PROJEKTI KOOSSEIS:
1. TIITELLEHT
2. SISUKORD
3. SELETUSKIRI
1. ÜLDOSA
2. ASENDIPLAANILINE LAHENDUS
3. MUINSUSKAITSELINE OSA
4. ARHITEKTUURNE LAHENDUS
5. KONSTRUKTIIVNE LAHENDUS
6. SISEVIIMISTLUS
7. VÄLISVIIMISTLUS
8. ERIOSADE LAHENDUSED
9. ENERGIATÕHUSUSE OSA
10. TULEOHUTUSNÕUDED
11. TERVISEKAITSENÕUDED
12. JÄÄTMEKÄITLUS JA HEAKORD
13. TEHNILISED ANDMED
14. RUUMIDE SPETSIFIKATSIOON
4. GRAAFILINE OSA
1. ASENDIPLAAN 1:500 AS-4-01
2. I KORRUSE PLAAN 1:100 AR-5-01
3. KATUSEKORRUSE PLAAN 1:100 AR-5-02
4. KELDRIKORRUSE PLAAN 1:100 AR-5-03
5. IK SEINTE, PÕRANDATE KONSTR. 1:100 AR-5-04
6. KATUSEK. SEINTE, PÕRANDATE KONSTR. AR-5-05
7. KELDRIK. SEINTE, PÕRANDATE KONSTR. AR-5-06
8. LÕIGE 1-1, 2-2 1:100 AR-6-01
9. LÕIGE 3-3, 4-4 1:100 AR-6-02
10. VAADE 1 1:100 AR-6-03
11. VAADE 2 1:100 AR-6-04
12. VAADE 3 1:100 AR-6-05
13. VAADE 4 1:100 AR-6-06
14. VÄLISUSTE SPETSIFIKATSIOON AR-7-01
15. AKENDE SPETSIFIKATSIOON AR-7-02
2/19
Valgamaal Tõrva vallas Kirikukülas Malevkonna mü-l asuva hoone ümberehitamise põhiprojekt
Projekteerija: Helen-Projekt OÜ/ H.Tammsalu Töö nr: 2421 Tellija: Helme Selts MTÜ/ esindaja P. Arro
14.01.2026
SELETUSKIRI
1. ÜLDOSA
Käesoleva tööga on koostatud põhiprojekt olemasoleva Helme mõisa sepikoja hoone
ümberehitamiseks. Projekt on koostatud vastavalt kokkuleppele tellijaga. Projekti koostamise
aluseks on tellija soovid.
Töö käigus korrastatakse olemasolevad maakiviseinad. Taastatakse kaks endist aknaava
(üks on tänaseks kinni ehitatud, teise asemele on rajatud ukseava). Hoone avatäited
vahetatakse, õuepoolne peauks restaureeritakse. Olemasolev lae ka katusekonstruktsioon
(kaasa arvatud olemasolevad heas korras lae- ja põrandalaudised) säilitatakse. Katus
soojustatakse ning katusekate asendatakse. Hoone siseruumid korrastatakse ning
katusekorrus ehitatakse välja majutusruumideks. Hoonele lisatakse uus trepp, mille kaudu
pääseb otse väljast katusekorruse majutusruumidesse. Hoone tehnosüsteemid ehitatakse
välja (kütte ja ventilatsioonisüsteemid). Olemasolevad vee- ja kanalisatsioonisüsteemid
asendatakse. Hoone ümbrus korrastatakse ja rajatakse liikumisteed, platsid. Krundile
rajatakse parkimisala.
Helme mõisa sepikoda paikneb endise Helme mõisa ja Helme mõisa pargi kinnismälestise
kaitsevööndis. Helme mõisa sepikoda on ehitismälestis (Kultuurimälestiste riikliku registri
number: 23082, mälestiseks tunnistatud kultuuriministri määrusega nr. 16, 12.08.1999).
Projekti koostamisel on lähtutud järgmistest seadustest, normidest ja määrustest:
1. Ehitusseadustik
2. Tuleohutuse seadus
3. Jäätmeseadus
4. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus
5. Eesti standard EVS 812-7:2018 „Ehitise tuleohutus“
6. Eesti standard EVS 932:2017 ”Ehitusprojekt”
7. Eesti projekteerimisnormid EPN (avaldatud ET kartoteegis)
8. Soome ehitusnormid ja juhised (avaldatud RT kartoteegis)
9. Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded RYL 2010
10. Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja
mürataseme mõõtmise meetodid (Sotsiaalministri 04.03.2002. määrus nr 42)
11. Ehitise heliisolatsiooninõuded, kaitse müra eest (EPN 16.1 (eelnõu). Eriosad EPN 18)
12. Ruumide ja nende osade mõõtmetele esitatavad üldnõuded (EPN 14.1)
13. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr. 63 „Hoone energiatõhususe
miinimumnõuded”
14. Majandus- ja taristuministri 17.07. 2015 määrus nr. 97 „Nõuded ehitusprojektile“
15. Siseministri 30.03. 2017 määrus nr. 17, „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”.
16. Ehitustööd teostatakse vastavalt kehtivatele ehitusnormidele ja eeskirjadele ning
ehitustööde üldistele kvaliteedinõuetele RYL 2010, teine klass.
Tellija: Helme Selts MTÜ/ esindaja P. Arro
2. ASENDIPLAANILINE LAHENDUS
Projekteeritava hoone aadress: Malevkonna, Kirikuküla, Tõrva vald, Valgamaa.
Katastritunnus: 20301:004:1940
Olemas on hoonestatud krunt. Krundil asub lisaks sepikoja hoonele ka kuur. Krundil
kõrghaljastus puudub.
3/19
Valgamaal Tõrva vallas Kirikukülas Malevkonna mü-l asuva hoone ümberehitamise põhiprojekt
Projekteerija: Helen-Projekt OÜ/ H.Tammsalu Töö nr: 2421 Tellija: Helme Selts MTÜ/ esindaja P. Arro
14.01.2026
Hoone on varustatud elektrivõrguga. Olemas on ka vee- ja kanalisatsioonisüsteemid.
Hoone paikneb krundi kagupoolses maantee poolses küljes.
Asukoht on näidatud asendiskeemil AS-4-01.
Juurdepääs hoonele on hetkel puudu. Võimalik on läheneda jalgsi, aga sõidukitega
juurdepääs puudub. Ette on nähtud uus juurdepääsutee ja parkla. Need on näidatud
asendiplaanil. Juurdepääs ratastooliga toimub kohvikuosa terrassi poolt tõstuki kaudu.
Krundil puudub piirdeaed. Uusi piirdeid ei ole ette nähtud.
Parkimist hooneümbrusel alal ei ole algselt ette nähtud. Parkimiseks rajatakse parkla hoone
loodepoolsa otsa juurde.
Tehnilised andmed on näidatud asendiplaanil.
Olemasolevad ja rajatavad kommunikatsioonid on näidatud asendiskeemil.
Prügikastid puuduvad.
3. MUINSUSKAITSELINE OSA
Hoone Helme mõisa sepikoda on ehitismälestis (reg.nr. 23082).
Muinsuskaitseamet on väljastanud Muinsuskaitse eritingimused nr. 644 (tingimused on
lisatud projekti koosseisu). Kõik täpsustused ja detailid on kirjas eritingimuste ja selle lisa
dokumentides. Ehitustööde käigus jälgida muinsuskaitse eritingimusi.
Muinsuskaitse eritingimused
Mälestise restaureerimisel on eesmärk säilitada maksimaalselt algupäraseid hooneosi,
detaile.
Kaeve- ja pinnasetöödel olla tähelepanelik ning arvestada arheoloogiliste leidude ja
arheoloogilise kultuurkihi (sh nii puidust kui ka kivist hoonete jäänuste ja müüride)
ilmsikstuleku võimalusega. Leidja on sellisel juhul muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31
lg 1, § 60) kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest
Muinsuskaitseametile.
Katusekate ja -konstruktsioon
Hoonel on kõrge viilkatus, mida katab nõukogude perioodil paigaldatud laineline
eterniitplaat. Algupäraselt on hoone katus olnud kaetud kividega. Katusekatte asendamisel
paigaldada katusekatteks tumepunane väikesemõõduline eterniitplaat.
Olemasolev räästalahendus ei pruugi olla algupärane, kuid räästakasti võib sellisena
taastada.
Katusekorruse valgustamiseks on kavas paigaldada katusesse tasapinnalised katuseaknad
(lubatud on mõlemas hooneküljes akende paigaldus).
Korstnad
Säilitada korstnad, vajadusel korrastada. Kui korstnaid ei kasutata küttesüsteemi osana,
kasutada neid võimalusel ventilatsiooni tarbeks.
Korstnapitside uuesti ladumisel järgida ajaloolist profiili. Korstnapitsid krohvida lubikrohviga,
värvida lubivärviga valgeks ja paigaldada serva katteplekid.
Sademeveesüsteem
Hoone ümara profiiliga ripprennide ja vihmaveetorudega vihmaveesüsteem on puudulik.
Sademeveesüsteemi uuendamisel kavandada uus sademeveesüsteem tsingitud plekist ja
valtsitud pöördekohtadega ümara ristlõikega vihmaveetorude ja -rennidega. Tagada
sademevee hoonest eemalejuhtimine.
