dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Transpordiamet
Valjaminev kiriAvalik

Taotlus

Transpordiamet · 29. jaanuar 2026
Viit
4-9/26/16-2
Registreeritud
29. jaanuar 2026
Dokumendi liik
Valjaminev kiri
Adressaat
Sihtasutus Eesti Akrediteerimiskeskus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
4 JÄRELEVALVE KORRALDAMINE
Sari
4-9 Üldine kirjavahetus järelevalve teemal
Toimik
4-9/2026
Vastutaja
Kaimar Kukk (Users, Teehoiuteenistus, Järelevalve osakond)

Failid

  • 📎4-92616-2 29.01.2026 Valjaminev kiri.asice6955 KB

Sisu (failidest)

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_001_J1_Lisa 1_r1 MÕÕTEMETOODIKA (MM 07-2023) AUGU SÜGAVUSE, VALLI KÕRGUSE, TEEKATTE JA TUGIPEENRA / KAEVU KAANE KÕRGUSTE ERINEVUSE MÕÕTMISE JUHEND Koostaja: Kaimar Kinnitamine: 05.01.2023 nr 1.1-7/23/2 1/3 Kukk SISUKORD 1. EESMÄRK ...................................................................................................................................1 2. KÄSITLUSALA ..........................................................................................................................1 3. SEOTUD DOKUMENDID..........................................................................................................1 4. MÕÕTEMEETOD .......................................................................................................................1 1. EESMÄRK Kirjeldada augu sügavuse, valli kõrguse, teekatte ja tugipeenra/kaevu kaane kõrguste erinevuse mõõtmine riikliku järelevalve teostamisel. 2. KÄSITLUSALA Käesolev juhend käsitleb tees olevate aukude sügavuse, tugipeenarde kõrguse, tehnovõrgu kaevu kaane või kape ja teekatte kõrguste erinevuse, kruusa- või pinnasevalli kõrguse mõõtmist tee servas. 3. SEOTUD DOKUMENDID  Mõõteseadus  Majandus- ja taristuministri 13.12.2018. a määrus nr 64 “Nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtja erialasele pädevusele ning pädevuse hindamise ja tõendamise kord”  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/32/EL mõõtevahendite turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta  Majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määrus nr. 92 „Tee seisundinõuded”  Majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määrus nr. 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ 4. MÕÕTEMEETOD 4.1. Objekti vastuvõtmine mõõtmiseks Mõõtja protokollib mõõtmise asukoha looduses asuva püsiva(te) objekti(de) või sellega seotud mõõtmis(t)e alguspunkti abil. Kaugused püsivast objektist või alguspunktist mõõdetakse taadeldud või kalibreeritud mõõteseadmega. Vajadusel mõõtmiskoht märgistatakse. 4.2. Kasutatavad seadmed Nõuded mõõtevahenditele: 1) aukude sügavuse mõõdik (edaspidi mõõdik): jaotiseväärtus 0,5 cm, laiendmääramatus maksimaalselt 3 mm. Valli kõrguse mõõtmisel on abivahendiks 2-poolne lood või libell. 4.3. Aukude sügavuse mõõdikuga teostatavad mõõdistused TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_001_J2_r1 MÕÕTEMETOODIKA (MM 07-2023) AUGU SÜGAVUSE, VALLI KÕRGUSE, TEEKATTE JA TUGIPEENRA / KAEVU KAANE KÕRGUSTE ERINEVUSE MÕÕTMISE JUHEND Koostaja: Kaimar Kinnitamine: 05.01.2023 nr 1.1-7/23/2 2/3 Kukk Jrk Nimetus Mõõteulatus 1. Augu sügavus 2. Kruusa- või pinnasevalli kõrgus tee servas 3. Tugipeenra ja sõidutee katte või kindlustatud teepeenra kõrguste (1,0 ÷ 20,0) cm erinevus 4. Tehnovõrgu kaevu kaane või kape ja teekatte kõrguste erinevus 4.4. Mõõtmine 4.4.1. Augu suurim sügavus - teekatendi tühimiku põhja ja teepinna mõttelise tasapinna vahelise (rist)kauguse suurim väärtus. Mõõtmiseks asetatakse mõõdik augu kohale nii, et selle rihtlatt toetub augu servades asuvale teekattele või rihtlati pikkusest suurema läbimõõduga augu korral asetatakse mõõdik teekattele nii, et selle rihtlatt ulatub augu kohale ning mõõdetakse teekatendi tühimiku põhja ja rihtlati alumise tasapinna vahelise ristkauguse suurim väärtus. 4.4.2. Tugipeenra ja sõidutee katte või kindlustatud teepeenra kõrguste erinevus. Tugipeenar on teepeenra välimine vahetult enne mulde serva paiknev osa, mida võidakse kasutada peatumiseks ja ka liiklemiseks. Kui tugipeenar on teekattest madalam, asetatakse mõõdik selliselt, et ta toetub teekattele ja mõõtevarras asub tugipeenra kohal. Kui tugipeenar on teekattest kõrgem, asetatakse mõõdik selliselt, et ta toetub tugipeenrale ja mõõtevarras asub teekatte kohal. Mõõdetakse mõõdiku rihtlati alumise pinna ja teekatte/tugipeenra vaheline kõrguste erinevus. 4.4.3. Tehnovõrgu kaevu kaane või kape ja teekatte kõrguste erinevus. Kui tehnovõrgu kaevu kaas või kape on teekattest kõrgem, asetatakse mõõdik selliselt, et ta toetub tehnovõrgu kaanele või kapele ja mõõtevarras asub teekatte kohal. Kui tehnovõrgu kaevu kaas või kape on teekattest madalam, asetatakse mõõdik selliselt, et ta toetub teekattele ja mõõtevarras asub tehnovõrgu kaane või kape kohal. Mõõdetakse rihtlati alumise tasapinna ja teekatte pinna/kaevu kaane või kape vaheline kõrguste erinevus. 4.4.4. Kruusa- või pinnasevalli kõrgus tee servas. Mõõdik asetatakse horisontaalselt tee servas oleva kruusavallile ning mõõdetakse rihtlati alumise tasapinna ja teekatte pinna vaheline kõrguste erinevus. 4.4.5. Näit ümardatakse lähima jaotiseväärtuseni. 4.5. Mõõdiste töötlemine 4.5.1. Vajadusel lisatakse näidule kalibreerimistulemuste parand. 4.5.2. Mõõtmistulemused protokollitakse täpselt, selgelt, ühemõtteliselt ja objektiivselt. 4.5.3. Dokumenteeritud mõõtmistulemused peavad sisaldama kogu informatsiooni, mis on nõutud asjakohase õigusakti ja mõõtemetoodika kohaselt ning on vajalik mõõtetulemuste tõlgendamisel. 4.6. Mõõtemääramatuse hindamine 4.6.1. Liitmõõtemääramatus u koosneb statistiliste meetoditega saadud liitmõõtemääramatusest uA ja muude meetoditega leitud liitmõõtemääramatusest uB ning leitav valemiga u = u 2A  uB2 . Kordusmõõtmisetel saadud mõõdiste standardhälve arvutatakse seosest TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_001_J2_r1 MÕÕTEMETOODIKA (MM 07-2023) AUGU SÜGAVUSE, VALLI KÕRGUSE, TEEKATTE JA TUGIPEENRA / KAEVU KAANE KÕRGUSTE ERINEVUSE MÕÕTMISE JUHEND Koostaja: Kaimar Kinnitamine: 05.01.2023 nr 1.1-7/23/2 3/3 Kukk 1 s= n(n  1)  ( xi  x ) 2 , kus n on korduste arv, xi on kogumi üksikväärtus, x on kogumi keskmine väärtus. Standardhälbe võib võtta võrdseks standardmääramatusega uA. Muude meetoditega leitud liitmõõtemääramatus uB iseloomustatakse standardhälvetega, mis põhinevad eeldatud tõenäosusjaotustel. Liitstandardmääramatuse u moodustavad järgmised määramatust põhjustavad grupid: a) mõõtevahendi poolt põhjustatud määramatus uMR. Aluseks võib võtta mõõtevahendi kalibreerija poolt antud mõõtemääramatuse U. Suurused tuleb üle viia standardmääramatuse tasemele, s.t. k = 1. Reeglipäraselt on taatlemisel ja kalibreerimisel rakendatud katteteguri k väärtust 2, sel juhul uMR =  max / 2 või uMR = U/2; b) kordusmõõtmiste määramatus uREP , mis on leitav väheste, alla 5 kordamise korral järgmiselt. Kui mõõtmistulemuseks on xi, siis tuleb võtta aluseks mõõtetulemuste erinevuspiir xt =xmax - xmin ja eeldades tulemuste ristkülikjagunemist on standardmääramatus: uREP = xt / 2 3 ; c) lugemi võtmise määramatuse uRE (s.h. resolutsiooni ja parallaksi viga) hinnangu aluseks võib võtta analoognäituri juhul väiksema skaalajaotise väärtuse (1 jaotis) ja digitaalnäituri juhul väiksema vahe numbernäitude vahel ja arvestades ristkülikjagunemist: - analoognäituril uR = 1 skaalajaotis / 2 3 , - digitaalnäituril uR = 1 numbrisamm / 3 ; d) mõõteprotsessi /- meetodi poolt põhjustatud määramatus uF; e) keskkonnast põhjustatud määramatus uE, mis on peamiselt põhjustatud temperatuuri mõjust mõõtesüsteemile ja objektile. 4.6.2. Konkreetsete pikkusparameetrite mõõtmisel on komponentideks liitmääramatuse uB tasemel k = 1 järgmised mõjurid: a) kalibreerimisel mõõtevahendi näidule saadud parandi laiendmääramatus uMR = U/2 = 0,118/2 = 0,059 cm; b) lugemi võtmise, sh parallaks ja ümardamine, määramatus uRE = 0,5 /2 3 = 0,14 cm; c) mõõteprotsessi / -meetodi poolt põhjustatud määramatus uF (algus- ja lõpp-punkti asukoha hälve, mitteparalleelsus või mitteristseis, jne), uF = 0,4 cm; d) keskkonnatingimustest, eriti temperatuurist, põhjustatud määramatus (temperatuur) uE = 0,04 cm; e) mõõtevahendi näidu triiv (sõltuvalt kasutamise ajast, saadakse hooldusandmetest). Mõõteprotseduuri järgimisel on mõõteprotsessi liitmääramatus ühele mõõtmisele u = 0,5 cm, kusjuures komponendi ruudud on summeeritud ruutjuure all. 4.6.3. Laiendmääramatus k = 2 ja normaaljaotuse puhul: U = 2· 0,5 = 1,0 cm. 4.7. Tulemus Mõõtmistulemus loetakse nõuetele vastavaks mõõtemääramatuse piirides. TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_001_J1_Lisa 2_r1 MÕÕTEMETOODIKA (MM 08-2023) DIGITAALSE KALDELATIGA KALDE MÕÕTMISE JUHEND Koostaja: Kaimar Kinnitamine: 05.01.2023 nr 1.1-7/23/2 1/3 Kukk SISUKORD 1. EESMÄRK ...................................................................................................................................1 2. KÄSITLUSALA ...........................................................................................................................1 3. SEOTUD DOKUMENDID ..........................................................................................................1 4. MÕÕTEMEETOD ........................................................................................................................1 1. EESMÄRK Kirjeldada kallete mõõtmine riikliku järelevalve teostamisel. 2. KÄSITLUSALA Käesolev juhend käsitleb teerajatise erinevate konstruktsiooniosade ja teerajatises asuvate tehnosüsteemide kallete mõõtmist digitaalse kaldelatiga. 3. SEOTUD DOKUMENDID  Mõõteseadus  Majandus- ja taristuministri 13.12.2018. a määrus nr 64 “Nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtja erialasele pädevusele ning pädevuse hindamise ja tõendamise kord”  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/32/EL mõõtevahendite turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta  Majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määrus nr. 92 „Tee seisundinõuded”  Majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määrus nr. 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ 4. MÕÕTEMEETOD 4.1. Objekti vastuvõtmine mõõtmiseks Mõõtja määratleb mõõtmise asukoha. 4.2. Kasutatavad seadmed Nõuded mõõtevahendile: 1) digitaalne kaldelatt: jaotiseväärtus vähemalt 0,1 %. TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_001_J1_Lisa 2_r1 MÕÕTEMETOODIKA (MM 08-2023) DIGITAALSE KALDELATIGA KALDE MÕÕTMISE JUHEND Koostaja: Kaimar Kinnitamine: 05.01.2023 nr 1.1-7/23/2 2/3 Kukk 4.3. Digitaalse kaldelatiga mõõdetavad suurused: Jrk nr Mõõdetav objekt 1. Teekatte kalle 2. Teepeenra kalle 3. Muldkeha, kraavi/küveti nõlva kalle 4. Teekatendi erinevate kihtide pindade kalded 5. Muldkeha, dreenkihi ja mulde aluse pinnase pinna kalle 6. Silla, viadukti, tunneli, truubi konsktrutsioonide ja -kihtide pindade kalded 7. Vee ärajuhtimissüsteemide kalded 8. Tehnosüsteemide kalded 4.4. Ettevalmistustööd Mõõtmisi teostatakse kalibreeritud kaldelatiga. 4.5. Mõõtmine 4.5.1. Digitaalse kaldelatiga mõõtmisel tuleb see paigaldada puhtale mõõdetava objekti pinnale ja fikseerida lugem kaldelati ekraanilt. Saadud tulem on teekatte kalle protsentides. 4.6. Mõõdiste töötlemine 4.6.1. Mõõtmistulemused protokollitakse. 4.6.2. Kuivõrd kasutatakse otseselt mõõtevahendi näitu, siis mõõtetulemuste töötlust ei sooritata. 