TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_001_J1_Lisa 1_r1
MÕÕTEMETOODIKA (MM 07-2023)
AUGU SÜGAVUSE, VALLI KÕRGUSE, TEEKATTE JA TUGIPEENRA
/ KAEVU KAANE KÕRGUSTE ERINEVUSE MÕÕTMISE JUHEND
Koostaja: Kaimar
Kinnitamine: 05.01.2023 nr 1.1-7/23/2 1/3
Kukk
SISUKORD
1. EESMÄRK ...................................................................................................................................1
2. KÄSITLUSALA ..........................................................................................................................1
3. SEOTUD DOKUMENDID..........................................................................................................1
4. MÕÕTEMEETOD .......................................................................................................................1
1. EESMÄRK
Kirjeldada augu sügavuse, valli kõrguse, teekatte ja tugipeenra/kaevu kaane kõrguste erinevuse
mõõtmine riikliku järelevalve teostamisel.
2. KÄSITLUSALA
Käesolev juhend käsitleb tees olevate aukude sügavuse, tugipeenarde kõrguse, tehnovõrgu kaevu
kaane või kape ja teekatte kõrguste erinevuse, kruusa- või pinnasevalli kõrguse mõõtmist tee servas.
3. SEOTUD DOKUMENDID
Mõõteseadus
Majandus- ja taristuministri 13.12.2018. a määrus nr 64 “Nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtja
erialasele pädevusele ning pädevuse hindamise ja tõendamise kord”
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/32/EL mõõtevahendite turul kättesaadavaks
tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta
Majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määrus nr. 92 „Tee seisundinõuded”
Majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määrus nr. 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“
4. MÕÕTEMEETOD
4.1. Objekti vastuvõtmine mõõtmiseks
Mõõtja protokollib mõõtmise asukoha looduses asuva püsiva(te) objekti(de) või sellega seotud
mõõtmis(t)e alguspunkti abil. Kaugused püsivast objektist või alguspunktist mõõdetakse taadeldud
või kalibreeritud mõõteseadmega. Vajadusel mõõtmiskoht märgistatakse.
4.2. Kasutatavad seadmed
Nõuded mõõtevahenditele:
1) aukude sügavuse mõõdik (edaspidi mõõdik): jaotiseväärtus 0,5 cm, laiendmääramatus
maksimaalselt 3 mm. Valli kõrguse mõõtmisel on abivahendiks 2-poolne lood või libell.
4.3. Aukude sügavuse mõõdikuga teostatavad mõõdistused
TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_001_J2_r1
MÕÕTEMETOODIKA (MM 07-2023)
AUGU SÜGAVUSE, VALLI KÕRGUSE, TEEKATTE JA TUGIPEENRA
/ KAEVU KAANE KÕRGUSTE ERINEVUSE MÕÕTMISE JUHEND
Koostaja: Kaimar
Kinnitamine: 05.01.2023 nr 1.1-7/23/2 2/3
Kukk
Jrk Nimetus Mõõteulatus
1. Augu sügavus
2. Kruusa- või pinnasevalli kõrgus tee servas
3. Tugipeenra ja sõidutee katte või kindlustatud teepeenra kõrguste (1,0 ÷ 20,0) cm
erinevus
4. Tehnovõrgu kaevu kaane või kape ja teekatte kõrguste erinevus
4.4. Mõõtmine
4.4.1. Augu suurim sügavus - teekatendi tühimiku põhja ja teepinna mõttelise tasapinna vahelise
(rist)kauguse suurim väärtus. Mõõtmiseks asetatakse mõõdik augu kohale nii, et selle rihtlatt
toetub augu servades asuvale teekattele või rihtlati pikkusest suurema läbimõõduga augu
korral asetatakse mõõdik teekattele nii, et selle rihtlatt ulatub augu kohale ning mõõdetakse
teekatendi tühimiku põhja ja rihtlati alumise tasapinna vahelise ristkauguse suurim väärtus.
4.4.2. Tugipeenra ja sõidutee katte või kindlustatud teepeenra kõrguste erinevus. Tugipeenar on
teepeenra välimine vahetult enne mulde serva paiknev osa, mida võidakse kasutada
peatumiseks ja ka liiklemiseks. Kui tugipeenar on teekattest madalam, asetatakse mõõdik
selliselt, et ta toetub teekattele ja mõõtevarras asub tugipeenra kohal. Kui tugipeenar on
teekattest kõrgem, asetatakse mõõdik selliselt, et ta toetub tugipeenrale ja mõõtevarras asub
teekatte kohal. Mõõdetakse mõõdiku rihtlati alumise pinna ja teekatte/tugipeenra vaheline
kõrguste erinevus.
4.4.3. Tehnovõrgu kaevu kaane või kape ja teekatte kõrguste erinevus. Kui tehnovõrgu kaevu kaas
või kape on teekattest kõrgem, asetatakse mõõdik selliselt, et ta toetub tehnovõrgu kaanele
või kapele ja mõõtevarras asub teekatte kohal. Kui tehnovõrgu kaevu kaas või kape on
teekattest madalam, asetatakse mõõdik selliselt, et ta toetub teekattele ja mõõtevarras asub
tehnovõrgu kaane või kape kohal. Mõõdetakse rihtlati alumise tasapinna ja teekatte
pinna/kaevu kaane või kape vaheline kõrguste erinevus.
4.4.4. Kruusa- või pinnasevalli kõrgus tee servas. Mõõdik asetatakse horisontaalselt tee servas oleva
kruusavallile ning mõõdetakse rihtlati alumise tasapinna ja teekatte pinna vaheline kõrguste
erinevus.
4.4.5. Näit ümardatakse lähima jaotiseväärtuseni.
4.5. Mõõdiste töötlemine
4.5.1. Vajadusel lisatakse näidule kalibreerimistulemuste parand.
4.5.2. Mõõtmistulemused protokollitakse täpselt, selgelt, ühemõtteliselt ja objektiivselt.
4.5.3. Dokumenteeritud mõõtmistulemused peavad sisaldama kogu informatsiooni, mis on nõutud
asjakohase õigusakti ja mõõtemetoodika kohaselt ning on vajalik mõõtetulemuste
tõlgendamisel.
4.6. Mõõtemääramatuse hindamine
4.6.1. Liitmõõtemääramatus u koosneb statistiliste meetoditega saadud liitmõõtemääramatusest uA
ja muude meetoditega leitud liitmõõtemääramatusest uB ning leitav valemiga
u = u 2A uB2 .
Kordusmõõtmisetel saadud mõõdiste standardhälve arvutatakse seosest
TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_001_J2_r1
MÕÕTEMETOODIKA (MM 07-2023)
AUGU SÜGAVUSE, VALLI KÕRGUSE, TEEKATTE JA TUGIPEENRA
/ KAEVU KAANE KÕRGUSTE ERINEVUSE MÕÕTMISE JUHEND
Koostaja: Kaimar
Kinnitamine: 05.01.2023 nr 1.1-7/23/2 3/3
Kukk
1
s=
n(n 1)
( xi x ) 2 ,
kus n on korduste arv, xi on kogumi üksikväärtus, x on kogumi keskmine väärtus.
Standardhälbe võib võtta võrdseks standardmääramatusega uA.
Muude meetoditega leitud liitmõõtemääramatus uB iseloomustatakse standardhälvetega, mis
põhinevad eeldatud tõenäosusjaotustel.
Liitstandardmääramatuse u moodustavad järgmised määramatust põhjustavad grupid:
a) mõõtevahendi poolt põhjustatud määramatus uMR. Aluseks võib võtta mõõtevahendi
kalibreerija poolt antud mõõtemääramatuse U. Suurused tuleb üle viia
standardmääramatuse tasemele, s.t. k = 1. Reeglipäraselt on taatlemisel ja kalibreerimisel
rakendatud katteteguri k väärtust 2, sel juhul uMR = max / 2 või uMR = U/2;
b) kordusmõõtmiste määramatus uREP , mis on leitav väheste, alla 5 kordamise korral
järgmiselt. Kui mõõtmistulemuseks on xi, siis tuleb võtta aluseks mõõtetulemuste
erinevuspiir xt =xmax - xmin ja eeldades tulemuste ristkülikjagunemist on
standardmääramatus: uREP = xt / 2 3 ;
c) lugemi võtmise määramatuse uRE (s.h. resolutsiooni ja parallaksi viga) hinnangu aluseks
võib võtta analoognäituri juhul väiksema skaalajaotise väärtuse (1 jaotis) ja digitaalnäituri
juhul väiksema vahe numbernäitude vahel ja arvestades ristkülikjagunemist:
- analoognäituril uR = 1 skaalajaotis / 2 3 ,
- digitaalnäituril uR = 1 numbrisamm / 3 ;
d) mõõteprotsessi /- meetodi poolt põhjustatud määramatus uF;
e) keskkonnast põhjustatud määramatus uE, mis on peamiselt põhjustatud temperatuuri
mõjust mõõtesüsteemile ja objektile.
4.6.2. Konkreetsete pikkusparameetrite mõõtmisel on komponentideks liitmääramatuse uB tasemel
k = 1 järgmised mõjurid:
a) kalibreerimisel mõõtevahendi näidule saadud parandi laiendmääramatus uMR = U/2 =
0,118/2 = 0,059 cm;
b) lugemi võtmise, sh parallaks ja ümardamine, määramatus uRE = 0,5 /2 3 = 0,14 cm;
c) mõõteprotsessi / -meetodi poolt põhjustatud määramatus uF (algus- ja lõpp-punkti asukoha
hälve, mitteparalleelsus või mitteristseis, jne), uF = 0,4 cm;
d) keskkonnatingimustest, eriti temperatuurist, põhjustatud määramatus (temperatuur) uE =
0,04 cm;
e) mõõtevahendi näidu triiv (sõltuvalt kasutamise ajast, saadakse hooldusandmetest).
Mõõteprotseduuri järgimisel on mõõteprotsessi liitmääramatus ühele mõõtmisele u = 0,5 cm,
kusjuures komponendi ruudud on summeeritud ruutjuure all.
4.6.3. Laiendmääramatus k = 2 ja normaaljaotuse puhul: U = 2· 0,5 = 1,0 cm.
4.7. Tulemus
Mõõtmistulemus loetakse nõuetele vastavaks mõõtemääramatuse piirides.
TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_001_J1_Lisa 2_r1
MÕÕTEMETOODIKA (MM 08-2023)
DIGITAALSE KALDELATIGA KALDE MÕÕTMISE JUHEND
Koostaja: Kaimar
Kinnitamine: 05.01.2023 nr 1.1-7/23/2 1/3
Kukk
SISUKORD
1. EESMÄRK ...................................................................................................................................1
2. KÄSITLUSALA ...........................................................................................................................1
3. SEOTUD DOKUMENDID ..........................................................................................................1
4. MÕÕTEMEETOD ........................................................................................................................1
1. EESMÄRK
Kirjeldada kallete mõõtmine riikliku järelevalve teostamisel.
2. KÄSITLUSALA
Käesolev juhend käsitleb teerajatise erinevate konstruktsiooniosade ja teerajatises asuvate
tehnosüsteemide kallete mõõtmist digitaalse kaldelatiga.
3. SEOTUD DOKUMENDID
Mõõteseadus
Majandus- ja taristuministri 13.12.2018. a määrus nr 64 “Nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtja
erialasele pädevusele ning pädevuse hindamise ja tõendamise kord”
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/32/EL mõõtevahendite turul kättesaadavaks
tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta
Majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määrus nr. 92 „Tee seisundinõuded”
Majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määrus nr. 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“
4. MÕÕTEMEETOD
4.1. Objekti vastuvõtmine mõõtmiseks
Mõõtja määratleb mõõtmise asukoha.
4.2. Kasutatavad seadmed
Nõuded mõõtevahendile:
1) digitaalne kaldelatt: jaotiseväärtus vähemalt 0,1 %.
TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_001_J1_Lisa 2_r1
MÕÕTEMETOODIKA (MM 08-2023)
DIGITAALSE KALDELATIGA KALDE MÕÕTMISE JUHEND
Koostaja: Kaimar
Kinnitamine: 05.01.2023 nr 1.1-7/23/2 2/3
Kukk
4.3. Digitaalse kaldelatiga mõõdetavad suurused:
Jrk nr Mõõdetav objekt
1. Teekatte kalle
2. Teepeenra kalle
3. Muldkeha, kraavi/küveti nõlva kalle
4. Teekatendi erinevate kihtide pindade kalded
5. Muldkeha, dreenkihi ja mulde aluse pinnase pinna kalle
6. Silla, viadukti, tunneli, truubi konsktrutsioonide ja -kihtide pindade kalded
7. Vee ärajuhtimissüsteemide kalded
8. Tehnosüsteemide kalded
4.4. Ettevalmistustööd
Mõõtmisi teostatakse kalibreeritud kaldelatiga.
4.5. Mõõtmine
4.5.1. Digitaalse kaldelatiga mõõtmisel tuleb see paigaldada puhtale mõõdetava objekti pinnale ja
fikseerida lugem kaldelati ekraanilt. Saadud tulem on teekatte kalle protsentides.
4.6. Mõõdiste töötlemine
4.6.1. Mõõtmistulemused protokollitakse.
4.6.2. Kuivõrd kasutatakse otseselt mõõtevahendi näitu, siis mõõtetulemuste töötlust ei sooritata.
4.7. Mõõtemääramatuse hindamine
4.7.1. Liitmõõtemääramatus u koosneb statistiliste meetoditega saadud liitmõõtemääramatusest uA
ja muude meetoditega leitud liitmõõtemääramatusest uB ning leitav valemiga
u = u 2A uB2 .
Kordusmõõtmisetel saadud mõõdiste standardhälve arvutatakse seosest
1
s=
n(n 1)
( xi x ) 2 ,
kus n on korduste arv, xi on kogumi üksikväärtus, x on kogumi keskmine väärtus.
Standardhälbe võib võtta võrdseks standardmääramatusega uA.
Muude meetoditega leitud liitmõõtemääramatus uB iseloomustatakse standardhälvetega, mis
põhinevad eeldatud tõenäosusjaotustel.
Liitstandardmääramatuse u moodustavad järgmised määramatust põhjustavad grupid:
a) mõõtevahendi poolt põhjustatud määramatus uMR. Aluseks võib võtta mõõtevahendi
kalibreerija poolt antud mõõtemääramatuse U. Suurused tuleb üle viia
standardmääramatuse tasemele, s.t. k = 1. Reeglipäraselt on taatlemisel ja kalibreerimisel
rakendatud katteteguri k väärtust 2, sel juhul uMR = max / 2 või uMR = U/2;
b) kordusmõõtmiste määramatus uREP , mis on leitav väheste, alla 5 kordamise korral
järgmiselt. Kui mõõtmistulemuseks on xi, siis tuleb võtta aluseks mõõtetulemuste
erinevuspiir xt =xmax - xmin ja eeldades tulemuste ristkülikjagunemist on
standardmääramatus: uREP = xt / 2 3 ;
TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_001_J1_Lisa 2_r1
MÕÕTEMETOODIKA (MM 08-2023)
DIGITAALSE KALDELATIGA KALDE MÕÕTMISE JUHEND
Koostaja: Kaimar
Kinnitamine: 05.01.2023 nr 1.1-7/23/2 3/3
Kukk
c) lugemi võtmise määramatuse uRE (s.h. resolutsiooni ja parallaksi viga) hinnangu aluseks
võib võtta analoognäituri juhul väiksema skaalajaotise väärtuse (1 jaotis) ja
digitaalnäituri juhul väiksema vahe numbernäitude vahel ja arvestades
ristkülikjagunemist:
- analoognäituril uRE = 1 skaalajaotis / 2 3 ,
- digitaalnäituril uRE = 1 numbrisamm / 3 ;
d) mõõteprotsessi /- meetodi poolt põhjustatud määramatus uF;
e) keskkonnast põhjustatud määramatus uE, mis on peamiselt põhjustatud temperatuuri
mõjust mõõtesüsteemile ja objektile.
