Saatja:
[email protected]
Saaja:
[email protected]
Teema: 6-3/553-1 Kortsu katastriüksuse ning lähiala detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks
Kuupäev: 2026-01-29 12:01
Tere,
Edastame Teile kooskõlastamiseks Koke külas asuva Kortsu katastriüksuse ning
lähiala detailplaneeringu.
Lugupidamisega
Kati Kala
Kastre valla maaspetsialist
<http://email.mg.kastre.ee/o/eJxEzrFOAzEMgOGnuWycbMfnJEOGChi68gZu4rQnSFvlIp4fIQb2X7--U3_eHkM_7Eun1fO0fn7LTIkiupp98CLOMgZJEiNCdLfMKREocqwKxHJhKGGTGiltEZolt2cCEkBKSIAcVyqhFA2RKwpQ0IWhX9dPPeaw1cx1Ow692ste8-JfaS1cjDwWwbC1JnRpwS8M-mddE26Lf3cj7_f2WBjm0PvxfIy6a7f5O5z59N-670w_AQAA__9BRkLX>
KASTRE VALLAVALITSUS
Lp Marek Lind Teie: 30.05.2025 nr 7.2-2/25/7501-2
Transpordiamet
Kooskõlastuste üksus Meie: 29.01.2026 nr 6-3/553-1
[email protected]
Kortsu katastriüksuse ning lähiala detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks
Austatud juhataja
Esitame vastavalt Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 133 lõike 1 Teile kooskõlastamiseks
Kastre Vallavalitsuse 1. augusti 2025 korraldusega nr 422 algatatud Koke külas asuva Kortsu
katastriüksuse ning lähiala detailplaneeringu planID128732, Ruumi Grupp OÜ, töö nr: DP-
04/04-2025, planeerija Laura Andla (diplomi nr MD 002413)).
Detailplaneeringu eesmärk on planeeringuala kruntideks jagamine ning kaaluda
ehitustingimuste määramist kaksikelamute, üksikelamute püstitamiseks. Planeeringuga
lahendatakse ka juurdepääs, parkimine, haljastus, tehnovõrkudega varustatus ja heakord.
Ehitisregistri andmetel Kortsu katastriüksusel hooneid ja rajatisi ei paikne. Planeeritava ala
pindala on ligikaudu 8,2 ha.
Planeeringuga kavandatakse ehitusõigust seitsme üksik- või kaksikelamu rajamiseks. Selleks
moodustakse seitse üksik- ja kaksikelamu maa krunti, üks transpordimaa krunt juurdepääsutee
jaoks ning üks transpordimaa krunt 22269 Sooru –Kure tee äärde kergliiklustee rajamiseks.
Transpordiamet väljastas 30.05.2025 kirjaga nr 7.2-2/25/7501-2 seisukohad Kortsu
katastriüksuse ning lähiala detailplaneeringu koostamiseks.
PlanS § 133 lg 2 kohaselt kui kooskõlastaja ei ole 30 päeva jooksul detailplaneeringu saamisest
arvates kooskõlastamisest keeldunud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse
detailplaneering kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks, kui seadus ei sätesta teisiti.
Detailplaneeringu materjalidega on võimalik tutvuda ja alla laadida (materjalid on saatmiseks
liiga mahukad) valla veebilehel planeeringute avalikustamise keskkonnas EVALD.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Kati Kala
Kastre valla maaspetsialist
Lisa: Kortsu_DP_12.01.2026.asice
744 6521,
[email protected]
Kastre Vallavalitsus Reg. kood 77000370 Konto:
Vallamaja, Kurepalu küla, Tel: 7 446 524 EE531010102034612006
Kastre vald E-post:
[email protected] SEB Pank
62113 Tartumaa http://www.kastre.ee
Ruumi Grupp OÜ
Mäe 24, 51008 Tartu
Reg. nr 12042771
Töö nr: DP-04/04-2025
Kortsu katastriüksuse ning lähiala
detailplaneering
Asukoht: Koke küla, Kastre vald, Tartu maakond
Planeeringu koostamise korraldaja: Kastre Vallavalitsus
Huvitatud isik: Ülle Järv
Planeerija: Laura Andla, diplomeeritud maastikuarhitekt, MSc (diplomi nr MD 002413)
Tartu 2026
Töö nr DP-04/04-2025 Kortsu katastriüksuse ning lähiala detailplaneering
SISUKORD
SELETUSKIRI
1 Detailplaneeringu koostamise alused ja eesmärk .................................................... 3
2 Olemasoleva olukorra iseloomustus ........................................................................ 4
3 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ........................................... 5
4 Planeeringu lahendus............................................................................................... 7
4.1 Planeeringu ruumilise arengu eesmärgid, kaalutlused ja põhjendused............. 7
4.2 Planeeritava ala kruntideks jaotamine ................................................................ 8
4.3 Krundi ehitusõigus ............................................................................................. 8
4.4 Krundi hoonestusala piiritlemine ........................................................................ 9
4.5 Liiklus- ja parkimiskorraldus ............................................................................... 9
4.6 Haljastuse ja heakorra põhimõtted .................................................................. 11
4.7 Vertikaalplaneerimise põhimõtted .................................................................... 12
4.8 Ehitistevahelised kujad..................................................................................... 12
4.9 Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad ................................................................ 13
4.9.1 Veevarustus ............................................................................................... 13
4.9.2 Tuletõrje veevarustus................................................................................. 13
4.9.3 Heitvee kanalisatsioon............................................................................... 13
4.9.4 Sademevesi ja drenaaž ............................................................................. 14
4.9.5 Elektrivarustus ........................................................................................... 14
4.9.6 Sidevarustus .............................................................................................. 15
4.9.7 Soojavarustus ............................................................................................ 15
4.10 Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks ....................... 15
4.10.1 Maaparandussüsteem .............................................................................. 16
4.10.2 Müra .......................................................................................................... 16
4.10.3 Radoon...................................................................................................... 18
4.11 Ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine ............................................ 18
4.12 Servituutide vajaduse määramine .................................................................... 19
4.13 Planeeringuga kaasnevad mõjud .................................................................... 20
4.14 Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused
ning nende ulatus ...................................................................................................... 21
4.15 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ................. 21
4.16 Planeeringu elluviimise võimalused ................................................................. 21
5 Kooskõlastuste koondtabel .................................................................................... 24
JOONISED
1. Situatsiooniskeem M 1:10 000
2. Olemasolev olukord M 1:1000
3. Kontaktvööndi analüüs M 1:5000
4. Põhijoonis M 1:1000
5. Tehnovõrgud M 1:1000
6. Illustratsioon
2
Töö nr DP-04/04-2025 Kortsu katastriüksuse ning lähiala detailplaneering
1 Detailplaneeringu koostamise alused ja eesmärk
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on planeeringuala kruntideks jagamine ning
kaaluda ehitustingimuste määramist üksik- ja kaksikelamute püstitamiseks.
Planeeringuga lahendatakse ka juudepääs, parkimine, haljastus, tehnovõrkudega
varustatus ja heakord.
Lähtedokumendid
Kastre Vallavalitsuse 1. august 2025 a. korraldus nr 422 „Koke külas asuva
Kortsu katastriüksuse ning lähiala detailplaneeringu algatamine“ ning sama
korralduse lisa 1 „Lähteseisukohad Kortsu katastriüksuse ning lähiala
detailplaneeringu koostamiseks ja vormistamiseks“.
Alusplaan
Detailplaneeringu koostamisel on aluskaardina kasutatud WeW OÜ tööd (töö nr
GEO-218-25, mõõdistatud augustis 2025. a).
Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja muud dokumendid
Tartumaa maakonnaplaneering 2030+;
Kastre valla üldplaneering (kehtestatud Kastre Vallavolikogu 09.10.2025
otsusega nr 219);
Edeage, Kolga ja Kure maaüksuste ning osaliselt reformimata riigimaa
detailplaneering (kehtestatud Haaslava Vallavalitsuse 28.11.2008 korraldusega
nr 267);
Planeerimisseadus;
Kastre valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-
2035;
Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja
ülesehitusele esitatavad nõuded“;
Kastre Vallavolikogu 25.01.2023 määrus nr 23 „Kastre valla rajatiste
väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmise kokkuleppimise
kord“.
Planeeringu koostamisel arvestatakse kõikide asjakohaste kehtivate määruste ja
õigusaktidega.
3
Töö nr DP-04/04-2025 Kortsu katastriüksuse ning lähiala detailplaneering
2 Olemasoleva olukorra iseloomustus
Planeeringuala hõlmab Kortsu (18502:003:0018, 136447 m2, maatulundusmaa 100%)
katastriüksusest ca 8,2 ha suuruse ala elamuarenduse kavandamiseks.
Planeeritav ala on hoonestamata. Planeeringualal puudub kõrghaljastus, tegemist on
põllumaaga. Planeeringuala on tasase reljeefiga. Planeeringuala absoluutkõrgused
jäävad vahemikku 38,50 – 43,79 m.
Planeeringuala piirneb lõunast riigiteega 22269 Sooru – Kure tee, mille kaitsevöönd 30
m ulatub planeeringualale.1
Planeeringuala kirdenurka läbib gaasitorustik kaitsevööndiga 10 m torustiku
keskjoonest mõlemale poole ning sideehitis kaitsevööndiga 1 m sideehitisest mõlemale
poole. Mööda planeeringuala kagu külge kulgeb olemasolev keskpinge maakaabel
kaitsevööndiga 1 m mõlemale poole.2
Planeeringuala paikneb maaparandussüsteemi ehitise Sooru (kood
2104600020080002) maa-alal. Planeeringuala loodepoolne külg piirneb
maaparandussüsteemi eesvoolu kraaviga (Sooru), mille kaitsevöönd 12 m eesvoolu
servast ulatub planeeringualale ning planeeringuala edelapoolne külg piirneb riigi poolt
korras hoitava ühiseesvooluga Porioja (maaparandussüsteemi/ehitise kood
2104600020000/001), mille kaitsevöönd 15 m eesvoolu servast ulatub
planeeringualale.3 Poriojal on ehituskeeluvöönd 25 m veekogu piirist ning
piiranguvöönd 50 m veekogu piirist.
Olemasolev olukord on kajastatud joonisel 2.
1
Ehitusseadustik § 71 lg 2.
2
Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis
tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ § 13 lg 5, § 14 lg 1, § 10 lg 3.
3
Maaeluministri 10.12.2018 määrus nr 64 „Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise
kord“ § 2 lg 3.
4
Töö nr DP-04/04-2025 Kortsu katastriüksuse ning lähiala detailplaneering
3 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed
Planeeringuala asub Koke küla lääneosas riigitee 22269 Sooru – Kure tee ääres.
Planeeringuala asukoht on toodud joonisel 1.
