dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Transpordiamet
Sissetulev kiriAvalik

Tartumaa Kastre vald Koke küla Kortsu katastriüksuse ning lähiala detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks

Transpordiamet · 29. jaanuar 2026
Viit
7.2-2/26/7501-4
Registreeritud
29. jaanuar 2026
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Kastre Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine
Sari
7.2-2 Teetaristu detail-, eri, maakonna detailplaneeringute ja keskkonnamõju strateegiliste hinnangute kooskõlastamine
Toimik
7.2-2/2026
Vastutaja
Kristi Kuuse (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus)
Lahendamise tähtaeg
23. veebruar 2026

Failid

  • 📎E-kiri.eml14998 KB
  • 📎Kortsu_dp esitamine kooskõlastamiseks_transpordiamet.asice10956 KB

Sisu (failidest)

Saatja: [email protected] Saaja: [email protected] Teema: 6-3/553-1 Kortsu katastriüksuse ning lähiala detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks Kuupäev: 2026-01-29 12:01 Tere, Edastame Teile kooskõlastamiseks Koke külas asuva Kortsu katastriüksuse ning lähiala detailplaneeringu. Lugupidamisega Kati Kala Kastre valla maaspetsialist <http://email.mg.kastre.ee/o/eJxEzrFOAzEMgOGnuWycbMfnJEOGChi68gZu4rQnSFvlIp4fIQb2X7--U3_eHkM_7Eun1fO0fn7LTIkiupp98CLOMgZJEiNCdLfMKREocqwKxHJhKGGTGiltEZolt2cCEkBKSIAcVyqhFA2RKwpQ0IWhX9dPPeaw1cx1Ow692ste8-JfaS1cjDwWwbC1JnRpwS8M-mddE26Lf3cj7_f2WBjm0PvxfIy6a7f5O5z59N-670w_AQAA__9BRkLX> KASTRE VALLAVALITSUS Lp Marek Lind Teie: 30.05.2025 nr 7.2-2/25/7501-2 Transpordiamet Kooskõlastuste üksus Meie: 29.01.2026 nr 6-3/553-1 [email protected] Kortsu katastriüksuse ning lähiala detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks Austatud juhataja Esitame vastavalt Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 133 lõike 1 Teile kooskõlastamiseks Kastre Vallavalitsuse 1. augusti 2025 korraldusega nr 422 algatatud Koke külas asuva Kortsu katastriüksuse ning lähiala detailplaneeringu planID128732, Ruumi Grupp OÜ, töö nr: DP- 04/04-2025, planeerija Laura Andla (diplomi nr MD 002413)). Detailplaneeringu eesmärk on planeeringuala kruntideks jagamine ning kaaluda ehitustingimuste määramist kaksikelamute, üksikelamute püstitamiseks. Planeeringuga lahendatakse ka juurdepääs, parkimine, haljastus, tehnovõrkudega varustatus ja heakord. Ehitisregistri andmetel Kortsu katastriüksusel hooneid ja rajatisi ei paikne. Planeeritava ala pindala on ligikaudu 8,2 ha. Planeeringuga kavandatakse ehitusõigust seitsme üksik- või kaksikelamu rajamiseks. Selleks moodustakse seitse üksik- ja kaksikelamu maa krunti, üks transpordimaa krunt juurdepääsutee jaoks ning üks transpordimaa krunt 22269 Sooru –Kure tee äärde kergliiklustee rajamiseks. Transpordiamet väljastas 30.05.2025 kirjaga nr 7.2-2/25/7501-2 seisukohad Kortsu katastriüksuse ning lähiala detailplaneeringu koostamiseks. PlanS § 133 lg 2 kohaselt kui kooskõlastaja ei ole 30 päeva jooksul detailplaneeringu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse detailplaneering kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks, kui seadus ei sätesta teisiti. Detailplaneeringu materjalidega on võimalik tutvuda ja alla laadida (materjalid on saatmiseks liiga mahukad) valla veebilehel planeeringute avalikustamise keskkonnas EVALD. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kati Kala Kastre valla maaspetsialist Lisa: Kortsu_DP_12.01.2026.asice 744 6521, [email protected] Kastre Vallavalitsus Reg. kood 77000370 Konto: Vallamaja, Kurepalu küla, Tel: 7 446 524 EE531010102034612006 Kastre vald E-post: [email protected] SEB Pank 62113 Tartumaa http://www.kastre.ee Ruumi Grupp OÜ Mäe 24, 51008 Tartu Reg. nr 12042771 Töö nr: DP-04/04-2025 Kortsu katastriüksuse ning lähiala detailplaneering Asukoht: Koke küla, Kastre vald, Tartu maakond Planeeringu koostamise korraldaja: Kastre Vallavalitsus Huvitatud isik: Ülle Järv Planeerija: Laura Andla, diplomeeritud maastikuarhitekt, MSc (diplomi nr MD 002413) Tartu 2026 Töö nr DP-04/04-2025 Kortsu katastriüksuse ning lähiala detailplaneering SISUKORD SELETUSKIRI 1 Detailplaneeringu koostamise alused ja eesmärk .................................................... 3 2 Olemasoleva olukorra iseloomustus ........................................................................ 4 3 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ........................................... 5 4 Planeeringu lahendus............................................................................................... 7 4.1 Planeeringu ruumilise arengu eesmärgid, kaalutlused ja põhjendused............. 7 4.2 Planeeritava ala kruntideks jaotamine ................................................................ 8 4.3 Krundi ehitusõigus ............................................................................................. 8 4.4 Krundi hoonestusala piiritlemine ........................................................................ 9 4.5 Liiklus- ja parkimiskorraldus ............................................................................... 9 4.6 Haljastuse ja heakorra põhimõtted .................................................................. 11 4.7 Vertikaalplaneerimise põhimõtted .................................................................... 12 4.8 Ehitistevahelised kujad..................................................................................... 12 4.9 Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad ................................................................ 13 4.9.1 Veevarustus ............................................................................................... 13 4.9.2 Tuletõrje veevarustus................................................................................. 13 4.9.3 Heitvee kanalisatsioon............................................................................... 13 4.9.4 Sademevesi ja drenaaž ............................................................................. 14 4.9.5 Elektrivarustus ........................................................................................... 14 4.9.6 Sidevarustus .............................................................................................. 15 4.9.7 Soojavarustus ............................................................................................ 15 4.10 Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks ....................... 15 4.10.1 Maaparandussüsteem .............................................................................. 16 4.10.2 Müra .......................................................................................................... 16 4.10.3 Radoon...................................................................................................... 18 4.11 Ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine ............................................ 18 4.12 Servituutide vajaduse määramine .................................................................... 19 4.13 Planeeringuga kaasnevad mõjud .................................................................... 20 4.14 Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nende ulatus ...................................................................................................... 21 4.15 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ................. 21 4.16 Planeeringu elluviimise võimalused ................................................................. 21 5 Kooskõlastuste koondtabel .................................................................................... 24 JOONISED 1. Situatsiooniskeem M 1:10 000 2. Olemasolev olukord M 1:1000 3. Kontaktvööndi analüüs M 1:5000 4. Põhijoonis M 1:1000 5. Tehnovõrgud M 1:1000 6. Illustratsioon 2 Töö nr DP-04/04-2025 Kortsu katastriüksuse ning lähiala detailplaneering 1 Detailplaneeringu koostamise alused ja eesmärk Detailplaneeringu koostamise eesmärk on planeeringuala kruntideks jagamine ning kaaluda ehitustingimuste määramist üksik- ja kaksikelamute püstitamiseks. Planeeringuga lahendatakse ka juudepääs, parkimine, haljastus, tehnovõrkudega varustatus ja heakord. Lähtedokumendid  Kastre Vallavalitsuse 1. august 2025 a. korraldus nr 422 „Koke külas asuva Kortsu katastriüksuse ning lähiala detailplaneeringu algatamine“ ning sama korralduse lisa 1 „Lähteseisukohad Kortsu katastriüksuse ning lähiala detailplaneeringu koostamiseks ja vormistamiseks“. Alusplaan  Detailplaneeringu koostamisel on aluskaardina kasutatud WeW OÜ tööd (töö nr GEO-218-25, mõõdistatud augustis 2025. a). Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja muud dokumendid  Tartumaa maakonnaplaneering 2030+;  Kastre valla üldplaneering (kehtestatud Kastre Vallavolikogu 09.10.2025 otsusega nr 219);  Edeage, Kolga ja Kure maaüksuste ning osaliselt reformimata riigimaa detailplaneering (kehtestatud Haaslava Vallavalitsuse 28.11.2008 korraldusega nr 267);  Planeerimisseadus;  Kastre valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023- 2035;  Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“;  Kastre Vallavolikogu 25.01.2023 määrus nr 23 „Kastre valla rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmise kokkuleppimise kord“. Planeeringu koostamisel arvestatakse kõikide asjakohaste kehtivate määruste ja õigusaktidega. 3 Töö nr DP-04/04-2025 Kortsu katastriüksuse ning lähiala detailplaneering 2 Olemasoleva olukorra iseloomustus Planeeringuala hõlmab Kortsu (18502:003:0018, 136447 m2, maatulundusmaa 100%) katastriüksusest ca 8,2 ha suuruse ala elamuarenduse kavandamiseks. Planeeritav ala on hoonestamata. Planeeringualal puudub kõrghaljastus, tegemist on põllumaaga. Planeeringuala on tasase reljeefiga. Planeeringuala absoluutkõrgused jäävad vahemikku 38,50 – 43,79 m. Planeeringuala piirneb lõunast riigiteega 22269 Sooru – Kure tee, mille kaitsevöönd 30 m ulatub planeeringualale.1 Planeeringuala kirdenurka läbib gaasitorustik kaitsevööndiga 10 m torustiku keskjoonest mõlemale poole ning sideehitis kaitsevööndiga 1 m sideehitisest mõlemale poole. Mööda planeeringuala kagu külge kulgeb olemasolev keskpinge maakaabel kaitsevööndiga 1 m mõlemale poole.2 Planeeringuala paikneb maaparandussüsteemi ehitise Sooru (kood 2104600020080002) maa-alal. Planeeringuala loodepoolne külg piirneb maaparandussüsteemi eesvoolu kraaviga (Sooru), mille kaitsevöönd 12 m eesvoolu servast ulatub planeeringualale ning planeeringuala edelapoolne külg piirneb riigi poolt korras hoitava ühiseesvooluga Porioja (maaparandussüsteemi/ehitise kood 2104600020000/001), mille kaitsevöönd 15 m eesvoolu servast ulatub planeeringualale.3 Poriojal on ehituskeeluvöönd 25 m veekogu piirist ning piiranguvöönd 50 m veekogu piirist. Olemasolev olukord on kajastatud joonisel 2. 1 Ehitusseadustik § 71 lg 2. 2 Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ § 13 lg 5, § 14 lg 1, § 10 lg 3. 3 Maaeluministri 10.12.2018 määrus nr 64 „Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“ § 2 lg 3. 4 Töö nr DP-04/04-2025 Kortsu katastriüksuse ning lähiala detailplaneering 3 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed Planeeringuala asub Koke küla lääneosas riigitee 22269 Sooru – Kure tee ääres. Planeeringuala asukoht on toodud joonisel 1. Planeeringuala piirneb lõunast 22269 Sooru – Kure teega, edelast riigi poolt korras hoitava ühiseesvooluga (Porioja) ja elamumaaga (Toonekure tee 1), loodest maaparandussüsteemi eesvoolu kraavi (Sooru) ja maatulundusmaaga ning kirdest elamumaaga (Pääsusilma). Juurdepääs planeeringualale on võimalik riigiteelt 22269 Sooru – Kure teelt. Planeeringualast ca 10 km kaugusele jääb piirkonna tõmbekeskus Tartu linn. Lähimad teenused (lasteaed, toidupood, apteek, perearst, raamatukogu) jäävad planeeringualast ca 3 km kaugusele Roiu alevikku. Lähim kool (Sillaotsa Kool) asub planeeringualast ca 5 km kaugusel Päkste külas. Lähim bussipeatus (Kure) asub planeeringualast ca 1 km kaugusel 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla tee ja 22269 Sooru – Kure tee ristmikul. Planeeringuala jääb hajaasustuspiirkonda ning piirneb loodest üldplaneeringu kohase tiheasustusalaga. Kontaktvööndis on tegemist peamiselt maatulundusmaa kinnistutega, kus asuvad kompaktsed elamukompleksid, mis on ümbritsetud põllu- ja metsamaadega. Kruntide struktuur on ebakorrapärane. Krundid on erineva suuruse ja kujuga. Elamutega hoonestatud maatulundusmaa kinnistute suurused jäävad vahemikku 4,5 – 6,5 ha. Maatulundusmaa kinnistutel asuvate üksikelamute juurde kuuluvate õuemaade suurused jäävad vahemikku 2688 – 4858 m2. Elamumaa kinnistute suurused jäävad hajaasustuses vahemikku 6030 - 10579 m2. Kontaktvööndis olemasoleva hoonestuse näol on valdavalt tegemist vanade talukompleksidega. Elamute katusekalded jäävad vahemikku 30-45O. Abihoonete katusekalded jäävad vahemikku 10-45O. Elamute näol on tegemist 1- ja 2-korruseliste hoonetega. Elamute kõrgused jäävad vahemikku 6 – 8 m, ehitisealused pinnad jäävad vahemikku 92 – 331,2 m2. Koos abihoonetega on kinnistute ehitisealused pinnad vahemikus 148 – 739 m2. Hoonete välisviimistluses on kasutatud peamiselt puitu ja kivi. Katusekattematerjalidena on kasutatud peamiselt eterniiti. Planeeringualast läänes kehtib Edeage, Kolga ja Kure maaüksuste ning osaliselt reformimata riigimaa detailplaneering (kehtestatud 28.11.2008), mille alusel on moodustatud 62 üksikelamu maa krunti, 7 üksikelamu maa ja ärimaa krunti, 1 ärimaa krunt, 3 tootmismaa krunti ning 8 üldmaa krunti. Elamukruntide suurused jäävad seal vahemikku 1558 – 4366 m2. Krundid on hoonestamata. Kruntide struktuur on korrapärane. Detailplaneeringuga on üksikelamu maa kruntidele lubatud üks põhihoone ja üks abihoone olenevalt krundi suurusest ehitisealuse pinnaga kokku 180 - 350 m2. Hoonete lubatud kõrgus on põhihoonel 8,5 m ja abihoonel 6 m. Lubatud katusekalde vahemikuks on planeeringuga määratud 0-150, 15-300 või 35-450. Kortsu katastriüksusega piirnevatel kruntidel on katusekaldeks määratud 35-450. Kastre valla üldplaneeringu (kehtestatud Kastre Vallavolikogu 09.10.2025 otsusega nr 219) maakasutus kaardil jääb planeeringuala hajaasutusalale ning üldplaneeringu seletuskirja punktis 2.4.1. on kirjas, et uute moodustatavate elamu maa-ala 5 Töö nr DP-04/04-2025 Kortsu katastriüksuse ning lähiala detailplaneering katastriüksuste minimaalne suurus on 1 ha ja punktis 5.2.5. on sätestatud, et tiheasustusega aladel väljaehitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni trassidega vahetult piirnevate kinnistute ja planeeringualade trassid tuleb ühendada tiheasustusala ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemi. Planeeringulahendus sobitub olemasolevasse olukorda, kuna detailplaneeringuga kavandatud maakasutuse, krundistruktuuri ning ehitusõiguse määramisel on lähtutud kehtivast Kastre valla üldplaneeringust ja naaberalade situatsioonist. Kontaktvööndi analüüs on ära toodud joonisel 3. 6 Töö nr DP-04/04-2025 Kortsu katastriüksuse ning lähiala detailplaneering 4 Planeeringu lahendus Planeeringu lahendusega määratakse ehitusõigus seitsme üksik- või kaksikelamu rajamiseks. Selleks moodustakse seitse üksik- ja kaksikelamu maa krunti, üks transpordimaa krunt juurdepääsutee jaoks ning üks transpordimaa krunt 22269 Sooru – Kure tee äärde kergliiklustee rajamiseks. 4.1 Planeeringu ruumilise arengu eesmärgid, kaalutlused ja põhjendused Detailplaneeringu ruumilise arengu eesmärgiks on üldplaneeringu kohase piirkonna arengu elluviimine läbi hajaasustusse sobiva, miljöö esteetilist väärtust tõstva hoonestuse rajamise. Planeeringuala asub hajaasustuspiirkonnas. Sellest lähtuvalt on planeeritud hoonestusala naaberkinnistu hoonestusest minimaalselt 50 m kaugusele säilitades piirkonnale omase hajaasustuse struktuuri. Ehitusõiguse määramisel on arvestatud kehtiva ning koostamisel oleva üldplaneeringuga ning kontaktvööndis olemasoleva hoonestusega. Kontaktvööndis ei asu olemasolevaid kaksikelamuid, kuid kaksikelamute rajamine olemasoleva hoonestusega sobivas mahus rikastaks piirkonda. Kontaktvööndis hoonestatud üksikelamu kruntidel jäävad ehitisealused pinnad vahemikku 148 – 739 m2. Planeeritud kruntidele lubatud suurim ehitisealune pind on 500 m2 sobitudes olemasolevate mahtudega. Tegemist on areneva piirkonnaga ning üldplaneering lubab rajada ka kaksikelamuid, mistõttu saab eeldada, et tulevikus võib piirkonda kaksikelamuid lisanduda. Planeeritud kruntide suurused järgivad vastuvõetud Kastre valla üldplaneeringuga määratud minimaalset kruntide suurust hajaasustuses, milleks on 1 ha. Lähipiirkonna hajaasustuses olemasolevad elamumaa kinnistute suurused jäävad vahemikku 6030 - 10579 m2. Planeeritud kruntide suurused jäävad vahemikku 10007 – 11755 m2 sobitudes olemasolevasse olukorda. Selleks, et tagada planeeritava hoonestuse sobivus piirkonda, on arhitektuurinõuete määramisel lähtutud kontaktvööndis väljakujunenud arhitektuursest joonest. Olemasoleva hoonestuse katusekalded jäävad vahemikku 30-45O. Valdavalt on tegemist viilkatusega hoonetega, millel on teine korrus katusekorrus. Eeltoodust lähtuvalt on planeeritud põhihoone lubatud katusekalleteks 30-45O ning katusetüübiks viilkatus. 2-korruselise hoone puhul on teine korrus lubatud vaid katusekorrusena, et sobituda olemasoleva hoonestusega. Täpsemalt on arhitektuurinõuded kirjeldatud peatükis 4.11. Antud planeeringu lahendus sobitub olemasolevasse olukorda, kuna detailplaneeringuga kavandatud maakasutuse, ehitusõiguse ja arhitektuurinõuete määramisel ning liikluskorralduse lahendamisel on lähtutud planeeringuala olemasolevast situatsioonist, kontaktvööndi analüüsist ja Kastre valla üldplaneeringust. 