KRUNDI HOONETE EKSPLIKATSIOON
ehitisealune neto- korruse-
0.000= 54.40 Nr Nimetus Reg kood
pind m² pind m²
maht m³
lisus
Märkused
1 TÖÖSTUSHOONE 2976,9 m² 2827,6 m² 15182 m³ 1 projekteeritav
0
51.3
PROJEKTEERITAVA TÖÖSTUSHOONE TEHNILISED ANDMED
40
EHITISEALUNE PIND 2976,9 m²
51.
49.50
51 51.6 .50
0.23 KORRUSELISUS 1
51
6.00 6,0 m
51 51.8 .70 0
6.0 0 HOONE KÕRGUS MAAPINNAST
6.00
6.00 SOKLI KÕRGUS MAAPINNAST 0...100 mm
6.00
6.00 2.5%
.9 0
6.00 KATUSE KALLE 1°
6.00 2.5%
6.00
0
6.00
11.26
7.00
6.00 PROJ. HOONETE ARV 1
6.00
.23 6.00
0 6.00 37.00 HOONE TULEPÜSIVUSKLASS TP3
52 52.2 .10
17.80
54.40
52
54.72 EHITISE SULETUD NETOPIND 2827,6 m²
52 52.4 .30 0
7.00
0.23 0
EHITISE KÖETAV PIND 2827,6 m²
6.0
52 52.6 .50 0
MITTEELURUUMIDE PIND 2822,0 m²
TEHNORUUMIDE PIND 5,6 m²
15.46
52 52.8 .70 0
6.00
221 54.40
54.38
ÜLDKASUTATAVATE RUUMIDE PIND - m²
.9 0
12.00
6.00
0
KRUNDI TEHNILISED NÄITAJAD
KINNISTU PINDALA 9070 m²
5 53 .2 0
53 53.1
KINNISTU SIHTOTSTARVE Ä50% / T50 %
6.00
94901:007:1783
5 3 .3 0
EHITISEALUNE PIND 2976,9 m²
Peetri tee 4
5 3 .4 0
+-0.00=54.40 KRUNDIL PROJEKT. HOONETE TÄISEHITUS % 32,8 %
53 3.6 .50 0
6.00
PARKIMISKOHTADE ARV 71 krundil
6.00
0
KRUNDI HALJASTUSE PIND 1440,0 m²
54.40
6.00
53 3.8 .70
54.47
KRUNDI KIVIKATTEGA TEEDE PIND 4702,8 m²
37.00
.90 0
54.40
54.24
42.45
5
6.00
TINGMÄRGID
1:1.75 PEETRI TEE 4 KRUNDI PIIR
0.22 0
0
NAABERKINNISTUTE PIIRID
.1
7.0
54
54.40
.20
PROJEKTEERITAV HOONESTUS
7.00
54.28
54
54.40
54.23
39.38 PROJEKTEERITAV KLAASVARIKATUS
30
54.
PROJEKTEERITAV SÕIDUKITE PARKIMISALA
54.40
24.45
53.74 54.40
12.00
0
PROJ. PRÜGIKONTEINERITE ASUKOHT
4
54.02
54.
PROJEKTEERITAV SISSEPÄÄS
35.55
7.00
0
PROJEKTEERITAVAD SÕIDUSUUNAD
54.5
7.00
24.45 PROJEKTEERITAV PIIRDEAED (h=1,8m)
PROJEKTEERITAV AUTOLIUGVÄRAV (L=6m)
15.16
54.60
DP JÄRGNE HOONESTUSALA PIIR
54.40
54.35 PROJ. / OL.OLEV MAAPINNA KÕRGUSMÄRK
PROJ. KÕRGHALJASTUS
(nt harilik kuusk, võra laius 6m)
Projekteeritav AC 2-KIHILINE - 4703 m2 KOMMUNIKATSIOONID
‐ AC12surf, graniit ‐ h=5cm OLEMASOLEV ELEKTRIMAAKAABEL
‐ AC20base ‐ h=6cm OLEMASOLEV VEETRASS
- Paekillustik, E>170 MPa - h=25cm OLEMASOLEV KANALISATSIOONITRASS
kiilekillustik fraktsioon 8 /16 OLEMASOLEV SURVEKANAL.TRASS
kiilekillustik fraktsoon 16/32 OLEMASOLEV SIDETRASS
alus fraktsioon 32 /63
OLEMASOLEV SADEMEVEETRASS
- Täiteliiv (Kt=0.98, Kf>2 m/ööp) - h=25 cm
DP JÄRGNE GAASITRASSI ASUKOHT
- Olemasolev pinnas/juurdeveetav täitepinnas Kt=0,95
VAREM PROJEKTEERITUD JA VÄLJA 2 OLEMASOLEV KILP / PUNKT / KAEV
EHITATUD MAANTEE (RIIGITEE) Projekteeritav kruusast tee ja teepeenrad - 4 m
OLEMASOLEV VÄLISVALGUSTI MASTIL
PARKIMINE: ‐ Purustatud kruus ‐ 5...10cm PROJEKTEERITAV ELEKTRIMAAKAABEL
VAREM PROJEKTEERITUD JA VÄLJA
Kinnistu sõiduautode parkimiskohtade arvutus vastavalt detailplaneeringu PROJ. SIDEKOMMUNIKATSIÜHENDUS
EHITATUD PEETRI TEE L1 SÕIDUTEE, SH
seletuskirja punkt 4.6: Projekteeritud haljasala (kokku viia olemasoleva haljastusega) - 1396 m2 PROJ. GAASITRASS
MAHASÕIT - Asutusele - 1 koht 80m2 brutopinna kohta (406,4/80=5,1 kohta) ‐ Kasvumuld muruseemnega ‐ 5...10cm
PROJEKTEERIMISEL/PLANEERITAV - Laohoonele - 1 koht 150m2 brutopinna kohta (2538,6/150=16,9 kohta)
KERGLIIKLUSTEE Projekteeritav betoonist äärekivi (h=10...12 cm) 150x300mm - 366 jm
KOKKU VAJALIK MINIMAALSELT 22 SÕIDUAUTODE PARKIMISE KOHTI.
PROJEKTEERITUD ON 71 SÕIDUAUTODE PARKIMISE KOHTA. Projekteeritav teekattemärgistus
HALJASTUS:
Kinnistu haljastuse ja kõrghaljastuse arvutus: Projekteeritud samakõrgusjooned, samm 5cm
DP järgne kõrghaljastusega ala pindala 15% kinnistu pinnast ehk 1360,5 m2.
Olemasolevad samakõrgusjooned, samm 5cm
Projektiga ettenähtud haljastuse pind 1440m2 / 15,9%.
DP järgne kõrghaljastusega ala pindala 10% kinnistu pinnast ehk 907,0 m2. Projekteeritav liiklusmärk 1tk
Projektiga ettenähtud kõrghaljastus
- Kõrghaljastus (nt harilik kuusk) - võra laiusega kuni 6m - 33tk (arvestuslik
pindala 28,3x33=933,9m2)
Projekteeritud kõrghaljastuse pind 933,9m2 ehk 10,3%.
Märkused:
PEETRI TEE 4 TEEPROJEKT Katastriüksuse piirid 22.03.2024 a seisuga, kihil "PIIR" esitatud piirjoonte asukohad on informatiivsed.
Objekt:
Peetri tee 4, Ülenurme alevik, Kambja vald, Tartu maakond
Katastripiirid on joonisele kantud Maaameti digitaalselt katastrikaardilt.
Peetri tee 4, Ülenurme alevik, STAADIUM JOONIS NR
Vee- ja kanalisatsiooni liitumisprojekt
ELKERRMT
JOONESTAS T.TOIMETAJA /allkirjastatud digitaalselt/ Kambja vald, Tartu maakond Reg.nr: 17378932
Tellija:
Booden Grupp OÜ
www.elker.ee
EELPROJEKT 1 Turu tn 34b, Tartu
T.TOIMETAJA /allkirjastatud digitaalselt/ TELLIJA: OÜ Pilvelõhkuja MTR: EEP005295 tel: +372 5036311
e-mail:
[email protected] Töö nr. Mõõdistusaeg:
VASTUTAV
[email protected] Joonise nimetus:
SPETSIALIST KUTSETUNNISTUS NR: 177793
Asendiplaan, liikluskorraldus ja vertikaalplaneerimine
v01
Koostaja: Urmas Somelar Kontrollis:
Meelis Laansalu
kutsetunnistus nr 168258
Lehti 1
1
TÖÖ NR: T2518 14.11.2025 Kontrollis: A.Liukonen Töö nr: Staadium: Kuupäev: Mõõtkava: Joonise tähis: Leht
OÜ TOTOM, MTR: EEP003847, äriregistri kood: 14154770, aadress: Voolu 21-1,Tallinn 10918, Harju maakond, Eesti, telefon: +372 5231792, E-mail:
[email protected] Projekteeris: A.Gromova 6725 PP 08.01.2026 1:500 VK-4-01 Koordinaadid L-Est97 süsteemis Kõrgused EH2000 süsteemis Mõõtkava 1:500
TÖÖSTUSHOONE EHITUSPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ
Peetri tee 4, Ülenurme alevik, Kambja vald Töö nr: PL-50/25
Ehitusprojekt / Eelprojekt 10.11.2025
PROJEKTI KOOSSEIS:
SELETUSKIRI
GRAAFILINE OSA
KOOSTAS: A.PERV Leht 1 / 22
VASTUTAV ARHITEKT: V.LILL
TÖÖSTUSHOONE EHITUSPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ
Peetri tee 4, Ülenurme alevik, Kambja vald Töö nr: PL-50/25
Ehitusprojekt / Eelprojekt 10.11.2025
SELETUSKIRJA SISUKORD
1. ÜLDOSA................................................................................................................................... 3
1.1. ÜLDANDMED .................................................................................................................. 3
2. ASENDIPLAAN. ........................................................................................................................ 4
2.1. VASTAVUS LÄHTEANDMETELE ...................................................................................... 4
2.2. OLEMASOLEV OLUKORD ............................................................................................... 4
2.3. PLAANILAHENDUS ......................................................................................................... 4
2.4. VERTIKAALPLANEERING................................................................................................ 4
2.5. TEED JA PLATSID ........................................................................................................... 5
2.6. HALJASTUS JA HEAKORRASTUS ................................................................................... 5
2.7. KRUNDISISENE LIIKLUSKORRALDUS JA PARKIMINE ..................................................... 5
2.8. TEHNILISED NÄITAJAD ................................................................................................... 6
3. ARHITEKTUURNE OSA ............................................................................................................ 6
3.1. EHITISE ÜLDANDMED .................................................................................................... 6
3.2. EHITISE TEHNILISED NÄITAJAD ..................................................................................... 6
3.3. ARHITEKTUURNE ÜLDLAHENDUS ................................................................................. 6
3.4. ARHITEKTUURSED NÕUDED HOONE PIIRDEKONSTRUKTSIOONIDELE. ....................... 6
ARHITEKTUURSED NÕUDED HOONE SISEVIIMISTLUSELE. ......................................................... 7
3.5. TULEOHUTUSNÕUDED .................................................................................................. 7
4. KONSTRUKTIIVNE OSA ......................................................................................................... 10
4.1. ÜLDOSA ....................................................................................................................... 10
4.2. KOORMUSED ............................................................................................................... 11
4.3. EHITUSGEOLOOGILISED TINGIMUSED ........................................................................ 11
4.4. HOONE KONSTRUKTSIOONIDE LÜHIKIRJELDUS ......................................................... 11
5. VESI, KANALISATSIOON, KÜTE, VENTILATSIOON .................................................................. 12
5.1. ÜLDOSA ....................................................................................................................... 12
5.2. VEEVARUSTUS ............................................................................................................ 13
5.3. KANALISTATSIOON ...................................................................................................... 13
5.4. SAJUVEEKANALISTASIOON ......................................................................................... 14
5.5. DRENAAŽISÜSTEEM .................................................................................................... 14
5.6. KÜTE ............................................................................................................................ 14
5.7. VENTILATSIOON........................................................................................................... 16
6. ELEKTER JA NÕRKVOOL ....................................................................................................... 16
6.1. ÜLDOSA ....................................................................................................................... 16
6.2. KASUTATUD LÄHTEDOKUMENDID ............................................................................... 16
6.3. VÄLITRASSID ............................................................................................................... 16
6.4. TUGEVVOOL ................................................................................................................ 16
6.5. NÕRKVOOL .................................................................................................................. 17
7. JÄÄTMETE KOGUMINE JA KÄITLEINE .................................................................................... 18
8. ENERGIATÕHUSUS................................................................................................................ 18
9. EHITAMISE DOKUMENTEERIMINE JA KORRALDAMINE ......................................................... 19
10. PROJEKTEERITAVA HOONE EKSPLIKATSIOON...................................................................... 20
KOOSTAS: A.PERV Leht 2 / 22
VASTUTAV ARHITEKT: V.LILL
TÖÖSTUSHOONE EHITUSPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ
Peetri tee 4, Ülenurme alevik, Kambja vald Töö nr: PL-50/25
Ehitusprojekt / Eelprojekt 10.11.2025
1. ÜLDOSA
Käesolev eelprojekt on koostatud Booden Kinnisvara OÜ tellimusel.