Planeeringuala piirneb lõunast 22269 Sooru – Kure teega, edelast riigi poolt korras
hoitava ühiseesvooluga (Porioja) ja elamumaaga (Toonekure tee 1), loodest
maaparandussüsteemi eesvoolu kraavi (Sooru) ja maatulundusmaaga ning kirdest
elamumaaga (Pääsusilma).
Juurdepääs planeeringualale on võimalik riigiteelt 22269 Sooru – Kure teelt.
Planeeringualast ca 10 km kaugusele jääb piirkonna tõmbekeskus Tartu linn. Lähimad
teenused (lasteaed, toidupood, apteek, perearst, raamatukogu) jäävad
planeeringualast ca 3 km kaugusele Roiu alevikku. Lähim kool (Sillaotsa Kool) asub
planeeringualast ca 5 km kaugusel Päkste külas. Lähim bussipeatus (Kure) asub
planeeringualast ca 1 km kaugusel 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla tee ja 22269 Sooru –
Kure tee ristmikul.
Planeeringuala jääb hajaasustuspiirkonda ning piirneb loodest üldplaneeringu kohase
tiheasustusalaga. Kontaktvööndis on tegemist peamiselt maatulundusmaa
kinnistutega, kus asuvad kompaktsed elamukompleksid, mis on ümbritsetud põllu- ja
metsamaadega. Kruntide struktuur on ebakorrapärane. Krundid on erineva suuruse ja
kujuga. Elamutega hoonestatud maatulundusmaa kinnistute suurused jäävad
vahemikku 4,5 – 6,5 ha. Maatulundusmaa kinnistutel asuvate üksikelamute juurde
kuuluvate õuemaade suurused jäävad vahemikku 2688 – 4858 m2. Elamumaa
kinnistute suurused jäävad hajaasustuses vahemikku 6030 - 10579 m2. Kontaktvööndis
olemasoleva hoonestuse näol on valdavalt tegemist vanade talukompleksidega.
Elamute katusekalded jäävad vahemikku 30-45O. Abihoonete katusekalded jäävad
vahemikku 10-45O. Elamute näol on tegemist 1- ja 2-korruseliste hoonetega. Elamute
kõrgused jäävad vahemikku 6 – 8 m, ehitisealused pinnad jäävad vahemikku 92 – 331,2
m2. Koos abihoonetega on kinnistute ehitisealused pinnad vahemikus 148 – 739 m2.
Hoonete välisviimistluses on kasutatud peamiselt puitu ja kivi. Katusekattematerjalidena
on kasutatud peamiselt eterniiti.
Planeeringualast läänes kehtib Edeage, Kolga ja Kure maaüksuste ning osaliselt
reformimata riigimaa detailplaneering (kehtestatud 28.11.2008), mille alusel on
moodustatud 62 üksikelamu maa krunti, 7 üksikelamu maa ja ärimaa krunti, 1 ärimaa
krunt, 3 tootmismaa krunti ning 8 üldmaa krunti. Elamukruntide suurused jäävad seal
vahemikku 1558 – 4366 m2. Krundid on hoonestamata. Kruntide struktuur on
korrapärane. Detailplaneeringuga on üksikelamu maa kruntidele lubatud üks põhihoone
ja üks abihoone olenevalt krundi suurusest ehitisealuse pinnaga kokku 180 - 350 m2.
Hoonete lubatud kõrgus on põhihoonel 8,5 m ja abihoonel 6 m. Lubatud katusekalde
vahemikuks on planeeringuga määratud 0-150, 15-300 või 35-450. Kortsu
katastriüksusega piirnevatel kruntidel on katusekaldeks määratud 35-450.
Kastre valla üldplaneeringu (kehtestatud Kastre Vallavolikogu 09.10.2025 otsusega nr
219) maakasutus kaardil jääb planeeringuala hajaasutusalale ning üldplaneeringu
seletuskirja punktis 2.4.1. on kirjas, et uute moodustatavate elamu maa-ala
5
Töö nr DP-04/04-2025 Kortsu katastriüksuse ning lähiala detailplaneering
katastriüksuste minimaalne suurus on 1 ha ja punktis 5.2.5. on sätestatud, et
tiheasustusega aladel väljaehitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni trassidega vahetult
piirnevate kinnistute ja planeeringualade trassid tuleb ühendada tiheasustusala
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemi.
Planeeringulahendus sobitub olemasolevasse olukorda, kuna detailplaneeringuga
kavandatud maakasutuse, krundistruktuuri ning ehitusõiguse määramisel on lähtutud
kehtivast Kastre valla üldplaneeringust ja naaberalade situatsioonist.
Kontaktvööndi analüüs on ära toodud joonisel 3.
6
Töö nr DP-04/04-2025 Kortsu katastriüksuse ning lähiala detailplaneering
4 Planeeringu lahendus
Planeeringu lahendusega määratakse ehitusõigus seitsme üksik- või kaksikelamu
rajamiseks. Selleks moodustakse seitse üksik- ja kaksikelamu maa krunti, üks
transpordimaa krunt juurdepääsutee jaoks ning üks transpordimaa krunt 22269 Sooru –
Kure tee äärde kergliiklustee rajamiseks.
4.1 Planeeringu ruumilise arengu eesmärgid, kaalutlused ja
põhjendused
Detailplaneeringu ruumilise arengu eesmärgiks on üldplaneeringu kohase piirkonna
arengu elluviimine läbi hajaasustusse sobiva, miljöö esteetilist väärtust tõstva
hoonestuse rajamise.
Planeeringuala asub hajaasustuspiirkonnas. Sellest lähtuvalt on planeeritud
hoonestusala naaberkinnistu hoonestusest minimaalselt 50 m kaugusele säilitades
piirkonnale omase hajaasustuse struktuuri.
Ehitusõiguse määramisel on arvestatud kehtiva ning koostamisel oleva
üldplaneeringuga ning kontaktvööndis olemasoleva hoonestusega. Kontaktvööndis ei
asu olemasolevaid kaksikelamuid, kuid kaksikelamute rajamine olemasoleva
hoonestusega sobivas mahus rikastaks piirkonda. Kontaktvööndis hoonestatud
üksikelamu kruntidel jäävad ehitisealused pinnad vahemikku 148 – 739 m2. Planeeritud
kruntidele lubatud suurim ehitisealune pind on 500 m2 sobitudes olemasolevate
mahtudega. Tegemist on areneva piirkonnaga ning üldplaneering lubab rajada ka
kaksikelamuid, mistõttu saab eeldada, et tulevikus võib piirkonda kaksikelamuid
lisanduda.
Planeeritud kruntide suurused järgivad vastuvõetud Kastre valla üldplaneeringuga
määratud minimaalset kruntide suurust hajaasustuses, milleks on 1 ha. Lähipiirkonna
hajaasustuses olemasolevad elamumaa kinnistute suurused jäävad vahemikku 6030 -
10579 m2. Planeeritud kruntide suurused jäävad vahemikku 10007 – 11755 m2
sobitudes olemasolevasse olukorda.
Selleks, et tagada planeeritava hoonestuse sobivus piirkonda, on arhitektuurinõuete
määramisel lähtutud kontaktvööndis väljakujunenud arhitektuursest joonest.
Olemasoleva hoonestuse katusekalded jäävad vahemikku 30-45O. Valdavalt on
tegemist viilkatusega hoonetega, millel on teine korrus katusekorrus. Eeltoodust
lähtuvalt on planeeritud põhihoone lubatud katusekalleteks 30-45O ning katusetüübiks
viilkatus. 2-korruselise hoone puhul on teine korrus lubatud vaid katusekorrusena, et
sobituda olemasoleva hoonestusega. Täpsemalt on arhitektuurinõuded kirjeldatud
peatükis 4.11.
Antud planeeringu lahendus sobitub olemasolevasse olukorda, kuna
detailplaneeringuga kavandatud maakasutuse, ehitusõiguse ja arhitektuurinõuete
määramisel ning liikluskorralduse lahendamisel on lähtutud planeeringuala
olemasolevast situatsioonist, kontaktvööndi analüüsist ja Kastre valla üldplaneeringust.
7
Töö nr DP-04/04-2025 Kortsu katastriüksuse ning lähiala detailplaneering
4.2 Planeeritava ala kruntideks jaotamine
Planeeringualale on kokku kavandatud üheksa krunti – seitse üksik- ja kaksikelamu maa
krunti, üks tee ja tänava maa krunt ning üks kergliiklusmaa krunt.
Moodustatavate kruntide piirid on toodud planeeringu põhijoonisel (joonis 4).
Tabel 1. Maakasutuse koondtabel.
Planeeringueelne Planeeringujärgne
Krundi Planeeritud krundi
Katastriüksuse Maakasutuse Krundi
Pindala planeeritud kasutamise
nimi sihtotstarve pos nr
pindala sihtotstarve
POS 1 10422 m2
POS 2 10007 m2
EP – üksikelamu
POS 3 10014 m2
maa
POS 4 11755 m2 EPk – kaksikelamu
maa
POS 5 10225 m2
Kortsu 2 maatulundus-
136447 m
(18502:003:0018) maa 100%
POS 6 10310 m2
POS 7 10328 m2
LT – tee ja tänava
POS 8 4094 m2
maa
LK –
POS 9 4917 m2
kergliiklusmaa
4.3 Krundi ehitusõigus
Krundi ehitusõigusega on määratud:
1) krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed;
2) hoonete suurim lubatud arv krundil;
3) hoonete suurim lubatud ehitisealune pind;
4) hoonete suurim lubatud suhteline ja absoluutkõrgus;
5) hoonete suurim lubatud sügavus.
Krundi ehitusõigus on toodud tabelina põhijoonisel (joonis 4). Suurimat lubatud
hoonete kõrgust arvestatakse vastvalt Majandus- ja taristuministri 05.06.2015
määrusesele nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“.
Hoonete suurima lubatud arvu hulka arvestatakse nii ehitusloakohustuslikud,
ehitusteatise kohustuslikud (ehitisealuse pinnaga 20 - 60 m2 ning kõrgusega kuni 5 m)
kui ka ehitusloakohustuseta hooned (kuni 20 m2 ehitisealuse pinna ja kõrgusega kuni 5
m).
8
Töö nr DP-04/04-2025 Kortsu katastriüksuse ning lähiala detailplaneering
Planeeritud ehitiste kasutamise otstarbed on vastavalt Majandus- ja taristuministri
02.06.2015 määrusele nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ järgnevad:
11212 – kahe korteriga elamu;
11101 – üksikelamu;
12744 – elamu, kooli vms abihoone.
4.4 Krundi hoonestusala piiritlemine
Detailplaneeringuga on määratud hoonestusala, mille piires võib rajada ehitusõigusega
määratud hooneid. Väljaspoole hoonestusala on ehitusloakohustuslike kui ka
ehitusloakohustuseta hoonete (ehitisealuse pinnaga kuni 20 m2 ja kõrgusega kuni 5 m
ning ehitisealuse pinnaga 20-60 m2 ja kõrgusega kuni 5 m) püstitamine keelatud.