4.7. Mõõtemääramatuse hindamine 4.7.1. Liitmõõtemääramatus u koosneb statistiliste meetoditega saadud liitmõõtemääramatusest uA ja muude meetoditega leitud liitmõõtemääramatusest uB ning leitav valemiga u = u 2A  uB2 . Kordusmõõtmisetel saadud mõõdiste standardhälve arvutatakse seosest 1 s= n(n  1)  ( xi  x ) 2 , kus n on korduste arv, xi on kogumi üksikväärtus, x on kogumi keskmine väärtus. Standardhälbe võib võtta võrdseks standardmääramatusega uA. Muude meetoditega leitud liitmõõtemääramatus uB iseloomustatakse standardhälvetega, mis põhinevad eeldatud tõenäosusjaotustel. Liitstandardmääramatuse u moodustavad järgmised määramatust põhjustavad grupid: a) mõõtevahendi poolt põhjustatud määramatus uMR. Aluseks võib võtta mõõtevahendi kalibreerija poolt antud mõõtemääramatuse U. Suurused tuleb üle viia standardmääramatuse tasemele, s.t. k = 1. Reeglipäraselt on taatlemisel ja kalibreerimisel rakendatud katteteguri k väärtust 2, sel juhul uMR =  max / 2 või uMR = U/2; b) kordusmõõtmiste määramatus uREP , mis on leitav väheste, alla 5 kordamise korral järgmiselt. Kui mõõtmistulemuseks on xi, siis tuleb võtta aluseks mõõtetulemuste erinevuspiir xt =xmax - xmin ja eeldades tulemuste ristkülikjagunemist on standardmääramatus: uREP = xt / 2 3 ; TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_001_J1_Lisa 2_r1 MÕÕTEMETOODIKA (MM 08-2023) DIGITAALSE KALDELATIGA KALDE MÕÕTMISE JUHEND Koostaja: Kaimar Kinnitamine: 05.01.2023 nr 1.1-7/23/2 3/3 Kukk c) lugemi võtmise määramatuse uRE (s.h. resolutsiooni ja parallaksi viga) hinnangu aluseks võib võtta analoognäituri juhul väiksema skaalajaotise väärtuse (1 jaotis) ja digitaalnäituri juhul väiksema vahe numbernäitude vahel ja arvestades ristkülikjagunemist: - analoognäituril uRE = 1 skaalajaotis / 2 3 , - digitaalnäituril uRE = 1 numbrisamm / 3 ; d) mõõteprotsessi /- meetodi poolt põhjustatud määramatus uF; e) keskkonnast põhjustatud määramatus uE, mis on peamiselt põhjustatud temperatuuri mõjust mõõtesüsteemile ja objektile. 4.7.2. Kalde mõõtmisel on komponentideks liitmääramatuse uB tasemel k = 1 järgmised mõjurid: a) kalibreerimisel mõõtevahendile saadud laiendmääramatus teepeenra kalde korral uMRt = U/2 = 0,2/2 = 0,1 %; ehitise või selle osa kalde korral uMRe = U/2 = 0,4/2 = 0,2 % b) lugemi võtmise, määramatus, uRE = 0,1 / 3 = 0,06%; c) erinevustest meetodi nõuete täitmisel (mõõtejõu kõikumine ja suurus, algus- ja lõpp- punkti asukoha hälve, mõõteliini hälve baaspinna suhtes, sh läbivajumine ning mitteparalleelsus või mitteristseis jne), uF = 0,2%; d) mõõtevahendi näidu triiv (sõltuvalt kasutamise ajast, saadakse hooldusandmetest). Mõõteprotseduuri järgimisel on mõõteprotsessi liitmääramatus ühele mõõtmisele teepeenra kalde korral ut = 0,24% ja ehitise või selle osa kalde korral ue = 0,29%, kusjuures komponendi ruudud on summeeritud ruutjuure all. 4.7.3. Laiendmääramatus k = 2 ja normaaljaotuse puhul: Ut = 2· 0,24% = 0,5% Ue = 2· 0,29% = 0,6%. 4.8. Tulemus Mõõtmistulemus loetakse nõuetele vastavaks mõõtemääramatuse piirides. TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_001_J1_Lisa 3_r1 MÕÕTEMETOODIKA (MM 09-2023) SÕIDURAJA VÄLIMISE SERVA JA TEE KAITSEVÖÖNDIS ASUVA OBJEKTI VAHELISE KAUGUSE, KÜLGNÄHTAVUSE, LUMEVALLIDE VAHELISE KAUGUSE JA ROHU KÕRGUSE MÕÕTMISE JUHEND Koostaja: Kaimar Kinnitamine: 05.01.2023 nr 1.1-7/23/2 1/4 Kukk SISUKORD 1. EESMÄRK ............................................................................................................................ 1 2. KÄSITLUSALA ................................................................................................................... 1 3. SEOTUD DOKUMENDID................................................................................................... 1 4. MÕÕTEMEETOD ................................................................................................................ 1 1. EESMÄRK Kirjeldada teel riikliku järelevalve teostamisel pikkuste mõõtmist laserkaugusmõõtjaga ja mõõdulindiga. 2. KÄSITLUSALA Käesolev juhend käsitleb teedel pikkuste mõõtmist laserkaugusmõõtja ja mõõdulindi abil. 3. SEOTUD DOKUMENDID  Mõõteseadus  Majandus- ja taristuministri 13.12.2018. a määrus nr 64 “Nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtja erialasele pädevusele ning pädevuse hindamise ja tõendamise kord”  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/32/EL mõõtevahendite turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta  Majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määrus nr. 92 „Tee seisundinõuded”  Majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määrus nr. 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ 4. MÕÕTEMEETOD 4.1. Objekti vastuvõtmine mõõtmiseks Mõõtja fikseerib mõõtmise asukoha 4.2. Kasutatavad seadmed Nõuded mõõtevahenditele: 1) laserkaugusmõõtja: seade on mõeldud siseruumides ja õues vahekauguste mõõtmiseks projitseeritud laserkiire abil. 2) mõõdulint: jaotiseväärtus vähemalt 1 mm, mõõteulatus peab tagama pikkusmõõtme mõõtmise ilma mõõtevahendit edasi tõstmata. TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_001_J1_Lisa 3_r1 MÕÕTEMETOODIKA (MM 09-2023) SÕIDURAJA VÄLIMISE SERVA JA TEE KAITSEVÖÖNDIS ASUVA OBJEKTI VAHELISE KAUGUSE, KÜLGNÄHTAVUSE, LUMEVALLIDE VAHELISE KAUGUSE JA ROHU KÕRGUSE MÕÕTMISE JUHEND Koostaja: Kaimar Kinnitamine: 05.01.2023 nr 1.1-7/23/2 2/4 Kukk 4.2.1. Laserkaugusmõõtjaga mõõdetavad pikkusmõõtmed: Jrk nr Mõõdetav objekt Mõõteulatus 1 Teega külgneval alal asuva objekti ja sõiduraja serva vaheline kaugus (0,1 ÷ 30) m 2 Külgnähtavus 3 Lumevallide vaheline kaugus 4.2.2. Mõõdulindiga mõõdetavad pikkusmõõtmed: Jrk nr Mõõdetav objekt Mõõteulatus 4 Külgnähtavus (0,1 ÷ 30) m 5 Lumevallide vaheline kaugus 6 Rohu kõrgus (0,1 ÷ 3) m 4.3. Ettevalmistustööd Laserkaugusmõõtja paigaldatakse statiivile. Vajadusel paigaldatakse kiire vastuvõtmise ekraan statiivile või libelliga varustatud tugijalale. 4.4. Mõõtmine 4.4.1. Laserkaugusmõõtja paigaldatakse rööbiti mõõdetava pikkusmõõtmega. Punktide vahelist kaugust mõõdetakse projitseeritud laserkiire abil. Punktide vaheline kaugus kuvatakse laserkaugusmõõtja ekraanil (meetrites). 4.4.2. Mõõdulindiga mõõtmisel tuleb see paigaldada rööbiti mõõdetava pikkusmõõtmega ja paralleelselt aluspinnaga. Mõõdulint ei tohi olla keerdunud. Mõõdulindi pingutusjõud mõõtmisel ei tohi ületada mõõteriistale märgitut, kuid mitte üle 20 N (2kg). 4.4.3. Tee kaitsevööndis asuva objekti ja sõiduraja serva vahelist kaugust mõõdetakse laserkaugusmõõtja ja vajadusel vastuvõtuekraani abil. 4.4.4. Külgnähtavust mõõdetakse külgkraavi välisservast või selle puudumisel mulde alumisest servast või nende puudumisel sõidutee välisservast. 4.4.5. Lumevallide vahe. Mõõdetakse mõõdulindiga mõlemal pool teed olevate lumevallide alumiste servade vahelist kaugust. 4.4.6. Rohu kõrgus. Rohu kõrgust mõõdetakse mõõdulindiga maapinnast kuni rohulible (kõrre) ülemise otsani. 4.4.7. Ümardamine lähima detsimeetrini. 4.4.8. Mõõtmistulemused protokollitakse. Vajadusel parandatakse mõõtmistulemust kalibreerimistulemuste (laserkaugusmõõtur 2 mm) või mõõteseadmest tulenevate parandite (laserkaugusmõõturi kinnitusava kaugus mõõtepunktist 70 mm) võrra, lahutades need mõõtetulemusest (2 mm). TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_001_J1_Lisa 3_r1 MÕÕTEMETOODIKA (MM 09-2023) SÕIDURAJA VÄLIMISE SERVA JA TEE KAITSEVÖÖNDIS ASUVA OBJEKTI VAHELISE KAUGUSE, KÜLGNÄHTAVUSE, LUMEVALLIDE VAHELISE KAUGUSE JA ROHU KÕRGUSE MÕÕTMISE JUHEND Koostaja: Kaimar Kinnitamine: 05.01.2023 nr 1.1-7/23/2 3/4 Kukk 4.5. Mõõtemääramatuse hindamine 4.5.1. Liitmõõtemääramatus u koosneb statistiliste meetoditega saadud liitmõõtemääramatusest uA ja muude meetoditega leitud liitmõõtemääramatusest uB ning leitav valemiga u = u 2A  uB2 . Kordusmõõtmisetel saadud mõõdiste standardhälve arvutatakse seosest 1 s= n(n  1)  ( xi  x ) 2 , kus n on korduste arv, xi on kogumi üksikväärtus, x on kogumi keskmine väärtus. Standardhälbe võib võtta võrdseks standardmääramatusega uA. Muude meetoditega leitud liitmõõtemääramatus uB iseloomustatakse standardhälvetega, mis põhinevad eeldatud tõenäosusjaotustel. Liitstandardmääramatuse u moodustavad järgmised määramatust põhjustavad grupid: a) mõõtevahendi poolt põhjustatud määramatus uMR. Aluseks võib võtta mõõtevahendi kalibreerija poolt antud mõõtemääramatuse U. Suurused tuleb üle viia standardmääramatuse tasemele, s.t. k = 1. Reeglipäraselt on taatlemisel ja kalibreerimisel rakendatud katteteguri k väärtust 2, sel juhul uMR =  max / 2 või uMR = U/2; b) kordusmõõtmiste määramatus uREP , mis on leitav väheste, alla 5 kordamise korral järgmiselt. Kui mõõtmistulemuseks on xi, siis tuleb võtta aluseks mõõtetulemuste erinevuspiir xt =xmax - xmin ja eeldades tulemuste ristkülikjagunemist on standardmääramatus: uREP = xt / 2 3 ; c) lugemi võtmise määramatuse uRE (s.h. resolutsiooni ja parallaksi viga) hinnangu aluseks võib võtta analoognäituri juhul väiksema skaalajaotise väärtuse (1 jaotis) ja digitaalnäituri juhul väiksema vahe numbernäitude vahel ja arvestades ristkülikjagunemist: - analoognäituril uR = 1 skaalajaotis / 2 3 , - digitaalnäituril uR = 1 numbrisamm / 3 ; d) mõõteprotsessi /- meetodi poolt põhjustatud määramatus uF; e) keskkonnast põhjustatud määramatus uE, mis on peamiselt põhjustatud temperatuuri mõjust mõõtesüsteemile ja objektile. 4.5.2. Konkreetsete pikkusparameetrite mõõtmisel on komponentideks liitmääramatuse uB tasemel k = 1 järgmised mõjurid: a) kalibreerimisel mõõtevahendi näidule saadud parandi laiendmääramatus1 uMR = U/2 = 0,6/2 = 0,3 cm; b) lugemi võtmise määramatus1, uRE = 0,1 / 3 = 0,06 cm; c) mõõteprotsessi / -meetodi poolt põhjustatud määramatus uF (algus- ja lõpp-punkti asukoha hälve, mitteparalleelsus või mitteristseis, jne), uF = 10 cm; d) keskkonnast põhjustatud määramatus1 e) mõõtevahendi näidu triiv (sõltuvalt kasutamise ajast, saadakse hooldusandmetest). 1 Kuivõrd mõjurid on võrreldes mõõteprotsessi põhjustatud määramatusega ebaolulised, siis neid liitmääramatuse määramisel ei arvestata TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_001_J1_Lisa 3_r1 MÕÕTEMETOODIKA (MM 09-2023) SÕIDURAJA VÄLIMISE SERVA JA TEE KAITSEVÖÖNDIS ASUVA OBJEKTI VAHELISE KAUGUSE, KÜLGNÄHTAVUSE, LUMEVALLIDE VAHELISE KAUGUSE JA ROHU KÕRGUSE MÕÕTMISE JUHEND Koostaja: Kaimar Kinnitamine: 05.01.2023 nr 1.1-7/23/2 4/4 Kukk Mõõteprotseduuri järgimisel on mõõteprotsessi liitmääramatus ühele mõõtmisele järgnevad: - teega külgneval alal asuva objekti ja sõiduraja serva vahelise kauguse ja külgnähtavuse mõõtmise korral u = 10 cm; - lumevallide vahelise kauguse ja rohu kõrguse mõõtmise korral u = 5 cm. Seejuures on komponentide ruudud summeeritud ruutjuure all. 4.5.3. Laiendmääramatus k = 2 ja normaaljaotuse puhul on laiendmääramatus: - teega külgneval alal asuva objekti ja sõiduraja serva vahelise kauguse ja külgnähtavuse mõõtmise korral U = 2· 10 = 20 cm; - lumevallide vahelise kauguse ja rohu kõrguse mõõtmise korral U = 2· 5 = 10 cm. 4.6. Tulemus Mõõtmistulemus loetakse nõuetele vastavaks mõõtemääramatuse piirides. TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_001_J1_Lisa 4_r1 MÕÕTEMETOODIKA (MM 10-2023) MÕÕTELATI JA KIILUGA TEEKATTE EBATASASUSTE JA ROOPA SÜGAVUSE MÕÕTMISE JUHEND Koostaja: Kaimar Kinnitamine: 05.01.2023 nr 1.1-7/23/2 1/3 Kukk SISUKORD 1. EESMÄRK ...................................................................................................................................1 2. KÄSITLUSALA ...........................................................................................................................1 3. SEOTUD DOKUMENDID ..........................................................................................................1 4. MÕÕTEMEETOD ........................................................................................................................1 1. EESMÄRK Kirjeldada teekatte ebatasasuste ja roopa sügavuse mõõtmine riikliku järelevalve teostamisel. 