Antud eelprojekt käsitleb Tartumaal, Kambja vallas, Ülenurme alevikus, Peetri tee 4 projekteeritava
tööstushoonet, hoone koosneb büroo ja lao ning tootmispindadest. Käesolev eelprojekt kajastab hoone
eelprojekti staadiumis ehitusprojekti, mis on aluseks ehitusloa taotlemiseks ning konstruktiivse osa põhi‐
/ tööprojekti, insenertehniliste projektide koostamiseks. Projekteerimise aluseks on tellijapoolne
lähteülesanne ja soovitud ruumiprogramm ning detailplaneering ning projekteerimistingimused.
1.1. ÜLDANDMED
Projekteerimisel on lähtutud ja projekt on koostatud vastavuses järgnevatest dokumentidest:
1. Ehitusseadustik
2. Majandus-ja kommunikatsiooniministri määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja
arvestamise alused“
3. Majandus- ja taristuministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“
4. Sotsiaaliministri määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning
ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“
5. Majandus- ja taristuministri määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“
6. Majandus- ja taristuministri määrus nr 55 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“
7. EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“;
8. EVS 812-7:2018 Ehitise tuleohutus, Osa 7 - Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded
9. EVS 812-6:2012 Ehitise tuleohutus, Osa 6: Tuletõrje veevarustus
10. EVS 812-4:2018 Ehitise tuleohutus, Osa 4: Tööstus-ja laohoonete ning garaažide
tuleohutusnõuded.
11. EVS 843:2016 Linnatänavad.
12. EVS-EN 1990:2002 Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused.
13. EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“
14. Peetri kinnistu ja lähiala detailplaneering (Ülenurme Investeeringud OÜ, töö nr DP 050-07,
2011a).
15. Tartu Veevärk AS, tehnilised liitumistingimused nr 25ARE-2-LT-273, 31.10.2025.
16. Varmata OÜ, tehnilised liitumistingimused 14.10.2025.
17. Elektrilevi OÜ, tehnilised tingimused nr 504683.
18. Telia Eesti AS, tehnilised tingimused nr 39931014.
Projekt vastab tervise- ja keskkonnakaitsealastele nõuetele, ega tekita ohtu inimese elule, tervisele,
varale ning keskkonnale.
Hoone arvestatav tööiga on 50 aastat. (EVS-EN 1990:2002/A1:2006/AC:2010 „Eurokoodeks.
Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused“).
Hoonesiseste tehnosüsteemide arvestatav tööiga on 20 aastat. (EVS-HD 60364-1:2008 Madalpingelised
elektripaigaldised. Osa 1: Põhialused, üldiseloomustus, määratlused)
Välistrasside arvestatav tööiga 20 aastat. (EVS-HD 60364-1:2008 Madalpingelised elektripaigaldised.
Osa 1: Põhialused, üldiseloomustus, määratlused)
Teede ja platside arvestatav tööiga on 10 aastat. (EVS 843:2016 „ Linnatänavad).
KOOSTAS: A.PERV Leht 3 / 22
VASTUTAV ARHITEKT: V.LILL
TÖÖSTUSHOONE EHITUSPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ
Peetri tee 4, Ülenurme alevik, Kambja vald Töö nr: PL-50/25
Ehitusprojekt / Eelprojekt 10.11.2025
2. ASENDIPLAAN.
2.1. VASTAVUS LÄHTEANDMETELE
Projekteeritud hoone on paigutatud kinnistule vastavalt tellija soovile ning vastavalt detailplaneeringule.
2.2. OLEMASOLEV OLUKORD
PAIKNEMINE
Ehitusala asub Tartumaal, Kambja vallas, Ülenurme alevikus, Peetri tee 4 kinnistul.
OLEMASOLEV HOONESTUS
Olemasolev hoonestus puudub.
OLEMASOLEV RELJEEF
Krunt on langusega lõuna suunas.
OLEMASOLEV HALJASTUS
Väärtuslik haljastus kinnistul puudub.
OLEMASOLEV TÄNAVATEVÕRK JA JUURDESÕIDUD. KÕNNITEED
Juurdepääsuvõimalus on Peetri teelt.
EHITUSGEOLOOGIA
Käesoleva tööde mahus ei ole ehitusgeoloogilisi uuringuid teostatud.
2.3. PLAANILAHENDUS
HOONE(TE) JA RAJATIS(T)E PAIGUTUS
Krundil ei ole lammutatavaid ehitisi.
EHITUSETAPPIDE KIRJELDUS
Hoone on kavas rajada ühes etapis. Detailplaneeringuga on võimalus kinnistule veel hooneid juurde
projekteerida.
ÜHENDUSED KOMMUNIKATSIOONIDEGA
Teostatakse uued krundisisesed ühendused kommunikatsioonidega (vesi, kanalisatsioon, sademevesi,
elekter, side, gaas). Ühendused kommunikatsioonidega lahendatakse eriprojektiga.
2.4. VERTIKAALPLANEERING
VERTIKAALPLANEERIMISE LAHENDUSE LÄHTETINGIMUSED
Hoone 0.00 määramisel on aluseks võetud geodeetilise alusplaanil olevatest kõrgusmärkidest. Hoone
0.00 kõrgusmärk on 54.40.
HOONE PAIKNEMISKÕRGUS
Projekteeritud hoone +-0.00=54.40, mis on kõrgus hoone I korruse põranda peale.
KOOSTAS: A.PERV Leht 4 / 22
VASTUTAV ARHITEKT: V.LILL
TÖÖSTUSHOONE EHITUSPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ
Peetri tee 4, Ülenurme alevik, Kambja vald Töö nr: PL-50/25
Ehitusprojekt / Eelprojekt 10.11.2025
SADEMEVEE KÄITLEMINE
Sademeveed kogutakse kokku katuselt välimiste vihmaveetorudega ning juhitakse mööda
sademeveetorusid sademevee torustikku. Asfaltplatsidelt kogutakse sademevesi restkaevudega kokku ja
juhitakse läbi õli-liivapüüduri sademeveetorustikku ning osaliselt immutatakse immutuskastidesse
(vastavalt StudioAG Projects OÜ, töö nr 6725).
Kinnistule koostatakse edasises projekteerimisfaasis eraldi projekt sademevee ja asfaltplatside
rajamiseks. Tehnovõrkude rajamisel ja edasisel projekteerimisel tuleb koostada sademevee hinnang kuni
eesvooluni ja sademeveeprojekti lahendus võib muuta ka platside, tehnovõrkude jmt paiknemist.
2.5. TEED JA PLATSID
JUURDESÕIDUTEE
Juurdepääs krundile on kavandatud Peetri tee kaudu.
KRUNDISISESED TEED JA PLATISID
Krundile on ettenähtud 71 sõiduauto parkimise kohta. Teede ning platside katteks on ettenähtud
asfaltkate.
Kinnistule on koostatud eraldi projekt sademevee ja asfaltplatside rajamiseks.
Asendiplaanile on kantud Transpordiameti tellimusel koostatud „Tartu läänepoolse ümbersõidu VI
ehitusala ehitusprojektiga“ (Teedeprojekt OÜ, töö nr T04921).
Kõnnitee ja sõidutee ristumised (sh juurdepääs kinnistule) tuleb varustada ülekäigurajaga. Kinnistute
mahasõitude ja kavandatava jalg- ja jalgrattatee ristumiskohad tuleb lahendada ruumiliselt selliselt, et see
toetaks selle kasutajate eesõigust
2.6. HALJASTUS JA HEAKORRASTUS
OLEMASOLEV, SÄILITATAV HALJASTUS
Ehitusalas olemasoleva haljastuse säilitamist pole ette nähtud.
EHITUSPROJEKTIGA ETTE NÄHTUD KÕRGHALJASTUS
Detailplaneeringuga on ettenähtud kõrghaljastatavad alad. Kõrghaljastatavad alad on näidatud
asendiplaanil, tagatud on DP nõue 15% kinnistu pinnast haljastada ja 10% krundi pinnast haljastada
kõrghaljastusega, arvutus näidatud asendiplaanil.
VÄIKEVORMID
Ei ole käesoleva projektiga planeeritud.
PIIRE
Kinnistu piirdega piiramata küljed on kavas piirata piirdeaiaga, milleks on 3d-tüüpi tsingitud
metallpaneelaed h=1,8m (toon tsink).
VÄRAVAD
Projektiga on ettenähtud sissepääs läbi liugväravaga laiusega 6m, kõrgus 1,8m, toon tsink.
PRÜGIKONTEINERID
Prügikonteinerite asukoht on planeeritud parkla nurka, tähistatud asendiplaanil. Prügikonteinerite
paigutusel on lähtutud prügisorteerimise vajadusega.
KESKKONNA- JA TERVISEKAITSE
Ei ole keskkonda ohustavat tegevust.
2.7. KRUNDISISENE LIIKLUSKORRALDUS JA PARKIMINE
LIIKLUSSKEEM
KOOSTAS: A.PERV Leht 5 / 22
VASTUTAV ARHITEKT: V.LILL
TÖÖSTUSHOONE EHITUSPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ
Peetri tee 4, Ülenurme alevik, Kambja vald Töö nr: PL-50/25
Ehitusprojekt / Eelprojekt 10.11.2025
Liiklusskeem on vaba.
LIIKLUSKORRALDUSVAHENDID
Ei ole planeeritud.
PARKIMISE KORRALDAMINE
Parkimine on lahendatud kinnistu siseselt.
2.8. TEHNILISED NÄITAJAD
-krundi pindala – 9070 m2
- sihtotstarve - tootmismaa/ärimaa 100%
3. ARHITEKTUURNE OSA
3.1. EHITISE ÜLDANDMED
Hoone pikkus on 84,5m ja laius 42,5m.
3.2. EHITISE TEHNILISED NÄITAJAD
EHITISEALUNE PIND –2976,9 m2
KORRUSELISUS - Hoone on ühekorruseline.
HOONE SULETUD NETOPIND – 2827,6 m2
TEHNORUUMIDE PIND – 5,6 m2
MITTEELURUUMIDE PIND – 2822,0 m2
HOONE MAHT – 15182 m3
HOONE ELUIGA - 50 aastat.