Krundi hoonestusala määramisel on lähtutud tuleohutuskujast ning planeeringualale
ulatuvatest piirangutest (riigitee kaitsevöönd, maaparandussüsteemi eesvoolu ning
tehnovõrkudega seotud kaitsevööndid). Planeeritud hoonestusalade minimaalne
vahekaugus on 50 m, et säiliks hajaasustuse struktuur.
Hoonestusala on antud suurem kui hoonete suurim lubatud ehitisealune pind, mis
võimaldab vabamalt valida hoonestuse paiknemist ja konfiguratsiooni projekteerimise
käigus. Hoonestusalasse võib rajada parkimisalasid ning haljastust.
4.5 Liiklus- ja parkimiskorraldus
Planeeritud liiklusskeemi on koostanud Stratum OÜ (Tarmo Sulger, diplomeeritud
teedeinsener, tase 7, töö nr 2025-T061). Juurdepääs planeeringualale toimub riigiteelt
22269 Sooru – Kure tee. Juurdepääsuks elamukruntidele on planeeritud teemaa krunt
POS 8. Teemaa on planeeritud sõidukitele tupiktänavaks, mille lõppu on planeeritud
pikendus 22269 Sooru – Kure teeni, et tagada läbipääs kergliiklejatele ning vajadusel
operatiivsõidukitele. Operativsõidukite läbipääsu tagamiseks on vajalik mahasõit
riigiteelt. Projekteerimise käigus selgub truubi rajamise vajadus ning kasutusele tuleb
võtta meetmed teiste liiklejate juurdepääsu piiramiseks. Näiteks on võimalik visuaalselt
rõhutada, et tegemist ei ole sõiduteega kasutades juurdepääsuteel eristuvat teekatendit
(sillutis vmt) ning tee ääres madalat haljastust, mis tekitab visuaalse piirde, kuid ei
takista operatiivsõidukite nähtavust. Vajadusel võib kasutada ka füüsilist takistust (nt
kõrgendatud tasapind), mis raskendab sõiduautode läbimist, kuid võimaldab siiski
operatiivsõidukil teed läbida. Lisaks on vajalik paigaldada vastavad liiklusmärgid (331
„Sissesõidu keeld“ lisatahvliga „Välja arvatud operatiivsõidukid“). Tupiktänava lõppu on
planeeritud ümberpööramise koht, mille minimaalsed mõõdud peavad olema 12x12 m
ning teekatendi ja piirdeaia või posti vahele peab jääma 1-1,5 m. Planeeritud sõidutee
ja kergliiklustee kaetakse asfaltbetooniga. Planeeritud tee ristprofiil ning võimalikud
tänavaelementide parameetrid on toodud põhijoonisel. Tänavaelementide täpsed
parameetrid selguvad projekteerimisel, kuid lähtuma peab sellest, et planeeringus
kajastatud tänavaelementide laiused on minimaalsed.
Juurdepääs planeeringualast välja jäävale Kortsu katastriüksusele on võimalik
planeeringualaga kirdest piirneva olemasoleva tee kaudu. Juurdepääsu tagamiseks on
9
Töö nr DP-04/04-2025 Kortsu katastriüksuse ning lähiala detailplaneering
vajalik seada juurdepääsutee servituut läbi Pääsusilma (kü 29101:001:1122) ja Marko
(kü 18502:003:0309) katastriüksuste. Servituudi vajadusega ala on toodud
tehnovõrkude joonisel.
22269 Sooru – Kure tee äärde on planeeritud kergliiklusmaa krunt POS 9 ca 520 m
pikkuse kergliiklustee rajamiseks riigitee äärde. Kergliiklustee on planeeritud 2,5 m
laiune, asfaltbetoonkattega ning metallmastidel ja maakaablil põhineva LED
valgustitega välisvalgustusega.
Kuna planeeritud juurdepääsutee näol on tegemist tupikteega, siis on soovituslik
kasutada „Õueala“ liikluskorraldust. Sellisel juhul ei pea riigitee 22269 ristmikul
kasutama liiklusmärki 221 „Anna teed“, vaid samasse asukohta on vajalik ette näha
liiklusmärgid 573 „Õueala“ planeeringualale sissesõidul ning 574 “Õueala lõpp“
planeeringualalt väljasõidul.
Kastre valla üldplaneeringu kohaselt on kohaliku tee kaitsevöönd 10 m, millele
rakendub ehitusseadustikus §70 ja §72 sätestatu. Põhijoonisel on näidatud krundile
POS 8 planeeritud kohaliku tee kaitsevöönd. Planeeritud hoonestus jääb tee
kaitsevööndis väljapoole.
Põhijoonisel (joonis 4) on näidatud vajalikud nähtavuskolmnurgad 22269 Sooru – Kure
tee ja planeeritud tee ristusmiskohas. Nähtavuskolmnurgas ei tohi paikneda ühtki
nähtavust piiravat takistust.
Põhijoonisel on näidatud juurdepääsude orienteeruvad asukohad, mis täpsustatakse
hoonete projektiga. Krundi juurdepääsu laius ei tohi olla suurem kui 3,5…5,0 m.
Parkimine tuleb lahendada krundisiseselt ning tänavamaale parkimist kavandada
lubatud ei ole. Normatiivne parkimiskohtade arv on määratud vastavalt standardi EVS
843:2016 „Linnatänavad“ tabelile 9.2. Parkimiskohtade arvutus on toodud tabelis 2.
Jalgrataste parkimine lahendatakse krundisiseselt vastavalt iga elamu vajadustele.
Krundisiseste teede ja platside katteks tuleb kasutada erinevaid materjale (keelatud on
kõik pinnad katta asfaldiga). Parkimisalade projekteerimisel kasutada
betoonkivi/murukivi katteid vms, et vältida liigset asfalti ja liigendada ruumi.
Tabel 2. Sõiduautode parkimiskohtade arvutus.
Krundi positsiooni Normatiivne
Hoone liik Parkimisnormatiiv
number parkimiskohtade arv
Ridaelamu 2 parkimiskohta boksi
POS 1 – 7 4
(kaksikelamu) kohta
Kokku: 28
22269 Sooru – Kure tee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 549 autot. Planeeringu
lahenduse realiseerumise järgselt lisandub liiklusprognoosi kohaselt hommikusel
tipptunnil 22 a/h ja õhtusel tipptunnil 25 a/h. Liikluse jagunemisel juurdepääsuteelt on
peamine liikumissuund hommikusel tippajal Tartu ja Roiu ja Tallinna suunas
(parempööre kõrvalteelt) ning õhtusel tippajal Tartu ja Roiu suunast (vasakpööre
10
Töö nr DP-04/04-2025 Kortsu katastriüksuse ning lähiala detailplaneering
peateelt). Luunja ja Vana-Kastre suunaline liiklus on eeldatavalt väike. Suunaline jaotus
on ligikaudu 90% Tartu ja Roiu suunas ning 10% Luunja ja Vana-Kastre suunas.4
Detailplaneeringus on toodud kavandatava liikluskorralduse põhimõtteline lahendus.
Täpne liikluskorraldus lahendatakse edasise projekteerimise käigus.
4.6 Haljastuse ja heakorra põhimõtted
Kastre valla üldplaneeringu seletuskirja peatükis 2.4.1. on sätestatud järgmine tingimus:
kohalikul omavalitsusel on õigus nõuda 10% planeeringuala ulatuses (mille hulka ei
arvestata teid ja tänavaid) maa reserveerimist avalike teenuste jaoks (võimalikud kõrval- ja
juhtotstarbed: puhkeja virgestustegevuse maa-ala või ühiskondliku ehitise maa-ala)
analoogselt tiheasustusalale (vt ptk 2.5.2 p 20).
Üldplaneeringu seletuskirja peatüki 2.5.2 punktis 20 toodud välja järgmist:
kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsuse alusel võib antud tingimuse asendada mõne muu
kompenseeriva meetmega (nt avaliku infrastruktuuri arendamisega).
Käesoleva planeeringu osas on Kastre Vallavalitsus teinud kaalutlusotsuse ning
saavutanud Huvitatud isikuga kokkuleppe kompenseeriva meetme osas ca 8200 m2
üldmaa mitteloomise eest. Üldmaa loomise asemel tasub Huvitatud isik
kompensatsiooni maksumusega summas 50 000 eurot.
Olemasolev kõrghaljastus planeeringualal puudub. Lisanduva kõrghaljastuse rajamisel
tuleb arvestada järgnevaga:
tehnovõrkude tegeliku paiknemise ja nende kaitsevööndite ulatusega;
kõrgekasvuliste ja laia võraga puude kaugus hoonetest peab olema vähemalt 5
m;
arvestada võimalikult suure hooldusmugavusega, sobivusega olemasoleva
haljastuse ja kohapealsete kasvutingimustega;
eelistada piirkonnale omaseid puuliike, arvestada taimeliikide sobivusega
ümbritsevasse keskkonda ja mullastikku;
lume koristamisel ja niitmisel vältida puutüvede kahjustamist.
Istutavate puude ja põõsaste konkreetne paiknemine, arv ja liigid tuleb täpsustada
edasise projekteerimise käigus.
Vastavalt Maa- ja Ruumiameti karuputke levialade kaardirakendusele, jääb
planeeringuala lääne nurka väikses osas (ca 200 m2 suurusel alal) karuputke tõrjutav
koloonia JT706, mille raskusaste on 2. Võõrliigi levitamine on keelatud (LKS § 57 lg 1).
Kuna karuputke puhul moodustub mullas püsiv seemnepank, mis püsib mullas
vähemalt 10 aastat, siis igasugune pinnase liigutamine ja rasketehnikaga koloonias
sõitmine on koloonia aladel keelatud, et vältida seemnete levikut. Rasketehnikaga tuleb
4
„Kastre vald Kortsu maaüksuse detailplaneeringu liiklusprognoos ja liiklusskeem“, Stratum OÜ, töö nr
2025-T061, koostaja: Tarmo Sulger, diplomeeritud teedeinsener, tase 7
11
Töö nr DP-04/04-2025 Kortsu katastriüksuse ning lähiala detailplaneering
vältida koloonias sõitmist. Kui see pole võimalik, siis tuleb koloonia eelnevalt katta nii, et
rasketehnika rataste külge ei jääks pinnast. Kui pinnase eemaldamine/teisaldamine on
vajalik, tuleb see Keskkonnaametiga ning maa valdajaga kokku leppida – koloonia
pinnas tuleb 0,3 m sügavuselt koorida enne muude tööde algust ja seemneid sisaldav
pinnas viia Keskkonnaametiga kooskõlastatult lähimasse riigimaal asuvasse karuputke
kolooniasse, seal siluda ja tehnika puhastada.