2. KÄSITLUSALA Käesolev juhend käsitleb teekattes olevate ebatasasuste, teekattes olevate roobaste, kinnisõidetud lumes või karedas jääs roopa sügavuse ja ebatasasuste mõõtmist. 3. SEOTUD DOKUMENDID  Mõõteseadus  Majandus- ja taristuministri 13.12.2018. a määrus nr 64 “Nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtja erialasele pädevusele ning pädevuse hindamise ja tõendamise kord”  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/32/EL mõõtevahendite turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta  Majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määrus nr. 92 „Tee seisundinõuded”  Majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määrus nr. 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ 4. MÕÕTEMEETOD 4.1. Objekti vastuvõtmine mõõtmiseks Mõõtja fikseerib mõõtmise asukoha. 4.2. Kasutatavad seadmed Nõuded mõõtevahenditele: 1) mõõtelatt ja mõõtekiil(ud): standardile EVS-EN 13036-7:2003 vastavad 3-m mõõtelatt ja mõõtekiil(ud). 4.3. Mõõtelati ja kiiluga võimalikud mõõdetavad kõrgusmõõtmed: 1. Roopa suurim sügavus profiili jälgiva meetodiga Mõõteulatus 2. Roopa sügavus ja ebatasasused kinnisõidetud lumes või karedas jääs (1 ÷ 120) mm 3. Teekatte ebatasasuste mõõtmine TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_001_J1_Lisa 4_r1 MÕÕTEMETOODIKA (MM 10-2023) MÕÕTELATI JA KIILUGA TEEKATTE EBATASASUSTE JA ROOPA SÜGAVUSE MÕÕTMISE JUHEND Koostaja: Kaimar Kinnitamine: 05.01.2023 nr 1.1-7/23/2 2/3 Kukk 4.4. Ettevalmistustööd Teekate puhastakse lahtistest osistest. 4.5. Mõõtmine Mõõtelatt asetatakse teekattele ja mõõtekiilu abil mõõdetakse teepinna ja lati mõõteserva vaheline kaugus, surudes kiilu lati all olevasse tühimikku kuni tõrkeni. 4.5.1. Roopa suurim sügavus profiili jälgiva meetodiga. Roopad on risti teed olevad ebatasasused, mis on sõiduki rataste poolt põhjustatud kulumise, järeltihenemise või ebapiisava kandevõime tagajärjel tekkinud deformatsioonid. Profiili jälgiva mõõtmismeetodi puhul arvestatakse roopa sügavuse mõõtmisel sõidujälgede vahelise alaga (harja kõrgusega) (EVS- EN 13036-8:2006 punkt 5.4 kohaselt). Teekate puhastatakse lahtisest osistest. Roopa sügavus mõõdetakse ühelt poolt teekatte serva ja harja vahelisest mõttelisest tasapinnast ning harja ja sõidutee telgjoone vahelisest mõttelisest tasapinnast. Visuaalselt hinnatakse, kus on roopa suurim sügavus. Kalibreeritud mõõtelati ja -kiilu (EVS-EN 13036-7:2003) abil mõõdetakse suurim kaugus lati mõõteserva ja teepinna vahel. 4.5.2. Katendikihtide ebatasasuste mõõtmine toimub kalibreeritud 3 meetrise mõõtelati ja -kiilu (EVS-EN 13036-7:2003) abil. 3 meetrine mõõtelatt asetatakse ebatasasusele ja mõõdetakse suurim kaugus lati mõõteserva ja teepinna vahel. 4.5.3. Roopa sügavus ja ebatasasused kinnisõidetud lumes või karedas jääs. Mõõtelatt asetatakse roopa või ebatasasuse harja(de)le ja mõõdetakse suurim kaugus lati mõõteserva ja teepinna vahel kalibreeritud mõõtelati ja -kiilu (EVS-EN 13036-7:2003) abil. 4.5.4. Mõõtmistulemused ümardatakse lähima näiduni. 4.5.5. Mõõtmistulemust parandatakse kalibreerimistulemuste parandite võrra, lahutades need mõõtetulemusest. 4.6. Mõõdiste töötlemine Mõõtmistulemused protokollitakse. 4.7. Mõõtemääramatuse hindamine 4.7.1. Liitmõõtemääramatus u koosneb statistiliste meetoditega saadud liitmõõtemääramatusest uA ja muude meetoditega leitud liitmõõtemääramatusest uB ning leitav valemiga u = u 2A  uB2 . Kordusmõõtmisetel saadud mõõdiste standardhälve arvutatakse seosest 1 s= n(n  1)  ( xi  x ) 2 , kus n on korduste arv, xi on kogumi üksikväärtus, x on kogumi keskmine väärtus. Standardhälbe võib võtta võrdseks standardmääramatusega uA. Muude meetoditega leitud liitmõõtemääramatus uB iseloomustatakse standardhälvetega, mis põhinevad eeldatud tõenäosusjaotustel. Liitstandardmääramatuse u moodustavad järgmised määramatust põhjustavad grupid: a) mõõtevahendi poolt põhjustatud määramatus uMR. Aluseks võib võtta mõõtevahendi kalibreerija poolt antud mõõtemääramatuse U. Suurused tuleb üle viia TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_001_J1_Lisa 4_r1 MÕÕTEMETOODIKA (MM 10-2023) MÕÕTELATI JA KIILUGA TEEKATTE EBATASASUSTE JA ROOPA SÜGAVUSE MÕÕTMISE JUHEND Koostaja: Kaimar Kinnitamine: 05.01.2023 nr 1.1-7/23/2 3/3 Kukk standardmääramatuse tasemele, s.t. k = 1. Reeglipäraselt on taatlemisel ja kalibreerimisel rakendatud katteteguri k väärtust 2, sel juhul uMR =  max / 2 või uMR = U/2; b) kordusmõõtmiste määramatus uREP , mis on leitav väheste, alla 5 kordamise korral järgmiselt. Kui mõõtmistulemuseks on xi, siis tuleb võtta aluseks mõõtetulemuste erinevuspiir xt =xmax - xmin ja eeldades tulemuste ristkülikjagunemist on standardmääramatus: uREP = xt / 2 3 ; c) lugemi võtmise määramatuse uRE (s.h. resolutsiooni ja parallaksi viga) hinnangu aluseks võib võtta analoognäituri juhul väiksema skaalajaotise väärtuse (1 jaotis) ja digitaalnäituri juhul väiksema vahe numbernäitude vahel ja arvestades ristkülikjagunemist: - analoognäituril uR = 1 skaalajaotis / 2 3 , - digitaalnäituril uR = 1 numbrisamm / 3 ; d) mõõteprotsessi /- meetodi poolt põhjustatud määramatus uF; e) keskkonnast põhjustatud määramatus uE, mis on peamiselt põhjustatud temperatuuri mõjust mõõtesüsteemile ja objektile. 4.7.2. Konkreetsete pikkusparameetrite mõõtmisel on komponentideks liitmääramatuse uB tasemel k = 1 järgmised mõjurid: a) kalibreerimisel mõõtevahendi näidule saadud parandi laiendmääramatus uMR = U/2 = 0,08/2 = 0,04 mm; b) lugemi võtmise, sh parallaks ja ümardamine, määramatus; - mõõtepiirkond 1 kuni 10 mm, uRE = 1 / 2 3 = 0,29 mm, - mõõtepiirkond üle 10 kuni 120 mm, uRE = 2,5 / 2 3 = 0,72 mm; c) erinevustest meetodi nõuete täitmisel (mõõtejõu kõikumine ja suurus, algus- ja lõpp- punkti asukoha hälve, mõõteliini hälve baaspinna suhtes, sh läbivajumine ning mitteparalleelsus või mitteristseis jne): - mõõtepiirkond 1 kuni 10 mm, uF = 0,02 mm, - mõõtepiirkond üle 10 kuni 120 mm, uF = 0,24 mm d) keskkonnatingimustest, eriti temperatuurist, põhjustatud määramatus: - mõõtepiirkond 1 kuni 10 mm, uE = 0,05 mm, - mõõtepiirkond üle 10 kuni 120 mm, uE = 0,2 mm; e) mõõtevahendi näidu triiv (sõltuvalt kasutamise ajast, saadakse hooldusandmetest). Mõõteprotseduuri järgimisel on mõõteprotsessi liitmääramatus ühele mõõtmisele mõõtepiirkonnas 1 kuni 10 mm u1-10 = 0,3 mm ja mõõtepiirkonnas 10 kuni 120 mm u10-120 = 0,8 mm, kusjuures komponendi ruudud on summeeritud ruutjuure all. 4.7.3. Laiendmääramatus k = 2 ja normaaljaotuse puhul: - mõõtepiirkonnas 1 kuni 10 mm U1-10 = 2· 0,3 = 0,6 mm ja - mõõtepiirkonnas üle 10 kuni 120 mm U10-120 = 2· 0,8 = 1,6 mm. 4.8. Tulemus Mõõtmistulemus loetakse nõuetele vastavaks mõõtemääramatuse piirides. TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_001_J1_Lisa 5_r1 MÕÕTEMETOODIKA (MM 11-2023) TEEKATTE PRAGUDE LAIUSE MÕÕTMISE JUHEND Koostaja: Kaimar Kinnitamine: 05.01.2023 nr 1.1-7/23/2 1/3 Kukk SISUKORD 1. EESMÄRK ...................................................................................................................................1 2. KÄSITLUSALA. ..........................................................................................................................1 3. SEOTUD DOKUMENDID ..........................................................................................................1 4. MÕÕTEMEETOD ........................................................................................................................1 1. EESMÄRK Kirjeldada teekatte pragude mõõtmist riikliku järelevalve teostamisel. 2. KÄSITLUSALA. Käesolev juhend käsitleb teede pragude laiuste mõõtmist. 3. SEOTUD DOKUMENDID  Mõõteseadus  Majandus- ja taristuministri 13.12.2018. a määrus nr 64 “Nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtja erialasele pädevusele ning pädevuse hindamise ja tõendamise kord”  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/32/EL mõõtevahendite turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta  Majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määrus nr. 92 „Tee seisundinõuded”  Majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määrus nr. 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ 4. MÕÕTEMEETOD 4.1. Objekti vastuvõtmine mõõtmiseks Mõõtja fikseerib mõõtmise asukoha. 4.2. Kasutatavad seadmed Nõuded mõõtevahenditele: 1) nihik: jaotiseväärtus vähemalt 1 mm. 2) mõõdulint: jaotiseväärtus vähemalt 1 mm. 3) metalljoonlaud: jaotiseväärtus 1 mm. 4.3. Mõõdetav objekt Mõõdetav objekt Kasutatav mõõtevahend Mõõteulatus Prao laius Nihik või mõõdulint või metalljoonlaud (1 ÷ 50) mm TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_001_J1_Lisa 5_r1 MÕÕTEMETOODIKA (MM 11-2023) TEEKATTE PRAGUDE LAIUSE MÕÕTMISE JUHEND Koostaja: Kaimar Kinnitamine: 05.01.2023 nr 1.1-7/23/2 2/3 Kukk 4.4. Mõõtmine 4.4.1. Prao laiust mõõdetakse visuaalsel hinnangul kõige laiemas kohas. Mõõtevahend asetatakse risti praoga ning mõõdetakse selle servade vaheline kaugus täpsusega 1 mm. 4.4.2. Vajadusel parandatakse mõõtmistulemust kalibreerimistulemuste parandi võrra (joonlaual - 0,1 mm). 4.5. Mõõdiste töötlemine Mõõtmistulemused protokollitakse. 4.6. Mõõtemääramatuse hindamine 4.6.1. Liitmõõtemääramatus u koosneb statistiliste meetoditega saadud liitmõõtemääramatusest uA ja muude meetoditega leitud liitmõõtemääramatusest uB ning leitav valemiga u = u 2A  uB2 . Kordusmõõtmisetel saadud mõõdiste standardhälve arvutatakse seosest 1 s= n(n  1)  ( xi  x ) 2 , kus n on korduste arv, xi on kogumi üksikväärtus, x on kogumi keskmine väärtus. Standardhälbe võib võtta võrdseks standardmääramatusega uA. Muude meetoditega leitud liitmõõtemääramatus uB iseloomustatakse standardhälvetega, mis põhinevad eeldatud tõenäosusjaotustel. Liitstandardmääramatuse u moodustavad järgmised määramatust põhjustavad grupid: a) mõõtevahendi poolt põhjustatud määramatus uMR. Aluseks võib võtta mõõtevahendi kalibreerija poolt antud mõõtemääramatuse U. Suurused tuleb üle viia standardmääramatuse tasemele, st k = 1. Reeglipäraselt on taatlemisel ja kalibreerimisel rakendatud katteteguri k väärtust 2, sel juhul uMR =  max / 2 või uMR = U/2; b) kordusmõõtmiste määramatus uREP, mis on leitav väheste, alla 5 kordamise korral järgmiselt. Kui mõõtmistulemuseks on xi, siis tuleb võtta aluseks mõõtetulemuste erinevuspiir xt =xmax - xmin ja eeldades tulemuste ristkülikjagunemist on standardmääramatus: uREP = xt / 2 3 ; c) lugemi võtmise määramatuse uRE (s.h. resolutsiooni ja parallaksi viga) hinnangu aluseks võib võtta analoognäituri juhul väiksema skaalajaotise väärtuse (1 jaotis) ja digitaalnäituri juhul väiksema vahe numbernäitude vahel ja arvestades ristkülikjagunemist: - analoognäituril uR = 1 skaalajaotis / 2 3 , - digitaalnäituril uR = 1 numbrisamm / 3 ; d) mõõteprotsessi /- meetodi poolt põhjustatud määramatus uF; e) keskkonnast põhjustatud määramatus uE, mis on peamiselt põhjustatud temperatuuri mõjust mõõtesüsteemile ja objektile. 