4.7.2. Kalde mõõtmisel on komponentideks liitmääramatuse uB tasemel k = 1 järgmised mõjurid:
a) kalibreerimisel mõõtevahendile saadud laiendmääramatus
teepeenra kalde korral uMRt = U/2 = 0,2/2 = 0,1 %;
ehitise või selle osa kalde korral uMRe = U/2 = 0,4/2 = 0,2 %
b) lugemi võtmise, määramatus, uRE = 0,1 / 3 = 0,06%;
c) erinevustest meetodi nõuete täitmisel (mõõtejõu kõikumine ja suurus, algus- ja lõpp-
punkti asukoha hälve, mõõteliini hälve baaspinna suhtes, sh läbivajumine ning
mitteparalleelsus või mitteristseis jne), uF = 0,2%;
d) mõõtevahendi näidu triiv (sõltuvalt kasutamise ajast, saadakse hooldusandmetest).
Mõõteprotseduuri järgimisel on mõõteprotsessi liitmääramatus ühele mõõtmisele teepeenra
kalde korral ut = 0,24% ja ehitise või selle osa kalde korral ue = 0,29%, kusjuures
komponendi ruudud on summeeritud ruutjuure all.
4.7.3. Laiendmääramatus k = 2 ja normaaljaotuse puhul: Ut = 2· 0,24% = 0,5%
Ue = 2· 0,29% = 0,6%.
4.8. Tulemus
Mõõtmistulemus loetakse nõuetele vastavaks mõõtemääramatuse piirides.
TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_001_J1_Lisa 3_r1
MÕÕTEMETOODIKA (MM 09-2023)
SÕIDURAJA VÄLIMISE SERVA JA TEE KAITSEVÖÖNDIS ASUVA
OBJEKTI VAHELISE KAUGUSE, KÜLGNÄHTAVUSE,
LUMEVALLIDE VAHELISE KAUGUSE JA ROHU KÕRGUSE
MÕÕTMISE JUHEND
Koostaja: Kaimar
Kinnitamine: 05.01.2023 nr 1.1-7/23/2 1/4
Kukk
SISUKORD
1. EESMÄRK ............................................................................................................................ 1
2. KÄSITLUSALA ................................................................................................................... 1
3. SEOTUD DOKUMENDID................................................................................................... 1
4. MÕÕTEMEETOD ................................................................................................................ 1
1. EESMÄRK
Kirjeldada teel riikliku järelevalve teostamisel pikkuste mõõtmist laserkaugusmõõtjaga ja
mõõdulindiga.
2. KÄSITLUSALA
Käesolev juhend käsitleb teedel pikkuste mõõtmist laserkaugusmõõtja ja mõõdulindi abil.
3. SEOTUD DOKUMENDID
Mõõteseadus
Majandus- ja taristuministri 13.12.2018. a määrus nr 64 “Nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtja
erialasele pädevusele ning pädevuse hindamise ja tõendamise kord”
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/32/EL mõõtevahendite turul kättesaadavaks
tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta
Majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määrus nr. 92 „Tee seisundinõuded”
Majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määrus nr. 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“
4. MÕÕTEMEETOD
4.1. Objekti vastuvõtmine mõõtmiseks
Mõõtja fikseerib mõõtmise asukoha
4.2. Kasutatavad seadmed
Nõuded mõõtevahenditele:
1) laserkaugusmõõtja: seade on mõeldud siseruumides ja õues vahekauguste mõõtmiseks
projitseeritud laserkiire abil.
2) mõõdulint: jaotiseväärtus vähemalt 1 mm, mõõteulatus peab tagama pikkusmõõtme
mõõtmise ilma mõõtevahendit edasi tõstmata.
TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_001_J1_Lisa 3_r1
MÕÕTEMETOODIKA (MM 09-2023)
SÕIDURAJA VÄLIMISE SERVA JA TEE KAITSEVÖÖNDIS ASUVA
OBJEKTI VAHELISE KAUGUSE, KÜLGNÄHTAVUSE,
LUMEVALLIDE VAHELISE KAUGUSE JA ROHU KÕRGUSE
MÕÕTMISE JUHEND
Koostaja: Kaimar
Kinnitamine: 05.01.2023 nr 1.1-7/23/2 2/4
Kukk
4.2.1. Laserkaugusmõõtjaga mõõdetavad pikkusmõõtmed:
Jrk nr Mõõdetav objekt Mõõteulatus
1 Teega külgneval alal asuva objekti ja sõiduraja serva vaheline
kaugus
(0,1 ÷ 30) m
2 Külgnähtavus
3 Lumevallide vaheline kaugus
4.2.2. Mõõdulindiga mõõdetavad pikkusmõõtmed:
Jrk nr Mõõdetav objekt Mõõteulatus
4 Külgnähtavus
(0,1 ÷ 30) m
5 Lumevallide vaheline kaugus
6 Rohu kõrgus (0,1 ÷ 3) m
4.3. Ettevalmistustööd
Laserkaugusmõõtja paigaldatakse statiivile. Vajadusel paigaldatakse kiire vastuvõtmise ekraan
statiivile või libelliga varustatud tugijalale.
4.4. Mõõtmine
4.4.1. Laserkaugusmõõtja paigaldatakse rööbiti mõõdetava pikkusmõõtmega. Punktide vahelist
kaugust mõõdetakse projitseeritud laserkiire abil. Punktide vaheline kaugus kuvatakse
laserkaugusmõõtja ekraanil (meetrites).
4.4.2. Mõõdulindiga mõõtmisel tuleb see paigaldada rööbiti mõõdetava pikkusmõõtmega ja
paralleelselt aluspinnaga. Mõõdulint ei tohi olla keerdunud. Mõõdulindi pingutusjõud
mõõtmisel ei tohi ületada mõõteriistale märgitut, kuid mitte üle 20 N (2kg).
4.4.3. Tee kaitsevööndis asuva objekti ja sõiduraja serva vahelist kaugust mõõdetakse
laserkaugusmõõtja ja vajadusel vastuvõtuekraani abil.
4.4.4. Külgnähtavust mõõdetakse külgkraavi välisservast või selle puudumisel mulde alumisest
servast või nende puudumisel sõidutee välisservast.
4.4.5. Lumevallide vahe. Mõõdetakse mõõdulindiga mõlemal pool teed olevate lumevallide
alumiste servade vahelist kaugust.
4.4.6. Rohu kõrgus. Rohu kõrgust mõõdetakse mõõdulindiga maapinnast kuni rohulible (kõrre)
ülemise otsani.
4.4.7. Ümardamine lähima detsimeetrini.
4.4.8. Mõõtmistulemused protokollitakse. Vajadusel parandatakse mõõtmistulemust
kalibreerimistulemuste (laserkaugusmõõtur 2 mm) või mõõteseadmest tulenevate parandite
(laserkaugusmõõturi kinnitusava kaugus mõõtepunktist 70 mm) võrra, lahutades need
mõõtetulemusest (2 mm).
TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_001_J1_Lisa 3_r1
MÕÕTEMETOODIKA (MM 09-2023)
SÕIDURAJA VÄLIMISE SERVA JA TEE KAITSEVÖÖNDIS ASUVA
OBJEKTI VAHELISE KAUGUSE, KÜLGNÄHTAVUSE,
LUMEVALLIDE VAHELISE KAUGUSE JA ROHU KÕRGUSE
MÕÕTMISE JUHEND
Koostaja: Kaimar
Kinnitamine: 05.01.2023 nr 1.1-7/23/2 3/4
Kukk
4.5. Mõõtemääramatuse hindamine
4.5.1. Liitmõõtemääramatus u koosneb statistiliste meetoditega saadud liitmõõtemääramatusest uA
ja muude meetoditega leitud liitmõõtemääramatusest uB ning leitav valemiga
u = u 2A uB2 .
Kordusmõõtmisetel saadud mõõdiste standardhälve arvutatakse seosest
1
s=
n(n 1)
( xi x ) 2 ,
kus n on korduste arv, xi on kogumi üksikväärtus, x on kogumi keskmine väärtus.
Standardhälbe võib võtta võrdseks standardmääramatusega uA.
Muude meetoditega leitud liitmõõtemääramatus uB iseloomustatakse standardhälvetega, mis
põhinevad eeldatud tõenäosusjaotustel.
Liitstandardmääramatuse u moodustavad järgmised määramatust põhjustavad grupid:
a) mõõtevahendi poolt põhjustatud määramatus uMR. Aluseks võib võtta mõõtevahendi
kalibreerija poolt antud mõõtemääramatuse U. Suurused tuleb üle viia
standardmääramatuse tasemele, s.t. k = 1. Reeglipäraselt on taatlemisel ja kalibreerimisel
rakendatud katteteguri k väärtust 2, sel juhul uMR = max / 2 või uMR = U/2;
b) kordusmõõtmiste määramatus uREP , mis on leitav väheste, alla 5 kordamise korral
järgmiselt. Kui mõõtmistulemuseks on xi, siis tuleb võtta aluseks mõõtetulemuste
erinevuspiir xt =xmax - xmin ja eeldades tulemuste ristkülikjagunemist on
standardmääramatus: uREP = xt / 2 3 ;
c) lugemi võtmise määramatuse uRE (s.h. resolutsiooni ja parallaksi viga) hinnangu aluseks
võib võtta analoognäituri juhul väiksema skaalajaotise väärtuse (1 jaotis) ja
digitaalnäituri juhul väiksema vahe numbernäitude vahel ja arvestades
ristkülikjagunemist:
- analoognäituril uR = 1 skaalajaotis / 2 3 ,
- digitaalnäituril uR = 1 numbrisamm / 3 ;
d) mõõteprotsessi /- meetodi poolt põhjustatud määramatus uF;
e) keskkonnast põhjustatud määramatus uE, mis on peamiselt põhjustatud temperatuuri
mõjust mõõtesüsteemile ja objektile.
4.5.2. Konkreetsete pikkusparameetrite mõõtmisel on komponentideks liitmääramatuse uB tasemel
k = 1 järgmised mõjurid:
a) kalibreerimisel mõõtevahendi näidule saadud parandi laiendmääramatus1 uMR = U/2 =
0,6/2 = 0,3 cm;
b) lugemi võtmise määramatus1, uRE = 0,1 / 3 = 0,06 cm;
c) mõõteprotsessi / -meetodi poolt põhjustatud määramatus uF (algus- ja lõpp-punkti
asukoha hälve, mitteparalleelsus või mitteristseis, jne), uF = 10 cm;
d) keskkonnast põhjustatud määramatus1
e) mõõtevahendi näidu triiv (sõltuvalt kasutamise ajast, saadakse hooldusandmetest).
1
Kuivõrd mõjurid on võrreldes mõõteprotsessi põhjustatud määramatusega ebaolulised, siis
neid liitmääramatuse määramisel ei arvestata
TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_001_J1_Lisa 3_r1
MÕÕTEMETOODIKA (MM 09-2023)
SÕIDURAJA VÄLIMISE SERVA JA TEE KAITSEVÖÖNDIS ASUVA
OBJEKTI VAHELISE KAUGUSE, KÜLGNÄHTAVUSE,
LUMEVALLIDE VAHELISE KAUGUSE JA ROHU KÕRGUSE
MÕÕTMISE JUHEND
Koostaja: Kaimar
Kinnitamine: 05.01.2023 nr 1.1-7/23/2 4/4
Kukk
Mõõteprotseduuri järgimisel on mõõteprotsessi liitmääramatus ühele mõõtmisele järgnevad:
- teega külgneval alal asuva objekti ja sõiduraja serva vahelise kauguse ja
külgnähtavuse mõõtmise korral u = 10 cm;
- lumevallide vahelise kauguse ja rohu kõrguse mõõtmise korral u = 5 cm.
Seejuures on komponentide ruudud summeeritud ruutjuure all.
4.5.3. Laiendmääramatus k = 2 ja normaaljaotuse puhul on laiendmääramatus:
- teega külgneval alal asuva objekti ja sõiduraja serva vahelise kauguse ja
külgnähtavuse mõõtmise korral U = 2· 10 = 20 cm;
- lumevallide vahelise kauguse ja rohu kõrguse mõõtmise korral U = 2· 5 = 10 cm.
4.6. Tulemus
Mõõtmistulemus loetakse nõuetele vastavaks mõõtemääramatuse piirides.
TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_001_J1_Lisa 4_r1
MÕÕTEMETOODIKA (MM 10-2023)
MÕÕTELATI JA KIILUGA TEEKATTE EBATASASUSTE
JA ROOPA SÜGAVUSE MÕÕTMISE JUHEND
Koostaja: Kaimar
Kinnitamine: 05.01.2023 nr 1.1-7/23/2 1/3
Kukk
SISUKORD
1. EESMÄRK ...................................................................................................................................1
2. KÄSITLUSALA ...........................................................................................................................1
3. SEOTUD DOKUMENDID ..........................................................................................................1
4. MÕÕTEMEETOD ........................................................................................................................1
1. EESMÄRK
Kirjeldada teekatte ebatasasuste ja roopa sügavuse mõõtmine riikliku järelevalve teostamisel.
2. KÄSITLUSALA
Käesolev juhend käsitleb teekattes olevate ebatasasuste, teekattes olevate roobaste, kinnisõidetud
lumes või karedas jääs roopa sügavuse ja ebatasasuste mõõtmist.
3. SEOTUD DOKUMENDID
Mõõteseadus
Majandus- ja taristuministri 13.12.2018. a määrus nr 64 “Nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtja
erialasele pädevusele ning pädevuse hindamise ja tõendamise kord”
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/32/EL mõõtevahendite turul kättesaadavaks
tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta
Majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määrus nr. 92 „Tee seisundinõuded”
Majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määrus nr. 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“
4. MÕÕTEMEETOD
4.1. Objekti vastuvõtmine mõõtmiseks
Mõõtja fikseerib mõõtmise asukoha.
4.2. Kasutatavad seadmed
Nõuded mõõtevahenditele:
1) mõõtelatt ja mõõtekiil(ud): standardile EVS-EN 13036-7:2003 vastavad 3-m mõõtelatt ja
mõõtekiil(ud).
4.3. Mõõtelati ja kiiluga võimalikud mõõdetavad kõrgusmõõtmed:
1. Roopa suurim sügavus profiili jälgiva meetodiga Mõõteulatus
2. Roopa sügavus ja ebatasasused kinnisõidetud lumes või karedas jääs
(1 ÷ 120) mm
3. Teekatte ebatasasuste mõõtmine
TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_001_J1_Lisa 4_r1
MÕÕTEMETOODIKA (MM 10-2023)
MÕÕTELATI JA KIILUGA TEEKATTE EBATASASUSTE
JA ROOPA SÜGAVUSE MÕÕTMISE JUHEND
Koostaja: Kaimar
Kinnitamine: 05.01.2023 nr 1.1-7/23/2 2/3
Kukk
4.4. Ettevalmistustööd
Teekate puhastakse lahtistest osistest.