4/19
Valgamaal Tõrva vallas Kirikukülas Malevkonna mü-l asuva hoone ümberehitamise põhiprojekt
Projekteerija: Helen-Projekt OÜ/ H.Tammsalu Töö nr: 2421 Tellija: Helme Selts MTÜ/ esindaja P. Arro
14.01.2026
Välisseinad, sokkel
Hoone u 80 cm paksused välisseinad on laotud lõhutud maakividest, hoone loode-
põhjapoolne viiluväli on laotud tellistest, kagu-lõunapoolne viiluväli on
puitkonstruktsioonis. Hoone ukse- ja aknaavadel on kaarsillused ja dekoratiivne
telliskividest raamistus, põhikorruse kõrguselt on sarnaselt vormistatud ka kagu-
lõunapoolse otsa ulualuse maakivist tugipostide nurgad. Projekteerimise käigus
kontrollida lõunanurga välisseinte müüritist ja postide stabiilsust, likvideerida vajumise
põhjused, vajadusel tugevdada konstruktsiooni. Hoone ahitektuurse väljanägemise
huvides taastada ulualuse maakivist tugipost. Puitkonstrutksioonist otsaviilu keskel on
metallalusele paigaldatud sepikoja temaatikaga ja tekstiga Helme 1895 kipsist bareljeef.
Trepid ja varikatus
Esifassaadi kunagise kaupluse sissepääsu ees on betoonist trepiaste. Hoone
otsafassaadide sissepääsude ees on nõukogude perioodil rajatud betoonist valatud
platvormid, mis on lubatud ümber ehitada. Loode-põhjapoolsele sissepääsu ees on
nõukogude perioodil betoonist valatud terrassi jäänused, mille asemele on lubatud
rajada uus katuseta terrass ning kavandada sellele arhitektuurselt sobiv õhuline piire.
Kunagiste sepikoja väravate ette on lubatud on rajada hoone arhitektuuriga sobiv
kaldtee, trepp või platvorm.
Hoovipoolse sissepääsu esine lahtine puitpiirdega varikatusega made ning metalltrepp ei ole
algupärased (väidetavalt ehitatud algse eeskujul) ja need on lubatud hoone arhitektuuriga
sobivalt ümber ehitada.
Katusealuse kasutuselevõtmisel eluruumidena on lubatud hoone kagu-lõunapoolse otsa
ulualuse keskosast tagasihoidliku, hoone arhitektuuriga sobiva trepi rajamine.
Aknad
Hoones on säilinud üks algupärane kuuese jaotuse ja ülemise horisontaalse impostiga
kunagise sepa eluruumi kaheraamse akna (avanemisega sisse-välja) välimine aknaraam
metallmanustega, mis on rahuldavas seisukorras. Hoone algupärane aken tuleb säilitada
ja restaureerida, teised rahuldavas seisukorras puitaknad võib säilitada ja restaureerida.
Ülejäänud hoone puitaknad on pärit nõukogudeaegsest perioodist, osadel akendel
avatäited puuduvad. Kõik algupäraste avade amortiseerunud aknad asendada säilinud
algupärase kaheraamse akna koopiaga. Sisemised raamid võib kavandada
pakettklaasidega.
Soovitavalt taastada esifassaadi avade algsed suurused.
Välimised tehnoseadmed
Tehnoseadmete välisosad paigaldada võimalusel varjatud kohta, hoonest eraldiseisvale
konstruktsioonile ning varjestada.
Interjöör
Hoone põhikorrusel asuvad sepikoja ja varasema puidutöökoja ruumid olid algselt
ühendamata, hooneosi ühendav ukseava rajati nõukogude perioodi ümberehituse käigus.
Muus osas on ruumiplaneering suuresti säilinud, sisetrepi alla on lisatud tualettruum.
Tööruumide taga asusid kaks eraldi korterit, sissepääsuga tagumisest trepikojast, mõlema
korteri all keldriruumid ning katusealuse loode-põhjapoolses otsas väike ärklikorter. Sepikoja
ja puutöökoja algset sisustust pole korduvate ümberehituste tõttu säilinud.
5/19
Valgamaal Tõrva vallas Kirikukülas Malevkonna mü-l asuva hoone ümberehitamise põhiprojekt
Projekteerija: Helen-Projekt OÜ/ H.Tammsalu Töö nr: 2421 Tellija: Helme Selts MTÜ/ esindaja P. Arro
14.01.2026
Siseseinad on laotud tellistest. Puidust vahelagede seisukord on visuaalsel vaatlusel hea.
Lõunapoolsete keldriruumide taladele toetuv puitlagi on visuaalsel vaatlusel heas
seisukorras. Kõik heas korras laudised tuleb töö käigus restaureerida.
Kaupluse, endise sepikoja ja tagumise trepikoja seinad on krohvitud ja värvitud. .
Eluruumides on varasemalt krohvitud seintel nõukogude perioodil paigaldatud tapeedid,
mille alt on paljandunud lihtsaid trafarettmaalinguid.
Heas seisukorras laudpõrandad säilitada ja restaureerida.
Väidetavalt on köökide hilisemate põrandakatete all tellistest laotud põrandad, mis tuleb
säilitada.
Tagumisest trepikojast pööningule viiva puittrepil on hilisemat päritolu külgsein ja uks. Trepp
säilitada ja restaureerida, seinalaudise ja ukse v÷ib vajadusel asendada.
Algupärastest siseustest on säilinud ärklikorruse kööktoa puidust tahveluks koos profileeritud
piirdeliistudega, mis tuleb säilitada ja restaureerida. Siseuste asendamisel kavandada
uued uksed puidust tahvelustena, metallmanused valida ajastukohased. Eluruumide
akendel on säilinud laiad puidust aknalauad, mis säilitada ja restaureerida.
Eluruumides on lihtsad pottahjud, köökides soojamüüriga pliidid. Amortiseerunud
küttekolded ei oma kõrget väärtust ja need võib vajadusel lammutada.
Väärtuslikud detailid ja tarindid
1. Hoone ajalooline maht ja välisilme ning katuse kuju, harja- ja räästakõrgus
2. Algupärane katusekonstruktsioon (toolvärk)
3. Maakividest laotud vundament ja välisseinad, avade tellistest raamistus ja algsete
avade asetus fassaadil.
4. Korstnad
5. Daatumikivi
6. Müüriankrud
7. Sepisrõngad ulualuse postidel
8. Ajalooline bareljeef
9. Algupärane puidust välisuks koos valgmikakna, karpluku ja sepistatud metall-
manustega
10. Algupärane puitaken koos metallmanustega
11. Algupärased uste sepistatud metallmanused
12. Tellistest laotud siseseinad
13. Puittaladel vahelaed
14. Puidust pööningutrepp (trepp)
15. Poola laudisega kaetud laed eluruumide osas
16. Heas ja rahuldavas seisukorras laudpõrandad
17. Puidust siseuks
18. Eluruumide alguspärased ukselengid
19. Puidust aknalauad
Uute avade tegemine olemasolevatesse konstruktsioonidesse
Hoone fassaadil (teepoolses küljes) soovitakse taastatada algne avade lahendus.
Olemasoleva rajatud ukse asemele tehakse hoone rekonstrueerimisel aknaava. Üks
kinnilaotud aknaava avatakse (sepikoja ulualuse poolses küljes).
Kuna katusekorrusele tulevad majutusruumid, siis on loomulik valgus eluliselt oluline.
Katusele rajatakse tasapinnalised katuseaknad.
6/19
Valgamaal Tõrva vallas Kirikukülas Malevkonna mü-l asuva hoone ümberehitamise põhiprojekt
Projekteerija: Helen-Projekt OÜ/ H.Tammsalu Töö nr: 2421 Tellija: Helme Selts MTÜ/ esindaja P. Arro
14.01.2026
Avatäidete spetsifikatsioonidel on näidatud paigaldus. Täpsed profiilid selguvad kui valitakse
välja aknatootja.
Hoone vanade puitosade (seinte, sarikate, talade) parandamisel (katusekonstruktsiooni
lisasarikatena, palkseinte proteesidena) kasutada kuiva kvaliteetset puitmaterjali.
Katusekonstruktsiooni seisukorra hindamiseks võib tellida arvamushinnangu spetsialistilt,
kes annab hinnangu, millised on vajalikud tehtavad parandused ja tööd, mis on olulised
hoone edaspidise hea seisukorra säilimisel. Niiskuskahjustusega palgid vahetatakse välja
ning asendatakse uue kuiva kvaliteetse puitmaterjaliga.
Ülevaade ehitustööde mõjust mälestisele
Käesoleva projekti juures on säilitatud suur osa olemasolevatest seintest. Ära plaanitakse
lammutata osad seinaosad, mis jäävad uuele planeeritava lahenduse juures segama.
Olemasolevatesse seintesse lisaavasid ei planeerita.
Meie arvame, et hoonele saab anda oamniku soovil uue hingamise ja uue elu. Praegusel
kujul on hoone amortiseerunud. Kui hoone korrastada ja maja kasutust leiab, siis ainult see
on hoonele hea. Kuna hoone välimus muutub ka linnapildis korrastatuks ning
silmapaistvaks, siis on see ka kogukonnale suur rõõm.
Hooldusjuhend
Sokli hooldus
Kui sokli müürist variseb kivi välja, tuleb koheselt paigaldada tagasi samasse kohta.
Kasutada lubimörti (10% tsemendisisaldusega). Vältida hoone ümber sademevete
kogunemist. Hooldada vihmaveetorusid ja jälgida et hoone sokkel ei märguks. Vältida hoone
ümber mullapinnase tekkimist, mis tähendab, et lillepeenraid ja ilutaimi ei tohi istutada
hoone vahetusse lähedusse.
Välisvoodrilaua hooldus
Uut laudist pesta sooja vee ja švammiga, võib lisada oliiviõliseepi. Uuendada perioodiliselt
linaõlivärvikihti.
Avatäidete hooldus
Linaõlivärviga kaetud puitpinnad pesta sooja vee ja švammiga, võib lisada oliiviõliseepi.
Uuendada perioodiliselt värvikihti. Linaõlikiti kahjustuste korral tuleb viivitamatult teostada
uuesti kittimist, et vältida vee valgumist klaasi ja raami vahele.
Vihmaveesüsteemide hooldus
Ummistuste vältimiseks tuleb vihmaveerenne perioodiliselt puhastada sinna kogunenud
prahist (nt puude lehed jms).
Katusekatte hooldus
Katuselt eemaldada perioodiliselt sinna kogunenud praht (nt puude lehed jms). Katust pesta
survepesuriga, et eemaldada katusele tekkinud liiva, mulla, tolmukiht. Peale katusekatte
pesu kindlasti puhastada vihmaveesüsteemid.
4. ARHITEKTUURNE LAHENDUS
Projekteeritav hoone on ristkülikukujulise põhiplaaniga ning otsmise ulualusega viilkatusega
hoone. Hoone tagaküljes ulatub hoone keskelt välja sissepääsuesine varjualune.
7/19
Valgamaal Tõrva vallas Kirikukülas Malevkonna mü-l asuva hoone ümberehitamise põhiprojekt
Projekteerija: Helen-Projekt OÜ/ H.Tammsalu Töö nr: 2421 Tellija: Helme Selts MTÜ/ esindaja P. Arro
14.01.2026
Varjualuseni viib metallist trepp. Hoone on suures osas kahekorruseline. Hoone õuepoolse
poole alla on rajatud omaette sissekäiguga kaks keldriruumi. Ehk siis hoone on osaliselt
kolme korrusega.
Hoone on tervenisti amortiseerunud ja antud töö käigus rekonstrueeritakse terve hoone.
Keldrikorruse ruumid korrastatakse, rajatakse kaasaegsed soojustatud
põrandakonstruktsioonid. Keldrikorruse ruumidesse rajatakse ühele poole tehnosüsteemide
ruum ning teisele poole väikese eesruumiga saunaosa.
Seinad, vundamendid, katusekosntruktisoon, vahelagede kandvad konstruktsioonid on
olemasolevad ja heas korras. Need korrastatakse ja uued konstruktsioonid ehitatakse nende
peale/ külge.
Põhikorruse ruumid korrastatakse ning ehitatakse osaliselt ümber vastavalt ruumide
kasutusotstarbele. Põhikorruse teepoolsesse hooneossa (kaasa arvatud endisesse sepikoja
ruumi) on ette nähtud kohvikuosa. Kohvikuosa juurde on ette nähtud väike WC külastajatele
ning kohvikupidaja abiruumid. Hoone õuepoolsetesse ruumidesse on ette nähtud ühele
poole kontoriruum. Teisele poole on ette nähtud külaseltsile ürituste läbiviimiseks köök ja
seltsiruum.
Katusekorrusele rajatakse majutusruumid. Igas majutusruumis saab olema omaette sansõlm
dushi, WC-poti ja kraanikausiga. Katusekorrusele on ette nähtud ka üks panipaik
majutusruumidele vajaliku inventari, pesu jms hoidmiseks.
Hoone õuepoolse sissepääsu poolt hoonesse sisenedes on olemasolev katusekorrusele viiv
sisetrepp, mis võimalusel säilitatakse. Katusekorruse majutusruumidesse pääseb eraldi veel
hoone ühes otsas asuva ulualuse poolt katusekorrusele viiva trepi kaudu.
5. KONSTRUKTIIVNE LAHENDUS
Vundament- Olemasolev vundament. Käesoleva töö käigus
kontrollitakse olemasolev vundament üle ning tehakse
vajadusel korrastustööd. Uued vundamendipostid
rajatakse uue sissepääsuvarjualuse jaoks.
Seinad- Olemasolevad maakivi- ja tellistest seinad. Käesoleva
töö käigus ei puudutata. Olemasolevad maakiviseinad
korrastatakse, vajadusel parandatakse ning avade
ümberehitamisel lisatakse uued tellis- ja maakivid.
Olemasolevad tellistest siseseinad korrastatakse.
Uued siseseinad püstitatakse metallist või puidust
konstruktsioonile. Siseseinad püstitatakse puidust ja
metallist karkassile. Tubade seinad tehakse topelt
metallkarkassiga ning kahe karkassi vahel kipsplaat, et
tagada helipidavus tubade vahel. Täpsemad materjalid
seinte katmiseks täpsustatakse siseviimistluse
projektiga. Planeeritavad seinte, põrandate, lagede
konstruktsioonid on näidatud hoone plaani- ja
lõikejoonistel.
Põrandad- Põhikorruse põrandad võetakse üles ning
olemasolevad laudised korrastatakse ning
taaskasutatakse võimalusel. Kui leitakse
8/19
Valgamaal Tõrva vallas Kirikukülas Malevkonna mü-l asuva hoone ümberehitamise põhiprojekt
Projekteerija: Helen-Projekt OÜ/ H.Tammsalu Töö nr: 2421 Tellija: Helme Selts MTÜ/ esindaja P. Arro
14.01.2026
tellispõrandad, siis need tuleb restaureerida/ säilitada.
Põhikorruse põrandad on plaanis kontori ja seltsiruumi
osas puitlaudis taastada, kohvikuruumis põrandad
plaaditakse. Põhikorruse põrandasse paigaldatakse ka
küttetorustik.
Keldrikorruse muldkeha kaevatakse välja ning
põrandaalune osa tihendatakse ning soojustatakse.
Keldrikorrusele on ette nähtud betoonist põrand, mis
kaetakse keraamiliste plaatidega. Põrandatesse
paigaldatakse küttetorustik põrandakütte tarbeks.
Katusekorruse põrandad kaetakse vajalike
aluskonstruktsioonidega sõltuvalt kattematerjalist.
Planeeritavad seinte, põrandate, lagede
konstruktsioonid on näidatud hoone plaani- ja
lõikejoonistel.
Koridoridesse on ette nähtud plaatkatte peale vaipkate.
Tubadesse on ette nähtud puitparkett. Märgadesse
ruumidesse on ette nähtud keraamilistest plaatidest
kate. Katusekorruse WC/dushiruumide põrandate alla
on ette nähtud põrandaküte.
Vahelaed- Olemasolevad vahelaetalad keldrikorruse ja
põhikorruse ning põhikorruse ja katusekorruse vahel
säilitatakse ning korrastatakse.
Kandekonstruktsioonide alla ja peale rajatakse
vajalikud kattekihid, et tagada vajalik heli- ja
tulepüsivus. Planeeritavad seinte, põrandate, lagede
konstruktsioonid on näidatud hoone plaani- ja
lõikejoonistel.
Katus- Katuse peamise kandekonstruktsiooni moodustavad
olemasolevad puidust sarikad ja tugikonstrutksioonid.
Sarikate vahed soojustatakse ning sarikate alla
paigaldatakse lisalatid lisasoojustuse jaoks. Allapoole
sarikaid paigaldatakse aurutõkkekangas. Kanga alla
paigaldatakse lisalatid elektrikaablite ning
lisasoojustuse paigaldamiseks. Lisalattide alla tuleb
paigaldada 2x kipsplaatidest kiht. Vuugid tihendada
tuletõkkemastiksiga. Täpsemad materjalid lae
katmiseks täpsustatakse siseviimistluse projektiga.
Katusekate- Väikesemõõduline eterniitplaat.
Aknad, välisuksed- Suur osa aknaid tellitakse uued. Säilitada on vaja üks
algupärane aken koos kõikide metallist furnituuridega.
Uued aknad peavad olema lahusraamiga
(kaheraamsed) aknad, mille sisemine raam võib olla
pakettklaasiga. Täpne info akende kohta täpsustatakse
enne tellimist. Hoone vaadetel on näha avatäidete
planeeritavad avanemised.
9/19
Valgamaal Tõrva vallas Kirikukülas Malevkonna mü-l asuva hoone ümberehitamise põhiprojekt
Projekteerija: Helen-Projekt OÜ/ H.Tammsalu Töö nr: 2421 Tellija: Helme Selts MTÜ/ esindaja P. Arro
14.01.2026
Hoone õuepoolne peauks kõikide metallist detailidega
tuleb restaureerida. Ülejäänud välisuksed tellitakse
uued. Täpsed detailid uste kohta info täpsustatakse
enne tellimist.
Siseuksed majutusruumidele on ette nähtud
tuletõkkeuksed EI30. Uste kohta info täpsustatakse
enne tellimist. Avanemised ja lengi välismõõdud on
näidatud plaanidel.
Täpsem info tuleohutuse kohta on tuleohutuse osas.
6. SISEVIIMISTLUS
Siseviimistluse jaoks koostatakse eraldi siseviimistlusprojekt.
7. VÄLISVIIMISTLUS
Hoone välisviimistlus, täpsed värvilaheudsed täpsustada enne ehitamise algust.
Konstruktsioon materjal värvus
SOKKEL MAAKIVI
PÕHIKORRUSE SEINAD MAAKIVI
KATUSEKORRUSE OTSASEINAD TELLIS/PUIT PUNANE/ROHEKAS
AKNAD PUIT VALGED
VÄLISUKSED PUIT TUMEPRUUN
RÄÄSTAALUSED/- OTSAD PUIT PRUUN
ÄÄRELAUAD PUIT PRUUN
KATUSEKATE ETERNIIT PUNANE
VIHMAVEESÜSTEEMID PLEKK TSINGITUD
TERRASSID PUIT TUMEPRUUN
TREPID METALL/BETOON TUMEHALL
8. ERIOSADE LAHENDUSED
Küte- Hoone küte lahendatakse maakütte soojuspumba baasil.
Katusekorruse tubadesse paigaldatakse seintele radiaatorid.
Katusekorruse pesuruumide põrandatesse paigaldatakse
elektripõrandaküte. Põhikorruse ja keldrikorrusekorruse
põrandatesse paigaldatakse veetorud põrandakütte tarbeks.
Küttesüsteemide jaoks koostatakse eraldi eriosaprojekt.
Käesoleva tööga ei ole seda lahendatud. Küttesüsteemid tuleb
lahendada vastavalt Eesti standardile EVS 844:2016 Hoonete
kütte projekteerimine. Küttesüsteemi tuleohutus peab vastama
Eesti standard EVS 812-3:2018/AC:2018 Ehitiste tuleohutus.
osa 3: ”Küttesüsteemid” nõuetele.
Süsteemide tööiga peab olema vähemalt 20 aastat.
Ventilatsioon/ jahutus- Hoone ventilatsioon peab vastama Eesti Standard EVS 812-
2:2014/AC:2018 Ehitiste tuleohutus osa 2:
„Ventilatsioonisüsteemid” nõuetele.
10/19
Valgamaal Tõrva vallas Kirikukülas Malevkonna mü-l asuva hoone ümberehitamise põhiprojekt
Projekteerija: Helen-Projekt OÜ/ H.Tammsalu Töö nr: 2421 Tellija: Helme Selts MTÜ/ esindaja P. Arro
14.01.2026
Hoonesse paigaldatakse soojatagastusega
ventilatsioonisüsteem ja jahutussüsteem.
Ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide jaoks tellitakse eraldi
eriosaprojekt. Käesoleva tööga ei ole seda lahendatud.
Süsteemide tööiga peab olema vähemalt 20 aastat.
Vesivarustus- Vee- ja kanal.varustuse süst.-d peavad vastama normidele:
EVS 835:2022 Hoone veevärk
EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk
EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon
EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk
RYL 77-1990 Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud.
Paigaldusjuhend
Olemas on veesüsteemid, mis on tänaseks amortiseerunud.
Torustikud asendatakse uutega. Veevarustus lahendatakse
rajatava puurkaevuga. Puurkaevu rajamiseks ja vesivarustuse
lahendamiseks koostatakse eraldi eriosaprojekt. Käesoleva
tööga ei ole seda lahendatud.
Hoonesse ehitatakse külma ja sooja tarbevee süsteem. Sooja
tarbevee valmistamine toimub soojuspumba baasil.
Süsteemide tööiga peab olema vähemalt 20 aastat.
Kanalisatsioon- Hoonesse on olemasolev amortiseerunud isevoolne
kanalsaitsioonitorustik. Hoones esitatakse välja uus isevoolne
kanalisatsioonitorustik. Kanalisatsiooniga ühendatakse kõik
hoones paiknevad veevõtuseadmed ja trapid. Reoveed
kogutakse kokku hoone põrandas ja suunatakse krundile
rajatavasse septik imbvälja süsteemi. Kanalisatsiooniga
varustamise jaoks koostatakse eraldi eriosaprojekt. Käesoleva
tööga ei ole seda lahendatud.
Süsteemide tööiga peab olema vähemalt 20 aastat.
Hooneümbrus planeeritud ning sademevete äravool
lahendatakse krundisiseselt. Katuselt tulev vihmavesi
suunatakse vihmaveesüsteemide kaudu hoone kõrvale
paigaldatud sadeveekaevudesse ning sealt edasi juhitakse vesi
pinaasesse omal krundil.
Elekter- Elekter saadakse kohalikust energiavõrgust vastavalt sõlmitud
liitumislepingule. Kõik tugev- ja nõrkvoolusüsteemid
(valveseadmed, sidesüsteemid) projekteerida ja lahendada
eraldi inseneri poolt eraldi tööna, ei ole käesoleva tööga
lahendatud.
Ehitustööde teostamine peab toimuma tööjooniste järgi.
Elektrisüsteemi tööeaks on arvestatud 20 aastat (ET-1 0207-
0068 Hea ehitustava).
11/19
Valgamaal Tõrva vallas Kirikukülas Malevkonna mü-l asuva hoone ümberehitamise põhiprojekt
Projekteerija: Helen-Projekt OÜ/ H.Tammsalu Töö nr: 2421 Tellija: Helme Selts MTÜ/ esindaja P. Arro
14.01.2026
9. ENERGIATÕHUSUSE OSA
Energiaarvutusi hoonele ei teostata.
10. TULEOHUTUSNÕUDED
Helme mõisa sepikoja projekteerimisel on lähtutud järgmistest standarditest, määrustest,
õigusaktidest:
Siseministri 30.03.2017 määrus nr.17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“
Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,
kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning
kord“
Riigikogu 05.05.2010 seadus “Tuleohutuse seadus”
EVS 620-2: 2012 Tuleohutus. Ohutusmärgid
EVS 812-1:2017 Ehitiste tuleohutus. Osa 1: „Sõnavara”
EVS 812-3:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 3: „Küttesüsteemid”
EVS 812-2:2014 Ehitiste tuleohutus. Osa 2: „Ventilatsioonisüsteemid”
EVS 812-6:2012+A1:2013 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: „Tuletõrje veevarustus”
EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: “Ehitistele esitatavad
tuleohutusnõuded”
Siseministri määrus nr 39 “Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende
valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule”
Siseministri määrusest nr 1 „Nõuded automaatsele
tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, millelt tuleb automaatse
tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse“,
EVS-EN 62305-3:2011 Piksekaitse. Osa 3: Ehitistele tekitatavad füüsikalised
kahjustused ja oht elule
EVS 919:2020 Suitsutõrje. Projekteerimine, seadmete paigaldus ja
korrashoid
EVS-EN 12101-2: 2005 Suitsu ja kuumuse kontrollsüsteemid. Osa 2.
Spetsifikatsioonid loomulikul teel suitsu ja kuumuse jääke eemaldavate luukide
kohta
EVS 871:2017 “Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine.”
EVS-EN 50172:2005 “Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid”
EVS-EN 1838:2013 “Valgustehnika hädavalgustus”
Vastavalt Siseministri 30.03.2017 määrus nr.17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“
määratlusele on hoone tuleohutuse ning –püsivuse näitajad järgmised:
Hoone funktsioon MKM määruse nr.10 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ kohaselt :
Tuleohutusklass, kasutusviis ja kasutamise otstarve
• tuleohutusklass TP-1
• kasutamise otstarve: 12731 IK Ajalooline või kaitse all olev hoone
12123 IIK, KK majutushoone hostel
• kasutusviis: IK- IV kasutusviis (kogunemishooned)
IIK, KK- II kasutusviis (majutushooned)
12/19
Valgamaal Tõrva vallas Kirikukülas Malevkonna mü-l asuva hoone ümberehitamise põhiprojekt
Projekteerija: Helen-Projekt OÜ/ H.Tammsalu Töö nr: 2421 Tellija: Helme Selts MTÜ/ esindaja P. Arro
14.01.2026
Hoones viibivate inimeste arv
majutusruumid max 13in
kogu hoones võib viibida samal ajal maksimaalselt kuni 60 inimest
Põlemiskoormus
• hoone eripõlemiskoormus <600MJ/m²
Kande- ja tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivusajad
• hoone jäigastavate ja kandekonstruktsioonide tulepüsivus: R60
• hoone tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivus: IK EI60,
katusekorrus EI60,
tehnoruumid EI30 (avatäited EI30),
majutusruumide seinad ja uksed EI30
Tuletõkketarindites paiknevate uste ja luukide tulepüsivusaeg peab olema pool piirdele
esitatud nõudest, kuid mitte vähem kui 30 minutit (v.a majutusruumide uksed, mis võivad olla
15 minutit).
Kõik läbiviigud tuletõkketarinditest teostatakse selliselt, et oleks tagatud tuletõkestus 60
minutit. Täiendavalt paigaldada teenindusluugid tehniliste süsteemide hooldustööde
teostamiseks.
Ventilatsioonitorustikele paigaldada tuletõkkeklapid ja kanalisatsioonitorudele
tuletõkkemansetid.
Tuletõkkesektsiooni piirid on näidatud korruste plaanidel ja lõigetel.
Tuletõkkesektsioonid, tulepüsivus katusekorrusel
• tuletõkkesektsioonid: 1-keldrikorruse saunaosa,
2-keldrikorruse tehnoruum,
3-IK trepikoda ja katusekorruse koridor,
4-IK kontoriruum,
5-IK ühiskasutatavad ruumid (kohvik, seltsi ruumid),
6-katusekorruse majutusruumid,
7-kasutamata pööning.
• Tuletõkkesektsiooni piirpindala: majutushoone 2400m²
Majutusruumide omavahelised seinad peavad olema tuletundlikkusega EI30. Ülejäänud
sektsioonid on tuletundlikkusega EI60. Kõik sektsioonid tuleb eraldada üksteisest
tuletõkkeustega vähemalt EI60 (olemasolev pääs trepikotta, uus rajatav pääs fuajeesse,
tehnoruumide uksed). Uste paigaldamisel kasutada tuletõkkevahtu, mis peab olema
välismõjude eest kaitstud. Tuletõkkesektsioonide omavahelised seinad püstitatakse
metallkarkassist. Karkass on plaanis mõlemalt poolt 2x kipsplaatidest Red GKF kihiga katta.
Vuugid tihendada tuletõkkemastiksiga. Karkassi vahe tuleb isoleerida mineraalvillakihiga.
Vahelaed ja laed (põhikorrusel kui ka katusekorrusel) kaetakse altpoolt kahekordse
kipsplaatidest (Red GKF) kihiga. Tuletõkkeseina ja katuse või tuletõkkeseinte omavahelised
ühenduskohad tuleb teha tulekindlaks- täita tuletõkkevahu või –silikooniga ning kaitsta
vahuosa välismõju eest (vaht ei tohi olla nähtav). Vahelae tulepüsivusklass peab olema
EI30.
Vahelagede tulepüsivus tagatakse
13/19
Valgamaal Tõrva vallas Kirikukülas Malevkonna mü-l asuva hoone ümberehitamise põhiprojekt
Projekteerija: Helen-Projekt OÜ/ H.Tammsalu Töö nr: 2421 Tellija: Helme Selts MTÜ/ esindaja P. Arro
14.01.2026
Suitsutsoonid
Suitsu ja soojuse eemaldamine hoonest tagatakse majutusruumide tubades, saunaosas
ning katusekorruse koridoris avatavate akende ja uste kaudu. Kohvikuosas samuti avatavate
akende ja uste kaudu.
Tuletundlikkus
• seinte ja lagede tuletundlikkus pealmaakorrusel: C-s2,d1.
Evakuatsiooniteel: A2-s1,d0
Sisekoridoris: B-s1,d0
• põrandate tuletundlikkus pealmaakorrusel: Nõudeid ei esitata.
Evakuatsioonialal: DFL-s1
• tehniliste ruumide, sh panipaikade või hoiuruumide vaheseinad: B-s1,d0
• tehniliste ruumide, sh panipaikade või hoiuruumide põrandad: Dfl- s1
• katuste tuletundlikkus: B-roof(t2-t4)
• välisseinte välispindade tuletundlikkus: B,d0. D-d2 kui on tõkestatud tulelevik
seina pinnal ja soojustusmaterjali
tuletundlikkus on vähemalt A2.
• õhutuspilu välispindade tuletundlikkus: B,d0. D-d2 kui on tõkestatud tulelevik
seina pinnal ja soojustusmaterjali
tuletundlikkus on vähemalt A2.
• õhutuspilu sisepindade tuletundlikkus: B-s1,d0
• Soojustussüsteem: B,d0
• kaablite tuletundlikkus: Dca-s2,d2
evakuatsioonialal Cca-s1,d1,a2
EVAKUATSIOONILAHENDUS:
Evakuatsiooniteed
Ruumidest evakueerumine toimub läbi välisuste õue. Evakuatsiooniteed on pikkusega alla
30 m, evakuatsioonipääsude minimaalsed gabariidid on lubatud piirides – katusekorruse
majutusruumidest on pääs välistrepi kaudu ja varuväljapääs õuepoolse trepikoja kaudu.
Evakuatsiooniväljapääsud
Evakuatsiooniväljapääsudeks on välisuksed. Uksed peavad vastama standardile EVS
871:2010 Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused, kasutamine.
Evakuatsiooniteel paiknevad uksed peavad olema varustatud avariilingiga või
evakuatsioonisulusega, mille avamisseadiseks on evakuatsioonilink või surunupp, mis avab
lukustatud ukse ühe käeliigutusega (EVS-EN 179:2008) Avamisliigutus ei tohi olla
vastupidine evakuatsioonisuunale, lingi minimaalne pikkus 120 mm, laius 18 mm, vahe ukse
ja lingi vahel 30 mm ja lingi ots peab olema suunatud ukse poole. Kahepoolsetel ustel peab
teise poole avamiseks olema kiirriiv.
Kõik tuletõkkeuksed peavad omama vastavustunnistust ja olema varustatud nõuetele
vastavatele sulgurite ja tihenditega.
Katusekorruse majutusruumidest põhiväljapääs on evakuatsiooni suunas ühepoolselt
avanev uks mõõtudega 1200*2100, varuväljapääs õuepoolse trepikoja kaudu, kus on
14/19
Valgamaal Tõrva vallas Kirikukülas Malevkonna mü-l asuva hoone ümberehitamise põhiprojekt
Projekteerija: Helen-Projekt OÜ/ H.Tammsalu Töö nr: 2421 Tellija: Helme Selts MTÜ/ esindaja P. Arro
14.01.2026
kahepoolselt avanev restaureeritav uks mõõtudega 1600*2100 mm. Kohvikuosast on
mõlemast ruumist omaette pääs läbi välisukse välja. Uste mõõdud on 1850 ja 2180mm
laiusega, need on kahepoolselt avanevad uksed.
Evakuatsioonialade piirangud
Inimeste hulga piirang evakuatsioonialade kaupa ei ole käsitletava objekti puhul vajalik.
Juurdepääs keldrisse, pööningule ja katusele
Keldrisse on omaette pääs. Keldrist põhikorrusele otse ei pääse.
Pööningule pääseb ulualuse katusekorruse vahelakke paigaldatud luugi kaudu. Luuk ei pea
olema tulekindel. Katusealustele kinnistele ruumidele peab olema juurdepääs luugi
(valgusava mõõdud 600x800mm) kaudu.
Pääs katusele on tagatud statsionaarse redeli ja korstendele juurdepääs on korstende
omavahelise käigutee kaudu.
Ohutusabinõud
Katus on varustatud nõutele vastava turvavarustusega.
TULEOHUTUSPAIGALDISED:
TULEKAHJUSIGNALISATSIOON:
Hoones peab olema automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem (tsooni täpsusega).
Automaatse tulekahjusignalisatsioonianduri häiresignaali teavitus peab olema tagatud kogu
hoones. Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile on toodud Siseministri 07.01.2013
määruses nr 1 Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse
tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse ja tehnilises
spetsifikatsioonis CEN/TS 54-14 Automaatne tulekahju-signalisatsioonisüsteem. Osa 14:
Planeerimise, projekteerimise, paigaldamise, üleandmise-vastuvõtu, kasutamise ja hoolduse
eeskirjad. Evakuatsiooniteedel ja –väljapääsudel tagatakse nõuetekohane turvavalgustus
ning väljapääsude märgistus akutoitel min 30 minutit.
VÄLJAPÄÄSUTEE VALGUSTUS:
Hoones peab olema väljapääsutee valgustus toimimisajaga vähemalt 60 minutit. Nõuded
väljapääsutee valgustusele on toodud standardites EVS-EN 1838 Valgustehnika.
Hädavalgustus ja EVS-EN 50172 Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid.
PAANIKAVASTANE VALGUSTUS:
Paanikavastane valgustus toimimisajaga vähemalt 1 tund peab olema: -avatud alal, kus
viibib kümme või rohkem inimest või üldpindala on üle 60 m2; -tualett- või riietusruumis, mille
üldpindala on üle 10 m2; -liikumispuudega inimestele mõeldud tualett- või riietusruumis.
Nõuded paanikavastasele valgustusele on toodud standardites EVS-EN 1838
Valgustehnika. Hädavalgustus ja EVS-EN 50172 Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid.
Katusekorruse ruumides ei ole vajalik paanikavastane valgustus.
VOOLIKUSÜSTEEM:
Voolikusüsteem ei ole antud hoone puhul nõutud.
15/19
Valgamaal Tõrva vallas Kirikukülas Malevkonna mü-l asuva hoone ümberehitamise põhiprojekt
Projekteerija: Helen-Projekt OÜ/ H.Tammsalu Töö nr: 2421 Tellija: Helme Selts MTÜ/ esindaja P. Arro
14.01.2026
AUTOMAATNE TULEKUSTUTUSSÜSTEEM:
Ei ole antud hoone puhul nõutav.
PIKSEKAITSE:
Hoonel ei ole piksekaitse nõutav.
EVAKUATSIOON JA EVAKUATSIOONI- NING HÄDAVÄLJAPÄÄSUD:
Hoones peab olema vähemalt kaks evakuatsioonipääsu. Nendest üks peab olema vähemalt
1200 mm ja teine 900 mm laiune.
Evakuatsiooniks hoonest välja on ette nähtud kaks ust: koridorist fuajeesse uks (1200mm) ja
tagumise trepikoja väljapääsuuksed (laius 900mm).
Lubatud trepikalle on maksimaalselt 45°. Evakuatsiooniteel ja väljumisteel asuvatel treppidel
on soovitatav astmete arv ühes trepimarsis 3-18 ja astme laius peab olema vähemalt
0,27m, astme kõrgus 0,16-0,18m (EVS 812-7:2018). Põhiväljapääs katusekorruselt on
lubatud mõõtudes trepi kaudu. Varuväljapääs on olemasoleva restaureeritava järsu trepi
kaudu. Trepile paigaldada nõuetele vastav käsipuu võimalikult mugavaks liikumiseks.
Katusekorrusel hädaväljapääse ette nähtud ei ole. Hädaväljapääsuks kasutatava valgusava
kõrgus peab olema vähemalt 600 millimeetrit ja laius 500 millimeetrit ning kõrguse ja laiuse
summa vähemalt 1500 millimeetrit.
Evakuatsioonipääsud on näidatud korruste plaanidel.
VÄLJUMISTEE PIKKUS:
Lubatud evakuatsioonitee pikkus võib olla maksimaalselt 30m.
SUITSU JA SOOJUSE EEMALDAMINE HOONEST:
Suitsu ja soojuse eemaldamine hoonest tagatakse kõikidest ruumidest avatavate akende ja
uste kaudu.
KÜTTESÜSTEEMID:
Küttesüsteemid peavad vastama Eesti standard EVS 812-3:2018 osa 3: ”Küttesüsteemid”
nõuetele.
Hoone põhikütteks on maakütte soojuspump.
Küttesüsteemide paigaldamisel järgida tootjapoolseid nõudeid ja juhiseid paigaldamiseks,
kasutamiseks ning hooldamiseks.
Olemasolevad korstnad säilitatakse, küttekehad eemaldatakse. Esialgse plaani kohaselt
tahkekütteseadmeid hoonesse ei planeerita.
TORUPAIGALDISED:
Järgida torupaigladistele ette nähtud tuletundlikkuist Siseministri 30.03.2017 määrus nr.17
„Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ § 19.Torupaigaldise tuletuletundlikkus.
(1) Kui torupaigaldise eksponeeritud kogupind on suurem kui 20 protsenti sellega piirnevast
seina- või laepinnast ning selle puhul kasutatakse isolatsiooni- või kattematerjale, peab
isolatsioon vastama A2L-s1,d0 tuletundlikkusele või pealiskiht A2-s1,d0 tuletundlikkusele.
(2) Kui torupaigaldise eksponeeritud kogupind on väiksem kui 20 protsenti sellega piirnevast
seina- või laepinnast ning selle puhul kasutatakse isolatsiooni- või kattematerjale, peab
toruisolatsioon vastama vähemalt järgmistele tuletundlikkustele:
3) DL-s3,d0, kui ümbritsevatel pindadel on nõue D-s2,d2.
16/19
Valgamaal Tõrva vallas Kirikukülas Malevkonna mü-l asuva hoone ümberehitamise põhiprojekt
Projekteerija: Helen-Projekt OÜ/ H.Tammsalu Töö nr: 2421 Tellija: Helme Selts MTÜ/ esindaja P. Arro
14.01.2026
VENTILATSIOONISÜSTEEMID:
Ventilatsioonisüsteemid peavad vastama Eesti Standard EVS 812-2:2014 osa 2:
„Ventilatsioonisüsteemid” nõuetele.
Hoonesse paigaldatakse soojatagastusega ventilatsioonisüsteem.
TORUSTIKE LÄBIVIIGUD, ISOLEERIMINE:
Torustike, sealhulgas kütte-, külma- ja soojaveetorustike isoleerimiseks kasutatavad
soojustusmaterjalid ja isolatsiooni kattematerjalid peavad vastama läbitava ruumi
tuletundlikkuse klassile.
Torustike ja teiste tehnorajatiste läbiminekud konstruktsioonidest peavad olema tehtud nii, et
need ei vähendaks konstruktsiooni isolatsioonivõimet ja tulepüsivust.
Seadmed ja torustikud, millede pinnatemperatuur võib ületada 50˚C, isoleeritakse
soojusisolatsiooni materjalidega nii, et isolatsioonipinna temperatuur ei ületa 50˚C. Torustike
isoleerimiseks kasutatakse mineraalvillast, vähemalt tihedusega 80 kg/m3, eelvalmistatud
spetsiaalkatteid.
Kui torupaigaldise eksponeeritud kogupind on suurem kui 20 protsenti sellega piirnevast
seina- või laepinnast ning selle puhul kasutatakse isolatsiooni- või kattematerjale, peab
isolatsioon vastama A2L-s1,d0 tuletundlikkusele või pealiskiht A2-s1,d0 tuletundlikkusele.
Kui torupaigaldise eksponeeritud kogupind on väiksem kui 20 protsenti sellega piirnevast
seina- või laepinnast ning selle puhul kasutatakse isolatsiooni- või kattematerjale, peab
toruisolatsioon vastama vähemalt järgmistele tuletundlikkustele:
1) BL-s1,d0, kui ümbritsevatel pindadel on nõue B-s1,d0;
2) CL-s3,d0, kui ümbritsevatel pindadel on nõue C-s2,d1;
3) DL-s3,d0, kui ümbritsevatel pindadel on nõue D-s2,d2.
PÄÄSTEMEESKONNA SISENEMISTEE:
Päästemeeskonna sisenemistee on ette nähtud kohviku teepoolse terrassi kaudu.
Sisenemistee peab olema märgistatud.
PÄÄSTEMEESKONNA JUURDEPÄÄS EHITISELE JA VÄLINE TULEKUSTUTUSVESI:
Omal krundil asub olemasolev kuur lammutatakse ja vajadusel ehitatakse mitte vähem kui
8m kaugusele uus kuur. Naaberkrundi lähim hoone asub Aida mü-l ja see asub ca 125m
kaugusel projekteeritavast hoonest. Seega tuleohutuskujad naaberhoonetega on tagatud.
Hoone veevajadus vastavalt EVS-812-6:2012 osa 6 Tuletõrje veevarustus.
Tulekustutusvesi tagatakse olemasolevast 550 m kaugusel asuvast Helme alevikus
Valgamaa kutseõppekeskuse mü-l asuvast tuletõrje veevõtukohast. Tulekustutusvee
normvooluhulk on 20 l/s ja tulekahju arvestuslik kestvus 3 tundi.
11. TERVISEKAITSENÕUDED
Tegemist on sisekliima tagamisega hoonega.
Välispiiretele nõudeid ei esitata kuna tegemist on muinsuskaitselise hoonega. Hoone
välispiirete soojapidavus on piisav tagamaks ruumides kasutusotstarbele sobiv sisekliima.
Piirete ja vaheseinte ning vahelagede projekteerimisel arvestada EPN 16.1 (ehitiste
heliisolatsiooninõuded, kaitse müra eest) nõuetega.
17/19
Valgamaal Tõrva vallas Kirikukülas Malevkonna mü-l asuva hoone ümberehitamise põhiprojekt
Projekteerija: Helen-Projekt OÜ/ H.Tammsalu Töö nr: 2421 Tellija: Helme Selts MTÜ/ esindaja P. Arro
14.01.2026
12. JÄÄTMEKÄITLUS JA HEAKORD
Hoone sihipärane kasutamine ei põhjusta otsest ohtu ümbritsevale keskkonnale. Olmeveed
kanaliseeritakse. Olmeprügi kogumine ja äravedu korraldatakse vastavalt kohaliku
prügivedajaga sõlmitud lepingule. Ehitusmaterjalide jäägid sorteeritakse ja kogutakse
kaanega suletavatesse nõudesse, jäätmete käitlemiseks sõlmitakse leping
Käitlemisettevõttega. Jäätmete käitlemisel tuleb järgida Tõrva Valla jäätmehoolduseeskirja
nõudeid.
Kõik tööd tuleb teostada omal kinnistul, tehnikaga sõitmine ja materjali ladustamine kõrval-
kinnistutel ei ole lubatud.
13. TEHNILISED ANDMED
Ehitisealune pind 343,8m²
Suletud netopind 388,1m²
Gabariitmõõtmed:
- Pikkus 29,4m
- Laius 18,0m
- Kõrgus keskmiselt 10,2m
Maapealsete korruste arv 2
Maaaluste korruste arv 1
Hoone maht 1973m³
Maapealse osa maht 1734m³
Maaaluse osa maht 239m³
Köetav pind 378,4m²
s.h. toatemperatuuriga pind 370,3m²
Hoone kasutusiga käesoleva tööga ei määratleta, kuna tegemist on unikaalse
muinsuskaitsealuse hoonega. Tehtavad täiendused ja parandused peavad olema võimalikult
pikaealised.
14. RUUMIDE SPETSIFIKATSIOON
PÕHIKORRUS
NR RUUMI NIMETUS MITTEELUR.P. ÜLDKASUT.P. TEHNOP. AVAT.P.
1 GARDEROOB 8,1m²
2 GAREROOB 7,1m²
3 WC 1,5m²
4 KONTOR 27,2m²
5 KÖÖK 12,5m²
6 WC 1,8m²
7 KÜLASELTSI RUUM 28,9m²
8 KOHVIK 53,6m²
9 WC 2,3m²
10 KOHVIK 52,8m²
11 ABIRUUM 4,8m²
12 WC 1,8m²
13 TERRASS 11,4m²
18/19
Valgamaal Tõrva vallas Kirikukülas Malevkonna mü-l asuva hoone ümberehitamise põhiprojekt
Projekteerija: Helen-Projekt OÜ/ H.Tammsalu Töö nr: 2421 Tellija: Helme Selts MTÜ/ esindaja P. Arro
14.01.2026
14 TERRASS 36,6m²
15 TERRASS 22,6m²
kokku: 190,2m² 12,2m² 70,6m²
KATUSEKORRUS
NR RUUMI NIMETUS MITTEELUR.P. ÜLDKASUT.P. TEHNOR. AVAT.P.
16 TERRASS 10,2m²
17 KORIDOR 25,5m²
18 TUBA 15,1m²
19 WC/DUSH 3,2m²
20 TUBA 11,7m²
21 WC/DUSH 3,2m²
22 TUBA 16,1m²
23 WC/DUSH 3,2m²
24 TUBA 32,5m²
25 WC/DUSH 3,2m²
26 HOIURUUM 3,6m²
27 TUBA 10,7m²
28 WC/DUSH 2,9m²
29 TUBA 10,7m²
30 WC/DUSH 2,9m²
kokku: 115,4m² 29,1m² 10,2m²
KELDRIKORRUS
NR RUUMI NIMETUS MITTEELUR.P. ÜLDKASUT.P. TEHNOR. AVAT.P.
31 TEHNORUUM 8,1m²
32 PUHKERUUM 12,7m²
33 EESRUUM 6,0m²
34 LEILIRUUM 3,4m²
35 WC 1,3m²
36 PANIPAIK 9,7m²
kokku: 23,4m² 9,7m² 8,1m²
Mitteeluruumi pind: 329,0m²
(sh majutusruumid) 115,4m²
(sh meelelahutusruumid) 213,6m²
Üldkasutatav pind: 51,0m²
Tehnopind: 8,1m²
Suletud netopind: 388,1m²
19/19
Valgamaal Tõrva vallas Kirikukülas Malevkonna mü-l asuva hoone ümberehitamise põhiprojekt
Projekteerija: Helen-Projekt OÜ/ H.Tammsalu Töö nr: 2421 Tellija: Helme Selts MTÜ/ esindaja P. Arro
14.01.2026
30m
PARKLA
MALEVKONNA
20301:004:1940
5,1
MA
AN
TE
EK
29, 4,3
AIT
3
SE
2
TS
SK
OO
N
VA
PROJEKTEERITAV
30m
LG
JUURDEPÄÄSUTEE
A-U
KAEVU
UL
HOOLDUSALA 10m
UT
MALEVKONNA
EE5,1
20301:004:1940
(
KAEVU RAJAMISE
põh 2
29i,m4,3
KEELUALA 50m
3
6
13,
a
SK
ant
9
4,3 17,
ee
PROJEKTEERITAV
nr.
6)
HELME MÕISA
SEPIKODA 13,
,
6
9
4,3 17
TEHNILISED ANDMED: LEPPEMÄRGID:
Ehitisealune pind 343,8m² KRUNDIPIIR
Suletud netopind 388,1m² PROJEKTEERITAV HOONE
LAMMUTATAV
Gabariitmõõtmed: LAMMUTATAV KUUR KUUR
- Pikkus 29,4m JUURDEPÄÄSUTEE (asfald)
- Laius 18,0m PLATSID (kiviparkett)
- Kõrgus keskmiselt 10,2m OL.OLEV MAAKAABLIGA ELEKTRIÜHENDUS
SK OL.OLEV SALVKAEV
Maapealsete korruste arv 2 PROJ. ÜHENDUS PUURKAEVUGA Objekti aadress: Objekti nimetus:
Maaaluste korruste arv 1 PROJ. SEPTIK IMBVÄLJAGA Malevkonna mü HELME SEPIKOJA ÜMBEREHITAMINE
Hoone maht 1973m³ PROJ. ÜHENDUS SEPTIKUGA
Maapealse osa maht 1734m³ SISSEPÄÄS KRUNDILE/ HOONESSE Kirikuküla Tellija:
Helen-Projekt OÜ Helme Selts MTÜ
Maaaluse osa maht 239m³ PARKIMISKOHAD Registrikood 11599030 Helme vald
Joonise nimetus:
Köetav pind 378,4m² PRÜGIKASTID MTR nr: EEP001564 Valgamaa
MAANTEE KAITSETSOON 30m
Diplomeeritud arhitekt, tase 7 Asendiplaan
s.h. toatemperatuuriga pind 370,3m² kutsetunnistus nr. 110827 Joonise liik: Mõõtkava:
SALVKAEVU HOOLDUSALA 10m Aadress: Ehitaja 9-7, Tõrva 68607
KAEVU RAJAMISE KEELUALA 50m Tel: 5053309 PÕHIPROJEKT 1:500,
E-mail:
[email protected] Töö number: Joonise nr: 1:1000
Kuupäev:
Projekteeris: H.Tammsalu 2421 AS-4-01 14.01.2026
He
lme
E 1 c
Kinnismä
623
- Po
5
572_
645
361
713
rga
TÕRVA 3
VALGA 31
HELME
HELME
R
le
Linna
OLD
pol
571_
stise kait
küla
61)
221
UDUMÄE PUHKETALU
UDUMÄE PUHKETALU
li
221
H
äärekivi viia kõrgusel
PO 44
tee
h=2cm kahe kivi ulatuses
Kiriku
(posti kleebis)
6
4
3 km
308+50
19
3 km
sevöönd
k üla
686b
361
(posti
308+00
Projekteeritud kõnnitee
(K
6
309+00
äärekivi 80x200 (h=0 cm)
445 (0.)
435 (0.)
686a bis)
23078
30868.45
klee
Projekteeritud PROJEKTEERITUD TRU
309+50
.
UP
betoonist äärekivi h=7,5cm Ø=400 plast L=6,0m
Vööndi tu
435
Truup puhastada
66,80 - 66,70
tu n n u s
Projekteeritud põrkepiire N2 W4
30938.11
310+00
(0.)
Projekteeritud torupiire
307+5
Projekteeritud põrkepiire N2 W4 (alguse asukoht olemasoleva piirde
73.69
Projekteeritud torupiire
R=435
310+50
jätku kohalt, täpsudtada ehituse käigus)
49.13
311+00
3.1
Helme mõis
ööndi
nnus 230
R=100
a sepikoda
105.6
Mahaviik L=4m
R=40
kultuurimäle
641
31093.49
PK 310+70
R=3000
31121.38
stis nr 2308
HELME
6
2
önd. V
R=1
0.96
0
30
Jalgtee 1
126.44
123.2
. 50 R
20.33
11.16
00
331_ (2.)
78 (KPO
4.7
1:1,5
R=7
R= 0
PK 311+14
8
1
itsevö
Mitte kahjustada 0.50
R=3000
1:1,5
R=
40
=2
R=4000
0.50
50m Jalgtee 1
R=10
R=20
R=15
R=
R=1
kõrgusvõrgu punkti 8644 3.50
PA21 0+50
7
0.75
15
307
1+00 PA20 1:1,5
0
923b
tise ka
1.2
1:1,5
4
0.75
3070 1:1,5
461)
4.50
2.50
923a
+00
PA7 911
2.2
0+00
PA19
mäles
3.1
1.68 3.00
2.00
0.50
2.50
1 R=210
911
0.75
0.50
914
R=4
1:1,5
306
923b
0.15
911
1.88 3.00
Kinnis
3.3
PA6 911 PA4a
86.
PA7a 914
35
923b 923a PA5 911 923b
86
0.50
3.00
0.50
3.00
0.50
1.75
3.00
R=
0+00
923b
X
911
X
923a
R=20
A=
8.94
X
3.00 2.09
1.50
210
X
1.60
3.00
X
126
924
X
953
XX
911
X
X
20
0+
X
3079)
0+80
.34
R=14
stis nr 2
81.05
2.50
nismäle 951
924 PA4
7.00
1.2
a rk (Kin
mõisa p 0081
X
KLO120
R=
20
915
25.3
11.50
9
Helme sobjekt PA18 911 952
X
u
0.50
0+00
o d
911
lo Jalgtee 5 Helme mõisa park (Kinnism
Kaitstav
R=
14
911
67.4
3
X
0.5
älestis nr 23079)
0 1. 3.60 2.70 2.70 Kaitstav loodusobjekt KLO 70m
4.50 1.50
911
R=2
50 0 64.8
1200081
5
P9
3.5
X
0
0.75
XX
911
XX
0.5
3.00
0+40
R=3018.2
X
PA8
X
40.25
0
X
0+60 R=20
R=3018.260.04
60.17 R=0.1
R=0.1
911 911
Projekteeritud
X
graniidist äärekivi h=10cm
X
b
923
3.3
651
a Projekteeritud Projekteeritud
923
31
651
X
31
betoonist äärekivi h=0cm betoonist äärekivi h=2cm
XX
)
=5m
X
0m (LN2 tähistaud ala ulatuses Terminal P2
X
le 15 Liidetakse olemasoleva
b ähtav
us peatee Projekteeritud
piirdega Punane pritsplastik
923 941 N Projekteeritud betoonist äärekivi h=10cm
betoonist äärekivi h=10cm
Olemasolevad
100m
prügikast vajadusel teisaldada
575
PK 310+71
PK 309+54
435
LINNA
331_ (2.)
Projekteeritud põrkepiire N2 W4
445
) (alguse asukoht olemasoleva piirde
m 575d (1.)
641
2=5 jätku kohalt, täpsudtada ehituse käigus)
(LN 575a
m
50
536as
1
ele
pe
ate
942 Lin
tav
us
He na Mahaviik L=12m
varemlin
Ordu nu
h
k
opad
Ohvr llikas
Nä lm
Arstia
Helme ko
e a üla
575a (1.)
445
PK 311+13
se
s
Ohvriallikas
435
Ko
lev
531s(2.)
Helme ko
ia
Arstiallika
Ordu nu
ed
lli
ed
531s
ik
varemlin
ka
PK 309+27
685b (2.)
oli
se
222
opad
s
1a
tn
E
54
LM
HE
II maailmasõjas hukkunute ühishaud
162
6 4 E 67 PÄRNU
HE
54
LM
E
1a
445
435
250m
Sõiduautode parkla juurdepääsude
KÄRSTNA
VILJANDI
Koordinaadid: L-EST97
pöörde koridorid on kontrollitud sõidukiga: Geoalus Autor: Geoweb OÜ Töö nr: GA21055
Kõrgused: EH2000
222
623b
Töö nimetus ja osa
Riigitee 6 Valga–Uulu km 30,0-31,4 asuva Helme lõigu ümberehitamise
Reg kood: 12432118 põhiprojekti koostamine. Teede osa.
Tiigi 78, 50410 Tartu
[email protected] Objekti asukoht
www.roadplan.ee
Helme alevik, Tõrva vald, Valga maakond.
)
(1. Joonise nimetus
Projektijuht Erko Teder (allkirjastatud digitaalselt)
Asendiplaan ja liikluskorraldus
Projektijuht Indrek Oden (allkirjastatud digitaalselt)
Töö nr Joonise nr Staadium Mõõtkava Kuupäev
Projekteerija Jaanus Habermann (allkirjastatud digitaalselt)
21082 TL-4-02-3 Põhiprojekt 1:500 07.12.2022
(allkirjastatud digitaalselt)
Helme linnuse
Tõrva Vallavalitsus Teie 20.01.2026
[email protected]
Kevade tn 1 Meie 30.01.2026 nr 7.1-2/26/986-2
68605, Valga maakond, Tõrva vald,
Tõrva linn
Malevkonna kinnistu ehitusloa eelnõu
kooskõlastamata jätmine
Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Valga maakonna Tõrva valla Kirikuküla
Malevkonna kinnistu ehitusloa eelnõu (EHR menetlus nr 531318). Kinnistu (katastritunnus
20301:004:1940) asub riigitee nr 6 Valga-Uulu tee (edaspidi riigitee) km 30,91-31,09
kaitsevööndis.
Ehitusluba antakse mitteeluhoone (EHR kood 120783680) ümberehitamiseks hosteliks ja kuuri
lammutamiseks.
Ehitusloa aluseks on „Valgamaal Tõrva vallas Kirikukülas Malevkonna maaüksusel asuva hoone
ümberehitamise põhiprojekt“ (peaprojekteerija Helen-Projekt OÜ, töö nr 2421) koos hoone
arhitektuurse lahenduse, vee- ja kanalisatsioonivarustuse, elektrivarustuse, parkimise ning
juurdepääsuga.
Võttes arvesse puuduste esinemist projektis ning ehitusseadustiku § 8, § 70 lg 2 , lg 3 ja lähtudes
kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid),
jätame ehitusloa eelnõu kooskõlastamata. Kuna meilt ei ole projekteerimistingimuste eelnõule
ettepanekuid taotletud, siis esitame tüüpilised nõuded projekti koostamiseks, et saaksime hinnata
kavandatavate tegevuste mõju riigiteele ja vastupidi adekvaatse info alusel.
1. Riigitee kaitsevööndis on keelatud EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 nimetatud tegevused, sh on
keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest
piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Me
ei anna nõusolekut laienda ehitusloa kohustuslikku hoonet riigitee alusele maale. Palume
projekti korrigeerida.
2. Projektis kasutada riikliku teeregistri (http://teeregister.riik.ee ) põhiseid teede numbreid ja
nimetusi.
3. Juurdepääs kavandada riigitee km 31,201 olemasoleva ristumiskoha kaudu Platsi
(katastritunnus 82401:001:0741, transpordimaa 100%) maaüksuselt. Täiendavaid riigitee
ristumiskohti mitte ette näha. Projektlahenduse koostamisel tuleb arvesse võtta ja tagada
kooskõla kinnistut oluliselt mõjutava perspektiivse teeprojekti lahendusega, riigitee nr 6
Valga–Uulu km 30,0–31,4 asuva Helme lõigu ümberehitamise projektiga (Roadplan OÜ,
töö nr 21082, vt lisa 3) . Projektlahenduse kohaselt on Malevkonna kinnistule kavandatud
kergliiklustee, mille kaudu on tagatud ohutu, toimiv ja jätkuv ühendus piirkonna
kergliiklusteede võrgustikuga ning ühendus piirkonna tõmbepunktidega (Tõrva
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Vallavalitsuse 09.07.2021 kiri nr 7-7/2021/1060-2). Kergliiklusteede ühendamiseks
palume ette näha riigitee ületuskoht hoone suhtes üle riigitee paikneva parkla piirkonda.
Eelistame teeületuskohta parklast põhja poole.
4. Parkimine lahendada kinnistusiseselt ning riigiteel parkimist, sh manööverdamist, mitte
ette näha. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.
5. Lähtuvalt asjaolust, et projektiga hõlmatav ala ulatub riigitee kaitsevööndisse, tuleb
projekti koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud
häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute
ulatust tuleb projekti koostamisel hinnata ning vajadusel võtta tarvitusele meetmed
häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 nr 71 lisas
1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Projekti seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik
(Transpordiamet) on projekti koostajat teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ega
võta endale kohustusi riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga
käsitletaval alal. Seletuskirjas märkida, et kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab
arendaja.
6. Projekti joonistel näidata projekteeritaval alal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad
tehnovõrgud ja muu taristu. Tehnovõrke, sh kaitsevööndeid, riigitee alusele maaüksusele
mitte kavandada. Kui kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, siis tuleb lahendada
nende rajamine kinnisel meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded
tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest.
7. Puurkaevu asukoha kavandamisel ei tohi puurkaevu hooldusala (veeseadus § 154 lg 3) ega
veehaarde sanitaarkaitseala (veeseaduse § 149 lg 1) ulatuda riigitee alusele maale (riigitee
katastriüksusele). Transpordiamet ei vastuta riigitee liiklusest põhjustatud võimalike
kahjulike mõjude eest puurkaevu vee kvaliteedile (näiteks liiklusõnnetuse korral). Samuti
peab arvestama asjaoludega, et riigiteel teostatakse tee ehitamist, remontimist ja
hooldamist (sh libeduse- ja tolmutõrjet).
8. Reovee kanalisatsiooni kavandamisel tuleb vältida kanalisatsiooniehitiste kujade sattumist
riigitee alusele maale (riigitee katastriüksusele), kuna kuja on kanalisatsiooniehtistest
lähtuva keskkonnaohu võimalik ulatus (VeeS § 133, 134, 136, 137). Samuti tuleb välistada
reovee võimalik sattumine riigitee kraavidesse (sh kraavidesse, millele on riigitee kraav
eelvooluks). Projektis näidata kanalisatsiooniehitised ja nende kujad. Me ei nõustu
lahendusega, millega võib tulenevalt JäätS § 128 lõikest 4 kaasneda reostuse likvideerimise
nõude esitamine meile.
9. Projekti koosseisus kirjeldada ja näidata joonistel projektala sademevete ärajuhtimise
lahendused.
10. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhataja
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
Lisa:
1. 2421_PP_AA-3-01_SELETUS
2. 2421_PP_AS-4-01_ASEND
2 (3)
3. 21082_PP_TL-4-02-3_Asend-LK
Rita Źereen
5120275,
[email protected]
3 (3)