Raigo Uukkivi Teie nr
Maksu- ja Tolliamet
[email protected] Meie 30.05.2023 nr 7-4/230716/2302890
Maksudeklaratsiooni parandamine haldusakti andmata
Austatud peadirektor
Õiguskantsleril paluti kontrollida, kas Maksu- ja Tolliamet (MTA) on tulumaksuseaduse § 231
lõike 3 rakendamisel toiminud lähtudes hea halduse tavast ja põhiõiguste tagamise põhimõttest.
Leian, et Maksu- ja Tolliamet rikkus seadust ja hea halduse tava, kuna tegi avaldaja
tuludeklaratsioonis parandusi, ilma et oleks selle kohta andnud haldusakti.
Maksu- ja Tolliametil on õigus juhtida maksumaksja tähelepanu maksudeklaratsioonis olevatele
puudustele, kuid amet ei tohi maksumaksja esitatud deklaratsiooni omaalgatuslikult parandada,
kui selle kohta pole tehtud otsust. Sellist volitust pole ametile seadusega antud. Valesti
deklareeritud maksuarvestuse parandamiseks ja deklaratsiooni põhjal alusetult tagastatud summa
tagasinõudmiseks tuleb ametil teha otsus (maksukorralduse seaduse § 107 lg 4).
Soovitan Maksu- ja Tolliametil edaspidi seadust järgida ning koostada haldusakt, enne kui amet
hakkab inimeste maksudeklaratsioonides esitatud andmeid muutma.
Kui maksumaksja on nõus MTA soovitatud viisil tuludeklaratsiooni parandama, kuid ei saa
tehnilistel põhjustel seda ise teha ja paranduse peab tegema MTA, soovitan ametil küsida
maksumaksjalt deklaratsiooni parandamise kohta eelnevalt kirjalik nõusolek. Palun Teil hiljemalt
15. juuniks teada anda, kas nõustute õiguskantsleri soovitusega.
Asjaolud
Avaldajal on kolm last, neist kaks eelmise elukaaslasega ja kolmas laps praeguse elukaaslasega.
Avaldaja ja tema esimese elukaaslase tuludeklaratsioonide kontrollimisel oli selgunud, et kahe
esimese lapse eest olid TuMS §-s 231 sätestatud täiendavat maksuvaba tulu maha arvanud
mõlemad vanemad. Avaldaja sai 8. märtsil 2023 tuludeklaratsiooni alusel tagasimakse.
Kuna seadus lubab mahaarvamist ainult ühele vanematest, saatis MTA 21. aprillil 2023 avaldajale
selgituse, et deklaratsioone on vaja parandada. MTA korrigeeris avaldaja ja tema endise
elukaaslase deklaratsioone selliselt, et maksuvaba tulu mahaarvamise õigus kahe esimese lapse
eest jagunes kahe vanema vahel vastavalt sellele, mis kuudel oli nende laste eest ühele või teisele
vanemale makstud lastetoetust. Lisaks sellele oli MTA vähendanud ka avaldaja kolmanda lapse
2
eest ette nähtud maksuvaba tulu nendel kuudel, mil kahe esimese lapse eest laekus lapsetoetus
lapse emale, ehkki kolmanda lapse toetus laekus avaldajale ning keegi teine kolmanda lapse eest
ette nähtud täiendavat maksuvaba tulu ei kasutanud. Tuludeklaratsiooni korrigeerimise tulemusel
vähenes avaldaja tagastatav tulumaks 1219,17 eurolt 403,20 eurole.
Avaldaja palus korduvalt MTA-lt selgitusi ning pöördus viimaks õiguskantsleri poole, märkides,
et MTA ei olnud tema vastuväidetega arvestanud.
MTA selgitas õiguskantslerile saadetud vastuses (22. mail 2023), et avaldajal on õigus kasutada
kolmanda lapse eest ette nähtud täiendavat maksuvaba tulu terve maksustamisperioodi eest. MTA
teatas, et korrigeeris 22. mail 2023 tuludeklaratsiooni ning et avaldajale tagastatakse täiendavalt
tulumaksu 508 eurot.
MTA selgitas, et avaldaja deklaratsiooni parandamisel otsust tehtud ei ole ning deklaratsiooni
korrigeerimise aluseks on maksukorralduse seaduse parandusdeklaratsiooni esitamise sätted.
Ameti kinnitusel korrigeeriti deklaratsiooni selle tõttu, et inimestel ei ole tehniliste lahenduste tõttu
võimalik ise oma deklaratsiooni selliselt parandada, et maksusoodustust arvestatakse ainult nende
kuude eest, millal laekus lapsetoetus. Seetõttu saab tuludeklaratsioonis parandusi teha üksnes
ametnik käsitsi.
MTA märkis, et selgitas avaldajale tema ja tema laste ema tuludeklaratsioonide esitamise ja
täiendava maksuvaba tulu mahaarvamise võimalikkust, kuna avaldaja ja laste ema ei suutnud
mahaarvamises omavahel kokku leppida. MTA ettepanekul korrigeeriti tuludeklaratsioonides
mõlema lapsevanema mahaarvamisi vastavalt sellele, mis kuudel oli avaldaja või laste ema
Sotsiaalkindlustusametis registreeritud lapsetoetuse saajana.
Maksuhaldur suhtles vanematega e-kirja teel. MTA leidis, et ametil tuleb sellistes olukordades
sisuliselt lahendada vanematevahelist lahkheli ning arvestada mõlema lapsevanema õigustega.
Selliseid juhtumeid on tavaliselt siiski vähe. MTA on sel juhul leidnud vanematega kompromissi
ning selle tulemusel korrigeerinud mõlema vanema tuludeklaratsioonis täiendava maksuvaba tulu
mahaarvamist.
Seisukoht
Maksu- ja Tolliamet võib tuludeklaratsioonis parandusi teha üksnes siis, kui maksumaksja on
sellega nõus. Deklaratsioon on maksumaksja tahteavaldus.
MTA ja avaldaja vahelise kirjavahetusest ning ka avaldaja pöördumisest õiguskantsleri poole
nähtub, et avaldaja ei olnud ameti seisukohtadega nõus.
Juhul kui maksumaksja pole deklaratsiooni muutmiseks nõusolekut andnud, tuleb ametil
maksuarvestuse korrigeerimiseks ja tagastusnõude esitamiseks teha otsus. Nii tuleb toimida ka
siis, kui lapsevanemad pole omavahel jõudnud kokkuleppele maksusoodustuse jagamises ning
MTA rakendab § 231 lõikes 3 sätestatud reeglit.
Ka Riigikohus on selgitanud, et sisuliste puuduste korral, kui maksumaksja on maksuseadust või
määrust vääralt kohaldanud, või kui tekib õiguslik vaidlus maksuseaduse või määruse
tõlgendamise üle, peab maksuhaldur läbi viima maksumenetluse ning määrama maksu MKS § 95
kohaselt maksuotsusega (RKHKo 15.03.2019, 3-14-436, p 18)
3
Haldusakti andmine on inimese õiguste kaitse seisukohast väga oluline, sest haldusaktist saab
inimene teada, mis asjaoludel ja põhjendustel on riik tema suhtes seadust konkreetsel viisil
rakendanud. Maksuhaldur peab oma otsust põhjendama, viidates õigusakti normidele, ning
esitama faktiliste asjaolude kirjelduse ja selgituse. Haldusaktist peab ka selguma, mil viisil ja kui
pika tähtaja jooksul on inimesel võimalik akti vaidlustada.
Jättes selles asjas otsuse vormistamata, eiras MTA maksukorralduse seaduse § 107 lõikes 4
kehtestatud nõuet ning rikkus avaldaja õigust menetlusele ja korraldusele (PS § 15).
Austusega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Kristi Lahesoo 693 8409
[email protected]