4.5. Mõõtmine
Mõõtelatt asetatakse teekattele ja mõõtekiilu abil mõõdetakse teepinna ja lati mõõteserva vaheline
kaugus, surudes kiilu lati all olevasse tühimikku kuni tõrkeni.
4.5.1. Roopa suurim sügavus profiili jälgiva meetodiga. Roopad on risti teed olevad ebatasasused,
mis on sõiduki rataste poolt põhjustatud kulumise, järeltihenemise või ebapiisava
kandevõime tagajärjel tekkinud deformatsioonid. Profiili jälgiva mõõtmismeetodi puhul
arvestatakse roopa sügavuse mõõtmisel sõidujälgede vahelise alaga (harja kõrgusega) (EVS-
EN 13036-8:2006 punkt 5.4 kohaselt). Teekate puhastatakse lahtisest osistest. Roopa
sügavus mõõdetakse ühelt poolt teekatte serva ja harja vahelisest mõttelisest tasapinnast
ning harja ja sõidutee telgjoone vahelisest mõttelisest tasapinnast. Visuaalselt hinnatakse,
kus on roopa suurim sügavus. Kalibreeritud mõõtelati ja -kiilu (EVS-EN 13036-7:2003) abil
mõõdetakse suurim kaugus lati mõõteserva ja teepinna vahel.
4.5.2. Katendikihtide ebatasasuste mõõtmine toimub kalibreeritud 3 meetrise mõõtelati ja -kiilu
(EVS-EN 13036-7:2003) abil. 3 meetrine mõõtelatt asetatakse ebatasasusele ja mõõdetakse
suurim kaugus lati mõõteserva ja teepinna vahel.
4.5.3. Roopa sügavus ja ebatasasused kinnisõidetud lumes või karedas jääs. Mõõtelatt asetatakse
roopa või ebatasasuse harja(de)le ja mõõdetakse suurim kaugus lati mõõteserva ja teepinna
vahel kalibreeritud mõõtelati ja -kiilu (EVS-EN 13036-7:2003) abil.
4.5.4. Mõõtmistulemused ümardatakse lähima näiduni.
4.5.5. Mõõtmistulemust parandatakse kalibreerimistulemuste parandite võrra, lahutades need
mõõtetulemusest.
4.6. Mõõdiste töötlemine
Mõõtmistulemused protokollitakse.
4.7. Mõõtemääramatuse hindamine
4.7.1. Liitmõõtemääramatus u koosneb statistiliste meetoditega saadud liitmõõtemääramatusest uA
ja muude meetoditega leitud liitmõõtemääramatusest uB ning leitav valemiga
u = u 2A uB2 .
Kordusmõõtmisetel saadud mõõdiste standardhälve arvutatakse seosest
1
s=
n(n 1)
( xi x ) 2 ,
kus n on korduste arv, xi on kogumi üksikväärtus, x on kogumi keskmine väärtus.
Standardhälbe võib võtta võrdseks standardmääramatusega uA.
Muude meetoditega leitud liitmõõtemääramatus uB iseloomustatakse standardhälvetega, mis
põhinevad eeldatud tõenäosusjaotustel.
Liitstandardmääramatuse u moodustavad järgmised määramatust põhjustavad grupid:
a) mõõtevahendi poolt põhjustatud määramatus uMR. Aluseks võib võtta mõõtevahendi
kalibreerija poolt antud mõõtemääramatuse U. Suurused tuleb üle viia
TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_001_J1_Lisa 4_r1
MÕÕTEMETOODIKA (MM 10-2023)
MÕÕTELATI JA KIILUGA TEEKATTE EBATASASUSTE
JA ROOPA SÜGAVUSE MÕÕTMISE JUHEND
Koostaja: Kaimar
Kinnitamine: 05.01.2023 nr 1.1-7/23/2 3/3
Kukk
standardmääramatuse tasemele, s.t. k = 1. Reeglipäraselt on taatlemisel ja kalibreerimisel
rakendatud katteteguri k väärtust 2, sel juhul uMR = max / 2 või uMR = U/2;
b) kordusmõõtmiste määramatus uREP , mis on leitav väheste, alla 5 kordamise korral
järgmiselt. Kui mõõtmistulemuseks on xi, siis tuleb võtta aluseks mõõtetulemuste
erinevuspiir xt =xmax - xmin ja eeldades tulemuste ristkülikjagunemist on
standardmääramatus: uREP = xt / 2 3 ;
c) lugemi võtmise määramatuse uRE (s.h. resolutsiooni ja parallaksi viga) hinnangu aluseks
võib võtta analoognäituri juhul väiksema skaalajaotise väärtuse (1 jaotis) ja
digitaalnäituri juhul väiksema vahe numbernäitude vahel ja arvestades
ristkülikjagunemist:
- analoognäituril uR = 1 skaalajaotis / 2 3 ,
- digitaalnäituril uR = 1 numbrisamm / 3 ;
d) mõõteprotsessi /- meetodi poolt põhjustatud määramatus uF;
e) keskkonnast põhjustatud määramatus uE, mis on peamiselt põhjustatud temperatuuri
mõjust mõõtesüsteemile ja objektile.
4.7.2. Konkreetsete pikkusparameetrite mõõtmisel on komponentideks liitmääramatuse uB tasemel
k = 1 järgmised mõjurid:
a) kalibreerimisel mõõtevahendi näidule saadud parandi laiendmääramatus
uMR = U/2 = 0,08/2 = 0,04 mm;
b) lugemi võtmise, sh parallaks ja ümardamine, määramatus;
- mõõtepiirkond 1 kuni 10 mm, uRE = 1 / 2 3 = 0,29 mm,
- mõõtepiirkond üle 10 kuni 120 mm, uRE = 2,5 / 2 3 = 0,72 mm;
c) erinevustest meetodi nõuete täitmisel (mõõtejõu kõikumine ja suurus, algus- ja lõpp-
punkti asukoha hälve, mõõteliini hälve baaspinna suhtes, sh läbivajumine ning
mitteparalleelsus või mitteristseis jne):
- mõõtepiirkond 1 kuni 10 mm, uF = 0,02 mm,
- mõõtepiirkond üle 10 kuni 120 mm, uF = 0,24 mm
d) keskkonnatingimustest, eriti temperatuurist, põhjustatud määramatus:
- mõõtepiirkond 1 kuni 10 mm, uE = 0,05 mm,
- mõõtepiirkond üle 10 kuni 120 mm, uE = 0,2 mm;
e) mõõtevahendi näidu triiv (sõltuvalt kasutamise ajast, saadakse hooldusandmetest).
Mõõteprotseduuri järgimisel on mõõteprotsessi liitmääramatus ühele mõõtmisele
mõõtepiirkonnas 1 kuni 10 mm u1-10 = 0,3 mm ja mõõtepiirkonnas 10 kuni 120 mm u10-120 =
0,8 mm, kusjuures komponendi ruudud on summeeritud ruutjuure all.
4.7.3. Laiendmääramatus k = 2 ja normaaljaotuse puhul:
- mõõtepiirkonnas 1 kuni 10 mm U1-10 = 2· 0,3 = 0,6 mm ja
- mõõtepiirkonnas üle 10 kuni 120 mm U10-120 = 2· 0,8 = 1,6 mm.
4.8. Tulemus
Mõõtmistulemus loetakse nõuetele vastavaks mõõtemääramatuse piirides.
TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_001_J1_Lisa 5_r1
MÕÕTEMETOODIKA (MM 11-2023)
TEEKATTE PRAGUDE LAIUSE MÕÕTMISE JUHEND
Koostaja: Kaimar
Kinnitamine: 05.01.2023 nr 1.1-7/23/2 1/3
Kukk
SISUKORD
1. EESMÄRK ...................................................................................................................................1
2. KÄSITLUSALA. ..........................................................................................................................1
3. SEOTUD DOKUMENDID ..........................................................................................................1
4. MÕÕTEMEETOD ........................................................................................................................1
1. EESMÄRK
Kirjeldada teekatte pragude mõõtmist riikliku järelevalve teostamisel.
2. KÄSITLUSALA.
Käesolev juhend käsitleb teede pragude laiuste mõõtmist.
3. SEOTUD DOKUMENDID
Mõõteseadus
Majandus- ja taristuministri 13.12.2018. a määrus nr 64 “Nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtja
erialasele pädevusele ning pädevuse hindamise ja tõendamise kord”
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/32/EL mõõtevahendite turul kättesaadavaks
tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta
Majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määrus nr. 92 „Tee seisundinõuded”
Majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määrus nr. 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“
4. MÕÕTEMEETOD
4.1. Objekti vastuvõtmine mõõtmiseks
Mõõtja fikseerib mõõtmise asukoha.
4.2. Kasutatavad seadmed
Nõuded mõõtevahenditele:
1) nihik: jaotiseväärtus vähemalt 1 mm.
2) mõõdulint: jaotiseväärtus vähemalt 1 mm.
3) metalljoonlaud: jaotiseväärtus 1 mm.
4.3. Mõõdetav objekt
Mõõdetav objekt Kasutatav mõõtevahend Mõõteulatus
Prao laius Nihik või mõõdulint või metalljoonlaud (1 ÷ 50) mm
TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_001_J1_Lisa 5_r1
MÕÕTEMETOODIKA (MM 11-2023)
TEEKATTE PRAGUDE LAIUSE MÕÕTMISE JUHEND
Koostaja: Kaimar
Kinnitamine: 05.01.2023 nr 1.1-7/23/2 2/3
Kukk
4.4. Mõõtmine
4.4.1. Prao laiust mõõdetakse visuaalsel hinnangul kõige laiemas kohas. Mõõtevahend asetatakse
risti praoga ning mõõdetakse selle servade vaheline kaugus täpsusega 1 mm.
4.4.2. Vajadusel parandatakse mõõtmistulemust kalibreerimistulemuste parandi võrra (joonlaual -
0,1 mm).
4.5. Mõõdiste töötlemine
Mõõtmistulemused protokollitakse.
4.6. Mõõtemääramatuse hindamine
4.6.1. Liitmõõtemääramatus u koosneb statistiliste meetoditega saadud liitmõõtemääramatusest uA
ja muude meetoditega leitud liitmõõtemääramatusest uB ning leitav valemiga
u = u 2A uB2 .
Kordusmõõtmisetel saadud mõõdiste standardhälve arvutatakse seosest
1
s=
n(n 1)
( xi x ) 2 ,
kus n on korduste arv, xi on kogumi üksikväärtus, x on kogumi keskmine väärtus.
Standardhälbe võib võtta võrdseks standardmääramatusega uA.
Muude meetoditega leitud liitmõõtemääramatus uB iseloomustatakse standardhälvetega, mis
põhinevad eeldatud tõenäosusjaotustel.
Liitstandardmääramatuse u moodustavad järgmised määramatust põhjustavad grupid:
a) mõõtevahendi poolt põhjustatud määramatus uMR. Aluseks võib võtta mõõtevahendi
kalibreerija poolt antud mõõtemääramatuse U. Suurused tuleb üle viia
standardmääramatuse tasemele, st k = 1. Reeglipäraselt on taatlemisel ja kalibreerimisel
rakendatud katteteguri k väärtust 2, sel juhul uMR = max / 2 või uMR = U/2;
b) kordusmõõtmiste määramatus uREP, mis on leitav väheste, alla 5 kordamise korral
järgmiselt. Kui mõõtmistulemuseks on xi, siis tuleb võtta aluseks mõõtetulemuste
erinevuspiir xt =xmax - xmin ja eeldades tulemuste ristkülikjagunemist on
standardmääramatus: uREP = xt / 2 3 ;
c) lugemi võtmise määramatuse uRE (s.h. resolutsiooni ja parallaksi viga) hinnangu aluseks
võib võtta analoognäituri juhul väiksema skaalajaotise väärtuse (1 jaotis) ja
digitaalnäituri juhul väiksema vahe numbernäitude vahel ja arvestades
ristkülikjagunemist:
- analoognäituril uR = 1 skaalajaotis / 2 3 ,
- digitaalnäituril uR = 1 numbrisamm / 3 ;
d) mõõteprotsessi /- meetodi poolt põhjustatud määramatus uF;
e) keskkonnast põhjustatud määramatus uE, mis on peamiselt põhjustatud temperatuuri
mõjust mõõtesüsteemile ja objektile.
4.6.2. Konkreetsete pikkusparameetrite mõõtmisel on komponentideks liitmääramatuse uB tasemel
k = 1 järgmised mõjurid:
- kalibreeritud/taadeldud mõõtevahendist tingitud määramatus uMR = U/2 = 0,5/2 = 0,25 mm;
- lugemi võtmise, sh parallaks ja ümardamine, määramatus uRE = 1 /2 3 = 0,29 mm;
- mõõteprotsessi / -meetodi poolt põhjustatud määramatus uF (algus- ja lõpp-punkti asukoha
hälve, mitteparalleelsus või mitteristseis, jne), uF = 0,5 mm;
TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_001_J1_Lisa 5_r1
MÕÕTEMETOODIKA (MM 11-2023)
TEEKATTE PRAGUDE LAIUSE MÕÕTMISE JUHEND
Koostaja: Kaimar
Kinnitamine: 05.01.2023 nr 1.1-7/23/2 3/3
Kukk
- mõõtevahendi näidu triiv (sõltuvalt kasutamise ajast, saadakse hooldusandmetest).
Mõõteprotseduuri järgimisel on mõõteprotsessi liitmääramatus ühele mõõtmisele u = 0,65
mm, kusjuures komponendi ruudud on summeeritud ruutjuure all.
4.6.3. Laiendmääramatus k = 2 ja normaaljaotuse puhul: U = 2· 0,65 = 1,3 mm.
4.7. Tulemus
Mõõtmistulemus loetakse nõuetele vastavaks mõõtemääramatuse piirides.
TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_001_J1_Lisa 6_r1
MÕÕTEMETOODIKA (MM 12-2023)
TEE LAIUSE, TEEKATTES OLEVA AUGU LÄBIMÕÕDU, ALUSE- JA
LUMEKIHI PAKSUSE, LUMEVALLI KÕRGUSE NING
LIIKLEMISEKS VAJALIKU VERTIKAALSE VABA RUUMI
MÕÕTMISE JUHEND
Koostaja: Kaimar
Kinnitamine: 05.01.2023 nr 1.1-7/23/2 1/4
Kukk
SISUKORD
1. EESMÄRK ...................................................................................................................................1
2. KÄSITLUSALA. ..........................................................................................................................1
3. SEOTUD DOKUMENDID ..........................................................................................................1
4. MÕÕTEMEETOD ........................................................................................................................1
1. EESMÄRK
Kirjeldada tee laiuse, teekattes oleva augu läbimõõdu, aluse- ja lumekihi paksuse, lumevalli kõrguse
ning liiklemiseks vajaliku vertikaalse vaba ruumi mõõtmine riikliku järelevalve teostamisel.
2. KÄSITLUSALA
Käesolev juhend käsitleb tee, teekatte, sõiduraja, teepeenra ja eraldusriba laiuse; tees oleva augu
läbimõõdu; alusekihi paksuse; lumekihi paksuse, lumevalli kõrguse ja liiklemiseks vajaliku vaba
ruumi kõrguse mõõtmist.
3. SEOTUD DOKUMENDID
Mõõteseadus
Majandus- ja taristuministri 13.12.2018. a määrus nr 64 “Nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtja
erialasele pädevusele ning pädevuse hindamise ja tõendamise kord”
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/32/EL mõõtevahendite turul kättesaadavaks
tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta
Majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määrus nr. 92 „Tee seisundinõuded”
Majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määrus nr. 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“
4. MÕÕTEMEETOD
4.1. Objekti vastuvõtmine mõõtmiseks
Mõõtja fikseerib mõõtmise asukoha.
4.2. Kasutatavad seadmed
Nõuded mõõtevahenditele
1) mõõdulint: jaotiseväärtus vähemalt 1 mm, mõõteulatus peab tagama pikkusmõõtme
mõõtmise ilma mõõtevahendit edasi tõstmata.
2) teleskoopmõõtelatt: jaotiseväärtus vähemalt 1 cm, nimipikkus vähemalt 5 m.
3) metalljoonlaud: jaotiseväärtus 1 mm.
TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_001_J1_Lisa 6_r1
MÕÕTEMETOODIKA (MM 12-2023)
TEE LAIUSE, TEEKATTES OLEVA AUGU LÄBIMÕÕDU, ALUSE- JA
LUMEKIHI PAKSUSE, LUMEVALLI KÕRGUSE NING
LIIKLEMISEKS VAJALIKU VERTIKAALSE VABA RUUMI
MÕÕTMISE JUHEND
Koostaja: Kaimar
Kinnitamine: 05.01.2023 nr 1.1-7/23/2 2/4
Kukk
4.2.1. Mõõdulindiga mõõdetavad pikkusmõõtmed:
Jrk nr Mõõdetav objekt Mõõteulatus
1 Tee, teekatte, sõiduraja, teepeenra ja eraldusriba laius (0,2 ÷ 20) m
2 Teekattes oleva augu läbimõõt 1 cm ÷ 3 m
3 Killustiku- või stabliseeritud katendikihi paksus (5 ÷ 100) cm
4.2.2. Metalljoonlauaga mõõdetavad kõrgusmõõtmed:
Jrk nr Mõõdetav objekt Mõõteulatus
4 Lumekihi paksus (3 ÷ 50) cm
5 Teeäärne lumevall (3 ÷ 100) cm
4.2.3. Teleskoopmõõtelatiga mõõdetavad pikkusmõõtmed:
Jrk nr Mõõdetav objekt Mõõteulatus
6 Liiklemiseks vajaliku vertikaalse vaba ruumi mõõtmine (1 ÷ 5) m
4.3. Ettevalmistustööd
Mõõtmisi teostatakse mõõdulindiga või teleskoopmõõtelatiga või joonlauaga. Mõõdulindiga
mõõtmiseks kasutatakse mõõdetava objekti pikkusest pikemat mõõdulinti.
4.4. Mõõtmine
4.4.1. Mõõdulindiga mõõtmisel tuleb see paigaldada rööbiti mõõdetava pikkusmõõtmega ja
paralleelselt aluspinnaga. Mõõdulint ei tohi olla keerdunud. Mõõdulindi pingutusjõud
mõõtmisel ei tohi ületada mõõteriistale märgitut, kuid mitte üle 20 N (2kg).
a) Augu suurim läbimõõt (pikkusmõõt). Visuaalselt hinnatakse augu suurim läbimõõt ja
mõõdulindiga mõõdetakse augu servade vaheline kaugus. Läbimõõdu mõõtmine
mõõdulindiga (pikkusmõõt). Ümardatakse lähima sentimeetrini.
b) Tee, sõiduraja, teepeenra ja eraldusriba laiust mõõdetakse mõõdulindiga. Ümardatakse
lähima sentimeetrini.
c) Alusekihi paksus. Aluse või selle kiht eemaldatakse osaliselt nii, et tekiks kogu alust või
kihti läbiv auk. Augu ülemised servad puhastatakse lahtisest materjalist, servadele
asetatakse mõõtelatt ning mõõdetakse mõõtelati alumise pinna ja killustikaluse või
stabiliseeritud aluse alumise serva vaheline kaugus. Ümardatakse lähima sentimeetrini.
4.4.2. Teleskoopmõõtelatiga liikumiseks vaba ruumi mõõtmine. Teleskoopmõõtelatt asetatakse
vertikaalselt teekatte pinnale ning mõõdetakse teekatte pinna ja teekatte kohal asetseva
takistuse vaheline kõrgus. Ümardatakse lähima sentimeetrini.
4.4.3. Lumekihi paksust mõõdetakse jäiga metallist joonlauaga. Joonlaud surutakse lume sisse
kuni teekatteni ja määratakse teekatte pinna ja lumekihi mõttelise tasapinna vaheline kõrgus.
Ümardatakse lähima sentimeetrini.
4.4.4. Lumevalli kõrgust mõõdetakse jäiga metallist joonlauaga. Joonlaud surutakse lumevalli
sisse kuni maapinnani ja määratakse maapinna ja lumevalli mõttelise tasapinna vaheline
kõrgus. Ümardatakse lähima sentimeetrini.
TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_001_J1_Lisa 6_r1
MÕÕTEMETOODIKA (MM 12-2023)
TEE LAIUSE, TEEKATTES OLEVA AUGU LÄBIMÕÕDU, ALUSE- JA
LUMEKIHI PAKSUSE, LUMEVALLI KÕRGUSE NING
LIIKLEMISEKS VAJALIKU VERTIKAALSE VABA RUUMI
MÕÕTMISE JUHEND
Koostaja: Kaimar
Kinnitamine: 05.01.2023 nr 1.1-7/23/2 3/4
Kukk
4.5. Mõõdiste töötlemine
Mõõtmistulemused protokollitakse.
4.6. Mõõtemääramatuse hindamine
4.6.1. Liitmõõtemääramatus u koosneb statistiliste meetoditega saadud liitmõõtemääramatusest uA
ja muude meetoditega leitud liitmõõtemääramatusest uB ning leitav valemiga
u = u 2A uB2 .
Kordusmõõtmistel saadud mõõdiste standardhälve arvutatakse seosest
1
s=
n(n 1)
( xi x ) 2 ,
kus n on korduste arv, xi on kogumi üksikväärtus, x on kogumi keskmine väärtus.
Standardhälbe võib võtta võrdseks standardmääramatusega uA.
Muude meetoditega leitud liitmõõtemääramatus uB iseloomustatakse standardhälvetega, mis
põhinevad eeldatud tõenäosusjaotustel.
Liitstandardmääramatuse u moodustavad järgmised määramatust põhjustavad grupid:
d) mõõtevahendi poolt põhjustatud määramatus uMR. Aluseks võib võtta taadeldud
mõõtevahendist tuleneva või kalibreerija poolt antud mõõtemääramatuse U. Suurused
tuleb üle viia standardmääramatuse tasemele, s.t. k = 1. Reeglipäraselt on taatlemisel ja
kalibreerimisel rakendatud katteteguri k väärtust 2, sel juhul uMR = max / 2 või uMR =
U/2;
e) kordusmõõtmiste määramatus uREP, mis on leitav väheste, alla 5 kordamise korral
järgmiselt. Kui mõõtmistulemuseks on xi, siis tuleb võtta aluseks mõõtetulemuste
erinevuspiir xt =xmax - xmin ja eeldades tulemuste ristkülikjagunemist on
standardmääramatus: uREP = xt / 2 3 ;
f) lugemi võtmise määramatuse uRE (s.h. resolutsiooni ja parallaksi viga) hinnangu aluseks
võib võtta analoognäituri juhul väiksema skaalajaotise väärtuse (1 jaotis) ja
digitaalnäituri juhul väiksema vahe numbernäitude vahel ja arvestades
ristkülikjagunemist:
- analoognäituril uR = 1 skaalajaotis / 2 3 ,
- digitaalnäituril uR = 1 numbrisamm / 3 ;
g) mõõteprotsessi /- meetodi poolt põhjustatud määramatus uF;
h) keskkonnast põhjustatud määramatus uE, mis on peamiselt põhjustatud temperatuuri
mõjust mõõtesüsteemile ja objektile.
4.6.2. Konkreetsete pikkusparameetrite mõõtmisel on komponentideks liitmääramatuse uB tasemel
k = 1 järgmised mõjurid:
a) taadeldud mõõtevahendist tulenev laiendmääramatus uMR = U/2 = 0,26/2 = 0,13 cm;
b) lugemi võtmise määramatus, uRE = 1 /2 3 = 0,29 cm;
c) mõõteprotsessi / -meetodi poolt põhjustatud määramatus uF (algus- ja lõpp-punkti
asukoha hälve, mitteparalleelsus või mitteristseis, jne), uF = 1 cm;
d) keskkonnast põhjustatud määramatus, uC = 0,5 cm;
e) mõõtevahendi näidu triiv (sõltuvalt kasutamise ajast, saadakse hooldusandmetest).
TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_001_J1_Lisa 6_r1
MÕÕTEMETOODIKA (MM 12-2023)
TEE LAIUSE, TEEKATTES OLEVA AUGU LÄBIMÕÕDU, ALUSE- JA
LUMEKIHI PAKSUSE, LUMEVALLI KÕRGUSE NING
LIIKLEMISEKS VAJALIKU VERTIKAALSE VABA RUUMI
MÕÕTMISE JUHEND
Koostaja: Kaimar
Kinnitamine: 05.01.2023 nr 1.1-7/23/2 4/4
Kukk
Mõõteprotseduuri järgimisel on mõõteprotsessi liitmääramatus ühele mõõtmisele
järgnevad:
- tee, sõiduraja, teepeenra, lumevalli kõrguse ja eraldusriba laiuse mõõtmise korral u = 1,4
cm,
- teekattes oleva augu läbimõõdu, aluse või selle kihi paksuse, lumekihi paksuse ja
liiklemiseks vajaliku vertikaalse vaba ruumi mõõtmise korral u = 1,1 cm.
Seejuures on komponendi ruudud summeeritud ruutjuure all.
4.6.3. Laiendmääramatus k = 2 ja normaaljaotuse puhul:
- tee, sõiduraja, teepeenra ja eraldusriba laiuse ning teekattes oleva prao pikkuse mõõtmise
korral U = 2,8 cm,
- teekattes oleva augu läbimõõdu, aluse või selle kihi paksuse, lumekihi paksuse, lumevalli
kõrguse ja liiklemiseks vajaliku vertikaalse vaba ruumi mõõtmise korral U = 2,2 cm.
4.7. Tulemus
Mõõdulindi, metalljoonlaua ja teleskoopmõõtelatiga mõõtmisel saadud mõõtetulemus
loetakse nõuetele vastavaks mõõtemääramatuse piirides.
TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_001_J1_Lisa 7_r1
MÕÕTEMETOODIKA (MM 13-2023)
TEEL VAHEMAADE MÕÕTMISE JUHEND
Koostaja: Kaimar
Kinnitamine: 05.01.2023 nr 1.1-7/23/2 1/3
Kukk
SISUKORD
1. EESMÄRK ...................................................................................................................................1
2. KÄSITLUSALA. ..........................................................................................................................1
3. SEOTUD DOKUMENDID ..........................................................................................................1
4. MÕÕTEMEETOD ........................................................................................................................1
1. EESMÄRK
Kirjeldada vahemaa mõõtmist teel riikliku järelevalve teostamisel.
2. KÄSITLUSALA
Käesolev juhend käsitleb vahemaa mõõtmist teel, mis on vajalik teel või tee kaitsevööndis asuva
objekti asukoha piisava täpsusega määratlemiseks.
3. SEOTUD DOKUMENDID
Mõõteseadus
Majandus- ja taristuministri 13.12.2018. a määrus nr 64 “Nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtja
erialasele pädevusele ning pädevuse hindamise ja tõendamise kord”
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/32/EL mõõtevahendite turul kättesaadavaks
tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta
Majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määrus nr. 92 „Tee seisundinõuded”
Majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määrus nr. 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“
4. MÕÕTEMEETOD
4.1. Objekti vastuvõtmine mõõtmiseks
Mõõtja protokollib mõõtmise asukoha looduses asuva püsiva(te) objekti(de) või sellega seotud
mõõtmis(t)e alguspunkti abil. Kaugused püsivast objektist või alguspunktist mõõdetakse taadeldud
või kalibreeritud mõõteseadmega. Vajadusel mõõtmiskoht märgistatakse.
4.2. Kasutatavad seadmed
Nõuded mõõtevahenditele:
1) mõõdulint: jaotiseväärtus vähemalt 1 dm, mõõteulatus kuni 50 m.
2) distantsmõõteratas: jaotiseväärtus vähemalt 1 dm, mõõteulatus kuni 500 m.
3) teepikkusmõõtur ELTRIP: jaotisväärtus vähemalt 1m, mõõteulatus kuni 10 000 m,
laiendmääramatus maksimaalselt 6 meetrit 1 kilomeetri kohta. Sõiduki vedava telje rehvi
mustri sügavuse vähenemine aastas ei tohi ületada 2 mm, rehvi mustri sügavust
kontrollitakse kord kvartalis. Kui rehvi kulumine ületab lubatut, tuleb seade kalibreerida
kindlaksmääratud teelõigul ja vajadusel justeerida.
TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_001_J1_Lisa 7_r1
MÕÕTEMETOODIKA (MM 13-2023)
TEEL VAHEMAADE MÕÕTMISE JUHEND
Koostaja: Kaimar
Kinnitamine: 05.01.2023 nr 1.1-7/23/2 2/3
Kukk
4.3. Ettevalmistustööd
Mõõtmisi teostatakse taadeldud mõõdulindi või distantsmõõterattaga või kalibreeritud
teepikkusmõõturiga. Kui mõõtmisi teostatakse mõõteseadmega, millele tootja on andnud
kasutusjuhendi, tuleb enne mõõtmiste algust kontrollida mõõteseadme vastavust tootja
kasutusjuhendi hooldustingimustele.
4.4. Mõõtmine
4.4.1. Mõõdulindiga mõõtmisel tuleb see paigaldada rööbiti mõõdetava pikkusmõõtmega ja
paralleelselt aluspinnaga. Mõõdulint ei tohi olla keerdunud. Mõõdulindi pingutusjõud
mõõtmisel ei tohi ületada mõõteriistale märgitut, kuid mitte üle 20 N (2kg). Ümardatakse
lähima dm-ni.
4.4.2. Distantsmõõterattaga mõõtmisel järgitakse tootja kasutusjuhendit. Enne mõõtmise algust
tuleb alguspunktis mõõteratta näidik nullida või kanda mõõtmisprotokolli mõõtmise
alguspunkti näit. Mõõterattaga sõidetakse mõõdetav vahemaa läbi ja tulem võetakse
mõõteratta näidikult.
4.4.3. Teepikkusmõõturiga mõõtmisel tuleb sõita auto esiratastega (või mõne muu sõiduki osaga)
mõõtmise alguspunkti ja nullida mõõdikunäit teepikkusmõõturi ekraanil. Peale mõõdetava
vahemaa läbimist ja auto seisma jäämist fikseeritakse auto esirataste (või eelnevalt valitud
sõiduki osa) asukohas mõõdistamise lõpp-punkt ja võetakse teepikkusmõõturi ekraanilt
mõõdikunäit.
4.5. Mõõdiste töötlemine
Mõõtmistulemused protokollitakse.
4.6. Mõõtemääramatuse hindamine
4.6.1. Liitmõõtemääramatus u koosneb statistiliste meetoditega saadud liitmõõtemääramatusest uA
ja muude meetoditega leitud liitmõõtemääramatusest uB ning leitav valemiga
u = u 2A uB2 .
Kordusmõõtmisetel saadud mõõdiste standardhälve arvutatakse seosest
1
s=
n(n 1)
( xi x ) 2 ,
kus n on korduste arv, xi on kogumi üksikväärtus, x on kogumi keskmine väärtus.
Standardhälbe võib võtta võrdseks standardmääramatusega uA.
Muude meetoditega leitud liitmõõtemääramatus uB iseloomustatakse standardhälvetega, mis
põhinevad eeldatud tõenäosusjaotustel.
Liitstandardmääramatuse u moodustavad järgmised määramatust põhjustavad grupid:
a) mõõtevahendi poolt põhjustatud määramatus uMR. Aluseks võib võtta taadeldud
mõõtevahendist tuleneva või kalibreerija poolt antud mõõtemääramatuse U. Suurused
tuleb üle viia standardmääramatuse tasemele, s.t. k = 1. Reeglipäraselt on taatlemisel ja
kalibreerimisel rakendatud katteteguri k väärtust 2, sel juhul uMR = max / 2 või uMR =
U/2;
b) kordusmõõtmiste määramatus uREP, mis on leitav väheste, alla 5 kordamise korral
järgmiselt. Kui mõõtmistulemuseks on xi, siis tuleb võtta aluseks mõõtetulemuste
TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_001_J1_Lisa 7_r1
MÕÕTEMETOODIKA (MM 13-2023)
TEEL VAHEMAADE MÕÕTMISE JUHEND
Koostaja: Kaimar
Kinnitamine: 05.01.2023 nr 1.1-7/23/2 3/3
Kukk
erinevuspiir xt =xmax - xmin ja eeldades tulemuste ristkülikjagunemist on
standardmääramatus: uREP = xt / 2 3 ;
c) lugemi võtmise määramatuse uRE (s.h. resolutsiooni ja parallaksi viga) hinnangu aluseks
võib võtta analoognäituri juhul väiksema skaalajaotise väärtuse (1 jaotis) ja
digitaalnäituri juhul väiksema vahe numbernäitude vahel ja arvestades
ristkülikjagunemist:
- analoognäituril uR = 1 skaalajaotis / 2 3 ,
- digitaalnäituril uR = 1 numbrisamm / 3 ;
d) mõõteprotsessi /- meetodi poolt põhjustatud määramatus uF;
e) keskkonnast põhjustatud määramatus uE, mis on peamiselt põhjustatud temperatuuri
mõjust mõõtesüsteemile ja objektile.
4.6.2. Konkreetsete pikkusparameetrite mõõtmisel mõõdulindiga on komponentideks
liitmääramatuse uB tasemel k = 1 järgmised mõjurid:
a) taadeldud mõõtevahendist tulenev laiendmääramatus uMR = U/2 = 0,51/2 = 0,25 cm;
b) lugemi võtmise määramatus, uRE = 1 /2 3 = 0,29 cm;
c) mõõteprotsessi / -meetodi poolt põhjustatud määramatus uF (algus- ja lõpp-punkti
asukoha hälve, mitteparalleelsus või mitteristseis, jne), uF = 5 cm;
d) keskkonnast põhjustatud määramatus, uC = 4,5 cm
e) mõõtevahendi näidu triiv (sõltuvalt kasutamise ajast, saadakse hooldusandmetest).
Mõõteprotseduuri järgimisel on mõõteprotsessi liitmääramatus ühele mõõtmisele
u = 6,8 cm. Seejuures on komponendi ruudud summeeritud ruutjuure all.
4.6.3. Konkreetsete pikkusparameetrite mõõtmisel distantsmõõterattaga on komponentideks
liitmääramatuse uB tasemel k = 1 järgmised mõjurid:
a) taadeldud mõõtevahendist tulenev laiendmääramatus uMR = U/2 = 0,01/2 = 0,005 m;
b) lugemi võtmise määramatus, uRE = 1 /2 3 = 0,06 m;
c) mõõteprotsessi / -meetodi poolt põhjustatud määramatus uF (algus- ja lõpp-punkti
asukoha hälve, mitteparalleelsus või mitteristseis, jne), uF = 0,2 m;
d) mõõtevahendi näidu triiv (sõltuvalt kasutamise ajast, saadakse hooldusandmetest).
Mõõteprotseduuri järgimisel on mõõteprotsessi liitmääramatus ühele mõõtmisele u =
0,14 m. Seejuures on komponendi ruudud summeeritud ruutjuure all.
4.6.4. Konkreetsete pikkusparameetrite mõõtmisel teepikkusmõõturiga on komponentideks
liitmääramatuse uB tasemel k = 1 järgmised mõjurid:
a) kalibreeritud mõõtevahendist tulenev laiendmääramatus uMR = U/2 = 2,8/2 = 1,4 m;
b) lugemi võtmise määramatus, uRE = 1 /2 3 = 0,6 m;
c) mõõteprotsessi/-meetodi poolt põhjustatud määramatus uF (algus- ja lõpp-punkti
asukoha hälve, mitteparalleelsus või mitteristseis, jne), uF = 1 m;
d) rehvi kulumisest tingitud mõõtevahendi näidu triiv 0,6% mõõdetud vahemaast meetrites
(L).
Mõõteprotseduuri järgimisel on mõõteprotsessi liitmääramatus ühele mõõtmisele u =
1,8 m. Seejuures on komponendi ruudud summeeritud ruutjuure all.
4.6.5. Laiendmääramatus k = 2 ja normaaljaotuse puhul:
a) vahemaa teel mõõdulindiga mõõtes U = 14 cm,
b) vahemaa teel mõõterattaga mõõtes U = 5 m,
c) vahemaa teel teepikkusmõõturiga mõõtes U= 4+0,006*L, m.
4.7. Tulemus
Mõõtmisel saadud mõõtetulemus loetakse nõuetele vastavaks mõõtemääramatuse piirides.
TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_001_J1_r3
MÕÕTMISE JA MÕÕTJA ERIALASE PÄDEVUSE HINDAMISE
KÄSIRAAMAT
Kinnitamine: 26.01.2026 nr 1.1-7/26/13 Koostaja: Siim Jaksi 1/14
SISUKORD
1. ÜLDINE INFO MÕÕTMISEST JA AMETI STRUKTUURIST ................................................2
2. MÕÕTMISE KVALITEEDISÜSTEEM .....................................................................................3
3. MÕÕTMISE KVALITEEDISÜSTEEMI DOKUMENTATSIOON ...........................................4
4. MÕÕTMISE KVALITEEDISÜSTEEMI ÜLEVAATUSED ......................................................5
5. PERSONAL .................................................................................................................................5
6. MÕÕTEVAHENDID...................................................................................................................6
7. MÕÕTEMETOODIKAD.............................................................................................................8
8. MÕÕTMISOBJEKTI KÄSITLEMINE MÕÕTMISTE KÄIGUS ..............................................8
9. PRETENSIOONID JA APELLATSIOONID ..............................................................................9
10. RUUMID JA KESKKONNA TINGIMUSED ..........................................................................10
Lisa A. Mõõtjate pädevuse registri blanketi näidis ............................................................................11
Lisa B. Mõõtevahendite registri blanketi näidis.................................................................................12
Lisa C. Mõõtemetoodikate registri blanketi näidis ............................................................................13
Lisa D. Võrdlusmõõtmiste protokolli blanketi näidis ........................................................................14
TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_001_J1_r3
MÕÕTMISE JA MÕÕTJA ERIALASE PÄDEVUSE HINDAMISE
KÄSIRAAMAT
Kinnitamine: 26.01.2026 nr 1.1-7/26/13 Koostaja: Siim Jaksi 2/14
1. ÜLDINE INFO MÕÕTMISEST JA AMETI STRUKTUURIST
1.1. Mõõtmise eest vastutav isik ja tema asukoht struktuuris
Transpordiameti (edaspidi TRAM) mõõtmise kvaliteedi ja mõõtjate pädevuse eest vastutab ameti
teehoiuteenistuse järelevalve osakonna juhataja.
1.2. Mõõtmise ja mõõtja erialase pädevuse kvaliteedipoliitika
TRAM mõõtmise ja mõõtja erialase pädevuse kvaliteedipoliitika peab tagama teedel tehtavate
mõõdistamiste usaldusväärsuse. Eesmärk on tagada teedel vigadeta mõõtmine läbi koolitatud ja
professionaalse personali, kes tegutsevad selge, kindlaksmääratud korra alusel.
Teedealaseid mõõdistamisi avalikel teedel teostavad teehoiuteenistuse järelevalve osakonna töötajad,
eesmärgiga tagada mõõtmiste usaldusväärsus ning mõõtmistulemuste jälgitavus.
1.3. Ameti juhtimine ja struktuur
TRAM-i tegevust juhib ja põhimäärusega ettenähtud tegevfunktsioonide täitmise eest vastutab
peadirektor. TRAM-i tegevusvaldkondi kureerivad direktorid, kellele alluvad osakonnad, mida
juhivad osakonna juhid.
Järelevalve osakond asub teehoiuteenistuse direktori alluvuses. Ajakohane TRAM-i struktuuri skeem
on leitav TRAM kodulehel www.transpordiamet.ee.
Mõõtmisi teostavad TRAM mõõtjad, kelle mõõtja pädevus on toodud TRAM mõõtjate pädevuse
registris. Registrit peab teehoiuteenistuse järelevalve osakonna teenistuja tehes kandeid vastava info
laekumisel.
Ametikoha vastutusala ja tööülesanded teeb mõõtjale teatavaks otsene juht ametijuhendite
tutvustamisel. Kõik mõõtjad vastutavad oma töö kvaliteetse sooritamise eest.
1.4. Mõõtmiste teostamise tingimused. Menetlusosalise õigused mõõtmistel
Järelevalvemenetluse käigus antakse menetlusosalisele võimalus viibida mõõtmiste juures.
Mõõtmisprotokoll edastatakse menetlusosalisele, kelle on õigus esitada parandusettepanekuid ja
vastuväiteid. Menetlusosalisel on õigus tutvuda mõõtmisprotokolli(de)ga.
1.5. Mõõtmiste teostamine
TRAM teostab teedealaseid mõõtmisi:
teede gabariitmõõtmete; tees olevate aukude sügavuse ja läbimõõdu; teekatte kalde; teekattes
olevate ebatasasuste; teepeenarde kõrguste; teekattes olevate roobaste sügavuse ja pragude
laiuse; rohu kõrguse; liiklemiseks vaba ruumi; külgnähtavuse; tehnovõrgu kaevu kaane või
kape ja teekatte kõrguste erinevuse; tee äärse kruusa- või pinnasevalli kõrguse; lumekihi
paksuse; lumevalli kõrguse; lumevallide vahekauguse; kinnisõidetud lumes või karedas jääs
roopa sügavuse ja ebatasasuse; aluse või selle kihtide paksuse mõõtmist.
1.6. Konfidentsiaalsuse tagamine
Mõõtja tagab mõõtmise käigus saadud informatsiooni sh isikuandmete konfidentsiaalsuse, millega
seotud nõudeid tuleb täita kõigil ameti teenistujatel.
Konfidentsiaalsed tööalased dokumendid ja andmed peavad olema adekvaatsete meetmetega (s.h.
turvaparoolid) arvutites, kaitstud kõrvaliste isikute juurdepääsu eest.
TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_001_J1_r3
MÕÕTMISE JA MÕÕTJA ERIALASE PÄDEVUSE HINDAMISE
KÄSIRAAMAT
Kinnitamine: 26.01.2026 nr 1.1-7/26/13 Koostaja: Siim Jaksi 3/14
1.7. Mõõtmiste teostamise õiguslik alus
Mõõtja tegevuse aluseks on:
Liiklusseadus;
Mõõteseadus;
Majandus- ja taristuministri 20.12.2018 määrus nr 66 „Mõõtevahendite riigisisese
tüübikinnitustunnistuse taotlemise, andmise, muutmise, kehtetuks tunnistamise ja selle
kehtivusaja pikendamise ning legaalmetroloogilise ekspertiisi kord“;
Majandus- ja taristuministri 18.12.2018 määrus nr 65 „Metroloogiliselt kontrollitud
mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise kontrolli alla
kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad ning metroloogilise
kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded1“;
Majandus- ja taristuministri 13.12.2018 määrus nr 64 „Nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtja
erialasele pädevusele ning pädevuse hindamise ja tõendamise kord“;
Ehitusseadustik;
Majandus- ja taristuministri 18.07.2015 määrus nr 92 „Tee seisundinõuded“;
Majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määrus nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“.
2. MÕÕTMISE KVALITEEDISÜSTEEM
TRAM mõõtmise kvaliteedisüsteem vastab majandus- ja taristuministri 13.12.2018 määruse nr 64
„Nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtja erialasele pädevusele ning pädevuse hindamise ja tõendamise
kord“ nõuetele. Kvaliteedisüsteem tagab mõõtmise teenuse vastavuse seadusandlusest tulenevatele
nõuetele ning püsivalt nõutavale kvaliteedile.
Mõõtmise kvaliteedisüsteem koosneb:
mõõtmise ja mõõtja hindamise käsiraamatust;
mõõtmisi reguleerivatest õigusaktidest;
ameti sisestest kvaliteedi tagamise protseduuridest, mõõteseadmete kasutusjuhenditest,
mõõtemetoodikatest;
määratletud vastutustest/vastutajatest läbiviidavate tegevuste eest;
mõõtmise kvaliteedi kontrollimisest.
Mõõtmise kvaliteedisüsteemi hoiab ajakohasena mõõtmise kvaliteedi ja mõõtjate pädevuse eest
vastutav isik, kes kontrollib regulaarselt, et mõõtmiste kvaliteedi tagamine toimub vastavuses
käsiraamatus kirjeldatuga. Puuduste ilmnemisel, rakendab ta otsekoheselt meetmeid olukorra
parandamiseks. Meetmed peavad sisaldama eelnevat hinnangut kvaliteedisüsteemi parendamise
vajalikkusele.
2.1. Käsiraamat
Käsiraamat on digitaalses vormis ning kinnitatakse elektrooniliselt dokumendihaldussüsteemis.
Käsiraamatu koostamist, väljaandmist ning sellesse jooksvate muudatuste ettepanekute tegemist
korraldab vastutav isik, arvestades töötajate esitatud ettepanekutega. Käsiraamatu väljaandmine
kehtestatakse vastavalt ameti sisekorras sätestatud rakendamise korrale.
Käsiraamat on avatud kasutamiseks kõigile ameti teenistujatele ning teistele huvigruppidele.
Käsiraamatusse muudatuste sisseviimise õigus on vastutaval isikul, kes tagab sisse viidud muudatuste
õigsuse. Muudatuste korral tehakse uus versioon käsiraamatust. Pärast siseauditit tehakse vajadusel
muudatused käsiraamatusse ja uuendatakse käsiraamatu versiooni number.
TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_001_J1_r3
MÕÕTMISE JA MÕÕTJA ERIALASE PÄDEVUSE HINDAMISE
KÄSIRAAMAT
Kinnitamine: 26.01.2026 nr 1.1-7/26/13 Koostaja: Siim Jaksi 4/14
3. MÕÕTMISE KVALITEEDISÜSTEEMI DOKUMENTATSIOON
3.1. Mõõtmise kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon
Mõõtja kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon jaguneb kahte alltoodud põhigruppi, millised omavad
vastavaid tähistusi:
KT_001_J1_Mõõtmise ja mõõtja erialase pädevuse hindamise käsiraamat;
Mõõtemetoodikad:
o KT_001_J1_Lisa 1_Augu sügavuse, valli kõrguse, teekatte ja tugipeenra_kaevu kaane
kõrguste erinevuse mõõtmise juhend (MM 07-2023);
o KT_001_J1_Lisa 2_Digitaalse kaldelatiga kalde mõõtmise juhend (MM 08-2023);
o KT_001_J1_Lisa 3_Teega külgneva objekti kauguse, külgnähtavuse, lumevallide
mõõtmise juhend (MM 09-2023);
o KT_001_J1_Lisa 4_Ebatasasuste ja roopa sügavuse mõõtmise juhend (MM 10-2023);
o KT_001_J1_Lisa 5_Teekatte pragude mõõtmise juhend (MM 11-2023);
o KT_001_J1_Lisa 6_Tee laiuse, augu läbimõõdu, teelõigu pikkuse ning kihi paksuse
mõõtmise juhend (MM 12-2023);
o KT_001_J1_Lisa 7_Teel vahemaade mõõtmise juhend (MM 13-2023).
3.2. Dokumentatsiooni vormistamine
Dokumentatsioon vormistatakse ühtsetel alustel vastavalt ameti dokumentide haldamise korrale
(TT_04_K1).
3.3. Dokumentatsiooni hoidmine
Mõõtmisega seotud dokumentatsioon on ameti dokumendihaldussüsteemis. Dokumendid on nende
kasutajatele kättesaadavad.
3.4. Dokumentatsiooni arhiveerimine
Kõik konkreetset tellimust käsitlevad mõõtmise dokumendid süstematiseeritakse ja säilitatakse,
dokumendid arhiveeritakse kohe pärast tööde lõpetamist. Kõik dokumendid on digitaalsed (v.a ohu
ilmnemisel vormistatud kirjalikud mõõteprotokollid), dokumentide arhiveerimise tingimuste
tagamise eest (sh elektroonsel andmekandjal varukoopiate valmistamise eest) vastutab
infotehnoloogia osakond. Dokumente säilitatakse vastavalt TRAM liigitusskeemi (TT_04_K2) järgi.
3.5. Andmebaasid
Igasugune kõrvaliste isikute juurdepääs riiklikule andmebaasile on ametis välistatud asjakohaste
meetmetega. Andmebaasi andmetele juurdepääsu administreerimise eest vastutab infotehnoloogia
osakond.
Teedealaste mõõtmiste dokumendid registreeritakse ameti dokumendihaldussüsteemis.
TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_001_J1_r3
MÕÕTMISE JA MÕÕTJA ERIALASE PÄDEVUSE HINDAMISE
KÄSIRAAMAT
Kinnitamine: 26.01.2026 nr 1.1-7/26/13 Koostaja: Siim Jaksi 5/14
4. MÕÕTMISE KVALITEEDISÜSTEEMI ÜLEVAATUSED
4.1. Siseaudit
Vajadusel teostab teehoiuteenistuse järelevalve osakonna juhataja protsessi põhist vastavusauditit,
kuid mitte harvem kui kord kahe aasta jooksul. Mõõtmise protsesside kirjeldused on Lisa C-s
nimetatud mõõtemetoodikates.
Siseauditi tulemused moodustavad mõõtetegevuse kvaliteedisüsteemi muutmisettepanekute põhilise
sisendi.
Auditeerimise käigus avastatud mittevastavused fikseeritakse siseauditi kohta koostatud protokollis.
Protokollis määratakse mittevastavuste kõrvaldamise tähtajad ning vajalikud korrigeerivad
tegevused.
Mõõtetegevuse jätkuva usaldusväärsuse tagamiseks tehakse mõõtetegevuse audit vähemalt kord kahe
aasta jooksul. Auditi tulemused ja kvaliteedisüsteemi muutmisettepanekud fikseeritakse ülevaatuse
aktis.
Auditis käsitletakse järgmisi küsimusi:
personal;
kaebused;
võrdlusmõõtmised;
siseauditi tulemused;
parendusvõimalused (uued seadmed);
muutuvate olude mõjud (seadusandlus, IT).
4.2. Korrigeerivad tegevused
Kliendi põhjendatud pretensioon või siseauditi käigus selgunud mittevastavuste korral selgitatakse
välja põhjused ja määratakse korrigeerivad tegevused. Korrigeerivate tegevuste sisu ja läbiviimise
tähtajad märgitakse aktis/protokollis ja vajadusel vormistatakse teehoiuteenistuse direktori
käskkirjaga.
5. PERSONAL
5.1. TRAM mõõtja koolitus
5.1.1. Esmane koolitusõpe
Iga uus mõõtja tutvub iseseisvalt ühe kuu jooksul tööle asumise momendist mõõtmise
kvaliteedisüsteemi dokumentatsiooniga (käsiraamat, protseduurid, juhendid, mõõtevahendid ja nende
kasutusjuhendid jms). Uue mõõtja vajalik lisapädevus mõõtja ülesannete täitmisele asumiseks
tagatakse vastava väljaõppega. Uued töötajad läbivad esimese töökuu jooksul mõõtmise ja mõõtja
erialase pädevuse hindamise kvaliteedialase sisekoolituse. Selleks ajaks määratakse uuele töötajale
juhendaja.
Kvaliteedialane sisekoolitus hõlmab järgmiste momentide tundma õppimist:
käesolev käsiraamat ja selle täiendavad juhendid;
töötaja käitumine mõõtmise teostamisel;
mõõteriistade käsitlemine;
mõõtetulemuste vormistamine.
Uue mõõtja atesteerimisel peab atesteeritav teostama proovitöö ja vormistama mõõteprotokolli.
Väljaõppe läbiviimine dokumenteeritakse. Töötajate pädevuse säilitamine ja tõstmine tagatakse
vastava täiendõppekava realiseerimisega.
TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_001_J1_r3
MÕÕTMISE JA MÕÕTJA ERIALASE PÄDEVUSE HINDAMISE
KÄSIRAAMAT
Kinnitamine: 26.01.2026 nr 1.1-7/26/13 Koostaja: Siim Jaksi 6/14
Mõõtja ametikohustused on kirjeldatud ametijuhendiga.
Mõõtja teadmisi hinnatakse atesteerimisel ning tulemused dokumenteeritakse. Mõõtja lubatakse
iseseisvale tööle, kui ettevalmistava perioodi tulemused on positiivsed ning ta omandab ametikohale
vajalikele teadmistele lisaks mõõtja kvalifikatsiooni.
5.1.2. Täiendõpe
Sisaldab tööks vajalikke asjakohaseid teemasid, käsitleb uusi tehnilisi ja tehnoloogilisi lahendusi,
muudatusi normatiivsetes õigusaktides ja mõõtemetoodikates, arvutiõpetust jmt. Täiendõppe maht ja
ajad määratakse jooksva töö käigus vastavalt vajadusele.
5.2. TRAM mõõtja haridus, erialane ettevalmistus, väljaõpe ja töökogemus
Pädeva mõõtja ametikohale (järelevalvespetsialist) kandideerijalt nõutakse kõrgharidust ning
eelistatud on teedeinseneri kõrgharidusega kandideerijad. Iga mõõtja hariduse, erialase
ettevalmistuse, väljaõppe ja töökogemuse kohta säilitatakse ameti andmeid (s.h diplomite, tunnistuste
ja litsentside koopiaid) kuni mõõtja töölt lahkumiseni ameti personaliosakonnas.
Andmestikus näidatakse vajadusel ära konkreetsele mõõtja omandatud töömetoodikad. TRAM
mõõtjate kohta peab teehoiuteenistuse järelevalve osakond elektroonset registrit vastavalt Lisa A-s
toodud blanketil märgitule.
5.3. Huvide konflikt
Mõõtja peab huvide konflikti korral teavitama sellest oma vahetut juhti ning taandama end
mõõtetegevusest.
5.4. TRAM mõõtja on käsiraamatu mõistes:
TRAM teehoiuteenistuse järelevalve osakonna juhataja;
TRAM teehoiuteenistuse järelevalve osakonna järelevalvespetsialist.
TRAM mõõtjate pädevus on määratud ametijuhenditega.
5.5. Alltöövõtt
Alltöövõttu mõõtetegevuse teostamisel ei kasutata.
6. MÕÕTEVAHENDID
6.1. Mõõtja kohustused mõõtevahendi kasutamisel
Mõõtja, kes kasutab oma töös mõõtevahendit, on kohustatud:
enne iga mõõtevahendi kasutamise algust veenduma, et mõõdistamisi teostatakse
taadeldud/kalibreeritud mõõtevahendiga, mille taatlemise/kalibreerimise tähtaeg ei oleks
ületatud;
teostama mõõtevahendi tööeelse justeerimise, kui see on ettenähtud mõõtevahendi
kasutusjuhendis;
kasutama mõõtevahendit vastavalt tema kasutusjuhendis toodud nõuetele;
hoidma mõõtevahendit ettenähtud ladustuskohas (va mõõtmise ajal) ning nõutud tingimustes;
lõpetama selle mõõtevahendiga töötamise, mis ei ole korras.
Kõik mõõtevahendite taatlemis- ja kalibreerimistunnistuste originaalid säilitatakse TRAM
dokumendihaldussüsteemis või järelevalve osakonna võrgukettal.
TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_001_J1_r3
MÕÕTMISE JA MÕÕTJA ERIALASE PÄDEVUSE HINDAMISE
KÄSIRAAMAT
Kinnitamine: 26.01.2026 nr 1.1-7/26/13 Koostaja: Siim Jaksi 7/14
6.2. Mõõtevahendite register
TRAM teehoiuteenistuse järelevalve osakonna juhataja on vastutav mõõtevahendite korrasoleku ja
perioodilise kontrollimise eest. Mõõtevahendite perioodilise kontrollimise sageduse määramisel on
aluseks võetud mõõtevahendi kasutamise sagedusest tulenevat vajadust.
Mõõtevahendid kalibreeritakse ja taadeldakse tunnustatud/akrediteeritud laboris vastavalt allpool
toodud sagedusele ja/või vigade/rikete ilmnemisel.
Teleskoop-mõõtelatt
o mõõtevahendeid kasutatakse liiklemiseks vajaliku vertikaalse vaba ruumi mõõtmiseks;
o mõõtevahendid kuuluvad taatlemisele pärast sündmust, mis võib mõjutada pikkusmõõdu
geomeetriat.
Augusügavuse mõõtur
o mõõtevahendit kasutatakse teekatte aukude sügavuse mõõtmiseks, kruusa- või
pinnasevalli kõrguse mõõtmiseks tee servast, tugipeenra ja sõidutee katte või kindlustatud
teepeenra kõrguste erinevuse ning tehnovõrgu kaevukape ja kaevukaane kõrguste
erinevuse mõõtmiseks;
o mõõtevahendit kalibreeritakse iga 3 (kolme) aasta tagant.
Ebatasasuse mõõdik
o mõõtevahendit kasutatakse kattega ja katteta tee ebatasasuste ja roopa sügavuse
mõõtmiseks;
o mõõtevahendit kalibreeritakse iga 3 (kolme) aasta tagant.
Kaldemõõdik
o mõõtevahendit kasutatakse tee kallete (tee konstruktsiooni kalded, tehnosüsteemide
kalded, rajatiste ja konstruktsioonide kalded jne) mõõtmiseks;
o mõõtevahendit kalibreeritakse iga 3 (kolme) aasta tagant.
Kaugusmõõdik (laser)
o mõõtevahendit kasutatakse tee külgnähtavuse, teega külgneval alal asuva objekti ja
sõiduraja serva vahelise ja lumevallide vahelise kauguse mõõtmiseks;
o mõõtevahendit kalibreeritakse iga 3 (kolme) aasta tagant.
Mõõteratas
o mõõtevahendit kasutatakse teel vahemaade mõõtmiseks;
o mõõtevahendit kalibreeritakse iga 3 (kolme) aasta tagant.
Teepikkuse mõõtja ELTRIP
o mõõtevahendit kasutatakse teel vahemaade mõõtmiseks;
o mõõtevahendit kalibreeritakse iga 3 (kolme) aasta tagant.
Mittekorras mõõtevahend kõrvaldatakse kasutuselt ja sellest informeeritakse haldusosakonda.
Haldusosakond soetab vastavalt taotlusele nõuetele vastava mõõtevahendi.
Kõik mõõtevahendid, mida kasutatakse mõõtmistel TRAM-is peavad olema kantud mõõtevahendite
registrisse. Mõõtevahendite registrit peab TRAM teehoiuteenistuse järelevalve osakonna juhataja
ja/või järelevalvespetsialist elektroonselt Lisa B-s toodud blanketil ning teeb sinna kandeid vastavalt
laekunud informatsioonile.
6.3. Mõõtmistulemuste õigsuse jälgitavus
Mõõtmistulemuste õigsuse jälgitavus tagatakse kasutatavate mõõtevahendite identifitseerimisega
mõõtja ja mõõtekoha alusel mõõteprotokollides. Kui tekib kahtlus mõõtetulemuste õigsuses, tuleb
sellest koheselt teatada otsesele juhile või vastutavale isikule, kes võtab vastu ühe alljärgnevatest
otsustest:
teostatakse võrdlusmõõtmised teise mõõtevahendiga. Kui tulemuste erinevusest põhjustatud
TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_001_J1_r3
MÕÕTMISE JA MÕÕTJA ERIALASE PÄDEVUSE HINDAMISE
KÄSIRAAMAT
Kinnitamine: 26.01.2026 nr 1.1-7/26/13 Koostaja: Siim Jaksi 8/14
määramatus on suurem kui määramatusehindamise juhendiga see on lubatud, loetakse
mõõtevahend mitte korrasolevaks;
teedel tehtud mõõtmisel piirväärtusi rahuldavate mõõtmistulemuste korral, kui pooled
mõõtmistulemusi ei vaidlusta, piirdutakse ühe mõõtmisega, mis jääb aluseks mõõtetulemuste
hindamisel;
teedel tehtud mõõtmisel mitterahuldava tulemuse korral tehakse kordusmõõtmine, kui
kordusmõõtmisel ületatakse juhendis toodud määramatuse piirväärtus, tuleb mõõtmisi korrata
veel vähemalt 4 korda (kokku 6 mõõtmist). Kuuest mõõtmistulemusest võib jätta arvesse
võtmata ühe mõõtmistulemuse, mis erineb suuremast või vähimast mõõtmistulemusest
rohkem, kui on toodud juhendis. Kui mõõtmistulemuste hulgas on rohkem kui üks juhendile
mittevastavat väärtust, loetakse mõõtevahend mitte korrasolevaks ja mõõtmistulemused
mitteusaldatavateks.
6.4. Võrdlusmõõtmine
Võrdlusmõõtmises peavad olema kaasatud kõik mõõtjad ning mõõtevahendid.
Mõõtevahendite kohta tuleb vähemalt üks kord aastas teha võrdlusmõõtmine, mille kohta koostatakse
võrdlusmõõtmiste protokoll (vt Lisa D).
7. MÕÕTEMETOODIKAD
7.1. Metoodikate loetelu ja nende kättesaadavus
Kasutatavate metoodikate loetelu on toodud TRAM metoodikate registri Lisas C. Mõõtemetoodikad
on igale mõõtjale kättesaadavad elektroonilisel kujul.
Tööks vajalikud asjakohased standardid, metoodilised- ja tööjuhendid ning mõõtmisandmed
säilitatakse kättesaadavana asjassepuutuvale personalile kuni nende arhiveerimiseni.
7.2. Andmete fikseerimine ja arvutuste kontrollimine
Teedealaste mõõdistamise käigus saadud andmed protokollitakse.
Teede alase mõõtmise kohta koostatakse mõõtmistulemuste protokoll, mis väljastatakse
menetlusosalisele kui ta seda soovib.
7.3. Arvutite kasutamine
Mõõtmiste tulemuste elektroonilisse protokolli sisestamisel kasutatakse arvutit või tahvelarvutit.
Arvutite töökorrasoleku eest vastutab infotehnoloogia osakond, kes kontrollib perioodiliselt, et:
arvuti tarkvara on litsentseeritud ja testitud kinnitamaks tema kasutamiskõlblikkust;
arvutiseadmed on perioodiliselt hooldatud, et kindlustada nende õige funktsioneerimine;
on kehtestatud ja täide viidud tegevused andmete puutumatuse kaitsmiseks.
8. MÕÕTMISOBJEKTI KÄSITLEMINE MÕÕTMISTE KÄIGUS
8.1. Mõõtmisobjekti identifitseerimine
Teedealaseks mõõdistamisobjektideks on vastav tee, selle lõik või defektne osa. Tee või teelõik
identifitseeritakse teeregistri andmete põhjal.
8.2. Mõõtmisobjekti kahjustamise vältimine
TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_001_J1_r3
MÕÕTMISE JA MÕÕTJA ERIALASE PÄDEVUSE HINDAMISE
KÄSIRAAMAT
Kinnitamine: 26.01.2026 nr 1.1-7/26/13 Koostaja: Siim Jaksi 9/14
Mõõtmised teostatakse vastavalt mõõtemetoodikatele ning välditakse mõõtmisobjektide kahjustamist
ning säilitatakse mõõtmisobjekti algne olukord. Juhul kui mõõtmiste käigus on vaja eemaldada
katendikonstruktsioone või selle osi, siis pärast mõõtmiste lõppu taastatakse kiht ning tihendatakse.
8.3. Ohutusnõuded mõõtmistel
Mõõtmisel peavad ohutusnõuded olema kättesaadavad ning mõõtja peab enne mõõtmisprotseduuride
algust teavitama nendest kõiki mõõtmisprotsessis osalejaid. Mõõtja peab mõõtmisprotsessis osalejaid
teavitama protsessi olemusest, ohtudest ja hoiatama osalejaid võimalikust ohutsooni sattumisest.
Ohutu töö üldnõuded mõõtmisel on kehtestatud „Töötervishoiu ja tööohutuse seadusega”.
Kasutatavad ohutusabinõud peavad:
1) tagama mõõtmist teostava(te) isiku(te) ohutuse tööprotsessis;
2) vältima mõõtmises osalevate isikute või liiklejate juhusliku sattumise ohutsooni või füüsilise
sekkumise mõõtmise protsessi;
3) vältima ohutusnõuete ebaõigest rakendamisest tulenevate vigastuste või kahju tekkimise
seadmetele ja inimestele.
9. PRETENSIOONID JA APELLATSIOONID
9.1. Pretensiooni lahendamine
Pretensioonide menetlemisel, mõõtmisprotsessist kõrvalekaldumiste korral, selgitatakse välja, kas
tegemist on mittenõuetekohaselt teostatud mõõtmisega, mõõtevahendite seisukorra mittevastavusega
või on rahulolematuse põhjustanud menetlusosalise kõrgendatud ootused.
Kui pretensiooni on põhjustanud mittenõuetekohaselt teostatud mõõtmised, seadmete mittevastavus
või protsessi nõuete mittetäitmine, teostatakse uus mõõtmine ja vormistatakse uus mõõteprotokoll,
mis tühistab eelmise.
Menetlusosalist teavitatakse otsusest kirjalikus vormis hiljemalt 30 päeva jooksul pretensiooni
laekumise momendist. Pretensiooni põhjendamatusest (selle tagasilükkamisest) teavitatakse
menetlusosalist kirjalikus vormis.
9.2. Mittevastavuste käsitlemise ning korrigeerivate tegevuste rakendamise kord
Menetlusosalise mittevastavuse apellatsiooni vastuvõetud otsuse kohta, vaatab kõigepealt läbi otsuse
vastuvõtja. Kui otsuse tegemisel ei ole eksitud, tuleb sellest menetlusosalist teavitada.
9.3. Korrigeerivate ja vältivate meetmete esitamine mõõtmise eest vastutavale isikule
Kui otsustatakse teostada uued mõõtmised ja menetlusosaline aktsepteerib uute mõõtmiste otsust, siis
käsitletakse seda, kui olemasolevat käivat menetlust, juhul kui menetlust pole lõpetatud. Kui esialgne
järelevalvemenetlus on vahepeal lõpetatud, käsitletakse uusi mõõtmisi uue menetlusena. Kui otsuse
on menetlusosaline aktsepteerinud, siis mõõtetulemuste võimalikust muutumisest ja põhjusest, miks
esialgne mõõtmistulemus ümber tehti, teavitatakse mõõtetegevuse eest vastutavat isikut.
9.4. Pretensioonide analüüs ja parendustegevused
Pretensiooni analüüs ja parendustegevus toimub siseauditite läbiviimisel.
9.5. Ennetavate tegevuste rakendamise kord
Iga kasutuses oleva mõõtevahendi õigeaegse hoolduse, taatlemine, kalibreerimise ja
võrdlusmõõtmise eest vastutab mõõtmise kvaliteedi ja mõõtja erialase pädevuse eest vastutav.
TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_001_J1_r3
MÕÕTMISE JA MÕÕTJA ERIALASE PÄDEVUSE HINDAMISE
KÄSIRAAMAT
Kinnitamine: 26.01.2026 nr 1.1-7/26/13 Koostaja: Siim Jaksi 10/14
10. RUUMID JA KESKKONNA TINGIMUSED
Mõõtmisi teostatakse välitingimustes. Mõõtmiste korral tuleb vähendada keskkonnamõjusid nii
minimaalsele tasemele kui võimalik. Mõõtmisi ei teostata, kui keskkonnatingimused ei vasta
mõõtemetoodikaga ja/või seadme tootja kehtestatud tingimustele.
TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_001_J1_r3
MÕÕTMISE JA MÕÕTJA ERIALASE PÄDEVUSE HINDAMISE
KÄSIRAAMAT
Kinnitamine: 26.01.2026 nr 1.1-7/26/13 Koostaja: Siim Jaksi 11/14
Lisa A. Mõõtjate pädevuse registri blanketi näidis
Jrk. nr.
Töötaja nimi Ametinimetus Haridus Erialaline ettevalmistus Tööle asumise aeg Pädevus mõõtjana
1
2
3
4
5
Mõõtja on pädev mõõtma ja kontrollima:
TES – teedealased mõõdistused (suvised)
TET – teedealased mõõdistused (talvised)
TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_001_J1_r3
MÕÕTMISE JA MÕÕTJA ERIALASE PÄDEVUSE HINDAMISE
KÄSIRAAMAT
Kinnitamine: 26.01.2026 nr 1.1-7/26/13 Koostaja: Siim Jaksi 12/14
Lisa B. Mõõtevahendite registri blanketi näidis
Järgmine Tänaseks TAATLUS/ KOMMEN-
Jrk. Vara/ Viimatise taatlemine/ päevi Taatlemise/ KALIBREE- Mõõte- TAAR
Mõõte- Taatlemise/ kalibreeri- jäänud Taatlemis- RIMINE
nr. Mõõtevahendi seadme Mõõte- taatlemise/ kalibreerimis- vahendi
vahendi kalibreerimise /kalibreerimis-
tüüp seeria piirkond kalibreerimise mine tunnistuse vastutav
nimetus periood (aasta) labor
number aeg hiljemalt number hoidja
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_001_J1_r3
MÕÕTMISE JA MÕÕTJA ERIALASE PÄDEVUSE HINDAMISE
KÄSIRAAMAT
Kinnitamine: 26.01.2026 nr 1.1-7/26/13 Koostaja: Siim Jaksi 13/14
Lisa C. Mõõtemetoodikate registri blanketi näidis
Jrk.
Nimetus Tähis Kinnitaja
nr.
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_001_J1_r3
MÕÕTMISE JA MÕÕTJA ERIALASE PÄDEVUSE HINDAMISE
KÄSIRAAMAT
Kinnitamine: 26.01.2026 nr 1.1-7/26/13 Koostaja: Siim Jaksi 14/14
Lisa D. Võrdlusmõõtmiste protokolli blanketi näidis
Mõõtmise asukoht:
Jrk. Mõõtmisvahend Mõõteobjekt Mõõdiku näit Mõõtja Lisainfo
nr.
1
2
3
4
5
Perioodiline siseaudit 202 5 . aasta pädeva mõõtja mõõtmiste kohta Kuupäev: 1 3 .0 1 .202 6 Eesmärk: Mõõtetegevuse jätkuva usaldusväärsuse tagamiseks tehakse mõõtetegevuse audit vähemalt kord kahe aasta jooksul . Siseauditi läbiviija: Siim Jaksi, teehoiuteenistuse järelevalve osakonna juhataja (Transpordiameti mõõtetegevuse eest vastutav isik) Auditis käsitlet avad teemad : Personal Perioodil 20 .0 9 .202 3 kuni 31 . 12 .202 5 ei ole ametist lahkunud ega ametisse asunud uusi mõõtjaid. Kaebused Perioodil 20 .0 9 .202 3 kuni 31.12 .202 5 ei ole esitatud ühtegi kliendi pöördumist või kaebust seoses Transpordiameti mõõtetegevusega. Mõõtevahendid (sh parendusvõimalused) K ontrolliti mõõtevahendite taatlus-või kalibreerimistunnistuste olemasolu ja mõõtevahendite vastavust mõõtevahendite registris olevatele kirjetele. Mõõte vahendite osas tuvastati, et aegunud on pikkusmõõturi Eltrip 65nkg vara numbriga LA00-0000242 kalibreerimis tunnistus , mida ei plaanita kalibreerida, kuna puudub vajadus Eltrip -iga määrata teel täpseid asukohti . Vastavalt vajadusele teostatakse E ltrip justeerimine kindlaks määratud teelõigul. 28.03.24 arvati kasutusest välja neli metallist joonlauda HAHN+KOLB mõõtepiirkonnaga 0-100 cm , kuna ne il ei olnud tootjapoolset esmataatluse märget . Seetõttu soetati 24.04.24 neli uut metallist joonlauda GreatWall mõõtepiirkonnaga 0-100 cm . 07.12.25 arvati kasutusest välja rehvirõhu manomeeter Bottari (seeria number: R00501). Kõik eelpool loetletud muudatused on registreeritud mõõtevahendite registris . Võrdlusmõõtmised Võrdlusmõõtmised viidi läbi 15 . 10 .202 5 , kuhu oli kaasatud kõik mõõtjad ja mõõtevahendid. V õrdlusmõõtmiste protokoll on registreeritud Transpordiameti dokumendihaldussüsteemis Delta ( reg nr 4-1/25/1011-1 ). Võrdlusmõõtmise tulemused näitavad, et mõõtevahendid on korras ja vastavad nõuetele. Mõõtjad järgivad mõõtemetoodikaid ning teostavad mõõtmisi vastavalt nõuetele. Muutuvate olude mõjud 16.10.25 otsustati pikendada mõõtevahendite taatlemise- ja kalibreerimise kehtivuse aega ühe aasta võrra (ennem oli 2 aastat, nüüd 3 aastat), sest mõõtevahendid ei ole intensiivselt kasutusel. Vajadusel teostatakse taatlemine/kalibreerimine tihedamalt ehk vastavalt vajadusele (nt peale mõõteseadme remonti või kui mõõteseade saab kahjustada) . Siseauditi tulemused Siseauditi käigus avastatud puuduste kokkuvõte: Pikkusmõõturi Eltrip65nkg kalibreerimistunnistus oli aegunud , mida ei plaanita ka kalibreerida, kuna puudub vajadus Eltrip -iga määrata teel täpseid asukohti . Vastavalt v ajadusel e teostatakse E ltrip justeerimine kindlaks määratud teelõigul. V aja muuta mõõtmise ja mõõtja erialase pädevuse hindamise käsiraamatus , et mõõtevahendite taatlemise- ja kalibreerimis e kohustus on iga 3 aasta järel. Tähtaeg 13 .0 2 .202 6 . Vastutaja: Kaimar Kukk /Allkirjastatud digitaalselt/ Siim Jaksi
Vo-AT-E-03
1/9
TAOTLUS MÕÕTJA ERIALASE PÄDEVUSE HINDAMISEKS JA TÕENDAMISEKS
Käesolevaga esitame taotluse mõõtja erialase pädevuse hindamiseks ja tõendamiseks vastavalt lisatud
andmetele.
A Asutuse üldandmed
Asutuse nimetus Transpordiamet
Registrikood 70001490
Juriidiline aadress Valge 4, Tallinn, Harju maakond
Telefon 6201200
E-post lepingu, otsuste,
[email protected]
tunnistuse saatmiseks
E-post arve saatmiseks Transpordiametile saab esitada ainult e-arveid
Mõõteüksuse/labori nimetus Transpordiamet
Mõõtetegevuse kohad Eesti Vabariik
Mõõtetegevuse eest vastutav isik Siim Jaksi
Juhtimissüsteemi eest vastutav isik Siim Jaksi
Kontaktisik EAK-ga Siim Jaksi
Kontaktisiku e-post
[email protected]
Kontaktisiku telefon 5344 8900
Vo-AT-E-03
2/9
B Pädevusulatus
Õigusakt, mis sätestab mõõtmise läbiviimisel mõõtetulemuse jälgitavuse tõendamise kohustuse (seadus/määrus nimetus ja viide paragrahvile):
Tee ehitamise kvaliteedinõuete hindamise aluseks olevad mõõtmised - MtM määrus nr 101 “Tee ehitamise kvaliteedi nõuded” §2 lg16
Mõõtja erialast pädevust taotletakse järgmistele mõõtmistele:
Jrk nr Mõõtmine/ Mõõtemetoodika/ Mõõteobjekt Mõõteulatus/ Mõõtemääramatus Mõõtmiste Mõõtmise Võrdlus-
määratav tähis/ standard/ nimiväärtus või arv aastas tegevuskoht mõõtmises
näitaja tööjuhend mõõtepiirkond osalemise aeg
1. Pikkusmõõt KT_001_J1_Lisa 1 Teekatendis oleva (1 ÷ 20) cm 1 cm 200-500 Avalikult
(MM 07-2023) augu sügavus kasutatav tee
2. Pikkusmõõt KT_001_J1_Lisa 1 Kruusa- või (1 ÷ 20) cm 1 cm 200-500 Avalikult
(MM 07-2023) pinnasevalli kõrgus kasutatav tee
tee servas
3. Pikkusmõõt KT_001_J1_Lisa 1 Tugipeenra ja (1 ÷ 20) cm 1 cm 200-500 Avalikult
(MM 07-2023) sõidutee katte või kasutatav tee
kindlustatud
teepeenra kõrguste
erinevus
4. Pikkusmõõt KT_001_J1_Lisa 1 Tehnovõrgu kaevu (1 ÷ 20) cm 1 cm 200-500 Avalikult
(MM 07-2023) kaane või kape ja kasutatav tee
teekatte kõrguste
erinevus
5. Kalle KT_001_J1_Lisa 2 Teekatte kalle (0,5 ÷ 10)% 0,5% 200-500 Avalikult
(MM 08-2023) kasutatav tee
6. Kalle KT_001_J1_Lisa 2 Ehitise või selle (0,6 ÷ 100)% 0,6% 200-500 Avalikult
(MM 08-2023) osade kalded kasutatav tee
7. Pikkusmõõt KT_001_J1_Lisa 3 Teega külgneval (0,1 ÷ 50) m 20 cm 200-500 Avalikult
(MM 09-2023) alal asuva objekti ja kasutatav tee
sõiduraja või
sõidutee serva
vaheline kaugus
8. Pikkusmõõt KT_001_J1_Lisa 3 Külgnähtavus (0,1 ÷ 30) m 20 cm 200-500 Avalikult
(MM 09-2023) kasutatav tee
9. Pikkusmõõt KT_001_J1_Lisa 3 Lumevallide (0,1 ÷ 30) m 10 cm 200-500 Avalikult
(MM 09-2023) vaheline kaugus kasutatav tee
Vo-AT-E-03
3/9
10. Pikkusmõõt KT_001_J1_Lisa 3 Rohu kõrgus (0,1 ÷ 3) m 10 cm 200-500 Avalikult
(MM 09-2023) kasutatav tee
11. Pikkusmõõt KT_001_J1_Lisa 4 Roopa sügavus (1 ÷ 120) mm mõõtepiirkonnas 200-500 Avalikult
(MM 10-2023) profiili jälgiva 1 kuni 10 mm – 0,6 kasutatav tee
meetodiga mm;
mõõtepiirkonnas
>10 kuni 120 mm –
1,6 mm
12. Pikkusmõõt KT_001_J1_Lisa 4 Roopa sügavus (1 ÷ 120) mm mõõtepiirkonnas 200-500 Avalikult
(MM 10-2023) profiili jälgiva 1 kuni 10 mm – 0,6 kasutatav tee
meetodiga ja mm;
ebatasasused mõõtepiirkonnas
kinnisõidetud lumes
>10 kuni 120 mm –
või karedas jääs
1,6 mm
13. Pikkusmõõt KT_001_J1_Lisa 4 Teekatte (1 ÷ 120) mm mõõtepiirkonnas 200-500 Avalikult
(MM 10-2023) ebatasasused 1 kuni 10 mm – 0,6 kasutatav tee
mm;
mõõtepiirkonnas
>10 kuni 120 mm –
1,6 mm
14. Pikkusmõõt KT_001_J1_Lisa 5 Teekatte prao laius (1,5 ÷ 50) mm 1,3 mm 200-500 Avalikult
(MM 11-2023) kasutatav tee
15. Pikkusmõõt KT_001_J1_Lisa 6 Tee, teekatte, (2,8 ÷ 20) m 2,8 cm 200-500 Avalikult
(MM 12-2023) sõiduraja, teepeenra kasutatav tee
ja eraldusriba laius
16. Pikkusmõõt KT_001_J1_Lisa 6 Teekatte augu (2,5 ÷ 3) m 2,2 cm 200-500 Avalikult
(MM 12-2023) läbimõõt kasutatav tee
17. Pikkusmõõt KT_001_J1_Lisa 6 Killustiku- ja (5 ÷ 100) cm 2,2 cm 200-500 Avalikult
(MM 12-2023) stabiliseeritud kasutatav tee
katendikihi paksus
18. Pikkusmõõt KT_001_J1_Lisa 6 Lumekihi paksus (3 ÷ 50) cm 2,2 cm 200-500 Avalikult
(MM 12-2023) kasutatav tee
19. Pikkusmõõt KT_001_J1_Lisa 6 Teeäärse lumevalli (3 ÷ 100) cm 2,2 cm 200-500 Avalikult
(MM 12-2023) kõrgus kasutatav tee
Vo-AT-E-03
4/9
20. Pikkusmõõt KT_001_J1_Lisa 6 Liiklemiseks (1 ÷ 5) m 2,2 cm 200-500 Avalikult
(MM 12-2023) vajaliku vertikaalne kasutatav tee
vaba ruum
21. Pikkusmõõt KT_001_J1_Lisa 7 Vahemaad teel (1 ÷ 50) m 14 cm 200-500 Avalikult
(MM 13-2023) mõõdulindiga kasutatav tee
mõõtes
22. Pikkusmõõt KT_001_J1_Lisa 7 Vahemaad teel (5 ÷ 500) m 5m 200-500 Avalikult
(MM 13-2023) mõõterattaga kasutatav tee
mõõtes
23. Pikkusmõõt KT_001_J1_Lisa 7 Vahemaad teel (1 ÷ 10 000) m (3+0,006×L) m 200-500 Avalikult
(MM 13-2023) teepikkusmõõturiga kasutatav tee
mõõtes
Märkus. Pikema loetelu korral võib lisada eraldi lehtedel või failis. Eraldi esitatud ulatuse faili palume allkirjastada koos taotlusega ühes konteineris.
C Taotlusele on kohustuslik lisada:
☒ küsimustik (vt lisa)
☒ tõendav dokumentatsioon, mis on viidatud küsimustikus (nt juhtimissüsteemi dokumentatsioon või kvaliteedikäsiraamat, kehtestatud
korrad/protseduurid, jt)
☒ taotletav pädevusulatus (vt B) (ulatuses kirjeldatud mõõtemetoodikad või mõõteprotseduurid
Kinnitame, et:
☒ tunneme nõudeid, millised esitatakse pädevust taotlevale asutusele Majandus- ja taristuministri 13.12.2018 määruses nr 64
☒ nõustume mõõtja erialase pädevuse hindamise läbi viimisega juhendi EAK J-23 kohaselt
☒ oleme valmis vastu võtma hindamisrühma Eesti Akrediteerimiskeskusest (EAK)
☒ tasume tähtaegselt hindamistasu EAK poolt esitatud arve alusel sõltumata hindamise tulemusest
☒ taotluses ja lisades esitatud info on tõepärane ja täielik.
Kui taotluse menetlemise või hindamise käigus ilmneb, et asutuse tippjuhtkonna liige või kõnealusesse hindamisse kaasatud töötaja on tunnistatud süüdi
pettuses või asutus on sihilikult esitanud vale teavet või teavet sihilikult varjanud keeldub EAK taotluse menetlemisest või lõpetab hindamisprotsessi
(allkirjastatud digitaalselt)
Priit Sauk
Juhatuse liige/volitatud isik (volitatud esindaja puhul tuleb lisada kehtiv volikiri)
Vo-AT-E-03
5/9
Lisa taotlusele
KÜSIMUSTIK
Erialase pädevuse tõendust taotlevale mõõtjale
Alljärgnevas esitatud pädevusnõuded on sätestatud majandus- ja taristuministri 13. detsembri 2018.a. määruses nr 64.
Erialase pädevuse kriteeriumid Ja Ei Viide tõendavale dokumentatsioonile1
Mõõtja organisatsioon ja juhtimisstruktuur ning mõõtetegevusega seotud isikud:
Kas mõõtja organisatsioon on dokumenteeritud? ☒ ☐ Käsiraamat punkt 1
Kas mõõtja juhtimisstruktuur on dokumenteeritud? ☒ ☐ Käsiraamat punkt 1
Kas mõõtetegevusega seotud isikute koht organisatsioonis ☒ ☐ Käsiraamat punkt 1
on dokumenteeritud?
Personal:
Kas on olemas mõõtetegevuse eest vastutav personal? ☒ ☐ Käsiraamat punkt 1
Kas on olemas mõõtetegevust läbiviiv personal? ☒ ☐ Käsiraamat punkt 1
Kas personali vastutus ja pädevusulatus on dokumenteeritud? ☒ ☐ Käsiraamat punkt 5
Kas on kehtestatud mõõtjate kvalifikatsiooninõuded? ☒ ☐ Käsiraamat punkt 5
Kas mõõtjad omavad mõõtmiseks vajalikku ☒ ☐ Käsiraamat punkt 5
kvalifikatsiooni?
Kas mõõtjad omavad mõõtmiseks vajalikku väljaõpet ☒ ☐ Käsiraamat punkt 5
ja kogemusi?
Võimalikud huvikonfliktid:
Kas mõõtetegevusega seotud isikute määratlemisel on välditud ☒ ☐ Käsiraamat punkt 5
võimalikke huvikonflikte?
1
Käsiraamatu, protseduuri, juhendi vms sisemise dokumendi nimetus ja punkt, milles on vastavat teemat käsitletud
Vo-AT-E-03
6/9
Ja Ei Viide tõendavale dokumentatsioonile
Dokumentatsioon:
Kas on kehtestatud kord asjakohase dokumentatsiooni
(tegevuspõhimõtted, protseduurid, tegevusjuhendid) ☒ ☐ Käsiraamat punkt 3
väljaandmiseks ning muutmiseks?
Kas on kehtestatud kord dokumentatsiooni ajakohasena ☒ ☐ Käsiraamat punkt 3
hoidmiseks?
Kas dokumentatsiooni edastamine personalile on fikseeritud? ☒ ☐ Käsiraamat punkt 3
Kas dokumentatsiooni rakendamist kontrollitakse? ☒ ☐ Käsiraamat punkt 4
Mõõtemeetodid ja protseduurid:
Kas mõõtemeetodid ja protseduurid on sobivad ja vastavad ☒ ☐
kliendi ja õigusaktide nõuetele?
Kas mõõtemetoodikad ja protseduurid on standardsed? ☒ ☐
Kas mittestandardsed meetodid on hinnatud ja kinnitatud ☒ ☐
sihtotstarbeliseks kasutamiseks?
Proovivõtmine:
Kas mõõtja rakendab proovivõttu? ☐ ☒
Kas on kehtestatud proovivõtu plaan ja protseduur? ☐ ☒
Mõõtevahendid ja abiseadmed:
Kas mõõtja on varustatud kõigi mõõtmise korrektseks ☒ ☐
läbiviimiseks vajalike mõõtevahendite ja abiseadmetega?
Kas on olemas seadmete hooldus- ja käsitlusjuhised? ☒ ☐
Vo-AT-E-03
7/9
Ja Ei Viide tõendavale dokumentatsioonile
Jälgitavus ja kalibreerimine/taatlemine:
Kas kõik mõõtevahendid on jälgitavalt kalibreeritud enne ☒ ☐ Käsiraamat punkt 6
kasutuselevõttu?
Kas on kehtestatud mõõtevahendite kalibreerimisprogramm? ☒ ☐ Käsiraamat punkt 6
Kas kõik mõõtevahendid on kalibreeritud programmi kohaselt? ☒ ☐ Käsiraamat punkt 6
Kas taatluskohustuslikud mõõtevahendid on taadeldud? ☒ ☐ Käsiraamat punkt 6
Ruumid ja keskkonnatingimused:
Kas on kehtestatud nõuded ruumidele ja ☒ ☐ Käsiraamat punkt 10
keskkonnatingimustele?
Kas on tagatud mõõtmiste sooritamiseks vajalikud ☒ ☐
ruumi- ja keskkonnatingimused?
Protseduurid mõõteobjektide käsitsemiseks ja tuvastamiseks ning mõõtetulemuse ja asjassepuutuvate isikuandmete konfidentsiaalsuse
tagamiseks:
Kas on kehtestatud kord mõõteobjekti käsitsemiseks? ☒ ☐ Käsiraamat punkt 8
Kas on kehtestatud kord mõõteobjekti tuvastamiseks? ☒ ☐ Käsiraamat punkt 8
Kas on kehtestatud protseduur mõõtetulemuse ja ☒ ☐ Käsiraamat punkt 1
asjassepuutuvate isikuandmete konfidentsiaalsuse tagamiseks?
Mõõtemääramatus:
Kas on olemas protseduur mõõtemääramatuse hindamiseks? ☒ ☐ Käsiraamat punkt 7
Kas mõõtemääramatust hinnatakse ja rakendatakse? ☒ ☐
Mõõtetulemused:
Kas mõõtetulemused on dokumenteeritud vastavalt ☒ ☐
mõõtemeetodi juhistele?
Kas dokumenteeritud mõõtetulemused sisaldavad kogu ☒ ☐
Vo-AT-E-03
8/9
kliendi poolt ja õigusaktide kohaselt nõutavat informatsiooni?
Ja Ei Viide tõendavale dokumentatsioonile
Kas dokumenteeritud mõõtetulemused sisaldavad informatsiooni, ☒ ☐
mis on vajalik mõõtetulemuste tõlgendamisel?
Mõõte- ja vaatlusandmete säilitamine:
Kas on mõõte- ja vaatlusandmed ning nende alusel ☒ ☐ Dokumentide haldamise kord
tehtud arvutused ja otsustused, mõõteprotokollid ning
väljastatud dokumentide koopiad säilitatakse?
Kas säilitamisperiood on määratud? ☒ ☐ Dokumentide haldamise kord
Mõõtmise kvaliteedi tagamine:
Kas on dokumenteeritud protseduurid mõõtmise ☒ ☐ Käsiraamat punkt 4
kvaliteedi tagamiseks?
Kas neid protseduure rakendatakse? ☒ ☐
Kas tööetalonid on jälgitavalt kalibreeritud? ☐ ☐
Kas on kehtestatud põhimõtted võrdlusmõõtmistes ☒ ☐ Käsiraamat punkt 6
osalemise ja nende tulemuste analüüsi kohta?
Kas igas mõõtevaldkonnas on osaletud tasemekatsetes ☒ ☐
ja/või võrdlusmõõtmistes?
Parandus- ja ennetusmeetmed:
Kas on kehtestatud kord nõuetele mittevastava ☒ ☐ Käsiraamat punkt 9
mõõtetegevuse käsitsemiseks?
Kas on kehtestatud kord parandusmeetmete rakendamiseks? ☒ ☐ Käsiraamat punkt 9
Kas on kehtestatud kord ennetavate meetmete rakendamiseks? ☒ ☐ Käsiraamat punkt 9
Kas on tuvastatud nõuetele mittevastav mõõtetegevust? ☐ ☒
Siseaudit:
Kas on kehtestatud kord siseauditi läbiviimiseks? ☒ ☐ Käsiraamat punkt 4
Vo-AT-E-03
9/9
Kas viiakse läbi mõõtetegevuse sisemist auditit? ☒ ☐ Käsiraamat punkt 4
Kas siseauditi tulemused on dokumenteeritud? ☒ ☐ Käsiraamat punkt 4 / Siseaudit 2025