4.6.2. Konkreetsete pikkusparameetrite mõõtmisel on komponentideks liitmääramatuse uB tasemel k = 1 järgmised mõjurid: - kalibreeritud/taadeldud mõõtevahendist tingitud määramatus uMR = U/2 = 0,5/2 = 0,25 mm; - lugemi võtmise, sh parallaks ja ümardamine, määramatus uRE = 1 /2 3 = 0,29 mm; - mõõteprotsessi / -meetodi poolt põhjustatud määramatus uF (algus- ja lõpp-punkti asukoha hälve, mitteparalleelsus või mitteristseis, jne), uF = 0,5 mm; TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_001_J1_Lisa 5_r1 MÕÕTEMETOODIKA (MM 11-2023) TEEKATTE PRAGUDE LAIUSE MÕÕTMISE JUHEND Koostaja: Kaimar Kinnitamine: 05.01.2023 nr 1.1-7/23/2 3/3 Kukk - mõõtevahendi näidu triiv (sõltuvalt kasutamise ajast, saadakse hooldusandmetest). Mõõteprotseduuri järgimisel on mõõteprotsessi liitmääramatus ühele mõõtmisele u = 0,65 mm, kusjuures komponendi ruudud on summeeritud ruutjuure all. 4.6.3. Laiendmääramatus k = 2 ja normaaljaotuse puhul: U = 2· 0,65 = 1,3 mm. 4.7. Tulemus Mõõtmistulemus loetakse nõuetele vastavaks mõõtemääramatuse piirides. TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_001_J1_Lisa 6_r1 MÕÕTEMETOODIKA (MM 12-2023) TEE LAIUSE, TEEKATTES OLEVA AUGU LÄBIMÕÕDU, ALUSE- JA LUMEKIHI PAKSUSE, LUMEVALLI KÕRGUSE NING LIIKLEMISEKS VAJALIKU VERTIKAALSE VABA RUUMI MÕÕTMISE JUHEND Koostaja: Kaimar Kinnitamine: 05.01.2023 nr 1.1-7/23/2 1/4 Kukk SISUKORD 1. EESMÄRK ...................................................................................................................................1 2. KÄSITLUSALA. ..........................................................................................................................1 3. SEOTUD DOKUMENDID ..........................................................................................................1 4. MÕÕTEMEETOD ........................................................................................................................1 1. EESMÄRK Kirjeldada tee laiuse, teekattes oleva augu läbimõõdu, aluse- ja lumekihi paksuse, lumevalli kõrguse ning liiklemiseks vajaliku vertikaalse vaba ruumi mõõtmine riikliku järelevalve teostamisel. 2. KÄSITLUSALA Käesolev juhend käsitleb tee, teekatte, sõiduraja, teepeenra ja eraldusriba laiuse; tees oleva augu läbimõõdu; alusekihi paksuse; lumekihi paksuse, lumevalli kõrguse ja liiklemiseks vajaliku vaba ruumi kõrguse mõõtmist. 3. SEOTUD DOKUMENDID  Mõõteseadus  Majandus- ja taristuministri 13.12.2018. a määrus nr 64 “Nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtja erialasele pädevusele ning pädevuse hindamise ja tõendamise kord”  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/32/EL mõõtevahendite turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta  Majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määrus nr. 92 „Tee seisundinõuded”  Majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määrus nr. 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ 4. MÕÕTEMEETOD 4.1. Objekti vastuvõtmine mõõtmiseks Mõõtja fikseerib mõõtmise asukoha. 4.2. Kasutatavad seadmed Nõuded mõõtevahenditele 1) mõõdulint: jaotiseväärtus vähemalt 1 mm, mõõteulatus peab tagama pikkusmõõtme mõõtmise ilma mõõtevahendit edasi tõstmata. 2) teleskoopmõõtelatt: jaotiseväärtus vähemalt 1 cm, nimipikkus vähemalt 5 m. 3) metalljoonlaud: jaotiseväärtus 1 mm. TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_001_J1_Lisa 6_r1 MÕÕTEMETOODIKA (MM 12-2023) TEE LAIUSE, TEEKATTES OLEVA AUGU LÄBIMÕÕDU, ALUSE- JA LUMEKIHI PAKSUSE, LUMEVALLI KÕRGUSE NING LIIKLEMISEKS VAJALIKU VERTIKAALSE VABA RUUMI MÕÕTMISE JUHEND Koostaja: Kaimar Kinnitamine: 05.01.2023 nr 1.1-7/23/2 2/4 Kukk 4.2.1. Mõõdulindiga mõõdetavad pikkusmõõtmed: Jrk nr Mõõdetav objekt Mõõteulatus 1 Tee, teekatte, sõiduraja, teepeenra ja eraldusriba laius (0,2 ÷ 20) m 2 Teekattes oleva augu läbimõõt 1 cm ÷ 3 m 3 Killustiku- või stabliseeritud katendikihi paksus (5 ÷ 100) cm 4.2.2. Metalljoonlauaga mõõdetavad kõrgusmõõtmed: Jrk nr Mõõdetav objekt Mõõteulatus 4 Lumekihi paksus (3 ÷ 50) cm 5 Teeäärne lumevall (3 ÷ 100) cm 4.2.3. Teleskoopmõõtelatiga mõõdetavad pikkusmõõtmed: Jrk nr Mõõdetav objekt Mõõteulatus 6 Liiklemiseks vajaliku vertikaalse vaba ruumi mõõtmine (1 ÷ 5) m 4.3. Ettevalmistustööd Mõõtmisi teostatakse mõõdulindiga või teleskoopmõõtelatiga või joonlauaga. Mõõdulindiga mõõtmiseks kasutatakse mõõdetava objekti pikkusest pikemat mõõdulinti. 4.4. Mõõtmine 4.4.1. Mõõdulindiga mõõtmisel tuleb see paigaldada rööbiti mõõdetava pikkusmõõtmega ja paralleelselt aluspinnaga. Mõõdulint ei tohi olla keerdunud. Mõõdulindi pingutusjõud mõõtmisel ei tohi ületada mõõteriistale märgitut, kuid mitte üle 20 N (2kg). a) Augu suurim läbimõõt (pikkusmõõt). Visuaalselt hinnatakse augu suurim läbimõõt ja mõõdulindiga mõõdetakse augu servade vaheline kaugus. Läbimõõdu mõõtmine mõõdulindiga (pikkusmõõt). Ümardatakse lähima sentimeetrini. b) Tee, sõiduraja, teepeenra ja eraldusriba laiust mõõdetakse mõõdulindiga. Ümardatakse lähima sentimeetrini. c) Alusekihi paksus. Aluse või selle kiht eemaldatakse osaliselt nii, et tekiks kogu alust või kihti läbiv auk. Augu ülemised servad puhastatakse lahtisest materjalist, servadele asetatakse mõõtelatt ning mõõdetakse mõõtelati alumise pinna ja killustikaluse või stabiliseeritud aluse alumise serva vaheline kaugus. Ümardatakse lähima sentimeetrini. 4.4.2. Teleskoopmõõtelatiga liikumiseks vaba ruumi mõõtmine. Teleskoopmõõtelatt asetatakse vertikaalselt teekatte pinnale ning mõõdetakse teekatte pinna ja teekatte kohal asetseva takistuse vaheline kõrgus. Ümardatakse lähima sentimeetrini. 4.4.3. Lumekihi paksust mõõdetakse jäiga metallist joonlauaga. Joonlaud surutakse lume sisse kuni teekatteni ja määratakse teekatte pinna ja lumekihi mõttelise tasapinna vaheline kõrgus. Ümardatakse lähima sentimeetrini. 4.4.4. Lumevalli kõrgust mõõdetakse jäiga metallist joonlauaga. Joonlaud surutakse lumevalli sisse kuni maapinnani ja määratakse maapinna ja lumevalli mõttelise tasapinna vaheline kõrgus. Ümardatakse lähima sentimeetrini. TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_001_J1_Lisa 6_r1 MÕÕTEMETOODIKA (MM 12-2023) TEE LAIUSE, TEEKATTES OLEVA AUGU LÄBIMÕÕDU, ALUSE- JA LUMEKIHI PAKSUSE, LUMEVALLI KÕRGUSE NING LIIKLEMISEKS VAJALIKU VERTIKAALSE VABA RUUMI MÕÕTMISE JUHEND Koostaja: Kaimar Kinnitamine: 05.01.2023 nr 1.1-7/23/2 3/4 Kukk 4.5. Mõõdiste töötlemine Mõõtmistulemused protokollitakse. 4.6. Mõõtemääramatuse hindamine 4.6.1. Liitmõõtemääramatus u koosneb statistiliste meetoditega saadud liitmõõtemääramatusest uA ja muude meetoditega leitud liitmõõtemääramatusest uB ning leitav valemiga u = u 2A  uB2 . Kordusmõõtmistel saadud mõõdiste standardhälve arvutatakse seosest 1 s= n(n  1)  ( xi  x ) 2 , kus n on korduste arv, xi on kogumi üksikväärtus, x on kogumi keskmine väärtus. Standardhälbe võib võtta võrdseks standardmääramatusega uA. Muude meetoditega leitud liitmõõtemääramatus uB iseloomustatakse standardhälvetega, mis põhinevad eeldatud tõenäosusjaotustel. Liitstandardmääramatuse u moodustavad järgmised määramatust põhjustavad grupid: d) mõõtevahendi poolt põhjustatud määramatus uMR. Aluseks võib võtta taadeldud mõõtevahendist tuleneva või kalibreerija poolt antud mõõtemääramatuse U. Suurused tuleb üle viia standardmääramatuse tasemele, s.t. k = 1. Reeglipäraselt on taatlemisel ja kalibreerimisel rakendatud katteteguri k väärtust 2, sel juhul uMR =  max / 2 või uMR = U/2; e) kordusmõõtmiste määramatus uREP, mis on leitav väheste, alla 5 kordamise korral järgmiselt. Kui mõõtmistulemuseks on xi, siis tuleb võtta aluseks mõõtetulemuste erinevuspiir xt =xmax - xmin ja eeldades tulemuste ristkülikjagunemist on standardmääramatus: uREP = xt / 2 3 ; f) lugemi võtmise määramatuse uRE (s.h. resolutsiooni ja parallaksi viga) hinnangu aluseks võib võtta analoognäituri juhul väiksema skaalajaotise väärtuse (1 jaotis) ja digitaalnäituri juhul väiksema vahe numbernäitude vahel ja arvestades ristkülikjagunemist: - analoognäituril uR = 1 skaalajaotis / 2 3 , - digitaalnäituril uR = 1 numbrisamm / 3 ; g) mõõteprotsessi /- meetodi poolt põhjustatud määramatus uF; h) keskkonnast põhjustatud määramatus uE, mis on peamiselt põhjustatud temperatuuri mõjust mõõtesüsteemile ja objektile. 4.6.2. Konkreetsete pikkusparameetrite mõõtmisel on komponentideks liitmääramatuse uB tasemel k = 1 järgmised mõjurid: a) taadeldud mõõtevahendist tulenev laiendmääramatus uMR = U/2 = 0,26/2 = 0,13 cm; b) lugemi võtmise määramatus, uRE = 1 /2 3 = 0,29 cm; c) mõõteprotsessi / -meetodi poolt põhjustatud määramatus uF (algus- ja lõpp-punkti asukoha hälve, mitteparalleelsus või mitteristseis, jne), uF = 1 cm; d) keskkonnast põhjustatud määramatus, uC = 0,5 cm; e) mõõtevahendi näidu triiv (sõltuvalt kasutamise ajast, saadakse hooldusandmetest). TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_001_J1_Lisa 6_r1 MÕÕTEMETOODIKA (MM 12-2023) TEE LAIUSE, TEEKATTES OLEVA AUGU LÄBIMÕÕDU, ALUSE- JA LUMEKIHI PAKSUSE, LUMEVALLI KÕRGUSE NING LIIKLEMISEKS VAJALIKU VERTIKAALSE VABA RUUMI MÕÕTMISE JUHEND Koostaja: Kaimar Kinnitamine: 05.01.2023 nr 1.1-7/23/2 4/4 Kukk Mõõteprotseduuri järgimisel on mõõteprotsessi liitmääramatus ühele mõõtmisele järgnevad: - tee, sõiduraja, teepeenra, lumevalli kõrguse ja eraldusriba laiuse mõõtmise korral u = 1,4 cm, - teekattes oleva augu läbimõõdu, aluse või selle kihi paksuse, lumekihi paksuse ja liiklemiseks vajaliku vertikaalse vaba ruumi mõõtmise korral u = 1,1 cm. Seejuures on komponendi ruudud summeeritud ruutjuure all. 4.6.3. Laiendmääramatus k = 2 ja normaaljaotuse puhul: - tee, sõiduraja, teepeenra ja eraldusriba laiuse ning teekattes oleva prao pikkuse mõõtmise korral U = 2,8 cm, - teekattes oleva augu läbimõõdu, aluse või selle kihi paksuse, lumekihi paksuse, lumevalli kõrguse ja liiklemiseks vajaliku vertikaalse vaba ruumi mõõtmise korral U = 2,2 cm. 4.7. Tulemus Mõõdulindi, metalljoonlaua ja teleskoopmõõtelatiga mõõtmisel saadud mõõtetulemus loetakse nõuetele vastavaks mõõtemääramatuse piirides. TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_001_J1_Lisa 7_r1 MÕÕTEMETOODIKA (MM 13-2023) TEEL VAHEMAADE MÕÕTMISE JUHEND Koostaja: Kaimar Kinnitamine: 05.01.2023 nr 1.1-7/23/2 1/3 Kukk SISUKORD 1. EESMÄRK ...................................................................................................................................1 2. KÄSITLUSALA. ..........................................................................................................................1 3. SEOTUD DOKUMENDID ..........................................................................................................1 4. MÕÕTEMEETOD ........................................................................................................................1 1. EESMÄRK Kirjeldada vahemaa mõõtmist teel riikliku järelevalve teostamisel. 2. KÄSITLUSALA Käesolev juhend käsitleb vahemaa mõõtmist teel, mis on vajalik teel või tee kaitsevööndis asuva objekti asukoha piisava täpsusega määratlemiseks. 3. SEOTUD DOKUMENDID  Mõõteseadus  Majandus- ja taristuministri 13.12.2018. a määrus nr 64 “Nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtja erialasele pädevusele ning pädevuse hindamise ja tõendamise kord”  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/32/EL mõõtevahendite turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta  Majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määrus nr. 92 „Tee seisundinõuded”  Majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määrus nr. 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ 4. MÕÕTEMEETOD 4.1. Objekti vastuvõtmine mõõtmiseks Mõõtja protokollib mõõtmise asukoha looduses asuva püsiva(te) objekti(de) või sellega seotud mõõtmis(t)e alguspunkti abil. Kaugused püsivast objektist või alguspunktist mõõdetakse taadeldud või kalibreeritud mõõteseadmega. Vajadusel mõõtmiskoht märgistatakse. 