7 Töö nr DP-04/04-2025 Kortsu katastriüksuse ning lähiala detailplaneering 4.2 Planeeritava ala kruntideks jaotamine Planeeringualale on kokku kavandatud üheksa krunti – seitse üksik- ja kaksikelamu maa krunti, üks tee ja tänava maa krunt ning üks kergliiklusmaa krunt. Moodustatavate kruntide piirid on toodud planeeringu põhijoonisel (joonis 4). Tabel 1. Maakasutuse koondtabel. Planeeringueelne Planeeringujärgne Krundi Planeeritud krundi Katastriüksuse Maakasutuse Krundi Pindala planeeritud kasutamise nimi sihtotstarve pos nr pindala sihtotstarve POS 1 10422 m2 POS 2 10007 m2 EP – üksikelamu POS 3 10014 m2 maa POS 4 11755 m2 EPk – kaksikelamu maa POS 5 10225 m2 Kortsu 2 maatulundus- 136447 m (18502:003:0018) maa 100% POS 6 10310 m2 POS 7 10328 m2 LT – tee ja tänava POS 8 4094 m2 maa LK – POS 9 4917 m2 kergliiklusmaa 4.3 Krundi ehitusõigus Krundi ehitusõigusega on määratud: 1) krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed; 2) hoonete suurim lubatud arv krundil; 3) hoonete suurim lubatud ehitisealune pind; 4) hoonete suurim lubatud suhteline ja absoluutkõrgus; 5) hoonete suurim lubatud sügavus. Krundi ehitusõigus on toodud tabelina põhijoonisel (joonis 4). Suurimat lubatud hoonete kõrgust arvestatakse vastvalt Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrusesele nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“. Hoonete suurima lubatud arvu hulka arvestatakse nii ehitusloakohustuslikud, ehitusteatise kohustuslikud (ehitisealuse pinnaga 20 - 60 m2 ning kõrgusega kuni 5 m) kui ka ehitusloakohustuseta hooned (kuni 20 m2 ehitisealuse pinna ja kõrgusega kuni 5 m). 8 Töö nr DP-04/04-2025 Kortsu katastriüksuse ning lähiala detailplaneering Planeeritud ehitiste kasutamise otstarbed on vastavalt Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrusele nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ järgnevad:  11212 – kahe korteriga elamu;  11101 – üksikelamu;  12744 – elamu, kooli vms abihoone. 4.4 Krundi hoonestusala piiritlemine Detailplaneeringuga on määratud hoonestusala, mille piires võib rajada ehitusõigusega määratud hooneid. Väljaspoole hoonestusala on ehitusloakohustuslike kui ka ehitusloakohustuseta hoonete (ehitisealuse pinnaga kuni 20 m2 ja kõrgusega kuni 5 m ning ehitisealuse pinnaga 20-60 m2 ja kõrgusega kuni 5 m) püstitamine keelatud. Krundi hoonestusala määramisel on lähtutud tuleohutuskujast ning planeeringualale ulatuvatest piirangutest (riigitee kaitsevöönd, maaparandussüsteemi eesvoolu ning tehnovõrkudega seotud kaitsevööndid). Planeeritud hoonestusalade minimaalne vahekaugus on 50 m, et säiliks hajaasustuse struktuur. Hoonestusala on antud suurem kui hoonete suurim lubatud ehitisealune pind, mis võimaldab vabamalt valida hoonestuse paiknemist ja konfiguratsiooni projekteerimise käigus. Hoonestusalasse võib rajada parkimisalasid ning haljastust. 4.5 Liiklus- ja parkimiskorraldus Planeeritud liiklusskeemi on koostanud Stratum OÜ (Tarmo Sulger, diplomeeritud teedeinsener, tase 7, töö nr 2025-T061). Juurdepääs planeeringualale toimub riigiteelt 22269 Sooru – Kure tee. Juurdepääsuks elamukruntidele on planeeritud teemaa krunt POS 8. Teemaa on planeeritud sõidukitele tupiktänavaks, mille lõppu on planeeritud pikendus 22269 Sooru – Kure teeni, et tagada läbipääs kergliiklejatele ning vajadusel operatiivsõidukitele. Operativsõidukite läbipääsu tagamiseks on vajalik mahasõit riigiteelt. Projekteerimise käigus selgub truubi rajamise vajadus ning kasutusele tuleb võtta meetmed teiste liiklejate juurdepääsu piiramiseks. Näiteks on võimalik visuaalselt rõhutada, et tegemist ei ole sõiduteega kasutades juurdepääsuteel eristuvat teekatendit (sillutis vmt) ning tee ääres madalat haljastust, mis tekitab visuaalse piirde, kuid ei takista operatiivsõidukite nähtavust. Vajadusel võib kasutada ka füüsilist takistust (nt kõrgendatud tasapind), mis raskendab sõiduautode läbimist, kuid võimaldab siiski operatiivsõidukil teed läbida. Lisaks on vajalik paigaldada vastavad liiklusmärgid (331 „Sissesõidu keeld“ lisatahvliga „Välja arvatud operatiivsõidukid“). Tupiktänava lõppu on planeeritud ümberpööramise koht, mille minimaalsed mõõdud peavad olema 12x12 m ning teekatendi ja piirdeaia või posti vahele peab jääma 1-1,5 m. Planeeritud sõidutee ja kergliiklustee kaetakse asfaltbetooniga. Planeeritud tee ristprofiil ning võimalikud tänavaelementide parameetrid on toodud põhijoonisel. Tänavaelementide täpsed parameetrid selguvad projekteerimisel, kuid lähtuma peab sellest, et planeeringus kajastatud tänavaelementide laiused on minimaalsed. Juurdepääs planeeringualast välja jäävale Kortsu katastriüksusele on võimalik planeeringualaga kirdest piirneva olemasoleva tee kaudu. Juurdepääsu tagamiseks on 9 Töö nr DP-04/04-2025 Kortsu katastriüksuse ning lähiala detailplaneering vajalik seada juurdepääsutee servituut läbi Pääsusilma (kü 29101:001:1122) ja Marko (kü 18502:003:0309) katastriüksuste. Servituudi vajadusega ala on toodud tehnovõrkude joonisel. 22269 Sooru – Kure tee äärde on planeeritud kergliiklusmaa krunt POS 9 ca 520 m pikkuse kergliiklustee rajamiseks riigitee äärde. Kergliiklustee on planeeritud 2,5 m laiune, asfaltbetoonkattega ning metallmastidel ja maakaablil põhineva LED valgustitega välisvalgustusega. Kuna planeeritud juurdepääsutee näol on tegemist tupikteega, siis on soovituslik kasutada „Õueala“ liikluskorraldust. Sellisel juhul ei pea riigitee 22269 ristmikul kasutama liiklusmärki 221 „Anna teed“, vaid samasse asukohta on vajalik ette näha liiklusmärgid 573 „Õueala“ planeeringualale sissesõidul ning 574 “Õueala lõpp“ planeeringualalt väljasõidul. Kastre valla üldplaneeringu kohaselt on kohaliku tee kaitsevöönd 10 m, millele rakendub ehitusseadustikus §70 ja §72 sätestatu. Põhijoonisel on näidatud krundile POS 8 planeeritud kohaliku tee kaitsevöönd. Planeeritud hoonestus jääb tee kaitsevööndis väljapoole. Põhijoonisel (joonis 4) on näidatud vajalikud nähtavuskolmnurgad 22269 Sooru – Kure tee ja planeeritud tee ristusmiskohas. Nähtavuskolmnurgas ei tohi paikneda ühtki nähtavust piiravat takistust. Põhijoonisel on näidatud juurdepääsude orienteeruvad asukohad, mis täpsustatakse hoonete projektiga. Krundi juurdepääsu laius ei tohi olla suurem kui 3,5…5,0 m. Parkimine tuleb lahendada krundisiseselt ning tänavamaale parkimist kavandada lubatud ei ole. Normatiivne parkimiskohtade arv on määratud vastavalt standardi EVS 843:2016 „Linnatänavad“ tabelile 9.2. Parkimiskohtade arvutus on toodud tabelis 2. Jalgrataste parkimine lahendatakse krundisiseselt vastavalt iga elamu vajadustele. Krundisiseste teede ja platside katteks tuleb kasutada erinevaid materjale (keelatud on kõik pinnad katta asfaldiga). Parkimisalade projekteerimisel kasutada betoonkivi/murukivi katteid vms, et vältida liigset asfalti ja liigendada ruumi. Tabel 2. Sõiduautode parkimiskohtade arvutus. Krundi positsiooni Normatiivne Hoone liik Parkimisnormatiiv number parkimiskohtade arv Ridaelamu 2 parkimiskohta boksi POS 1 – 7 4 (kaksikelamu) kohta Kokku: 28 22269 Sooru – Kure tee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 549 autot. Planeeringu lahenduse realiseerumise järgselt lisandub liiklusprognoosi kohaselt hommikusel tipptunnil 22 a/h ja õhtusel tipptunnil 25 a/h. Liikluse jagunemisel juurdepääsuteelt on peamine liikumissuund hommikusel tippajal Tartu ja Roiu ja Tallinna suunas (parempööre kõrvalteelt) ning õhtusel tippajal Tartu ja Roiu suunast (vasakpööre 10 Töö nr DP-04/04-2025 Kortsu katastriüksuse ning lähiala detailplaneering peateelt). Luunja ja Vana-Kastre suunaline liiklus on eeldatavalt väike. Suunaline jaotus on ligikaudu 90% Tartu ja Roiu suunas ning 10% Luunja ja Vana-Kastre suunas.4 Detailplaneeringus on toodud kavandatava liikluskorralduse põhimõtteline lahendus. Täpne liikluskorraldus lahendatakse edasise projekteerimise käigus. 4.6 Haljastuse ja heakorra põhimõtted Kastre valla üldplaneeringu seletuskirja peatükis 2.4.1. on sätestatud järgmine tingimus: kohalikul omavalitsusel on õigus nõuda 10% planeeringuala ulatuses (mille hulka ei arvestata teid ja tänavaid) maa reserveerimist avalike teenuste jaoks (võimalikud kõrval- ja juhtotstarbed: puhkeja virgestustegevuse maa-ala või ühiskondliku ehitise maa-ala) analoogselt tiheasustusalale (vt ptk 2.5.2 p 20). Üldplaneeringu seletuskirja peatüki 2.5.2 punktis 20 toodud välja järgmist: kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsuse alusel võib antud tingimuse asendada mõne muu kompenseeriva meetmega (nt avaliku infrastruktuuri arendamisega). Käesoleva planeeringu osas on Kastre Vallavalitsus teinud kaalutlusotsuse ning saavutanud Huvitatud isikuga kokkuleppe kompenseeriva meetme osas ca 8200 m2 üldmaa mitteloomise eest. Üldmaa loomise asemel tasub Huvitatud isik kompensatsiooni maksumusega summas 50 000 eurot. Olemasolev kõrghaljastus planeeringualal puudub. Lisanduva kõrghaljastuse rajamisel tuleb arvestada järgnevaga:  tehnovõrkude tegeliku paiknemise ja nende kaitsevööndite ulatusega;  kõrgekasvuliste ja laia võraga puude kaugus hoonetest peab olema vähemalt 5 m;  arvestada võimalikult suure hooldusmugavusega, sobivusega olemasoleva haljastuse ja kohapealsete kasvutingimustega;  eelistada piirkonnale omaseid puuliike, arvestada taimeliikide sobivusega ümbritsevasse keskkonda ja mullastikku;  lume koristamisel ja niitmisel vältida puutüvede kahjustamist. Istutavate puude ja põõsaste konkreetne paiknemine, arv ja liigid tuleb täpsustada edasise projekteerimise käigus. Vastavalt Maa- ja Ruumiameti karuputke levialade kaardirakendusele, jääb planeeringuala lääne nurka väikses osas (ca 200 m2 suurusel alal) karuputke tõrjutav koloonia JT706, mille raskusaste on 2. Võõrliigi levitamine on keelatud (LKS § 57 lg 1). Kuna karuputke puhul moodustub mullas püsiv seemnepank, mis püsib mullas vähemalt 10 aastat, siis igasugune pinnase liigutamine ja rasketehnikaga koloonias sõitmine on koloonia aladel keelatud, et vältida seemnete levikut. Rasketehnikaga tuleb 4 „Kastre vald Kortsu maaüksuse detailplaneeringu liiklusprognoos ja liiklusskeem“, Stratum OÜ, töö nr 2025-T061, koostaja: Tarmo Sulger, diplomeeritud teedeinsener, tase 7 11 Töö nr DP-04/04-2025 Kortsu katastriüksuse ning lähiala detailplaneering vältida koloonias sõitmist. Kui see pole võimalik, siis tuleb koloonia eelnevalt katta nii, et rasketehnika rataste külge ei jääks pinnast. Kui pinnase eemaldamine/teisaldamine on vajalik, tuleb see Keskkonnaametiga ning maa valdajaga kokku leppida – koloonia pinnas tuleb 0,3 m sügavuselt koorida enne muude tööde algust ja seemneid sisaldav pinnas viia Keskkonnaametiga kooskõlastatult lähimasse riigimaal asuvasse karuputke kolooniasse, seal siluda ja tehnika puhastada. Parkimisaladelt kokku kogutav lumi tuleb ladustada elamukrundi sees. Vallitatud lumi ei tohi takistada jalakäijate, jalgratturite ja sõiduautode liikumist tänavamaal ega piirata nähtavust. Teemaalt kokku koguutav lumi on ette nähtud vallitada tupiktee lõppu krundile POS 1. Krundi POS 1 juurdepääsutee ja piirde kavandamisel tuleb arvestada, et oleks tagatud talihoole ning lume ladustamine joonisel kajastatud alal. Krundi jäätmete kogumise korraldab krundi valdaja. Jäätmed tuleb koguda vastavatesse kinnistesse prügikonteineritesse. Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud Jäätmeseaduse nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale ettevõttele. Teemaa krundile POS 8 on planeeritud ca 30 m2 suurune asfaltbetoonkattega valgustatud ala ühiskogumismahutite tarbeks. Planeeritud jäätmekonteinerite võimalik asukoht on toodud põhijoonisel. Täpne asukoht pannakse paika hilisema projekteerimise käigus. Eelistada tuleb süvamahuteid. Heakorra tagamisel tuleb järgida Kastre valla heakorraeeskirjas sätestatud nõudeid. 4.7 Vertikaalplaneerimise põhimõtted Planeeringuga ei ole ette nähtud maapinna olulist tõstmist. Lubatud on reljeefi ühtlustamine ehitustingimuste parandamiseks ning parkimisaladel sadevee ärajuhtimiseks. Sademevee ärajuhtimiseks on planeeritud tänavamaale (POS 8) sademeveekraav, mis suubub drenaažitorustiku kaudu planeeringuala lõuna piiril säilitatavasse kollektorisse (vt ptk 4.10.1). Vertikaalplaneerimisel on oluline juhtida sademeveed hoonest eemale ning kindlustada vee mittevalgumine naaberkinnistutele. 4.8 Ehitistevahelised kujad Hoonetevahelise tuleohutuskuja laiuseks sätestab siseministri määrus nr 17 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” 8 meetrit, olenemata hoone tulepüsivusklassist. Kui hoonetevaheline tuleohutuskuja laius on alla 8 meetri, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega. Kuja arvestamisel võib ühe kinnistu piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassiks. Kui TP3-klassi hoonete puhul on kogupindala suurem kui 400 ruutmeetrit, peab järgima hoonete vahelise kuja nõudeid või takistama tule levikut vastavate ehituslike abinõudega. Planeeringuala asub hajaasustuses ning hajaasustuse struktuuri säilitamiseks on hoonestusalade omavaheline kaugus planeeritud minimaalselt 50 m. 12 Töö nr DP-04/04-2025 Kortsu katastriüksuse ning lähiala detailplaneering 4.9 Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad Detailplaneeringu ala liitumisel ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga lähtutakse kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirjast ning Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud liitumistasude arvutamise metoodikast. Lisaks eelnevale tuleb Liitujal (arendajal) arvestada järgmiste asjaolude ja kulutustega: a) selleks, et tagada detailplaneeringus kavandatud kinnistutele vajalik veekogus tuleb AS-il Emajõe Veevärk laiendada veehaaret; b) selleks, et tagada detailplaneeringus kavandatud kinnistutelt tekkiva reovee puhastamine tuleb Asil Emajõe Veevärk laiendada reoveepuhastit Koke külas Tankla tee 8 kinnistul. Kõik vajalikud kulutused, mis on vaja teha detailplaneeringuala kinnistute veega varustamiseks ja reovee ärajuhtimiseks ning puhastamiseks tasub Liituja (arendaja) AS- ile Emajõe Veevärk liitumistasuna. 4.9.1 Veevarustus Veevarustus on lahendatud vastavalt AS Emajõe Veevärk poolt 19.12.2025 väljastatud tehnilistele tingimustele nr TT-25-00188. Planeeringuala veega varustamiseks on planeeritud olemasolevast AS Emajõe Veevärk ühisveevärgi torustikust 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla tee ääres kuni planeeritavate kruntideni uued veetorustikud. Igale elamukrundile on ette nähtud eraldi veevarustuse liitumispunkt. Krundi ühendustorustikule, krundi piirist väljapoole ca 0,3 kuni 1,0 m näha ette maakraan. Planeeritud veetorustike võimalik paiknemine on toodud joonisel 5. 4.9.2 Tuletõrje veevarustus Tuletõrje veevõtukoht peab paiknema ehitise sissepääsust ja tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 meetri kaugusel. Kuna ühisveevärgi torustikust antud asukohas ei ole võimalik saada vajalikus koguses ja survega tuletõrjevett, siis on planeeritud krundile POS 3 veemahuti, mille täpne maht ja asukoht antakse vastava projektiga. Tuleohutusest tulenevalt liigituvad planeeritud hooned I kasutusviisi. I kasutusviisiga hoonel loetakse veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m³, seega peab projekteeritava mahuti minimaalne maht olema vähemalt 30 m3. Projekteerimisel tuleb lähtuda Siseministri 18.02.2021 määrusest nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“. 4.9.3 Heitvee kanalisatsioon Kanalisatsioonivarustus on lahendatud vastavalt AS Emajõe Veevärk poolt 19.12.2026 väljastatud tehnilistele tingimustele nr TT-25-00188. Planeeringuala reovee ärajuhtimiseks on ette nähtud uus reoveekanalisatsioonitorustik alates planeeringuala kruntidest kuni AS Emajõe Veevärk ühiskanalisatsioonitorustikuni 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla tee ääres. Igale planeeritud krundile on ette nähtud eraldi isevoolne reoveekanalisatsiooni liitumispunkt. Liitumispunktiks on toru ja kinnistu piiri ristumiskoht. Kuna planeeringualalt ei ole võimalik reovett isevoolselt ära juhtida, siis on 13 Töö nr DP-04/04-2025 Kortsu katastriüksuse ning lähiala detailplaneering planeeringuala reovee ärajuhtimiseks planeeritud reoveepumpla teemaa krundile POS 8. Planeeritud kruntide reovesi juhitakse isevoolselt reoveepumplasse. Planeeritud reoveepumpla kuja on 10 m. Reoveepumplast on planeeritud survetorustik 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla tee ääres asuva olemasoleva survekanalisatsioonitorustikuni. Planeeritava reoveekanalisatsioonitorustiku ning reoveepumpla võimalikud asukohad on toodud joonisel 5. 4.9.4 Sademevesi ja drenaaž Sademevee kokkukogumiseks ja ärajuhtimiseks on transpordimaale (POS 8) planeeritud sademeveekraav, mis suubub läbi kergliiklusmaa krundi POS 9 planeeringuala lõuna piiril säilitatavasse kollektorisse, mis omakorda suubub Poriojja (vt ptk 4.10.1). Planeeritud kraavi ja drenaažitorustiku võimalikud asukohad on toodud tehnovõrkude joonisel. Elamumaa kruntide drenaaž lahendatakse ehitusprojektide koostamise käigus, vajadusel võtta kasutusele maa-alused kärgmahutid. Soovituslik on kasutada nt viibetiike või –kraave. Planeeritud elamumaa kruntidel on lubatud sademevee immutamine kinnistu piirides ning lisaks juhtimine olemasolevatesse ja planeeritud kraavidesse. Sademe- ja drenaaživee juhtimine reoveekanalisatsiooni on keelatud. Sademevee ärajuhtimine naaberkinnistutele ning riigitee alusele maaüksusele pole lubatud. Olemasolevate maaparanduskraavide talumiseks jääb maaomanikel, kelle kinnistut maaparandussüsteemi ehitis läbib, kehtima kraavi talumiskohustus. Vajadusel on võimalik seada maaparandussüsteemi valdaja kasuks servituut. Planeeritavalt transpordimaalt ja elamumaa kruntidelt koondatud sademevee ja muu vee suunamine maaparandussüsteemi eesvoolu või kuivenduskraavi tuleb kooskõlastada Maa- ja Ruumiametiga (MaaParS § 53). Eesvoolu kaitsevööndis ei tohi rajada kõrghaljastust ega püsivat piirdeaeda (MaaParS § 48 lg 2). 4.9.5 Elektrivarustus Elektrivarustuse planeerimisel on aluseks Elektrilevi OÜ poolt 21.11.2025 väljastatud tehnilised tingimused nr 506943. Detailplaneeringu ala elektrivarustus on võimalik uue kavandatava komplektalajaama baasil. Alajaam on ette nähtud planeeritava sõidutee POS 8 äärde krundile POS 3. Alajaama maakasutusõigus on tagatud servituudialana. Alajaama teenindamiseks peab olema tagatud ööpäevaringne vaba juurdepääs. Uue alajaama toide on planeeritud 10 kV maakaabelliiniga keskpinge maakaabelliinist KPL220041. Uute kruntide elektrivarustuseks on planeeritud alajaamast 0,4 kV maakaabelliinidega liitumisikilbid kruntide piirile. Liitumiskilbid peavad alati olema vabalt teenindatavad. Krundile POS 8 on ette nähtud perspektiivsete 0,4 ja 10 kV maakaablite koridor. Krundisisene elektrivarustuse lahendus antakse edasistes projekteerimisetappides. Lubatud on päikesepaneelide kasutamine. Eelistada tuleb päikesepaneele, mis asendavad tavapäraseid katusekatte- ja fassaadimaterjale. Mistahes tüüpi 14 Töö nr DP-04/04-2025 Kortsu katastriüksuse ning lähiala detailplaneering päikesepaneelide kasutamisel peavad olema tagatud järgmised nõuded ja tingimused:  päikesepaneelid ei tekita kõrvalolevatele hoonetele valgusreostust;  päikesepaneelid ei kahjusta naaberhooneid, linnaruumis liiklejaid ja looduskeskkonda;  päikesepaneelid ei häiri liiklust ja tänaval liiklejaid. Tänavavalgustus lahendatakse normides nõutud tingimustele vastavate valgustitega. Valgustus peab olema selline, et see tagaks ohutu liikluse, samas ei tohi häirida ümbruskonna majade elanikke ega pimestada teedel liiklejaid. 4.9.6 Sidevarustus Sidevarustus on lahendatud operaatorineutraalse sidetaristu baasil. Planeeringualale on kavandatud sidevarustuse tagamiseks reservtoru paigaldamine, mis võimaldab tarbijal liitumist erinevate sideoperaatoritega. Side reservtoru võimalik asukoht on toodud joonisel 5. 4.9.7 Soojavarustus Soojavarustus on lahendatud lokaalselt. Lubatud on kõik lokaalse kütmise viisid ja kütused, mille kasutamine on keskkonnanormidega kooskõlas. Elamute küttesüsteem tuleb lahendada selliselt, et osaline soojavarustus oleks tagatud ka elektrikatkestuste ajal. Täpne soojavarustuse lahendus anda projekteerimisel. Õhksoojuspumpasid, ventilatsiooniseadmeid ning teisi sarnaseid tehnoseadmeid ei ole lubatud paigaldada tänava poolsele fassaadile, need tuleb paigutada sisehoovi ja kasutada varjestust. Korsten on lubatud rajada läbi katuse (läbiviik välisseinast on keelatud). 4.10 Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks Detailplaneeringuga ei kavandata objekte, mille raames tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine. Kavandatud tegevus ei põhjusta eeldatavalt negatiivset keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud, peamiselt ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. Keskkonnamõju hindamise vajadus puudub. Kliimamuutuste poolt põhjustatud ekstreemsete ilmastikuolude (kuumalainete ja valingvihmade) negatiivsete mõjude leevendamiseks on võimalik kasutusele võtta järgmiseid meetmeid:  liigvee ärajuhtimise lahendamiseks kasutada viibetiike, -kraave jmt;  kasutada vett läbilaskvaid pinnakatteid (nt murukivi);  kasutada pinnakattematerjale, mis ei kuumene nii palju kui asfalt. Näiteks poorseid või heledamaid materjale, mis neelavad vähem päikesekiirgust ning aitavad hoida pinda jahedamana;  kõrghaljastusena kasutada suurekasvulisi puid, mis aitavad rohkem varju tekitada. 15 Töö nr DP-04/04-2025 Kortsu katastriüksuse ning lähiala detailplaneering Ehitustegevused tuleb käsitletaval maa-alal korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt heale tavale ja kehtivatele normidele. Ehitustegevuse ajal on võimalik mõningane vibratsioon ja tolm ning tavalisest suuremas koguses jäätmete teke. Ehitustegevuse ajal peab arvestama, et lahendatud oleks jalakäijate ja sõidukite turvaline liikumine, ehitustegevus ei tohi öisel ajal häirida piirkonna elanikke. 4.10.1 Maaparandussüsteem Kortsu maaüksus paikneb maaparandussüsteemi ehitise Sooru (maaparandussüsteemi/ehitise kood 2104600020080/002) maa-alal ja sama maaparandussüsteemi ehitise eesvoolukraavi ning riigi poolt korras hoitava ühiseesvoolu Porioja (maaparandussüsteemi/ehitise kood 2104600020000/001) kaitsevööndis. Planeeringualal paiknevate drenaažitorude, mis teenindavad ainult Kortsu maaüksust, rekonstrueerimise ning säilitamise vajadus puudub. Planeeringuala läbivad kollektorid, mille kaudu toimub Tööstuse (katastritunnus 29101:001:1968), Kortsu (katastritunnus 29101:001:1967) ja Sipelga (katastritunnus 18502:003:0314) maaüksustel paiknevate maaparandusdreenidega koondatud vee ärajuhtimine. Selleks on vajalik säilitada planeeringuala lõunaosas paiknev 75 mm siseläbimõõduga kollektor, mis kulgeb 22269 Sooru – Kure tee ja Kortsu tee L2 ristmiku lähedal paiknevast kaevust 22269 Sooru – Kure teega paralleelselt Poriojani. Olemasolev kollektor on enne Poriojani jõudmist suunatud ca 20 m pikkuselt paralleelselt Poriojaga ja alles seejärel suubub Poriojja. Olemasolev kollektor tuleb asendada uue, minimaalselt sama läbimõõduga, plasttoruga ja suunata suubuma otse Poriojja. Kuna dreenide/kollektorite paiknemine on plaanil orienteeriv, ei ole selge, kas olemasolev kollektor kulgeb planeeritaval kergliiklusmaal. Plasttoruga asendamise käigus tuleb kollektori paiknemist vajadusel korrigeerida selliselt, et see jääks kogu ulatuses kergliiklusmaale. Võimalik kollektori paiknemise lahendus on toodud tehnovõrkude joonisel. Pärast planeeringualal maa sihtotstarbe muutmist ja nõuetekohase eesvoolulahenduse välja ehitamist, loeb Maa- ja Ruumiamet maaparandussüsteemi kasutusotstarbe planeeringuala piires lõppenuks (MaaParS § 51 lg 4). Planeeringuala läbiv kollektor, mida mööda juhitakse naabermaaüksustel säiliva maaparandussüsteemi vett, aga määratakse eesvooluks, millele rakendub kollektoreesvoolu kaitsevöönd kümme meetrit mõlemale poole kollektorit, mõõdetuna kollektori teljest. 5 4.10.2 Müra Projekteeritavate hoonete tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel tuleb arvestada naaberhoonete paiknemisega ning sellega, et tehnoseadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, on planeeringu koostamisel 5 Maaeluministri 10.12.2018 määrus nr 64 „Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“ § 2 lg 5 16 Töö nr DP-04/04-2025 Kortsu katastriüksuse ning lähiala detailplaneering arvestatud olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust on planeeringu koostamisel hinnatud vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016. a määrusele nr 32. Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus (edaspidi AÕKS) ja müra normtasemeid sama seaduse § 56 lg 4 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Müra sihtväärtus on suurim lubatud müratase uute planeeringutega aladel. Liiklusmüra sihtväärtused planeeringualal on 55 dB päeval ja 50 dB öösel. Vastavalt Maa- ja Ruumiameti müraandmete kaardirakenduses esitatud 2022. aastal koostatud strateegilise mürakaardi andmetele, on hinnatud muuhulgas liiklusmüra 22106 Kardla - Tüki teel. Tegemist on 2,74 km pikkuse teelõiguga, mille aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 798 autot/ööp, kiiruspiirang 90 km/h ning raskeliikluseprotsent 12%. Planeeringualaga piirneval riigiteel 22269 Sooru – Kure tee on sarnased tingimused – 2,59 km pikkumine teelõik, mille keskmine ööpäevane liiklussagedus on 549 autot/ööp, kiiruspiirang 90 km/h ning raskeliikluseprotsent 5%. Teede laiused ning katendi tüüp on sarnased. Koostatud mürakaardilt nähtub, et 22106 Kardla - Tüki tee puhul on teest ca 30 m kaugusel väljaspool teekaitsevööndit müratase päevasel ajal 45-49 dB ning öisel ajal 40-44 dB jäädes ette nähtud normide piiresse. Planeeringualaga piirneva riigitee 22269 Sooru – Kure tee puhul on tegemist teelõiguga, kus on liiklussagedus on ca 30% väiksem ning raskeliikluse osakaal ca poole väiksem kui näitena toodud teelõigul ning eelduslikult on liiklusmüra veelgi madalam. Stratum OÜ poolt koostatud liiklusprognoosi kohaselt on planeeringualaga piirneval lõigul aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 2045 aastal 673 auoto/ööp.6 Eeltoodust lähtuvalt ning arvestades, et planeeritav hoonestus jääb teekaitsevööndist väljapoole, võib järeldada, et eeldatavasti ei ületa ka tulevikus liiklussageduse tõusul müratase ette nähtud norme. Planeeritud hoonete välispiirete projekteerimisel tuleb arvestada, et müra normtasemed ruumides peavad vastama Sotsiaalministri 04.03.2002. a määruses nr 42 ja Eesti Standardis 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ esitatud normtasemetele. Liiklusmürast tekitatud hoonesisest müra saab vajadusel vähendada. Soovitav on kasutusele võtta järgmised meetmed hoonesisese müra leevendamiseks:  hoone seinakonstruktsioonid planeerida tõhusa heliisolatsiooniga;  akende valikul hoone teepoolsel küljel tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile teeliiklusest tuleneva müra suhtes. Soovitav on kasutada kolmekordseid õhkvahega klaaspakettaknaid;  hoone ruumide paigutusel arvestada kõrgendatud müratasemeid ja võimalusel kavandada vaikset siseruumi nõudvad ruumid mitte riigiteepoolsele küljele;  õhusaaste vähendamiseks on võimalik hoonetesse paigaldada õhupuhastusega 6 „Kastre vald Kortsu maaüksuse detailplaneeringu liiklusprognoos ja liiklusskeem“, Stratum OÜ, töö nr 2025-T061, koostaja: Tarmo Sulger, diplomeeritud teedeinsener, tase 7 17 Töö nr DP-04/04-2025 Kortsu katastriüksuse ning lähiala detailplaneering sissepuhke-väljatõmbe ventilatsioonisüsteemid. Transpordiamet ja kohalik omavalitsus ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud maanteemürast põhjustatud häiringute leevendusmeetmete rakendamiseks. 4.10.3 Radoon Vastavalt Eesti pinnase radooniriski kaardile on planeeringualal kõrge radoonisisaldusega pinnas (100-150 kBq m3). Radooniohu täpsustamiseks tuleb enne hoonete projekteerimist määrata pinnase radoonisisaldus ja vastavalt mõõtmistulemustele rakendada ehituslikke meetmeid radooni hoonesse sisseimbumise tõkestamiseks st teostada radooniuuring (mõõtmised). Madala radoonitaseme tagamiseks hoones tuleb tagada hea ehituskvaliteet, maapinnale rajatud betoonplaadi ja vundamendi liitekohtade, pragude ja läbiviikude tihendamine. Radooniriski vähendamiseks tuleb ette näha esimese korruse põrandaaluse tuulutamine ja isoleerimine vastava kilega. Hoones tagada nõuete kohane ventilatsioon. Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019 määrusest nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ ning Eesti Standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. 4.11 Ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine Tabelis 3 on toodud üldised arhitektuurinõuded ehitistele, millega tuleb arvestada hoonete edasise projekteerimise käigus. Katusetüüpide ja –kallete määramisel on lähtutud kontaktvööndi olemasolevast hoonestusest. Kuna lähipiirkonnas paiknevad valdavalt viilkatusega hooned, mille teine korrus on katusekorrus, siis selleks, et sobituda piirkonnas olemasoleva hoonestusega, on põhihoonetel lubatud katusetüübina viilkatus ning 2-korruselise hoone puhul on lubatud teine korrus rajada ainult katusekorrusena. Ehitised tuleb projekteerida ja ehitada hea ehitustava ja üldtunnustatud linnaehituslike põhimõtete järgi. Need peavad sobima ümbritsevasse keskkonda. Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda tingimusest, et nende arhitektuur peab olema piirkonda arhitektuuriliselt rikastav ning ohutu inimestele, varale ja keskkonnale. Kavandatavate hoonete arhitektuur peab olema kaasaegne ja kõrgetasemeline. Vastavalt Kastre valla üldplaneeringule peavad hooned katastriüksusel paiknema kompaktselt. Selle nõude täitmiseks tuleb projekteerimisel arvestada, et abihoonete maksimaalne kaugus põhihoonest ei oleks üle 30 m. Arvestades planeeritud kruntide suurust (minimaalselt 1 ha) on 30 m piisav kaugus, et tekiks kompaktne hoonestus piisavalt suuruse õuealaga. Viimistlusmaterjalide valikul kasutada vastupidavaid ning kvaliteetseid materjale. Naturaalseid materjale imiteerivad välisviimistlusmaterjalid ei ole lubatud. 18 Töö nr DP-04/04-2025 Kortsu katastriüksuse ning lähiala detailplaneering Tabel 3. Arhitektuurinõuded planeeritud ehitistele. Põhihoone: -1 / 2 2-korruselise hoone teine korrus on lubatud rajada ainult katusekorrusena. Korruselisus Maa-aluste korruste projekteerimisel tuleb ehitusprojekti koosseisus esitada ehitus- geoloogiline uuring. Abihooned: 1 Põhihoone: 30-45o Abihooned: 10-450 Katusekalle varikatuseid ning varjualuseid võib rajada ka katusekaldega 0-150 Põhihoone: viilkatus Abihooned: viilkatus Katusetüüp Kuni 20 m2 ehitisealuse pinnaga abihoonetel on lubatud ka kaldkatus. Põhihoone: teega paralleelselt Harja suund Abihooned: vaba Katusekatte materjalid kivi, plekk vm kvaliteetne materjal Välisviimistlusmaterjalid puitlaudis, krohv, kivi vm kvaliteetne materjal Piirdeaia lubatud kõrgus kuni 1,5 m. Läbipaistmatute piirdeaedade rajamine on keelatud. Erandina võib müra takistamiseks rajada läbipaistmatuid piirdeid riigiteepoolsele küljele (krundid POS 1 kuni 4). Piirde rajamisel arvestada lume-lükkamisega st Piirded piirde kaugus teest vähemalt 1,5 meetrit. Teede ristumiskohtade juures asuvatel kruntidel ei tohi piire olla läbipaistmatu ja piirde nurk ei tohi ristumisel olla 90 kraadiga, et tagada ohutus. Hajaasustusalal tuleb teepoolne piire rajada vähemalt 2 m katastriüksuse piirist sissepoole. +/- 0.00 sidumine määratakse hoone projektiga 4.12 Servituutide vajaduse määramine Käesoleva planeeringuga tehakse ettepanek servituutide seadmiseks lähtuvalt asjaõigusseadusest. Tabelis nr 4 on ära toodud planeeringuga määratletud servituudi vajadusega objektid. Servituudi vajadusega alad on fikseeritud tehnovõrkude joonisel (joonis 5). Planeeritud teemaa krunt (POS 8) ja kergliiklusmaa krunt (POS 9) määratakse avalikku kasutusse ning võõrandatakse tasuta Kastre vallale. 19 Töö nr DP-04/04-2025 Kortsu katastriüksuse ning lähiala detailplaneering Tabel 4. Servituutide vajadus. Valitsev Teeniv kinnisasi Servituudi sisu kinnisasi/isik Gaasivõrgu valdajal on õigus ehitada ja POS 4 Gaasivõrgu valdaja hooldada läbi kinnisasja kulgevat olemasolevat gaasitrassi. Sidevõrgu valdajal on õigus ehitada ja POS 4 Sidevõrgu valdaja hooldada läbi kinnisasja kulgevat olemasolevat sidetrassi. Elektrivõrgu valdajal on õigus ehitada ja POS 9 Elektrivõrgu valdaja hooldada läbi kinnisasja kulgevat keskpinge maakaablit. Kohalikul omavalitsusel on õigus kasutada POS 1 Kohalik omavalitsus krundil POS 1 määratud servituudiala lume ladumstamiseks seoses tee hooldustöödega. Pääsusilma (29101:001:1122) Krundi igakordsel omanikul on õigus rajada, Kortsu hooldada ja kasutada läbi kinnisasja kulgevat Marko (18502:003:0018) juurdepääsuteed. (18502:003:0309) Elektrivõrgu valdajal on õigus ehitada ja Elektrivõrgu valdaja hooldada kinnisasjale planeeritud alajaama. POS 3 Veevõrgu valdajal on õigus ehitada ja Veevõrgu valdaja hooldada kinnisasjale planeeritud tuletõrje veemahutit. 4.13 Planeeringuga kaasnevad mõjud Majanduslikud mõjud Detailplaneeringu realiseerumine toob kaasa uute elanike lisandumise ning seeläbi suureneb ka kohalike teenuste tarbimine. Positiivne majanduslik mõju avaldub piirkonna heakorrastamise näol. Piirkond muutub atraktiivsemaks uutele elanikele ning seeläbi tõuseb keskmine kinnisvara väärtus. Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub. Kultuurilised mõjud Planeeringualal ja selle vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitsealused mälestised 20 Töö nr DP-04/04-2025 Kortsu katastriüksuse ning lähiala detailplaneering või nende kaitsevööndid, mistõttu ei ole planeeringulahenduse realiseerimisel otsest negatiivset kultuurilist mõju. Planeeringulahendus on kooskõlas piirkonnas välja kujunenud asustusstruktuuriga. Detailplaneeringuga on määratud antud piirkonda sobivad arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks. Negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub. Sotsiaalsed mõjud Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale avaldub eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele, suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Kuid tegemist on ajutise loomuga tegevusega, seetõttu võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub. Looduskeskkonnale avalduvad mõjud Planeeringualal ei paikne looduskaitse all olevaid objekte ning planeeringuga kavandatav tegevus ei too kaasa olulisi keskkonnamõjusid. EELIS andmebaasi alusel alal kaitstavaid taime- ega loomaliike ei ole. Planeeringulahenduse realiseerimine ei põhjusta eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks pikaajaline keskkonnaseisundi kahjustumine, sealhulgas vee, pinnase, õhusaastatuse, olulise jäätmetekke või mürataseme suurenemine. Planeeritava tegevusega kaasneb vähene liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste suurenemine, mis ei ületa normatiivseid tasemeid. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub. 4.14 Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nende ulatus Planeeringualale ulatuvad kitsendused, mis on seotud tehnovõrkude, maaparandussüsteemi eesvoolu ja riigitee kaitsevöönditega. Kõikides kaitsevööndites tegutsemisel peab lähtuma kehtivatest seadustest ja määrustest. 4.15 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Igakordne krundi omanik peab tagama vastavate meetmetega ehitusseadustiku täitmise, mis nõuab, et ehitis ei ohusta selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt. 4.16 Planeeringu elluviimise võimalused Käesolev detailplaneering on kehtestamise järgselt aluseks planeeringualal teostatavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele. 21 Töö nr DP-04/04-2025 Kortsu katastriüksuse ning lähiala detailplaneering Planeeringu elluviimisega ei kaasne Kastre vallale kohustust planeeringukohase avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, tehnorajatiste väljaehitamiseks ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud rajatiste väljaehitamiseks. Detailplaneeringukohase tehnilise taristu väljaehitamiseks ja väljaehitamise rahastamiseks on sõlmitud 16.07.2025 leping nr 11-5/108, milles huvitatud isik on võtnud kõik kohustused enda kanda. Vald ei väljasta ehituslubasid planeeringualale planeeritud hoonete ehitamiseks enne planeeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud avalikuks kasutamiseks ette nähtud teede ja nende teenindamiseks vajalikud ehitised, sh välisvalgustus, väljaehitamist ja vastavate kasutuslubade või - teatiste väljastamist ning tehnovõrkude ja -rajatiste (veevarustus- ja kanalisatsioonitorustikud, nõrkvoolu-, küttegaasi ja elektripaigaldised ja surveseadmestikud ja nende teenindamiseks vajalikud ehitised, välisvalgustus jms) väljaehitamist ja vastavate kasutuslubade või -teatiste väljastamist. Planeeringuala ehitusõiguse realiseerib kinnistu igakordne omanik. Detailplaneeringut viiakse ellu vastavalt järjestatud tegevuste järjekorrale ning arvestades seejuures halduslepinguga nr 11-5/108 võetud kohustusi. 1. kruntideks jagamine; 2. servituutide, isiklike kasutusõiguste vms seadmine; 3. tehnovõrkude, rajatiste ja teede projekteerimine; 4. ehituslubade väljastamine tehnovõrkude, rajatiste ja teede (sh POS 9) ehitamiseks; 5. olemasoleva kollektori asendamine uuega; 6. vajalike tehnovõrguühenduste ehitamine kuni planeeritud elamukruntide liitumispunktini ja neile kasutuslubade väljastamine; 7. sõiduteedele tasuta ja tähtajatu isikliku kasutusõiguse seadmine Kastre valla kasuks; 8. kompenseerimismeetme täitmine st vallale kompensatsiooni maksumuse tasumine; 9. kogu planeeringuala ulatuses täiendav radoonitaseme hindamine; 10. ehitusuuringute (topogeodeetiline uuring ja ehitusgeoloogiline uuring) koostamine ning ehitusprojektite koostamine; 11. ehituslubade väljastamine elamukruntide hoonetele. Ehitusloa võib anda enne eelnimetatud tingimuste täitmist, kui krundi igakordne omanik on sõlminud Kastre vallaga lepingu, millega antakse rajatiste väljaehitamise kohustuse täitmise tagamiseks hiljemalt hoone kasutusloa taotlemise ajaks piisavad tagatised; 12. POS 8 ja POS 9 tasuta üleandmine Kastre vallale; 13. kasutuslubade väljastamine elamukruntide hoonetele. Ühendused tehnovõrkudega projekteerib, rajab ja rahastab kinnistu igakordne omanik kokkuleppel tehnovõrke valdavate ettevõtetega. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. Kõik arendusalaga seotud ehitusobjektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi 22 Töö nr DP-04/04-2025 Kortsu katastriüksuse ning lähiala detailplaneering riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Transpordiamet ei võta endale PlanS § 131 lg 1 kohaselt kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Kui planeeringuala realiseerimisega ei ole alustatud 5 aasta jooksul peale detailplaneeringu kehtestamist, on kohalikul omavalitsusel õigus tunnistada koostatud detailplaneering kehtetuks. 23 e te e ur -K u or So 9 26 22 22 14 0 Tõ rva nd i -R oiu -U nik üla te e Märkused 1. Planeeringuala suurus on ca 8,2 ha. Planeeringuala piir 2. Alusplaanina on kasutatud väljavõtet Maa- ja Ruumiameti maainfo kaardirakendusest (08.09.2025). 0 100 200 400 600 700 m Töö nimetus: Kortsu katastriüksuse ning lähiala detailplaneering Asukoht: Joonis: Koke küla, Kastre vald, tartumaa Situatsiooniskeem RUUMI Planeeringu koostamise korraldaja: MAASTIKUARHITEKTUUR Töö number: DP-04/04-2025 Kastre Vallavalitsus Ruumi Grupp OÜ Huvitatud isik: Mõõtkava: Formaat: Mäe 24, 51008 Tartu Reg. nr: 12042771 Ülle Järv M 1:10 000 A4 www.ruumi.ee [email protected] Planeerija: Joonise nr: Kuupäev: tel: 56 609 144 1 08.09.2025 Laura Andla gaa sipa iga ldis e ka side itse ehit vöö ise nd kaits 10 evö m ö nd 1m LEPPEMÄRGID Planeeringuala piir 1m nd m Olemasolev kinnistupiir vöö 12 ai tse ö nd Olemasolev sõidutee ee k vö se ld av kait Sõidukite liikumissuunad ka lu oo sv Olemasolev keskpinge maakaabel ee Olemasolev gaasitorustik Olemasolev sidetrass Olemasolev drenaaž Tehnovõrgu kaitsevöönd Riigitee kaitsevöönd Olemasolev veekogu kal Veekogu piir (vastavalt Eesti topograafia andmekogu põhikaardile) e ka te d ee lda ap ka e Eesvoolu kaitsevöönd svo ur lda iira eh olu aitse K itu ng Kalda veekaitsevöönd vee - ske uvö ka ru k itse önd Kalda ehituskeeluvöönd elu 1m o ön nd So vö d5 vö vö öö Kalda piiranguvöönd ön ön 9 0m v Po e 26 d2 s d ait 15 22 rio li k 5m 10 ab m a m a Edeage, Kolga ja Kure aak maaüksuste ning m osaliselt reformimata riigimaa detailplaneering m evöönd 30 riigitee kaits M rkused: 1. Planeeringuala suurus on ca 8,2 ha. 2. Geodeetilise alusplaani on koostanud WeW OÜ august 2025.a, M 1:500, töö nr GEO-218-25. 3. Koordinaadid on L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 0 10 20 40 60 70 m Töö nimetus: Kortsu katastriüksuse ning lähiala detailplaneering Asukoht: Joonis: Koke küla, Kastre vald, tartumaa Olemasolev olukord RUUMI Planeeringu koostamise korraldaja: MAASTIKUARHITEKTUUR Töö number: DP-04/04-2025 Kastre Vallavalitsus Ruumi Grupp OÜ Huvitatud isik: Mõõtkava: Formaat: Mäe 24, 51008 Tartu Reg. nr: 12042771 Ülle Järv M 1:1000 A1 www.ruumi.ee [email protected] Planeerija: Joonise nr: Kuupäev: tel: 56 609 144 2 08.09.2025 Laura Andla e te u re - K oru S o 2 69 Edeage, Kolga ja Kure 22 maaüksuste ning osaliselt reformimata riigimaa detailplaneering LEPPEMÄRGID Märkused 1. Planeeringuala suurus on ca 8,2 ha. Planeeringuala piir Olemasolev maatulundusmaa 2. Alusplaanina on kasutatud väljavõtet Maa- ja Ruumiameti maainfo kaardirakendusest (08.09.2025). Kehtestatud detailplaneeringu ala piir Olemasolev üldkasutatav maa Olemasolev kinnistu piir Planeeritud elamumaa 0 50 100 200 300 350 m Töö nimetus: Planeeritud krundipiir Planeeritud transpordimaa Kortsu katastriüksuse ning lähiala detailplaneering Planeeritud hoonestusala Joonis: Asukoht: Varem planeeritud hoonestusala Koke küla, Kastre vald, tartumaa Kontaktvööndi analüüs Olemasolev elamumaa RUUMI Planeeringu koostamise korraldaja: MAASTIKUARHITEKTUUR Töö number: DP-04/04-2025 Kastre Vallavalitsus Olemasolev ärimaa 50%, elamumaa 50% Ruumi Grupp OÜ Huvitatud isik: Mõõtkava: Formaat: Mäe 24, 51008 Tartu Reg. nr: 12042771 Ülle Järv M 1:5000 A3 Olemasolev tootmismaa www.ruumi.ee [email protected] Planeerija: Joonise nr: Kuupäev: Olemasolev ärimaa tel: 56 609 144 Laura Andla 3 24.09.2025 EHIT S IG S Krundi Krundi Krundi Hoonete Hoonete suurim Hoonete Hoonete Hoonete Hoonestus- Parkimiskohtade nr pindala kasutamise suurim lubatud lubatud suurim lubatud suurim lubatud suurim lubatud ala suurus arv**** sihtotstarve* arv krundil** ehitisealune suhteline kõrgus absoluutkõrgus sügavus (põhihoone/ pind*** (põhihoone/ (põhihoone/ abihooned) abihooned) abihooned) POS 1 10422 m² EP, EPk 5(1/4) 500 m² 9/5m 49.00 / 45.00 m 3m 3359 m2 4 2 POS 2 10007 m² EP, EPk 5(1/4) 500 m² 9/5m 50.00 / 46.00 m 3m 3311 m 4 2 POS 3 10001 m² EP, EPk 5(1/4) 500 m² 9/5m 51.00 / 47.00 m 3m 3297 m 4 2 POS 4 11755 m² EP, EPk 5(1/4) 500 m² 9/5m 51.50 / 47.50 m 3m 3869 m 4 2 POS 5 10225 m² EP, EPk 5(1/4) 500 m² 9/5m 50.60 / 46.60 m 3m 4714 m 4 2 POS 6 10310 m² EP, EPk 5(1/4) 500 m² 9/5m 50.40 / 46.40 m 3m 2874 m 4 2 POS 7 10328 m² EP, EPk 5(1/4) 500 m² 9/5m 49.50 / 45.50 m 3m 3154 m 4 POS 8 4108 m² LT - - - - - - - POS 9 4916 m² LK - - - - - - - Hoonete +/- 0.00 sidumine määratakse hoone projektiga. *HP - haljasala maa, EP - üksikelamu maa, EPk - kaksikelamu maa, LT - tee ja tänava maa, LK - kergliiklusmaa **Hoonete suurima lubatud arvu hulka arvestatakse nii ehitusloakohustuslikud kui ka ehitusloakohustuseta hooned. ***Suurima lubatud ehitisealuse pinna hulka kuuluvad ka ehitusloakohustuseta hooned. ****Parkimiskohtade arv on määratud vastavalt standardi EVS 843:2016 „Linnatänavad“ tabelile 9.2. Juurdepääs TÄ V TE PRO IILID (vt märkus 4,6) planeeringualast välja jäävale Kortsu maaüksusele L IGE - M 1:200 kergliiklustee sõidutee krundi piir krundi piir 1.0 2.5 7.0 6.7 1.7 19.0 L IGE - M 1:200 25 kergliiklustee sõidutee 25 5 krundi piir krundi piir 25 12 38 m 30 x2 1.0 6.0 3.0 2.5 1.0 4 VU S 15 m 13.5 A HT NÄ MIS TU LII 19 90 m LEPPEMÄRGID x1 m 18, 15 6 AV US Planeeringuala piir 25 HT SNÄ ,2 5 TU MI Olemasolev kinnistupiir 18 6,89 LII Planeeritud krundipiir 30 R15 R15 1 Planeeritud krundi positsiooni number 25 x1 50m 5m Planeeritud võimalik juurdepääs krundile 18, 2 US AV 25 T ÄH ISN Planeeritud hoonestusala UM 5 AT PE 1m 25 ,2 nd m 18 B' Planeeritud hoone võimalik asukoht 18, ö e vö 12 Olemasolev asfaltkattega sõidutee 25 its d ön m a ek ö 8 50 ev B x1 ve its Planeeritud asfaltbetoonkattega sõidutee (vt märkus 4) m a a uk 25 ald l US k oo 7 Planeeritud teekattemärgistus (vt märkus 4) AV v 1 es HT A NÄ e 2,5 3 Sõidukite liikumissuunad IS UM AT Planeeritud asfaltbetoonkattega kergliiklustee (vt märkus 4) PE m 3 0 19 n d1 Perspektiivne kergliiklustee (vt märkus 5) 18 6 öö 50 A' ,2 ev 5 its Jalakäijate liikumissuunad 1 ka 25 tee 30 13 u Planeeritud sademeveekraav lik ,5 ha ko Planeeritud haljasala 30 16 25 kal 0 m 18 23 x Planeeritud põhimõtteline kõrghaljastus d ,2 m ap 15 5 US e ka AV iira Olemasolev madalpinge maakaabel T 0m te ee lda 14 H 19 20 ka NÄ ng LU SU 12 x e svo JA IS ur M LA lda EV T UM m eh u 15 Olemasolev gaasitorustik AL US IT vöö LI LI E A S olu aitse K itu - U vee AV 16 - ske nd T LA Olemasolev sidetrass ka ÄH u k or N itse önd IS 50 elu 2 M So TU Olemasolev drenaaž vö I m vö LI vö ön ön 9 Po 6 Riigitee kaitsevöönd d2 d 22 6 25 15 19 rio 5m 10 2 Olemasolev veekogu m ja m Edeage, Kolga ja Kure 20 3,5 maaüksuste ning 1 Veekogu piir (vastavalt Eesti topograafia andmekogu põhikaardile) osaliselt reformimata riigimaa Eesvoolu kaitsevöönd detailplaneering Kalda veekaitsevöönd 30 Kalda ehituskeeluvöönd Kalda piiranguvöönd 20 evöö nd 30 m riigitee kaits 9 2,5 Planeeritud jäätmekonteinerid 30 Likvideeritav objekt Planeeritud kohaliku tee kaitsevöönd Märkused: 1. Planeeringuala suurus on ca 8,2 ha. 2. Geodeetilise alusplaani on koostanud WeW OÜ august 2025.a, M 1:500, töö nr GEO-218-25. Planeeritud läbipääs 3. Koordinaadid on L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. kergliiklejatele ning 4. Liiklusskeemi on koostanud Stratum OÜ (Tarmo Sulger, diplomeeritud teedeinsener, tase 7), töö nr 2025-T061. vajadusel Planeeringu joonist on korrigeeritud vastavalt Stratum OÜ koostatud liiklusuuringu ettepanekutele. operatiivsõidukitele 5. Vastavalt ehitusprojektile "Edeage, Kolga ja Kure planeeringuala teed ja tehnovõrgud" (Roadplan OÜ töö nr 20113, 17.05.2021). 6. Tänavaelementide täpsed parameetrid selguvad projekteerimisel, kuid lähtuma peab sellest, et lõikel kajastatud tänavaelementide laiused on minimaalsed. 0 10 20 40 60 70 m Töö nimetus: Kortsu katastriüksuse ning lähiala detailplaneering Asukoht: Joonis: Koke küla, Kastre vald, tartumaa Põhijoonis RUUMI Planeeringu koostamise korraldaja: MAASTIKUARHITEKTUUR Töö number: DP-04/04-2025 Kastre Vallavalitsus Ruumi Grupp OÜ Huvitatud isik: Mõõtkava: Formaat: Mäe 24, 51008 Tartu Reg. nr: 12042771 Ülle Järv M 1:1000 A1 www.ruumi.ee [email protected] Planeerija: Joonise nr: Kuupäev: tel: 56 609 144 4 06.01.2026 Laura Andla SKEEM 1. Planeeritud vee- ja kanalisatsioonitrasside põhimõtteline skeem väljaspool planeeringuala KS1 V1 KS1 V1 VS K 11 Planeeringuala 1 KVS1 1 KVS1 1 KVS1 1 K1S V 1 K1S V 1 K1S V 1 K1S V 1 KVS1 VS K 11 1 K1S V Ühenduskoht olemasolevate ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustikega. LEPPEMÄRGID Planeeringuala piir Olemasolev kinnistupiir Planeeritud krundipiir 1 Planeeritud krundi positsiooni number Planeeritud võimalik juurdepääs krundile Planeeritud hoonestusala Planeeritud hoone võimalik asukoht 5 Olemasolev asfaltkattega sõidutee Planeeritud asfaltbetoonkattega sõidutee (vt märkus 4) 4 Planeeritud asfaltbetoonkattega kergliiklustee (vt märkus 4) 1. 1 Perspektiivne kergliiklustee (vt märkus 5) W Planeeritud sademeveekraav 0,4 kV 1 1. W Planeeritud põhimõtteline kõrghaljastus 0,4kV 6 1 Olemasolev madalpinge maakaabel S1 1. K1 V S1 W kV1.1 10 1 0,4 0,4W kV kV Olemasolev gaasitorustik 01Sk.k1VV 0k1,4 V 0,4W V1 K KV1 S10 1 1. 1 Olemasolev sidetrass ,4W S1 10k0,V41 kVV W 01k.1 kkV.V1 01,4 kV V1 K 0,4W S1 01k.k1VV ,4 S1 V1 K V1 K 1 Olemasolev drenaaž 0k1V S1 KV11 0,4W 1. 1 S1 W Riigitee kaitsevöönd 0, V1 410kW kVV K 01k.1 0,V4k1k. 01,4 kV W KV11 VV1 S1 0,4 D1 V1 K Olemasolev veekogu S1 VV 1 ,014k.k1 S1 1. K1 0k1V S01,4W V W S1 1m K11 V1 K V kVV Veekogu piir (vastavalt Eesti topograafia andmekogu põhikaardile) nd ,014k.1 S0k11V m 0,4W D1 ö V1 K V vö 12 0,4k 1 S1 1. se nd 1 014Sk.k1VV 0k1,V W Eesvoolu kaitsevöönd it 0,4W V1 öö K ka 10 8 kV ve e ev D1 Kalda veekaitsevöönd a a its kkVV ,014.1 S1 KV1 1. 1 ald uk 0 k1V W ,4W k l 7 0 Kalda ehituskeeluvöönd oo 0,4kV v S1 e es kkVV KV1 0,4kV D1 S1 0 ,014.1 0k1V ,4W 3 W 1. 1 Kalda piiranguvöönd KV1 m Servituudi vajadusega ala KV11 VV 04k.k1 0 D1 d1 V 0k1,V1 1. 1 S1 0,4k 4W 0, W S1 KV1 ö ön Planeeritud jäätmekonteinerid ev its KV1 kkVV ,014.1 0k1V S01,4W k a 1. 1 D1 Likvideeritav objekt S1 KV1 W tee Elektrivarustus Planeeritud kohaliku tee kaitsevöönd kkVV liku maakaabelliinist KV11 ,4W ,014.1 S0k11V KV1 ha 1 D1 ko 1. 0 S1 W KPL220041. kal Skk1VV KV1 Planeeritud tehnovõrgud (vt märkus 6) d 1V,04 40k ap 0, 1 1. D1 Säilitatav kollektor, mis W e ka iira te W1.1 S1 Planeeritud komplektalajaam ee asendatakse lda 1 KV1 KS ka ng LU SU re svo JA M LA V minimaalselt sama lda k EV T 0,4 eh u u 1 1. AL US D1 D1 Planeeritud 0,4 kV maakaabelliin / liitumiskilp vöö LI E A W 0,4kV olu aitse -K läbimõõduga itu - S1 vee KV1 KS1 V1 ske nd LA plasttoruga ka u Planeeritud perspektiivne 0,4 kV maakaabelliin k 0,4kV or W1.1 itse önd 50 elu 2 1 1. D1 So W vö m vö 10kV Planeeritud 10 kV maakaabelliin vö ön ön 69 D1 KS1 V1 Po d2 d 1. 1 2 10kV Planeeritud perspektiivne 10 kV maakaabelliin 15 22 rio W D1 5m 10 W1.1 m ja Planeeritud tänavavalgustuskaabel m W1.1 Edeage, Kolga ja Kure 1 1. 1 KS1 V1 maaüksuste ning W Planeeritud tänavavalgusti D1 D1 osaliselt reformimata riigimaa S1 S1 Planeeritud side reservtoru W1.1 .1 W1 detailplaneering D1 KS1 V1 .1 D1 Planeeritud drenaažitoru W1 d 10 m kaitsevöön D1 D1 Planeeritud veetoru svoolu V1 V1 kollektoree W1 .1 W1.1 Planeeritud tuletõrjevee mahuti / hüdrant KS1 V1 m D1 evöönd 30 W1.1 riigitee kaits 9 D1 W1.1 D1 KS1 V1 KS1 V1 D1 W1.1 D1 W1.1 K1 K1 Planeeritud kanalisatsioonitoru W1.1 KS1 V1 W1.1 D1 KS1 V1 KS1 V1 KS1 V1 W1.1 D1 W1.1 D1 KS1 KS1 Planeeritud kanalisatsiooni survetoru KS1 V1 W1.1 D1 KS1 V1 D1 KS1 V1 KS1 V1 Planeeritud reoveepumpla kujaga 10 m KS1 V1 V1 KS1 V1 1 KS Märkused: V1 1. Planeeringuala suurus on ca 8,2 ha. 1 KS 2. Geodeetilise alusplaani on koostanud WeW OÜ august 2025.a, M 1:500, töö nr GEO-218-25. 3. Koordinaadid on L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. V1 4. Liiklusskeemi on koostanud Stratum OÜ (Tarmo Sulger, diplomeeritud teedeinsener, tase 7), töö nr 2025-T061. 1 KS Planeeringu joonist on korrigeeritud vastavalt Stratum OÜ koostatud liiklusuuringu ettepanekutele. 5. Vastavalt ehitusprojektile "Edeage, Kolga ja Kure planeeringuala teed ja tehnovõrgud" (Roadplan OÜ töö nr 20113, V1 17.05.2021). 1 KS 6. Tehnovõrkude paiknemise lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse projekteerimise käigus. V1 1 0 10 20 40 60 70 m KS Ühendus olemasolevate Töö nimetus: Kortsu katastriüksuse ning lähiala detailplaneering V1 1 ühisveevärgi ja KS -kanalisatsioonitorustikega Asukoht: Joonis: 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla V1 Koke küla, Kastre vald, tartumaa Tehnovõrgud 1 KS tee ääres (vt skeem 1) RUUMI Planeeringu koostamise korraldaja: Töö number: V1 MAASTIKUARHITEKTUUR Kastre Vallavalitsus DP-04/04-2025 1 KS Ruumi Grupp OÜ Huvitatud isik: Mõõtkava: Formaat: Mäe 24, 51008 Tartu Reg. nr: 12042771 Ülle Järv M 1:1000 A1 www.ruumi.ee [email protected] Planeerija: Joonise nr: Kuupäev: tel: 56 609 144 5 06.01.2026 Laura Andla
Allikas: Transpordiamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel