Sisukord
1. Üldosa .............................................................................................................................................. 2
1.1 Lähtematerjalid ...................................................................................................................... 3
1.2 Uuringud ................................................................................................................................ 4
2. Olemasoleva olukorra kirjeldus ....................................................................................................... 4
2.1 Uuringu tulemuste kokkuvõte ............................................................................................... 4
2.1.1 Geodeesia .......................................................................................................................... 4
2.1.2 Geoloogia ........................................................................................................................... 4
3. Projektlahendus............................................................................................................................... 4
3.1 Plaanilahendus ....................................................................................................................... 4
3.2 Vertikaalplaneering ................................................................................................................ 6
3.3 Muldkeha ja katend ............................................................................................................... 6
3.3.1 Muldkeha ........................................................................................................................... 6
3.3.2 Katendid............................................................................................................................. 7
3.3.3 Nõuded materjalidele ........................................................................................................ 8
3.4 Veeviimarid ............................................................................................................................ 9
3.5 Liikluskorraldus- ja ohutusvahendid ...................................................................................... 9
3.5.1. Liiklusmärgid ........................................................................................................................ 10
3.5.2. Teekattemärgised ................................................................................................................ 10
3.6 Tehnovõrgud ........................................................................................................................ 10
3.6.1 Tänavavalgustus .............................................................................................................. 10
3.6.2 Vee ja kanalisatsiooni torustikud..................................................................................... 10
3.6.3 Side .................................................................................................................................. 10
3.6.4 Kaugkütte......................................................................................................................... 11
3.6.5 Kesk ja madalpinge kaablid.............................................................................................. 11
3.6.6 Kõrgepinge õhuliinid ........................................................................................................ 11
1.1 Keskkonnakaitse ja maastikukujundustööd ......................................................................... 11
3.7.1. Haljastus .............................................................................................................................. 11
3.7.2. Jäätmekava .......................................................................................................................... 12
2. Tööde teostamine ......................................................................................................................... 12
2.1 Üldosa .................................................................................................................................. 12
2.2 Ehitusaegne liikluskorraldus ................................................................................................ 13
2.3 Ettevalmistustööd ................................................................................................................ 13
2.4 Mullatööd............................................................................................................................. 14
2.5 Katendi ehitus ...................................................................................................................... 14
Töö nr: 25011 Staadium: Põhiprojekt
Töö nimetus: Tootsi kergliiklustee
Kooskõlastuste koondtabel
Lisad:
1. Võrguvaldajate tehnilised tingimused
2. Valgusarvutused
Joonised
Joonis Nimetus Mõõtkava
23051 _AS-1 Asukohaskeem skeem
23051 _ASTL 1-1 Asendiplaan koos vertikaalplaneeringuga 1:500
23051_ASTL 1-2 Asendiplaan koos vertikaalplaneeringuga 1:500
23051_TP_TL-1 Ristlõiked 1:100
1. Üldosa
Objekti nimetus: Tootsi kergliiklustee põhiprojekt
Objekti asukoht: Kergliiklustee, Külatee, Pargi, Jaama tn, Jaama tn 1a, Kesk tn L2,Tootsi
alev, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond
Objekti asukoht on näidatud asukoha skeemil-joonis AS-1
Tellija: Põhja-Pärnumaa vallavalitsus, Pärnu Paide mnt 2, Vändra alev, 87701 Pärnumaa
Kontakt isik: Birjo Piiroja tel: 5194 5300 e-post:
[email protected]
Projekteerija: Eastconsult OÜ, Oru, Aa küla, Lüganuse vald, 43331 Ida-Virumaa
Pädev isik: Siim Kadak, diplomeeritud teedeinsener tase 7, kutsetunnistuse nr 131231
Projekteerija: Madis Albert
Valgustuse osa projekteerija: Jekaterina Fomina, A-pädevus
Eastconsult OÜ Lk 2 / 15
Töö nr: 25011 Staadium: Põhiprojekt
Töö nimetus: Tootsi kergliiklustee
Maaomanikud:
Kergliiklustee (63801:001:0154) omanik: Põhja-Pärnumaa vald
Külatee (63801:001:0112) omanik: Riigimetsa Majandamise Keskus
Pargi (27601:005:0039) omanik: Põhja-Pärnumaa vald
Jaama tänav (63801:001:0092) omanik: Põhja-Pärnumaa vald
Jaama tn 1a (63801:001:0361) omanik: Põhja-Pärnumaa vald
Kesk tänav L2 (63801:001:0123) omanik: Põhja-Pärnumaa vald
Kesk tn 7 (80501:001:0038) omanik: OÜ Vändra Investeeringud
Tööstuse tänav (63801:001:0193) omanik: Põhja-Pärnumaa vald
Tootsi-Piistaoja tee (63801:001:1420) omanik: Transpordiamet
Metsa tn 2 (63801:001:0289) omanik: Põhja-Pärnumaa vald
1.1 Lähtematerjalid
Põhiprojekti koostamisel on arvestatud muuhulgas järgmiste õigusaktide, standardite ja
juhenditega:
• Lisa 1 – Riigihanke“ Tootsi alevi keskosa ja tulevast Rail Baltic (RB) Tootsi kohalikku
peatust ühendava asfaltkattega kergliiklustee põhiprojekti koostamisekstehniline
kirjeldus“
• majandus- ja taristuministri 02.07.2015. aasta määrus nr 82 „Tee ehitusprojektile
esitatavad nõuded“;
• majandus- ja taristuministri 03.08.2015. aasta määrus nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi
nõuded“ (edaspidi kvaliteedinõuded);
• ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018. aasta määrus nr 28 „Puudega
inimeste erivajadusest tulenevad nõuded ehitistele“
• EVS 613 „Liiklusmärgid ja nende kasutamine“;
• EVS 614 „Teemärgised ja nende kasutamine“;
• EVS 843 „Linnatänavad“;
• EVS 901-1 „Tee-ehitus. Osa1 : Asfaltsegude täitematerjalid;
• EVS 901-2 „Tee-ehitus. Osa 2: bituumensideained;
• EVS 901-3 „Tee-ehitus. Osa 3: Asfaltsegud;
• Maanteeameti peadirektori 06.12.2016. aasta käskkirjaga nr 0234 kinnitatud juhend
„Teetööde tehniline kirjeldus“.
• Tehnovõrkude valdajate tehnilised tingimused.
Eastconsult OÜ Lk 3 / 15
Töö nr: 25011 Staadium: Põhiprojekt
Töö nimetus: Tootsi kergliiklustee
1.2 Uuringud
Nimetus Valmimise aeg Töö number Ettevõtte nimetus/koostaja
Geodeesia 2024 TM-359/24 OÜ Pärnu Maamõõduteenistus
Geodeesia 2024 TM-019/24 OÜ Pärnu Maamõõduteenistus
Geodeesia 2025 14228T OÜ Fooneks/ Kirjanurk OÜ
2. Olemasoleva olukorra kirjeldus
Projekteeritud kergliiklustee asub Pärnumaal, Põhja-Pärnumaa vallas.
Hetkel on kergliiklustee trassil Kesk tänava osas ca 1 m laiune olemasolev kõnnitee, Jaama tn
ja Pargi kinnistu osas haljasala, Tööstuse tänava ning Tootsi-Piistaoja tee osas asfaltkattega tee,
Külatee osas pinnasekattega tee.
2.1 Uuringu tulemuste kokkuvõte
2.1.1 Geodeesia
Põhiprojekti koostamisel on kasutatud andmeid OÜ Pärnu Maamõõduteenistus poolt 2024
kevadel ja sügisel koostatud ehitugeodeetilisest uuringust.
2.1.2 Geoloogia
Geoloogilised uuringud läbiviimist käesoleva projekti jaoks ei nõutud. Avalikest
andmebaasidest saadud andmete põhjal on geoloogilised tingimused rahuldavad.
3. Projektlahendus
3.1 Plaanilahendus
Projekteeritud jalgratta- ja jalgtee pikkus on 2298 meetrit.
Kergliiklustee asfaltbetoon kattelaius on vastavalt lähteülesandele 2,5 m. Projekteeritud lõik algab
Kase tänava juurest ja kulgeb piki Kesk tn serva kuni Jaama tänavani, kus peale Jaama tn ületust pöörab
KLT Tööstuse tänava suunas asudes Jaama tn paremal küljel.
Eastconsult OÜ Lk 4 / 15
Töö nr: 25011 Staadium: Põhiprojekt
Töö nimetus: Tootsi kergliiklustee
Plaanilahenduse detailne info on leitav asendiplaani joonistelt. Tööstuse tn esimene ületus on
projekteeritud künnisele ning peale Tööstuse tänava ületamist kulgeb KLT diagonaali üle Pargi kinnistu
ning ületab kõigepealt ol.oleva kraavi, kuhu on ettenähtud ka uus torusild ning seejärel ületab veel
Uru oja mööda ol.olevat raudtee silda. NB! raudtee sillale on ettenähtud paigaldada uus torupiire.
Peale Külatee ületamist kuni trassi lõpuni asub kergliiklustee Kergliiklustee kinnistul. Külatee juures on
üle 19271 Tootsi-Piistaoja tee ette nähtud ka ühendus Oja tänavaga. PK 0+00 kuni 7+78 on
kergliiklusteele projekteeritud ka valgustus (A&K Elektriinsener Töö nr 2513).
Jalgratta- ja jalgteele on projekteeritud kaheksa puhke kohta. Kõik puhke kohad on varustatud pingi,
prügikasti ning rattahoidjaga- tänava mööbel valida võimalikult vandalismikindlad ja kestvad.
pingid Geos EV100MWS või analoog
prügikastid Geos EV100-V2 või analoog
ning rattahoidjad Geos Chain 60x90F või analoog.
Eastconsult OÜ Lk 5 / 15
Töö nr: 25011 Staadium: Põhiprojekt
Töö nimetus: Tootsi kergliiklustee
PK 1+50 on ettenähtud paigaldada pingi kõrvale ka rattahooldusjaam IBOMBO PRS-LV2 värvusega
RAL6018 roheline:
Tellija soovil on Tööstuse tn teeületuse kohad projekteeritud künnistele.
Projekteeritud katendite eluiga on 20 aastat.
3.2 Vertikaalplaneering
Vertikaalplaneering on lahendatud nii, et projekteeritud KLT on ümbritsevast maapinnast 10-
20 cm kõrgemal. KLT on projekteeritud ühepoolse kaldega nii, et sademeveed on juhitud
ümbritsevatele haljasaladele. KLT põikkalle on valdavalt 2 %. Projekteeritud nõlvade kalle on
1:2.
Äärekivide kõrgus ülekäigukohtades 0 cm, sõidutee äärekivi kõrgus 10 cm.
Täpne kõrguslik lahendus on näha vertikaalplaneeringu joonisel.
Projekteeritud truubi otsakute kindlustamiseks on ettenähtud paigaldada kookosmatid.
3.3 Muldkeha ja katend
3.3.1 Muldkeha
Teekatendi aktiivtsooni ülemises osas tuleb kasutada täitematerjale, mis on külmakindlad ning
vastavate dreenivate omadustega. Külmakerkelised ja nõrgad aluspinnased tuleb eemaldada ja
asendada nõuetekohase täitematerjaliga. Muld tuleb tee alt eemaldada.
Kergliiklustee mulle on projekteeritud liivast.
Eastconsult OÜ Lk 6 / 15
Töö nr: 25011 Staadium: Põhiprojekt
Töö nimetus: Tootsi kergliiklustee
Muldkeha tihendus tegur peab olema 0,97 ja kandevõime muldkeha pinnalt mõõdetuna
Inspector seadmega 65 Mpa.
3.3.2 Katendid
Projekteerimise koosolekute käigus kaaluti erinevaid katendi variante nagu sillutiskatte või
osaliselt sillutis ja asfalbetoon,
Kergliiklustee
Katendi kiht Kihi paksus
Tihe kuum asfaltbetoon AC 8 surf h=6 cm
paekillustik fr 4/32 h=25 cm
Liivalus TM105 hmin=30 cm-
75cm
Täitepinnas (vajadusel), k=0,5 m/ööp 30cm
Olemasolev aluspinnas
Kergliiklustee katte taastamine
Katendi kiht Kihi paksus
Tihe kuum asfaltbetoon AC 8 surf h=6 cm
Ol. olev killustik alus, vajadusel lisada uut materjali paekillustik fr 8/32 ja h=20 cm
profileerida
Olemasolev aluspinnas
Sõidutee asfaltbetoon ülekate
Katendi kiht Kihi paksus
Tihe kuum asfaltbetoon AC 16 surf h=6 cm
Freesitud alus /killustik alus mahasõitudel
Sõidutee 1 kihilise asfaltbetoon katte taastamine
Katendi kiht Kihi paksus
Tihe kuum asfaltbetoon AC 12 surf h=6 cm
Paekivi killustik 8/32 h=30 cm
Liivalus TM105 h=30 cm
Sõidutee 2 kihilise asfaltbetoon katte taastamine
Katendi kiht Kihi paksus
Tihe kuum asfaltbetoon AC 16 surf h=5 cm
Tihe kuum asfaltbetoon AC20 base h=5 cm
Eastconsult OÜ Lk 7 / 15
Töö nr: 25011 Staadium: Põhiprojekt
Töö nimetus: Tootsi kergliiklustee
Paekivi killustik 8/32 h=30 cm
Liivalus TM105 h=30cm
Sõidutee künnis
Katendi kiht Kihi paksus
Tihe kuum asfaltbetoon AC 16 surf h=6 cm
Tihe kuum asfaltbetoon AC20 base h=6 cm
Freesitud alus h=20 cm
Haljasalad
Katendi kiht Kihi paksus
Muru
Kasvupinnas hmin=10cm
Täitematerjal (vajadusel), k=0,2 m/ööp
3.3.3 Nõuded materjalidele
Tee katendi ehitamisel kasutatavad materjalid peavad olema kooskõlas kehtivate õigusaktide,
standardite ja juhenditega.
Täitematerjali filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 0,5 m/ööp.
Betoonist äärekivid peavad olema valmistatud tardkivikillustiku baasil ja vastama standardile
EVS 1340.
Betoonist sillutiskivid peavad vastama standardile EVS 1338 ning betoonist sillutisplaadid
peavad vastama standardile EVS 1339.
Braikivi plaadid peavad vastama standardile CEN/TS 15209:2008.
Äärekivid paigaldada betoonile C16/20
Paekivist killustikaluses kasutatava materjali omadused
Omadus paekillustik fr 4/32
Terastikulise koostise kategooria fraktsioneeritud
jämetäitematerjalidel GC80/20
Purustatud või murenenud terade ja täielikult
ümardunud terade sisalduse kategooria C50/30
Petrograafiline kirjeldus Määratud
Purunemiskindluse kategooria LA35
Külmakindluse kategooria F4
Plaatsusteguri kategooria FI35
Peenosiste sisalduse kategooria f4
Eastconsult OÜ Lk 8 / 15
Töö nr: 25011 Staadium: Põhiprojekt
Töö nimetus: Tootsi kergliiklustee
Asfaldis kasutatava materjali omadused
Omadus AC 16 surf AC 8 surf AC 20
base
Killustik Tardkivim Tardkivim
Purustatud/ümarate terade C100/0 C100/0
osakaal
Purunemiskindlus LA25 LA25 LA30
Kulumiskindlus AN14 AN19
Külmakindlus NaCl lahuses FNaCl4 FNaCl4 NA
Peenosiste sisaldus f2 f2 F2
3.4 Veeviimarid
Sademevete ärajuhtimisel on lähtutud looduslähedaste lahenduste kasutamisest ning kõikide
truupide valikul puhul on arvestatud valingvihmadest tulenevate vooluhulkade suurememisega.
Sademeveed on ettenähtud juhtida jalgratta- ja jalgteed ümbritsevatele haljasaladele ja ol.olevatesse
restkaevudesse. Uusi sademeveetrasse käesoleva projektiga projekteeritud ei ole.
Kõik projektialasse jäävad kaevud tuleb tõsta projekteeritud lahendusega samasse tasapinda ning
vajadusel remontida.
PK 5+50 on Projekteeritud plast truup DN500 pikkusega 8m
PK 5+55 on Projekteeritud plast truup DN500 pikkusega 8m
PK 6+85 on ettenähtud paigaldada torusild, täpne lahendus antakse tööprojektiga. Ehitaja võib
pakkuda ka alternatiivse lahenduse.
PK 15+00 on Projekteeritud plast truup DN500 pikkusega 8m
PK 16+00 on Projekteeritud plast truup DN500 pikkusega 8m
PK 18+00 on Projekteeritud plast truup DN500 pikkusega 8m
Kõik olemasolevad truubid on ettenähtud puhastada.
Ol.Olevad. kraavid on ettenähtud puhastada settetest.
3.5 Liikluskorraldus- ja ohutusvahendid
Projektiga on ettenähtud paigaldada uued liikluskorraldus vahendid. Liikluskorraldus lahendus on ära
näidatud asendiplaanil.
Eastconsult OÜ Lk 9 / 15
Töö nr: 25011 Staadium: Põhiprojekt
Töö nimetus: Tootsi kergliiklustee
3.5.1. Liiklusmärgid
Liiklusmärgid paigaldatakse vastavalt asendiplaani ja liikluskorralduse joonisele. Liiklusmärgid ja nende
paigaldus peab olema kooskõlas standardiga EVS 613 „Liiklusmärgid ja nende kasutamine“.
Projekteeritud liiklusmärgid kergliiklusteel kuuluvad 0 suurusgruppi.
Märgid valmistatakse vähemalt 1,8 mm paksustel alumiiniumalustel ning kaetakse II klassi valgust
peegeldava kilega.
Liiklusmärkide postid ja tarvikud peavad olema valmistatud lähtuvalt standardist EVS-EN 1993. Kõik
postid peavad olema kuumgalvaniseeritud terastorud, mille mõõtmed tagavad liikluskorraldusvahendi
püsimise EN 12899 kirjeldatud koormuste korral.
Sõidutee ääres märkide üldine paigalduskõrgus arvestamata lisatahvlit on 2,0 m. Märgid 421
paigaldatakse 60 cm kõrgusele äärekivist.
3.5.2. Teekattemärgised
Teekate märgistatakse vastavalt standardile EVS 614 „Teemärgised ja nende kasutamine“.
Teekattemärgistusena kasutada värvi.
Enne ülekäigu radasid tuleb paigaldada hoiatavad plaadid vaegnägijatele.
3.6 Tehnovõrgud
3.6.1 Tänavavalgustus
Tänavavalgustus on lahendatud eraldi projektiga A&K Elektriinsener Töö nr 2513.
3.6.2 Vee ja kanalisatsiooni torustikud
Projektiga hõlmatud alasse jäävad Põhja-Pärnumaa vallalale kuuluvad vee, sademevee ja
kanalisatsiooni trassid. Trasside täpne paiknemine on nähtav asendiplaani joonistel. Valgustuse
projekteerimisel on arvestatud minimaalsete nõutavate kujadega. Ehitustööde teostamise ajal tuleb
tagada nende trasside säilimine. Kõik töölõikudesse jäävad veevarustuse, -sademevee ja -
kanalisatsioonikaevud tuleb tõsta projekteeritud maapinna kõrgusele.
3.6.3 Side
Eastconsult OÜ Lk 10 / 15
Töö nr: 25011 Staadium: Põhiprojekt
Töö nimetus: Tootsi kergliiklustee
KLT ristub mitmes kohas Telia sidetrassiga. Töödekäigus on tagatud trassi säilimine. Enne sidetrassi
ümbruses tööde alustamist tuleb kohale kutsuda trassi valdaja esindaja. Sidetrassi vahetuslähetuses
tuleb kaevetööd teostada käsitsi. Juhul kui sidetrass asub norm sügavusest kõrgemal, tuleb
sidekanalisatsioon võimalusel süvistada või kaitsta betoonplaatidega. Side kaablid tuleb võimalusel
süvistada ja lisaks kaitsta poolitatavate kaablikaitse torudega.
Töödeteostamine sidevõrgukaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia järelevalvega.
Info järelevalve kohta telefoninumbril 51904490
3.6.4 Kaugkütte
PK 1+90 ristub KLT Nevel Eesti OÜ-le kuuluva soojatrassiga. Ehitustööde ajal tuleb tagada trassi
säilimine. Kergliiklustee all tuleb küttetrass kaitsta betoonplaatidega, täpne lahendus antakse
tööprojektiga. Kõik kaugkütte trassi kaevud ja kaped tuleb tõsta projekteeritud maapinnaga samasse
tasapinda.
3.6.5 Kesk ja madalpinge kaablid
Kergliiklustee ristub mitmes kohas Elektrilevi OÜ-le kuuluvate madal ja keskpinge kaablitega.
Ristumised on näidatud asendiplaani joonisel. kergliiklustee alla ja vahetusse lähedusse jäävad kaablid
tuleb kaitsta ning lisaks paigaldada ka reservtorud ristumiskohtadesse. Elektrikaablite kaitsmise maht
ja reservtorude asukohad on näidatud asendiplaani joonisel.
3.6.6 Kõrgepinge õhuliinid
KLT ristun PK6 +80 Eleringile kuuluva 110kV liiniga. Vajalikud kujad on tagatud.
1.1 Keskkonnakaitse ja maastikukujundustööd
Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult
piirnevail aladel vastavalt seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt esitatud juhistele.
3.7.1. Haljastus
Muruseeme peab olema varustatud sertifikaadiga. Seemne kulu on 2-2,5 kg/100 m² kohta.
Seemneid tuleb säilitada kuivas ja valguse eest kaitstud kohas. Ehitustööde ajal vastutab
säilitatava ja rajatava haljastuse eest töövõtja. Vajadusel teostada umbrohutõrjet.
Haljasalad rajada nõuetele vastavalt ettevalmistatud kasvupinnasele. Kasvupinnase
projekteeritud paksus on keskmiselt 10 cm. Muru klass III. Kohaliku objektilt saadava mulla
Eastconsult OÜ Lk 11 / 15
Töö nr: 25011 Staadium: Põhiprojekt
Töö nimetus: Tootsi kergliiklustee
nõuetele vastavust tõendatakse vajadusel täiendava mullaanalüüsiga. Kasvumuld peab olema
taimekasvuks sobiv ega tohi sisaldada ohtlikke aineid üle piirmäära. Kasvumuld ei tohi
sisaldada prahti, kive ega mitmeaastasi juurumbrohte.
Ehitustööde käigus rikutud või kahjustatud haljasalad tuleb taastada.
3.7.2. Jäätmekava
Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele. Ohtlikud jäätmed tuleb
koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele
ettevõtetele. Ehitusjäätmete kogumine ja utiliseerimine on ehitaja kohustus.
Ehitus ja lammutusjäätmed tuleb üle anda vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele veoks,
taaskasutamiseks või ladestamiseks. Riigi Keskkonnaameti poolt väljastatud jäätmeluba ja/või
registreerimisõiend on vajalik ehitus- ja lammutusjäätmete (va pinnase) eeltöötluseks ja
taaskasutamiseks täitematerjalina või ehitusmaterjalina jäätmetekke kohas.
Asfaltbetooni murdu ja üle jäävat täitepinnast vedav isik peab omama jäätmeluba või olema
registreeritud Keskkonnaameti Põhja regioonis.
Likvideeritavate puude ja võsa kännud juurida ja utiliseerida. Jäätmete utiliseerimise kohutus
lasub ehitajal. Puitmaterjali likvideerimise kohustus on Töövõtjal, kui maaomanikuga ei ole
teisiti kokku lepitud.
2. Tööde teostamine
2.1Üldosa
Käesolevas peatükis on kirjeldatud üldiseid tööde teostamise põhimõtteid. Tööde teostamisel
tuleb juhinduda teetööde tehnilises kirjelduses ja materjalide tootjate juhendites toodust.
Kasutada võib ainult tooteid, milliste toimivus on tõendatud.
Tööde teostamisel tuleb juhinduda Eestis kehtivatest teehoiutöödega seotud seadustest,
standarditest, normdokumentidest ja juhenditest. Tööde kvaliteet peab vastama teetööde
tehnilistele kirjeldustele ning asjakohastele normidele ja juhenditele.
Ehitustöödel peab ehitaja jälgima ja täitma kõiki nõudeid, mis on esitatud Vabariigi Valitsuse
8.detsembri 1999.a. määruses nr. 377 “Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses”.
Ehitustööde teostaja peab tagama ehitustööde teostamise, ehitusplatsi kontrolli ja töötervishoiu
ning tööohutuse nõuded vastavalt eelmainitud määrusele nr. 377. Ehitustööde teostajal peavad
olemas olema määruses nõutud dokumendid. Ehitaja peab ehitustööde alustamisest teatama
Eastconsult OÜ Lk 12 / 15
Töö nr: 25011 Staadium: Põhiprojekt
Töö nimetus: Tootsi kergliiklustee
Tööinspektsiooni kohalikule asutusele vähemalt 3 päeva enne töödega alustamist. Ehitustööde
ajal ei tohi ehitusel viibida kõrvalisi isikuid ja ehitustööd ei tohi ohustada ehituse
mõjupiirkonnas viibijaid. Ehitaja peab tagama, et ehitusfirma ja ehitusega seotud töötajad
oleksid kindlustatud. Töötajad peavad olema instrueeritud tööohutusalaselt ja olema varustatud
töötamiseks vajalike kaitsevahenditega.
Ehitaja peab tagama kõigi kooskõlastustes esitatud nõuete ja tingimuste täitmise vastavalt
projektlahendusele. Maaomanike negatiivsete või tingimuslike kooskõlastuste menetlemise
määratleb ja teostab Tellija, lähtudes kooskõlastustes toodud võimalike eritingimuste
seaduslikkusest ja põhjendatusest.
Tellija, Ehitaja, Projekteerija ja Omanikujärelvalve teatavad omal algatusel viivitamatult
avastatud vigadest, puudustest ja riskiteguritest projektdokumentatsioonis ning nendest
abinõudest, millega saab tööd edendada ja paremate tulemuste saavutamist soodustada.
2.2 Ehitusaegne liikluskorraldus
Ajutised ehitusaegsed liikluskorralduse skeemid ning joonised ehitusobjektil korraldab töövõtja
vastavalt tema poolt valitud ja teostavate tööde etappidele. Liiklus tuleb korraldada vastavalt
majandus- ja taristuministri 13.07.2018. aasta määrusele nr 43 „Nõuded ajutisele
liikluskorraldusele“. Ajutine liikluskorraldus peab olema kooskõlastatud tee omanikuga.
2.3 Ettevalmistustööd
Enne ehitustööde algust on töövõtja kohustatud teavitama ja vajadusel kohale kutsuma kõikide
tehnovõrkude valdajad. Samuti on töövõtja kohustatud enne tööde algust teavitama kõiki teisi
asjast huvitatud osapooli, keda käesolev projekt puudutab. Tehnovõrkude ümbertõstmisel tuleb
edastada tehnovõrkude valdajatele teostusjoonised, sealhulgas reserv- ja kaitsetorude
paigaldamise teostusjoonised.
Maa omanikke tuleb informeerida ehitustööde algusest tema kinnistul ja selle vahetusläheduses
(nt likvideerimistöödest - aiad, hekk, puud jms). Omaniku soovi korral võimaldada neil
likvideerimistööd endal teostada.
Piirinaabreid tuleb töövõtjal teavitada kõikidest töödest, mis viiakse läbi nende maal või kui
ehitustegevus puudutab otseselt piirinaabri huve (nt mahasõitude ehitus, piirirajatistega seotud
tööd jne). Kinnistuomanikke tuleb teavitada ka kraavide puhastamisest nende maal.
Enne ehitustööde algust tuleb looduses kindlustada kõik olemasolevad piirimärgid. Üldiselt
tuleb ehitustööde käigus tagada kõikide olemasolevate piirimärkide säilimine, juhul kui see
Eastconsult OÜ Lk 13 / 15
Töö nr: 25011 Staadium: Põhiprojekt
Töö nimetus: Tootsi kergliiklustee
osutub võimatuks tuleb sellest teavitada maaomanikku ja pärast tööde lõpetamist taastada kõik
tööde käigus hävinud piirimärgid.
Maa-ala tuleb puhastada puudest, võsast, kividest, prügist jms. Tööpiirkonnas tuleb likvideerida
vastavalt käesolevale projektile puud ning põõsad. Raietöid tuleb teostada vastavalt teetööde
tehnilisele kirjeldusele. Enne puude langetamist tuleb töövõtjal hankida asjakohased load.
Tee maa-alalt juuritud kännud veetakse kohalike omavalitsuste ja Keskkonnaameti poolt
kooskõlastatavasse mahapaneku kohta. Raiutud põõsad ja peenmets veetakse kokku ning
purustatakse hakkepuiduks. Jäätmed ladustatakse selleks ettenähtud alale.
2.4 Mullatööd
Tehnovõrkude kaevikute kaevamise ning tagasitäite mahud pole arvutatud mullatööde
koosseisu. Need sisalduvad tehnovõrkude paigaldustöödes.
Enne kaevetööde algust peab ehitaja välja kutsuma tehnovõrkude valdaja ja saama neilt
kirjalikud juhendid ja load tööde tegemiseks vastava kaabli või torustiku kaitsevööndis. Et töid
saaks teostada kuivades oludes, peab Töövõtja kõik kaevikud ja kaevekohad hoidma veevabad.
Vajadusel peab rajama ajutised äravoolud või voolusängid vete juhtimiseks töövõtja poolt
rajatud veekogumiskohtadesse.
Projekteeritava tee muldkeha alla jääv kasvupinnas tuleb eemaldada kogu paksuses. Kõlblik
kasvumuld tuleb ladustada teemaa-alal ja kasutada hiljem nõlvade ja kraavide kindlustamisel
ning teemaa haljastamisel.
Tee alla jääva mullakihi ja mullase täitepinnase kihi peab eemaldama. Katendi aluspinnases
tuleb täita lohud, alus planeerida ja tihendada selleks ette nähtud mehhanismidega. Katendile
lähemal kui 0,5 m ei tohi kasutada täitepinnast, mis sisaldab üle 20 cm suuruseid osiseid.
Aluspinnase vähim tihendustegur peab olema vähemalt muldkeha töökihi alumises osas
(Hk+0,4<h<1,5m) vähemalt 0,96 ning ülemises osas (h<Hk+0,4m) vähemalt 0,98. Muudest
pinnastest ehitatud muldkeha kihil kontrollitakse tihedust elastsusmooduli mõõtmise teel
LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega.
2.5 Katendi ehitus
Profileeritud ja tihendatud muldkeha pealispinnale tuleb ehitada liiva kihid vastavalt
konstruktsiooni tüübile toodud paksustele.
Peale mulde ehitamist ehitatakse dreenkiht. Liivpinnasest dreenkihi tihendustegur peab olema
vähemalt 0,98. Liivpinnasest dreenikihi elastsusmoodul, mõõdetuna teel LOADMAN- või
INSPECTOR-tüüpi seadmega, peab olema vähemalt 65 MPa.
Eastconsult OÜ Lk 14 / 15
Töö nr: 25011 Staadium: Põhiprojekt
Töö nimetus: Tootsi kergliiklustee
Äärekivid tuleb rajada kogu pikkuses 6 cm paksusele betoonalusele C16/20. Betoonkihi alla
ehitada killustikust vähemalt 15cm paksune tihendatud alus. Sõidutee äärekivi aluse
killustikaluse elastsusmoodul peab olema vähemalt 140 MPa mõõdetuna INSPECTOR- või
LOADMAN-tüüpi seadmega. Äärekivide esiservad tuleb faasida ning äärekivide vaheline vuuk
ei tohi olla suurem kui 5 mm. Äärekivi allalaskmisel ei tohi kõnniteel kalded ületada 6%.
Äärekivi tuleb viia madaldatud kõrguseni 2 kivi pikkuselt, erandkonnas võib seda teha ka 1
meetri ulatuses. Viimaste äärekivide otsad tuleb viia 0-tasapinda kahe kivi pikkuselt.
Killustikalus ehitada vastavalt „Killustikust katendikihtide ehitamise juhend“ nõuetele.
Killustikaluse elastsusmoodul, mõõdetuna teel LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi
seadmisega peab tihendatud aluse pinnal olema: sõiduteel vähemalt 170 MPa, kergliiklusteel
140 MPa, eraldussaarel 120 MPa.
Asfaltsegude koostamisel juhinduda EVS 901-1:2009, EVS 901-2:2009, EVS 901-3:2009 ja
„Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis, 2010-15“ esitatud nõuetest. Asfaltbetoonkatte
pealmise kihi pikivuugid teostada kuumvuukidena. Asfaldi paigaldamine ja vuukide töötlemine
teostada vastavalt juhendile „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“. Iga asfaldikihi puhul
arvestada hinna sees ka vajadusel aluspinna kruntimisega. Töömaa piiridel viia uued katted
sujuvalt olemasoleva katte pinnaga kokku.
Töödega haaratud ala kogu laiuses heakorrastatakse selliselt, et maa-ala oleks võimalik
hooldada.
Seletuskirja koostasid:
Madis Albert
Siim Kadak
Jekaterina Fomina
Eastconsult OÜ Lk 15 / 15
31. 32 0pp
4
.23 .2 32.2
7
1.2
650
26
.08
30.0
E
E 3
32
31.
0.0
0
-3 0
N
30.
30 32
43
82
27 N
av
31.
10
k ra
31.
32.20
32.
S
W
kr 6
.2
99
S
32.13 31.19
32
W
30.
30
31.67 30.2
32.
31.72 4 Kergliiklustee
31.93 30.9 31.16
2
32.08 5
32.3
29.75
31.21 30.79
32.1 63801:001:0154
60
2 30.78
32.
32.3
58
8
55 32.67
32.
32.41 30.83 30.81
72 32.78
02 32.80
32.33
31.83
bet.
24 0
Pos. 3
47
küna
Pos. 2.1
.20 0.5
94 .02
31.
2 32.5 32.
32.26
.0 2 3
32. 33
32.21
19 pind
32.
32. 2
31.84 32.09
33.
52
71
32.13 kraav
e
18m2
32.15 32.33
31.
18m2
ve
orien
:00 late 2.41
Pos. 1 31.53 t. 32.68
4
32.10 kraav
8
32.58
47
3
75
32.70
31.
kr
TP
11
e
31.
31.
32.04
36
31.63 32.95 33.04
1:0
3
31.
9
.98 .35
Katastriüksuse
36m2
32.94 32.84
31.
5080 Kü
31.60 32.99 33.06 POS nr Kinnistu
43
Rajatis
73 31 32
33.07 tunnus, Kasutusõiguse
31.78
31.
orient. plaanil registriosa
Kergliiklustee 32.66 32.78 33.10 nimetus ala pindala
pp 1
.08
50
32.87 number (m²)
32
29
31.
kraav
4
31.94
31.
9
31.94
63
16
31.
63801:001:0154 kraav
3
32.18
2 3
31.
31.
31.8
32.44 Teevalgustus-
30 32 A
32.58
kr
0.4
32.73 63801:001:1420,
-3 2
S
kaabel
.70 .1
S
10148350 36
TPP
30.95
S
1
T
S
31.42 30.91 32.77 S
19271 Tootsi-Piistaoja tee ja mastid
33.13
S S
31.94
30.63
0
kraav 33.14
31.9
30.53 33.19
32.10
30.72 33.30
30.3 5
33.41 Jalgratta- ja
30.4
31.50 31.27 33.32 A 19271 Tootsi-Piistaoja tee 63801:001:1420,
1
31.41 jalgtee
S
18
S
S
31.48 33.44 2.1 10148350
0
33.53 19271 Tootsi-Piistaoja tee
32.3
32.30
31.68
12
S
31.73 33.13 33.25 63801:001:1420
pp
31.80
32.01
aoja tee 31.81 33.41
19271 Tootsi-Piist
A Jalgratta- ja
34
31.76 63801:001:1420,
63801:001:1420
25
32.12
32.
33.26 kr
2.2 10148350 19 jalgtee
32.
15
78 31.66 31.71 19271 Tootsi-Piistaoja tee
33.27
2 9. 32.15
pp
.61 b av .30 31.66 2V 31.67
än 32 63801:001:0480
kr
29 2V
30.55 et
A 32.02
s
4 4 tu 32.34 Jalgratta- ja
S
78
b 32. ös 63801:001:1420,
31.
ö 3 10148350 18 jalgtee
93 32.2 30.66 3
Sih 33.17
:01 1T 30.69 19271 Tootsi-Piistaoja tee
i tn
S
0 9
31.91
a
3.06
3 0 0
30.83
. 1
õis
32 0
5 32.3 :00
6
82
3 0
9
31.
3
32.2 8 1
2
31.
07
jam
2
80 32.3
9
03
tn
S
63
28
:00
b
4
0 .73
L2
3
31.
.
1.9
2 Metsa tn 2
ar
3
tsa
31
1:0
kr
3
2
01
/K
n
3 2.3 7
0
.72
av
.6
at
Me
29 S
31
:00
2
b
1:0
3 2.2
6/
tän
04
63801:001:0289 TINGMÄRGID
Oj
.79
1
50
tn
1:0
31
1
80
ihi
.20
31.7
80
tsa
31
0S
ja
5
63
:00
43
.7
uo
31.
45
51
31
S
Me
Ur
31.
02
31.
01
5 .3
9
31.2
Pos. 2.2
31
50
8
IKÕ SEADMISE ALA
9
63
2.7
JALGRATTA- JA JALGTEE RAJAMISEKS
80
7
3
2
31. IKÕ SEADMISE ALA
õu
TEEVALGUSTUSKAABLI JA MASTIDE RAJAMISEKS
19m2
80501
u r :001:0
ku
004 PROJEKTEERITUD JALGRATTA- JA JALGTEE KATTE SERV
80 801
Oja tn
50
PROJEKTEERITUD ÜLEKÄIGURAJA VALGUSTI H=5 m
1
63
01 01
7
PROJEKTEERITUD MADALPINGE KAABEL
O
:0
ja 98
tä
KINNISTU PIIR
:0
na
0
v
51101:003:0062 KATASTRITUNNUS
Projekti nimetus: Töö nr:
Märkused: TOOTSI ASFALTKATTEGA KERGLIIKLUSTEE 25011
EHITUSPROJEKTI KOOSTAMINE
Koordinaadid L-EST97 süsteemis Leht nr:
Kõrgused EH2000 (Amsterdami null) süsteemis Asukoht: IKÕ 1-1
Mõõdistusalus rajatud GPS vastuvõtjaga Trimble R10 EASTCONSULT OÜ Staadium:
Oru, Aa küla, Lügause vald Ida-Virumaa; tel +372
5567 7175 TOOTSI, PÄRNU MAAKOND
Katastriüksuste piirid Maa-ameti seisuga 12.02.2024 e-mail:
[email protected] Põhi-
Piirijoonte asukohad on informatiivsed MTR nr: EEP003992
Tellija:
projekt
PÕHJA-PÄRNUMAA
Mõõtkava:
Joonisel ei ole trasse, mille kohta puuduvad andmed. Projekteeris Madis Albert VALLAVALITSUS
Teostusjoonisteta trassid on kantud plaanile mõõdistamise käigus kättenäitamise ja trassiotsija abil.
Kontrollis Siim Kadak Joonise nimetus: 1:500
ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE
PLAAN
Koostatud / trükitud: 27.01.2026/ 27.01.2026
)
7 (I
55
9
pa a
E
3
öö rid
N
:00
1:0 rgi
, r ee
d
)
4 (I
du id ilis
Pa
05
54
ine
on iipr ut
445 (0)
S
tam
W
se e l ja
55
jm dte ada
as
(I) 7 (I
29.79
60
26
3 Y=
uh
v
54 )
rau mald
54
31.
0
ep
62
27
90
00
93
m
Ee
vid
16
1
=4
64
54
40
31 .
3 0 .7
aa
31.
oja
X=
db
3 (I
Kr
46
Uru
)
ine
30
s il
31.
31.
m
32.1 29.73
ru
31.00
sta
1
54
To
4
ha
84
(I)
pu
kraav
31.
32.01
63
31.95
31.
7+
33. 7+25
p
e
31.89
4
p
.23 .2 32.2
vid
31.4 0
6500
27
32.2
00
3 32.23
31.
26
.08
30.0
aa
31.95
32
10
31.
0 .0
0
-3 0
22
70
31 32
31.7
Kr
32.30
30.
435 (0)
31.
32.
7
3 0 32
43
.82
29.7 31. 31.97
av
1
31.
45 31.4
10
27
31.9 8
kra
0
32.20
31.
0
32.
32.0
7+5
6 32.3
5
31. 31.69
kr 6
:00 v
.2
5
99
7
45
32.0 32.13 31.19
32
a
58
kra
30.
30
31.4 5 31.67
31.
31.
59
av
46
tän
31.
30.2
32.
4 99
40
31.
31.72 2.40 4
31.
e
73
31. 31.93 3 30.9 31.16 31.34
752
min
3 32.08
31.
5
32.3
üla
32.1 5
29.75
.20
0 .60
.5
30.79
974
32
7+
975
32
5
32
31.21
sta
31. 32.1
da
05
31.15
60
85
08
30.78
98
54 2
ok
32.
31.
31.
sta
31.
32.3
ha
32.32.60
58
28
85
kraav
1:0
32.0 31. 8
32. 2 55 .67
pu
31.
31.
67
hn
93
0
ha
00
re3
28
5
975
32.5
30.83
.5 32. 32
30.81
31i.7
32.41
974
8+00
31.
kin ukoh i
32.
32.33
31.
31.9
mä dlak t
as uub
pu
40
31.83
bet. 30.84 35-100 kv(kõrgepinge õhuliin)
e
1
60
.
i
24 0
32
4
47
Te
kü
rup
31.6
vid
93
ära s
.20 0.5
na
84
ta/
30.81
31.
6
30.
32.26
Tr
31 .
00
aa
.02 3
27
To
6+ 30.95 PAPINIIDU:VAN
30. 31.26
32.21
0
19 pind
31.
32.3
31.8
Kr
31.84 32.09
04
75
23
32.10
31. 0
52
71
88
29. 66.86
8+25
12 32
31.
38 32.40 32.13
e
31.
32.15
01
21
31.
55
ve
02 1.37
orien
31.
30.87
1:0 la 32.41
16
93
t.
32.
31.
30.36
06 .41
32. 31.53
23
84
32.10
31.
32.00
as oos
96
3
88
31.53
47
03
75
32.30
31.
31.
31. 31
kr
34
01 tee
02
31.
30.
31.
80
31.
31.7 2.50 32.04
8+50
96
:01
32.
a
36
99
08
31.
gik k k
32.05
38
31.63
77
31.
tig
6
13
31.
82
93
29.9 32.30
31.
31.
31.
31.
as .81 oos
445 (0)
31.
31.
32.20
32.13
98 35
31.
2
31.
31.
31. 32.00
688b (I)
16
67
prü epin
31.
31. 75
Y=
Uru oja
80 Kü
31.60 32.21
31. 32.
07
544 (I)
43
97 30.32
a
31.
36
gik 3k1 k
54
27
kraav
31.78
0
tig
10+50 kas koos
32.40
8+
31.
31.
47
4
65
9+00
31.89
a
32.10
40
6+5
32.27 31.19
31.
27
ga
32.00
Ist
30.9
89
n
00
tad
31.
32.22
9+25
28
54
03
prü epin
93
too
31.
31.8 31.12 445 (0)
80
08
32.19
a
bet. 31.27
31.
50
31.8 use
33
30.48
80
1:0 stee
30.93
31.
0
445 (0)
3 2.
9+50
32.14 32.4
tig
7 32.13
ne
.
64
kraav
31.
32
29
51
31.
as
31.81
34
543 (I)
31.
32.00
31.
0
p
32.22
gi k
30.39
94
31.88
be
32.26
1
:01
Ist
42
0p
31.05
X=
9+75
14
7
31.
31.
.52i
prü epin
31.
31.86 kraav
ine
t
32.13
42
31.4
1m
32.30
32.12
10+00
63
orient.
Ke ta/puh
2
688a (0)
16
30.77
31.
32.02
73
s
31.
as uubi
32.19
32.
2 35
31.
66
mä dlak t
32.19
41
2 31.07
st3a
3
31.
13.75
32.19
10+25
13
lja
31.
kin ukoh
av
4
31.
m
31.02
11
31.90
63
31.32
31.
31.98
ära s
31.
36
73
45
u
60.00 32.16
49 4
32.11 kraav
Ist
65
31.
3 0 32 A
kr
01
31.34 31.02
sta
32.00
31. 31.5
ha
32.
0.98
30.
63
31.26
Ko jekt. erit
0 .4
31.
kr 32.08
ha
31.
31.
Tr
-3 2
96
l
31.
49
32.13
24
10+75
32.03 31.19
.70 .1
31.32
liik
30.80
30.
31.99
31.
30.95 31.45 32.07
31.
13
pu
32.
ha
11+00
32.08 32.06
a
06
31.42 30.91 31.24
ob vide
0 30.97 32.13 31.42 31.71
32.
47
d
31.5 31.89 kraav
32.10 0
L=8.0 m 32.06 31.60
11+25
31.8
30.96
32.
31.40 32.11 31.39
79
pu
32.03
sta
31.39 Ø500
rg
kr
32.25
31.
31.94
30
0.44
e
31.66
72
31.86
30.79
52
15
31.76 30.63
11+50
32.30
0
32.03
31.
6+2
kraav kraav
vid
32.05 32.06 31.59 31.45
31.
31.9
Lik
orient.
31.
30.62 31.81
31.
80
32.
99
30.56 32.17
11+75
30.53
32.24
e
32.08 32.13
rra
32.02
11
.80
07 4
32.10
30.72 kraav 31.82
vid
32.13
31.
aa
32.30
31.53
31
32. 32.1
31.80 32.13 31.78 31.06
12+00
30.60 32.13 kraav
32.
0
31.68
30.3 5
32.2
32.07 Y=
5
05 30.43 31.71 kr 32.15
4
63
kraav 32.08
1
60
31.25
974
31.81
Kr
62
31.27
aa
ine
30.46 54
.
31. 31.9
12+25
32.12
0
0
59
31.33
32.
31.50 orient. 32.12 31.84
31.
2.59
10.38
1
S
31.41
S
68
12+50
S S
31.
32.30
30.41 32.15
95
3
S
31.33 31.86 31.18
S
31.48 32.10 32.10
Kr
S
31.97
31.
31.52
06
03
4 30.62 00
12+75
tam
S
0
30.59
70
31.6
32.30
32.11
92
S
kraav 31.89
30
31.60 32.05
32.3
31.86
32.30
31.47 32.06 32.06 32.14
32.
32.
S
32.09
13+00
31.
31.68
82
08
31.52 30.59
12
975 S
32.
S
64
6
61
S
30.71 31.78 32.15
57
92 1.9
13+25
38
as
32.
S 32.40
2.50 31.73 31.41 kraav 31.83 orient. 32.13 32.09 32.22 31.56
pp
S
31.65 31.76 kraav
14
31.
31.80
X=
32.40
S
31.73 31.40
02
31.
32.32
S
32.08 32.10
32.01
32.
2.50
13+50
99
30.63 31.98
31. 3
S
5
31.75 31.48 31.87 32.07
uh
82
S
31.89 31.89
17
S
32. 32.9
30.73 32.18
32.
0
97
32.10
13+75
31.
32.18
.9
S
79
27
31
31.87 31.53 kr 32.31 32.33
31.
00 31.81 32.16 32.50
S
31.76 2. 31.94 32.23 31.41
.70 31.68
32.
72 .78
:00
30.88
82
ep
31.84 kraav 435 (0)
31.
A Tootsi mnt orient.
1:0 ndi
14+00
ine
31.81 32.22
80
S
32.
34
6+0
32.
30
31.45 30 31.76 31.47 31.46 30.87 31.88
.
S
32.27
32.
5
32
32.30
47
32. 32
14+25
32.35
25
32.12
25
32.
31.3 31.91 31.89
61
32.
32.39
01
2
S
88
kr 32.52
06
31.80 32.25
93
S
19271 Toots
tam
A 31.60
vid
30.91 32.49
02
32.31
05
94 33.02
32.
20
av
S
31.95
46
31.98
i-Piistaoja tee
33.
kraav
14+50
31.32
32.
2.00
31.
30.85
91
32.
S
32.29
20
.80 31.81 31.74 31.65 kraav
32.
kra
32.60
12
32.29
31.
05
.78 31.71
S
a
31.66 31.97
32.
32.
32.56
32.
31.97
32.
32.22
0
31
0 31.48 30.91
01
S
31.22 32.28
14+75
31.
31.95
89
31.72 31.67
31.5
33.
32.15 A 32.31
aa
31.73 31.95
33.
S
32.31
29 32.05 orient.
15+00.02
31.66
25
9.83
32.39
S
43
as
Ai
b 30.82 32.42 32.51 32.48 32.70
32.11 435 (0)
58
S
.61
33.
31.82
29
32.30 2V 31.80
31.
31.67 31.92 kraav
32.34
47
21
25 .33
0
ine
S
32.61 435 (0)
78
31.87
33.
31.83 31.62 32.02
.2
33.
Kr
31.88 30.75 32.52
33
ga
31.67
9
33.
S
32
32.38
15+25
29
33.
32.37
uh
2V
98
10
A 32.02 63801:001:1420 31.89 A 32.04 32.63 kraav
33.
33.
21
2V
5
63
S
32.
31.88
31.
32.58
2.35
4 31.74 30.82
33. 33
31.93
81
S
32.60 32.80 32.59
33.
15+50
8 30.55 31.69 31.68 32.04 32.33
31.
46
m
31.92
ati
S
31.
33.
32.80
4.00
33.
2.1 2
56
32.
ep
Tootsi mnt 31.93 31.61 30.84 kraav 32.59 32.80
31.
S
4 31.86
00
31.89 orient.
87
32.34 31.73 32.68
A
15+75
sta
31.7 32.83
33.
64
30.78 32.19
73
44
S
2
32.53 32.73
S
31.90
13M TP
09
31.
32.
68
32.60 kraav
78
4
24
32.90
31.73
TP
49
60
32.
S
31.4
m
2
33.
63
07
19
0
31.86 30.91 32.28
16+00
b
S
32.58
31.
31.96 32.58 32.54
31.
.7
78
32.70
33.
96
S
31.77
33.
76
vid
31.
31.
12
32.
31
3
TP
S
33.
32.89
os
31.71 31.72 33.00
0
00
da
30.96 32.75
31.
33.
29. 32.2
33.
02
S
688a (0)
30.66 32.82
.1
ha
32.04 31.93
16+25
31.
S
32.73
50
31.
32
2 9 31.77 31.75 32.28
33.
kraav
S
A
31.2 32.06
21
31.6 31.92 32.76
33.
31.73
04
92
2
32.74
4
32.24 orient.
33.
S
30.69 A
27
33.04
ok
30.71 31.82 30.93
10.32
aa
32. 8
ta
73
as oos
32.89
16+50
33.
31.01 32.95
S
33.10
pu
33.09
S
32.66
31.91
33.20 kraav
3
32.01 31.89 31.20
33.
67
32.30
a
32.
32.
51
31.27 31.87 32.05 32.83
S
0 32.67
13
32.
32.3
S
98
30.83
31.
31.95
97
.00 32.39
ko
16+75