4.2. Kasutatavad seadmed Nõuded mõõtevahenditele: 1) mõõdulint: jaotiseväärtus vähemalt 1 dm, mõõteulatus kuni 50 m. 2) distantsmõõteratas: jaotiseväärtus vähemalt 1 dm, mõõteulatus kuni 500 m. 3) teepikkusmõõtur ELTRIP: jaotisväärtus vähemalt 1m, mõõteulatus kuni 10 000 m, laiendmääramatus maksimaalselt 6 meetrit 1 kilomeetri kohta. Sõiduki vedava telje rehvi mustri sügavuse vähenemine aastas ei tohi ületada 2 mm, rehvi mustri sügavust kontrollitakse kord kvartalis. Kui rehvi kulumine ületab lubatut, tuleb seade kalibreerida kindlaksmääratud teelõigul ja vajadusel justeerida. TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_001_J1_Lisa 7_r1 MÕÕTEMETOODIKA (MM 13-2023) TEEL VAHEMAADE MÕÕTMISE JUHEND Koostaja: Kaimar Kinnitamine: 05.01.2023 nr 1.1-7/23/2 2/3 Kukk 4.3. Ettevalmistustööd Mõõtmisi teostatakse taadeldud mõõdulindi või distantsmõõterattaga või kalibreeritud teepikkusmõõturiga. Kui mõõtmisi teostatakse mõõteseadmega, millele tootja on andnud kasutusjuhendi, tuleb enne mõõtmiste algust kontrollida mõõteseadme vastavust tootja kasutusjuhendi hooldustingimustele. 4.4. Mõõtmine 4.4.1. Mõõdulindiga mõõtmisel tuleb see paigaldada rööbiti mõõdetava pikkusmõõtmega ja paralleelselt aluspinnaga. Mõõdulint ei tohi olla keerdunud. Mõõdulindi pingutusjõud mõõtmisel ei tohi ületada mõõteriistale märgitut, kuid mitte üle 20 N (2kg). Ümardatakse lähima dm-ni. 4.4.2. Distantsmõõterattaga mõõtmisel järgitakse tootja kasutusjuhendit. Enne mõõtmise algust tuleb alguspunktis mõõteratta näidik nullida või kanda mõõtmisprotokolli mõõtmise alguspunkti näit. Mõõterattaga sõidetakse mõõdetav vahemaa läbi ja tulem võetakse mõõteratta näidikult. 4.4.3. Teepikkusmõõturiga mõõtmisel tuleb sõita auto esiratastega (või mõne muu sõiduki osaga) mõõtmise alguspunkti ja nullida mõõdikunäit teepikkusmõõturi ekraanil. Peale mõõdetava vahemaa läbimist ja auto seisma jäämist fikseeritakse auto esirataste (või eelnevalt valitud sõiduki osa) asukohas mõõdistamise lõpp-punkt ja võetakse teepikkusmõõturi ekraanilt mõõdikunäit. 4.5. Mõõdiste töötlemine Mõõtmistulemused protokollitakse. 4.6. Mõõtemääramatuse hindamine 4.6.1. Liitmõõtemääramatus u koosneb statistiliste meetoditega saadud liitmõõtemääramatusest uA ja muude meetoditega leitud liitmõõtemääramatusest uB ning leitav valemiga u = u 2A  uB2 . Kordusmõõtmisetel saadud mõõdiste standardhälve arvutatakse seosest 1 s= n(n  1)  ( xi  x ) 2 , kus n on korduste arv, xi on kogumi üksikväärtus, x on kogumi keskmine väärtus. Standardhälbe võib võtta võrdseks standardmääramatusega uA. Muude meetoditega leitud liitmõõtemääramatus uB iseloomustatakse standardhälvetega, mis põhinevad eeldatud tõenäosusjaotustel. Liitstandardmääramatuse u moodustavad järgmised määramatust põhjustavad grupid: a) mõõtevahendi poolt põhjustatud määramatus uMR. Aluseks võib võtta taadeldud mõõtevahendist tuleneva või kalibreerija poolt antud mõõtemääramatuse U. Suurused tuleb üle viia standardmääramatuse tasemele, s.t. k = 1. Reeglipäraselt on taatlemisel ja kalibreerimisel rakendatud katteteguri k väärtust 2, sel juhul uMR =  max / 2 või uMR = U/2; b) kordusmõõtmiste määramatus uREP, mis on leitav väheste, alla 5 kordamise korral järgmiselt. Kui mõõtmistulemuseks on xi, siis tuleb võtta aluseks mõõtetulemuste TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_001_J1_Lisa 7_r1 MÕÕTEMETOODIKA (MM 13-2023) TEEL VAHEMAADE MÕÕTMISE JUHEND Koostaja: Kaimar Kinnitamine: 05.01.2023 nr 1.1-7/23/2 3/3 Kukk erinevuspiir xt =xmax - xmin ja eeldades tulemuste ristkülikjagunemist on standardmääramatus: uREP = xt / 2 3 ; c) lugemi võtmise määramatuse uRE (s.h. resolutsiooni ja parallaksi viga) hinnangu aluseks võib võtta analoognäituri juhul väiksema skaalajaotise väärtuse (1 jaotis) ja digitaalnäituri juhul väiksema vahe numbernäitude vahel ja arvestades ristkülikjagunemist: - analoognäituril uR = 1 skaalajaotis / 2 3 , - digitaalnäituril uR = 1 numbrisamm / 3 ; d) mõõteprotsessi /- meetodi poolt põhjustatud määramatus uF; e) keskkonnast põhjustatud määramatus uE, mis on peamiselt põhjustatud temperatuuri mõjust mõõtesüsteemile ja objektile. 4.6.2. Konkreetsete pikkusparameetrite mõõtmisel mõõdulindiga on komponentideks liitmääramatuse uB tasemel k = 1 järgmised mõjurid: a) taadeldud mõõtevahendist tulenev laiendmääramatus uMR = U/2 = 0,51/2 = 0,25 cm; b) lugemi võtmise määramatus, uRE = 1 /2 3 = 0,29 cm; c) mõõteprotsessi / -meetodi poolt põhjustatud määramatus uF (algus- ja lõpp-punkti asukoha hälve, mitteparalleelsus või mitteristseis, jne), uF = 5 cm; d) keskkonnast põhjustatud määramatus, uC = 4,5 cm e) mõõtevahendi näidu triiv (sõltuvalt kasutamise ajast, saadakse hooldusandmetest). Mõõteprotseduuri järgimisel on mõõteprotsessi liitmääramatus ühele mõõtmisele u = 6,8 cm. Seejuures on komponendi ruudud summeeritud ruutjuure all. 4.6.3. Konkreetsete pikkusparameetrite mõõtmisel distantsmõõterattaga on komponentideks liitmääramatuse uB tasemel k = 1 järgmised mõjurid: a) taadeldud mõõtevahendist tulenev laiendmääramatus uMR = U/2 = 0,01/2 = 0,005 m; b) lugemi võtmise määramatus, uRE = 1 /2 3 = 0,06 m; c) mõõteprotsessi / -meetodi poolt põhjustatud määramatus uF (algus- ja lõpp-punkti asukoha hälve, mitteparalleelsus või mitteristseis, jne), uF = 0,2 m; d) mõõtevahendi näidu triiv (sõltuvalt kasutamise ajast, saadakse hooldusandmetest). Mõõteprotseduuri järgimisel on mõõteprotsessi liitmääramatus ühele mõõtmisele u = 0,14 m. Seejuures on komponendi ruudud summeeritud ruutjuure all. 4.6.4. Konkreetsete pikkusparameetrite mõõtmisel teepikkusmõõturiga on komponentideks liitmääramatuse uB tasemel k = 1 järgmised mõjurid: a) kalibreeritud mõõtevahendist tulenev laiendmääramatus uMR = U/2 = 2,8/2 = 1,4 m; b) lugemi võtmise määramatus, uRE = 1 /2 3 = 0,6 m; c) mõõteprotsessi/-meetodi poolt põhjustatud määramatus uF (algus- ja lõpp-punkti asukoha hälve, mitteparalleelsus või mitteristseis, jne), uF = 1 m; d) rehvi kulumisest tingitud mõõtevahendi näidu triiv 0,6% mõõdetud vahemaast meetrites (L). Mõõteprotseduuri järgimisel on mõõteprotsessi liitmääramatus ühele mõõtmisele u = 1,8 m. Seejuures on komponendi ruudud summeeritud ruutjuure all. 4.6.5. Laiendmääramatus k = 2 ja normaaljaotuse puhul: a) vahemaa teel mõõdulindiga mõõtes U = 14 cm, b) vahemaa teel mõõterattaga mõõtes U = 5 m, c) vahemaa teel teepikkusmõõturiga mõõtes U= 4+0,006*L, m. 4.7. Tulemus Mõõtmisel saadud mõõtetulemus loetakse nõuetele vastavaks mõõtemääramatuse piirides. TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_001_J1_r3 MÕÕTMISE JA MÕÕTJA ERIALASE PÄDEVUSE HINDAMISE KÄSIRAAMAT Kinnitamine: 26.01.2026 nr 1.1-7/26/13 Koostaja: Siim Jaksi 1/14 SISUKORD 1. ÜLDINE INFO MÕÕTMISEST JA AMETI STRUKTUURIST ................................................2 2. MÕÕTMISE KVALITEEDISÜSTEEM .....................................................................................3 3. MÕÕTMISE KVALITEEDISÜSTEEMI DOKUMENTATSIOON ...........................................4 4. MÕÕTMISE KVALITEEDISÜSTEEMI ÜLEVAATUSED ......................................................5 5. PERSONAL .................................................................................................................................5 6. MÕÕTEVAHENDID...................................................................................................................6 7. MÕÕTEMETOODIKAD.............................................................................................................8 8. MÕÕTMISOBJEKTI KÄSITLEMINE MÕÕTMISTE KÄIGUS ..............................................8 9. PRETENSIOONID JA APELLATSIOONID ..............................................................................9 10. RUUMID JA KESKKONNA TINGIMUSED ..........................................................................10 Lisa A. Mõõtjate pädevuse registri blanketi näidis ............................................................................11 Lisa B. Mõõtevahendite registri blanketi näidis.................................................................................12 Lisa C. Mõõtemetoodikate registri blanketi näidis ............................................................................13 Lisa D. Võrdlusmõõtmiste protokolli blanketi näidis ........................................................................14 TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_001_J1_r3 MÕÕTMISE JA MÕÕTJA ERIALASE PÄDEVUSE HINDAMISE KÄSIRAAMAT Kinnitamine: 26.01.2026 nr 1.1-7/26/13 Koostaja: Siim Jaksi 2/14 1. ÜLDINE INFO MÕÕTMISEST JA AMETI STRUKTUURIST 1.1. Mõõtmise eest vastutav isik ja tema asukoht struktuuris Transpordiameti (edaspidi TRAM) mõõtmise kvaliteedi ja mõõtjate pädevuse eest vastutab ameti teehoiuteenistuse järelevalve osakonna juhataja. 1.2. Mõõtmise ja mõõtja erialase pädevuse kvaliteedipoliitika TRAM mõõtmise ja mõõtja erialase pädevuse kvaliteedipoliitika peab tagama teedel tehtavate mõõdistamiste usaldusväärsuse. Eesmärk on tagada teedel vigadeta mõõtmine läbi koolitatud ja professionaalse personali, kes tegutsevad selge, kindlaksmääratud korra alusel. Teedealaseid mõõdistamisi avalikel teedel teostavad teehoiuteenistuse järelevalve osakonna töötajad, eesmärgiga tagada mõõtmiste usaldusväärsus ning mõõtmistulemuste jälgitavus. 1.3. Ameti juhtimine ja struktuur TRAM-i tegevust juhib ja põhimäärusega ettenähtud tegevfunktsioonide täitmise eest vastutab peadirektor. TRAM-i tegevusvaldkondi kureerivad direktorid, kellele alluvad osakonnad, mida juhivad osakonna juhid. Järelevalve osakond asub teehoiuteenistuse direktori alluvuses. Ajakohane TRAM-i struktuuri skeem on leitav TRAM kodulehel www.transpordiamet.ee. Mõõtmisi teostavad TRAM mõõtjad, kelle mõõtja pädevus on toodud TRAM mõõtjate pädevuse registris. Registrit peab teehoiuteenistuse järelevalve osakonna teenistuja tehes kandeid vastava info laekumisel. Ametikoha vastutusala ja tööülesanded teeb mõõtjale teatavaks otsene juht ametijuhendite tutvustamisel. Kõik mõõtjad vastutavad oma töö kvaliteetse sooritamise eest. 1.4. Mõõtmiste teostamise tingimused. Menetlusosalise õigused mõõtmistel Järelevalvemenetluse käigus antakse menetlusosalisele võimalus viibida mõõtmiste juures. Mõõtmisprotokoll edastatakse menetlusosalisele, kelle on õigus esitada parandusettepanekuid ja vastuväiteid. Menetlusosalisel on õigus tutvuda mõõtmisprotokolli(de)ga. 1.5. Mõõtmiste teostamine TRAM teostab teedealaseid mõõtmisi:  teede gabariitmõõtmete; tees olevate aukude sügavuse ja läbimõõdu; teekatte kalde; teekattes olevate ebatasasuste; teepeenarde kõrguste; teekattes olevate roobaste sügavuse ja pragude laiuse; rohu kõrguse; liiklemiseks vaba ruumi; külgnähtavuse; tehnovõrgu kaevu kaane või kape ja teekatte kõrguste erinevuse; tee äärse kruusa- või pinnasevalli kõrguse; lumekihi paksuse; lumevalli kõrguse; lumevallide vahekauguse; kinnisõidetud lumes või karedas jääs roopa sügavuse ja ebatasasuse; aluse või selle kihtide paksuse mõõtmist. 1.6. Konfidentsiaalsuse tagamine Mõõtja tagab mõõtmise käigus saadud informatsiooni sh isikuandmete konfidentsiaalsuse, millega seotud nõudeid tuleb täita kõigil ameti teenistujatel. Konfidentsiaalsed tööalased dokumendid ja andmed peavad olema adekvaatsete meetmetega (s.h. turvaparoolid) arvutites, kaitstud kõrvaliste isikute juurdepääsu eest. TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_001_J1_r3 MÕÕTMISE JA MÕÕTJA ERIALASE PÄDEVUSE HINDAMISE KÄSIRAAMAT Kinnitamine: 26.01.2026 nr 1.1-7/26/13 Koostaja: Siim Jaksi 3/14 1.7. Mõõtmiste teostamise õiguslik alus Mõõtja tegevuse aluseks on:  Liiklusseadus;  Mõõteseadus;  Majandus- ja taristuministri 20.12.2018 määrus nr 66 „Mõõtevahendite riigisisese tüübikinnitustunnistuse taotlemise, andmise, muutmise, kehtetuks tunnistamise ja selle kehtivusaja pikendamise ning legaalmetroloogilise ekspertiisi kord“;  Majandus- ja taristuministri 18.12.2018 määrus nr 65 „Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded1“;  Majandus- ja taristuministri 13.12.2018 määrus nr 64 „Nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtja erialasele pädevusele ning pädevuse hindamise ja tõendamise kord“;  Ehitusseadustik;  Majandus- ja taristuministri 18.07.2015 määrus nr 92 „Tee seisundinõuded“;  Majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määrus nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“. 2. MÕÕTMISE KVALITEEDISÜSTEEM TRAM mõõtmise kvaliteedisüsteem vastab majandus- ja taristuministri 13.12.2018 määruse nr 64 „Nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtja erialasele pädevusele ning pädevuse hindamise ja tõendamise kord“ nõuetele. Kvaliteedisüsteem tagab mõõtmise teenuse vastavuse seadusandlusest tulenevatele nõuetele ning püsivalt nõutavale kvaliteedile. Mõõtmise kvaliteedisüsteem koosneb:  mõõtmise ja mõõtja hindamise käsiraamatust;  mõõtmisi reguleerivatest õigusaktidest;  ameti sisestest kvaliteedi tagamise protseduuridest, mõõteseadmete kasutusjuhenditest, mõõtemetoodikatest;  määratletud vastutustest/vastutajatest läbiviidavate tegevuste eest;  mõõtmise kvaliteedi kontrollimisest. Mõõtmise kvaliteedisüsteemi hoiab ajakohasena mõõtmise kvaliteedi ja mõõtjate pädevuse eest vastutav isik, kes kontrollib regulaarselt, et mõõtmiste kvaliteedi tagamine toimub vastavuses käsiraamatus kirjeldatuga. Puuduste ilmnemisel, rakendab ta otsekoheselt meetmeid olukorra parandamiseks. Meetmed peavad sisaldama eelnevat hinnangut kvaliteedisüsteemi parendamise vajalikkusele. 2.1. Käsiraamat Käsiraamat on digitaalses vormis ning kinnitatakse elektrooniliselt dokumendihaldussüsteemis. Käsiraamatu koostamist, väljaandmist ning sellesse jooksvate muudatuste ettepanekute tegemist korraldab vastutav isik, arvestades töötajate esitatud ettepanekutega. Käsiraamatu väljaandmine kehtestatakse vastavalt ameti sisekorras sätestatud rakendamise korrale. Käsiraamat on avatud kasutamiseks kõigile ameti teenistujatele ning teistele huvigruppidele. Käsiraamatusse muudatuste sisseviimise õigus on vastutaval isikul, kes tagab sisse viidud muudatuste õigsuse. Muudatuste korral tehakse uus versioon käsiraamatust. Pärast siseauditit tehakse vajadusel muudatused käsiraamatusse ja uuendatakse käsiraamatu versiooni number. TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_001_J1_r3 MÕÕTMISE JA MÕÕTJA ERIALASE PÄDEVUSE HINDAMISE KÄSIRAAMAT Kinnitamine: 26.01.2026 nr 1.1-7/26/13 Koostaja: Siim Jaksi 4/14 3. MÕÕTMISE KVALITEEDISÜSTEEMI DOKUMENTATSIOON 3.1. Mõõtmise kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon Mõõtja kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon jaguneb kahte alltoodud põhigruppi, millised omavad vastavaid tähistusi:  KT_001_J1_Mõõtmise ja mõõtja erialase pädevuse hindamise käsiraamat;  Mõõtemetoodikad: o KT_001_J1_Lisa 1_Augu sügavuse, valli kõrguse, teekatte ja tugipeenra_kaevu kaane kõrguste erinevuse mõõtmise juhend (MM 07-2023); o KT_001_J1_Lisa 2_Digitaalse kaldelatiga kalde mõõtmise juhend (MM 08-2023); o KT_001_J1_Lisa 3_Teega külgneva objekti kauguse, külgnähtavuse, lumevallide mõõtmise juhend (MM 09-2023); o KT_001_J1_Lisa 4_Ebatasasuste ja roopa sügavuse mõõtmise juhend (MM 10-2023); o KT_001_J1_Lisa 5_Teekatte pragude mõõtmise juhend (MM 11-2023); o KT_001_J1_Lisa 6_Tee laiuse, augu läbimõõdu, teelõigu pikkuse ning kihi paksuse mõõtmise juhend (MM 12-2023); o KT_001_J1_Lisa 7_Teel vahemaade mõõtmise juhend (MM 13-2023). 3.2. Dokumentatsiooni vormistamine Dokumentatsioon vormistatakse ühtsetel alustel vastavalt ameti dokumentide haldamise korrale (TT_04_K1). 3.3. Dokumentatsiooni hoidmine Mõõtmisega seotud dokumentatsioon on ameti dokumendihaldussüsteemis. Dokumendid on nende kasutajatele kättesaadavad. 3.4. Dokumentatsiooni arhiveerimine Kõik konkreetset tellimust käsitlevad mõõtmise dokumendid süstematiseeritakse ja säilitatakse, dokumendid arhiveeritakse kohe pärast tööde lõpetamist. Kõik dokumendid on digitaalsed (v.a ohu ilmnemisel vormistatud kirjalikud mõõteprotokollid), dokumentide arhiveerimise tingimuste tagamise eest (sh elektroonsel andmekandjal varukoopiate valmistamise eest) vastutab infotehnoloogia osakond. Dokumente säilitatakse vastavalt TRAM liigitusskeemi (TT_04_K2) järgi. 3.5. Andmebaasid Igasugune kõrvaliste isikute juurdepääs riiklikule andmebaasile on ametis välistatud asjakohaste meetmetega. Andmebaasi andmetele juurdepääsu administreerimise eest vastutab infotehnoloogia osakond. Teedealaste mõõtmiste dokumendid registreeritakse ameti dokumendihaldussüsteemis. TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_001_J1_r3 MÕÕTMISE JA MÕÕTJA ERIALASE PÄDEVUSE HINDAMISE KÄSIRAAMAT Kinnitamine: 26.01.2026 nr 1.1-7/26/13 Koostaja: Siim Jaksi 5/14 4. MÕÕTMISE KVALITEEDISÜSTEEMI ÜLEVAATUSED 4.1. Siseaudit Vajadusel teostab teehoiuteenistuse järelevalve osakonna juhataja protsessi põhist vastavusauditit, kuid mitte harvem kui kord kahe aasta jooksul. Mõõtmise protsesside kirjeldused on Lisa C-s nimetatud mõõtemetoodikates. Siseauditi tulemused moodustavad mõõtetegevuse kvaliteedisüsteemi muutmisettepanekute põhilise sisendi. Auditeerimise käigus avastatud mittevastavused fikseeritakse siseauditi kohta koostatud protokollis. Protokollis määratakse mittevastavuste kõrvaldamise tähtajad ning vajalikud korrigeerivad tegevused. Mõõtetegevuse jätkuva usaldusväärsuse tagamiseks tehakse mõõtetegevuse audit vähemalt kord kahe aasta jooksul. Auditi tulemused ja kvaliteedisüsteemi muutmisettepanekud fikseeritakse ülevaatuse aktis. Auditis käsitletakse järgmisi küsimusi:  personal;  kaebused;  võrdlusmõõtmised;  siseauditi tulemused;  parendusvõimalused (uued seadmed);  muutuvate olude mõjud (seadusandlus, IT). 4.2. Korrigeerivad tegevused Kliendi põhjendatud pretensioon või siseauditi käigus selgunud mittevastavuste korral selgitatakse välja põhjused ja määratakse korrigeerivad tegevused. Korrigeerivate tegevuste sisu ja läbiviimise tähtajad märgitakse aktis/protokollis ja vajadusel vormistatakse teehoiuteenistuse direktori käskkirjaga. 5. PERSONAL 5.1. TRAM mõõtja koolitus 5.1.1. Esmane koolitusõpe Iga uus mõõtja tutvub iseseisvalt ühe kuu jooksul tööle asumise momendist mõõtmise kvaliteedisüsteemi dokumentatsiooniga (käsiraamat, protseduurid, juhendid, mõõtevahendid ja nende kasutusjuhendid jms). Uue mõõtja vajalik lisapädevus mõõtja ülesannete täitmisele asumiseks tagatakse vastava väljaõppega. Uued töötajad läbivad esimese töökuu jooksul mõõtmise ja mõõtja erialase pädevuse hindamise kvaliteedialase sisekoolituse. Selleks ajaks määratakse uuele töötajale juhendaja. Kvaliteedialane sisekoolitus hõlmab järgmiste momentide tundma õppimist:  käesolev käsiraamat ja selle täiendavad juhendid;  töötaja käitumine mõõtmise teostamisel;  mõõteriistade käsitlemine;  mõõtetulemuste vormistamine. Uue mõõtja atesteerimisel peab atesteeritav teostama proovitöö ja vormistama mõõteprotokolli. Väljaõppe läbiviimine dokumenteeritakse. Töötajate pädevuse säilitamine ja tõstmine tagatakse vastava täiendõppekava realiseerimisega. TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_001_J1_r3 MÕÕTMISE JA MÕÕTJA ERIALASE PÄDEVUSE HINDAMISE KÄSIRAAMAT Kinnitamine: 26.01.2026 nr 1.1-7/26/13 Koostaja: Siim Jaksi 6/14 Mõõtja ametikohustused on kirjeldatud ametijuhendiga. Mõõtja teadmisi hinnatakse atesteerimisel ning tulemused dokumenteeritakse. Mõõtja lubatakse iseseisvale tööle, kui ettevalmistava perioodi tulemused on positiivsed ning ta omandab ametikohale vajalikele teadmistele lisaks mõõtja kvalifikatsiooni. 5.1.2. Täiendõpe Sisaldab tööks vajalikke asjakohaseid teemasid, käsitleb uusi tehnilisi ja tehnoloogilisi lahendusi, muudatusi normatiivsetes õigusaktides ja mõõtemetoodikates, arvutiõpetust jmt. Täiendõppe maht ja ajad määratakse jooksva töö käigus vastavalt vajadusele. 5.2. TRAM mõõtja haridus, erialane ettevalmistus, väljaõpe ja töökogemus Pädeva mõõtja ametikohale (järelevalvespetsialist) kandideerijalt nõutakse kõrgharidust ning eelistatud on teedeinseneri kõrgharidusega kandideerijad. Iga mõõtja hariduse, erialase ettevalmistuse, väljaõppe ja töökogemuse kohta säilitatakse ameti andmeid (s.h diplomite, tunnistuste ja litsentside koopiaid) kuni mõõtja töölt lahkumiseni ameti personaliosakonnas. Andmestikus näidatakse vajadusel ära konkreetsele mõõtja omandatud töömetoodikad. TRAM mõõtjate kohta peab teehoiuteenistuse järelevalve osakond elektroonset registrit vastavalt Lisa A-s toodud blanketil märgitule. 5.3. Huvide konflikt Mõõtja peab huvide konflikti korral teavitama sellest oma vahetut juhti ning taandama end mõõtetegevusest. 5.4. TRAM mõõtja on käsiraamatu mõistes:  TRAM teehoiuteenistuse järelevalve osakonna juhataja;  TRAM teehoiuteenistuse järelevalve osakonna järelevalvespetsialist. TRAM mõõtjate pädevus on määratud ametijuhenditega. 5.5. Alltöövõtt Alltöövõttu mõõtetegevuse teostamisel ei kasutata. 6. MÕÕTEVAHENDID 6.1. Mõõtja kohustused mõõtevahendi kasutamisel Mõõtja, kes kasutab oma töös mõõtevahendit, on kohustatud:  enne iga mõõtevahendi kasutamise algust veenduma, et mõõdistamisi teostatakse taadeldud/kalibreeritud mõõtevahendiga, mille taatlemise/kalibreerimise tähtaeg ei oleks ületatud;  teostama mõõtevahendi tööeelse justeerimise, kui see on ettenähtud mõõtevahendi kasutusjuhendis;  kasutama mõõtevahendit vastavalt tema kasutusjuhendis toodud nõuetele;  hoidma mõõtevahendit ettenähtud ladustuskohas (va mõõtmise ajal) ning nõutud tingimustes;  lõpetama selle mõõtevahendiga töötamise, mis ei ole korras. Kõik mõõtevahendite taatlemis- ja kalibreerimistunnistuste originaalid säilitatakse TRAM dokumendihaldussüsteemis või järelevalve osakonna võrgukettal. TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_001_J1_r3 MÕÕTMISE JA MÕÕTJA ERIALASE PÄDEVUSE HINDAMISE KÄSIRAAMAT Kinnitamine: 26.01.2026 nr 1.1-7/26/13 Koostaja: Siim Jaksi 7/14 6.2. Mõõtevahendite register TRAM teehoiuteenistuse järelevalve osakonna juhataja on vastutav mõõtevahendite korrasoleku ja perioodilise kontrollimise eest. Mõõtevahendite perioodilise kontrollimise sageduse määramisel on aluseks võetud mõõtevahendi kasutamise sagedusest tulenevat vajadust. Mõõtevahendid kalibreeritakse ja taadeldakse tunnustatud/akrediteeritud laboris vastavalt allpool toodud sagedusele ja/või vigade/rikete ilmnemisel.  Teleskoop-mõõtelatt o mõõtevahendeid kasutatakse liiklemiseks vajaliku vertikaalse vaba ruumi mõõtmiseks; o mõõtevahendid kuuluvad taatlemisele pärast sündmust, mis võib mõjutada pikkusmõõdu geomeetriat.  Augusügavuse mõõtur o mõõtevahendit kasutatakse teekatte aukude sügavuse mõõtmiseks, kruusa- või pinnasevalli kõrguse mõõtmiseks tee servast, tugipeenra ja sõidutee katte või kindlustatud teepeenra kõrguste erinevuse ning tehnovõrgu kaevukape ja kaevukaane kõrguste erinevuse mõõtmiseks; o mõõtevahendit kalibreeritakse iga 3 (kolme) aasta tagant.  Ebatasasuse mõõdik o mõõtevahendit kasutatakse kattega ja katteta tee ebatasasuste ja roopa sügavuse mõõtmiseks; o mõõtevahendit kalibreeritakse iga 3 (kolme) aasta tagant.  Kaldemõõdik o mõõtevahendit kasutatakse tee kallete (tee konstruktsiooni kalded, tehnosüsteemide kalded, rajatiste ja konstruktsioonide kalded jne) mõõtmiseks; o mõõtevahendit kalibreeritakse iga 3 (kolme) aasta tagant.  Kaugusmõõdik (laser) o mõõtevahendit kasutatakse tee külgnähtavuse, teega külgneval alal asuva objekti ja sõiduraja serva vahelise ja lumevallide vahelise kauguse mõõtmiseks; o mõõtevahendit kalibreeritakse iga 3 (kolme) aasta tagant.  Mõõteratas o mõõtevahendit kasutatakse teel vahemaade mõõtmiseks; o mõõtevahendit kalibreeritakse iga 3 (kolme) aasta tagant.  Teepikkuse mõõtja ELTRIP o mõõtevahendit kasutatakse teel vahemaade mõõtmiseks; o mõõtevahendit kalibreeritakse iga 3 (kolme) aasta tagant. Mittekorras mõõtevahend kõrvaldatakse kasutuselt ja sellest informeeritakse haldusosakonda. Haldusosakond soetab vastavalt taotlusele nõuetele vastava mõõtevahendi. Kõik mõõtevahendid, mida kasutatakse mõõtmistel TRAM-is peavad olema kantud mõõtevahendite registrisse. Mõõtevahendite registrit peab TRAM teehoiuteenistuse järelevalve osakonna juhataja ja/või järelevalvespetsialist elektroonselt Lisa B-s toodud blanketil ning teeb sinna kandeid vastavalt laekunud informatsioonile. 6.3. Mõõtmistulemuste õigsuse jälgitavus Mõõtmistulemuste õigsuse jälgitavus tagatakse kasutatavate mõõtevahendite identifitseerimisega mõõtja ja mõõtekoha alusel mõõteprotokollides. Kui tekib kahtlus mõõtetulemuste õigsuses, tuleb sellest koheselt teatada otsesele juhile või vastutavale isikule, kes võtab vastu ühe alljärgnevatest otsustest:  teostatakse võrdlusmõõtmised teise mõõtevahendiga. Kui tulemuste erinevusest põhjustatud TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_001_J1_r3 MÕÕTMISE JA MÕÕTJA ERIALASE PÄDEVUSE HINDAMISE KÄSIRAAMAT Kinnitamine: 26.01.2026 nr 1.1-7/26/13 Koostaja: Siim Jaksi 8/14 määramatus on suurem kui määramatusehindamise juhendiga see on lubatud, loetakse mõõtevahend mitte korrasolevaks;  teedel tehtud mõõtmisel piirväärtusi rahuldavate mõõtmistulemuste korral, kui pooled mõõtmistulemusi ei vaidlusta, piirdutakse ühe mõõtmisega, mis jääb aluseks mõõtetulemuste hindamisel;  teedel tehtud mõõtmisel mitterahuldava tulemuse korral tehakse kordusmõõtmine, kui kordusmõõtmisel ületatakse juhendis toodud määramatuse piirväärtus, tuleb mõõtmisi korrata veel vähemalt 4 korda (kokku 6 mõõtmist). Kuuest mõõtmistulemusest võib jätta arvesse võtmata ühe mõõtmistulemuse, mis erineb suuremast või vähimast mõõtmistulemusest rohkem, kui on toodud juhendis. Kui mõõtmistulemuste hulgas on rohkem kui üks juhendile mittevastavat väärtust, loetakse mõõtevahend mitte korrasolevaks ja mõõtmistulemused mitteusaldatavateks. 6.4. Võrdlusmõõtmine Võrdlusmõõtmises peavad olema kaasatud kõik mõõtjad ning mõõtevahendid. Mõõtevahendite kohta tuleb vähemalt üks kord aastas teha võrdlusmõõtmine, mille kohta koostatakse võrdlusmõõtmiste protokoll (vt Lisa D). 7. MÕÕTEMETOODIKAD 7.1. Metoodikate loetelu ja nende kättesaadavus Kasutatavate metoodikate loetelu on toodud TRAM metoodikate registri Lisas C. Mõõtemetoodikad on igale mõõtjale kättesaadavad elektroonilisel kujul. Tööks vajalikud asjakohased standardid, metoodilised- ja tööjuhendid ning mõõtmisandmed säilitatakse kättesaadavana asjassepuutuvale personalile kuni nende arhiveerimiseni. 7.2. Andmete fikseerimine ja arvutuste kontrollimine Teedealaste mõõdistamise käigus saadud andmed protokollitakse. Teede alase mõõtmise kohta koostatakse mõõtmistulemuste protokoll, mis väljastatakse menetlusosalisele kui ta seda soovib. 7.3. Arvutite kasutamine Mõõtmiste tulemuste elektroonilisse protokolli sisestamisel kasutatakse arvutit või tahvelarvutit. Arvutite töökorrasoleku eest vastutab infotehnoloogia osakond, kes kontrollib perioodiliselt, et:  arvuti tarkvara on litsentseeritud ja testitud kinnitamaks tema kasutamiskõlblikkust;  arvutiseadmed on perioodiliselt hooldatud, et kindlustada nende õige funktsioneerimine;  on kehtestatud ja täide viidud tegevused andmete puutumatuse kaitsmiseks. 8. MÕÕTMISOBJEKTI KÄSITLEMINE MÕÕTMISTE KÄIGUS 8.1. Mõõtmisobjekti identifitseerimine Teedealaseks mõõdistamisobjektideks on vastav tee, selle lõik või defektne osa. Tee või teelõik identifitseeritakse teeregistri andmete põhjal. 8.2. Mõõtmisobjekti kahjustamise vältimine TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_001_J1_r3 MÕÕTMISE JA MÕÕTJA ERIALASE PÄDEVUSE HINDAMISE KÄSIRAAMAT Kinnitamine: 26.01.2026 nr 1.1-7/26/13 Koostaja: Siim Jaksi 9/14 Mõõtmised teostatakse vastavalt mõõtemetoodikatele ning välditakse mõõtmisobjektide kahjustamist ning säilitatakse mõõtmisobjekti algne olukord. Juhul kui mõõtmiste käigus on vaja eemaldada katendikonstruktsioone või selle osi, siis pärast mõõtmiste lõppu taastatakse kiht ning tihendatakse. 8.3. Ohutusnõuded mõõtmistel Mõõtmisel peavad ohutusnõuded olema kättesaadavad ning mõõtja peab enne mõõtmisprotseduuride algust teavitama nendest kõiki mõõtmisprotsessis osalejaid. Mõõtja peab mõõtmisprotsessis osalejaid teavitama protsessi olemusest, ohtudest ja hoiatama osalejaid võimalikust ohutsooni sattumisest. Ohutu töö üldnõuded mõõtmisel on kehtestatud „Töötervishoiu ja tööohutuse seadusega”. Kasutatavad ohutusabinõud peavad: 1) tagama mõõtmist teostava(te) isiku(te) ohutuse tööprotsessis; 2) vältima mõõtmises osalevate isikute või liiklejate juhusliku sattumise ohutsooni või füüsilise sekkumise mõõtmise protsessi; 3) vältima ohutusnõuete ebaõigest rakendamisest tulenevate vigastuste või kahju tekkimise seadmetele ja inimestele. 9. PRETENSIOONID JA APELLATSIOONID 9.1. Pretensiooni lahendamine Pretensioonide menetlemisel, mõõtmisprotsessist kõrvalekaldumiste korral, selgitatakse välja, kas tegemist on mittenõuetekohaselt teostatud mõõtmisega, mõõtevahendite seisukorra mittevastavusega või on rahulolematuse põhjustanud menetlusosalise kõrgendatud ootused. Kui pretensiooni on põhjustanud mittenõuetekohaselt teostatud mõõtmised, seadmete mittevastavus või protsessi nõuete mittetäitmine, teostatakse uus mõõtmine ja vormistatakse uus mõõteprotokoll, mis tühistab eelmise. Menetlusosalist teavitatakse otsusest kirjalikus vormis hiljemalt 30 päeva jooksul pretensiooni laekumise momendist. Pretensiooni põhjendamatusest (selle tagasilükkamisest) teavitatakse menetlusosalist kirjalikus vormis. 9.2. Mittevastavuste käsitlemise ning korrigeerivate tegevuste rakendamise kord Menetlusosalise mittevastavuse apellatsiooni vastuvõetud otsuse kohta, vaatab kõigepealt läbi otsuse vastuvõtja. Kui otsuse tegemisel ei ole eksitud, tuleb sellest menetlusosalist teavitada. 9.3. Korrigeerivate ja vältivate meetmete esitamine mõõtmise eest vastutavale isikule Kui otsustatakse teostada uued mõõtmised ja menetlusosaline aktsepteerib uute mõõtmiste otsust, siis käsitletakse seda, kui olemasolevat käivat menetlust, juhul kui menetlust pole lõpetatud. Kui esialgne järelevalvemenetlus on vahepeal lõpetatud, käsitletakse uusi mõõtmisi uue menetlusena. Kui otsuse on menetlusosaline aktsepteerinud, siis mõõtetulemuste võimalikust muutumisest ja põhjusest, miks esialgne mõõtmistulemus ümber tehti, teavitatakse mõõtetegevuse eest vastutavat isikut. 9.4. Pretensioonide analüüs ja parendustegevused Pretensiooni analüüs ja parendustegevus toimub siseauditite läbiviimisel. 9.5. Ennetavate tegevuste rakendamise kord Iga kasutuses oleva mõõtevahendi õigeaegse hoolduse, taatlemine, kalibreerimise ja võrdlusmõõtmise eest vastutab mõõtmise kvaliteedi ja mõõtja erialase pädevuse eest vastutav. TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_001_J1_r3 MÕÕTMISE JA MÕÕTJA ERIALASE PÄDEVUSE HINDAMISE KÄSIRAAMAT Kinnitamine: 26.01.2026 nr 1.1-7/26/13 Koostaja: Siim Jaksi 10/14 10. RUUMID JA KESKKONNA TINGIMUSED Mõõtmisi teostatakse välitingimustes. Mõõtmiste korral tuleb vähendada keskkonnamõjusid nii minimaalsele tasemele kui võimalik. Mõõtmisi ei teostata, kui keskkonnatingimused ei vasta mõõtemetoodikaga ja/või seadme tootja kehtestatud tingimustele. TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_001_J1_r3 MÕÕTMISE JA MÕÕTJA ERIALASE PÄDEVUSE HINDAMISE KÄSIRAAMAT Kinnitamine: 26.01.2026 nr 1.1-7/26/13 Koostaja: Siim Jaksi 11/14 Lisa A. Mõõtjate pädevuse registri blanketi näidis Jrk. nr. Töötaja nimi Ametinimetus Haridus Erialaline ettevalmistus Tööle asumise aeg Pädevus mõõtjana 1 2 3 4 5 Mõõtja on pädev mõõtma ja kontrollima: TES – teedealased mõõdistused (suvised) TET – teedealased mõõdistused (talvised) TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_001_J1_r3 MÕÕTMISE JA MÕÕTJA ERIALASE PÄDEVUSE HINDAMISE KÄSIRAAMAT Kinnitamine: 26.01.2026 nr 1.1-7/26/13 Koostaja: Siim Jaksi 12/14 Lisa B. Mõõtevahendite registri blanketi näidis Järgmine Tänaseks TAATLUS/ KOMMEN- Jrk. Vara/ Viimatise taatlemine/ päevi Taatlemise/ KALIBREE- Mõõte- TAAR Mõõte- Taatlemise/ kalibreeri- jäänud Taatlemis- RIMINE nr. Mõõtevahendi seadme Mõõte- taatlemise/ kalibreerimis- vahendi vahendi kalibreerimise /kalibreerimis- tüüp seeria piirkond kalibreerimise mine tunnistuse vastutav nimetus periood (aasta) labor number aeg hiljemalt number hoidja 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_001_J1_r3 MÕÕTMISE JA MÕÕTJA ERIALASE PÄDEVUSE HINDAMISE KÄSIRAAMAT Kinnitamine: 26.01.2026 nr 1.1-7/26/13 Koostaja: Siim Jaksi 13/14 Lisa C. Mõõtemetoodikate registri blanketi näidis Jrk. Nimetus Tähis Kinnitaja nr. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_001_J1_r3 MÕÕTMISE JA MÕÕTJA ERIALASE PÄDEVUSE HINDAMISE KÄSIRAAMAT Kinnitamine: 26.01.2026 nr 1.1-7/26/13 Koostaja: Siim Jaksi 14/14 Lisa D. Võrdlusmõõtmiste protokolli blanketi näidis Mõõtmise asukoht: Jrk. Mõõtmisvahend Mõõteobjekt Mõõdiku näit Mõõtja Lisainfo nr. 1 2 3 4 5 Perioodiline siseaudit 202 5 . aasta pädeva mõõtja mõõtmiste kohta Kuupäev: 1 3 .0 1 .202 6 Eesmärk: Mõõtetegevuse jätkuva usaldusväärsuse tagamiseks tehakse mõõtetegevuse audit vähemalt kord kahe aasta jooksul . Siseauditi läbiviija: Siim Jaksi, teehoiuteenistuse järelevalve osakonna juhataja (Transpordiameti mõõtetegevuse eest vastutav isik) Auditis käsitlet avad teemad : Personal Perioodil 20 .0 9 .202 3 kuni 31 . 12 .202 5 ei ole ametist lahkunud ega ametisse asunud uusi mõõtjaid. Kaebused Perioodil 20 .0 9 .202 3 kuni 31.12 .202 5 ei ole esitatud ühtegi kliendi pöördumist või kaebust seoses Transpordiameti mõõtetegevusega. Mõõtevahendid (sh parendusvõimalused) K ontrolliti mõõtevahendite taatlus-või kalibreerimistunnistuste olemasolu ja mõõtevahendite vastavust mõõtevahendite registris olevatele kirjetele. Mõõte vahendite osas tuvastati, et aegunud on pikkusmõõturi Eltrip 65nkg vara numbriga LA00-0000242 kalibreerimis tunnistus , mida ei plaanita kalibreerida, kuna puudub vajadus Eltrip -iga määrata teel täpseid asukohti . Vastavalt vajadusele teostatakse E ltrip justeerimine kindlaks määratud teelõigul. 28.03.24 arvati kasutusest välja neli metallist joonlauda HAHN+KOLB mõõtepiirkonnaga 0-100 cm , kuna ne il ei olnud tootjapoolset esmataatluse märget . Seetõttu soetati 24.04.24 neli uut metallist joonlauda GreatWall mõõtepiirkonnaga 0-100 cm . 07.12.25 arvati kasutusest välja rehvirõhu manomeeter Bottari (seeria number: R00501). Kõik eelpool loetletud muudatused on registreeritud mõõtevahendite registris . Võrdlusmõõtmised Võrdlusmõõtmised viidi läbi 15 . 