3.3. ARHITEKTUURNE ÜLDLAHENDUS
ASENDIPLAANILINE IDEE, PLANEERINGU PIIRANGUD
Hoone paigutus krundil lähtub detailplaneeringust ja tellija soovidest.
HOONE ARENGUPERSPEKTIIVID
Käesoleva projektiga hoone täiendavat mahulist laiendamist ette ei nähta.
HOONE ARHITEKTUURNE ÜLDKONTSEPTSIOON JA FUNKTSIONAALNE ÜLESEHITUS,
RUUMIJAOTUS
Hoone kavandamisel on lähtud tellija soovitud hoone ettevõtte spetsiifikast tulenevatest nõuetest. Hoone
on kavandatud ühekorruselisena.
3.4. ARHITEKTUURSED NÕUDED HOONE PIIRDEKONSTRUKTSIOONIDELE.
PINNAKATTED
1. sandwich seinapaneel - väljast plekk tume hall (ral 7016) ja seest plekk valge (ral 9010).
2. sokkel - betoon osa - sile naturaalne betoon
3. välisuksed - alumiiniumuks, väljast ja seest toon must (ral3011 või vastavalt PVC akende toonile)
4. aknad - pvc aknad, väljast tume punane (ral3011) ja seest valge
5. ladude tõstuksed - väljast tume punane (ral3011) ja seest valge
7. katus - tumehalli kivipuruga sbs kate
8. vihmaveesüsteem - ümar, toon tume hall (rr 23)
9. parapeti, akende veeplekid jms - tume punane (ral3011)
10. sandwich paneelide liite- ja katteplekid - vastavalt paneeli toonile
KOOSTAS: A.PERV Leht 6 / 22
VASTUTAV ARHITEKT: V.LILL
TÖÖSTUSHOONE EHITUSPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ
Peetri tee 4, Ülenurme alevik, Kambja vald Töö nr: PL-50/25
Ehitusprojekt / Eelprojekt 10.11.2025
PIIRETE SOOJUSJUHTIVUSED
PIIRETE SOOJUSJUHTIVUSED
Välisseinad (sw pir paneel 150mm) U=0,14 W/m²K
Sokkel (betoon sisekiht 100mm + EPS120 perimeeter 100mm+betoon U=0,20 W/m²K
väliskoorik 80mm)
Põrand pinnasel (kiudbetoonplaat 140mm), perimeetri ulatuses 100mm XPS U=1,0 W/m²K
Katuslagi (70mm kivivill + EPS60 200mm+villaplaat soontega 30mm) U=0,25 W/m²K
Uksed U=2,0 W/m²K
Aknad U=0,9 W/m²K
Nõutavad piirete õhumüra isolatsiooni indeksid R’w ja taandatud löögimürataseme indeksid L’n,w
standardi EVS-EN 842:2003 järgi. Hoonete ruumide piirdekonstruktsioonid vastavad normidele „Ehitise
heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest. ET-1 0403.0277“. Välispiirde konstruktsioon tagab õhumüra
indeksi Rw=55 dB. Normitud õhumüra isolatsiooni indeks on Rw=55 dB.
ARHITEKTUURSED NÕUDED HOONE SISEVIIMISTLUSELE.
Kõik siseviimistlusmaterjalid peavad vastama kasutusohutuse nõuetele klass B. Ehituses kasutatavatel
materjalidel on nõutav riigi Terviseinspektsiooni sertifikaadid.
3.5. TULEOHUTUSNÕUDED
KASUTATUD NORMDOKUMENTIDE LOETELU
▪ Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“
▪ EVS 812-7:2018 Ehitise tuleohutus, Osa 7 - Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded
▪ EVS 812-6:2012 Ehitise tuleohutus, Osa 6: Tuletõrje veevarustus.
▪ EVS 812-4:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 4: Tööstus- ja laohoonete ning garaažide tuleohutus
▪ EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus
▪ EVS 919:2013/A1:2014 Suitsutõrje
▪ EVS 871:2017 Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine
Planeerimise, projekteerimise, paigaldamise, ülevaatuse, kasutamise ja hoolduse eeskiri
▪ EVS 919:2013 Suitsutõrje. Projekteerimine, seadmete paigaldus ja korrashoid
▪ Siseministri määrus nr 39 Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule,
paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule
▪ EN54 „Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem“.
▪ Siseministri määrus nr. 1, 07. jaanuar 2013.a. „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja
ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida
Häirekeskusesse”,
▪ Siseministri määrus nr 10, 18.02.2021 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,
korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“.
ARVESTUSLIK INIMESTE ARV HOONES JA TÕENÄOLISELT VÕIMALIK MAKSIMAALNE HOONES
VIIBIVATE INIMESTE ARV
Maksimaalne hoones viibivate inimeste arv on kuni 50 inimest.
HOONE KASUTUSVIIS
Hoone on kavandatud VI kasutusviisi (tööstushoone).
KOOSTAS: A.PERV Leht 7 / 22
VASTUTAV ARHITEKT: V.LILL
TÖÖSTUSHOONE EHITUSPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ
Peetri tee 4, Ülenurme alevik, Kambja vald Töö nr: PL-50/25
Ehitusprojekt / Eelprojekt 10.11.2025
Hoone koosneb erinevatest boksidest (büroo, lao ja tootmisruumid).
Kergesti süttivaid tooteid ning pürotehnikat, samuti ohtlikke kemikaale ja naftasaadusi hoones ei ole
ettenähtud ladustada.
HOONE TULEPÜSIVUSKLASS
Hoone tulepüsivusklassiks on kavandatud TP3. II tuleohuklass, II tulekaitsetase (ATS+tulekustutid).
Põlemiskoormus hoones on määratud vastavalt standardi EVS 812-7 järgi ning selleks on määratud 600-
1200 MJ/m².
KORRUSTE ARV
Hoone on kavandatud ühekorruselisena.
PÕRANDATE TULETUNDLIKKUSE KLASS
Hoone põranda peavad vastama tuletundlikkuse nõudele A2fl-s1 (TP3 hoone ja 2. tuleohuklassi).
Evakuatsiooni tee põrandad peavad vastama nõudele DFL-s1.
SISESEINTE JA LAGEDE TULETUNDLIKKUSE KLASS
Sise ja välissseinade ja lagede klass D-s2,d2.
VÄLISSEINTE PINNAKIHI SÜTTIVUSTUNDLIKKUSE KLASS
Hoone välisein peab vastama vähemalt nõudele D,d0 (nt PIR täitega sw-paneel).
KAABLITE TULETUNDLIKKUSE NÕUDED
Kaablite tuletundlikkus peab minimaalselt vastama nõudele Dca-s2,d2,a2 ning evakuatsiooni teel Cca-
s1,d1,a2.
TORUPAIGALDISTE TULETUNDLIKKUSE NÕUDED
Kui torupaigaldise eksponeeritud kogupind on suurem kui 20 protsenti sellega piirnevast seina- või
laepinnast ning selle puhul kasutatakse isolatsiooni- või kattematerjale, peab isolatsioon vastama A2L-
s1,d0 tuletundlikkusele või pealiskiht A2-s1,d0 tuletundlikkusele.
Kui torupaigaldise eksponeeritud kogupind on väiksem kui 20 protsenti sellega piirnevast seina- või
laepinnast ning selle puhul kasutatakse isolatsiooni- või kattematerjale, peab toruisolatsioon vastama
vähemalt järgmistele tuletundlikkustele (täpsustub eriosade projektiga):
1) BL-s1,d0, kui ümbritsevatel pindadel on nõue B-s1,d0;
2) CL-s3,d0, kui ümbritsevatel pindadel on nõue C-s2,d1;
3) DL-s3,d0, kui ümbritsevatel pindadel on nõue D-s2,d2.
KATUSEKATTE KLASS
Katuse kate peab vastama tuletundlikkuse klassile Broof(t2-t4).
HOONE JAOTUS TULETÕKKE SEKTSIOONIDEKS, SEKTSIOONIDE
PIIRDEKONSTRUKTSIOONIDE TULEPÜSIVUSKLASS
Hoone on jagatud tuletõkkesektsioonideks vastavalt ruumide otstarbele (kilbi ja tehniline ruum EI30).
Kuna hoone piirpindala ületab 1000m2, on hoone eraldatud kolmeks tuletõkkesektsiooniks Ruukki
Firewall 200 seinapaneeliga, mis vastab nõudele EI90M, seega nõutud piirpindala ei ole ületatud.
Piirpindala tuletõkkekonstruktsioonis tohib kasutada vaid A1 klassi kuuluvat materjali.
Lisaks on ettenähtud katuse soojustusmaterjal eraldada maksimaalselt 800m2 osadeks mittepõleva
soojustusmaterjaliga 500mm laiuselt (telg C ja telg E ning telg 8 kohal, näidatud katuseplaanil) ning
kandevprofiili pealpoolsed rennid tuleb täita kohalt 100mm laiuse A1 materjaliga tekitades piki profiili
katkestused iga 40m tagant.
KOOSTAS: A.PERV Leht 8 / 22
VASTUTAV ARHITEKT: V.LILL
TÖÖSTUSHOONE EHITUSPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ
Peetri tee 4, Ülenurme alevik, Kambja vald Töö nr: PL-50/25
Ehitusprojekt / Eelprojekt 10.11.2025
Tuletõkketarinditele tuleb tagada tulepüsivusklass EI30 ja sektsiooni piiretesse jäävatele avatäidetele
tuleb tagada tulepüsivus EI30.
Tuletõkkekonstruktsioonidest läbiviikude tegemisel kasutada isoleerimiseks mittepõlevaid materjale,
ventilatsioonitorudes tuletõkkeklappe.
Kandekonstruktsioonide tulepüsivuse nõudeid ei esitata
EVAKUATSIOONITEEDE JA -PÄÄSUDE KIRJELDUS NING PÄÄSTEMEESKONNA INFOPUNKTI
ASUKOHT
Evakuatsioon on tagatud läbi hoone tõstukse sees paikneva 900mm laiuse uste ning kontori ruumidest
läbi välisukse. Evakuatsiooniteede ustel peavad olema evakuatsiooni tee suunas ilma võtmeta avatavad.
Evakuatsiooniteede pikkus on vähem kui 45m.
Päästemeeskonna infopunkt ning sisenemise tee on planeeritud hoone tehnoruumi juurde, sh ATS keskus
ning päästemeeskonna infopunkt (tähistatud esimese korruse plaanil). Päästemeeskonna infopunktis,
kus asub ATS keskus peab olema tagatud valgustihedus min 5lx.
SUITSUÄRASTUS
Suitsuärastus on hoones tagatud avatavate tõstuste kaudu ja katuse suitsärastusluukide kaudu. Ruumide
maksimaalne sügavus on 11-24m, ning kõrgus 5,1..5,4m. Suitsueemaldustsoonide pindalad ei ületa 1000
m².Vastavalt EVS 812-4:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 4: Tööstus- ja laohoonete ning garaažide
tuleohutus p 11.5 peab ladudes põlemiskoormusega 600-1200MJ/m2 suitsueemalduse tsoon
moodustama 1% põrandapinnast.
Ruumid jagunevad kolme gruppi:
▪ Esimese grupi moodustavad ruumid suurusega 64,7..69,5m2, tõstuste ülemisse kolmandikku
jääv vaba pind on 0,6x4,0=2,4m2, millest arvestuslik pind 50% on 2,4/2=1,2m2. Kuna ruumide
sügavus on ca 11m, siis on vajalik suitsuärastuse pindala suurendamine 0,1% iga 10m ületava
meetri kohta, ehk 1%+0,1%=1,1%. 1,1% ruumi pindalast on 69,5*1,1/100=0,76m2.
▪ Teise grupi moodustavad ruumid suurusega 99,9…108,4m2, mille suitsuärastus on lahendatud
tõstukse ja katusele paigaldatavate suitsuärastusluukide kaudu. Tõstuste ülemisse kolmandikku
jääv vaba pind on 0,6x4,0=2,4m2, millest arvestuslik pind 50% on 2,4/2=1,2m2, 1,0% ruumi
pindalast on 108,4*1,0/100=1,08m2. Kuna ruumid on piklikud ja nurgelised, siis on ettenähtud
lisaks tõstuksele ka suitsuärastusluuk mõõtudega 1,2x1,2m (nt Orivent 01), mille
aerodünaamiliselt vaba pindala on 1,01m2.
▪ Kolmanda grupi moodustavad kaks eraldi ruumi suurusega 251,2m2, mille suitsuärastus on
lahendatud tõstukse ja katusele paigaldatavate suitsuärastusluukide kaudu. Tõstuste ülemisse
kolmandikku jääv vaba pind on 0,6x4,0=2,4m2, millest arvestuslik pind 50% on 2,4/2=1,2m2,
1,0% ruumi pindalast on 251,2*1,0/100=2,51m2. Kuna ruumid on sügavad, siis on ettenähtud
lisaks tõstuksele ka kaks suitsuärastusluuki mõõtudega 1,2x1,2m (nt Orivent 01), mille
aerodünaamiliselt vaba pindala on 1,01m2, ehk 2x1,01=2,02m2.
Kontoritest on suitsuärastus lahendatud läbi avatava ukse.
Sellega on minimaalne suitsuärastus tagatud.
TULEOHUTUSABINÕUD HOONES.
Hoonesse on planeeritud automaatne tulekahjusignalisatsiooni süsteem.
Hoonesse paigaldatakse adresseeritav tulekahjusignalisatsioonisüsteem. ATS keskseade paigaldatakse
hoone tehnoruumi. Keskseadmele tuleb tagada reservtoide 72h jooksul valveseisundis ja 0,5h jooksul
häireseisundis. Garanteeritud reservtoite aega võib vähendada vastavuses kehtivate normidega.
Keskseadme põhitoide lahendatakse tugevvoolu põhiprojektiga.
Hoone varustatakse tulekahjusignalisatsiooni anduritega täies mahus. Peamiselt kasutatakse optilisi
suitsuandureid. Käsiteadustid paigaldatakse väljapääsude juurde ja liikumisteedele. Lähima
KOOSTAS: A.PERV Leht 9 / 22
VASTUTAV ARHITEKT: V.LILL
TÖÖSTUSHOONE EHITUSPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ
Peetri tee 4, Ülenurme alevik, Kambja vald Töö nr: PL-50/25
Ehitusprojekt / Eelprojekt 10.11.2025
käsiteadustini hoone ükskõik millisest punktist ei tohi vahemaa ületada 30m mõõdetuna piki võimalikku
liikumisteed. Temperatuuriandureid võib kasutada ainult ruumides, milles optilised suitsuandurid võivad
põhjustada valehäireid. Tulekahjuhäire hoones antakse häirekellade ja sireenidega, mis rakenduvad
viiteta. Tulekahju korral keskseade:
▪ lülitab välja sundventilatsioonisüsteemid;
▪ edastab häireteate valvesignalisatsioonisüsteemile;
▪ teavitab ohus olevaid inimesi tulekahjust häirekelladega.
ATS süsteemi juhtmestikus kasutatavad kaablid peavad vastama keskseadme tootja poolt määratletud
nõuetele. Häirekellade ahelad tuleb teostada tulekindla kaabliga (projektis FP200 2x1.0). ATS juhtmestik
paigaldatakse kõikjal varjatult v.a. parklaalal ja tehnilistes ruumides. ATS kaablid paigaldatakse eraldi
tugevvoolukaablitest. Tulepüsivate kaablite installatsioon tuleb teostada tulekindlate kinnitusvahendite ja
installatsioonimaterjalidega, kaablite jätkamine tuleb teostada tulepüsivates harukarpides.
Evakuatsiooniteed ja pääsud tähistatakse järelhelenduvate tuleohutusmärkidega.
Esmasteks kustutusvahenditeks on pulberkustutid (tulekustutusaine massiga 6 kg), 1 tk iga 200 m2.
Tulekustuti tuleb paigaldada igasse ruumi.
Hoone teraskarkass tuleb maandada ning ehitis varustatakse piksekaitsesüsteemiga, klass II.
TULETÕRJEPÄÄSUD JA TULEKAHJU KUSTUTUSVESI
Tuletõrjeauto pääseb projekteeritud hoonele ligi Peetri tee kaudu. Kinnistul on piisavalt vaba ruumi
päästeautode manööverdamiseks.
Lähtuvalt projekteeritud hoone eripõlemiskoormusest, tuletõkkesektsioonide pindalast ja kasutusviisist on
nõutav kustutusvesi 20 l/s 3 tunni jooksul, mis tagatakse olemasoleva tuletõrjehüdrandi ja rajatava
veevõtukoha kombinatsioonis, kui vee-ettevõtja tagab väiksema kustutusvee koguse kui 20 l/s.
Võimalusel tehakse naaberkinnistute omanikega koostööd tuletõrjevee mahuti rajamisel.
Tuletõrjevee mahuti võib ühendada täitmiseks veevõrku peale kinnistu veemõõdusõlme. Mahuti suurus
108m3, mis täidab nõude 10l/s 3h vältel, ülejäänud 10l/s on tagatud veetrassist.
Sellega on arvestuslik veevajadus välise tulekahju kustutamiseks 20 l/s 3 tunni jooksul tagatud.
Lähimad veevõtukohad, mis paiknevad 200m ulatuses, on toodud situatsiooniskeemil. Üks hüdrantidest
paikneb Peetri tee 6 ees tänavamaal, kaugus hoonest ca 50m ning teine tuletõrjevee võtukoht paikneb
Peetri tee ja Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee J1 ristmikul, kaugus hoonest ca 140m.
Katusele pääs toimub kolme kohtkindla seinaredeli abil. Katus on ühe-tasapinnaline.
EHITISTE TULEPÜSIVUSKLASSID
Projekteeritava hoone tulepüsivusklass on TP3.
TULEOHUTUSKUJAD
Kõik muud olemasolevad kinnistul paiknevad hoone on projekteeritud hoonest enam kui 8m kaugusel ja
see rahuldab kõikki tulekujasid.
HOONE KÜTTESÜSTEEMID
Hoone soojavarustus lahendatakse iga ruumi põhiste gaasikalorifeeride baasil (ühe gaasipaigaldise
võimsus kuni 5kw).
Kütteseadmed paigaldada vastavalt tootja juhendile. Kütteseadmed ja nende paigaldus peab vastama
standardile EVS 812-3:2018 Ehitise tuleohutus Osa 3: Küttesüsteemid.
Igale tööstusruumile on ettenähtud omaette ruumipõhine ventilatsioonilahendus.
4. KONSTRUKTIIVNE OSA
4.1. ÜLDOSA
Hoone ehitamiseks on vajalik koostada konstruktiivosa põhiprojekt.
KOOSTAS: A.PERV Leht 10 / 22
VASTUTAV ARHITEKT: V.LILL
TÖÖSTUSHOONE EHITUSPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ
Peetri tee 4, Ülenurme alevik, Kambja vald Töö nr: PL-50/25
Ehitusprojekt / Eelprojekt 10.11.2025
Projekteerimise eelduseks on hoone tööiga enam kui 50 aastat, tagajärgede klass CC2 ja töökindlusklass
RC2.
▪ Projekteeritakse vastavalt normdokumentidele:
▪ EVS-EN 1990:2002/A1:2006/AC:2010 Eurokoodeks: Ehituskonstruktsioonide projekteerimise
alused
▪ EVS-EN 1991-1-1:2002/AC:2009 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1:
Üldkoormused . Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused.
▪ EVS-EN 1991-1-3:2006/NA:2016 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3:
Üldkoormused. Lumekoormus
▪ EVS-EN 1991-1-4:2005/AC:2010 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4:
Üldkoormused. Tuulekoormus
▪ EVS-EN 1992-1-1:2005+A1:2015+NA:2015/AC:2019 Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide
projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonetele
▪ EVS-EN 1995-1-1:2005/A2:2014/AC:2015 Eurokoodeks 5: Puitkonstruktsioonide
projekteerimine. Osa 1-1: Üldist. Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks
▪ EVS-EN 1993-1-1:2005+A1:2014+NA:2015 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide
projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks
▪ EVS-EN 1993-1-3:2006/AC2:2009 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa
1-3: Üldreeglid ja lisareeglid külmvormitud profiilidele ja profiilplekile.
▪ EVS-EN 1993-1-8:2005+NA:2006/AC:2012 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide
projekteerimine. Osa 1-8: Liidete projekteerimine
▪ EVS-EN 1996-2:2006 Eurokoodeks 6: Kivikonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-8
▪ EVS-EN 1997-1:2005/AC:2009 Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine. Osa 1:
Üldeeskirjad.
▪ Muud projekteerimise aktid ja projekti spetsifikatsioonid võetakse arvesse vastavalt selle
ajakohasusele.
▪ Hea ehitustava (üldtunnustatud ehitusreeglid). ET – 1 0207-0068
4.2. KOORMUSED
▪ kasuskoormus: trepipiirded, vaheseinad, katused: Qk=0,5kN/m
▪ kasuskoormus põrandale: qk=5,0kN/m² ja Qk=7,0kN
▪ Lao- ja tootmishoone hoone katusele omakaalu koormus on 0,4 kN/m2, millele lisandub
tehnoseadmete riputuskoormus 0,2 kN/m2, perspektiivne elektrit tootvate päikesepaneelide
omakaal 0,4kN/m2.
▪ Katuslae summaarne omakaal 1,0 kN/m2
▪ Maapinna lumekoormuse normisuurus sk = 1,5 kN/m2
▪ Tuulekoormus II maastikutüüp 0,6 kN/m2
▪ Koormused tehnoloogilistelt seadmetelt arvestatakse tegelike valitavate seadmete järgi.
4.3. EHITUSGEOLOOGILISED TINGIMUSED
Ehitusgeoloogilised uurimistöid pole hoone asukohas tehtud.
4.4. HOONE KONSTRUKTSIOONIDE LÜHIKIRJELDUS
Vundamendid
Käesolevas projektis on alus lahendatud kannvundamendina, mille peale toetub rostvärk ja teraspostid.
Betooni tugevusklass C30/37, keskkonnaklass XC4.
Põrandad
Põrandaks valatakse raud- või kiudbetoonist plaat paksusega 140 mm, mille alla paigaldatakse ehituskile.
KOOSTAS: A.PERV Leht 11 / 22
VASTUTAV ARHITEKT: V.LILL
TÖÖSTUSHOONE EHITUSPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ
Peetri tee 4, Ülenurme alevik, Kambja vald Töö nr: PL-50/25
Ehitusprojekt / Eelprojekt 10.11.2025
Välisperimeetri ulatuses 100mm paksuselt soojustatakse XPS200 plaatidega 1m laiuselt.
Täite tihendamine peab toimuma optimaalse veesisalduse juures ja tihendamisega saavutama
täitepinnase kuivmahukaalu vähemalt 95 % proctortihedusest. Tihendama peab kihtide kaupa. Kihtide
paksus ja tihendamise kord (rulliga ülesõitude arv) sõltub tihendamiseks kasutatavast seadmest ning
mineraalse täitepinnase omadustest. Vajadusel tuleb see määrata katseliselt. Täite tiheduse
kontrollimiseks tuleb täidetaval alal võtta monoliitproovid ja määrata laboris kuivmahukaal võrdlemaks,
kas vajalik proctortihedus on saavutatud. Põranda alustäide tehakse mineraalsest täitepinnasest (v.a.
dreeniv killustiktäide). Tihendamine toimub ~30cm paksuste kihtide kaupa tihenduskoefitsiendiga
(suhtelise tihendatavusega) 0,95. Täite- ja tihendustööde teostamisel tuleb vältida selliseid pingeid ja
jõudusid, mis võiksid põhjustada valatud vundamendikonstruktsioone. Tagasitäiteks mittesobivad
pinnasekogused on töövõtja kohustatud vedama ametiisikute poolt selleks määratud kohta.
Betooni tugevusklass C30/37, keskkonnaklass XC4. Betooni pind töödeldakse pinnakõvendiga.
Karkass, fassaad, katused, välistasapinnad jne
Hoone nelikanttorust teraspostidest karkass on sammuga 6m ja katuse kandjateks on metallfermid.
Katuseks on ettenähtud kandev profiilplekk 130mm, millele paigaldatakse soojustus ja katusekatte kiht.
Hoone jäikus tagatakse hoone seintega ja katuses paiknevate diafragmadega.
Välisseinad on rajatud 150mm pir täitega sandwich paneelidest.
Hoone kandekonstruktsioonile tuleohutusnõudeid ei esitata.
Katus on planeeritud välise äravooluga lamekatusena.
Hoone katuse konstruktsiooni dimensioneerimisel arvestada, et hilisemalt oleks võimalik paigaldada
elektrit tootvad päikesepaneelid.
5. VESI, KANALISATSIOON, KÜTE, VENTILATSIOON
5.1. ÜLDOSA
Käesoleva projektiga on antud ehituskirjeldus hoone veevarustuse ja kanalisatsioon kütte ja ventilatsiooni
osade väljaehituseks eelprojekti mahus.
Antud seletuskirja kavandamise aluseks on järgmised dokumendid:
▪ EVS 811:2012 Hoone ehitusprojekt
▪ EVS 812-2:2014. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid
▪ EVS 812-3:2013 + A1:2015 Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid
▪ EVS 812-6:2012+A1+A2 Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus
▪ EVS 835:2014 Hoone veevärk
▪ EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon
▪ EVS 848:2021 – Väliskanalisatsioonivõrk
▪ EVS 921:2014 – Veevarustuse välisvõrk
▪ Eesti Standard EVS 906:2018 MITTEELUHOONETE VENTILATSIOON Üldnõuded
ventilatsiooni-ja ruumiõhu konditsioneereerimissüsteemidele. Eesti rahvuslik lisa
▪ standardile EVS-EN 16798-3:2017
▪ EJKÜ soovitus/2019 „Soojussõlmed, juhised ja eeskirjad“.
▪ EVS-EN 12828+A:2014 Hoonete küttesüsteemid. Vesiküttesüsteemide projekteerimine
▪ EVS-EN 14336:2004 Hoonete küttesüsteemid. Vesiküttesüsteemide paigaldus ja vastuvõtmine
▪ EVS-EN 860-1:2010 Tehniliste paigaldiste termiline isoleerimine. Osa 1: Torustikud, mahutid ja
seadmed. Isolatsioonimaterjalid ja –elemendid
▪ LVI RYL 2002 Tehnosüsteemide üldised kvaliteedinõuded
▪ LVI 20-10348 Soome juhendmaterjal 2004 „Torustike paigaldamine”
▪ LVI 12-10370 Soome juhendmaterjal 2004 „Torustike ja kanalite kinnitamine”
▪ Seadme ohutuse seadus
▪ Eesti Gaasiliidu Juhend G1-1:2007, G2-1:2017 ning G3-1:2015
KOOSTAS: A.PERV Leht 12 / 22
VASTUTAV ARHITEKT: V.LILL
TÖÖSTUSHOONE EHITUSPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ
Peetri tee 4, Ülenurme alevik, Kambja vald Töö nr: PL-50/25
Ehitusprojekt / Eelprojekt 10.11.2025
▪ Majandus- ja taristuministri määrus nr 87 „Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle
ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma
täitmisele esitatavad nõuded.“
▪ EVS-EN 12732:2013+A1:2014 Gas supply systems – Welding steel pipework
▪ RIL 77-2013 Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend
▪ Tellija lähteülesanne;
▪ Hoone arhitektuuriline lahendus.
▪ Peetri kinnistu ja lähiala detailplaneering (Ülenurme Investeeringud OÜ, töö nr DP 050-07,
2011a).
▪ Tartu Veevärk AS, tehnilised liitumistingimused nr 25ARE-2-LT-273, 31.10.2025.
▪ Varmata OÜ, tehnilised liitumistingimused 14.10.2025.
▪ Elektrilevi OÜ, tehnilised tingimused nr 504683.
▪ Telia Eesti AS, tehnilised tingimused nr 39931014.
▪ Vee-ja kanalisatsiooni liitumisprojekt - StudioAG Projects OÜ, töö nr 6725.
Arvestuslikud vooluhulgad:
▪ keskmine vooluhulk ööpäevas Qd= 1,0m3/d
▪ suurim tunnine vooluhul Qhm=0,32m3
▪ suurmin sekundiline vooluhulk Qa=1l/s
Vee- ja kanalisatsioonivõrguga liitumiseks ning kinnistutaristu ehitamiseks koostatakse ja
kooskõlastatakse AS Tartu Veevärk tingimuste kohane ehitusprojekt, mis kooskõlastatakse vastavate
ametkondadega ja taotletakse eraldi ehitusluba/teatis.
Hoonete kasutuselevõtu eelduseks on olmekanalisatsiooni, veevarustuse ja sademeveerajatiste
liitumispunktide väljaehitamine ja vastavate liitumislepingute ning kliendilepingute olemasolu.
5.2. VEEVARUSTUS
Tänavatorustikust on kinnistule ehitatud De 63 PE veeühendustoru, mis on lõpetatud kinnistul, kinnistu
piiri kõrval otsakorgiga. Ühendustorule on paigaldatud DN 50 maakraan kinnistu piirist väljapoole (tänava
alale). Maakraan peab olema tänavapoolt ligipääsetav ning ei tohi jääda kinnistu piirderajatiste (aia, heki)
alla. Maakraan on kinnistu liitumispunktiks ühisveevõrguga.
Projekteerida kinnistusisene veetoru alates olemasolevast torust kuni hooneni.
Torustik dimensioneerida kinnistu arvutusliku veevajaduse järgi. Torumaterjalina kasutada PE survetoru.
Torustik ja kõik detailid peavad vastama PN10 surveklassile.
Hoonesse rajada AS Tartu Veevärk nõuetele vastav veemõõdusõlm. Veemõõdusõlme paigaldada Taani
firma Kamstrup ultraheli kaugloetav veearvesti. AS-le Tartu Veevärk edastada paigaldatud veearvesti
KEM kood ehk krüpteerimisvõti (pdf formaadis) koos kasutajatunnuse ja salasõnaga. Kinnistu tuleb veega
varustada ühe veeühenduse ja veemõõdusõlme kaudu. Enne veemõõdusõlme ei tohi veeühendustorule
rajada ühtegi hargnemist.
AS Tartu Veevärk nõuded veemõõdusõlmele: https://www.tartuvesi.ee/veemoodusolm.
5.3. KANALISTATSIOON
Tänavatorustikust on kinnistuni ehitatud De 160 PVC ühendustoru, mis on lõpetatud kinnistu piiril
otsakorgiga.
Projekteerida kinnistusisene torustik olemasolevast torust kuni hooneni.
Torustiku minimaalne lubatud läbimõõt on De 160 ning hoone väljundid esimesse kaevu De 110.
Torumaterjalina kasutada SN8 rõngasjäikusega PVC torusid.
Torustikule projekteeritavate kaevude vähim lubatud läbimõõt on De 400/315. Kaev tuleb projekteerida
torustiku igasse pöörde- ja hargnemiskohta. Kinnistu sees peab torustikul asuma vähemalt üks kaev.
KOOSTAS: A.PERV Leht 13 / 22
VASTUTAV ARHITEKT: V.LILL
TÖÖSTUSHOONE EHITUSPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ
Peetri tee 4, Ülenurme alevik, Kambja vald Töö nr: PL-50/25
Ehitusprojekt / Eelprojekt 10.11.2025
Kinnistu liitumispunkt reoveekanalisatsioonivõrguga asub avalikul tänavamaal, ühendustorul kuni 1 m
väljaspool kinnistu piiri.
Hoone kanalisatsiooni sisevõrgu projekteerimisel arvestada võimaliku paisutuskõrgusega torustikus.
Ruumid varustatakse olmekanalisatsiooni ühendusega valamute ja wc-de juurde. Vooluhulkade
arvestamisel on vastava võimsusega arvestatud.
Torustikud rajatakse põranda alla peidetult. Reovee torustikud rajatakse rõngastihenditega PVC
muhvtorudest. Reoveetorustikule tuleb rajada puhastusluugid aja kanalisatsiooni tuulutus vastavalt
normidele.
Kuna olemasoleva liitumiskaevu kõrgus ei vasta kehtivatele nõuetele ning uputuse vältimiseks on
projekteeritud uus ühenduspunkt, KLP1 selliselt, et kinnistusisene kanalisatsioonikaev jääb
tänavakaevust kõrgemale (vt taotlusele lisatud vee-ja kanalisatsiooni liitumisprojekt - StudioAG Projects
OÜ, töö nr 6725).
5.4. SAJUVEEKANALISTASIOON
Sademeveekanalisatsioon lahendada vastavalt kehtivale detailplaneeringule valla territooriumil asuvate
torustike ja kraavide baasil. Projekteerida sademeveerajatised (torud, kraavid) kuni olemasoleva
eesvooluni.
Antud piirkonnas AS-le Tartu Veevärk kuuluvad ja hallatavad sademeveesüsteemid puuduvad. Liitumine
valla territooriumil asuvate sademeveesüsteemidega tuleb kooskõlastada eesvoolude valdajatega.
Sademeveerajatised projekteerida vastavalt kehtivatele ehitusnormidele ja -standarditele ning vastavat
sertifikaati omavatest materjalidest.
Parkla ja muude võimalike õlireostusega platside sademevee puhastamiseks tuleb kinnistule
projekteerida I-klassi õlipüüdur ning sademevee puhvermaht.
Sademe- ja drenaaživee juhtimine reoveekanalisatsioonitorustikku on keelatud.
Sademeveerajatised projekteerida vastavalt kehtivatele ehitusnormidele ja -standarditele ning vastavat
sertifikaati omavatest materjalidest. Sademevesi ei tohi valguda tänavatele ega naaberkinnistutele.
Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi
muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Sademevett
ei tohi üldjuhul juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse
või truupidesse. Põhjendatud juhul kui teekraavidesse sademevete juhtimine on vältimatu, tuleb tagada
truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb edasise projekteerimise käigus
hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee truubi läbilaskevõimet ning kraavide ja truupide
seisukorda ja teostada läbilaskearvutused kuni riikliku eesvooluni.
Kinnistult ärajuhitav sademevesi peab vastama Keskkonnaministri määruses 08.11.2019 nr 61 „Nõuded
reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta,
nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ kehtestatud nõuetele.
Sademeveed kogutakse kokku katuselt välimiste vihmaveetorudega ning juhitakse mööda
sademeveetorusid sademevee torustikku. Asfaltplatsidelt kogutakse sademevesi restkaevudega kokku ja
juhitakse läbi õli-liivapüüduri sademeveetorustikku ning osaliselt immutatakse katuselt tulevad
sademeveed immutuskastidesse (vastavalt StudioAG Projects OÜ, töö nr 6725).
Asfaltplatsidelt ja muude võimalike õlireostusega platside sademevee puhastamiseks tuleb kinnistule
projekteerida I-klassi õlipüüdur.
5.5. DRENAAŽISÜSTEEM
Kinnistul puudub maaparandussüsteem.
5.6. KÜTE
ÜLDOSA
Arvutuslik välisõhu temperatuur:
▪ talvel t=-25,5 °C
▪ suvel t=27 °C
KOOSTAS: A.PERV Leht 14 / 22
VASTUTAV ARHITEKT: V.LILL
TÖÖSTUSHOONE EHITUSPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ
Peetri tee 4, Ülenurme alevik, Kambja vald Töö nr: PL-50/25
Ehitusprojekt / Eelprojekt 10.11.2025
SOOJAVARUSTUS
Hoone kütmiseks paigaldatakse ruumidesse gaasiküttel otsetoimelised soojaõhukalorifeerid (ühe seadme
võimsus kuni 18kw, nt Combat condensing warm air heater eco ECO20A).
Hoone ligikaudne energiavajadus küttele ja ventilatsioonile 125 kwh/(m2*a).
Hoone maksimaalne gaasikulu on 7 nm3/h, mille mõõtmiseks paigaldatakse G-16 gaasiarvesti [Qmax=25
m3/h].
Regulaatorsõlme-eelne gaasitorustik on projekteeritud rõhule MOP=4 bar / OP=1,8bar. Regulaatorijärgne
gaasitorustik on projekteeritud rõhule MOP=0,1 bar / OP=0,02 bar. Enne gaasipaigaldise kasutusele
võtmist tuleb teha paigaldustööde ja materjalide kvaliteedi kontroll, torustiku survestamine ja
läbipuhumine (EGL Juhendid G1-1:2007, G2-1:2017).
Gaasitorustiku tuleb dimensioneerida nii, et liikumiskiirus torustikus oleks vähem kui 6 m/s ning rõhulang
seadmete ees oleks vähem kui 2 mbar (mis tagab seadmete tõrgeteta töö).
Projekteerida maagaasitorustik koos kõigi vajalike seadmetega Peetri teel asuvast AS Varmata B-
kategooria gaasitrassist koos liitumispunktiga kuni gaasiseadmete eelsete sulgeseadmeteni.
Liitumispunktiks on rajatava maagaasi jaotustorustiku sulgeseade kinnistu piiri vahetus läheduses.
Plasttoru juhitakse hoone seinale paigaldatavasse metallkappi teraspüstikuga. Kõik plasttoruühendused
teostatakse PE elektrikeevismuhvide abil.
Välisgaasitorustik lahendada plasttorudest. Gaasitorustiku ehituses kasutatakse kõrgtihedat polüetüleeni.
Välisgaasitorustik paigaldada vähemalt 0,8 m sügavusele 0,1 m paksusele liivapadjale ja pealt täita
täiteliivaga. Torust 0,4 m kõrgemale paigaldada hoiatuslint. PE toru külge kinnitada kontrolljuhe, mille
otsad tuua hoone seinale ja maakraani kape alla (või ühendada olemasoleva kontrolljuhtmega). Juhe
peab olema ristlõike pindalaga vähemalt 2,5mm2.
Gaasitorustiku paralleelsel paiknemisel teiste tehnovõrkudega peab olema tagatud vähim kaugus
horisontaalsuunas 1,0 m ja vertikaalsuunas järgmiselt: veetorustik 0,15 m; kanalisatsioon 0,2 m;
elektrikaablid 0,3 m; sidekaablid 0,1 m. Hoone vundamendist peab olema gaasitoru vähemalt 1,0m
kaugusel. Maa-alune terasgaasitorustik peab olema kaetud isolatsiooniga. Sisenemis/väljumisel
pinnasesse katta terastoru 3X KEBU kaitsemähisega. Keevisliited katta normaalse tugevusega
isolatsiooniga (ACSIII, DIN 30670N) koha peal. Maapealne gaasitoru tuleb värvida niiskuskindla värviga.
Ehitaja poolt paigaldatud isoleerkate tuleb kontrollida aparaadimeetodil ja dokumenteerida. Maapinnast
väljumisel võib kasutada ka sertifitseeritud sisestuselementi. Kaevik teha võimalikult kitsas, võttes
arvesse võimalike tugitarindite jaoks vajalikku laiust, töötamisruumi ja seda, et torustiku ümber paiknevat
algtäidet saaks nõuetekohaselt tihendada. Teostamata kaeviku põhja minimaalne laius on 1.0 m ja
vähemalt 0.4 m laiem toru läbimõõdust. Kaeviku laiuse ja torude vahekauguse määramisel tuleb
arvestada torude läbimõõtu, läbimõõtude ja paigaldussügavuste erinevust ning tihendamisel kasutatavate
mehhanismide mõõtmeid.
Sisegaasitorustik on projekteeritud alates hoone välisseinal olevast lukustatavas metallkapis asuvast
püstikujärgsest kuulkraanist DN25. Gaasitoru DN25 juhtida hoonesse sisse (katlaruumi) ning paigaldada
regulaator- ja mõõtursõlm (magnetklapp DN25 gaasianalüsaatoriga, sulgeseade DN25, gaasifilter DN25,
manomeeter 0-6bar, rõhuregulaator [Ps=1,8bar; Pv=0,02bar], sulgeseade DN32, gaasiarvesti G-16 ning
manomeeter 0-60mbar). Magnetklapp hakkab tööle gaasi pihkamisel ruumi: gaasi kontsentratsioonil
ruumis 5% alumisest plahvatuspiirist hakkab tööle sireen ja 10% sulgub ventiil ning katkestab gaasi
juurdevoolu. Gaasisõlmed peavad olema lahti võetavad hooldustööde läbiviimiseks. Gaasikatla ette
paigaldada vastav sulgseade.
Gaasiseadmete paigaldamisel lähtuda nende paigaldusjuhendist. Sisegaasipaigaldise ühendamiseks
kasutatakse terastoru, mille materjal vastab normides DIN 2440 toodud tingimustele. Torustiku
keevitamisel järgida Eesti Gaasiliidu juhendi G1-1 “Terasest gaasitorustike keevitus” nõudeid – torustiku
kvaliteedinõuete kategooria – B. Terastorude keevisõmblustele tehakse enne värviga katmist visuaalne
ülevaatus vastavalt EVS-EN 970, vastuvõtu kriteeriumid vastavalt EVS-EN 5817 – hindamiskategooria C
ja D. Torustike keevitamist võivad teha ainult keevitamise alase koolituse saanud isikud.
KOOSTAS: A.PERV Leht 15 / 22
VASTUTAV ARHITEKT: V.LILL
TÖÖSTUSHOONE EHITUSPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ
Peetri tee 4, Ülenurme alevik, Kambja vald Töö nr: PL-50/25
Ehitusprojekt / Eelprojekt 10.11.2025
Gaasitorustik kinnitada seinale või laekonstruktsioonide külge torutugede abil vahedega soovitatavalt 60X
toru läbimõõt. Gaasitoru ei tohi tugede külge kinni keevitada.
Gaasitorud värvida niiskuskindla kollase värviga kaks korda. Gaasitorustiku liidete visuaalne kontroll ja
survetamine teostada akrediteeritud inspekteerimisasutuse esindaja juuresolekul enne torustiku
värvimist. Toru seinast läbi viimisel peab kasutama kaitsehülssi.
5.7. VENTILATSIOON
SÜSTEEMIDE KIRJELDUS
Hoone ruumide ventilatsioon toimub läbi värskeõhuklappide. Lahendatakse eraldi projektiga.
6. ELEKTER JA NÕRKVOOL
6.1. ÜLDOSA
Projektiga antakse lahendus hoone elektripaigaldise järgmistele osadele:
▪ Tugevvoolu elektripaigaldis (sh. üldvalgustus, jõuseadmete toide, pistikupesade toide,
jaotuskilpide primaarskeemid, maandus- ja potentsiaaliühtlus)
6.2. KASUTATUD LÄHTEDOKUMENDID
Hoone elektrivarustuse projekteerimisel ja ehitamisel on aluseks EV-s kehtivad normdokumendid,
standardid:
▪ Vabariigi Valitsuse seadus „Võrgueeskiri“
▪ Vabariigi Valitsuse seadus „Seadme ohutuse seadus“
▪ Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“
▪ EVS 932:2017 Hoone ehitusprojekt
▪ EVS-HD 60364-1:2008 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 1: Põhialused, üldiseloomustus,
määratlused
▪ EVS-HD 60364-5-51:2009 Ehitiste elektripaigaldised
▪ Elektriseadmete Ehituse Eeskiri
▪ Hoone Tehnosüsteemide RYL 2002
▪ Elektrilevi OÜ, tehnilised tingimused nr 504683
▪ Telia Eesti AS, tehnilised tingimused nr 39931014
6.3. VÄLITRASSID
Kinnistule on väljaehitatud liitumispunkt (näidatud asendiplaanil). Rajatakse uus kinnistusisene
maakaabelliin hooneni. Hoonele vajalik esialgne võimsus 100A, mis võib insenertehniliste projektiga
koostamise käigus täpsustuda.
Hoonesisene elektripeakilp paigaldada kilbiruumi. Ruumide jaotuskilpide asukoht määratakse eriosade
projekteerimisel.
6.4. TUGEVVOOL
Elektrivarustus lahendatakse vastavalt koostatavale elektripaigaldise projektile. Hoonele rajatakse
valmidus elektrit tootvate päikesepaneelide hilisemaks paigalduseks.
Tarbimiskoha Peetri tee 4, Ülenurme alevik, Kambja vald, Tartu maakond liitumispunkt Elektrilevi võrguga
asub kinnistu vahetus läheduses või kinnistul eraldi asuvast liitumiskilbis ostja toitekaabli kingadel
liitumislepingu täitmisel. Olemasoleva peakaitsme nimivool - 3x6 A. Soovitud peakaitsme nimivool - 3x100
A. Soovitud tingimustel minimaalne 1-faasiline lühisvool liitumispunktis - 3,4 kA. Liitumislepingu täitmise
käigus rajatud Elektrilevi võrk kuni liitumispunktini kuulub võrguettevõtjale.
KOOSTAS: A.PERV Leht 16 / 22
VASTUTAV ARHITEKT: V.LILL
TÖÖSTUSHOONE EHITUSPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ
Peetri tee 4, Ülenurme alevik, Kambja vald Töö nr: PL-50/25
Ehitusprojekt / Eelprojekt 10.11.2025
Võrguühenduse tarbimistingimuste muutmiseks tuleb liitujal sõlmida liitumisleping ja tasuda tingimuste
muutmise tasu. Kui käesolevate tehniliste tingimuste number ühtib sõlmitud liitumislepingu numbriga, siis
on tehnilised tingimused jõus liitumislepingu lõppemiseni. Liituja ehitab tarbimiskohast kuni Elektrilevi
rajatud liitumispunktini vajalike parameetritega liini, vajadusel seadustab selle ja ühendab liitumispunkti.
Liituja ehitatud liin tuleb markeerida tarbimiskoha aadressiga Elektrilevi liitumispunktis. Liituja ehitatud liini
ristlõige peab vastama kehtivatele normidele. Liituja elektripaigaldises tuleb näha ette nõuetekohaste
liigvoolukaitsmete kasutamine. Liigpingekaitsmed tuleb näha lisaks ette juhul, kui kasutatakse liigpingeid
mittetaluvaid seadmeid. Võrguteenuse tarbimise alustamiseks tuleb sõlmida võrguleping ja tõendada oma
elektripaigaldise nõuetekohasust auditi või ehitaja kinnituskirjaga vastavalt seadme ohutuse seadusele.
Kui liituja ehitatav liin läbib Elektrilevi võrgu kaitsevööndit, tuleb elektriprojekt kooskõlastada Elektrileviga.
Hoone iga ruumi jaotuskilpi nähakse ette kaugloetav arvesti elektrienergia tarbimise mõõtmiseks.
Elektriseadmete montaaž tuleb teostada kvalifitseeritud elektripersonali poolt vastavalt projektile. Eestis
kehtivate elektriehituse normatiivdokumentide alusel, kõiki kvaliteedinõudeid arvestades. Lisaks sellele
tuleb elektritarvitite montaazil arvestada valmistajatehase juhiseid. Ei ole lubatud kasutada EEI heakskiitu
mitteomavaid installatsiooni, kaitseja juhtimisseadmeid, samuti elektritarviteid. Kõik materjalid ja tooted
peavad olema uusimad, varem mitte kasutusel olnud ja kuuluma kõrgemasse kvaliteediklassi –
installatsiooniaparatuuri puhul näit. Ensto tooted. Tootja nimi, kaubamärk ja tüübitähis peavad olema
kantud selgelt ja loetavalt seadmele või, kui see pole võimalik, pakendile. Lisaks elektriseadmete ja ‐
materjalide montaažile kuuluvad elektripaigaldise ulatusse järgmised tööd:
‐ kaablitele kuni Ø100 mm avade puurimine vaheseintesse ja –lakke;
‐ kaabliläbiviikude toruhülsside paigaldamine, kaabliläbiviikude tihendamine tuletõkkevahuga,
reservhülsside korkimine (seina ‐ või laeavade sulgemise pärast toruhülsside paigaldamist teostab
ehitusettevõtja);
‐ elektrihoiatussiltide hankimine;
‐ kontrollmõõtmiste ja –teimide tegemine (tellimine) vastavalt elektriohutus‐seadusele;
‐ tellijale üleantava dokumentatsiooni koostamine;
‐ Hoone elektrivarustus on projekteeritud jäigalt maandatud neutraaliga pingesüsteemile 3 ∼ 230/400 V,
50 Hz. Juhistikusüsteem on 3‐faasiline 5‐juhtmeline, maandussüsteem TN‐S. Magistraal‐ ja
rühmaliinide puhul on N‐ ja PE‐juht teineteisest eraldatud alates maja jaotuskilbist PJK. PE‐juhi kaudu
maandatakse valgustite, elekterküttekehade, elektriaparatuuri jms. metallosad.
Jaotuskilbi sisendkaablisektsioon on projekteeritud arvestades võimalikku koormuse kahekordistumist.
Samuti nähakse kilbi jaotussektsioonis ette nõutav laiendamisvaru kaitselülititele ning
nõrkvooluseadmetele eraldi sektsioon.
6.5. NÕRKVOOL
Hoonesse on ettenähtud sidekommunikatsiooni ühendus.
Hoonesse on ettenähtud nõrkvoolu ühendus ning videovalve süsteem. Samuti turvasüsteem, mis
ühendatakse turvafirma häirekeskusega.
Ehitada ühtne võrk telefoni- ja arvutiside jaoks, eristamine toimub ühenduskaablite kommuteerimisega
kilbiruumi paigaldatavas andmesidekapis. Sidevõrgu pistikupesad paigaldada elektritoite pesade
vahetusse lähedusse. Hoone sisene ja väline nõrkvoolu lahendus lahendatakse eraldi projektiga.
Välisvõrgu rajamise tingimused:
Telia Eesti kaablivõrguga ühenduse saamiseks rajatavale hoonestusele projekteerida ja ehitada
sidekanalisatsiooni (100mm UPOTEL PVC torust/multitorust) põhitrass alates kinnistu piirist. Igale
hoonele/kinnistule/ridaelamu boksile näha ette individuaalsed sidekanalisatsiooni sisendid (
50mm/100mm UPOTEL PVC/mikrotoru tuvastustraadiga ) planeeritavast põhitrassist koos
vajalikumahulise optilise kaabli ning jätkudega. Vastavalt vajadusele kasutada KKS1 või KKS2 tüüpi
sidekaeve. Optiline kaabel (magistraal, vähemalt 24 kiuline) paigaldada olemasoleva ja paigaldatava
sidetorustiku kaudu alates sidekaevust ULE-2, kaabel ühendada jätku (paigaldada uus olemasolevale 24f
KOOSTAS: A.PERV Leht 17 / 22
VASTUTAV ARHITEKT: V.LILL
TÖÖSTUSHOONE EHITUSPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ
Peetri tee 4, Ülenurme alevik, Kambja vald Töö nr: PL-50/25
Ehitusprojekt / Eelprojekt 10.11.2025
kaabli varule). Projekteeritavatesse sidekaevudesse jätta kaablivaru ca 15m. Hoonetes otsastada optiline
kaabel nõuetekohaselt SC/APC adapteritega. Kiudude ühendamise skeem kooskõlastada Teliaga enne
paigaldustööde teostamist.
Sisevõrgu tingimused:
Hoone sisevõrk projekteerida ja ehitada Tellija vahenditest. Paigaldada hoonesse vajalikumahuline
andmesidejaotla. Sisevõrk rajada jaotlast iga korterini/äripinnani SM tüüpi optiliste kaablitega vastavalt
ITU-T G.657 standardile. Optilised kaablid otsastada SC/APC adapteritega. Korterite/äripindade
sisevõrk lahendada cat5/cat6 sidekaablitega. Korterite/äripindade sidejaotlas peab olema paigaldatud
elektritoide seadmete ühendamiseks 230V elektrivõrguga. Teliadokument: Valguskaabli sisevõrkude
ehitamine korter-ja ärimajades
Nõuded geodeetilisele alusplaanile ja projektile:
Majandus- ja taristuministri 14. aprilli 2016. a määrus nr 34 "Topo-geodeetilisele uuringule ja
teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded";
Teliadokument "Telia Eesti AS nõuded ehitusgeodeetilistele uurimistöödele"
Telia dokument "Liinirajatiste projekteerimine ja maakasutuse seadustamine. v4.";
Telia dokument „Üldnõuded ehitusprojektide koostamiseks ja kooskõlastamiseks ning ehitamiseks
liinirajatiste kaitsevööndis"
Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia järelevalvega.
Info järelevalve kohta telefoninumbril 5341 2210
Telia Eesti AS ei võta väljastatud tehniliste tingimustega sideehitiste väljaehitamise ega omandamise
kohustust.
Täiendavad tehnilised nõudmised:
Tehniline lahendus (ehitusprojekt, planeering) esitada enne ehitusloa/-teatise menetlust Ehitisregistris
Teliale kooskõlastamiseks Ehitajate portaali (https://www.telia.ee/partnerile/ehitajalearendajale/) kaudu.
7. JÄÄTMETE KOGUMINE JA KÄITLEINE
Hoone ei halvenda olemasolevat keskkonnaseisundit. Prügi kogutakse spetsiaalsetesse prügiveofirma
poolt paigaldatavatesse konteineritesse, mille asukoht on näidatud asendiplaanil.
Tegevusest tekkivate jäätmete kogumiseks on krundil ettenähtud jäätmekonteinerid. Konteineritele peab
olema tagatud prügiautode juurdepääs.
Vara valdaja või ehitise omanik on kohustatud kas ise või kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõtte
vahendusel sõlmima jäätmekäitlusettevõttega jäätmekäitluslepingu või vedama talle kuuluvad jäätmed
jäätmekäitluskohta oma jõududega või taaskasutama neid vastavalt Jäätmeseaduse nõuetele.
Ehitamisel tekkivad jäätmed sorteeritakse ehitusplatsil ja kas viiakse ära või taaskasutatakse.
Puidujäätmed kogutakse muudest jäätmetest eraldi. Kasutamiskõlblikku puitu saab taaskasutada
ehitusmaterjalina, mittekõlbulik puit tükeldatakse ja kasutatakse küttematerjalina (va värvitud ja
immutatud puitu). Kivijäätmed sorteeritakse ehitusplatsil olevatesse konteineritesse ja viiakse kas
ümbertöötlemisele või ehitusjäätmete ladustuspaika.
8. ENERGIATÕHUSUS
Hoone asub tööstusalal (koos 12519 – muu tööstushoone), siis Ehitusseadustiku §62 lõige 2 punkt 3
kohaselt ei ole antud hoonel energiatõhususe miinimumnõudeid kohaldatud. Hoone ligikaudne
energiavajadus: 125 kWh/(m²·a).
KOOSTAS: A.PERV Leht 18 / 22
VASTUTAV ARHITEKT: V.LILL
TÖÖSTUSHOONE EHITUSPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ
Peetri tee 4, Ülenurme alevik, Kambja vald Töö nr: PL-50/25
Ehitusprojekt / Eelprojekt 10.11.2025
9. EHITAMISE DOKUMENTEERIMINE JA KORRALDAMINE
Ehitamise dokumenteerimine peab toimuma vastavalt Ehitusseadustikule ning majandus-ja taristuministri
määrusele nr 115 „ Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele
esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisele esitatavad nõuded“.
Ehitustööde teostaja (sh alltöövõtjad) peab omama tööde teostamiseks vajalikke majandustegevusteadet
või tegevusluba, juhu kui tööde iseloomust tulenvalt on see õigusaktidega nõutav.
Lisaks määruses toodud üldnõuetele tuleb lähtuda järgnevast:
Veevarustuse-, kanalisatsiooni ja küttesüsteemi teostamise kohta koostatakse kaetud tööde aktid.
Vundamendi horisontaal- ja vertikaalsidumise vastavust projektile kontrollitakse enne ehitustegevuse
jätkumist, koostatakse vastav akt.
Kõik kõrvalekalded kinnitatud projektist fikseerida ehituspäevikus ja kooskõlastada hoonestaja ja projekti
autoriga.
Ehitusjärelvalve üheks oluliseks ülesandeks on suurendatud tähelepanu pööramine nüanssidele, mis
tagavad konstruktsioonide õhupidavuse (krohvitööde järjekord, paanide ülekatted, liitekohtade
kleepimised, mansetid väljaviikudele jne).
Töövõtja peab juhinduma alljärgnevatest töödokumentidest:
- tööde teostamise ja vastuvõtu eeskirjad
- antud ehitustööde seletuskiri
- ehituslikud joonised ja standardid
- töö käigus antud lisajoonised ja –seletused
- tellija esindaja kirjalikud ja suulised juhised (ehituse tehniline järelvalve)
- Töövõtja, saades töödokumentatsiooni, on kohustatud seda võrdlema teiste asjasse puutuvate jooniste
ja dokumentidega ning otsekohe teatama tellijale võimalikest vastuoludest ja vigadest.
KINDLUSTUS
Töövõtjal on soovitav sõlmida Tellija poolt aktsepteeritud kindlustusfirmaga CAR kindlustuse
ehitusperioodiks koos garantiiperioodi kindlustusega, vähemalt objekti maksumuse ulatuses.
Kindlustuskaitse ei tohi sisaldada teostatavate või teostatud tööde osas välistusi või piiranguid.
Kindlustusleping peab olema sõlmitud antud lepingu tööde jaoks.
Kindlustusleping sõlmitakse Tellija kasuks, s.t. et õnnetusjuhtumi korral saab kindlustus hüvitise Tellija.
Kindlustusjuhtumi omaosaluse tasub Töövõtja.
GARANTII
Töövõtja annab teostatud tööde osas Tellijale garantii, mis kestab 24 kuud arvates tööde vastuvõtuakti
väljastamisest.
Garantiiperioodi jooksul kohustub Töövõtja tagama, et tema poolt tehtud tööd vastavad Lepingule ja tööde
tulemusena ehitatud ehitisel või selle osal säilivad määratud aja jooksul sihipärase kasutamise ja
hooldamise korral ehitise või selle osa kasutamiseks vajalikud ohutuse ja kasutamise omadused ning
kvaliteet.
Garantii ei kehti, kui:
- Tellija ei kasuta paigaldatud seadmeid sihipäraselt ja kooskõlas vastavate seadmete või materjalide
kasutusjuhenditele;
- Tellija on oma vahetu tegevuse rikkunud seadmed ja/või materjalid;
- Tegemist on seadmete või materjalide loomuliku kulumisega.
Töövõtja peab tarnima, asendama ja paigaldama kõik seadmed, tooted, materjalid ja konstruktsioonid või
nende osad, mis riknevad või purunevad garantiiaegse ekspluatatsiooni vältel ja mis on põhjustatud
konstruktsiooni defektidest või valmistajatehase praagist.
Garantiiperioodi kestel kohustub Töövõtja kõrvaldama omal kulul kõik defektid ja tegematajätmised ning
muud puudused, mis ilmnevad garantiiaja jooksul, nii kiiresti kui võimalik kuid mitte hiljem kui 10 tööpäeva
jooksul, peale sellekohase kirjaliku teate saamist Tellijalt. Kui materjalide tarneajad või tööde teostamise
KOOSTAS: A.PERV Leht 19 / 22
VASTUTAV ARHITEKT: V.LILL
TÖÖSTUSHOONE EHITUSPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ
Peetri tee 4, Ülenurme alevik, Kambja vald Töö nr: PL-50/25
Ehitusprojekt / Eelprojekt 10.11.2025
tehnoloogia ei võimalda ülaltoodud tähtajast kinnipidamise, lepivad pooled kokku uue tähtaja.
Kui Töövõtja viivitab parandamisega või ei asu tööle on Tellijal õigus selgitada garantiitööde vajadus
iseseisvalt ning korraldada garantiitööde teostamine oma kulul, omandades tekkinud kulutuste osas
regressnõude Töövõtja vastu.
Kaks kuud enne garantiiaja lõppu teostatakse tööde korraline ülevaatus ning fikseeritakse teostamisele
kuuluvad garantiitööd ning nende teostamise tähtaeg. Kui Töövõtja keeldub garantiitööde ülevaatuse
teostamisest või garantiitööde teostamisest, on Tellijal õigus selgitada garantiitööde vajadus iseseisvalt
ning korraldada garantiitööde teostamine oma kulul, omandades tekkinud kulutuste osas regressnõude
Töövõtja vastu.
Garantii teostamise või sellest keeldumise kohta vormistatakse kirjalikult kahepoolne akt.
10. PROJEKTEERITAVA HOONE EKSPLIKATSIOON
PROJEKTEERITAVA TÖÖSTUSHOONE EKSPLIKATSIOON
ESIMENE KORRUS
Suletud Üldkasutatavate
Mitteeluruumide Tehnoruumide
Ruumide grupp Ruumi nimetus netopind ruumide pind
pind (m2) pind (m2)
(m2) (m2)
Tehnoruum Tehniline ruum 2,4 2,4
Tehnoruum Kilbiruum 3,2 3,2
Mitteeluruum Kontor 1-1 35,7 35,7
Mitteeluruum WC 1-2 1,7 1,7
Mitteeluruum Ruum 1-3 108,4 108,4
Mitteeluruum Ruum 2-1 66,5 66,5
Mitteeluruum WC 2-2 1,8 1,8
Mitteeluruum Kontor 3-1 35,7 35,7
Mitteeluruum WC 3-2 1,7 1,7
Mitteeluruum Ruum 3-3 251,2 251,2
Mitteeluruum Kontor 4-1 35,7 35,7
Mitteeluruum WC 4-2 1,7 1,7
Mitteeluruum Ruum 4-3 104,2 104,2
Mitteeluruum Kontor 5-1 34,2 34,2
Mitteeluruum WC 5-2 1,8 1,8
Mitteeluruum Ruum 5-3 99,9 99,9
Mitteeluruum Kontor 6-1 35,7 35,7
Mitteeluruum WC 6-2 1,7 1,7
Mitteeluruum Ruum 6-3 101,3 101,3
Mitteeluruum Kontor 7-1 35,7 35,7
Mitteeluruum WC 7-2 1,7 1,7
Mitteeluruum Ruum 7-3 104,2 104,2
Mitteeluruum Kontor 8-1 35,7 35,7
Mitteeluruum WC 8-2 1,7 1,7
Mitteeluruum Ruum 8-3 101,3 101,3
Mitteeluruum Kontor 9-1 34,2 34,2
KOOSTAS: A.PERV Leht 20 / 22
VASTUTAV ARHITEKT: V.LILL
TÖÖSTUSHOONE EHITUSPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ
Peetri tee 4, Ülenurme alevik, Kambja vald Töö nr: PL-50/25
Ehitusprojekt / Eelprojekt 10.11.2025
Mitteeluruum WC 9-2 1,8 1,8
Mitteeluruum Ruum 9-3 99,9 99,9
Mitteeluruum Kontor 10-1 35,7 35,7
Mitteeluruum WC 10-2 1,7 1,7
Mitteeluruum Ruum 10-3 104,2 104,2
Mitteeluruum Kontor 11-1 35,7 35,7
Mitteeluruum WC 11-2 1,7 1,7
Mitteeluruum Ruum 11-3 251,3 251,3
Mitteeluruum Ruum 12-1 66,5 66,5
Mitteeluruum WC 12-2 1,8 1,8
Mitteeluruum Kontor 13-1 35,7 35,7
Mitteeluruum WC 13-2 1,7 1,7
Mitteeluruum Ruum 13-3 108,4 108,4
Mitteeluruum Ruum 14-1 71,0 71,0
Mitteeluruum WC 14-2 1,8 1,8
Mitteeluruum Ruum 15-1 68,1 68,1
Mitteeluruum WC 15-2 1,8 1,8
Mitteeluruum Ruum 16-1 65,1 65,1
Mitteeluruum WC 16-2 1,8 1,8
Mitteeluruum Ruum 17-1 69,5 69,5
Mitteeluruum WC 17-2 1,8 1,8
Mitteeluruum Ruum 18-1 69,6 69,6
Mitteeluruum WC 18-2 1,7 1,7
Mitteeluruum Ruum 19-1 68,3 68,3
Mitteeluruum WC 19-2 1,8 1,8
Mitteeluruum Ruum 20-1 72,6 72,6
Mitteeluruum WC 20-2 1,7 1,7
Mitteeluruum Ruum 21-1 69,6 69,6
Mitteeluruum WC 21-2 1,7 1,7
Mitteeluruum Ruum 22-1 69,5 69,5
Mitteeluruum WC 22-2 1,8 1,8
Mitteeluruum Ruum 23-1 65,1 65,1
Mitteeluruum WC 23-2 1,8 1,8
Mitteeluruum Ruum 24-1 68,1 68,1
Mitteeluruum WC 24-2 1,8 1,8
Mitteeluruum Ruum 25-1 64,7 64,7
Mitteeluruum WC 25-2 1,8 1,8
ESIMENE KORRUS KOKKU 2827,6 2822,0 0,0 5,6
Hoone suletud netopind 2827,6
Hoone köetav pind 2827,6
Hoone mitteeluruumide pind 2822,0
Hoone üldkasutatavate ruumide
pind 0,0
KOOSTAS: A.PERV Leht 21 / 22
VASTUTAV ARHITEKT: V.LILL
TÖÖSTUSHOONE EHITUSPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ
Peetri tee 4, Ülenurme alevik, Kambja vald Töö nr: PL-50/25
Ehitusprojekt / Eelprojekt 10.11.2025
Hoone tehnoruumide pind 5,6
KOOSTAS: AIMAR PERV
GRAAFILINE OSA
JOONISE JOONISE NIMETUS MÕÕTKAVA
NR.
1 ASENDIPLAAN 1:500
2 SITUATSIOONISKEEM 1:4000
3 VUNDAMENDI PLAAN 1:150
4 ESIMESE KORRUSE PLAAN 1:150
5 KATUSE PLAAN 1:150
6 LÕIGE A-A 1:100
7 VAATED 1:150
8 AKENDE SPETSIFIKATSIOON -
9 VISUALISEERINGUD -
KOOSTAS: A.PERV Leht 22 / 22
VASTUTAV ARHITEKT: V.LILL
Kambja Vallavalitsus Teie 23.01.2026 nr 521887
[email protected]
Pargi tn 2 Meie 30.01.2026 nr 7.1-2/26/20452-4
61714, Tartu maakond, Kambja vald,
Ülenurme alevik
Peetri tee 4 kinnistu ehitusloa eelnõu
kooskõlastamine märkustega
Olete esitanud Transpordiametile korduvaks kooskõlastamiseks Tartu maakonna Kambja valla
Ülenurme aleviku Peetri tee 4 kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 521887).
Kinnistu (katastritunnus 94901:007:1783) külgneb riigitee nr 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee
(edaspidi riigitee) km 185,47-185,53.
Ehitusluba antakse tööstushoone (EHR kood 121448283) ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on
Pilvelõhkuja OÜ koostatud „Peetri tee 4, Ülenurme alevik, Kambja vald. Tööstushoone
ehitusprojekt. Eelprojekt. Töö nr PL-50/25“ (edaspidi projekt).
Alal kehtib Peetri kinnistu ja lähiala detailplaneering (töö nr DP-050-07; edaspidi planeering).
Oleme jätnud ehitusloa eelnõu kooskõlastamata 18.12.2025 kirjaga nr 7.1-2/25/20452-2, kuna
esitatud projekti asendiplaanil ei kajastatud koostatava riigitee projekti „Tartu läänepoolse
ümbersõidu VI ehitusala ehitusprojekti“ (Teedeprojekt OÜ, töö nr T04921) liikluslahendust.
Sellest tulenevalt ei olnud võimalik hinnata Peetri tee 4 kinnistu mahasõidu ja Peetri tee L1
kinnistule (katastritunnus 94901:007:1787) kavandatava kergliiklustee omavahelist ruumilist
lahendust ega jalakäijate ja jalgratturite liiklusohutuse tagamist.
Korduvaks kooskõlastamiseks esitatud projekti on korrigeeritud koostöös Transpordiametiga.
Arvestades eeltoodut ja lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3 ja § 99 lg 3, kooskõlastame ehitusloa
eelnõu ja anname nõusoleku teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks
järgmisel tingimusel.
- Peetri tee 4 kinnistu ehitusloa elluviimisel tuleb arvestada planeeringu seletuskirja p 4.6 ja
14.03.2025 kirjas nr 7.1-2/25/2755 ning 14.11.2025 kirjas nr 7.1-2/25/18463-2 esitatud
nõudega, et kinnistute mahasõitude ja kavandatava kergliiklustee ristumiskoha
kavandamisel tuleb kasutada ruumilisi lahendusi, mis tagavad selle kasutaja eesõigust (nt
joonis 1).
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Joonis 1. Näidis sobilikust ruumilisest lahendusest
Ehitamisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega.
1. Piirdeaed koos väravatega tuleb kavandada tervikuna huvitatud isiku kinnisasjale ning
riigitee aluse maa kasutamine selliseks otstarbeks ei ole lubatav.
2. Materjalide veod korraldada olemasoleva Peetri tee L1 kinnistu (katastritunnus
94901:007:1787) kogujatee kaudu. Materjalide ladustamine riigitee servas ja/või riigitee
alusel maal ei ole lubatud.
3. Vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid
leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist.
4. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.
5. Kooskõlastame ainult eelnõus (menetlus nr 521887) nimetatud ehitiste ehitusload. Teistele
projektis sisalduvatele ehitistele kooskõlastus ei laiene.
Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks
välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhataja
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
Lisa:
- Lisa 1. PL5025_EP_AA-3-01_v02_Seletuskiri
- Lisa 2. PL5025_EP_AS-4-01_v02_Asendiplaan
Jana Prost
5792 4753,
[email protected]
2 (2)