Parkimisaladelt kokku kogutav lumi tuleb ladustada elamukrundi sees. Vallitatud lumi ei
tohi takistada jalakäijate, jalgratturite ja sõiduautode liikumist tänavamaal ega piirata
nähtavust. Teemaalt kokku koguutav lumi on ette nähtud vallitada tupiktee lõppu
krundile POS 1. Krundi POS 1 juurdepääsutee ja piirde kavandamisel tuleb arvestada,
et oleks tagatud talihoole ning lume ladustamine joonisel kajastatud alal.
Krundi jäätmete kogumise korraldab krundi valdaja. Jäätmed tuleb koguda
vastavatesse kinnistesse prügikonteineritesse. Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema
tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud Jäätmeseaduse nõuetele või
andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale ettevõttele. Teemaa krundile POS
8 on planeeritud ca 30 m2 suurune asfaltbetoonkattega valgustatud ala
ühiskogumismahutite tarbeks. Planeeritud jäätmekonteinerite võimalik asukoht on
toodud põhijoonisel. Täpne asukoht pannakse paika hilisema projekteerimise käigus.
Eelistada tuleb süvamahuteid.
Heakorra tagamisel tuleb järgida Kastre valla heakorraeeskirjas sätestatud nõudeid.
4.7 Vertikaalplaneerimise põhimõtted
Planeeringuga ei ole ette nähtud maapinna olulist tõstmist. Lubatud on reljeefi
ühtlustamine ehitustingimuste parandamiseks ning parkimisaladel sadevee
ärajuhtimiseks. Sademevee ärajuhtimiseks on planeeritud tänavamaale (POS 8)
sademeveekraav, mis suubub drenaažitorustiku kaudu planeeringuala lõuna piiril
säilitatavasse kollektorisse (vt ptk 4.10.1).
Vertikaalplaneerimisel on oluline juhtida sademeveed hoonest eemale ning kindlustada
vee mittevalgumine naaberkinnistutele.
4.8 Ehitistevahelised kujad
Hoonetevahelise tuleohutuskuja laiuseks sätestab siseministri määrus nr 17 “Ehitisele
esitatavad tuleohutusnõuded” 8 meetrit, olenemata hoone tulepüsivusklassist. Kui
hoonetevaheline tuleohutuskuja laius on alla 8 meetri, tuleb tule leviku piiramine tagada
ehituslike või muude abinõudega.
Kuja arvestamisel võib ühe kinnistu piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui
sellised hooned on samast tuleohutusklassiks. Kui TP3-klassi hoonete puhul on
kogupindala suurem kui 400 ruutmeetrit, peab järgima hoonete vahelise kuja nõudeid
või takistama tule levikut vastavate ehituslike abinõudega.
Planeeringuala asub hajaasustuses ning hajaasustuse struktuuri säilitamiseks on
hoonestusalade omavaheline kaugus planeeritud minimaalselt 50 m.
12
Töö nr DP-04/04-2025 Kortsu katastriüksuse ning lähiala detailplaneering
4.9 Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad
Detailplaneeringu ala liitumisel ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga lähtutakse
kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirjast ning
Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud liitumistasude arvutamise metoodikast.
Lisaks eelnevale tuleb Liitujal (arendajal) arvestada järgmiste asjaolude ja kulutustega:
a) selleks, et tagada detailplaneeringus kavandatud kinnistutele vajalik veekogus tuleb
AS-il Emajõe Veevärk laiendada veehaaret;
b) selleks, et tagada detailplaneeringus kavandatud kinnistutelt tekkiva reovee
puhastamine tuleb Asil Emajõe Veevärk laiendada reoveepuhastit Koke külas Tankla
tee 8 kinnistul.
Kõik vajalikud kulutused, mis on vaja teha detailplaneeringuala kinnistute veega
varustamiseks ja reovee ärajuhtimiseks ning puhastamiseks tasub Liituja (arendaja) AS-
ile Emajõe Veevärk liitumistasuna.
4.9.1 Veevarustus
Veevarustus on lahendatud vastavalt AS Emajõe Veevärk poolt 19.12.2025 väljastatud
tehnilistele tingimustele nr TT-25-00188.
Planeeringuala veega varustamiseks on planeeritud olemasolevast AS Emajõe Veevärk
ühisveevärgi torustikust 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla tee ääres kuni planeeritavate
kruntideni uued veetorustikud. Igale elamukrundile on ette nähtud eraldi veevarustuse
liitumispunkt. Krundi ühendustorustikule, krundi piirist väljapoole ca 0,3 kuni 1,0 m näha
ette maakraan. Planeeritud veetorustike võimalik paiknemine on toodud joonisel 5.
4.9.2 Tuletõrje veevarustus
Tuletõrje veevõtukoht peab paiknema ehitise sissepääsust ja tuleohutuspaigaldiste
päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 meetri kaugusel. Kuna ühisveevärgi
torustikust antud asukohas ei ole võimalik saada vajalikus koguses ja survega
tuletõrjevett, siis on planeeritud krundile POS 3 veemahuti, mille täpne maht ja asukoht
antakse vastava projektiga. Tuleohutusest tulenevalt liigituvad planeeritud hooned I
kasutusviisi. I kasutusviisiga hoonel loetakse veevõtukoha veeallikas piisavaks
veekoguseks vähemalt 30 m³, seega peab projekteeritava mahuti minimaalne maht
olema vähemalt 30 m3. Projekteerimisel tuleb lähtuda Siseministri 18.02.2021
määrusest nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu,
tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“.
4.9.3 Heitvee kanalisatsioon
Kanalisatsioonivarustus on lahendatud vastavalt AS Emajõe Veevärk poolt 19.12.2026
väljastatud tehnilistele tingimustele nr TT-25-00188.
Planeeringuala reovee ärajuhtimiseks on ette nähtud uus reoveekanalisatsioonitorustik
alates planeeringuala kruntidest kuni AS Emajõe Veevärk ühiskanalisatsioonitorustikuni
22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla tee ääres. Igale planeeritud krundile on ette nähtud eraldi
isevoolne reoveekanalisatsiooni liitumispunkt. Liitumispunktiks on toru ja kinnistu piiri
ristumiskoht. Kuna planeeringualalt ei ole võimalik reovett isevoolselt ära juhtida, siis on
13
Töö nr DP-04/04-2025 Kortsu katastriüksuse ning lähiala detailplaneering
planeeringuala reovee ärajuhtimiseks planeeritud reoveepumpla teemaa krundile POS
8. Planeeritud kruntide reovesi juhitakse isevoolselt reoveepumplasse. Planeeritud
reoveepumpla kuja on 10 m. Reoveepumplast on planeeritud survetorustik 22140
Tõrvandi-Roiu-Uniküla tee ääres asuva olemasoleva survekanalisatsioonitorustikuni.
Planeeritava reoveekanalisatsioonitorustiku ning reoveepumpla võimalikud asukohad
on toodud joonisel 5.
4.9.4 Sademevesi ja drenaaž
Sademevee kokkukogumiseks ja ärajuhtimiseks on transpordimaale (POS 8)
planeeritud sademeveekraav, mis suubub läbi kergliiklusmaa krundi POS 9
planeeringuala lõuna piiril säilitatavasse kollektorisse, mis omakorda suubub Poriojja (vt
ptk 4.10.1). Planeeritud kraavi ja drenaažitorustiku võimalikud asukohad on toodud
tehnovõrkude joonisel.
Elamumaa kruntide drenaaž lahendatakse ehitusprojektide koostamise käigus,
vajadusel võtta kasutusele maa-alused kärgmahutid. Soovituslik on kasutada nt
viibetiike või –kraave. Planeeritud elamumaa kruntidel on lubatud sademevee
immutamine kinnistu piirides ning lisaks juhtimine olemasolevatesse ja planeeritud
kraavidesse. Sademe- ja drenaaživee juhtimine reoveekanalisatsiooni on keelatud.
Sademevee ärajuhtimine naaberkinnistutele ning riigitee alusele maaüksusele pole
lubatud.
Olemasolevate maaparanduskraavide talumiseks jääb maaomanikel, kelle kinnistut
maaparandussüsteemi ehitis läbib, kehtima kraavi talumiskohustus. Vajadusel on
võimalik seada maaparandussüsteemi valdaja kasuks servituut.
Planeeritavalt transpordimaalt ja elamumaa kruntidelt koondatud sademevee ja muu
vee suunamine maaparandussüsteemi eesvoolu või kuivenduskraavi tuleb
kooskõlastada Maa- ja Ruumiametiga (MaaParS § 53).
Eesvoolu kaitsevööndis ei tohi rajada kõrghaljastust ega püsivat piirdeaeda (MaaParS §
48 lg 2).
4.9.5 Elektrivarustus
Elektrivarustuse planeerimisel on aluseks Elektrilevi OÜ poolt 21.11.2025 väljastatud
tehnilised tingimused nr 506943.
Detailplaneeringu ala elektrivarustus on võimalik uue kavandatava komplektalajaama
baasil. Alajaam on ette nähtud planeeritava sõidutee POS 8 äärde krundile POS 3.
Alajaama maakasutusõigus on tagatud servituudialana. Alajaama teenindamiseks
peab olema tagatud ööpäevaringne vaba juurdepääs. Uue alajaama toide on
planeeritud 10 kV maakaabelliiniga keskpinge maakaabelliinist KPL220041.
Uute kruntide elektrivarustuseks on planeeritud alajaamast 0,4 kV maakaabelliinidega
liitumisikilbid kruntide piirile. Liitumiskilbid peavad alati olema vabalt teenindatavad.
Krundile POS 8 on ette nähtud perspektiivsete 0,4 ja 10 kV maakaablite koridor.
Krundisisene elektrivarustuse lahendus antakse edasistes projekteerimisetappides.
Lubatud on päikesepaneelide kasutamine. Eelistada tuleb päikesepaneele, mis
asendavad tavapäraseid katusekatte- ja fassaadimaterjale. Mistahes tüüpi
14
Töö nr DP-04/04-2025 Kortsu katastriüksuse ning lähiala detailplaneering
päikesepaneelide kasutamisel peavad olema tagatud järgmised nõuded ja tingimused:
päikesepaneelid ei tekita kõrvalolevatele hoonetele valgusreostust;
päikesepaneelid ei kahjusta naaberhooneid, linnaruumis liiklejaid ja
looduskeskkonda;
päikesepaneelid ei häiri liiklust ja tänaval liiklejaid.
Tänavavalgustus lahendatakse normides nõutud tingimustele vastavate valgustitega.
Valgustus peab olema selline, et see tagaks ohutu liikluse, samas ei tohi häirida
ümbruskonna majade elanikke ega pimestada teedel liiklejaid.
4.9.6 Sidevarustus
Sidevarustus on lahendatud operaatorineutraalse sidetaristu baasil. Planeeringualale on
kavandatud sidevarustuse tagamiseks reservtoru paigaldamine, mis võimaldab tarbijal
liitumist erinevate sideoperaatoritega. Side reservtoru võimalik asukoht on toodud
joonisel 5.
4.9.7 Soojavarustus
Soojavarustus on lahendatud lokaalselt. Lubatud on kõik lokaalse kütmise viisid ja
kütused, mille kasutamine on keskkonnanormidega kooskõlas. Elamute küttesüsteem
tuleb lahendada selliselt, et osaline soojavarustus oleks tagatud ka elektrikatkestuste
ajal. Täpne soojavarustuse lahendus anda projekteerimisel.
Õhksoojuspumpasid, ventilatsiooniseadmeid ning teisi sarnaseid tehnoseadmeid ei ole
lubatud paigaldada tänava poolsele fassaadile, need tuleb paigutada sisehoovi ja
kasutada varjestust. Korsten on lubatud rajada läbi katuse (läbiviik välisseinast on
keelatud).
4.10 Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks
Detailplaneeringuga ei kavandata objekte, mille raames tuleb läbi viia keskkonnamõju
hindamine. Kavandatud tegevus ei põhjusta eeldatavalt negatiivset keskkonnamõju.
Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud, peamiselt ehitustegevuse ajal, on
eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga.
Keskkonnamõju hindamise vajadus puudub.
Kliimamuutuste poolt põhjustatud ekstreemsete ilmastikuolude (kuumalainete ja
valingvihmade) negatiivsete mõjude leevendamiseks on võimalik kasutusele võtta
järgmiseid meetmeid:
liigvee ärajuhtimise lahendamiseks kasutada viibetiike, -kraave jmt;
kasutada vett läbilaskvaid pinnakatteid (nt murukivi);
kasutada pinnakattematerjale, mis ei kuumene nii palju kui asfalt. Näiteks
poorseid või heledamaid materjale, mis neelavad vähem päikesekiirgust ning
aitavad hoida pinda jahedamana;
kõrghaljastusena kasutada suurekasvulisi puid, mis aitavad rohkem varju
tekitada.
15
Töö nr DP-04/04-2025 Kortsu katastriüksuse ning lähiala detailplaneering
Ehitustegevused tuleb käsitletaval maa-alal korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt
heale tavale ja kehtivatele normidele. Ehitustegevuse ajal on võimalik mõningane
vibratsioon ja tolm ning tavalisest suuremas koguses jäätmete teke. Ehitustegevuse ajal
peab arvestama, et lahendatud oleks jalakäijate ja sõidukite turvaline liikumine,
ehitustegevus ei tohi öisel ajal häirida piirkonna elanikke.
4.10.1 Maaparandussüsteem
Kortsu maaüksus paikneb maaparandussüsteemi ehitise Sooru
(maaparandussüsteemi/ehitise kood 2104600020080/002) maa-alal ja sama
maaparandussüsteemi ehitise eesvoolukraavi ning riigi poolt korras hoitava
ühiseesvoolu Porioja (maaparandussüsteemi/ehitise kood 2104600020000/001)
kaitsevööndis.
Planeeringualal paiknevate drenaažitorude, mis teenindavad ainult Kortsu maaüksust,
rekonstrueerimise ning säilitamise vajadus puudub. Planeeringuala läbivad kollektorid,
mille kaudu toimub Tööstuse (katastritunnus 29101:001:1968), Kortsu (katastritunnus
29101:001:1967) ja Sipelga (katastritunnus 18502:003:0314) maaüksustel paiknevate
maaparandusdreenidega koondatud vee ärajuhtimine. Selleks on vajalik säilitada
planeeringuala lõunaosas paiknev 75 mm siseläbimõõduga kollektor, mis kulgeb 22269
Sooru – Kure tee ja Kortsu tee L2 ristmiku lähedal paiknevast kaevust 22269 Sooru –
Kure teega paralleelselt Poriojani. Olemasolev kollektor on enne Poriojani jõudmist
suunatud ca 20 m pikkuselt paralleelselt Poriojaga ja alles seejärel suubub Poriojja.
Olemasolev kollektor tuleb asendada uue, minimaalselt sama läbimõõduga,
plasttoruga ja suunata suubuma otse Poriojja. Kuna dreenide/kollektorite paiknemine
on plaanil orienteeriv, ei ole selge, kas olemasolev kollektor kulgeb planeeritaval
kergliiklusmaal. Plasttoruga asendamise käigus tuleb kollektori paiknemist vajadusel
korrigeerida selliselt, et see jääks kogu ulatuses kergliiklusmaale. Võimalik kollektori
paiknemise lahendus on toodud tehnovõrkude joonisel.
Pärast planeeringualal maa sihtotstarbe muutmist ja nõuetekohase eesvoolulahenduse
välja ehitamist, loeb Maa- ja Ruumiamet maaparandussüsteemi kasutusotstarbe
planeeringuala piires lõppenuks (MaaParS § 51 lg 4). Planeeringuala läbiv kollektor,
mida mööda juhitakse naabermaaüksustel säiliva maaparandussüsteemi vett, aga
määratakse eesvooluks, millele rakendub kollektoreesvoolu kaitsevöönd kümme meetrit
mõlemale poole kollektorit, mõõdetuna kollektori teljest. 5
4.10.2 Müra
Projekteeritavate hoonete tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed,
ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel tuleb arvestada naaberhoonete paiknemisega
ning sellega, et tehnoseadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel
keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid.
Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, on planeeringu koostamisel
5
Maaeluministri 10.12.2018 määrus nr 64 „Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise
kord“ § 2 lg 5
16
Töö nr DP-04/04-2025 Kortsu katastriüksuse ning lähiala detailplaneering
arvestatud olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,
vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust on planeeringu
koostamisel hinnatud vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016. a määrusele nr 32.
Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus (edaspidi AÕKS) ja
müra normtasemeid sama seaduse § 56 lg 4 alusel kehtestatud keskkonnaministri
16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme
mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Müra sihtväärtus on suurim lubatud
müratase uute planeeringutega aladel. Liiklusmüra sihtväärtused planeeringualal on 55
dB päeval ja 50 dB öösel.
Vastavalt Maa- ja Ruumiameti müraandmete kaardirakenduses esitatud 2022. aastal
koostatud strateegilise mürakaardi andmetele, on hinnatud muuhulgas liiklusmüra
22106 Kardla - Tüki teel. Tegemist on 2,74 km pikkuse teelõiguga, mille aasta keskmine
ööpäevane liiklussagedus on 798 autot/ööp, kiiruspiirang 90 km/h ning
raskeliikluseprotsent 12%. Planeeringualaga piirneval riigiteel 22269 Sooru – Kure tee
on sarnased tingimused – 2,59 km pikkumine teelõik, mille keskmine ööpäevane
liiklussagedus on 549 autot/ööp, kiiruspiirang 90 km/h ning raskeliikluseprotsent 5%.
Teede laiused ning katendi tüüp on sarnased. Koostatud mürakaardilt nähtub, et 22106
Kardla - Tüki tee puhul on teest ca 30 m kaugusel väljaspool teekaitsevööndit müratase
päevasel ajal 45-49 dB ning öisel ajal 40-44 dB jäädes ette nähtud normide piiresse.
Planeeringualaga piirneva riigitee 22269 Sooru – Kure tee puhul on tegemist teelõiguga,
kus on liiklussagedus on ca 30% väiksem ning raskeliikluse osakaal ca poole väiksem
kui näitena toodud teelõigul ning eelduslikult on liiklusmüra veelgi madalam. Stratum
OÜ poolt koostatud liiklusprognoosi kohaselt on planeeringualaga piirneval lõigul aasta
keskmine ööpäevane liiklussagedus 2045 aastal 673 auoto/ööp.6 Eeltoodust lähtuvalt
ning arvestades, et planeeritav hoonestus jääb teekaitsevööndist väljapoole, võib
järeldada, et eeldatavasti ei ületa ka tulevikus liiklussageduse tõusul müratase ette
nähtud norme.
Planeeritud hoonete välispiirete projekteerimisel tuleb arvestada, et müra normtasemed
ruumides peavad vastama Sotsiaalministri 04.03.2002. a määruses nr 42 ja Eesti
Standardis 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ esitatud
normtasemetele.
Liiklusmürast tekitatud hoonesisest müra saab vajadusel vähendada. Soovitav on
kasutusele võtta järgmised meetmed hoonesisese müra leevendamiseks:
hoone seinakonstruktsioonid planeerida tõhusa heliisolatsiooniga;
akende valikul hoone teepoolsel küljel tuleb tähelepanu pöörata akende
heliisolatsioonile teeliiklusest tuleneva müra suhtes. Soovitav on kasutada
kolmekordseid õhkvahega klaaspakettaknaid;
hoone ruumide paigutusel arvestada kõrgendatud müratasemeid ja võimalusel
kavandada vaikset siseruumi nõudvad ruumid mitte riigiteepoolsele küljele;
õhusaaste vähendamiseks on võimalik hoonetesse paigaldada õhupuhastusega
6
„Kastre vald Kortsu maaüksuse detailplaneeringu liiklusprognoos ja liiklusskeem“, Stratum OÜ, töö nr
2025-T061, koostaja: Tarmo Sulger, diplomeeritud teedeinsener, tase 7
17
Töö nr DP-04/04-2025 Kortsu katastriüksuse ning lähiala detailplaneering
sissepuhke-väljatõmbe ventilatsioonisüsteemid.
Transpordiamet ja kohalik omavalitsus ei võta endale kohustusi planeeringuga
kavandatud maanteemürast põhjustatud häiringute leevendusmeetmete
rakendamiseks.
4.10.3 Radoon
Vastavalt Eesti pinnase radooniriski kaardile on planeeringualal kõrge
radoonisisaldusega pinnas (100-150 kBq m3). Radooniohu täpsustamiseks tuleb enne
hoonete projekteerimist määrata pinnase radoonisisaldus ja vastavalt
mõõtmistulemustele rakendada ehituslikke meetmeid radooni hoonesse sisseimbumise
tõkestamiseks st teostada radooniuuring (mõõtmised). Madala radoonitaseme
tagamiseks hoones tuleb tagada hea ehituskvaliteet, maapinnale rajatud betoonplaadi
ja vundamendi liitekohtade, pragude ja läbiviikude tihendamine. Radooniriski
vähendamiseks tuleb ette näha esimese korruse põrandaaluse tuulutamine ja
isoleerimine vastava kilega. Hoones tagada nõuete kohane ventilatsioon. Hoonete
projekteerimisel tuleb lähtuda ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019
määrusest nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest
siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ ning
Eesti Standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes
ja olemasolevates hoonetes“.
4.11 Ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine
Tabelis 3 on toodud üldised arhitektuurinõuded ehitistele, millega tuleb arvestada
hoonete edasise projekteerimise käigus. Katusetüüpide ja –kallete määramisel on
lähtutud kontaktvööndi olemasolevast hoonestusest. Kuna lähipiirkonnas paiknevad
valdavalt viilkatusega hooned, mille teine korrus on katusekorrus, siis selleks, et
sobituda piirkonnas olemasoleva hoonestusega, on põhihoonetel lubatud
katusetüübina viilkatus ning 2-korruselise hoone puhul on lubatud teine korrus rajada
ainult katusekorrusena.
Ehitised tuleb projekteerida ja ehitada hea ehitustava ja üldtunnustatud linnaehituslike
põhimõtete järgi. Need peavad sobima ümbritsevasse keskkonda. Hoonete
projekteerimisel tuleb lähtuda tingimusest, et nende arhitektuur peab olema piirkonda
arhitektuuriliselt rikastav ning ohutu inimestele, varale ja keskkonnale. Kavandatavate
hoonete arhitektuur peab olema kaasaegne ja kõrgetasemeline.
Vastavalt Kastre valla üldplaneeringule peavad hooned katastriüksusel paiknema
kompaktselt. Selle nõude täitmiseks tuleb projekteerimisel arvestada, et abihoonete
maksimaalne kaugus põhihoonest ei oleks üle 30 m. Arvestades planeeritud kruntide
suurust (minimaalselt 1 ha) on 30 m piisav kaugus, et tekiks kompaktne hoonestus
piisavalt suuruse õuealaga.
Viimistlusmaterjalide valikul kasutada vastupidavaid ning kvaliteetseid materjale.
Naturaalseid materjale imiteerivad välisviimistlusmaterjalid ei ole lubatud.
18
Töö nr DP-04/04-2025 Kortsu katastriüksuse ning lähiala detailplaneering
Tabel 3. Arhitektuurinõuded planeeritud ehitistele.
Põhihoone: -1 / 2
2-korruselise hoone teine korrus on lubatud rajada
ainult katusekorrusena.
Korruselisus Maa-aluste korruste projekteerimisel tuleb
ehitusprojekti koosseisus esitada ehitus-
geoloogiline uuring.
Abihooned: 1
Põhihoone: 30-45o
Abihooned: 10-450
Katusekalle
varikatuseid ning varjualuseid võib rajada ka
katusekaldega 0-150
Põhihoone: viilkatus
Abihooned: viilkatus
Katusetüüp
Kuni 20 m2 ehitisealuse pinnaga abihoonetel on
lubatud ka kaldkatus.
Põhihoone: teega paralleelselt
Harja suund
Abihooned: vaba
Katusekatte materjalid kivi, plekk vm kvaliteetne materjal
Välisviimistlusmaterjalid puitlaudis, krohv, kivi vm kvaliteetne materjal
Piirdeaia lubatud kõrgus kuni 1,5 m.
Läbipaistmatute piirdeaedade rajamine on
keelatud. Erandina võib müra takistamiseks rajada
läbipaistmatuid piirdeid riigiteepoolsele küljele
(krundid POS 1 kuni 4).
Piirde rajamisel arvestada lume-lükkamisega st
Piirded
piirde kaugus teest vähemalt 1,5 meetrit.
Teede ristumiskohtade juures asuvatel kruntidel ei
tohi piire olla läbipaistmatu ja piirde nurk ei tohi
ristumisel olla 90 kraadiga, et tagada ohutus.
Hajaasustusalal tuleb teepoolne piire rajada
vähemalt 2 m katastriüksuse piirist sissepoole.
+/- 0.00 sidumine määratakse hoone projektiga
4.12 Servituutide vajaduse määramine
Käesoleva planeeringuga tehakse ettepanek servituutide seadmiseks lähtuvalt
asjaõigusseadusest. Tabelis nr 4 on ära toodud planeeringuga määratletud servituudi
vajadusega objektid. Servituudi vajadusega alad on fikseeritud tehnovõrkude joonisel
(joonis 5). Planeeritud teemaa krunt (POS 8) ja kergliiklusmaa krunt (POS 9) määratakse
avalikku kasutusse ning võõrandatakse tasuta Kastre vallale.
19
Töö nr DP-04/04-2025 Kortsu katastriüksuse ning lähiala detailplaneering
Tabel 4. Servituutide vajadus.
Valitsev
Teeniv kinnisasi Servituudi sisu
kinnisasi/isik
Gaasivõrgu valdajal on õigus ehitada ja
POS 4 Gaasivõrgu valdaja hooldada läbi kinnisasja kulgevat
olemasolevat gaasitrassi.
Sidevõrgu valdajal on õigus ehitada ja
POS 4 Sidevõrgu valdaja hooldada läbi kinnisasja kulgevat
olemasolevat sidetrassi.
Elektrivõrgu valdajal on õigus ehitada ja
POS 9 Elektrivõrgu valdaja hooldada läbi kinnisasja kulgevat keskpinge
maakaablit.
Kohalikul omavalitsusel on õigus kasutada
POS 1 Kohalik omavalitsus krundil POS 1 määratud servituudiala lume
ladumstamiseks seoses tee hooldustöödega.
Pääsusilma
(29101:001:1122) Krundi igakordsel omanikul on õigus rajada,
Kortsu
hooldada ja kasutada läbi kinnisasja kulgevat
Marko (18502:003:0018)
juurdepääsuteed.
(18502:003:0309)
Elektrivõrgu valdajal on õigus ehitada ja
Elektrivõrgu valdaja
hooldada kinnisasjale planeeritud alajaama.
POS 3
Veevõrgu valdajal on õigus ehitada ja
Veevõrgu valdaja hooldada kinnisasjale planeeritud tuletõrje
veemahutit.
4.13 Planeeringuga kaasnevad mõjud
Majanduslikud mõjud
Detailplaneeringu realiseerumine toob kaasa uute elanike lisandumise ning seeläbi
suureneb ka kohalike teenuste tarbimine. Positiivne majanduslik mõju avaldub piirkonna
heakorrastamise näol. Piirkond muutub atraktiivsemaks uutele elanikele ning seeläbi
tõuseb keskmine kinnisvara väärtus. Planeeritava tegevusega negatiivne mõju
majanduslikule keskkonnale puudub.
Kultuurilised mõjud
Planeeringualal ja selle vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitsealused mälestised
20
Töö nr DP-04/04-2025 Kortsu katastriüksuse ning lähiala detailplaneering
või nende kaitsevööndid, mistõttu ei ole planeeringulahenduse realiseerimisel otsest
negatiivset kultuurilist mõju. Planeeringulahendus on kooskõlas piirkonnas välja
kujunenud asustusstruktuuriga. Detailplaneeringuga on määratud antud piirkonda
sobivad arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks. Negatiivne mõju kultuurilisele
keskkonnale puudub.
Sotsiaalsed mõjud
Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale avaldub eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse
elanikele, suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Kuid
tegemist on ajutise loomuga tegevusega, seetõttu võib eeldada, et pikaajaline
negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub.
Looduskeskkonnale avalduvad mõjud
Planeeringualal ei paikne looduskaitse all olevaid objekte ning planeeringuga
kavandatav tegevus ei too kaasa olulisi keskkonnamõjusid. EELIS andmebaasi alusel
alal kaitstavaid taime- ega loomaliike ei ole. Planeeringulahenduse realiseerimine ei
põhjusta eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks pikaajaline
keskkonnaseisundi kahjustumine, sealhulgas vee, pinnase, õhusaastatuse, olulise
jäätmetekke või mürataseme suurenemine. Planeeritava tegevusega kaasneb vähene
liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste suurenemine, mis ei ületa normatiivseid
tasemeid. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et negatiivne mõju looduskeskkonnale
puudub.
4.14 Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad
kinnisomandi kitsendused ning nende ulatus
Planeeringualale ulatuvad kitsendused, mis on seotud tehnovõrkude,
maaparandussüsteemi eesvoolu ja riigitee kaitsevöönditega. Kõikides kaitsevööndites
tegutsemisel peab lähtuma kehtivatest seadustest ja määrustest.
4.15 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude
hüvitaja
Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb
tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või
kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus).
Igakordne krundi omanik peab tagama vastavate meetmetega ehitusseadustiku
täitmise, mis nõuab, et ehitis ei ohusta selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist
või vara ega keskkonda. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb tekitaja
poolt hüvitada koheselt.
4.16 Planeeringu elluviimise võimalused
Käesolev detailplaneering on kehtestamise järgselt aluseks planeeringualal
teostatavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele.
21
Töö nr DP-04/04-2025 Kortsu katastriüksuse ning lähiala detailplaneering
Planeeringu elluviimisega ei kaasne Kastre vallale kohustust planeeringukohase
avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse,
tehnorajatiste väljaehitamiseks ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike
ning sellega funktsionaalselt seotud rajatiste väljaehitamiseks. Detailplaneeringukohase
tehnilise taristu väljaehitamiseks ja väljaehitamise rahastamiseks on sõlmitud
16.07.2025 leping nr 11-5/108, milles huvitatud isik on võtnud kõik kohustused enda
kanda.
Vald ei väljasta ehituslubasid planeeringualale planeeritud hoonete ehitamiseks enne
planeeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega
funktsionaalselt seotud avalikuks kasutamiseks ette nähtud teede ja nende
teenindamiseks vajalikud ehitised, sh välisvalgustus, väljaehitamist ja vastavate
kasutuslubade või - teatiste väljastamist ning tehnovõrkude ja -rajatiste (veevarustus- ja
kanalisatsioonitorustikud, nõrkvoolu-, küttegaasi ja elektripaigaldised ja
surveseadmestikud ja nende teenindamiseks vajalikud ehitised, välisvalgustus jms)
väljaehitamist ja vastavate kasutuslubade või -teatiste väljastamist.
Planeeringuala ehitusõiguse realiseerib kinnistu igakordne omanik.
Detailplaneeringut viiakse ellu vastavalt järjestatud tegevuste järjekorrale ning
arvestades seejuures halduslepinguga nr 11-5/108 võetud kohustusi.
1. kruntideks jagamine;
2. servituutide, isiklike kasutusõiguste vms seadmine;
3. tehnovõrkude, rajatiste ja teede projekteerimine;
4. ehituslubade väljastamine tehnovõrkude, rajatiste ja teede (sh POS 9)
ehitamiseks;
5. olemasoleva kollektori asendamine uuega;
6. vajalike tehnovõrguühenduste ehitamine kuni planeeritud elamukruntide
liitumispunktini ja neile kasutuslubade väljastamine;
7. sõiduteedele tasuta ja tähtajatu isikliku kasutusõiguse seadmine Kastre valla
kasuks;
8. kompenseerimismeetme täitmine st vallale kompensatsiooni maksumuse
tasumine;
9. kogu planeeringuala ulatuses täiendav radoonitaseme hindamine;
10. ehitusuuringute (topogeodeetiline uuring ja ehitusgeoloogiline uuring)
koostamine ning ehitusprojektite koostamine;
11. ehituslubade väljastamine elamukruntide hoonetele. Ehitusloa võib anda enne
eelnimetatud tingimuste täitmist, kui krundi igakordne omanik on sõlminud Kastre
vallaga lepingu, millega antakse rajatiste väljaehitamise kohustuse täitmise tagamiseks
hiljemalt hoone kasutusloa taotlemise ajaks piisavad tagatised;
12. POS 8 ja POS 9 tasuta üleandmine Kastre vallale;
13. kasutuslubade väljastamine elamukruntide hoonetele.
Ühendused tehnovõrkudega projekteerib, rajab ja rahastab kinnistu igakordne omanik
kokkuleppel tehnovõrke valdavate ettevõtetega.
Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused kõrvaldada
(alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.
Kõik arendusalaga seotud ehitusobjektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi
22
Töö nr DP-04/04-2025 Kortsu katastriüksuse ning lähiala detailplaneering
riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.
Transpordiamet ei võta endale PlanS § 131 lg 1 kohaselt kohustusi planeeringuga
seotud rajatiste väljaehitamiseks.
Kui planeeringuala realiseerimisega ei ole alustatud 5 aasta jooksul peale
detailplaneeringu kehtestamist, on kohalikul omavalitsusel õigus tunnistada koostatud
detailplaneering kehtetuks.
23
e
te
e
ur
-K
u
or
So
9
26
22
22
14
0
Tõ
rva
nd
i -R
oiu
-U
nik
üla
te
e
Märkused
1. Planeeringuala suurus on ca 8,2 ha.
Planeeringuala piir
2. Alusplaanina on kasutatud väljavõtet Maa- ja Ruumiameti maainfo
kaardirakendusest (08.09.2025). 0 100 200 400 600 700 m
Töö nimetus:
Kortsu katastriüksuse ning lähiala detailplaneering
Asukoht: Joonis:
Koke küla, Kastre vald, tartumaa Situatsiooniskeem
RUUMI Planeeringu koostamise korraldaja:
MAASTIKUARHITEKTUUR
Töö number:
DP-04/04-2025
Kastre Vallavalitsus
Ruumi Grupp OÜ Huvitatud isik: Mõõtkava: Formaat:
Mäe 24, 51008 Tartu
Reg. nr: 12042771 Ülle Järv M 1:10 000 A4
www.ruumi.ee
[email protected] Planeerija: Joonise nr: Kuupäev:
tel: 56 609 144 1 08.09.2025
Laura Andla
gaa
sipa
iga
ldis
e ka side
itse ehit
vöö ise
nd kaits
10 evö
m ö nd
1m
LEPPEMÄRGID
Planeeringuala piir
1m
nd m Olemasolev kinnistupiir
vöö 12
ai tse ö nd Olemasolev sõidutee
ee
k vö
se
ld av kait Sõidukite liikumissuunad
ka lu
oo
sv Olemasolev keskpinge maakaabel
ee
Olemasolev gaasitorustik
Olemasolev sidetrass
Olemasolev drenaaž
Tehnovõrgu kaitsevöönd
Riigitee kaitsevöönd
Olemasolev veekogu
kal
Veekogu piir (vastavalt Eesti topograafia andmekogu põhikaardile)
e
ka
te
d
ee
lda
ap
ka
e Eesvoolu kaitsevöönd
svo
ur
lda
iira
eh
olu aitse
K
itu
ng
Kalda veekaitsevöönd
vee
-
ske
uvö
ka
ru
k
itse önd
Kalda ehituskeeluvöönd
elu
1m o
ön
nd So
vö
d5
vö
vö
öö Kalda piiranguvöönd
ön
ön
9
0m
v
Po
e
26
d2
s
d
ait
15
22
rio
li k
5m
10
ab
m
a
m
a
Edeage, Kolga ja Kure
aak
maaüksuste ning m
osaliselt reformimata
riigimaa
detailplaneering
m
evöönd 30
riigitee kaits
M rkused:
1. Planeeringuala suurus on ca 8,2 ha.
2. Geodeetilise alusplaani on koostanud WeW OÜ august 2025.a, M 1:500, töö nr GEO-218-25.
3. Koordinaadid on L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
0 10 20 40 60 70 m
Töö nimetus:
Kortsu katastriüksuse ning lähiala detailplaneering
Asukoht: Joonis:
Koke küla, Kastre vald, tartumaa Olemasolev olukord
RUUMI Planeeringu koostamise korraldaja:
MAASTIKUARHITEKTUUR
Töö number:
DP-04/04-2025
Kastre Vallavalitsus
Ruumi Grupp OÜ Huvitatud isik: Mõõtkava: Formaat:
Mäe 24, 51008 Tartu
Reg. nr: 12042771 Ülle Järv M 1:1000 A1
www.ruumi.ee
[email protected] Planeerija: Joonise nr: Kuupäev:
tel: 56 609 144 2 08.09.2025
Laura Andla
e
te
u re
- K
oru
S o
2 69
Edeage, Kolga ja Kure 22
maaüksuste ning osaliselt
reformimata riigimaa
detailplaneering
LEPPEMÄRGID Märkused
1. Planeeringuala suurus on ca 8,2 ha.
Planeeringuala piir Olemasolev maatulundusmaa 2. Alusplaanina on kasutatud väljavõtet Maa- ja Ruumiameti maainfo kaardirakendusest (08.09.2025).
Kehtestatud detailplaneeringu ala piir Olemasolev üldkasutatav maa
Olemasolev kinnistu piir Planeeritud elamumaa
0 50 100 200 300 350 m
Töö nimetus:
Planeeritud krundipiir Planeeritud transpordimaa Kortsu katastriüksuse ning lähiala detailplaneering
Planeeritud hoonestusala Joonis:
Asukoht:
Varem planeeritud hoonestusala Koke küla, Kastre vald, tartumaa Kontaktvööndi analüüs
Olemasolev elamumaa RUUMI Planeeringu koostamise korraldaja:
MAASTIKUARHITEKTUUR
Töö number:
DP-04/04-2025
Kastre Vallavalitsus
Olemasolev ärimaa 50%, elamumaa 50% Ruumi Grupp OÜ Huvitatud isik: Mõõtkava: Formaat:
Mäe 24, 51008 Tartu
Reg. nr: 12042771 Ülle Järv M 1:5000 A3
Olemasolev tootmismaa www.ruumi.ee
[email protected] Planeerija: Joonise nr: Kuupäev:
Olemasolev ärimaa tel: 56 609 144
Laura Andla 3 24.09.2025
EHIT S IG S
Krundi Krundi Krundi Hoonete Hoonete suurim Hoonete Hoonete Hoonete Hoonestus- Parkimiskohtade
nr pindala kasutamise suurim lubatud lubatud suurim lubatud suurim lubatud suurim lubatud ala suurus arv****
sihtotstarve* arv krundil** ehitisealune suhteline kõrgus absoluutkõrgus sügavus
(põhihoone/ pind*** (põhihoone/ (põhihoone/
abihooned) abihooned) abihooned)
POS 1 10422 m² EP, EPk 5(1/4) 500 m² 9/5m 49.00 / 45.00 m 3m 3359 m2 4
2
POS 2 10007 m² EP, EPk 5(1/4) 500 m² 9/5m 50.00 / 46.00 m 3m 3311 m 4
2
POS 3 10001 m² EP, EPk 5(1/4) 500 m² 9/5m 51.00 / 47.00 m 3m 3297 m 4
2
POS 4 11755 m² EP, EPk 5(1/4) 500 m² 9/5m 51.50 / 47.50 m 3m 3869 m 4
2
POS 5 10225 m² EP, EPk 5(1/4) 500 m² 9/5m 50.60 / 46.60 m 3m 4714 m 4
2
POS 6 10310 m² EP, EPk 5(1/4) 500 m² 9/5m 50.40 / 46.40 m 3m 2874 m 4
2
POS 7 10328 m² EP, EPk 5(1/4) 500 m² 9/5m 49.50 / 45.50 m 3m 3154 m 4
POS 8 4108 m² LT - - - - - - -
POS 9 4916 m² LK - - - - - - -
Hoonete +/- 0.00 sidumine määratakse hoone projektiga.
*HP - haljasala maa, EP - üksikelamu maa, EPk - kaksikelamu maa, LT - tee ja tänava maa, LK - kergliiklusmaa
**Hoonete suurima lubatud arvu hulka arvestatakse nii ehitusloakohustuslikud kui ka ehitusloakohustuseta hooned.
***Suurima lubatud ehitisealuse pinna hulka kuuluvad ka ehitusloakohustuseta hooned.
****Parkimiskohtade arv on määratud vastavalt standardi EVS 843:2016 „Linnatänavad“ tabelile 9.2.
Juurdepääs TÄ V TE PRO IILID (vt märkus 4,6)
planeeringualast välja
jäävale Kortsu
maaüksusele L IGE -
M 1:200
kergliiklustee
sõidutee
krundi piir
krundi piir
1.0 2.5 7.0 6.7 1.7
19.0
L IGE -
M 1:200
25
kergliiklustee
sõidutee
25
5
krundi piir
krundi piir
25
12
38
m
30
x2 1.0 6.0 3.0 2.5 1.0
4 VU
S
15
m
13.5
A
HT
NÄ
MIS
TU
LII
19
90
m LEPPEMÄRGID
x1
m
18,
15
6 AV
US Planeeringuala piir
25
HT
SNÄ
,2
5
TU
MI Olemasolev kinnistupiir
18
6,89
LII
Planeeritud krundipiir
30
R15 R15
1 Planeeritud krundi positsiooni number
25 x1
50m
5m
Planeeritud võimalik juurdepääs krundile
18,
2
US
AV
25
T
ÄH
ISN Planeeritud hoonestusala
UM
5 AT
PE
1m 25 ,2
nd m
18 B' Planeeritud hoone võimalik asukoht
18,
ö
e vö 12 Olemasolev asfaltkattega sõidutee
25
its d
ön
m
a
ek ö 8
50
ev B
x1
ve its Planeeritud asfaltbetoonkattega sõidutee (vt märkus 4)
m
a a
uk
25
ald l
US
k
oo 7 Planeeritud teekattemärgistus (vt märkus 4)
AV
v
1
es
HT
A
NÄ
e
2,5
3 Sõidukite liikumissuunad
IS
UM
AT
Planeeritud asfaltbetoonkattega kergliiklustee (vt märkus 4)
PE
m
3
0
19
n d1 Perspektiivne kergliiklustee (vt märkus 5)
18
6
öö
50
A'
,2
ev
5
its Jalakäijate liikumissuunad
1
ka 25
tee
30
13
u Planeeritud sademeveekraav
lik
,5
ha
ko Planeeritud haljasala
30
16
25
kal
0 m
18
23
x
Planeeritud põhimõtteline kõrghaljastus
d
,2
m
ap
15
5
US
e
ka
AV
iira
Olemasolev madalpinge maakaabel
T 0m
te
ee
lda
14
H
19
20
ka
NÄ
ng
LU SU
12 x
e
svo
JA
IS
ur
M LA
lda
EV T
UM m
eh
u
15 Olemasolev gaasitorustik
AL US
IT
vöö
LI
LI E A
S
olu aitse
K
itu
-
U
vee
AV
16
-
ske
nd
T
LA
Olemasolev sidetrass
ka
ÄH
u
k
or
N
itse önd
IS
50
elu
2 M
So
TU
Olemasolev drenaaž
vö
I
m
vö
LI
vö
ön
ön
9
Po
6 Riigitee kaitsevöönd
d2
d
22
6 25
15
19
rio
5m
10
2 Olemasolev veekogu
m
ja
m
Edeage, Kolga ja Kure
20
3,5
maaüksuste ning 1 Veekogu piir (vastavalt Eesti topograafia andmekogu põhikaardile)
osaliselt reformimata
riigimaa Eesvoolu kaitsevöönd
detailplaneering
Kalda veekaitsevöönd
30
Kalda ehituskeeluvöönd
Kalda piiranguvöönd
20
evöö nd 30 m
riigitee kaits 9
2,5
Planeeritud jäätmekonteinerid
30
Likvideeritav objekt
Planeeritud kohaliku tee kaitsevöönd
Märkused:
1. Planeeringuala suurus on ca 8,2 ha.
2. Geodeetilise alusplaani on koostanud WeW OÜ august 2025.a, M 1:500, töö nr GEO-218-25.
Planeeritud läbipääs 3. Koordinaadid on L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
kergliiklejatele ning 4. Liiklusskeemi on koostanud Stratum OÜ (Tarmo Sulger, diplomeeritud teedeinsener, tase 7), töö nr 2025-T061.
vajadusel Planeeringu joonist on korrigeeritud vastavalt Stratum OÜ koostatud liiklusuuringu ettepanekutele.
operatiivsõidukitele 5. Vastavalt ehitusprojektile "Edeage, Kolga ja Kure planeeringuala teed ja tehnovõrgud" (Roadplan OÜ töö nr 20113,
17.05.2021).
6. Tänavaelementide täpsed parameetrid selguvad projekteerimisel, kuid lähtuma peab sellest, et lõikel kajastatud
tänavaelementide laiused on minimaalsed.
0 10 20 40 60 70 m
Töö nimetus:
Kortsu katastriüksuse ning lähiala detailplaneering
Asukoht: Joonis:
Koke küla, Kastre vald, tartumaa Põhijoonis
RUUMI Planeeringu koostamise korraldaja:
MAASTIKUARHITEKTUUR
Töö number:
DP-04/04-2025
Kastre Vallavalitsus
Ruumi Grupp OÜ Huvitatud isik: Mõõtkava: Formaat:
Mäe 24, 51008 Tartu
Reg. nr: 12042771 Ülle Järv M 1:1000 A1
www.ruumi.ee
[email protected] Planeerija: Joonise nr: Kuupäev:
tel: 56 609 144 4 06.01.2026
Laura Andla
SKEEM 1. Planeeritud vee- ja kanalisatsioonitrasside põhimõtteline skeem väljaspool planeeringuala
KS1
V1
KS1
V1
VS
K 11
Planeeringuala
1
KVS1
1
KVS1
1
KVS1
1
K1S
V
1
K1S
V
1
K1S
V
1
K1S
V
1
KVS1
VS
K 11
1
K1S
V
Ühenduskoht olemasolevate
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
torustikega.
LEPPEMÄRGID
Planeeringuala piir
Olemasolev kinnistupiir
Planeeritud krundipiir
1 Planeeritud krundi positsiooni number
Planeeritud võimalik juurdepääs krundile
Planeeritud hoonestusala
Planeeritud hoone võimalik asukoht
5
Olemasolev asfaltkattega sõidutee
Planeeritud asfaltbetoonkattega sõidutee (vt märkus 4)
4 Planeeritud asfaltbetoonkattega kergliiklustee (vt märkus 4)
1.
1 Perspektiivne kergliiklustee (vt märkus 5)
W
Planeeritud sademeveekraav
0,4
kV 1
1.
W Planeeritud põhimõtteline kõrghaljastus
0,4kV
6 1
Olemasolev madalpinge maakaabel
S1
1.
K1
V
S1 W
kV1.1
10
1
0,4
0,4W kV
kV
Olemasolev gaasitorustik
01Sk.k1VV
0k1,4
V
0,4W V1
K KV1
S10
1
1.
1
Olemasolev sidetrass
,4W
S1
10k0,V41
kVV W
01k.1
kkV.V1
01,4
kV V1
K
0,4W
S1
01k.k1VV
,4
S1
V1
K V1
K 1 Olemasolev drenaaž
0k1V
S1
KV11
0,4W 1.
1
S1 W
Riigitee kaitsevöönd
0,
V1
410kW
kVV K
01k.1
0,V4k1k.
01,4
kV
W KV11
VV1
S1 0,4 D1
V1
K
Olemasolev veekogu
S1
VV 1
,014k.k1
S1
1.
K1
0k1V
S01,4W
V
W
S1
1m
K11
V1
K
V
kVV Veekogu piir (vastavalt Eesti topograafia andmekogu põhikaardile)
nd
,014k.1
S0k11V
m 0,4W D1
ö V1
K
V
vö 12
0,4k
1
S1
1.
se nd 1
014Sk.k1VV
0k1,V
W Eesvoolu kaitsevöönd
it 0,4W V1
öö
K
ka
10
8
kV
ve
e ev D1 Kalda veekaitsevöönd
a a its kkVV
,014.1
S1
KV1
1.
1
ald uk
0
k1V W
,4W
k l 7 0
Kalda ehituskeeluvöönd
oo
0,4kV
v S1
e es kkVV
KV1 0,4kV D1
S1
0
,014.1
0k1V
,4W 3 W
1.
1
Kalda piiranguvöönd
KV1
m Servituudi vajadusega ala
KV11
VV
04k.k1 0 D1
d1
V
0k1,V1 1.
1
S1
0,4k
4W
0, W
S1
KV1
ö ön Planeeritud jäätmekonteinerid
ev
its
KV1
kkVV
,014.1
0k1V
S01,4W k a 1.
1 D1 Likvideeritav objekt
S1
KV1 W
tee Elektrivarustus Planeeritud kohaliku tee kaitsevöönd
kkVV liku maakaabelliinist
KV11
,4W
,014.1
S0k11V
KV1 ha 1
D1
ko 1.
0
S1
W KPL220041.
kal
Skk1VV
KV1 Planeeritud tehnovõrgud (vt märkus 6)
d
1V,04
40k
ap
0, 1
1. D1 Säilitatav kollektor, mis
W
e
ka
iira
te
W1.1
S1
Planeeritud komplektalajaam
ee
asendatakse
lda
1
KV1 KS
ka
ng
LU SU
re
svo
JA
M LA
V
minimaalselt sama
lda
k
EV T
0,4
eh
u
u
1
1.
AL US
D1
D1 Planeeritud 0,4 kV maakaabelliin / liitumiskilp
vöö
LI E A
W 0,4kV
olu aitse
-K
läbimõõduga
itu
-
S1
vee
KV1
KS1 V1
ske
nd
LA
plasttoruga
ka
u Planeeritud perspektiivne 0,4 kV maakaabelliin
k
0,4kV
or
W1.1
itse önd
50
elu
2
1
1.
D1
So
W
vö
m
vö
10kV
Planeeritud 10 kV maakaabelliin
vö
ön
ön
69
D1
KS1 V1
Po
d2
d
1.
1
2
10kV
Planeeritud perspektiivne 10 kV maakaabelliin
15
22
rio
W
D1
5m
10
W1.1
m
ja
Planeeritud tänavavalgustuskaabel
m
W1.1
Edeage, Kolga ja Kure
1 1.
1
KS1 V1
maaüksuste ning W
Planeeritud tänavavalgusti
D1
D1
osaliselt reformimata
riigimaa S1 S1
Planeeritud side reservtoru
W1.1
.1
W1
detailplaneering D1
KS1 V1
.1
D1 Planeeritud drenaažitoru
W1
d 10 m
kaitsevöön
D1
D1 Planeeritud veetoru
svoolu
V1 V1
kollektoree W1
.1
W1.1
Planeeritud tuletõrjevee mahuti / hüdrant
KS1 V1
m D1
evöönd 30 W1.1
riigitee kaits 9 D1
W1.1
D1
KS1 V1
KS1 V1
D1
W1.1 D1
W1.1 K1 K1
Planeeritud kanalisatsioonitoru
W1.1
KS1 V1 W1.1 D1
KS1 V1
KS1 V1
KS1 V1
W1.1 D1
W1.1 D1 KS1 KS1
Planeeritud kanalisatsiooni survetoru
KS1 V1 W1.1 D1
KS1 V1 D1
KS1 V1
KS1 V1 Planeeritud reoveepumpla kujaga 10 m
KS1 V1
V1
KS1
V1
1
KS Märkused:
V1
1. Planeeringuala suurus on ca 8,2 ha.
1
KS 2. Geodeetilise alusplaani on koostanud WeW OÜ august 2025.a, M 1:500, töö nr GEO-218-25.
3. Koordinaadid on L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
V1
4. Liiklusskeemi on koostanud Stratum OÜ (Tarmo Sulger, diplomeeritud teedeinsener, tase 7), töö nr 2025-T061.
1
KS
Planeeringu joonist on korrigeeritud vastavalt Stratum OÜ koostatud liiklusuuringu ettepanekutele.
5. Vastavalt ehitusprojektile "Edeage, Kolga ja Kure planeeringuala teed ja tehnovõrgud" (Roadplan OÜ töö nr 20113,
V1
17.05.2021).
1
KS
6. Tehnovõrkude paiknemise lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse projekteerimise käigus.
V1
1
0 10 20 40 60 70 m
KS
Ühendus olemasolevate Töö nimetus:
Kortsu katastriüksuse ning lähiala detailplaneering
V1
1
ühisveevärgi ja
KS
-kanalisatsioonitorustikega
Asukoht: Joonis:
22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla
V1
Koke küla, Kastre vald, tartumaa Tehnovõrgud
1
KS
tee ääres (vt skeem 1)
RUUMI Planeeringu koostamise korraldaja: Töö number:
V1
MAASTIKUARHITEKTUUR
Kastre Vallavalitsus DP-04/04-2025
1
KS
Ruumi Grupp OÜ Huvitatud isik: Mõõtkava: Formaat:
Mäe 24, 51008 Tartu
Reg. nr: 12042771 Ülle Järv M 1:1000 A1
www.ruumi.ee
[email protected] Planeerija: Joonise nr: Kuupäev:
tel: 56 609 144 5 06.01.2026
Laura Andla