10 .202 5 , kuhu oli kaasatud kõik mõõtjad ja mõõtevahendid. V õrdlusmõõtmiste protokoll on registreeritud Transpordiameti dokumendihaldussüsteemis Delta ( reg nr 4-1/25/1011-1 ). Võrdlusmõõtmise tulemused näitavad, et mõõtevahendid on korras ja vastavad nõuetele. Mõõtjad järgivad mõõtemetoodikaid ning teostavad mõõtmisi vastavalt nõuetele. Muutuvate olude mõjud 16.10.25 otsustati pikendada mõõtevahendite taatlemise- ja kalibreerimise kehtivuse aega ühe aasta võrra (ennem oli 2 aastat, nüüd 3 aastat), sest mõõtevahendid ei ole intensiivselt kasutusel. Vajadusel teostatakse taatlemine/kalibreerimine tihedamalt ehk vastavalt vajadusele (nt peale mõõteseadme remonti või kui mõõteseade saab kahjustada) . Siseauditi tulemused Siseauditi käigus avastatud puuduste kokkuvõte: Pikkusmõõturi Eltrip65nkg kalibreerimistunnistus oli aegunud , mida ei plaanita ka kalibreerida, kuna puudub vajadus Eltrip -iga määrata teel täpseid asukohti . Vastavalt v ajadusel e teostatakse E ltrip justeerimine kindlaks määratud teelõigul. V aja muuta mõõtmise ja mõõtja erialase pädevuse hindamise käsiraamatus , et mõõtevahendite taatlemise- ja kalibreerimis e kohustus on iga 3 aasta järel. Tähtaeg 13 .0 2 .202 6 . Vastutaja: Kaimar Kukk /Allkirjastatud digitaalselt/ Siim Jaksi Vo-AT-E-03 1/9 TAOTLUS MÕÕTJA ERIALASE PÄDEVUSE HINDAMISEKS JA TÕENDAMISEKS Käesolevaga esitame taotluse mõõtja erialase pädevuse hindamiseks ja tõendamiseks vastavalt lisatud andmetele. A Asutuse üldandmed Asutuse nimetus Transpordiamet Registrikood 70001490 Juriidiline aadress Valge 4, Tallinn, Harju maakond Telefon 6201200 E-post lepingu, otsuste, [email protected] tunnistuse saatmiseks E-post arve saatmiseks Transpordiametile saab esitada ainult e-arveid Mõõteüksuse/labori nimetus Transpordiamet Mõõtetegevuse kohad Eesti Vabariik Mõõtetegevuse eest vastutav isik Siim Jaksi Juhtimissüsteemi eest vastutav isik Siim Jaksi Kontaktisik EAK-ga Siim Jaksi Kontaktisiku e-post [email protected] Kontaktisiku telefon 5344 8900 Vo-AT-E-03 2/9 B Pädevusulatus Õigusakt, mis sätestab mõõtmise läbiviimisel mõõtetulemuse jälgitavuse tõendamise kohustuse (seadus/määrus nimetus ja viide paragrahvile): Tee ehitamise kvaliteedinõuete hindamise aluseks olevad mõõtmised - MtM määrus nr 101 “Tee ehitamise kvaliteedi nõuded” §2 lg16 Mõõtja erialast pädevust taotletakse järgmistele mõõtmistele: Jrk nr Mõõtmine/ Mõõtemetoodika/ Mõõteobjekt Mõõteulatus/ Mõõtemääramatus Mõõtmiste Mõõtmise Võrdlus- määratav tähis/ standard/ nimiväärtus või arv aastas tegevuskoht mõõtmises näitaja tööjuhend mõõtepiirkond osalemise aeg 1. Pikkusmõõt KT_001_J1_Lisa 1 Teekatendis oleva (1 ÷ 20) cm 1 cm 200-500 Avalikult (MM 07-2023) augu sügavus kasutatav tee 2. Pikkusmõõt KT_001_J1_Lisa 1 Kruusa- või (1 ÷ 20) cm 1 cm 200-500 Avalikult (MM 07-2023) pinnasevalli kõrgus kasutatav tee tee servas 3. Pikkusmõõt KT_001_J1_Lisa 1 Tugipeenra ja (1 ÷ 20) cm 1 cm 200-500 Avalikult (MM 07-2023) sõidutee katte või kasutatav tee kindlustatud teepeenra kõrguste erinevus 4. Pikkusmõõt KT_001_J1_Lisa 1 Tehnovõrgu kaevu (1 ÷ 20) cm 1 cm 200-500 Avalikult (MM 07-2023) kaane või kape ja kasutatav tee teekatte kõrguste erinevus 5. Kalle KT_001_J1_Lisa 2 Teekatte kalle (0,5 ÷ 10)% 0,5% 200-500 Avalikult (MM 08-2023) kasutatav tee 6. Kalle KT_001_J1_Lisa 2 Ehitise või selle (0,6 ÷ 100)% 0,6% 200-500 Avalikult (MM 08-2023) osade kalded kasutatav tee 7. Pikkusmõõt KT_001_J1_Lisa 3 Teega külgneval (0,1 ÷ 50) m 20 cm 200-500 Avalikult (MM 09-2023) alal asuva objekti ja kasutatav tee sõiduraja või sõidutee serva vaheline kaugus 8. Pikkusmõõt KT_001_J1_Lisa 3 Külgnähtavus (0,1 ÷ 30) m 20 cm 200-500 Avalikult (MM 09-2023) kasutatav tee 9. Pikkusmõõt KT_001_J1_Lisa 3 Lumevallide (0,1 ÷ 30) m 10 cm 200-500 Avalikult (MM 09-2023) vaheline kaugus kasutatav tee Vo-AT-E-03 3/9 10. Pikkusmõõt KT_001_J1_Lisa 3 Rohu kõrgus (0,1 ÷ 3) m 10 cm 200-500 Avalikult (MM 09-2023) kasutatav tee 11. Pikkusmõõt KT_001_J1_Lisa 4 Roopa sügavus (1 ÷ 120) mm mõõtepiirkonnas 200-500 Avalikult (MM 10-2023) profiili jälgiva 1 kuni 10 mm – 0,6 kasutatav tee meetodiga mm; mõõtepiirkonnas >10 kuni 120 mm – 1,6 mm 12. Pikkusmõõt KT_001_J1_Lisa 4 Roopa sügavus (1 ÷ 120) mm mõõtepiirkonnas 200-500 Avalikult (MM 10-2023) profiili jälgiva 1 kuni 10 mm – 0,6 kasutatav tee meetodiga ja mm; ebatasasused mõõtepiirkonnas kinnisõidetud lumes >10 kuni 120 mm – või karedas jääs 1,6 mm 13. Pikkusmõõt KT_001_J1_Lisa 4 Teekatte (1 ÷ 120) mm mõõtepiirkonnas 200-500 Avalikult (MM 10-2023) ebatasasused 1 kuni 10 mm – 0,6 kasutatav tee mm; mõõtepiirkonnas >10 kuni 120 mm – 1,6 mm 14. Pikkusmõõt KT_001_J1_Lisa 5 Teekatte prao laius (1,5 ÷ 50) mm 1,3 mm 200-500 Avalikult (MM 11-2023) kasutatav tee 15. Pikkusmõõt KT_001_J1_Lisa 6 Tee, teekatte, (2,8 ÷ 20) m 2,8 cm 200-500 Avalikult (MM 12-2023) sõiduraja, teepeenra kasutatav tee ja eraldusriba laius 16. Pikkusmõõt KT_001_J1_Lisa 6 Teekatte augu (2,5 ÷ 3) m 2,2 cm 200-500 Avalikult (MM 12-2023) läbimõõt kasutatav tee 17. Pikkusmõõt KT_001_J1_Lisa 6 Killustiku- ja (5 ÷ 100) cm 2,2 cm 200-500 Avalikult (MM 12-2023) stabiliseeritud kasutatav tee katendikihi paksus 18. Pikkusmõõt KT_001_J1_Lisa 6 Lumekihi paksus (3 ÷ 50) cm 2,2 cm 200-500 Avalikult (MM 12-2023) kasutatav tee 19. Pikkusmõõt KT_001_J1_Lisa 6 Teeäärse lumevalli (3 ÷ 100) cm 2,2 cm 200-500 Avalikult (MM 12-2023) kõrgus kasutatav tee Vo-AT-E-03 4/9 20. Pikkusmõõt KT_001_J1_Lisa 6 Liiklemiseks (1 ÷ 5) m 2,2 cm 200-500 Avalikult (MM 12-2023) vajaliku vertikaalne kasutatav tee vaba ruum 21. Pikkusmõõt KT_001_J1_Lisa 7 Vahemaad teel (1 ÷ 50) m 14 cm 200-500 Avalikult (MM 13-2023) mõõdulindiga kasutatav tee mõõtes 22. Pikkusmõõt KT_001_J1_Lisa 7 Vahemaad teel (5 ÷ 500) m 5m 200-500 Avalikult (MM 13-2023) mõõterattaga kasutatav tee mõõtes 23. Pikkusmõõt KT_001_J1_Lisa 7 Vahemaad teel (1 ÷ 10 000) m (3+0,006×L) m 200-500 Avalikult (MM 13-2023) teepikkusmõõturiga kasutatav tee mõõtes Märkus. Pikema loetelu korral võib lisada eraldi lehtedel või failis. Eraldi esitatud ulatuse faili palume allkirjastada koos taotlusega ühes konteineris. C Taotlusele on kohustuslik lisada: ☒ küsimustik (vt lisa) ☒ tõendav dokumentatsioon, mis on viidatud küsimustikus (nt juhtimissüsteemi dokumentatsioon või kvaliteedikäsiraamat, kehtestatud korrad/protseduurid, jt) ☒ taotletav pädevusulatus (vt B) (ulatuses kirjeldatud mõõtemetoodikad või mõõteprotseduurid Kinnitame, et: ☒ tunneme nõudeid, millised esitatakse pädevust taotlevale asutusele Majandus- ja taristuministri 13.12.2018 määruses nr 64 ☒ nõustume mõõtja erialase pädevuse hindamise läbi viimisega juhendi EAK J-23 kohaselt ☒ oleme valmis vastu võtma hindamisrühma Eesti Akrediteerimiskeskusest (EAK) ☒ tasume tähtaegselt hindamistasu EAK poolt esitatud arve alusel sõltumata hindamise tulemusest ☒ taotluses ja lisades esitatud info on tõepärane ja täielik. Kui taotluse menetlemise või hindamise käigus ilmneb, et asutuse tippjuhtkonna liige või kõnealusesse hindamisse kaasatud töötaja on tunnistatud süüdi pettuses või asutus on sihilikult esitanud vale teavet või teavet sihilikult varjanud keeldub EAK taotluse menetlemisest või lõpetab hindamisprotsessi (allkirjastatud digitaalselt) Priit Sauk Juhatuse liige/volitatud isik (volitatud esindaja puhul tuleb lisada kehtiv volikiri) Vo-AT-E-03 5/9 Lisa taotlusele KÜSIMUSTIK Erialase pädevuse tõendust taotlevale mõõtjale Alljärgnevas esitatud pädevusnõuded on sätestatud majandus- ja taristuministri 13. detsembri 2018.a. määruses nr 64. Erialase pädevuse kriteeriumid Ja Ei Viide tõendavale dokumentatsioonile1 Mõõtja organisatsioon ja juhtimisstruktuur ning mõõtetegevusega seotud isikud: Kas mõõtja organisatsioon on dokumenteeritud? ☒ ☐ Käsiraamat punkt 1 Kas mõõtja juhtimisstruktuur on dokumenteeritud? ☒ ☐ Käsiraamat punkt 1 Kas mõõtetegevusega seotud isikute koht organisatsioonis ☒ ☐ Käsiraamat punkt 1 on dokumenteeritud? Personal: Kas on olemas mõõtetegevuse eest vastutav personal? ☒ ☐ Käsiraamat punkt 1 Kas on olemas mõõtetegevust läbiviiv personal? ☒ ☐ Käsiraamat punkt 1 Kas personali vastutus ja pädevusulatus on dokumenteeritud? ☒ ☐ Käsiraamat punkt 5 Kas on kehtestatud mõõtjate kvalifikatsiooninõuded? ☒ ☐ Käsiraamat punkt 5 Kas mõõtjad omavad mõõtmiseks vajalikku ☒ ☐ Käsiraamat punkt 5 kvalifikatsiooni? Kas mõõtjad omavad mõõtmiseks vajalikku väljaõpet ☒ ☐ Käsiraamat punkt 5 ja kogemusi? Võimalikud huvikonfliktid: Kas mõõtetegevusega seotud isikute määratlemisel on välditud ☒ ☐ Käsiraamat punkt 5 võimalikke huvikonflikte? 1 Käsiraamatu, protseduuri, juhendi vms sisemise dokumendi nimetus ja punkt, milles on vastavat teemat käsitletud Vo-AT-E-03 6/9 Ja Ei Viide tõendavale dokumentatsioonile Dokumentatsioon: Kas on kehtestatud kord asjakohase dokumentatsiooni (tegevuspõhimõtted, protseduurid, tegevusjuhendid) ☒ ☐ Käsiraamat punkt 3 väljaandmiseks ning muutmiseks? Kas on kehtestatud kord dokumentatsiooni ajakohasena ☒ ☐ Käsiraamat punkt 3 hoidmiseks? Kas dokumentatsiooni edastamine personalile on fikseeritud? ☒ ☐ Käsiraamat punkt 3 Kas dokumentatsiooni rakendamist kontrollitakse? ☒ ☐ Käsiraamat punkt 4 Mõõtemeetodid ja protseduurid: Kas mõõtemeetodid ja protseduurid on sobivad ja vastavad ☒ ☐ kliendi ja õigusaktide nõuetele? Kas mõõtemetoodikad ja protseduurid on standardsed? ☒ ☐ Kas mittestandardsed meetodid on hinnatud ja kinnitatud ☒ ☐ sihtotstarbeliseks kasutamiseks? Proovivõtmine: Kas mõõtja rakendab proovivõttu? ☐ ☒ Kas on kehtestatud proovivõtu plaan ja protseduur? ☐ ☒ Mõõtevahendid ja abiseadmed: Kas mõõtja on varustatud kõigi mõõtmise korrektseks ☒ ☐ läbiviimiseks vajalike mõõtevahendite ja abiseadmetega? Kas on olemas seadmete hooldus- ja käsitlusjuhised? ☒ ☐ Vo-AT-E-03 7/9 Ja Ei Viide tõendavale dokumentatsioonile Jälgitavus ja kalibreerimine/taatlemine: Kas kõik mõõtevahendid on jälgitavalt kalibreeritud enne ☒ ☐ Käsiraamat punkt 6 kasutuselevõttu? Kas on kehtestatud mõõtevahendite kalibreerimisprogramm? ☒ ☐ Käsiraamat punkt 6 Kas kõik mõõtevahendid on kalibreeritud programmi kohaselt? ☒ ☐ Käsiraamat punkt 6 Kas taatluskohustuslikud mõõtevahendid on taadeldud? ☒ ☐ Käsiraamat punkt 6 Ruumid ja keskkonnatingimused: Kas on kehtestatud nõuded ruumidele ja ☒ ☐ Käsiraamat punkt 10 keskkonnatingimustele? Kas on tagatud mõõtmiste sooritamiseks vajalikud ☒ ☐ ruumi- ja keskkonnatingimused? Protseduurid mõõteobjektide käsitsemiseks ja tuvastamiseks ning mõõtetulemuse ja asjassepuutuvate isikuandmete konfidentsiaalsuse tagamiseks: Kas on kehtestatud kord mõõteobjekti käsitsemiseks? ☒ ☐ Käsiraamat punkt 8 Kas on kehtestatud kord mõõteobjekti tuvastamiseks? ☒ ☐ Käsiraamat punkt 8 Kas on kehtestatud protseduur mõõtetulemuse ja ☒ ☐ Käsiraamat punkt 1 asjassepuutuvate isikuandmete konfidentsiaalsuse tagamiseks? Mõõtemääramatus: Kas on olemas protseduur mõõtemääramatuse hindamiseks? ☒ ☐ Käsiraamat punkt 7 Kas mõõtemääramatust hinnatakse ja rakendatakse? ☒ ☐ Mõõtetulemused: Kas mõõtetulemused on dokumenteeritud vastavalt ☒ ☐ mõõtemeetodi juhistele? Kas dokumenteeritud mõõtetulemused sisaldavad kogu ☒ ☐ Vo-AT-E-03 8/9 kliendi poolt ja õigusaktide kohaselt nõutavat informatsiooni? Ja Ei Viide tõendavale dokumentatsioonile Kas dokumenteeritud mõõtetulemused sisaldavad informatsiooni, ☒ ☐ mis on vajalik mõõtetulemuste tõlgendamisel? Mõõte- ja vaatlusandmete säilitamine: Kas on mõõte- ja vaatlusandmed ning nende alusel ☒ ☐ Dokumentide haldamise kord tehtud arvutused ja otsustused, mõõteprotokollid ning väljastatud dokumentide koopiad säilitatakse? Kas säilitamisperiood on määratud? ☒ ☐ Dokumentide haldamise kord Mõõtmise kvaliteedi tagamine: Kas on dokumenteeritud protseduurid mõõtmise ☒ ☐ Käsiraamat punkt 4 kvaliteedi tagamiseks? Kas neid protseduure rakendatakse? ☒ ☐ Kas tööetalonid on jälgitavalt kalibreeritud? ☐ ☐ Kas on kehtestatud põhimõtted võrdlusmõõtmistes ☒ ☐ Käsiraamat punkt 6 osalemise ja nende tulemuste analüüsi kohta? Kas igas mõõtevaldkonnas on osaletud tasemekatsetes ☒ ☐ ja/või võrdlusmõõtmistes? Parandus- ja ennetusmeetmed: Kas on kehtestatud kord nõuetele mittevastava ☒ ☐ Käsiraamat punkt 9 mõõtetegevuse käsitsemiseks? Kas on kehtestatud kord parandusmeetmete rakendamiseks? ☒ ☐ Käsiraamat punkt 9 Kas on kehtestatud kord ennetavate meetmete rakendamiseks? ☒ ☐ Käsiraamat punkt 9 Kas on tuvastatud nõuetele mittevastav mõõtetegevust? ☐ ☒ Siseaudit: Kas on kehtestatud kord siseauditi läbiviimiseks? ☒ ☐ Käsiraamat punkt 4 Vo-AT-E-03 9/9 Kas viiakse läbi mõõtetegevuse sisemist auditit? ☒ ☐ Käsiraamat punkt 4 Kas siseauditi tulemused on dokumenteeritud? ☒ ☐ Käsiraamat punkt 4 / Siseaudit 2025
Allikas: Transpordiamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel