide tulepüsivust. Hoone vundament on suurplokkidest, välisseinad
on puitkarkassil, põhikorruse lagi on puidust, katuslagi ja katuse konstruktsioon on
puit, katusekatteks pural-kattega profiilplekk.
Hoone jaotamine tuletõkkesektsioonidesse
Üksikelamus eraldiseisvad tuletõkkesektsioonid puuduvad.
Tuleohutuspaigaldis
Üksikelamusse paigutada üks 6 kg pulberkustuti. Hoonesse paigaldada. Hoonest
suitsu eraldamiseks kasutada avatavaid aknaid ja uksi.
Evakuatsioon
Üksikelamust inimeste evakueerimiseks kasutada välisuksi. Hädaväljapääsudena
kasutada vajadusel elamu ja abihoonete aknaid, mis vastavad Siseministri määrusele
nr 17, vastu võetud 30.03.2017 – ,,Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded “ § 43.
Hädaväljapääs lg (1) - Hädaväljapääsuks kasutatava valgusava kõrgus peab olema
16/19
Üksikelamu ehitusprojekt EP staadiumis Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ
Pärnu mk, Pärnu linn, Kihlepa küla, Palusaare MÜ Töö nr: 45-25-ML, v a 22.08.2025
vähemalt 600 millimeetrit ja laius 500 millimeetrit ning kõrguse ja laiuse summa
vähemalt 1500 millimeetrit.
Küttekolded, suitsulõõrid ja ventilatsioon
Hoones küttekolded ja korstnad puuduvad.
Üksikelamu kööginurga õhupuhasti väljatõmme läbi katuse vent-väljaviigu. Vent-
väljaviigu tulepüsivus peab olema min EI15 ja tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0.
Õhupuhasti ja väljatõmbekanali ühendamiseks võib kasutada painduvaid kanaleid.
Ventilatsioon lahendada nii, et ei tekiks täiendavat tuleohtu- ja levikut (EVS 812-
2:2014+AC:2018).
Planeerig
Kinnistu asub hajaasustus alal (EVS 812-6:2012+A1:2013+AC:2016+A2:2017
mõistes).
Üksikelamu on lähimatest naaberkinnistu hoonetest kaugemal kui 40m. Kinnistule on
kindlustatud tulekustutusmasinate juurdepääs. Päästetehnikaga peab pääsema hoone
sisse-, ja päästemeeskonna sisenemistee vahetusse lähedusse. Ühe korteriga elamu
(üksikelamu) ja seda teenindavate abihoonete puhul < 50 m peasissepääsust .
Juurdepääsutee laius ≥ 3,0 m ja juurdepääsutee kandevõime ≥ 25 t. Juurde- ja
sissepääsu nõuded on tagatud - juurdepääs kinnistule ja õuealale mahasõiduga
Kihlepa-Lepaspea teelt, sissepääs üksikelamusse välisukse kaudu. Lähim tuletõrje
veevõtukoht asub projekteeritava hoone sissepääsust 1,2km kaugusel (tuletõrje
hüdrant Saare teel, Kihlepa külas, mis vastab EVS 812-
6:2012+A1:2013+AC:2016+A2:2017). Tuletõrjehüdrandist peab olema tagatud
tulekustutusvesi 30m3.
Käesolevas projektlahenduses viidatud lähim tuletõrje veevõtukoht on kooskõlas
Siseministri 18.02.2021 määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,
kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ §
6 lg 51 p1 ja p2 - Ehitise veevõtukohana võib käsitada lähimat nõuetele vastavat
veevõtukohta juhul, kui ehitise ehitisealune pind on kuni 60 ruutmeetrit ning ehitise
veevõtukohana võib käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta juhul, kui
erinevatel kinnistutel olevad esimese kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned
asuvad üksteisest kaugemal kui 40 meetrit.
Juurdepääsude tagamine
Üksikelamu pööningule pääseb esiku laes asuva luugi 60x120cm kaudu, mis vastab
tuleohutuse nõuetele – luuk peab olema varustatud kohtkindla redeliga. Pööningule
soojustuse kohale ehitada laudadest käigutee.
Kasutatavate ehitusmaterjalide tuletundlikkus
Katusekate Broof(t2-t4)
Välisviimistlus/tuulutusõhkvahe D – s2, d2
Välisseina välispind D – s2, d2
Õhutuspilu välispind D – s2, d2
Kandekonstruktsioonid D – s2, D2
Soojustusmaterjalid A2
Siseviimistlusmaterjalid D – s2, D2
Sisepinna laed ja seinad D – s2, d2
17/19
Üksikelamu ehitusprojekt EP staadiumis Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ
Pärnu mk, Pärnu linn, Kihlepa küla, Palusaare MÜ Töö nr: 45-25-ML, v a 22.08.2025
Terrassi põrand Dfl-s1
Köögi õhupuhasti väljaviik A2-s1,d0
Tehnilise ruumi seinad ja lagi B - s1, d0
Tehniliseruumi põrand A2FL-s1
Installatsioonikaablid Dca – s2,d2,a2
12. Haljastus ja heakorrastus
Kinnistu projekteeritavale õuealale projekteerida haljasala kombineeritult madal- ja
kõrghaljastusega, olemasolev kõrghaljastus säilitada maksimaalselt. Projekteritavad
kinnistusisesed teed ja platsid kruusakattega. Kinnistu õuealal on tagatud parkimine
min 3 sõidukile. Kinnistule paigutada kinnised prügikonteinerid kohtkindlal alusel.
Jäätmete käitlemisel lähtuda Pärnu linna jäätmehoolduseeskirjast.
Leevendavad meetmed taimestiku säilimiseks ja ehitustegevuse läbiviimiseks
Oluline on, et metsaalale ehitamine ei tooks kaasa asjatut puude maha võtmist.
Keelatud on lageraie ja põhjendamatult olemasoleva puistu ja alustaimestiku
kahjustamine.
Metsale omase välisilme peab säilitama: perspektiivne järelkasv, kasvukohatüübile
iseloomulik alustaimestik ja peapuuliikide liigiline koosseis. Maha on lubatud võtta
vaid otseselt ehitatavate hoonete (hoone välisperimeetrist kuni 5 m kaugusele) ja
rajatavate teede ning parkimiskohtade alla jäävaid puid.
Vältimaks alustaimestiku ärasõtkumist, tuleb ehitamise esimeses etapis rajada
juurdepääsuteed ja kommunikatsioonid. Projekteeritava hoone ümber tuleb
määratleda ehitustsooni suurus, millest väljaspool ei ole lubatud mehhanismide
liikumine ega ehitusmaterjalide ladustamine.
Ehitusel on soovitav kasutada kergeid ehitusmasinaid, et kahjustus alustaimestikule
oleks minimaalne. Kergemate ehitusmasinate kasutamise puhul tekitatakse pinnasele
vähem kahju ja alustaimestik taastub hiljem kiiremini. Välistada tuleb ehitustegevusel
tekkivaid kahjustusi olemasolevatele puudele.
Ehitustöödel on kohustus vältida säilitatavate puude alumiste okste, juurestiku ja
puutüve vigastamist. Juurte kaitseks masinate tallamise vastu, tuleks asetada
maapinnale ümber puutüve masinate liikumisteele puitkilbid. Tüvi tuleb vajadusel
kaitsta ajutise piirdega, kui piiret ei ole võimalik paigaldada, siis vooderdada puutüvi
plankudega. Vältimaks okste rebenemist, tuleks lõigata puudelt ära alumised,
tõenäoliselt viga saavad oksad, kuid seejuures ei tohi kärpida võra ühepoolseks.
Heakorratööde käigus ei tohi olemasolevat maapinda oluliselt tõsta või langetada ja
muuta piirkonna veerežiimi. Maapinda võib tõsta või langetada hoonest kuni 5 m
ulatuses, kuid mitte kaugemal. Kui muuta oluliselt maapinna taset kasvava puu
lähiümbruses (puu aktiivse juurestiku osas), võib puu hukkuda. Selle vältimiseks tuleb
jätta maapind kasvava puu ümber endisele tasemele.
13. Ehitustöödel tekkivate ehitusjäätmete käitlemine
Ehitustöödel tekkivate ehitusjäätmete käitlemine vastavalt Pärnu linna
jäätmehoolduseeskirjale. Ehitusjäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses vedav
isik peab olema registreeritud Keskkonnaametis. Tekkinud ehitusjäätmed
taaskasutatakse või kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides mõnes vastava
jäätmeloaga ehitusjäätmete käitluskohas.
18/19
Üksikelamu ehitusprojekt EP staadiumis Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ
Pärnu mk, Pärnu linn, Kihlepa küla, Palusaare MÜ Töö nr: 45-25-ML, v a 22.08.2025
Ehitusjäätmete spetsifikatsioon
Jäätme liik Kogus, m3 Jäätmenimistu jaotisekood*
Puitmaterjal 3,5 17 02 01
Metallijäätmed 0,5 17 04 05
Muud jäätmed 1,5 17 09 04
Kokku 5,5
* - jäätmenimistu jaotisekood vastavalt Keskkonnaministri määruse nr 70, vastu
võetud 14.12.2015 – „Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu“ lisale 1
Ehitusjäätmed käidelda järgnevalt
Jäätme liik Käitlusviis
Metallijäätmed Transportida ehitusjäätmete prügilasse
Puitmaterjal Taaskasutusse – kood R1* – jäätmete
kasutamine peamiselt kütusena või
energiaallikana muul viisil
Muud jäätmed Transportida ehitusjäätmete prügilasse
* - Vabariigi Valitsuse määrus nr 148, vastu võetud 08.12.2011 - JÄÄTMETE
TAASKASUTAMIS- JA KÕRVALDAMISTOIMINGUTE NIMISTUD
14. Hoonete tehnilised näitajad
Kinnistu pind 20740,0m2
Ehitisealune pind 57,8m2
Täisehituse % 0,3%
Üksikelamu
Ehitisealune pind 57,8m2
Maapealse osa alune pind 57,8m2
Suletud netopind 47,4m2
Sh eluruumi pind 46,5m2
Tehnopind 0,9m2
Köetav pind 47,4m2
Toatemperatuuriga pind 46,5m2
Maapealse osa korruste arv 1
Tubade arv 2
Hoone maht 188,0m3
Hoone maapealse osa maht 188,0m3
Hoone tulepüsivus TP-3
Hoone 0,00 10,9
Hoone absoluutne kõrgus 14,9
Hoone kõrgus 4,3m
Hoone sügavus 0,0m
Hoone pikkus 7,6m
Hoone laius 7,6m
Koostanud: M. Laikask
Vastutav isik: M. Laikask
19/19
Pärnu Linnavalitsus Teie 20.01.2026
[email protected]
Suur-Sepa tn 16 Meie 29.01.2026 nr 7.1-2/26/1030-2
80098, Pärnu, Pärnu maakond
Palusaare kinnistu ehitusloa eelnõu
kooskõlastamine märkustega
Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Pärnu linnas Kihlepa külas Palusaare
kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus 2611201/00721, EHR nr 530309 ).
Kinnistu (katastritunnus 62401:001:2945) asub riigitee nr 19108 Kihlepa - Lepaspea tee (edaspidi
riigitee) km 1,196-1,1,330 kaitsevööndis.
Ehitusluba antakse üksikelamu (EHR kood 121439688) ja imbväljaku (EHR kood 221500337)
ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on „Üksikelamu ehitusprojekt. Pärnu maakond Pärnu linn Kihlepa
küla Palusaare mü“ (peaprojekteerija Konsultatsioonibüroo M. Laikask OÜ, töö nr 45-25-ML).
Oleme esitanud ettepanekud projekteerimistingimuste eelnõule ja nõuded riigiteega ühendamiseks
kirjaga 30.05.2025 nr 7.1-2/25/8846-2.
Lähtudes ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 70 lg 3 ja § 99 lg 3 kooskõlastame ehitusloa eelnõu
ja anname nõusoleku teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks tingimusel, et
eelnõud täiendatakse kõrvaltingimusega haldusaktile: riigitee nr 19108 Kihlepa - Lepaspea km
1,305 ristumiskoht (leping nr 7.1-1/26/1314-2) peab olema Transpordiametile üle antud enne
Palusaare kinnistule kavandatava mis tahes ehitusloa kohustusliku ehitise või rajatise kasutusloa
andmist.
Projekti täiendamisel ja ehitamisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega:
1. Seletuskirja osa 2 juurdepääsu lause täpsustada: „ Juurdepääs kinnistule ja õuealale –
19108 Kihlepa - Lepaspea tee 1,305 km-l projekteeritav mahasõit freesasfaldist kattega.“
2. Materjalide veod tuleb korraldada km 1,411 Palu (katastritunnus 62401:001:2944) kinnistu
juurdepääsu kaudu. Lisada seletuskirja ja näidata asendiplaanil ehitusaegne juurdepääs.
3. Vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid
leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist.
4. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.
Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks
välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse.
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhataja
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
Lisa:
1. LA1_EP_AA-1-01_v01_seletuskiri
2. LA1_EP_AA-1-04_v01_asendiplaan
Rita Źereen
5120275,
[email protected]
2 (2)